Menetlus : 2007/2093(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0520/2007

Esitatud tekstid :

A6-0520/2007

Arutelud :

PV 15/01/2008 - 15
CRE 15/01/2008 - 15

Hääletused :

PV 16/01/2008 - 4.3
CRE 16/01/2008 - 4.3
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0012

RAPORT     
PDF 341kWORD 417k
20.12.2007
PE 390.381v03-00 A6-0520/2007

Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine

(2007/2093(INI))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Roberta Angelilli

Arvamuse koostaja(*): Marie Panayotopoulos-Cassiotou, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

PARANDUSED/ ADDENDA
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS (*)
 väliskomisjonI ARVAMUS
 arengukomisjonI ARVAMUS
 tööhõive- ja sotsiaalkomisjonI ARVAMUS
 kultuuri- ja hariduskomisjonI ARVAMUS
 õiguskomisjonI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamise kohta

(2007/2093(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõiget 2;

–   võttes arvesse 21.–22. juuni 2007. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldusi aluslepingute reformi kohta;

–   võttes arvesse Lissaboni lepingu tulevast artiklit 3, milles osutatakse, et „liit võitleb … diskrimineerimise vastu ning edendab … lapse õiguste kaitset” ja täpsustatakse samuti, et „suhetes maailmaga … ta toetab … inimõiguste, eriti lapse õiguste kaitset”;

–   võttes arvesse riigipeade ja valitsusjuhtide poolt 19. oktoobril 2007 Lissabonis valitsustevahelise konverentsi lõpetamisel tehtud otsust muuta õiguslikult siduvaks Euroopa Liidu põhiõiguste harta(1), mille artikkel 24 käsitleb otseselt lapse õigusi ja milles sedastatakse, et „kõikides lapsega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid”;

–   võttes arvesse liidu otsust ühineda 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, milles on sätestatud karistusmehhanismid selle mittejärgimise korral;

–   võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja selle vabatahtlikke protokolle, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 20. novembril 1989;

–   võttes arvesse 1994. aasta septembris Kairos toimunud rahvusvahelisel rahvastiku ja arengu konverentsil vastu võetud ÜRO tegevusprogrammi;

–   võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet(2);

–   võttes arvesse komisjoni 4. juuli 2006. aasta teatist „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine” (KOM(2006)0367);

–   võttes arvesse 1. märtsi 2007. aasta vahearuannet, mille on koostanud Euroopa Parlamendi vahendaja vanema sooritatud rahvusvahelise lapseröövi korral ja milles hoiatatakse Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamenti ja teisi institutsioone vanema sooritatud lapseröövi juhtumite järsu kasvu eest;

–   võttes arvesse organisatsioonide Save the Children ja Plan International komisjoni teatise osas läbi viidud konsulteerimise tulemusi(3),

–   võttes arvesse komisjoni poolt pärast tema teatise „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine” avaldamist loodud foorumit, mis esimest korda kogunes 4. juunil 2007. aastal Berliinis;

–   võttes arvesse 4. juunil 2007. aastal Berliinis toimunud esimesel foorumil vastu võetud poliitilist deklaratsiooni, milles kinnitatakse tahet arvestada süstemaatiliselt laste õigustega Euroopa Liidu sise- ja välispoliitikas;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. juuni 2006. aasta resolutsiooni mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste kohta kõigile – raamstrateegia(4);

–   võttes arvesse põhiõiguste sõltumatute ekspertide ELi võrgustiku 25. mai 2006. aasta temaatilist aruannet nr 4 „Lapse õiguste rakendamine Euroopa Liidus”(5);

–   võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri uurimust lastevastase vägivalla kohta, mida esitleti ÜRO Peaassambleele 11. oktoobril 2006. aastal;

–   võttes arvesse UNICEFi 2006. aasta septembri suuniseid inimkaubanduse lapsohvrite õiguste kaitse kohta;

–   võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2003. aasta raamotsust 2004/68/JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu võitlemise kohta(6),

–   võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikleid 34 ja 35, mis käsitlevad lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest ning abinõusid, et vältida lapseröövi, laste müümist või nendega kauplemist;

–   võttes arvesse komisjoni 22. mai 2007. aasta teatist „Küberkuritegevuse vastase võitluse üldise poliitika kujundamine“ (KOM(2007)0267);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni, väliskomisjoni, arengukomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A6‑0520/2007),

A. arvestades, et komisjoni teatise „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine” põhieesmärk on edendada positiivse kinnitamise kaudu lapse õigusi, sh eelkõige õigust oma identiteedile, õigust kasvada üles turvalises keskkonnas / õigust hoolitsusele, õigust perekonnale, õigust olla armastatud ja mängida, õigust tervishoiule, haridusele, sotsiaalsele kaasatusele, võrdsetele võimalustele, sportimisele, puhtale ja turvalisele keskkonnale ning õigust selle kohta teavet saada, et luua lapsesõbralik ühiskond, kus lapsed tunnevad end kaitstuna ja kus nad on osalejad;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 24 lõikes 3 sedastatakse, et „igal lapsel on õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt oma mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus”;

C. arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 24 ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklile 12 on tähtis tagada kõikidele lastele osalemisõigus ning võtta arvesse nende kogemusi ja seisukohti kõikides neid puudutavates küsimustes, omistades nendele väärilist kaalu vastavalt lapse vanusele, küpsusele ja intellektuaalsele arengule; arvestades, et kõnealune õigus on absoluutne ja seda ei tohi piirata, ning arvestades, et tuleb leida viise suhtlemaks kõigi lastega, ka nendega, kes väljendavad end täiskasvanute jaoks raskesti arusaadaval viisil, näiteks väga väikesed lapsed, puudega lapsed ja erinevat keelt rääkivad lapsed;

D. arvestades, et lapse õiguste lisamine kõikidesse lapsi otseselt või kaudselt puudutavatesse Euroopa Liidu poliitikatesse ning nende kaitsmine on ülioluline (süvalaiendamine);

E.  arvestades, et laste jaoks on nende vanemate vaesus ja sotsiaalne tõrjutus tõsine takistus nende õiguste kasutamisel, ning arvestades, et on veel palju teisi tegureid, mis ei lase lastel nende õigusi kasutada, nagu näiteks vanemad, kes täidavad oma vanemarolli mitterahuldavalt, laste vajadus olla õigusküsimustes esindatud täiskasvanute poolt või asjaolu, et õigust tervishoiuteenustele saab nõuda üksnes lapse eeskostja nõusolekul;

F.  arvestades, et täiskasvanud peaksid looma lastele soodsad tingimused, et võimaldada neil kaasa rääkida, oma arvamust avaldada ja ärakuulatud saada; arvestades, et täiskasvanud peaksid soodustama laste rahu- ja sõprusavaldusi ning julgustama neid suhtlema teiste lastega; arvestades, et tingimuste loomisel, mis viivad avatud suhtumise ja laste sõnaõiguseni – seejuures mitte üksnes eriliste sündmuste puhul –, on aeg tähtis tegur, ning arvestades, et avalike programmide rahastamisel tuleks seda arvesse võtta;

G. arvestades, et laste õiguste rikkumine, lastevastane vägivald ja lastega kauplemine ebaseadusliku lapsendamise, prostitutsiooni, ebaseadusliku töö, sunniviisilise abielu, tänaval kerjamise või mis tahes muul eesmärgil on ELis endiselt probleem;

H. arvestades, et üha enam lapsi kannatab krooniliste haiguste, nagu näiteks nahapõletike ja allergiate, samuti hingamisteede haiguste ja mürasaaste all;

I.   arvestades, et laste keskkonnaõigused on sätestatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis;

J.   arvestades, et perekondlik keskkond aitab kaitsta lapse õigusi ning luua lapse terve isiksuse arengut, lapse võimete arengut, lapse õiguste kasutamiseks vajalike teadmiste omandamist ja lapse kohustuste õppimist soosiva raamistiku, ning järelikult tuleb teha kõik vajalikud jõupingutused perekondade toetamiseks õige riikliku poliitika abil, kuid et niisuguse raamistiku puudumisel tuleb kõikidele lastele, sealhulgas orbudele, kodututele ja põgenikele vastavalt ÜRO lapse õiguste konventsioonile pakkuda asenduskaitset, et tagada nende areng ilma mis tahes diskrimineerimiseta;

K. arvestades, et ELi lapse õiguste strateegia peaks põhinema ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud väärtustel ja põhimõtetel;

L.  arvestades, et tuleb tunnistada laste kui iseseisvate õiguslike subjektide õigusi, kuid hoolimata siseriiklikest ning rahvusvahelistest õigusaktidest on tüdrukud ja naised sageli õigusliku, sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse ohvrid, mis mõjutab nende põhiõiguste kasutamist, nagu näiteks võrdne juurdepääs haridusele, koolitusele ja tervishoiule, ohutule toidule ja puhtale veele, ning noorukite soojätkamisega seotud õigusi;

M. arvestades, et põhiõigused ja -väärtused, sealhulgas sooline võrdõiguslikkus, peaksid olema lapsepõlves saadava hariduse põhikomponent ja moodustama kõikide teiste eluetappide aluse;

N. arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist tuleb rakendada kõikides lapsi puudutavates poliitikavaldkondades, kuna sooline võrdõiguslikkus algab mõlemast soost laste võrdsete õiguste tunnustamisega alates esimestest eluaastatest;

O. arvestades, et inimõiguste rikkumised sisserändajatest naiste ja tüdrukute vastu nn aukuritegude, sunniviisiliste abielude, suguelundite moonutamise või muude rikkumiste kujul ei ole õigustatud mitte mingitel kultuurilistel või religioossetel põhjustel ning need ei ole mingitel asjaoludel sallitavad;

P.  arvestades, et Euroopas puutuvad lapsed varases eas kokku õuduse, pornograafia ja vägivalla kujutamisega meedias ning see võib avaldada neile laastavat psühholoogilist ja sotsiaalset mõju, näiteks tekitada ärevust, masendust, suurenenud agressiivsust ja probleeme koolis,

Ülevaade strateegiast

1.  tervitab komisjoni algatust, milles väljendatakse küllaltki selgelt, et kõiki põhiõiguste konventsioone kohaldatakse võrdselt nii laste kui ka täiskasvanute suhtes, nagu ka rida täiendavaid õigusi, sealhulgas ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud õigused, mille koostamisel pöörati erilist tähelepanu laste ja noorte eriseisundile;

2.  tervitab valitsustevahelise konverentsi 19. oktoobri 2007. aasta otsust lisada Lissaboni lepingusse ühena ELi eesmärkidest lapse õigused, sätestades niimoodi laste õigustele uue õigusliku aluse;

3.  tervitab seda, et töötatakse välja komisjoni tegevuskava „Lapsed välissuhetes”, mis hakkab kuuluma lapse õiguste alase ELi strateegia heakskiidetud raamistiku ja kohustuste hulka;

4.  märgib, et järjest suurem hulk ELi pädevuses olevaid valdkondi mõjutab otseselt või kaudselt lapse õigusi, ning palub komisjonil liita oma 27. aprilli 2005. aasta teatisega „Põhiõiguste harta järgimine komisjoni õigusaktide ettepanekutes – korrapärase ja nõuetekohase kontrollimise metoodika” (KOM(2005)0172) ette nähtud mõju hindamisse juriidilises plaanis laste õiguste arvestamist käsitlev peatükk;

5.  palub komisjonil esitada ettepanek eraldi eelarverea loomiseks lapse õiguste jaoks, et rahastada tööd komisjoni teatise „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine” rakendamiseks ja selliste lapsekesksete projektide elluviimiseks nagu lapseröövidest teavitamise Euroopa varajase hoiatamise süsteem ning liikmesriikide keskasutuste esindajatest koosnev alaline koordineerimisasutus, kellel on volitus vähendada lapseröövi juhtumite arvu; eelarverida peaks sisaldama ka toetusi kõnealuses valdkonnas töötavatele valitsusväliste organisatsioonide võrgustikele ja tagama laste osaluse töös kõnealuse teatise ja nimetatud projektide rakendamiseks;

6.  nõuab tõhusa ja rahaliste vahenditega toetatud järelevalvesüsteemi loomist ning aastaaruannete koostamist, et tagada teatises „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine” ja tulevases lapse õiguste strateegias sätestatud kohustuste täitmine;

7.  tuletab meelde, et tulevase strateegia tõhusus nõuab pikaajalist pühendumist ja tegevust, lapse õiguste rakendamise suuremat ja tõhusamat järelevalvet näitajate väljatöötamise ning VVOde, lapsevanemate ja haridusühenduste kaasamise abil, ning kooskõlastamist riiklike ja rahvusvahelise lapse õiguste algatuste ja poliitikatega;

8.  kutsub komisjoni üles koostama alates 2008. aastast iga kahe aasta tagant Euroopa Liidu lapsi ja noori käsitleva koondaruande;

9.  kiidab heaks komisjoni kava võtta kasutusele kogu ELis kehtiv laste abiliini telefoninumber ning rõhutab, et kõnealune teenus peab olema tasuta ja kättesaadav ööpäevaringselt; kutsub liikmesriike üles teavitama lapsi teabevahendite kaudu kõnealuse teenuse kasutamise võimalusest;

10. ootab huviga komisjoni aruannet 2003. aasta raamotsuse (laste seksuaalse ärakasutamise ja lapsporno vastu võitlemise kohta) liikmesriikide poolse rakendamise kohta;

11. nõuab, et lapse õiguste kaitse, nagu see on sätestatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, lisataks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (edaspidi „amet”) mitmeaastase tegevusraamistiku prioriteetidele ning et amet asutaks nii kiiresti kui võimalik koostöövõrgustiku selles valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste institutsioonide, eriti lapse õigustega tegelevate ombudsmanide ja valitsusväliste organisatsioonidega, et kasutada täielikult ära nende kogemusi ja nende käsutuses olevat teavet;

12. palub komisjonil, ametil ja liikmesriikidel teha koostööd asjaomaste ÜRO asutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teaduskeskustega laste olukorda ELis käsitlevate võrreldavate statistiliste andmete kogumise parandamiseks ning laiendada vajaduse korral Eurostati volitusi, et oleks võimalik välja töötada ja kaasata võimalikult palju konkreetselt lapsi puudutavaid näitajaid, näiteks laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kohta; tuleks tagada laste osalemine andmete kogumisel;

13. nõuab, et komisjon koondaks soo ja vanuse kaupa liigendatud andmed laste vastu suunatud diskrimineerimise ja vägivalla kõikide vormide kohta, viiks soolise võrdõiguslikkuse dimensiooni oma tulevase strateegiaga seotud poliitikasse ja vahenditesse, sealhulgas lapse õiguste foorumi tegevusse, ning tagaks nimetatud poliitika järelevalve ja hindamise muu hulgas soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarvestamise abil;

14. nõuab laste õiguste süvalaiendamist ELi välispoliitikas ja -tegevuses, sealhulgas Euroopa naabruspoliitikas ja strateegilises partnerluses Venemaaga, nagu sätestatakse tulevases komisjoni töödokumendis Euroopa Liidu tegevuskava kohta seoses laste õiguste edendamisega välissuhete valdkonnas, ning laienemisprotsessis, tunnistades, et kõnealused poliitikavaldkonnad on võimsad vahendid, mis loovad võimalusi laste õiguste edendamiseks; kutsub komisjoni üles muutma need võimalused ühenduse ja liikmesriikide välistöö konkreetseteks eesmärkideks;

15. palub komisjonil esitada aruande võimaluse kohta lisada kõikidesse Euroopa Ühenduse ja kolmandate riikide vahelistesse lepingutesse vastav juriidiliselt siduv eriklausel rahvusvahelisel tasandil kindlaks määratud lapse õiguste austamise kohta;

16. kutsub komisjoni üles kahekordistama jõupingutusi, et abistada arenguriike ÜRO lapse õiguste konventsiooni sätete ja lisaprotokollide ülevõtmisel nende riikide õigusesse;

17. palub kaaluda ELi ühinemist ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja selle kahe vabatahtliku protokolliga, samuti Euroopa Nõukogu lapse õigusi käsitlevate konventsioonidega, sealhulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, ja lapse õiguste kasutamist, lapsendamist, ekspluateerimist ja seksuaalset kuritarvitamist käsitlevad konventsioonid, ning soovib, et nõukogu võtaks vastu põhimõttelise seisukoha, mis lubaks edaspidi ELil osaleda läbirääkimistel tulevaste konventsioonide üle, mis on seotud eelkõige laste õigustega;

18. juhib tähelepanu, et mis tahes lapse õiguste strateegia peaks põhinema ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud väärtustel ja neljal põhimõttel: kaitse diskrimineerimise kõikide vormide eest, lapse huvide seadmine esikohale, õigus elule ja arengule ning õigus arvamuse avaldamisele ja selle arvamuse arvessevõtmisele igas last puudutavas küsimuses või toimingus;

19. peab kahetsusväärseks, et kõik liikmesriigid ei ole veel nimetanud lapse õigustega tegelevat ombudsmani, nagu on nõudnud ÜRO lapse õiguste komitee, et edendada lapse õiguste toetamist ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendavat rakendamist, ning palub neil liikmesriikidel, kes seda veel teinud ei ole, astuma kõnealuse sammu nii kiiresti kui võimalik; on arvamusel, et EL peaks lapse õigustega tegelevate ombudsmanide Euroopa võrgustikku (ENOC) rahaliselt toetama, et võrgustik saaks intensiivsemalt kogu ELis tegelda lapse õigustega seotud küsimustega;

20. palub komisjonil tungivalt koostada suunised ja parimate tavade kogu, mille abil selgitada ja hõlbustada nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega) siseriiklikku kohaldamist, kuna siin on võimalikud erinevad tõlgendused;

21. rõhutab, kui oluline on liikmesriikidel ja kandidaatriikidel täita täielikult rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige kohustusi, mis on sätestatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, puuetega lapsi käsitlevaid erisätteid sisaldavas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis ja ILO laste tööd käsitlevates konventsioonides;

22. nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes seda veel teinud ei ole, ratifitseeriksid 19. oktoobri 1996. aasta vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva Haagi konventsiooni, ning nõuab, et Euroopa Liidu erinevad institutsioonid edendaksid peamiste rahvusvaheliste lapse õiguste kaitse meetmete ja eelkõige alaealiste sisserändajate olukorra parandamist käsitlevate meetmete ratifitseerimist kolmandate riikide poolt;

23. palub ELil selgituste ja soovituste kaudu aktiivselt osaleda lapse õiguste konventsiooni alaste teadmiste edendamises ja levitamises ELis ja väljaspool;

24. tuletab liikmesriikidele meelde vajadust täita viivitamata Euroopa ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid lapse õiguste kaitsmise kohustusi;

25. julgustab liikmesriike algatama õpetajate ja õpilaste vahetusprogramme ELi mittekuuluvate riikidega, eriti Lähis-Ida riikide ja arenguriikidega, ning levitama ja edendama teavet lapse õiguste kohta, pöörates erilist tähelepanu õigusele omandada haridus ja soolisele võrdõiguslikkusele;

26. rõhutab laste vajaduste eristatud arvestamise hädavajalikkust; sellise eristatud skaala heaks näiteks on UNICEFi Innocenti uurimiskeskuse aruanne nr 7, milles on määratletud lapse heaolu kuus mõõdet, sealhulgas materiaalne heaolu, tervis ja turvalisus, haridusalane heaolu, suhted perekonna ja eakaaslastega, käitumine ja ohud ning subjektiivne heaolu;

27. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid meetmeid tagamaks vaimse puudega laste õiguste järgimine, pidades eelkõige silmas nende õigust vabadusele, haridusele ja kohtuteenustele juurdepääsule ning õigust kaitsele piinamise ja jõhkra, ebainimliku või alandava kohtlemise eest;

28. kutsub kõiki liikmesriike üles tagama lastele kõigis neid puudutavates kohtu- ja poolkohtulikes menetlustes tõhusa, sõltumatu esinduse ning tagama, et lastel oleks seaduslikult määratud eestkostja, kui puudub vastutustundlik, pädev ja sobiv täiskasvanud pereliige, kes suudaks sellist kohustust täita;

29. rõhutab, et kuna valdava enamiku laste, eriti väikeste laste eest hoolitsetakse perekonnas, peab lapse õiguste strateegia sisaldama sätteid perekonna heaolu edendamiseks;

30. kutsub komisjoni üles töötama välja poliitikad ja teostama kõikehõlmavaid, valdkondadevahelisi tegevusi eesmärgiga kaitsta laste õigusi, et saavutada laste võrdsus ja võrdsed võimalused kõikidel territooriumidel;

31. teeb ettepaneku, et EL määratleks „riskilapsed” kui kõik lapsed, kes on sotsiaalse olukorra ohvrid, mis ohustab nende vaimset ja füüsilist tervist ja/või jätab nad kaitseta seaduserikkumise ohtude eest – nii täideviija kui ka ohvrina;

32. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid (teabekampaaniad, heade tavade vahetamine jne), et ennetada laste ohtu seadmist, kaasa arvatud alaealiste sooritatud seaduserikkumiste ennetamine;

33. tuletab meelde, et õigus haridusele ja koolitusele on sotsiaalne põhiõigus, ning kutsub kõiki liikmesriike ja kandidaatriike üles kõnealust õigust tagama, vaatamata lapse või tema vanemate sotsiaalsele või etnilisele päritolule, füüsilisele seisundile või õiguslikule staatusele;

34. palub, et tulevasse strateegiasse kaasataks soopõhise vägivalla ennetamise alast tegevust, mis keskendub muu hulgas soolise võrdõiguslikkuse teemalistele teavitamiskampaaniatele, mis on suunatud tüdrukutele ja poistele, lapsevanematele, õpetajatele ja haavatavatele rühmadele ning mille eesmärk on võimaldada tüdrukute emantsipeerumist, kindlustades nende võrdsed võimalused ja nende õiguste parem kaitse; nõuab poiste ja meeste aktiivse osalemise propageerimist eespool nimetatud ennetavates meetmetes; kutsub komisjoni üles siduma arenguabipoliitika ja kaubanduskokkulepped soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja laste vastu suunatud mis tahes vägivallavormide kaotamise alaste õigusaktide rakendamisega;

35. palub komisjonil suhetes kolmandate riikidega ergutada naiste diskrimineerimise lõpetamise alaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist ning edendada naiste osalemist majandus-, sotsiaal- ja poliitikaelus, tõstes seega nende laste heaolu;

Laste osalus

36. tervitab komisjoni algatatud foorumit, mis ühendab endas liikmesriikide esindajad, Euroopa Parlamendi ja komisjoni, valitsusvälised organisatsioonid, lapse õigustega tegelevad riiklikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ja lapsed; on veendunud, et laste osalus peaks olema foorumi üks põhieesmärke; kutsub komisjoni üles tagama laste osalust ja liikmesriikide laste õiguste ombudsmanide osalust, aga ka lapsevanemate ja perekonnaühenduste osalust;

37. väljendab heameelt komisjoni talitustevahelise lapse õiguste rühma loomise ja lapse õiguste alase tegevuse koordinaatori nimetamise üle ning nõuab, et Euroopa Parlamendis loodaks vastavalt Lissaboni lepingu sättele koordineerimisüksus, mis tegutseks koos komisjoni talitustevahelise rühmaga ja ühendaks kõik parlamendi algatused ja tegevused, mis on seotud lapse õigustega; on seisukohal, et nende struktuuride abil tuleks muu hulgas tagada ka teabe ja heade tavade vahetamise võrgustiku töö seoses lapsi käsitlevate riiklike strateegiliste kavadega, mida mõned liikmesriigid ellu viivad; nõuab, et kõnealused organid seaksid sisse otsesed kontaktid laste- ja noorteorganisatsioonidega, et arendada välja mõttekas ja tõhus laste osalemine kogu neid puudutavas otsustamisprotsessis ning seda rakendada, kontrollida ning see tagada;

38. tuletab meelde, et lastel ja noortel on vanusest hoolimata õigus oma seisukohti avaldada; on seisukohal, et tüdrukutel ja poistel on võrdne õigus arvamust avaldada ning et kõnealune õigus tuleks tagada ELi lapse õiguste strateegia väljatöötamisel ning et tuleks kindlustada tüdrukute ja poiste tasakaalustatud osalemine;

39. tunnistab, et aktiivne osalemine on lähedalt seotud teabega; tervitab teabe- ja teabevahetusstrateegia loomist, mille rakendamisel hakatakse avaldama ELi meetmeid lapsesõbralikul ja kõigile kättesaadav viisil;

40. ootab huviga komisjoni poolt 2008. aastal laste õigusi mõjutavate olemasolevate ELi meetmete mõju hindava uuringu ja aruteludokumendi avaldamist ELi tulevase tegevuse prioriteetide kindlaksmääramiseks lapse õiguste valdkonnas, eesmärgiga võtta vastu valge raamat; palub komisjonil arvestada organisatsioonide Save the Children ja Plan International poolt tuhande lapse seas 2007. aasta algul läbi viidud konsulteerimise tulemusi, millest ilmnes, et laste jaoks on prioriteetsed valdkonnad nendevastane vägivald, diskrimineerimine, sotsiaalne tõrjutus ja rassism, narkootikumide, alkoholi ja suitsetamise mõju, prostitutsioon ja inimkaubandus ning keskkonnakaitse(7); on veendunud, et lisaks nimetatud konkreetsetele prioriteetsetele teemadele peab strateegia üldine eesmärk olema tagada lastele osalemis- ja mõjutamisõigus; kutsub seetõttu komisjoni üles töötama välja menetluse, milles kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas lapsed, saavad osa võtta konsultatsioonidest, mis viivad ELi lapse õiguste strateegia määratlemiseni;

41. peab äärmiselt tähtsaks, et teavet lapse õiguste kohta levitataks lastele lapsesõbralikul viisil ja sobivate vahendite kaudu; kutsub komisjoni üles:

- töötama välja tõhusad suhtlusvahendid, sealhulgas lapsesõbraliku veebilehe, et edendada ELi tööd lapse õiguste valdkonnas;

– looma alalise ja ühise teabesüsteemi, et tõsta teadlikkust laste olukorrast ELis;

- looma ja edendama perioodilisi ja regulaarseid teabekanaleid laste olukorra kohta ELis, nagu statistilised aruanded, uurimused ning teabe ja heade tavade vahetamine;

Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia prioriteedid

Vägivald

42. kinnitab, et kõik laste vastu suunatud vägivallavormid mis tahes olukorras, sh kodus, on õigustamatud ja tuleb hukka mõista; nõuab seepärast ühenduse õigusakti vastuvõtmist, millega keelatakse kõik vägivallavormid, seksuaalne kuritarvitamine, alandav karistamine ja kahjulikud tavad; mõistab hukka laste vastu suunatud vägivalla kõik vormid, sealhulgas füüsilise, psühholoogilise ja seksuaalse vägivalla – näiteks piinamine, laste ahistamine ja ekspluateerimine, pantvangi võtmine, laste või laste organite müümine, koduvägivald, lapsporno, laste prostitutsioon, pedofiilia ning kahjulikud traditsioonilised tavad, näiteks naissuguelundite moonutamine, sundabielud ja aukuriteod;

43.  tuletab meelde, et ÜRO peasekretäri lastevastast vägivalda käsitlevas uurimuses formuleeritud soovitustes domineerib lastevastase vägivalla kõigi vormide ennetamine ja nendega tegelemine – eriti tunnistab vajadust keelata kõik lastevastase vägivalla vormid, seada esikohale ennetav poliitika, tugevdada sotsiaalteenuseid, parandada vägivalla ohvritele antavat toetust, võtta kuriteo täideviijad vastutusele ning tõhustada kõnealust varjatud probleemi käsitlevate andmete kogumist ja analüüsimist; nõuab, et lastevastast vägivalda ennetava poliitika raames edendataks teadlikkuse tõstmist, teabe- ja harivaid kampaaniaid, suutlikkust tõstvaid tegevusi erialaste rühmade jaoks, kes töötavad lastega ja laste jaoks;

44. kutsub liikmesriike üles kas rakendama spetsiaalseid seadusesätteid naiste suguelundite moonutamise kohta või vastu võtma seaduseid, mille alusel saab kõik suguelundite moonutamisi toime pannud isikud vastutusele võtta;

45. kutsub kõiki liikmesriike üles võitlema mis tahes põhjusel sooritatud aukuritegude vastu – olenemata sellest, kas need on seotud homoseksuaalsuse, usulise või soolise identiteediga –, samuti korraldatud abielude ja alaealistega sõlmitavate abielude vastu;

46. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tõstaksid arstide teadlikkust traditsioonilistest kahjulikest tavadest ja tagaksid, et kuriteod saavad kehtivate seaduste alusel vastava karistuse, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele, sh sisserändajatest tüdrukutele ja naistele, vähemuste hulka kuuluvatele isikutele ning puuetega tüdrukutele;

47. kutsub liikmesriike üles kehtestama tervisetöötajatele naissuguelundite moonutamise kõikide juhtude kohustuslik registreerimine, kusjuures registreeritakse ka juhud, kui on kahtlus, et võidakse toime panna suguelundite moonutamine;

48. kutsub liikmesriike üles astuma välja traditsioonidel põhineva naistevastase vägivalla vastu, mõistma hukka sisserändajatest tüdrukute inimõiguste vastast perevägivalda ja kontrollima, milliseid seadusi saab rakendada pereliikmete vastutusele võtmiseks, eelkõige niinimetatud aukuritegude korral;

49. väidab, et kui lastevastast vägivalda ja laste kuritarvitamist tahetakse tuvastada ja vastutusele võtta varases etapis, tuleb selliste juhtude registreerimiseks ja käsitlemiseks kasutusele võtta erimenetlus ühes laste füüsilise ja vaimse tervise küsimustes vastutavate meditsiini- ja tervishoiutöötajate koolitusmeetmetega;

50. toetab ÜRO peasekretäri eriesindaja ametissenimetamist lastevastase vägivalla kaotamise valdkonnas koos mandaadi ja ressurssidega, mis on vajalikud globaalsete kohustuste jõustamiseks, et lõpetada lastevastane vägivald;

51. rõhutab, et seksuaalse ekspluateerimise ja laste kuritarvitamise kohta tuleks kehtestada õiguslik raamistik, ning et õigusalast koostööd liikmesriikide, Europoli, Eurojusti ja kõigi pädevate rahvusvaheliste organite vahel tuleks tugevdada;

52. kutsub liikmesriike üles eraldama rahalisi vahendeid lapsevanematele ja professionaalidele suunatud haridusalaste ja meediakampaaniate korraldamiseks ning tagama lapsesõbralike õigus-, arsti- ja psühhosotsiaalsete teenuste osutamine;

53. palub kõikidel institutsioonidel ja liikmesriikidel võidelda aktiivselt laste seksuaalse ärakasutamise, lastekaubanduse, pedofiilia, Interneti teel toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise, laste prostitutsiooni ja lastega seotud seksiturismi vastu, võttes kasutusele kõik vajalikud meetmed, et viia lõpule riiklike õigusaktide ühtlustamine vastavalt ühistele miinimumpõhimõtetele, mis on vastu võetud raamotsusega 2004/68/JSK ja ka teistele õigusaktidega, mis näevad ette kõigi, nii era- kui ka avaliku sektori huvitatud poolte osalemise, nagu on öeldud ka komisjoni teatises „Küberkuritegevuse vastase võitluse üldise poliitika kujundamine”;

54. kinnitab, et laste seksuaalse ärakasutamise eest tuleks kohaldada samasuguseid karistusi nagu vägistamise eest; on seisukohal, et juhul kui laps on seksuaalse ärakasutamise või kuritarvitamise ohver, tuleks arvesse võtta raskendavaid asjaolusid;

55. palub liikmesriikidel kaaluda seksuaalset vägivalda käsitlevate sooliselt neutraalsete õigusaktide vastuvõtmist ning arvestada, et lapselt (st alaealiselt) seksi ostmine tuleb kuulutada kuriteoks vastavalt ÜRO Peaassamblee poolt 25. mail 2000. aastal vastu võetud ÜRO lapse õiguste kaitse konventsiooni laste müümist, laste prostitutsiooni ja lapspornot käsitleva vabatahtliku protokolli artiklile 1; rõhutab, et laste prostitutsiooni ja lapspornograafia järele eksisteeriva tarbijanõudluse vastu võitlemisel ning selle vähendamisel on väga tähtis tõsta üldsuse teadlikkust;

56. tuletab meelde Euroopa Parlamendi 16. novembri 2006. aasta resolutsiooni koos soovitusega nõukogule inimkaubanduse vastase võitluse kohta, mille põhjenduses E nõutakse inimkaubanduse ohvrite vähendamist poole võrra järgmise kümne aasta jooksul, üldise eesmärgiga selline kuritegevuse vorm võimalikult kiiresti täielikult elimineerida;

57. nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid tõhusad õiguslikud ja muud meetmed, sealhulgas soo ja vanuse kaupa liigendatud andmete kogumine, et ennetada ja kõrvaldada liikmesriikide territooriumil nii era- kui riiklikus sfääris toime pandud mis tahes vägivallavormid;

58. kutsub samuti komisjoni üles toetama ÜRO lapse õiguste konventsiooni eespool nimetatud protokolli ja selle konventsiooni vabatahtliku protokolli (laste kaasamise kohta relvakonfliktidesse) kiiret ratifitseerimist;

59. kutsub kõiki ELi institutsioone ja liikmesriike üles tagama inimkaubanduse ohvritele täielik kaitse ja abi, eriti seoses sobivate kestvate lahenduste leidmisega inimkaubanduse lapsohvrite jaoks;

60. kutsub kõiki institutsioone ja liikmesriike üles aktiivselt osalema võitluses lastega kauplemise vastu mis tahes ekspluateerimise eesmärgil – sealhulgas töötamine (nt laste töö(8) , sunniviisiline töö, kodune töö, orjus, sunnitöö ja kerjamine), sunniviisiline abiellumine, ebaseaduslik lapsendamine ja seadusevastased tegevused (nt narkootikumidega kauplemine, taskuvargused), seksuaalne ärakasutamine, prostitutsioon jne;

61. kutsub komisjoni üles viivitamata hindama riiklikke rakendusmeetmeid seoses raamotsusega 2004/68/JSK, et teha ettepanek selle otsusega vastuolus olevate riiklike õigusaktide viivitamatuks muutmiseks, ja toetab komisjoni tegevust, kes kooskõlastatult peamiste krediitkaarte väljastavate ettevõtetega hindab elektroonilisel teel lapsporno materjale müüvate Interneti-lehekülgede online-maksesüsteemist väljaarvamise tehnilist teostatavust või teiste piirangute kehtestamist; palub samamoodi teistel majanduselus osalejatel, nagu pangad, valuutavahetuspunktid, Interneti-teenuse pakkujad ja otsingumootorite operaatorid, osaleda aktiivselt jõupingutustes võidelda lapsporno ja laste majanduslikul eesmärgil ekspluateerimise muude vormide vastu; võttes arvesse uue audiovisuaalsete meediateenuste direktiivi(9) vastuvõtmist, kutsub nõukogu ja komisjoni üles keelustama lastepornograafiat ja laste suhtes toime pandud vägivalda kõikides audiovisuaalsetes meediateenustes; on seisukohal, et üks komisjoni põhiprioriteete peaks olema lapsporno veebilehtede vastu korraldatavate piiriüleste operatsioonide tugevdamine ning riigiasutuste ja erasektori vahelise koostöö parandamine ebaseaduslike veebilehtede sulgemiseks;

62. juhib tähelepanu laste ja alaealiste ekspluateerimisele moe-, muusika-, filmi- ja spordimaailmas;

63. nõuab lapse õiguste kaitse huvides, dialoogis pakkujate, meedia (avalik ja eraõiguslik televisioon, reklaamindus, ajakirjandus, videomängud, mobiiltelefonid ja Internet) ning ettevõtjatega piisava, tõhusa ja proportsionaalse eeskirjade süsteemi loomist, mille eesmärk on eelkõige keelata kahjulike (sealhulgas elektroonilise ahistamise nähtusega seonduvate) piltide ja materjali edastamine ning vägivaldsete videomängude müümine, mis võivad kahjustada vägivallale ja seksistlikule käitumisele julgustamise kaudu lapse psüühilist arengut; lisaks juhib murega tähelepanu MMSi teel pornograafia ja laste kuritarvitamisega seotud piltide vahetamise kasvavale probleemile; väljendab toetust turvalisema Interneti programmile seoses operatiiv- ja tehniliste meetmete rakendamisega, et edendada Interneti turvalisemat kasutamist eriti laste poolt; seoses sellega kutsub samuti liikmesriike ja Interneti-teenuse osutajaid koostöös otsingumootorite ettevõtete ja politseiga rakendama blokeerimise tehnoloogiaid, et peatada Interneti kasutajate juurdepääs laste seksuaalse kuritarvitamisega seotud ebaseaduslikele lehekülgedele ning hoida ära üldsuse juurdepääs laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavatele materjalidele;

64. väljendab heameelt mobiiltelefonide turvalisemat kasutamist teismeliste ja laste poolt käsitleva Euroopa raamistiku rakendamise alguse üle, mille ELi kõnealuse majandusharu juhtivad ettevõtted võtsid vastu kui isereguleeriva eeskirja ning millele järgneb vastavate riiklike isereguleerivate eeskirjade vastuvõtmine; rõhutab, et kõnealune raamistik on esimene tähtis samm alaealiste kaitse suunas mobiiltelefonide kasutamisest tulenevate ohtude eest, kuid on oluline, et komisjon korrapäraselt kontrolliks ja hindaks selle rakendamist riiklikul tasandil, et hinnata rakendamise tulemusi ja uurida vajadust võtta vastu ühenduse õigusloomega seotud algatus;

65. pooldab ELis ühtse klassifitseerimis- ja märgistussüsteemi loomist alaealistele suunatud audiovisuaalse meediasisu ja videomängude müümisel ja levitamisel, et Euroopa standard võiks olla eeskujuks ka ELi mittekuuluvatele riikidele;

66. tuletab meelde, et olemasolevasse arvuti- ja videomängude vanusepiirangute üleeuroopalisse süsteemi (PEGI) lisati hiljuti erimärgised elektrooniliste mängude jaoks; on arvamusel, et komisjon ja liikmesriigid peaksid kõnealust tüüpi enesekontrollisüsteemi mängude märgistamisel soodustama ja sellele rohkem toetust avaldama, et kaitsta alaealisi nende vanusele mittesobivate mängude eest ning teavitada vanemaid võimalikest mängudega seotud riskidest, samuti juhtida nende tähelepanu headele näidetele;

67. kutsub liikmesriike üles tõhustama kontrolli teleprogrammide sisu üle aegadel, millal lastest televaatajate arv on suurim, ning aitama kaasa vanemate kontrollile, andes teleprogrammide kohta küllaldast ja ühtset teavet; rõhutab, et infotehnoloogia annab lastele lisavõimalusi teleprogrammidele juurdepääsuks igal ajal, igast Interneti-ühendusega arvutist; juhib tähelepanu sellele, et on vaja põhjalikult läbi vaadata massimeedia piiranguteta juurdepääsuõigus lastele ning laste piiranguteta juurdepääsuõigus massimeediale;

68. juhib tähelepanu sellele, et kõigis liikmesriikides on murettekitavalt suurenenud alaealistega seotud kuritegevus, mis hõlmab nii alaealisi kuriteo täideviijaid kui ka – enamikul juhtudel – ohvreid, luues olukorra, mis nõuab integreeritud poliitika elluviimist mitte üksnes riigi, vaid ka ühenduse tasandil; soovitab seepärast vajaliku meetmena viia viivitamata läbi usaldusväärne probleemi käsitlev uuring ning seejärel koostada ühenduse tasandil raamprogramm, rühmitades meetmed kolme suunise ümber: ennetavad meetmed, alaealiste seaduserikkujate sotsiaalse integratsiooni meetmed ning kohtuliku ja kohtuvälise sekkumise meetmed;

69. rõhutab, et Euroopa programmide Media ja Kultuur abil tuleb tugevdada lastekultuuri edendamist, ning palub nõukogul ja komisjonil äratada innovaatiliste projektidega lastele sobivas vormis huvi Euroopa kultuuri ja Euroopa keelte vastu ning ergutada varakult laste õppimistahet; tõstab samaaegselt esile meediakasvatuse tähtsust, et pedagoogiliste teemade kaasamisega edendada erinevate massiteabevahendite teadlikumat kasutust;

70. palub liikmesriikidel ja komisjonil koostada oma tulevase strateegia raames kõikehõlmav noorsoo kuritegevuse ja koolides esineva ahistamise ning muu kahjuliku käitumise vastane ning konkreetse probleemi – noortejõukude – vastane ennetuskava, mis hõlmab eelkõige peresid, koole ja perekondadele tugiteenuseid osutavaid sotsiaalteenistusi, spordi- ja noortekeskusi, noori endid, keskendudes võimaluste pakkumisele ja nende aktiivse ühiskonnas osalemise edendamisele; soovitab liikmesriikidel vahetada üksteisega häid tavasid;

71. nõuab ohutute, hästi reklaamitud, konfidentsiaalsete ja kergesti juurdepääsetavate teavitamismehhanismide loomist lastele, nende esindajatele ja teistele, et teatada lastevastasest vägivallast; kõik lapsed, sealhulgas need, kes viibivad hooldus- ja õigusasutustes, peaksid olema teadlikud kaebuste esitamise mehhanismide olemasolust;

72. soovib, et liikmesriigid näeksid ette juurdepääsusüsteemi loomise laste kuritarvitamises süüdimõistmist käsitlevale teabele, et laste seksuaalses ekspluateerimises süüdimõistetud isikutele, keda tuleb pidada lastega töötamise jaoks kõlbmatuks, oleks lõppkokkuvõttes kogu Euroopa Liidus võimalik keelata juurdepääs teatavatele kutsealadele, mis hõlmavad kokkupuudet lastega(10); peab vajalikuks rakendada meetmeid, et ära hoida kuriteo kordumine, näiteks olukorras, kus lastevastases seksuaalkuriteos süüdimõistetud isik reisib välismaale; väljendab sellega seoses heameelt nõukogus saavutatud edusammude üle liikmesriikidevahelise teabevahetuse valdkonnas seoses riigisiseste kriminaalkaristustega ning soovib, et nõukogu viiks kiiremas korras ellu riiklike karistusregistrite vastastikuse sidumise Euroopa võrguks;

73. nõuab, et suurendataks jõupingutusi, et tegelda narkootikumide ja alkoholi müügi ja tarbimise probleemiga õppeasutustes ja nende läheduses, ning laste teavitamist nende probleemidega kaasnevatest ohtudest;

74. nõuab, et liikmesriigid määratleksid ühise arusaama selle kohta, mis on lapse kuritarvitamine, arvestades, et näiteks seksuaalvahekorras olemise alampiiri suhtes liikmesriikide õigusaktid erinevad;

75. nõuab, et lastele tagataks tõhus kaitse seksuaalse ärakasutamise vastu, muu hulgas lugedes lastega seotud seksiturismi kõikides liikmesriikides kuriteoks, mida reguleerib piiriülene kriminaalõigus; nõuab, et kolmandas riigis kuriteo toime pannud ELi kodaniku suhtes kohaldataks ühtset, kogu ELis kohaldatavat piiriülest kriminaalõigust kooskõlas lapse õiguste konventsiooni vabatahtliku protokolliga laste müügi, laste prostitutsiooni ja lapspornograafia kohta;

76. nõuab, et Europolile antaks volitus teha koostööd liikmesriikide ja teiste riikide politseijõududega, keda seda tüüpi turism puudutab, et viia läbi uurimisi kõnealuste kuritegude täideviijate väljaselgitamiseks, ja nõuab selleks Euroopa kontaktametniku ametikohtade loomist; nõuab piisavaid meetmeid oma ärakasutajate käest päästetud seksuaalse ärakasutamise ohvrite rehabiliteerimiseks ja ühiskonda integreerimiseks; nõuab ka kõikehõlmavama teabe avalikustamist lastega seotud seksiturismi kohta liikmesriikides;

77. julgustab liikmesriike looma õiguslikku raamistikku, mis võimaldaks karistada lapsi kaasava seksiturismi organiseerijaid, ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles uurima võimalust võtta vastu lapsi kaasava seksiturismi vastane kooskõlastatud ELi strateegia ning allkirjastama ja edendama hotelli- ja turismimajanduse käitumisjuhendeid, nagu näiteks 21. aprilli 2004. aasta ECPATi(11) koodeks, mis käsitleb laste kaitset seksuaalse ärakasutamise eest turisminduses;

78. rõhutab asjaolu, et valdav enamik lapsi, kes langevad inimkaubanduse ohvriks seksuaalse ekspluateerimise äris, nagu prostitutsioon ja lapsporno tootmine, aga ka sunnitud abielude korral, on teismelised tüdrukud, mistõttu on inimkaubandus üks peamisi soolise võrdõiguslikkuse küsimusi; rõhutab lisaks, et isegi inimkaubanduse tõkestamise ja peatamise katsetesse kaasatud rühmades püsivad ikka veel vanamoodsad hoiakud sugude vaheliste suhete suhtes ja traditsioonilised arusaamad naiste ja tüdrukute rollist;

79. palub kõikidel liikmesriikidel suhtuda koduvägivalda pealt näinud lapsesse kui kuriteo ohvrisse;

80. palub kõikidel liikmesriikidel, kes ei ole veel ratifitseerinud 2000. aastal Palermos ÜRO poolt vastu võetud protokolli naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise kohta, seda teha ja võtta kõik vajalikud meetmed inimkaubanduse lapsohvrite kaitsmiseks, sealhulgas lubades inimkaubanduse ohvritel viibida oma territooriumil ajutiselt või alaliselt;

81. soovitab, et tulevases strateegias omistataks eritähelepanu mahajäetuse, kuritarvituse, väärkohtlemise, ekspluateerimise ning otsese ja/või kaudse vägivalla ohvriks langenud tüdrukute ja poiste meditsiinilisele, psühholoogilisele ja sotsiaalsele abistamisele arvestades lapse parimaid huve ja soolist mõõdet; tuletab meelde, et komisjoni tegevus peaks hõlmama kaudse vägivalla mõju laste heaolule ja selle ennetamist; rõhutab, et kõnealused probleemid on tihti seotud perekondade vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, ning et nende probleemide lahendamiseks on vaja uut sotsiaalpoliitikat, suurema rõhuasetusega solidaarsusel;

82. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima, millist rolli omab nõudlus laste seksuaalse ekspluateerimise ning laste ekspluateerimise teiste vormide järele; kui see on kindlaks tehtud, nõuab meetmete võtmist kõnealuse nõudluse vähendamiseks, muu hulgas avalikkusele suunatud kampaaniate kaudu; peab lastega kauplemist organiseeritud kuritegevuse üheks vormiks ja nõuab seepärast, et liikmesriigid teeksid ühiseid jõupingutusi, et võidelda selliste kuritegude vastu; palub liikmesriikidel seada esikohale laste õigus kaitsele;

83. kutsub liikmesriike üles tunnistama, et seksuaalselt ärakasutatud laste seas on tüdrukute osakaal ebaproportsionaalselt suur ja et laste seksuaalse ekspluateerimise vastu suunatud jõupingutustesse tuleb seega sisse viia sooline perspektiiv;

84. tunnistab, et sugupoolte – tüdrukute ja poiste – vaheline suhtlemine elu varajastes etappides on teerajajaks soolisele võrdõiguslikkusele elu järgmistes etappides;

85. palub alaealiste jaoks ette näha vangistust asendavad karistused, mis on proportsionaalsed toimepandud seaduserikkumise raskusega, ning et igal juhul oleksid tagatud ümberõppe meetmed, nagu noorte suhtes üldkasuliku töö rakendamine, nende ühiskondlikku ja kutsealasesse ellu tagasipöördumise jaoks, pidades silmas vajadust õpetada lastele, et neil on õigused, aga ka kohustused, järgides samas seda, et alaealiste õigusrikkujate kinnipidamist tuleks kasutada viimse abinõuna ja võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul; nõuab samuti, et haridusalased meetmed tagaksid ühiskondlikku ja kutsealasesse ellu tagasipöördumise; on arvamusel, et ümberõppe meetmete eesmärk peaks muu hulgas olema noorte varustamine teadmiste ja vahenditega, mis on vajalikud tegelike igapäevaelu olukordade jaoks, mis tähendab vajadust mõista nende kohustust austada teiste õigusi ning samuti kohustust järgida ühiskonnas kehtivaid seaduseid ja reegleid; peab selleks, et noored inimesed saaksid areneda kohusetundlikeks kodanikeks, ülioluliseks noori kaasata ja anda neile õigus mõjutada oma olukorda ja neid puudutavaid küsimusi;

86. märgib, et kriminaalvastutusele võtmise vanus ei ole praegu kõikides ELi liikmesriikides ühesugune, ning nõuab, et komisjon viiks läbi uuringu liikmesriikide erinevate vaadete kohta kriminaalvastutusele võtmise vanuse, noorte seaduserikkujate kohtlemise ja liikmesriikide tõhusate strateegiate kohta noorte kuritegevuse ennetamisel;

87. rõhutab vajadust tagada alaealistega seotud õigusvaldkonna õigustöötajatele (kohtunikud, advokaadid, sotsiaaltöötajad ja politseinikud) eriväljaõpe;

88. soovib, et Euroopa Inimõiguste Kohtus asutataks lapse õigustele spetsialiseerunud osakond;

89. nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tunnustaksid, et tuhandete tänavalaste probleem on tõsine sotsiaalne küsimus, mis on vastuolus ÜRO lapse õiguste konventsiooni sätetega;

90. kutsub liikmesriike üles rakendama tõsiseid meetmeid laste ekspluateerimise kõikide erinevate vormide keelustamiseks, sealhulgas lasteprostitutsioon või muud seksuaalse ekspluateerimise vormid, sunniviisiline töö või teenuste osutamine, orjus või tavad, mis sarnanevad orjusele või orjaikkele, laste kasutamine seoses kerjamise, ebaseaduslike tegevuste, spordi ja asjaomaste tegevustega, ebaseaduslik lapsendamine, sunniviisilised abielud või ekspluateerimise muud vormid;

91. nõuab, et tegeldaks alaealiste rahvusvahelise röövimise probleemiga, mis tihtipeale tuleneb vanemate vahelistest konfliktidest pärast lahkuminekut või lahutust, võttes igal juhul eelkõige arvesse lapse parimaid huve;

92. rõhutab, et ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklis 3 sedastatakse, et „igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid”; lapseröövi käsitleva Haagi konventsiooni kohaselt mõistetakse lapse õiguste all lapse kiiret tagastamist pärast röövi; lapse huvid hõlmavad siiski rohkemat kui lihtsalt kiire tagastamine – näiteks turvaline füüsiline keskkond, armastav õhkkond, toetav ja paindlik perestruktuur, sobiv vanematepoolne rollijaotus, kasvatamise ja hoole järjepidevus ning samuti korralikud elamistingimused; lapseröövi käsitlevas Haagi konventsioonis ei arvestata eespool nimetatud kriteeriumidega – nii näiteks ei võeta arvesse, kes lapseröövi sooritanud vanem on, kas vanemad pakuvad piisavalt hoolitsust või ei, kui vana laps on, kui kaua on laps juba teises riigis olnud, kas ta käib koolis ja on endale seal sõpru leidnud jne; eespool väidetu põhjal võib järeldada, et vaatamata lapseröövi käsitleva Haagi konventsiooni ja Brüsseli II määruse (määrus (EÜ) nr 2201/2003) headele kavatsustele ei ole lapse õigused tihtipeale hästi kaitstud; palub komisjonil võtta meetmeid, et tagada lapse õiguste kaitse ka sellises olukorras, ning nõuab tungivalt, et komisjon esitaks kõnealuse suhtes ettepanekuid;

93. nõuab kiiresti asjakohaste meetmete kehtestamist, et otsida ja leida kadunud ning röövitud lapsi, kasutades seejuures Schengeni infosüsteemi, et ennetada nendepoolset riigipiiri ületamist; väljendab heameelt Euroopa vihjeliini loomise üle kadunud lastest teatamiseks ja valitsusväliste organisatsioonide vastavasisulise tegevuse üle ning julgustab komisjoni soodustama Euroopa avatud telefoniteenuse loomist probleemidega laste ja noorte jaoks;

94. kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles rakendama ÜRO Peaassamblee resolutsioone A/RES/46/121, A/RES/47/134 ja A/RES/49/179 inimõiguste ja äärmise vaesuse kohta, A/RES/47/196 ülemaailmse vaesuse likvideerimisele pühendatud päeva kohta ja A/RES/50/107 ülemaailmse vaesuse likvideerimisele pühendatud aasta tähistamise kohta ja ÜRO üleskutset esimese vaesuse likvideerimise kümnendi väljakuulutamise kohta ning ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu dokumente E/CN.4/Sub.2/1996/13, E/CN4/1987/NGO/2, E/CN4/1987/SR.29, E/CN.4/1990/15 inimõiguste ja äärmise vaesuse kohta, E/CN.4/1996/25 arenguõiguse kohta ja E/CN.4/SUB.2/RES/1996/25 majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kasutamise kohta;

Vaesus / Diskrimineerimine

95. tuletab meelde, et Euroopa Liidus elab 19% lastest allpool vaesuspiiri ning sellest tulenevalt on vaja ette näha laste vajadusi arvestavad piisavad abimeetmed, eelkõige nende peredele, ning kutsub liikmesriike üles seadma ambitsioonikaid ja saavutatavaid sihte laste vaesuse vähendamiseks (ja lõpuks kaotamiseks);

96. toetab liikmesriikides sobivate struktuuride loomist, et aidata lastel ja vanematel kohaneda muutunud perekondlike oludega;

97. palub komisjonil võtta meetmeid, mis võimaldaksid lastel nautida nende lapsepõlve aastaid ja osaleda laste tegevuses ilma sotsiaalse diskrimineerimise ja tõrjutuseta;

98. tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustust aidata ja kaitsta lapsi, kaitstes kõiki lapsi vaegtoitumise, haiguste ja väärkohtlemise eest olenemata laste või nende vanemate sotsiaalsest olukorrast või õiguslikust seisundist;

99. nõuab, et komisjon viiks läbi uuringu liikmesriikide erinevate vaadete kohta kriminaalvastutusele võtmise vanuse, noorte seaduserikkujate kohtlemise ja liikmesriikide tõhusate strateegiate kohta noorte kuritegevuse ennetamisel;

100. palub asjaomastel institutsioonidel anda lastele reaalne võimalus osaleda vaesuse vastases võitluses; selleks et võidelda tõhusamalt laste vaesuse vastu, nõuab tõeliselt aktiivse osa andmist kõikidele asjaomastele pooltele – sealhulgas kõige vaesematele lastele – äärmise vaesuse kaotamist käsitlevate projektide kavandamisel, koostamisel ja hindamisel;

101. rõhutab vajadust teha majanduslikul eesmärgil laste seksuaalse ekspluateerimise (s.t lastega kauplemine seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil, lastepornograafia ja lastega seotud seksiturism) vastasest võitlusest üks strateegia peaeesmärke nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda – eriti ÜRO aastatuhande arengueesmärke silmas pidades; juhib tähelepanu sellele, et vaesus on tihti üks paljudest sotsiaalse tõrjutuse, diskrimineerimise ja laste ohtu seadmise põhjustest ning võimendab neid; on siiski arvamusel, et laste majanduslikul eesmärgil seksuaalse ekspluateerimise põhjused peituvad nõudluses seksi järele lastega ning organiseeritud kuritegevuses, mis on valmis ära kasutama lapsi ohtu seadvaid olukordi;

102. nõuab tähelepanu pööramist psühhosotsiaalse hoolduse ja emotsionaalse toetuse osutamisele rasketes tingimustes elavatele lastele, nagu näiteks konflikti- ja kriisipiirkondades elavad lapsed, ümberasustatud lapsed või äärmises vaesuses elavad lapsed;

103. palub liikmesriikidel täita oma kohustust abistada ja kaitsta lapsi alatoitluse, haiguste ja väärkohtlemise eest, olenemata nende või nende vanemate sotsiaalsest ja/või õiguslikust seisundist;

104. palub komisjonil esitada direktiivi ettepanek, mis hõlmab kõiki EÜ asutamislepingu artiklis 13 nimetatud diskrimineerimise vorme ja kõiki nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivis 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust) nimetatud valdkondi(12);

105. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles osutama erilist tähelepanu kõikidele lastega seotud diskrimineerimise vormidele, sealhulgas õpperaskuste (nt düsleksia, düskalkuulia, düspraksia) või muude eri puuete all kannatavate laste diskrimineerimine;

106. väljendab heameelt paljude valitsusväliste organisatsioonide ja vabatahtlike töötajate olemasolu üle, kes loovad sõprussidemeid ja solidaarsust kõige ebasoodsamas olukorras olevate laste ning teistsuguse sotsiaalse taustaga laste vahel, et võidelda ülima vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu; kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles tagama, et ka kõige vaesemad lapsed saaksid osa ühenduse projektidest ja et Euroopa vabatahtlike teenistuste projektid looksid sellistele organisatsioonidele võimalused võtta tööle noori vabatahtlikke töötajaid;

107. nõuab, et eelkõige saaksid sihtmeetmetest kasu romi lapsed ja teiste vähemusrahvuste hulka kuuluvad lapsed, eriti selleks, et lõpetada diskrimineerimine, segregeerimine, sotsiaalne ja haridusalane tõrjutus ning ekspluateerimine, mille ohvrid nad tihti on; kutsub samuti liikmesriike üles tegema jõupingutusi, et kaotada romi laste ülemäärane osakaal vaimse puudega lastele mõeldud asutustes; soovib muu hulgas, et edendataks koolipanemise kampaaniaid, meetmeid, et võidelda kooli poolelijätjate suure arvuga ning ennetavat tervisekaitset ja abiprogramme, sealhulgas vaktsineerimisalase abi programme;

108. on arvamusel, et EL peaks seadma endale eesmärgi tagada, et ELis ei oleks enam kodutuid lapsi või tänavalapsi; nõuab, et nähakse ette piisavad meetmed kodutute ja tänavalaste abistamiseks, sest enamik neist on kannatanud raskete traumade all ja on sotsiaalselt tõrjutud, neil puudub juurdepääs ametlikule haridusele või tervishoiuteenustele ning nad on eriti haavatavad inimkaubanduse (nagu näiteks prostitutsioon, elundikaubandus ja ebaseaduslik lapsendamine), narkosõltuvuse ja kuritegevuse ohvriks langemise suhtes või on tihti sunnitud kerjama;

109. palub komisjonil ja liikmesriikidel tunnistada tuhandeid tänavalapsi ja kerjama sunnitud lapsi kui tõsist ühiskondlike ja inimõiguste probleemi ning kutsub ühtlasi liikmesriike üles karistama kerjama sunnitud laste alandava seisukorra eest vastutavaid isikuid;

110. kutsub Euroopa Liitu, liikmesriike ja organiseeritud kodanikuühiskonna organisatsioone üles tagama, et igale lapsele antakse võimalus osaleda laste rühmas või organisatsioonis, et kohtuda teiste lastega ja nendega oma mõtteid vahetada; kõnealuse põhjal nõuab, et täiskasvanud võtaksid toetusmeeteid eesmärgiga tagada, et iga laps tunneb end osana rühmast ja saab ennast seal väljendada; kutsub seepärast liikmesriike ja asjaomaseid kohalikke asutusi üles soodustama projekte, mille eesmärk on võimaldada lastel end väljendada – näiteks laste kohalikud nõukogud või parlamendid –, tagades samal ajal enim tõrjutud laste osalemise;

111. nõuab, et kaalutaks võimalust võtta vastu lapsendamist käsitlev ühenduse õigusakt, mis töötataks välja kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste standarditega ning mis parandaks teabeteenuste, rahvusvahelise lapsendamise ettevalmistamise, rahvusvahelise lapsendamise avalduste töötlemise ja lapsendamisjärgsete teenustega tegelemise kvaliteeti, võttes arvesse asjaolu, et kõik lapse õiguste kaitse rahvusvahelised konventsioonid tunnustavad hüljatud või vaeslaste õigust perekonnale ja kaitsele;

112. kutsub liikmesriike üles tegutsema selle nimel, et tagada laste põhiõigus perekonnale; kutsub liikmesriike tungivalt üles tegema kindlaks tõhusad võimalused, et ennetada laste hülgamist ning kasutada muid vahendeid kui hüljatud laste või orbude paigutamine hooldeasutustesse; lapse jaoks uute lahenduste otsimisel peavad esikohal olema alati lapse huvid, nagu need on kirja pandud ÜRO lapse õiguste konventsioonis;

113. on arvamusel, et lapsendamine võib toimuda lapse asukohariigis või otsitakse perekond rahvusvahelise lapsendamise kaudu vastavuses riiklike seaduste ja rahvusvaheliste konventsioonidega, laste paigutamine hooldeasutustesse saab olla vaid ajutine lahendus. Alternatiivne perehoolduse lahendus võib olla kasupere; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon kehtestaksid koostöös Haagi konverentsi, Euroopa Nõukoguga ja laste organisatsioonidega raamistiku, mille abil tagada läbipaistvus ja tõhus järelevalve kõnealuste laste arengu üle ning tegevuse koordineerimine, et takistada lastega kauplemist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid pühendaksid seoses sellega eritähelepanu erivajadustega lastele, nt lastele, kes vajavad ravi ja puudega lastele;

114. rõhutab, et alaealised kuriteo täideviijad on tihti kogenud sotsiaalset tõrjumist, mis paljudel juhtudel teeb nende sujuva integreerumise ühiskonda võimatuks; julgustab seetõttu liikmesriike nägema lastekodudest või hoolekandeasutustest pärit noorukite jaoks ette tegevusi, et nad saaksid kasu täiendavatest meetmetest, et abistada neil enda jaoks välja töötada kutsealased tulevikuplaanid ning lihtsustada nende ühiskonda integreerumist;

115. märgib, et neile lastele, kes hoolitsevad erivajadustega vanemate või õdede-vendade eest, peaks pakkuma sihtrühmale mõeldud eritoetust;

116. juhib tähelepanu, et tulevases ELi strateegias tuleb tunnustada perekonna kui lapse ellujäämise, kaitse ja arengu põhiinstitutsiooni tähtsat rolli ühiskonnas; on seisukohal, et lapse õigustega tuleb täielikult arvestada töö- ja pereelu ühitamist ning tööaega puudutavates küsimustes, erilise rõhuasetusega puuetega emade ja puuetega laste emade olukorrale ning laste ja nende vanemate riigi- ja/või erasektori poolse toetamise poliitika kujundamisele, et võimaldada mõlemal vanemal vastutuse kandmist ja jagamist laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel; on arvamusel, et tuleks tunnustada ka asjaolu, et nüüd elab üha enam inimesi alternatiivsetes perestruktuurides, mis ei vasta tavapärasele emast, isast ja nende bioloogilistest lastest koosnevale tuumikperekonnale;

117. on arvamusel, et laste õigused tuleks võtta täielikult arvesse töö- ja pereelu ühitamise ning tööaja küsimuste puhul;

118. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaotaksid kõik rahvusest tulenevad piirangud vanemate õigusele säilitada lastega kontakt, eelkõige seoses valikuga kõnelda muud keelt kui antud maa riigikeelt; on arvamusel, et paljurahvuselisi peresid, kus vanemad on tülis, puudutavate piirangute kaotamine peaks tooma kaasa piiramatu vabaduse kõnelda lapse ja vanema poolt valitud keeles, austades vääriliselt kõiki nõudmisi teostada kohtumiste üle järelevalvet, mis võib olla kohtulikult määratud;

119. väljendab heameelt lapse õigustega tegeleva ombudsmani ametikoha sisseseadmise üle ning kutsub kõiki ELi liikmesriike üles lihtsustama sellise ametikoha sisseseadmist riiklikul ja kohalikul tasandil;

LASTE TÖÖ

120. rõhutab, et äärmiselt oluline on tagada töötamiseks piisavalt vanade laste tasustamine võrdse töö eest võrdse tasu põhimõttel;

121. kutsub komisjoni üles tagama, et kaubandus- ja koostöölepingute alusel loodud inimõiguste komisjonide ja alarühmade arutelud keskenduksid lapstööjõu probleemile ja laste kaitsele mis tahes kujul väärkohtlemise, ekspluateerimise ja diskrimineerimise eest;

122. rõhutab vajadust tagada, et nii liikmesriigi kui Euroopa Liidu tasandi sise- ja välispoliitika oleks suunatud laste töö mis tahes vormide kaotamisele; usub, et täisajaga õpe on nii tüdrukute kui poiste puhul parim vahend kõnealuse probleemi lahendamiseks, mis aitab ära hoida nii laste tööle sundimise kui ka lõpetada kirjaoskamatuse ja vaesuse nõiaringi edasi kestmise;

123. mõistab teravalt hukka laste töö, orjuse ja võlaorjuse vormid ja nende tööde muud vormid, mis ohustavad laste tervist ja turvalisust; kutsub komisjoni ja nõukogu üles siduma Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelist kaubandust ja kolmandatele riikidele antavat arenguabi tihedamalt laste töö keelamist ja selle kõikide vormide viivitamatut kaotamist käsitleva ILO konventsiooni rakendamisega kolmandate riikide poolt;

124. juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidus müüdavad tooted võivad olla toodetud lapstööjõudu kasutades; kutsub komisjoni üles rakendama mehhanismi, mille abil saavad tööle sunnitud lapsed kaevata Euroopa ettevõtted liikmesriikide riiklikusse kohtusse; palub komisjonil jõustada tööõiguse järgimise kohustus kogu tööhõiveprotsessi vältel ning eelkõige luua mehhanismid, millega muudaks peatöövõtja vastutavaks laste tööd turustusahelas käsitlevate ÜRO konventsioonide rikkumiste korral Euroopas; kutsub seetõttu ELi üles kasutama üldist soodustuste süsteemi (GSP) kui üht viisi tõhusamaks võitlemiseks maailma mitmesugustes piirkondades esineva laste töö ekspluateerimise vastu, kasutades konkreetseid meetmeid ohtliku töö vastu, mida paljud lapsed on sunnitud tegema;

Sisserändajate, varjupaigataotlejate ja põgenike lapsed

125. nõuab erilise tähelepanu osutamist – lapse parimates huvides – pagulastest, varjupaigataotlejatest ja sisserändajatest laste ning nende laste olukorrale, kelle vanemad on kas varjupaigataotlejad, pagulased või ebaseaduslikud sisserändajad, et kõnealustele lastele oleksid tagatud nende õigused, hoolimata nende vanemate õiguslikust seisundist, ning et nad ei peaks taluma negatiivseid tagajärgi olukorra tõttu, milles nemad ise süüdi ei ole, ning et nende erivajadustega tegeldaks; pöörates eritähelepanu perekonna ühtsuse säilitamiseks, kui see on lapse huvides;

126. nõuab, et saatjata alaealistele pöörataks erilist tähelepanu kõikide sisserändevormide puhul, sest organiseeritud kuritegevus kasutab ära iga võimaluse lapse riiki sissetoomiseks, et teda siis ekspluateerida; on arvamusel, et liikmesriigid peaksid seepärast olema valvel ja tagama, et lapse õiguste kaitse poliitika kehtib iga mõeldava olukorra puhul;

127. on mures paljude õiguserikkumiste pärast võõrpäritolu tüdrukute suhtes; nõuab tungivalt, et liikmesriigid keelustaksid pearätid ja hidžaabid vähemalt algkoolis, et kinnistada kindlamalt õigust olla laps ning tagada tõeline ja sunnivaba valikuvabadus hilisemas eas;

128. nõuab, et sisserändajatest lastele tagataks juurdepääs haridusele ning et kehtestataks programmid ja vahendid – vaadatuna kultuuridevahelisest perspektiivist –, pöörates erilist tähelepanu kaitsetutele seisunditele ja saatjata alaealistele;

129. tuletab meelde, et alaealiste suhtes, kes sisenevad Euroopa Liidu territooriumile ilma saatjata salajase sisserände kanalite kaudu, tuleb kohaldada laste õiguste kaitsmist käsitlevaid rahvusvahelisi eeskirju; palub kõigil kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi ametiasutustel ning Euroopa Liidu institutsioonidel teha saatjata alaealiste õiguste kaitsmisel nii tihedat koostööd kui võimalik; palub komisjonil töötada koos kolmandate päritoluriikidega välja rahvusvahelised abiandmise koostöömenetlused, millega tagada alaealiste tagasisaatmine rahuldavates tingimustes, ning luua mehhanisme, mille abil pakkuda kas bioloogiliste vanemate või asjaomaste tõhusate mehhanismide ja institutsioonide kaudu sellistele alaealistele kaitset, kui nad on tagasi päritolumaale jõudnud;

130. soovib, et uute õigusaktide vastuvõtmisel (kaasotsustamismenetluse kaudu), mille eesmärk on saavutada ühtne varjupaiga taotlemise süsteem, oleks laste õiguste kaitse esiplaanil, ning et laste huvides töötatakse välja erimeetmed, võttes arvesse nende haavatavust, tagades eelkõige lastele sobiva juurdepääsu varjupaigasüsteemile, juhendamise lastega seotud menetlustes, perekonna poolt varjupaiga taotlemise asjaolude kontekstis lapsega seotud individuaalsete põhjuste nõuetekohase arvestamise ning laiema reguleerimisala perekondade taasühinemiseks varjupaiga taotlemise menetlusprotsessi raames;

131. juhib tähelepanu sisserändajatest laste – kes on lahutatud mõlemast oma vanemast või oma eelnevast õiguslikust või tavapärasest põhihooldajast – eriolukorrale, ning palub kaaluda vajadust ELi meetme järele, mis on pühendatud kõigi üksikute laste õigusele saada abi ja milles käsitletakse juurdepääsu territooriumile, hooldajate määramist ja rolli, õigust olla ärakuulatud, vastuvõtutingimusi ja jälgimismeetmeid ning võimaluse korral ka alalisi lahendusi;

132. juhib tähelepanu asjaolule, et saatjata lapsed, kodakondsuseta ning sünnihetkel registreerimata jäetud lapsed on erilises ohus, ning kutsub liikmesriike võtma erimeetmed vastavalt sellele, mis on iga lapse seisukohast parim, nagu selle on eelkõige määratlenud ÜRO lapse õiguste konventsioon ja ÜRO Pagulaste Ülemkomissar;

133. juhib tähelepanu hariduse rollile, mis peaks olema võrdsust rõhutav ning vaba vägivallast ja kehalisest karistusest; nõuab tungivalt, et komisjon eraldaks vajalikud vahendid igasuguse vägivalla, eriti soolise vägivalla ja seksuaalse ärakasutamise ennetamiseks pagulaskogukondades, luues mõlemast soost alaealistele suunatud programme, mis harivad ja tõstavad teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse, inimõiguste, seksuaal- ja reproduktiivtervise, naiste suguelundite moonutamise ja HIVi/AIDSi küsimustes;

134. rõhutab, et Euroopa varjupaigameetmete rakendamisel on õigusaktid ja tegelikkus omavahel vastuolus ning erinevates liikmesriikides koheldakse lapspagulasi endiselt äärmiselt erinevalt;

135. rõhutab, et 5 % varjupaigataotlejatest on saatjata alaealised, mis osutab vajadusele määrata saatjata lastele hästi väljaõpetatud eeskostjad, kes esindaksid laste parimaid huve pärast nende saabumist vastuvõtvasse riiki; nõuab laste elutingimuste parandamist vastuvõtvates asutustes; on pettunud, et puuduvad lastega arvestavad varjupaiga taotlemise menetlused;

136. märgib, et paljud ohud, millega pagulastest lapsed kokku puutuvad, puudutavad samavõrd ka lapsi, kes on oma kodumaa piires sunniviisiliselt ümberasustatud;

137. rõhutab, et lapsi tohib päritolumaale tagasi saata vaid juhul, kui nende turvalisus ja julgeolek on tagatud, ning toonitab perekondade otsimise ja taasühendamise vajadust; rõhutab, et laste tagasisaatmine tuleb keelustada, kui on oht, et neid võidakse tõsiselt kahjustada näiteks laste tööjõu kasutamise, seksuaalse ärakasutamise, vägivalla või naiste suguelundite moonutamise, sotsiaalse tõrjutuse või relvakonflikti kaasamise läbi;

138. rõhutab vajadust parandada andmete kogumist varjupaika taotlevate laste kohta, ebaseaduslikult teise riigi territooriumil viibivate laste kohta, kes ei taotle varjupaika, ning varjupaiga taotlemise menetluse lõpptulemuse kohta ja niisuguste laste tuleviku kohta pärast seda, kui nende varjupaigataotlus on saanud lõpliku positiivse või negatiivse vastuse, et tagada, et nimetatud lapsed ei kao anonüümsusesse ega lange kuritegevuse ohvriks;

139. rõhutab väljarände negatiivseid tagajärgi ja väljarännanud vanemate poolt üksi kodumaale jäetud laste ebakindlat olukorda; rõhutab vajadust tagada sellistele lastele igakülgne hoolitsus, lõimimine ja haridus ning ühtlasi, kui vähegi võimalik, pere taasliitmine;

140. palub komisjonil uurida võimalust anda ELis sündinud lastele ELi kodakondsus vaatamata sellele, milline on nende vanemate õiguslik seisund;

141. tuletab meelde, et laste haldusarest peaks olema äärmuslik meede; rõhutab, et lapsi koos perekondadega tuleks vastavalt rahvusvahelise lapse õiguste konventsiooni artikli 37 punktile b kinni pidada üksnes viimse abinõuna kõige lühema ajavahemiku jooksul ning vaid siis, kui selline kinnipidamine on nende parimates huvides, ning et saatjata alaealisi ei tohiks kinni pidada või tagasi saata;

142. tuletab meelde, et sisserändajatest lastel on õigus haridusele ja meelelahutusele;

Lapse õigus teabele ja haridusele

143. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rajama tõhusa süsteemi tagamaks, et lapsi teavitatakse nii kodudes kui ka koolis – lapse vanusele ja intellektuaalsele arengule vastaval määral – nende õigustest ning võimaldatakse neil oma õigusi kasutada;

144. palub komisjonil ja liikmesriikidel lihtsustada noorte tüdrukute juurdepääsu reproduktiivtervishoiu ja reproduktiivtervishoiu teenuste alasele teabele ja haridusele;

145. nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et tagada oma lasteaedade ja lapsehoiuteenuste kvaliteet, sealhulgas järjepidev erialane ettevalmistus ning koolitus laste õiguste osas, head töötingimused ja korralik palk neile, kelle amet on laste eest hoolt kanda, sest need asutused ja nende töötajad kujundavad suurel määral laste tulevikku ning on samas kasulikud ka lapsevanematele, eelkõige töötavate ja üksikvanemate töökoormust silmas pidades, aidates omakorda kaasa naiste ja seega laste vaesuse vähendamisele;

146. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühistele jõupingutustele, abistamaks partnerriikidel saavutada kõigile tasuta alghariduse eesmärk (aastatuhande arengueesmärk nr 2) ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama vajalikud vahendid kiiralgatuseks „Haridus kõigile”;

147. rõhutab, kui vajalik on pöörata erilist tähelepanu aastatuhande kolmandale arengueesmärgile: soolisele võrdõiguslikkusele ja tüdrukute haridusele, kohalike naisõpetajate värbamisele ja koolitamisele, õppekavadest igasuguse meessoo eelistatuse kaotamisele, kogukonda teenindavate koolide lähedusele ning sobivate sanitaarruumidega varustamisele; rõhutab, et koolid peaksid olema turvatsoonid, kus laste õigusi austatakse, ning koolides ja nende läheduses tuleks jõuliselt ennetada seksuaalset ahistamist ja vägivalda ning nende vastu võidelda;

148. kutsub liikmesriike üles edendama põlvkondadevahelisi kooselu projekte (põlvkondadevahelised majad), et võimaldada lastel üles kasvada koos eakate inimesega, kes vastutasuks saavad osa sotsiaalsest tugivõrgustikust ning oma teadmiste ja kogemustega aitavad kaasa laste arengule;

149. rõhutab, et õigus haridusele on laste sotsiaalse arengu põhieeldus ning peab olema kättesaadav kõikidele lastele vastavalt nende individuaalsetele võimetele ja sõltumata nende etnilisest või sotsiaalsest päritolust ning vanemate perekonnaseisust;

150. arvab, et lastel peab olema võimalus saada haridust oma ja/või oma vanemate seisundist olenemata; rõhutab kõnealuse võimaluse andmise tähtsust lastele, kes on ümberasujad ja/või pagulased;

151. rõhutab, et tulevane strateegia peaks tunnustama õigust haridusele võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise alusel;

152. julgustab liikmesriike pidama esmatähtsaks õppekavadesse inimõiguste ja üldtunnustatud väärtuste alaste materjalide lülitamist, mis on demokraatliku kodanikuõiguse nurgakiviks;

153. nõuab, et strateegia prioriteetide hulka kuuluks ühtse meetmete kogu vastuvõtmine, mille eesmärgiks on tagada erivajadusega lastele nende õigused, et vältida igasugust diskrimineerimist ja soodustada nende haridusalast, sotsiaalset ja kutsealast integratsiooni kõikidel eluetappidel;

154. soovitab komisjonil ja liikmesriikidel uurida lisaks ka puudega õpilaste erivajadusi ja nende vajadustele kohandatud õppeprogrammi rakendamist, et edendada nende integreerumist ühiskonda;

155. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles osutama erilist tähelepanu puudega laste integreeritud haridusele, tagades seeläbi nende sujuva integreerumise ühiskonda kooliskäimise ajal ning suurendades tervete ja ilma puudeta laste sallivust invaliidsuse ja ühiskondlike erisuste suhtes;

156. nõuab, et diskrimineerimise, sotsiaalse mitmekesisuse, koolides sallivuse õpetamise, tervislike eluviiside õpetamise, toitumisalase hariduse, alkoholi, narkootikumide, ravimite ning psühhotroopsete ja teiste joovastavate ainete kuritarvitamise ennetamise ning seksuaaltervist käsitleva asjakohase haridusega seotud küsimustega tegeldaks suurema otsusekindlusega;

157. märgib, et väikelaste hoiuvõimalus kollektiivsetes asutustes (sõimed, lasteaiad) on üks paremaid töö- ja pereelu tasakaalustamise võimalusi ja ühtlasi parim viis, kuidas tagada lastele varajases eas võrdsed võimalused ja sotsialiseerumine;

158. juhib tähelepanu, et tüdrukute kooliõpetuses osalemise ja spordis, nagu näiteks ujumises osalemise keelamine kultuurilistel põhjustel ei ole õigustatud üheski kultuuris ega religioonis ning seda ei tohi aktsepteerida;

159. kutsub liikmesriike üles tagama kõikidele lastele tasuta või taskukohase juurdepääsu mängu- ja spordivõimalustele, mis sobivad nende vanusega;

Tervishoid

160. juhib tähelepanu murettekitavale asjaolule, et ülekaalulisus – eelkõige laste hulgas – Euroopas tõuseb, ning rõhutab, et hinnanguliselt on ELis enam kui 21 miljonit last ülekaalulised ja see arv kasvab 400 000 võrra igal aastal; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid agressiivsete ja eksitavate reklaamide reguleerimiseks ning parandama töödeldud toidu toitumisalase teabega märgistust, et tegelda ülekaalulisuse kasvava probleemiga;

161. nõuab, et liikmesriigid ja nende asjaomased ametiasutused annaksid endast parima tagamaks, et lapsed saaksid kogeda tervislikku füüsilist keskkonda, võttes arvesse ebaproportsionaalset mõju, mida saastatus ja kehvad elamistingimused noorele avaldavad; kohast tähelepanu tuleks osutada ka laste õpikeskkonna tingimustele ning kehtestada asjakohased standardid;

162. tuletab meelde laste õigust tervisele ja eriti noorukite õigust seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule ning rõhutab, et emade tervise kaitse peab kuuluma tulevasse lapse õiguste strateegiasse, mis peaks edendama rasedate või imetavate naiste järgi kohandatud elu- ja töötingimusi, ning nõuab kindlalt naistöötajate kaitse alaste olemasolevate õigusaktide täitmist ning kõikide naiste võrdset ja üldist juurdepääsu kvaliteetsele sünnituseelsele ja -järgsele ravile riiklikus sektoris eesmärgiga vähendada emade ja imikute suremust ning emade haiguste kandumist lastele; rõhutab sünnituspuhkuse äärmist tähtsust lapse arengule, eelkõige lapse sideme tõttu emaga mitte ainult lapse esimestel elukuudel, vaid ka esimestel eluaastatel;

163. väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon tunnistab, et sünnist kuni täisikka jõudmiseni on lastel erinevatel eluetappidel väga erinevad vajadused; tuletab meelde laste juurdepääsuõigust kõrgetasemelistele tervishoiuteenustele ning eriti noorukite juurdepääsuõigust seksuaal- ja reproduktiivtervist ning pereplaneerimist käsitlevale haridusele ja teenustele; ning seetõttu peab eespool öeldu moodustama lapse õiguste strateegia tervikliku osa;

164. märgib, et laste õigused, nagu need on sätestatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, kehtivad kõikide kuni 18aastaste inimeste kohta, ning et noorukite seksuaal- ja reproduktiivtervist puudutavaid spetsiifilisi vajadusi ja õigusi tuleb tunnustada;

165. rõhutab seksuaal- ja soojätkamistervishoiu ja -õiguste poliitikat edendamise olulisust, et vähendada ja võimalusel takistada suguhaiguste (sh HIV/AIDS) levikut, soovimatuid rasedusi ning noorte naiste ebaseaduslikke ja ebaturvalisi aborte ning vältida seda, et noored ei mõista reproduktiivtervise vajadusi;

166. palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta meetmeid, et kaitsta lapsi, kelle vanematel on AIDS, ja rõhutab vajadust täita aastatuhande viies arengueesmärk (parandada emade tervislikku olukorda), neljas arengueesmärk (vähendada laste suremust) ja kuues arengueesmärk (võidelda HIVi/AIDSi, malaaria ja teiste haigustega); ning nõuab tungivalt investeeringuid pediaatriliste retroviirusevastaste ravimite teadusuuringutesse ja arendamisse, malaariavastaste moskiitovõrkudega varustamisse ning immuniseerimisse GAVI Liidu kaudu (endine Vaktsiinide ja Immuniseerimise Ülemaailmne Liit);

167. kutsub liikmesriike üles tagama seksuaalse hariduse, teabe ja nõustamise kättesaadavus, et suurendada teadlikkust ja austust inimese seksuaalsuse vastu ning ära hoida soovimatuid rasedusi ja HIVi/AIDSi ning teiste sugulisel teel nakkavate haiguste levikut, ning

lihtsustada erinevate rasestumisvastaste vahendite ja sellealase teabe kättesaadavust;

168. nõuab, et liikmesriigid tagaksid, et kõikidele lastele ja noorukitele koolis ja väljaspool kooli antakse neile kohaldatud ja terviklikku teaduslikku teavet seksuaal- ja reproduktiivtervise kohta, et nad saaksid teha teadlikke valikuid nende endi heaoluga seotud küsimustes, sealhulgas seksuaalsel teel nakkavate haiguste ja HIVi/AIDSi ennetamine;

169. julgustab liikmesriike ja komisjoni edendama nii liidus kui ka väljaspool mõlemast soost laste võrdset juurdepääsu tervishoiule, erilise rõhuasetusega puudust kannatavatele lastele ning etniliste või sotsiaalvähemuste hulka kuuluvatele lastele;

170. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi võitluseks naiste ja laste alkoholist tingitud kahjustuste vastu:

a)   teavitades paremini naisi alkoholist tingitud loote arenguhäiretest,

b)   osutades asjakohaseid tervishoiuteenuseid ja nõustamist alkoholiprobleemidega naistele raseduse ajal ja pärast seda ning ka naistele ja lastele peredest, kus on probleeme alkoholi ja uimastite kuritarvitamisega,

c)   kehtestades alkoholireklaamile ja alkoholitööstuse poolsele spordiürituste spondeerimise rangemad eeskirjad kl 6–21 kehtivate reklaamikeeldudena, ning keelustades lastele suunatud sisuga alkoholireklaami (arvutimängud, koomiksid), et mitte luua lastele alkoholist positiivset ettekujutust, ning

d)   keelates alkohoolsed joogid, mis oma kujunduselt vaevu erinevad maiustustest või mänguasjadest, kuna lapsed ei oska alkohoolsetel ja mittealkohoolsetel jookidel vahet teha.

171. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et luuakse tingimused, mis võimaldavad igale lapsele igat liiki ja igal tasemel tervishoiuteenuste kättesaadavuse, ning vajaduse korral võtma positiivseid meetmeid, et võimaldada ebasoodsas olukorras olevatel rühmadel osa saada alternatiivsetest tervishoiuteenustest, millest nad muidu kõrvale jääksid;

172. tuletab meelde, et nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivis 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta sätestatakse rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööalased õigused, nõudes tööandjatelt kõigi vajalike meetmete võtmist, mis tagaksid, et ei naiste ega sündimata laste tervis ei oleks töökohas ohustatud;

173. nõuab, et teostataks uurimusi ja hinnataks keskkonna mõju hormoon-, närvisüsteemile, psüühikale ja immuunsüsteemile, linna- ja transpordiplaneerimisel võetaks kasutusele lapsesõbralikkuse testid ning et neil importmänguasjadel, mis ei ole toodetud laste tööga, oleks peal vastav märgis;

Sünni registreerimine

174. tunnistab iga lapse õigust registreerimisele pärast sündi, misläbi tunnustatakse õiguslikult tema olemasolu ja tema õigust omandada kodakondsus ja identiteet, sõltumata tema soost või etnilisest päritolust või tema vanemate rahvusest või pagulas-, immigrandi- või varjupaigataotleja staatusest;

175. tunnistab, et sünnitunnistus aitab kaitsta last tema õiguste rikkumise eest tulenevalt kahtlustest lapse vanuse või identiteedi osas; arvab, et usaldusväärne sündide registreerimise süsteem takistab lastega ja nende elunditega kauplemist, piirab ebaseaduslikku lapsendamist ja hoiab ära laste vanusega liialdamise varase abiellumise eesmärgil, alaealiselt sõjaväeteenistusse värbamise, seksuaalse ekspluateerimise, laste töö ja kohtus alaealiste täiskasvanutega võrdsustamise;

176. rõhutab, et arvele võtmata laste „nähtamatus” suurendab nende haavatavust ja tõenäosust, et nende õiguste rikkumine jääb märkamata;

177. mõistab hukka mõnes riigis, kus seadused ja tavad on vastuolus ÜRO konventsiooniga naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, sünni registreerimisel levinud soolise diskrimineerimise, sealhulgas üksikemade laste registreerimisest keeldumise, ema rahvuse registreerimisest keeldumise ja koolihariduseta tüdrukute diskrimineerimise registreerimisel, kui juurdepääs registreerumisele põhineb haridussüsteemil;

178. kutsub komisjoni ja nii laste õiguste eest võitlevaid organisatsioone kui humanitaarabi organisatsioone üles osalema tegevuses, mille eesmärk on tõsta kolmandates riikides teadlikkust sündide arvelevõtmise vajadusest; märgib, et sünnitunnistuse puudumine võib takistada lapse võimalike pärimisõiguste tunnustamist ning juurdepääsu haridusele, tervishoiule ja riigipoolsele materiaalsele abile; nõuab meetmete edendamist, et tagada selliste teenuste üldine kättesaadavus ametliku registreerimisprotsessi lõpuleviimiseni;

179. kutsub komisjoni üles riikidelt tungivalt nõudma püsivate, kogu elanikkonnale, sh äärealade elanikele kättesaadavate tasuta registreerimissüsteemide sisseseadmist, mis toimivad nii riiklikul kui ka küla tasandil, pakkudes muu hulgas vajadusel välja mobiilse registreerimise üksuseid, andes asjakohast koolitust registreerimisega tegelevatele ametnikele ja eraldades nimetatud algatuste rahastamiseks piisavalt vahendeid;

180. kutsub ühenduse institutsioone ja liikmesriike üles suurendama pingutusi meetmete tõhusa kooskõlastamise tagamiseks, et soodustada sündide registreerimist, eelkõige koostöös ÜRO ja ÜROga seotud asjassepuutuvate asutustega, lootes leppida kokku ühises tegutsemises, mis edendab tõhusat ülemaailmset vastutoimet;

Lapsed relvakonfliktides

181. rõhutab üliolulist vajadust rakendada ELi suuniseid laste ja relvastatud konflikti kohta;

182. nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi üle oma seadustesse ning teostaksid uurimise, annaksid kohtu alla ja karistaksid kõiki, kes on seadusevastaselt värvanud lapsi relvajõududesse või relvastatud rühmitustesse või sundinud neid osalema aktiivselt konfliktiolukordades, et tagada seeläbi kõigiti nimetatud kuritegusid ümbritseva karistamatuse õhkkonna kaotamine;

183. väljendab heameelt 2006. aastal vastuvõetud dokumendi „Pariisi lubadused laste kaitseks seadusevastase värbamise ja relvajõududes või relvastatud rühmitustes rakendamise eest” üle, millega ajakohastati 1997. aasta Kaplinna põhimõtted, ning nõuab tungivalt, et kõik riigid rakendaksid antud lubadusi;

184. arvab, et on vaja rakendada meetmeid, et tagada vabaduse kaotanud laste kohtlemine kooskõlas rahvusvaheliste inim- ja humanitaarõigustega, arvestades nende kui laste eristaatust ning keelustada laste kinnipidamine koos täiskasvanutega, välja arvatud juhul, kui tegemist on väikeste laste ja nende vanematega; sellega seoses rõhutab vajadust edendada koolitusprogramme nende maade õigus- ja politseisüsteemide, kus on täheldatud poiste või tüdrukute kasutamist lapssõduritena, esindajate ja töötajate teadlikkuse tõstmiseks;

185. rõhutab, et lapsi tuleb kohelda kooskõlas alaealiste üle õigusemõistmise reeglitega ning ühtlasi otsida alternatiive kohtumenetlustele; nõuab alaealistele spetsialiseerunud prokuröride ja sotsiaalõiguse vallas tegutsevate kaitsjate rakendamist laste abistamiseks kohtus; nõuab tõe- ja leppimiskomisjonide asutamist;

186. nõuab endiste lapssõdurite ja teiste relvakonfliktides kannatanud laste taaslõimimist ja füüsilist, sotsiaalset ja psühholoogilist rehabilitatsiooni ning nende taasühendamist perega, alternatiivset hoolekannet laste eest, keda ei saa perega taasühendada, hariduslike järeleaitamiskursuste korraldamist ja HIVi/AIDSi puudutava teabe levitamist; rõhutab vajadust tegeleda konkreetsete puudustega tüdruksõdurite taaslõimimisel, kes on mõnikord ühiskonnas põlatud ja tõrjutud, eraldades konkreetsed vahendid hariduse, seksuaaltervise, psühholoogilise toe ja perede vahendamise programmidele;

187. rõhutab, et liikmesriikidel on vaja võtta ühiseid diplomaatilisi meetmeid kõikjal, kust on saadud teateid laste värbamise kohta relvajõududesse või relvastatud rühmitustesse;

188. märgib, et hädaabi osutamine lastele sõjast laastatud, ebakindlates riikides ei laiene enamasti asjakohase hariduse pakkumisele ning kutsub komisjoni üles toetama haridustegevust, k.a rakendama neid miinimumstandardeid, mille asutustevaheline võrgustik hariduse andmiseks hädaolukordades (Inter-Agency Network for Education in Emergencies) on välja töötanud, nii hädaolukordades kui ka perioodil, mil kriis läheb üle arenguks;

189. rõhutab, et lõpliku lahenduse puudumine külmutatud konfliktide osas loob olukorra, kus eiratakse õigusriigi põhimõtteid ja pannakse toime inimõiguste rikkumisi kõnealustes valdkondades ning see on üks peamisi lapse kõigi õiguste tagamise takistusi; nõuab sammude astumist lastele ja nende perekondadele eriomaste vajaduste käsitlemisel külmutatud konflikti piirkonnas;

Lapsed ja demokraatia

190. rõhutab laste õigust kasvada üles vabas ja avatud ühiskonnas, kus austatakse inimõigusi ja sõnavabadust ning kus surmanuhtlust enam ei rakendata, eriti alaealiste üksikisikute suhtes;

191. rõhutab, et laste seisund mittedemokraatlikes riikides on väga vähe kaitstud ja kutsub komisjoni üles seda inimrühma arvesse võtma;

192. kutsub komisjoni üles käsitlema laste ja noorte poliitilise teadlikkuse suurendamist kolmandates, piiratud demokraatiaga riikides, et nendest noortest kasvaksid poliitiliselt teadlikud kodanikud;

193. kutsub komisjoni üles rõhutama, kui tähtis on, et noored saaksid vabatahtlikult (poliitiliste) noorteorganisatsioonide kaudu oma arvamust avaldada;

o o o

194. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele ning valitsustevahelisele rühmale „Lapsepõlve Euroopa”, lapsepõlve riiklike vaatluskeskuste Euroopa võrgustikule (ChildONEurope), Euroopa Nõukogule, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste komiteele, UNICEFile, Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile (ILO), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põgenike ülemkomissarile (UNHCR) ning Maailma Terviseorganisatsioonile.

(1)

ELT C 303, 14.12.2007, lk 1.

(2)

ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.

(3)

http://www.savethechildren.net/alliance/where_we_work/europegrp_haveyoursay.html.

(4)

ELT C 300 E, 9.12.2006, lk 259.

(5)

http://ec.europa.eu/justice_home/cfr_cdf/doc/thematic_comments_2006_en.pdf.

(6)

ELT L 13, 20.1.2004, lk 44.

(7)

http://www.savethechildren.net/alliance/where_we_work/europegrp_haveyoursay.html.

(8)

ILO konventsioonis 182 lapsele sobimatu töö kohta viidatakse otseselt kauplemisele kui ühele ekspluateerimise raskeimale vormile.

(9)

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. detsembril 2006, eesmärgiga muuta nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (P6_TA(2006)0559).

(10)

Vastavalt Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta õigusloomega seotud resolutsioonile laste vastu toime pandud seksuaalkuritegudes süüdimõistmistest tulenevate keeldude kohta (ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 220).

(11)

Lühend ECPAT tähendab End Child Prostitution, Child Pornography and the Trafficking of Children for Sexual Purposes (lõpetage laste prostitutsioon, lapsporno ja lastega kauplemine seksuaalse ärakasutamise eesmärgil), rahvusvaheline tugivõrgustik.

(12)

EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.


SELETUSKIRI

I SISSEJUHATUS

Kõigepealt soovib raportöör tervitada komisjoni teatise avaldamist, milles antakse teada lapse õiguste strateegia väljatöötamisest. See näitab tõelist tahet teha kõnealusest küsimusest üks ELi prioriteete ja tunnistada, et lapsed on iseseisvad õigussubjektid, kelle huve tuleb kõikides liidu tasandil vastu võetud poliitikates ja meetmetes eriomasel moel arvesse võtta(1), ja luua instrumente laste õiguste edendamiseks.

Käesoleva raporti eesmärk on nimetatud teatisele vastata, esitades seisukohad mõnede teatise ettepanekute kohta ja sõnastades uusi ettepanekuid. Peale esmajärjekorras käsitletavate üldisemate strateegiliste aspektide tuuakse raportis välja mõned konkreetsed kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni pädevusse kuuluvad valdkonnad, kus lapse õiguste suhtes tuleb võtta sihipäraseid meetmeid.

Lapse õiguste strateegia edendamine ja arendamine peab toimuma lapse õiguste positiivse kinnitamise kaudu, sealhulgas õigus perekonnale, haridusele, sotsiaalsele integratsioonile, tervishoiule, võrdsetele võimalustele, sportimisele, et luua alused lapsesõbraliku ja laste vajadustele kohandatud ühiskonna tekkimiseks, kus lapsed tunnevad end kaitstuna ja kus nad on osalejad.

Selles suhtes soovib raportöör rõhutada, et käesolev raport pole mitte mingil juhul koostatud selliste probleemide või õiguste loeteluna, mida tuleks prioriteetsel viisil arvesse võtta.

Tuleb täpsustada, et käesolev raport on esitatud instrumendina, mis peegeldab Euroopa Parlamendis pärast teatise avaldamist toimunud arvukaid arutelusid (koosolekud variettekandjatega, töörühmaga, mis koondab eri komisjonide raportööre, kellelt arvamust taotletakse, kohtumised ekspertidega, kuulamised) ja eriti 17. aprillil 2007. aastal aset leidnud ühist kuulamist ning 4. juunil Berliinis toimunud lapse õigusi käsitlenud esimest Euroopa foorumit.

Liidu tulevaste tegevuste peamiste prioriteetide kindlaksmääramine toimub (pärast laiaulatuslikku konsulteerimist, mille komisjon kavatseb käivitada) dokumendi alusel, mis avaldatakse 2008. aastal.

II LAPSE ÕIGUSTE KAITSE STRATEEGIA PEAVALDKONNAD

1. Õiguslik raamistik

Lapse õigused on ELi inimõiguste lahutamatu osa ja liikmesriigid on kohustatud neid järgima Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni alusel, millele on viidatud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2. Lisaks on kõik liikmesriigid ratifitseerinud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mis on laste kaitsmisel peamiseks võrdlusraamistikuks. ÜRO konventsiooniga seoses tuleb siiski märkida, et ehkki sellel on spetsiifiline iseloom, ei ole konventsiooniga sätestatud ühtegi karistusmehhanismi, mis tagaks konventsiooni järgimise, nii nagu on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni puhul.

Euroopa Liidus puudub seni spetsiifiline lapse õigusi käsitlev õiguslik alus.

Tuleb siiski rõhutada, et kui põhiseadusleping vastu võetakse, annaks see Euroopa Liidule lapse õiguste osas palju asjakohasema õigusliku raamistiku: artikkel I-3 („Liidu eesmärgid”) sisaldab otseseid viiteid lapse õigustele ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 24 (mis käsitleb eranditult lapse õigusi) omandaks seetõttu siduva iseloomu.

Juhul kui Euroopa Ülemkogu annab volitused uue Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumise kokkukutsumiseks, peab parlament esitama oma arvamuse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 48. Siis tuleb jälgida, et varasemaid saavutusi lapse õiguste valdkonnas ei seataks kahtluse alla, vaid neid hoopis kinnitataks ja konsolideeritaks.

Lisaks ei tule ELi puhul kaaluda mitte üksnes Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga liitumist, nagu on kavandatud, vaid ka mitmesuguste muude Euroopa Nõukogu konventsioonidega ühinemist, nagu Euroopa Nõukogu esindaja 17. aprilli kuulamisel mainis(2). Tuleb uurida võimalust, kuidas ühendus ja/või Euroopa Liit saaks liituda konventsioonidega, milles käsitletakse näiteks küberkuritegevust(3), lapse õiguste kasutamist(4), lapsendamist(5) ja seksuaalset ärakasutamist(6). Muu hulgas oleks kasulik kaaluda hilisemas etapis võimalusi ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ühinemiseks.

Kuid vaatamata spetsiifilise õigusliku aluse puudumisele on liidu tasandil siiski vastu võetud mitmeid lapse õigusi otseselt või kaudselt mõjutavaid õigusakte. Seetõttu on oluline kehtestada nimetatud õigusaktide vastuvõtmisel ja ülevõtmisel kontrolli- ja järelevalvemehhanism, mis tagaks lapse õiguste nõuetekohase arvessevõtmise, kui neid õigusakte koostatakse ning nende õigusaktide rakendamisel tagatakse laste õiguste järgimine. Sellist tegevust nimetatakse süvalaiendamiseks.

2. Süvalaiendamine

2005. aasta aprillis võttis komisjon vastu teatise, mille eesmärk oli parandada komisjoni õigusloomealaste ettepanekute vastavust põhiõiguste harta sätetele(7). Komisjon taotleb kolme eesmärki: teostada iga õigusakti ettepaneku väljatöötamisel kõigi põhiõiguste järgimise kavakindlat ja ranget kontrolli; edendada põhiõiguste alast kultuuri; teha komisjoni põhiõiguste järgimise kontrolli tulemused teistele institutsioonidele ja üldsusele nähtavamaks.

Nimetatud teatise kohta koostatud raportis(8) esitas Euroopa Parlament soovi, et komisjon näeks oma mõjuhinnangus ette põhiõigustele pühendatud eripeatüki. Seda nõuet tuleb uuesti korrata ja täpsustada, et teatavate õigusaktide ettepanekute puhul uuriks komisjon eelkõige asjakohaste sätete võimalikku mõju lastele. Enesestmõistetavalt tuleb kõnealuste õigusaktide ettepanekute puhul ära kuulata valdkonnale spetsialiseerunud kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad. See on veelgi olulisem, kui arvestada otsese ja konkreetse kogemuse lisandväärtust, mille kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad võivad komisjoni talituste käsutusse anda, et aidata komisjonil kindlaks teha isegi esmapilgul süütute sätete põhjustatud võimalikud ohud lapse õigustele(9).

Euroopa Parlament peaks looma eriorgani, mille koosseis tuleb veel kindlaks määrata, või lapse õiguste esindaja/kaitsja ametikoha, kes peab ühendust lapse õiguste kaitsele spetsialiseerunud kodanikuühiskonna esindajate või muude organisatsioonidega. Nimetatud esindaja poole võivad lapsed pöörduda eelkõige siis, kui nad soovivad teha ettepanekuid lapse õiguste edendamiseks (vt allpool).

3. Osalemine

Lapse õiguste valdkonnas on osalemine võtmesõnaks, mis esineb ikka ja jälle juhtmotiivina kõnealuse valdkonna valitsusväliste organisatsioonide, institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide brošüürides ja avaldustes. Raportööri arvates on tegemist demokraatia aluspõhimõttega, mille kohaselt on kodanikul õigus osaleda teda puudutavate otsuste vastuvõtmisel.

Kahjuks kipub osalemispõhimõtte järgimine tahaplaanile jääma hoolimata asjaolust, et just lapsed ise tunnevad ära ja mõistavad kõige paremini neid endid puudutavaid väljakutseid ja probleeme, eelkõige seoses sellega, mis leiab aset koolis, tänaval, noorteklubides või isegi perekonnas, ja lastel ei tule puudust ideedest, kuidas olukorda parandada.

Käesoleva raportiga soovitakse rõhutada ja näidata, et kui lapsele antakse võimalus väljendada oma vaateid vabalt teda puudutavates küsimustes, teeb ta seda meeleldi ja saadud tulemused on suurepärased.

Kõnealust lähenemisviisi kasutati esimest korda laiaulatusliku konsulteerimise raames, mille viis komisjoni teatisega seoses läbi Save the Children ja mille tulemused tehti teatavaks 17. aprilli 2007. aasta ühisel kuulamisel.

Raportöör soovib, et vastavalt komisjoni teatises esitatule looks komisjon lastele kõige lähedasemate struktuuride ja isikute abiga lastega konsulteerimise/laste hõlmamise mehhanismi, mis oleks kiire, tõhus ja tulemuslik kõigis lastega otseselt seotud küsimustes.

4. Institutsioonidevahelise koostöö loomine

Selleks, et lapse õiguste kaitse muutuks nähtavamaks ja tõhusamaks, oleks kasulik parandada eri institutsioonide poolt kõnealusel eesmärgil juba asutatud organite tööd ja tugevdada nendevahelist koostööd. Vajaduse korral tuleks luua ka uusi organeid.

Komisjonis nimetati näiteks hiljuti ametisse lapse õiguste koordinaator, kelle tegevust peab toetama üksus, millele tuleb ette näha piisav personal ja rahalised vahendid. Muu hulgas võiks olemasoleva põhiõigustega tegeleva volinike rühma laiendusena ette näha järgmise komisjoni moodustamise ajal inimõiguste voliniku, kelle eriülesandeks oleks ka lapse õiguste kaitse(10) ning kes koondaks ja koordineeriks kõiki lapse õiguste kaitsmisega seotud õigusloome-, haldus-, meedia- ja muid tegevusi.

Viimaste aastate jooksul on asutatud muid instantse, näiteks 2000. aastal nõukogus lapsi ja noori esindav alaline valitsustevaheline rühm „Lapsepõlve Euroopa”(11), mis kujutab endast lapsepõlvega seotud teabe ja andmete vahetamise foorumit, mis tuleb ELi eesistujaks oleva riigi kutsel mitteametlikult kokku igal poolaastal.

Ka Euroopa Parlament on moodustanud lapsepõlvega seotud küsimuste aruteluruumi „Lapse õiguste liit”, kus erinevate poliitiliste veendumuste ja geograafilise päritoluga saadikud iga kahe kuu tagant kohtuvad, ja komisjonidevahelise töörühma „Perekond”.

Nimetatud algatused on küll kiiduväärt, kuid võivad osutuda ebapiisavaks, eelkõige seetõttu, et nad ei ole nähtavad ja algatustevaheline kooskõlastamine jätab soovida. Raportööri arvates tuleks seega nimetatud eri instantside tegevusi kooskõlastada, neid tugevdada ja reklaamida näiteks ühise veebilehe kaudu.

Euroopa Parlament võiks omakorda, nagu eespool on mainitud, asutada lapse õigustega seotud tegevuste kooskõlastamise organi, luues näiteks institutsioonidevahelise komitee, millel on oma töö jaoks haldusüksus.

Tuleb meeles pidada ka suhete tihendamist erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Euroopa Nõukoguga, kes on lapse õiguste valdkonnas võtnud mitmeid meetmeid alates vägivallavastaste kampaaniate käivitamisest(12) kuni mitmesuguste soovituste, resolutsioonide ja konventsioonide vastuvõtmiseni, mis teeb kõnealusest institutsioonist lapse õiguste alase strateegia väljatöötamisel eelistatud partneri. Sama tuleb öelda ka ÜRO asutuste, eelkõige UNICEFi kohta, kes on läbi viinud lapse õiguste kaitse mitmekesiste aspektide kohta kvaliteetseid uuringuid.

Sellega seoses tuleb ka äsja asutatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil luua võrgustikutöö nimetatud organisatsioonidega, Euroopa Nõukogu inimõiguste ülemkomissariga, samuti kodanikuühiskonnaga ja eriinstitutsioonidega, nagu laste ombudsmanide Euroopa võrgustik, et optimeerida oma uuringuid lapse õiguste kaitse vallas, kasutada teiste instantside kogemusi, teadmisi ja kogutud andmeid ning vältida seega tegevuste kattumist.

5. Statistiliste andmete kogumine

Teatises annab komisjon teada oma kavatsusest teha laiaulatuslik analüüs takistuste kohta, mis segavad lastel oma õigusi täiel määral kasutamast. Kõnealune analüüs peaks olema 2008. aastal toimuva avaliku kuulamise aluseks ja lõppema Euroopa Liidu tulevase tegevuse peamiste prioriteetide kindlaksmääramisega. Selline analüüs ning samuti lastele, eelkõige kõige ebasoodsamas olukorras olevatele lastele suunatud strateegiate, poliitika ja programmide vastuvõtmine ja hindamine peab toetuma usaldusväärsetele, terviklikele, täpsetele ja ajakohastele statistilistele andmetele.

Kuid ilmneb, et Euroopa Liidus eksisteerivad kõnealuses valdkonnas olulised vajakajäämised(13) ja veel suuremad takistused usaldusväärse statistika kogumisel laste kohta väljaspool ELi, nii et tuleks võtta statistiliste andmete kogumise parandamise meetmeid. Komisjon võiks ette näha Eurostati volituste laiendamise, et oleks võimalik kaasata võimalikult palju just lapsi puudutavaid näitajaid ning teha seda tihedas koostöös liikmesriikidega, kes peaksid samuti tugevdama oma statistilisi vahendeid. Lisaks muutub kõnealuses kontekstis oluliseks laste kaasamine ja tuleks uurida vahendeid, mille abil koguda lastelt süstemaatiliselt teavet nende seisukohtade kohta teatavates küsimustes. Välja võiks selgitada ka laste abiliinide kaudu kogutud teabe. Iseenesest mõistetavalt on nendeks tegevusteks vaja ette näha piisavad rahalised vahendid. Sellega seoses võib rahuldustundega märkida, et komisjon võtab oma teatises kindla kohustuse eraldada käesoleva strateegia rakendamiseks vajalikud inim- ja rahalised vahendid(14).

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil on kõnealuses valdkonnas täita ülioluline roll. Ta peab töötama nii nagu tema eelkäija Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuski koostöös komisjoni ja liikmesriikidega välja meetodid ja standardid andmete võrreldavuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks Euroopa tasandil(15).

6. Sidusrühmadega koostöö tugevdamine: FOORUM

Sarnaselt Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti määruses sätestatuga, mille artiklis 10 on ette nähtud põhiõiguste platvormi rajamine, mille ülesandeks on andmete ja teadmiste vahetamine platvormis osalevate erinevate inimõigustega seotud organite vahel, on komisjoni teatises ette nähtud foorumi rajamine.

Kõnealune foorum, mis kavatsuste kohaselt hakkab tegutsema Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti egiidi all, peaks komisjoni sõnul aitama kaasa Euroopa Liidu tegevuste ja nende järelmeetmete väljatöötamisele ning võimaldama heade tavade vahetamist. Foorum peaks ühendama liikmesriike, ÜRO asutusi, Euroopa Nõukogu, lapse õigusi edendavaid sõltumatuid institutsioone, kodanikuühiskonda ja lapsi endid.

Komisjoni ülesanne on organiseerida foorum, mis võimaldaks sobival viisil paljude sidusrühmade osalemist ja kus samas oleks tagatud tõhus korraldus.

Et see nii toimuks, tuleks tõenäoliselt luua väikesearvuline kõrgetasemeliste ekspertide konsultatiivrühm, mille üheks ülesandeks oleks aidata kaasa foorumi kohtumise päevakordade väljatöötamisele. Ekspertide rühma peaksid kuuluma juristid, kes oleksid suutelised tegema konkreetseid ettepanekuid õigusaktide kohta, mis ühenduse tasandil foorumil tehtud ettepanekute praktikasse rakendamiseks tuleks vastu võtta. Lisaks tuleks täpsustada foorumi ülesandeid ja volitusi. Kui foorum peaks tegema soovitusi, tuleb kodukorras kindlaks määrata ka viis, kuidas soovitustega edasi toimitakse, ja määrata soovituste elluviimise ja rakendamisel tehtud edusammude hindamise eest vastutavad organid. Selles suhtes võiks parlamendi asjaomastel komisjonidel olla järelevalves aktiivne roll.

7. Arengu jälgimise mehhanismi loomine

Tuleb tervitada komisjoni otsust avaldada igal aastal raport esitatud strateegia rakendamisel tehtud edusammude kohta. Raport peaks olema töövahendiks parlamendile, eelkõige inimõigusi käsitlevate iga-aastaste parlamendi sise- ja välisraportite koostamisel ja võimaldama parlamendil teostada ühenduse tasandil lapse õiguste järgimise üle süstemaatilist ja täpset kontrolli.

Vastavalt UNICEFi ettepanekule(16) peaks Euroopa Parlament omalt poolt tagama saavutatud tulemuste kontrolli, korraldades regulaarselt lapse õiguste edendamise konkreetseid aspekte käsitlevaid kuulamisi.

Siinkohal on Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil jälle täita ülioluline roll ning tuleb jälgida, et lapse õiguste järgimise kontrollil oleks tähtis koht ameti tegevuse alguses vastuvõetavas mitmeaastases raamistikus, mille suhtes Euroopa Parlamendiga peatselt konsulteeritakse(17).

III PRIORITEETSED VALDKONNAD, MILLELE STRATEEGIA PEAKS KESKENDUMA

l. Võitlus igasuguste vägivalla vormide vastu

Mitte mingisugust laste vastu suunatud vägivalda ei saa õigustada. See on 17. aprilli kuulamisel esitatud professor Pinheiro raporti juhtidee ning peegeldub ka käesolevas raportis(18).

Seetõttu ei tule mitte üksnes karistada vägivalla toimepanijaid, vaid töötada välja ka laste vastu suunatud vägivalla tõkestamise strateegia.

Euroopa Liit on juba kasutusele võtnud mitmed olulised vahendid, et võidelda vägivalla vastu, mille ohvriks langevad lapsed, näiteks programmid DAPHNE ja AGIS(19); inimkaubanduse vastu võitlemise tegevuskava(20); nõukogu 19. juuli 2002. aasta raamotsus 2002/629/JAI, mis käsitleb inimkaubanduse vastast võitlust(21); nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus, mis käsitleb Internetis leviva lastepornograafia vastast võitlust(22); nõukogu 22. detsembri 2003. aasta raamotsus 2004/68/JAI, mis käsitleb laste seksuaalse ärakasutamise ja lastepornograafia vastast võitlust(23) ning mitmesugused meetmed lapsi kaasava seksiturismi vastu võitlemiseks.

Viimatimainituga seoses teatas volinik Frattini 17. aprilli kuulamisel, et komisjon töötab selle nimel, et koostöös reisibüroodega tugevdada meetmeid liikmesriikidest pärit seksituristide voo peatamiseks; raportöör tervitab nimetatud tegevust ja soovib lisaks, et kehtestataks menetlused, mis võimaldaksid paremini koordineerida eksterritoriaalset vastutuselevõtmist. Volinik Frattini andis lisaks teada komisjoni teatisest Internetis aset leidva kuritegevuse kohta, mis võeti vastu 22. mail 2007.

Laste seksuaalse ärakasutamisega seoses tuleb meenutada, et Euroopa Nõukogu on vastu võtmas lapsi seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest kaitsvat konventsiooni, mille suhtes liikmesriigid kooskõlastasid oma seisukoha artikli 36 komitee raames. Kõnealuses kontekstis arutati ühenduse ja/või ELi ühinemist konventsiooniga. Raportöör saab vaid julgustada ühinemist ja soovib, et selles osas võetaks vastu põhimõtteline seisukoht, mis võimaldaks ELil edaspidi osaleda tulevaste karistusõiguse aspekte käsitlevate konventsioonide, eelkõige lapsi kaitsvate konventsioonide alastel läbirääkimistel ja need ratifitseerida.

Lisaks on tähtis luua lapsi seksuaalse kuritarvitamise eest kaitsev süsteem, mis näeb ette tõhusad ja koordineeritud kontrollimehhanismid, et isikutele, keda süüdimõistmise tõttu tuleb pidada ebasobivaks lastega töötama, oleks tõepoolest keelatud juurdepääs teatavatele kutsealadele. Raportöör soovitab, et nõukogu tugevdaks õigusalast koostööd liikmesriikide vahel laste seksuaalse ärakasutamise ja lastepornograafia juhtumite puhul, parandades koostööd teabe vahetamisel ELi tasandil kohtupraktika kohta ning kehtestades minimaalsed kohustused teistele liikmesriikidele. Selline käik on möödapääsmatu tagamaks, et ühes liikmesriigis seksuaalse kuritarvitamise eest süüdi mõistetud isikule määratud lastega tegelemise keelul oleksid õiguslikud tagajärjed teistes liikmesriikides.

Internetis leviva lastepornograafia puhul kaalub Euroopa Komisjon koostöös mitmete pangandusasutuste ja peamiste krediitkaarte väljastavate asutustega võimalust välistada online-maksesüsteemide hulgast veebisaidid, mis müüvad lastepornograafiat sisaldavaid materjale. See on kiiduväärne algatus, mis väärib kogu meie tähelepanu.

Eelkõige tuleks lubada pangal, kes tühistab Internetis lastepornograafiat sisaldavaid materjale müüva kaupmehega sõlmitud lepingu, tavaliselt pärast seda, kui teda on hoiatanud kontrolli teostanud krediitkaarte väljastav asutus, edastada lapse olulise huvi kaitsmiseks teave teistele krediidiasutustele. Selleks tuleks luua pidevalt ajakohastatav andmebaas lastepornograafiat sisaldavaid materjale müüvate kaupmeeste kohta. Niisuguseid kaupmehi puudutav teave tuleks muu hulgas edastada viivitamatult asjaomase liikmesriigi politseiteenistustele, Europolile ja Interpolile. Internetis leviva lastepornograafia vastase võitluse raames tuleb korraldada teabe- ja üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et kaitsta lapsi ja mõista süüdi kuritegude toimepanijad.

Internetis leviva vägivalla puhul tuleb luua jõhkrust sisaldavaid pilte või selliseid videoid levitavate veebisaitide tõhus iseregulatsioonisüsteem. Võrguhaldurid peaksid olema tähelepanelikud nende veebisaitidel ringlevate materjalide suhtes ning keelustama „kübervägivalla”, mis soodustab vägivalda alaealiste vahel ning õpilaste ja õpetajate alandamist. Selleks rõhutab raportöör ühenduse programmi „Safer Internet Plus (2005–2008)” kasulikkust, mis edendab ohutumat kasutamist Interneti ja uute võrgutehnoloogiate puhul, mille kaudu on loodud abitelefonid ja vihjeliinid, et aidata lapsi, kes on puutunud kokku ebaseaduslike ja negatiivsete materjalidega.

Oluline on pöörata tähelepanu ka teistele sidevahenditele, eelkõige televisioonile, et jälgida ja piirata vägivaldsete või lastele sobimatute piltide ja materjalide näitamist.

Üks teine tõsise vägivalla vorm, millele tuleb tähelepanu pöörata, on suguelundite moonutamine. Rändevoogude suurenemise tõttu, millega ei kaasne süstemaatiliselt tegelikku integratsiooni, suureneb see nähtus oluliselt, isegi Euroopa Liidus. Sageli teevad vastutulelikud arstid niisuguseid operatsioone ebaseaduslikult. Veel sagedamini kannatavad lapsed niisuguse tegevuse tõttu siis, kui nad saadetakse moonutamiseks oma päritoluriiki, saamata teavet või spetsialiseeritud arstiabi. Tekkinud kahjustused on püsivad ja toovad kaasa raskeid tagajärgi ohvri füüsilisele ja psühholoogilisele tervisele. Kõnealuses valdkonnas tuleb näha ette koostöö päritoluriikidega.

Inimkaubanduse vastu võitlemise valdkonnas(24), soovib raportöör rõhutada lisandväärtust, mida võib anda koostöö Europoli ja Eurojustiga, raportöör on seisukohal, et tuleb kasutusele võtta kõik vahendid, mis tugevdaksid nende tegevust laste kaitsmisel inimkaubanduse ning ka igasuguste muude, mitte üksnes seksuaalse vägivalla ja ekspluateerimise vormide eest. Lapse ekspluateerimine võib võtta kõige mitmekesisemaid viise, näiteks kasutatakse lapsi kerjamiseks, mis kahjustab ilmselgelt laste inimväärikust, põhjustab tõsiseid psühholoogilisi traumasid ja peaks seetõttu kõigis liikmesriikides keelatud olema. Raportöör soovib seega, et liikmesriigid varustaksid Europoli ja Eurojusti igasuguse kasuliku teabega, mis võib nende tõhusust parandada, ning et Europol tugevdaks oma koostööd Interpoliga ja ka Frontexiga.

17. aprilli kuulamise raames rõhutas volinik Frattini oma tahet võidelda tihedas koostöös asjaomase sektoriga vägivaldsete videomängude vastu, sellist lähenemist saab raportöör üksnes igati julgustada.

Kõikidel juhtumitel tuleb erilist tähelepanu pöörata lapse õiguste edendamisele, eelkõige laste endi teadlikkuse tõstmisele, et lastest endist võiksid saada „eesliinil” tegutsejad nende õiguste rikkumiste takistamisel ja inimõigusi austava kultuuri arendamisel.

2. Võitlus vaesuse ja diskrimineerimise vastu ning õigus haridusele

Praeguse strateegia eesmärgiks on toetada ja viia ellu aastatuhande arengueesmärke, mis määratlevad üldised prioriteedid kogu maailma rahvastiku, kuid esmajoones laste jaoks. Kõnealusteks eesmärkideks on nimelt võitlus äärmise vaesuse vastu, üldine algharidus, emade tervise parandamine, laste suremuse vähendamine ning HIVi/AIDSi ennetamise ning vaktsineerimise kampaaniad.

Lisaks tuleb lapsi kaitsta kõige raskemate ärakasutamise vormide vastu, eelkõige laste töötamine, laste kaasamine konfliktidesse (lapssõdurid) ja orjatöö kodumajapidamistes.

Väga sageli on vaesus sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise põhjustajaks. Oma teatises annab komisjon teada oma kavast ühendada alates 2007. aastast Euroopa Liidu tasandil tegevused laste vaesuse vastu võitlemiseks. Selles raamistikus peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu vaesuse rängale mõjule, mille tõttu on takistatud laste areng ja nende õiguste kasutamine.

On oluline, et EL käsitleks kõnealuseid probleeme kooskõlas lapse õiguste konventsiooniga, mille artiklis 27 ja 28 sätestatakse, et igal lapsel on õigus füüsilist, vaimset, hingelist, moraalset ja sotsiaalset arengut võimaldavale piisavale elatustasemele ja haridusele. Õigust haridusele mainitakse ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 14.

EL peab seetõttu jälgima, et haridusele juurdepääsu ja kvaliteetse hariduse saamise osas ei sallitaks mitte mingisugust diskrimineerimist. Kuid käesoleval ajal kehtestab üksnes nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, liikmesriikidele kohustuse keelustada hariduse valdkonnas igasugune otsene või kaudne diskrimineerimine.

Konkreetselt tähendab see, et praeguste ühenduse õigusaktide järgi on hariduse vallas diskrimineerimise suhtes kaitstud etnilised vähemused, erinevalt usulistest või keelelistest vähemustest. Raportöör leiab seetõttu, et haridusele juurdepääsu osas diskrimineerimise eest kaitsmise kohaldamise laiendamiseks(25) tuleb võtta vastu uusi sätteid. 2007. aasta on kõikidele võrdsete võimaluste Euroopa aasta. Raportöör soovib, et komisjon kohustuks nüüdsest välja töötama direktiivi, mille kohaldamisala hõlmaks kõiki valdkondi, mida käsitletakse direktiivis, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (artikkel 3), ning et seda laiendataks kõigile EÜ asutamislepingu artiklis 13 esitatud diskrimineerimise ajenditele, milleks on sugu, etniline päritolu, religioon, veendumused, seksuaalne sättumus ja puue.

Puudega lapsed peaksid moodustama ühe prioriteetse valdkonna tulevastes lapse õiguste kaitsmise alastes Euroopa Liidu meetmetes. Selleks tuleb rõhutada, et puudega lapsi tuleb näha kui „teistsuguste võimetega” lapsi. Seetõttu on hädavajalik tagada nende õigused ja aidata kaasa nende arengule ja neid austada.

Lisaks leiab raportöör, et teatavatel juhtudel, ja eelkõige romi kogukonna laste puhul, tuleks kavandada diskrimineerimise vastu võitlemise positiivseid meetmeid. See näib olevat ainukeseks viisiks, millega võidelda segregatsiooni vastu, mis neile lastele mõnikord osaks saab(26).

Eriti tuleks edendada koolipanemise kampaaniaid, mis on kasulikud madala kirjaoskuse taseme vastu võitlemiseks, ning võtta konkreetseid meetmeid romi kogukonna laste hariduse hajutatusest tuleneva probleemi lahendamiseks.

Paralleelselt oleks vaja, et meditsiinistruktuurid edendaksid vaktsineerimis- ja tervishoiualase abi programme, mis on mõeldud romi kogukonna vastsündinutele ja lastele, kes moodustavad kõrge haiguste ohuga kategooria.

Lisaks tuleks teha sihipäraseid jõupingutusi tänavalaste heaks, kes elavad või töötavad tänavatel, kellega seotud andmed on kõige puudulikumad, samal ajal kui nende ohustatus nõuab kõige tõhusamate meetmete võtmist.

3. Sisserändajatest laste õigused

Komisjon rõhutab oma teatises, et „teine väljakutse on ELi ja liikmesriikide õigusaktides ja poliitikas täielikult tagada laste sisserännu-, varjupaiga taotlemise ja põgenikuõigused”(27). Raportöör soovib julgustada selle ülesande lahendamist.

Varjupaiga taotlemise valdkonnas esitab komisjon tulevaste kuude jooksul Euroopa Parlamendile ja nõukogule uute õigusaktide ettepanekud, mille eesmärk on saavutada ühtne varjupaiga taotlemise süsteem. Raportöör juhib juba praegu tähelepanu asjaolule, et kõigis kõnealuses kontekstis vastu võetavates meetmetes tuleb võtta rohkem arvesse laste eriolukorda. Ehkki kehtivad õigusaktid sisaldavad juba laste kaitsmise sätteid, pole need alati piisavad ja sätete kohaldamisega seotud probleemid püsivad (28). Tuleks jälgida näiteks seda, et taotluste läbivaatamise eest vastutavad ametnikud oleksid saanud vastava eriväljaõppe ning seda, et lapsed kuulatakse üle nende eale vastavatel tingimustel, mis tuleb määratleda nii täpselt kui võimalik, ning tuleks näha ette alternatiivsed võimalused kinnipidamiskeskusele, mis süvendab veelgi lapsele osaks saanud traumat. „Lapse olulise huvi” mõiste tuleks samuti täpselt määratleda, tehes seda tihedas koostöös ÜRO pagulaste ülemkomissariga, kes on arendanud välja olulise huvi kindlakstegemise ametliku protseduuri BID (Best Interests Determination)(29).

Kõnealusel mõistel on eriline tähtsus ilma saatjata alaealiste puhul, kelle haavatavust pole vaja tõendada(30). Tuleb jälgida, et neid teavitataks nõuetekohaselt nende õigustest ja oma õiguste kaitsmise võimalustest ning et neile määrataks võimalikult kiiresti seaduslik esindaja.

Lisaks ei registreerita sündimisel paljusid lapsi. Lapsed, keda ei ole registreeritud, ei saa kasutada õigust identiteedile, nimele, kodakondsusele, haridusele ja tervishoiuteenustele. Selliste laste „nähtamatus” nõuab konkreetset sekkumist, kuna registreerimata lapsel ei ole õiguslikku seisundit, mis muudab keeruliseks tema õiguste kuritarvitamise tõkestamise ja kuritarvitamise korral sekkumise. Registreerimata lapsed on eriti haavatavad ja on sageli inimkaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise ohvrid, orjastatud või sunnitud töötama.

IV LÕPPJÄRELDUSED

Eespool esitatud valdkonnad, kus tuleb lapse huve eelkõige arvesse võtta, moodustavad ainult osa küsimustest, millega peaks arvestama, et jõuda tegeliku „süvalaiendamiseni”. Muu problemaatika, näiteks toitumisalane koolitus, alkoholi kuritarvitamine ja uimastite levitamine on Save the Childreni teostatud küsitluse kohaselt ühed suuremad probleemid, mille käsitlemist lapsed ise ootavad ja mille suhtes tuleks samuti võtta konkreetseid meetmeid.

Paljudest teistest laste õigustest ei peeta kinni ja neil puuduvad sobivad tagatised. On palju kiireloomulisi lastega seotud probleeme. Nimetagem näiteks laste rahvusvahelise inimkaubanduse juhtumite erakordset kasvu, keerulist bürokraatiat, mis takistab rahvusvahelisi adopteerimisi, sunnitud abielude draamasid, teadmata kadunud laste märkimisväärset arvu.

Nagu raportöör sissejuhatuses osutas, arutatakse komisjoni esitatud strateegia prioriteetseid valdkondi põhjalikumalt edaspidisel etapil ja mitmesugustel foorumitel, millest üks tuli esimest korda kokku Berliinis.

Siiski on oluline hinnata Euroopa tulevases strateegias sisalduvaid üksikasju, et toetada perekonda ja sündivust ning tagada lapse õigused.

(1)

Nagu UNICEFi uurimiskeskuse Innocenti direktor Santos Pais 17. aprilli kuulamise avakõnes rõhutas, vajavad lapsed erilist ja süstemaatilist tähelepanu ning nendega arvestamist ei saa poliitikate kujundamisel ja eelarveeraldiste tegemisel kõrvale ega tähelepanuta jätta.

(2)

Pr Taylor rõhutas, et Euroopa Liit peaks ühinema oluliste konventsioonidega, tugevdades seega poliitilist ja praktilist koostööd kõnealuses kontekstis ja andes suurema hoo konventsioonide ratifitseerimisele liikmesriikide poolt. Kõnega saab tutvuda veebilehel http://www.europarl.europa.eu/hearings/default_en.htm

(3)

Konventsiooni artiklis 9 käsitletakse lapspornoga seotud õigusrikkumisi.

(4)

Kõnealuses konventsioonis, mille eesmärk on kaitsta lapse olulisi huve, nähakse ette menetluslikud meetmed, mis võimaldavad lastel oma õigusi kasutada, eelkõige perekonnaga seotud menetluste puhul (hooldusõigus, külastusõigus, sugulussuhted, eestkoste) õigusasutuses.

(5)

Praegu on käsil selle konventsiooni läbivaatamine, et teha juriidilised ja sotsiaalsed muudatused, mis käsitlevad võimaluse korral lapsendatud lapsega konsulteerimist, lapsendaja miinimumvanust, inimeste õigust teada oma identiteeti või päritolu. Lapsendamist käsitlev muudetud konventsioon esitatakse ministrite komiteele 2007. aastal.

(6)

Konventsioon on praegu vastuvõtmisel ja nõukogu uurib ühenduse ja/või liidu konventsiooniga ühinemise võimalust.

(7)

Komisjoni teatis põhiõiguste harta järgimise kohta komisjoni õigusaktide ettepanekutes. Korrapärase ja nõuetekohase kontrollimise metoodika, KOM (2005) 172 lõplik, 27.4.2005.

(8)

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2007. aasta resolutsioon põhiõiguste harta järgimise kohta komisjoni õigusaktide ettepanekutes: korrapärase ja range kontrolli kohaldamine (2005/2169(INI)).

(9)

Vt põhiõiguste sõltumatute ekspertide võrgustiku 2005. aasta koondaruannet, lk 17 ja järgnevad.

(10)

Euroopa Parlament on juba varem nõudnud lapse õiguste kaitsmisega tegeleva kõrge esindaja määramist. Vt Euroopa Parlamendi 3. juuli 2003. aasta resolutsiooni lastega kauplemise ja lapssõdurite kohta (B-5-0320/2003).

(11)

http://www.childoneurope.org/_fr/index_fr.htm

(12)

Alates 2006. aasta jaanuarist on Euroopa Nõukogul koordineerimisüksus, kelle ülesandeks on lapse õiguste edendamine ja laste vägivalla eest kaitsmine, www.coe.int/children.

(13)

Vt selles küsimuses Euroneti avaldatud brošüüri „Laste õigused Euroopa Liidus”, lk 36.

(14)

Eespool osutatud teatis, lk 13.

(15)

Nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 168/2007 (millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet) artikli 4 lõike 1 punkt b.

(16)

Vt Santos Paisi kõnet 17. aprilli 2007. aasta kuulamisel http://www.europarl.europa.eu/hearings/default_en.htm

(17)

Nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 5 lõige 1.

(18)

Sergio Paulo Pinhero nimetati ÜRO laste vastu suunatud vägivalla uurimuse juhiks. Uurimusega saab tutvuda eri veebisaitidel, sealhulgas http://www.unicef.org.

(19)

Kõnealuse programmi eesmärk on aidata liikmesriikide ja kandidaatriikide õigusala töötajatel, õiguskaitseametnikel ning ohvriabiteenistuste esindajatel luua Euroopa võrgustikud ja vahetada teavet ja häid kutsetavasid.

(20)

ELi kava inimkaubanduse tõkestamise ja selle vastase võitluse heade tavade, standardite ning korra kohta, ELT C 311, 9.12.2005.

(21)

EÜT L 203, 1.8.2002.

(22)

EÜT L 138, 9.6.2000.

(23)

ELT L 13/44 , 20.1.2004.

(24)

Valdkonnaga seoses teatas volinik Frattini, et 17. oktoober peaks saama seoses kõnealuse nähtusega sümboolse tähtsusega päevaks.

(25)

Vt põhiõiguste ekspertide võrgustiku 25. mai 2006. aasta temaatilist raportit nr 4, lk 45.

(26)

Kõnealuse valdkonna heade tavade kohta vt eespool osutatud raportit, lk 46.

(27)

KOM(2006)0367, lk 7.

(28)

Vt selles küsimuses ÜRO pagulaste ülemkomissari esindaja kõnet 17. aprilli kuulamisel http://www.europarl.europa.eu/hearings/default_en.htm.

(29)

Ametlik olulise huvi kindlakstegemine (BID) on ametlik protseduur, mis koosneb teatavatest laste jaoks kehtestatud julgeolekumenetlustest ja dokumenteerimisnõuetest ning kuulub ÜRO pagulaste ülemkomissari pädevusse. Otsustajalt nõutakse, et ta vaagiks ja tasakaalustaks iga üksikjuhtumi asjaomaseid tegureid ja võtaks vajalikul määral arvesse lapse õiguste konventsioonis ja muudes inimõigustealastes instrumentides sätestatud õigusi ja kohustusi; eelneva alusel võetakse vastu kõige paremal viisil lapse õigusi kaitsev tervikotsus.

(30)

ÜRO pagulaste ülemkomissari hinnangute kohaselt moodustavad Euroopa Liidu territooriumile saabuvatest varjupaigataotlejatest 4–5% ilma saatjata alaealised, mis 2006. aastal tähendas 8000–10 000 last.


naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS (*) (12.9.2007)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamise kohta

(2007/2093(INI))

Arvamuse koostaja (*): Marie Panayotopoulos-Cassiotou

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et perekondlik keskkond loob lapse õiguste kaitset, lapse terve isiksuse arengu tagamist, lapse võimete arengut, lapse õiguste kasutamiseks vajalike teadmiste omandamist ja lapse kohustuste õppimist soosiva raamistiku, ning järelikult tuleb teha kõik vajalikud jõupingutused perekondade toetamiseks õige riikliku poliitika abil, kuid et niisuguse raamistiku puudumisel tuleb kõikidele lastele, sealhulgas orbudele, kodututele ja põgenikele vastavalt 20. novembri 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsioonile pakkuda asenduskaitset, et tagada nende areng ilma mis tahes diskrimineerimiseta;

B.   arvestades, et ELi lapse õiguste strateegia peaks põhinema ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud väärtustele ja põhimõtetele;

C.  arvestades, et pikaajalised konfliktid lahku läinud lapsevanemate vahel avaldavad lastele kahjulikku mõju;

D.  arvestades, et tunnustada tuleb laste kui iseseisvate õiguslike subjektide õigusi ja et hoolimata siseriiklikest ning rahvusvahelistest õigusaktidest on tüdrukud ja naised sageli õigusliku, sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse ohvrid, mis mõjutab nende positiivsete ja põhiõiguste kasutamist, nagu näiteks võrdne juurdepääs haridusele, koolitusele ja tervishoiule, ohutule toidule ja puhtale veele, ning noorukite soojätkamisega seotud õigusi;

E.   arvestades, et põhiõigused ja -väärtused, sealhulgas sooline võrdõiguslikkus, peavad olema lapsepõlves saadava hariduse põhikomponent ja moodustama kõikide teiste eluetappide aluse;

F.   arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist tuleb rakendada kõikides lapsi puudutavates poliitikavaldkondades, kuna sooline võrdõiguslikkus algab mõlemast soost laste võrdsete õiguste tunnustamisega alates esimestest eluaastatest;

G.  arvestades, et inimõiguste rikkumised sisserändajatest naiste ja tüdrukute vastu nn aukuritegude, sunniviisiliste abielude, suguelundite moonutamise või muude rikkumiste kujul ei ole õigustatud mitte mingitel kultuurilistel või religioossetel põhjustel ning need ei ole mingitel asjaoludel sallitavad;

H.  arvestades, et Euroopas puutuvad lapsed varases eas kokku õuduse, pornograafia ja vägivalla kujutamisega meedias ning see võib avaldada neile laastavat psühholoogilist ja sotsiaalset mõju, näiteks tekitada ängi, masendust, suurenenud agressiivsust ja probleeme koolis,

1.   rõhutab, et esmavastutus lapse õiguste kaitsmisel lasub riikide valitsustel; rõhutab, et lapse õigused kuuluvad inimõiguste hulka, mida EL ja liikmesriigid on siseriiklike, Euroopa ja rahvusvahelise õiguse alusel kohustatud järgima;

2.   juhib tähelepanu, et lapse õiguste strateegia peaks põhinema ÜRO lapse õiguste konventsioonis (UNCRC) sätestatud väärtustele ja neljale põhimõttele: a) kaitse diskrimineerimise kõigi vormide eest, b) lapse huvide esikohale seadmine, c) õigus elule ja arengule, d) õigus arvamuse avaldamisele ja selle arvamuse arvessevõtmisele igas last puudutavas küsimuses või toimingus;

3.   rõhutab, et tulevane strateegia peaks tunnustama õigust haridusele võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise alusel;

4.   juhib tähelepanu, et tüdrukute kooliõpetuses osalemise ja spordis, nagu näiteks ujumises osalemise keelamine kultuurilistel põhjustel ei ole õigustatud üheski kultuuris ega religioonis ning seda ei tohi aktsepteerida;

5.   on mures paljude õiguserikkumiste pärast võõrpäritolu tüdrukute suhtes; nõuab tungivalt, et liikmesriigid keelustaksid pearätid ja hidžaabid vähemalt algkoolis, et kinnistada kindlamalt õigust olla laps ning tagada tõeline ja sunnivaba valikuvabadus hilisemas eas;

6.   tuletab meelde laste õigust tervisele ja eriti noorukite õigust seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule ning rõhutab, et emade tervise kaitse peab kuuluma tulevasse lapse õiguste strateegiasse, mis peaks edendama rasedate või imetavate naiste järgi kohandatud elu- ja töötingimusi, ning nõuab kindlalt naistöötajate kaitse alaste olemasolevate õigusaktide täitmist ning kõikide naiste võrdset ja üldist juurdepääsu kvaliteetsele sünnituseelsele ja -järgsele ravile riiklikus sektoris eesmärgiga vähendada emade ja imikute suremust ning emade haiguste kandumist lastele; rõhutab sünnituspuhkuse äärmist tähtsust lapse arengule, eelkõige lapse sideme tõttu emaga mitte ainult lapse esimestel elukuudel, vaid ka esimestel eluaastatel;

7.   tuletab meelde, et nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivis 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta(1) sätestatakse rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööalased õigused, nõudes tööandjatelt kõigi vajalike meetmete võtmist, mis tagaksid, et ei naiste ega sündimata laste tervis ei oleks töökohas ohustatud;

8.   palub komisjonil ja liikmesriikidel lihtsustada noorte tüdrukute juurdepääsu reproduktiivtervishoiu ja reproduktiivtervishoiu teenuste alasele teabele ja haridusele;

9.   juhib tähelepanu, et tulevases ELi strateegias tuleb tunnustada perekonna kui lapse ellujäämise, kaitse ja arengu põhiinstitutsiooni tähtsat rolli ühiskonnas; on seisukohal, et lapse õigustega tuleb täielikult arvestada töö- ja pereelu ühitamist ning tööaega puudutavates küsimustes, erilise rõhuasetusega puuetega emade ja puuetega laste emade olukorrale ning laste ja nende vanemate riigi- ja/või erasektori poolse toetamise poliitika kujundamisele, et võimaldada mõlemal vanemal vastutuse kandmist ja jagamist laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel; on arvamusel, et tuleks tunnustada ka asjaolu, et nüüd elab üha enam inimesi alternatiivsetes perestruktuurides, mis ei vasta tavapärasele emast, isast ja nende bioloogilistest lastest koosnevale tuumikperekonnale;

10. soovitab luua ja laiendada kohalikke ja piirkondlikke võrgustikke, kaasates kesk- ja kohalikud asutused, VVOd ja lapse õiguste kaitse organisatsioonid, et osutada lastele ja nende perekondadele ennetavaid, kaitse- ja tugiteenuseid;

11. toetab liikmesriikides sobivate struktuuride loomist, et aidata lastel ja vanematel kohaneda muutunud perekondlike oludega;

12. mõistab hukka laste vastu suunatud vägivalla kõik vormid, sealhulgas füüsilise, psühholoogilise ja seksuaalse vägivalla, nagu näiteks piinamise, laste ahistamise ja ekspluateerimise, pantvangi võtmise, lastega kaubitsemise või laste organite müümise, koduvägivalla, lapsporno, laste prostitutsiooni, pedofiilia või traditsioonilised kahjulikud tavad, nagu näiteks naissuguelundite moonutamise, sunnitud abielud ja aukuriteod;

13. nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid tõhusad õiguslikud ja muud meetmed, sealhulgas soo ja vanuse kaupa liigendatud andmete kogumine, et ennetada ja kõrvaldada liikmesriikide territooriumil nii era- kui riiklikus sfääris toime pandud mis tahes vägivallavormid;

14. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tõstaksid arstide teadlikkust traditsioonilistest kahjulikest tavadest ja tagaksid, et kuriteod saavad kehtivate seaduste alusel vastava karistuse, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele, mille moodustavad etniliste vähemuste hulka kuuluvad sisserändajatest tüdrukud ja naised ning puuetega tüdrukud;

15. kutsub liikmesriike üles kas rakendama spetsiaalseid seadusesätteid naissuguelundite moonutamise kohta või vastu võtma seaduseid, mille alusel saab kõik suguelundite moonutamisi toime pannud isikud vastutusele võtta;

16. kutsub liikmesriike üles kehtestama tervisetöötajatele naissuguelundite moonutamise kõikide juhtude kohustuslik registreerimine, kusjuures registreeritakse ka juhud, kui on kahtlus, et võidakse toime panna suguelundite moonutamine;

17. kutsub liikmesriike üles traditsioonidel põhineva naistevastase vägivalla vastu välja astuma, mõistma hukka sisserändajatest tüdrukute inimõiguste vastast perevägivalda ja kontrollima, milliseid seadusi saab rakendada pereliikmete vastutusele võtmiseks, eelkõige niinimetatud aukuritegude korral;

18. väidab, et kui lastevastast vägivalda ja laste kuritarvitamist tahetakse tuvastada ja vastutusele võtta varases etapis, tuleb selliste juhtude registreerimiseks ja käsitlemiseks kasutusele võtta erimenetlus ühes laste füüsilise ja vaimse tervise küsimustes vastutavate meditsiini- ja tervishoiutöötajate koolitusmeetmetega;

19. tuletab meelde, et lastel ja noortel on east hoolimata õigus oma seisukohti avaldada; on seisukohal, et tüdrukutel ja poistel on võrdselt õigus arvamust avaldada ning et kõnealune õigus tuleks tagada ELi lapse õiguste strateegia välja töötamisel ning et tuleks kindlustada tüdrukute ja poiste tasakaalustatud osalemine;

20. julgustab liikmesriike looma õiguslikku raamistikku, mis võimaldaks karistada lapsi kaasava seksiturismi organiseerijaid, ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles uurima võimalust võtta vastu lapsi kaasava seksiturismi vastane kooskõlastatud ELi strateegia ning allkirjastama ja edendama hotelli- ja turismimajanduse käitumisjuhendeid, nagu näiteks 21. aprilli 2004. aasta ECPATi(2) koodeks, mis käsitleb laste kaitset seksuaalse ärakasutamise eest turisminduses;

21. rõhutab asjaolu, et valdav enamik lapsi, kes langevad inimkaubanduse ohvriks seksuaalse ekspluateerimise äris, nagu prostitutsioon ja lapsporno tootmine, aga ka sunnitud abielude korral, on teismelised tüdrukud, mistõttu on inimkaubandus üks peamisi soolise võrdõiguslikkuse küsimusi; rõhutab lisaks, et isegi inimkaubanduse tõkestamise ja peatamise katsetesse kaasatud rühmades püsivad ikka veel vanamoodsad hoiakud sugude vaheliste suhete suhtes ja traditsioonilised arusaamad naiste ja tüdrukute rollist;

22. palub kõikidel liikmesriikidel, kes ei ole veel ratifitseerinud 2000. aastal Palermos ÜRO poolt vastu võetud protokolli naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise kohta, seda teha ja võtta kõik vajalikud meetmed inimkaubanduse lapsohvrite kaitsmiseks, sealhulgas lubades inimkaubanduse ohvritel viibida oma territooriumil ajutiselt või alaliselt;

23. kutsub komisjoni üles viivitamatult hindama siseriiklike rakendusmeetmeid seoses nõukogu 22. detsembri 2003. aasta raamotsusega 2004/68/JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu võitlemise kohta(3), selleks et teha ettepanek selle otsusega vastuolus olevate siseriiklike õigusaktide viivitamatuks muutmiseks, ning ÜRO Peaassamblee poolt 25. mail 2000. aastal vastu võetud ÜRO lapse õiguste kaitse konventsiooni laste müümist, laste prostitutsiooni ja lapspornot käsitleva vabatahtliku protokolli ratifitseerimiseks kõikide liikmesriikide poolt; on seisukohal, et üks komisjoni põhiprioriteete peaks olema lapsporno veebilehtede vastu korraldatavate piiriüleste operatsioonide tugevdamine ning riigiasutuste ja erasektori vahelise koostöö parandamine ebaseaduslike veebilehtede sulgemiseks;

24. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas teavitus- ja ennetuskampaaniaid, et võidelda info- ja sidetehnoloogia kasutamise vastu lastega kaubitsemise ja lapsporno perverssetel eesmärkidel, tuletades meelde, et igasugune kuritegevus on kuritegevus ka internetis;

25. kutsub liikmesriike üles uurima, kuidas paremini kaitsta noori massiteabevahendites leviva vägivalla vastu ja kas karistusi selle kaitse tagamata jätmise eest tuleks karmistada;

26. rõhutab, et tulevane strateegia ja liikmesriikide tegevus peaksid hõlmama meetmeid laste poolt toime pandava vägivalla ennetamiseks ja selle vastaseks võitluseks, eriti koolis, aga ka mujal, kodanikuõpetuse kampaaniate, koolis eetika- ja moraalipõhimõtete propageerimise ja õpetamise teel ning lapsevanemate, õpetajate ja meditsiinitöötajate asjakohase teavitamise abil;

27. kutsub liikmesriike üles panema suuremat rõhku massimeedia ja interneti teenusepakkujate vastutusele võitluses mõlemast soost laste vastu suunatud kõigi vägivallavormide vastu, võideldes eelkõige lapsporno internetis levitamise vastu ning tuvastades ja kriminaliseerides sellise materjali tarbijad, ning ühtlasi edendades lapse õigusi ja väärikust austavat meediasisu;

28. tuletab liikmesriikidele meelde vajadust täita viivitamata Euroopa ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid lapse õiguste kaitsmise kohustusi;

29. soovitab, et tulevases strateegias omistataks eritähelepanu mahajäetuse, kuritarvituse, väärkohtlemise, ekspluateerimise ning otsese ja/või kaudse vägivalla ohvriks langenud tüdrukute ja poiste meditsiinilisele, psühholoogilisele ja sotsiaalsele abistamisele arvestades lapse parimaid huve ja soolist mõõdet; tuletab meelde, et komisjoni tegevus peaks hõlmama kaudse vägivalla mõju laste heaolule ja selle ennetamist; rõhutab, et kõnealused probleemid on tihti seotud perekondade vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, ning et nende probleemide lahendamiseks on vaja uut sotsiaalpoliitikat, suurema rõhuasetusega solidaarsusel;

30. palub, et tulevasse strateegiasse kaasataks soopõhise vägivalla ennetamise alast tegevust, mis keskendub muu hulgas soolise võrdõiguslikkuse teemalistele teavitamiskampaaniatele, mis on suunatud tüdrukutele ja poistele, lapsevanematele, õpetajatele ja haavatavatele rühmadele ning mille eesmärk on võimaldada tüdrukute emantsipeerumist, kindlustades nende võrdsed võimalused ja nende õiguste parem kaitse; nõuab poiste ja meeste aktiivse osalemise propageerimist eespool nimetatud ennetavates meetmetes; kutsub komisjoni üles siduma arenguabipoliitika ja kaubanduskokkulepped soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja laste vastu suunatud mis tahes vägivallavormide kaotamise alaste õigusaktide rakendamisega;

31. julgustab liikmesriike ja komisjoni edendama nii liidus kui ka väljaspool mõlemast soost laste võrdset juurdepääsu tervishoiule, erilise rõhuasetusega puudust kannatavatele lastele ning etniliste või sotsiaalvähemuste hulka kuuluvatele lastele;

32. palub komisjonil tema suhetes kolmandate riikidega ergutada naistevastase diskrimineerimise lõpetamise alaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist ning edendada naiste osalemist majandus-, sotsiaal- ja poliitikaelus, tõstes seega nende laste heaolu;

33. julgustab liikmesriike pidama esmatähtsaks õppekavadesse inimõiguste ja üldtunnustatud väärtuste alaste materjalide lülitamist, mis on demokraatliku kodanikuõiguse nurgakiviks;

34. nõuab, et komisjon koondaks soo ja vanuse kaupa liigendatud andmed laste vastu suunatud diskrimineerimise ja vägivalla kõikide vormide kohta, viiks soolise võrdõiguslikkuse dimensiooni oma tulevase strateegiaga seotud poliitikasse ja vahenditesse, sealhulgas lapse õiguste foorumi tegevusse, ning tagaks nimetatud poliitika järelevalve ja hindamise muu hulgas soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarvestamise abil;

35. palub komisjonil koostada aastaaruanne Euroopa Liidu noorsoo kohta;

36. tuletab meelde, et tulevase strateegia tõhusus nõuab pikaajalist kohustust ja tegevust, lapse õiguste rakendamise suuremat ja tõhusamat järelevalvet näitajate väljatöötamise ning VVOde, lapsevanemate ja haridusühenduste kaasamise abil, ning kooskõlastamist riiklike ja rahvusvahelise lapse õiguste algatuste ja poliitikatega;

37. nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid vajalikud meetmed, et tagada oma lasteaedade ja lapsehoiuteenuste kvaliteet, sest need kujundavad suurel määral laste tulevikku ning on samas kasulikud ka lapsevanematele, eelkõige emade töökoormust silmas pidades, aidates omakorda kaasa naiste ja seega laste vaesuse vähendamisele;

38. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi võitluseks naistele ja lastele alkoholist tingitud kahjustuste vastu:

a)   teavitades paremini naisi alkoholist tingitud loote arenguhäiretest,

b)   osutades asjakohaseid tervishoiuteenuseid ja nõustamist alkoholiprobleemidega naistele raseduse ajal ja pärast seda ning ka naistele ja lastele peredest, kus on probleeme alkoholi ja uimastite kuritarvitamisega,

c)   kehtestades alkoholireklaamile ja alkoholitööstuse poolsele spordiürituste sponsoreerimisele rangemad eeskirjad kl 6–21 kehtivate reklaamikeeldudena, ning keelustades lastele suunatud sisuga alkoholireklaami (arvutimängud, koomiksid), et mitte luua lastele alkoholist positiivset ettekujutust, ning

d)   keelates alkohoolsed joogid, mis oma kujunduselt vaevu erinevad maiustustest või mänguasjadest, kuna lapsed ei oska alkohoolsetel ja mittealkohoolsetel jookidel vahet teha.

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine

Menetluse number

2007/2093(INI)

Vastutav komisjon

LIBE

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

FEMM

26.4.2007

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

26.4.2007

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Marie Panayotopoulos-Cassiotou

20.12.2006

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

2.5.2007

4.6.2007

25.6.2007

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.9.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

26

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Edit Bauer, Emine Bozkurt, Hiltrud Breyer, Edite Estrela, Ilda Figueiredo, Věra Flasarová, Lissy Gröner, Zita Gurmai, Lívia Járóka, Urszula Krupa, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Zita Pleštinská, Karin Resetarits, Teresa Riera Madurell, Raül Romeva i Rueda, Amalia Sartori, Eva-Britt Svensson, Anne Van Lancker, Anna Záborská

 

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Gabriela Creţu, Donata Gottardi, Anna Hedh, Christa Klaß, Marusya Ivanova Lyubcheva, Maria Petre, Zuzana Roithová

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...

(1)

EÜT L 348, 28.11.1992, lk 1.

(2)

Lühend ECPAT tähendab End Child Prostitution, Child Pornography and the Trafficking of Children for Sexual Purposes (lõpetage laste prostitutsioon, lapsporno ja lastega kauplemine seksuaalse ärakasutamise eesmärgil), rahvusvaheline tugivõrgustik.

(3)

ELT L 13, 20.1.2004, lk 44.


väliskomisjonI ARVAMUS (19.7.2007)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamise kohta

(2007/2093 (INI))

Arvamuse koostaja: Irena Belohorská

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.      rõhutab vajadust tõsta rohkem esile lapse õigusi ELi poliitilistes dialoogides, inimõigusi puudutavates dialoogides ja konsultatsioonides kolmandate riikidega ning ELi ja liikmesriikide ÜRO inimõiguste raamistikuga määratletud tegevuses;

2.      kutsub komisjoni üles süvalaiendama lapse õigusi, kavandades ELi õigusloomega seotud ja mitteseotud tegevust nii ELi sise- kui välismeetmete raames, ning eelkõige edendama ELi väliseid projekte ja tegevust võitluses lastega kauplemise, laste vastase vägivalla ja laste seksuaalse kuritarvitamisega ning laste töö ja laste relvastatud konfliktides kasutamise vastu ning edendama üldist juurdepääsu haridusele ja põhilistele tervishoiuteenustele;

3.      tervitab Saksamaa ettepanekut laste õiguste kaitset ja edendamist puudutavate ELi uute suuniste kohta; rõhutab tulevaste nõukogu poolt väljaantavate suuniste ja komisjoni esitatava strateegia kooskõlastamise olulisust ning julgustab mõlemat institutsiooni võtma vastu teineteist täiendav lähenemine lapse õiguste kaitsele;

Sünni registreerimine

4.      tunnistab iga lapse õigust registreerimisele pärast sündi, misläbi tunnustatakse õiguslikult tema olemasolu ja tema õigust omandada kodakondsus ja identiteet, sõltumata tema soost või etnilisest päritolust või tema vanemate rahvusest või pagulas-, immigrandi- või varjupaigataotleja staatusest;

5.      tunnistab, et sünnitunnistus aitab kaitsta last tema õiguste rikkumise eest tulenevalt kahtlustest lapse vanuse või identiteedi osas; arvab, et usaldusväärne sündide registreerimise süsteem takistab lastega ja nende elunditega kauplemist, piirab ebaseaduslikku lapsendamist ja hoiab ära laste vanusega liialdamise varase abiellumise eesmärgil, alaealiselt sõjaväeteenistusse värbamise, seksuaalse ekspluateerimise, laste töö(1) ja kohtus alaealiste täiskasvanutega võrdsustamise;

6.      rõhutab, et arvele võtmata laste „nähtamatus” suurendab nende haavatavust ja tõenäosust, et nende õiguste rikkumine jääb märkamata;

7.      mõistab hukka mõnes riigis, kus seadused ja tavad on vastuolus ÜRO konventsiooniga naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, sünni registreerimisel levinud soolise diskrimineerimise, sealhulgas üksikemade laste registreerimisest keeldumise, ema rahvuse registreerimisest keeldumise ja koolihariduseta tüdrukute diskrimineerimise registreerimisel, kui juurdepääs registreerumisele põhineb haridussüsteemil;

8.      kutsub komisjoni ja nii laste õiguste eest võitlevaid organisatsioone kui humanitaarabi organisatsioone üles osalema tegevuses, mille eesmärk on tõsta kolmandates riikides teadlikkust sündide arvelevõtmise vajadusest; märgib, et sünnitunnistuse puudumine võib takistada lapse võimalike pärimisõiguste tunnustamist ning juurdepääsu haridusele, tervishoiule ja riigipoolsele materiaalsele abile; nõuab meetmete edendamist, et tagada selliste teenuste üldine kättesaadavus ametliku registreerimisprotsessi lõpuleviimiseni;

9.      kutsub komisjoni üles riikidelt tungivalt nõudma püsivate, kogu elanikkonnale, sh äärealade elanikele kättesaadavate tasuta registreerimissüsteemide sisseseadmist, mis toimivad nii riiklikul kui ka küla tasandil, pakkudes muu hulgas vajadusel välja mobiilse registreerimise üksuseid, andes asjakohast koolitust registreerimisega tegelevatele ametnikele ja eraldades nimetatud algatuste rahastamiseks piisavalt vahendeid;

10.    kutsub komisjoni üles viima läbi uuringut ning koguma soo- ja vanusespetsiifilisi andmeid, et võimaldada järelevalve teostamist;

11.    kutsub ühenduse institutsioone ja liikmesriike üles suurendama pingutusi meetmete tõhusa kooskõlastamise tagamiseks, et soodustada sündide registreerimist, eelkõige koostöös ÜRO ja ÜROga seotud asjassepuutuvate asutustega, lootes leppida kokku ühises tegutsemises, mis edendab tõhusat ülemaailmset vastutoimet;

Lapsed relvakonfliktides

12.      rõhutab üliolulist vajadust rakendada ELi suuniseid laste ja relvastatud konflikti kohta;

13.      palub kõigil riikidel, mis ei ole veel ratifitseerinud lapse õiguste konventsiooni ja selle vabatahtlikke protokolle, kiiremas korras seda teha;

14.      nõuab tungivalt, et ühenduse institutsioonid ja liikmesriigid soodustaksid meetmete rakendamist, et hoida ära laste kaasamine relvastatud konfliktidesse, ning kutsub laste õiguste eest võitlevaid ja humanitaarabi organisatsioone üles viima läbi teabekampaania laste õigustest ja aitama lapsi naasta kooli või püsida koolis; juhib tähelepanu sellele, et laste relvastatud rühmitustesse värbamise, nii sunniviisilise kui vabatahtliku, peamine põhjus on ellujäämisalternatiivi puudumine, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid meetmeid, mille eesmärk on laste elutingimuste parandamine;

15.      nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi üle oma seadustesse ning teostaksid uurimise, annaksid kohtu alla ja karistaksid kõiki, kes on seadusevastaselt värvanud lapsi relvajõududesse või relvastatud rühmitustesse või sundinud neid osalema aktiivselt konfliktiolukordades, et tagada seeläbi kõigiti nimetatud kuritegusid ümbritseva karistamatuse õhkkonna kaotamine;

16.      väljendab heameelt 2007. aastal vastuvõetud dokumendi „Pariisi lubadused laste kaitseks seadusevastase värbamise ja relvajõududes või relvastatud rühmitustes rakendamise eest” üle, millega ajakohastati 1997. aasta Kaplinna põhimõtted, ning nõuab tungivalt, et kõik riigid rakendaksid antud lubadusi;

17.      kutsub komisjoni üles tugevdama kontrolli relvakaubanduse, eelkõige kergrelvade, mida lapsed võivad kasutada, leviku üle;

18.      nõuab laste kohest eemaldamist relvajõududest ja relvastatud rühmitustest isegi juhul, kui ametlikult ei ole rahu kuulutatud;

19.      märgib, et mõned valitsusvälised organisatsioonid töötavad aegsasti välja ennetavad meetmed sõdivate poolte, sh mittekodanike vastu, et veenda neid mitte kasutama lapssõdureid; märgib, et selliseid meetmeid saadab teatud edu ja kutsub komisjoni üles neid toetama;

20.      arvab, et on vaja rakendada meetmeid, et tagada vabaduse kaotanud laste kohtlemine kooskõlas rahvusvaheliste inim- ja humanitaarõigustega, arvestades nende kui laste eristaatust ning keelustada laste kinnipidamine koos täiskasvanutega, välja arvatud juhul, kui tegemist on väikeste laste ja nende vanematega; sellega seoses rõhutab vajadust edendada koolitusprogramme nende maade õigus- ja politseisüsteemide, kus on täheldatud poiste või tüdrukute kasutamist lapssõduritena, esindajate ja töötajate teadlikkuse tõstmiseks;

21.      rõhutab, et lapsi tuleb kohelda kooskõlas alaealiste üle õigusemõistmise reeglitega ning ühtlasi otsida alternatiive kohtumenetlustele; nõuab alaealistele spetsialiseerunud prokuröride ja sotsiaalõiguse vallas tegutsevate kaitsjate rakendamist laste abistamiseks kohtus; nõuab tõe- ja leppimiskomisjonide asutamist;

22.      nõuab endiste lapssõdurite ja teiste relvakonfliktides kannatanud laste taaslõimimist ja füüsilist, sotsiaalset ja psühholoogilist rehabilitatsiooni ning nende taasühendamist perega, alternatiivset hoolekannet laste eest, keda ei saa perega taasühendada, hariduslike järeleaitamiskursuste korraldamist ja HIVi/AIDSi puudutava teabe levitamist; rõhutab vajadust tegeleda konkreetsete vigadega tüdruksõdurite taaslõimimisel, kes on mõnikord ühiskonnas põlatud ja tõrjutud, eraldades konkreetsed vahendid hariduse, seksuaaltervise, psühholoogilise toe ja perede vahendamise programmidele;

23.      tunneb muret raskuste pärast, millega on puututud kokku lapssõdurite ühiskondliku taaslõimimise programmides, ning nõuab ennetavate meetmete aegsat kasutuselevõtmist;

24.      rõhutab, et liikmesriikidel on vaja võtta ühiseid diplomaatilisi meetmeid kõikjal, kust on saadud teateid laste värbamise kohta relvajõududesse või relvastatud rühmitustesse;

Sisserändajatest ja pagulastest lapsed ning ümberasustatud lapsed

25.    rõhutab põhiliste sotsiaalteenuste taastamise olulisust, et tõhusalt hoolitseda ümberasustatud alaealiste eest, sealhulgas tagades alaealistele ja emadele mitte ainult juurdepääsu veele ja toidule, vaid ka meditsiinilisele abile, sealhulgas põhilistele seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenustele;

26.    juhib tähelepanu hariduse rollile, mis peaks olema võrdsust rõhutav ning vaba vägivallast ja kehalisest karistusest; nõuab tungivalt, et komisjon eraldaks vajalikud vahendid igasuguse vägivalla, eriti soolise vägivalla ja seksuaalse ärakasutamise ennetamiseks pagulaskogukondades, luues mõlemast soost alaealistele suunatud programme, mis harivad ja tõstavad teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse, inimõiguste, seksuaal- ja reproduktiivtervise, naiste suguelundite moonutamise ja HIVi/AIDSi küsimustes;

27.    rõhutab, et Euroopa varjupaigameetmete rakendamisel on õigusaktid ja tegelikkus omavahel vastuolus ning erinevates liikmesriikides koheldakse lapspagulasi endiselt äärmiselt erinevalt;

28.    rõhutab, et 5 % varjupaigataotlejatest on saatjata alaealised, mis osutab vajadusele määrata saatjata lastele hästi väljaõpetatud eeskostjad, kes esindaksid laste parimaid huve pärast nende saabumist vastuvõtvasse riiki; nõuab laste elutingimuste parandamist vastuvõtvates asutustes; on pettunud, et puuduvad lastega arvestavad varjupaiga taotlemise menetlused;

29.    märgib, et paljud ohud, millega pagulastest lapsed kokku puutuvad, puudutavad samavõrd ka lapsi, kes on oma kodumaa piires sunniviisiliselt ümberasustatud;

30.    rõhutab, et lapsi tohib päritolumaale tagasi saata vaid juhul, kui nende turvalisus ja julgeolek on tagatud, ning toonitab perekondade otsimise ja taasühendamise vajadust; rõhutab, et laste tagasisaatmine tuleb keelustada, kui on oht, et neid võidakse tõsiselt kahjustada näiteks laste tööjõu kasutamise, seksuaalse ärakasutamise, vägivalla või naiste suguelundite moonutamise, sotsiaalse tõrjutuse või relvakonflikti kaasamise läbi;

31.    rõhutab vajadust parandada andmete kogumist varjupaika taotlevate laste kohta, ebaseaduslikult teise riigi territooriumil viibivate laste kohta, kes ei taotle varjupaika, ning varjupaiga taotlemise menetluse lõpptulemuse kohta ja niisuguste laste tuleviku kohta pärast seda, kui nende varjupaigataotlus on saanud lõpliku positiivse või negatiivse vastuse, et tagada, et nimetatud lapsed ei kao anonüümsusesse ega lange kuritegevuse ohvriks;

32.    rõhutab väljarände negatiivseid tagajärgi ja väljarännanud vanemate poolt üksi kodumaale jäetud laste ebakindlat olukorda; rõhutab vajadust tagada sellistele lastele igakülgne hoolitsus, lõimimine ja haridus ning ühtlasi, kui vähegi võimalik, pere taasliitmine;

33.    kutsub liikmesriike üles võtma tungivaid meetmeid inimkaubitsejate organiseeritud kuritegelike rühmituste ja lastega kaubitsemise eest vastutatavate isikute vastu;

34.      palub komisjonil ja liikmesriikidel tunnistada tuhandeid tänavalapsi ja kerjama sunnitud lapsi kui tõsist ühiskondlike ja inimõiguste probleemi ning nõuab meetmete võtmist selle lahendamiseks; kutsub ühtlasi liikmesriike üles karistama kerjama sunnitud laste alandava seisukorra eest vastutavaid isikuid;

Lapsed hädaolukordades ja kriisijärgsetes olukordades ning laste töö ohvriks langenud lapsed

35.    nõuab, et Euroopa Ühenduse humanitaarabis arvestataks laste ja nende perekondade erivajadustega ja laste õigustega hädaolukordades, kriisiolukordades ja kriisijärgsetes olukordades, eelkõige nende alaealiste vajadustega, keda nimetatud olukorrad enim ohustavad, nagu puuetega lapsed, soolise vägivalla ohvrid, orvud ja saatjata alaealised;

36.    nõuab tungivalt, et komisjon edendaks ennetava tegevuse vahendeid ja teavet hädaolukorras ohtlikes piirkondades tegutsemise kohta, pöörates erilist tähelepanu alaealiste ja nende eest vastutavate ametiasutuste koolitamisele;

37.    rõhutab, et erakorralised meetmed peavad olema järjepidevad ja looma põhja asjassepuutuvate alade taastamiseks ja arendamiseks, pöörates erilist tähelepanu alaealistele ja naistele;

38.    rõhutab, et lõpliku lahenduse puudumine külmutatud konfliktide osas loob olukorra, kus eiratakse õigusriigi põhimõtteid ja pannakse toime inimõiguste rikkumisi kõnealustes valdkondades ning see on üks peamisi lapse kõigi õiguste tagamise takistusi; nõuab sammude astumist lastele ja nende perekondadele eriomaste vajaduste käsitlemisel külmutatud konflikti piirkonnas;

39.    nõuab tungivalt, et komisjon parendaks haridusmeetmete lõimimist oma humanitaarpoliitikasse ja tegutsemismeetmetesse ning arengukoostöö poliitikasse;

40.    nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu kaasaksid oma humanitaar- ja kaubanduspoliitikasse jõupingutused võidelda laste tööga;

41.    Kutsub komisjoni üles võtma oma hädaabi olukordade humanitaarabimeetmetes arvesse naistele sobivat rolli ja nende võimet korraldada ja edendada kannatanute päästmist ja taastamistöid, pöörates erilist tähelepanu lastele;

Lapsed ja demokraatia

42.    rõhutab laste õigust kasvada üles vabas ja avatud ühiskonnas, kus austatakse inimõigusi ja sõnavabadust ning kus surmanuhtlust enam ei rakendata, eriti alaealiste isikute suhtes;

43.    rõhutab, et laste seisund mittedemokraatlikes riikides on väga ebakindel ja kutsub komisjoni üles seda rühma arvesse võtma;

44.    kutsub komisjoni üles käsitlema laste ja noorte poliitilise teadlikkuse suurendamist kolmandates, piiratud demokraatiaga maades, et nendest noortest kasvaksid poliitiliselt teadlikud kodanikud;

45.    kutsub komisjoni üles toonitama, kui tähtis on, et noored saaksid (poliitiliste) noorteorganisatsioonide kaudu vabatahtlikkuse alusel välja öelda oma arvamuse;

         Lapsed ja kuritegevus

46.    rõhutab, et riigid peaksid kaitsma lapsi kuritegevuses kasutamise eest ja võtma tõhusaid kohtulikke meetmeid nende vastu, kes rakendavad lapsi või kasutavad neid ära kuritegelikul eesmärgil;

47.    kutsub komisjoni üles andma kõigile riikidele vajalikku abi, et tagada igasuguse pedofiilia vastase võitluse kiirus ja tõhusus;

48.    kutsub riike üles igati pingutama tõhusate kodu- ja koolivägivalla ning ahistamise vastaste meetmete edendamisel;

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine

Menetluse number

2007/2093(INI)

Vastutav komisjon

LIBE

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

AFET

26.4.2007

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Irena Belohorská

17.10.2006

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

28.2.2007

27.6.2007

16.7.2007

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

17.7.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

43

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Roberta Alma Anastase, Christopher Beazley, Elmar Brok, Colm Burke, Michael Gahler, Jas Gawronski, Vytautas Landsbergis, Francisco José Millán Mon, Ria Oomen-Ruijten, João de Deus Pinheiro, Hubert Pirker, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Antonio Tajani, Geoffrey Van Orden, Josef Zieleniec, Véronique De Keyser, Ana Maria Gomes, Emilio Menéndez del Valle, Pasqualina Napoletano, Ioan Mircea Paşcu, Libor Rouček, Cristian Silviu Buşoi, Marco Cappato, Metin Kazak, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Baroness Nicholson of Winterbourne, Samuli Pohjamo, István Szent-Iványi, Hanna Foltyn-Kubicka, Angelika Beer, Hélène Flautre, Tobias Pflüger, Maciej Marian Giertych,

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Árpád Duka-Zólyomi, Jean Spautz, Evgeni Kirilov, Miloš Koterec, Aloyzas Sakalas, Mariela Velichkova Baeva, Milan Horáček, Marie Anne Isler Béguin, Miguel Portas,

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...

(1)

määratletud lapse õiguste konventsiooni artikli 32 lõikes 1


arengukomisjonI ARVAMUS (7.6.2007)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamise kohta

(2007/2093 (INI))

Arvamuse koostaja: Glenys Kinnock

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   tervitab seda, et töötatakse välja komisjoni tegevuskava „Lapsed välissuhetes”, mis hakkab kuuluma lapse õiguste alase ELi strateegia heakskiidetud raamistiku ja kohustuste hulka;

2.   rõhutab, et lapse õiguste strateegia vastuvõtmiseni viiv protsess peab sisaldama igakülgset ja laialdast konsulteerimist, mis hõlmab riiklikke laste õigustega tegelevaid institutsioone (näiteks laste õiguste ombudsmanid), ÜRO allasutusi, sh UNICEF, lapse õiguste komiteed, kodanikuühiskonna organisatsioone ja eriti lapsi;

3.   kutsub komisjoni üles võtma vastu lapse õigustel põhinevat lähenemisviisi, mis kajastab ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtteid ja sätteid kõigi asjakohaste meetmete puhul, alates poliitika kujundamisest ja kavandamisest kuni hindamiseni välja, samuti asjakohaste ressursside mobiliseerimisel;

4.   tunnistab, et komisjoni personal vajab tungivalt poliitiliste meetmete ja nende rakendamise juhiseid, ning nõuab komisjoni peakorteris ja delegatsioonides vahendeid ja koolitust inimõigustel põhineva lähenemisviisi kohaldamiseks arengupoliitika suhtes üldiselt ja nõuab eelkõige laste õigustele keskenduvat lähenemisviisi;

5.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid viiksid läbi põhjalikud hindamised laste olukorra kohta partnerriikides, kasutades kvaliteetseid uurimisi ja analüüsi, mille on seoses ÜRO lapse õiguste konventsiooni ning muude asjakohaste lapsi käsitlevate rahvusvaheliste inimõigustealaste lepingute rakendamisega teostanud näiteks UNICEF, rahvusvaheliselt tunnustatud andmeid ja levinud lähenemisviise ning teostatud uuringuid – nt ÜRO poolseid –, toetamaks asjakohast, tõendusmaterjalil põhinevat kaitset, poliitikakujundamist ja riigi strateegiaid;

6.   kutsub komisjoni üles tagama, et kaubandus- ja koostöölepingute alusel loodud inimõiguste komisjonide ja alarühmade arutelud keskenduksid lapstööjõu probleemile ja laste kaitsele mis tahes kujul väärkohtlemise, ekspluateerimise ja diskrimineerimise eest;

7.   rõhutab vajadust tegeleda lapssõdurite probleemiga ja suurt mõju, mida selles suhtes võib omada avalik arvamus; ·

8.   kutsub komisjoni üles kahekordistama jõupingutusi, et abistada arenguriike ÜRO lapse õiguste konventsiooni sätete ja lisaprotokollide ülevõtmisel nende riikide õigusaktidesse;

9.   rõhutab, et aastatuhande arengueesmärkide püsivaks saavutamiseks tuleb asetada lapsed, nende ellujäämine, areng ja kaitse kõigi ELi poliitikavaldkondade ja tegevuste keskmesse;

10. tunnistab, et väikelaste hooldus ja haridus – sealhulgas immuniseerimine, sündide registreerimine, hea vanemlik hoolitsus, lasteaed ja sõimed – kuuluvad lapse õiguste hulka, ja tunnistab, et varane lapsepõlv on aeg, mil toimub oluline areng, ning kehva toitumise ja puuduliku hoolitsuse tagajärjel võivad lapsel tekkida nii füüsilised kui ka vaimsed puuded ning saada kahjustatud laste suutlikkus oma võimete täielikuks väljaarendamiseks ning enese vaesusest vabastamiseks;

11. kutsub nõukogu ja komisjoni üles muutma ametlik sündide registreerimine kui põhiõigus ja lapse õiguste kaitse tähtis vahend arengukoostöö poliitika osaks;

12. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühistele jõupingutustele, abistamaks partnerriikidel saavutada kõigile tasuta alghariduse eesmärk (aastatuhande arengueesmärk nr 2) ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama vajalikud vahendid kiiralgatuseks „Haridus kõigile”;

13. märgib, et hädaabi osutamine lastele sõjast laastatud, ebakindlates riikides ei laiene enamasti asjakohase hariduse pakkumisele ning kutsub komisjoni üles toetama haridustegevust, k.a rakendama neid miinimumstandardeid, mille asutustevaheline võrgustik hariduse andmiseks hädaolukordades (Inter-Agency Network for Education in Emergencies) on välja töötanud, nii hädaolukordades kui ka perioodil, mil kriis läheb üle arenguks;

14. rõhutab, kui vajalik on pöörata erilist tähelepanu aastatuhande kolmandale arengueesmärgile: soolisele võrdõiguslikkusele ja tüdrukute haridusele, kohalike naisõpetajate värbamisele ja koolitamisele, õppekavadest igasuguse meessoo eelistatuse kaotamisele, kogukonda teenindavate koolide lähedusele ning sobivate sanitaarruumidega varustamisele; rõhutab, et koolid peaksid olema turvatsoonid, kus laste õigusi austatakse, ning koolides ja nende läheduses tuleks jõuliselt ennetada seksuaalset ahistamist ja vägivalda ning nende vastu võidelda;

15. kutsub komisjoni üles tunnistama, et üldise alghariduse saavutamiseks, eriti puuetega laste jaoks, vajatakse suuremat suutlikkust; kutsub seetõttu üles töötama välja riiklikke hariduskavasid, mis tegeleksid marginaliseeritud rühmadesse kuuluvate laste tõrjutusega, pedagoogide erikoolituse, mis on suunatud puuetega laste kaasamisele, toetamisega ja puuetega lastele juurdepääsetava koolide infrastruktuuri edendamise ning arendamisega;

16. nõuab erilise tähelepanu pööramist orbudele, erivajadustega lastele ja lastele, kes kannatavad väärkohtlemise, diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse all, sh puuetega lapsed, märkides, et enamasti kannatavad just marginaliseeritud rühmadesse kuuluvad lapsed eriti rängalt diskrimineerimise, inimkaubanduse ning muude ekspluateerimise ja väärkohtlemise vormide all ning ebapiisava juurdepääsu all põhilistele sotsiaalteenustele, haridusele ja tervishoiule;

17. taunib seksuaal- ja soojätkamistervishoiu ja -õiguste poliitikat kahjustavat survet, mis viib suguhaiguste (sh HIV/AIDS) suurema levikuni ning osa noorte vähese arusaamiseni oma reproduktiivtervise vajadustest, mis omakorda viib soovimatute raseduste ja ebaturvaliste ning mõnikord ebaseaduslike abortide arvu suurenemiseni noorsoo seas; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid säilitaksid täieulatuslikeks seksuaalhügieeni ja soojätkamistervishoiu teenusteks vajaliku rahastamise, et täita aastatuhande viies arengueesmärk (parandada emade tervislikku olukorda);

18. rõhutab pagulastest ja riigisiseselt ümberasustatud lastele suunatud laiaulatuslike reproduktiivtervishoiu teenuste tähtsust ja vajalikkust, kuna laiaulatuslikud noortele keskenduvad reproduktiivtervise programmid konfliktipiirkondades on noorte ümberasustatute kaitse, hoolitsuse ja arengu tagamiseks eluliselt tähtsad;

19. rõhutab aastatuhande arengueesmärke 4 (vähendada laste suremust) ja 6 (võidelda HIV/AIDSi, malaaria jt haigustega) ning nõuab tungivalt investeeringuid pediaatriliste retroviirusevastaste ravimite teadusuuringutesse ja arendamisse, malaariavastaste moskiitovõrkudega varustamisse ning immuniseerimisse GAVI Liidu kaudu (endine Vaktsiinide ja Immuniseerimise Ülemaailmne Liit).

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine

Menetluse number

2007/2093(INI)

Vastutav komisjon

LIBE

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

DEVE
26.4.2007

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja:
  nimetamise kuupäev

Glenys Kinnock
6.11.2006

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

26.3.2007

5.6.2007

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.6.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

18

0

10

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Josep Borrell Fontelles, Danutė Budreikaitė, Margrietus van den Berg, Gabriela Creţu, Nirj Deva, Alexandra Dobolyi, Fernando Fernández Martín, Filip Kaczmarek, Glenys Kinnock, Maria Martens, Luisa Morgantini, José Javier Pomés Ruiz, Miguel Portas, Horst Posdorf, José Ribeiro e Castro, Toomas Savi, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Feleknas Uca, Johan Van Hecke, Luis Yañez-Barnuevo García, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Miguel Angel Martínez Martínez, Manolis Mavrommatis, Pasqualina Napoletano, Anne Van Lancker, Ralf Walter

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...


tööhõive- ja sotsiaalkomisjonI ARVAMUS (12.6.2007)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

Lapse õiguste alase ELi strateegia väljatöötamise kohta

(2007/2093(INI))

Arvamuse koostaja: Dimitrios Papadimoulis

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 24 on sätestatud, et „igal lapsel on õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt oma mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus”,

1.  tervitab komisjoni ettepanekut luua Euroopa strateegia, et tõhusalt edendada ja kaitsta laste õigusi; tervitab kinnitust komisjoni teatises, et laste õiguste valdkond on Euroopa Liidule esmatähtis; avaldab kahetsust, et teatises ei ole esitatud miinimumstandardeid, selgelt määratletud poliitikavaldkondi, selgeid eesmärke ega tähtaegu, millest Euroopa Liit peaks kinni pidama;

2.  rõhutab, et laste õigusi toetav poliitika moodustab homse ühiskonna aluse; laste õiguste järgimine on parim vahend tulevaste täiskasvanute seas üksikisiku ja kollektiivi õigusi austava kultuuri edendamiseks;

3.  märgib, et Euroopa Liidu väärtused põhinevad üksikisiku ja võrdsete võimaluste austamisel ning et ühiskonna roll on aidata ühiskonna liikmetel oma võimeid täiel määral välja arendada, seda eelkõige hariduse kaudu;

4.  avaldab kahetsust rahastamisprogrammi puudumise üle, sest kui lapsed soovivad oma õiguste kaitsmise eest välja astuda, peab ettepanek sisaldama rahaliste kohustuste võtmist;

5.  tervitab ettepanekut luua uued struktuurid, nagu komisjoni laste õiguste üksus, lapse õiguste alase tegevuse koordinaator, komisjoni talitustevaheline rühm, lapse õiguste Euroopa foorum ning veebipõhine arutelu- ja töökeskkond, et tõhustada koostööd Euroopa Liidu tasemel, mis viib tervikliku ja järjepideva lähenemisviisini;

6.  rõhutab, kui oluline on liikmesriikidel ja kandidaatriikidel täita täielikult rahvusvahelisel tasandil kehtivad kohustusi, eelkõige kohustusi, mis on sätestatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, puuetega lapsi käsitlevaid erisätteid sisaldavas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis ja ILO laste tööd käsitlevates konventsioonides;

7.  märgib, et õigus saada kvaliteetset haridust, koolitust, ajakohastatud teadmisi ja kasutada uusi tehnoloogiaid on sotsiaalne põhiõigus; palub kõikidel liikmesriikidel ja kandidaatriikidel tagada nimetatud õigus igale lapsele, sõltumata tema sotsiaalsest, majanduslikust ja etnilisest päritolust, geograafilisest asupaigast, vanusest, soost, religioonist, kultuurist, keelest, füüsilisest seisundist, perestruktuurist või lapse või tema vanemate õiguslikust seisundist;

8.  mõistab hukka kõik ideoloogiad ja teooriad, mis põhinevad uskumusel, et kuritegevus või sotsiaalse kõrvalekalde mis tahes vorm on ette määratud geneetiliste või sotsiaalsete teguritega; kuulutab laste õiguste rikkumiseks mis tahes poliitika, mille eesmärk on nimetatud tegurite abil varakult tuvastada lapsed, kellel arvatakse olevat oht saada kurjategijateks või sotsiaalse kõrvalekaldega isikuteks;

9.  rõhutab vajadust tagada, et nii liikmesriigi kui Euroopa Liidu tasandi sise- ja välispoliitika oleks suunatud laste töö mis tahes vormide kaotamisele; usub, et täisajaga õpe on nii tüdrukute kui poiste puhul parim vahend kõnealuse probleemi lahendamiseks, mis aitab ära hoida nii laste tööle sundimise kui ka lõpetada kirjaoskamatuse ja vaesuse nõiaringi edasi kestmise;

10. juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidus müüdavad tooted võivad olla toodetud lapstööjõudu kasutades; kutsub komisjoni üles rakendama mehhanismi, mille abil saavad tööle sunnitud lapsed kaevata Euroopa ettevõtted liikmesriikide riiklikusse kohtusse; palub komisjonil jõustada tööõiguse järgimise kohustus kogu tööhõiveprotsessi vältel ning eelkõige luua mehhanismid, millega muudaks peatöövõtja vastutavaks laste tööd turustusahelas käsitlevate ÜRO konventsioonide rikkumiste korral Euroopas; kutsub seetõttu ELi üles kasutama üldist soodustuste süsteemi (GSP) kui üht viisi tõhusamaks võitlemiseks maailma mitmesugustes piirkondades esineva laste töö ekspluateerimise vastu, kasutades konkreetseid meetmeid ohtliku töö vastu, mida paljud lapsed on sunnitud tegema;

11. kutsub ELi üles tegema rahvusvahelisel tasandil tihedas koostöös pädevate riiklike asutustega ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega algatust, et kaotada laste sõjaväkke värbamine, sõjaväeline väljaõpetamine ja sõjalistes operatsioonides osalemine sise- või rahvusvahelistes konfliktides maailma mitmesugustes piirkondades;

12. usub, et laste õiguste süvalaiendamine ELi poliitikas on kõnealuse Euroopa strateegia edu tagamiseks äärmiselt oluline; kutsub komisjoni üles lisama asjaomaste poliitiliste teemade mõjuhinnangutesse lapse õiguseid käsitlevad erisätted; juhib tähelepanu, et Euroopa Liit ja liikmesriigid peaksid poliitika väljatöötamisel võtma arvesse laste mitmekesisust ja nende erinevaid vajadusi, mis sõltuvad nende geograafilisest asupaigast, vanusest, soost, rahvuskuuluvusest, sotsiaalsest ja õiguslikust seisundist, religioonist, kultuurist, keelest, puudest või perekonnastruktuurist; ning tagama võrdsetel alustel kõikidele lastele nende inimõigused ja põhivabadused; rõhutab vajadust positiivse toimimisviisi järele kõige kaitsetumate lasterühmade heaks;

13. rõhutab, kui oluline on kaasata lapsi endid aktiivselt osalema igas protsessis, mis käsitleb nende õigusi; on arvamusel, et kõikidel lastel peaks olema võimalik osaleda, olenemata nende rahvuskuuluvusest, sotsiaalsest ja õiguslikust seisundit või puudest; kutsub liikmesriike üles tagama kõikidele lastele vastavalt sõnavabadusele ja osalemisõigusele abi, mis vastaks nende eale või puudele; tervitab arvamuses tehtud viidet, et lastel on „õigus haridusele ja […] õigus säilitada suhted mõlema vanemaga”; rõhutab seetõttu vajadust kaasata lapse õiguste Euroopa foorumi lapsevanemate ja perekonnaühinguid;

14. tunnistab, et aktiivne osalemine on lähedalt seotud teabega; tervitab teabe- ja teabevahetusstrateegia loomist, mille rakendamisel hakatakse avaldama ELi meetmeid lapsesõbralikul ja kõigile kättesaadav viisil;

15. tunnistab, et ehkki praegune side- ja infotehnoloogia revolutsioon pakub ainulaadseid eeliseid, võib see samal ajal kujutada lastele mitmetasandilist ohtu; toetab seetõttu kaitsemehhanismi loomist laste jaoks, kes eelkõige kasutavad Internetti ja muid uusi tehnoloogiaid, mis kõrvaldaks lapsepõlve ekspluateerimise (nähes lapsi kultuurimudelitele vastuvõtlikena ja põhimõtteliselt tarbijatena) ja ka laste endi ekspluateerimise (seksuaalobjektidena või vägivalla ja pornograafia ohvritena) kõik vormid;

16. rõhutab, et isikud, kelle elukutse on seotud laste eest hoolitsemisega, vajavad pidevat kvaliteetset koolitust, häid töötingimusi ja mõistlikku palka, et tagada hoolduse jätkumine ja selle kõrged standardid;

17. avaldab kahetsust, et teatises ei esitata erimeetmeid, mis arvestaksid puuetega laste olukorraga; rõhutab vajadust süvalaiendada puudeküsimust komisjoni strateegias, et tagada puuetega laste täielik ja võrdne osalemine kõikides tegevustes ja eelkõige hariduses ja koolituses, kultuurielus, spordi ja vaba aja tegevustes ning nende nimetatud tegevustesse kaasamine;

18. märgib, et neile lastele, kes hoolitsevad erivajadustega vanemate või õdede-vendade eest, peaks pakkuma sihtrühmale mõeldud eritoetust;

19. rõhutab, et vastavalt hiljutistele uuringutele on Euroopa Liidus igast viiest lapsest üks vaesuse riskigrupis ning lapsed ja noored, eelkõige need, kes kuuluvad rahvusvähemusse, on eriti altid sotsiaalsele tõrjutusele; on seisukohal, et kõnealune risk on veelgi suurem enamikus uutes liikmesriikides, kes ühinesid liiduga 2004. ja 2007. aastal, eelkõige sotsiaalmajanduslikult ebasoodsas olukorras olevates piirkondades elavate laste ja noorte puhul; rõhutab individuaalteenuste (nagu hooldamine ja sotsiaalteenus) olulist rolli sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemises; tervitab teatises esitatud kiireloomulisi meetmeid laste vaesuse vastu, rõhutades, et laste vaesus on püsiv probleem; usub, et põhilise tähelepanu tuleks ELi ja liikmesriikide tasandil suunata laste vaesuse ennetamisele ja kaotamisele, eriti nende laste puhul, kes on pärit üksikvanemate ja sisserändajate perest; avaldab kahetsust, et teatises ei esitata selgeid kvantitatiivseid eesmärke laste vaesuse likvideerimise kohta;

20. toonitab, et liikmesriigid peavad rohkem pingutama, et kaitsta lapsi, kes kannatavad mitmete puuduste all või kes on eriti kaitsetud, pakkudes neile sealhulgas, lisaks muude meetmete rakendamisele, taskukohaseid kättesaadavaid hea kvaliteediga teenuseid; palub, et loodaks asjakohased järelevalvemehhanismid, mille abil teha kindlaks ja toetada riskialteid lapsi;

21. tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustust aidata ja kaitsta lapsi, kaitstes kõiki lapsi vaegtoitumise, haiguste ja väärkohtlemise eest olenemata laste või nende vanemate sotsiaalsest olukorrast või õiguslikust seisundist;

22. avaldab kahetsust, et teatises ei juhita tähelepanu sisserännanud, varjupaika taotlevate ja põgenikest laste ja eelkõige üksikvanemate laste olukorrale; usub, et eraldi tuleks mainida neid gruppe, mis on vaesusele, sotsiaalsele tõrjutusele ja mitmetele ekspluateerimise vormidele veelgi altimad; seetõttu kutsub komisjoni üles võtma lisameetmeid, et kaitsta madala sissetulekuga perekondi, kelle lastest saavad sageli inimkaubanduse ohvrid;

23. rõhutab, et äärmiselt oluline on tagada töötamiseks piisavalt vanade laste tasustamine võrdse töö eest võrdse tasu põhimõttel;

24. nõuab terviklikumat lähenemisviisi, et hinnata laste vaesuse mitmemõõtmelist olemust, võttes arvesse laste heaolu ja mitte ainult sissetulekutel põhinevat analüüsi;

25. juhib tähelepanu tänavalaste probleemile ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma meetmeid (näiteks vastutavate teenistuste järelevalve ja mobiliseerimise parandamiseks), et tagada lastele toit, varjupaik, haridus ja arstiabi;

26. väljendab suurt hea meelt komisjoni plaani üle võtta kasutusele terves Euroopa Liidus ühtne laste abitelefoni number ja juhib tähelepanu, et kõnealust teenust peaks pakkuma tasuta ning seda peaks laialt reklaamima tagamaks, et kõik lapsed ja eelkõige riskilapsed oleksid sellest teadlikud;

27. juhib tähelepanu asjaolule, et kõigile lastele ja eriti riskilastele tuleb tagada individuaalne juurdepääs sotsiaalsele kindlustusele ja tervishoiule ning et nimetatud süsteemid peavad pakkuma kergesti kättesaadavat ja vabajuurdepääsuga teenuseid;

28. teeb ettepaneku, et Euroopa Liit kehtestaks „ohustatud laste” mõiste, mis hõlmaks neid lapsi, kes on ohvrid sellises sotsiaalses olukorras, mis ohustab nende psühholoogilist ja füüsilist heaolu ja turvalisust või jätab neid kaitseta riski ees langeda kuriteo ohvriks või sooritada ise kuritegu;

29. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles korraldama üritusi (nagu reklaamikampaaniad ja heade tavade vahetamised), selleks et vähendada ohustatud laste arvukust, sealhulgas võtma meetmeid noorte kuritegevuse ennetamiseks;

30. teeb ettepaneku teha tihedamat koostööd ELi ja asjaomaste riikide pädevate asutuste vahel, et võidelda laste seksuaalse ärakasutamise vastu ja võtta kasutusele karmimad meetmed nende Euroopa Liidu kodanike vastu, kes tegelevad lapsohvreid hõlmava seksiturismiga;

31. on arvamusel, et laste õigused tuleks võtta täielikult arvesse töö- ja pereelu ühitamise ning tööaja küsimuste puhul;

32. märgib, et väikelaste hoiuvõimalus kollektiivsetes asutustes (sõimed, lasteaiad) on üks paremaid töö- ja pereelu tasakaalustamise võimalusi ja ühtlasi parim viis, kuidas tagada lastele varajases eas võrdsed võimalused ja sotsialiseerumine;

33. rõhutab lastega kauplemise probleemi käsitlemise vajadust, mis on nii Euroopasisene kui ka ulatuslikum rahvusvaheline probleem;

34. mõistab teravalt hukka lapsporno kõik vormid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid, komisjon ja nõukogu alustaksid kampaaniat kaotada lapsporno Euroopast; koostöö riiklike politseiasutuste vahel, mida toetab Euroopa Politseiamet (Europol), peaks selles kampaanias olema põhilisel kohal; selles kontekstis peaks Europol olema volitatud laiendama oma tegevust organiseeritud kuritegevuse uurimiselt ka nende isikute uurimisele, kes tegutsevad selles kuritegevuse valdkonnas teiselpool piiri, eelkõige Internetti kasutades;

35. mõistab teravalt hukka laste töö, orjuse ja võlaorjuse vormid ja nende tööde muud vormid, mis ohustavad laste tervist ja turvalisust; kutsub komisjoni ja nõukogu üles siduma Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelist kaubandust ja kolmandatele riikidele antavat arenguabi tihedamalt laste töö keelamist ja selle kõikide vormide viivitamatut kaotamist käsitleva ILO konventsiooni rakendamisega kolmandate riikide poolt;

36. mõistab hukka lapsporno ja seksiturismi kõik vormid; kutsub liikmesriike, komisjoni ja nõukogu üles tagama süüdlaste vastutusele võtmine nii Euroopa Liidus kui sellest väljaspool; samuti nõuab meetmete võtmist ja soodustamist koostöös turismitööstusega, et aidata tõhusalt võidelda laste prostitutsiooni ja seksiturismi vastu, näiteks tegevusjuhendite, vabatahtlike kohustuste koostamise ning reisikorraldajate ja hotellide vahel sõlmitud lepingutesse lisapunktide sisseviimise abil;

37. rõhutab inimressursside optimeerimise eesmärgil lasteõiguste ühiskonna huvidele eelistamise olulisust, nagu on kirjas ÜRO lapse õigusi käsitlevas konventsioonis; individuaalse vaba arengu õigusel peab olema täielik eelisõigus ühiskonna selektiivse või kallutatud lapse õiguste edendamise, nt tulevastele tööturu võimalustele keskendumise ees.

38. rõhutab laste vajaduste eristatud vaatlemise ja kaasaarvamise hädavajalikkust; sellise eristatud skaala heaks näiteks peab parlament UNICEFi Innocenti uurimiskeskuse aruannet nr 7, milles on määratletud lapse heaolu kuus mõõdet, sealhulgas materiaalne heaolu, tervis ja turvalisus, haridusalane heaolu, suhted perekonna ja omavanuseliste lastega, käitumine ja ohud ning subjektiivne heaolu;

39. avaldab kahetsust, et vaatamata asjaolule, et suur arv lapsi nii ELis kui väljaspool on nende vanemate raske majandusliku olukorra tõttu sunnitud töötama, on laste tööd käsitlevate õigusaktide rakendamisele pööratud väga vähe tähelepanu; on arvamusel, et nende rakendamisele tuleks panna rohkem rõhku, eriti kui ühele ühinemisprotsessi osale;

40. rõhutab uues Euroopa strateegias käsitletud parema töö ja koordineerimise andmise tähtsust kõikidele osalistele, sealhulgas kodanikuühiskonnale ja eelkõige lastele, parema finantsabi näol, keskendudes lapse otsestele heaolu meetmetele, näiteks kvaliteetsele lapsehoiule, infrastruktuurile ja loomingulisele tegevusele; laste aktiivne osavõtt neid puudutavatest otsustest peaks pidevalt arenema koos lapse eaga (nagu märgitud ÜRO lapse õigusi käsitlevas konventsiooni artiklis 12);

41. palub komisjonil võtta meetmeid, mis võimaldaksid lastel nautida nende lapsepõlve aastaid ja osaleda laste tegevuses ilma sotsiaalse diskrimineerimise ja tõrjutuseta;

42. palub komisjonil võtta meetmeid, et kaitsta lapsi koolis peksmise, rassismi ja seksuaalse ahistamise eest;

43. usub, et tuleks luua eeltingimused, et võimaldada orbudel, kes on kaotanud ühe või mõlemad vanemad integreeruda ühiskonda sujuvalt ilma diskrimineerimiseta; pakkuda neile nõuetekohast haridust ja arstiabi ning anda neile võrdsed võimalused erinevates tegevustes ilma igasuguse sotsiaalse tõrjutuseta;

44. palub komisjonil võtta meetmeid, et kaitsta lapsi, kelle vanematel on AIDS, olukorras, mille tagajärjel nad võivad jääda eemale mõnedest tegevustest ja jääda sotsiaalselt isoleerituks;

45. palub komisjonil võtta meetmeid, et keelata kehaline karistus kui distsiplinaarne abinõu lastekodudes elavate orbude suhtes;

46. kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et keelata tüdrukute suguelundite moonutamine, peatada sundabielud ning võtta meetmed aumõrvade suhtes;

MENETLUS

Pealkiri

Lapse õiguste alase ELi strateegia väljatöötamine

Menetluse number

2007/2093(INI)

Vastutav komisjon

LIBE

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

EMPL
26.4.2007

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Dimitrios Papadimoulis
23.1.2007

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

12.4.2007

5.6.2007

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

7.6.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

36

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Andersson, Alexandru Athanasiu, Emine Bozkurt, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Milan Cabrnoch, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Luigi Cocilovo, Proinsias De Rossa, Harald Ettl, Richard Falbr, Ilda Figueiredo, Joel Hasse Ferreira, Stephen Hughes, Ona Juknevičienė, Jan Jerzy Kułakowski, Jean Lambert, Raymond Langendries, Elizabeth Lynne, Mary Lou McDonald, Thomas Mann, Ana Mato Adrover, Elisabeth Morin, Csaba Őry, Kathy Sinnott, Jean Spautz, Gabriele Stauner, Anne Van Lancker

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Udo Bullmann, Françoise Castex, Monica Maria Iacob-Ridzi, Sepp Kusstatscher, Mario Mantovani, Dimitrios Papadimoulis, Evangelia Tzampazi

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Bilyana Ilieva Raeva

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

 


kultuuri- ja hariduskomisjonI ARVAMUS (26.6.2007)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ELi lapse õiguste strateegia kohta

(2007/2093(INI))

Arvamuse koostaja: Lissy Gröner

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et lapse väärikuse jaoks on põhjapaneva tähtsusega ka tema haridusest ja kultuurist osasaamise õiguse teostamine;

B.   arvestades, et kõigis haridus-, kultuuri- ja ühiskondlikes asutustes, kus lapsed arenevad, tuleb vältimatult austada laste õigusi ja tagada nende järgimine;

C.  arvestades, et kool ei ole mitte ainult kasvatusasutus, vaid ka teadmiste ja kultuuri omandamise koht;

D.  arvestades, et lapse õiguste täiel määral kasutamine on järkjärgulise arengu lõppeesmärk, mis võimaldab lastel saada iseseisvateks ja vastutustundlikeks inimesteks;

E.   arvestades, et on vaja arvesse võtta õpiraskustega laste õigusi, eelkõige võttes kasutusele nende vajadustele kohandatud pedagoogilised meetodid;

F.   arvestades, et on äärmiselt oluline tõhustada puudega laste koolitusmeetmeid, et hõlbustada nende laste ühiskonda integreerumist,

1.  tervitab ELi meetmete hulgas lapse õiguste edendamise ja kaitse strateegiat, mis peab tagama lapse õiguste tõhusa kaitse ja ennetama nii majanduslikku ekspluateerimist kui ka igasugust kuritarvitamist ning mille raames EL kohustub järgima põhiõigusi, kaasa arvatud lapse õigusi;

2.   rõhutab, et tõkestada tuleb igat liiki tõrjutust, diskrimineerimist ja laste vastu suunatud vägivalda;

3.  peab vajalikuks konkreetsete projektide, nagu abitelefonide loomist, mis tagavad tasuta juurdepääsu pakutavale abile kõikides ametlikes keeltes;

4.   peab vajalikuks, et laste olukorra parandamiseks kogu maailmas tugevdatakse lapse õiguste Euroopa foorumit, veebipõhist arutelu- ja töökeskkonda, komisjoni talitustevahelist töörühma ning lapse õiguste alase tegevuse koordinaatori nimetamist;

5.   palub ELil selgituste ja soovituste kaudu aktiivselt osaleda lapse õiguste konventsiooni alaste teadmiste edendamises ja levitamises Euroopa Liidus ja väljaspool Euroopa Liitu;

6.  rõhutab, et õigus haridusele on laste sotsiaalse arengu põhieeldus ning peab olema kättesaadav kõikidele lastele vastavalt nende individuaalsetele võimetele ja sõltumata nende etnilisest või sotsiaalsest päritolust ning vanemate perekonnaseisust;

7.   julgustab liikmesriike algatama õpetajate ja õpilaste vahetusprogramme Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega, eriti Lähis-Ida riikide ja arenguriikidega, ning levitama ja edendama teavet lapse õiguste kohta, pöörates erilist tähelepanu õigusele omandada haridus ja soolisele võrdõiguslikkusele;

8.   arvab, et lastel peab olema võimalus saada haridust oma ja/või oma vanemate seisundist olenemata; rõhutab kõnealuse võimaluse andmise tähtsust lastele, kes on ümberasujad ja/või pagulased;

9.   juhib tähelepanu Barcelona protsessi eesmärkidele, milleks on kõikide laste võrdsetel võimalustel rajanev areng ja piisavad lastehoiuvõimalused;

10. juhib tähelepanu asjaolule, et lastele, kes on oma erivajadustega vanemate või õdede-vendade hooldajad, tuleks võimaldada eraldi asjakohast toetust;

11. rõhutab, et elukutselistele lapsi hooldavatele isikutele tuleb pakkuda pidevat kvaliteetset täiendkoolitust, häid töötingimusi ja asjakohast töötasu, et tagada hoolduse järjepidevus ja kõrge tase;

12. tuletab meelde, et lapse õiguste alaste teadmiste edendamisse ja kõnealuste õiguste püsiva kasutamise tagamisse tuleb kaasata kogu ühiskond, eriti lapsevanemad ja kasvatajad;

13. juhib tähelepanu laste ja noorukite ekspluateerimisele moe-, muusika-, filmi- ja spordimaailmas;

14. kutsub nõukogu ja komisjoni üles võtma meetmeid, mis kujutavad endast sobivat kaitset vägivalla eest Internetis ja audiovisuaalses meedias;

15. rõhutab, et Euroopa programmide MEDIA ja KULTUUR abil tuleb tugevdada lastekultuuri edendamist, ning palub nõukogul ja komisjonil äratada innovaatiliste projektidega lastele sobivas vormis huvi Euroopa kultuuri ja Euroopa keelte vastu ning ergutada varakult laste õppimistahet; tõstab samaaegselt esile meediakasvatuse tähtsust, et pedagoogiliste teemade kaasamisega edendada erinevate massiteabevahendite teadlikumat kasutust;

16. pooldab Euroopa Liidus ühtse klassifitseerimis- ja märgistussüsteemi loomist alaealistele suunatud audiovisuaalse meediasisu ja videomängude müümisel ja levitamisel, et Euroopa standard võiks olla eeskujuks ka Euroopa Liitu mittekuuluvatele riikidele;

17. rõhutab, et liikmesriigid peavad suurendama jõupingutusi, et kaitsta mitmes mõttes ebasoodsas olukorras olevaid ja eriti haavatavaid lapsi, sealhulgas selliste meetmete abil nagu taskukohaste ja kättesaadavate kvaliteetsete teenuste tagamine; palub seega ohustatud laste määratlemiseks ja toetamiseks võtta kasutusele asjakohased seiremehhanismid;

18. kutsub, võttes arvesse uue audiovisuaalsete meediateenuste direktiivi(1) vastuvõtmist, nõukogu ja komisjoni üles keelustama lastepornograafiat ja laste suhtes toime pandud vägivalda kõikides audiovisuaalsetes meediateenustes;

19. palub nõukogul ja liikmesriikidel võtta kõik vajalikud meetmed, et kaitsta noorukeid alkoholi ja keelatud narkootikumide kahjuliku mõju eest;

20. kutsub nõukogu ja liikmesriike üles koondama kõnealuse strateegia elluviimiseks oma ressursse ja projekte;

21. palub liikmesriikidel vähendada Euroopa programmide abil kiiresti ja oluliselt laste vaesust ja kehtestada võrdlusnäitajad ning anda samal ajal võrdsed võimalused kõigile lastele, sõltumata nende sotsiaalsest päritolust;

22. palub nõukogul ja liikmesriikidel kehtestada konkreetsed vormid korrapärase kogemustevahetuse korraldamiseks ning sõnastada lapse õigustega seotud andmete kogumise raames hindamiskriteeriumid, mis erinevate riikide heterogeenseid struktuure arvesse võttes võimaldavad objektiivset võrdlemist;

23. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada lapse õiguste alase teabevahetusstrateegia edasiarendamisel ja laste teabevõrgustike toetamisel selliste materjalide väljatöötamine, mis võimaldavad lastel saada kohapeal ja isiklikus kontaktis kõrgel tasemel lastepäraselt koostatud teavet;

24. rõhutab, et laste ja noorukite õigus arstiabile on tervena üleskasvamiseks äärmiselt oluline;

25. tuletab meelde, et haridus- ja kultuuriasutused on kohad, kus lastel peab olema võimalik kasutada oma õigusi täiel määral, unustamata seejuures oma kohustusi;

26. rõhutab, et kooliharidus ja kultuurialane haridus valmistavad last ette asuma vaba ja vastutustundliku kodanikuna oma kohale ühiskonnas;

27. rõhutab, et kultuur ja haridus on lapse arengu kaks põhilist suunajat, mille kaudu avaldub tema isiksus, kujuneb teadlikkus ning arenevad fantaasia ja loomingulisus;

28. soovitab komisjonil ja liikmesriikidel jätkata uuenduste rakendamise ja kohandatud pedagoogiliste meetodite väljatöötamise kaudu oma jõupingutusi laste osas, kes koolis edasi ei jõua;

29. soovitab komisjonil ja liikmesriikidel uurida lisaks ka puudega õpilaste erivajadusi ja nende vajadustele kohandatud õppeprogrammi rakendamist, et edendada nende integreerumist ühiskonda.

MENETLUS

Pealkiri

ELi lapse õiguste strateegia

Menetluse number

2007/2093(INI)

Vastutav komisjon

LIBE

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

CULT
26.4.2007

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Lissy Gröner
12.9.2006

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

21.3.2007

8.5.2007

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

25.6.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

24

1

 

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Ivo Belet, Guy Bono, Marie-Hélène Descamps, Věra Flasarová, Milan Gaľa, Ovidiu Victor Ganţ, Luis Herrero-Tejedor, Ruth Hieronymi, Sándor Kónya-Hamar, Manolis Mavrommatis, Marianne Mikko, Viorica-Pompilia-Georgeta Moisuc, Doris Pack, Christa Prets, Karin Resetarits, Pál Schmitt, Nikolaos Sifunakis, Hannu Takkula, Salvatore Tatarella, Henri Weber, Thomas Wise, Tomáš Zatloukal

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed

Emine Bozkurt, Erna Hennicot-Schoepges, Mary Honeyball

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...

(1)

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. detsembril 2006 eesmärgiga muuta nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (P6_TA(2006)0559)


õiguskomisjonI ARVAMUS (12.9.2007)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamise kohta

(2007/2093(INI))

Arvamuse koostaja: Antonio López-Istúriz White

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  palub tungivalt, et kõik liikmesriigid, kes seda veel teinud ei ole, ratifitseeriksid ÜRO lapse õiguste konventsiooni kaks vabatahtlikku protokolli;

2.  palub tungivalt, et liikmesriigid, kes seda veel teinud ei ole, ratifitseeriksid 19. oktoobri 1996. aasta vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva Haagi konventsiooni, ning nõuab, et Euroopa Liidu erinevad institutsioonid edendaksid peamiste rahvusvaheliste lapse õiguste kaitse meetmete ja eelkõige alaealiste sisserändajate olukorra parandamist käsitlevate meetmete ratifitseerimist kolmandate riikide poolt;

3.  palub komisjonil tungivalt koostada suunised ja parimate tavade kogu, mille abil selgitada ja hõlbustada nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega)(1) siseriiklikku kohaldamist, kuna siin on võimalikud erinevad tõlgendused;

4.  nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu järgiksid õigusloomeprotsessis Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (eriti selle artiklit 24) ning tagaksid, et lapse õigustega arvestatakse igas õigusakti ettepanekus, eelkõige ebasoodsas, ebakindlas või haavatavas olukorras olevate või sisserändajate või rahvusvähemuse esindajate ja eelkõige romide laste puhul;  

5.  tuletab meelde, et Euroopa Ühenduse ühinemine Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga on asjakohane vahend lastekaitse tõhustamiseks Euroopa Liidus, ning nõuab tungivalt, et nõukogu annaks esimesel võimalusel allkirja ühenduse ühinemiseks nimetatud konventsiooniga;

6.  palub nõukogul kiita esimesel võimalusel heaks ettepanek võtta vastu raamotsus, mis käsitleb liikmesriikide karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja nende andmete sisu (KOM(2005)0690);

7.  palub tungivalt nõukogul parandada Europoli tõhusust piiriülese lapsohvritega kuritegevusega võitlemisel, eelkõige seoses lapspornograafia levikuga internetis ja pidades silmas võimalust usaldada selle valdkonna uurimisrühma töö juhtimine Europoli töötajatele;

8.  tuletab meelde, et alaealiste suhtes, kes sisenevad Euroopa Liidu territooriumile ilma saatjata salajase sisserände kanalite kaudu, tuleb kohaldada laste õiguste kaitsmist käsitlevaid rahvusvahelisi eeskirju; palub kõigil kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi ametiasutustel ning Euroopa Liidu institutsioonidel teha saatjata alaealiste õiguste kaitsmisel nii tihedat koostööd kui võimalik; palub komisjonil töötada koos kolmandate päritoluriikidega välja rahvusvahelised abiandmise koostöömenetlused, millega tagada alaealiste tagasisaatmine rahuldavates tingimustes, ning luua mehhanisme, mille abil pakkuda kas bioloogiliste vanemate või asjaomaste tõhusate mehhanismide ja institutsioonide kaudu sellistele alaealistele kaitset, kui nad on tagasi päritolumaale jõudnud;

9.  palub komisjonil esitada aruande võimaluse kohta lisada kõikidesse Euroopa Ühenduse ja kolmandate riikide vahelistesse lepingutesse vastav juriidiliselt siduv eriklausel rahvusvahelisel tasandil kindlaks määratud lapse õiguste austamise kohta.

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia kujundamine

Menetluse number

2007/2093(INI)

Vastutav komisjon

LIBE

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

JURI
26.4.2007

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Antonio López-Istúriz White
29.1.2007

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

19.3.2007

11.6.2007

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.9.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

24

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marek Aleksander Czarnecki, Bert Doorn, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Alain Lipietz, Antonio López-Istúriz White, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Hartmut Nassauer, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Daniel Strož, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Janelly Fourtou, Jean-Paul Gauzès, Barbara Kudrycka, Michel Rocard, Jacques Toubon

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Albert Deß, María Sornosa Martínez

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...

(1)

ELT C 338, 23.12.2003, lk 1.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

18.12.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

54

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alexander Alvaro, Roberta Angelilli, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Maria Carlshamre, Michael Cashman, Giuseppe Castiglione, Giusto Catania, Jean-Marie Cavada, Carlos Coelho, Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Bárbara Dührkop Dührkop, Claudio Fava, Armando França, Urszula Gacek, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Roland Gewalt, Lívia Járóka, Ewa Klamt, Stavros Lambrinidis, Esther De Lange, Henrik Lax, Roselyne Lefrançois, Sarah Ludford, Jaime Mayor Oreja, Claude Moraes, Javier Moreno Sánchez, Rares-Lucian Niculescu, Bogusław Rogalski, Martine Roure, Luciana Sbarbati, Inger Segelström, Søren Bo Søndergaard, Csaba Sógor, Vladimir Urutchev, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber, Renate Weber, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Edit Bauer, Simon Busuttil, Iratxe García Pérez, Genowefa Grabowska, Ignasi Guardans Cambó, Sophia in 't Veld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jean Lambert, Antonio Masip Hidalgo, Bill Newton Dunn, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Giulietto Chiesa, Ģirts Valdis Kristovskis, Manuel Medina Ortega

Õigusteave - Privaatsuspoliitika