RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise kohta

7.1.2008 - (KOM(2006)0864 – C6‑0005/2006 – 2006/0286(COD)) - ***I

Kalanduskomisjon
Raportöör: Philippe Morillon

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise kohta

(KOM(2006)0864 – C6‑0005/2006 – 2006/0286(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0864);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 285 lõiget 1, mille alusel esitas komisjon ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0005/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6‑0001/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 2 a (uus)
	(2 a) Haudejaamade ja esmaste kasvukohtade suurenev tähtsus vesiviljelustegevuses nõuab üksikasjalikke andmeid, et kõnealust sektorit ühtse kalanduspoliitika raames nõuetekohaselt kontrollida ja juhtida.
Selgitus
Lisatakse selgitus, mis põhjendab haudejaamu ja esmaseid kasvukohti käsitlevate andmete kogumise vajadust.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 5 a (uus)
	(5 a) Selleks et tagada sujuv üleminek määruse (EÜ) nr 788/96 alusel kohaldatavalt režiimilt, peaks käesolev määrus võimaldama anda kuni kolmeaastase üleminekuperioodi nendele liikmesriikidele, kus määruse kohaldamine nende riiklike statistikasüsteemide suhtes eeldaks olulist kohandamist ja põhjustaks tõenäoliselt tuntavaid praktilisi probleeme.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 7 a (uus)
	(7 a) Statistiliste andmete kogumine ja esitamine on ühtse kalanduspoliitika usaldusväärse juhtimise oluline vahend.
Selgitus
Lisatakse selgitus, mis põhjendab juhtkomitee tegevusel põhineva komiteemenetluse valimist regulatiivmenetluse asemel.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 8
(8) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 9
(9) Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused kohandada käesoleva määruse lisasid. Üldmeetmed, mis on ette nähtud käesoleva määruse täiendamiseks või selle vähemoluliste sätete muutmiseks uute vähemoluliste sätete lisamise teel, tuleks vastu võtta nõukogu otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivkomitee menetluse korras.	(9) Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused teha tehnilisi muudatusi käesoleva määruse lisadesse. Tegemist on üldmeetmetega, mis on mõeldud käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks, sealhulgas selle täiendamiseks uute vähemoluliste sätete lisamise teel, ja mis tuleks vastu võtta nõukogu otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud regulatiivkomitee menetluse korras.
Selgitus
Muudatusettepanekuga soovitakse anda komisjonile selgelt piiritletud volitused teha lisadesse üksnes tehnilisi muudatusi.
Muudatusettepanek 6 Artikkel 1
Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal statistilised andmed oma territooriumil (sisevetes või merevees) toimuva igat liiki vesiviljelustegevuse kohta.	Liikmesriigid esitavad komisjonile statistilised andmed oma territooriumil (magevees või soolases vees) toimuva igat liiki vesiviljelustegevuse kohta.
Muudatusettepanek 7 Artikli 2 punkt -1 (uus)
	-1. Ühenduse statistika – sama tähendus nagu määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 2.
Selgitus
Muudatusettepanekuga soovitakse viidata ühenduse statistika õiguslikule määratlusele, mis on toodud 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta. Kuna õiguslik määratlus on olemas, tundub olevat oluline mainida seda määruses, mis käsitleb ühenduse statistikat konkreetses valdkonnas.
Muudatusettepanek 8 Artikli 2 punkt 1
1. Vesiviljelus – veeorganismide kasvatamine ja viljelemine tehnoloogiate abil, mis on välja töötatud kõnealuste organismide tootmiseks suuremas ulatuses, kui võimaldab looduslik keskkond; organismid kuuluvad füüsilisele või juriidilisele isikule kogu kasvatus- ja viljelusetapi jooksul ning kuni saagi väljapüügi või kogumiseni, viimatinimetatud toimingud kaasa arvatud.	1. Vesiviljelus – sama tähendus nagu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 3 punktis d.
Muudatusettepanek 9 Artikli 2 punkt 2
2. Väljapüügil põhinev vesiviljelus – tegevus, kus „seemendusmaterjali“ (alates varases eluetapis isenditest kuni täiskasvanud isenditeni) kogutakse vabas looduses ning seejärel kasvatatakse see materjal turustuskõlbliku suuruseni kasutades selleks vesiviljeluse tehnoloogiat.	2. Väljapüügil põhinev vesiviljelus – tegevus, kus isendeid kogutakse vabas looduses ning seejärel kasutatakse vesiviljeluses.
Selgitus
Muudatusettepanekuga soovitakse parandada teksti sidusust ja muuta see sõnastuse parandamise teel selgemaks.
Muudatusettepanek 10 Artikli 2 punkt 3
3. Toodang – vesiviljelussektori esmastest saadustest koosnev toodang. Siia hulka võib kuuluda intensiivsete või ekstensiivsete tehnoloogiate kasutamine; toodangu hulka kuulub tööstuslikuks otstarbeks toodetu.	3. Toodang – vesiviljelustoodang esimese müügitehingu sooritamisel, sealhulgas müügiks pakutav haudejaamade ja esmaste kasvukohtade toodang.
Selgitus
Toodangu määratlus jäetakse välja. Määratlus on ebaselge, prantsuse keeles halvasti sõnastatud ja ei anna tekstile mingit lisandväärtust.
Muudatusettepanek 11 Artikli 2 punkt 4
4. Maht	välja jäetud
(a) – kalade, koorikloomade, molluskite ja muude veeorganismide (va taimed) puhul toote eluskaal (tonnides). Molluskite puhul arvestatakse kaalu koos ümbritseva kestaga;
(b) – veetaimede puhul toote kaal kohe peale saagikoristust (tonnides).
Muudatusettepanek 12 Artikli 2 punkt 5
5. Ühiku maksumus – toodangu koguväärtus (ilma sissenõutava käibemaksuta) esimese müügitehingu sooritamisel, väljendatuna asjaomase riigi omavääringus ja jagatuna toodangu kogumahuga.	välja jäetud
Selgitus
Kõnealused kaks mõiste määratlust viidi üle I lisasse, kuna need ei ole keskse tähtsusega. Lisaks parandati määratluste sõnastust.
Muudatusettepanek 13 Artikli 2 esimene a lõik (uus)
	Kõik muud käesolevas määruses kasutatavad mõisted on ära toodud -I lisas.
Selgitus
Muudatusettepanekuga viidatakse teiste mõistete olemasolule, mis viidi V lisast üle -I lisasse.
Muudatusettepanek 14 Artikli 3 lõige 1
1. Liikmesriigid võivad kasutada valikvaatlust või muid asjakohaseid allikaid, et koguda andmeid, mis katavad vähemalt 90% toodangu mahust; andmed ülejäänud toodangu osa kohta võivad olla hinnangulised.	1. Liikmesriigid kasutavad vaatlust või muid statistiliselt tõestatud meetodeid, mis katavad vähemalt 90% kogu toodangu mahust või arvust haudejaamade ja esmaste kasvukohtade puhul, ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist. Kogutoodangu ülejäänud osa võib olla hinnanguline. Kogutoodangust rohkem kui 10% moodustava osa hindamiseks võib esitada erandi tegemise taotluse artiklis 8 ette nähtud tingimustel.
Muudatusettepanek 15 Artikli 3 lõige 2
2. Kui kasutatakse muid allikaid peale vaatluse, tuleb muude allikate statistilise kvaliteedi suhtes läbi viia järelhindamine.	2. Kui kasutatakse muid allikaid peale vaatluse, tuleb nende allikate statistilise kvaliteedi suhtes läbi viia järelhindamine.
Muudatusettepanek 16 Artikli 3 lõige 3
3. Kui liikmesriigi aastane kogutoodang on alla 500 tonni, võib ta esitada kokkuvõtvad andmed kogutoodangu kohta hinnanguliselt.	3. Kui liikmesriigi aastane kogutoodang on alla 1000 tonni, võib ta esitada kokkuvõtvad andmed kogutoodangu kohta hinnanguliselt.
Muudatusettepanek 17 Artikli 3 lõige 3 a (uus)
	3 a. Liikmesriigid esitavad toodangu liikide kaupa. Selliste liikide toodangut, mis eraldi võetuna ei ületa 500 tonni ja moodustab kaalult maksimaalselt 5% liikmesriigi toodangu mahust, võib hinnata ja kokku liita. Nende liikide arvu haudejaamade ja esmaste kasvukohtade toodangus võib hinnata.
Muudatusettepanek 18 Artikkel 4
Statistilised andmed esitatakse vaatlusaasta kohta järgmiste näitajatena:	Andmed esitatakse vaatlusaasta kohta ja need hõlmavad järgmist:
– vesiviljelustoodang (maht ja ühiku maksumus) liigi kaupa vastavalt kasvukeskkonnale (magevees või merevees) ning kasutatud tehnoloogiale;	1) vesiviljeluse aastatoodang (maht ja ühiku maksumus);
- väljapüügil põhineva vesiviljeluse sisendressurss (maht ja ühiku maksumus);	2) väljapüügil põhineva vesiviljeluse aastane sisendressurss (maht ja ühiku maksumus);
- haudejaamades toodetud materjal (nt munad, kalamari või kalamaimud) jälgitavasse keskkonda või vabasse loodusesse laskmiseks;	3) haudejaamade ja esmaste kasvukohtade aastatoodang;
- teave vesiviljelussektori struktuuri kohta.	4) vesiviljelussektori struktuur.
Selgitus
Muudatusettepanekuga soovitakse parandada sõnastust ja muuta tekst selgemaks.
Muudatusettepanek 19 Artikli 5 pealkiri
Statistiliste andmete esitamine	Andmete edastamine
Muudatusettepanek 20 Artikli 5 esimene lõik
Liikmesriigid esitavad I, II, ja III lisas nimetatud statistilised andmed komisjonile üheksa kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu. Esimene vaatlusaasta on 2007.	Liikmesriigid esitavad I, II, ja III lisas nimetatud andmed komisjonile (Eurostatile) kaheteistkümne kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu. Esimene vaatlusaasta on 2008.
Muudatusettepanek 21 Artikli 5 teine lõik
Esimesed andmed esitatakse 2007. aasta kohta ning seejärel kolmeaastase intervalliga, IV lisas nimetatud statistilised andmed struktuuride kohta tuleb esitada üheksa kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu.	Esimesed andmed esitatakse 2008. aasta kohta ning seejärel kolmeaastase intervalliga, IV lisas nimetatud andmed struktuuride kohta tuleb esitada kaheteistkümne kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu komisjonile (Eurostatile).
Muudatusettepanek 22 Artikli 5 kolmas lõik
Muutujad, mille kohta andmed esitatakse ning muutujate formaat on määratud I, II, III ja IV lisas.	välja jäetud
Muudatusettepanek 23 Artikli 5 neljas lõik
Muutujates kasutatavad mõisted on esitatud V lisas.	välja jäetud
Muudatusettepanek 24 Artikli 6 pealkiri
Metoodikaaruanne	Kvaliteedihindamine
Muudatusettepanek 25 Artikli 6 lõige 1
1. Andmete esmakordsel esitamisel peavad liikmesriigid esitama komisjonile üksikasjaliku metoodikaaruande andmete kogumise ja koostamise kohta. Nimetatud aruanne peab sisaldama teavet kõigi valimi moodustamise meetodite ja vaatlusele lisaks kasutatud muude allikate kohta ning tulemuste kvaliteedi hinnangut. Metoodikaaruande näidis on esitatud VI lisas.	1. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) aastaaruande edastatud andmete kvaliteedi kohta. Andmete esmakordsel esitamisel peavad liikmesriigid esitama komisjonile üksikasjaliku metoodikaaruande andmete kogumise ja koostamise kohta. Kvaliteediaruandes kirjeldavad liikmesriigid andmete kogumise ja koostamise viisi. Nimetatud aruanne peab sisaldama teavet kõigi valimi moodustamise meetodite, hindamismeetodite ja vaatlusele lisaks kasutatud muude allikate kohta ning tulemuste kvaliteedi hinnangut. Metoodikaaruande näidis on esitatud VI lisas.
Muudatusettepanek 26 Artikli 6 lõige 3
3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist lõikes 1 sätestatud andmetes tehtud muudatustest kolme kuu jooksul pärast muudatuse tegemist.	välja jäetud
Muudatusettepanek 27 Artikkel 7
Artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras võib liikmesriikidele käesoleva määruse rakendamiseks anda kuni kolmeaastase üleminekuperioodi alates määruse jõustumise kuupäevast.	1. Artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras võib liikmesriikidele käesoleva määruse rakendamiseks anda kuni kolme kalendriaasta pikkuse üleminekuperioodi alates määruse kohaldamise kuupäevast, kuna käesoleva määruse kohaldamine riiklike statistikasüsteemide suhtes vajab suuremaid kohandusi ning põhjustab tõenäoliselt olulisi praktilisi probleeme.
	2. Liikmesriik esitab selleks komisjonile enne 31. detsembrit 2008 nõuetekohaselt motiveeritud taotluse.
Muudatusettepanek 28 Artikli 8 lõige 1
1. Kui liikmesriigi vesiviljelussektori mõne konkreetse valdkonna statistika kaasaarvamine põhjustaks selle riigi asutustele raskusi, mis ei ole võrreldavad selle valdkonna tähtsusega, võib artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras teha erandi, mille alusel liikmesriik võib kõnealuse valdkonna andmed esitatavatest andmetest välja jätta või kasutada selle valdkonna andmete kogumisel valimi moodustamist.	1. Kui liikmesriigi vesiviljelussektori mõne konkreetse valdkonna statistika kaasaarvamine põhjustaks selle riigi asutustele raskusi, mis ei ole võrreldavad selle valdkonna tähtsusega, võib artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras teha erandi, mille alusel liikmesriik võib kõnealuse valdkonna andmed esitatavatest andmetest välja jätta või kasutada hindamismeetodeid, mida kasutatakse kogutoodangust rohkem kui 10% moodustavate andmete esitamiseks.
Muudatusettepanek 29 Artikkel 9
Lisade ajakohastamine	Tehnilised sätted
Käesoleva direktiivi lisade tehnilised muudatused tehakse artikli 10 lõikega 3 ettenähtud korras.	1. Käesoleva direktiivi lisadesse tehtavad tehnilised muudatused võetakse vastu artikli 10 lõikes 3 viidatud kontrolliga regulatiivkomitee menetluse korras.
	2. Statistiliste andmete edastamise formaat võetakse vastu artikli 10 lõikes 2 viidatud komiteemenetluse korras.
Selgitus
Teksti sõnastust parandati, et selgitada, millist komiteemenetlust kohaldatakse. Lisaks toodi sisse viide selle kohta, et andmete edastamise formaadi võtab menetluskorra kohaselt vastu komisjon.
Muudatusettepanek 30 Artikli 10 lõige 2
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse sama otsuse artiklit 8. Kõnealuse otsuse artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.	2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse sama otsuse artikli 8 sätteid. Kõnealuse otsuse artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
Selgitus
Muudatusettepanekuga soovitakse muuta tekst selgemaks ja parandada sõnastust.
Muudatusettepanek 31 Artikli 11 esimene lõik
Kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb käesoleva määruse kohaselt koostatud statistikat, eelkõige selle kohaldatavust ja kvaliteeti.	Kolmeaastase tähtaja jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest ja seejärel iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande, mis käsitleb käesoleva määruse kohaselt koostatud statistikat, eelkõige selle kohaldatavust ja kvaliteeti.
Selgitus
Muudatusettepanekuga, mille eesmärk on parandada sõnastust, rõhutatakse vajadust komisjoni regulaarse aruande järele ja sellise statistiliste andmete kogumise kasu liikmesriikidele.
Muudatusettepanek 32 Artikli 11 teine lõik
Aruandes analüüsitakse ka andmete kogumisel ja töötlemisel kasutatud süsteemide tasuvust ning tuuakse esile parimad tavad liikmesriikide töökoormuse vähendamiseks ja andmete kasutatavuse ja kvaliteedi tõstmiseks.	Selles aruandes analüüsitakse ka andmete kogumiseks ja koostamiseks loodud süsteemide tasuvust ning esitatakse parimad tavad liikmesriikide töökoormuse vähendamiseks ja andmete kasutatavuse ja kvaliteedi tõstmiseks.
Selgitus
Muudatusettepanekuga, mille eesmärk on parandada sõnastust, rõhutatakse vajadust komisjoni regulaarse aruande järele ja sellise statistiliste andmete kogumise kasu liikmesriikidele.
Muudatusettepanek 33 Artikkel 12
Määrus (EÜ) nr 788/96 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.	1. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, tunnistatakse määrus (EÜ) nr 788/96 käesolevaga kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele.	2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele.
	3. Olenemata artikli 13 lõikest 2 jätkab liikmesriik, kellele on artikli 7 kohaselt tehtud erand, antud üleminekuperioodi ajal määruse (EÜ) nr 788/96 sätete kohaldamist.
Selgitus
Muudatusettepanekuga soovitakse tagada, et erandit taotlevad liikmesriigid austaksid jätkuvalt kehtetuks tunnistatud määruse sätteid.
Muudatusettepanek 34 Artikkel 13
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.	1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
	2. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.
Muudatusettepanek 35 -I lisa (uus)
	-I LISA
	Vesiviljeluse andmete edastamisel kasutatavad mõisted
	Magevesi – vesi, mille soolsus on pidevalt väga väike.
	Soolane vesi – kõrge soolsusega vesi. See võib olla pideva soolsusega vesi (nt meres) või vesi, kus soolsus on kõrge, kuid mitte pidevalt (nt riimvesi); soolsus võib oluliselt muutuda mage- või merevee juurdevoolu tõttu.
	Liigid – veeorganismide liigid, mille märkimiseks kasutatakse FAO kindlaksmääratud rahvusvahelist kolmetähelist koodi (ASFIS liikide loetelu kalandusalase statistika jaoks).
	FAO üldpiirkonnad – püügipiirkonnad, mille märkimiseks kasutatakse FAO määratletud rahvusvahelist kahenumbrilist koodi (CWP kalandusalaste statistikastandardite käsiraamat. Punkt H: Statistilised püügipiirkonnad).
Kood Piirkond   01 Siseveekogud (Aafrika)   05 Siseveekogud (Euroopa)   27 Atlandi ookeani kirdeosa   34 Atlandi ookeani ida- ja keskosa   37 Vahemeri ja Must meri   … Muud piirkonnad (täpsustada)
Tiigid – suhteliselt madalad ja tavaliselt väikesed veekogud ilma voolava veeta või vähese voolava veega ning enamasti kunstlikult rajatud. Need omadused kehtivad ka looduslike veekogude puhul, nt väikesed järved, mülkad ja muud väikesemõõdulised veekogud.   Haudejaamad ja esmased kasvukohad – rajatised, kus mereloomi kunstlikult sigitatakse, haudutakse ja varasel eluetapil kasvatatakse. Statistika huvides piiratakse haudejaamade tegevus viljastatud kalamarja tootmisega. Mereloomade kasvatamine esimestel eluetappidel toimub esmastes kasvukohtades.   Võrkpiirdega alad – alad vees, mis on ümbritsetud võrguga või muu piirdega ja kus vesi vabalt vahetub. Neid alasid iseloomustab see, et nad ulatuvad vee pinnast kuni põhjani ning nad on tavaliselt suured.   Võrkpuurid – avatud või kaetud pinnaga piirdega ehitised. Võrgust või muust vett läbilaskvast materjalist tehtud konstruktsioonid, kus vesi vabalt vahetub. Need konstruktsioonid võivad vees ujuda, olla riputatud vee pinnale või kinnitatud veekogu põhja, võimaldades siiski vee vahetumist puuri alumise osa kaudu.   Mahutid ja voolava veega veekogud – kunstlikud rajatised, mis on rajatud maapinnast madalamale või sellest kõrgemale ja kus vesi kiiresti vahetub või siis vahetatakse neis sageli vett (kuid ei toimu vee taaskasutamist) ja mis kujutavad endast hästi jälgitavat kasvukeskkonda.   Ringleva veega veekogud – süsteemid, kus vett pärast puhastamist (nt filtreerimist) uuesti kasutatakse.   Jälgitavasse kasvukeskkonda viidud – teadlikult vabaks lastud edasise vesiviljeluse eesmärgil.   Vabasse loodusesse lastud – teadlikult vabaks lastud jõgede, järvede või muude veekogude varude täiendamise eesmärgil (v.a vesiviljeluse eesmärgil). Kalad ja muud veeorganismid võivad sel juhul olla püügiobjektidena saadaval.   Maht   (a) – kalade, koorikloomade, molluskite ja muude veeloomade puhul toote eluskaal. Molluskite puhul arvestatakse kaalu koos ümbritseva kestaga;   (b) – veetaimede puhul toote märgkaal.   Ühiku maksumus – toodangu koguväärtus (ilma sissenõutava käibemaksuta) esimese müügitehingu sooritamisel, väljendatuna asjaomase riigi omavääringus ja jagatuna toodangu kogumahuga, mis on võrdne eluskaaluga.
Dokumendi KOM(2006)0864 endine V lisa mõningate muudatustega.
Muudatusettepanek 36 I lisa
Komisjoni ettepanek
Vesiviljelustoodang
Riik:  Aasta:
Kasvatatavad liigid   Vesiviljelus magevee keskkonnas Vesiviljelus merevee keskkonnas Kokku Kolmetäheline kood Riigis kasutatav nimetus100 Teaduslik nimi FAO üldpiirkond Maht (tonnides) Ühiku maksumus (riiklikus vääringus) Maht (tonnides) Ühiku maksumus (riiklikus vääringus) Maht (tonnides) Ühiku maksumus (riiklikus vääringus)                     KALA (eluskaal)                 Tiigid                                                         Mahutid                                                           Võrkpiirdega alad                                                         Võrkpuurid                                                           Voolava veega veekogud                                                         Ringleva veega veekogud                                                           Muud                                                           Kasvatatavad liigid   Vesiviljelus magevee keskkonnas Vesiviljelus merevee keskkonnas Kokku Kolmetäheline kood Riigis kasutatav nimetus Teaduslik nimi FAO üldpiirkond Maht (tonnides) Ühiku maksumus (riiklikus vääringus) Maht (tonnides) Ühiku maksumus (riiklikus vääringus) Maht (tonnides) Ühiku maksumus (riiklikus vääringus) KOORIKLOOMAD (eluskaal)                 Tiigid                                                     Mahutid                                                         Võrkpiirdega alad                                                         Muud                                                           MOLLUSKID (eluskaal)                 Vee põhjas                                                           Mitte põhjas                                                           Muu                                                           VEETAIMED (märgkaal)                                      MUUD VEEORGANISMID (eluskaal)
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Vesiviljelustoodang, v.a haudejaamade ja esmaste kasvukohtade toodang a)
Riik:  Aasta:
Kasvatatavad liigid FAO üldpiirkond Magevee keskkonnas Merevee keskkonnas KOKKU   Kolmetäheline kood Üldnimetus Teaduslik nimi Maht (tonnides) Ühiku maksumus (riiklikus vääringus) Maht (tonnides) Ühiku maksumus (riiklikus vääringus) Maht (tonnides) Ühiku maksumus (riiklikus vääringus) KALA (eluskaal) Tiigid                     Mahutid ja voolava veega veekogud                     Võrkpiirdega alad                     Võrkpuurid                     Ringleva veega veekogud                     Muud                     KOORIKLOOMAD (eluskaal)  Tiigid                     Mahutid ja voolava veega veekogud                     Võrkpiirdega alad                     Muud                     MOLLUSKID (eluskaal)  Vee põhjas                     Mitte põhjas                     Muu                     VEETAIMED (märgkaal)                     Kalamari (tarbimiseks) b)                      MUUD VEEORGANISMID kaal[…]
a) V.a akvaariumi- ja dekoratiivkalad
b) Käesoleva nimetuse all tarbimiseks mõeldud kalamarja puhul viidatakse vaid otsetarbimiseks mõeldud ekstraheeritud kalamarjale.
Muudatusettepanek 37 II lisa
Komisjoni ettepanek
Välispüügil põhineva vesiviljeluse kohta esitatav teave
Riik:  Aasta:
Liigid Ühik (määratakse)a) Maksumus (riiklikus vääringus) Kolmetäheline kood Riigis kasutatav nimetus Teaduslik nimi
a) Arv või tonnid
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Välispüügil põhineva vesiviljeluse sisendressurss a)
Riik:  Aasta:
Liigid Ühik (määratakse) b) Maksumus (riiklikus vääringus) Kolmetäheline kood Üldnimetus Teaduslik nimi KALA                                                    KOORIKLOOMAD                                                   MOLLUSKID
a) V.a dekoratiivsed akvaariumikaladb) Kaal või arv; kui ära on toodud arv, esitatakse ka kaalu muundustegur.
Muudatusettepanek 38 III lisa
Komisjoni ettepanek
Haudejaamade toodang
Riik:                                                                                                                                                             Aasta:
Liigid Elutsükli etapp Arv (miljonites) Kolme-täheline kood Riigis kasutatav nimetus Teaduslik nimi Kalamari ja munada) Kala-maimuda) Jälgitavasse kasvukesk-konda üle viidud (edasi kasvatamiseks) Vabasse loodusse lastudb) Töötle-miseks (näit kalamari) Eesmärk teadmata Kokku
a) Märkida „X” vastavasse lahtrisse
b) Vabatahtlik
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Haudejaamade ja esmaste kasvukohtade toodang (a)
Riik:                                                                                                                                                   Aasta:
Liigid Elutsükli etapp Arv (miljonites) Kolme-täheline kood Üldnimetus Teaduslik nimi Kalamari ja munad (miljonites) Kalamaimud (miljonites) Jälgitavasse kasvukeskkonda üle viidud (edasi kasvatamiseks) b) (miljonites) Vabasse loodusesse lastud b) (miljonites)    Kalamari|Kalamaimud Kalamari|Kalamaimud           | |             |   |             |   |             |   |             |   |             |   |             |   |             |   |             |   |             |   |             |   |             |   |             |   |
a) V.a akvaariumi- ja dekoratiivkalad
b) Vabatahtlik
Muudatusettepanek 39 IV lisa
Komisjoni ettepanek
Andmed vesiviljelussektori struktuuri kohta
Riik:                                                                                                   Aasta:
Kasvatusviis FAO üldpiirkond Vesiviljelus magevee keskkonnasa) Vesiviljelus merevee keskkonnasa) Kokkua) m3 (1000) Hektarid m3 (1000) Hektarid m3 (1000) Hektarid KALA               Tiigid                                               Mahutid                                               Võrkpiirdega alad                                               Võrkpuurid                                               Voolava veega veekogud                                               Ringleva veega veekogud                                               Muud
a) Kanda vastavasse lahtrisse rajatise suurus („1000 m3” või „hektarites”)
Kasvatusviis FAO üldpiirkond Vesiviljelus magevee keskkonnasa) Vesiviljelus merevee keskkonnasa) Kokkua) m3 (1000) Hektarid m3 (1000) Hektarid m3 (1000) Hektarid KOORIKLOOMAD             Tiigid                                               Mahutid                                               Võrkpiirdega alad                                               Muud                                               MOLLUSKID               Vee põhjas                                               Mitte põhjas                                               Muu                                               VEETAIMED                                           MUUD VEEORGANISMID
a) Kanda vastavasse lahtrisse rajatise suurus („1000 m3” või „hektarites”)
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Andmed vesiviljelussektori struktuuri kohta (a)
Riik:  Aasta:
Magevee keskkonnas Merevee keskkonnas Kokku   FAO üld-piirkond    Rajatise suurus (c)   Rajatise suurus (c)   Rajatise suurus (c) m3 (1000) Hektarid m3 (1000) Hektarid m3 (1000) Hektarid KALA Tiigid                     Mahutid ja voolava veega veekogud                     Võrkpiirdega alad                     Võrkpuurid                     Ringleva veega veekogud                     Muud                     KOORIKLOOMAD  Tiigid                     Mahutid ja voolava veega veekogud                     Võrkpiirdega alad                     Muud                     MOLLUSKID  Vee põhjas                     Mitte põhjas b)                     Muu b)                     VEETAIMED
a)           V.a akvaariumi- ja dekoratiivkalad
b)           Kui krabisid kasvatatakse võrkudes, võib kasutada pikkusühikut
c)            Silmas tuleks pidada potentsiaalset mahtu
Muudatusettepanek 40 V lisa
	Käesolev lisa on välja jäetud
Muudatusettepanek 41 VI lisa punkti 2 teine taane
· Kirjeldada andmete kogumise meetodeid (nt saadetud küsimustikud, läbiviidud küsitlused, loendused või valimid ja vaatluste sagedus) vesiviljelussektori kõigis valdkondades.	· Kirjeldada andmete kogumise meetodeid (nt saadetud küsimustikud, läbiviidud küsitlused, loendused või valimid, vaatluste sagedus, hindamise meetodid) vesiviljelussektori kõigis valdkondades.
Muudatusettepanek 42 VI lisa punkti 3 sissejuhatav osa
Andmete usaldusväärsus ja esindatavus.	Kvaliteedi aspektid kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi tegevusjuhisega1
	____________________ 1 (KOM(2005)0217)
Muudatusettepanek 43 VI lisa punkti 3 esimene taane
· Kui mõnede andmete puhul on kasutatud valimi moodustamist, kirjeldada kasutatud meetodit ja hinnata nende meetodite kasutatavuse ja usaldusväärsuse taset.	· Kui mõnede andmete puhul on kasutatud hinnangulist esitlusviisi, kirjeldada kasutatud meetodit ja hinnata nende meetodite kasutatavuse ja usaldusväärsuse taset.
Muudatusettepanek 44 VI lisa punkti 3 esimene taane
· Kui mõnede andmete puhul on kasutatud valimi moodustamist, kirjeldada kasutatud meetodit ja hinnata nende meetodite kasutatavuse ja usaldusväärsuse taset.	· Kui mõnede andmete puhul on kasutatud hinnangulist esitlusviisi, kirjeldada kasutatud meetodit ja hinnata nende meetodite kasutatavuse ja usaldusväärsuse taset.

SELETUSKIRI

Ettepaneku põhjused

Komisjoni ettepaneku eesmärk on asendada kehtivad ühenduse õigusnormid, mis põhinevad nõukogu määrusel (EÜ) nr 788/96 liikmesriikide akvakultuuritoodangu statistika esitamise kohta.

Kõnealuse valdkonna ühenduse õigusakt on kehtinud juba enam kui kümme aastat. Selle kohaselt peavad liikmesriigid igal aastal esitama komisjonile andmed vesiviljelustoodangu mahu kohta. Niimoodi kogutud teabe kättesaadavus on sektorile juba mitu aastat kasuks tulnud.

Pärast kõnealuse õigusakti vastuvõtmist on vesiviljelus tohutult suurenenud. Sektoris praegu valitsev olukord täidab olulist sotsiaalmajanduslikku rolli paljudes Euroopa piirkondades, kuna see võimaldab arendada paljutõotava tulevikuga töötlevat tööstust.

Seetõttu on muutunud laialdasemad andmed hädavajalikuks, kui soovime vesiviljelust ühtse kalanduspoliitika raames arendada ja mõistlikult juhtida.

Komisjoni ettepaneku üldine taust ja eesmärgid

Maailmas, kus kalavarud vähenevad ning ülemaailmne nõudlus kala ja mereandide järele aina kasvab, muutub vesiviljelus üha tähtsamaks.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon ennustab koguni, et tulevikus võiks vesiviljelus rahuldada suurema osa vastavast nõudlusest.

Euroopa vesiviljelus võiks siis seda olukorda ära kasutada: suur turg, pikk traditsioon karpide ja vähiliste tootmisel ning kalakasvatuses mage- ja merevees, dünaamilised tipptasemel teadusuuringud, moodne tehnoloogia, kvalifitseeritud ja kogenud ettevõtjad ning kalakasvatajad, kasvatatavate liikidega kohandatud klimaatilised tingimused ja asukohad.

ELi vesiviljelussektori aastamaht on kokku 1,3 miljonit tonni kalatooteid, mis vastab umbes 3 miljardile eurole. See moodustab umbes ühe kolmandiku ELi kalandussektori toodangu koguväärtusest ja ligikaudu ühe viiendiku selle mahust. Mõnedes liikmesriikides on kasvatatud toodete väärtus suurem kui lossitud toodete väärtus, teistes moodustab vesiviljelus olulise osa kogutoodangust.

Vesiviljelussektor ei ole mitte ainult Euroopa tarbijateni jõudvate toodete tähtis allikas, vaid pakub ka olulisi tööhõiveperspektiive kalandusest sõltuvates piirkondades.

Euroopa vesiviljelussektoris on üle 80 000 täis- ja osalise tööajaga töökoha, mis vastab 57 000 täistööajaga töökohale.

Sellest hoolimata puutub Euroopa vesiviljelussektor kokku raskustega, mis avaldavad mõju toodangule, nagu vabade alade ja kvaliteetse vee olemasolu või rahvatervise ja keskkonnakaitse meetmed.

Vesiviljelus on arenenud kogu liidus, sageli maapiirkondades või kalandusest sõltuvatel äärealadel, kus muud tööhõivevõimalused traditsiooniliselt puuduvad.

Näiteks Kreekas pärinevad 200 000 tonnist kalast 100 000 tonni vesiviljelusest.

Mõnedes Euroopa Liidu riikides on pikemad kalakasvatustraditsioonid kui teistes, mistõttu on olemas erinevad struktuurid, mis ulatuvad väikestest käsitööettevõtetest rahvusvaheliste tööstusettevõteteni.

Vesiviljeluse kohta tuleb koguda laialdaselt statistilisi andmeid, kuna on tähtis omada usaldusväärset ja täielikku ülevaadet vesiviljelusega tegelevatest ettevõtetest, nende viljelusviisidest ja erinevatest tootmiskeskkondadest.

Ühenduse tasandil tuleb ühtlustada statistiline teave, mille kogumine ning usaldusväärsuse suurendamiseks ja kontrollimiseks vajalik infrastruktuur kuuluvad esmajärjekorras liikmesriikide pädevusse.

Raportööri kommentaarid ja esitatud muudatusettepanekud

Käesolevat ettepanekut peetakse üldiselt positiivseks, kuna see võib aidata parandada ja lihtsustada kehtivaid õigusnorme, vähendades seejuures liikmesriikide halduskoormust.

Statistikasüsteemi praegune korraldus võib liikmesriigiti tuntavalt erineda ja seetõttu ei tohi käesolev ettepanek tuua siseriiklikele asutustele kaasa lisakulusid.

Seda silmas pidades on komisjon korduvalt andnud liikmesriikidele määruse kohaldamisel rohkem paindlikkust, eriti selle artiklites 7 ja 8, mis käsitlevad üleminekuperioodi ja erandeid.

Komisjoni, kalandusasjade peadirektoraadi ja Eurostati esindajatega toimus täiendav tehniline arutelu, et selgitada käesoleva ettepaneku mitmeid punkte.

Raportöör on arvamusel, et sisseviidud muudatuste olemus võimaldab paremini edastada igal aastal andmeid vesiviljelustoodangu mahu kohta ja muudatused lihtsustavad vajaliku teabe esitamist.

Esitatud muudatusettepanekutega soovitakse parandada teksti selgust ja sidusust, võtta arvesse mõnede liikmesriikide raskusi ning näha ette parlamendi ja nõukogu teavitamine ja korrapärane järelevalve määruse kohaldamise osas.

Rõhutame, et prantsuskeelses versioonis tuleks säilitada termin „statistiques”.

Selgub, et Eurostati töörühma dokumentide ingliskeelses versioonis kasutatakse termineid „statistics” ja „data” samatähenduslikult.

Kuid prantsuse keeles erinevad need terminid üksteisest, kuna „statistiques” tähendab töödeldud teavet, lõpptoodet, samal ajal kui „donnees” tähendab töötlemata teavet.

Ettepankus nähakse ette, et kolmeaastase tähtaja jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest ja seejärel iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande, mis käsitleb koostatud statistikat, eelkõige selle kohaldatavust ja kvaliteeti.

Selles aruandes analüüsitakse ka andmete kogumiseks ja koostamiseks loodud süsteemide tasuvust ning tuuakse esile parimad tavad, mis võimaldavad vähendada liikmesriikide töökoormust ning tõsta andmete kasutatavust ja kvaliteeti.

Raportöör toetab komisjoni ettepanekut, kuid soovib selles teha esitatud muudatusettepanekutest tulenevad muudatused.

MENETLUS

Pealkiri

Vesiviljelust käsitlev statistika

Viited

KOM(2006)0864 - C6-0005/2007 - 2006/0286(COD)

EP-le esitamise kuupäev

22.12.2006

Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev

PECH 17.1.2007

Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev

Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev

Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev

Raportöör(id)   nimetamise kuupäev

Philippe Morillon 25.1.2007

Endine raportöör / Endised raportöörid

Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev

Õigusliku aluse vaidlustamine   JURI arvamuse kuupäev

Rahaeraldise määra muutmine   BUDG arvamuse kuupäev

Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev

Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev

Arutamine parlamendikomisjonis

10.4.2007

Vastuvõtmise kuupäev

19.12.2007

Lõpphääletuse tulemused

+: –: 0:

18 1 0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Elspeth Attwooll, Iles Braghetto, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Paulo Casaca, Avril Doyle, Carmen Fraga Estévez, Ioannis Gklavakis, Pedro Guerreiro, Heinz Kindermann, Rosa Miguélez Ramos, Philippe Morillon, Seán Ó Neachtain, Willi Piecyk, Struan Stevenson, Catherine Stihler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Ole Christensen, Constantin Dumitriu, Thomas Wise

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Esitamise kuupäev

7.1.2008

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...