RAPORT ELi strateegia turulepääsu tagamiseks Euroopa äriühingutele

7.1.2008 - (2007/2185(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Ignasi Guardans Cambó

Menetlus : 2007/2185(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0002/2008

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi strateegia kohta turulepääsu tagamiseks Euroopa äriühingutele

(2007/2185(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Globaalne Euroopa: tugevam partnerlus Euroopa eksportijate turulepääsu nimel” (KOM(2007)0183);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (KOM(2006)0567);

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Globaalne Euroopa: Euroopa kaubanduse kaitsevahendid muutuvas globaalses majanduses. Roheline raamat avalikuks aruteluks”(KOM(2006)0763);

–   võttes arvesse oma 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu majandus- ja kaubandussuhete kohta Indiaga[1];

–   võttes arvesse oma 25. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni komisjoni aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile ühenduse vastu suunatud dumpingu- ja subsiidiumidevastaste ning kaitsemeetmete rakendamise kohta kolmandate riikide poolt (2004)[2] ;

–   võttes arvesse oma 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi [3];

–   võttes arvesse oma 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Mercosuri vaheliste majandus- ja kaubandussuhete kohta piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks[4] ;

   võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni ELi ja USA Atlandi-üleste majandussuhete kohta[5];

–   võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina vaheliste kaubandussuhete väljavaadete kohta[6];

–   võttes arvesse komisjoni töödokumenti, mis on lisatud komisjoni teatisele pealkirjaga „Majandusreformid ja konkurentsivõime: Euroopa konkurentsivõime 2006. aasta aruande olulisemad seisukohad (SEK(2006)1467);

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Ühenduse Lissaboni kava elluviimine: raampoliitika ELi tootmise tugevdamiseks – süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale”, KOM(2005) 0474);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23.–24. märtsi 2006. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse oma 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 2006. aasta kevadise kohtumise panuse kohta seoses Lissaboni strateegiaga[7];

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „EL-Hiina: Tihedam partnerlus, suurem vastutus” (KOM(2006)0631) ning sellele lisatud töödokumenti pealkirjaga „Tihedamad partnerlussuhted, suuremad kohustused: ELi ja Hiina vahelist kaubandust ja investeeringuid käsitlev dokument: Konkurents ja partnerlus” (KOM(2006)0632);

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Ühenduse Lissaboni kava elluviimine: kaasaegne VKE-poliitika majanduskasvu soodustamiseks ja tööhõive suurendamiseks” (KOM(2005)0551);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A6‑0002/2008),

A. arvestades, et Euroopa Liit on oluline osaleja maailmakaubanduses ning peaks jätkama oma liidrirolli täitmist ülemaailmses majandussüsteemis, et muuta seda õiglasemaks ning keskkonda ja sotsiaalseid õigusi arvestavamaks;

B.   arvestades, et Euroopa Liit on maailma suurim eksportija ja suurim teenuseosutaja ning on seetõttu väga huvitatud, et kaupadele, teenustele ja investeeringutele avaneksid uued turud;

C. arvestades, et Euroopa Liit peab rakendama ambitsioonikamaid ja rohkem tulevikku suunatud strateegiaid, et vastata globaliseerumise väljakutsetele ning suurenenud konkurentsile, mille taga on suured kiiresti areneva majandusega riigid, säilitades samas Euroopa majandusliku, piirkondliku ja sotsiaalse mudeli;

D. arvestades, et Euroopa Liit peab majanduse avatust nii kodu- kui välismaal töökohtade loomise, majanduskasvu ja rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks esmatähtsaks; ning arvestades, et seega peaks Euroopa Liit turulepääsu strateegia raames jätkama oma turgude avamist ning kaubanduspartnerite ergutamist tõkkeid eemaldama ja turgusid avama;

E.  arvestades, et piisavad juurdepääsuvõimalused kolmandate riikide turgudele võimaldavad Euroopa Liidu omamaistel tootjatel püsida juhtpositsioonil kõrge lisandväärtusega kaupade ja teenuste pakkumisel, suurendada oma toodete innovatsiooni, edendada loovust, kaitsta intellektuaalomandi õigusi ja saavutada märkimisväärset mastaabisäästu;

F.  arvestades, et rahvusvahelise kaubanduse areng muudab kolmandate riikide turgudele juurdepääsu sama oluliseks kui Euroopa Liidu turgude kaitse ebaõiglase kaubandustegevuse eest;

G. arvestades, et kaubanduse liberaliseerimine ja suurenenud kauplemismaht arendavad rahvusvahelist konkurentsi, kuid suurendavad samas ohtu, et eksportkaupade suhtes kehtestatakse kaubandustõkkeid, mis avaldab negatiivset mõju Euroopa Liidu ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele;

H. arvestades, et ühenduse majanduse konkurentsivõimet mõjutab paratamatult Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadel mittepõhinev protektsionistlik käitumine, olgu siis ühenduses või sellest väljaspool;

I.   arvestades, et kaubandustõkete kaotamine edendab kindlasti Euroopa kaupade ja teenuste eksporti ning tagab Euroopa Liidu majanduse püsiva kasvu;

J.   arvestades, et arvesse tuleb võtta ka intellektuaalomandiõiguste, sealhulgas geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste, ebatõhusat kaitset Euroopa Liidu kaubanduspartnerite poolt üle maailma;

K. arvestades, et on ülimalt tähtis teha vahet a priori õigustamatutel kaubandustõketel, mis tulenevad kehtivate kahe- ja mitmepoolsete kaubanduseeskirjade ebatäpsest rakendamisest, ning ametivõimude seaduslikust õigus- ja haldustegevusest tulenevatel kaubandustõketel, mis ei ole algselt kaubandusvaldkonnaga seotud, kuid mis tahtmatult kaubandust mõjutavad;

L.  arvestades, et impordi, ekspordi ja transiidi koormavad tollimenetlused, WTO eeskirjadega põhjendamata sanitaar- ja fütosanitaarreeglid, kaubanduse kaitsemeetmete ebaaus kasutamine ja intellektuaalomandi õiguste puudulik kaitsmine on selgelt a priori õigustamatud kaubandustõkked, millega tuleb tegeleda, et lihtsustada turulepääsu Euroopa ettevõtete jaoks;

M. arvestades, et ehkki on äärmiselt raske täpselt hinnata, kui suures mahus välisturgude piirangud Euroopa Liidu kaubandust takistavad, on selge, et kaubandustõkked mõjutavad oluliselt Euroopa Liidu eksporditulemusi tervikuna;

N. arvestades, et Euroopa Liit on üldiselt tugevamini esindatud tööstusriikides, kus nõudlus muutub vähe, kuid hoopis nõrgemini kiiresti arenevates piirkondades ja tekkivatel turgudel, nagu Hiina ja India;

O.  arvestades, et Euroopa Liitu peetakse üldiselt väga avatud ja läbipaistvaks turuks, mis võitleb tõsiselt konkurentsi moonutamise vastu ja tagab õiglased tingimused kogu impordile sõltumata päritolust;

P.  arvestades, et kõrged tollimaksud on endiselt oluline kaubandustakistus, eriti suhetes suurte kiiresti areneva majandusega riikidega;

Q. arvestades, et WTO ettekirjutused ei ole jätkuvalt piisaval määral reguleerivad ja siduvad, vaatamata sellele, et ta on ainuke tõhus foorum turulepääsu tagamiseks ning ausa ja õiglase kaubanduse rajamiseks ülemaailmsel tasandil; arvestades, et Euroopa juhtimismudeli rakendamine võib aidata kaasa sobivate reeglite edasisele väljatöötamisele ning tagada stabiilsema ja laiahaardelisema maailmamajanduse reguleeriva süsteemi;

R. arvestades, et on komisjoni üldistes huvides tagada, et tema partnerid arendaksid õigusnorme ja tavasid, mis oleksid võimalikult suurel määral kooskõlas WTO ja muude rahvusvaheliste eeskirjadega;

S.  arvestades, et kaubandustakistused ja piiritagused tõkked ei kahjusta mitte ainult kaubavahetust, vaid mõjutavad tõsiselt ka riigihangete ja teenuste kaubandust;

T.  arvestades, et probleemide lahendamine ning tööstuse õiguspäraste huvide ja ootuste tõhusam kaitsmine oleks Euroopa Liidule kasulik ka nähtavuse ja usaldusväärsuse mõttes;

U. arvestades, et läbivaadatud Lissaboni agenda eesmärkide täitmiseks peavad Euroopa Liidu tööstusharud saavutama ja säilitama stabiilse konkurentsivõime maailma turgudel;

V. arvestades, et konkurentsivõime, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) puhul, sõltub üha enam teadusuuringutest, arengust, innovatsioonist ja intellektuaalomandi õigustest;

W. arvestades, et sellise konkurentsivõime kaks eeltingimust on ühelt poolt ohutu ja kindel energiavarustus ning teiselt poolt Euroopa Liidu ettevõtjate takistamatu juurdepääs kõige uuemale info- ja sidetehnoloogiale,

Üldine ülevaade

1.  rõhutab, et läbivaadatud ja ambitsioonikama, Euroopa toodetele ja teenustele uute maailmaturgude avamist taotleva turulepääsu strateegia edukas rakendamine mitte ainult ei laiendaks Euroopa Liidu rolli, vaid aitaks ka tõenäoliselt kaitsta Euroopas olemasolevaid töökohti ja luua uusi, suurendada Euroopa Liidu konkurentsivõimet ning panustaks seega oluliselt Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisse;

2.  tuletab meelde, et ELi turulepääsu tagamise strateegia on suunatud eelkõige arenenud majanduse ja kiiresti areneva majandusega riikidele;

3.  rõhutab, et ELi ekspordi tulemuslikkust nii arenenud majanduse kui ka kiiresti areneva majandusega riikidesse pidurdab sageli see, et turulepääsu tingimused pole vastastikku võrdsed, samuti ebapiisav vastavus rahvusvahelistele kaubanduseeskirjadele ja ebaausate kaubandustavade levik neis riikides;

4.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks Euroopa Liidu õiguspäraste kaubandushuvide kaitse kolmandate riikide kuritahtlike ja ebaausate kaubandustavade eest; ning on seisukohal, et kui kolmandad riigid piiravad õigustamatult Euroopa Liidu ettevõtete pääsu oma turule, peaks Euroopa Liit reageerima kiiresti ja karmilt;

5.  märgib regulatiivsete küsimuste suurenevat tähtsust rahvusvahelises kaubanduses; kutsub üles suurendama kooskõla Euroopa Liidu eeskirjade ja tavade ning liidu peamiste kaubanduspartnerite eeskirjade ja tavade vahel; ning rõhutab, et reeglite ja eeskirjade ühtlustamine ei tohiks tuua kaasa tervishoiu-, ohutus- või keskkonna- ega sotsiaalõiguse nõrgenemist Euroopas, vaid selle tulemusena peaks Euroopa Liidu peamised kaubanduspartnerid võtma vastu paremad eeskirjad;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama pikaajalist strateegiat struktuurimoonutuste suhtes, mis oma olemuse tõttu tõenäoliselt jätkuvad või korduvad ka pärast seda, kui komisjon on samme astunud; nõuab tungivalt, et komisjon ei jätaks kõrvale juhtumeid, mille puhul tõkete kiire kaotamine ei ole küll tõenäoline, kuid on vajalik võrdsete konkurentsitingimuste loomiseks välismaistel võtmeturgudel;

7.  kutsub komisjoni üles käsitlema WTO lepingute ja eeskirjade ning muude rahvusvahelise kaubanduse õigusaktide tõsiseid süstemaatilisi rikkumisi kui asjaolu, mis nõuab viivitamatut meetmete võtmist, ning tagama, et nende eeskirjade jõustamine ei sõltuks muudest poliitilistest või majanduslikest kaalutlustest peale konkreetse juhtumiga seonduvate;

8.  kutsub kolmandaid riike tungivalt üles kaotama välismaise omandi piiranguid Euroopa ettevõtetele ja tühistama diskrimineerivaid eeskirju;

9.  tervitab komisjoni soovitatud lähenemisviisi turulepääsu prioriteetide valikule, kuid nõuab tungivalt, et kaalutaks ka teisi kriteeriume, tagamaks, et see uus initsiatiiv hõlmaks võimalikult paljusid Euroopa Liidu ettevõtjaid, eriti VKEsid, kelle püsimajäämine sõltub vältimatult intellektuaalomandi õiguste selgest määratlemisest ja tõhusast jõustamisest ning monopoolsete tasude otsustavast piiramisest;

10. rõhutab, et kaubandustõkete vastases võitluses saavutatud edu ergutab investeerimist, tootmist ja kaubandust nii Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas, muutes muu hulgas turulepääsu tingimused läbipaistvamaks, prognoositavamaks ja konkurentsivõimelisemaks ning luues või tugevdades sidemeid Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste turgude vahel;

11. usub, et vabakaubanduslepingud Euroopa Liidu sihtriikidega on tähtsusetud, kui need ei taga olulist turulepääsu ning tegelikke edusamme mittetariifsete tõkete vähendamisel ja järkjärgulisel kõrvaldamisel, mis – ei tohiks unustada – takistavad kaubandust sageli enam kui tariifsed tõkked;

Komisjoni teatis

12. tervitab komisjoni algatust luua tugevam partnerlus Euroopa eksportijate turulepääsu nimel, ning eriti saavutada konkreetseid tulemusi Euroopa äriettevõtete jaoks, lihtsustades nende pääsu kiiresti arenevatele turgudele, kus Euroopa äriettevõtete ees seisavad uued ja keerulised taksitused kaubandusele ning investeerimisele; ja tervitab komisjoni algatust koordineerida Euroopa Liidu kaubanduspoliitika ja turulepääsu strateegia eesmärke ja vahendeid viisil, mis aitab tõhusalt rakendada Euroopa Liidu potentsiaali rahvusvahelise kaubanduse ja globaalse konkurentsivõime valdkonnas;

13. tervitab eriti komisjoni ettepanekut tugevdada komisjoni, liikmesriikide ja Euroopa Liidu ettevõtjate partnerlust, et aidata ettevõtjatel ületada konkreetseid probleeme kolmandate riikide turule pääsemisel kiiruse ja tulemuslikkusega, mis vastaks tänapäeva kaubanduse reaalsetele oludele;

14. on seisukohal, et komisjon võib etendada olulist rolli uue turulepääsu strateegia rakendamisel, tagades, et tegevus riikide ja ühenduse tasandil oleks vajalikul määral kooskõlastatud, rakendades muidu hajutatud ressursse ja kindlustades Euroopa eksportijate õiguste ning huvide tõhusama kaitse;

15. on seisukohal, et Euroopa Liidul on asendamatu roll võrdsete võimaluste tagamisel rahvusvahelises kaubanduses tihedas koostöös liikmesriikidega ning võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet ja kehtivate pädevuste tasakaalu;

16. rõhutab turulepääsu strateegia perioodilise kvalitatiivse ja kvantitatiivse hindamise tähtsust, et otsustada selle tõhususe üle; kutsub komisjoni üles töötama välja sobivat turulepääsu tegevuskava ja esitama Euroopa Parlamendile iga-aastast turulepääsu aruannet, nii nagu esitatakse kaubanduse kaitsemeetmete kohta;

17. väljendab kahetsust, et mitmed äriringkondade põhjendatud ja kogemustele tuginevad ettepanekud jäeti eespool mainitud teatises pealkirjaga „Globaalne Euroopa: tugevam partnerlus Euroopa eksportijate turulepääsu nimel” tähelepanuta; ning nõuab tungivalt, et komisjon võtaks neid ettepanekuid kõnealuse teatise rakendamisel arvesse;

Turulepääsu algatused Euroopa Liidus

18. rõhutab vajadust jätkata koostööd komisjoni ja liikmesriikide vahel, et jagada teavet ja häid tavasid; kutsub liikmesriike üles looma riiklikke või vajadusel piirkondlikke tugikeskuste võrgustikke, et tsentraliseerida teavet ja teabenõudeid, pöörates erilist tähelepanu VKEde huvidele ja vajadustele;

19. on seisukohal, et selliste võrgustike tõhusust saaks oluliselt suurendada, kui nende loomises osaleksid riiklikud ja kohalikud ametiliidud, kommertskojad, VKEde liidud ja kaubanduse edendamise ametkonnad;

20. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama turulepääsu nõuandekomitee (MAAC) rolli ja tagama alalise kontakti artikli 133 komitee, kaubandustõkete reguleerimise komitee ning teiste asjakohaste komiteedega;

21. kutsub komisjoni üles looma alalise dialoogi süsteemi, mis võimaldaks liikmesriikidel ja kui vaja, ka piirkondadel ning teistel Euroopa sidusrühmadel jagada teavet ja määratleda strateegiaid ning prioriteete;

22. kutsub komisjoni üles pidama turulepääsu strateegiat rakendades silmas järgmist:

—   määrata Brüsselisse turulepääsu küsimustega tegelevasse üksusesse tööle rohkem       inimesi;

—    luua kaubanduse peadirektoraadis tõhus kaebuste register;

—    töötada välja üksikasjalised juhised kõikide kategooriate mittetariifsete tõketega toimetulemiseks;

—    luua kaubanduse peadirektoraadis liikmesriikide ja ettevõtete jaoks tugikeskus (millest osa oleks mõeldud VKEdele);

—    vaadata läbi ja arendada edasi komisjoni pakutavate turulepääsu teenustega seotud kommunikatsioonipoliitikat, erilise rõhuga VKEdel;

—    suurendada potentsiaalsete kasutajate arvu, pakkudes põhiteavet (näiteks brošüüre ja voldikuid) Euroopa Liidu kõikides ametlikes keeltes;

—    muuta turulepääsu andmebaasi kasutajasõbralikumaks ning ettevõtete huvidele paremini vastavaks;

—    parandada turulepääsu küsimustega tegelevate komisjoni teenistuste sisemist koostööd, sidusust ja suhtlemist;

    tagada äriringkondade esindajate osalemine turulepääsu nõuandekomitees;

    töötada välja üksikasjalised juhised prioriteetide osas, sealhulgas juhised selle kohta, missugustele turgudele, sektoritele ja tõketele tuleks keskenduda;

    tugevdada positsiooni rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides, nagu Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO);

Turulepääsu algatused kolmandates riikides

23. nõuab struktureeritumat kooskõlastamist komisjoni ja liikmesriikide vahel kolmandates riikides, mis võimaldaks turulepääsuküsimustes diplomaatilisi ja valitsuste ressursse tõhusamalt kasutada;

24. rõhutab vajadust anda kolmandates riikides paiknevatele vastloodud turulepääsu meeskondadele ja Euroopa Liidu delegatsioonidele üheselt mõistetav ja ambitsioonikas mandaat; kordab, et turulepääsu strateegia osutub edukaks ainult juhul, kui liikmesriigid on valmis panustama omaenda ressursse, nii rahalisi kui ka inimressursse, vastavalt oma võimalustele, huvidele ja eesmärkidele;

25. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama koostööd liikmesriikide kolmandates riikides asuvate kaubanduse edendamise esindustega, kaubandusühendustega ja Euroopa kommertskodadega ning kindlustama asjakohast teabevahetust delegatsioonide, liikmesriikide saatkondade, teiste riiklike väliskaubandusorganite ja huvitatud Euroopa ettevõtjate ühenduste vahel;

26. kutsub komisjoni üles muutma inimressursside määramise prioriteete Euroopa Liidu delegatsioonidesse ja lõpuks suurendama nende olemasolevaid inimressursse, nii et turulepääsu meeskondade loomist ja edukat toimimist oleks toetamas suurem arv töötajaid, eelkõige sellistes prioriteetsetes delegatsioonides nagu muu hulgas Pekingis, New Delhis, Moskvas ja Brasiilias;

Valdkondlikud küsimused

27. toetab turulepääsu strateegia raames tehtavaid algatusi tõkete kõrvaldamiseks teenuste, avaliku hanke, investeeringute, intellektuaalomandi õiguste, riigiabi ja teiste subsiidiumide valdkonnas, konkurentsieeskirjade kehtestamiseks ja nende kohaseks rakendamiseks kolmandates riikides;

28. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid VKEdele võimaluse uutest turulepääsu algatustest järjepidevalt kasu saada; kutsub komisjoni üles määratlema erisamme, mille eesmärgiks on tugevdada VKEde toodete esindatust kolmandate riikide turgudel ning kaitsta nende seaduslikke õigusi ühepoolsete tavade järgimise eest suhetes kolmandate riikidega;

Mitmepoolne lähenemine

29. rõhutab vajadust luua sünergia Euroopa Liidu peamiste kaubanduspartneritega (nagu Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Jaapan), et määratleda ühine turulepääsu strateegia ning sillutada teed väga vajaliku turulepääsu käsitleva mitmepoolse lepingu sõlmimiseks;

30. rõhutab veel kord vajadust süvendada rahvusvahelist regulatiivset koostööd ja lähendamist, et kaotada asjatult raiskav dubleerimine ning vähendada kulusid tarbijate, tööstuse ja valitsuste jaoks; kutsub komisjoni üles edendama Euroopa Liidu ja selle kaubanduspartnerite standardite ning eeskirjade järkjärgulist lähendamist, nii mitme- kui ka kahepoolselt;

31. nõuab tungivalt, et komisjon edendaks WTO mehhanisme, mis võimaldaksid kiiremini tegeleda uute, esilekerkivate mittetariifsete tõketega; selles küsimuses peaks komisjon õhutama teisi kaubanduspartnereid kasutama rohkem teavitamiskorda, mida näevad ette tehnilisi kaubandustõkkeid puudutavad lepingud;

32. rõhutab vajadust keskenduda selgelt jõustamisele ning tagada, et kolmandad riigid täidaksid oma WTO raames võetud kohustusi, järgides õigust kasutada WTO vaidluste lahendamise mehhanismi;

Vaadates tulevikku                                                                                      

33. on seisukohal, et kui see ei ole arenguküsimustega põhjendatud, siis peaks Euroopa Liit püüdma saada kaubanduspartneritelt soodustusi, mis on nende arengutasemega proportsionaalsed;

34. nõuab tungivalt, et komisjon lülitaks uue põlvkonna vabakaubanduslepingutesse ja teistesse kaubandust mõjutavatesse lepingutesse selged sätted jõustamise ja vaidluste lahendamise kohta, eriti sellised, mis aitaksid kõrvaldada piiritaguseid tõkkeid;

35. kutsub Euroopa Liidu kaubanduspartnereid kõrvaldama mis tahes tõkkeid, mis takistavad kaupade ja teenuste turulepääsu, ning optimeerima selle asemel kaubandusvõimalusi vastastikkuse põhimõtte alusel, kaasa arvatud kahepoolsetest, piirkondlikest ja mitmepoolsetest kõnelustest tulenevate turuavamismeetmete sobiva rakendamise kaudu;

36. kutsub komisjoni üles esitama parlamendile iga-aastaseid aruandeid turulepääsu strateegia edusammude ja tulemuste kohta, pöörates erilist tähelepanu seatud prioriteetidele;

o

o o

37. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

  • [1]  ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 400.
  • [2]  ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 276.
  • [3]  ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 155.
  • [4]  ELT C 308 E, 16.12.2006, lk 182.
  • [5]  ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 235.
  • [6]  ELT C 233 E, 28.9.2006, lk 103.
  • [7]  ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 321.

SELETUSKIRI

Teatis pealkirjaga „Globaalne Euroopa: tugevam partnerlus Euroopa eksportijate turulepääsu nimel”, mille komisjon avaldas 18. aprillil 2007. aastal, on kahtlemata oluline samm Euroopa kaubandushuvide parema ja tõhusama kaitse suunas kogu maailmas.

ELi väliskaubanduspoliitika, mis Lissaboni strateegias esialgu arvestamata jäi, on viimastel aastatel taas esiplaanile kerkinud ning saanud päevakohaseks teemaks. Globaliseerumine on seadnud kahtluse alla ammu välja kujunenud tasakaalu ning toonud kaasa vajaduse ELi eesmärgid ja prioriteedid, nii sisemised kui ka välised, põhjalikult läbi vaadata.

Euroopa tööstuse konkurentsivõime tuleb kindlasti seada ühenduse päevakorra keskmesse. Kui muuta Euroopa ettevõtteid konkurentsivõimelisemaks, on võimalik luua kvalifitseeritud töökohti, kindlustada Euroopa majanduskasv ja hoolekandesüsteemi säilimine ning tagada ELi jäämine tugevaks kaubandusjõuks 21. sajandil.

Viimastel aastatel on komisjon pannud palju lootusi Doha kõnelustevooru rahuldavatele tulemustele ning sageli alahinnanud kaubanduspoliitika võimalikku panust Lissaboni strateegia edusse. Mitmepoolsete läbirääkimiste luhtumine ja Euroopa suhteliselt viljatud algatused konkurentsivõime vallas on lõpuks sundinud Euroopa Liitu oma lähenemist algusest lõpuni uuesti läbi vaatama; nii muudeti 2005. aastal Lissaboni strateegiat ning avaldati 2006. aastal teatis „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas.”

Üks „Globaalse Euroopa” keskseid küsimusi on kahtlemata turulepääs. Sellel on palju erinevaid põhjuseid. EL on maailma suurim toiduainete eksportija, peamine teenustepakkuja ning eestvedaja avaliku hanke, finants- ja kindlustusteenuste valdkonnas. Teisisõnu on Euroopa Liit ekspordile orienteeritud võimas kaubandusjõud.

Euroopa konkurentsivõime tuleneb tööjõu kvaliteedist, sajanditevanusest tipptaseme traditsioonist ning väga suuresti konkurentsipõhisest ühtsest turust, kus ebaausaid kaubandusvõtteid karistatakse karmilt. Euroopa peamiste kaubanduspartnerite turud ei ole aga ülimalt avatud ega läbipaistvad nagu ühenduse turg.

Eriti palju on probleeme arengujärgus riikidega, mille majandus kasvab kiireima tempoga ning mis on Euroopa kaupade ja teenuste jaoks kõige paljutõotavamate turgude seas. See on eriti oluline punkt, arvestades, et EL on kaubanduslikult märksa suuremal määral esindatud „küllastunud” tööstusriikides, nagu USA, kui kiiresti arenevates riikides, nagu Hiina ja India. Euroopa kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste parem pääs välisturgudele võiks aidata Euroopa tööstuse praegust taandarengut peatada ning aidata suuresti kaasa majanduskasvule ja tööhõivele.

Mitmepoolsed läbirääkimised ja WTO asutamine on toonud mõnevõrra kasu, aidates vähendada, kui mitte kaotada, tariifseid tõkkeid, mis varem maailmakaubanduse arengut takistasid.

Mis puudutab aga mittetariifseid tõkkeid, ei ole olukord sugugi nii roosiline. Hämmastavate tolliprotseduuride, diskrimineerivate tervise- või tehniliste eeskirjade, mitmesuguste administratiivsete takistuste, intellektuaalse omandi õiguste tõsiste rikkumiste ning piirangute tõttu avaliku halduse või välisinvesteeringute valdkonnas on turulepääs mõnedesse mitte-ELi riikidesse äärmiselt raske ja kulukas, eriti piiratud vahendite ja ressurssidega VKEde jaoks.

Mittetariifseid tõkkeid on lihtne kõrvaldada. Kuid nii, nagu müütilise Hüdra pead aina tagasi kasvasid, nii luuakse ka iga päev uusi tõkkeid, ning need on üha keerulisemad ning raskemad kaotada. Mittetariifsed tõkked on tegelikult nii erinevad, et nende mõju maailmakaubandusele ei saa usaldusväärselt hinnata. Kuid isegi ilma täpsete arvudeta võib väita, et need mõjutavad Euroopa eksporti väga tõsiselt ning seega tuleb nende vastu ülima otsustavusega võidelda.

Nende kaubanduspiirangute kõrvaldamine ei aitaks mitte ainult arenenuma tööstusega riike, vaid ka – ja eelkõige – arengumaid, mis on oma suhtelise majandusliku nõrkuse ja ressursside nappuse tõttu on kuritahtlike tavade ees niisama hästi kui jõuetud.

Ehkki raportöör kiidab turulepääsu käsitleva teatise sisu heaks, on ta sunnitud märkima, et komisjon oleks võinud teha rohkem ning oleks pidanud olema julgem.

Paistab, et komisjonile ei tee muret ametnike arv, kes tegelevad turulepääsuga kas ELis või mitte-ELi riikides (suures delegatsioonis, nagu näiteks Pekingis asuvas, moodustavad kaubandusnõunikud vaid 7% personalist). Samuti ei öelda teatises midagi fondide kohta Euroopa teabe- ja tugisüsteemi moodustamiseks eksportivatele ettevõtetele, ka oleks tulnud rohkem tähelepanu pöörata ettevõtete ettepanekutele.

Mitmed teatises nimetatud uuendused eeldavad liikmesriikide aktiivset osalemist. Ilma nende innustunud ja täieliku osalemiseta on komisjoni kavandatud uus turulepääsustrateegia määratud läbikukkumisele. Seepärast peavad liikmesriigid sihikindlalt oma kohustusi täitma ning andma omalt poolt algatuse eduks vajalikke majanduslikke ning inimressursse. Mingil määral on need ressursid juba kättesaadavad, kuid neid on väga ebapiisavalt kasutatud. Riiklike kaubandusressursside ühendamine, regulaarne teabevahetus, tõhusa võrgustiku moodustamine kõikidest, kes on seotud kaubanduse toetamisega (riiklikul või piirkondlikul tasandil): kõik need sammud võiksid aidata edendada Euroopa välist konkurentsivõimet tervikuna.

Komisjonil on etendada oluline roll. Euroopa peab kõnelema ühel häälel ning töötama välja järjekindla poliitilise lähenemisviisi nendele kaubanduspartneritele, kes on tõrksad oma turgu avama. Komisjon peaks võtma enda kanda ressursside koondamise, mida võidaks vastasel juhul raisata, ning ELi algatuste organiseerimise, võtmata endale siiski rolle või kohustusi, mis peaksid jääma liikmesriikidele. Lisaks tuleks asutada nn kaebuste amet, mis võtaks vastu kaebusi ja edastaks neid vajaduse korral asjaomastele riiklikele ametivõimudele.

Komisjon peaks parandama ka oma kommunikatsioonipoliitikat turulepääsu osas, korraldades Brüsselis ja liikmesriikides seminare ja arutelufoorumeid, pakkudes paremaid põhiteenuseid (näiteks brošüüre või juhendeid kõikides Euroopa keeltes) ning korraldades koolitusi ametnikele ja ettevõtjate esindajatele, kes kuuluvad turulepääsu meeskondadesse mitte-ELi riikides või vastutavad turulepääsu eest liikmesriikides. Dialoog liikmesriikidega peaks toimima turulepääsu nõuandekomitee kaudu, millele tuleks anda suuremad algatus- ja suunamisvolitused.

Turulepääsu andmebaas on kasulik abivahend võitluses mittetariifsete tõkete vastu. Selle kasulikkust saaks veelgi suurendada, muutes süsteemi kasutajasõbralikumaks ja laiendades seda, lisades ka äri valdkonnas tegutsevatele inimestele olulist sisu ja teavet ning eraldi alajaotused teenuste ja avaliku hanke kohta.

Komisjon peaks lähtuma oma tegevuses kaalul olevate majandushuvide täpsest hindamisest, kusjuures Euroopa majanduse huvisid tervikuna tuleks pidada tähtsamaks konkreetsete isikute või sektorite samuti õiguspärastest huvidest. Samuti oleks väga soovitatav tugevdada VKEdele suunatud algatusi: vastasel juhul tekiks oht, et ühenduse uuest turulepääsu strateegiast saaks kasu ainult vähesed tugevad ja mõjukad majandussektorid ning see kasu ei laieneks neile ettevõtetele, mis moodustavad siiani suurema osa Euroopa majandusest ning mis kannatavad suurema tõenäosusega muude piirangute tõttu.

EL ei tohiks karta kaitsta oma õiguspäraseid huve, kas järjekindlama ja resoluutsema kaubanduspoliitika ja diplomaatia abil, WTO pakutavaid võimalusi kasutades või piirkondlike ja kahepoolsete lepingute abil (heaks näiteks on WTO vaidluste lahendamise organ).

Uue põlvkonna kaubanduslepingud peaksid sisaldama kaitseklausleid, mis võimaldaksid ELil kõrvaldada mittetariifseid tõkkeid viivitamata ja Euroopa maksumaksjatele ning ettevõtjatele võimalikult väikeste kuludega.

Doha kõnelustevooru positiivne tulemus oleks võinud tuua kaasa läbimurde turulepääsu osas. Jätmata kõrvale kahepoolsete kaubanduslepingute läbirääkimisi Euroopa peamiste kaubanduspartneritega, peaks komisjon taotlema jõuliselt raamlepingut koos konkreetsete eeskirjadega mittetariifsete tõketega seonduva kohta ning kiire lahenduse leidmiseks mis tahes vaidlustele lepingu rikkumise teemadel.

Mõnda teemat oleks pidanud põhjalikumalt arutama, näiteks WTO liikmesriikide kohustust teavitada mis tahes meetmetest, mis võiksid kaubandust takistada, ning spetsiaalse arbitraažiorgani loomist vaidluste lahendamiseks ja vajaduse korral vastumeetmete kehtestamiseks kaubanduses.

Veel üks võimalus vähendada mittetariifsete piirangute mõju on ühtlustada WTO liikmesriikide norme. Atlandiülesel eeskirju käsitleval dialoogil USAga saavutatud edu peaks julgustama komisjoni laiendama seda algatust ka teistele kaubanduspartneritele.

Lõpuks sõltuvad kaubandustõkete vastased jõupingutused ka paremast rahvusvahelisest konsulteerimisest. Konkurentsipõhiste avatud turgude tagamine aitab kogu maailmamajandust, sõltumata sellest, kus kaupade tootjad ja teenuste pakkujad ka ei asuks. See põhimõte kehtib nii ELis (Euroopa ühistud peaksid tegema omavahel tihedamat koostööd) kui ka väljaspool, riikides, kes jagavad samasid kaubandushuve.

Parlamendil on ELi kaubandusprioriteetide kujundamisel võtmeroll. Vastava parlamendikomisjoniga tuleks pidada alalisi konsultatsioone; komisjoni rakendatud süsteemi kohta tuleks koostada aastaaruanne (vastavalt kaubanduse kaitsemeetmete osas kehtivale korrale); vajaduse korral peaks Euroopa Parlament olema kaasatud turulepääsu vaidluste lahendamise kõrgetasemelistesse delegatsioonidesse ja algatustesse – kõik need sammud oleksid tervitatavad ning need aitaksid ka valmistada ette uue põhiseaduse lepingu jõustumist.

Järeldused ja soovitused

Komisjoni koostatud uus turulepääsu strateegia on oluline samm edasi, kuid see ei ole piisav. Komisjoni teeneks on turulepääsu arutelu uuesti avamine, kuid kui ta soovib, et see algatus oleks edukas, peab ta koos liikmesriikidega tegema rohkem ning eelkõige olema julgem.

Teatist tuleb seega konkreetsemaks muuta, nii et see hõlmaks uusi ideid ja panuseid nii ärivajaduste kui ka praktiliste kogemuste valguses. Turulepääsu meeskonnad ja andmebaasid mitte-ELi riikides ei saa edukalt tegutseda ilma vajaliku toetuseta komisjonilt ning riikide valitsustelt, nii et nad suudaksid pakkuda Euroopa ettevõtetele tegelikku teenust. Euroopa ettevõtetel, eriti VKEdel, peaks olema võimalik saada komisjoni teenustest kasu; seda saab tagada tõhusama teabepoliitika ja korralikult väljaarendatud riikliku ning piirkondliku tugisüsteemiga.

Teatise välisaspekte tuleb kahtlemata tugevdada. Lisaks olemasolevate vahendite sihipärasemale kasutamisele on vaja uusi mitme- või kahepoolseid vahendeid (vastavalt WTO raames ja sõlmides vabakaubanduse või partnerluse ja koostöö lepinguid), mis aitaksid kõrvaldada mittetariifseid tõkkeid ning juurida välja kuritahtlikke tavasid.

Soovitatav oleks ka teha tihedamat koostööd teiste tööstusriikidega, seada sisse reguleerimist käsitlevad dialoogid ning järk-järgult ühtlustada tehnilisi ning tervisealaseid eeskirju, nõrgendamata sealjuures Euroopa kodanikele pakutavat kaitset.

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS (27.11.2007)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

Euroopa äriühingute turulepääsu ELi strateegia kohta
(2007/2185(INI))

Arvamuse koostaja: Edit Herczog

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

-   võttes arvesse oma 22. mai 2007. aasta resolutsiooni „Globaalne Euroopa – konkurentsivõime välisaspektid”[1],

A. arvestades, et läbivaadatud Lissaboni agenda eesmärkide täitmiseks peavad Euroopa Liidu tööstusharud saavutama ja säilitama stabiilse konkurentsivõime maailma turgudel;

B.  arvestades, et konkurentsivõime (eriti VKEde puhul) sõltub üha enam teadusuuringutest, arengust, innovatsioonist ja intellektuaalomandist;

C. arvestades, et sellise konkurentsivõime kaks eeltingimust on ühelt poolt ohutu ja turvaline energiavarustus ning teiselt poolt ELi ettevõtjate takistamatu juurdepääs kõige uuemale info- ja sidetehnoloogiale;

D. arvestades, et EL saab nii integreeritud turu kui rahvusvahelise organisatsioonina aidata tõhusalt kaasa oma asjatundlikkuse ja läbirääkimispositsiooniga ELi ettevõtjate pingutustele siseneda kolmandate riikide turgudele,

1.  tervitab komisjoni algatust koordineerida ELi kaubanduspoliitika ja turulepääsu strateegia eesmärke ja vahendeid viisil, mis aitab tõhusalt rakendada ELi potentsiaali rahvusvahelise kaubanduse ja globaalse konkurentsivõime valdkonnas;

2.  rõhutab suunatud ja temaatilise (sektoripõhise asemel) prioriseerimise olulisust, et parandada ELi ettevõtjate välist konkurentsivõimet ning eriti nõuab intellektuaalomandit kaitsevate eeskirjade väljatöötamist ja tõhusat rakendamist;

3.  kutsub üles liikmesriike, ettevõtjate ühendusi ja muid esindusorganisatsioone ning komisjoni suurendama pingutusi ja võtma aktiivselt osa koostööst, korraldama võrdlusuuringuid ja vahetama oskusteavet ja parimaid tavasid, et ühine ELi kaubandusalane oskusteave teeniks paremini ELi ettevõtjate huve, eriti kolmandate riikide turgudel tegutsevate VKEde omi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.11.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

36

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Březina, Jerzy Buzek, Pilar del Castillo Vera, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Den Dover, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Norbert Glante, Umberto Guidoni, András Gyürk, David Hammerstein, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Anne Laperrouze, Eluned Morgan, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Radu Ţîrle, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Neena Gill, Lambert van Nistelrooij, Vladimir Urutchev

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Holger Krahmer, Umberto Pirilli

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

18.12.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

22

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Francisco Assis, Graham Booth, Daniel Caspary, Christofer Fjellner, Ignasi Guardans Cambó, Jacky Hénin, Syed Kamall, Sajjad Karim, Alain Lipietz, Caroline Lucas, Marusya Ivanova Lyubcheva, Erika Mann, David Martin, Vural Öger, Georgios Papastamkos, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Iuliu Winkler, Corien Wortmann-Kool

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Stavros Arnaoutakis, Jean-Pierre Audy, Jens Holm, Jan Marinus Wiersma,

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Guy Bono, Ulrich Stockmann