RAPORT Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine

8.1.2008 - (2007/2106(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Fiona Hall

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

energiatõhususe tegevuskava kohta: potentsiaali realiseerimine

(2007/2106(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2006. aasta teatist „Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine” (KOM(2006)0545);

–    võttes arvesse eelnimetatud komisjoni 19. oktoobri 2006. aasta teatisele (KOM(2006)0545) lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2006)1173);

–    võttes arvesse tegevuskava mõju hinnangut (SEK(2006)1174) ja kommenteeritud kokkuvõtet (SEK(2006)1175);

–    võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatist „Euroopa energiapoliitika” (KOM(2007)0001);

–    võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kohtumise eesistuja lõppjäreldusi, mis käsitlevad nõukogu heakskiitu dokumendile „Euroopa Ülemkogu tegevuskava (2007–2009) – Euroopa energiapoliitika” (7224/07);

–    võttes arvesse nõukogu 22. septembri 1992. aasta direktiivi 92/75/EMÜ kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses[1];

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta[2];

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiivi 2004/8/EÜ soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel[3];

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivi 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks[4];

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/32/EÜ, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid[5];

–    võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust 2006/1005/EÜ Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Ühenduse vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepingu sõlmimise kohta[6] ning eespool nimetatud lepingu teksti[7];

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanekut võtta vastu määrus ühenduse kontoriseadmete energiatõhususemärgistuse programmi kohta (KOM(2006)0576)

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsust nr 1639/2006/EÜ, millega luuakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013)[8], ning eelkõige selle III peatükki, mis käsitleb programmi „Arukas energeetika – Euroopa”;

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)[9];

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrust (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemis (EMAS)[10];

–    võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni energiatõhusust käsitleva rohelise raamatu kohta ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem [11];

–    võttes arvesse oma 14. detsembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa strateegia kohta säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks[12];

–    võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–    võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning regionaalkomisjoni arvamusi (A6-0003/2008),

A.  arvestades, et ülemaailmsete temperatuuride tõusmine rohkem kui 2 kraadi (Celsiuse skaala järgi) üle industrialiseerimisele eelnenud taseme toob kaasa kaootilise kliimamuutuse, nii nagu muuhulgas on kinnitatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2007. aasta maikuu aruandes; arvestades, et süsinikuühendite heitmeid peab aastaks 2015 tugevasti vähendama, kui soovitakse ülemaailmsete temperatuuride tõusmist hoida 2 kraadi (Celsiuse skaala järgi) piires; arvestades, et kõige kiirem ja tasuvam viis süsinikuühendite heitmeid vähendada peitub energia tõhusamas kasutamises;

B.  arvestades, et energiatõhususe saavutamine on äärmiselt oluline selleks, et vähendada Euroopa Liidu sõltuvust energia importimisest, lahendada energiaallikate vähesuse probleem tulevikus ning piirata energiahindade ootamatute kõikumiste mõju;

C.  arvestades, et energiatõhususe tegevuskava mõju hinnangus tunnistati täitmisvõime puudumist komisjoni kõikidel poliitika väljatöötamise tasanditel ning vajadust hinnanguliselt 20 lisatöötaja järele, et tegevuskava õnnestunult rakendada;

D.  arvestades, et direktiivi 2002/91/EÜ on täielikult üle võtnud vaid viis liikmesriiki;

E.  arvestades, et direktiiviga 2006/32/EÜ kohustatakse liikmesriike 2007. aasta 30. juuniks esitama komisjonile riiklikku energiatõhususe tegevuskava; arvestades, et 2007. aasta 1. septembriks oli komisjonile esitatud vaid üheksa ja 2007. aasta 30. oktoobriks ikka kõigest viisteist riiklikku energiatõhususe tegevuskava;

F.  arvestades, et direktiivi 2004/8/EÜ (soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel) rakendamine liikmesriikide poolt rahvusvahelisel turul on hilinenud ning kaugel täiuslikkusest;

G.  arvestades, et Euroopa Liit on üks rikkamaid ja tehnoloogiliselt arenenumaid piirkondi maailmas; arvestades, et Euroopa Liit on suurendanud alates 1990. aastast oma majandustoodangut peaaegu 40% võrra ning keskmist sissetulekut inimese kohta kolmandiku võrra; arvestades, et samal ajavahemikul on nõudlus energia ja elektriressursside järele kasvanud ainult 11%;

H.  arvestades, et info- ja sidetehnoloogiad – kui neile antakse õige poliitiline suund – võivad anda täiendavat tootlikkuse kasvu, mis ületab ELi 20%lise sihi; arvestades, et tõhusad poliitikasoovitused peaksid seetõttu keskenduma teatud tehnoloogiatele, näiteks aruka võrgu tehnoloogia, arukad juhtimissüsteemid ja Specknetil põhinevad arvutitehnoloogiad,

1. tervitab eespool nimetatud 2006. aasta energiatõhususe tegevuskava ja väljendab suurt heameelt selle eesmärkide ja reguleerimisala üle;

2. on arvamusel, et energiatõhususe suurendamine enam kui 20% võrra 2020. aastaks on autonoomsetest struktuurilistest ja hinnamõjudest tulenevate positiivsete muutuste kaasabil tehniliselt ja majanduslikult täielikult teostatav, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et saavutatakse nii see eesmärk kui ka kliimamuutusega seotud sihid;

3. märgib sügava murega, et olemasolevate energiatõhusust käsitlevate õigusaktide rakendamine liikmesriikide poolt on puudulik ja ajakavast maha jäänud;

4. rõhutab vajadust rakendada energiatõhususe poliitikat kõigil valitsemistasanditel;

5.  märgib, et direktiivi 2004/8/EÜ rakendamine liikmesriikide poolt on puudulik ja tähtajast palju maha jäänud;

6.  avaldab laitust, et komisjon ei ole tööle määranud piisaval hulgal ametnikke, et tagada nii energiatõhusust puudutavate õigusaktide kui nendel põhineva tegevuskava kiire ja täielik rakendamine;

7.   mõistab hukka asjaolu, et tegevuskavas esitatud 21st komisjoni tegevusest, mis pidid 2007. aastal olema lõpetatud, olid 2007. aasta 1. septembriks täielikult ellu viidud vaid kolm, märkides samas, et 2007. aasta 30. oktoobriks oli 16 tegevust 21st komisjoni väitel „ladusalt kulgemas”, ning taunib tõsist kõrvalekaldumist energiatõhususe miinimumstandardite vastuvõtmise ajakavast;

8.  avaldab laitust paljude liikmesriikide valitsustele, kuna nad ei ole seadnud prioriteediks energiatõhususe õigusaktide täielikku ja viivitamatut ülevõtmist ja täitmist, vaatamata ilukõnele kliimamuutuse probleemi lahendamise ja ELi energiaimpordi vähendamise teemal;

9.  nõuab komisjonilt tungivalt, et kiirendataks kavandatud vastastikuse mõistmise memorandumi koostamist koostöö kohta Euroopa energiasektori reguleerijate nõukoguga (CEER), millega kehtestatakse ühtsed suunised ja ühtne tegevusjuhend eesmärgiga parandada kõigis sektorites energia lõpptarbimise tõhusust;

10. nõuab komisjonilt ja igalt liikmesriigilt kiiret ja ausat hinnangut puuduliku täitmisvõime ja muude takistuste kohta, mis on praeguseks toonud kaasa energiatõhususe õigusaktide ebapiisava rakendamise, ning selle kohta, kuidas need puudused ja takistused kaotada;

11. märgib eelkõige, et energiatõhususe kohta puudub lihtne ja vahetu teave ning korralduslik tugi, mida on tarvis ootamatult tekkivatel hetkedel (nt kui kodumasin või muu seade enam ei tööta) või seoses teatava sündmusega (nt kolimine); arvab, et kodanike praktiliste vajaduste eiramine õõnestab arvukaid energiatõhususe plaane, ning rõhutab seega praktilise abi ja rahastamise olulisust;

12. rõhutab, et tuleks edendada info- ja sidetehnoloogiaid kui peamisi vahendeid, mille abil edendatakse energiasäästu paljudes sektorites, näiteks transport, ehitus, energia ja tootmine; tervitab sellega seoses komisjoni uurimust, milles hinnatakse erinevate IKT-põhiste eesrindlike tehnoloogiate potentsiaalset panust energiatõhususe parandamisse ELi majanduses ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse aastaks 2020; nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks selles uurimuses käsitletavate teemade hulka ka arukad juhtimissüsteemid üldiselt ning eelkõige arukad võrgutehnoloogiad ja manussüsteemid;

Seadmed ja aparaadid

13. tervitab energiatõhususe miinimumstandardite vastuvõtmise strateegiat ja kutsub komisjoni üles kehtestama ning rakendama 2008. aastaks õhukonditsioneeride ja kõigi teleritüüpide energiatõhususe miinimumstandardeid; nõuab tungivalt, et seda tehtaks koos märgistuse dünaamilise läbivaatamisega ning märgib, et CE-märgistus võib aidata kaasa energiatõhususe miinimumstandarditest kinnipidamisele; kutsub liikmesriike üles suunama rohkem ressursse turujärelevalvesse;

14. kiidab heaks koduvalgustuse lisamise prioriteetsete tooterühmade loetellu ning rõhutab, kui oluline on, et komisjon peaks kinni kõige ebatõhusamate lambipirnide müügist kõrvaldamise kavandatud ajakavast kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsi lõppjäreldustega;

15. märgib hiljutisi edusamme valgusdioodlampide tehnoloogias; kutsub komisjoni üles uurima, kuidas oleks võimalik edendada valgusdioodlampide alaseid uurimusi ning suurendada kõnealuste lampide kasutust;

16. nõuab komisjonilt tungivalt ajakavade kehtestamist kõige vähem energiatõhusamate seadmete, aparaatide ja muude energiat tarbivate toodete, näiteks rõdude küttekehade, turult kõrvaldamiseks;

17. tervitab rõhuasetust ooterežiimikadude vähendamisele ning selliste toodete ja tehnoloogiate levitamisele, mis tagavad, et energiat tarbivad tooted ja seadmed kasutavad energiat ainult siis, kui see on tegelikult vajalik; kutsub komisjoni üles esitama nn ühe vati ooterežiimi nõuet ja analüüsima energia võimalikku säästmist, kui energia tarbimist ooterežiimil vähendatakse miinimumini ning loobutakse ebaolulisest tarbimisest, eriti passiivsel ooterežiimil;

18.   tervitab uue Energy Stari lepingu allkirjastamist Ameerika Ühendriikidega, millega kehtestatakse kontoriseadmete energiatõhususe miinimumstandardid, ja eelkõige riigihankeid käsitleva kohustusliku sätte lisamist rakendusmäärusesse; nõuab komisjonilt tungivalt, et jätkataks läbirääkimisi ELi–USA Energy Stari koostöö ulatuse laiendamise teemal muudele toodetele vastavalt ELi–USA tippkohtumisel 30. aprillil 2007. aastal võetud kohustusele;

19. tervitab ettepanekut kehtestada 2010. aastaks energiatõhususe miinimumstandardid kõikide muude oluliste energiat tarbivate aparaatide ja seadmete kohta; kutsub komisjoni üles alustama turu kõige vähem energiatõhusate toodetega;

20. toetab komisjoni tema pingutustes koostada kütte- ja jahutustehnoloogiate ökomärgistuse kriteeriumid, mis käsitlevad eelkõige primaarenergia kasutust, eesmärgiga tagada, et kasutajatele kindlustatakse usaldusväärne teave kõige tõhusamate ja keskkonnasõbralikumate hoonetele mõeldud kütte- ja jahutusseadmete kohta, mis on turul saada;

21. nõuab tungivalt 2006. aasta nõuete ranget rakendamist seoses tõhusate arvestite paigaldamisega, et tõsta tarbijate elektritarbimisalast teadlikkust, aidata elektrienergia tarnijatel nõudlust tõhusamalt hallata ning aidata parandada energiatõhususstatistika nõudeid;

22. nõuab standardi koostamist keskküttesüsteemides ja kaugküttevõrkudes kasutatavate arukate küttemõõtjate kohta, eesmärgiga innustada lõppkasutajaid käituma vastutustundlikumalt (maksa selle eest, mida kasutad) ning loobuma fikseeritud hinnaga süsteemidest, millel on vastupidine mõju;

23. asub seisukohale, et tööstustehnoloogiad peaksid tagama, et tootmisprotsessis kasutatakse vähem energiat; usub, et sõidukite ja transpordivahendite kaalu vähendamine annaks olulist energiasäästu;

Ehitiste energiatõhusus

24. nõuab komisjonilt tungivalt rikkumismenetluste kiirendamist nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole direktiivi 2002/91/EÜ korrektselt üle võtnud ega täielikult rakendanud;

25. märgib, kui oluline on ehitiste pika kasutusaja tõttu tagada, et uued ehitised ehitataks nii kõrgetele energiatõhususstandarditele vastavalt kui võimalik ja et olemasolevaid ehitisi renoveeritaks vastavalt kaasaegsetele standarditele; on arvamusel, et energiakulukate ehitiste lammutamist koos uute energiatõhusate ehitiste rajamisega võiks mõnikord toetada renoveerimise alternatiivina;

26. kutsub komisjoni üles läbi vaatama direktiivi 2002/91/EÜ, et alates 2009. aastast hõlmaks artikli 6 reguleerimisala kõiki kütmist või jahutamist vajavaid ehitisi olenemata nende suurusest;

27. kutsub komisjoni üles arvestama katelde energiatõhususe läbivaatamisel asjaolu, et koostootmiskatlad (soojuse ja elektrienergia mikrokoostootmine) on palju energiatõhusamad kui teised katlad, ning kehtestama sellest lähtudes kateldele energiatõhususe miinimumnõuded;

28. tervitab ettepanekut kehtestada energiatõhususe miinimumnõuded uutele ja renoveeritud ehitistele ning ehitusdetailidele, nagu aknad ja aknakiled;

29. kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut siduva nõude kohta, mis sätestaks kõikide kütmist ja/või jahutamist vajavate uute ehitiste ehitamise kooskõlas passiivmajade või ühiskondlike hoonete vastavate standarditega alates 2011. aastast, ning nõude kohta võtta alates 2008. aastast kasutusele passiivkütte- ja jahutuslahendused;

30. kutsub komisjoni üles kaugkütte- ja jahutusvõrke järk-järgult tarvitusele võtma kõikides ehitistes, et vähendada fossiilkütuste kasutamist kütmisel ja jahutamisel, kasutades ära energia transformeerimisel tekkivaid kadusid;

31. kutsub komisjoni maksustamise ja muude energiatõhususe edendamisega seotud meetmete arutamisel kaaluma passiivkütte ja -jahutuse arhitektuurilisi lahendusi, näiteks termiliste omadustega ehituskonstruktsioonid;

32. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama tõhusa alternatiivina taastuvatel energiaallikatel põhinevat kaugjahutust, selleks et rahuldada kasvavat nõudlust jahutuse järele mugavuse otstarbel;

33. kutsub komisjoni üles looma kõigile liidu kodanikele kättesaadavat läbipaistvat andmebaasi hoonete energiatõhusust soodustavate riiklike, piirkondlike ja kohalike meetmete kohta, eriti rahastamismeetmete kohta, et vahetada ELis teavet parimate tavade kohta, teavitada üldsust ning suurendada tema teadlikkust;

Elektri tootmine ja jaotamine

34. nõuab liikmesriikidelt tungivalt, et nad lisaksid oma uude riiklikusse energiatõhususe tegevuskavasse tõhusa koostootmise laiendamise, ülemineku elektri, kütte ja jahutusega varustamise terviklikule planeerimisele ja edendamisele, ning et nad üldisemalt edendaksid meetmeid väike- ja mikrokoostootmise kasutamise ergutamiseks ning kaotaksid haldustakistused väike- ja mikrotootmiselt; nõuab komisjonilt tungivalt, et ta ei kiidaks heaks riiklikke energiatõhususe tegevuskavasid, millesse ei ole neid plaane lisatud;

35. juhib tähelepanu sellele, et energiakaod ja elektrikatkestused tulenevad ka ülekandest ja jaotussüsteemist, ning rõhutab mikrotootmise ja detsentraliseeritud ning mitmekesistatud tootmise võimalikku rolli energia varustuskindluse tagamisel ja kadude vähendamisel; on seisukohal, et ülekande- ja jaotuskadude vähendamiseks tuleb luua infrastruktuuri parandamise stiimuleid;

36. kutsub komisjoni üles pöörama suuremat tähelepanu kütteturule, sest küte moodustab energiatarbimisest suurima osa, ning vahenditele (linnaplaneerimine, küttekaardistamine, investeeringustiimulid), mis võimaldavad kaugkütte- ja jahutusinfrastruktuuri arendamise kaudu kasutada ära taastuvatest energiaallikatest saadavat täiendavat soojust;

37. kutsub komisjoni üles teostama põhjalikku järelevalvet direktiivi 2004/8/EÜ rakendamise üle ning hindama, kas toetuskavad on piisavad, et rakendada suure tõhususega koostootmise potentsiaali liikmesriikides;

38. juhib komisjoni tähelepanu kohalike jahutusvõrkude juurutamise vajadusele tõhusa ja alternatiivse reageeringuna kasvanud nõudlusele jahutuse järele mugavuse otstarbel ning sellega seotud CO₂ heitkoguste järsule vähendamisele;

39. kutsub komisjoni üles laiendama olemasolevate rahaliste stiimulite rakendusala nii, et need võimaldaksid saata taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat olemasolevatesse fossiilkütusest toodetud energia jaoks rajatud võrkudesse; leiab, et olemasolevate võrkude täiustamine tõstaks lühema aja jooksul ja väiksemate kuludega oluliselt taastuvatel energiaallikatel põhineva energia tootmistõhusust, aidates samas selliste õigeaegsete parandustega suurendada varustuskindlust;

Transport

40. kutsub komisjoni üles kehtestama energiatõhususe miinimumnõuded kõikidele transpordiliikidele, kaasa arvatud ühistransport; rõhutab vajadust energiatõhusa transpordipoliitika järele, mis annaks linnapiirkondades eelise ühistranspordile, jalgratastele ja jalakäijatele; tervitab rohelist raamatut linnatranspordi kohta ja kutsub komisjoni üles käivitama algatust, mis käsitleb konkreetselt linnatransporti ning seda, kuidas integreeritakse kliimakaitse, energiasäästu ja rahva tervise küsimus säästva liikluse poliitikasse linnades; julgustab ELi linnasid kaaluma meetmeid autodest ja sõiduautode liiklusest tulenevate CO₂ heitkoguste vähendamiseks, näiteks ummikumaksude abil; tuletab meelde, et autode aastaste heitgaasikoguste siduvad piirangud kõikidele müüdud uutele sõiduautodele aitavad ELil saavutada CO₂ heite alaseid siduvaid eesmärke;

41. nõuab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/94/EÜ (milles käsitletakse kütusesäästuga ja süsinikdioksiidi heitmetega seotud andmete tarbijale kättesaadavust uute sõiduautode turustamisel)[13] muutmist nii, et see näeks ette autode märgistamist kodumasinate puhul kasutatava arusaadava A–G märgistusega; teeb ettepaneku, et vähemalt 20% uute autode reklaamimis- ja turundusmahust pühendataks teabele kütusesäästlikkuse ja heitmete kohta;

42. avaldab kahetsust, et nõukogu ei ole siiani vastu võtnud direktiivi ettepanekut sõiduautodega seotud maksude kohta, mille eesmärk on vähendada CO2 heidet kooskõlas ELi kohustustega Kyoto protokolli raames, ning nõuab selle kiiret rakendamist;

43. kutsub komisjoni üles töötama välja raamstrateegiat, mis soodustaks linna- ja linnalähiliinide ühistranspordi tõhususe olulist parandamist; selleks tuleks linna- ja linnalähiliinide ühistranspordisüsteemide operaatoritel teha uuringuid, sealhulgas teostatavuse uuringuid, peatähelepanuga süsteemile, tõhususele ja teenindusele; kõnealust strateegiat rakendataks horisontaalsete toetuskavade juurutamisega, mille eesmärk on arendada ühistransporti nii, et need kavad vastaksid tõhususe ja järjepidevuse rangematele tingimustele;

44. tervitab ühisettevõtet Clean Sky, mille eesmärk on toota keskkonnasõbralikumaid, keskkonnasäästlikumaid ja energiatõhusamaid õhusõidukeid;

Rahastamiskord ja regionaalpoliitika

45. märgib, et energiatõhususe parandamiseks on oluline juurdepääs struktuurifondide vahenditele selliste organisatsioonide kaudu nagu Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning ka erapangad;

46. kutsub komisjoni üles suurendama 3%lt vähemalt 5%ni seda struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide osa, mida tuleks kasutada olemasolevate eluasemete energiatõhususe parandamiseks, ning kohustama liikmesriike nimetatud võimalust täielikult ära kasutama;

47. avaldab kahetsust, et ELi energiatõhususe paljud rahastamisskeemid on keerulised, vaatamata sellele, et on olemas Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (JEREMIE); märgib, et lihtsate ja kättesaadavate rahastamisskeemide puudumine on väga suur takistus väikestele ja eriti mikroettevõtetele, kellel ei ole võimalik keerukatest programmidest osa võtta;

48. märgib uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ülisuurt tähtsust energiatõhususe valdkonnas; nõuab tungivalt, et liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning valitsusvälised organisatsioonid kasutaksid ära seitsmenda raamprogrammi, struktuurifondide ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi/ programmi „Arukas energeetika – Euroopa” raames pakutava rahastamise, mis ergutab energiatõhususe alaseid teadusuuringuid ja edendab taastuvenergia tehnoloogiaid ning uut tüüpi energia transportimis- ja salvestamismeetodite väljatöötamist energiakadude vähendamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon reageeriks heldelt energiatõhususe alase uurimistegevuse rahastamise taotlustele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et energiatõhusust peetaks esmatähtsaks jätkuvates jõupingutustes, mida tuleb teha ELi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse programmide maksimaalseks ärakasutamiseks;

49. nõuab, et mikroettevõtteid käsitletaks sarnaselt koduste majapidamistega ning neile pakutaks energiatõhususe parandamiseks väga lihtsaid rahastamisvõimalusi, nagu ettemakstavad toetused;

50.  kutsub komisjoni üles toetama riigiabi eeskirju, mis soodustavad enam energiatõhususe meetmeid (näiteks ökouuendused ja tootlikkuse parandamine); on arvamusel, et kõnealused eeskirjad peaksid olema lihtsad, praktilised ja läbipaistvad ning kõrvaldama tõkked energiatõhususe meetmete tulemusliku rakendamise teelt;

51. palub komisjonil väga pakilise küsimusena teha ettepanekuid konkreetsete meetmete kohta suurema energiatõhususe saavutamiseks äärepoolseimates piirkondades lähtuvalt piirkondade iseärasustest, mis tulenevad neid mõjutavatest alalistest piirangutest;

52. rõhutab kohalike ja piirkondlike energiaasutuste rolli energiatõhusate meetmete tulemuslikus rakendamises; nõuab kõikide (Euroopa, riiklike ja kohalike) asutuste kaasamist energiatõhususe tegevuskavade väljatöötamisse ja rakendamisse;

Maksustamine

53. kutsub nõukogu üles julgustama liikmesriike rakendama vähendatud käibemaksu tööjõule, materjalidele ja ehitusdetailidele, mis parandavad hoonete energiatõhusust; kutsub nõukogu üles tagama, et üldine maksusüsteem oleks kooskõlas eesmärgiga parandada hoonete energiatõhusust;

54. ergutab liikmesriike kasutama täiel määral võimalust kohaldada vähendatud käibemaksumäära eramajade renoveerimis- ja remonditöödel energiatõhususe parandamiseks; tervitab komisjoni otsust hinnata maksu ümberarvutuse mõjusust nii kõige energiasäästlikumaid aparaate ostvate tarbijate seisukohast kui selliseid seadmeid tootvate ja reklaamivate ettevõtjate seisukohast;

55. märgib, et maksustamine kuulub liikmesriikide pädevusse; märgib, et liikmesriikide valitud maksustamismeetmed võivad olla kõikide riiklike energiatõhususe tegevuskavade koostisosa; toetab keskkonnakulude arvessevõtmist;

56. kutsub kõiki liikmesriike üles kehtestama erisoodustusi, et ergutada kodumajapidamisi, mikroettevõtteid ja eraisikutest rendileandjaid järgima energiatõhususe meetmeid ja ostma energiatõhusaid tooteid;

57. on arvamusel, et energiakulukate hoonete lammutamiseks peaksid teatud tingimustel olema maksustiimulid, kui sellega kaasneb uute energiatõhusate hoonete ehitamine;

Tarbimisharjumuste muutmine

58. viitab olulisele rollile, mida energiatõhusate lahenduste edendamisel mängib avalik sektor;

59. nõustub, et energiatõhususega seonduvatel haridus- ja koolitusprogrammidel on oluline roll, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks; märgib, et energiaalane harimine peaks algama väga varases eas ning et selle teemaga seotud kursused tuleks kogu ELis liita koolide õppekavadesse; märgib, et uuendusliku tehnika kasutusele võtmine ehituses ja energia haldamises nõuab suurt hulka vastavate oskustega töötajaid; tunneb muret selle üle, et liikmesriigid ei ole energiatõhususega seotud oskuste arendamiseks sobilikke koolitusprogramme veel koostanud; nõuab, et inimressursivajadust käsitletaks riiklike energiatõhususe tegevuskavade olulise koostisosana;

60. soovitab piirkondlikel ja kohalikel asutustel seada sisse tihedad partnerlussuhted piirkondlike energiaagentuuridega, et täiustada energeetikaga seotud valdkondades töötavate spetsialistide ja energeetikute koolitusrajatisi; rõhutab paremini koordineeritud kohalike osapoolte võrgustike vajalikkust, et levitada energiatõhususe alaseid parimaid tavasid vähemarenenud piirkondadesse;

61. rõhutab, et avalik hange, samuti sellised teenused nagu energiaauditid võivad mängida olulist rolli raiskamise vähendamisel ja iga hoone energiapotentsiaali parema ärakasutamise edendamisel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ning nende piirkondlikud, kohalikud ja muud ametivõimud oleksid esimesed eeskuju andma, mitte ainult haldushoonete, vaid ka muude avalike hoonete osas, nagu koolid, ülikoolid ja haiglad, samuti vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste osas;

62. kutsub komisjoni üles suurendama tarbimiskäitumise ja otsuste langetamise alaseid uuringuid, et aidata kujundada tulevasi energiatõhususe teabekampaaniaid (näiteks Euroopa säästva energia kampaania) ning seega suurendada nendest saadavat kasu;

63. nõustub, et energiatõhusus saab alguse kodust; kutsub komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles asuma juhtrolli ja nõudma näitlike energiatõhususstandardite kehtestamist ELi institutsioonide kõikidele hoonetele osana laiemast institutsioonide energiakasutuse auditeerimisest, mis hõlmaks ka töö- ja reisikorraldust, stiimuleid, asukohti ning sisseseadet ja hankeid;

64. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidama igal aastal Euroopa energiatõhususe päeva;

65. märgib, et kõrgtehnoloogiasektor võib mängida otsustavat rolli tarbijate teadlikkuse tõstmisel ja nende energiatõhususse panustamise soovi suurendamisel, pakkudes tooteid, mis on ühtlasi nii energiatõhusad kui ka parema tasemega;

66. on arvamusel, et energiateenuse lepingud energiapakkujate ja tarbijate vahel on tõhus vahend kütte- ja jahutusseadmete tõhususe suurendamiseks; kutsub komisjoni üles kõrvaldama haldus- ja juriidilisi tõkkeid selliste lepingute sõlmimise teelt;

Linnad

67. tunnistab, et oluline on vahetada teadmisi linnade energiatõhususega seotud parimate tavade kohta ja neid soodustada; teeb ettepaneku, et ühenduse Eurocities olemasolev foorum võiks olla selleks tõhus vahend;

68. nõuab tungivalt, et komisjon ja teised ELi institutsioonid teeksid koostööd suurte ELi linnadega, kiites heaks eelarveid, mis on seotud partnerlusega ja heade tavade vahetusega suuremate linnade vahel;

69. tervitab „Linnapeade pakti” algatust, millega liidetakse alalisse võrgustikku 20–30 Euroopa kõige suurema ja uuenduslikuma linna linnapead, ning nõuab täiendavaid üksikasju selle loomise kohta; rõhutab aga, et „Linnapeade pakt” peab täiendama juba olemasolevate samalaadsete võrgustike tegevust;

Globaalne mõõde

70. toetab komisjoni ettepanekut luua platvorm rahvusvahelise energiatõhususe koostöö jaoks; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama rahvusvahelist koostööd energiatõhususe valdkonnas tagamaks, et uued määrused ja standardid ei killustaks ülemaailmset turgu; nõuab, et need rahvusvahelised kahepoolsed ja mitmepoolsed kokkulepped ei hõlmaks ainult ühist pühendumust järgida energiatõhususe miinimumstandardeid, vaid ka energiatõhususe tehnoloogia jagamist; märgib, et tehnoloogia levitamine on strateegiliselt hädavajalik ning kohustab intellektuaalomandi õigustega seoses järgima üldiseid huvisid;

71. tunnustab pidevat tehnilist tööd energiatõhususe ühisstandartide osas, eelkõige Hiinaga; tunneb muret, et seda tööd õõnestab liikmesriikide vahelise koordineerimise puudumine, mis põhjustab kolmandates riikides segadust; nõuab integreeritud lähenemisviisi standarditele;

72. võtab teadmiseks laialt levinud mure, et Venemaa ei suuda vastata sisemaisele ega lepingujärgsele gaasinõudlusele, ning nõuab energiavarustuskindluse huvides komisjonilt tungivalt, et rohkem ressursse suunataks ELi ja Venemaa energiatõhusust käsitlevasse dialoogi ja pöörataks tähelepanu eelkõige Venemaa kaugküttevõrgustike parandamisele ja naftaväljadel praegu põletatava gaasi kasutamisele;

73. tervitab nõukogu algatust luua Aafrika ja ELi energiapartnerlus ning nõuab, et energiatõhus ja jätkusuutlik areng Aafrikas oleks nimetatud partnerluse prioriteet;

74. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

• [1] ¹ EÜT L 297, 13.10.1992, lk 16. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
• [2] ² EÜT L 1, 4.1.2003, lk 65.
• [3] ³ ELT L 52, 21.2.2004, lk. […].
• [4] ⁴ ELT L 191, 22.7.2005, lk 29.
• [5] ¹ ELT L 114, 27.4.2006, lk 64.
• [6] ² ELT L 381, 28.12.2006, lk 24^.
• [7]  ELT L 381, 28.12.2006, lk 26.
• [8] ⁴ ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.
• [9] ⁵ ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.
• [10] ⁶ EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).
• [11] ⁷ ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 273.
• [12] ⁸ ELT C 317E, 23.12.2006, lk 876.
• [13]  ELT L 12, 18.1.2000, lk 16. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

SELETUSKIRI

Taust

Viimaste teaduslike tõendite põhjal on maailmal globaalse soojenemise probleemi lahendamiseks aega vaid kaheksa aastat. Kui ülemaailmsed temperatuurid tõusevad vähemalt 2ºC üle industrialiseerimisele eelnenud taseme, siis ennustatakse, et tulemuseks on täielikult kontrolli alt väljunud kliimamuutus.

Energiatõhusus on kõige säästlikum ja koheselt kättesaadav vahend kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Juba on olemas lai valik energiatõhusat tehnoloogiat, mida saab kasutusele võtta palju lühema aja jooksul, kui uute suuremate ehitusprojektide puhul vaja läheks.

Energiatõhusus on ka hädavajalik vahend ELi pingutustes kindlustada piisav hulk energiavarusid, eriti nendes liikmesriikides, mis sõltuvad praegu Venemaa gaasivarudest. Samuti ei tohiks mööda vaadata energiatõhususe olulisusest tarnijariikides. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) hinnangul saaks hoida kokku viiendiku Venemaalt Euroopa Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kuuluvatesse riikidesse eksporditavast energiast, kui Venemaal rakendataks täiendatud tehnoloogiat ja suurendataks energiatõhusust.

Lisaks on energiatõhususel oluline osa Lissaboni agenda eesmärkide täitmisel: energiatõhusus on samaväärne majandusliku tõhususega. Energiatõhususe valdkond annab kiiresti kasvava sektorina juurde arvukalt töökohti, ehitiste renoveerimise valdkond on selles osas esirinnas. Volinik Piebalgsi hinnangul (2007. aasta aprill, Berliin) tooks ehitiste energiatõhusust käsitleva direktiivi artiklist 6 selles sätestatud 1000 m2 künnise kaotamine kaasa 250 000 lisatöökohta ning säästaks 70 miljonit tonni naftaekvivalendina ja 140 miljonit tonni CO2.

Energiatõhususe strateegiline reguleerimine on väga vajalik. 1990. aastast alates on energiatarbimise intensiivsus ELis vähenenud, kuid siiski mitte piisavalt, et talitseda iga-aastast SKT kasvu, mille tulemusena on energia lõpptarbimine siiski suurenenud. Süsinikuühendite heitmetega kauplemine on praegu kliimamuutuse probleemiga tegelemiseks ülemaailmne põhivahend, kuid ei ole ühtegi tõendit ega juhtumit, mis näitaksid, et neid probleeme suudetaks lahendada lühikese tähtaja jooksul ainuüksi turumehhanismide abil. Selleks et saada energia säästmise teel vajaliku aja jooksul kliimamuutus kontrolli alla, on vaja, et tarbijad valiksid palju energiatõhusamaid tooteid.

Komisjoni energiatõhususe tegevuskava strateegilist olulisust rõhutas president Barroso osalemine tegevuskava käivitamisel 2006. aasta oktoobris.

Tegevuskava tugevad ja nõrgad küljed

Raportöör väljendab heameelt tegevuskava üle ja eelkõige selle üle, et põhitähelepanu on suunatud ehitiste ja aparaatide tarbetu energiakulutamise vähendamisele.

Kavas esitatakse strateegiline lähenemisviis. Ehitiste puhul (nendes tarbitakse üle 40% energiat) rakendatakse uute ehitiste rangeid standardeid koos meetmetega olemasolevate ehitiste energiatõhususe parandamiseks – 75% ehitistest on veel kasutusel ka aastal 2050. Raportöör on seisukohal, et energiatõhususstandardid peavad olema ranged ning neid peab kohaldama kõikidele kütmist ja jahutamist vajavatele ehitistele ning seega energiat tarbivatele ehitistele. Uute ehitiste ehitamisel peab kiirendama passiivmajade standardite kohaldamist. Juba on olemas tehnoloogia ja teadmised minimaalselt kütmist ja jahutamist vajavate passiivmajade ehitamiseks, aga neid on vaja paremini levitada.

Komisjon teeb ettepaneku seadmete dünaamilise märgistusplaani kohta koos meetmetega, et eemaldada turult kõige vähem tõhusad tooted. Selleks et nimetatud plaan oleks tulemuslik, on seda vaja rakendada range ajakava järgi. Raportöör on arvamusel, et kodumasinate märgistus pakub tõhusat lähenemisviisi ka autode süsinikuühendite heitmete vähendamiseks ning selle peaks võtma kasutusele lisaks komisjoni pakutud meetmetele.

Kuigi raportöör tunneb heameelt tegevuskava sisukuse üle, on tal väga tõsine mure selle tõenäolise tulemuslikkuse üle. Kõnealune tegevuskava ei ole eraldiseisev dokument. Selles viidatakse ja toetutakse eelmistele energiatõhusust käsitlevatele õigusaktidele, eelkõige ehitiste energiatõhusust, ökodisaini ning energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid käsitlevatele direktiividele. Selleks et kõnealune tegevuskava toimiks, peaksid eelmised õigusaktid olema tõhusalt rakendatud. Seda pole aga tehtud.

Nii komisjon kui liikmesriikide valitsused on süüdi tõsises hooletuses oma kohustuste täitmisel energiatõhususe õigusaktide rakendamiseks. Komisjon ei ole suutnud rakendada tööle vajaliku arvu töötajaid, et tagada kõnealuse tegevuskava nurgakivide – ehitiste direktiivi ja riiklikke energiatõhususe tegevuskavade täielikku ja õigeaegset rakendamist. Liikmesriigid ei ole aga mõistnud, kui strateegiliselt oluline on energiatõhusus ning kui vajalik on seada energiatõhusus poliitiliseks prioriteediks.

Nüüd peab Euroopa Parlament asuma poliitilisele juhtpositsioonile, mida kaks ülejäänud institutsiooni pole teinud. ELi valitud esindajad peavad väga täpselt jälgima nii Euroopa Parlamendi kui liikmesriikide valitsuste ja kontrollasutuste (nagu Energy Watch) kaudu, et tegevuskava rakendatakse täielikult ja õigeaegselt.

Lisad:

Allikas: "Energy and Transport in figures, 2006 - Part 2: Energy", Euroopa Komisjon, DG-TREN koostöös EUROSTATiga.

Implementing measures under Directive on the Ecodesign of Energy-using Products (2005/32/EC) - State of play and next steps

Source: http://ec.europa.eu/energy/demand/legislation/images/planning_overview_first_15_products.gif

majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS (21.11.2007)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

energiatõhususe tegevuskava kohta: potentsiaali realiseerimine
(2007/2106(INI))

Arvamuse koostaja: Heide Rühle

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et Euroopa kulutab ebaefektiivse kasutuse tõttu jätkuvalt vähemalt 20% oma energiast tarbetult ning et suutmatus energiat tõhusalt kasutada läheb aastaks 2020 maksma rohkem kui 100 miljardit eurot aastas;

B.  arvestades, et energiasäästu kogupotentsiaal on hinnanguliselt ligikaudu 27% ja 30% vastavast energiakasutusest eluhoonete ja ärihoonete sektoris; tootvas tööstuses on energiasäästu kogupotentsiaal 25% ja transpordis 26%,

1.  kiidab heaks komisjoni integreeritud lähenemisviisi energiatõhususe parandamiseks; kinnitab sellega seoses koolituse ja teavituse olulist rolli, et tõsta teadlikkust ja soodustada käitumisharjumuste muutmist;

2.  rõhutab vajadust arendada majanduskeskkonda, mis soodustab investeerimist teadus- ja arendustegevusse, edendab innovatsiooni ja tehnoloogia edasist arengut; sedastab, et energia siseturu väljakujundamine toob suurt kasu nii keskkonnale kui ka Euroopa tööstuse konkurentsivõimele; pooldab olulist üleminekut tööjõu maksustamiselt ökoloogilisele maksustamisele;

3.  tuletab meelde, et energiasäästu realiseerimine on kõige tulemuslikum viis vähendada süsinikühendite heiteid ning stimuleerida energiatõhusate tehnoloogiate ja toodete suure ja juhtiva turu arengut;

4.  rõhutab, et Euroopa kodanike seas tuleks tõsta üldist teadlikkust ja motivatsiooni energia säästmiseks; arvab, et tuleks kaaluda kodanikele ja äriringkondadele laialdase teavituskampaania korraldamist ning võimaluse korral kaasrahastada seda ELi vahenditest;

5.  usub, et riigihangete nõuetel võib olla positiivne roll energiatõhususe parandamisel; nõuab, et liikmesriikide riigiasutused kasutaksid täiel määral keskkonnaklausleid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused,[1] et arvesse võtta ka energiatõhususe kaalutlusi;

6.  jagab seisukohta, et energiatõhusus ehitussektoris on peamine prioriteet;

7.  väljendab heameelt selge toetuse üle linnaplaneerimisele ja sotsiaalkorterite uuendamisele uues ühtekuuluvuspoliitika raamistikus aastateks 2007–2013;

8.  ergutab liikmesriike kasutama täiel määral võimalust kohaldada eramajade energiatõhususe parandamiseks tehtavate renoveerimis- ja remonditööde tööjõukuludele alandatud käibemaksumäära; kutsub nõukogu üles vaatama terviklikult läbi üldist maksusüsteemi, eesmärgiga parandada hoonete energiatõhusust;

9.  kutsub komisjoni üles läbi viima energiasäästu auditit ELi institutsioonide ametihoonetes ning soodustama sarnaseid tavasid ELi liikmesriikide avalikes hoonetes;

10. peab väga oluliseks realiseerida energia säästmine transpordisektoris; toetab keskkonnakulude arvessevõtmist;

11. avaldab kahetsust, et nõukogu ei ole siiani vastu võtnud direktiivi ettepanekut sõiduautode maksustamise kohta, mille eesmärk on vähendada CO₂ heidet kooskõlas ELi kohustustega Kyoto protokolli raames, ning nõuab selle kiiret rakendamist;

12. on veendunud, et täieliku säästu saavutamine transpordisektoris eeldab laialdast üleminekut teistele transpordiliikidele; peab oluliseks edendada ühistranspordi, autode ühiskasutuse ning mittemotoriseeritud liikumisviiside kasutamist Euroopa linnades, et tulemuslikult tegelda transpordi üha kasvava keskkonnamõjuga;

13. on veendunud, et sõiduautode sektoris tuleks energiatõhusust tõsta integreeritud lähenemisviisi abil, realiseerides lisaks sõidukimootorite tehnoloogia kütusesäästu võimalustele ka teiste meetmete (näiteks keskkonnasäästlik sõidustiil, infrastruktuuri parandamine või liikluskorraldus) keskkonnakaitselise potentsiaali;

14. tuletab meelde poliitika järjepidevuse tähtsust, kui asi puudutab energiatõhusust; rõhutab, et ELi keskkonnaeesmärgid, nimelt energiatõhusus, peaksid asjakohaselt kajastuma ELi struktuurifondide ja ELi teadus- ja arendustegevuse algatuste vahendite eraldamise prioriteetides;

15. nõuab sektoripõhiseid energiasäästu kokkuleppeid ja parimate tavade jagamist peamistes tööstus- ja teenindussektorites; seda silmas pidades kinnitab vajadust kehtestada vastastikuse tunnustamise ja jõustamise teel võrdsed konkurentsitingimused nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, tagamaks, et keskkonnanõuete täitmine, sealhulgas energiasäästu vahendid, ei õõnestaks Euroopa konkurentsivõimet.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	21.11.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	38 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mariela Velichkova Baeva, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Slavi Binev, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Ieke van den Burg, Christian Ehler, Jonathan Evans, Elisa Ferreira, Donata Gottardi, Benoît Hamon, Gunnar Hökmark, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Sophia in 't Veld, Piia-Noora Kauppi, Wolf Klinz, Kurt Joachim Lauk, Andrea Losco, Cristobal Montoro Romero, Joseph Muscat, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Dariusz Rosati, Heide Rühle, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Manuel António dos Santos, Margarita Starkevičiūtė, Ivo Strejček, Cornelis Visser, Sahra Wagenknecht.
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Harald Ettl, Ján Hudacký, Werner Langen, Thomas Mann, Gianni Pittella.
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Holger Krahmer

• [1]  ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS (11.10.2007)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

energiatõhususe tegevuskava kohta: potentsiaali realiseerimine
(2007/2106(INI))

Arvamuse koostaja: Evangelia Tzampazi

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tervitab komisjoni teatist „Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine” ning toetab kavandatud esmatähtsaid meetmeid, nõudes samas nende viivitamatut rakendamist;

2.  tervitab 2007. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogul võetud siduvat kohustust vähendada 2020. aastaks energiatarbimist 20% võrra, mis aitab omakorda vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 20% võrra, mis on Euroopa Liidu ühepoolne kohustus, mida võib tõsta 30%ni kooskõlas teiste tööstusriikide võetud sarnaste kohustustega; tõstab ka esile vajadust püstitada vähendamise vahe-eesmärke energiasektorite kaupa;

3.  tervitab komisjoni algatust jõuda raamlepinguni peamiste väliskaubanduse partnerriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning nõuab, et sellised lepingud sõlmitaks riikidega, mis omavad kõrgeltarenenud tehnoloogiaid energia tõhusa muundamise, jaotuse ja kasutamise valdkonnas;

4.   rõhutab, et eesmärgist pool saavutatakse energiatõhususe valdkonnas kehtivate ühenduse õigusaktide (nt direktiiv 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta, direktiiv 92/75/EÜ märgistuse kohta, direktiiv 2005/32/EÜ ökodisaini kohta ja direktiiv 2006/32/EÜ, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid) viivitamatu rakendamise ja järelevalve kaudu; kutsub liikmesriike üles kasutama ratsionaalselt riiklikke energiatõhususe tegevuskavu, teostama nende järelevalvet ning parandama neid ning kutsub komisjoni üles tagama juba vastuvõetud direktiivide nõuetekohase ülevõtmise ja rakendamise kindlaks määratud tähtaegadeks;

5.   on seisukohal, et kõige suuremad energiasäästuvõimalused on ehitus- ja transpordisektoris, pöörates tähelepanu linnatranspordi ja üldkasutatavate hoonete tõhusamaks muutmise võimalustele; nõuab seega esmatähtsate meetmete võtmist just nendes sektorites; samuti nõuab ehitiste direktiivi sätete läbivaatamist, et laiendada direktiivi reguleerimisala, lisades sellesse ELi energiatõhususe miinimumstandardid; kutsub lisaks liikmesriike üles edendama ühistransporti ning raudtee-, mere- ja siseveetransporti;

6.   kutsub komisjoni üles nõudma suuremat energiatõhusust mitte üksnes uute ehitiste puhul, vaid sätestama energiatõhususe kohustusliku kriteeriumina ka vanade hoonete renoveerimisel ning nõudma, et oluline osa energianõudlusest rahuldataks taastuvatest energiaallikatest; kutsub selleks komisjoni üles toetama rahaliste stiimulite näol eriti neid renoveerimistöid, mille puhul järgitakse energiatõhususe kriteeriumeid;

7.  tunnistab, et mitmepereelamute / sotsiaalelamute renoveerimine on terav probleem, mis puudutab suurt hulka ELi kodanikke, eeskätt uutes liikmesriikides; seetõttu nõuab, et tulevaste ELi struktuurifondide läbivaatamisel suurendataks neid rahalisi vahendeid, mida saab kasutada nimetatud hoonete energiatõhususe parandamiseks uutes liikmesriikides.

8.   juhib tähelepanu sellele, et energiakaod ja elektrikatkestused tulenevad ka ülekandest ja jaotussüsteemist, ning rõhutab mikrotootmise ja detsentraliseeritud ning mitmekesistatud tootmise võimalikku rolli energia varustuskindluse tagamisel ja kadude vähendamisel; on seisukohal, et ülekande- ja jaotuskadude vähendamiseks tuleb luua infrastruktuuri parandamise stiimuleid;

9.  rõhutab, et ettevõtjate jaoks ei ole turupõhised (näiteks valged sertifikaadid) ja rahalised stiimulid (näiteks rohelise maksustamise poliitika ergutamine) energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks ja Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks iseenesest piisavad ning seepärast tuleks käivitada ajutine avaliku sektori ja ühenduse rahastamine, et „saastaja maksab” põhimõtte alusel oleks võimalik tõhusamalt suunata vahendeid teadusuuringutesse, tehnoloogilisse innovatsiooni ja energiatõhususse;

10. ergutab liikmesriike vaatama üle oma energiatõhususele suunatud maksupoliitika ning kasutama maksusoodustusi, kui seda peetakse otstarbekaks, võttes samal ajal meetmeid, et võidelda võimalike negatiivsete sotsiaalsete tagajärgede vastu;

11. rõhutab, et sellised teenused nagu energiaauditid võivad mängida olulist rolli raiskamise vähendamisel ja iga hoone energiapotentsiaali parema ärakasutamise edendamisel; nõuab liikmesriikidelt tungivalt, et nad näitaksid esimestena eeskuju mitte üksnes haldushoonetes, vaid ka teistes avalikes hoonetes, näiteks koolides, ülikoolides ja haiglates;

12. tõstab esile vajadust edendada energiatõhusate tehnoloogiate väljatöötamise valdkonnas teadusuuringuid, teadmiste edasiandmist ja ökouuendusi, ergutades investeeringuid, parimate tavade vahetamist ja tehnosiiret, mis võivad stimuleerida majanduskasvu, suurendada tööhõivet ja anda Euroopa majandusele suhtelise eelise ning aidata sel moel kaasa Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele; rõhutab seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi ja teiste ühenduse rahastamisvahendite rolli;

13. kutsub komisjoni üles kehtestama ökodisaini direktiivi raames energiatõhususe miinimumstandardeid; nõuab märgistusdirektiivi läbivaatamist, et lisada sellesse uusi tooteid, samuti nõuab, et nimetatud kaks direktiivi oleksid omavahel paremini seotud eesmärgiga tõsta tarbijate teadlikkust, et tarbijatel oleks tänu selgele ja laiaulatuslikule süsteemile lihtsam teha teadlikke valikuid;

14. rõhutab vajadust edendada energiatõhususe tegevuskava koolitus- ja teabekampaaniate kaudu, et tarbijatel oleks kooskõlas säästva arengu põhimõttega suurem võimalus teha teadlikke otsuseid tarbekaupade ostmisel ja neid kaupu hiljem arukalt kasutada;

15. rõhutab avaliku sektori ülimalt suurt rolli energiatõhususe edendamisel ning toetab energiatõhususnõuete lisamist riigihankeid käsitlevatesse eeskirjadesse;

16. ergutab komisjoni asuma ülemaailmse energiatõhususe kokkuleppe osas juhtrolli; kutsub komisjoni üles lisama energiatõhusust ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitavatesse kahepoolsetesse lepingutesse;

17. rõhutab vajadust rakendada energiatõhususe poliitikat kõigil valitsemistasanditel;

18. kutsub komisjoni üles laiendama olemasolevate rahaliste stiimulite rakendusala nii, et need võimaldaksid saata taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat olemasolevatesse fossiilkütusest toodetud energia jaoks rajatud võrkudesse; olemasolevate võrkude täiustamine tõstaks lühema aja jooksul ja väiksemate kuludega oluliselt taastuvatel energiaallikatel põhineva energia tootmistõhusust, aidates samas selliste õigeaegsete parandustega suurendada varustuskindlust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	9.10.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	35 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Adamos Adamou, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Johannes Blokland, John Bowis, Frieda Brepoels, Hiltrud Breyer, Dorette Corbey, Jill Evans, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Satu Hassi, Jens Holm, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Urszula Krupa, Peter Liese, Jules Maaten, Linda McAvan, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Vittorio Prodi, Guido Sacconi, Daciana Octavia Sârbu, Karin Scheele, Carl Schlyter, Richard Seeber, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Evangelia Tzampazi, Anja Weisgerber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Lambert van Nistelrooij
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Vincenzo Aita, Manuel Medina Ortega

regionaalarengukomisjonI ARVAMUS (9.10.2007)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

energiatõhususe tegevuskava kohta: potentsiaali realiseerimine
(2007/2106(INI))

Arvamuse koostaja: Tiberiu Bărbuleţiu

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tervitab komisjoni teatist energiatõhususe kohta[1]; kahetseb aga visiooni puudumist liikmesriikide tasandil kavandatud meetmete rakendamise osas, suutmatust neid meetmeid nõuetekohaselt avalikustada ja piisavalt teavet jagada ning näivalt puudulikku kooskõlastamist erinevate valitsustasandite vahel;

2.  rõhutab, et 20% suuruse energiasäästu eesmärgi saavutamisel 2020. aastaks[2] on põhiroll ELi piirkondlikel ja kohalikel asutustel, eriti meetmete kaudu, mida nad võtavad tarbijate, haldajate, tarnijate, reguleerijate ja nõustajatena, kes vastutavad energiaalaste otsuste kontrollimise ja mõjutamise eest; seetõttu tervitab komisjoni kavatsust hõlbustada detsentraliseeritud energiatootmise ühendamist üldisesse võrku näiteks koostalitlusvõimet suurendavate meetmete abil; sellega seoses palub komisjonil pidada esmatähtsaks detsentraliseeritud energiatootmist ning selgitada, millise reguleerimisvahendi kohta ta kavatseb ettepaneku esitada, milline oleks selle rakendamise ajakava, milliseid operaatoreid see hõlmaks ja millised oleksid nende lepingutingimused;

3.  tervitab “Linnapeade pakti” algatust, millega liidetakse alalisse võrgustikku 20–30 Euroopa kõige suurema ja uuenduslikuma linna linnapead, ning nõuab täiendavaid üksikasju selle loomise kohta; rõhutab aga, et “Linnapeade pakt” peab täiendama juba olemasolevate samalaadsete võrgustike tegevust;

4.  nõuab komisjonilt tungivalt, et kiirendataks kavandatud vastastikuse mõistmise memorandumi koostamist koostöö kohta Euroopa energiasektori reguleerijate nõukoguga (CEER), millega kehtestatakse ühtsed suunised ja ühtne tegevusjuhend eesmärgiga parandada kõigis sektorites energia lõpptarbimise tõhusust;

5.  palub, et komisjon struktuurifondide rakendamise prioriteete määratlevate tegevuskavade läbivaatamisel taotleks kõigis liikmesriikides energiatõhususe süstemaatilist toetamist; nõuab tungivalt, et uued liikmesriigid asjakohaselt toetaksid investeeringuid energiatõhususse, julgustades kasutama avaliku ja erasektori partnerlust, et hõlbustada hoonete renoveerimist määrusega (EÜ) nr 1080/2006[3] kehtestatud piirides, kaugkütteseadmete moderniseerimist ning väikesemahulist soojuse ja elektrienergia koostootmist;

6.  soovitab piirkondlikel ja kohalikel osapooltel ära kasutada algatuste JASPERS, JEREMIE ja JESSICA raames pakutavaid rahastamisvõimalusi ja tehnilist abi energiatõhususe alaste projektide väljatöötamise edendamiseks; nõuab tungivalt nimetatud algatuste praktilist rakendamist puudutava täpse ja kättesaadava teabe laialdast levitamist piirkondade tasandil;

7.  palub komisjonil äärmiselt pakilise küsimusena välja pakkuda konkreetsed meetmed suurema energiatõhususe saavutamiseks äärepoolseimates piirkondades lähtuvalt piirkondade iseärasustest, mis tulenevad neid mõjutavatest alalistest piirangutest;

8.  palub kõigil piirkondlikel ja kohalikel asutustel välja töötada piirkondlikud ja kohalikud energiatõhususkavad ja palub liikmesriikidel, kes ei ole seda veel teinud, võtta oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle direktiiv ehitiste energiatõhususe kohta[4]; palub komisjonil välja töötada suunised nimetatud direktiivi nõuetekohast rakendamist tagavate kontrollimehhanismide ja täpsete hindamissüsteemide kohta;

9.  märgib, et riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel asutustel on keskne roll senisest tõhusamate energiatoodete tulemuslikul esitlemisel avalikkusele, näiteks kehtivaid reguleerivaid raamistikke tutvustavate avalikkuse teavitamise kampaaniate korraldamise ja energiatõhususmärgistuse kasutamise kaudu;

10. soovitab piirkondlikel ja kohalikel asutustel anda eeskuju avalike hoonete energiasäästuprogrammide juurutamisega ja energiatõhususe kriteeriumite sisseviimisega riigihangetesse; kutsub komisjoni üles aitama kohalikel asutustel ühineda energiatõhusate toodete ühishangetega, andes neile selge raamistiku mõõdetavate eesmärkide seadmiseks ja kvaliteedikriteeriumite määratlemiseks;

11. soovitab piirkondlikel ja kohalikel asutustel seada sisse tihedad partnerlussuhted piirkondlike energiaagentuuridega, et täiustada energeetikaga seotud valdkondades töötavate spetsialistide ja energeetikute koolitusrajatisi; rõhutab paremini koordineeritud kohalike osapoolte võrgustike vajalikkust, et levitada energiatõhususe alaseid parimaid tavasid vähemarenenud piirkondadesse;

12. rõhutab vajadust tugevdada energiatõhususe alast teavet ja teabevahetust kohalikul ja piirkondlikul tasandil; selleks nõuab energiatõhususe edendamise eesmärgil kohalike meeskondade koolitamist ja neile vajalike volituste andmist;

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	4.10.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	39 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Jean Marie Beaupuy, Jana Bobošíková, Wolfgang Bulfon, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Eugenijus Gentvilas, Ambroise Guellec, Marian Harkin, Mieczysław Edmund Janowski, Rumiana Jeleva, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Miloš Koterec, Constanze Angela Krehl, Jamila Madeira, Mario Mantovani, Sérgio Marques, Miguel Angel Martínez Martínez, Yiannakis Matsis, Miroslav Mikolášik, Lambert van Nistelrooij, Markus Pieper, Wojciech Roszkowski, Elisabeth Schroedter, Grażyna Staniszewska, Catherine Stihler, Kyriacos Triantaphyllides, Oldřich Vlasák
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Emanuel Jardim Fernandes, Zita Pleštinská, Samuli Pohjamo, Miloslav Ransdorf, Toomas Savi, Richard Seeber, Nikolaos Vakalis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Mariela Velichkova Baeva, Zbigniew Zaleski

• [1]  Komisjoni teatis “Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine (KOM(2006)0545).
• [2]  Komisjoni roheline raamat energiatõhususe kohta ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem (KOM(2005)0265).
• [3]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi, ELT L 210, 31.7.2006, lk 1.
• [4]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	19.12.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	49 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Březina, Jerzy Buzek, Dragoş Florin David, Den Dover, Nicole Fontaine, Romana Jordan Cizelj, Angelika Niebler, Paul Rübig, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras, Norbert Glante, Mary Honeyball, Reino Paasilinna, Anni Podimata, Dagmar Roth-Behrendt, Britta Thomsen, Catherine Trautmann, Lena Ek, Anne Laperrouze, Romano Maria La Russa, Rebecca Harms, Umberto Guidoni, Vladimír Remek, Renato Brunetta, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Herbert Reul, Ján Hudacký, Dominique Vlasto, Adam Gierek, Pia Elda Locatelli, Atanas Paparizov, Andres Tarand, Šarūnas Birutis, Jorgo Chatzimarkakis, Fiona Hall, Patrizia Toia, David Hammerstein, Claude Turmes, Miloslav Ransdorf
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Danutė Budreikaitė, Joan Calabuig Rull, Avril Doyle, Edit Herczog, Eija-Riitta Korhola, Pierre Pribetich, Lambert van Nistelrooij, Silvia-Adriana Ţicău, Vladimir Urutchev
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)