RAPORT Ühenduse finantshuvide kaitse – pettustevastane võitlus – 2005. ja 2006. aasta aruanded
25.1.2008 - (2006/2268(INI))
Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Francesco Musotto
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
ühenduse finantshuvide kaitse kohta – pettustevastane võitlus – 2005. ja 2006. aasta aruanded
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma resolutsioone komisjoni ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) eelnevate aastaaruannete kohta;
– võttes arvesse komisjoni 12. juuli 2006. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Ühenduse finantshuvide kaitse – pettusevastane võitlus – 2005. aasta aruanne” (KOM(2006)0378), kaasa arvatud selle lisasid (SEK(2006)0911 ja SEK(2006)0912);
– võttes arvesse komisjoni 6. juuli 2006. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Ühenduse finantshuvide kaitse – pettustevastane võitlus – 2006. aasta aruanne” (KOM(2007)0390), kaasa arvatud selle lisasid (SEK(2007)0930 ja SEK(2006)0938);
– võttes arvesse OLAFi 2005. aasta tegevusaruannet[1];
– võttes arvesse OLAFi 2006. aasta tegevusaruannet[2];
– võttes arvesse OLAFi järelevalvekomitee tegevusaruannet 2005. aasta detsembri ja 2007. aasta mai vahelise perioodi kohta[3];
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarve täitmise kohta 2005. eelarveaastal[4];
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarve täitmise kohta 2006. eelarveaastal[5];
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 276 lõiget 3 ja artikli 280 lõiget 5;
– võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1995/2006, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[6];
– võttes arvesse nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrust (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja muude eeskirjade eiramiste eest[7];
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A6‑0009/2008),
A. arvestades EÜ asutamislepingu artikli 280 lõigete 1 ja 2 sisu;
B. arvestades, et finantsmääruse artikli 53b lõikes 2 sätestatakse järgmist:
„2. Ilma et see piiraks valdkondlikes määrustes esitatud täiendavate sätete kohaldamist ja vahendite nõuetekohase kasutamise tagamiseks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega, võtavad liikmesriigid kõik õiguslikud, regulatiivsed, haldus- või muud meetmed, mis on vajalikud ühenduse finantshuvide kaitseks. Selleks teevad nad eelkõige järgmist:
a) veenduvad, et ühenduse eelarvest rahastatavad meetmed ka tegelikult ellu viiakse ja tagavad, et neid rakendatakse õigesti;
b) väldivad rikkumisi ja pettusi ning tegelevad nendega;
c) nõuavad tagasi valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid ja rikkumiste või vigade tagajärjel kaduma läinud vahendid;
d) tagavad asjakohaste valdkondlike määruste abil ja kooskõlas artikli 30 lõikega 3 eelarvest saadud vahenditest abi saajate asjakohase iga-aastase tagantjärele avaldamise.
Sel eesmärgil viivad liikmesriigid läbi kontrollimisi ja seavad sisse tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi (…).”,
Teatatud eiramisjuhtudega seotud summa
1. tunneb heameel tõsiasja üle, et ühenduste finantshuvide kaitset käsitlevad aruanded, eriti 2006. eelarveaastat puudutav aruanne, on muutunud analüütilisemaks; märgib siiski, et statistika tugineb väga erinevatele siseriiklikele struktuuridele koos erinevate haldus-, kohtu-, järelevalve- ja kontrollisüsteemidega;
2. nõuab ühenduste finantshuvide kaitset käsitlevate aastaaruannete ja nimetatud aruannete alusel koostatud Euroopa Parlamendi raportite kaasamist nõukogu päevakorda, ning nõuab, et nõukogu edastaks seejärel oma tähelepanekud Euroopa Parlamendile ja komisjonile;
3. märgib, et omavahendite, põllumajanduskulude ja liikmesriikide struktuurimeetmete valdkonnas oli teatatud eiramisjuhtudega seotud summa 2006. aastal kokku 1 143 miljonit eurot (võrreldes 1 024 miljoni euroga 2005. aastal, 982,3 miljoni euroga 2004. aastal, 922 miljoni euroga 2003. aastal ja 1 150 miljoni euroga 2002. aastal); liikmesriikide poolt 2006. aastal komisjonile teatatud summad võib jaotada järgmiselt:
– omavahendid: 353 miljonit eurot (328,4 miljonit eurot 2005. aastal, 212,4 miljonit eurot 2004. aastal, 269,9 miljonit eurot 2003. aastal ja 367 miljonit eurot 2002. aastal),
– Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatised: 87 miljonit eurot (102 miljonit eurot 2005. aastal, 82,1 miljonit eurot 2004. aastal, 169,7 miljonit eurot 2003. aastal ja 198,1 miljonit eurot 2002. aastal),
– struktuurimeetmed: 703 miljonit eurot (601 miljonit eurot 2005. aastal, 694,5 miljonit eurot 2004. aastal, 482,2 miljonit eurot 2003. aastal ja 614,1 miljonit eurot 2002. aastal);
märgib samuti, et ühinemiseelsete vahendite valdkonnas oli teatatud eiramisjuhtudega seotud summa 2006. aastal kokku 12,32 miljonit eurot (2005. aastal 17,6 miljonit eurot);
4. on seisukohal, et eeskirjade eiramise finantsmõju iga-aastasi variatsioone võivad mõjutada paljud tegurid;
5. rõhutab, et komisjonile teatatud eeskirjade eiramiste suur arv ei tähenda tingimata pettuste kõrget taset; see võib osutada ka sellele, et kehtiv järelevalvekord on tulemuslik ning et liikmesriikide ja komisjoni vahel toimub tihe koostöö; tunneb heameelt tõsiasja üle, et 2006. aasta aruandes rõhutas komisjon sellise koostöö tähtsust;
Üldine analüüs
6. märgib, et omavahendite osas kasvas eiramisjuhtudega seotud summa 7% – 328 miljonilt eurolt 2005. aastal 353 miljoni euroni 2006. aastal; enim eiramisjuhte leidis aset seoses televiisoritega (2005. aastal 69 miljonit eurot, 2006. aastal 62,3 miljonit eurot) ja sigarettidega (2005. aastal 30,9 miljonit eurot, 2006. aastal 27,6 miljonit eurot); järsult tõusis eiramisjuhtude arv Itaalias (+122%) ja Madalmaades (+81%); 2006. aastal nõuti sisse 113,4 miljonit eurot (32%);
7. märgib, et põllumajanduskulude osas vähenes eiramisjuhtudega seotud summa 105 miljonilt eurolt 2005. aastal 87 miljoni euroni 2006. aastal; Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia olid eiramiste eest vastutavad 57,2% ehk kokku 64,9 miljoni euro ulatuses, kusjuures enim mõjutatud olid maaelu arengu, veise- ja vasikaliha- ning puu- ja köögiviljasektor;
8. tervitab nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta)[8] vastuvõtmist, mille eesmärk on näha ette lihtsustatud ja tõhusam õiguslik raamistik õigusvastaselt tehtud maksete sissenõudmiseks liikmesriikide poolt; palub komisjonil hinnata nimetatud uue õigusakti kohaldamist ja esitada Euroopa Parlamendile aruande;
9. tunneb heameelt, et ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (IACS), mille kaudu töödeldakse 68% toimingutest, töötab hästi ja on võimaldanud tuvastada suure osa eeskirjade eiramistest;
10. märgib murega, et põhjendamatult makstud summade sissenõudmise tase on madal ning erineb liikmesriikide vahel, ning kuna võimalused raha sisse nõuda aja jooksul vähenevad, palub komisjonil tõhustada oma jõupingutusi, et suurendada põhjendamatult makstud summade sissenõudmise määra;
11. on arvamusel, et kui teatavas liikmesriigis on sissenõudmise tase süstemaatiliselt madal, peaks komisjon kohaldama parandusmeetmeid;
12. kinnitab komisjonile oma täielikku toetust maksete peatamist käsitlevate õigusaktide rangele kohaldamisele, ja nõuab tungivalt, et ühise põllumajanduspoliitika rahastamisele kohaldataks sama menetlust, nagu juba algatatud meetmetele[9] vahendite üle kandmata jätmise puhul, mil komisjonil puudub täielik tagatis nende vahendite saajaks oleva liikmesriigi haldus- ja kontrollisüsteemide usaldusväärsuse kohta;
13. kutsub komisjoni üles hindama ühenduste finantshuvide kaitset käsitleva aastaaruande kontekstis põllumajandustootjatele makstava toetuse järelevalvesüsteemide tõhusust ja läbipaistvust;
14. tunneb heameelt sissenõudmise töörühma töö üle, kellel on õnnestunud lahendada suur arv eeskirjade eiramisi eelnevatest aastatest (1971–2006: 3 061 miljonit eurot); seega on liikmesriigid nõudnud sisse 898 miljonit eurot ja 1 200 miljonit eurot on tasaarveldatud „arvepidamise kontrollimise ja heakskiitmise” menetluse raames; rõhutab siiski, et liikmesriigid peaksid olema palju valvsamad, et vältida eeskirjade eiramisi ja raha sissenõudmist;
15. võtab teadmiseks, et komisjon võttis vastu oma teise aruande puudujääkide kohta musta nimekirja süsteemi rakendamisel (nõukogu määrus nr (EÜ) nr 1469/95[10]), ja nõuab institutsioonides põhjalikumat arutelu edasiste sammude üle, kusjuures kõige ilmsemaks lähenemiseks on trahvide oluline suurendamine neile liikmesriikidele, kes ei täida põhjendamatult makstud summade tagasimaksmisega seotud kohustusi;
16. juhib tähelepanu, et struktuurimeetmeid puudutavate eiramisjuhtudega seotud summa suurenes 17% – 601 miljonilt eurolt 2005. aastal 703 miljoni euroni 2006. aastal (struktuurifondid 517 miljonit eurot, Ühtekuuluvusfond 186 miljonit eurot); nimetatud eiramisjuhud olid seotud peamiselt (75%) Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondiga; 2006. aastal langes Saksamaale, Hispaaniale, Itaaliale, Portugalile ja Ühendkuningriigile ligikaudu 85% struktuurifondidega seotud asjaomasest summast (438,1 miljonit eurot); paljudel juhtudel olid abisaajad esitanud arve abikõlbmatute kulude eest; üksikasjad tuvastati dokumentide kontrollimise järel;
17. avaldab kahetsust, et 95st käesoleval rahastamisperioodil kontrollitud struktuurifondidest rahastatud projektist 60s leiti olulisi vigu deklareeritud projektikuludes, mis tähendab eeskirjade eiramise kasvu eelmise aastaga võrreldes; on arvamusel, et kontrollida tuleb rohkem projekte, et tehtud järelduste põhjal oleks võimalik anda selgeid soovitusi finantsjuhtimise parandamiseks;
18. märgib, et 266,5 miljonit eurot 703 miljonist eurost 2006. aasta eest on veel sisse nõudmata, samas kui eelnevate aastate eest on vaja sisse nõuda veel 762 miljonit eurot; kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamendi pädevaid komisjone kaks korda aastas tehtud edusammudest ja tasumata summade sissenõudmise kiirendamiseks võetud erimeetmetest;
19. märgib, et ühinemiseelsete vahendite osas vähenes finantsmõju 26,5 miljonilt eurolt 2005. aastal 12,3 miljoni euroni 2006. aastal; kõige sagedasemad eksimused olid arve esitamine abikõlbmatute kulude eest ning lepingu- või regulatiivsete tingimuste mittetäitmine; fondide loomisest alates on sisse nõutud 11 miljonit eurot, kuid 14 miljonit eurot on veel sisse nõudmata;
20. on endiselt veendunud, et kui positiivset kinnitavat avaldust tahetakse üldse kunagi saavutada, peavad liikmesriigid ja ELi institutsioonid, kaasa arvatud kontrollikoda, jõudma poliitilisele arusaamisele „vastuvõetava veamäära” osas;
Nõrgad küljed
21. kutsub komisjoni üles kaasama 2008. aasta aruandesse ühenduste finantshuvide kaitse kohta liikmesriikide eeskirjade eiramiste vastu võitlemisega tegelevate struktuuride analüüsi; et anda parlamendile selgem pilt pettuste vastu võitlemise võrgustiku õigusliku raamistiku rakendamisest, peaks nimetatud analüüs vastama muu hulgas järgmistele küsimustele:
– millised riigiasutused on liikmesriikides kaasatud nimetatud tegevusse?
– kuidas organiseerivad nad oma koostööd?
– millised kontrollivolitused on riigiasutustel?
– kas nimetatud riigiasutused tegutsevad aastaprogrammi alusel?
– kas nad on kohustatud koostama aruannet oma järelevalvetegevuses taotletavate eesmärkide kohta?
– kas riigiasutused on kohustatud koostama aruannet ELi rahaliste vahendite kasutamise kohta?
– kuidas teevad nad koostööd OLAFiga ja kuidas edastatakse nende järeldused komisjonile?
– millistele Euroopa andmebaasidele on neil otsene juurdepääs?
– millistele riiklikele andmebaasidele on komisjonil juurdepääs?
– kui suured on prognoositavad kontrollikulud?
– millised on eeskirjade eiramise juhtudest teatamise mehhanismid?
– milline on nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2185/96 rakendamist puudutav olukord?
22. palub komisjonil täpsustada, milliseid täiendavaid meetmeid võtab ta omavahendite sektori osas, et lõpetada televiisorite, sigarettide ning üldiselt võltsitud kaupade petturlik import; tunneb selles kontekstis heameelt tõsiasja üle, et OLAFil on õnnestunud avada büroo Hiinas; nõuab tungivalt, et komisjon tõhustaks võltsimise vastast võitlust; palub komisjonil esitada 2008. aasta juulis avaldatava ühenduste finantshuvide kaitset käsitleva 2007. aasta aruande kontekstis aruande Euroopa Parlamendi 11. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni (mis käsitleb ühenduse, liikmesriikide ja Philip Morrise vahel pettuse ja sigarettide salakaubaveo vastase võitluse tõhustamiseks sõlmitud kokkuleppe mõju)[11] alusel tehtud algatuste ja võetud meetmete kohta;
23. peab täiesti vastuvõtmatuks, et paljude aastate jooksul ei ole Saksamaa ja Hispaania edastanud komisjonile elektroonilisel kujul teavet põllumajanduskulusid puudutavate eiramisjuhtude kohta; märgib lisaks, et need kaks riiki on eiramiste eest vastutavad 38% (33,2 miljoni euro) ulatuses, ja et hoolimata kohustusest seda teha, ei esita Saksamaa enam üksikasju asjasse segatud eraisikute ja ettevõtete kohta; nõuab seega tungivalt, et komisjon algataks nimetatud kahe liikmesriigi vastu rikkumismenetlused ja peaks menetluse ajal kinni 10% põllumajandusmaksetest; palub eelarvekontrollikomisjoni esimehel saata asjaomastele alalistele esindustele kirja, milles nõutakse selgitust;
24. on seisukohal, et 39kuuline ajavahemik eeskirjade eiramise toimepaneku aja ja sellest komisjonile teatamise aja vahel on vastuvõtmatu, kuna selline viivitus muudab sissenõudmise raskemaks; palub komisjonil teatada, milliseid meetmeid on see võtnud liikmesriikide korralekutsumiseks; märgib, et liikmesriikide meetmed viitavad enesega rahulolule;
25. palub komisjonil teatada, milliseid meetmeid on ta võtnud, et vähendada eiramisjuhtude arvu maaelu arengu, veise- ja vasikaliha- ning puu- ja köögiviljasektoris;
26. palub komisjonil võtta kindla seisukoha juhul, kui Kreeka ei järgi tegevuskava ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi sisseviimiseks[12]; sooviks saada teavet ühenduse eelarvest Kreekale IACSi sisseviimiseks praeguseks makstud toetuste/abi kogusumma kohta ja kas see summa on võimalik tagasi nõuda, kui süsteem ei ole täielikult toimiv 2008. aasta septembriks;
27. märgib, et struktuurimeetmete osas registreeriti 84% kõigist eeskirjade eiramistest Itaalias (2006: 228,2 miljonit eurot), Hispaanias (2006: 85,7 miljonit eurot), Ühendkuningriigis (2006: 59,8 miljonit eurot), Portugalis (2006: 37,2 miljonit eurot) ja Saksamaal (2006: 27,2 miljonit eurot); märgib lisaks, et ei Saksamaa ega Hispaania ei kasuta pettustevastase infosüsteemi elektroonilist moodulit, ning et Saksamaa ei saada andmeid asjasse segatud eraisikute ja ettevõtete kohta; palub eelarvekontrollikomisjoni esimehel saata asjaomastele alalistele esindustele kirja, milles nõutakse selgitust;
28. on seisukohal, et selles kontekstis tõestas programmiperiood 2000–2006, et tuvastatud eeskirjade eiramistele aitasid kaasa üleliia keerukad eeskirjad ning ebatõhusad järelevalve- ja kontrollisüsteemid; juhib lisaks tähelepanu, et tihti said abisaajad maksed kätte hilja; tervitab seetõttu parandusi, mida on kaasa toonud nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta;[13] nõuab, et piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused oleksid üldiselt rohkem kaasatud rahaliste vahendite kavandamisse ja kasutamisse;
29. juhib tähelepanu, et oma 15. juuni 2006. aasta resolutsioonis Ühenduste finantshuvide kaitse ja pettusevastase võitluse kohta – 2004. aasta aruanne[14] sedastas parlament: „(…) 2005. aasta aruandeperioodil tuleks erilist tähelepanu pöörata eeskirjade eiramisjuhtudele struktuuripoliitika meetmete valdkonnas”; märgib siiski, et olukord tundub olevat halvenenud;
30. on seisukohal, et komisjon peaks pöörama erilist tähelepanu kuritegelikele võrgustikele, mis on spetsialiseerunud ELi rahaliste vahendite väärkasutamisele;
31. kutsub komisjoni üles esitama parlamendi eelarvekontrollikomisjonile üksikasjalikku analüüsi süsteemi või süsteemide kohta, mida organiseeritud kuritegevus – kas siis maffia põhimõtete järgi juhitav või mitte – kasutab ühenduste finantshuvide kahjustamiseks;
32. väljendab sügavat muret seoses kontrollikoja presidendi järgmise järeldusega: „Järelevalve- ja kontrollisüsteemid liikmesriikides olid üldiselt kas ebatõhusad või tagasihoidliku tõhususega ning komisjoni järelevalve süsteemide toimimise üle ei olnud piisavalt tõhus”[15];
33. kutsub liikmesriike seetõttu üles tagama oma järelevalve- ja kontrollisüsteemide kvaliteeti, võttes kohasel poliitilisel tasandil vastu kõiki ühenduse ühiselt hallatavaid kulutusi puudutava siseriikliku deklaratsiooni; palub komisjonil toetada aktiivselt seda ideed ning esitada aruande saavutatud edusammudest oma aastaaruandes ühenduste finantshuvide kaitse kohta;
34. kutsub komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid – mis võivad sisaldada rikkumismenetlusi – nende liikmesriikide vastu, kes ei abista komisjoni talitusi kohapealse kontrolli läbiviimisel, nagu on ette nähtud nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96;
35. palub komisjonil selles kontekstis hinnata ühist haldamist puudutavate siduvate ja ettevaatuslike elementide lisamist tulevastesse ELi õigusaktidesse, et eeskirjade eiramise puhul oleks võimalik summad sissenõudmismenetluse lõpuks sisse nõuda, näiteks tagatise kaudu, mille liikmesriik annab ühendustele Euroopa rahaliste vahendite kasutamiseks abisaajate poolt;
36. juhib tähelepanu, et struktuurimeetmete osas on 2006. aasta ja eelnevate aastate eest sisse nõudmata üle 1 000 miljoni euro;
37. rõhutab liikmesriikide otsest vastutust sellise raha tagasinõudmisel, mille maksmisel on toimunud eeskirjade eiramisi; ergutab veel kord komisjoni peatama vahemaksed liikmesriikidele eeskirjade tõsise eiramise korral; tunnistab vajadust tegutseda vastavalt halduskontrollisüsteemide puudulikkusele liikmesriikides, ning tuletab meelde, et pettus ja eeskirjade eiramine kahjustavad Euroopa Liidu tegevust ning eelkõige struktuurifondide projekte;
38. väljendab heameelt tõsiasja üle, et Euroopa läbipaistvusalgatuse raames avalikustatakse struktuurifondide kaudu rahaliste vahendite saajaid puudutav teave, ning nõuab ühtlasi, et liikmesriikides kehtestataks siduv kohustus avalikustada ühenduse kõigist ühiselt hallatavatest fondidest rahaliste vahendite saajaid ja projekte puudutav teave;
39. kutsub liikmesriike üles teavitama kord aastas komisjoni lõplikult kaotatud summadest tulenevast finantskahjust, mille komisjon peaks lisama oma aastaaruandesse;
40. kutsub liikmesriikide pädevaid asutusi samuti üles teavitama komisjoni, kaasa arvatud OLAFit, kord aastas kohtuotsustest struktuurifondide petturliku kasutamise kohta;
41. kutsub komisjoni üles võtma seisukohta kontrollikoja negatiivse hinnangu suhtes tema tööle ja selgitama, milliseid samme on ta astunud, et parandada liikmesriikides olukorda, mis ohustab ühenduste finantshuvide kaitset;
42. kutsub komisjoni samas üles esitama liikmesriikidele tihedamini aruandeid, esitades üksikasju selle kohta, kuidas ta kasutas esitatud teavet ning selle kohta, mida ta võttis ette teatatud eeskirjade eiramiste suhtes;
43. märgib, et ühinemiseelsete vahendite kasutamise osas langes Bulgaariale (2006: 1,7 miljonit eurot), Poolale (2006: 2,4 miljonit eurot), Rumeeniale (2006: 5,5 miljonit eurot) ja Slovakkiale (2006: 1,9 miljonit eurot) 94% eeskirjade eiramistest; märgib, et selles kontekstis on komisjon rõhutanud vajadust suuniste ja töödokumentide ühetaolise tõlgendamise ja ühtse kohaldamise järele; palub komisjonil seetõttu täpsustada, milliseid meetmeid ta on selles suhtes võtnud;
44. kutsub komisjoni üles võimaldama liikmesriikidel tuvastada algusest peale selgemalt neid eeskirjade eiramisi, mille puhul kahtlustatakse petturlikku väärkasutamist, kuna liikmesriikidel on endiselt raskusi sellest täpselt aru saamisega, millal on tegu eeskirjade eiramise või pettusega ning millest tuleb teatada komisjonile/OLAFile, kuigi nad täidavad kvartaliaruannete nõudeid;
45. kutsub komisjoni üles abistama liikmesriike OLAFi pettustevastase infosüsteemi (AFIS) / Ciginfo kasutamisel; usub, et selline ühtne administratiivne koduleht võiks parandada andmevahetust (eelkõige eeskirjade eiramiste kohta) OLAFi ja liikmesriikide vahel, niipea kui siseriiklikud ja Euroopa süsteemid on ühilduvad;
46. tervitab tõsiasja, et eelarvekontrollikomisjon on juba kaks korda kohtunud oma partneritega riikide parlamentidest; usub, et iga-aastased kohtumised riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonide vahel võiksid olla kõige kasulikumad liikmesriikide kontrolli- ja järelevalvesüsteemide parandamiseks ning haldust puudutava siseriikliku deklaratsiooni saavutamiseks;
47. soovib näha võimalikult tihedat koostööd Euroopa Kontrollikoja ning riiklike ja piirkondlike auditeerimisasutuste vahel, et suurendada nende aruannetest saadavat kasu ELi rahaliste vahendite kasutamise järelevalvel liikmesriikides;
OLAFi tegevusaruanded
48. märgib, et OLAF korraldati 2006. aastal ümber, võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet 1/2005; on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks hindama OLAFi tegevust osana OLAFi määruse läbivaatamise menetlusest;
49. palub komisjonil tagada, et läbivaadatud finantsmääruse artiklis 95 viidatud andmebaas oleks täielikult toimiv 1. jaanuariks 2009;
50. märgib, et OLAF sai 2005. aastal 802 ja 2006. aastal 826 uut teadet; tervitab tõsiasja, et hindamissüsteem on võimaldanud vähendada algatatud juurdluste arvu 254-le, ning lisaks tõsiasja, et statistika kohaselt järgnesid enamikule lõpuleviidud juurdlustest haldus-, distsiplinaar-, finants-, kohtu- või õiguslikud meetmed; märgib, et kõigi menetluses olevate ja lõpetatud juhtumite finantsmõju oli 2005. aasta lõpus 6 600 miljonit eurot ja 2006. aasta lõpus 7 400 miljonit eurot, ning et enim mõjutatud sektorid olid struktuurifondid (2006: 1 606,7 miljonit eurot), sigaretid (2006: 1 320,1 miljonit eurot), tollimaksud (2006: 989,8 miljonit eurot) ja käibemaks (2006: 727,8 miljonit eurot);
51. kutsub komisjoni üles valmistama ette sobivat õiguslikku alust ühendust petnud ettevõtete ja eraisikute nimede avaldamiseks;
52. tunneb heameelt viisi üle, mil OLAF teavitas Euroopa Parlamenti oma lõpetatud juurdluste järelmeetmetest; märgib siiski, et 20 juhul (134st, mille puhul kohtulikke järelmeetmeid taotleti) keeldusid asjaomased prokuratuurid järelmeetmete võtmisest aegumistähtaja või tõendite puudumise tõttu;
53. on siiski pettunud, et OLAF ei ole taaskäivitanud dialoogi kirjaliku teabe kohta, mida Euroopa Parlamendi pädev komisjon regulaarselt saab, nagu nõuti ülalmainitud resolutsioonis 2004. aastat puudutava aruande kohta;
54. märgib, et nagu eelnevatelgi aastatel, registreeriti enamik juhtudest Belgias, Saksamaal ja Itaalias;
55. märgib, et 11. oktoobril 2007 võeti vastu resolutsioon, mis käsitleb pettuse ja sigarettide salakaubaveo vastase võitluse tõhustamist ning Euroopa Parlamendi ühenduse transiidisüsteemi uurimiskomisjoni soovituste rakendamisel tehtud edusamme[16];
56. märgib, et 2006. aastal tuvastati seoses OLAFi juurdlustega sissenõudmiseks üle 450 miljoni euro suurune summa, ning et see summa tulenes 2006. aastal lõpetatud juhtumitest (umbes 114 miljonit eurot) ning käimasolevatest järelmeetmetest (umbes 336 miljonit eurot, peamiselt põllumajandussektorist (134,6 miljonit eurot) ja struktuurifondidest (146,3 miljonit eurot));
57. tervitab koostööd OLAFi, Europoli, Eurojusti ja teatavate rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mille üks eesmärke on võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu; rõhutab samas, et selline koostöö peab olema läbipaistev ja ei tohi mõjutada OLAFi sõltumatust;
58. saab aru, et majanduslikel kaalutlustel soovib komisjon piirata keeleversioonide arvu; toonitab siiski, et nii ühenduste finantshuvide kaitset käsitlevate aastaaruannete 2. lisa kui ka tegevusaruanded peavad olema kättesaadavad vähemalt inglise, prantsuse ja saksa keeles;
OLAFi määruse läbivaatamine
59. tuletab komisjonile meelde, et Euroopa Parlament pooldab OLAFi „(…) juurdlusõiguste koondamist ühteainsasse määrusesse”[17]; rõhutab samas, et nõukogu pettuste tõkestamise töörühm tundub samuti pooldavat praeguste õiguslike aluste ühtlustamist[18]; kutsub OLAFit seetõttu üles esitama OLAFi 2007. aasta tegevusaruande kontekstis kiiresti talle juurdluspädevust andvate erinevate õiguslike aluste koostalitlusvõime analüüsi, et võimaluse korral integreerida selle analüüsi järeldused OLAFi määruse tulevasse läbivaatamisse; juhib selles kontekstis tähelepanu tõsiasjale, et Lissaboni lepinguga[19] muudetakse ka EÜ asutamislepingu artiklit 280, mis käsitleb pettustevastast võitlust;
60. märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas 27. novembril 2007 avalduse 20477/05 Tillack v. Belgia puhul, et ajakirjaniku ruume läbi otsides on Belgia riik rikkunud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 10 (sõnavabadus); märgib siiski, et kohtu otsus ei puudutanud ei OLAFi ega komisjoni eelnevaid haldusjuurdlusi; on selles kontekstis arvamusel, et üldjuhul tuleb võtta kõik asjakohased meetmed, et kaitsta uurimisaluste isikute õigusi;
Käibemaksupettuste vastane võitlus
61. on äärmiselt mures finantskahjude pärast, mida tekitavad nn karusselltehingud; märgib, et näiteks Saksamaa Majandusuuringute Instituudi hinnangul oli saamatajäänud riiklike käibemaksutulude summa 2003. aastast 2005. aastani 17 000 – 18 000 miljonit eurot aastas; märgib, et liikmesriigid hindavad üldistatult, et nad kaotavad igal aastal ligikaudu 10% oma käibemaksutuludest; märgib, et üks kolmandik neist kaotustest langeb piiriüleste „karusselltehingute” arvele;
62. märgib lisaks, et Lordide koja hinnangul oli saamatajäänud riiklike käibemaksutulude summa Ühendkuningriigis 2005. aastast 2006. aastani 3 500 – 4 750 miljonit Suurbritannia naelsterlingit, mis on vähemalt 9,6 miljonit Suurbritannia naelsterlingit päevas; tsiteerib aruannet, milles öeldakse: „Praegune ühendusesiseste käibemaksutehingute mehhanism ei ole jätkusuutlik.”[20];
63. juhib tähelepanu, et käibemaksu-omavahendite sissenõudmisel võib võtta arvesse üksnes tegelikke tulusid;
64. on väga mures, et paljud liikmesriigid on endiselt tõrksad tõhustama koostööd nii pädevate siseriiklike teenistuste vahel kui ka komisjoni, kaasa arvatud OLAFi, ja siseriiklike teenistuste vahel;
65. tervitab komisjoni teatist nõukogule mõningate põhielementide kohta, mis aitavad kaasa käibemaksupettuste vastase strateegia kehtestamisele ELis (KOM(2007)0758); kutsub oma pädevat komisjoni vastavalt üles astuma aktiivseid samme selle rakendamise järelevalveks;
66. kritiseerib tõsiasja, et nõukogu ei ole ikka veel võtnud vastu seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu määrus vastastikuse haldusabi kohta ühenduse finantshuvide kaitseks kelmuste ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, mille esimene lugemine Euroopa Parlamendis toimus 23. juunil 2005. aastal[21]; kutsub presidenti üles võtma ühendust nõukogu eesistujariigiga, et saavutada selles küsimuses edu;
67. on seisukohal, et koostöö parandamine asjaomaste teenistuste vahel ning komisjoniga (OLAF) on olulise tähtsusega piiriüleste „karussellpettuste” takistamiseks; on seisukohal, et selles kontekstis tuleks tugevdada käibemaksuteabe vahetamise süsteemi ja koostööd andmete analüüsi valdkonnas, kasutades komisjoni (OLAF) abi;
o
o o
68. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, Euroopa Kontrollikojale, OLAFi järelevalvekomiteele ja OLAFile.
- [1] http://ec.europa.eu/atwork/synthesis/aar/aar2005/index_en.htm.
- [2] http://ec.europa.eu/atwork/synthesis/aar/index_en.htm.
- [3] http://ec.europa.eu/anti_fraud/reports/sup-com_en.html.
- [4] ELT C 263, 31.10.2006, lk 1.
- [5] http://eca.europa.eu/portal/pls/portal/docs/1/483522.PDF.
- [6] ELT L 390, 30.12.2006, lk 1.
- [7] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.
- [8] ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1437/2007 (ELT L 322, 7.12.2007, lk 1).
- [9] Volinik Hübner väitis kirjalikus vastuses eelarvekontrollikomisjonile, et „2006. aastal põhjustas Hispaania Euroopa Regionaalarengu Fondi maksenõuete kinnipidamise, oodates heastamismeetmete auditeerimise tulemusi. Teisteks näideteks on Euroopa Sotsiaalfondi maksete katkestamine 2005. aastal kõigile Inglismaa programmidele, eesmärgi 3 programmidele, mõnedele Prantsusmaa piirkondlikele programmidele ning Itaalia piirkondade Calabria ja Sitsiilia programmidele, ja 2006. aastal programmile Equal Hispaanias ja Itaalias”.
- [10] Nõukogu 22. juuni 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1469/95 meetmete kohta, mis tuleb võtta teatavate Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust rahastatavate toimingute abisaajate suhtes (EÜT L 145, 29.6.1995, lk 1).
- [11] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0432.
- [12] Kontrollikoja aastaaruanne 2006. eelarveaasta kohta: „5.11. Viiendat aastat järjest on peadirektori avalduses reservatsioon IACSi ebapiisava rakendamise kohta Kreekas. Kontrollikoda on kinnitanud Kreeka suutmatust rakendada 2006. aastal peamisi kontrolle: taotluste käsitlemine, kontrollimenetlused, loomade andmebaasi ühtsus ja maatükkide identifitseerimise süsteem.”
- [13] ELT L 210, 31.7.2006, lk 25. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1989/2006 (ELT L 411, 30.12.2006, lk 6).
- [14] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0277, lõige 11.
- [15] Ettekanne eelarvekontrollikomisjonile 12. novembril 2007. aastal.
- [16] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0432.
- [17] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0277, lõige 30.
- [18] 2. aprilli 2007. aasta kiri OLAFi direktorile.
- [19] ELT C 306, 17.12.2007, lk 127.
- [20] Punkt 52 Lordide koja Euroopa Liidu komisjoni aruandes „Karusselli peatamine: Kadunud ettevõtja pettus ELis”, Lordide koja dokument 101, 25. mai 2007.
- [21] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0255.
regionaalarengukomisjoni arvamus (08.5.2007)
eelarvekontrollikomisjonile
ühenduse finantshuvide kaitse kohta – pettusevastane võitlus – 2005. aasta aruanne
(2006/2268(INI))
Arvamuse koostaja: Jan Březina
ETTEPANEKUD
Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. avaldab kahetsust, et käesoleval rahastamisperioodil kontrollitud struktuurifondidest rahastatud 95st projektist 60s leiti olulisi vigu deklareeritud projektikuludes, mis tähendab eeskirjade eiramise kasvu eelmise aastaga võrreldes; on arvamusel, et tuleb kontrollida rohkem projekte, et tehtud järelduste põhjal saaks finantsjuhtimise parandamiseks anda selgeid soovitusi;
2. märgib rahuloluga, et vaatamata eeskirjade eiramiste arvu mõningale kasvule struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas võrreldes 2004. aastaga oli selliste eiramiste finantsmõju palju väiksem;
3. märgib, et õigusliku raamistiku keerukus soodustab osaliselt eeskirjade eiramist liikmesriikide poolt, mis peaks ergutama komisjoni jätkama selle lihtsustamist;
4. nõuab selgema eristuse tegemist pettuse ja eeskirjade eiramise mõistete vahel;
5. nõuab pettuse ja eeskirjade eiramise juhtumite piisavat avalikustamist ning vastutavate isikute kindlakstegemist;
6. mõistab, et projekti lõpetamise menetluskord, kaasa arvatud järelkontroll, võib kesta väga kaua aega; ergutab komisjoni läbi vaatama ja lihtsustama oma menetluskorda, et 2000.–2006. aastate projektide lõpetamist saaks alustada ilma liigse viivituseta, tagades samal ajal finantsjuhtimise kõrgeima taseme;
7. rõhutab veel kord, et liikmesriigid peaksid tagama oma finantskontrollimehhanismide asjakohasuse ning koostama vastaval haldustasandil kõiki ühenduse ühiselt hallatavaid vahendeid puudutava siseriikliku deklaratsiooni;
8. rõhutab, et liikmesriikidel on otsene kohustus nõuda tagasi raha, mille maksmisel on toimunud eeskirjade eiramine; ergutab veel kord komisjoni peatama vahemaksed liikmesriikidele eeskirjade tõsise eiramise korral; tunnistab vajadust tegutseda vastavalt, kui liikmesriigi juhtimise kontrollsüsteem on puudulik, ning tuletab meelde, et pettus ja eeskirjade eiramine kahjustavad Euroopa Liidu tegevust ning eelkõige struktuurifondide projekte;
9. väljendab heameelt selle üle, et Euroopa läbipaistvusalgatuse raames tuleb struktuurifondide kaudu rahaliste vahendite saajaid puudutav teave avalikustada, ning nõuab ühtlasi, et liikmesriikidele kehtestataks siduv kohustus avalikustada ühenduse kõigist ühiselt hallatavatest fondidest rahaliste vahendite saajaid ja projekte puudutav teave;
10. avaldab kahetsust, et ühendusel puuduvad selged ja läbipaistvad nõuded, mis käsitlevad kontrollisüsteemide juhtimist; on arvamusel, et põhimõisteks peetav „lubatav riskitase” peaks olema täpsemalt määratletud, et anda selged suunised, mis vastaksid liikmesriikide, piirkondlike ametiasutuste ja töövõtjate õiguspärastele ootustele;
11. nõuab struktuurifondide vahendite kasutamise üle järjepideva hindamise strateegiat silmas pidades, et aastate 2000–2006, 2007–2013 ning järgmisi programmiperioode puudutavates tulevastes hindamistes (eel-, vahe- ja järelhindamised) võetaks arvesse kontrollikoja eriraporti nr 10/2006 järeldusi.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Ühenduse finantshuvide kaitse – pettusevastane võitlus – 2005. aasta aruanne |
||||||
|
Menetluse number |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
CONT |
||||||
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teadaandmise kuupäev |
REGI29.11.2006
|
||||||
|
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
|
||||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Jan Březina 27.2.2007 |
||||||
|
Endine arvamuse koostaja |
|
||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
20.3.2007 |
|
|
|
|
||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
2.5.2007 |
||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
47 0 0 |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Alfonso Andria, Stavros Arnaoutakis, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Wolfgang Bulfon, Antonio De Blasio, Vasile Dîncu, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Eugenijus Gentvilas, Ambroise Guellec, Gábor Harangozó, Marian Harkin, Jim Higgins, Alain Hutchinson, Mieczysław Edmund Janowski, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Miloš Koterec, Constanze Angela Krehl, Mario Mantovani, Miguel Angel Martínez Martínez, Yiannakis Matsis, Miroslav Mikolášik, Lambert van Nistelrooij, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Elisabeth Schroedter, Stefan Sofianski, Grażyna Staniszewska, Oldřich Vlasák, Vladimír Železný |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Bastiaan Belder, Brigitte Douay, Den Dover, Riitta Myller, Zita Pleštinská, Christa Prets, Miloslav Ransdorf, Richard Seeber, László Surján, Károly Ferenc Szabó |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Véronique De Keyser, Henrik Lax, Samuli Pohjamo |
||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
|
||||||
põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamus (8.5.2007)
eelarvekontrollikomisjonile
ühenduse finantshuvide kaitse kohta – pettusevastane võitlus – 2005. aasta aruanne
(2006/2268(INI))
Arvamuse koostaja: Kyösti Virrankoski
ETTEPANEKUD
Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. tervitab uue määruse vastuvõtmist ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005), mille abil püütakse tagada lihtsustatud ja tõhusam õiguslik raamistik, et liikmesriigid saaksid sisse nõuda õigusvastaselt tehtud maksed; palub komisjonil hinnata kõnealuse uue õigusakti kohaldamist ja esitada vastavasisuline aruanne;
2. väljendab heameelt sissenõudmise töörühmale antud volituste täitmise üle, kuna need võimaldasid ettevõtjatel Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust õigusvastaselt makstud märkimisväärseid summasid sisse nõuda, nagu selgus enne 1999. aastat aset leidnud juhtumite uurimisel;
3. avaldab kahetsust, et kuigi 2005. aasta põllumajanduskuludega seotud eeskirjade eiramised on võrreldes eelmise aastaga vähenenud, on nende finantsmõju suurenenud; palub liikmesriikidel teha jõupingutusi, et parandada aruandluskorda, vähendamaks nii eeskirjade eiramiste arvu kui ka nende finantsmõju;
4. märgib murega, et põhjendamatult makstud summade sissenõudmise tase on madal ning erineb liikmesriigiti, ning kuna võimalused raha sisse nõuda vähenevad aja jooksul, palub komisjonil tõhustada oma jõupingutusi, et makstud summade sissenõudmise määra suurendada;
5. rõhutab, kui äärmiselt oluline on, et liikmesriikidel oleksid asjakohased süsteemid põhjendamatult makstud summade sisse nõudmiseks, mis vähendaks komisjoni vajadust kohaldada parandusmeetmeid; on arvamusel, et komisjon peaks kohaldama parandusmeetmeid, kui teatud liikmesriigis on sissenõudmise tase süstemaatiliselt madal;
6. kinnitab komisjonile, et toetab täielikult maksete peatamist käsitlevate õigusaktide ranget kohaldamist, ja nõuab tungivalt, et ühise põllumajanduspoliitika rahastamisele kohaldataks sama menetlust, nagu juba algatatud meetmetele[1] vahendite üle kandmata jätmise puhul, mil komisjonil puudub täielik tagatis nende vahendite saajaks oleva liikmesriigi haldus- ja kontrollisüsteemide usaldusväärsuse kohta;
7. on seisukohal, et parandama peaks põllumajanduspoliitika reformi raames kehtestatud otsetoetuste süsteemi, mis hõlmab põllumajandustootjatele makstavaid summasid, eesmärgiga vältida konkurentsi moonutamist ja tagada menetluste odavus ja lihtsus ning maksimaalne läbipaistvus, mis puudutab makstavaid toetusi ja nende saajaid kõigis liikmesriikides;
8. tunneb muret põllumajandustootjatele makstavate toetuste kontrollimis- ja jälgimissüsteemide tõhususe ja läbipaistvuse tagamise pärast; palub seetõttu komisjonil esitada aastaaruanded selliste kontrollide ja süsteemide rakendamise tulemuste kohta;
9. väljendab heameelt mõnes liikmesriigis toimunud arengute üle, nagu näiteks uute meetmete vastuvõtmine kontrolli ja summade sissenõudmise parandamiseks, ja rõhutab vajadust täiendavate sätete vastuvõtmise järele eeskirjade eiramise või pettuste puhul;
10. võtab teadmiseks, et komisjon võtab oma teises aruandes arvesse puudujääke musta nimekirja süsteemi rakendamisel (nõukogu määrus nr 1469/95), ja nõuab põhjalikumat institutsioonide arutelu edasiste sammude üle, kusjuures kõige ilmsemaks lähenemiseks on nende liikmesriikide, mis ei täida põhjendamatult makstud summade tagasimaksmisega seotud kohustusi, trahvide oluline suurendamine.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Ühenduse finantshuvide kaitse – pettusevastane võitlus – 2005. aasta aruanne |
||||||
|
Menetluse number |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
CONT |
||||||
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teadaandmise kuupäev |
AGRI29.11.2006
|
||||||
|
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
|
||||||
|
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Kyösti Virrankoski 19.12.2006 |
||||||
|
Endine arvamuse koostaja |
|
||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
21.3.2007 |
11.4.2007 |
|
|
|
||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
8.5.2007 |
||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
30 0 0 |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Vincenzo Aita, Peter Baco, Katerina Batzeli, Thijs Berman, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Dumitru Gheorghe Mircea Coşea, Joseph Daul, Albert Deß, Gintaras Didžiokas, Carmen Fraga Estévez, Lutz Goepel, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Esther Herranz García, Elisabeth Jeggle, Atilla Béla Ladislau Kelemen, Heinz Kindermann, Véronique Mathieu, Rosa Miguélez Ramos, Neil Parish, Radu Podgorean, María Isabel Salinas García, Agnes Schierhuber, Willem Schuth, Czesław Adam Siekierski, Csaba Sándor Tabajdi, Marc Tarabella, Witold Tomczak, Donato Tommaso Veraldi, Andrzej Tomasz Zapałowski |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Esther De Lange, Ilda Figueiredo, Jan Mulder, James Nicholson, Armando Veneto |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
|
||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
|
||||||
- [1] Volinik Hübner väitis kirjalikus vastuses eelarvekontrollikomisjonile: „2006. aastal põhjustas Hispaania Euroopa Regionaalarengu Fondi maksenõuete kinnipidamise, oodates heastamismeetmete auditeerimise tulemusi. Teisteks näideteks on Euroopa Sotsiaalfondi maksete katkestamine 2005. aastal kõigile Inglismaa programmidele, eesmärgi 1 programmidele, mõnedele Prantsusmaa piirkondlikele programmidele ning Itaalia piirkondade Calabria ja Sitsiilia programmidele, ja 2006. aastal programmile Equal Hispaanias ja Itaalias”.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
22.01.2008 |
||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
25 1 0 |
|
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jean-Pierre Audy, Herbert Bösch, Paul van Buitenen, Paulo Casaca, Jorgo Chatzimarkakis, Antonio De Blasio, Markus Ferber, Christofer Fjellner, Ingeborg Gräßle, Dan Jørgensen, Esther De Lange, Marusya Ivanova Lyubcheva, Hans-Peter Martin, Jan Mulder, Francesco Musotto, Bill Newton Dunn, Borut Pahor, José Javier Pomés Ruiz, Bart Staes, Alexander Stubb, Kyösti Virrankoski |
||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Daniel Caspary, Valdis Dombrovskis, Edit Herczog, Monica Maria Iacob-Ridzi, Cătălin-Ioan Nechifor, Pierre Pribetich, Petya Stavreva |
||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
|
||