RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on eakate inimeste elukvaliteedi parandamine uue info- ja sidetehnoloogia (IST) vahendite abil

4.2.2008 - (KOM(2007)0329 – C6‑0178/2007 – 2007/0116(COD)) - ***I

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Neena Gill

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on eakate inimeste elukvaliteedi parandamine uue info- ja sidetehnoloogia (IST) vahendite abil

(KOM(2007)0329 – C6‑0178/2007 – 2007/0116(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0329);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artiklit 169 ja artikli 172 lõiget 2, mille alusel esitas komisjon ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0178/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0027/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 6
(6) Tuginedes aktiivsele vananemisele kui uute tööhõivesuuniste põhiosisele, kavatseb ELi lähenemine vananemisele mobiliseerida kõigis vanustes inimeste täieliku potentsiaali ja rõhutab vajadust vahetada killustatud vananemisstrateegiad sidusate vastu, mis põhinevad elutsüklipõhisel lähenemisel.	(6) Aktiivne vananemine on uute tööhõivesuuniste põhiosis. ELi lähenemine vananemisele kavatseb mobiliseerida kõigis vanustes inimeste täieliku potentsiaali (elutsüklipõhine lähenemine), tagades samal ajal võrdsed võimalused naistele ja meestele, ning rõhutab vajadust vahetada killustatud vananemisstrateegiad sidusate vastu. Kuigi rahvastiku vananemine Euroopa Liidus on sotsiaalne probleem, võib selles näha ka võimalust tekkivate turgude jaoks.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 6 a (uus)
	(6 a) Info- ja sidetehnoloogia (IST) ning e-teenuste kiire areng suurendavad teabealase eraldatuse ohtu. Digitaalse kirjaoskuse parandamine, eelkõige naiste hulgas, on seetõttu infoühiskonda kaasatuse ja selles osalemise eeltingimus.
Selgitus
Teadus- ja arendustegevuse programmides tuleks tegelda digitaalse kirjaoskuse parandamisega, eelkõige probleemidega, mis puudutavad naiste teabealast eraldatust.
Kompromissmuudatusettepanek 3 Põhjendus 8
(8) Soovides leida väärikat vananemist toetava IST valdkonnas kooskõlalist lähenemist Euroopa tasandil ja toimida tõhusalt, on mitmed liikmesriigid algatanud infoühiskonnas väärika vananemise valdkonnas ühise intelligentset elukeskkonda käsitleva teadus- ja arendusprogrammi (Ambient Assisted Living, edaspidi „AAL ühisprogramm”) loomise, et saavutada koostoimet haldus- ja rahaliste vahendite osas ning kombineerida täiendavaid teadmisi ja vahendeid, mis on kättesaadavad erinevates Euroopa riikides.	(8) Soovides leida väärikat vananemist toetava IST valdkonnas kooskõlalist lähenemist Euroopa tasandil ja toimida tõhusalt, on mitmed liikmesriigid algatanud ühise intelligentset elukeskkonda käsitleva teadus- ja arendusprogrammi (Ambient Assisted Living, edaspidi „AAL ühisprogramm”) loomise, et saavutada koostoimet haldus- ja rahaliste vahendite osas, luua sõltumatute ekspertide poolt üks ühine hindamismehhanism ning kombineerida täiendavaid teadmisi ja vahendeid, mis on kättesaadavad erinevates Euroopa riikides.
Kompromissmuudatusettepanek 4 Põhjendus 9
(9) AAL ühisprogrammi eesmärk on rahvastiku vananemise probleemile lahenduste otsimine, andes vajaliku õigusliku ja organisatsioonilise raamistiku laiaulatuslikuks liikmesriikide vaheliseks koostööks Euroopa tasandil rakendusuuringute ja innovatsiooni osas vananevas ühiskonnas väärika vananemise info- ja sidetehnoloogia (IST) valdkonnas. Austria, Belgia, Küpros, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Holland, Poola, Portugal ja Hispaania (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) ning Iisrael, Norra ja Šveits on nõustunud kooskõlastama ja ühiselt rakendama meetmeid, mis aitavad kaasa AAL ühisprogrammi elluviimisele. Nende osaluse koguväärtus seitsmenda raamprogrammi kestvusajal on hinnanguliselt vähemalt 150 miljonit eurot.	(9) AAL ühisprogrammi eesmärk on rahvastiku vananemise probleemile lahenduste otsimine, andes vajaliku õigusliku ja organisatsioonilise raamistiku laiaulatuslikuks liikmesriikide vaheliseks koostööks Euroopa tasandil rakendusuuringute ja innovatsiooni osas väärika vananemise IST valdkonnas vananevas ühiskonnas, kus muuseas naiste osakaal on osalt nende pikema keskmise eluea tõttu suurem kui meeste oma. Austria, Belgia, Küpros, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Holland, Poola, Portugal ja Hispaania (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) ning Iisrael, Norra ja Šveits on nõustunud kooskõlastama ja ühiselt rakendama meetmeid, mis aitavad kaasa AAL ühisprogrammi elluviimisele. Osalemise eeltingimus peaks olema minimaalne rahaline toetus vastavalt eri riikide teadusringkondade potentsiaalsele nõudlusele. Et AAL ühisprogramm annaks olulise panuse Euroopa teadusruumi arengusse, peaks osalevate liikmesriikide, Iisraeli, Norra ja Šveitsi panuste koguväärtus seitsmenda raamprogrammi kestvusajal ületama 150 miljonit eurot.
Kompromissmuudatusettepanek 5 Põhjendus 11
(11) Ühenduse rahalise toetuse andmine peaks sõltuma rahastamiskava määratlemisest, mis põhineb pädevate siseriiklike asutuste ametlikel kohustustel ühiselt rakendada riigisisesel tasandil algatatud teadus- ja arendusprogramme ja tegevusi ning osaleda AAL ühisprogrammi rahastamises.	(11) Ühenduse rahalise toetuse andmine peaks sõltuma rahastamiskava määratlemisest, mis põhineb pädevate siseriiklike asutuste ametlikel kohustustel ühiselt rakendada riigisisesel tasandil algatatud teadus- ja arendusprogramme ja tegevusi ning osaleda AAL ühisprogrammi rahastamises. Riiklikud osamaksed peaksid kogusummas ületama 20% kogu riiklikust teadusrahastamisest, mis on ette nähtud AALiga seotud tegevusteks.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 17
(17) Ühendusel peaks olema õigus vähendada oma rahalist toetust, kui AAL ühisprogrammi rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega või kui osalevad liikmesriigid ning Iisrael, Norra ja Šveits ei osale või osalevad osaliselt või hilinemisega AAL ühisprogrammi rahastamises, tingimustel, mis sätestatakse ühenduse ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel sõlmitavas lepingus, mis näeb ette ühenduse toetuse andmise üksikasjaliku korra.	(17) Ühendus peaks oma rahalist toetust vähendama või selle lõpetama, kui AAL ühisprogrammi rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega, tingimustel, mis sätestatakse ühenduse ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel sõlmitavas lepingus, mis näeb ette ühenduse toetuse andmise üksikasjaliku korra.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 22 a (uus)
	(22 a) Lisaks tuleks vastavalt seitsmendale raamprogrammile sobivate meetmetega aktiivselt edendada naiste rolli teaduses ja uurimistegevuses, eesmärgiga innustada suuremal arvul naisi selles valdkonnas tegutsema.
Kompromissmuudatusettepanek 8 Põhjendus 22 b (uus)
	(22 b) On tähtis, et edendatakse VKEde osalust AAL ühisprogrammi tegevuste läbiviimisel.
Kompromissmuudatusettepanek 9 Põhjendus 22 c (uus)
	(22 c) AAL ühisprogrammi rakendamisel tuleks tähelepanu pöörata tehnoloogiate kasutamisele, innovatsiooni toetamisele teenuste valdkonnas, kasutajakesksele süsteemide integreerimisele ning teenuste kättesaadavusele mitmesuguste erinevate kanalite, sealhulgas otse ühelt inimeselt teisele teenuste osutamise kaudu. Samuti tuleks edendada kõikide liikmesriikide õiglast juurdepääsu kulutasuvatele lahendustele, et vältida digitaalse lõhe süvenemist ja seeläbi kahekiiruselise Euroopa teket.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 22 d (uus)
	(22 d) AAL ühisprogrammi raames läbiviidavad tegevused peaksid hõlmama uuringuid liikmesriikide demograafiliste suundumuste kohta, et välja selgitada, kus need suundumused on kõige tugevamad, ning analüüsida nende sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 23
(23) Komisjon peaks läbi viima vahehindamise, hinnates AAL ühisprogrammi elluviimise kvaliteeti ja tõhusust ning edenemist seatud eesmärkide poole, samuti lõpliku hindamise,	(23) Komisjon peaks 2010. aastaks läbi viima vahehindamise, hinnates AAL ühisprogrammi elluviimise kvaliteeti ja tõhusust ning edenemist seatud eesmärkide poole. Selles hindamises peaks komisjon käsitlema ka järgnevate vahehindamiste vajadust enne lõplikku hindamist 2013. aasta lõpul,
Muudatusettepanek 12 Artikli 2 punkt c
c) AAL ühisprogrammile sobiva ja tõhusa juhtimismudeli loomisest, järgides käesoleva otsuse II lisas sätestatud suuniseid;	c) AAL ühisprogrammile sobiva, tõhusa ja sootundliku juhtimismudeli loomisest, järgides käesoleva otsuse II lisas sätestatud suuniseid;
Muudatusettepanek 13 Artikli 2 punkt e
e) osalevate liikmesriikide, Iisraeli, Norra ja Šveitsi kohustusest osaleda AAL ühisprogrammi rahastamises ning rahalise toetuse tõhusast maksmisest, eelkõige pärast programmi alusel välja kuulutatud projektikonkursse valitud projektide osalejate rahastamisel;	(e) osalevate liikmesriikide, Iisraeli, Norra ja Šveitsi kohustusest osaleda AAL ühisprogrammi rahastamises ning rahalise toetuse tõhusast maksmisest AAL ühisprogrammi jooksevkulude katteks ja pärast programmi alusel välja kuulutatud projektikonkursse valitud projektide osalejate rahastamisel;
Selgitus
Oluline on täpsustada, kuidas tuleks jooksevkulusid rahastada.
Kompromissmuudatusettepanek 14 Artikli 2 punkt e a (uus)
e) osalevate liikmesriikide, Iisraeli, Norra ja Šveitsi kohustusest osaleda AAL ühisprogrammi rahastamises ning rahalise toetuse tõhusast maksmisest, eelkõige pärast programmi alusel välja kuulutatud projektikonkursse valitud projektide osalejate rahastamisel;	e a) osalevate liikmesriikide, Iisraeli, Norra ja Šveitsi kohustusest osaleda AAL ühisprogrammi rahastamises kogusummas, mis ületab 20% kogu riiklikust teadusrahastamisest, mis on ette nähtud AALiga seotud tegevusteks;
Muudatusettepanek 15 Artikli 2 punkt g
g) kõrgel tasemel teadusliku pädevuse ja eetiliste põhimõtete järgimisest vastavalt seitsmenda raamprogrammi üldpõhimõtetele; ning	g) kõrgel tasemel teadusliku pädevuse ja eetiliste põhimõtete järgimisest ning soolise mõõtme integreerimisest kõikidesse uurimisvaldkondadesse vastavalt seitsmenda raamprogrammi üldpõhimõtetele; ning
Muudatusettepanek 16 Artikkel 3
Rahaliste toetuste andmine spetsiaalselt rakendusstruktuurilt kolmandatele osapooltele AAL ühisprogrammi elluviimiseks, eriti rahaline toetus osalejatele, kes valitakse välja pärast toetuseavalduste konkursikutset, sõltub võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest. Rahalist toetust kolmandatele isikutele antakse teaduslike saavutuste alusel ja vastavalt käesoleva otsuse I lisas sätestatud põhimõtetele ning samas lisas sätestatud korras.	Rahaliste toetuste andmine spetsiaalselt rakendusstruktuurilt kolmandatele osapooltele AAL ühisprogrammi elluviimiseks, eriti rahaline toetus osalejatele, kes valitakse välja pärast toetuseavalduste konkursikutset, sõltub võrdse kohtlemise, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja läbipaistvuse, taotluste rahastamise prognoositavuse ja sõltumatute ekspertide poolt hindamise põhimõtetest. Rahalist toetust kolmandatele isikutele antakse teaduslike saavutuste ning AAL ühisprogrammi sotsiaalsete ja majanduslike üldeesmärkide täitmisse panustamise võime alusel ja vastavalt käesoleva otsuse I lisas sätestatud põhimõtetele ning samas lisas sätestatud korras.
Selgitus
Taotluste esitajad peaksid kindlalt teadma osalemise tingimusi ning saama eelnevalt kontrollida, kas nad vastavad neile tingimustele. Tõeliselt üleeuroopaliseks koostööks vajatakse erinevate siseriiklike hindamiste asemel pigem hindamist sõltumatute ekspertide poolt, tuginevalt varasematele kogemustele seoses artikli 169 kohase algatusega (teadus-, haldus- ja finantsintegratsiooni kindlustamine). Samuti peaksid ettepanekud kaasa aitama IST abil väärikalt vananemise sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide saavutamisele.
Muudatusettepanek 17 Artikkel 5
Kui AAL ühisprogrammi ei rakendata või rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega või kui osalevad liikmesriigid, Iisrael, Norra ja Šveits ei anna oma toetust AAL ühisprogrammi rahastamisse, teevad seda osaliselt või hilinemisega, võib ühendus vähendada oma rahalist toetust kooskõlas AAL ühisprogrammi tegeliku rakendamisega ning osalevate liikmesriikide, Iisraeli, Norra ja Šveitsi määratud avaliku sektori vahendite summaga AAL ühisprogrammi rakendamiseks tingimustel, mis sätestatakse komisjoni ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahelises lepingus.	Kui AAL ühisprogrammi ei rakendata või rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega, vähendab ühendus oma rahalist toetust või lõpetab selle kooskõlas AAL ühisprogrammi tegeliku rakendamisega.
Selgitus
Ühenduse rahalise toetuse andmise tingimused tuleks selgelt välja öelda.
Muudatusettepanek 18 Artikli 5 lõige 1 a (uus)
	Kui osalevad liikmesriigid, Iisrael, Norra ja Šveits ei anna oma toetust AAL ühisprogrammi rahastamisse või teevad seda osaliselt või hilinemisega, võib ühendus vähendada oma rahalist toetust kooskõlas osalevate liikmesriikide, Iisraeli, Norra ja Šveitsi määratud avaliku sektori vahendite tegeliku summaga tingimustel, mis sätestatakse komisjoni ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahelises lepingus.
Selgitus
Ühenduse rahalise toetuse andmise tingimused tuleks selgelt välja öelda.
Muudatusettepanek 19 Artikkel 8
Komisjon edastab kogu asjakohase teabe Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale. Osalevaid liikmesriike, Iisraeli, Norrat ja Šveitsi kutsutakse spetsiaalse rakendusstruktuuri kaudu esitama komisjonile kogu täiendavat teavet, mida Euroopa Parlament, nõukogu ja kontrollikoda vajavad spetsiaalse rakendusstruktuuri finantsjuhtimise kohta.	Komisjon edastab kogu asjakohase teabe Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale. Osalevaid liikmesriike, Iisraeli, Norrat ja Šveitsi kutsutakse spetsiaalse rakendusstruktuuri kaudu esitama komisjonile kogu täiendavat teavet, mida Euroopa Parlament, nõukogu ja kontrollikoda vajavad spetsiaalse rakendusstruktuuri finantsjuhtimise kohta ja mis on kooskõlas artiklis 12 esitatud üldiste aruandlusnõuetega.
Muudatusettepanek 20 Artikli 12 lõige 1
1. Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt asutamislepingu artiklile 173 esitatav aastaaruanne seitsmenda raamprogrammi kohta sisaldab AAL ühisprogrammi tegevuste kokkuvõtet.	1. Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt asutamislepingu artiklile 173 esitatav aastaaruanne seitsmenda raamprogrammi kohta sisaldab AAL ühisprogrammi tegevuste aruannet.
Muudatusettepanek 21 Artikli 12 lõige 2
2. Komisjon korraldab AAL ühisprogrammi vahehindamise kaks aastat pärast programmi algust, aga igal juhul hiljemalt aastal 2010. Hindamises käsitletakse AAL ühisprogrammi rakendamise kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas teaduslikku, juhtimisalast ja rahalist integratsiooni, ning seatud eesmärkide saavutamist, sealhulgas soovitusi sobivaimate viiside kohta integratsiooni edasiseks suurendamiseks. Komisjon edastab selle tulemused oma märkustega ning vajaduse korral ettepanekutega käesoleva otsuse muutmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	2. Komisjon korraldab AAL ühisprogrammi vahehindamise kaks aastat pärast programmi algust, aga igal juhul hiljemalt aastal 2010. Pärast esimest vahehindamist viiakse vajaduse korral läbi täiendavad vahehindamised. Sellistes hindamistes käsitletakse AAL ühisprogrammi rakendamise kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas teaduslikku, juhtimisalast ja rahalist integratsiooni, ning seatud eesmärkide saavutamist, sealhulgas soovitusi sobivaimate viiside kohta integratsiooni edasiseks suurendamiseks. Arvesse võetakse kogemusi, mis on saadud varasemate ühisprogrammide läbiviimisest asutamislepingu artikli 169 alusel. Komisjon edastab selle tulemused oma märkustega ning vajaduse korral ettepanekutega käesoleva otsuse muutmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Kompromissmuudatusettepanek 22 I lisa I. punkti esimene taane
Edendada innovatiivsete info- ja sidetehnoloogial (IST) põhinevate toodete, teenuste ja süsteemide esilekerkimist selleks, et vananeda väärikalt kodus, kogukonnas, tööl, parandades nõnda vanemate inimeste elukvaliteeti, suurendades nende sõltumatust, ühiskondlikust elust osavõttu, oskusi ja tööalast konkurentsivõimet ning vähendades tervishoiu- ja sotsiaalhoolduse kulusid. See võib põhineda näiteks IST tehnoloogia innovatiivsel kasutamisel, uutel klientidega suhtlemise viisidel või uut tüüpi väärtusahelatel iseseisva elu teenuste jaoks.	Edendada innovatiivsete info- ja sidetehnoloogial (IST) põhinevate toodete, teenuste ja süsteemide esilekerkimist selleks, et vananeda väärikalt kodus, kogukonnas, tööl, parandades nõnda vanemate inimeste elukvaliteeti, suurendades nende sõltumatust, ühiskondlikust elust osavõttu, oskusi ja tööalast konkurentsivõimet ning vähendades tervishoiu- ja sotsiaalhoolduse kulusid. See võib põhineda näiteks IST tehnoloogia innovatiivsel kasutamisel, uutel klientidega suhtlemise viisidel või uut tüüpi väärtusahelatel iseseisva elu teenuste jaoks. AAL ühisprogrammi tulemusi saaksid kasutada ka teised elanikkonnarühmad, nimelt puuetega inimesed.
Muudatusettepanek 23 I lisa I. punkti kolmas taane
Parandada teadusuuringute tulemuste tööstusliku kasutamise tingimusi, luues sidusa Euroopa raamistiku ühiste lähenemisviiside väljaarendamiseks ja erinevate sotsiaalsete eelistuste ja regulatiivsete aspektidega kooskõlas olevate ühiste lahenduste lokaliseerimise ja kohandamise hõlbustamiseks riigisisesel või piirkondlikul tasandil kogu Euroopas.	Parandada teadusuuringute tulemuste tööstusliku kasutamise tingimusi, luues sidusa Euroopa raamistiku ühiste lähenemisviiside ja ühiste miinimumstandardite väljaarendamiseks ning eri sotsiaalsete eelistuste ja regulatiivsete aspektidega kooskõlas olevate ühiste lahenduste lokaliseerimise ja kohandamise hõlbustamiseks riigisisesel või piirkondlikul tasandil kogu Euroopas.
Kompromissmuudatusettepanek 24 I lisa II. punkti kolmas a lõik (uus)
	Nende tegevustega aitab AAL ühisprogramm saavutada Lissaboni strateegia eesmärke ja luua teadmuspõhist ühiskonda, püüdes samas tagada, et uue tehnoloogia kasutamine ei põhjustaks sotsiaalset tõrjutust. Selles kontekstis tuleb edendada kulutasuvate lahenduste arendamist, mis aitavad tagada õiglase ja lihtsustatud juurdepääsu info- ja sidetehnoloogial põhinevatele toodetele ja teenustele liidu kõigis piirkondades, kaasa arvatud maapiirkondades ja äärealadel.
Muudatusettepanek 25 I lisa II. punkti kolmas b lõik (uus)
#	AAL programmi raames läbiviidavad üritused peaksid ära kasutama ja tagama sünergia asjaomaste piirkondlike arengute ja meetmetega, näiteks arengutega, mis puudutavad targa kodu valdkonda või teisi infrastruktuure, mis on vajalikud projektidest tulenevate IST lahenduste testimiseks.
Selgitus
#
Muudatusettepanek 26 I lisa II. punkti kolmas c lõik (uus)
#	AAL ühisprogramm peaks samuti võtma arvesse demograafilisi suundumusi liikmesriikides, et pakkuda lahendusi, mis vastavad sotsiaalsele ja majanduslikule olukorrale Euroopa Liidus.
Selgitus
#
Kompromissmuudatusettepanek 27 I lisa III. punkti esimene a lõik (uus)
	Iga-aastase tööprogrammi uurimisteemade valikul tuleks arvesse võtta järgmisi kriteeriume:
	– vastastikune täiendavus asjaomaste riiklike ja ühenduse programmidega ning dubleerimise vältimine;
	– erasektori, eeskätt VKEde poolne innovatsioon ja kaasrahastamine, eesmärgiga toetada turustamiseks kõlblikke või turustamiseks peaaegu kõlblikke tooteid või teenuseid;
	– tehnoloogia ja lahenduste arendamine, mis on kohandatud eakate inimeste vajadustele, näiteks nende kodukeskkonnas (nn tark kodu) ja/või nende töökeskkonnas;
	– kas arendatavad teenused austavad eakate inimeste privaatsust ja väärikust;
	– kas tehnoloogia või teenused, mis toetavad iseseisvat elu, aitavad suurendada ka eakate inimeste osalemist ühiskonnaelus.
Kompromissmuudatusettepanek 28 I lisa III. punkti kolmas lõik
Projektiettepanekud hinnatakse ja valitakse kesktasandil tööprogrammis sätestatud läbipaistvate ja ühiste abikõlblikkuse ja hindamiskriteeriumide alusel, mis on siduvad osalevatele liikmesriikidele ning Iisraelile, Norrale ja Šveitsile, välja arvatud piiratud arvu kindlaks määratud juhtude puhul, mis määratletakse edaspidi programmi rakendamise käigus.	Projektiettepanekud hinnatakse ja valitakse kesktasandil tööprogrammis sätestatud läbipaistvate ja ühiste abikõlblikkuse ja hindamiskriteeriumide alusel, mis on siduvad osalevatele liikmesriikidele ning Iisraelile, Norrale ja Šveitsile. Abikõlblikkuse, hindamis- ja valikukriteeriumid avalikustatakse koos tööprogrammiga.
Kompromissmuudatusettepanek 29 I lisa III.punkti kolmas a lõik (uus)
	Taotlejad saavad kontrollida nende vastavust konkreetsetele õiguslikele või halduslikele rahastamistingimustele. Pärast projektikonkursi lõppu kontrollib spetsiaalne rakendusstruktuur abikõlblikkust. Ühised abikõlblikkuse kriteeriumid sisaldavad vähemalt järgmist:
	– projektiettepanekute õigeaegne, täielik ja elektrooniline esitamine ning
	– konsortsiumide koosseisu käsitlevate nõuete täitmine.
Muudatusettepanek 30 I lisa III. punkti kolmas b lõik (uus)
	Komisjoni määratud sõltumatud eksperdid viivad läbi ühekordse, ühise ja tsentraliseeritud hindamise. Hindamis- ja valikumenetlustest annavad sõltumatud eksperdid aru komisjonile.
Muudatusettepanek 31 I lisa III. punkti kaheksanda lõigu teine taane
– tagades, et hindamise alusel koostatud ettepanekute lõplik pingerida on siduv kõikidele partnerriikidele, välja arvatud nõuetekohaselt määratletud juhtumitel, nagu juriidilised probleemid või majanduslik elujõulisus;	– tagades, et hindamise alusel koostatud ettepanekute lõplik pingerida on siduv kõikidele partnerriikidele;
Kompromissmuudatusettepanek 32 I lisa IV. punkti esimene a lõik (uus)
	Mitte rohkem kui 6% ühenduse rahalisest toetusest kasutatakse AAL ühisprogrammi üldiste tegevuskulude katmiseks.
Muudatusettepanek 33 II lisa kuues lõik
Nõuandekomitee koos tööstusettevõtete ja muude sidusrühmade esindajatega annavad soovitusi AAL ühisprogrammi konkursikutsetel käsitletavate prioriteetide ja teemade osas.	Nõuandekomitee koos tööstusettevõtete ja muude sidusrühmade esindajatega, nagu eakad inimesed ning põlvkondadevahelist solidaarsust ja mõistmist silmas pidades ka nooremad inimesed, annavad samuti soovitusi AAL ühisprogrammi konkursikutsetel käsitletavate prioriteetide ja teemade osas.

SELETUSKIRI

Komisjoni ettepanekus käsitletakse ühenduse osalemist mitme liikmesriigi algatatud ühises teadus- ja arendustegevuse programmis Ambient Assisted Living (AAL) tuginevalt asutamislepingu artiklile 169.

Programmi üldeesmärk on parandada eakate inimeste elukvaliteeti ja tugevdada Euroopa tööstusbaasi info- ja sidetehnoloogia (IST) kasutamise abil.

Programmil on kolm konkreetset eesmärki:

· edendada uuenduslike info- ja sidetehnoloogial põhinevate toodete, teenuste ja süsteemide kasutuselevõttu väärikaks vananemiseks kodus, kogukonnas ja töökohas;

· luua Euroopas teadusuuringute, arendus- ja uuendustegevuse kriitiline mass infoühiskonnas väärikaks vananemiseks vajaliku tehnoloogia ja teenuste valdkonnas, sealhulgas soodus keskkond VKEdele;

· parandada teadustulemuste tööstusliku kasutuselevõtmise tingimusi, luues sidusa üleeuroopalise raamistiku ühiste lähenemisviiside väljatöötamiseks ja ühiste lahenduste soodustamiseks.

Praeguseks on 18 Euroopa riiki ja Iisrael otsustanud ühendada AAL rakendusuuringute ühisprogrammi raames oma teadlaste uuringud, mis käsitlevad iseseisvat toimetulekut toetavat info- ja sidetehnoloogiat. Nad on kokku leppinud ühisuuringute tööprogrammis, milles kutsutakse osalema erinevate riikide ühisprojekte, millel on ühine hindamismenetlus ja mida rahastatakse riigieelarvetest.

Milleks on vaja ühisprogrammi?

Euroopa rahvastiku vananemine on probleemiks nii Euroopa ühiskonnale kui ka majandusele. Keskmine eluiga on praegu 80 aastat ja ajavahemikus 2010–2030 suureneb 65–80 aasta vanuste inimeste hulk 40% võrra.

IST võib aidata vanemaealistel inimestel parandada oma elukvaliteeti, püsida tervemana ja kauem iseseisvalt toime tulla. Vanusega sagenevate mälu, nägemise, kuulmise, liikumise ja endaga toimetuleku võimega seotud probleemide leevendamiseks[1] töötatakse välja uudseid lahendusi. Lisaks võimaldab IST vanemaealistel inimestel tööl või oma kogukonnas aktiivselt edasi tegutseda. Eriti teadmusühiskonnas on nende elu jooksul kogutud kogemustel ja oskustel suur väärtus.

Rahvastiku vananemine seab surve alla ka tervishoiu- ja sotsiaalhooldusteenuste maksumuse ning tervishoiu- ja sotsiaalhooldustöötajate kättesaadavuse ning nõuab tulevikus suureneva nõudlusega toimetulemiseks nende teenuste praeguste pakkumismooduste muutmist. Uued info- ja sidetehnoloogiad tähendavad seda, et nüüd saab võimalikuks pakkuda vajalikku hooldust ja ravi inimestele nende enda kodus ning senisest odavamalt.

Rahvastiku vananemine tähendab Euroopa majandusele ka uusi võimalusi. Vanemaealise elanikkonna ostujõud kasvab ja kuna vananemine on ülemaailmne nähtus, võib Euroopa tugev IST baas panna aluse ülemaailmsetele ekspordivõimalustele.

Et EL hõivaks selles valdkonnas ülemaailmse juhtpositsiooni, on tähtis tegelda vastava ärimudeli ja tarbijahindadega. Madalamate hindade saamiseks tuleb aga vähendada arendus- ja tootmiskulusid. Tugeva ELi turu rajamiseks tuleb liikmesriikidel ühiselt tegelda kogu ELi hõlmavate standardite ja koostalitlusvõime väljatöötamisega.

AAL ühisprogramm

Ühisprogramm sisaldab kaht liiki tegevust.

· Uurimis-, arendus- ja uuendustegevus koosneb ühiselt rahastatavatest rahvusvahelistest projektidest, kus on vähemalt kolm partnerit erinevatest programmis osalevatest liikmesriikidest. Siin keskendutakse lühiajalise kuni keskpika kestusega turusuunitlusega uuringutele, kus projekti tulemusi suudetakse realistliku tähtaja jooksul kasutusele võtta.

· Vahendustegevus, programmide reklaamimine ja võrgustike loomine. et luua kontakti väärtusahela kõigi sidusrühmadega. Sidusrühmadeks on avaliku sektori otsuselangetajad, teenuste ja tagatiste pakkujad erasektorist, tööstus, VKEd ja tarbijate esindajad.

Iga riik rahastab omapoolseid programmis osalejaid, kelle ettepanekud on välja valitud. Riiklikku rahastamist korraldavad riiklikud ametid, nemad suunavad ka spetsiaalsest rakendusstruktuurist tulevat rahastamist.

Ühenduse rahaline toetus moodustab kindla protsendi osalevatest riiklikest programmidest tuleva avaliku rahastamise kogusummast ega ületa mingil juhul 50% ühe valitud projektis osaleja avalikust rahastamisest.

Ühenduse rahalise toetuse ülempiir on 150 miljonit eurot, mis tuleb seitsmenda raamprogrammi eelarvest.

Kommentaarid

Raportööri arvates tekitab komisjoni ettepanek mitmeid küsimusi seoses uuringute sisu, tegevuste, rahastamise, programmis osalemise ja kättesaadavusega.

a) Uuringute sisu

Ettepanekus pole vähimatki viidet sellele, milliseid peamisi uurimissuundi rahastama hakatakse. Samuti ei öelda seal, kuidas lepitakse kokku iga-aastane tööprogramm, nimetatakse vaid „konsulteerimist asjaomaste Euroopa sidusrühmadega”. Kasulik oleks tööprogrammi projekti puutuvat täpsustada.

Riiklike programmide ühine rakendamine peaks viitama riiklike programmide olemasolule erinevates uurimisvaldkondades. Midagi ei räägita nimetatud programmide tähtsamatest ühisjoontest ega ka võimalusest ühendada riikide asjakohased lähenemisviisid ühte sidusasse, seatud eesmärkide täitmisele suunatud programmi.

Raportöörile teeb muret näiteks järgmiste küsimuste võtmine tööprogrammi:

tehnoloogiate omaksvõtmine eakate inimeste poolt; kasutajate nõudmised; kättesaadavus (eriti maapiirkondades), taskukohasus nii tarbijatele kui ka tervishoiuorganisatsioonidele ja praktilised tõkked juba olemasolevate tehnoloogiate kasutamise teel.

b) Tegevus

Ettepanek sisaldab kaht liiki tegevust: uurimis-, arendus- ja uuendustegevus ning vahendustegevus, programmide reklaamimine ja võrgustike loomine. Kuid näib, et kummagi sihiks ei ole programmi väga oluline eesmärk pakkuda „sidusat üleeuroopalist raamistikku ühiste lähenemisviiside väljatöötamiseks ning ühiste lahenduste lokaliseerimiseks ja kohandamiseks…” Nimetatud raamistik kujutab endast ilmselt ühisprogrammi peamist lisandväärtust, kuid sellegipoolest ei paista ei uurimis- ega vahendustegevus sellele keskenduvat või siis ei ole vastavat seost selgelt põhjendatud.

Raportöörile teeb muret sõltumatuse ja erapooletuse tagamine ettepanekutest valiku tegemisel ning rahastamise kasutamine tõeliselt uuenduslikes, antud valdkonnas olulist edasiminekut tagavates projektides, mitte aga üksnes seminaride korraldamiseks ja brošüüride avaldamiseks.

c) Rahastamine

Komisjonil tuleks selgitada küsimust võimalikest ebakõladest riigieelarvetest eraldatavate vahendite ning samadest riikidest tulnud sõelale jäänud ettepanekute vahel.

Ka on vaja põhjalikumalt selgitada, mis saab kogu programmi rahastamisest siis, kui liikmesriigid ei kohustu selleks igal aastal summasid eraldama. Ei ole öeldud, kas liikmesriikide ja tööstuse rahalisel toetusel on mingi alampiir.

d) Programmis osalemine

Eeldades, et EL eraldab AAL programmile kindla rahasumma, ei paista selles algselt osalenud liikmesriikidel olevat stiimuleid uute osalejate leidmiseks.

e) Rakendusstruktuur

Ettepanekus nähakse ette keerukas rakendusstruktuur: ühendus, millel on juhatus, nõuandekogu ja halduspersonal. See rakendusstruktuur suudab rahastamist vastu võtta, projektikonkursse korraldada, hindamisi läbi viia ja raha jaotada. Jääb siiski küsimus, kas ei oleks mõistlik seda struktuuri lihtsustada ja vähendada AAL ühenduse tasandite arvu ning kas sama tööd ei võiks eraldi ühenduse asemel teha vahetult komisjon.

Raportöörile teeb muret ka ELi kui olulise rahastaja nähtavus sellise struktuuri puhul.

Lõpuks arvab raportöör artikli 169 rakendamise varasemaid raskusi (näiteks nõrk juhtimine, liikmesriikide rahastamiskohustuste täitmata jätmine) arvestades, et ettepanekus tuleks tõestada, et artiklile 169 ei ole alternatiivi.

f) Kättesaadavus

Et vältida kahekiiruselise Euroopa teket ja digitaalse lõhe süvenemist, peaksid kõik tehnoloogiad ehk turul oleva tooted ja teenused olema kõigile liikmesriikidele ühtmoodi kättesaadavad.

Samuti ei tohiks tekkida geograafilist lõhet, see tähendab, et äärepoolseimates ja maapiirkondades elavatele eakatele peavad tehnoloogiad olema sama kättesaadavad nagu linnaelanikele.

Seoses toodete ja teenuste kättesaadavusega eeldatakse raportis nimetatud rahvastikuosa suurt ostujõudu, kuid tegelikkuses on eakad inimesed hinnatundlikud ja paljud neist elavad üksnes pensionist. Seetõttu on oluline hoida kulud vastuvõetavad ja tooted kättesaadavad kõigile, kes neid vajavad.

Kogemused näitavad, et eakatel ja puuetega isikutel on suurem oht olla digitaalsfäärist kõrvale tõrjutud, seepärast tuleb teha rohkem eakate inimeste sotsiaalse tõrjutuse vältimiseks tööl, kodus ja kogukonnas. Uuringute kohaselt on vanemaealised inimesed ka vähem valmis uusi tehnoloogiaid kasutama või katsetama; seetõttu on väga tähtis, et väljatöötatavaid tooteid oleks kerge kasutada ning suur osa uuringutest peaks tegelema nende kasutamise lihtsustamisega. See tähendab, et sihtrühm tuleks kaasata juba toote kontseptuaalses ja konstrueerimisstaadiumis.

Ja lõpuks tuleb eristada erinevate vanuserühmade vajadusi. Andmed näitavad, et 65–75 aasta vanuste inimeste vajadused erinevad 75–85-aastaste ja enam kui 85-aastaste eakate vajadustest. Mis puutub puuetega inimestele mõeldud tehnoloogiatesse, siis on neil inimestel sageli väga spetsiifilised vajadused, kuid selliseid spetsiifilisi vajadusi rahuldavate toodete väljatöötamine võib olla kulukas, pealegi on vastav turuosa suhteliselt väike.

Muud mõjud

Mõnel juhul võivad ühiskonna väärikat vananemist võimaldavad IST tehnoloogiad vähendada vajadust tervishoiutöötajate järele (arstid, õed, füsioterapeudid), kuid tuleks uurida, kui ohtlik see on, kui patsiendid tegelevad taastusravi või tervisekontrolliga ilma meditsiiniasjatundjate juuresolekuta.

Muud raportöörile muret tekitavad küsimused on: VKEde juurdepääsu lihtsustamine; mõju tööhõivele tervishoiusektoris, kui vanemaealised tarbijad muutuvad senisest iseseisvamaks; ning praktilised, tehnilised ja regulatiivsed tõkked, mis takistavad vaadeldavas valdkonnas IST laialdasemat kasutamist.

Kokkuvõte

Ettepanekus tuleb täiendavalt täpsustada teadusuuringute sisu ja tööprogrammi koostamise protsessi. On vaja paremat ülevaadet teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse asjakohastest arengutendentsidest liikmesriikides, ühisjoontest, lünkadest või Euroopa mastaabis saadava lisandväärtuse võimalikest valdkondadest.

Ettepanekus ei ole täielikult selgitatud, kuidas kavandatud tegevused aitavad välja kujundada ühtset üleeuroopalist raamistikku, mis võib anda programmis osalevatele tööstustele vajaliku ühise turu.

Lõppkokkuvõttes on hädavajalik, et EL võtaks Euroopa rahvastiku vananemise suhtes omaks kõikehõlmava lähenemisviisi. Meie demograafilised arengutendentsid mõjutavad mitmeid poliitikavaldkondi: tööhõivet, eluasemeküsimusi, haridust ja koolitust, sotsiaalabi ning rahvatervist.

• [1]  75-aastastest ja vanematest inimestest 45 protsendil on igapäevane elutegevus mingil määral raskendatud.

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS (18.12.2007)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on eakate inimeste elukvaliteedi parandamine uue info- ja sidetehnoloogia (IST) vahendite abil
(KOM(2007)0329 – C6‑0178/2007 – 2007/0116(COD))

Arvamuse koostaja: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek1 Põhjendus 6
(6) Tuginedes aktiivsele vananemisele kui uute tööhõivesuuniste põhiosisele, kavatseb ELi lähenemine vananemisele mobiliseerida kõigis vanustes inimeste täieliku potentsiaali ja rõhutab vajadust vahetada killustatud vananemisstrateegiad sidusate vastu, mis põhinevad elutsüklipõhisel lähenemisel.	(6) Tuginedes aktiivsele vananemisele kui uute tööhõivesuuniste põhiosisele ja võttes arvesse seda, et tänu info- ja sidetehnoloogial põhinevatele süsteemidele ning toodetele ei ole eakate eest hoolitsevatel inimestel (enamikul juhtudel naistel) vaja tööelust loobuda, kavatseb ELi lähenemine vananemisele mobiliseerida kõigis vanustes inimeste täieliku potentsiaali, tagades naistele ja meestele võrdsed võimalused, ja rõhutab vajadust vahetada killustatud vananemisstrateegiad sidusate vastu, mis põhinevad elutsüklipõhisel lähenemisel.
Selgitus
Selle muudatusettepaneku eesmärk on rõhutada mõtet edendada tööhõivet info- ja sidetehnoloogia abil mitte ainult eakate aktiivse elu pikendamise kaudu, vaid ühtlasi võimaldades seda, et eakate eest hoolitsevad inimesed (tavaliselt naised) ei oleks sunnitud tööelust loobuma.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 6 a (uus)
	(6 a) Info- ja sidetehnoloogia (IST) ning e-teenuste kiire areng suurendavad teabealase eraldatuse ohtu. Digitaalse kirjaoskuse parandamine, eelkõige naiste hulgas kõikidel tasanditel, on seetõttu infoühiskonda kaasatuse ja selles osalemise eeltingimus.
Selgitus
Teadus- ja arendustegevuse programmides tuleks tegelda digitaalse kirjaoskuse parandamisega, eelkõige probleemidega, mis puudutavad naiste teabealast eraldatust.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 9
(9) AAL ühisprogrammi eesmärk on rahvastiku vananemise probleemile lahenduste otsimine, andes vajaliku õigusliku ja organisatsioonilise raamistiku laiaulatuslikuks liikmesriikide vaheliseks koostööks Euroopa tasandil rakendusuuringute ja innovatsiooni osas vananevas ühiskonnas väärika vananemise info- ja sidetehnoloogia (IST) valdkonnas. Austria, Belgia, Küpros, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Holland, Poola, Portugal ja Hispaania (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) ning Iisrael, Norra ja Šveits on nõustunud kooskõlastama ja ühiselt rakendama meetmeid, mis aitavad kaasa AAL ühisprogrammi elluviimisele. Nende osaluse koguväärtus seitsmenda raamprogrammi kestvusajal on hinnanguliselt vähemalt 150 miljonit eurot.	(9) AAL ühisprogrammi eesmärk on rahvastiku vananemise probleemile lahenduste otsimine, andes vajaliku õigusliku ja organisatsioonilise raamistiku laiaulatuslikuks liikmesriikide vaheliseks koostööks Euroopa tasandil rakendusuuringute ja innovatsiooni osas vananevas ühiskonnas, kus naiste osakaal on nende pikema keskmise eluea tõttu suurem kui meeste oma, väärika vananemise info- ja sidetehnoloogia (IST) valdkonnas. Austria, Belgia, Küpros, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Holland, Poola, Portugal ja Hispaania (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) ning Iisrael, Norra ja Šveits on nõustunud kooskõlastama ja ühiselt rakendama meetmeid, mis aitavad kaasa AAL ühisprogrammi elluviimisele. Nende osaluse koguväärtus seitsmenda raamprogrammi kestvusajal on hinnanguliselt vähemalt 150 miljonit eurot.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 21 a (uus)
	(21 a) Vastavalt seitsmendale raamprogrammile tuleks naiste rolli teaduses ja uurimistegevuses sobivate meetmetega aktiivselt edendada, eesmärgiga innustada suuremal arvul naisi selles valdkonnas tegutsema ning veelgi rohkem edendada nende aktiivset rolli uurimistegevuses.
Muudatusettepanek 5 Artikli 2 punkt c
(c) AAL ühisprogrammile sobiva ja tõhusa juhtimismudeli loomisest, järgides käesoleva otsuse II lisas sätestatud suuniseid;	(c) AAL ühisprogrammile sobiva, tõhusa ja soolist võrdõiguslikkust arvestava juhtimismudeli loomisest, järgides käesoleva otsuse II lisas sätestatud suuniseid;
Muudatusettepanek 6 Artikli 2 punkt g
(g) kõrgel tasemel teadusliku pädevuse ja eetiliste põhimõtete järgimisest vastavalt seitsmenda raamprogrammi üldpõhimõtetele; ning	(g) kõrgel tasemel teadusliku pädevuse ja eetiliste põhimõtete järgimisest, sealhulgas soolise mõõtme integreerimisest kõikidesse uurimisvaldkondadesse, vastavalt seitsmenda raamprogrammi üldpõhimõtetele; ja
Muudatusettepanek 7 Artikkel 3
Rahaliste toetuste andmine spetsiaalselt rakendusstruktuurilt kolmandatele osapooltele AAL ühisprogrammi elluviimiseks, eriti rahaline toetus osalejatele, kes valitakse välja pärast toetuseavalduste konkursikutset, sõltub võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest. Rahalist toetust kolmandatele isikutele antakse teaduslike saavutuste alusel ja vastavalt käesoleva otsuse I lisas sätestatud põhimõtetele ning samas lisas sätestatud korras.	Rahaliste toetuste andmine spetsiaalselt rakendusstruktuurilt kolmandatele osapooltele AAL ühisprogrammi elluviimiseks, eriti rahaline toetus osalejatele, kes valitakse välja pärast toetuseavalduste konkursikutset, sõltub võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõtetest. Rahalist toetust kolmandatele isikutele antakse teaduslike saavutuste alusel ja vastavalt käesoleva otsuse I lisas sätestatud põhimõtetele ning samas lisas sätestatud korras.
Muudatusettepanek 8 Artikli 12 teine lõik
2. Komisjon korraldab AAL ühisprogrammi vahehindamise kaks aastat pärast programmi algust, aga igal juhul hiljemalt aastal 2010. Hindamises käsitletakse AAL ühisprogrammi rakendamise kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas teaduslikku, juhtimisalast ja rahalist integratsiooni, ning seatud eesmärkide saavutamist, sealhulgas soovitusi sobivaimate viiside kohta integratsiooni edasiseks suurendamiseks. Komisjon edastab selle tulemused oma märkustega ning vajaduse korral ettepanekutega käesoleva otsuse muutmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	2. Komisjon korraldab AAL ühisprogrammi vahehindamise kaks aastat pärast programmi algust, aga igal juhul hiljemalt aastal 2010. Hindamises käsitletakse AAL ühisprogrammi rakendamise kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas teaduslikku, juhtimisalast ja rahalist integratsiooni ja programmi mõju soolisele võrdõiguslikkusele, ning seatud eesmärkide saavutamist, sealhulgas soovitusi sobivaimate viiside kohta integratsiooni edasiseks suurendamiseks. Komisjon edastab selle tulemused oma märkustega ning vajaduse korral ettepanekutega käesoleva otsuse muutmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 9 I lisa I osa (Konkreetsed eesmärgid) esimese lõigu esimene taane
– Edendada innovatiivsete info- ja sidetehnoloogial (IST) põhinevate toodete, teenuste ja süsteemide esilekerkimist selleks, et vananeda väärikalt kodus, kogukonnas, tööl, parandades nõnda vanemate inimeste elukvaliteeti, suurendades nende sõltumatust, ühiskondlikust elust osavõttu, oskusi ja tööalast konkurentsivõimet ning vähendades tervishoiu- ja sotsiaalhoolduse kulusid. See võib põhineda näiteks IST tehnoloogia innovatiivsel kasutamisel, uutel klientidega suhtlemise viisidel või uut tüüpi väärtusahelatel iseseisva elu teenuste jaoks.	– Edendada innovatiivsete info- ja sidetehnoloogial (IST) põhinevate toodete, teenuste ja süsteemide esilekerkimist selleks, et vananeda väärikalt kodus, kogukonnas, tööl, parandades nõnda vanemate inimeste elukvaliteeti, suurendades nende sõltumatust, ühiskondlikust ja majanduselust osavõttu, oskusi ja tööalast konkurentsivõimet ning tagades tervishoiu- ja sotsiaalhoolduse kulude majanduslik teostatavus, samas suurendades sellise hoolduse pakkumist igapäevaelus. See võib põhineda näiteks IST tehnoloogia innovatiivsel kasutamisel, uutel klientidega suhtlemise viisidel või uut tüüpi väärtusahelatel iseseisva elu teenuste jaoks.
Muudatusettepanek 10 I lisa V osa (AAL ühisprogrammi elluviimise eeldatavad tulemused) esimene lõik
Spetsiaalne rakendusstruktuur esitab aastaaruande, mis annab üksikasjaliku ülevaate AAL ühisprogrammi rakendamise (esitatud ja rahastamiseks välja valitud projektide arv, ühenduste vahendite kasutamine, riigisiseste vahendite jaotamine, osalejate liik, riigi statistilised andmed, vahendussündmused ja levitustegevus jne) ning edaspidise integreerimise suunas tehtud edusammude kohta.	Spetsiaalne rakendusstruktuur esitab aastaaruande, mis annab üksikasjaliku ülevaate AAL ühisprogrammi rakendamise (esitatud ja rahastamiseks välja valitud projektide arv, võttes arvesse meeste ja naiste võrdõiguslikkuse mõõdet, ühenduse vahendite kasutamine, riigisiseste vahendite jaotamine, osalejate liik, riigi statistilised andmed, vahendussündmused ja levitustegevus jne) ning edaspidise integreerimise suunas tehtud edusammude kohta.

MENETLUS

Pealkiri	Eakate inimeste elukvaliteedi parandamine
Viited	KOM(2007)0329 - C6-0178/2007 - 2007/0116(COD)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)                istungil teada andmise kuupäev	FEMM 21.6.2007
Arvamuse koostaja                nimetamise kuupäev	Lidia Joanna Geringer de Oedenberg 12.7.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	20.11.2007		17.12.2007
Vastuvõtmise kuupäev	17.12.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	25 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Edit Bauer, Emine Bozkurt, Hiltrud Breyer, Edite Estrela, Věra Flasarová, Claire Gibault, Zita Gurmai, Esther Herranz García, Piia-Noora Kauppi, Pia Elda Locatelli, Doris Pack, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Zita Pleštinská, Christa Prets, Karin Resetarits, Eva-Britt Svensson, Anne Van Lancker, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Gabriela Creţu, Iratxe García Pérez, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Donata Gottardi, Anna Hedh, Kartika Tamara Liotard, Marusya Ivanova Lyubcheva, Maria Petre

MENETLUS

Pealkiri	Eakate inimeste elukvaliteedi parandamine
Viited	KOM(2007)0329 – C6-0178/2007 – 2007/0116(COD)
EP-le esitamise kuupäev	14.6.2007
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 21.6.2007
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 21.6.2007		EMPL 21.6.2007		CULT 21.6.2007		FEMM 21.6.2007
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	BUDG 24.10.2007		EMPL 27.6.2007		CULT 25.6.2007
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Neena Gill 26.6.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	5.11.2007
Vastuvõtmise kuupäev	24.1.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	45 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Šarūnas Birutis, Jan Březina, Renato Brunetta, Philippe Busquin, Jerzy Buzek, Dragoş Florin David, Pilar del Castillo Vera, Den Dover, Adam Gierek, Norbert Glante, Fiona Hall, David Hammerstein, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Mary Honeyball, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Anne Laperrouze, Pia Elda Locatelli, Eugenijus Maldeikis, Eluned Morgan, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Atanas Paparizov, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Anni Podimata, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Catherine Trautmann, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras, Dominique Vlasto
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Neena Gill, Vittorio Prodi, John Purvis, Esko Seppänen, Vladimir Urutchev, Lambert van Nistelrooij
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Pierre Pribetich