Menetlus : 2007/2190(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0028/2008

Esitatud tekstid :

A6-0028/2008

Arutelud :

PV 21/02/2008 - 3
CRE 21/02/2008 - 3

Hääletused :

PV 21/02/2008 - 4.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0069

RAPORT     
PDF 162kWORD 90k
31.1.2008
PE 398.450v02-00 A6-0028/2008

Territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta järelmeetmed – Euroopa ruumilise arengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse tegevusprogramm

(2007/2190(INI))

Regionaalarengukomisjon

Raportöör: Gisela Kallenbach

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta järelmeetmete kohta – Euroopa ruumilise arengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse tegevusprogramm

(2007/2190(INI))

Euroopa Parlament,

–      võttes arvesse ELi territoriaalset tegevuskava („territoriaalne tegevuskava”) ja jätkusuutlike Euroopa linnade Leipzigi hartat („Leipzigi harta”), mis mõlemad võeti vastu ruumilise planeerimise ja linnaarengu eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel Leipzigis 24.-25. mail 2007, ning Euroopa Liidu territoriaalse tegevuskava rakendamise esimest tegevusprogrammi, mis võeti vastu ruumilise planeerimise ja arengu eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel Ponta Delgadas (Assoorid) 23.-24. novembril 2007 („esimene tegevuskava”);

–   võttes arvesse neljandat aruannet majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta (KOM(2007)0273) („neljas ühtekuuluvuse aruanne”);

–   võttes arvesse Euroopa ruumi arenguplaani (ESPD), mis võeti vastu ruumilise planeerimise eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel Potsdamis 11. mail 1999;

–   võttes arvesse Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustiku (ESPON) 2006. aasta programmi tulemusi;

–   võttes arvesse kavandatavat programmi ESPON 2013;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 158 ja artiklit 159;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A6‑0028/2008),

A.  arvestades, et territoriaalne mitmekesisus, mitmekeskuselised ja kompaktsed linnad on Euroopa territooriumi struktuuri olulised tunnused;

B.   arvestades, et käesoleval ajal elab suurem osa Euroopa kodanikest linnades;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu ruumilise arengu praeguste väljakutsete hulka kuuluvad kliimamuutus, valglinnastumine ja maakasutus, energiatarbimine, transpordiinfrastruktuurid, demograafilised muutused, sealhulgas elanike lahkumine maapiirkondadest ja teistest ELi piirkondadest, laienemise mõju sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning globaliseerumise ebavõrdne mõju piirkondadele, mis hõlmab suurenevat lõhet jõukate ja vähem jõukate piirkondade vahel ning linna- ja maapiirkondade ebavõrdset arengut koostoimes struktuursete muutustega;

D.  arvestades, et territoriaalses tegevuskavas seatud eesmärkideks on tasakaalustatud ja mitmekeskuselise linnasüsteemi arendamine ning linna ja maapiirkondade vahelise uue partnerluse loomine, piirkondlike innovatsiooniklastrite rajamine, mis tagavad ühesuguse juurdepääsu infrastruktuurile ja teadmistele, üleeuroopalise riskijuhtimise edendamine, säästev areng, looduse ja kultuuripärandi tulevikule suunatud korraldus ja kaitse;

E.   arvestades, et Leipzigi hartas sätestatud eesmärgid on rohkem suunatud integreeritud linnaarengupoliitika paremale rakendamisele, nähes ette kvaliteetse avaliku ruumi loomise ja tagamise, infrastruktuurivõrgustike kaasajastamise ja energiatõhususe parandamise, ennetava innovatsiooni ja hariduse edendamise ning – eriti ebasoodsamas olukorras olevates linnaosades – keskkonnasõbraliku, tõhusa ja taskukohase linnatranspordi arendamise, füüsilise keskkonna parandamise strateegiate väljatöötamise, kohaliku majanduse ja tööturupoliitika tugevdamise ning aktiivse haridus- ja kutseõppepoliitika laste ja noorte jaoks;

F.   arvestades, et ruumiline planeerimine on sobiv vahend liikmesriikide, nende piirkondade ja linnade maakasutuse ja asustuse struktuuri reguleerimiseks ning asustatud punktide elutingimuste ja arenguvõimaluste määratlemiseks;

G.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika kui strateegilise juhtimisvahendi kõrval on vaja teisi meetmeid, et täita territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta eesmärke, eriti ruumilise mõju hindamise, integreeritud lähenemisviisi ja ruumilise planeerimise vaatluse osas;

H.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika kõrval avaldab ruumilisele arengule olulist mõju maaelu arengu poliitika; arvestades, et mõlema poliitika integreerimine on siiski veel puudulik ja seetõttu on vajalik parem sünergia, mis tooks esile tegeliku arengupotentsiaali ning suurendaks maapiirkondade külgetõmmet ja konkurentsivõimet, mis omakorda aitaks võidelda elanikkonna lahkumisega maapiirkondadest;

I.    arvestades, et avaliku ruumi, loodus- ja kultuurmaastiku ning arhitektuuri kvaliteet mängib linnas ja maapiirkondades elavate inimeste elutingimuste juures olulist rolli ning kujutab endast märkimisväärset mõjurit elukoha valikul;

J.    arvestades, et loovus ja innovatsioon on määrava tähtsusega ressursid globaliseeritud teadmuspõhisele ühiskonnale üleminekul; arvestades, et seetõttu sõltub jätkusuutliku ruumi- ja linnaarengu edu oluliselt kohaliku loomingulise potentsiaali arengust;

K.  arvestades, et ehituskultuur (kvaliteetse hoonestatud keskkonna kultuur), st kultuuriliste, majanduslike, tehnoloogiliste ja keskkonnategurite kogum, mis mõjutab planeerimise ja ehitamise kvaliteeti ning kulgu, kujutab endast integreeritud linnaarengu olulist osa;

L.   arvestades, et integreeritud lähenemisviis eeldab, et arendatavad projektid peaksid moodustama ühtse pikaajalise tegevuskava, milles on ühendatud majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõõde ning millesse on täielikult kaasatud linnaarengu programmide planeerimise, elluviimise ja hindamisega tegelevad peamised sidusrühmad;

M.  arvestades, et ühtekuuluvuse territoriaalset mõõdet puudutav integreeritud lähenemisviis ei hõlma üksnes maakasutuse planeerimist ja linnaarengu meetmeid ning poliitikat, sest lõppeesmärk on tagada tasakaal Euroopa kodanike vahel olenemata nende elukohast – eesmärk, mida ei saa saavutada ainuüksi maakasutuse planeerimise abil,

1.   on seisukohal, et territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta eesmärke on võimalik saavutada üksnes siis, kui järgitakse laiahaardelist, paljusid sektoreid hõlmavat ja terviklikku arengustrateegiat, millega viiakse ellu integreeritud lähenemisviisi põhimõtted;

2.   teeb ettepaneku – pidades silmas ühtekuuluvuspoliitika vahehindamist ning ühtekuuluvuspoliitikat pärast 2013. aastat – analüüsida, mil määral võiks integreeritud lähenemisviisi rakendamine olla siduvaks nõudeks struktuurifondide programmide planeerimisel ja projektide valikul; palub seetõttu otsuste tegijatel vabatahtlikult rakendada uusi koostöömeetodeid;

3.   tervitab linnaarengu eest vastutavate ELi ministrite mitteametlikul kohtumisel Leipzigis 24.–25. mail 2007. aastal vastu võetud otsust moodustada Saksamaa juhtimisel valitsustevaheline töörühm, et kindlaks teha ja selgitada mitmesuguseid küsimusi seoses algatuse JESSICA rakendamisega;

4.   tervitab sellega seoses komisjoni talituste vahelise rühma loomist, mis hakkab tegelema integreeritud lähenemisviisi rakendamise ettepanekutega, ning kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd kõigi sotsiaal- ja majanduspartneritega ning tagama nende kaasamise kõikide territoriaalse ühtekuuluvusega seotud otsuse langetamisse; palub, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti rühma edasisest tegevusest;

5.  palub ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kujundamisel pärast 2013. aastat erilist tähelepanu pöörata ruumilistele erijoontele ja vajadustele ning nendest teguritest lähtuvale piirkondade eristamisele; soovitab kasutada rakendamisele suunatud ning teadusuuringutel ja pideval seirel põhinevaid planeerimisvahendeid, nagu on sätestatud Leipzigi hartas;

6.  palub komisjonil ja nõukogul ühtekuuluvuspoliitika vahehindamise raames kogu territooriumi arendamise huvides paremini ära kasutada sünergiat Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondiga (EAFRD); soovitab, pidades silmas ühtekuuluvuspoliitikat pärast 2013. aastat, tihedat kooskõlastatust ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu poliitika vahel, et edendada maapiirkondade elukvaliteedi parandamise võimalusi;

7.  märgib, et innovatsioonipotentsiaali ei ilmuta mitte üksnes suurlinnapiirkonnad, vaid Lissaboni strateegia eesmärkide edukate täitjate hulka kuuluvad ka mõned ääremaal asuvad ja maapiirkonnad; palub komisjoni tungivalt senisest rohkem tegelda kõnealuste piirkondade eduteguritega, et luua maapiirkondades asuvate väikeste ja keskmiste linnade arengumudel;

8.  rõhutab linna- ja maapiirkondade vahelise partnerluse ning ülesannete jagamise olulisust piirkonna kui terviku tasakaalustatud ja säästva arengu jaoks; kutsub linna- ja maapiirkondade valitsusi üles koostöös kõigi avaliku ja erasektori sidusrühmadega kindlaks tegema, millised on nende ühised väärtused, ning välja töötama ühiseid piirkondlikke ja allpiirkondlikke arengustrateegiaid, et tagada kõikidele Euroopa Liidu kodanikele paremad elutingimused ja elukvaliteet; palub tulevastel eesistujariikidel korraldada nende küsimustega tegelemiseks territoriaalse planeerimise ja linnaarengu eest vastutavate ministrite mitteametlikke kohtumisi;

9.  palub komisjonil ja nõukogul Euroopa Liidu üldeelarve läbivaatamise raames arvestada territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi hartaga ning teha kvalitatiivseid kohandusi, mis võimaldaksid territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide tulemuslikumat arvestamist ELi poliitikas; on seisukohal, et selle saavutamiseks tuleb võtta lähematel aastatel õigusloomega seotud meetmeid;

10. palub nõukogul Lissaboni strateegia ja Göteborgi strateegia (jätkusuutliku arengu strateegia) läbivaatamise käigus 2008. aasta kevadisel ülemkogul määratleda territoriaalse ja linnapoliitika huvid eesmärkidena;

11. nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid kiiresti meetmeid territoriaalse tegevuskava eesmärkide saavutamiseks ja Leipzigi harta rakendamiseks;

12. palub, et nõukogu ja liikmesriigid, lähtudes mitmetasandilisest valitsemise põhimõttest, milles võetakse arvesse Euroopa Liidu territoriaalset mitmekesisust ja austatakse subsidiaarsuse põhimõtet, kaasaksid territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta tegevusprogrammi elluviimisesse täielikult kohalikud ja piirkondlikud valitsused, sealhulgas piiriülesed riigiasutused, ning partnerluse põhimõtte alusel majandus- ja sotsiaalpartnerid, samuti asjaomased valitsusvälised organisatsioonid ja erasektori sidusrühmad, ning toetab selliseid püüdlusi aktiivselt; rõhutab, et vajadusse koostööd teha peaksid positiivselt suhtuma kõik asjaomased sidusrühmad, kuna on tõestatud, et järjekindel koostöö on tulemuslik;

13. tuletab meelde info- ja sidetehnoloogiale juurdepääsu tähtsat rolli piirkondade tulevaste arenguvõimaluste jaoks ning soovitab seepärast – nagu on sätestatud territoriaalses tegevuskavas – lülitada infrastruktuur (näiteks lairibakaablid) uutesse transpordi- ja sideprogrammidesse;

14. palub komisjonil läbi viia ELi asjaomase põhipoliitika süstemaatiline analüüs, nagu liikmesriigid on kokku leppinud esimese tegevuskava teise tegevusliini põhjal, ning viia läbi asjaomaste uute õigusaktide ruumilise mõju hindamine; tuletab siinkohal meelde ESPONi poolt välja töötatud hindamismeetodite potentsiaali;

15. tunnistab, et kvaliteetne koolieelne ja kooliharidus, elukestev õpe, ülikoolid ja muud uurimisinstituudid on linnade ja piirkondade tulevase arengu jaoks üliolulised;

16. nõuab loovate majandussektorite poliitika sidumist ruumi- ja linnaarenguga, et luua kättesaadavate vahenditega (ühtekuuluvuspoliitika, ruumi- ja linnaplaneerimine) raamistik ning, arvestades ruumi kvaliteeti, parandada loova ja uuendusliku tegevuse võimalusi;

17. peab demograafilist arengut arvesse võttes vajalikuks tõsta linnade ja piirkondade kohanemisvõimet, asetades sealjuures raskuspunkti iseseisvale arengule ja vabatahtliku töö propageerimisele;

18. rõhutab, et demograafiline areng toob kaasa uusi väljakutseid tööturul, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuses ning elamumajanduses ja planeerimises üldisemalt; märgib, et elanikkonna vananemist võib vaadelda võimalusena luua uusi töökohti üha suureneval turul ning uusi tooteid ja teenuseid, mis parandavad eakamate inimeste elukvaliteeti; rõhutab, et nn hõbedase majanduse arendamine on tähtis nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil;

19. kutsub liikmesriike üles, et nad tagaksid põhimõtteliselt kogu oma territooriumil üldhuviteenuste osutamise, juurdepääsu ja kättesaadavuse, et võimaldada eri piirkondade elanikel oma piirkonna konkreetseid võimalusi ja potentsiaali ära kasutada; nõuab tungivalt, et eriti võetaks arvesse ebasoodsas olukorras olevate inimrühmade vajadusi, nagu puuetega inimesed, sisserändajad, etnilised vähemused, pikaajalised töötud ja vähekvalifitseeritud töötajad, ning naiste erivajadusi; kutsub komisjoni üles, et ta annaks oma suunistes üldhuviteenuste ja riigihangete korraldamise raameeskirjade kohaldamise kohta kohalikele asutustele rohkem võimalusi kohalike vajaduste ja kohalike sidusrühmade arvestamiseks, ning parandaks nende paindlikkust;

20. palub komisjonil, pidades silmas Lissaboni lepinguga ühendusele uue pädevuse andmist ruumilise planeerimise valdkonnas, töötada välja teatis ELi raamistiku loomise kohta ruumilise mõju hindamiseks projekti tasandil, võttes arvesse ESPONi tehtud tööd;

21. juhib tähelepanu asjaolule, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist tuleb esimese tegevusprogrammi rakendamiseks tugevdada koostööd ja koordineerimist parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel;

22. väljendab heakskiitu eriti selle üle, et Lissaboni lepinguga kuulutatakse territoriaalne ühtekuuluvus majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrval lepingu eesmärgiks ning kõnealuses valdkonnas nähakse ette ELi ja liikmesriikide vahel jagatud õigusloomepädevus; juhib tähelepanu sellele, et Lissaboni lepinguga tunnistatakse asjaolu, et saari, mägi- ja piirialasid ning väga kõrvalisi ja hõredalt asustatud piirkondi mõjutavate territoriaalsete probleemidega tuleb tegelda, kuna nad mõjutavad negatiivselt ELi majanduse üldist konkurentsivõimet; kutsub komisjoni üles täiendama esimest tegevusprogrammi konkreetsete ettepanekutega ELi meetmete ja algatuste kohta;

23. rõhutab asjaolu, et territoriaalse ühtekuuluvuse kohta puudub veel ühiselt kokkulepitud määratlus; ning nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon annaks territoriaalsele ühtekuuluvusele selge määratluse ning tooks oma tulevases territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevas rohelises raamatus ära territoriaalse arengu eesmärgid Euroopa Liidus; eeldab, et suurimat tähtsust omistatakse eesmärgile, et kõikidele liidu kodanikele tagatakse olenemata nende elukohast ELis võrdsed arengu- ja juurdepääsuvõimalused;

24. soovitab ESDPd edasi arendada ja rõhutab uute liikmesriikide täieliku kaasamise vajadust kõnealusesse plaani;

25. peab oluliseks territoriaalse tegevuskava rakendamise edukuse järjepidevat hindamist; kutsub nõukogu, komisjoni ja kõiki teisi sidusrühmi üles hindama nii esimese tegevusprogrammi üksikute meetmete rakendamise edukust kui ka nende meetmete mõju ja osatähtsust Euroopa jätkusuutlikus ruumilises arengus;

26. kutsub nõukogu üles nii kiiresti kui võimalik avaldama lihtsad kvantifitseeritavad näitajad ELi ruumilise arengu vaatluseks; soovitab maakasutusega seotud aastanäitajad kasutusele võtta ruumilise arengu ühe näitajana;

27. juhib tähelepanu asjaolule, et kõnealuseid näitajaid on võimalik kasutada sihtmärkidena ruumilise arengu juhtimiseks; teeb ettepaneku, et nõukogu ja komisjon kasutaksid kindlaks määratud näitajaid tulemuste võrdlemiseks liikmesriikide vahel ning parimate tavade andmebaasi loomiseks;

28. toetab nõukogu kavatsust esitada aruanne esimese tegevusprogrammi rakendamise kohta igal mitteametlikul ministrite kohtumisel; teeb nõukogule ettepaneku kaaluda Euroopa ruumilise arengu vastastikuse õppe programmi loomist liikmesriikide kogemuste ja heade tavade vahetamiseks;

29. rõhutab territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta vahelise parema koordineerimise olulisust; avaldab seoses sellega kahetsust, et nõukogu pole veel vastu võtnud tegevuskava Leipzigi harta eesmärkide saavutamiseks, ja palub seda teha järgmistel eesistujariikidel, et sel viisil saavutada Leipzigi harta raames järjepidev jätkutegevus;

30. tervitab Sloveenia kui eesistujariigi algatust välja töötada ruumilise ja linnaarengu koordineerimise parandamise meetmed ning neid edendada, et veelgi paremini ühitada territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta eesmärgid;

31. viitab komisjoni neljandast ühtekuuluvusaruandest tulenevatele järeldustele, milles linnu ja maapiirkondi nähakse elanikkonna, majandusliku tugevuse ja innovatsiooni keskustena; tervitab piirkondlike ja linna innovatsiooniklastrite rajamise ettepanekuid ning palub kõnealuseid klastreid rakendada nii ELi piires kui ka väljaspool ELi piire;

32. palub komisjonil ja nõukogul, arvestades eriti linnakeskkonna auditi projekti tulemusi, kehtestada näitajad linnade jätkusuutlikkuse tulemuste võrdlemiseks Leipzigi harta mõistes, näiteks energiatarbimine inimese kohta, ühiskondliku transpordi kasutamise osakaal transpordi kogumahus ning kasvuhoonegaaside heitkogused inimese kohta;

33. rõhutab linnade keskset rolli Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel ning nõuab seepärast tervikliku ja hästi koordineeritud linnaarengu strateegia loomist, mida toetaksid kõik valitsemistasandid ja erasektor;

34. kutsub komisjoni üles tundma suuremat huvi valglinnastumise küsimuse vastu; kutsub liikmesriike üles – võttes arvesse maastiku killustamist ja linnade kasvust tulenevat maa kaotust liikmesriikides – rakendama tõhusaid meetmeid ja maakasutuse piiramise strateegiaid;

35. soovitab liikmesriikidel rõhutada linnade sisearengu eelistamist välisarengu ees, st olemasoleva hoonestuse tähtsustamist uus- või ümberehitistena uute maa-alade hõlvamise ees, seda eelkõige jätkusuutliku maakorralduse abil;

36. tervitab rõhu asetamist transpordiliikide vastastikusele sidumisele Leipzigi hartas; rõhutab integreeritud ja säästva transpordisüsteemi tähtsust ning olulist rolli, mida jalgratturitele ja jalakäijatele mõeldud parandatud infrastruktuur võib etendada eelkõige suuremates linnades; palub komisjonil uurida tõhusamaid mehhanisme, et aidata kohalikke asutusi integreeritud transpordivõrkude väljatöötamisel, eriti vähem arenenud piirkondades;

37. täheldab kahetsusega, et sotsiaalsed ja majanduslikud erinevused eelkõige Euroopa suurlinnapiirkondades ja linnades, kuid ka maapiirkondades suurenevad jätkuvalt; kutsub liikmesriike üles selle probleemiga jõulisemalt tegelema ning seda struktuurifondide vahendite jaotamise programmide koostamisel rohkem arvestama;

38. on seisukohal, et linnad kannavad erilist vastutust ELi kliimakaitse eesmärkide täitmise eest, kuna vaid nemad saavad pakkuda võimalikke lahendusi vähendamaks ülemaailmseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid seoksid kliimakaitse kui üldeesmärgi linnaarenguga;

39. rõhutab asjaolu, et investeerimine keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse, nagu uuenduslikud ennetus-, leevendus- ja kohandusmeetmed, pakub pikas perspektiivis olulisi ettevõtlusvõimalusi;

40. märgib, et kui värske õhu koridoride puudumine põhjustab edasist kliima soojenemist ja saasteainete sisalduse suurenemist, hakkavad linnapiirkonnad kliimamuutuse mõju all veelgi tõsisemalt kannatama;

41. nõuab pingutuste suurendamist integratsiooni ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks, eelkõige hoonestatud keskkonna puuduste kõrvaldamise ja keskkonnatingimuste parandamise abil, püüeldes samal ajal linnapiirkondade tasakaalustatud arengupoliitika suunas, nimelt probleemsete linnaosade stabiliseerimise ja atraktiivsete elamis-, töötamis- ja vaba aja veetmise võimaluste pakkumise kaudu;

42. nõuab ebasoodsas olukorras olevate linnajagude paremat integreerimist; palub liikmesriikide pädevatel asutustel teha kindlaks hoiatavad taandarengu märgid konkreetsetes piirkondades ning suurendada pingutusi sotsiaalse integratsiooni poliitika rakendamiseks, et vähendada ebavõrdsust ja ennetada sotsiaalset tõrjutust; rõhutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete olulist rolli majandusarengus ja territoriaalses konkurentsivõimes mitte ainult ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, vaid kõigis linnapiirkondades;

43. kutsub komisjoni üles tulevaste rahastamisprogrammide raames, mille alla kuulub ka teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm, jõulisemalt toetama projekte, millega edendatakse kogemuste arendamist ja vahetamist jätkusuutliku linnahalduse, energiatõhusate tavade ja tehnoloogia edendamise, linnade keskkonnaprobleemide lahendamise ja linnade kliimamuutuse vastasesse võitlusse panustamise teemal;

44. on seisukohal, et linnade identiteedi ja kodanike aktiivse osaluse tugevdamine võib kaasa aidata Leipzigi harta eesmärkide edukale täitmisele; palub komisjonil ja liikmesriikidel käivitada territoriaalne dialoog, et edendada üldsuse osalemist planeerimises eesmärgiga anda linnapiirkondadele uut elujõudu ja neid arendada;

45. kutsub liikmesriike ning nende piirkondi ja linnu üles pöörama suuremat tähelepanu kõrgekvaliteedilise ehituskultuuri loomisele ning korraliku ja taskukohase eluaseme kättesaadavusele kui otsustavatele teguritele sotsiaalse kaasatuse tagamisel ning linna elukvaliteedi kujundamisel jätkusuutliku linnaarengu kontekstis, pöörates samal ajal erilist tähelepanu üldkasutatava ruumi kvaliteedile, eriti arhitektuuriprojektide kvaliteedi seisukohalt, kui vahendile tagada liidu kodanikele suurem heaolu;

46. palub nõukogul ning eriti eesistujariikidel Sloveenial ja Prantsusmaal tugineda Saksamaa ja Portugali eesistumise ajal territoriaalse ühtekuuluvuse alal tehtud edusammudele ning jätkata selles suhtes ettepanekute vastuvõtmist; on seisukohal, et kuna senini on rõhuasetus olnud linnadel, linna ja maa vahelistel suhetel ning maakasutuse planeerimisel, peaks tulevastes algatustes rohkem arvesse võtma ebasoodsa asukohaga piirkondade vajadusi (näiteks saared, mägi- ja piirialad ning kõrvalised ja hõredalt asustatud piirkonnad);

47. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning Regioonide Komiteele.


SELETUSKIRI

Taust

24.–25. mail 2007. aastal võtsid ruumilise planeerimise ja linnaarengu eest vastutavad ELi ministrid mitteametlikul kohtumisel Leipzigis vastu territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta.

Tuginedes Euroopa ruumilise planeerimise tulevaste väljakutsete ühisele analüüsile, leppisid ELi ministrid kokku Euroopa Liidu arengu territoriaalsetes prioriteetides ning integreeritud linnaarengu poliitika soovitustes, kus erilist rõhku pannakse mahajäänud linnaosadele.

Territoriaalne tegevuskava on liikmesriikide valitsustevahelise pikaajalise koostöö tulemus ning põhineb seni kehtiva Euroopa territoriaalse arenguplaani kolmel peamisel eesmärgil:

§ tasakaalustatud ja mitmekeskuselise linnade süsteemi arendamine ning uus suhe linna ja maa vahel;

§ võrdse juurdepääsu tagamine infrastruktuurile ja teadmistele;

§ säästev areng, eelkõige looduse ja kultuuripärandi haldamine ja kaitse.

Territoriaalse tegevuskava vastuvõtmine tugevdab territoriaalset mõõdet ning haakub jõupingutustega paremini määratleda ja välja töötada territoriaalse ühtekuuluvuse kontseptsioon. EÜ asutamislepingu artiklite 2, 6, 16 ja 158 alusel on territoriaalset ühtekuuluvust kolmanda mõõtmena ühtekuuluvuspoliitikas juba arvesse võetud. Reformileping seab territoriaalse ühtekuuluvuse lepingu eesmärgiks ning näeb selles valdkonnas ette ELi ja liikmesriikide kaasõiguspädevuse.

Linnaarenguga tegelevad ELi ministrid leppisid kokku Leipzigi hartas, kuigi ELil ei ole õiguspädevust linaarengu valdkonnas. Linnamõõde kerkib aga järjest enam esile Euroopa tasandil, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika väljatöötamisel. Linnade laienemisega kaasnevad paljud väljakutsed, nagu linnaosade lagunemine, linnasiseste liiklusvõrkude ülekoormatus, pinnase katmine, keskkonnakahjud ja sotsiaalsed probleemid. Leipzigi harta põhineb eelkõige järgmistel tulemustel:

§ Lille’i tegevuskava aastast 2000,

§ Urban Acquis aastast 2004 ja

§ Bristoli lepe aastast 2005.

Teel esimese tegevusprogrammi vastuvõtmise suunas

23. novembril 2007. aastal toimub Assooridel ministrite nõukogu mitteametlik kohtumine, kus ELi ministrid võtavad vastu tegevusprogrammi territoriaalse tegevuskava rakendamiseks. Tegevusprogramm on raamiks konkreetsetele üksikmeetmetele, mis tuleb läbi viia territoriaalse tegevuskava eesmärkide saavutamiseks kuni esimese hindamiseni 2010. aastal. Seejuures eristatakse viit valdkonda:

§ territoriaalse tegevuskava rakendamine ministrite pädevusvaldkonnas,

§ ELi oluliste dokumentide mõjutamine ning sektoripõhiste poliitikate territoriaalse mõõtme ja linnamõõtme tugevdamine,

§ mitmetasandilise halduse tugevdamine,

§ ELi territoriaalse arengu hindamine ja võrdlemine,

§ esimese tegevusprogrammi koordineerimine ja hindamine ning kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine territoriaalse ühtekuuluvuse ja säästva territoriaalse arengu jaoks.

Tegevusprogramm peaks käivitama dünaamilise protsessi, mis võimaldab Euroopa territoriaalset arengut positiivselt mõjutada vastavalt territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta eesmärkidele.

Euroopa Parlamendi roll

Euroopa Parlament oli sidusrühmana territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta väljatöötamisse kaasatud, osales aktiivselt selles protsessis ning soovib rakendumist kriitiliselt jälgida.

27. veebruaril 2007. aastal võttis regionaalarengukomisjon (REGI) vastu arvamuse soovitustega territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta jaoks, oma arvamuses nõudis REGI muu hulgas täpsete hindamiskriteeriumide ja mõõdetavate eesmärkidega tegevusprogrammi.

Omaalgatuslik raport, mis põhineb REGI aktiivsel panusel territoriaalse tegevuskava, Leipzigi harta ning esimese tegevusprogrammi vastuvõtmisesse, aitab oluliselt kaasa ELi tasakaalustatud, säästva ja territoriaalse arengu rakendamisele.

Raport tuleks vastu võtta enne ELi kevadist tippkohtumist, kus päevakorras on arutelu Lissaboni ja Göteborgi strateegia üle, et arvestataks rohkem territoriaalse mõõtme ja linnamõõtme aspekte nende strateegiate raames.

Eduka rakendamise eeldused

Territoriaalses tegevuskavas ja Leipzigi hartas sõnastatud eesmärke on võimalik saavutada üksnes ulatusliku, sektoritevahelise ja tervikliku arengustrateegia abil. Seepärast on äärmiselt oluline kasutada nii vertikaalset kui ka horisontaalset integreeritud lähenemisviisi.

Vertikaalne integreeritud lähenemisviis tähendab paremat kooskõlastust ja koostööd erinevate riiklike tasandite vahel (kohalik, piirkondlik, riiklik ja Euroopa tasand), kusjuures kaasatakse kõik asjassepuutuvad kohalikud ja piirkondlikud osalejad ning kodanikuühiskond (sidusrühmad). Tegevusprogramm peaks ärgitama tegutsema nii pädevaid ELi ministreid kui ka kaasama eesmärkide rakendamisse kõik riiklikud tasandid. Eelkõige kohalikud ja piirkondlikud osalejad peaksid omaks võtma eesmärgid, mis on eriti olulised ruumiplaneerimise eesmärkide saavutamisel(1).

Linnaareng saab olla edukas üksnes siis, kui seda mõistetakse linna ja seda ümbritseva piirkonna poliitikana. Sest nii nagu linna ümbritsev piirkond saab kasu linna poolt pakutavast, nii vajab ka linn teda ümbritsevat piirkonda nende funktsioonide täitmiseks, millega ta ise piisavalt toime ei tule, nagu puhkus ja veevarustus. Arvestades intensiivseid vastastikuseid suhteid, eelkõige materjali-, kapitali- ja inimvooge linna ja seda ümbritseva piirkonna vahel, saab selgeks, et linnad peavad neid ümbritsevate piirkondadega sõlmima partnerluse. Selleks tuleb luua asjakohased haldusstruktuurid, mis võimaldavad kasutada sünergiat ja vältida ebatervet konkurentsi ressursside pärast. Üle tuleb saada bürokraatlikest ja poliitilistest takistustest. Territoriaalne ja piirkondlik koostöö on võtmetähtsusega, et vältida polariseerumist linna- ja maapiirkondade vahel ning optimaalselt ära kasutada sünergiat. Maapiirkondade spetsiifilised pädevused aitavad oluliselt kaasa Euroopa territoriaalsele mitmekesisusele.

Säästev territoriaalne ja linnaareng nõuab ka horisontaalset integreeritud lähenemisviisi. Sektoripõhine poliitika ei tohi vastu töötada maakasutuse planeerimise või linnaarengu eesmärkidele, vaid peab olema nende eesmärkidega kooskõlas. Seepärast tuleb sektoripõhist poliitikat, nagu transpordipoliitika või energiapoliitika, analüüsida nende mõjude koha pealt, mida see poliitika avaldab suuremale ja väiksemale territooriumile. Selline lähenemisviis aitab ühtlasi vältida sotsiaalset tõrjutust ja edendada mahajäänud linnaosi. Seepärast tuleb rakendada integreeritud arengustrateegiat, mis arvestab erinevaid aspekte, nagu koolitus, tööturg, transpordipoliitika ja ehituskultuur.

Ühtekuuluvuspoliitika on võtmetähtsusega territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta eesmärkide saavutamisel. Ühtekuuluvuspoliitika on rahastamismahult kõige olulisem vahend, mille abil suunata säästvat territoriaalset ja linnaarengut. Struktuurifondide vahendite eraldamine peaks senisest rohkem olema suunatud territoriaalse arengu poliitilistele eesmärkidele, nagu mitmekeskuselise linnade süsteemi edendamine või kliimamuutusi silmas pidades üleeuroopalise riskijuhtimise toetamine.

Linnad kannavad erilist vastutust ühenduse kliimakaitse eesmärkide täitmisel. Kliimasõbraliku linna juhtmõtte kohaselt tuleb kliimakaitset käsitleda läbiva teemana ja arvestada kõigi aspektide korral. Struktuurifondid saavad siin kaasa aidata, näiteks soodustades esmajärjekorras kliimasõbralikke transpordilahendusi ja energiatõhusat ehitust.

Konkreetsed ettepanekud, kuidas paremini rakendada territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta eesmärke

Üksnes majandusliku, ökoloogilise, sotsiaalse ja kultuurilise arengu koostoime teeb võimalikuks tasakaalustatud territoriaalse ja linnaarengu. Territoriaalne areng hõlmab kogu territooriumi arengu planeerimist ja juhtimist (asulaehitus, kaubandus / ettevõtlus / tööstus, transport, infrastruktuur, loodus, põllumajandus), kusjuures linnapiirkonnad on oma majanduslike ja ühiskondlike funktsioonide ning oma komplekssuse tõttu etendanud alati erilist rolli.

Portugali eesistumisajal on üheks raskuspunktiks territoriaalse tegevuskava eesmärkide rakendamine. Liikmesriigid leppisid territoriaalses tegevuskavas kokku viia tegevuskava esimene hindamine läbi 2010. aastal Ungari eesistumisajal. Selline hindamine on mõttekas üksnes siis, kui territoriaalse tegevuskava konkreetseid eesmärke kõrvutatakse reaalse arenguga. Seepärast on vajalik, et esimese tegevusprogrammi rakendamise raames määratletakse konkreetsed, mõõdetavad sihtnäitajad, mille abil on võimalik ELi territoriaalset arengut hinnata. Selleks tuleks kaasata Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustiku (ESPON) uuringute ettepanekud (nt ESPON 1.1.1 mitmekeskuselisuse kohta, ESPON 1.1.4 demograafilise arengu kohta, ESPON 1.2.1 transpordi kohta).

Lissaboni reformileping seab territoriaalse ühtekuuluvuse lepingu eesmärgiks ning annab Euroopa Liidule selles valdkonnas kaaspädevuse koos liikmesriikidega. Komisjon peaks seda alust kasutama, et territoriaalse tegevuskava rakendamist algatustega kiirendada ning avatud kooskõlastusmeetodi raames edasi arendada.

See hõlmab – lisaks ELi tasandil uute õigusaktide eelnõude territoriaalse mõju hindamisele – ELi poliitikate täpsemat analüüsi nende territoriaalse mõju koha pealt. Mõned ESPON projektid on selles vallas juba andnud esimesi tulemusi, mida tuleks poliitika väljatöötamisel arvestada(2). Sektoripõhiste ELi poliitikate territoriaalsete mõjude süsteemsem analüüs on eeldus integreeritud lähenemisviisi tõhusaks rakendamiseks. Selle valdkonna tarvis on ESPON välja töötanud meetodid territoriaalsete mõjude hindamiseks: TEQUILA pakub mitmemõõtmelise analüüsi meetodit(3). Uuest ESPON programmist 2013 eelarvega 34 miljonit eurot võib selleks täiendavalt kasu olla.

Tõstmaks teadlikkust sellest, millised on regionaalpoliitika ja sektoripõhiste ELi poliitikate territoriaalsed mõjud, tuleks ELi kevadisel tippkohtumisel struktuurifondide arutelu raames käsitleda ka territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta rakendamist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata integreeritud lähenemisviisi olulisusele ja territoriaalse mitmekesisuse tagamisele.

Komisjoni ettepanekul ja ESPONi tööde põhjal tuleks välja töötada ühtne üleeuroopaline raamistik territoriaalsete mõjude hindamiseks projekti tasandil. Osadel liikmeriikidel, nagu Saksamaal, Austrial, Belgia Vallooni piirkonnal ja Portugalil on juba selline instrument. Seeläbi kogutud kogemusi võiks arutelus arvesse võtta. Taolist hindamisraamistikku tuleks eelkõige kasutada struktuurifondidest toetust saavate suurprojektide korral. Seda oleks vaja just selleks, et toetuskõlbulike projektide valikul paremini hinnata territoriaalset mõju. Maa kasutuselevõtmise vähendamine ning linnakeskuste multifunktsionaalne kasutamine elu- ja töökohana on samuti territoriaalse arengu poliitilised eesmärgid, mis senisest enam peaksid olema eelduseks struktuurifondidest vahendite eraldamisel.

Lissaboni strateegia rakendamise raames tuleb riiklikes strateegilistes raamkavades rohkem tähelepanu pöörata territoriaalsele ja linnamõõtmele, mis peab sisalduma ka komisjoni võrdlusanalüüsis avatud kooskõlastusmeetodi raames. Lisaks tuleb territoriaalseid ja linnaarengu aspekte Euroopa poliitikate hindamisel ja väljatöötamisel rohkem arvesse võtta, näiteks eelarvekontrolli, maaelu arengu poliitika või ELi transpordipoliitika raames.

Järeldus

Territoriaalses tegevuskavas ja Leipzigi hartas seatud sihtide teostamine ei ole eesmärk omaette, vaid aitab kaasa säästvale arengustrateegiale ELi kõikide kodanike elukvaliteedi parandamiseks. Euroopa Liitu iseloomustab suur territoriaalne mitmekesisus väikesel maaalal ning kõrge elukvaliteet, üheks põhjuseks on siin ka teadlik maakasutuse planeerimine ning säästev linna- ja regionaalpoliitika. Selle eelise eest peaks EL edaspidigi hoolt kandma. Territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta õnnestunud rakendamine saab selleks oluliselt kaasa aidata.

(1)

Vt ka: Euroopa Komisjon, "Spatial impacts of Community policies and costs of non-coordination".

(2)

Vt muu hulgas "Struktuurifondide territoriaalsed mõjud, ESPON projekt 2.2.1".

(3)

Draft ad-hoc note, Policy Department B, EP, "Follow-up of the TA and the Leipzig Charter: Towards a European Action Programme for spatial development and territorial cohesion".


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.1.2008

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

51

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alfonso Andria, Emmanouil Angelakas, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Jana Bobošíková, Victor Bostinaru, Antonio De Blasio, Bairbre de Brún, Petru Filip, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Eugenijus Gentvilas, Ambroise Guellec, Pedro Guerreiro, Zita Gurmai, Marian Harkin, Jim Higgins, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Mieczysław Edmund Janowski, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Jamila Madeira, Mario Mantovani, Sérgio Marques, Miroslav Mikolášik, James Nicholson, Lambert van Nistelrooij, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Pierre Pribetich, Wojciech Roszkowski, Grażyna Staniszewska, Margie Sudre, Oldřich Vlasák, Vladimír Železný

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Peter Baco, Jan Březina, Brigitte Douay, Den Dover, Jill Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Dariusz Maciej Grabowski, Mirosław Mariusz Piotrowski, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Christa Prets, Miloslav Ransdorf, Czesław Adam Siekierski, László Surján

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Vladimir Urutchev

Õigusteave - Privaatsuspoliitika