RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi mitmeaastaste tehniliste suuniste kohta

15.2.2008 - (KOM(2007)0393 – C6‑0248/2007 – 2007/0135(CNS)) - *

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Adam Gierek

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi mitmeaastaste tehniliste suuniste kohta

(KOM(2007)0393 – C6‑0248/2007 – 2007/0135(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0393),

–   võttes arvesse nõukogu 1. veebruari 2003. aasta otsuse 2003/76/EÜ artikli 4 lõiget 3, milles kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed[1], mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0248/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A6‑0039/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Artikli 3 punkti 1 alapunkt g
(g) põlevkivi.	(g) bituumenkilt.
Selgitus
Mõiste „süsi” määratlust on ebasobivalt laiendatud nii, et see hõlmab põlevkivi, samas kui see juba sisaldab kivisütt, mis hõlmab A sütt ja seega bituumenkilta. Seetõttu tuleks mõiste „põlevkivi” asemel kasutada laiemat mõistet „bituumenkilt”, sest põlevkivi on üks bituumenkilda alaliike.
Muudatusettepanek 2 Artikli 4 lõike 1 esimene a alalõik (uus)
	Sellised projektid tõstavad söe konkurentsivõimet kohalikel energiaturgudel, eeldusel et kohalikke söevarusid kasutatakse tõhusalt.
Muudatusettepanek 3 Artikli 4 lõike 2 punkt c a (uus)
	(c a) söe varjatud primaarenergia tõhus muundamine teisteks energialiikideks, kasutades näiteks traditsioonilist söe gaasistamis- ja vedeldamistehnoloogiat;
Selgitus
Traditsiooniline söe gaasistamine ja vedeldamine on puhtad söepõletustehnoloogiad. Mootorikütusena kasutamisel aitavad gaasistamise ja vedeldamise teel saadud tooted, sh vesinik, tänu tõhusamale energia muundamisele vähendada süsinikdioksiidi heitmeid atmosfääri.
Muudatusettepanek 4 Artikli 4 lõike 2 punkt c b (uus)
	(c b) ökonoomsemad ja usaldusväärsemad tehnoloogiad.
Muudatusettepanek 5 Artikli 6 lõike 2 punkt d
(d) jäätmemägede korrastamine ja söe tootmis- ja tarbimisjääkide tööstuslik kasutamine;	(d) jäätmemägede korrastamine ja söe tootmis- ja tarbimisjääkide kasutamine;
Muudatusettepanek 6 Artikli 7 lõige 1
Sellise eesmärgiga teadusprojektid on seotud pikaajalise energiavarustuse perspektiiviga ja käsitlevad seoses majandus-, energia- ja keskkonnaküsimustega nende söemaardlate ajakohastamist, mida ei saa tavapäraseid kaevandustehnoloogiad kasutades ökonoomselt kaevandada. Projektid võivad sisaldada uuringuid, strateegiate määratlusi, alus- ja rakendusuuringuid ning uudsete tehnoloogiate katsetamist, mille abil oleks võimalik ühenduse söeressursse ajakohastada.	Sellise eesmärgiga teadusprojektid on seotud pikaajalise energiavarustuse tagamise perspektiiviga ja käsitlevad seoses majandus-, energia- ja keskkonnaküsimustega sellise söe ajakohastamist ja tõhusat transporti, mida ei saa tavapäraseid kaevandustehnoloogiad kasutades ökonoomselt kaevandada. Projektid võivad sisaldada uuringuid, strateegiate määratlusi, alus- ja rakendusuuringuid ning uudsete tehnoloogiate katsetamist, mille abil oleks võimalik ühenduse söeressursse ajakohastada.
Muudatusettepanek 7 Artikli 7 lõige 2
Eelistatakse projekte, mis integreerivad sellised täiendavad tehnoloogiad nagu metaani või süsinikdioksiidi adsorbeerimine, söekihist metaani ekstraheerimine ja maa-aluse söe gaasistamine.	Eelistatakse projekte, mis integreerivad sellised täiendavad tehnoloogiad nagu metaani või süsinikdioksiidi adsorbeerimine, söekihist metaani ekstraheerimine ja selle kasutamine energiaallikana, tõhus söepõletamine soojus- ja elektrienergia tootmisprotsessides ning ebatraditsioonilised maa-aluse söe gaasistamise meetodid.
Muudatusettepanek 8 Artikli 8 punkt j a (uus)
	j a) terasest valandid ja sepised ning paagutatud tooted, mis on saadud pulbermetallurgia abil rauapulbrist ja rauasulamitest, kui edasiseks töötlemiseks mõeldud pooltöödeldud tooted;
Selgitus
Kuues raamprogramm hõlmas terasest valandeid, terasest sepiseid ja paagutatud rauast tooteid, mis on saadud pabermetallurgia abil, nendele otseselt viidates. Seetõttu on muudatusettepaneku esitajal praeguse ettepaneku osas kahtlused.
Muudatusettepanek 9 Artikli 9 punkt b
b) terase omadused, eelkõige mehaanilised omadused madalal ja kõrgel temperatuuril, näiteks tugevus ja sitkus, väsimus, kulumine, roome, korrosioon ja murdumiskindlus;	b) terase iseloom, eelkõige teraste mehaanilised omadused madalal ja kõrgel temperatuuril, näiteks tugevus erinevates pingeseisundites, kõvadus, löögikindlus, mehaaniline ja termiline väsimus, roome- ja murdumiskindlus, kulumiskindlus ning vastupidavus korrosioonile;
Muudatusettepanek 10 Artikli 9 punkt c
c) kasutusea pikendamine, eelkõige parandades teraste ja terasestruktuuride vastupidavust kuumusele ja korrosioonile;	c) kasutusea pikendamine, eelkõige parandades teraste ja terasestruktuuride vastupidavust kõrgele temperatuurile ja korrosioonile;
Muudatusettepanek 11 Artikli 9 punkt c
c) kasutusea pikendamine, eelkõige parandades teraste ja terasestruktuuride vastupidavust kuumusele ja korrosioonile;	c) kasutusea pikendamine, eelkõige parandades teraste ja terasestruktuuride vastupidavust kuumusele, korrosioonile ja teistele mõjudele;
Muudatusettepanek 12 Artikli 9 punkt d
d) terast sisaldavad komposiidid ja kihtstruktuurid;	d) kiulised ja kihilised komposiidid ja struktuurid;
Muudatusettepanek 13 Artikli 9 punkt e
e) mikrostruktuuride ja mehaaniliste omaduste simuleerivad prognoosmudelid;	e) mikrostruktuuride, mehaaniliste omaduste jne simuleerivad prognoosmudelid;
Muudatusettepanek 14 Artikli 10 punkt b
b) teraseliigid ja monteeritud struktuuride kavandamine, mis võimaldaksid terasejäätmeid lihtsalt ringlusse võtta ja muuta kasutatavaks teraseks;	b) terasestruktuuride kavandamine, mida on kasutusea lõpus lihtne demonteerida, eesmärgiga võtta terasejäätmed ringlusse ja muuta kasutatavaks teraseks;
Muudatusettepanek 15 Artikkel 13
Kolmandate riikide ettevõtjad, riigiasutused, teadusasutused või kesk- ja kõrgharidusasutused, või muud õigussubjektid, sealhulgas füüsilised isikud võivad osaleda üksikprojektide alusel teadusprogrammist finantsabi saamata, eeldusel et osalemine on ühenduse huvides.	Kolmandate riikide ettevõtjad, riigiasutused, teadusasutused või kesk- ja kõrgharidusasutused, või muud õigussubjektid, sealhulgas füüsilised isikud võivad osaleda üksikprojektide alusel teadusprogrammist finantsabi saamata, eeldusel et osalemine on ühenduse huvides ning asjaosaline suudab leida projekti rakendamiseks vajalikud peamised vahendid.
Muudatusettepanek 16 Artikkel 20
Söe ja terase nõuanderühmad (edaspidi „nõuanderühmad”) on sõltumatud tehnikanõuanderühmad.	Söe ja terase nõuanderühmad (edaspidi „nõuanderühmad”) on sõltumatud tehnikanõuanderühmad, mis koosnevad asjakohase kvalifikatsiooniga spetsialistidest.
Muudatusettepanek 17 Artikli 22 kolmas lõik
Komisjon tagab mõlemas nõuanderühmas valdkondadealaste eriteadmiste tasakaalustatuse ja võimalikult laia geograafilise esindatuse.	Komisjon tagab mõlemas nõuanderühmas valdkondadealaste eriteadmiste tasakaalustatuse ja võimalikult laia geograafilise ja geograafilis-majandusliku esindatuse, võttes arvesse eelkõige [neid liikmesriike, mis ühinesid Euroopa Liiduga 2004. aastal].
Muudatusettepanek 18 Artikli 25 lõike 3 esimene lõik
3. Komisjon koostab infopaketi, milles nähakse ette üksikasjalikud osalemiseeskirjad, taotluste ja projektide haldamise metoodika, taotlusvormid, projektide esitamise eeskirjad, näidistoetuslepingud, toetuskõlblikud kulud, suurim lubatav finantsabi, makseviisid ja teadusprogrammi iga-aastased esmatähtsad eesmärgid.	3. Komisjon koostab infopaketi, milles nähakse ette üksikasjalikud osalemiseeskirjad, taotluste ja projektide haldamise metoodika, taotlusvormid (sealhulgas nende täitmise juhendid), projektide esitamise eeskirjad, näidistoetuslepingud, toetuskõlblikud kulud, suurim lubatav finantsabi, makseviisid ja teadusprogrammi iga-aastased esmatähtsad eesmärgid.

• [1]               (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22)

SELETUSKIRI

Söe ja terase teadusfond loodi pärast Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) lepingu, mis oli esimene samm ühendatud Euroopa suunas, kehtivuse lõppemist. Vastavalt nõukogu suunistele vaadati söe ja terase teadusfondi toimimine uuesti läbi käesoleval aastal ehk viis aastat pärast selle loomist. Läbivaatamisel keskenduti eelkõige materjalide ja energia tõhusale kasutamisele, keskkonnakaitsele ning töökohtade kaitsele. Söe ja terase teadusfondi oluline eelis on, et seda saab kasutada täiendava rahastamisallikana teadusuuringuteks, mida seitsmes raamprogramm ei hõlma. Söe ja terase teadusfondi rahastatakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse lepingu kehtivuse lõppemisel järelejäänud kapitali toodetud intressidest, kusjuures vahendid jagunevad nii, et 27,2% eraldatakse söega seotud teadusuuringuteks ja 72,8% terasega seotud teadusuuringuteks, mis peegeldab ESTÜ lepingu ajal kasutatud jaotust.

Arvestades fondi tähtsust elujõulise majandusarengu jaoks ELis, eriti uutes liikmesriikides, on igati teretulnud komisjoni arvamus, et söe ja terase teadusfond peaks säilima. Teras on ikka veel üks peamiseid töömaterjale masina- ja ehitustööstuses, samas kui tehnoloogilisi võimalusi terase kvaliteedi parandamiseks ja tootmisprotsesside tõhustamiseks on veel piisavalt. Terasestruktuuride töökindluse tagamiseks ning masinate ja seadmete töö tõhususe suurendamiseks tuleb läbi viia (mitmel juhul ulatuslikud) empiirilised uuringud, et optimeerida erinevate terase liikide keemilist koostist ja omadusi.

Naiste ja meeste võrdne esindatus uurimisrühmades aitab suurendada töötavate naiste arvu ja julgustada neid osalema ELi söe ja terase teadusprogrammides ning kaotab praeguse tasakaalustamatuse.

Et muuta süsi energiaturul konkurentsivõimelisemaks, tuleb tõhustada piirkondlike söevarude kasutamist, mis aitab suurendada energia varustuskindlust ELis. Ettepanekus võtta vastu otsus liigitatakse bituumenkilt – tahkekütus, mida tuntakse ka põlevkivina – söe alla. Mõiste „süsi” määratlust laiendati üksnes käesoleva otsuse tarbeks, et võtta arvesse selle fossiilkütuse kasutamist Eesti elektrijaamades.

Kaevanduste töö korraldamisega seotud eriprobleemide tõttu, mis sõltuvad kohalikest geoloogilistest tingimustest, eriti sügavate kaevanduste puhul, on vajalikud järkjärgulised teadusuuringuid. Sellised eriti põhjalikud teadusuuringud tuleks läbi viia enne sügaval asuvate metaaniga täidetud koksisöe maardlate kaevandamiseks mõeldud kaevanduste ehitamist ja käivitamist.

MENETLUS

Pealkiri	Söe ja terase teadusfond
Viited	KOM(2007)0393 – C6-0248/2007 – 2007/0135(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	27.7.2007
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 3.9.2007
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 3.9.2007		ENVI 3.9.2007
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	BUDG 17.7.2007		ENVI 17.7.2007
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Adam Gierek 2.10.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	19.12.2007
Vastuvõtmise kuupäev	29.1.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	46 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Attard-Montalto, Šarūnas Birutis, Jan Březina, Jerzy Buzek, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Dragoş Florin David, Pilar del Castillo Vera, Den Dover, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Norbert Glante, Fiona Hall, David Hammerstein, Mary Honeyball, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Romano Maria La Russa, Pia Elda Locatelli, Eluned Morgan, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Atanas Paparizov, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Anni Podimata, Vladimír Remek, Herbert Reul, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Andres Tarand, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alexander Alvaro, Etelka Barsi-Pataky, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Eija-Riitta Korhola, Pierre Pribetich, Esko Seppänen, Dirk Sterckx, Silvia-Adriana Ţicău, Vladimir Urutchev
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Ignasi Guardans Cambó, Inés Ayala Sender
Esitamise kuupäev	15.2.2008