RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tühistatakse nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88

Choisissez la langue de votre document :

Menetlus : 2007/0084(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik : A6-0061/2008
Esitatud tekstid : A6-0061/2008		Arutelud :		Hääletused : PV 21/05/2008 - 5.4 CRE 21/05/2008 - 5.4 Selgitused hääletuse kohta		Vastuvõetud tekstid : P6_TA(2008)0216

RAPORT ***I

259k

1190k

4.3.2008

PE 393.868v02-00

A6-0061/2008

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tühistatakse nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88

(KOM(2007)0245 – C6‑0127/2007 – 2007/0084(COD))

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

Raportöör: Gábor Harangozó

		EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
		SELETUSKIRI
		MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tühistatakse nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88

(KOM(2007)0245 – C6‑0127/2007 – 2007/0084(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0245)(1);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 285 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0127/2007);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6‑0061/2008),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek		Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 4
(4) Tuleb jälgida nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) määratletud maaelu arenguga seotud meetmete rakendamist.		(4) Tuleb koguda andmeid nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) määratletud maaelu arenguga seotud meetmete rakendamise kohta.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 5
(5) Oma järeldustes põllumajanduse keskkonnanäitajate kohta tunnistas nõukogu vajadust põllumajandustegevusi käsitlevate võrreldavate andmete järele, mis on kogutud sobival geograafilisel tasandil ning mis hõlmavad kogu ühendust. Nõukogu palus komisjonil võtta meetmed, mis on nimetatud komisjoni teatises KOM(2006)508, mis käsitleb Euroopa Liidu uute uuringute väljatöötamist eelkõige põllumajandusettevõtete juhtimistavade ja talumajapidamiste sisendite kasutuse kohta.		(5) Oma järeldustes põllumajanduse keskkonnanäitajate kohta tunnistas nõukogu vajadust põllumajandustegevusi käsitlevate võrreldavate andmete järele, mis on kogutud sobival geograafilisel tasandil ning mis hõlmavad kogu ühendust. Nõukogu palus komisjonil võtta meetmed, mis on nimetatud komisjoni teatises KOM(2006)508, mis käsitleb statistiliste andmete kogumist eelkõige põllumajandusettevõtete juhtimistavade ja talumajapidamiste sisendite kasutuse kohta.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 6
(6) Puudub statistiline teave põllumajanduslike tootmismeetodite kasutamise kohta üksikute ettevõtete tasandil. Seetõttu tuleb läbi viia põllumajanduslikke tootmismeetodeid käsitlev eriuuring, mis seondub strukturaalse teabega põllumajandusettevõtete kohta, et koguda täiendavaid andmeid põllumajanduse keskkonnapoliitika arengu kohta ja parandada põllumajanduse keskkonnanäitajate kvaliteeti.		(6) Puudub statistiline teave põllumajanduslike tootmismeetodite kasutamise kohta üksikute ettevõtete tasandil. Seetõttu tuleb põllumajanduslikke tootmismeetodeid käsitlevate andmete kogumisel teha parandusi, mis seonduvad strukturaalse teabega põllumajandusettevõtete kohta, et koguda täiendavaid andmeid põllumajanduse keskkonnapoliitika arengu kohta ja parandada põllumajanduse keskkonnanäitajate kvaliteeti.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 7
(7) Kõigis liikmesriikides kogutavate põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevad võrreldavad statistilised andmed on olulised ühenduse põllumajanduspoliitika arengu määramisel. Seetõttu tuleks vaadeldavate karakteristikute puhul kasutada võimalikult ühtset liigitust ja samu mõisteid.		(7) Kõigis liikmesriikides kogutavate põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevad võrreldavad statistilised andmed on olulised ühenduse põllumajanduspoliitika arengu määramisel. Seetõttu tuleks vaadeldavate karakteristikute puhul kasutada võimalikult ühtset liigitust ja ühiseid mõisteid.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 7 a (uus)
		(7 a) Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu korraldamine 2010. aastal ning iga kümne aasta tagant läbiviidava rahvaloenduse korraldamine 2011. aastal paneks liikmesriikide statistilistele vahenditele suure koormuse, kui nimetatud kahe tähtsa uuringu jaoks tehtava kohapealse töö perioodid kattuvad. Seepärast tuleks ette näha erand, mis lubab liikmesriikidel põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu korraldada 2009. aastal.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 8
(8) Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta on esitatud käesoleva määruse sätete võrdlusraamistik. Eelkõige tuleb järgida erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtteid.		(8) Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta on esitatud käesoleva määruse sätete võrdlusraamistik, mis käsitleb eelkõige erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtete järgimist. Nõukogu 11. juuni 1990. aasta määrus (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta1 on käesoleva määruse kohaselt esitatavate konfidentsiaalsete statistiliste andmete edastamise ja kaitse võrdlusraamistik eesmärgiga tagada, et kogumise ja levitamise käigus ei avaldata ebaseaduslikult ühenduse statistikat ega kasutata seda mittestatistilisel otstarbel. ________ 1 EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
Selgitus
On oluline tagada konfidentsiaalsus teabe vahetamisel ja levitamisel, et kindlustada tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga (andmesubjektiga) seotud teabe kaitse. Seetõttu tuleks teksti lisada viide kehtivatele ühenduse andmekaitse õigusaktidele.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 9
(9) Põllumajandusettevõtete täpse asukoha kindlaksmääramiseks rakendatavaid geograafilisi andmeid kasutatakse ainult statistilistel eesmärkidel. Tuleks tagada andmete konfidentsiaalsuse kaitse, muu hulgas statistika avaldamisel, kasutades selleks asjakohaseid koondandmeid.		(9) Komisjon peaks kasutama põllumajandusettevõtete asukohta ainult statistilisteks analüüsideks, mitte valimi koostamiseks ega uuringute läbiviimiseks. Tuleks tagada andmete konfidentsiaalsuse kaitse, muu hulgas statistika avaldamisel, kasutades selleks asukoha parameetrite täpsuse piiramist ja asjakohaseid koondandmeid.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 13 a (uus)
		(13 a) On teada, et nõuded seoses põllumajandusettevõtete asukoha kindlaksmääramise ning nende kindlakstegemisega satelliidi abil tekitavad tõsiseid metoodilisi ja tehnilisi probleeme paljudes liikmesriikides.
Muudatusettepanek 9 Artikli 2 punkt a a (uus)
		(a a) Loomühik – standardne mõõtühik, mis võimaldab eri liiki kariloomakategooriaid käsitlevaid andmeid võrreldavuse eesmärgil koondada; loomühikud määratakse kindlaks iga kariloomakategooria söödatarbe alusel, mille puhul rakendatakse koefitsiente artikli 15 lõikes 2 nimetatud korras.
Muudatusettepanek 10 Artikli 2 punkt c a (uus)
		(c a) Põllumajandusettevõtte asukoht – laius- ja pikkuskraadid 5 kaareminuti täpsusega, vältimaks üksiku põllumajandusettevõtte otsest kindlaksmääramist; kui laius- ja pikkuskraadi asukoht hõlmab vaid üht põllumajandusettevõtet, lisatakse nimetatud ettevõte naaberasukoha alla, mis hõlmab vähemalt üht teist põllumajandusettevõtet.
Muudatusettepanek 11 Artikli 3 lõige 2
2. Liikmesriigid, kes kasutavad erinevat vaatluskünnist, peavad siiski määrama kõnealuse künnise kindlaks selliselt, et vaatlusest jäävad välja üksnes kõige väiksemad põllumajandusettevõtted, mis kokku moodustavad 2% või vähem põllumajandusmaast, v.a ühismaa, ja 2% või vähem põllumajandusettevõtte loomühikute koguarvust.		2. Liikmesriigid, kes kasutavad vaatluskünnist, mis on suurem kui üks hektar, peavad siiski määrama kõnealuse künnise kindlaks selliselt, et vaatlusest jäävad välja üksnes kõige väiksemad põllumajandusettevõtted, mis kokku moodustavad 2% või vähem kasutatavast põllumajandusmaast, v.a ühismaa, ja 2% või vähem põllumajandusettevõtte loomühikute koguarvust.
Muudatusettepanek 12 Artikli 4 lõige 2
2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon lubada liikmesriikidel kasutada muid haldusallikaid.		2. Kui liikmesriik otsustab kasutada muud haldusallikat kui lõikes 1 nimetatu, teavitab liikmesriik eelnevalt komisjoni ning esitab üksikasjad kasutatava meetodi ja kõnealuse haldusallika andmete kvaliteedi kohta.
Muudatusettepanek 13 Artikli 5 lõige 2
2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon lubada liikmesriikidel kasutada muid haldusallikaid.		2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lubab komisjon liikmesriikidel kasutada muid haldusallikaid.
Muudatusettepanek 14 Artikli 5 lõige 3
3. Komisjon võib määrata täiendavaid täpsusnõudeid. Kõnealune meede, millega kavandatakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas mõningaid vähemolulisi sätteid lisades ja/või välja jättes, tuleb vastu võtta artikli 15 lõikes 2 nimetatud regulatiivkomitee menetluse korras.		välja jäetud

(Tõlkija märkus: Artikli 5 lõige 3 puudub KOM-teksti eestikeelses versioonis. Artikli 5 lõike 3 teise lause tõlke aluseks on artikli 7 lõike 2 teine lause, mis on identne kõnealuse lausega. Valesti on tõlgitud ingliskeelne väljend „the regulatory procedure with scrutiny”, selle õige tõlge on „kontrolliga regulatiivmenetlus”, mitte „regulatiivkomitee menetlus”. )

Muudatusettepanek 15

Artikli 6 lõige 2

2. 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuring viiakse läbi loendusena. III lisa IV(i) ja V(ii) jaotistes loetletud masinaid ja tööjõu muu tasustatava tegevusega seotud karakteristikute kogumiseks võib siiski kasutada valikuuringut.

2. 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuring viiakse läbi loendusena. III lisa V(ii) jaotises loetletud tööjõu muu tasustatava tegevusega seotud karakteristikute kogumiseks võib siiski kasutada valikuuringut.

Muudatusettepanek 16

Artikli 7 lõige 1

1. Liikmesriigid koguvad teavet III lisas loetletud põllumajandusettevõtetega seotud karakteristikute kohta.

1. Liikmesriigid esitavad teavet III lisas loetletud karakteristikute kohta.

Muudatusettepanek 17

Artikli 7 lõige 2

2. Komisjon võib muuta III lisas esitatud karakteristikute loetelu 2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute jaoks. Kõnealune meede, millega kavandatakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas mõningaid vähemolulisi sätteid lisades ja/või välja jättes, tuleb vastu võtta artikli 15 lõikes 2 nimetatud regulatiivkomitee menetluse korras.

2. Komisjon võib muuta III lisas esitatud karakteristikute loetelu 2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute jaoks artikli 15 lõikes 2 nimetatud kontrolliga regulatiivmenetluse korras.

(Tõlkija märkus: Valesti on tõlgitud ingliskeelne väljend „the regulatory procedure with scrutiny”, selle õige tõlge on „kontrolliga regulatiivmenetlus”, mitte „regulatiivkomitee menetlus”)

Muudatusettepanek 18

Artikli 7 lõige 3

3. Kui karakteristiku esinemissagedus liikmesriigis on madal või puudub, võib komisjon lubada liikmesriigil jätta kõnealune karakteristik põllumajandusettevõtete struktuuriuuringust välja tingimusel, et liikmesriik esitab nõuetekohase põhjenduse.

3. Kui liikmesriik otsustab, et karakteristiku esinemissagedus on madal või puudub, võib karakteristiku andmekogumisest välja jätta. Liikmesriik teavitab komisjoni vahetult uuringule eelneval kalendriaastal kõikidest andmekogumisest väljajäetud karakteristikutest.

Muudatusettepanek 19

Artikli 7 lõige 4

4. Komisjon määratleb karakteristikute mõisted. Kõnealune meede, millega kavandatakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas mõningaid vähemolulisi sätteid lisades ja/või välja jättes, tuleb vastu võtta artikli 15 lõikes 2 nimetatud regulatiivkomitee menetluse korras.

4. Karakteristikute mõisted tuleb vastu võtta artikli 15 lõikes 2 nimetatud kontrolliga regulatiivmenetluse korras.

Muudatusettepanek 20

Artikli 9 lõige 3

3. III lisas nimetatud maaelu arengu meetmeid käsitlevad andmed, mis põhinevad haldusdokumentidel, võib siiski komisjonile esitada eraldi 18 kuu jooksul pärast uuringuaasta lõppu.

3. III lisas nimetatud maaelu arengu meetmeid käsitlevad andmed, mis põhinevad haldusdokumentidel, võib komisjonile esitada eraldi 18 kuu jooksul pärast uuringuaasta lõppu.

Muudatusettepanek 21

Artikli 9 lõige 5 a (uus)

5 a. Komisjon ei kasuta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute andmeid valimi koostamiseks ega uuringute läbiviimiseks.

Muudatusettepanek 22

Artikkel 11

Põllumajanduslike tootmismeetodite uuring

välja jäetud

1. Liikmeriigid viivad läbi põllumajandusettevõtetes kasutatavate põllumajanduslike tootmismeetodite valikuuringu.

2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon lubada liikmesriikidel teha valikuuring kasutades eraldi alavalimit.

3. Liikmesriigid koguvad andmeid V lisas loetletud põllumajanduslike tootmismeetoditega seotud karakteristikute kohta. Kui karakteristiku esinemissagedus liikmesriigis on madal või puudub, võib komisjon nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lubada liikmesriigil jätta kõnealune karakteristik uuringust välja. Aastas niisutamiseks kasutatava vee koguse võib välja arvutada statistilise imputeerimise teel.

5. Vaatlusperiood langeb kokku 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu karakteristikute puhul kasutatavate vaatlusperioodidega.

6. Kõnealuse uuringu tulemused seotakse 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu andmetega üksikute põllumajandusettevõtete kohta. Koondatud kinnitatud andmed edastatakse komisjonile elektrooniliselt hiljemalt 31. detsembril 2012.

7. Uuringuandmete edastamise vormi määrab komisjon.

Selgitus

Ettenähtud täiendav uuring põllumajanduslike tootmismeetodite ligi saja karakteristiku kohta vastavalt artiklile 11 ja V lisale lükatakse tagasi. Nimetatud uuringuga nõutakse kehtivas määruses (EMÜ) nr 571/88 sätestatust rohkem. Kodanike märkimisväärseid täiendavaid jõupingutusi ei õigusta uuringust saadav teave, mis on ilmselgelt piiratud. Uuringu tulemusi ei saa kasutada, kuna ühekordne uuring ei võimalda ekstrapolatsiooni. See tooks kaasa vaid tarbetuid täiendavaid halduskulusid.

Muudatusettepanek 23

Artikli 12 lõige 1

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu teabe, mida viimane võib vajada käesoleva määrusega hõlmatud uuringute korraldamiseks ja metoodika väljatöötamiseks.

välja jäetud

Muudatusettepanek 24

Artikli 12 lõike 2 sissejuhatav osa

2. Eelkõige tuleb liikmesriikidel esitada „riiklik metoodikaaruanne”, milles kirjeldatakse:

2. Liikmesriikidel tuleb esitada käesoleva määrusega hõlmatud uuringute kohta „riiklik metoodikaaruanne”, milles kirjeldatakse:

Muudatusettepanek 25

Artikli 12 lõike 2 punkt a

(a) kasutatud metoodikat;

(a) kasutatud korraldust ja metoodikat;

Muudatusettepanek 26

Artikli 12 lõige 3

3. Riiklik metoodikaaruanne esitatakse komisjonile koos kinnitatud uuringutulemustega.

3. Riiklik metoodikaaruanne esitatakse komisjonile koos kinnitatud uuringutulemustega vastavalt artikli 9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegadele.

Muudatusettepanek 27

Artikli 12 lõige 3 a (uus)

3 a. Lisaks riiklikele metoodikaaruannetele, mida nõutakse iga uuringu lõpus, edastavad liikmesriigid komisjonile kogu lisateabe, mida võidakse nõuda uuringu korralduse ja metoodika kohta.

Muudatusettepanek 28

Artikli 13 lõige 1

1. Liikmesriigid saavad ühenduselt rahalist toetust 50% ulatuses käesoleva määrusega hõlmatud uuringute läbiviimise kuludest, kuid mitte rohkem kui käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud maksimumsummad.

1. Liikmesriigid saavad ühenduselt rahalist toetust maksimaalselt 75 % ulatuses käesoleva määrusega hõlmatud uuringute läbiviimise kuludest, kuid mitte rohkem kui käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud maksimumsummad.

Muudatusettepanek 29

Artikli 13 lõige 4 a (uus)

4 a. Komisjon annab seoses põllumajandusettevõtete asukoha kindlaksmääramisega satelliidi abil käesoleva määruse jõustumisel tehnilist tuge ja vajalikke nõuandeid liikmesriikidele, kes seda taotlevad.

Justification

Nõuded seoses põllumajandusettevõtete asukoha kindlaksmääramise ja põllumajandusettevõtete kindlakstegemisega satelliidi abil tekitavad tõsiseid metoodilisi ja tehnilisi probleeme paljudes liikmesriikides. Seetõttu oleks vaja, et komisjon osutaks vajaduse korral igakülgset tuge, et tagada statistika usaldusväärsus.

Muudatusettepanek 30

Artikli 13 lõike 2 kolmas lõik

Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti ja Slovaki Vabariik – igaühele 0,15 miljonit eurot;

välja jäetud

Muudatusettepanek 31

Artikli 13 lõige 3

3. 2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute puhul vähendatakse lõikes 2 nimetatud maksimumsummasid 60%.

3. 2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute puhul vähendatakse lõikes 2 nimetatud maksimumsummasid 50%.

Muudatusettepanek 32

Artikli 14 lõige 1

1. Kõnealuse kava rakendamise rahaline toetus aastateks 2008–2013, sh komisjonis liikmesriikide poolt vastavalt käesoleva määruse sätetele esitatud andmete töötlemiseks kasutatavate andmebaasisüsteemide haldamiseks, hoolduseks ja arendamiseks vajalikud assigneeringud, on 54,27 miljonit eurot.

Muudatusettepanek 33

Artikli 16 lõige 1

1. Erandina artikli 6 lõigetest 1 ja 2, artiklist 8, artikli 9 lõikest 1, artikli 11 lõigetest 5 ja 6, artikli 13 lõikest 2 ja IV lisast asendatakse Kreeka, Hispaania ja Portugali puhul viited aastale 2010 viidetega aastale 2009.

1. Erandina artikli 6 lõigetest 1 ja 2, artiklist 8, artikli 9 lõikest 1, artikli 11 lõigetest 5 ja 6, artikli 13 lõikest 2, III ja IV lisast asendatakse Kreeka, Hispaania ja Portugali puhul viited aastale 2010 viidetega aastale 2009.

Muudatusettepanek 34

II lisa tabel, „Kasutatava põllumajandusmaa” kirjeldus

Viljelusmaa, koduaiad, püsirohumaa ja -heinamaa, püsikultuuride kasvatamise ala

Viljelusmaa, koduaiad, püsirohumaa, püsikultuuride kasvatamise ala

Muudatusettepanek 35

III LISA

Komisjoni ettepanek

III LISA

Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu karakteristikute loetelu

Karakteristik								Ühik/ liik
I. ÜLDKARAKTERISTIKUD
	Põllumajandusettevõtte geograafiline asukoht
		Põllumajandusettevõtte peakontori geograafiline asukoht						Kood
	Põlumajandusettevõtte õiguslik vorm
		Kas põllumajandusettevõtte eest vastutab õiguslikult ja majanduslikult:
			füüsiline isik, kes on ainuomanik, kui ettevõte on iseseisev?					jah/ei
				Kui vastus eelmisele küsimusele on „jah”, siis kas kõnealune isik (omanik) on ka ettevõtte juhataja?				jah/ei
							Kui kõnealune isik ei ole juhataja, siis kas ettevõtte juhataja on omaniku perekonnaliige?	jah/ei
							Kui juhataja on omaniku pereliige, siis kas ta on omaniku abikaasa?	jah/ei
			üks või mitu füüsilist isikut, kes on osanikud, kui tegemist on põllumajandusettevõtete ühendusega?					jah/ei
			juriidiline isik?					jah/ei
	Põllumajandusettevõtte valduse vorm (omaniku suhtes) ja põllumajandustootmise liik
		Põllumajandusmaa, mida kasutatakse:
			omaniku poolt					ha
			rendisuhte alusel					ha
			loonusrendisuhte või muul alusel					ha
		Sertifitseeritud tootmine:
			Mahepõllundus
				Kõik põllumajanduslikud kõlvikud, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele				ha
				Põllumajandusettevõtte põllumajanduslikud kõlvikud, mille puhul minnakse üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele				ha
				Põllumajandusettevõtte maa, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele, või mis on üle minemas mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele:
							Teravili	ha
							Kuivatatud kaunviljad	ha
							Kartulid	ha
							Suhkrupeet	ha
							Õlikultuurid	ha
							Värsked köögiviljad, melonid, maasikad	ha
							Karja- ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa	ha
							Puuviljad ja marjad	ha
							Tsitrusviljad	ha
							Oliivid	ha
							Veiniviinamarjad	ha
							Muud põllukultuurid (kiutaimed jne)	ha
				Loomakasvatuses kasutatavad mahepõllumajanduslikud tootmismeetodid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele:
							Veised	loomade arv
							Sead	loomade arv
							Kitsed ja lambad	loomade arv
							Kodulinnud	lindude arv
							Muud loomad	loomade arv
			Põllumajanduslik tootmine sertifitseeritud või märgistatud lepingulise raamistiku alusel (v.a mahepõllumajandus)
				EÜ kvaliteedikavad:
					Kõnealuste kavadega hõlmatud põllumajandusettevõtte haritav maa			ha
					Kõnealuste kavadega hõlmatud põllumajandusettevõtte kariloomad			loomade arv
				Riiklikud kvaliteedikavad:
						Kõnealuste kavadega hõlmatud põllumajandusettevõtte haritav maa		ha
						Kõnealuste kavadega hõlmatud põllumajandusettevõtte kariloomad		loomade arv
				EÜ/riiklikud kvaliteedikavad
						Teravili		ha
						Puu- ja köögivili		ha
						Veiniviinamarjad		ha
						Oliivid		ha
						Veised		loomade arv
						Sead		loomade arv
						Lambad ja kitsed		loomade arv
						Kodulinnud		lindude arv
		Põllumajandusettevõtte toodangu sihtkoht:
			Põllumajandusettevõtte omaniku kodumajapidamises tarbitakse üle 50% ettevõtte lõpptoodangust					jah/ei
			Otsemüük tarbijatele moodustab üle 50% põllumajandusettevõtte kogumüügist					jah/ei

II. MAA
	Viljelusmaa
		Teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks:
			Pehme nisu ja speltanisu					ha
			Kõva nisu					ha
			Rukis					ha
			Oder					ha
			Kaer					ha
			Maisiterad					ha
			Riis					ha
			Muu terade saamiseks kasvatatav teravili					ha
		Terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed						ha
			sellest hernes, põlduba ja maguslupiin					ha
		Kartul (sh varajane ja seemnekartul)						ha
		Suhkrupeet (v.a seeme)						ha
		Söödajuurvili ja muguljuurvili (v.a seeme)						ha
		Tehnilised kultuurid (sh rohtsete õlitaimede seeme; v.a kiudtaimede, humala, tubaka ja muude tehniliste kultuuride seeme), sellest:
			Tubakas					ha
			Humal					ha
			Puuvill					ha
			Raps ja rüps					ha
			Päevalill					ha
			Soja					ha
			Linaseemned (õlilina)					ha
			Muud õliseemnekultuurid					ha
			Lina					ha
			Harilik kanep					ha
			Muud kiu tootmiseks kasvatatavad põllukultuurid					ha
			Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed					ha
			Mujal nimetamata tehnilised kultuurid					ha
		Värsked köögiviljad, melonid, maasikad, mis kasvavad:
			avamaal või madala katte all (sisseminekuvõimaluseta)					ha
				põllul				ha
				aiamaal				ha
			klaasi või muu kaitsekatte all (sisseminekuvõimalusega)					ha
		Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid):
			avamaal või madala katte all (sisseminekuvõimaluseta)					ha
			klaasi või muu kaitsekatte all (sisseminekuvõimalusega)					ha
		Söödataimed:
			ajutine rohumaa					ha
			muu haljassööt:
				haljasmais (silomais)				ha
				liblikõielised söödataimed				ha
				muud söödataimed				ha
		Viljelusmaa seemned ja seemikud (v.a teravili, kuivatatud köögivili, kartul ja õliseemnetaimed)						ha
		Muud põllukultuurid						ha
		Subsiidiumideta kesa						ha
		Kesa, mille suhtes kohaldatakse subsiidiume ja mis ei ole majanduslikus kasutuses						ha
	Koduaiad							ha
	Püsirohumaa ja heinamaa							ha
		Püsirohumaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa						ha
		Looduslik rohumaa						ha
		Püsirohumaa ja heinamaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume						ha
	Püsikultuurid
		Puuvilja- ja marjaistandikud						ha
			Värsked parasvöötme puuvilja- ja marjasordid, sellest:					ha
				värsked parasvöötme puuviljad				ha
				värsked lähistroopikavöötme puuviljad				ha
			Marjasordid					ha
			Pähklid					ha
		Tsitruseistandikud						ha
		Oliiviistandikud						ha
			kus tavapäraselt toodetakse lauaoliive					ha
			kus tavapäraselt toodetakse oliive õli tootmiseks					ha
		Viinamarjaistandikud, kus tavapäraselt toodetakse:						ha
			kvaliteetveini					ha
			muud veini					ha
			lauaviinamarju					ha
			rosinaid					ha
		Puukoolid (sh jõulupuud)						ha
			sellest jõulupuud					ha
		Muud püsikultuurid						ha
		Püsikultuurid katmikalal						ha
	Muu maa
		Kasutamata põllumajandusmaa (põllumajandusmaa, mida ei harita enam majanduslikel, sotsiaalsetel vm põhjustel ja mida ei kasutata külvikorrasüsteemis)						ha
		Metsamaad						ha
			sellest lühikese raieringiga madalmets					ha
			sellest metsanduse eesmärkidel kasutatav					ha
		Muu maa (viljatu maa, hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa)						ha
	Järelkultuurid, seened, niisutatud alad, alad, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume, ning alad, mille suhtes kohaldatakse tootmisest kõrvaldamise toetuskavasid, alad, mida kasutatakse biokütuse ja geneetiliselt muundatud põllukultuuride tootmiseks
		Järelkultuurid (v.a köögiviljakultuurid ja katmikalakultuurid)						ha
		Seened						ha
		Niisutatud alad
			Kogu niisutatav ala					ha
			Kogu haritav ala, mida on viimase 12 kuu jooksul vähemalt üks kord niisutatud					ha
		Segukultuurid						ha
		Alad, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume, ning alad, mille suhtes kohaldatakse tootmisest kõrvaldamise toetuskavasid (juba märgitud mujal II jaotises MAA), järgmiselt jaotatuna:						ha
			Alad, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume					ha
			Muul otstarbel kui toiduks kasutatava põllumajandusliku tooraine (nt raps, puud, põõsad jne, sealhulgas läätsed, kikerherned ja hiireherned) tootmiseks kasutatavad alad					ha
			Muud alad					ha
		Biokütuse (või muu taastuva energia) tootmise alad (nt raps, sojauba, nisu ja suhkrupeet); juba märgitud mujal II jaotises MAA						ha
			sellest geneetiliselt muundatud põllukultuurid					ha
		Kõrvalsaadustest (nt õled, oksad) bioenergia tootmiseks kasutatavad alad						ha
		Geneetiliselt muundatud põllukultuurid; juba märgitud mujal II jaotises MAA						ha

III. KARI
	Hobuslased							loomade arv
	Veised:
		Alla ühe aasta vanused isased ja emased veised						loomade arv
		Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid						loomade arv
		Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmad						loomade arv
		Vähemalt kaheaastased pullid						loomade arv
		Vähemalt kaheaastased lehmmullikad						loomade arv
		Lüpsilehmad						loomade arv
		Muud lehmad						loomade arv
	Lambad ja kitsed:
		Lambad (igas vanuses)						loomade arv
			Aretusuted					loomade arv
			Muud lambad					loomade arv
		Kitsed (igas vanuses)						loomade arv
			Emased aretusloomad					loomade arv
			Muud kitsed					loomade arv
	Sead:
		Põrsad eluskaaluga alla 20 kg						loomade arv
		Aretusemised kaaluga vähemalt 50 kg						loomade arv
		Muud sead						loomade arv
	Kodulinnud:
		Broilerid						lindude arv
		Munakanad						lindude arv
		Muud kodulinnud:
			Kalkunid					lindude arv
			Pardid					lindude arv
			Haned					lindude arv
			Jaanalinnud					lindude arv
			Mujal nimetamata kodulinnud					lindude arv
	Küülikud, emased aretusloomad							loomade arv
	Mesilased							tarude arv
	Mujal nimetamata kariloomad							jah/ei
		neist karusloomad						jah/ei

IV. MASINAD JA SEADMED
	IV. (i) MASINAD
	Mis kuuluvad täielikult ettevõttele
		Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid						arv
		Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid						arv
		Teraviljakombainid						arv
		Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid						arv
	Masinad, mida kasutab mitu põllumajandusettevõtet (masinad, mis kuuluvad teisele ettevõttele, ühistule või mis kuuluvad ühiselt mitmele põllumajandusettevõttele) või mis kuuluvad vastavat teenust osutavale ettevõttele
		Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid						jah/ei
		Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid						jah/ei
		Teraviljakombainid						jah/ei
		Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid						jah/ei
	IV. (ii) SEADMED
	Taastuva energia tootmise seadmed energiaallikate kaupa:
		Tuuleenergia						jah/ei
		Biomass						jah/ei
			sellest biometaan					jah/ei
		Päikeseenergia						jah/ei
		Hüdroenergia						jah/ei
		Muud taastuva energia allikad						jah/ei

V. TÖÖJÕUD
	V.(i) PÕLLUMAJANDUSTÖÖ PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTES
		Omanik
			Sugu					mees/naine
			Vanus					vanuserühmad(2)
			Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)					ATÜ %-rühm(3)
		Põllumajandusettevõtte juhataja
			Sugu					mees/naine
			Vanus					vanuserühmad
			Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)					ATÜ %-rühm
		Põllumajandusettevõtte juhataja väljaõpe
			Põllumajandusettevõtte juhataja põllumajanduslik väljaõpe					Väljaõppe koodid(4)
			Põllumajandusettevõtte juhataja tööalane koolitus viimase 12 kuu jooksul					jah/ei
		Ainuomaniku perekonnaliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: meessoost
			Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)					ATÜ %-rühm
		Ainuomaniku perekonnaliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: naissoost
			Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)					ATÜ %-rühm
		Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: meessoost
			Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)					ATÜ %-rühm
		Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: naissoost
			Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)					ATÜ %-rühm
		Ebakorrapäraselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: mees- ja naissoost						Tööpäevade arv
		Põllumajandusettevõttes otseselt mitte töötavate isikute (nt töövõtja töötajate) tehtud põllumajandustöö tööpäevade koguarv (täistööaja ekvivalendina), välja arvatud eelmised kategooriad, vaatluspäevale eelnenud 12 kuu jooksul)						Täispäevade arv
	V.(ii) MUU TASUSTATAV TEGEVUS (mittepõllumajanduslik töö põllumajandusettevõttes ja töö väljaspool põllumajandusettevõtet)
		Omaniku, kes on ka ettevõtte juhataja, muu tasustatav tegevus:
			Töö põllumajandusettevõttes (v.a põllumajandustöö)					ATÜ %-rühm
			Töö väljaspool põllumajandusettevõtet (põllumajanduslik ja mittepõllumajanduslik)					ATÜ %-rühm
		Ainuomaniku abikaasa muu tasustatav tegevus:
			Töö põllumajandusettevõttes (v.a põllumajandustöö)					ATÜ %-rühm
			Töö väljaspool põllumajandusettevõtet (põllumajanduslik ja mittepõllumajanduslik)					ATÜ %-rühm
		Ainuomaniku perekonnaliikmete, kes teevad põllumajandusettevõttes põllumajandustöid, muu tasustatav tegevus:
			Töö põllumajandusettevõttes (v.a põllumajandustöö)					ATÜ %-rühm
			Töö väljaspool põllumajandusettevõtet (põllumajanduslik ja mittepõllumajanduslik)					ATÜ %-rühm
		Väljastpoolt perekonda pärit tööjõud, kes tegeleb muu tasustatava tegevusega põllumajandusettevõttes, mis on otseselt seotud põllumajandusettevõttega (v.a põllumajandustööd)						ATÜ %-rühm

VI. MUU TASUSTATAV MITTEPÕLLUMAJANDUSLIK TEGEVUS, MILLEGA ETTEVÕTTES TEGELDAKSE (otseselt seotud põllumajandusettevõttega)
	VI.(i) Tasustatavate mittepõllumajanduslike tegevuste loetelu
		Turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused						jah/ei
		Käsitöö						jah/ei
		Põllumajandussaaduste töötlemine						jah/ei
		Puidutöötlemine (nt saagimine)						jah/ei
		Vesiviljelus						jah/ei
		Lepinguline töö (kasutades põllumajandusettevõtte tootmisseadmeid)
			Põllumajanduslik (teistes põllumajandusettevõtetes)					jah/ei
			Mittepõllumajanduslik					jah/ei
		Muu						jah/ei
	VI.(ii) Põllumajandusettevõttega otseselt seotud tasustatava mittepõllumajandusliku tegevuse osakaal
		Protsent põllumajandusettevõtte lõpptoodangust						Protsendirühmad(5)

VII. MAAELU ARENGU TOETUS
	Põllumajandusettevõttele viimase kolme aasta jooksul järgmiste maaelu arendamise meetmete raames antud toetused							jah/ei
		Nõustamisteenuse kasutamine						jah/ei
		Põllumajandusettevõtete ajakohastamine						jah/ei
		Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine						jah/ei
		Ühenduse õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse saavutamine						jah/ei
		Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades						jah/ei
		Natura 2000 toetused põllumajandusmaadele						jah/ei
		Vee raamdirektiiviga seotud toetused						jah/ei
		Põllumajanduslikud keskkonnatoetused						jah/ei
				sellest mahepõllumajanduse raames				jah/ei
		Loomade heaolu toetus						jah/ei
		Mittepõllumajanduslike tegevuste mitmekesistamine						jah/ei
		Turismi soodustamine						jah/ei

(Tõlkija märkus: KOM-teksti tõlkes väljajäetav tekst „segukultuurid” puudub (lausest „Järelkultuurid, seened, niisutatud alad, alad, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume, ning alad, mille suhtes kohaldatakse tootmisest kõrvaldamise toetuskavasid, alad, mida kasutatakse biokütuse ja geneetiliselt muundatud põllukultuuride tootmiseks”) ning kahel korral ei vasta KOM-tekst originaalile (ingliskeelse lause „Fresh fruit species, of which:” eestikeelses tõlkes esineb üleliigne sõna „parasvöötme” ning III lisa VI jaotise pealkirjas on üleliigne sõna „MUU”).

Euroopa Parlamendi muudatused

III LISA
Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu karakteristikute loetelu
	Karakteristik						Ühik/ liik
	I. ÜLDKARAKTERISTIKUD
		Põllumajandusettevõtte asukoht
			Laiuskraad (5 või vähema kaareminuti täpsusega)				Kraadid, minutid
			Pikkuskraad (5 või vähema kaareminuti täpsusega)				Kraadid, minutid
		Põlumajandusettevõtte õiguslik vorm
			Kas põllumajandusettevõtte eest vastutab õiguslikult ja majanduslikult:
				füüsiline isik, kes on ainuomanik, kui ettevõte on iseseisev?			jah/ei
					Kui vastus eelmisele küsimusele on „jah”, siis kas kõnealune isik (omanik) on ka ettevõtte juhataja?		jah/ei
						Kui kõnealune isik ei ole juhataja, siis kas ettevõtte juhataja on omaniku perekonnaliige?	jah/ei
						Kui juhataja on omaniku pereliige, siis kas ta on omaniku abikaasa?(6)	jah/ei
				üks või mitu füüsilist isikut, kes on osanikud, kui tegemist on põllumajandusettevõtete ühendusega?			jah/ei
				juriidiline isik?			jah/ei
		Põllumajandusettevõtte valduse vorm (omaniku suhtes) ja põllumajandustootmise liik
			Põllumajandusmaa, mida kasutatakse:
				omaniku poolt			ha
				rendisuhte alusel			ha
				loonusrendisuhte või muul alusel			ha
			Sertifitseeritud tootmine:
				Mahepõllundus
					Kõik põllumajanduslikud kõlvikud, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele		ha
	Karakteristik						Ühik/ liik
					Põllumajandusettevõtte põllumajanduslikud kõlvikud, mille puhul minnakse üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele		ha
					Põllumajandusettevõtte maa, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele, või mis on üle minemas mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele:
						Teravili	ha
						Kuivatatud kaunviljad	ha
						Kartulid	ha
						Suhkrupeet	ha
						Õlikultuurid	ha
						Värsked köögiviljad, melonid, maasikad	ha
						Karja- ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa	ha
						Puuviljad ja marjad	ha
						Tsitrusviljad	ha
						Oliivid	ha
						Veiniviinamarjad	ha
						Muud põllukultuurid (kiutaimed jne)	ha
					Loomakasvatuses kasutatavad mahepõllumajanduslikud tootmismeetodid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele:
						Veised	loomade arv
						Sead	loomade arv
						Kitsed ja lambad	loomade arv
						Kodulinnud	lindude arv
						Muud loomad	jah/ei
			Põllumajandusettevõtte toodangu sihtkoht:
				Põllumajandusettevõtte omaniku kodumajapidamises tarbitakse üle 50% ettevõtte lõpptoodangust			jah/ei
				Otsemüük tarbijatele moodustab üle 50% põllumajandusettevõtte kogumüügist(7)			jah/ei

	II. MAA
		Viljelusmaa
			Teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks:
				Pehme nisu ja speltanisu			ha
	Karakteristik						Ühik/ liik
				Kõva nisu			ha
				Rukis			ha
				Oder			ha
				Kaer			ha
				Maisiterad			ha
				Riis			ha
				Muu terade saamiseks kasvatatav teravili			ha
			Terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed				ha
				sellest hernes, põlduba ja maguslupiin			ha
			Kartul (sh varajane ja seemnekartul)				ha
			Suhkrupeet (v.a seeme)				ha
			Söödajuurvili ja muguljuurvili (v.a seeme)				ha
			Tehnilised kultuurid:
				Tubakas			ha
				Humal			ha
				Puuvill			ha
				Raps ja rüps			ha
				Päevalill			ha
				Soja			ha
				Linaseemned (õlilina)			ha
				Muud õliseemnekultuurid			ha
				Lina			ha
				Harilik kanep			ha
				Muud kiukultuurid			ha
				Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed			ha
				Mujal nimetamata tehnilised kultuurid			ha
			Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mis kasvavad:
				avamaal või madala katte all (sisseminekuvõimaluseta)			ha
					põllul		ha
					aiamaal		ha
				klaasi või muu kaitsekatte all (sisseminekuvõimalusega)			ha
			Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid):
				avamaal või madala katte all (sisseminekuvõimaluseta)			ha
				klaasi või muu kaitsekatte all (sisseminekuvõimalusega)			ha
	Karakteristik						Ühik/ liik
			Taimed, mis on koristatud rohelisena:
				söödataimed:			ha
				muud taimed, mis on koristatud rohelisena:
					haljasmais		ha
					liblikõielised taimed		ha
					muud mujal nimetamata taimed, mis on koristatud rohelisena		ha
			Viljelusmaa seemned ja seemikud				ha
			Muud põllukultuurid				ha
			Subsiidiumideta kesa				ha
			Kesa, mille suhtes kohaldatakse subsiidiume ja mis ei ole majanduslikus kasutuses				ha
		Koduaiad					ha
		Püsirohumaa ja heinamaa					ha
			Püsirohumaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa				ha
			Looduslik rohumaa				ha
			Püsirohumaa ja heinamaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume				ha
		Püsikultuurid
			Puuvilja- ja marjaistandikud				ha
				Puuvilja- ja marjasordid, sellest:			ha
					parasvöötme puuviljad		ha
					lähistroopikavöötme puuviljad		ha
				Marjasordid			ha
				Pähklid			ha
			Tsitruseistandikud				ha
			Oliiviistandikud				ha
				kus tavapäraselt toodetakse lauaoliive			ha
				kus tavapäraselt toodetakse oliive õli tootmiseks			ha
			Viinamarjaistandikud, kus tavapäraselt toodetakse:				ha
				kvaliteetveini			ha
				muud veini			ha
				lauaviinamarju			ha
				rosinaid			ha
			Puukoolid				ha
			Muud püsikultuurid				ha
	Karakteristik						Ühik/ liik
			sellest jõulupuud(8)				ha
			Püsikultuurid katmikalal				ha
		Muu maa
			Kasutamata põllumajandusmaa				ha
			Metsamaad				ha
				sellest lühikese raieringiga madalmets			ha
			Muu maa (viljatu maa, hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa)				ha
		Seened, niisutatud alad, energiakultuurid ja geneetiliselt muundatud põllukultuurid
			Seened				ha
			Niisutatud alad
				Kogu niisutatav ala			ha
				Kogu haritav ala, mida on viimase 12 kuu jooksul vähemalt üks kord niisutatud			ha
			Energiakultuurid (biokütuse või muu taastuva energia tootmiseks)				ha
				sellest tootmisest kõrvaldatud maa			ha
			Geneetiliselt muundatud põllukultuurid				ha

	III. KARI
		Hobuslased					loomade arv
		Veised:
			Alla ühe aasta vanused isased ja emased veised				loomade arv
			Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid				loomade arv
			Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmad				loomade arv
			Vähemalt kaheaastased pullid				loomade arv
			Vähemalt kaheaastased lehmmullikad				loomade arv
			Lüpsilehmad				loomade arv
			Muud lehmad				loomade arv
		Lambad ja kitsed:
			Lambad (igas vanuses)				loomade arv
				Aretusuted			loomade arv
				Muud lambad			loomade arv
	Karakteristik						Ühik/ liik
			Kitsed (igas vanuses)				loomade arv
				Emased aretusloomad			loomade arv
				Muud kitsed			loomade arv
		Sead:
			Põrsad eluskaaluga alla 20 kg				loomade arv
			Aretusemised kaaluga vähemalt 50 kg				loomade arv
			Muud sead				loomade arv
		Kodulinnud:
			Broilerid				lindude arv
			Munakanad				lindude arv
			Muud kodulinnud:				lindude arv
				Kalkunid(9)			lindude arv
				Pardid(10)			lindude arv
				Haned(11)			lindude arv
				Jaanalinnud(12)			lindude arv
				Mujal nimetamata kodulinnud(13)			lindude arv
		Küülikud, emased aretusloomad					loomade arv
		Mesilased					tarude arv
		Mujal nimetamata kariloomad					jah/ei

	IV. MASINAD JA SEADMED
		IV. (i) MASINAD(14)
		Mis kuuluvad täielikult ettevõttele
			Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid				arv
			Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid				arv
			Teraviljakombainid				arv
			Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid				arv
		Masinad, mida kasutab mitu põllumajandusettevõtet
			Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid				jah/ei
			Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid				jah/ei
	Karakteristik						Ühik/ liik
			Teraviljakombainid				jah/ei
			Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid				jah/ei
		IV. (ii) SEADMED
		Taastuva energia tootmise seadmed energiaallikate kaupa:
			Tuuleenergia				jah/ei
			Biomass				jah/ei
				sellest biometaan			jah/ei
			Päikeseenergia				jah/ei
			Hüdroenergia				jah/ei
			Muud taastuva energia allikad				jah/ei

	V. TÖÖJÕUD
		PÕLLUMAJANDUSTÖÖ PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTES
			Omanik
				Sugu			mees/naine
				Vanus			vanuserühmad(15)
				Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)			ATÜ %-rühm 1(16)
			Põllumajandusettevõtte juhataja
				Sugu			mees/naine
				Vanus			vanuserühmad
				Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)			ATÜ %-rühm 2(17)
			Põllumajandusettevõtte juhataja väljaõpe
				Põllumajandusettevõtte juhataja põllumajanduslik väljaõpe			Väljaõppe koodid(18)
				Põllumajandusettevõtte juhataja tööalane koolitus viimase 12 kuu jooksul(19)			jah/ei
			Ainuomaniku perekonnaliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: meessoost
			Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)				ATÜ %-rühm 2
	Karakteristik							Ühik/ liik
			Ainuomaniku perekonnaliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: naissoost
				Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)			ATÜ %-rühm 2
			Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: meessoost
				Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)			ATÜ %-rühm 2
			Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: naissoost
				Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)			% UTA (2e tranche de pourcentage) ATÜ %-rühm 2
			Ebakorrapäraselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: mees- ja naissoost				Täisajaga tööpäevade arv
			Põllumajandusettevõttes otseselt mitte töötavate isikute (nt töövõtja töötajate) tehtud põllumajandustöö tööpäevade koguarv (täistööaja ekvivalendina), välja arvatud eelmised kategooriad, vaatluspäevale eelnenud 12 kuu jooksul)				Täisajaga tööpäevade arv

	VI. MUU TASUSTATAV TEGEVUS, MILLEGA ETTEVÕTTES TEGELDAKSE (otseselt seotud põllumajandusettevõttega)
		VI.(i) Tasustatavate tegevuste loetelu
			Turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused				jah/ei
			Käsitöö				jah/ei
			Põllumajandussaaduste töötlemine				jah/ei
			Taastuva energia tootmine				jah/ei
			Puidutöötlemine (nt saagimine)				jah/ei
			Vesiviljelus				jah/ei
			Lepinguline töö (kasutades põllumajandusettevõtte tootmisseadmeid)
				Põllumajanduslik (teistes põllumajandusettevõtetes)			jah/ei
				Mittepõllumajanduslik			jah/ei
			Metsandus				jah/ei
			Muu				jah/ei
		VI.(ii) Põllumajandusettevõttega otseselt seotud muu tasustatava tegevuse osakaal
			Protsent põllumajandusettevõtte lõpptoodangust				Protsendirühmad(20)

	VII. MAAELU ARENGU TOETUS
		Põllumajandusettevõttele viimase kolme aasta jooksul järgmiste maaelu arendamise meetmete raames antud toetused					jah/ei
	Karakteristik						Ühik/ liik
			Nõustamisteenuse kasutamine				jah/ei
			Põllumajandusettevõtete ajakohastamine				jah/ei
			Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine				jah/ei
			Ühenduse õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse saavutamine				jah/ei
			Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades				jah/ei
			Natura 2000 toetused põllumajandusmaadele				jah/ei
			Vee raamdirektiiviga seotud toetused				jah/ei
			Põllumajanduslikud keskkonnatoetused				jah/ei
					sellest mahepõllumajanduse raames		jah/ei
			Loomade heaolu toetus				jah/ei
			Mittepõllumajanduslike tegevuste mitmekesistamine				jah/ei
			Turismi soodustamine				jah/ei

Selgitus

Kanded „Põllumajanduslik tootmine sertifitseeritud või märgistatud lepingulise raamistiku alusel (v.a mahepõllumajandus)” ja „MUU TASUSTATAV TEGEVUS (mittepõllumajanduslik töö põllumajandusettevõttes ja töö väljaspool põllumajandusettevõtet)” lükatakse tagasi. Neid karakteristikuid on raske uurida, kuna need erinevad üksteisest nii vähe, ning samas on nende kohta saadav teave piiratud.

Muudatusettepanek 36

IV lisa

Komisjoni ettepanek

IV LISA

Täpsusnõuded

Käesolevas määruses nimetatud valikuuringud peavad komisjoni otsuse 85/377(21), millega kehtestatakse ühenduse põllumajandusettevõtete liigitus, kohaselt olema statistiliselt representatiivsed piirkondliku tasandi suhtes (NUTS 2. tasandi ja riigi kokkuliidetud vähemsoodsate piirkondade suhtes(22)), arvestades põllumajandusettevõtete liiki ja suurust. Lisaks tuleb põllumajandusettevõtete põllukultuuride ja kariloomadega seotud karakteristikute puhul NUTS 2. tasandil järgida teatud täpsusastmeid. Kõnealused täpsusastmed on esitatud allpool ning nad põhinevad käesoleva määruse III lisas esitatud karakteristikute loetelul. Põllumajandusettevõtete vastavad põllukultuuride ja kariloomadega seotud karakteristikud põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu tegemiseks saadakse 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu tulemustest.

2013. JA 2016. AASTA PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE STRUKTUURIUURINGU TÄPSUSASTMED
Põllukultuuridega seotud karakteristikud:
kõik III lisa jaotises „II. MAA” loetletud põllukultuuridega seotud karakteristikud, v.a karakteristikud, mille üksikasjalik kirjeldus algab sõnaga „muud”;
teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks, mille hulka kuuluvad pehme nisu ja speltanisu, kõva nisu, rukis, oder, kaer, maisiterad, riis ja muude terade tootmiseks kasvatatav teravili;
kartul (sh varajane ja seemnekartul) ja suhkrupeet (v.a seemned);
õliseemnekultuurid, sh raps, rüps, päevalill, soja, linaseemned (õlilina) ja muud õliseemnekultuurid;
avamaal kasvatatavad püsikultuurid – puuvilja-, marja-, tsitruse- ja oliiviistandikud, viinamarjaistandikud, puukoolid ja muud avamaal kasvavad püsikultuurid.

Kariloomadega seotud karakteristikud:
kõik III lisa jaotises „III. KARILOOMAD” loetletud kariloomadega seotud karakteristikud;
veised (igas vanuses);
lambad ja kitsed (igas vanuses);
sead;
kodulinnud.

2010. AASTA PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE STRUKTUURIUURINGU JA PÕLLUMAJANDUSLIKE TOOTMISMEETODITE UURINGU OSANA LÄBI VIIDUD VALIKUURINGUTE TÄPSUSASTMED
Põllukultuuridega seotud karakteristikud:
teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks, mille hulka kuuluvad pehme nisu ja speltanisu, kõva nisu, rukis, oder, kaer, maisiterad, riis ja muude terade tootmiseks kasvatatav teravili;
kartul (sh varajane ja seemnekartul) ja suhkrupeet (v.a seemned);
õliseemnekultuurid, sh raps, rüps, päevalill, soja, linaseemned (õlilina) ja muud õliseemnekultuurid;
avamaal kasvatatavad püsikultuurid – puuvilja-, marja-, tsitruse- ja oliiviistandikud, viinamarjaistandikud, puukoolid ja muud avamaal kasvavad püsikultuurid;
värsked köögiviljad, melonid, maasikad, lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid);
ajutine rohumaa ja püsikarjamaa ning -heinamaa.

Kariloomadega seotud karakteristikud:
veised (igas vanuses);
lambad ja kitsed (igas vanuses);
sead;
kodulinnud.

TÄPSUSTABEL

	2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuring		Põllumajanduslike tootmismeetodite uuring
Täpsusastmed	Esinemissagedus (NUTS 2)	Suhteline standardviga	Esinemissagedus (NUTS 2)	Suhteline standardviga
Põllumajandusettevõtte põllukultuuridega seotud karakteristikud	5% või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast	< 5 %	10% või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast	< 7,5 %
Põllumajandusettevõtte kariloomadega seotud karakteristikud	5% või rohkem loomühikutest	< 5 %	10% või rohkem loomühikutest	< 7,5 %

Euroopa Parlamendi muudatused


IV LISA
Täpsusnõuded
Käesolevas määruses nimetatud valikuuringud peavad komisjoni otsuse 85/377,(23) millega kehtestatakse ühenduse põllumajandusettevõtete liigitus, kohaselt olema statistiliselt representatiivsed NUTS 2 piirkondade ja riigi kokkuliidetud vähemsoodsate piirkondade suhtes(24), arvestades põllumajandusettevõtete liiki ja suurust. Lisaks tuleb põllumajandusettevõtete põllukultuuride ja kariloomadega seotud karakteristikute puhul järgida konkreetseid kindlaksmääratud täpsusastmeid. Kõnealused täpsusastmed on esitatud allpool ning neid kohaldatakse kõikide NUTS 2 piirkondade puhul, kus on vähemalt 10 000 põllumajandusettevõtet. Alla 10 000 põllumajandusettevõttega NUTS 2 piirkonnas kohaldatakse kõnealuseid täpsusastmeid hoopis NUTS 2 piirkonnaga seotud NUTS 1 piirkonna puhul, kui nimetatud piirkonnas on vähemalt 1000 põllumajandusettevõtet. Põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu tegemiseks saadakse põllukultuuride ja kariloomadega seotud karakteristikud 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu tulemustest.

2013. JA 2016. AASTA PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE STRUKTUURIUURINGU TÄPSUSASTMED
Põllukultuuridega seotud karakteristikud:

teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks, mille hulka kuuluvad pehme nisu ja speltanisu, kõva nisu, rukis, oder, kaer, maisiterad, riis ja muude terade tootmiseks kasvatatav teravili;
kuivatatud kaunviljad;
kartul (sh varajane ja seemnekartul);
suhkrupeet (v.a seeme);
õliseemnekultuurid, sh raps, rüps, päevalill, soja, linaseemned (õlilina) ja muud õliseemnekultuurid;

värsked köögiviljad, melonid ja maasikad (v.a puukoolid);
lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid);
taimed, mis on koristatud rohelisena;
karja- ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa;
puuviljad ja marjad;
tsitrusviljad;
oliivid;
veiniviinamarjad

Kariloomadega seotud karakteristikud:
lüpsilehmad;
muud lehmad;
muud veised;
aretusemised;
muud sead;
lambad ja kitsed (igas vanuses);
sead;
kodulinnud.

2010. AASTA PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE STRUKTUURIUURINGU JA PÕLLUMAJANDUSLIKE TOOTMISMEETODITE UURINGU OSANA LÄBI VIIDUD VALIKUURINGUTE TÄPSUSASTMED
Põllukultuuridega seotud karakteristikud:
teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks, mille hulka kuuluvad pehme nisu ja speltanisu, kõva nisu, rukis, oder, kaer, maisiterad, riis ja muude terade tootmiseks kasvatatav teravili;
kartul (sh varajane ja seemnekartul) ja suhkrupeet (v.a seemned);
õliseemnekultuurid, sh raps, rüps, päevalill, soja, linaseemned (õlilina) ja muud õliseemnekultuurid;
avamaal kasvatatavad püsikultuurid – puuvilja-, marja-, tsitruse- ja oliiviistandikud, viinamarjaistandikud, puukoolid ja muud avamaal kasvavad püsikultuurid;
värsked köögiviljad, melonid, maasikad, lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid);
ajutine rohumaa ja püsikarjamaa ning -heinamaa.

Kariloomadega seotud karakteristikud:
veised (igas vanuses);
lambad ja kitsed (igas vanuses);
sead;
kodulinnud.

TÄPSUSTABEL, MIDA KOHALDATAKSE VÄHEMALT 10 000 PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTEGA NUTS 2 PIIRKONDADE PUHUL

Täpsusastmed	2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuring		Põllumajanduslike tootmismeetodite uuring
Täpsusastmed	Karakteristiku esinemissagedus NUTS 2 piirkonnas	Suhteline standardviga	Karakteristiku esinemissagedus NUTS 2 piirkonnas	Suhteline standardviga
Põllumajandusettevõtte põllukultuuridega seotud karakteristikud	7,5% või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast	< 5%	10% või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast	< 10%
Põllumajandusettevõtte kariloomadega seotud karakteristikud	7,5% või rohkem loomühikutest ning üle 5% iga kategooria riiklikust osast	< 5%	10% või rohkem loomühikutest ning üle 5% iga kategooria riiklikust osast	< 10%

TÄPSUSTABEL, mida kohaldatakse VÄHEM KUI 10 000 põllumajandusettevõtTEGA NUTS 2 piirkonDADE PUHUL
Täpsusastmed	2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuring		Põllumajanduslike tootmismeetodite uuring
Täpsusastmed	Karakteristiku esinemissagedus NUTS 2 piirkonnaga seotud NUTS 1 piirkonnas, kus on vähemalt 1000 põllumajandusettevõtet	Suhteline standardviga	Karakteristiku esinemissagedus NUTS 2 piirkonnaga seotud NUTS 1 piirkonnas, kus on vähemalt 1000 põllumajandus-ettevõtet	Suhteline standardviga
Põllumajandusettevõtte põllukultuuridega seotud karakteristikud	7,5% või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast	< 5%	10% või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast	< 10%
Põllumajandusettevõtte kariloomadega seotud karakteristikud	7,5% või rohkem loomühikutest ning üle 5% iga kategooria riiklikust osast	< 5%	10% või rohkem loomühikutest ning üle 5% iga kategooria riiklikust osast	< 10%

Muudatusettepanek 37

V LISA

Komisjoni ettepanek

V LISA

Põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu karakteristikute loetelu

. .

Karakteristik			Ühik/ liik
Maaharimismeetodid	Traditsiooniline maaharimine (hõlmadra või ketasadraga)		ha
	Kaitsev maaharimine (madalkünd)		ha
	Kündmiseta maaharimine (tüükülv)		ha
Pinnase säilitamine, erosiooni ja toitainete leostumise vastased meetmed	Talvine pinnakate:	Tavaline talivili	ha
		Haljasväetistaimed või eelvili	ha
		Taimejäägid	ha
		Paljas muld	ha
	Külvikord:	Kavandatud külvikorrast välja jääv viljelusmaa	ha
	Viljelusmaa ja püsikultuuride erosiooni vastu kaitsmise meetmed:	Terrasspõllundus	jah/ei
		Ribapõllundus või kalasabapõllundus	jah/ei
		Püsitaimestikuga kraavid või ribad	jah/ei
		Muud erosioonivastased meetmed	jah/ei
Maastikuelemendid	Lineaarsed elemendid, mida põllumajandustootja on säilitanud viimase kolme aasta jooksul, neist:	Hekid	jah/ei
		Puuderead	jah/ei
		Kiviaiad	jah/ei
	Lineaarsed elemendid, mida põllumajandustootja on rajanud viimase kolme aasta jooksul, neist:	Hekid	jah/ei
		Puuderead	jah/ei
		Kiviaiad	jah/ei
Loomade karjatamine	Karjatamine põllumajandus-ettevõttes	Viimase aasta jooksul karjatamiseks kasutatud ala	ha
		Aeg, mil loomad on avakarjamaal	Kuude arv aastas
		Aeg, mil loomad on väljas paljal mullal või kõval pinnasel	Kuude arv aastas
	Karjatamine ühiskarjamaal:	Ühiskarjamaal karjatatavate loomade koguarv	Loomade arv
	Karjatamine ühiskarjamaal:	Aeg, mil loomi karjatatakse ühiskarjamaal	Kuude arv aastas
Loomapidamishooned	Kari	Tavaline laut (latritega, kus loomad on lõas)	Kohtade arv
		Osaline restpõrand	Kohtade arv
		Täisrestpõrand	Kohtade arv
		Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine)	Kohtade arv
		Muu	Kohtade arv
	Sead	Osaline restpõrand	Kohtade arv
		Täisrestpõrand	Kohtade arv
		Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine)	Kohtade arv
		Muu	Kohtade arv
	Munakanad	Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine)	Kohtade arv
		Puurid (kõik liigid)	Kohtade arv
		Sõnnikutransportööriga puurid	Kohtade arv
		Puuride all paikneva avatud sõnnikuhoidlaga puurid	Kohtade arv
		Lindla all paikneva ventileeritud sõnnikuhoidlaga puurid	Kohtade arv
		Muu	Kohtade arv
Toitained	Toitainete kasutamise otsuse alus:	Pinnasetestid (testitakse vähemalt kord kolme aasta jooksul)	jah/ei
	Sõnnikulaotuse meetodid:	Tahke/laudasõnniku laotamine	ha
	Sõnnikulaotuse meetodid:	sellest: kohese sissekünniga	ha
	Läga laotamine:	Kogupind	ha
	Läga laotamine:	sellest: kohese sissekünniga või sissepritsega	ha
	Põllumajandusettevõttes toodetud sõnniku koguhulgast väljaviidud sõnniku osakaal		Protsent
Sõnnikuhoidlad ja sõnniku käitlemise rajatised	Hoidlad:	Tahke sõnnik	jah/ei
		Vedel sõnnik	jah/ei
		Läga	jah/ei
	Kasutamine:	Lägamahuti	jah/ei
	Kasutamine:	Biotiik	jah/ei
	Hoidlate all olev ala?	Tahke sõnnik	jah/ei
		Vedel sõnnik	jah/ei
		Läga	jah/ei
Taimekaitse	Kasutatavad taimekaitsemeetodid:	Füüsilised/mehhaanilised	jah/ei
		Bioloogilised	jah/ei
		Keemilised (ennetavad ja ravivad)	jah/ei
	Ala, millel kasutatakse integreeritud kahjuritõrjet:	Kokku	ha
	Ala, millel kasutatakse integreeritud kahjuritõrjet:	Sellest sertifitseeritud integreeritud kahjuritõrje	ha
	Pestitsiididega töötlemise seadmed:	Tahkete pestitsiididega töötlemise seadmed	jah/ei
		Põldudele pihustamise seade koos kanduriga	jah/ei
		Õhu abil pihustamine	jah/ei
		Õhust pihustamine	jah/ei
	Pestitsiididega töötlemise otsuse alus:	Töötlemiskava	jah/ei
		Nõustamisteenused	jah/ei
		Massiteabevahendite prognoosid	jah/ei
		Keemiaettevõtete nõuanded	jah/ei
		Majandusliku kahju künnis	jah/ei
		Puudub	jah/ei
Niisutamine	Niisutatud ala	Niisutatud ala keskmine suurus viimasel kolmel aastal	ha
	Viimase 12 kuu jooksul vähemalt kord niisutatud viljelusmaa kokku	Kokku	ha
		Teravili terade tootmiseks (v.a mais ja riis)	ha
		Mais (terad ja haljasmass)	ha
		Riis	ha
		Kaunviljad	ha
		Kartul	ha
		Suhkrupeet	ha
		Raps ja rüps	ha
		Päevalill	ha
		Kiudtaimed (lina, kanep, muud kiudtaimed)	ha
		Värsked köögiviljad, melonid, maasikad – avamaal	ha
		Ajutine ja püsirohumaa	ha
		Muud viljelusmaal kasvatatavad põllukultuurid	ha
		Puuvilja- ja marjaistandikud	ha
		Tsitruseistandikud	ha
		Oliiviistandikud	ha
		Viinamarjaistandikud	ha
	Kasutatud niisutusmeetodid:	Pindniisutamine (üleujutamine, niisutuskraavid)	jah/ei
		Vihmutus	jah/ei
		Tilkkastmine	jah/ei
	Põllumajandus-ettevõttes niisutamiseks kasutatava vee päritolu:	Põllumajandusettevõtte territooriumi põhjavesi	jah/ei
		Põllumajandusettevõtte territooriumi pinnavesi (tiigid või tammid)	jah/ei
		Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuvate järvede, jõgede või vooluveekogude vesi	jah/ei
		Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuva veevarustusvõrgu vesi	jah/ei
		Muud allikad	jah/ei
	Niisutamiseks kasutatava vee kogus aastas		m3 aastas

Euroopa Parlamendi muudatused

V LISA
Põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu karakteristikute loetelu
	Karakteristik			Ühik/ liik
	Maaharimismeetodid	Traditsiooniline maaharimine (hõlmadra või ketasadraga)		ha
		Kaitsev maaharimine (madalkünd)		ha
		Kündmiseta maaharimine (tüükülv)		ha
	Pinnase säilitamine, erosiooni ja toitainete leostumise vastased meetmed	Talvine pinnakate:	Tavaline talivili	ha
			Haljasväetistaimed või eelvili	ha
			Taimejäägid	ha
			Paljas muld	ha
		Külvikord:	Kavandatud külvikorrast välja jääv viljelusmaa	ha
		Viljelusmaa ja püsikultuuride erosiooni vastu kaitsmise meetmed:	Terrasspõllundus	jah/ei
			Ribapõllundus või kalasabapõllundus	jah/ei
			Püsitaimestikuga kraavid või ribad	jah/ei
			Muud erosioonivastased meetmed	jah/ei
	Maastikuelemendid	Lineaarsed elemendid, mida põllumajandustootja on säilitanud viimase kolme aasta jooksul, neist:	Hekid	jah/ei
			Puuderead	jah/ei
			Kiviaiad	jah/ei
		Lineaarsed elemendid, mida põllumajandustootja on rajanud viimase kolme aasta jooksul, neist:	Hekid	jah/ei
			Puuderead	jah/ei
			Kiviaiad	jah/ei
	Loomade karjatamine	Karjatamine põllumajandus-ettevõttes	Viimase aasta jooksul karjatamiseks kasutatud ala	ha
			Aeg, mil loomad on avakarjamaal	Kuude arv aastas
			Aeg, mil loomad on väljas paljal mullal või kõval pinnasel	Kuude arv aastas
		Karjatamine ühiskarjamaal:	Ühiskarjamaal karjatatavate loomade koguarv	Loomade arv
		Karjatamine ühiskarjamaal:	Aeg, mil loomi karjatatakse ühiskarjamaal	Kuude arv aastas
	Loomapidamishooned	Kari	Laut, kus loomad on lõas – tahke ja vedela sõnnikuga	Kohtade arv
			Laut, kus loomad on lõas – lägaga	Kohtade arv
			Vabapidamisega laut – tahke ja vedela sõnnikuga	Kohtade arv
			Vabapidamisega laut – lägaga	Kohtade arv
			Muu	Kohtade arv
		Sead	Osaline restpõrand	Kohtade arv
			Täisrestpõrand	Kohtade arv
			Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine)	Kohtade arv
			Muu	Kohtade arv
		Munakanad	Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine)	Kohtade arv
			Puurid (kõik liigid)	Kohtade arv
			Sõnnikutransportööriga puurid	Kohtade arv
			Puuride all paikneva avatud sõnnikuhoidlaga puurid	Kohtade arv
			Lindla all paikneva ventileeritud sõnnikuhoidlaga puurid	Kohtade arv
			Muu	Kohtade arv
	Toitained	Toitainete kasutamise otsuse alus:	Pinnasetestid (testitakse vähemalt kord kolme aasta jooksul)	jah/ei
		Sõnnikulaotuse meetodid:	Tahke/laudasõnniku laotamine	ha
		Sõnnikulaotuse meetodid:	sellest: kohese sissekünniga	ha
		Läga laotamine:	Kogupind	ha
		Läga laotamine:	sellest: kohese sissekünniga või sissepritsega	ha
		Põllumajandusettevõttes toodetud sõnniku koguhulgast väljaviidud sõnniku osakaal		Protsent
	Sõnnikuhoidlad ja sõnniku käitlemise rajatised	Hoidlad:	Tahke sõnnik	jah/ei
			Vedel sõnnik	jah/ei

		Läga	Lägamahuti	jah/ei
		Läga	Biotiik	jah/ei
		Hoidlate all olev ala?	Tahke sõnnik	jah/ei
			Vedel sõnnik	jah/ei
			Läga	jah/ei
	Taimekaitse	Kasutatavad taimekaitsemeetodid:	Füüsilised/mehhaanilised	jah/ei
			Bioloogilised	jah/ei
			Keemilised (ennetavad ja ravivad)	jah/ei
		Ala, millel kasutatakse integreeritud kahjuritõrjet:	Kokku	ha
	Niisutamine	Niisutatud ala	Niisutatud ala keskmine suurus viimasel kolmel aastal	ha
		Viimase 12 kuu jooksul vähemalt kord niisutatud viljelusmaa kokku	Kokku	ha
			Teravili terade tootmiseks (v.a mais ja riis)	ha
			Mais (terad ja haljasmass)	ha
			Riis	ha
			Kaunviljad	ha
			Kartul	ha
			Suhkrupeet	ha
			Raps ja rüps	ha
			Päevalill	ha
			Kiudtaimed (lina, kanep, muud kiudtaimed)	ha
			Värsked köögiviljad, melonid, maasikad – avamaal	ha
			Ajutine ja püsirohumaa	ha
			Muud viljelusmaal kasvatatavad põllukultuurid	ha
			Puuvilja- ja marjaistandikud	ha
			Tsitruseistandikud	ha
			Oliiviistandikud	ha
			Viinamarjaistandikud	ha
		Kasutatud niisutusmeetodid:	Pindniisutamine (üleujutamine, niisutuskraavid)	jah/ei
			Vihmutus	jah/ei
			Tilkkastmine	jah/ei
		Põllumajandus-ettevõttes niisutamiseks kasutatava vee päritolu:	Põllumajandusettevõtte territooriumi põhjavesi	jah/ei
			Põllumajandusettevõtte territooriumi pinnavesi (tiigid või tammid)	jah/ei
			Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuvate järvede, jõgede või vooluveekogude vesi	jah/ei
			Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuva veevarustusvõrgu vesi	jah/ei
			Muud allikad	jah/ei

Selgitus

Mis puutub kannetesse ”Loomapidamishooned” – „Kari”, siis teeb käesoleva muudatusettepaneku sõnastus küsitletutele vastamise lihtsamaks ning annab andmete kasutajatele täpsemat teavet (mida saab kasutada andmebaasina heitmete aruandluse korral) kui komisjoni muudatusettepaneku liigendus. Näiteks võib komisjoni ettepaneku järgi liigitada piimakarja pidamisel kasutatavaid latritega lautu kategooriatesse „Täisrestpõrand”, „Osaline restpõrand” või „Muu”. See tooks aga kaasa märkimisväärse infokao ning küsitletud ei saaks küsimuste sisust aru.

(1)	ELTs seni avaldamata.
(2)	Vanuserühmad: (koolikohustuse lõppemisest kuni 24. eluaastani), (25–34), (35–44), (45–54), (55–64), (65 ja üle selle)
(3)	Aasta tööühiku (ATÜ) protsendirühmad: (0), (>0–<25), (≥25–<50), (≥50–<75), (≥75–<100), (100)
(4)	Koolituse koodid: (ainult praktiline põllumajanduslik kogemus), (põllumajanduslik baasväljaõpe), (täielik põllumajanduslik väljaõpe)
(5)	Protsendirühmad: (≥0–≤10), (>10–≤50), (>50–<100).
(6)	Ei esitata 2010. aastal.
(7)	Ei esitata 2010. aastal.
(8)	Ei esitata 2010. aastal.
(9)	Ei esitata 2010. aastal.
(10)	Ei esitata 2010. aastal.
(11)	Ei esitata 2010. aastal.
(12)	Ei esitata 2010. aastal.
(13)	Ei esitata 2010. aastal.
(14)	Ei esitata 2010. aastal.
(15)	Vanuserühmad (koolikohustuse lõppemisest kuni 24. eluaastani), (25–34), (35–44), (45–54), (55–64), (65 ja üle selle)
(16)	Aasta tööühiku (ATÜ) protsendirühm 1: (0), (>0–<25), (≥25–<50), (≥50–<75), (≥75–<100), (100).
(17)	Aasta tööühiku (ATÜ) protsendirühm 2: (>0–<25), (≥25–<50), (≥50–<75), (≥75–<100), (100).
(18)	Koolituse koodid: (ainult praktiline põllumajanduslik kogemus), (põllumajanduslik baasväljaõpe), (täielik põllumajanduslik väljaõpe)
(19)	Ei esitata 2013. aastal.
(20)	Protsendirühmad: (≥0–≤10), (>10–≤50), (>50–<100)
(21)	EÜT L 220, 17.8.1985, lk 1.
(22)	EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.
(23)	EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.
(24)	EÜT L 220, 17.8.85, lk 1.

SELETUSKIRI

Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringud kujutavad endast ühte vanimat statistikat ühenduse tasandil ja neid on tehtud alates 1966. aastast. Põllumajandusettevõtete uuringud annavad olulist ja vajalikku teavet põllumajandusettevõtete ja maakasutuse kohta Euroopas. Võrreldavaid andmeid ühenduse tasandil on vaja nii ühise põllumajanduspoliitika kui ka teiste poliitikate hindamiseks, mis on põllumajandusega tihedalt seotud, nagu regionaalarengu ja maaelu arengu poliitika ning keskkonnakaitse (mulla- ja veekaitse, pestitsiidid). Põhitähelepanu on põllumajanduspoliitika ja teiste nimetatud poliitikate elluviimisel ning nende järelhindamisel.

Järgmine loendusena toimuv üldine põllumajandusettevõtteid käsitlev uuring viiakse läbi 2010. aastal (mõnes liikmesriigis juba 2009. aasta lõpus) ning 2013. ja 2016. aastal viiakse valikuuringutena läbi vaheuuringud.

Ettepaneku kõige tundlikum küsimus käsitleb ühenduse toetust põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute tegemiseks, kuna see võib liikmesriikide riigieelarvete seisukohast tõepoolest problemaatiline olla, sest 2007. aastani kehtinud ELi toetust arvutati liikmesriikide põllumajandusettevõtete pindala ja arvu alusel. Kuna nüüd tuleks läbi viia täieulatuslik uuring, tervitab raportöör käesoleva määrusega hõlmatud uuringute tegemise kuludeks ettenähtud ühenduse rahalise toetuse ülemmäära tõstmist ning samuti läbiviimiseks ettenähtud üldise rahalise toetuse suurendamist.

Liikmesriikidel on vaja piisavalt aega uuringute ettevalmistamiseks, mistõttu püüab raportöör saavutada kokkulepet esimesel lugemisel. Raportöör on veendunud, et nõukogu töörühmaga tihedas koostöös esitatud muudatusettepanekud on teabevajaduse ja lihtsustamisnõude tasakaalustatud kompromiss.

MENETLUS

Pealkiri	Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringud ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringud
Viited	KOM(2007)0245 – C6-0127/2007 – 2007/0084(COD)
EP-le esitamise kuupäev	10.5.2007
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	AGRI 24.5.2007
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	BUDG 24.5.2007
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	BUDG 23.5.2007
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Gábor Harangozó 4.7.2007
Endine raportöör / Endised raportöörid	Neil Parish
Lihtsustatud menetlus - otsuse kuupäev	5.6.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	9.10.2007		21.1.2008	26.2.2008
Vastuvõtmise kuupäev	26.2.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	41 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Vincenzo Aita, Peter Baco, Bernadette Bourzai, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Giuseppe Castiglione, Giovanna Corda, Joseph Daul, Albert Deß, Gintaras Didžiokas, Michl Ebner, Carmen Fraga Estévez, Ioannis Gklavakis, Lutz Goepel, Bogdan Golik, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Esther Herranz García, Lily Jacobs, Elisabeth Jeggle, Heinz Kindermann, Stéphane Le Foll, Diamanto Manolakou, Véronique Mathieu, Mairead McGuinness, Rosa Miguélez Ramos, James Nicholson, Neil Parish, María Isabel Salinas García, Agnes Schierhuber, Czesław Adam Siekierski, Alyn Smith, Dimitar Stoyanov, Donato Tommaso Veraldi, Andrzej Tomasz Zapałowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Katerina Batzeli, Esther De Lange, Gábor Harangozó, Catherine Neris, Maria Petre, Zdzisław Zbigniew Podkański, Struan Stevenson, Kyösti Virrankoski

Õigusteave - Privaatsuspoliitika