Menetlus : 2007/0084(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0061/2008

Esitatud tekstid :

A6-0061/2008

Arutelud :

Hääletused :

PV 21/05/2008 - 5.4
CRE 21/05/2008 - 5.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0216

RAPORT     ***I
PDF 259kWORD 1190k
4.3.2008
PE 393.868v02-00 A6-0061/2008

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tühistatakse nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88

(KOM(2007)0245 – C6‑0127/2007 – 2007/0084(COD))

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

Raportöör: Gábor Harangozó

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tühistatakse nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88

(KOM(2007)0245 – C6‑0127/2007 – 2007/0084(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0245)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 285 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0127/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6‑0061/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek  Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 4

(4) Tuleb jälgida nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) määratletud maaelu arenguga seotud meetmete rakendamist.

(4) Tuleb koguda andmeid nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) määratletud maaelu arenguga seotud meetmete rakendamise kohta.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 5

(5) Oma järeldustes põllumajanduse keskkonnanäitajate kohta tunnistas nõukogu vajadust põllumajandustegevusi käsitlevate võrreldavate andmete järele, mis on kogutud sobival geograafilisel tasandil ning mis hõlmavad kogu ühendust. Nõukogu palus komisjonil võtta meetmed, mis on nimetatud komisjoni teatises KOM(2006)508, mis käsitleb Euroopa Liidu uute uuringute väljatöötamist eelkõige põllumajandusettevõtete juhtimistavade ja talumajapidamiste sisendite kasutuse kohta.

(5) Oma järeldustes põllumajanduse keskkonnanäitajate kohta tunnistas nõukogu vajadust põllumajandustegevusi käsitlevate võrreldavate andmete järele, mis on kogutud sobival geograafilisel tasandil ning mis hõlmavad kogu ühendust. Nõukogu palus komisjonil võtta meetmed, mis on nimetatud komisjoni teatises KOM(2006)508, mis käsitleb statistiliste andmete kogumist eelkõige põllumajandusettevõtete juhtimistavade ja talumajapidamiste sisendite kasutuse kohta.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 6

(6) Puudub statistiline teave põllumajanduslike tootmismeetodite kasutamise kohta üksikute ettevõtete tasandil. Seetõttu tuleb läbi viia põllumajanduslikke tootmismeetodeid käsitlev eriuuring, mis seondub strukturaalse teabega põllumajandusettevõtete kohta, et koguda täiendavaid andmeid põllumajanduse keskkonnapoliitika arengu kohta ja parandada põllumajanduse keskkonnanäitajate kvaliteeti.

(6) Puudub statistiline teave põllumajanduslike tootmismeetodite kasutamise kohta üksikute ettevõtete tasandil. Seetõttu tuleb põllumajanduslikke tootmismeetodeid käsitlevate andmete kogumisel teha parandusi, mis seonduvad strukturaalse teabega põllumajandusettevõtete kohta, et koguda täiendavaid andmeid põllumajanduse keskkonnapoliitika arengu kohta ja parandada põllumajanduse keskkonnanäitajate kvaliteeti.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 7

(7) Kõigis liikmesriikides kogutavate põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevad võrreldavad statistilised andmed on olulised ühenduse põllumajanduspoliitika arengu määramisel. Seetõttu tuleks vaadeldavate karakteristikute puhul kasutada võimalikult ühtset liigitust ja samu mõisteid.

(7) Kõigis liikmesriikides kogutavate põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevad võrreldavad statistilised andmed on olulised ühenduse põllumajanduspoliitika arengu määramisel. Seetõttu tuleks vaadeldavate karakteristikute puhul kasutada võimalikult ühtset liigitust ja ühiseid mõisteid.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 7 a (uus)

(7 a) Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu korraldamine 2010. aastal ning iga kümne aasta tagant läbiviidava rahvaloenduse korraldamine 2011. aastal paneks liikmesriikide statistilistele vahenditele suure koormuse, kui nimetatud kahe tähtsa uuringu jaoks tehtava kohapealse töö perioodid kattuvad. Seepärast tuleks ette näha erand, mis lubab liikmesriikidel põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu korraldada 2009. aastal.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 8

(8) Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta on esitatud käesoleva määruse sätete võrdlusraamistik. Eelkõige tuleb järgida erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtteid.

(8) Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta on esitatud käesoleva määruse sätete võrdlusraamistik, mis käsitleb eelkõige erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtete järgimist. Nõukogu 11. juuni 1990. aasta määrus (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta1 on käesoleva määruse kohaselt esitatavate konfidentsiaalsete statistiliste andmete edastamise ja kaitse võrdlusraamistik eesmärgiga tagada, et kogumise ja levitamise käigus ei avaldata ebaseaduslikult ühenduse statistikat ega kasutata seda mittestatistilisel otstarbel.

________

1 EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

Selgitus

On oluline tagada konfidentsiaalsus teabe vahetamisel ja levitamisel, et kindlustada tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga (andmesubjektiga) seotud teabe kaitse. Seetõttu tuleks teksti lisada viide kehtivatele ühenduse andmekaitse õigusaktidele.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 9

(9) Põllumajandusettevõtete täpse asukoha kindlaksmääramiseks rakendatavaid geograafilisi andmeid kasutatakse ainult statistilistel eesmärkidel. Tuleks tagada andmete konfidentsiaalsuse kaitse, muu hulgas statistika avaldamisel, kasutades selleks asjakohaseid koondandmeid.

(9) Komisjon peaks kasutama põllumajandusettevõtete asukohta ainult statistilisteks analüüsideks, mitte valimi koostamiseks ega uuringute läbiviimiseks. Tuleks tagada andmete konfidentsiaalsuse kaitse, muu hulgas statistika avaldamisel, kasutades selleks asukoha parameetrite täpsuse piiramist ja asjakohaseid koondandmeid.

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 13 a (uus)

(13 a) On teada, et nõuded seoses põllumajandusettevõtete asukoha kindlaksmääramise ning nende kindlakstegemisega satelliidi abil tekitavad tõsiseid metoodilisi ja tehnilisi probleeme paljudes liikmesriikides.

Muudatusettepanek 9

Artikli 2 punkt a a (uus)

(a a) Loomühik – standardne mõõtühik, mis võimaldab eri liiki kariloomakategooriaid käsitlevaid andmeid võrreldavuse eesmärgil koondada; loomühikud määratakse kindlaks iga kariloomakategooria söödatarbe alusel, mille puhul rakendatakse koefitsiente artikli 15 lõikes 2 nimetatud korras.

Muudatusettepanek 10

Artikli 2 punkt c a (uus)

(c a) Põllumajandusettevõtte asukoht – laius- ja pikkuskraadid 5 kaareminuti täpsusega, vältimaks üksiku põllumajandusettevõtte otsest kindlaksmääramist; kui laius- ja pikkuskraadi asukoht hõlmab vaid üht põllumajandusettevõtet, lisatakse nimetatud ettevõte naaberasukoha alla, mis hõlmab vähemalt üht teist põllumajandusettevõtet.

Muudatusettepanek 11

Artikli 3 lõige 2

2. Liikmesriigid, kes kasutavad erinevat vaatluskünnist, peavad siiski määrama kõnealuse künnise kindlaks selliselt, et vaatlusest jäävad välja üksnes kõige väiksemad põllumajandusettevõtted, mis kokku moodustavad 2% või vähem põllumajandusmaast, v.a ühismaa, ja 2% või vähem põllumajandusettevõtte loomühikute koguarvust.

2. Liikmesriigid, kes kasutavad vaatluskünnist, mis on suurem kui üks hektar, peavad siiski määrama kõnealuse künnise kindlaks selliselt, et vaatlusest jäävad välja üksnes kõige väiksemad põllumajandusettevõtted, mis kokku moodustavad 2% või vähem kasutatavast põllumajandusmaast, v.a ühismaa, ja 2% või vähem põllumajandusettevõtte loomühikute koguarvust.

Muudatusettepanek 12

Artikli 4 lõige 2

2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon lubada liikmesriikidel kasutada muid haldusallikaid.

2. Kui liikmesriik otsustab kasutada muud haldusallikat kui lõikes 1 nimetatu, teavitab liikmesriik eelnevalt komisjoni ning esitab üksikasjad kasutatava meetodi ja kõnealuse haldusallika andmete kvaliteedi kohta.

Muudatusettepanek 13

Artikli 5 lõige 2

2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon lubada liikmesriikidel kasutada muid haldusallikaid.

2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lubab komisjon liikmesriikidel kasutada muid haldusallikaid.

Muudatusettepanek 14

Artikli 5 lõige 3

3. Komisjon võib määrata täiendavaid täpsusnõudeid. Kõnealune meede, millega kavandatakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas mõningaid vähemolulisi sätteid lisades ja/või välja jättes, tuleb vastu võtta artikli 15 lõikes 2 nimetatud regulatiivkomitee menetluse korras.

välja jäetud

(Tõlkija märkus: Artikli 5 lõige 3 puudub KOM-teksti eestikeelses versioonis. Artikli 5 lõike 3 teise lause tõlke aluseks on artikli 7 lõike 2 teine lause, mis on identne kõnealuse lausega. Valesti on tõlgitud ingliskeelne väljend „the regulatory procedure with scrutiny”, selle õige tõlge on „kontrolliga regulatiivmenetlus”, mitte „regulatiivkomitee menetlus”. )

Muudatusettepanek 15

Artikli 6 lõige 2

2. 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuring viiakse läbi loendusena. III lisa IV(i) ja V(ii) jaotistes loetletud masinaid ja tööjõu muu tasustatava tegevusega seotud karakteristikute kogumiseks võib siiski kasutada valikuuringut.

2. 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuring viiakse läbi loendusena. III lisa V(ii) jaotises loetletud tööjõu muu tasustatava tegevusega seotud karakteristikute kogumiseks võib siiski kasutada valikuuringut.

Muudatusettepanek 16

Artikli 7 lõige 1

1. Liikmesriigid koguvad teavet III lisas loetletud põllumajandusettevõtetega seotud karakteristikute kohta.

1. Liikmesriigid esitavad teavet III lisas loetletud karakteristikute kohta.

Muudatusettepanek 17

Artikli 7 lõige 2

2. Komisjon võib muuta III lisas esitatud karakteristikute loetelu 2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute jaoks. Kõnealune meede, millega kavandatakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas mõningaid vähemolulisi sätteid lisades ja/või välja jättes, tuleb vastu võtta artikli 15 lõikes 2 nimetatud regulatiivkomitee menetluse korras.

2. Komisjon võib muuta III lisas esitatud karakteristikute loetelu 2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute jaoks artikli 15 lõikes 2 nimetatud kontrolliga regulatiivmenetluse korras.

(Tõlkija märkus: Valesti on tõlgitud ingliskeelne väljend „the regulatory procedure with scrutiny”, selle õige tõlge on „kontrolliga regulatiivmenetlus”, mitte „regulatiivkomitee menetlus”)

Muudatusettepanek 18

Artikli 7 lõige 3

3. Kui karakteristiku esinemissagedus liikmesriigis on madal või puudub, võib komisjon lubada liikmesriigil jätta kõnealune karakteristik põllumajandusettevõtete struktuuriuuringust välja tingimusel, et liikmesriik esitab nõuetekohase põhjenduse.

3. Kui liikmesriik otsustab, et karakteristiku esinemissagedus on madal või puudub, võib karakteristiku andmekogumisest välja jätta. Liikmesriik teavitab komisjoni vahetult uuringule eelneval kalendriaastal kõikidest andmekogumisest väljajäetud karakteristikutest.

Muudatusettepanek 19

Artikli 7 lõige 4

4. Komisjon määratleb karakteristikute mõisted. Kõnealune meede, millega kavandatakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas mõningaid vähemolulisi sätteid lisades ja/või välja jättes, tuleb vastu võtta artikli 15 lõikes 2 nimetatud regulatiivkomitee menetluse korras.

4. Karakteristikute mõisted tuleb vastu võtta artikli 15 lõikes 2 nimetatud kontrolliga regulatiivmenetluse korras.

(Tõlkija märkus: Valesti on tõlgitud ingliskeelne väljend „the regulatory procedure with scrutiny”, selle õige tõlge on „kontrolliga regulatiivmenetlus”, mitte „regulatiivkomitee menetlus” ).

Muudatusettepanek 20

Artikli 9 lõige 3

3. III lisas nimetatud maaelu arengu meetmeid käsitlevad andmed, mis põhinevad haldusdokumentidel, võib siiski komisjonile esitada eraldi 18 kuu jooksul pärast uuringuaasta lõppu.

3. III lisas nimetatud maaelu arengu meetmeid käsitlevad andmed, mis põhinevad haldusdokumentidel, võib komisjonile esitada eraldi 18 kuu jooksul pärast uuringuaasta lõppu.

Muudatusettepanek 21

Artikli 9 lõige 5 a (uus)

5 a. Komisjon ei kasuta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute andmeid valimi koostamiseks ega uuringute läbiviimiseks.

Muudatusettepanek 22

Artikkel 11

Artikkel 11

Põllumajanduslike tootmismeetodite uuring

välja jäetud

1. Liikmeriigid viivad läbi põllumajandusettevõtetes kasutatavate põllumajanduslike tootmismeetodite valikuuringu.

 

2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon lubada liikmesriikidel teha valikuuring kasutades eraldi alavalimit.

 

3. Liikmesriigid koguvad andmeid V lisas loetletud põllumajanduslike tootmismeetoditega seotud karakteristikute kohta. Kui karakteristiku esinemissagedus liikmesriigis on madal või puudub, võib komisjon nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lubada liikmesriigil jätta kõnealune karakteristik uuringust välja. Aastas niisutamiseks kasutatava vee koguse võib välja arvutada statistilise imputeerimise teel.

 

4. Komisjon määratleb karakteristikute mõisted. Kõnealune meede, millega kavandatakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas mõningaid vähemolulisi sätteid lisades ja/või välja jättes, tuleb vastu võtta artikli 15 lõikes 2 nimetatud regulatiivkomitee menetluse korras.

 

5. Vaatlusperiood langeb kokku 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu karakteristikute puhul kasutatavate vaatlusperioodidega.

 

6. Kõnealuse uuringu tulemused seotakse 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu andmetega üksikute põllumajandusettevõtete kohta. Koondatud kinnitatud andmed edastatakse komisjonile elektrooniliselt hiljemalt 31. detsembril 2012.

 

7. Uuringuandmete edastamise vormi määrab komisjon.

 

Selgitus

Ettenähtud täiendav uuring põllumajanduslike tootmismeetodite ligi saja karakteristiku kohta vastavalt artiklile 11 ja V lisale lükatakse tagasi. Nimetatud uuringuga nõutakse kehtivas määruses (EMÜ) nr 571/88 sätestatust rohkem. Kodanike märkimisväärseid täiendavaid jõupingutusi ei õigusta uuringust saadav teave, mis on ilmselgelt piiratud. Uuringu tulemusi ei saa kasutada, kuna ühekordne uuring ei võimalda ekstrapolatsiooni. See tooks kaasa vaid tarbetuid täiendavaid halduskulusid.

Muudatusettepanek 23

Artikli 12 lõige 1

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu teabe, mida viimane võib vajada käesoleva määrusega hõlmatud uuringute korraldamiseks ja metoodika väljatöötamiseks.

välja jäetud

Muudatusettepanek 24

Artikli 12 lõike 2 sissejuhatav osa

2. Eelkõige tuleb liikmesriikidel esitada „riiklik metoodikaaruanne”, milles kirjeldatakse:

2. Liikmesriikidel tuleb esitada käesoleva määrusega hõlmatud uuringute kohta „riiklik metoodikaaruanne”, milles kirjeldatakse:

Muudatusettepanek 25

Artikli 12 lõike 2 punkt a

(a) kasutatud metoodikat;

(a) kasutatud korraldust ja metoodikat;

Muudatusettepanek 26

Artikli 12 lõige 3

3. Riiklik metoodikaaruanne esitatakse komisjonile koos kinnitatud uuringutulemustega.

3. Riiklik metoodikaaruanne esitatakse komisjonile koos kinnitatud uuringutulemustega vastavalt artikli 9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegadele.

Muudatusettepanek 27

Artikli 12 lõige 3 a (uus)

3 a. Lisaks riiklikele metoodikaaruannetele, mida nõutakse iga uuringu lõpus, edastavad liikmesriigid komisjonile kogu lisateabe, mida võidakse nõuda uuringu korralduse ja metoodika kohta.

Muudatusettepanek 28

Artikli 13 lõige 1

1. Liikmesriigid saavad ühenduselt rahalist toetust 50% ulatuses käesoleva määrusega hõlmatud uuringute läbiviimise kuludest, kuid mitte rohkem kui käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud maksimumsummad.

1. Liikmesriigid saavad ühenduselt rahalist toetust maksimaalselt 75 % ulatuses käesoleva määrusega hõlmatud uuringute läbiviimise kuludest, kuid mitte rohkem kui käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud maksimumsummad.

Muudatusettepanek 29

Artikli 13 lõige 4 a (uus)

4 a. Komisjon annab seoses põllumajandusettevõtete asukoha kindlaksmääramisega satelliidi abil käesoleva määruse jõustumisel tehnilist tuge ja vajalikke nõuandeid liikmesriikidele, kes seda taotlevad.

Justification

Nõuded seoses põllumajandusettevõtete asukoha kindlaksmääramise ja põllumajandusettevõtete kindlakstegemisega satelliidi abil tekitavad tõsiseid metoodilisi ja tehnilisi probleeme paljudes liikmesriikides. Seetõttu oleks vaja, et komisjon osutaks vajaduse korral igakülgset tuge, et tagada statistika usaldusväärsus.

Muudatusettepanek 30

Artikli 13 lõike 2 kolmas lõik

Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti ja Slovaki Vabariik – igaühele 0,15 miljonit eurot;

välja jäetud

Muudatusettepanek 31

Artikli 13 lõige 3

3. 2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute puhul vähendatakse lõikes 2 nimetatud maksimumsummasid 60%.

3. 2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute puhul vähendatakse lõikes 2 nimetatud maksimumsummasid 50%.

Muudatusettepanek 32

Artikli 14 lõige 1

1. Kõnealuse kava rakendamise rahaline toetus aastateks 2008–2013, sh komisjonis liikmesriikide poolt vastavalt käesoleva määruse sätetele esitatud andmete töötlemiseks kasutatavate andmebaasisüsteemide haldamiseks, hoolduseks ja arendamiseks vajalikud assigneeringud, on 54,27 miljonit eurot.

1. Kõnealuse kava rakendamise rahaline toetus aastateks 2008–2013, sh komisjonis liikmesriikide poolt vastavalt käesoleva määruse sätetele esitatud andmete töötlemiseks kasutatavate andmebaasisüsteemide haldamiseks, hoolduseks ja arendamiseks vajalikud assigneeringud, on 58 850 000 eurot.

Muudatusettepanek 33

Artikli 16 lõige 1

1. Erandina artikli 6 lõigetest 1 ja 2, artiklist 8, artikli 9 lõikest 1, artikli 11 lõigetest 5 ja 6, artikli 13 lõikest 2 ja IV lisast asendatakse Kreeka, Hispaania ja Portugali puhul viited aastale 2010 viidetega aastale 2009.

1. Erandina artikli 6 lõigetest 1 ja 2, artiklist 8, artikli 9 lõikest 1, artikli 11 lõigetest 5 ja 6, artikli 13 lõikest 2, III ja IV lisast asendatakse Kreeka, Hispaania ja Portugali puhul viited aastale 2010 viidetega aastale 2009.

Muudatusettepanek 34

II lisa tabel, „Kasutatava põllumajandusmaa” kirjeldus

Viljelusmaa, koduaiad, püsirohumaa ja -heinamaa, püsikultuuride kasvatamise ala

Viljelusmaa, koduaiad, püsirohumaa, püsikultuuride kasvatamise ala

Muudatusettepanek 35

III LISA

Komisjoni ettepanek

III LISA

Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu karakteristikute loetelu

Karakteristik

Ühik/ liik

I. ÜLDKARAKTERISTIKUD

 

 

Põllumajandusettevõtte geograafiline asukoht

 

 

 

Põllumajandusettevõtte peakontori geograafiline asukoht

Kood

 

Põlumajandusettevõtte õiguslik vorm

 

 

 

Kas põllumajandusettevõtte eest vastutab õiguslikult ja majanduslikult:

 

 

 

 

füüsiline isik, kes on ainuomanik, kui ettevõte on iseseisev?

jah/ei

 

 

 

 

Kui vastus eelmisele küsimusele on „jah”, siis kas kõnealune isik (omanik) on ka ettevõtte juhataja?

jah/ei

 

 

 

 

 

Kui kõnealune isik ei ole juhataja, siis kas ettevõtte juhataja on omaniku perekonnaliige?

jah/ei

 

 

 

 

 

Kui juhataja on omaniku pereliige, siis kas ta on omaniku abikaasa?

jah/ei

 

 

 

üks või mitu füüsilist isikut, kes on osanikud, kui tegemist on põllumajandusettevõtete ühendusega?

jah/ei

 

 

 

juriidiline isik?

jah/ei

 

Põllumajandusettevõtte valduse vorm (omaniku suhtes) ja põllumajandustootmise liik

 

 

 

Põllumajandusmaa, mida kasutatakse:

 

 

 

 

omaniku poolt

ha

 

 

 

rendisuhte alusel

ha

 

 

 

loonusrendisuhte või muul alusel

ha

 

 

Sertifitseeritud tootmine:

 

 

 

 

Mahepõllundus

 

 

 

 

 

Kõik põllumajanduslikud kõlvikud, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele

ha

 

 

 

 

Põllumajandusettevõtte põllumajanduslikud kõlvikud, mille puhul minnakse üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele

ha

 

 

 

 

Põllumajandusettevõtte maa, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele, või mis on üle minemas mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele:

 

 

 

 

 

 

Teravili

ha

 

 

 

 

 

Kuivatatud kaunviljad

ha

 

 

 

 

 

Kartulid

ha

 

 

 

 

 

Suhkrupeet

ha

 

 

 

 

 

Õlikultuurid

ha

 

 

 

 

 

Värsked köögiviljad, melonid, maasikad

ha

 

 

 

 

 

Karja- ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa

ha

 

 

 

 

 

Puuviljad ja marjad

ha

 

 

 

 

 

Tsitrusviljad

ha

 

 

 

 

 

Oliivid

ha

 

 

 

 

 

Veiniviinamarjad

ha

 

 

 

 

 

Muud põllukultuurid (kiutaimed jne)

ha

 

 

 

 

Loomakasvatuses kasutatavad mahepõllumajanduslikud tootmismeetodid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele:

 

 

 

 

 

 

Veised

loomade arv

 

 

 

 

 

Sead

loomade arv

 

 

 

 

 

Kitsed ja lambad

loomade arv

 

 

 

 

 

Kodulinnud

lindude arv

 

 

 

 

 

Muud loomad

loomade arv

 

 

 

Põllumajanduslik tootmine sertifitseeritud või märgistatud lepingulise raamistiku alusel (v.a mahepõllumajandus)

 

 

 

 

 

EÜ kvaliteedikavad:

 

 

 

 

 

 

Kõnealuste kavadega hõlmatud põllumajandusettevõtte haritav maa

ha

 

 

 

 

 

Kõnealuste kavadega hõlmatud põllumajandusettevõtte kariloomad

loomade arv

 

 

 

 

Riiklikud kvaliteedikavad:

 

 

 

 

 

 

Kõnealuste kavadega hõlmatud põllumajandusettevõtte haritav maa

ha

 

 

 

 

 

Kõnealuste kavadega hõlmatud põllumajandusettevõtte kariloomad

loomade arv

 

 

 

 

EÜ/riiklikud kvaliteedikavad

 

 

 

 

 

 

Teravili

ha

 

 

 

 

 

Puu- ja köögivili

ha

 

 

 

 

 

 

Veiniviinamarjad

ha

 

 

 

 

 

Oliivid

ha

 

 

 

 

 

Veised

loomade arv

 

 

 

 

 

Sead

loomade arv

 

 

 

 

 

Lambad ja kitsed

loomade arv

 

 

 

 

 

Kodulinnud

lindude arv

 

 

Põllumajandusettevõtte toodangu sihtkoht:

 

 

 

 

Põllumajandusettevõtte omaniku kodumajapidamises tarbitakse üle 50% ettevõtte lõpptoodangust

jah/ei

 

 

 

Otsemüük tarbijatele moodustab üle 50% põllumajandusettevõtte kogumüügist

jah/ei

 

 

II. MAA

 

 

Viljelusmaa

 

 

 

Teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks:

 

 

 

 

Pehme nisu ja speltanisu

ha

 

 

 

Kõva nisu

ha

 

 

 

Rukis

ha

 

 

 

Oder

ha

 

 

 

Kaer

ha

 

 

 

Maisiterad

ha

 

 

 

Riis

ha

 

 

 

Muu terade saamiseks kasvatatav teravili

ha

 

 

Terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed

ha

 

 

 

sellest hernes, põlduba ja maguslupiin

ha

 

 

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

ha

 

 

Suhkrupeet (v.a seeme)

ha

 

 

Söödajuurvili ja muguljuurvili (v.a seeme)

ha

 

 

Tehnilised kultuurid (sh rohtsete õlitaimede seeme; v.a kiudtaimede, humala, tubaka ja muude tehniliste kultuuride seeme), sellest:

 

 

 

 

Tubakas

ha

 

 

 

Humal

ha

 

 

 

Puuvill

ha

 

 

 

Raps ja rüps

ha

 

 

 

Päevalill

ha

 

 

 

Soja

ha

 

 

 

Linaseemned (õlilina)

ha

 

 

 

Muud õliseemnekultuurid

ha

 

 

 

Lina

ha

 

 

 

Harilik kanep

ha

 

 

 

Muud kiu tootmiseks kasvatatavad põllukultuurid

ha

 

 

 

Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed

ha

 

 

 

Mujal nimetamata tehnilised kultuurid

ha

 

 

Värsked köögiviljad, melonid, maasikad, mis kasvavad:

 

 

 

 

avamaal või madala katte all (sisseminekuvõimaluseta)

ha

 

 

 

 

põllul

ha

 

 

 

 

aiamaal

ha

 

 

 

klaasi või muu kaitsekatte all (sisseminekuvõimalusega)

ha

 

 

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid):

 

 

 

 

avamaal või madala katte all (sisseminekuvõimaluseta)

ha

 

 

 

klaasi või muu kaitsekatte all (sisseminekuvõimalusega)

ha

 

 

Söödataimed:

 

 

 

 

ajutine rohumaa

ha

 

 

 

muu haljassööt:

 

 

 

 

 

haljasmais (silomais)

ha

 

 

 

 

liblikõielised söödataimed

ha

 

 

 

 

muud söödataimed

ha

 

 

Viljelusmaa seemned ja seemikud (v.a teravili, kuivatatud köögivili, kartul ja õliseemnetaimed)

ha

 

 

Muud põllukultuurid

ha

 

 

Subsiidiumideta kesa

ha

 

 

Kesa, mille suhtes kohaldatakse subsiidiume ja mis ei ole majanduslikus kasutuses

ha

 

Koduaiad

ha

 

Püsirohumaa ja heinamaa

ha

 

 

Püsirohumaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa

ha

 

 

Looduslik rohumaa

ha

 

 

Püsirohumaa ja heinamaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume

ha

 

Püsikultuurid

 

 

 

Puuvilja- ja marjaistandikud

ha

 

 

 

Värsked parasvöötme puuvilja- ja marjasordid, sellest:

ha

 

 

 

 

värsked parasvöötme puuviljad

ha

 

 

 

 

värsked lähistroopikavöötme puuviljad

ha

 

 

 

Marjasordid

ha

 

 

 

Pähklid

ha

 

 

Tsitruseistandikud

ha

 

 

Oliiviistandikud

ha

 

 

 

kus tavapäraselt toodetakse lauaoliive

ha

 

 

 

kus tavapäraselt toodetakse oliive õli tootmiseks

ha

 

 

Viinamarjaistandikud, kus tavapäraselt toodetakse:

ha

 

 

 

kvaliteetveini

ha

 

 

 

muud veini

ha

 

 

 

lauaviinamarju

ha

 

 

 

rosinaid

ha

 

 

Puukoolid (sh jõulupuud)

ha

 

 

 

sellest jõulupuud

ha

 

 

Muud püsikultuurid

ha

 

 

Püsikultuurid katmikalal

ha

 

Muu maa

 

 

 

Kasutamata põllumajandusmaa (põllumajandusmaa, mida ei harita enam majanduslikel, sotsiaalsetel vm põhjustel ja mida ei kasutata külvikorrasüsteemis)

ha

 

 

Metsamaad

ha

 

 

 

sellest lühikese raieringiga madalmets

ha

 

 

 

sellest metsanduse eesmärkidel kasutatav

ha

 

 

Muu maa (viljatu maa, hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa)

ha

 

Järelkultuurid, seened, niisutatud alad, alad, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume, ning alad, mille suhtes kohaldatakse tootmisest kõrvaldamise toetuskavasid, alad, mida kasutatakse biokütuse ja geneetiliselt muundatud põllukultuuride tootmiseks

 

 

 

Järelkultuurid (v.a köögiviljakultuurid ja katmikalakultuurid)

ha

 

 

Seened

ha

 

 

Niisutatud alad

 

 

 

 

Kogu niisutatav ala

ha

 

 

 

Kogu haritav ala, mida on viimase 12 kuu jooksul vähemalt üks kord niisutatud

ha

 

 

Segukultuurid

ha

 

 

Alad, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume, ning alad, mille suhtes kohaldatakse tootmisest kõrvaldamise toetuskavasid (juba märgitud mujal II jaotises MAA), järgmiselt jaotatuna:

ha

 

 

 

Alad, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume

ha

 

 

 

Muul otstarbel kui toiduks kasutatava põllumajandusliku tooraine (nt raps, puud, põõsad jne, sealhulgas läätsed, kikerherned ja hiireherned) tootmiseks kasutatavad alad

ha

 

 

 

Muud alad

ha

 

 

Biokütuse (või muu taastuva energia) tootmise alad (nt raps, sojauba, nisu ja suhkrupeet); juba märgitud mujal II jaotises MAA

ha

 

 

 

sellest geneetiliselt muundatud põllukultuurid

ha

 

 

Kõrvalsaadustest (nt õled, oksad) bioenergia tootmiseks kasutatavad alad

ha

 

 

Geneetiliselt muundatud põllukultuurid; juba märgitud mujal II jaotises MAA

ha

 

III. KARI

 

 

Hobuslased

loomade arv

 

Veised:

 

 

 

Alla ühe aasta vanused isased ja emased veised

loomade arv

 

 

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid

loomade arv

 

 

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmad

loomade arv

 

 

Vähemalt kaheaastased pullid

loomade arv

 

 

Vähemalt kaheaastased lehmmullikad

loomade arv

 

 

Lüpsilehmad

loomade arv

 

 

Muud lehmad

loomade arv

 

Lambad ja kitsed:

 

 

 

Lambad (igas vanuses)

loomade arv

 

 

 

Aretusuted

loomade arv

 

 

 

Muud lambad

loomade arv

 

 

Kitsed (igas vanuses)

loomade arv

 

 

 

Emased aretusloomad

loomade arv

 

 

 

Muud kitsed

loomade arv

 

Sead:

 

 

 

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

loomade arv

 

 

Aretusemised kaaluga vähemalt 50 kg

loomade arv

 

 

Muud sead

loomade arv

 

Kodulinnud:

 

 

 

Broilerid

lindude arv

 

 

Munakanad

lindude arv

 

 

Muud kodulinnud:

 

 

 

 

Kalkunid

lindude arv

 

 

 

Pardid

lindude arv

 

 

 

Haned

lindude arv

 

 

 

Jaanalinnud

lindude arv

 

 

 

Mujal nimetamata kodulinnud

lindude arv

 

Küülikud, emased aretusloomad

loomade arv

 

Mesilased

tarude arv

 

Mujal nimetamata kariloomad

jah/ei

 

 

neist karusloomad

jah/ei

 

IV. MASINAD JA SEADMED

 

 

IV. (i) MASINAD

 

 

Mis kuuluvad täielikult ettevõttele

 

 

 

Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid

arv

 

 

Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid

arv

 

 

Teraviljakombainid

arv

 

 

Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid

arv

 

Masinad, mida kasutab mitu põllumajandusettevõtet (masinad, mis kuuluvad teisele ettevõttele, ühistule või mis kuuluvad ühiselt mitmele põllumajandusettevõttele) või mis kuuluvad vastavat teenust osutavale ettevõttele

 

 

Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid

jah/ei

 

 

Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid

jah/ei

 

 

Teraviljakombainid

jah/ei

 

 

Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid

jah/ei

 

IV. (ii) SEADMED

 

 

Taastuva energia tootmise seadmed energiaallikate kaupa:

 

 

 

Tuuleenergia

jah/ei

 

 

Biomass

jah/ei

 

 

 

sellest biometaan

jah/ei

 

 

Päikeseenergia

jah/ei

 

 

Hüdroenergia

jah/ei

 

 

Muud taastuva energia allikad

jah/ei

 

V. TÖÖJÕUD

 

 

V.(i) PÕLLUMAJANDUSTÖÖ PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTES

 

 

 

Omanik

 

 

 

 

Sugu

mees/naine

 

 

 

Vanus

vanuserühmad(2)

 

 

 

 

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

ATÜ %-rühm(3)

 

 

 

Põllumajandusettevõtte juhataja

 

 

 

 

Sugu

mees/naine

 

 

 

Vanus

vanuserühmad

 

 

 

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

ATÜ %-rühm

 

 

Põllumajandusettevõtte juhataja väljaõpe

 

 

 

 

Põllumajandusettevõtte juhataja põllumajanduslik väljaõpe

Väljaõppe koodid(4)

 

 

 

 

Põllumajandusettevõtte juhataja tööalane koolitus viimase 12 kuu jooksul

jah/ei

 

 

Ainuomaniku perekonnaliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: meessoost

 

 

 

 

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

ATÜ %-rühm

 

 

Ainuomaniku perekonnaliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: naissoost

 

 

 

 

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

ATÜ %-rühm

 

 

Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: meessoost

 

 

 

 

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

ATÜ %-rühm

 

 

Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: naissoost

 

 

 

 

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

ATÜ %-rühm

 

 

Ebakorrapäraselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: mees- ja naissoost

Tööpäevade arv

 

 

Põllumajandusettevõttes otseselt mitte töötavate isikute (nt töövõtja töötajate) tehtud põllumajandustöö tööpäevade koguarv (täistööaja ekvivalendina), välja arvatud eelmised kategooriad, vaatluspäevale eelnenud 12 kuu jooksul)

Täispäevade arv

 

V.(ii) MUU TASUSTATAV TEGEVUS (mittepõllumajanduslik töö põllumajandusettevõttes ja töö väljaspool põllumajandusettevõtet)

 

 

Omaniku, kes on ka ettevõtte juhataja, muu tasustatav tegevus:

 

 

 

 

Töö põllumajandusettevõttes (v.a põllumajandustöö)

ATÜ %-rühm

 

 

 

Töö väljaspool põllumajandusettevõtet (põllumajanduslik ja mittepõllumajanduslik)

ATÜ %-rühm

 

 

Ainuomaniku abikaasa muu tasustatav tegevus:

 

 

 

 

Töö põllumajandusettevõttes (v.a põllumajandustöö)

ATÜ %-rühm

 

 

 

Töö väljaspool põllumajandusettevõtet (põllumajanduslik ja mittepõllumajanduslik)

ATÜ %-rühm

 

 

Ainuomaniku perekonnaliikmete, kes teevad põllumajandusettevõttes põllumajandustöid, muu tasustatav tegevus:

 

 

 

Töö põllumajandusettevõttes (v.a põllumajandustöö)

ATÜ %-rühm

 

 

 

Töö väljaspool põllumajandusettevõtet (põllumajanduslik ja mittepõllumajanduslik)

ATÜ %-rühm

 

 

Väljastpoolt perekonda pärit tööjõud, kes tegeleb muu tasustatava tegevusega põllumajandusettevõttes, mis on otseselt seotud põllumajandusettevõttega (v.a põllumajandustööd)

ATÜ %-rühm

 

VI. MUU TASUSTATAV MITTEPÕLLUMAJANDUSLIK TEGEVUS, MILLEGA ETTEVÕTTES TEGELDAKSE (otseselt seotud põllumajandusettevõttega)

 

VI.(i) Tasustatavate mittepõllumajanduslike tegevuste loetelu

 

 

 

Turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused

jah/ei

 

 

Käsitöö

jah/ei

 

 

Põllumajandussaaduste töötlemine

jah/ei

 

 

Puidutöötlemine (nt saagimine)

jah/ei

 

 

Vesiviljelus

jah/ei

 

 

Lepinguline töö (kasutades põllumajandusettevõtte tootmisseadmeid)

 

 

 

 

Põllumajanduslik (teistes põllumajandusettevõtetes)

jah/ei

 

 

 

Mittepõllumajanduslik

jah/ei

 

 

Muu

jah/ei

 

VI.(ii) Põllumajandusettevõttega otseselt seotud tasustatava mittepõllumajandusliku tegevuse osakaal

 

 

 

Protsent põllumajandusettevõtte lõpptoodangust

Protsendirühmad(5)

 

 

VII. MAAELU ARENGU TOETUS

 

 

Põllumajandusettevõttele viimase kolme aasta jooksul järgmiste maaelu arendamise meetmete raames antud toetused

jah/ei

 

 

Nõustamisteenuse kasutamine

jah/ei

 

 

Põllumajandusettevõtete ajakohastamine

jah/ei

 

 

Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine

jah/ei

 

 

Ühenduse õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse saavutamine

jah/ei

 

 

Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades

jah/ei

 

 

Natura 2000 toetused põllumajandusmaadele

jah/ei

 

 

Vee raamdirektiiviga seotud toetused

jah/ei

 

 

Põllumajanduslikud keskkonnatoetused

jah/ei

 

 

 

sellest mahepõllumajanduse raames

jah/ei

 

 

Loomade heaolu toetus

jah/ei

 

 

Mittepõllumajanduslike tegevuste mitmekesistamine

jah/ei

 

 

Turismi soodustamine

jah/ei

(Tõlkija märkus: KOM-teksti tõlkes väljajäetav tekst „segukultuurid” puudub (lausest „Järelkultuurid, seened, niisutatud alad, alad, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume, ning alad, mille suhtes kohaldatakse tootmisest kõrvaldamise toetuskavasid, alad, mida kasutatakse biokütuse ja geneetiliselt muundatud põllukultuuride tootmiseks”) ning kahel korral ei vasta KOM-tekst originaalile (ingliskeelse lause „Fresh fruit species, of which:” eestikeelses tõlkes esineb üleliigne sõna „parasvöötme” ning III lisa VI jaotise pealkirjas on üleliigne sõna „MUU”).

Euroopa Parlamendi muudatused

III LISA

Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu karakteristikute loetelu

Karakteristik

Ühik/ liik

I. ÜLDKARAKTERISTIKUD

 

 

Põllumajandusettevõtte asukoht

 

 

 

Laiuskraad (5 või vähema kaareminuti täpsusega)

Kraadid, minutid

 

 

Pikkuskraad (5 või vähema kaareminuti täpsusega)

Kraadid, minutid

 

Põlumajandusettevõtte õiguslik vorm

 

 

 

Kas põllumajandusettevõtte eest vastutab õiguslikult ja majanduslikult:

 

 

 

 

füüsiline isik, kes on ainuomanik, kui ettevõte on iseseisev?

jah/ei

 

 

 

 

Kui vastus eelmisele küsimusele on „jah”, siis kas kõnealune isik (omanik) on ka ettevõtte juhataja?

jah/ei

 

 

 

 

 

Kui kõnealune isik ei ole juhataja, siis kas ettevõtte juhataja on omaniku perekonnaliige?

jah/ei

 

 

 

 

 

Kui juhataja on omaniku pereliige, siis kas ta on omaniku abikaasa?(6)

 

jah/ei

 

 

 

üks või mitu füüsilist isikut, kes on osanikud, kui tegemist on põllumajandusettevõtete ühendusega?

jah/ei

 

 

 

juriidiline isik?

jah/ei

 

Põllumajandusettevõtte valduse vorm (omaniku suhtes) ja põllumajandustootmise liik

 

 

 

Põllumajandusmaa, mida kasutatakse:

 

 

 

 

omaniku poolt

ha

 

 

 

rendisuhte alusel

ha

 

 

 

loonusrendisuhte või muul alusel

ha

 

 

Sertifitseeritud tootmine:

 

 

 

 

Mahepõllundus

 

 

 

 

 

Kõik põllumajanduslikud kõlvikud, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele

ha

Karakteristik

Ühik/ liik

 

 

 

 

Põllumajandusettevõtte põllumajanduslikud kõlvikud, mille puhul minnakse üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele

ha

 

 

 

 

Põllumajandusettevõtte maa, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele, või mis on üle minemas mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele:

 

 

 

 

 

 

Teravili

ha

 

 

 

 

 

Kuivatatud kaunviljad

ha

 

 

 

 

 

Kartulid

ha

 

 

 

 

 

Suhkrupeet

ha

 

 

 

 

 

Õlikultuurid

ha

 

 

 

 

 

Värsked köögiviljad, melonid, maasikad

ha

 

 

 

 

 

Karja- ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa

ha

 

 

 

 

 

Puuviljad ja marjad

ha

 

 

 

 

 

Tsitrusviljad

ha

 

 

 

 

 

Oliivid

ha

 

 

 

 

 

Veiniviinamarjad

ha

 

 

 

 

 

Muud põllukultuurid (kiutaimed jne)

ha

 

 

 

 

Loomakasvatuses kasutatavad mahepõllumajanduslikud tootmismeetodid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele:

 

 

 

 

 

 

Veised

loomade arv

 

 

 

 

 

Sead

loomade arv

 

 

 

 

 

Kitsed ja lambad

loomade arv

 

 

 

 

 

Kodulinnud

lindude arv

 

 

 

 

 

Muud loomad

jah/ei

 

 

Põllumajandusettevõtte toodangu sihtkoht:

 

 

 

 

Põllumajandusettevõtte omaniku kodumajapidamises tarbitakse üle 50% ettevõtte lõpptoodangust

jah/ei

 

 

 

Otsemüük tarbijatele moodustab üle 50% põllumajandusettevõtte kogumüügist(7)

 

jah/ei

 

 

II. MAA

 

 

Viljelusmaa

 

 

 

Teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks:

 

 

 

 

Pehme nisu ja speltanisu

ha

Karakteristik

Ühik/ liik

 

 

 

Kõva nisu

ha

 

 

 

Rukis

ha

 

 

 

Oder

ha

 

 

 

Kaer

ha

 

 

 

Maisiterad

ha

 

 

 

Riis

ha

 

 

 

Muu terade saamiseks kasvatatav teravili

ha

 

 

Terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed

ha

 

 

 

sellest hernes, põlduba ja maguslupiin

ha

 

 

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

ha

 

 

Suhkrupeet (v.a seeme)

ha

 

 

Söödajuurvili ja muguljuurvili (v.a seeme)

ha

 

 

Tehnilised kultuurid:

 

 

 

 

Tubakas

ha

 

 

 

Humal

ha

 

 

 

Puuvill

ha

 

 

 

Raps ja rüps

ha

 

 

 

Päevalill

ha

 

 

 

Soja

ha

 

 

 

Linaseemned (õlilina)

ha

 

 

 

Muud õliseemnekultuurid

ha

 

 

 

Lina

ha

 

 

 

Harilik kanep

ha

 

 

 

Muud kiukultuurid

ha

 

 

 

Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed

ha

 

 

 

Mujal nimetamata tehnilised kultuurid

ha

 

 

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mis kasvavad:

 

 

 

 

avamaal või madala katte all (sisseminekuvõimaluseta)

ha

 

 

 

 

põllul

ha

 

 

 

 

aiamaal

ha

 

 

 

klaasi või muu kaitsekatte all (sisseminekuvõimalusega)

ha

 

 

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid):

 

 

 

 

avamaal või madala katte all (sisseminekuvõimaluseta)

ha

 

 

 

klaasi või muu kaitsekatte all (sisseminekuvõimalusega)

ha

Karakteristik

Ühik/ liik

 

 

Taimed, mis on koristatud rohelisena:

 

 

 

 

söödataimed:

ha

 

 

 

muud taimed, mis on koristatud rohelisena:

 

 

 

 

 

haljasmais

ha

 

 

 

 

liblikõielised taimed

ha

 

 

 

 

muud mujal nimetamata taimed, mis on koristatud rohelisena

ha

 

 

Viljelusmaa seemned ja seemikud

ha

 

 

Muud põllukultuurid

ha

 

 

Subsiidiumideta kesa

ha

 

 

Kesa, mille suhtes kohaldatakse subsiidiume ja mis ei ole majanduslikus kasutuses

ha

 

Koduaiad

ha

 

Püsirohumaa ja heinamaa

ha

 

 

Püsirohumaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa

ha

 

 

Looduslik rohumaa

ha

 

 

Püsirohumaa ja heinamaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume

ha

 

Püsikultuurid

 

 

 

Puuvilja- ja marjaistandikud

ha

 

 

 

Puuvilja- ja marjasordid, sellest:

ha

 

 

 

 

parasvöötme puuviljad

ha

 

 

 

 

lähistroopikavöötme puuviljad

ha

 

 

 

Marjasordid

ha

 

 

 

Pähklid

ha

 

 

Tsitruseistandikud

ha

 

 

Oliiviistandikud

ha

 

 

 

kus tavapäraselt toodetakse lauaoliive

ha

 

 

 

kus tavapäraselt toodetakse oliive õli tootmiseks

ha

 

 

Viinamarjaistandikud, kus tavapäraselt toodetakse:

ha

 

 

 

kvaliteetveini

ha

 

 

 

muud veini

ha

 

 

 

lauaviinamarju

ha

 

 

 

rosinaid

ha

 

 

Puukoolid

ha

 

 

Muud püsikultuurid

ha

Karakteristik

Ühik/ liik

 

 

sellest jõulupuud(8)

 

ha

 

 

Püsikultuurid katmikalal

ha

 

Muu maa

 

 

 

Kasutamata põllumajandusmaa

ha

 

 

Metsamaad

ha

 

 

 

sellest lühikese raieringiga madalmets

ha

 

 

Muu maa (viljatu maa, hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa)

ha

 

Seened, niisutatud alad, energiakultuurid ja geneetiliselt muundatud põllukultuurid

 

 

 

Seened

ha

 

 

Niisutatud alad

 

 

 

 

Kogu niisutatav ala

ha

 

 

 

Kogu haritav ala, mida on viimase 12 kuu jooksul vähemalt üks kord niisutatud

ha

 

 

Energiakultuurid (biokütuse või muu taastuva energia tootmiseks)

ha

 

 

 

sellest tootmisest kõrvaldatud maa

ha

 

 

Geneetiliselt muundatud põllukultuurid

ha

 

III. KARI

 

 

Hobuslased

loomade arv

 

Veised:

 

 

 

Alla ühe aasta vanused isased ja emased veised

loomade arv

 

 

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid

loomade arv

 

 

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmad

loomade arv

 

 

Vähemalt kaheaastased pullid

loomade arv

 

 

Vähemalt kaheaastased lehmmullikad

loomade arv

 

 

Lüpsilehmad

loomade arv

 

 

Muud lehmad

loomade arv

 

Lambad ja kitsed:

 

 

 

Lambad (igas vanuses)

loomade arv

 

 

 

Aretusuted

loomade arv

 

 

 

Muud lambad

loomade arv

Karakteristik

Ühik/ liik

 

 

Kitsed (igas vanuses)

loomade arv

 

 

 

Emased aretusloomad

loomade arv

 

 

 

Muud kitsed

loomade arv

 

Sead:

 

 

 

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

loomade arv

 

 

Aretusemised kaaluga vähemalt 50 kg

loomade arv

 

 

Muud sead

loomade arv

 

Kodulinnud:

 

 

 

Broilerid

lindude arv

 

 

Munakanad

lindude arv

 

 

Muud kodulinnud:

lindude arv

 

 

 

Kalkunid(9)

 

lindude arv

 

 

 

Pardid(10)

 

lindude arv

 

 

 

Haned(11)

 

lindude arv

 

 

 

Jaanalinnud(12)

 

lindude arv

 

 

 

Mujal nimetamata kodulinnud(13)

 

lindude arv

 

Küülikud, emased aretusloomad

loomade arv

 

Mesilased

tarude arv

 

Mujal nimetamata kariloomad

jah/ei

 

IV. MASINAD JA SEADMED

 

 

IV. (i) MASINAD(14)

 

 

 

Mis kuuluvad täielikult ettevõttele

 

 

 

Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid

arv

 

 

Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid

arv

 

 

Teraviljakombainid

arv

 

 

Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid

arv

 

Masinad, mida kasutab mitu põllumajandusettevõtet

 

 

Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid

jah/ei

 

 

Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid

jah/ei

Karakteristik

Ühik/ liik

 

 

Teraviljakombainid

jah/ei

 

 

Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid

jah/ei

 

IV. (ii) SEADMED

 

 

Taastuva energia tootmise seadmed energiaallikate kaupa:

 

 

 

Tuuleenergia

jah/ei

 

 

Biomass

jah/ei

 

 

 

sellest biometaan

jah/ei

 

 

Päikeseenergia

jah/ei

 

 

Hüdroenergia

jah/ei

 

 

Muud taastuva energia allikad

jah/ei

 

V. TÖÖJÕUD

 

 

PÕLLUMAJANDUSTÖÖ PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTES

 

 

 

Omanik

 

 

 

 

Sugu

mees/naine

 

 

 

Vanus

vanuserühmad(15)

 

 

 

 

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

ATÜ %-rühm 1(16)

 

 

 

Põllumajandusettevõtte juhataja

 

 

 

 

Sugu

mees/naine

 

 

 

Vanus

vanuserühmad

 

 

 

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

ATÜ %-rühm 2(17)

 

 

 

Põllumajandusettevõtte juhataja väljaõpe

 

 

 

 

Põllumajandusettevõtte juhataja põllumajanduslik väljaõpe

Väljaõppe koodid(18)

 

 

 

 

Põllumajandusettevõtte juhataja tööalane koolitus viimase 12 kuu jooksul(19)

 

jah/ei

 

 

Ainuomaniku perekonnaliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: meessoost

 

 

 

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

ATÜ %-rühm 2

Karakteristik

Ühik/ liik

 

 

Ainuomaniku perekonnaliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: naissoost

 

 

 

 

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

ATÜ %-rühm 2

 

 

Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: meessoost

 

 

 

 

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

ATÜ %-rühm 2

 

 

Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: naissoost

 

 

 

 

Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

 % UTA (2e tranche de pourcentage) ATÜ %-rühm 2

 

 

 

Ebakorrapäraselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: mees- ja naissoost

Täisajaga tööpäevade arv

 

 

Põllumajandusettevõttes otseselt mitte töötavate isikute (nt töövõtja töötajate) tehtud põllumajandustöö tööpäevade koguarv (täistööaja ekvivalendina), välja arvatud eelmised kategooriad, vaatluspäevale eelnenud 12 kuu jooksul)

Täisajaga tööpäevade arv

 

VI. MUU TASUSTATAV TEGEVUS, MILLEGA ETTEVÕTTES TEGELDAKSE (otseselt seotud põllumajandusettevõttega)

 

VI.(i) Tasustatavate tegevuste loetelu

 

 

 

Turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused

jah/ei

 

 

Käsitöö

jah/ei

 

 

Põllumajandussaaduste töötlemine

jah/ei

 

 

Taastuva energia tootmine

jah/ei

 

 

Puidutöötlemine (nt saagimine)

jah/ei

 

 

Vesiviljelus

jah/ei

 

 

Lepinguline töö (kasutades põllumajandusettevõtte tootmisseadmeid)

 

 

 

 

Põllumajanduslik (teistes põllumajandusettevõtetes)

jah/ei

 

 

 

Mittepõllumajanduslik

jah/ei

 

 

Metsandus

jah/ei

 

 

Muu

jah/ei

 

VI.(ii) Põllumajandusettevõttega otseselt seotud muu tasustatava tegevuse osakaal

 

 

 

Protsent põllumajandusettevõtte lõpptoodangust

Protsendirühmad(20)

 

 

VII. MAAELU ARENGU TOETUS

 

 

Põllumajandusettevõttele viimase kolme aasta jooksul järgmiste maaelu arendamise meetmete raames antud toetused

jah/ei

Karakteristik

Ühik/ liik

 

 

Nõustamisteenuse kasutamine

jah/ei

 

 

Põllumajandusettevõtete ajakohastamine

jah/ei

 

 

Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine

jah/ei

 

 

Ühenduse õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse saavutamine

jah/ei

 

 

Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades

jah/ei

 

 

Natura 2000 toetused põllumajandusmaadele

jah/ei

 

 

Vee raamdirektiiviga seotud toetused

jah/ei

 

 

Põllumajanduslikud keskkonnatoetused

jah/ei

 

 

 

sellest mahepõllumajanduse raames

jah/ei

 

 

Loomade heaolu toetus

jah/ei

 

 

Mittepõllumajanduslike tegevuste mitmekesistamine

jah/ei

 

 

Turismi soodustamine

jah/ei

Selgitus

Kanded „Põllumajanduslik tootmine sertifitseeritud või märgistatud lepingulise raamistiku alusel (v.a mahepõllumajandus)” ja „MUU TASUSTATAV TEGEVUS (mittepõllumajanduslik töö põllumajandusettevõttes ja töö väljaspool põllumajandusettevõtet)” lükatakse tagasi. Neid karakteristikuid on raske uurida, kuna need erinevad üksteisest nii vähe, ning samas on nende kohta saadav teave piiratud.

Muudatusettepanek 36

IV lisa

Komisjoni ettepanek

IV LISA

Täpsusnõuded

Käesolevas määruses nimetatud valikuuringud peavad komisjoni otsuse 85/377(21), millega kehtestatakse ühenduse põllumajandusettevõtete liigitus, kohaselt olema statistiliselt representatiivsed piirkondliku tasandi suhtes (NUTS 2. tasandi ja riigi kokkuliidetud vähemsoodsate piirkondade suhtes(22)), arvestades põllumajandusettevõtete liiki ja suurust. Lisaks tuleb põllumajandusettevõtete põllukultuuride ja kariloomadega seotud karakteristikute puhul NUTS 2. tasandil järgida teatud täpsusastmeid. Kõnealused täpsusastmed on esitatud allpool ning nad põhinevad käesoleva määruse III lisas esitatud karakteristikute loetelul. Põllumajandusettevõtete vastavad põllukultuuride ja kariloomadega seotud karakteristikud põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu tegemiseks saadakse 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu tulemustest.

2013. JA 2016. AASTA PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE STRUKTUURIUURINGU TÄPSUSASTMED

Põllukultuuridega seotud karakteristikud:

kõik III lisa jaotises „II. MAA” loetletud põllukultuuridega seotud karakteristikud, v.a karakteristikud, mille üksikasjalik kirjeldus algab sõnaga „muud”;

teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks, mille hulka kuuluvad pehme nisu ja speltanisu, kõva nisu, rukis, oder, kaer, maisiterad, riis ja muude terade tootmiseks kasvatatav teravili;

kartul (sh varajane ja seemnekartul) ja suhkrupeet (v.a seemned);

õliseemnekultuurid, sh raps, rüps, päevalill, soja, linaseemned (õlilina) ja muud õliseemnekultuurid;

avamaal kasvatatavad püsikultuurid – puuvilja-, marja-, tsitruse- ja oliiviistandikud, viinamarjaistandikud, puukoolid ja muud avamaal kasvavad püsikultuurid.

 

Kariloomadega seotud karakteristikud:

kõik III lisa jaotises „III. KARILOOMAD” loetletud kariloomadega seotud karakteristikud;

veised (igas vanuses);

lambad ja kitsed (igas vanuses);

sead;

kodulinnud.

 

2010. AASTA PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE STRUKTUURIUURINGU JA PÕLLUMAJANDUSLIKE TOOTMISMEETODITE UURINGU OSANA LÄBI VIIDUD VALIKUURINGUTE TÄPSUSASTMED

Põllukultuuridega seotud karakteristikud:

teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks, mille hulka kuuluvad pehme nisu ja speltanisu, kõva nisu, rukis, oder, kaer, maisiterad, riis ja muude terade tootmiseks kasvatatav teravili;

kartul (sh varajane ja seemnekartul) ja suhkrupeet (v.a seemned);

õliseemnekultuurid, sh raps, rüps, päevalill, soja, linaseemned (õlilina) ja muud õliseemnekultuurid;

avamaal kasvatatavad püsikultuurid – puuvilja-, marja-, tsitruse- ja oliiviistandikud, viinamarjaistandikud, puukoolid ja muud avamaal kasvavad püsikultuurid;

värsked köögiviljad, melonid, maasikad, lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid);

ajutine rohumaa ja püsikarjamaa ning -heinamaa.

 

Kariloomadega seotud karakteristikud:

veised (igas vanuses);

lambad ja kitsed (igas vanuses);

sead;

kodulinnud.

TÄPSUSTABEL

 

2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuring

Põllumajanduslike tootmismeetodite uuring

Täpsusastmed

Esinemissagedus (NUTS 2)

Suhteline standardviga

Esinemissagedus (NUTS 2)

Suhteline standardviga

Põllumajandusettevõtte põllukultuuridega seotud karakteristikud

5% või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast

< 5 %

10% või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast

< 7,5 %

Põllumajandusettevõtte kariloomadega seotud karakteristikud

5% või rohkem loomühikutest

< 5 %

10% või rohkem loomühikutest

< 7,5 %

Euroopa Parlamendi muudatused

 

IV LISA

Täpsusnõuded

Käesolevas määruses nimetatud valikuuringud peavad komisjoni otsuse 85/377,(23) millega kehtestatakse ühenduse põllumajandusettevõtete liigitus, kohaselt olema statistiliselt representatiivsed NUTS 2 piirkondade ja riigi kokkuliidetud vähemsoodsate piirkondade suhtes(24), arvestades põllumajandusettevõtete liiki ja suurust. Lisaks tuleb põllumajandusettevõtete põllukultuuride ja kariloomadega seotud karakteristikute puhul järgida konkreetseid kindlaksmääratud täpsusastmeid.

Kõnealused täpsusastmed on esitatud allpool ning neid kohaldatakse kõikide NUTS 2 piirkondade puhul, kus on vähemalt 10 000 põllumajandusettevõtet. Alla 10 000 põllumajandusettevõttega NUTS 2 piirkonnas kohaldatakse kõnealuseid täpsusastmeid hoopis NUTS 2 piirkonnaga seotud NUTS 1 piirkonna puhul, kui nimetatud piirkonnas on vähemalt 1000 põllumajandusettevõtet.

Põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu tegemiseks saadakse põllukultuuride ja kariloomadega seotud karakteristikud 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu tulemustest.

 

2013. JA 2016. AASTA PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE STRUKTUURIUURINGU TÄPSUSASTMED

Põllukultuuridega seotud karakteristikud:

 

teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks, mille hulka kuuluvad pehme nisu ja speltanisu, kõva nisu, rukis, oder, kaer, maisiterad, riis ja muude terade tootmiseks kasvatatav teravili;

kuivatatud kaunviljad;

kartul (sh varajane ja seemnekartul);

suhkrupeet (v.a seeme);

õliseemnekultuurid, sh raps, rüps, päevalill, soja, linaseemned (õlilina) ja muud õliseemnekultuurid;

 

värsked köögiviljad, melonid ja maasikad (v.a puukoolid);

lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid);

taimed, mis on koristatud rohelisena;

karja- ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa;

puuviljad ja marjad;

tsitrusviljad;

oliivid;

veiniviinamarjad

 

Kariloomadega seotud karakteristikud:

lüpsilehmad;

muud lehmad;

muud veised;

aretusemised;

muud sead;

lambad ja kitsed (igas vanuses);

sead;

kodulinnud.

 

2010. AASTA PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE STRUKTUURIUURINGU JA PÕLLUMAJANDUSLIKE TOOTMISMEETODITE UURINGU OSANA LÄBI VIIDUD VALIKUURINGUTE TÄPSUSASTMED

Põllukultuuridega seotud karakteristikud:

teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks, mille hulka kuuluvad pehme nisu ja speltanisu, kõva nisu, rukis, oder, kaer, maisiterad, riis ja muude terade tootmiseks kasvatatav teravili;

kartul (sh varajane ja seemnekartul) ja suhkrupeet (v.a seemned);

õliseemnekultuurid, sh raps, rüps, päevalill, soja, linaseemned (õlilina) ja muud õliseemnekultuurid;

avamaal kasvatatavad püsikultuurid – puuvilja-, marja-, tsitruse- ja oliiviistandikud, viinamarjaistandikud, puukoolid ja muud avamaal kasvavad püsikultuurid;

värsked köögiviljad, melonid, maasikad, lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid);

ajutine rohumaa ja püsikarjamaa ning -heinamaa.

 

Kariloomadega seotud karakteristikud:

veised (igas vanuses);

lambad ja kitsed (igas vanuses);

sead;

kodulinnud.

 

TÄPSUSTABEL, MIDA KOHALDATAKSE VÄHEMALT 10 000 PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTEGA NUTS 2 PIIRKONDADE PUHUL

Täpsusastmed

2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuring

Põllumajanduslike tootmismeetodite uuring

Karakteristiku esinemissagedus NUTS 2 piirkonnas

Suhteline standardviga

Karakteristiku esinemissagedus NUTS 2 piirkonnas

Suhteline standardviga

Põllumajandusettevõtte põllukultuuridega seotud karakteristikud

7,5% või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast

< 5%

10% või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast

< 10%

Põllumajandusettevõtte kariloomadega seotud karakteristikud

7,5% või rohkem loomühikutest ning üle 5% iga kategooria riiklikust osast

< 5%

10% või rohkem loomühikutest ning üle 5% iga kategooria riiklikust osast

< 10%

 

TÄPSUSTABEL, mida kohaldatakse VÄHEM KUI 10 000 põllumajandusettevõtTEGA NUTS 2 piirkonDADE PUHUL

Täpsusastmed

2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuring

Põllumajanduslike tootmismeetodite uuring

Karakteristiku esinemissagedus NUTS 2 piirkonnaga seotud NUTS 1 piirkonnas, kus on vähemalt 1000 põllumajandusettevõtet

Suhteline standardviga

Karakteristiku esinemissagedus NUTS 2 piirkonnaga seotud NUTS 1 piirkonnas, kus on vähemalt 1000 põllumajandus-ettevõtet

Suhteline standardviga

Põllumajandusettevõtte põllukultuuridega seotud karakteristikud

7,5% või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast

< 5%

10% või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast

< 10%

Põllumajandusettevõtte kariloomadega seotud karakteristikud

7,5% või rohkem loomühikutest ning üle 5% iga kategooria riiklikust osast

< 5%

10% või rohkem loomühikutest ning üle 5% iga kategooria riiklikust osast

< 10%

Muudatusettepanek 37

V LISA

Komisjoni ettepanek

V LISA

Põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu karakteristikute loetelu

. .

Karakteristik

Ühik/ liik

Maaharimismeetodid

Traditsiooniline maaharimine (hõlmadra või ketasadraga)

ha

Kaitsev maaharimine (madalkünd)

ha

Kündmiseta maaharimine (tüükülv)

ha

Pinnase säilitamine, erosiooni ja toitainete leostumise vastased meetmed

Talvine pinnakate:

Tavaline talivili

ha

Haljasväetistaimed või eelvili

ha

Taimejäägid

ha

Paljas muld

ha

Külvikord:

Kavandatud külvikorrast välja jääv viljelusmaa

ha

Viljelusmaa ja püsikultuuride erosiooni vastu kaitsmise meetmed:

Terrasspõllundus

jah/ei

Ribapõllundus või kalasabapõllundus

jah/ei

Püsitaimestikuga kraavid või ribad

jah/ei

Muud erosioonivastased meetmed

jah/ei

Maastikuelemendid

 

Lineaarsed elemendid, mida põllumajandustootja on säilitanud viimase kolme aasta jooksul, neist:

Hekid

jah/ei

Puuderead

jah/ei

Kiviaiad

jah/ei

Lineaarsed elemendid, mida põllumajandustootja on rajanud viimase kolme aasta jooksul, neist:

Hekid

jah/ei

Puuderead

jah/ei

Kiviaiad

jah/ei

Loomade karjatamine

Karjatamine põllumajandus-ettevõttes

Viimase aasta jooksul karjatamiseks kasutatud ala

ha

Aeg, mil loomad on avakarjamaal

Kuude arv aastas

Aeg, mil loomad on väljas paljal mullal või kõval pinnasel

Kuude arv aastas

Karjatamine ühiskarjamaal:

Ühiskarjamaal karjatatavate loomade koguarv

Loomade arv

Aeg, mil loomi karjatatakse ühiskarjamaal

Kuude arv aastas

Loomapidamishooned

Kari

Tavaline laut (latritega, kus loomad on lõas)

Kohtade arv

Osaline restpõrand

Kohtade arv

Täisrestpõrand

Kohtade arv

Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine)

Kohtade arv

Muu

Kohtade arv

Sead

Osaline restpõrand

Kohtade arv

Täisrestpõrand

Kohtade arv

Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine)

Kohtade arv

Muu

Kohtade arv

Munakanad

Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine)

Kohtade arv

Puurid (kõik liigid)

Kohtade arv

Sõnnikutransportööriga puurid

Kohtade arv

Puuride all paikneva avatud sõnnikuhoidlaga puurid

Kohtade arv

Lindla all paikneva ventileeritud sõnnikuhoidlaga puurid

Kohtade arv

Muu

Kohtade arv

Toitained

Toitainete kasutamise otsuse alus:

Pinnasetestid (testitakse vähemalt kord kolme aasta jooksul)

jah/ei

Sõnnikulaotuse meetodid:

Tahke/laudasõnniku laotamine

ha

sellest: kohese sissekünniga

ha

 

Läga laotamine:

Kogupind

ha

sellest: kohese sissekünniga või sissepritsega

ha

 

Põllumajandusettevõttes toodetud sõnniku koguhulgast väljaviidud sõnniku osakaal

Protsent

Sõnnikuhoidlad ja sõnniku käitlemise rajatised

Hoidlad:

Tahke sõnnik

jah/ei

Vedel sõnnik

jah/ei

Läga

jah/ei

Kasutamine:

Lägamahuti

jah/ei

Biotiik

jah/ei

Hoidlate all olev ala?

Tahke sõnnik

jah/ei

Vedel sõnnik

jah/ei

Läga

jah/ei

Taimekaitse

Kasutatavad taimekaitsemeetodid:

Füüsilised/mehhaanilised

jah/ei

Bioloogilised

jah/ei

Keemilised (ennetavad ja ravivad)

jah/ei

Ala, millel kasutatakse integreeritud kahjuritõrjet:

Kokku

ha

Sellest sertifitseeritud integreeritud kahjuritõrje

ha

Pestitsiididega töötlemise seadmed:

Tahkete pestitsiididega töötlemise seadmed

jah/ei

Põldudele pihustamise seade koos kanduriga

jah/ei

Õhu abil pihustamine

jah/ei

Õhust pihustamine

jah/ei

Pestitsiididega töötlemise otsuse alus:

Töötlemiskava

jah/ei

Nõustamisteenused

jah/ei

Massiteabevahendite prognoosid

jah/ei

Keemiaettevõtete nõuanded

jah/ei

Majandusliku kahju künnis

jah/ei

Puudub

jah/ei

Niisutamine

Niisutatud ala

Niisutatud ala keskmine suurus viimasel kolmel aastal

ha

Viimase 12 kuu jooksul vähemalt kord niisutatud viljelusmaa kokku

Kokku

ha

Teravili terade tootmiseks (v.a mais ja riis)

ha

Mais (terad ja haljasmass)

ha

Riis

ha

Kaunviljad

ha

Kartul

ha

Suhkrupeet

ha

Raps ja rüps

ha

Päevalill

ha

Kiudtaimed (lina, kanep, muud kiudtaimed)

ha

Värsked köögiviljad, melonid, maasikad – avamaal

ha

Ajutine ja püsirohumaa

ha

Muud viljelusmaal kasvatatavad põllukultuurid

ha

Puuvilja- ja marjaistandikud

ha

Tsitruseistandikud

ha

Oliiviistandikud

ha

Viinamarjaistandikud

ha

Kasutatud niisutusmeetodid:

Pindniisutamine (üleujutamine, niisutuskraavid)

jah/ei

Vihmutus

jah/ei

Tilkkastmine

jah/ei

Põllumajandus-ettevõttes niisutamiseks kasutatava vee päritolu:

 

Põllumajandusettevõtte territooriumi põhjavesi

jah/ei

Põllumajandusettevõtte territooriumi pinnavesi (tiigid või tammid)

jah/ei

Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuvate järvede, jõgede või vooluveekogude vesi

jah/ei

Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuva veevarustusvõrgu vesi

jah/ei

Muud allikad

jah/ei

Niisutamiseks kasutatava vee kogus aastas

m3 aastas

Euroopa Parlamendi muudatused

                                                                     V LISA

Põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu karakteristikute loetelu

Karakteristik

Ühik/ liik

Maaharimismeetodid

Traditsiooniline maaharimine (hõlmadra või ketasadraga)

ha

Kaitsev maaharimine (madalkünd)

ha

Kündmiseta maaharimine (tüükülv)

ha

Pinnase säilitamine, erosiooni ja toitainete leostumise vastased meetmed

Talvine pinnakate:

Tavaline talivili

ha

Haljasväetistaimed või eelvili

ha

Taimejäägid

ha

Paljas muld

ha

Külvikord:

Kavandatud külvikorrast välja jääv viljelusmaa

ha

Viljelusmaa ja püsikultuuride erosiooni vastu kaitsmise meetmed:

Terrasspõllundus

jah/ei

Ribapõllundus või kalasabapõllundus

jah/ei

Püsitaimestikuga kraavid või ribad

jah/ei

Muud erosioonivastased meetmed

jah/ei

Maastikuelemendid

Lineaarsed elemendid, mida põllumajandustootja on säilitanud viimase kolme aasta jooksul, neist:

Hekid

jah/ei

Puuderead

jah/ei

Kiviaiad

jah/ei

Lineaarsed elemendid, mida põllumajandustootja on rajanud viimase kolme aasta jooksul, neist:

Hekid

jah/ei

Puuderead

jah/ei

Kiviaiad

jah/ei

Loomade karjatamine

Karjatamine põllumajandus-ettevõttes

Viimase aasta jooksul karjatamiseks kasutatud ala

ha

Aeg, mil loomad on avakarjamaal

Kuude arv aastas

Aeg, mil loomad on väljas paljal mullal või kõval pinnasel

Kuude arv aastas

Karjatamine ühiskarjamaal:

Ühiskarjamaal karjatatavate loomade koguarv

Loomade arv

Aeg, mil loomi karjatatakse ühiskarjamaal

Kuude arv aastas

Loomapidamishooned

Kari

Laut, kus loomad on lõas – tahke ja vedela sõnnikuga

Kohtade arv

Laut, kus loomad on lõas – lägaga

Kohtade arv

Vabapidamisega laut – tahke ja vedela sõnnikuga

Kohtade arv

Vabapidamisega laut – lägaga

Kohtade arv

Muu

Kohtade arv

Sead

Osaline restpõrand

Kohtade arv

Täisrestpõrand

Kohtade arv

Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine)

Kohtade arv

Muu

Kohtade arv

Munakanad

Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine)

Kohtade arv

Puurid (kõik liigid)

Kohtade arv

Sõnnikutransportööriga puurid

Kohtade arv

Puuride all paikneva avatud sõnnikuhoidlaga puurid

Kohtade arv

Lindla all paikneva ventileeritud sõnnikuhoidlaga puurid

Kohtade arv

Muu

Kohtade arv

Toitained

Toitainete kasutamise otsuse alus:

Pinnasetestid (testitakse vähemalt kord kolme aasta jooksul)

jah/ei

Sõnnikulaotuse meetodid:

Tahke/laudasõnniku laotamine

ha

sellest: kohese sissekünniga

ha

 

Läga laotamine:

Kogupind

ha

sellest: kohese sissekünniga või sissepritsega

ha

 

Põllumajandusettevõttes toodetud sõnniku koguhulgast väljaviidud sõnniku osakaal

Protsent

Sõnnikuhoidlad ja sõnniku käitlemise rajatised

Hoidlad:

Tahke sõnnik

jah/ei

Vedel sõnnik

jah/ei

 

 

Läga

Lägamahuti

jah/ei

Biotiik

jah/ei

 

Hoidlate all olev ala?

Tahke sõnnik

jah/ei

Vedel sõnnik

jah/ei

Läga

jah/ei

Taimekaitse

Kasutatavad taimekaitsemeetodid:

Füüsilised/mehhaanilised

jah/ei

Bioloogilised

jah/ei

Keemilised (ennetavad ja ravivad)

jah/ei

Ala, millel kasutatakse integreeritud kahjuritõrjet:

Kokku

ha

Niisutamine

Niisutatud ala

Niisutatud ala keskmine suurus viimasel kolmel aastal

ha

Viimase 12 kuu jooksul vähemalt kord niisutatud viljelusmaa kokku

Kokku

ha

Teravili terade tootmiseks (v.a mais ja riis)

ha

Mais (terad ja haljasmass)

ha

Riis

ha

Kaunviljad

ha

Kartul

ha

Suhkrupeet

ha

Raps ja rüps

ha

Päevalill

ha

Kiudtaimed (lina, kanep, muud kiudtaimed)

ha

Värsked köögiviljad, melonid, maasikad – avamaal

ha

Ajutine ja püsirohumaa

ha

Muud viljelusmaal kasvatatavad põllukultuurid

ha

Puuvilja- ja marjaistandikud

ha

Tsitruseistandikud

ha

Oliiviistandikud

ha

Viinamarjaistandikud

ha

Kasutatud niisutusmeetodid:

Pindniisutamine (üleujutamine, niisutuskraavid)

jah/ei

Vihmutus

jah/ei

Tilkkastmine

jah/ei

Põllumajandus-ettevõttes niisutamiseks kasutatava vee päritolu:

 

Põllumajandusettevõtte territooriumi põhjavesi

jah/ei

Põllumajandusettevõtte territooriumi pinnavesi (tiigid või tammid)

jah/ei

Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuvate järvede, jõgede või vooluveekogude vesi

jah/ei

Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuva veevarustusvõrgu vesi

jah/ei

Muud allikad

jah/ei

Selgitus

Mis puutub kannetesse ”Loomapidamishooned” – „Kari”, siis teeb käesoleva muudatusettepaneku sõnastus küsitletutele vastamise lihtsamaks ning annab andmete kasutajatele täpsemat teavet (mida saab kasutada andmebaasina heitmete aruandluse korral) kui komisjoni muudatusettepaneku liigendus. Näiteks võib komisjoni ettepaneku järgi liigitada piimakarja pidamisel kasutatavaid latritega lautu kategooriatesse „Täisrestpõrand”, „Osaline restpõrand” või „Muu”. See tooks aga kaasa märkimisväärse infokao ning küsitletud ei saaks küsimuste sisust aru.

(1)

ELTs seni avaldamata.

(2)

Vanuserühmad: (koolikohustuse lõppemisest kuni 24. eluaastani), (25–34), (35–44), (45–54), (55–64), (65 ja üle selle)

(3)

Aasta tööühiku (ATÜ) protsendirühmad: (0), (>0–<25), (≥25–<50), (≥50–<75), (≥75–<100), (100)

(4)

Koolituse koodid: (ainult praktiline põllumajanduslik kogemus), (põllumajanduslik baasväljaõpe), (täielik põllumajanduslik väljaõpe)

(5)

Protsendirühmad: (≥0–≤10), (>10–≤50), (>50–<100).

(6)

Ei esitata 2010. aastal.

(7)

Ei esitata 2010. aastal.

(8)

Ei esitata 2010. aastal.

(9)

Ei esitata 2010. aastal.

(10)

Ei esitata 2010. aastal.

(11)

Ei esitata 2010. aastal.

(12)

Ei esitata 2010. aastal.

(13)

Ei esitata 2010. aastal.

(14)

Ei esitata 2010. aastal.

(15)

Vanuserühmad (koolikohustuse lõppemisest kuni 24. eluaastani), (25–34), (35–44), (45–54), (55–64), (65 ja üle selle)

(16)

Aasta tööühiku (ATÜ) protsendirühm 1: (0), (>0–<25), (≥25–<50), (≥50–<75), (≥75–<100), (100).

(17)

Aasta tööühiku (ATÜ) protsendirühm 2: (>0–<25), (≥25–<50), (≥50–<75), (≥75–<100), (100).

(18)

Koolituse koodid: (ainult praktiline põllumajanduslik kogemus), (põllumajanduslik baasväljaõpe), (täielik põllumajanduslik väljaõpe)

(19)

Ei esitata 2013. aastal.

(20)

Protsendirühmad: (≥0–≤10), (>10–≤50), (>50–<100)

(21)

EÜT L 220, 17.8.1985, lk 1.

(22)

EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.

(23)

EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.

(24)

EÜT L 220, 17.8.85, lk 1.


SELETUSKIRI

Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringud kujutavad endast ühte vanimat statistikat ühenduse tasandil ja neid on tehtud alates 1966. aastast. Põllumajandusettevõtete uuringud annavad olulist ja vajalikku teavet põllumajandusettevõtete ja maakasutuse kohta Euroopas. Võrreldavaid andmeid ühenduse tasandil on vaja nii ühise põllumajanduspoliitika kui ka teiste poliitikate hindamiseks, mis on põllumajandusega tihedalt seotud, nagu regionaalarengu ja maaelu arengu poliitika ning keskkonnakaitse (mulla- ja veekaitse, pestitsiidid). Põhitähelepanu on põllumajanduspoliitika ja teiste nimetatud poliitikate elluviimisel ning nende järelhindamisel.

Järgmine loendusena toimuv üldine põllumajandusettevõtteid käsitlev uuring viiakse läbi 2010. aastal (mõnes liikmesriigis juba 2009. aasta lõpus) ning 2013. ja 2016. aastal viiakse valikuuringutena läbi vaheuuringud.

Ettepaneku kõige tundlikum küsimus käsitleb ühenduse toetust põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute tegemiseks, kuna see võib liikmesriikide riigieelarvete seisukohast tõepoolest problemaatiline olla, sest 2007. aastani kehtinud ELi toetust arvutati liikmesriikide põllumajandusettevõtete pindala ja arvu alusel. Kuna nüüd tuleks läbi viia täieulatuslik uuring, tervitab raportöör käesoleva määrusega hõlmatud uuringute tegemise kuludeks ettenähtud ühenduse rahalise toetuse ülemmäära tõstmist ning samuti läbiviimiseks ettenähtud üldise rahalise toetuse suurendamist.

Liikmesriikidel on vaja piisavalt aega uuringute ettevalmistamiseks, mistõttu püüab raportöör saavutada kokkulepet esimesel lugemisel. Raportöör on veendunud, et nõukogu töörühmaga tihedas koostöös esitatud muudatusettepanekud on teabevajaduse ja lihtsustamisnõude tasakaalustatud kompromiss.


MENETLUS

Pealkiri

Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringud ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringud

Viited

KOM(2007)0245 – C6-0127/2007 – 2007/0084(COD)

EP-le esitamise kuupäev

10.5.2007

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

AGRI

24.5.2007

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

24.5.2007

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

BUDG

23.5.2007

 

 

 

Raportöör(id)

nimetamise kuupäev

Gábor Harangozó

4.7.2007

 

 

Endine raportöör / Endised raportöörid

Neil Parish

 

 

Lihtsustatud menetlus - otsuse kuupäev

5.6.2007

Arutamine parlamendikomisjonis

9.10.2007

21.1.2008

26.2.2008

 

Vastuvõtmise kuupäev

26.2.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

41

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Vincenzo Aita, Peter Baco, Bernadette Bourzai, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Giuseppe Castiglione, Giovanna Corda, Joseph Daul, Albert Deß, Gintaras Didžiokas, Michl Ebner, Carmen Fraga Estévez, Ioannis Gklavakis, Lutz Goepel, Bogdan Golik, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Esther Herranz García, Lily Jacobs, Elisabeth Jeggle, Heinz Kindermann, Stéphane Le Foll, Diamanto Manolakou, Véronique Mathieu, Mairead McGuinness, Rosa Miguélez Ramos, James Nicholson, Neil Parish, María Isabel Salinas García, Agnes Schierhuber, Czesław Adam Siekierski, Alyn Smith, Dimitar Stoyanov, Donato Tommaso Veraldi, Andrzej Tomasz Zapałowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Katerina Batzeli, Esther De Lange, Gábor Harangozó, Catherine Neris, Maria Petre, Zdzisław Zbigniew Podkański, Struan Stevenson, Kyösti Virrankoski

Õigusteave - Privaatsuspoliitika