RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tühistatakse nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88

4.3.2008 - (KOM(2007)0245 – C6‑0127/2007 – 2007/0084(COD)) - ***I

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Gábor Harangozó

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tühistatakse nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88

(KOM(2007)0245 – C6‑0127/2007 – 2007/0084(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0245)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 285 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0127/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6‑0061/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 4
(4) Tuleb jälgida nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) määratletud maaelu arenguga seotud meetmete rakendamist.	(4) Tuleb koguda andmeid nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) määratletud maaelu arenguga seotud meetmete rakendamise kohta.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 5
(5) Oma järeldustes põllumajanduse keskkonnanäitajate kohta tunnistas nõukogu vajadust põllumajandustegevusi käsitlevate võrreldavate andmete järele, mis on kogutud sobival geograafilisel tasandil ning mis hõlmavad kogu ühendust. Nõukogu palus komisjonil võtta meetmed, mis on nimetatud komisjoni teatises KOM(2006)508, mis käsitleb Euroopa Liidu uute uuringute väljatöötamist eelkõige põllumajandusettevõtete juhtimistavade ja talumajapidamiste sisendite kasutuse kohta.	(5) Oma järeldustes põllumajanduse keskkonnanäitajate kohta tunnistas nõukogu vajadust põllumajandustegevusi käsitlevate võrreldavate andmete järele, mis on kogutud sobival geograafilisel tasandil ning mis hõlmavad kogu ühendust. Nõukogu palus komisjonil võtta meetmed, mis on nimetatud komisjoni teatises KOM(2006)508, mis käsitleb statistiliste andmete kogumist eelkõige põllumajandusettevõtete juhtimistavade ja talumajapidamiste sisendite kasutuse kohta.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 6
(6) Puudub statistiline teave põllumajanduslike tootmismeetodite kasutamise kohta üksikute ettevõtete tasandil. Seetõttu tuleb läbi viia põllumajanduslikke tootmismeetodeid käsitlev eriuuring, mis seondub strukturaalse teabega põllumajandusettevõtete kohta, et koguda täiendavaid andmeid põllumajanduse keskkonnapoliitika arengu kohta ja parandada põllumajanduse keskkonnanäitajate kvaliteeti.	(6) Puudub statistiline teave põllumajanduslike tootmismeetodite kasutamise kohta üksikute ettevõtete tasandil. Seetõttu tuleb põllumajanduslikke tootmismeetodeid käsitlevate andmete kogumisel teha parandusi, mis seonduvad strukturaalse teabega põllumajandusettevõtete kohta, et koguda täiendavaid andmeid põllumajanduse keskkonnapoliitika arengu kohta ja parandada põllumajanduse keskkonnanäitajate kvaliteeti.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 7
(7) Kõigis liikmesriikides kogutavate põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevad võrreldavad statistilised andmed on olulised ühenduse põllumajanduspoliitika arengu määramisel. Seetõttu tuleks vaadeldavate karakteristikute puhul kasutada võimalikult ühtset liigitust ja samu mõisteid.	(7) Kõigis liikmesriikides kogutavate põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevad võrreldavad statistilised andmed on olulised ühenduse põllumajanduspoliitika arengu määramisel. Seetõttu tuleks vaadeldavate karakteristikute puhul kasutada võimalikult ühtset liigitust ja ühiseid mõisteid.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 7 a (uus)
	(7 a) Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu korraldamine 2010. aastal ning iga kümne aasta tagant läbiviidava rahvaloenduse korraldamine 2011. aastal paneks liikmesriikide statistilistele vahenditele suure koormuse, kui nimetatud kahe tähtsa uuringu jaoks tehtava kohapealse töö perioodid kattuvad. Seepärast tuleks ette näha erand, mis lubab liikmesriikidel põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu korraldada 2009. aastal.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 8
(8) Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta on esitatud käesoleva määruse sätete võrdlusraamistik. Eelkõige tuleb järgida erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtteid.	(8) Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta on esitatud käesoleva määruse sätete võrdlusraamistik, mis käsitleb eelkõige erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtete järgimist. Nõukogu 11. juuni 1990. aasta määrus (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta1 on käesoleva määruse kohaselt esitatavate konfidentsiaalsete statistiliste andmete edastamise ja kaitse võrdlusraamistik eesmärgiga tagada, et kogumise ja levitamise käigus ei avaldata ebaseaduslikult ühenduse statistikat ega kasutata seda mittestatistilisel otstarbel. ________ 1 EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
Selgitus
On oluline tagada konfidentsiaalsus teabe vahetamisel ja levitamisel, et kindlustada tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga (andmesubjektiga) seotud teabe kaitse. Seetõttu tuleks teksti lisada viide kehtivatele ühenduse andmekaitse õigusaktidele.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 9
(9) Põllumajandusettevõtete täpse asukoha kindlaksmääramiseks rakendatavaid geograafilisi andmeid kasutatakse ainult statistilistel eesmärkidel. Tuleks tagada andmete konfidentsiaalsuse kaitse, muu hulgas statistika avaldamisel, kasutades selleks asjakohaseid koondandmeid.	(9) Komisjon peaks kasutama põllumajandusettevõtete asukohta ainult statistilisteks analüüsideks, mitte valimi koostamiseks ega uuringute läbiviimiseks. Tuleks tagada andmete konfidentsiaalsuse kaitse, muu hulgas statistika avaldamisel, kasutades selleks asukoha parameetrite täpsuse piiramist ja asjakohaseid koondandmeid.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 13 a (uus)
	(13 a) On teada, et nõuded seoses põllumajandusettevõtete asukoha kindlaksmääramise ning nende kindlakstegemisega satelliidi abil tekitavad tõsiseid metoodilisi ja tehnilisi probleeme paljudes liikmesriikides.
Muudatusettepanek 9 Artikli 2 punkt a a (uus)
	(a a) Loomühik – standardne mõõtühik, mis võimaldab eri liiki kariloomakategooriaid käsitlevaid andmeid võrreldavuse eesmärgil koondada; loomühikud määratakse kindlaks iga kariloomakategooria söödatarbe alusel, mille puhul rakendatakse koefitsiente artikli 15 lõikes 2 nimetatud korras.
Muudatusettepanek 10 Artikli 2 punkt c a (uus)
	(c a) Põllumajandusettevõtte asukoht – laius- ja pikkuskraadid 5 kaareminuti täpsusega, vältimaks üksiku põllumajandusettevõtte otsest kindlaksmääramist; kui laius- ja pikkuskraadi asukoht hõlmab vaid üht põllumajandusettevõtet, lisatakse nimetatud ettevõte naaberasukoha alla, mis hõlmab vähemalt üht teist põllumajandusettevõtet.
Muudatusettepanek 11 Artikli 3 lõige 2
2. Liikmesriigid, kes kasutavad erinevat vaatluskünnist, peavad siiski määrama kõnealuse künnise kindlaks selliselt, et vaatlusest jäävad välja üksnes kõige väiksemad põllumajandusettevõtted, mis kokku moodustavad 2% või vähem põllumajandusmaast, v.a ühismaa, ja 2% või vähem põllumajandusettevõtte loomühikute koguarvust.	2. Liikmesriigid, kes kasutavad vaatluskünnist, mis on suurem kui üks hektar, peavad siiski määrama kõnealuse künnise kindlaks selliselt, et vaatlusest jäävad välja üksnes kõige väiksemad põllumajandusettevõtted, mis kokku moodustavad 2% või vähem kasutatavast põllumajandusmaast, v.a ühismaa, ja 2% või vähem põllumajandusettevõtte loomühikute koguarvust.
Muudatusettepanek 12 Artikli 4 lõige 2
2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon lubada liikmesriikidel kasutada muid haldusallikaid.	2. Kui liikmesriik otsustab kasutada muud haldusallikat kui lõikes 1 nimetatu, teavitab liikmesriik eelnevalt komisjoni ning esitab üksikasjad kasutatava meetodi ja kõnealuse haldusallika andmete kvaliteedi kohta.
Muudatusettepanek 13 Artikli 5 lõige 2
2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon lubada liikmesriikidel kasutada muid haldusallikaid.	2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lubab komisjon liikmesriikidel kasutada muid haldusallikaid.
Muudatusettepanek 14 Artikli 5 lõige 3
3. Komisjon võib määrata täiendavaid täpsusnõudeid. Kõnealune meede, millega kavandatakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas mõningaid vähemolulisi sätteid lisades ja/või välja jättes, tuleb vastu võtta artikli 15 lõikes 2 nimetatud regulatiivkomitee menetluse korras.	välja jäetud

(Tõlkija märkus: Artikli 5 lõige 3 puudub KOM-teksti eestikeelses versioonis. Artikli 5 lõike 3 teise lause tõlke aluseks on artikli 7 lõike 2 teine lause, mis on identne kõnealuse lausega. Valesti on tõlgitud ingliskeelne väljend „the regulatory procedure with scrutiny”, selle õige tõlge on „kontrolliga regulatiivmenetlus”, mitte „regulatiivkomitee menetlus”. )

Muudatusettepanek 15 Artikli 6 lõige 2
2. 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuring viiakse läbi loendusena. III lisa IV(i) ja V(ii) jaotistes loetletud masinaid ja tööjõu muu tasustatava tegevusega seotud karakteristikute kogumiseks võib siiski kasutada valikuuringut.	2. 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuring viiakse läbi loendusena. III lisa V(ii) jaotises loetletud tööjõu muu tasustatava tegevusega seotud karakteristikute kogumiseks võib siiski kasutada valikuuringut.
Muudatusettepanek 16 Artikli 7 lõige 1
1. Liikmesriigid koguvad teavet III lisas loetletud põllumajandusettevõtetega seotud karakteristikute kohta.	1. Liikmesriigid esitavad teavet III lisas loetletud karakteristikute kohta.
Muudatusettepanek 17 Artikli 7 lõige 2
2. Komisjon võib muuta III lisas esitatud karakteristikute loetelu 2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute jaoks. Kõnealune meede, millega kavandatakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas mõningaid vähemolulisi sätteid lisades ja/või välja jättes, tuleb vastu võtta artikli 15 lõikes 2 nimetatud regulatiivkomitee menetluse korras.	2. Komisjon võib muuta III lisas esitatud karakteristikute loetelu 2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute jaoks artikli 15 lõikes 2 nimetatud kontrolliga regulatiivmenetluse korras.
(Tõlkija märkus: Valesti on tõlgitud ingliskeelne väljend „the regulatory procedure with scrutiny”, selle õige tõlge on „kontrolliga regulatiivmenetlus”, mitte „regulatiivkomitee menetlus”)
Muudatusettepanek 18 Artikli 7 lõige 3
3. Kui karakteristiku esinemissagedus liikmesriigis on madal või puudub, võib komisjon lubada liikmesriigil jätta kõnealune karakteristik põllumajandusettevõtete struktuuriuuringust välja tingimusel, et liikmesriik esitab nõuetekohase põhjenduse.	3. Kui liikmesriik otsustab, et karakteristiku esinemissagedus on madal või puudub, võib karakteristiku andmekogumisest välja jätta. Liikmesriik teavitab komisjoni vahetult uuringule eelneval kalendriaastal kõikidest andmekogumisest väljajäetud karakteristikutest.
Muudatusettepanek 19 Artikli 7 lõige 4
4. Komisjon määratleb karakteristikute mõisted. Kõnealune meede, millega kavandatakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas mõningaid vähemolulisi sätteid lisades ja/või välja jättes, tuleb vastu võtta artikli 15 lõikes 2 nimetatud regulatiivkomitee menetluse korras.	4. Karakteristikute mõisted tuleb vastu võtta artikli 15 lõikes 2 nimetatud kontrolliga regulatiivmenetluse korras.
(Tõlkija märkus: Valesti on tõlgitud ingliskeelne väljend „the regulatory procedure with scrutiny”, selle õige tõlge on „kontrolliga regulatiivmenetlus”, mitte „regulatiivkomitee menetlus” ).
Muudatusettepanek 20 Artikli 9 lõige 3
3. III lisas nimetatud maaelu arengu meetmeid käsitlevad andmed, mis põhinevad haldusdokumentidel, võib siiski komisjonile esitada eraldi 18 kuu jooksul pärast uuringuaasta lõppu.	3. III lisas nimetatud maaelu arengu meetmeid käsitlevad andmed, mis põhinevad haldusdokumentidel, võib komisjonile esitada eraldi 18 kuu jooksul pärast uuringuaasta lõppu.
Muudatusettepanek 21 Artikli 9 lõige 5 a (uus)
	5 a. Komisjon ei kasuta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute andmeid valimi koostamiseks ega uuringute läbiviimiseks.
Muudatusettepanek 22 Artikkel 11
Artikkel 11 Põllumajanduslike tootmismeetodite uuring	välja jäetud
1. Liikmeriigid viivad läbi põllumajandusettevõtetes kasutatavate põllumajanduslike tootmismeetodite valikuuringu.
2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon lubada liikmesriikidel teha valikuuring kasutades eraldi alavalimit.
3. Liikmesriigid koguvad andmeid V lisas loetletud põllumajanduslike tootmismeetoditega seotud karakteristikute kohta. Kui karakteristiku esinemissagedus liikmesriigis on madal või puudub, võib komisjon nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lubada liikmesriigil jätta kõnealune karakteristik uuringust välja. Aastas niisutamiseks kasutatava vee koguse võib välja arvutada statistilise imputeerimise teel.
4. Komisjon määratleb karakteristikute mõisted. Kõnealune meede, millega kavandatakse muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas mõningaid vähemolulisi sätteid lisades ja/või välja jättes, tuleb vastu võtta artikli 15 lõikes 2 nimetatud regulatiivkomitee menetluse korras.
5. Vaatlusperiood langeb kokku 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu karakteristikute puhul kasutatavate vaatlusperioodidega.
6. Kõnealuse uuringu tulemused seotakse 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu andmetega üksikute põllumajandusettevõtete kohta. Koondatud kinnitatud andmed edastatakse komisjonile elektrooniliselt hiljemalt 31. detsembril 2012.
7. Uuringuandmete edastamise vormi määrab komisjon.
Selgitus
Ettenähtud täiendav uuring põllumajanduslike tootmismeetodite ligi saja karakteristiku kohta vastavalt artiklile 11 ja V lisale lükatakse tagasi. Nimetatud uuringuga nõutakse kehtivas määruses (EMÜ) nr 571/88 sätestatust rohkem. Kodanike märkimisväärseid täiendavaid jõupingutusi ei õigusta uuringust saadav teave, mis on ilmselgelt piiratud. Uuringu tulemusi ei saa kasutada, kuna ühekordne uuring ei võimalda ekstrapolatsiooni. See tooks kaasa vaid tarbetuid täiendavaid halduskulusid.
Muudatusettepanek 23 Artikli 12 lõige 1
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu teabe, mida viimane võib vajada käesoleva määrusega hõlmatud uuringute korraldamiseks ja metoodika väljatöötamiseks.	välja jäetud
Muudatusettepanek 24 Artikli 12 lõike 2 sissejuhatav osa
2. Eelkõige tuleb liikmesriikidel esitada „riiklik metoodikaaruanne”, milles kirjeldatakse:	2. Liikmesriikidel tuleb esitada käesoleva määrusega hõlmatud uuringute kohta „riiklik metoodikaaruanne”, milles kirjeldatakse:
Muudatusettepanek 25 Artikli 12 lõike 2 punkt a
(a) kasutatud metoodikat;	(a) kasutatud korraldust ja metoodikat;
Muudatusettepanek 26 Artikli 12 lõige 3
3. Riiklik metoodikaaruanne esitatakse komisjonile koos kinnitatud uuringutulemustega.	3. Riiklik metoodikaaruanne esitatakse komisjonile koos kinnitatud uuringutulemustega vastavalt artikli 9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegadele.
Muudatusettepanek 27 Artikli 12 lõige 3 a (uus)
	3 a. Lisaks riiklikele metoodikaaruannetele, mida nõutakse iga uuringu lõpus, edastavad liikmesriigid komisjonile kogu lisateabe, mida võidakse nõuda uuringu korralduse ja metoodika kohta.
Muudatusettepanek 28 Artikli 13 lõige 1
1. Liikmesriigid saavad ühenduselt rahalist toetust 50% ulatuses käesoleva määrusega hõlmatud uuringute läbiviimise kuludest, kuid mitte rohkem kui käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud maksimumsummad.	1. Liikmesriigid saavad ühenduselt rahalist toetust maksimaalselt 75 % ulatuses käesoleva määrusega hõlmatud uuringute läbiviimise kuludest, kuid mitte rohkem kui käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud maksimumsummad.
Muudatusettepanek 29 Artikli 13 lõige 4 a (uus)
	4 a. Komisjon annab seoses põllumajandusettevõtete asukoha kindlaksmääramisega satelliidi abil käesoleva määruse jõustumisel tehnilist tuge ja vajalikke nõuandeid liikmesriikidele, kes seda taotlevad.
Justification
Nõuded seoses põllumajandusettevõtete asukoha kindlaksmääramise ja põllumajandusettevõtete kindlakstegemisega satelliidi abil tekitavad tõsiseid metoodilisi ja tehnilisi probleeme paljudes liikmesriikides. Seetõttu oleks vaja, et komisjon osutaks vajaduse korral igakülgset tuge, et tagada statistika usaldusväärsus.
Muudatusettepanek 30 Artikli 13 lõike 2 kolmas lõik
Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti ja Slovaki Vabariik – igaühele 0,15 miljonit eurot;	välja jäetud
Muudatusettepanek 31 Artikli 13 lõige 3
3. 2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute puhul vähendatakse lõikes 2 nimetatud maksimumsummasid 60%.	3. 2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute puhul vähendatakse lõikes 2 nimetatud maksimumsummasid 50%.
Muudatusettepanek 32 Artikli 14 lõige 1
1. Kõnealuse kava rakendamise rahaline toetus aastateks 2008–2013, sh komisjonis liikmesriikide poolt vastavalt käesoleva määruse sätetele esitatud andmete töötlemiseks kasutatavate andmebaasisüsteemide haldamiseks, hoolduseks ja arendamiseks vajalikud assigneeringud, on 54,27 miljonit eurot.	1. Kõnealuse kava rakendamise rahaline toetus aastateks 2008–2013, sh komisjonis liikmesriikide poolt vastavalt käesoleva määruse sätetele esitatud andmete töötlemiseks kasutatavate andmebaasisüsteemide haldamiseks, hoolduseks ja arendamiseks vajalikud assigneeringud, on 58 850 000 eurot.
Muudatusettepanek 33 Artikli 16 lõige 1
1. Erandina artikli 6 lõigetest 1 ja 2, artiklist 8, artikli 9 lõikest 1, artikli 11 lõigetest 5 ja 6, artikli 13 lõikest 2 ja IV lisast asendatakse Kreeka, Hispaania ja Portugali puhul viited aastale 2010 viidetega aastale 2009.	1. Erandina artikli 6 lõigetest 1 ja 2, artiklist 8, artikli 9 lõikest 1, artikli 11 lõigetest 5 ja 6, artikli 13 lõikest 2, III ja IV lisast asendatakse Kreeka, Hispaania ja Portugali puhul viited aastale 2010 viidetega aastale 2009.
Muudatusettepanek 34 II lisa tabel, „Kasutatava põllumajandusmaa” kirjeldus
Viljelusmaa, koduaiad, püsirohumaa ja -heinamaa, püsikultuuride kasvatamise ala	Viljelusmaa, koduaiad, püsirohumaa, püsikultuuride kasvatamise ala
Muudatusettepanek 35 III LISA
Komisjoni ettepanek
III LISA
Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu karakteristikute loetelu
Karakteristik Ühik/ liik I. ÜLDKARAKTERISTIKUD     Põllumajandusettevõtte geograafiline asukoht       Põllumajandusettevõtte peakontori geograafiline asukoht Kood   Põlumajandusettevõtte õiguslik vorm       Kas põllumajandusettevõtte eest vastutab õiguslikult ja majanduslikult:         füüsiline isik, kes on ainuomanik, kui ettevõte on iseseisev? jah/ei         Kui vastus eelmisele küsimusele on „jah”, siis kas kõnealune isik (omanik) on ka ettevõtte juhataja? jah/ei           Kui kõnealune isik ei ole juhataja, siis kas ettevõtte juhataja on omaniku perekonnaliige? jah/ei           Kui juhataja on omaniku pereliige, siis kas ta on omaniku abikaasa? jah/ei       üks või mitu füüsilist isikut, kes on osanikud, kui tegemist on põllumajandusettevõtete ühendusega? jah/ei       juriidiline isik? jah/ei   Põllumajandusettevõtte valduse vorm (omaniku suhtes) ja põllumajandustootmise liik       Põllumajandusmaa, mida kasutatakse:         omaniku poolt ha       rendisuhte alusel ha       loonusrendisuhte või muul alusel ha     Sertifitseeritud tootmine:         Mahepõllundus           Kõik põllumajanduslikud kõlvikud, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele ha         Põllumajandusettevõtte põllumajanduslikud kõlvikud, mille puhul minnakse üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele ha         Põllumajandusettevõtte maa, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele, või mis on üle minemas mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele:             Teravili ha           Kuivatatud kaunviljad ha           Kartulid ha           Suhkrupeet ha           Õlikultuurid ha           Värsked köögiviljad, melonid, maasikad ha           Karja- ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa ha           Puuviljad ja marjad ha           Tsitrusviljad ha           Oliivid ha           Veiniviinamarjad ha           Muud põllukultuurid (kiutaimed jne) ha         Loomakasvatuses kasutatavad mahepõllumajanduslikud tootmismeetodid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele:             Veised loomade arv           Sead loomade arv           Kitsed ja lambad loomade arv           Kodulinnud lindude arv           Muud loomad loomade arv       Põllumajanduslik tootmine sertifitseeritud või märgistatud lepingulise raamistiku alusel (v.a mahepõllumajandus)           EÜ kvaliteedikavad:             Kõnealuste kavadega hõlmatud põllumajandusettevõtte haritav maa ha           Kõnealuste kavadega hõlmatud põllumajandusettevõtte kariloomad loomade arv         Riiklikud kvaliteedikavad:             Kõnealuste kavadega hõlmatud põllumajandusettevõtte haritav maa ha           Kõnealuste kavadega hõlmatud põllumajandusettevõtte kariloomad loomade arv         EÜ/riiklikud kvaliteedikavad             Teravili ha           Puu- ja köögivili ha             Veiniviinamarjad ha           Oliivid ha           Veised loomade arv           Sead loomade arv           Lambad ja kitsed loomade arv           Kodulinnud lindude arv     Põllumajandusettevõtte toodangu sihtkoht:         Põllumajandusettevõtte omaniku kodumajapidamises tarbitakse üle 50% ettevõtte lõpptoodangust jah/ei       Otsemüük tarbijatele moodustab üle 50% põllumajandusettevõtte kogumüügist jah/ei     II. MAA     Viljelusmaa       Teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks:         Pehme nisu ja speltanisu ha       Kõva nisu ha       Rukis ha       Oder ha       Kaer ha       Maisiterad ha       Riis ha       Muu terade saamiseks kasvatatav teravili ha     Terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed ha       sellest hernes, põlduba ja maguslupiin ha     Kartul (sh varajane ja seemnekartul) ha     Suhkrupeet (v.a seeme) ha     Söödajuurvili ja muguljuurvili (v.a seeme) ha     Tehnilised kultuurid (sh rohtsete õlitaimede seeme; v.a kiudtaimede, humala, tubaka ja muude tehniliste kultuuride seeme), sellest:         Tubakas ha       Humal ha       Puuvill ha       Raps ja rüps ha       Päevalill ha       Soja ha       Linaseemned (õlilina) ha       Muud õliseemnekultuurid ha       Lina ha       Harilik kanep ha       Muud kiu tootmiseks kasvatatavad põllukultuurid ha       Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed ha       Mujal nimetamata tehnilised kultuurid ha     Värsked köögiviljad, melonid, maasikad, mis kasvavad:         avamaal või madala katte all (sisseminekuvõimaluseta) ha         põllul ha         aiamaal ha       klaasi või muu kaitsekatte all (sisseminekuvõimalusega) ha     Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid):         avamaal või madala katte all (sisseminekuvõimaluseta) ha       klaasi või muu kaitsekatte all (sisseminekuvõimalusega) ha     Söödataimed:         ajutine rohumaa ha       muu haljassööt:           haljasmais (silomais) ha         liblikõielised söödataimed ha         muud söödataimed ha     Viljelusmaa seemned ja seemikud (v.a teravili, kuivatatud köögivili, kartul ja õliseemnetaimed) ha     Muud põllukultuurid ha     Subsiidiumideta kesa ha     Kesa, mille suhtes kohaldatakse subsiidiume ja mis ei ole majanduslikus kasutuses ha   Koduaiad ha   Püsirohumaa ja heinamaa ha     Püsirohumaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa ha     Looduslik rohumaa ha     Püsirohumaa ja heinamaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume ha   Püsikultuurid       Puuvilja- ja marjaistandikud ha       Värsked parasvöötme puuvilja- ja marjasordid, sellest: ha         värsked parasvöötme puuviljad ha         värsked lähistroopikavöötme puuviljad ha       Marjasordid ha       Pähklid ha     Tsitruseistandikud ha     Oliiviistandikud ha       kus tavapäraselt toodetakse lauaoliive ha       kus tavapäraselt toodetakse oliive õli tootmiseks ha     Viinamarjaistandikud, kus tavapäraselt toodetakse: ha       kvaliteetveini ha       muud veini ha       lauaviinamarju ha       rosinaid ha     Puukoolid (sh jõulupuud) ha       sellest jõulupuud ha     Muud püsikultuurid ha     Püsikultuurid katmikalal ha   Muu maa       Kasutamata põllumajandusmaa (põllumajandusmaa, mida ei harita enam majanduslikel, sotsiaalsetel vm põhjustel ja mida ei kasutata külvikorrasüsteemis) ha     Metsamaad ha       sellest lühikese raieringiga madalmets ha       sellest metsanduse eesmärkidel kasutatav ha     Muu maa (viljatu maa, hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa) ha   Järelkultuurid, seened, niisutatud alad, alad, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume, ning alad, mille suhtes kohaldatakse tootmisest kõrvaldamise toetuskavasid, alad, mida kasutatakse biokütuse ja geneetiliselt muundatud põllukultuuride tootmiseks       Järelkultuurid (v.a köögiviljakultuurid ja katmikalakultuurid) ha     Seened ha     Niisutatud alad         Kogu niisutatav ala ha       Kogu haritav ala, mida on viimase 12 kuu jooksul vähemalt üks kord niisutatud ha     Segukultuurid ha     Alad, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume, ning alad, mille suhtes kohaldatakse tootmisest kõrvaldamise toetuskavasid (juba märgitud mujal II jaotises MAA), järgmiselt jaotatuna: ha       Alad, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume ha       Muul otstarbel kui toiduks kasutatava põllumajandusliku tooraine (nt raps, puud, põõsad jne, sealhulgas läätsed, kikerherned ja hiireherned) tootmiseks kasutatavad alad ha       Muud alad ha     Biokütuse (või muu taastuva energia) tootmise alad (nt raps, sojauba, nisu ja suhkrupeet); juba märgitud mujal II jaotises MAA ha       sellest geneetiliselt muundatud põllukultuurid ha     Kõrvalsaadustest (nt õled, oksad) bioenergia tootmiseks kasutatavad alad ha     Geneetiliselt muundatud põllukultuurid; juba märgitud mujal II jaotises MAA ha   III. KARI     Hobuslased loomade arv   Veised:       Alla ühe aasta vanused isased ja emased veised loomade arv     Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid loomade arv     Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmad loomade arv     Vähemalt kaheaastased pullid loomade arv     Vähemalt kaheaastased lehmmullikad loomade arv     Lüpsilehmad loomade arv     Muud lehmad loomade arv   Lambad ja kitsed:       Lambad (igas vanuses) loomade arv       Aretusuted loomade arv       Muud lambad loomade arv     Kitsed (igas vanuses) loomade arv       Emased aretusloomad loomade arv       Muud kitsed loomade arv   Sead:       Põrsad eluskaaluga alla 20 kg loomade arv     Aretusemised kaaluga vähemalt 50 kg loomade arv     Muud sead loomade arv   Kodulinnud:       Broilerid lindude arv     Munakanad lindude arv     Muud kodulinnud:         Kalkunid lindude arv       Pardid lindude arv       Haned lindude arv       Jaanalinnud lindude arv       Mujal nimetamata kodulinnud lindude arv   Küülikud, emased aretusloomad loomade arv   Mesilased tarude arv   Mujal nimetamata kariloomad jah/ei     neist karusloomad jah/ei   IV. MASINAD JA SEADMED     IV. (i) MASINAD     Mis kuuluvad täielikult ettevõttele       Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid arv     Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid arv     Teraviljakombainid arv     Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid arv   Masinad, mida kasutab mitu põllumajandusettevõtet (masinad, mis kuuluvad teisele ettevõttele, ühistule või mis kuuluvad ühiselt mitmele põllumajandusettevõttele) või mis kuuluvad vastavat teenust osutavale ettevõttele     Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid jah/ei     Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid jah/ei     Teraviljakombainid jah/ei     Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid jah/ei   IV. (ii) SEADMED     Taastuva energia tootmise seadmed energiaallikate kaupa:       Tuuleenergia jah/ei     Biomass jah/ei       sellest biometaan jah/ei     Päikeseenergia jah/ei     Hüdroenergia jah/ei     Muud taastuva energia allikad jah/ei   V. TÖÖJÕUD     V.(i) PÕLLUMAJANDUSTÖÖ PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTES       Omanik         Sugu mees/naine       Vanus vanuserühmad[2]         Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd) ATÜ %-rühm[3]       Põllumajandusettevõtte juhataja         Sugu mees/naine       Vanus vanuserühmad       Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd) ATÜ %-rühm     Põllumajandusettevõtte juhataja väljaõpe         Põllumajandusettevõtte juhataja põllumajanduslik väljaõpe Väljaõppe koodid[4]         Põllumajandusettevõtte juhataja tööalane koolitus viimase 12 kuu jooksul jah/ei     Ainuomaniku perekonnaliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: meessoost         Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd) ATÜ %-rühm     Ainuomaniku perekonnaliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: naissoost         Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd) ATÜ %-rühm     Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: meessoost         Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd) ATÜ %-rühm     Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: naissoost         Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd) ATÜ %-rühm     Ebakorrapäraselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: mees- ja naissoost Tööpäevade arv     Põllumajandusettevõttes otseselt mitte töötavate isikute (nt töövõtja töötajate) tehtud põllumajandustöö tööpäevade koguarv (täistööaja ekvivalendina), välja arvatud eelmised kategooriad, vaatluspäevale eelnenud 12 kuu jooksul) Täispäevade arv   V.(ii) MUU TASUSTATAV TEGEVUS (mittepõllumajanduslik töö põllumajandusettevõttes ja töö väljaspool põllumajandusettevõtet)     Omaniku, kes on ka ettevõtte juhataja, muu tasustatav tegevus:         Töö põllumajandusettevõttes (v.a põllumajandustöö) ATÜ %-rühm       Töö väljaspool põllumajandusettevõtet (põllumajanduslik ja mittepõllumajanduslik) ATÜ %-rühm     Ainuomaniku abikaasa muu tasustatav tegevus:         Töö põllumajandusettevõttes (v.a põllumajandustöö) ATÜ %-rühm       Töö väljaspool põllumajandusettevõtet (põllumajanduslik ja mittepõllumajanduslik) ATÜ %-rühm     Ainuomaniku perekonnaliikmete, kes teevad põllumajandusettevõttes põllumajandustöid, muu tasustatav tegevus:       Töö põllumajandusettevõttes (v.a põllumajandustöö) ATÜ %-rühm       Töö väljaspool põllumajandusettevõtet (põllumajanduslik ja mittepõllumajanduslik) ATÜ %-rühm     Väljastpoolt perekonda pärit tööjõud, kes tegeleb muu tasustatava tegevusega põllumajandusettevõttes, mis on otseselt seotud põllumajandusettevõttega (v.a põllumajandustööd) ATÜ %-rühm   VI. MUU TASUSTATAV MITTEPÕLLUMAJANDUSLIK TEGEVUS, MILLEGA ETTEVÕTTES TEGELDAKSE (otseselt seotud põllumajandusettevõttega)   VI.(i) Tasustatavate mittepõllumajanduslike tegevuste loetelu       Turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused jah/ei     Käsitöö jah/ei     Põllumajandussaaduste töötlemine jah/ei     Puidutöötlemine (nt saagimine) jah/ei     Vesiviljelus jah/ei     Lepinguline töö (kasutades põllumajandusettevõtte tootmisseadmeid)         Põllumajanduslik (teistes põllumajandusettevõtetes) jah/ei       Mittepõllumajanduslik jah/ei     Muu jah/ei   VI.(ii) Põllumajandusettevõttega otseselt seotud tasustatava mittepõllumajandusliku tegevuse osakaal       Protsent põllumajandusettevõtte lõpptoodangust Protsendirühmad[5]     VII. MAAELU ARENGU TOETUS     Põllumajandusettevõttele viimase kolme aasta jooksul järgmiste maaelu arendamise meetmete raames antud toetused jah/ei     Nõustamisteenuse kasutamine jah/ei     Põllumajandusettevõtete ajakohastamine jah/ei     Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine jah/ei     Ühenduse õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse saavutamine jah/ei     Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades jah/ei     Natura 2000 toetused põllumajandusmaadele jah/ei     Vee raamdirektiiviga seotud toetused jah/ei     Põllumajanduslikud keskkonnatoetused jah/ei       sellest mahepõllumajanduse raames jah/ei     Loomade heaolu toetus jah/ei     Mittepõllumajanduslike tegevuste mitmekesistamine jah/ei     Turismi soodustamine jah/ei
(Tõlkija märkus: KOM-teksti tõlkes väljajäetav tekst „segukultuurid” puudub (lausest „Järelkultuurid, seened, niisutatud alad, alad, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume, ning alad, mille suhtes kohaldatakse tootmisest kõrvaldamise toetuskavasid, alad, mida kasutatakse biokütuse ja geneetiliselt muundatud põllukultuuride tootmiseks”) ning kahel korral ei vasta KOM-tekst originaalile (ingliskeelse lause „Fresh fruit species, of which:” eestikeelses tõlkes esineb üleliigne sõna „parasvöötme” ning III lisa VI jaotise pealkirjas on üleliigne sõna „MUU”).
Euroopa Parlamendi muudatused
III LISA Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu karakteristikute loetelu Karakteristik Ühik/ liik I. ÜLDKARAKTERISTIKUD     Põllumajandusettevõtte asukoht       Laiuskraad (5 või vähema kaareminuti täpsusega) Kraadid, minutid     Pikkuskraad (5 või vähema kaareminuti täpsusega) Kraadid, minutid   Põlumajandusettevõtte õiguslik vorm       Kas põllumajandusettevõtte eest vastutab õiguslikult ja majanduslikult:         füüsiline isik, kes on ainuomanik, kui ettevõte on iseseisev? jah/ei         Kui vastus eelmisele küsimusele on „jah”, siis kas kõnealune isik (omanik) on ka ettevõtte juhataja? jah/ei           Kui kõnealune isik ei ole juhataja, siis kas ettevõtte juhataja on omaniku perekonnaliige? jah/ei           Kui juhataja on omaniku pereliige, siis kas ta on omaniku abikaasa?[6]   jah/ei       üks või mitu füüsilist isikut, kes on osanikud, kui tegemist on põllumajandusettevõtete ühendusega? jah/ei       juriidiline isik? jah/ei   Põllumajandusettevõtte valduse vorm (omaniku suhtes) ja põllumajandustootmise liik       Põllumajandusmaa, mida kasutatakse:         omaniku poolt ha       rendisuhte alusel ha       loonusrendisuhte või muul alusel ha     Sertifitseeritud tootmine:         Mahepõllundus           Kõik põllumajanduslikud kõlvikud, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele ha Karakteristik Ühik/ liik         Põllumajandusettevõtte põllumajanduslikud kõlvikud, mille puhul minnakse üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele ha         Põllumajandusettevõtte maa, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele, või mis on üle minemas mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele:             Teravili ha           Kuivatatud kaunviljad ha           Kartulid ha           Suhkrupeet ha           Õlikultuurid ha           Värsked köögiviljad, melonid, maasikad ha           Karja- ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa ha           Puuviljad ja marjad ha           Tsitrusviljad ha           Oliivid ha           Veiniviinamarjad ha           Muud põllukultuurid (kiutaimed jne) ha         Loomakasvatuses kasutatavad mahepõllumajanduslikud tootmismeetodid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele:             Veised loomade arv           Sead loomade arv           Kitsed ja lambad loomade arv           Kodulinnud lindude arv           Muud loomad jah/ei     Põllumajandusettevõtte toodangu sihtkoht:         Põllumajandusettevõtte omaniku kodumajapidamises tarbitakse üle 50% ettevõtte lõpptoodangust jah/ei       Otsemüük tarbijatele moodustab üle 50% põllumajandusettevõtte kogumüügist[7]   jah/ei     II. MAA     Viljelusmaa       Teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks:         Pehme nisu ja speltanisu ha Karakteristik Ühik/ liik       Kõva nisu ha       Rukis ha       Oder ha       Kaer ha       Maisiterad ha       Riis ha       Muu terade saamiseks kasvatatav teravili ha     Terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed ha       sellest hernes, põlduba ja maguslupiin ha     Kartul (sh varajane ja seemnekartul) ha     Suhkrupeet (v.a seeme) ha     Söödajuurvili ja muguljuurvili (v.a seeme) ha     Tehnilised kultuurid:         Tubakas ha       Humal ha       Puuvill ha       Raps ja rüps ha       Päevalill ha       Soja ha       Linaseemned (õlilina) ha       Muud õliseemnekultuurid ha       Lina ha       Harilik kanep ha       Muud kiukultuurid ha       Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed ha       Mujal nimetamata tehnilised kultuurid ha     Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mis kasvavad:         avamaal või madala katte all (sisseminekuvõimaluseta) ha         põllul ha         aiamaal ha       klaasi või muu kaitsekatte all (sisseminekuvõimalusega) ha     Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid):         avamaal või madala katte all (sisseminekuvõimaluseta) ha       klaasi või muu kaitsekatte all (sisseminekuvõimalusega) ha Karakteristik Ühik/ liik     Taimed, mis on koristatud rohelisena:         söödataimed: ha       muud taimed, mis on koristatud rohelisena:           haljasmais ha         liblikõielised taimed ha         muud mujal nimetamata taimed, mis on koristatud rohelisena ha     Viljelusmaa seemned ja seemikud ha     Muud põllukultuurid ha     Subsiidiumideta kesa ha     Kesa, mille suhtes kohaldatakse subsiidiume ja mis ei ole majanduslikus kasutuses ha   Koduaiad ha   Püsirohumaa ja heinamaa ha     Püsirohumaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa ha     Looduslik rohumaa ha     Püsirohumaa ja heinamaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume ha   Püsikultuurid       Puuvilja- ja marjaistandikud ha       Puuvilja- ja marjasordid, sellest: ha         parasvöötme puuviljad ha         lähistroopikavöötme puuviljad ha       Marjasordid ha       Pähklid ha     Tsitruseistandikud ha     Oliiviistandikud ha       kus tavapäraselt toodetakse lauaoliive ha       kus tavapäraselt toodetakse oliive õli tootmiseks ha     Viinamarjaistandikud, kus tavapäraselt toodetakse: ha       kvaliteetveini ha       muud veini ha       lauaviinamarju ha       rosinaid ha     Puukoolid ha     Muud püsikultuurid ha Karakteristik Ühik/ liik     sellest jõulupuud[8]   ha     Püsikultuurid katmikalal ha   Muu maa       Kasutamata põllumajandusmaa ha     Metsamaad ha       sellest lühikese raieringiga madalmets ha     Muu maa (viljatu maa, hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa) ha   Seened, niisutatud alad, energiakultuurid ja geneetiliselt muundatud põllukultuurid       Seened ha     Niisutatud alad         Kogu niisutatav ala ha       Kogu haritav ala, mida on viimase 12 kuu jooksul vähemalt üks kord niisutatud ha     Energiakultuurid (biokütuse või muu taastuva energia tootmiseks) ha       sellest tootmisest kõrvaldatud maa ha     Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ha   III. KARI     Hobuslased loomade arv   Veised:       Alla ühe aasta vanused isased ja emased veised loomade arv     Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid loomade arv     Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmad loomade arv     Vähemalt kaheaastased pullid loomade arv     Vähemalt kaheaastased lehmmullikad loomade arv     Lüpsilehmad loomade arv     Muud lehmad loomade arv   Lambad ja kitsed:       Lambad (igas vanuses) loomade arv       Aretusuted loomade arv       Muud lambad loomade arv Karakteristik Ühik/ liik     Kitsed (igas vanuses) loomade arv       Emased aretusloomad loomade arv       Muud kitsed loomade arv   Sead:       Põrsad eluskaaluga alla 20 kg loomade arv     Aretusemised kaaluga vähemalt 50 kg loomade arv     Muud sead loomade arv   Kodulinnud:       Broilerid lindude arv     Munakanad lindude arv     Muud kodulinnud: lindude arv       Kalkunid[9]   lindude arv       Pardid[10]   lindude arv       Haned[11]   lindude arv       Jaanalinnud[12]   lindude arv       Mujal nimetamata kodulinnud[13]   lindude arv   Küülikud, emased aretusloomad loomade arv   Mesilased tarude arv   Mujal nimetamata kariloomad jah/ei   IV. MASINAD JA SEADMED     IV. (i) MASINAD[14]       Mis kuuluvad täielikult ettevõttele       Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid arv     Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid arv     Teraviljakombainid arv     Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid arv   Masinad, mida kasutab mitu põllumajandusettevõtet     Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid jah/ei     Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid jah/ei Karakteristik Ühik/ liik     Teraviljakombainid jah/ei     Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid jah/ei   IV. (ii) SEADMED     Taastuva energia tootmise seadmed energiaallikate kaupa:       Tuuleenergia jah/ei     Biomass jah/ei       sellest biometaan jah/ei     Päikeseenergia jah/ei     Hüdroenergia jah/ei     Muud taastuva energia allikad jah/ei   V. TÖÖJÕUD     PÕLLUMAJANDUSTÖÖ PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTES       Omanik         Sugu mees/naine       Vanus vanuserühmad[15]         Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd) ATÜ %-rühm 1[16]       Põllumajandusettevõtte juhataja         Sugu mees/naine       Vanus vanuserühmad       Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd) ATÜ %-rühm 2[17]       Põllumajandusettevõtte juhataja väljaõpe         Põllumajandusettevõtte juhataja põllumajanduslik väljaõpe Väljaõppe koodid[18]         Põllumajandusettevõtte juhataja tööalane koolitus viimase 12 kuu jooksul[19]   jah/ei     Ainuomaniku perekonnaliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: meessoost       Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd) ATÜ %-rühm 2 Karakteristik Ühik/ liik     Ainuomaniku perekonnaliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: naissoost         Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd) ATÜ %-rühm 2     Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: meessoost         Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd) ATÜ %-rühm 2     Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: naissoost         Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)  % UTA (2e tranche de pourcentage) ATÜ %-rühm 2       Ebakorrapäraselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: mees- ja naissoost Täisajaga tööpäevade arv     Põllumajandusettevõttes otseselt mitte töötavate isikute (nt töövõtja töötajate) tehtud põllumajandustöö tööpäevade koguarv (täistööaja ekvivalendina), välja arvatud eelmised kategooriad, vaatluspäevale eelnenud 12 kuu jooksul) Täisajaga tööpäevade arv   VI. MUU TASUSTATAV TEGEVUS, MILLEGA ETTEVÕTTES TEGELDAKSE (otseselt seotud põllumajandusettevõttega)   VI.(i) Tasustatavate tegevuste loetelu       Turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused jah/ei     Käsitöö jah/ei     Põllumajandussaaduste töötlemine jah/ei     Taastuva energia tootmine jah/ei     Puidutöötlemine (nt saagimine) jah/ei     Vesiviljelus jah/ei     Lepinguline töö (kasutades põllumajandusettevõtte tootmisseadmeid)         Põllumajanduslik (teistes põllumajandusettevõtetes) jah/ei       Mittepõllumajanduslik jah/ei     Metsandus jah/ei     Muu jah/ei   VI.(ii) Põllumajandusettevõttega otseselt seotud muu tasustatava tegevuse osakaal       Protsent põllumajandusettevõtte lõpptoodangust Protsendirühmad[20]     VII. MAAELU ARENGU TOETUS     Põllumajandusettevõttele viimase kolme aasta jooksul järgmiste maaelu arendamise meetmete raames antud toetused jah/ei Karakteristik Ühik/ liik     Nõustamisteenuse kasutamine jah/ei     Põllumajandusettevõtete ajakohastamine jah/ei     Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine jah/ei     Ühenduse õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse saavutamine jah/ei     Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades jah/ei     Natura 2000 toetused põllumajandusmaadele jah/ei     Vee raamdirektiiviga seotud toetused jah/ei     Põllumajanduslikud keskkonnatoetused jah/ei       sellest mahepõllumajanduse raames jah/ei     Loomade heaolu toetus jah/ei     Mittepõllumajanduslike tegevuste mitmekesistamine jah/ei     Turismi soodustamine jah/ei
Selgitus
Kanded „Põllumajanduslik tootmine sertifitseeritud või märgistatud lepingulise raamistiku alusel (v.a mahepõllumajandus)” ja „MUU TASUSTATAV TEGEVUS (mittepõllumajanduslik töö põllumajandusettevõttes ja töö väljaspool põllumajandusettevõtet)” lükatakse tagasi. Neid karakteristikuid on raske uurida, kuna need erinevad üksteisest nii vähe, ning samas on nende kohta saadav teave piiratud.
Muudatusettepanek 36 IV lisa
Komisjoni ettepanek
IV LISA
Täpsusnõuded
Käesolevas määruses nimetatud valikuuringud peavad komisjoni otsuse 85/377[21], millega kehtestatakse ühenduse põllumajandusettevõtete liigitus, kohaselt olema statistiliselt representatiivsed piirkondliku tasandi suhtes (NUTS 2. tasandi ja riigi kokkuliidetud vähemsoodsate piirkondade suhtes[22]), arvestades põllumajandusettevõtete liiki ja suurust. Lisaks tuleb põllumajandusettevõtete põllukultuuride ja kariloomadega seotud karakteristikute puhul NUTS 2. tasandil järgida teatud täpsusastmeid. Kõnealused täpsusastmed on esitatud allpool ning nad põhinevad käesoleva määruse III lisas esitatud karakteristikute loetelul. Põllumajandusettevõtete vastavad põllukultuuride ja kariloomadega seotud karakteristikud põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu tegemiseks saadakse 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu tulemustest.
2013. JA 2016. AASTA PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE STRUKTUURIUURINGU TÄPSUSASTMED Põllukultuuridega seotud karakteristikud: kõik III lisa jaotises „II. MAA” loetletud põllukultuuridega seotud karakteristikud, v.a karakteristikud, mille üksikasjalik kirjeldus algab sõnaga „muud”; teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks, mille hulka kuuluvad pehme nisu ja speltanisu, kõva nisu, rukis, oder, kaer, maisiterad, riis ja muude terade tootmiseks kasvatatav teravili; kartul (sh varajane ja seemnekartul) ja suhkrupeet (v.a seemned); õliseemnekultuurid, sh raps, rüps, päevalill, soja, linaseemned (õlilina) ja muud õliseemnekultuurid; avamaal kasvatatavad püsikultuurid – puuvilja-, marja-, tsitruse- ja oliiviistandikud, viinamarjaistandikud, puukoolid ja muud avamaal kasvavad püsikultuurid.   Kariloomadega seotud karakteristikud: kõik III lisa jaotises „III. KARILOOMAD” loetletud kariloomadega seotud karakteristikud; veised (igas vanuses); lambad ja kitsed (igas vanuses); sead; kodulinnud.   2010. AASTA PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE STRUKTUURIUURINGU JA PÕLLUMAJANDUSLIKE TOOTMISMEETODITE UURINGU OSANA LÄBI VIIDUD VALIKUURINGUTE TÄPSUSASTMED Põllukultuuridega seotud karakteristikud: teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks, mille hulka kuuluvad pehme nisu ja speltanisu, kõva nisu, rukis, oder, kaer, maisiterad, riis ja muude terade tootmiseks kasvatatav teravili; kartul (sh varajane ja seemnekartul) ja suhkrupeet (v.a seemned); õliseemnekultuurid, sh raps, rüps, päevalill, soja, linaseemned (õlilina) ja muud õliseemnekultuurid; avamaal kasvatatavad püsikultuurid – puuvilja-, marja-, tsitruse- ja oliiviistandikud, viinamarjaistandikud, puukoolid ja muud avamaal kasvavad püsikultuurid; värsked köögiviljad, melonid, maasikad, lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid); ajutine rohumaa ja püsikarjamaa ning -heinamaa.   Kariloomadega seotud karakteristikud: veised (igas vanuses); lambad ja kitsed (igas vanuses); sead; kodulinnud.
TÄPSUSTABEL
2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuring Põllumajanduslike tootmismeetodite uuring Täpsusastmed Esinemissagedus (NUTS 2) Suhteline standardviga Esinemissagedus (NUTS 2) Suhteline standardviga Põllumajandusettevõtte põllukultuuridega seotud karakteristikud 5% või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast < 5 % 10% või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast < 7,5 % Põllumajandusettevõtte kariloomadega seotud karakteristikud 5% või rohkem loomühikutest < 5 % 10% või rohkem loomühikutest < 7,5 %
Euroopa Parlamendi muudatused
IV LISA Täpsusnõuded Käesolevas määruses nimetatud valikuuringud peavad komisjoni otsuse 85/377,[23] millega kehtestatakse ühenduse põllumajandusettevõtete liigitus, kohaselt olema statistiliselt representatiivsed NUTS 2 piirkondade ja riigi kokkuliidetud vähemsoodsate piirkondade suhtes[24], arvestades põllumajandusettevõtete liiki ja suurust. Lisaks tuleb põllumajandusettevõtete põllukultuuride ja kariloomadega seotud karakteristikute puhul järgida konkreetseid kindlaksmääratud täpsusastmeid. Kõnealused täpsusastmed on esitatud allpool ning neid kohaldatakse kõikide NUTS 2 piirkondade puhul, kus on vähemalt 10 000 põllumajandusettevõtet. Alla 10 000 põllumajandusettevõttega NUTS 2 piirkonnas kohaldatakse kõnealuseid täpsusastmeid hoopis NUTS 2 piirkonnaga seotud NUTS 1 piirkonna puhul, kui nimetatud piirkonnas on vähemalt 1000 põllumajandusettevõtet. Põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu tegemiseks saadakse põllukultuuride ja kariloomadega seotud karakteristikud 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu tulemustest.   2013. JA 2016. AASTA PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE STRUKTUURIUURINGU TÄPSUSASTMED Põllukultuuridega seotud karakteristikud:   teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks, mille hulka kuuluvad pehme nisu ja speltanisu, kõva nisu, rukis, oder, kaer, maisiterad, riis ja muude terade tootmiseks kasvatatav teravili; kuivatatud kaunviljad; kartul (sh varajane ja seemnekartul); suhkrupeet (v.a seeme); õliseemnekultuurid, sh raps, rüps, päevalill, soja, linaseemned (õlilina) ja muud õliseemnekultuurid;   värsked köögiviljad, melonid ja maasikad (v.a puukoolid); lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid); taimed, mis on koristatud rohelisena; karja- ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa; puuviljad ja marjad; tsitrusviljad; oliivid; veiniviinamarjad   Kariloomadega seotud karakteristikud: lüpsilehmad; muud lehmad; muud veised; aretusemised; muud sead; lambad ja kitsed (igas vanuses); sead; kodulinnud.   2010. AASTA PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE STRUKTUURIUURINGU JA PÕLLUMAJANDUSLIKE TOOTMISMEETODITE UURINGU OSANA LÄBI VIIDUD VALIKUURINGUTE TÄPSUSASTMED Põllukultuuridega seotud karakteristikud: teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks, mille hulka kuuluvad pehme nisu ja speltanisu, kõva nisu, rukis, oder, kaer, maisiterad, riis ja muude terade tootmiseks kasvatatav teravili; kartul (sh varajane ja seemnekartul) ja suhkrupeet (v.a seemned); õliseemnekultuurid, sh raps, rüps, päevalill, soja, linaseemned (õlilina) ja muud õliseemnekultuurid; avamaal kasvatatavad püsikultuurid – puuvilja-, marja-, tsitruse- ja oliiviistandikud, viinamarjaistandikud, puukoolid ja muud avamaal kasvavad püsikultuurid; värsked köögiviljad, melonid, maasikad, lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid); ajutine rohumaa ja püsikarjamaa ning -heinamaa.   Kariloomadega seotud karakteristikud: veised (igas vanuses); lambad ja kitsed (igas vanuses); sead; kodulinnud.   TÄPSUSTABEL, MIDA KOHALDATAKSE VÄHEMALT 10 000 PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTEGA NUTS 2 PIIRKONDADE PUHUL
Täpsusastmed 2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuring Põllumajanduslike tootmismeetodite uuring Karakteristiku esinemissagedus NUTS 2 piirkonnas Suhteline standardviga Karakteristiku esinemissagedus NUTS 2 piirkonnas Suhteline standardviga Põllumajandusettevõtte põllukultuuridega seotud karakteristikud 7,5% või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast < 5% 10% või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast < 10% Põllumajandusettevõtte kariloomadega seotud karakteristikud 7,5% või rohkem loomühikutest ning üle 5% iga kategooria riiklikust osast < 5% 10% või rohkem loomühikutest ning üle 5% iga kategooria riiklikust osast < 10%   TÄPSUSTABEL, mida kohaldatakse VÄHEM KUI 10 000 põllumajandusettevõtTEGA NUTS 2 piirkonDADE PUHUL Täpsusastmed 2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuring Põllumajanduslike tootmismeetodite uuring Karakteristiku esinemissagedus NUTS 2 piirkonnaga seotud NUTS 1 piirkonnas, kus on vähemalt 1000 põllumajandusettevõtet Suhteline standardviga Karakteristiku esinemissagedus NUTS 2 piirkonnaga seotud NUTS 1 piirkonnas, kus on vähemalt 1000 põllumajandus-ettevõtet Suhteline standardviga Põllumajandusettevõtte põllukultuuridega seotud karakteristikud 7,5% või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast < 5% 10% või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast < 10% Põllumajandusettevõtte kariloomadega seotud karakteristikud 7,5% või rohkem loomühikutest ning üle 5% iga kategooria riiklikust osast < 5% 10% või rohkem loomühikutest ning üle 5% iga kategooria riiklikust osast < 10%
Muudatusettepanek 37 V LISA
Komisjoni ettepanek
V LISA
Põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu karakteristikute loetelu
. .
Karakteristik Ühik/ liik Maaharimismeetodid Traditsiooniline maaharimine (hõlmadra või ketasadraga) ha Kaitsev maaharimine (madalkünd) ha Kündmiseta maaharimine (tüükülv) ha Pinnase säilitamine, erosiooni ja toitainete leostumise vastased meetmed Talvine pinnakate: Tavaline talivili ha Haljasväetistaimed või eelvili ha Taimejäägid ha Paljas muld ha Külvikord: Kavandatud külvikorrast välja jääv viljelusmaa ha Viljelusmaa ja püsikultuuride erosiooni vastu kaitsmise meetmed: Terrasspõllundus jah/ei Ribapõllundus või kalasabapõllundus jah/ei Püsitaimestikuga kraavid või ribad jah/ei Muud erosioonivastased meetmed jah/ei Maastikuelemendid   Lineaarsed elemendid, mida põllumajandustootja on säilitanud viimase kolme aasta jooksul, neist: Hekid jah/ei Puuderead jah/ei Kiviaiad jah/ei Lineaarsed elemendid, mida põllumajandustootja on rajanud viimase kolme aasta jooksul, neist: Hekid jah/ei Puuderead jah/ei Kiviaiad jah/ei Loomade karjatamine Karjatamine põllumajandus-ettevõttes Viimase aasta jooksul karjatamiseks kasutatud ala ha Aeg, mil loomad on avakarjamaal Kuude arv aastas Aeg, mil loomad on väljas paljal mullal või kõval pinnasel Kuude arv aastas Karjatamine ühiskarjamaal: Ühiskarjamaal karjatatavate loomade koguarv Loomade arv Aeg, mil loomi karjatatakse ühiskarjamaal Kuude arv aastas Loomapidamishooned Kari Tavaline laut (latritega, kus loomad on lõas) Kohtade arv Osaline restpõrand Kohtade arv Täisrestpõrand Kohtade arv Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine) Kohtade arv Muu Kohtade arv Sead Osaline restpõrand Kohtade arv Täisrestpõrand Kohtade arv Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine) Kohtade arv Muu Kohtade arv Munakanad Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine) Kohtade arv Puurid (kõik liigid) Kohtade arv Sõnnikutransportööriga puurid Kohtade arv Puuride all paikneva avatud sõnnikuhoidlaga puurid Kohtade arv Lindla all paikneva ventileeritud sõnnikuhoidlaga puurid Kohtade arv Muu Kohtade arv Toitained Toitainete kasutamise otsuse alus: Pinnasetestid (testitakse vähemalt kord kolme aasta jooksul) jah/ei Sõnnikulaotuse meetodid: Tahke/laudasõnniku laotamine ha sellest: kohese sissekünniga ha   Läga laotamine: Kogupind ha sellest: kohese sissekünniga või sissepritsega ha   Põllumajandusettevõttes toodetud sõnniku koguhulgast väljaviidud sõnniku osakaal Protsent Sõnnikuhoidlad ja sõnniku käitlemise rajatised Hoidlad: Tahke sõnnik jah/ei Vedel sõnnik jah/ei Läga jah/ei Kasutamine: Lägamahuti jah/ei Biotiik jah/ei Hoidlate all olev ala? Tahke sõnnik jah/ei Vedel sõnnik jah/ei Läga jah/ei Taimekaitse Kasutatavad taimekaitsemeetodid: Füüsilised/mehhaanilised jah/ei Bioloogilised jah/ei Keemilised (ennetavad ja ravivad) jah/ei Ala, millel kasutatakse integreeritud kahjuritõrjet: Kokku ha Sellest sertifitseeritud integreeritud kahjuritõrje ha Pestitsiididega töötlemise seadmed: Tahkete pestitsiididega töötlemise seadmed jah/ei Põldudele pihustamise seade koos kanduriga jah/ei Õhu abil pihustamine jah/ei Õhust pihustamine jah/ei Pestitsiididega töötlemise otsuse alus: Töötlemiskava jah/ei Nõustamisteenused jah/ei Massiteabevahendite prognoosid jah/ei Keemiaettevõtete nõuanded jah/ei Majandusliku kahju künnis jah/ei Puudub jah/ei Niisutamine Niisutatud ala Niisutatud ala keskmine suurus viimasel kolmel aastal ha Viimase 12 kuu jooksul vähemalt kord niisutatud viljelusmaa kokku Kokku ha Teravili terade tootmiseks (v.a mais ja riis) ha Mais (terad ja haljasmass) ha Riis ha Kaunviljad ha Kartul ha Suhkrupeet ha Raps ja rüps ha Päevalill ha Kiudtaimed (lina, kanep, muud kiudtaimed) ha Värsked köögiviljad, melonid, maasikad – avamaal ha Ajutine ja püsirohumaa ha Muud viljelusmaal kasvatatavad põllukultuurid ha Puuvilja- ja marjaistandikud ha Tsitruseistandikud ha Oliiviistandikud ha Viinamarjaistandikud ha Kasutatud niisutusmeetodid: Pindniisutamine (üleujutamine, niisutuskraavid) jah/ei Vihmutus jah/ei Tilkkastmine jah/ei Põllumajandus-ettevõttes niisutamiseks kasutatava vee päritolu:   Põllumajandusettevõtte territooriumi põhjavesi jah/ei Põllumajandusettevõtte territooriumi pinnavesi (tiigid või tammid) jah/ei Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuvate järvede, jõgede või vooluveekogude vesi jah/ei Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuva veevarustusvõrgu vesi jah/ei Muud allikad jah/ei Niisutamiseks kasutatava vee kogus aastas m3 aastas
Euroopa Parlamendi muudatused
V LISA Põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu karakteristikute loetelu Karakteristik Ühik/ liik Maaharimismeetodid Traditsiooniline maaharimine (hõlmadra või ketasadraga) ha Kaitsev maaharimine (madalkünd) ha Kündmiseta maaharimine (tüükülv) ha Pinnase säilitamine, erosiooni ja toitainete leostumise vastased meetmed Talvine pinnakate: Tavaline talivili ha Haljasväetistaimed või eelvili ha Taimejäägid ha Paljas muld ha Külvikord: Kavandatud külvikorrast välja jääv viljelusmaa ha Viljelusmaa ja püsikultuuride erosiooni vastu kaitsmise meetmed: Terrasspõllundus jah/ei Ribapõllundus või kalasabapõllundus jah/ei Püsitaimestikuga kraavid või ribad jah/ei Muud erosioonivastased meetmed jah/ei Maastikuelemendid Lineaarsed elemendid, mida põllumajandustootja on säilitanud viimase kolme aasta jooksul, neist: Hekid jah/ei Puuderead jah/ei Kiviaiad jah/ei Lineaarsed elemendid, mida põllumajandustootja on rajanud viimase kolme aasta jooksul, neist: Hekid jah/ei Puuderead jah/ei Kiviaiad jah/ei Loomade karjatamine Karjatamine põllumajandus-ettevõttes Viimase aasta jooksul karjatamiseks kasutatud ala ha Aeg, mil loomad on avakarjamaal Kuude arv aastas Aeg, mil loomad on väljas paljal mullal või kõval pinnasel Kuude arv aastas Karjatamine ühiskarjamaal: Ühiskarjamaal karjatatavate loomade koguarv Loomade arv Aeg, mil loomi karjatatakse ühiskarjamaal Kuude arv aastas Loomapidamishooned Kari Laut, kus loomad on lõas – tahke ja vedela sõnnikuga Kohtade arv Laut, kus loomad on lõas – lägaga Kohtade arv Vabapidamisega laut – tahke ja vedela sõnnikuga Kohtade arv Vabapidamisega laut – lägaga Kohtade arv Muu Kohtade arv Sead Osaline restpõrand Kohtade arv Täisrestpõrand Kohtade arv Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine) Kohtade arv Muu Kohtade arv Munakanad Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine) Kohtade arv Puurid (kõik liigid) Kohtade arv Sõnnikutransportööriga puurid Kohtade arv Puuride all paikneva avatud sõnnikuhoidlaga puurid Kohtade arv Lindla all paikneva ventileeritud sõnnikuhoidlaga puurid Kohtade arv Muu Kohtade arv Toitained Toitainete kasutamise otsuse alus: Pinnasetestid (testitakse vähemalt kord kolme aasta jooksul) jah/ei Sõnnikulaotuse meetodid: Tahke/laudasõnniku laotamine ha sellest: kohese sissekünniga ha   Läga laotamine: Kogupind ha sellest: kohese sissekünniga või sissepritsega ha   Põllumajandusettevõttes toodetud sõnniku koguhulgast väljaviidud sõnniku osakaal Protsent Sõnnikuhoidlad ja sõnniku käitlemise rajatised Hoidlad: Tahke sõnnik jah/ei Vedel sõnnik jah/ei     Läga Lägamahuti jah/ei Biotiik jah/ei   Hoidlate all olev ala? Tahke sõnnik jah/ei Vedel sõnnik jah/ei Läga jah/ei Taimekaitse Kasutatavad taimekaitsemeetodid: Füüsilised/mehhaanilised jah/ei Bioloogilised jah/ei Keemilised (ennetavad ja ravivad) jah/ei Ala, millel kasutatakse integreeritud kahjuritõrjet: Kokku ha Niisutamine Niisutatud ala Niisutatud ala keskmine suurus viimasel kolmel aastal ha Viimase 12 kuu jooksul vähemalt kord niisutatud viljelusmaa kokku Kokku ha Teravili terade tootmiseks (v.a mais ja riis) ha Mais (terad ja haljasmass) ha Riis ha Kaunviljad ha Kartul ha Suhkrupeet ha Raps ja rüps ha Päevalill ha Kiudtaimed (lina, kanep, muud kiudtaimed) ha Värsked köögiviljad, melonid, maasikad – avamaal ha Ajutine ja püsirohumaa ha Muud viljelusmaal kasvatatavad põllukultuurid ha Puuvilja- ja marjaistandikud ha Tsitruseistandikud ha Oliiviistandikud ha Viinamarjaistandikud ha Kasutatud niisutusmeetodid: Pindniisutamine (üleujutamine, niisutuskraavid) jah/ei Vihmutus jah/ei Tilkkastmine jah/ei Põllumajandus-ettevõttes niisutamiseks kasutatava vee päritolu:   Põllumajandusettevõtte territooriumi põhjavesi jah/ei Põllumajandusettevõtte territooriumi pinnavesi (tiigid või tammid) jah/ei Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuvate järvede, jõgede või vooluveekogude vesi jah/ei Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuva veevarustusvõrgu vesi jah/ei Muud allikad jah/ei
Selgitus
Mis puutub kannetesse ”Loomapidamishooned” – „Kari”, siis teeb käesoleva muudatusettepaneku sõnastus küsitletutele vastamise lihtsamaks ning annab andmete kasutajatele täpsemat teavet (mida saab kasutada andmebaasina heitmete aruandluse korral) kui komisjoni muudatusettepaneku liigendus. Näiteks võib komisjoni ettepaneku järgi liigitada piimakarja pidamisel kasutatavaid latritega lautu kategooriatesse „Täisrestpõrand”, „Osaline restpõrand” või „Muu”. See tooks aga kaasa märkimisväärse infokao ning küsitletud ei saaks küsimuste sisust aru.

• [1]  ELTs seni avaldamata.
• [2]  Vanuserühmad: (koolikohustuse lõppemisest kuni 24. eluaastani), (25–34), (35–44), (45–54), (55–64), (65 ja üle selle)
• [3]  Aasta tööühiku (ATÜ) protsendirühmad: (0), (>0–<25), (≥25–<50), (≥50–<75), (≥75–<100), (100)
• [4]  Koolituse koodid: (ainult praktiline põllumajanduslik kogemus), (põllumajanduslik baasväljaõpe), (täielik põllumajanduslik väljaõpe)
• [5]  Protsendirühmad: (≥0–≤10), (>10–≤50), (>50–<100).
• [6]  Ei esitata 2010. aastal.
• [7]  Ei esitata 2010. aastal.
• [8]  Ei esitata 2010. aastal.
• [9]  Ei esitata 2010. aastal.
• [10]  Ei esitata 2010. aastal.
• [11]  Ei esitata 2010. aastal.
• [12]  Ei esitata 2010. aastal.
• [13]  Ei esitata 2010. aastal.
• [14]  Ei esitata 2010. aastal.
• [15]  Vanuserühmad (koolikohustuse lõppemisest kuni 24. eluaastani), (25–34), (35–44), (45–54), (55–64), (65 ja üle selle)
• [16]  Aasta tööühiku (ATÜ) protsendirühm 1: (0), (>0–<25), (≥25–<50), (≥50–<75), (≥75–<100), (100).
• [17]  Aasta tööühiku (ATÜ) protsendirühm 2: (>0–<25), (≥25–<50), (≥50–<75), (≥75–<100), (100).
• [18]  Koolituse koodid: (ainult praktiline põllumajanduslik kogemus), (põllumajanduslik baasväljaõpe), (täielik põllumajanduslik väljaõpe)
• [19]  Ei esitata 2013. aastal.
• [20]  Protsendirühmad: (≥0–≤10), (>10–≤50), (>50–<100)
• [21]  EÜT L 220, 17.8.1985, lk 1.
• [22]  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.
• [23]  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.
• [24]  EÜT L 220, 17.8.85, lk 1.

SELETUSKIRI

Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringud kujutavad endast ühte vanimat statistikat ühenduse tasandil ja neid on tehtud alates 1966. aastast. Põllumajandusettevõtete uuringud annavad olulist ja vajalikku teavet põllumajandusettevõtete ja maakasutuse kohta Euroopas. Võrreldavaid andmeid ühenduse tasandil on vaja nii ühise põllumajanduspoliitika kui ka teiste poliitikate hindamiseks, mis on põllumajandusega tihedalt seotud, nagu regionaalarengu ja maaelu arengu poliitika ning keskkonnakaitse (mulla- ja veekaitse, pestitsiidid). Põhitähelepanu on põllumajanduspoliitika ja teiste nimetatud poliitikate elluviimisel ning nende järelhindamisel.

Järgmine loendusena toimuv üldine põllumajandusettevõtteid käsitlev uuring viiakse läbi 2010. aastal (mõnes liikmesriigis juba 2009. aasta lõpus) ning 2013. ja 2016. aastal viiakse valikuuringutena läbi vaheuuringud.

Ettepaneku kõige tundlikum küsimus käsitleb ühenduse toetust põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute tegemiseks, kuna see võib liikmesriikide riigieelarvete seisukohast tõepoolest problemaatiline olla, sest 2007. aastani kehtinud ELi toetust arvutati liikmesriikide põllumajandusettevõtete pindala ja arvu alusel. Kuna nüüd tuleks läbi viia täieulatuslik uuring, tervitab raportöör käesoleva määrusega hõlmatud uuringute tegemise kuludeks ettenähtud ühenduse rahalise toetuse ülemmäära tõstmist ning samuti läbiviimiseks ettenähtud üldise rahalise toetuse suurendamist.

Liikmesriikidel on vaja piisavalt aega uuringute ettevalmistamiseks, mistõttu püüab raportöör saavutada kokkulepet esimesel lugemisel. Raportöör on veendunud, et nõukogu töörühmaga tihedas koostöös esitatud muudatusettepanekud on teabevajaduse ja lihtsustamisnõude tasakaalustatud kompromiss.

MENETLUS

Pealkiri	Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringud ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringud
Viited	KOM(2007)0245 – C6-0127/2007 – 2007/0084(COD)
EP-le esitamise kuupäev	10.5.2007
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	AGRI 24.5.2007
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	BUDG 24.5.2007
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	BUDG 23.5.2007
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Gábor Harangozó 4.7.2007
Endine raportöör / Endised raportöörid	Neil Parish
Lihtsustatud menetlus - otsuse kuupäev	5.6.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	9.10.2007		21.1.2008		26.2.2008
Vastuvõtmise kuupäev	26.2.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	41 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Vincenzo Aita, Peter Baco, Bernadette Bourzai, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Giuseppe Castiglione, Giovanna Corda, Joseph Daul, Albert Deß, Gintaras Didžiokas, Michl Ebner, Carmen Fraga Estévez, Ioannis Gklavakis, Lutz Goepel, Bogdan Golik, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Esther Herranz García, Lily Jacobs, Elisabeth Jeggle, Heinz Kindermann, Stéphane Le Foll, Diamanto Manolakou, Véronique Mathieu, Mairead McGuinness, Rosa Miguélez Ramos, James Nicholson, Neil Parish, María Isabel Salinas García, Agnes Schierhuber, Czesław Adam Siekierski, Alyn Smith, Dimitar Stoyanov, Donato Tommaso Veraldi, Andrzej Tomasz Zapałowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Katerina Batzeli, Esther De Lange, Gábor Harangozó, Catherine Neris, Maria Petre, Zdzisław Zbigniew Podkański, Struan Stevenson, Kyösti Virrankoski