RAPORT Vabatahtliku tegevuse osatähtsus majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel

10.3.2008 - (2007/2149(INI))

Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Marian Harkin

Menetlus : 2007/2149(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0070/2008

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

vabatahtliku tegevuse osatähtsuse kohta majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel

(2007/2149(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse neljandat aruannet majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta (KOM(2007)0273);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsust nr 1904/2006/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm Kodanike Euroopa, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust[1];

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1719/2006/EÜ, millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013[2];

–   võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta otsust 2006/144/EÜ ühenduse maaelu arengu strateegiasuuniste kohta (programmiperiood 2007–2013)[3];

–   võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta otsust 2006/702/EÜ ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste kohta [4];

–   võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsiooni 2006/C 297/02 , milles käsitletakse ühiste eesmärkide elluviimist noorte osaluse ja teavitamise valdkonnas, pidades silmas noorte Euroopa kodanikuaktiivsuse kujundamist[5];

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Noorte hariduses, tööhõives ja ühiskonnas osalemise edendamine” (KOM(2007)0498);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus” (KOM(2006)571);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuli 2001. aasta soovitust 2001/613/EÜ õpilaste, koolitust saavate isikute, vabatahtlike, õpetajate ja koolitajate liikuvuse kohta ühenduse piires[6];

–   võttes arvesse oma 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse ja uue partnerluse kohta[7];

–   võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust vabatahtliku tegevuse panusest majanduslikku ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse (CdR 254/2007);

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust teemal „Vabatahtlik tegevus, selle roll ja mõju Euroopa ühiskonnas” (2006/C 325/13)[8];

–   võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust teemal „Vabatahtlike organisatsioonide roll – Euroopa ühiskonna toetamine” (98/C 180/10) [9];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 158 ja 159;     

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A6‑0070/2008),

A. arvestades, et usaldusväärsete hinnangute alusel tegutseb vabatahtlikuna rohkem kui 100 miljonit ELi kodanikku[10];

B.  arvestades esialgseid tulemusi lähtuvalt ÜRO käsiraamatust mittetulundusorganisatsioonide kohta, on mittetulundusorganisatsioonide majanduslik panus umbes 5% SKTst ning isegi konservatiivse hinnangu alusel hõlmab vabatahtlikule tegevusele kulutatud aeg rohkem kui ühe neljandiku vastavast näitajast[11];

C. arvestades, et vabatahtlik tegevus on üks peamine jõud, mis toidab kodanikuühiskonda ja tugevdab solidaarsust – Euroopa Liidu ühte põhiväärtust –, ning samuti oluline komponent ühiskonna arenguprogrammide toetamisel, eriti nendes uutes liikmesriikides, mis on väljumas kommunismijärgsest üleminekuperioodist;

D. arvestades, et hiljutine uuring vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide kohta Euroopas näitas lisandväärtuse kõrget taset: abistavatele vabatahtlikele kulutatud iga 1 euro kohta saadi tagasi keskmiselt 3–8 eurot[12];

E.  arvestades, et vabatahtliku tegevuse väga olulist panust sotsiaalse kapitali loomisesse tuleks igati tunnustada;

F.  arvestades, et püsiv rahastamine, eriti halduskulude rahastamine on vabatahtlike organisatsioonide ja vabatahtliku töö jaoks olulise tähtsusega;

G. arvestades, et Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi hiljutine aruanne tõi välja asjaolu, et sotsiaalne kapital on põhitegur, kui püütakse välja töötada poliitikaid maaelu majandusliku arengu kiirendamiseks[13];

H. arvestades, et hiljutine uuring eduka linnaprogrammi kohta Århusis rõhutas seda, et kohalikud elanikud ja vabatahtlik tegevus olid otsustava tähtsusega programmi edukal rakendamisel[14];

I.   arvestades, et vabatahtlikul tegevusel ei ole üksnes mõõdetav majanduslik väärtus, vaid sellega võib kaasneda ka avalike teenuste oluline kokkuhoid; arvestades, et antud kontekstis on oluline tagada, et vabatahtlik tegevus oleks täienduseks avalikele teenustele, aga mitte nende asenduseks;

J.   arvestades, et vabatahtlik tegevus toetab vabatahtliku isiklikku ja sotsiaalset arengut ning avaldab ühiskonnas positiivset mõju, näiteks inimestevahelistele suhetele;

K. arvestades, et vabatahtlikud täidavad olulist rolli Lissaboni strateegia sotsiaalmajandusliku ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamisel, aidates kaasa finantskaasamisele, näiteks asutades krediidiühistuid, mis on reguleeritud mittetulunduslikud finantsühistud, mille tegevust juhivad ja juhatavad vabatahtlikud;

L.  arvestades, et ettevõtete sotsiaalne vastutus on ühtlasi nii ettevõtluse tähtis liikumapanev jõud kui ka Euroopa sotsiaalse mudeli oluline element;

M. arvestades seost vabatahtliku tegevuse ja säästva arengu vahel;

N. arvestades, et oluline on edendada ja toetada vabatahtliku tegevuse juhtimise häid tavasid vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide seas;

O. arvestades, et vabatahtliku tegevuse tulemusena kaasatakse kodanikud otseselt kohalikku arendustegevusse ning seetõttu võib vabatahtlik tegevus mängida olulist rolli kodanikuühiskonna ja demokraatia tugevdamisel;

P.  arvestades, et eelmainitud nõukogu resolutsioonis kodanikuaktiivsuse kohta kutsub nõukogu noori üles rohkem osalema ühiskonnaelus, osalusstruktuurides ja vabatahtlikus töös;

Q. arvestades, et Euroopa demograafiliste muutuste tulemusena suureneb eakate vabatahtlike võimalik arv;

R.  arvestades, et vabatahtlikul tegevusel võib olla positiivne mõju inimeste tervisele[15]; arvestades, et see soodne mõju tervisele võib avalduda igas eas ning aidata kaasa füüsiliste ja psüühiliste haiguste ennetamisele;

S.  arvestades, et vabatahtlik tegevus peab täitma oma rolli kohaliku arengu algatuste toetamisel ning paljude selliste ühenduse rahastatavate algatuste eduka rakendamise hõlbustamisel nagu programmid LEADER, INTERREG ja PEACE,

1.   julgustab liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi tunnustama vabatahtliku tegevuse väärtust sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse edendamisel; ühtlasi julgustab tegema koostööd vabatahtlike organisatsioonidega ning pärast vabatahtliku sektoriga sisuliste konsultatsioonide pidamist välja töötama kavasid ja strateegiaid, et tunnustada, hinnata, toetada, lihtsustada ja julgustada vabatahtlikku tegevust; samuti nõuab tungivalt, et liikmesriigid looksid stabiilse institutsioonilise raamistiku valitsusväliste organisatsioonide osalemiseks avalikel aruteludel;

2.   kutsub asjassepuutuvaid komisjoni eksperte üles selgemalt eristama vabatahtlikke ja valitsusväliseid organisatsioone, mille tegevus ei põhine samasugusel vabatahtlikul alusel, ning nõuab põhjalikku üleeuroopalist uuringut ühiskonnaelus osalemise olemuse, määra ja sisemiste mehhanismide kohta, sh vabatahtliku osalemise ja selle otstarbega rahastamise kohta;

3.   kutsub liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles tegema tõsiseid jõupingutusi, et hõlbustada vabatahtlike organisatsioonide juurdepääsu piisavale ja püsivale (nii halduskulude kui ka projektide) rahastamisele ilma liigse vormide täitmise ja bürokraatiata, säilitades samas vajaliku kontrolli riigi raha kulutamise üle;

4.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused toetaksid vabatahtliku hädaabiteenistuse loomist igas paikkonnas, et tagada kiire reageerimine loodusõnnetuste ja õnnetusjuhtumiste korral;

5.  juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et partnerlus on peamiselt sätestatud nii ühenduse maaelu arengu strateegiasuunistes (programmiperiood 2007–2013) kui ka ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegilistes suunistes, millest ei peeta alati kinni riiklikul tasandil[16], ning seepärast nõuab komisjonilt asjakohaste administratiivsete ja institutsiooniliste meetmete võtmist tagamaks seda, et komisjoni poliitikaid, menetlusi ja protokolle tegelikult järgitaks ning rakendataks konsulteerimiste, läbirääkimiste ja neile järgnevate toimingute ajal struktuurifondide raames;

6.  soovitab, et kõik liikmesriigid looksid mittetulundusorganisatsioonide alalised satelliitkontod, ning nõuab, et need satelliitkontod hõlmaksid vabatahtlike tööd, et poliitikakujundajad saaksid poliitika väljatöötamisel arvesse võtta mittetulundusorganisatsioone; palub komisjonil kaaluda, kuidas oleks võimalik vabatahtlik tegevus lisada erikategooriana EUROSTATi statistilistesse arvestustesse;

7.  toetab kindlalt seisukohta, et vabatahtlikuna töötamine ja vabatahtlik tegevus ei tohiks asendada palgatööd;

8.  kutsub komisjoni üles töötama selles suunas, et luua kõikide ühenduse fondide jaoks süsteem, millega vabatahtlikku tegevust saaks pidada toetuseks kaasrahastatavatele projektidele, ning välja töötama mehhanisme, millega saaks vabatahtliku tegevuse kulusid asjakohaselt arvestada; kiidab heaks komisjoni mõnede peadirektoraatide jõupingutused rakendada paindlikumat lähenemisviisi vabatahtliku tegevuse vastuvõetavuse suhtes ühe sobiva rahastamisvahendina kaasrahastatavate projektide jaoks;

9.  kutsub komisjoni üles edendama võimalusi eakatele vabatahtlikele ja töötama välja programmi „Aktiivsed eakad”, et suurendada suurte kogemustega eakate arvu, kes sooviksid töötada vabatahtlikena, mis võib toimuda paralleelselt eelpoolnimetatud programmiga „Aktiivsed noored” ja seda täiendada, ning lisaks toetama eriprogramme põlvkondadevahelise vabatahtliku tegevuse ja juhendamise valdkonnas;

10. julgustab liikmesriike edendama vabatahtlikku tegevust kõikides reaalsetes ja virtuaalsetes kogukondades, näiteks vabatahtlikku tegevust perekonnas, vabatahtlikku tegevust ühiskonnast kõrvale jäänud rühmades või rühmades, mis tavapäraselt vabatahtlikku tööd ei tee, ja rõhutama vabatahtliku töö korraldamise suurt tähtsust, et tagada selle kooskõla ja sobivus pere- ja tööeluga;

11. julgustab äriühinguid ja teisi erasektori ettevõtjaid oma sotsiaalse vastutuse strateegia raames rahaliselt toetama algatusi, millega edendatakse ja tõhustatakse vabatahtlikku tegevust, ja nõuab tungivalt, et liikmesriigid ettevõtete vabatahtliku tegevuse raames pakuksid soodustusi erasektorile vabatahtliku sektori rahastamiseks ja toetamiseks, aidates seega tagada ettevõtlusega seotud oskuste ja oskusteabe ülekandmist eraettevõtlusest avalikku sektorisse ning samuti parandades elukvaliteeti kohalikul tasandil, edendades omaalgatuslikku tegevust kohalike probleemide lahendamiseks;

12. kutsub komisjoni üles suurendama vabatahtliku tegevuse tunnustamist pädevuste ja oskuste omandamise asjakohase võimalusena YOUTHPASSi raames (seotuna EUROPASSiga), tagades samas, et vabatahtlikku tegevust ei käsitleta ametliku koolituse alternatiivina, vaid selle täiendusena; lisaks kutsub üles kasutama riikliku ja kohaliku tasandi vahendeid, et suurendada vabatahtlike liikuvust;

13. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima, miks venib kavandatava Euroopa vabatahtlike harta vastuvõtmine, milles peaks määratletama vabatahtlike organisatsioonide roll ning sätestatama nende õigused ja kohustused; soovitab võtta kasutusele iga-aastased eksperdihinnangud vabatahtliku töö hindamiseks liikmesriikides eri sektorite ja organisatsioonide kaupa;

14. soovitab komisjonil ja liikmesriikidel luua Euroopa andmebaas, mis sisaldaks põhiandmeid vabatahtlike organisatsioonide ning üksikasju parimate tavade kohta, et pakkuda kasulikke suuniseid vabatahtliku tegevuse süsteemi parandamiseks;

15. kutsub liikmesriike üles tagama, et vabatahtlikud oleksid seoses oma vabatahtliku tegevusega vajalikul määral kaetud õnnetusjuhtumikindlustuse ja tsiviilvastutuskindlustusega, ning et kaetaks kõik kokkulepitud kulutused, mida vabatahtlikud kannavad seoses oma vabatahtliku tegevusega;

16. kutsub komisjoni, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles edendama vabatahtlikku tegevust hariduse kõigi tasemete kaudu, luues vabatahtliku tegevuse võimalusi haridussüsteemi varases etapis, et see tunduks normaalse panusena ühiskonnaellu, ning jätkuvalt edendama sellist tegevust ka vanemate üliõpilaste seas, hõlbustama õppimist teenistuse käigus, kui üliõpilased töötavad oma diplomi- või kraadiõppe ajal partnerlusmudelis vabatahtlike või kogukonna rühmadega, soodustama sidemeid vabatahtliku sektori ja haridussektori vahel selle kõigil tasemetel ning tunnustama vabatahtlikku tegevust ja vabatahtliku tegevuse käigus õppimist osana elukestvast õppest;

17. kutsub komisjoni üles uurima võimalust viia ühenduse õigusesse sisse õiguslik alus, mis vabastaks vabatahtlikud organisatsioonid käibemaksu tasumisest ostudelt, mis on seotud vastava organisatsiooni eesmärgi saavutamisega ja organiseeritud projektidega, ning annetajad maksude tasumisest vabatahtliku tööga seotud annetustelt;

18. kutsub subsidiaarsuse põhimõtet austades liikmesriike üles looma vabatahtliku tegevuse säästvat infrastruktuuri, mis tegeleks selliste küsimustega nagu vabatahtlike organisatsioonide põhirahastamine;

19. soovitab, et 2011 kuulutataks Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks;

20. tõdeb, et vabatahtlik tegevus liikmesriikides on väga mitmekesine, kuid julgustab siiski liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi igal võimalusel õppima üksteiselt, vahetades parimaid tavasid;

21. kutsub komisjoni üles võtma tarvitusele toetuskavad, et luua tõhusamaid koostöösüsteeme ja võrgustikke vabatahtlike organisatsioonide vahel ja tugevdada vabatahtlike rahvusvahelisi vahetusprogramme, mis võivad teatavatel juhtudel aidata saavutada aastatuhande arengueesmärke; nõuab eeskätt programmide arendamist, mis aitaksid taas ellu äratada vabatahtlikku tegevust liikmesriikides, kus seda on seostatud kohustusliku tegevusega;

22. soovitab piiriüleste vabatahtlike projektide edendamist;

23. kutsub komisjoni üles olema vabatahtlikkuse-sõbralik kõigis poliitika ja õigusloome valdkondades;

24. kutsub asjaomaseid kohalikke ja piirkondlikke sidusrühmi, vabatahtlikke organisatsioone ja meediat üles andma kodanikele piisavat teavet vabatahtliku tegevuse võimaluste kohta koos sobiva koolitusega, pöörates erilist tähelepanu ühiskonna haavatavamatele ja marginaalsetele rühmadele ning äärepoolsete ja ligipääsmatute piirkondade vajadustele;

25. nõuab, et komisjon looks lisaks plaanile D (Democracy, Dialogue and Debate), mis on mõeldud demokraatia, dialoogi ja arutelu edendamiseks, ka plaani V (Valuing, Validating, Visibility of Volunteers) väärtustamise, kehtestamise ja vabatahtlike nähtavuse tagamiseks;

26. palub komisjonil läbi vaadata oma viisapoliitika ELi vabatahtlike programmides osalejate suhtes, kes on pärit kolmandatest riikidest, et kehtestada liberaalsem viisarežiim eelkõige ELi naaberriikide vabatahtlike suhtes;

27. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

  • [1]  ELT L 378, 27.12.2006, lk 32.
  • [2]  ELT L 327, 24.11.2006, lk 30.
  • [3]  ELT L 55, 25.2.2006, lk 20.
  • [4]  ELT L 291, 21.10.2006, lk 11.
  • [5]  ELT C 297, 7.12.2006, lk 6.
  • [6]  EÜT L 215, 9.8.2001, lk 30.
  • [7]  ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 45.
  • [8]  ELT C 325, 30.12.2006, lk 46.
  • [9]  EÜT C 180, 11.6.1998, lk 57.
  • [10]  Eurobaromeetri aruanne. „Social Reality Stocktaking” (veebruar 2007).
  • [11]  John Hopkinsi Ülikooli aruanne, „Measuring Civil Society and Volunteering”. September, 2007. www.jhu.edu/ccss
  • [12]  „Volunteering works”, Institute for volunteering research and volunteering. Inglismaa, september 2007.
  • [13]  Vt Mandl, I., Oberholzner, T., & Dörflinger, C. European Foundation for Living and Working Conditions. http://www.eurofound.europa.eu/pubdocs/2007/18/en/1/ef0718en.pdf
  • [14]  Vestergaard Poulsen, L. „From Deprived Neighbourhood to Sustainable Community” ingliskeelne ülevaade. Urban II programm Århusis 2002–2007.
  • [15]  Vt The Health Benefits of Volunteering - A Review of Recent Research (Corporation for National and Community Service, 2007).
  • [16]  Vt Civil Society as a Partner in European Union Structural Funds. European Citizen Action Service. November, 2004.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Vabatahtlik tegevus annab ühiskonnale hindamatu panuse. Osalemine vabatahtlikus tegevuses on osalusdemokraatia reaalne väljendus ning vabatahtlik tegevus on tihedalt seotud kodanikuaktiivsusega.

Suurem osa vabatahtlikust tegevusest toimub kohalikul või piirkondlikul tasandil ning partnerlus on põhitegur vabatahtlike rühmade olulise kaasamise tagamisel. Tõelise partnerlusega loodud sünergia lisab tegelikku väärtust kõigile tulemustele. Partnerluse põhimõte on väga selgelt sõnastatud määruses, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta[1].

Kohalikul/piirkondlikul tasandil muudab vabatahtlik tegevus kergemaks kohalike osalejate kaasamise, kes saavad osalemise ja tegevuse kaudu kaalukust juurde. See kaalukus tugevdab enesekindlust ja motivatsiooni ning võib piirkondlikus kontekstis aidata oluliselt kaasa piirkondlikule identiteedile.

Riiklikul tasandil võib see suurem kaalukus muuta kodanike ja riigi vahelist suhet nii, et kliendi-patrooni suhte asemel on suhted, kus kodanikud ühiselt tegutsedes aitavad oluliselt kaasa ühiskonnaelu edendamisele. Tuleb märkida, et sellised üldiselt positiivsena hinnatavad tulemused ei pruugi alati meeldida võimul olijatele. Selleks on mitmeid põhjusi, eeskätt asjaolu, et osalusmenetlustes võidakse näha väljakutset olemasolevale olukorrale ning nad võivad mõnikord osutuda tülikaks. Hiljutine Euroopa Kodanike Teenistuse uuring kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasatuse kohta kaheksas uues liikmesriigis näitas, et partnerluse seis on ebarahuldav. [2] Selle „Kaasamise illusiooniga” [3] tuleb tegelda, kui peetakse vajalikuks ELi kõikide institutsioonide poolt toetatava partnerluspõhimõtte järgimist. Valge raamat Euroopa avaliku halduse kohta[4] toetab tõepoolest „inimeste ja rohujuuretasandi organisatsioonide paremat kaasatust kohalikku demokraatiasse” mitmetasandilise partnerluse raames.[5] Paljude inimeste jaoks võib osalemine vabatahtlikus organisatsioonis olla nende ainus demokraatliku protsessi kogemus väljaspool tavapäraseid valimisi[6] ning asjakohased asutused peaksid hõlbustama seda osalust.

Lähtudes komisjoni teatisest vabatahtlike organisatsioonide rolli edendamise kohta, on hinnatud, et ELi 15 liikmesriigis on üks kolmandik kuni pool rahvastikust seotud mingit laadi vabatahtliku tegevusega[7], ning kuna tegevuste arv ja laad on riigiti väga erinev, siis rohkem kui 100 miljonit kodanikku on seotud vabatahtliku tegevusega 27 liikmesriigiga ELis[8]. Ühenduse poliitika abil vabatahtliku tegevuse edendamine Euroopa tasandil, Euroopa fonde kasutades vabatahtliku tegevuse toetamine ning vabatahtliku tegevuse tunnustamine ja sellele pühendumine Euroopa tasandil – see kõik aitab luua otsesidemeid kodanike, nende kogukondade ja ELi vahel.

Üks meie suurimatest väljakutsetest on juhtida üleilmastumise protsessi, eriti kui kodanikud tajuvad, et nende tulevikku mõjutavaid otsuseid tehakse neist kaugel, ning on tunne, et asetleidvaid globaalseid sündmusi suudetakse vaid vähesel määral või üldse mitte kontrollida. Vabatahtlikus tegevuses võib näha vastumürki üleilmastumise mõnedele negatiivsetele mõjudele, kuna kodanikud ei ole üksnes tarbijad, vaid muutuste eestvedajad, kes mõjutavad kohalikku tegevust oma kogukonna majanduslike tingimuste ja elukvaliteedi parandamiseks. Nii toimides saavad nad edendada kodukohatunnet ja ühtekuuluvustunnet. Samuti võivad vabatahtlikud anda lisandväärtust üleilmastumise positiivsetele mõjudele nt elektroonilise või virtuaalse vabatahtliku tegevusega. Virtuaalne vabatahtlik tegevus tähendab täielikult või osaliselt Interneti kaudu täidetud vabatahtlikke ülesandeid. See võimaldab vabatahtlikus tegevuses osaleda ka neil, kellel ajaliste piirangute, isikliku eelistuse, puude või koduste kohustuste tõttu ei ole võimalik või kes ei taha teha vabatahtlikku tegevust kohapeal. Vabatahtlikud, kes sõidavad vabatahtliku tegevuse eesmärgil välismaale, toetavad oluliselt kultuuridevahelist dialoogi ja üksteisemõistmist, nagu ka sisserändajatest vabatahtlikud oma uues kogukonnas.

Isiklikul tasandil soodustab vabatahtlik tegevus nii eneseväärtuse tunnet kui ka ühtekuuluvustunnet teistega. Vabatahtlikku tegevust võiks pidada taastuva energia kõige säästvamaks vormiks.

Määratlus

Käesolevas raportis on vabatahtlik tegevus määratletud tegevusena:

1) mida ei tehta rahalise tasu pärast (st töö on tasuta);

2) mida tehakse vabast tahtest;

3) mis toob kasu kolmandale osapoolele väljaspool pere- ja sõpraderingi;

4) mis on kõigile avatud.

Vabatahtlikul tegevusel on erinevaid vorme, mis hõlmavad üldjoontes järgmisi liike: vastastikune abi ja/või eneseabi, filantroopia ehk heategevus, kihutustöö ja propageerimine ning osalemine ja omavalitsustegevus.[9]

Euroopa vabatahtlik teenistus on eriliiki vabatahtlik teenistus, mida edendab Euroopa Komisjon programmi raames „Aktiivsed noored” (2007–2013). See annab noortele võimaluse väljendada oma isiklikku toetust tasustamata ja täistööajaga vabatahtliku tegevuse kaudu mõnes välisriigis ELi piires või väljaspool ELi.

Sotsiaalne kapital

Paljudel, kuigi mitte kõigil juhtudel on vabatahtlikul tegevusel oluline roll sotsiaalse kapitali loomisel. Vabatahtlik tegevus on tihtipeale ühistegevuse käivitaja, mis aitab luua sotsiaalset kapitali eelkõige maapiirkondades või majanduslikult mahajäänud piirkondades. Sotsiaalset kapitali on keeruline määratleda, kuid kindlasti sisaldab see järmiseid elemente: usaldus, koostöö ja jagamine, sotsiaalsed võrgustikud, ühiste käitumisnormide järgimine, kohuse- ja kuuluvustunne. Sotsiaalne kapital on varjatud ressurss, mis avaldub suhetes rühma sees ja rühmade vahel.

Dokumendis „Sotsiaalne kapital – puuduv ühenduslüli” on märgitud, et „looduslikku kapitali, füüsilist või toodetud kapitali ja inimkapitali on traditsiooniliselt peetud rahvaste heaolu allikaks ning majanduskasvu ja arengu alustaladeks. Nüüd on arusaamale jõutud, et need kolm kapitali liiki määravad üksnes osaliselt majanduskasvu, sest nad ei hõlma moodust, kuidas majanduses osalejad üksteist mõjutavad ja organiseeruvad, et tekitada majanduskasvu ja arengut. Puuduv ühenduslüli on sotsiaalne kapital”.[10]

Erinevad uuringud on näidanud, et vabatahtlik tegevus kui sotsiaalse kapitali lahutamatu osa mängib olulist rolli majanduslike erinevuste vähendamisel.[11] Eelkõige uuringus „Sotsiaalne kapital Euroopa väärtushinnangute uuringutes”[12] jõutakse järeldusele, et sotsiaalne kapital aktiivse vabatahtliku töö mõistes on positiivselt seotud piirkondliku majandusarenguga. Samasugusele järeldusele jõutakse Daniel Moucque uuringus „Uuring ELi piirkondade sotsiaal-majanduslike erinevuste kohta”[13], kus on välja toodud, et sotsiaalne kapital on oluline tegur piirkondlike erinevuste vähendamisel.

Vabatahtliku tegevuse panus majanduslikku ühtekuuluvusse

Vabatahtlik tegevus toetab Lissaboni eesmärke järgmiselt:

1) Tööalase konkurentsivõime edendamine

Vabatahtlikul tegevusel on oluline roll oskuste omandamisel ja inimese tööalase konkurentsivõime parandamisel. Vabatahtlikud saavad väga laialdasi oskusi ja pädevusi. Vastavalt komisjoni viimasele teatisele noorte hariduses, tööhõives ja ühiskonnas osalemise edendamise kohta[14] annab vabatahtlik tegevus väärtusliku mitteametliku õppimiskogemuse, mis võimaldab noortel oskusi omandada ja lihtsustada nende üleminekut haridussüsteemist tööturule. 2005. aasta kevadine Euroopa Ülemkogu tõdes „vajadust Lissaboni eesmärkide parema omaksvõtu järele kohalikul tasandil, mis hõlmab piirkondlikke ja kohalikke jõude ning tööturu osapooli”. Ühtlasi kinnitas Euroopa Ülemkogu, et strateegilistes suunistes[15] on selle kaasatuse tähtsust arvestatud. Oluline on märkida, et kuigi vabatahtlik tegevus on tähtis vahend tööalase konkurentsivõime edendamisel, ei tohi seda tööhõive alternatiivse vahendina üle ekspluateerida. Vabatahtlik tegevus on ka elukestva õppe võimalus.

Vabatahtlik tegevus annab ühiskonna kõige haavatavamatele rühmadele jõudu oma elu muuta, osaleda aktiivselt ühiskonnas ning omandatud oskustele ja pädevustele tuginedes saada paremini tasustatavaid töökohti või jätkata oma haridusteed.

2) Sotsiaalse kaasatuse edendamine

Andes vaba ja mitteametliku õppimise kogemuse, pakub vabatahtlik tegevus reaalseid võimalusi ametlikust haridussüsteemist väljalangenutele ja ka pikaajalistele töötutele. Olemasolevad teadusuuringute andmed näitavad, et vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste töötuks jäämise võimalus on väiksem.[16] Arvestades, et ligikaudu iga kuues noor ELis jätab kooli pooleli ja iga neljas noor täiskasvanu (vanuses 25–29 aastat) ei ole omandanud keskharidust,[17] võivad vabatahtlikuna omandatud kogemused osutuda äärmiselt väärtuslikeks töö leidmisel ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel.

Vabatahtliku tegevuse majanduslik väärtus

John Hopkinsi Ülikooli 25. septembril 2007. aastal avaldatud aruande

„Kodanikuühiskonna ja vabatahtliku tegevuse hindamine”[18] kohaselt panustab kodanikuühiskonna sektor paljudes riikides ligikaudu sama palju sisemajanduse kogutoodangusse nagu ehitus- või finantssektor ja kaks korda nii palju kui kommunaalmajandus. See tähendab, et kodanikuühiskond annab 5–7% uuritud riikide SKTst. Need arvud pärinevad kaheksa riigi statistikaametite andmetest (Austraalia, Belgia, Kanada, Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa, Jaapan, Uus Meremaa ja Ameerika Ühendriigid). Tasub märkida, et veel kakskümmend riiki nii arenenud riikide kui ka arengumaade hulgas on võtnud kohustuse sellised satelliitkontod kasutusele võtta ja mitmed teised on juba rakendamise algusjärgus. See näitab selgelt, et järjest rohkem riike mõistab, kui oluline on vabatahtliku tegevuse lülitamine oma rahvamajanduse arvepidamisse.

Vabatahtliku tegevuse panus sotsiaalsesse ühtekuuluvusse

Vabatahtlikul tegevusel on väga suur osa sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel. Euroopa tasandil toob vabatahtlik tegevus sellised Euroopa väärtused nagu solidaarsuse, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kaasatuse tegelikku ellu. Vabatahtlik tegevus annab inimestele võimaluse taastada oma vastutustunne, siht ja korrapära oma elus.

Põlvkondadevaheline vabatahtlik tegevus

Vabatahtlik tegevus suurendab noorte seotust oma kogukonnaga. Usaldades vastutuse noortele, annab see neile võimaluse teha midagi iseenda heaks. Eakad vabatahtlikud saavad anda oma panuse lähtuvalt oma kogemustest ja oskustest. Demograafiliste muutuste tõttu on eakate inimeste vabatahtlik tegevus kasutamata ressurss meie ühiskonnas. Kui noored ja eakad inimesed rakendatakse kohalikes tegevustes, saab vabatahtliku tegevuse abil põlvkonnad kokku viia, et nad saaksid üksteiselt õppida ja parandada vastastikust mõistmist.

Vabatahtlik tegevus lõhestatud ühiskondades

Põhja-Iirimaal on PEACE’i või INTERREGi vahenditest toetatud vabatahtlikud mänginud paljudel juhtudel lepitamisel ja rahu tagamisel võtmerolli. Konkreetsete projektide nimel on töötanud koos erinevate sotsiaalsete ja poliitiliste traditsioonide ning religioosse taustaga vabatahtlikud ning aidanud oma tegevusega taastada usaldust lõhestatud kogukondade vahel. Samasuguseid tulemusi on saavutatud Küprosel ja Balti riikides.

Vabatahtlik tegevus võib edendada integratsiooni ja kultuuridevahelist dialoogi

Vabatahtlik tegevus hõlbustab migrantidel ja kolmandate riikide kodanikel kohaliku kogukonna elust osa saada. Samuti hõlbustab see kultuuridevahelist dialoogi ja kogemuste vahetust ning võib ühtlasi olla vahend, mille abil välismaal vabatahtlikuna töötavad noored saavad positiivseid kogemusi mitmekesisuse kohta, mis aitab ära hoida diskrimineerimist ja eelarvamusi.

Vabatahtlikud aitavad otseselt kaasa kultuurilisele arengule

Vabatahtlik tegevus tagab suuremad võimalused kultuuriliseks väljenduseks ja osalemiseks.

Lõppmärkus

Parlamendis peaks olema meie roll anda võimaluse korral lisandväärtust sellele heale tööle, mida juba tehakse liikmesriikides. Peame tagama, et ühenduse poliitikaid, menetlusi jne järgitakse, et luua lisandväärtust andvat sünergiat.

Peaksime julgustama kodanikuühiskonna ja osalusdemokraatia arengut, hõlbustades seeläbi kodanike osalust antud protsessis ning andes seega tegeliku tähenduse eesmärgile tuua Euroopa Liit kodanikele lähemale. Vabatahtliku tegevuse edendamine, toetamine ja hõlbustamine, millega kaasneb sotsiaalse kapitali kasv, on hindamatu vahend nende tulemuste saavutamisel.

  • [1]  Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999. Artikkel 9. ELT L 210, 11.7.2006, lk 38.
  • [2]  Vt Harvey, B. Juuli 2004. “The illusion of inclusion” Access by NGOs to the structural funds in the new member states of eastern and central Europe. Aruanne Euroopa Kodanike Teenistusele.
  • [3]  Vt Harvey, B. Juuli 2004. “The illusion of inclusion” Access by NGOs to the structural funds in the new member states of eastern and central Europe. Aruanne Euroopa Kodanike Teenistusele.
  • [4]  Vt komisjoni valge raamat Euroopa avaliku halduse kohta KOM(2001)428 lõplik, Brüssel, 25.7.2001, lk 11, 3.1.
  • [5]  Vt Harvey, B. Juuli 2004. “The illusion of inclusion” Access by NGOs to the structural funds in the new member states of eastern and central Europe. Aruanne Euroopa Kodanike Teenistusele.
  • [6]  Vt komisjoni teatist Euroopa vabatahtlike organisatsioonide ja fondide rolli edendamise kohta, 1997.
  • [7]  Vt komisjoni teatist Euroopa vabatahtlike organisatsioonide ja fondide rolli edendamise kohta, 1997, lk 4.
  • [8]  Vt Eurobaromeetri aruanne. "Social Reality Stocktaking" (veebruar 2007).
  • [9]  „Measuring volunteering, A Practical Toolkit. Independent Sector and United Nations Volunteers.”
  • [10]  Grootaert, C. „Sotsiaalne kapital – puuduv ühenduslüli”. Social Capital Initiative Working Paper No. 3. Maailmapank, aprill 1998.
  • [11]  Vt Zak ja Knack, „Trust and Growth”.
    Vt Fukuyama uuring usalduse kohta, 1995.
    Vt Knack ja Keefer, „Paper on Social Capital”, 1995, 1997.
    Vt Sonja Mikkelsen, Manager, Urban programme II Aarhus, Denmark "A model for developing deprived neighbourhoods”.
  • [12]  Vt Van Schaik, Tilburgi Ülikool. "Social Capital in the European Values Study Surveys".
  • [13]  Daniel Moucque töötab Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadis. Ta oli kuuenda korralise aruande toimetaja ja üks esimese ühtekuuluvusaruande kaasautoreid.
  • [14]  KOM(2007)498.
  • [15]  Nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta otsus 2006/702/EÜ ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste kohta, põhjendus 7, ELT L 291/12.
  • [16]  Euroopa Vabatahtlike Keskuse üldkogu lõpparuanne, 23.3.2007, Pariis, Prantsusmaa.
  • [17]  KOM(2007)498.
  • [18]  John Hopkinsi Ülikooli aruanne, 'Measuring Civil Society and Volunteering'. September, 2007. www.jhu.edu/ccss

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

27.2.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

51

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alfonso Andria, Emmanouil Angelakas, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Rolf Berend, Jana Bobošíková, Victor Boştinaru, Antonio De Blasio, Petru Filip, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Eugenijus Gentvilas, Pedro Guerreiro, Gábor Harangozó, Marian Harkin, Jim Higgins, Mieczysław Edmund Janowski, Rumiana Jeleva, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Miloš Koterec, Constanze Angela Krehl, Jamila Madeira, Mario Mantovani, Sérgio Marques, Miroslav Mikolášik, James Nicholson, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Pierre Pribetich, Wojciech Roszkowski, Elisabeth Schroedter, Grażyna Staniszewska, Catherine Stihler, Dimitar Stoyanov, Margie Sudre, Andrzej Jan Szejna, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Brigitte Douay, Den Dover, Emanuel Jardim Fernandes, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Vladko Todorov Panayotov, Zita Pleštinská, Miloslav Ransdorf, László Surján, Iuliu Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Janelly Fourtou, Zdzisław Zbigniew Podkański