RAPORT Roheline raamat kodanikuühiskonna rolli kohta Euroopa Liidu uimastipoliitikas

    12.3.2008 - (2007/2212(INI))

    Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
    Raportöör: Giusto Catania

    Menetlus : 2007/2212(INI)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    A6-0073/2008
    Esitatud tekstid :
    A6-0073/2008
    Arutelud :
    Vastuvõetud tekstid :

    EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

    kodanikuühiskonna rolli Euroopa Liidu uimastipoliitikas käsitleva rohelise raamatu kohta

    (2007/2212(INI))

    Euroopa Parlament,

    –   võttes arvesse oma 15. detsembri 2004. aasta soovitust nõukogule ja Euroopa Ülemkogule Euroopa uimastistrateegia (2005–2012) kohta[1];

    –   võttes arvesse komisjoni 26. juuni 2006. aasta rohelist raamatut kodanikuühiskonna rolli kohta Euroopa Liidu uimastipoliitikas (KOM(2006)0316);

    –   võttes arvesse eespool nimetatud rohelise raamatu alusel läbi viidud avaliku arutelu tulemuste kohta 18. aprillil 2007. aastal avaldatud aruannet ja saadud vastuseid[2];

    –   võttes arvesse ELi lepingu VI jaotist, eriti selle artiklit 29 ja artikli 31 lõike 1 punkti e;

    –   võttes arvesse rahvusvahelisi, Euroopa ja siseriiklikke vahendeid inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks, eriti aga õiguse kaitseks elule ning tervisele;

    –   võttes arvesse ÜRO 30. märtsi 1961. aasta narkootiliste ainete ühtset konventsiooni, mida on muudetud 25. märtsi 1972. aasta Genfi protokolliga, ja ÜRO 21. veebruari 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooni ning 19. detsembri 1988. aasta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastast konventsiooni;

    –   võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1920/2006 Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Seirekeskuse kohta[3], milles sõnastatakse uuesti varasemad õigusaktid;

    –    võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2007. aasta aastaaruannet[4];

    –   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. septembri 2007. aasta otsust nr 1150/2007/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Narkomaania ennetus- ja teavitustegevus”,[5] eriti selle artikleid 2–7;

    –   võttes arvesse komisjoni talituste 21. detsembri 2006. aasta töödokumenti „2006. aasta arenguülevaade ELi narkootikumidealase tegevuskava (2005–2008) täitmise kohta” (SEK(2006)1803);

    –   võttes arvesse komisjoni 10. detsembri 2007. aasta teatist, mis käsitleb 2007. aasta arenguülevaadet ELi narkootikumidealase tegevuskava (2005–2008) täitmise kohta (KOM(2007)0781);

    –   võttes arvesse nõukogu poolt 2005. aasta juunis vastu võetud ELi narkootikumidealast tegevuskava (2005–2008)[6];

    –   võttes arvesse nõukogu 10. mai 2005. aasta otsust 2005/387/JSK uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta[7];

    –   võttes arvesse ELi uimastistrateegiat (2005–2012), mis kinnitati 16.–17. detsembri 2004. aasta Euroopa Ülemkogul[8];

    –   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta[9];

    –   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee eriistungjärgul 8. ja 10. juunil 1998. aastal vastu võetud poliitilist deklaratsiooni uimastite kohta ning resolutsioone;

    –   võttes arvesse ÜRO tegevust, eriti narkootikumide komisjoni viiekümne esimest istungjärku, mis toimub 10.–14. märtsil 2008. aastal[10];

    –   võttes arvesse valget raamatut Euroopa valitsemistava kohta (KOM(2001)0428 ja komisjoni teatisi „Konsulteerimis- ja dialoogikultuuri edendamine: üldpõhimõtted ja miinimumnõuded komisjoni konsulteerimiseks huvitatud isikutega” (KOM(2002)0704) ja „Strateegilised eesmärgid 2005–2009. Euroopa 2010: partnerlus Euroopa uuendamiseks. Heaolu, solidaarsus ja turvalisus” (KOM(2005)0012);

    –   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

    –   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6‑0073/2008),

    A. arvestades, et tuleks edendada Euroopa tasandil otsivamat dialoogi kodanikuühiskonna erinevate komponentide (rahvustevahelisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil) vahel, eesmärgiga parandada uimastipoliitikaga seotud otsuste määratlemist, rakendamist ja hindamist nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil;

    B.  arvestades, et kodanikuühenduste loomine Euroopa tasandil on andnud riiklike, piirkondlike ja kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohalt selgelt lisandväärtust;

    C. arvestades, et eelkõige kodanikuühiskond võib jagada ulatuslikku kogemust seoses uimastipoliitika konkreetsete aspektidega, nagu ennetustöö, teabe pakkumine, sõltuvusest vabanevate isikute toetamine ja ühiskonda taasintegreerimine;

    D. arvestades, et ELi 2005.–2012. aasta uimastistrateegia esmatähtis eesmärk on anda täpset teavet rolli kohta, mida kodanikuühiskond uimastite suhtes mängib, ja seda tugevdada;

    E.  arvestades, et roheline raamat kodanikuühiskonna rolli kohta ELi uimastipoliitikas ning kodanikuühiskonna uimastifoorumi loomine on esimene praktiline samm nimetatud eesmärgi saavutamise suunas;

    F.  arvestades, et enamik komisjoni konsultatsioonides osalenud organisatsioone suhtusid väga soosivalt olemasolevate võrkude temaatilise ühendamise ideesse;

    G. arvestades kodanikuühiskonna ning ELi institutsioonide ja asutuste vahelise suurema sünergia tähtsust, et luua pidevatel konsultatsioonidel põhinev suhe ning soodustada teabe ja parimate tavade vahetust, pöörates erilist tähelepanu teaduspanusele;

    H. arvestades, et tuleks rõhutada meetmete ning kolmandate riikidega koostööd tegevate ja uimastiküsimustega tegelemise alternatiivsete, jätkusuutlike strateegiate edendamisel osalevate kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli tõhustamise esmatähtsust;

    I.   arvestades, et avatud keskkond, nagu Internet, tuleks lisada igasse kavandatavasse valitud võrgustikega konkreetsetel teemadel peetavate dialoogide või konsultatsioonide struktuuri, mida toetaksid avatud konsultatsioonid kõikide huvitatud sidusrühmadega;

    J.   arvestades, et oluline roll, mida kodanikuühiskond kõnealuses küsimuses mängida saab, peaks täiendama ja tugevdama liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide märkimisväärset kohustust teha koostööd uimastite tootmise ja uimastikaubanduse vastases võitluses, nagu nad seda terrorismi puhul teevad;

    K. arvestades, et ELi institutsioonide ja kodanikuühiskonna vaheline tihedam koostöö uimastipoliitika valdkonnas aitaks neil praeguseid strateegiaid nõuetekohaselt hinnata;

    L.  arvestades, et terminiga „uimastid” kavatsetakse hõlmata eespool nimetatud ÜRO konventsioonides määratletud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid;

    M.  arvestades, et uimastite tarbimine võib noorte tüdrukute ja naiste puhul tuua kaasa spetsiifilisi terviseriske, eelkõige seoses rasedusega või HIV/AIDSi ülekandumisega;

    N.  arvestades, et võõrutusprogrammides osalevate meeste arv kaldub ületama neis osalevate naiste arvu ja naised moodustavad praegu ELis umbes 20% narkomaaniaravi programmidega liituvate isikute arvust;

    O.  arvestades, et on määratud kindlaks olulised meeste ja naiste vahelised erinevused uimastite kasutamise tasemetes ja viisides; arvestades, et teadusuuringud näitavad olulisi sugudevahelisi erinevusi sõltuvuse arenguga, riskikäitumise ja abiotsiva käitumisega seotud rea füsioloogiliste ja psühhosotsiaalsete tegurite osas,

    1.   tunnustab kodanikuühiskonna olulist rolli uimastipoliitika väljatöötamise, määratlemise, rakendamise, hindamise ja järelevalve toetamisel; rõhutab eelkõige lisandväärtust selle praktiliste kogemuste, uuendusvõime ning potentsiaali näol, mis on seotud uimastipoliitika tegelikul kohaldamisel teaduslikult testitud ja dokumenteeritud teabe ja parimate tavade vahetamisega;

    2.   kutsub kõikide liikmesriikide valitsusi, valitsusväliseid organisatsioone, kodanikuühiskonna esindajaid, lapsevanemate ja kutseühendusi üles viima läbi järgmisi põhjalikke teavituskampaaniaid:

    – uimastite tekitatud füüsilise ja psüühilise tervise riskid ja kahjustused, eriti noortele tüdrukutele, rasedatele või rinnaga toitvatele naistele ja lastele;

    – reproduktiivtervis ja narkootiliste ainete ülekandumine emalt lootele;

    – alaealiste ja hälbiva käitumisega narkosõltlaste ravimine;

    – vanemate toetamine, kelle lapsed tarbivad narkootikume;

    3.  tunnistab, et kirikud ja usukogukonnad on olnud uimastite vastases võitluses väga aktiivsed ja nende kogemusi tuleks seepärast uimastipoliitika määratlemisel, rakendamisel ja hindamisel arvesse võtta;

    4.  nõuab kindlalt kodanikuühiskonna rolli tugevdamist Euroopa lähenemisviisil põhineva uimastipoliitika väljatöötamisel, mis on ELi 2005.–2012. aasta uimastistrateegia peamine eesmärk;

    5.  rõhutab Interneti olulist rolli ELi 2005.–2012. aasta uimastistrateegia rakendamist ja väljatöötamist käsitleva teabe vahetamise tagamisel läbipaistval ning sidusal viisil, hõlbustades ja tagades kodanikuühiskonna (sealhulgas kasutajad ja ühiskonnarühmad) osalemise eelpool nimetatud tegevuskava elluviimisel kõikidel tasanditel ja kodanikuühiskonna uimastifoorumil, parandades juurdepääsu ennetusprogrammidele ja ennetusprogrammide tõhusust ning tõstes teadlikkust;

    6.  rõhutab partnerluse olulisust meediaga, sh elektroonilise meediaga, teaduslike tõendite levitamisel uimastite tarbimise kahjuliku mõju kohta füüsilisele ja vaimsele tervisele, eelkõige noorte naiste ning rasedate puhul; ergutab meediaväljaandeid hakkama osalema olulisemate partneritena uimastitevastastes kampaaniates, seda eelkõige meedia mõju tõttu nooremale põlvkonnale;

    7.  tervitab 2007.–2013. aasta uimastiennetuse ja teavitustegevuse eriprogrammi rakendamist, ning juhib tähelepanu, et nimetatud programmi konkreetne eesmärk on kodanikuühiskonna osalemine ELi 2005.–2012. aasta uimastistrateegia rakendamisel ja väljatöötamisel;

    8.  avaldab kahetsust tõsiasja üle, et nimetatud programmi alusel kättesaadavaks tehtud rahaliste vahendite kasutuselevõtt on viibinud;

    9.  kutsub komisjoni üles tagama, et uus tervishoiustrateegia ajavahemikuks 2008–2013 võtab arvesse uimastite erinevat mõju naistele, viidates eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonide poolt läbiviidavatele uimastitevastaste teavitusprogrammide rahastamisele;

    FOORUM – struktuuriline mõõde

    10. rõhutab kodanikuühiskonna uimastifoorumi loomise tähtsust esimese sammuna Euroopa kodanikuühiskonna ühingute praktilisemaks ja konstruktiivsemaks kaasamiseks ELi uimastite tarbimise ennetamise ja uimastite vastu võitlemisega seotud tegevusse;

    11. avaldab kahetsust tõsiasja üle, et mõned organisatsioonid on tajunud läbipaistvuse puudumist kodanikuühiskonna uimastifoorumis osalejate valimise protsessis, ja kutsub komisjoni üles mõtlema kõnealuse probleemi lahendamise üle, lootes, et tulevikus toimuvad foorumi laienemised läbipaistvamalt;

    12. on seisukohal, et kodanikuühiskonna uimastifoorum on pigem kaasav kui välistav, esindades seisukohtade laia skaalat ja tasakaalu;

    13. juhib tähelepanu, et kodanikuühiskonna uimastifoorumi eesmärk ei ole mitte assamblee loomine erinevate ideoloogiate avaldamiseks, vaid dialoogi ja otsekontakti omamine uimastitevastase võitluse küsimusega tegelevate ühendustega nii ennetuse kui ka rehabilitatsiooni tasandil ja praktilise vahendi omamine uimastite tarbimise ennetamise ja uimastite vastu võitlemisega seotud poliitika väljatöötamise ja rakendamise toetamiseks edukate kogemuste alusel ning analüüs, mis käsitleb piiriüleseid probleeme Euroopa Liidus, mis tulenevad erinevustest riigisisestes õigusaktides, eelkõige piirialadel;

    14. kutsub liikmesriike üles vahetama parimaid tavasid, mida kasutatakse praegu uimastitevastases võitluses ning laste ja noorte hulgas tehtavas teavitus- ja ennetustöös, ja toetama nende tavade edasist arengut koostöös kodanikuühiskonna esindajatega;

    15. avaldab kahetsust uusi liikmesriike esindavate organisatsioonide vähese osalemise üle kõnealuses foorumis; toonitab vajadust uute liikmesriikide kodanikuühiskonna teavitamiseks ja laialdasemaks kaasamiseks, arvestades nende riikide tähtsust laienenud ELis;

    16. avaldab kahetsust riigi ja rahvusvahelisel tasandil tegutsevate valitsusväliste võrgustike, eriti naisi, emasid ja noori tüdrukuid esindavate ühenduste ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ning -õigustega tegelevate organisatsioonide vähese osavõtu üle esimesest kodanikuühiskonna uimastifoorumist, mis toimus 2007. aasta detsembris; palub komisjonil kõnealuste ja ka muude uimastite ja uimastite kuritarvitamise valdkonnas väärtuslikke kogemusi omavate organisatsioonide osalust sihipäraselt toetada, et oleks võimalik osutada kergesti ligipääsetavaid ja kõigile kättesaadavaid spetsiaalseid teenuseid;

    17. toetab komisjoni tema jõupingutustes kodanikuühiskonna uimastifoorumi rolli leidmiseks Euroopa lähenemisviisis uimastitele, et oleks võimalik teha selgeks nimetatud foorumiga konsulteerimise kaudu taotletavad lõppeesmärgid;

    18. on seisukohal, et kodanikuühiskonna uimastifoorumil peaksid olema selged volitused, hästi määratletud tegevuskavad, läbipaistvad menetlused ja täidetavad töökavad, millel on reaalne panus poliitikakujundamise protsessi;

    19. loodab, et dialoogil kodanikuühiskonnaga saab olema käegakatsutav mõju ELi otsustusprotsessile; on seetõttu seisukohal, et kodanikuühiskonnale tuleks anda ametlik staatus seoses eesmärkidega, mis on sätestatud ELi 2005.–2012. aasta uimastistrateegias, ja tulevaste algatustega, muu hulgas:

    – foorumi osalemise kaudu koos teiste sõltumatute organitega 2005.–2008. aasta tegevuskava hindamises, mille komisjon viib läbi 2008. aastal;

    – kaugeleulatuvamate ja läbipaistvamate suhete kaudu liikmesriikidega foorumi ja liikmesriikide vahelise tõelise koostöö saavutamiseks;

    – foorumi alalise kohaloleku kaudu ELi eesistujariigi peetavatel kohtumistel liikmesriikide uimastialaste meetmete koordinaatoritega;

    – alaliste kontaktide kaudu Euroopa Parlamendiga ja parlamendi iga-aastase konverentsi pidamise kaudu foorumi, teiste huvitatud rühmade ja uimastivaldkonnas töötavate ELi institutsioonidega, ning saavutatud tulemuste hindamise kaudu;

    – tugeva sünergia kaudu foorumi ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse vahelises tegevuses, kusjuures seirekeskus võiks pühendada osa oma iga-aastasest aruandest ELi kodanikuühiskonna tegevusele;

    20. kutsub Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Seirekeskust üles koguma andmeid uimastite tarbimise kohta naiste poolt ELis, et oma iga-aastases aruandes analüüsida sellise tarbimise arengusuunda ja võtta arvesse selle mõju soopõhiseid erinevusi, eesmärgiga pakkuda põhjalikumat teavet ja Euroopa kodanikuühiskonda kõnealuse probleemi osas edukamalt teavitada;

    21. julgustab olemasolevate võrgustike temaatilist ühendamist kas kodanikuühiskonna uimastifoorumi piires või töörühmade või alltöörühmade vormis kõnealuse foorumi raames;

    22. nõuab, lähtudes eelarvekontrollist, ELilt rahaliste kohustuste võtmist ELi kodanikuühiskonna tegevuse toetamiseks seoses praeguste projektide ja tulevaste algatustega selles valdkonnas;

    23. kutsub liikmesriike üles laiendama võimaluse korral sätteid, mis käsitlevad riigi rahalisi vahendeid kodanike kutseorganisatsioonide poolt asjakohaste kvaliteeditagamise kriteeriumidega osutatavatele teenustele mitte ainult tervishoiu- või sotsiaalteenuste puhul, vaid ka kahju vähendamise ja madala lävega teenuste puhul; on seisukohal, et nii on võimalik tagada, et teenuste toimimine on planeeritav ja jätkusuutlik ning et need vastavad kvaliteedistandarditele;

    24. rõhutab, kui oluline on, et ühiskond eraldaks rahalisi vahendeid nende vabatahtlike organisatsioonide ja lapsevanemate ühenduste tegevuse toetamiseks, kes võitlevad uimastite kuritarvitamise vastu, eriti noorte hulgas;

    Kodanikuühiskond – sisemõõde

    25. rõhutab kodanikuühiskonna võetavate meetmete tähtsust ELi 2005.–2012. aasta uimastistrateegias sätestatud eesmärkide saavutamisel, mis puudutavad ennetustööd, teabe pakkumist, uimastisõltuvusega seotud probleemide haldamist käsitlevaid poliitikavaldkondi ja kõnealuste poliitikavaldkondade nõuetekohase rakendamise jälgimist;

    26. kutsub kõiki osapooli nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil üles pöörama suuremat tähelepanu uuenduslikele aspektidele, millega kodanikuühiskonna kogemused võivad aidata kaasa ELi 2005.–2012. aasta uimastistrateegias sätestatud eesmärkide saavutamisele, pidades eelkõige silmas üldsuse teadlikkuse tõstmise algatusi, kahju vähendamise poliitikat, sõltuvusest vabanevate isikute toetamist ja ühiskonda taasintegreerimise poliitikat;

    27. peab oluliseks dialoogi tugevdamist uimastitarbijaid esindavate organisatsioonidega ELi tasandil – aspekti, mis on vajalik mis tahes vastuseks ühiskonda taasintegreerimise ja sõltuvustest vabanevate isikute toetamise väljakutsetele;

    28. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama koostöös kodanikuühiskonnaga võrdset juurdepääsu programmidele, varju jäävate elanikkonnarühmade ja kõrvaletõrjutud rühmade hõlmatuse kindlustamist ja suutlikkuse tõstmise suunas töötamist, et tagada elluviidavate programmide jätkusuutlikkus ja tulemuslikkus;

    29. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama kodanikuühiskonna algatusi, mille eesmärk on:

    – töökohal ja noorte hulgas uimastite ja psühhotroopsete ainete kasutamist käsitleva ennetus- ja teavitustöö tugevdamine;

    – vanglas viibivate uimastisõltlaste ravimine;

    – üksikasjalike ennetuskavade kehtestamine ühiskondlike ja ametiühinguorganisatsioonide abiga võitluseks psühhotroopsete ainete kasutamise vastu ohustatud linnapiirkondades, eelkõige noorte hulgas, viisil, mis rahuldaks füüsilise ja vaimse tervise vajadusi kõnealustes piirkondades;

    – uimasteid ja nende kahjustavat mõju tervisele käsitlevate teavitus- ja ennetuskampaaniate korraldamine koostöös vanemate, õpilaste ja õpetajate organisatsioonidega ning teadlastega, mis viidaks läbi koolides, püüdes jõuda erinevate demograafiliste rühmadeni;

    – kahju vähendamise poliitika elluviimine vahetut kontakti nõudva töö abil tänavatel ning linnade ja suurlinnade puudustkannatavates piirkondades;

    – tänavalaste ja sotsiaalselt vähem soodsas olukorras olevate perede konkreetsete taasintegreerimisprojektide väljatöötamine ja rakendamine;

    30. viitab kasvavale murele, et naised ei pruugi abini jõuda sotsiaalse ja majandusliku toetuse puudumise ja eriti lapsehoolduskohustuste tõttu, mida on naiste puhul määratletud kui narkomaania raviteenuste kasutamist takistavaid tegureid; juhib tähelepanu, et võrreldes nende teenustega, mis ei paku lastehoiuvõimalust, on kõnealust võimalust pakkuvate teenuste klientide hulgas sageli suurem hulk naisi;

    31. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu piiriäärsetele aladele, mis peavad sageli tegelema riigisiseste uimasteid käsitlevate õigusaktide erinevuste tagajärgedega;

    32. toetab kodanikuühiskonna organisatsioone, et need tegutseksid täie teadlikkusega, et võidelda alaealiste uimastite ja nende derivaatide tarbimise vastu;

    33. kutsub Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit üles viima läbi uimastivastase poliitika mõjude analüüsi ja hindama selle tõhusust ning seda, kas ja millises ulatuses on selline poliitika ületanud piiri ja kujutanud endast üksikisiku õiguste rikkumist;

    34. rõhutab vajadust rajada uimastipoliitika koostöös kodanikuühiskonnaga uimastitega seotud teadusuuringute valdkonnas saadud kindlatele teaduslikele tõenditele, tunnistades vajadust töötada välja teadusuuringutel põhinev, faktidest ajendatud poliitika ja viia ellu tõendipõhiseid tegevusi, sealhulgas tegevusi tervisekahjustuste ärahoidmiseks ja vähendamiseks;

    35. kutsub liikmesriike üles tõhustama õiguskaitseasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelisi ühiseid tegevusi ja ühiseid poliitika rakendamisega seotud teenuseid, eriti kohaliku kogukonna tasandil;

    Kodanikuühiskond – välismõõde

    36. tunnustab kodanikuühiskonna olulist rolli seoses Euroopa uimastipoliitika välise mõõtmega ning väärtustab tõsiasja, et EL on maailmas uimastivastases võitluses esikohal, mis puudutab välisprogrammide ja -algatuste rahastamist;

    37. nõuab, et kaalutaks ja toetataks ELi välisstrateegiat, millel oleks jätkusuutlik, käegakatsutav ja praktiline mõju olukorrale piirkondades, kus toodetakse uimastite tooraineid;

    38. rõhutab Euroopa organisatsioonide kogemust, kes osalevad kohalike põllukultuuride viljeluse üleviimise edendamises kasutamiseks terapeutilisel ja muul meditsiinilisel otstarbel, tuletades samal ajal meelde, et sellist viljelust tuleks pidevalt kõige rangemalt kontrollida;

    39. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima koostöö viise ELi kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes osalevad kokalehtedest saadud legaalsete ainete vaid seadusliku kasutuse reklaamimises, aidates nii (tooraine ammendamise kaudu) tulemuslikult kaasa rahvusvahelistele uimastiäri vastastele meetmetele, tagades samal ajal selliste ainete kasutamise ohutuse;

    40. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles järgima Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2007. aasta soovitust meditsiiniliseks otstarbeks kasutatava oopiumi tootmise kohta Afganistanis[11] ning toetama kodanikuühiskonna algatusi, mille abil tehtaks koostööd uimasteid tootvate riikidega võitluses uimastite vastu ning selle positiivset mõju nimetatud riikide demokratiseerimisprotsessis; rõhutab näiteks selliste väikesemahuliste katseprojektide edendamise tähtsust nagu katseprojekt „Moonid ravimiks”, mille eesmärk on viia osa ebaseaduslikust moonikasvatusest üle seaduslike oopiumipõhiste valuvaigistite tööstuslikule tootmisele ja kaaluda kasu, mida on võimalik saada litsentside andmisest moonikultuuride kasutamiseks meditsiinilisel otstarbel, ning määrata kindlaks, millisel viisil see võib teostuda ning kuidas seda tuleks ÜRO vastutusel kontrollida;

    41. kutsub komisjoni üles uurima koos kodanikuühiskonnaga ebaseaduslike moonikasvanduste vastu võitlemise võimalusi selliste ainetega pritsimise abil, mis ei ole kahjulikud inimestele, loomadele ega keskkonnale;

    42. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama koostööd liikmesriikide teadusinstituutide, teadusorganisatsioonide ja meditsiiniliste perioodiliste väljaannete ning ka uurimiskeskuste, ühenduste, erialainstituutide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes on viimastel aastatel pakkunud võrdluspunkti uimastiäriga võitlemise poliitikale ning geopoliitilise olukorra ja rahvusvahelisest narkokaubandusest tulenevate majandusvoogude analüüsile;

    43. peab oluliseks koostöö edendamist ELi ühingute ning uimastialaste ühingute rahvusvaheliste võrgustike vahel, et soodustada kogemuste ja teabe vahetamist;

    44. märgib Viini VVOde narkootikumide komitee (VVOde komitee, kes esindab kodanikuühiskonda ÜRO Narkootikumide ja Kuritegevuse Büroos) kogemusi ja loodab, et nimetatud komitee tulevast tegevust iseloomustab organisatsioonide ja üksikisikute laialdasem osalemine, pidades meeles selliseid ettepanekuid nagu „pärast 2008. aastat” („Beyond 2008”) – algatus, mille peamine eesmärk on edendada kodanikuühiskonna rolli 1998. aastal ÜRO Peaassamblee eriistungjärgul uimastite kohta sätestatud parameetrite kümne aasta järel toimuval läbivaatamisel; teeb ettepaneku viia sisse sarnased konsultatsioonid Euroopa ühingute hulgas, et vaadata läbi ELi uimastistrateegia pärast 2012. aastat;

    45. on seisukohal, et kümme aastat pärast ÜRO Peaassamblee 1998. aasta uimasteid käsitlevat eriistungijärku (UNGASS), mille peamine eesmärk oli saavutada uimastiteta maailm kümne aastaga, on saadud õppetundide arvessevõtmiseks tulevikustrateegias vaja hinnata praeguse uimastipoliitika tegelikke tulemusi, et määrata kindlaks, millised strateegiad olid edukad;

    o

    o o

    46. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja teavitamise eesmärgil Euroopa Ülemkogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusele, Euroopa Nõukogule ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile ja selle eriasutustele.

    • [1]  ELT C 226 E, 15.9.2005, lk 233.
    • [2]  http://ec.europa.eu/justice_home/news/consulting_public/news_consulting_public_en.htm
    • [3]  ELT L 376, 27.12.2006, lk 1.
    • [4]  http://www.emcdda.europa.eu/html.cfm/index407EN.html
    • [5]  ELT L 257, 3.10.2007, lk 23.
    • [6]  ELT C 168, 8.07.2005, lk 1.
    • [7]  ELT L 127, 20.5.2005, lk 32.
    • [8]  Euroopa Liidu Nõukogu, ELi narkostrateegia (2005-2012) dok 15074/1/04.
    • [9]  ELT L 47, 18.2.2004, lk 1.
    • [10]  http://www.unodc.org/documents/commissions/CND-Session51/CND-51_Info_Participants.pdf
    • [11]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0485.

    naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS (28.2.2008)

    kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

    Roheline raamat kodanikuühiskonna rolli kohta Euroopa Liidu uimastipoliitikas
    (2007/2212(INI))

    Arvamuse koostaja: Anna Záborská

    ETTEPANEKUD

    Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

    A.  arvestades, et on murettekitav, et kanepi ja teiste narkootikumide tarbimine suureneb paljudes liikmesriikides, eriti noorte ja teismeliste naiste seas, ja arvestades, et narkootikumid on muutunud eriti kergesti kättesaadavaks koolides ning nende lähiümbruses;

    B.   arvestades, et narkootikumide tarbimine võib noorte tüdrukute ja naiste puhul tuua kaasa spetsiifilisi terviseriske, eelkõige seoses raseduse või HIV ülekandumisega;

    C.  arvestades, et ühiskonnas ja eriti narkomaania all kannatavate noorte tüdrukute ning naiste hulgas on märkimisväärselt sagenenud kuritegevus, õigusvastane tegevus ning prostitutsioon;

    D.  arvestades, et võõrutusprogrammides osalevate meeste arv kaldub ületama neis osalevate naiste arvu ja naised moodustavad praegu Euroopas umbes 20% narkomaaniaravi programmidega liituvate isikute arvust;

    E.   arvestades, et on määratud kindlaks olulised meeste ja naiste vahelised erinevused narkootikumide kasutamise tasemetes ja viisides; arvestades, et teadusuuringud näitavad olulisi sugudevahelisi erinevusi sõltuvuse arenguga, riskikäitumise ja abiotsiva käitumisega seotud rea füsioloogiliste ja psühholoogiliste tegurite osas;

    F.   arvestades, et tuleks tunnistada seost naistega kauplemise ja uimastipoliitika vahel; arvestades, et uimastikaubanduse ja inimkaubandusega tegelevad jõugud on sageli omavahel seotud ja naistel on ainuüksi juba tulenevalt olukorrast, millesse nad on sattunud, oht alkoholi- ja uimastiprobleemide tekkeks,

    1.   kutsub kõikide liikmesriikide valitsusi, valitsusväliseid organisatsioone, kodanikuühiskonna esindajaid, lapsevanemate ja kutseühendusi üles viima läbi järgmisi põhjalikke teavituskampaaniaid:

    - narkootikumide tekitatud füüsilise ja psüühilise tervise riskid ja kahjustused, eriti noortele, rasedatele või rinnaga toitvatele naistele ja lastele;

    - reproduktiivtervis ja narkootiliste ainete ülekandumine emalt lootele;

    - alaealiste ja hälbiva käitumisega narkosõltlaste ravimine;

    - vanemate toetamine, kelle lapsed tarbivad narkootikume;

    2.   viitab kasvavale murele, et naised ei pruugi abini jõuda sotsiaalse ja majandusliku toetuse puudumise ja eriti lapsehoolduskohustuste tõttu, mida on naiste puhul määratletud kui narkomaania raviteenuste kasutamist takistavaid tegureid; juhib tähelepanu asjaolule, et võrreldes nende teenustega, mis ei paku lastehoiuvõimalust, on kõnealust võimalust pakkuvate teenuste klientide hulgas naiste osakaal sageli suurem;

    3.   rõhutab, kui oluline on, et ühiskond eraldaks rahalisi vahendeid nende vabatahtlike organisatsioonide ja lapsevanemate ühenduste tegevuse toetamiseks, kes võitlevad alkoholi ja uimastite kuritarvitamise vastu, eriti noorte hulgas;

    4.   kutsub liikmesriike üles vahetama parimaid tavasid, mida kasutatakse praegu narkomaaniavastases võitluses (näiteks täisleppimatuse poliitika uimastikaubanduse suhtes) ning laste ja noorte hulgas tehtavas teavitus- ja ennetustöös, ja toetama nende tavade edasist arengut koostöös kodanikuühiskonna esindajatega;

    5.   kutsub komisjoni üles tagama, et uues tervishoiustrateegias ajavahemikuks 2008–2013 võetakse arvesse narkootikumide erinevat mõju naistele, eelkõige seoses kodanikuühiskonna organisatsioonide poolt läbiviidavate narkootikumidevastaste teavitusprogrammide rahastamisega;

    6.   rõhutab partnerluse olulisust meediaga, sh elektroonilise meediaga, teaduslike tõendite levitamisel narkootikumide tarbimise kahjuliku mõju kohta füüsilisele ja vaimsele tervisele, eelkõige noorte naiste ning rasedate puhul; ergutab meediaväljaandeid hakkama osalema olulisemate partneritena narkootikumidevastastes kampaaniates, seda eelkõige meedia mõju tõttu nooremale põlvkonnale;

    7.   kutsub Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Seirekeskust üles koostama statistilisi ülevaateid naiste narkootikumide tarbimise kohta ELis, analüüsima sellise tarbimise arengusuunda ja võtma oma iga-aastases aruandes arvesse narkootikumide tarbimise mõju soopõhiseid erinevusi, et anda põhjalikumat teavet ja suurendada Euroopa kodanikuühiskonna teadlikkust kõnealuse probleemi suhtes;

    8.   peab oluliseks olukorra tõsidusele ja kiireloomulisusele vastava teadlikkuse juurutamiseks ja asjakohaste ning uuenduslike lahenduste vastuvõtmise julgustamiseks:

    -  arvutada välja narkomaania otsesed (narkootikumidest sõltuvuse, psüühiliste häirete, depressiooni, vägivaldse ja riskialti käitumise, õnnetuste, HIV/AIDSi, C-hepatiidi, viljakus- ja rasedusprobleemide ning teatavate narkootikumide emalt lootele kandumise ravi), kaudsed (õpi- ja töömotivatsiooni kaotus, töötus, narkosõltuvuse põhjustatud kuritegevus) ja inimressursiga seotud kulud, pidades eelkõige silmas emasid ning nende lapsi;

    -  töötada välja näitajad, mis võimaldavad mõõta ellu viidud poliitika tõhusust (koolist puudumine ja mitterahuldav õppeedukus, tööturult kõrvalejäämine, töötus, narkootikumidest sõltuvusega kaasnev kuritegevus);  

    -  töötada välja edasised näitajad, mis võimaldaksid võrrelda rahvusvahelise ennetustöö uusi strateegiaid, eriti naiste ja tüdrukute puhul;

    9.   peab vajalikuks hinnata siiani narkootikumide vastases võitluses järgitud poliitikat ja vajaduse korral seda täiustada, võttes arvesse asjaolu, et tegemist on avaliku tervishoiualase küsimusega, mis mõjutab ühiskonda kui tervikut; rõhutab, et osana ennetuspoliitikast on eluliselt oluline juhtida tähelepanu narkootikumide tarbimise katastroofilistele tagajärgedele; tuletab meelde, et rasedad naised ja noored on haavatav inimrühm, kes vajab abi teraapia, meditsiinilise järelevalve ja koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonidega läbi viidavate tööle ja ühiskonda taasintegreerimisprogrammide näol;

    10. taunib riigi ja rahvusvahelisel tasandil tegutsevate valitsusväliste võrgustike ja eriti naiste, emade ja noorte tüdrukute organisatsioonide ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ning -õigustega tegelevate organisatsioonide vähest osavõttu esimesel kodanikuühiskonna uimastifoorumil, mis korraldati 2007. aasta detsembris; palub komisjonil kõnealuste ja ka teiste narkootikumide ja narkootikumide kuritarvitamise valdkonnas väärtuslikke kogemusi omavate organisatsioonide osalust sihipäraselt toetada, et oleks võimalik osutada kergesti ligipääsetavaid ja kõigile kättesaadavaid spetsiaalseid teenuseid;

    11. kutsub liikmesriike üles koostöös kodanikuühiskonna esindajatega võitlema karmimalt organiseeritud kuritegevusega, eriti inimkaubandusega, mis on tihedalt seotud uimastikaubandusega.

    PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

    Vastuvõtmise kuupäev

    27.2.2008

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemused

    +:

    –:

    0:

    27

    0

    2

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Edit Bauer, Emine Bozkurt, Hiltrud Breyer, Edite Estrela, Ilda Figueiredo, Věra Flasarová, Lívia Járóka, Piia-Noora Kauppi, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Urszula Krupa, Roselyne Lefrançois, Astrid Lulling, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Zita Pleštinská, Anni Podimata, Teresa Riera Madurell, Eva-Britt Svensson, Anne Van Lancker, Anna Záborská

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Ana Maria Gomes, Donata Gottardi, Anna Hedh, Elisabeth Jeggle, Marusya Ivanova Lyubcheva, Maria Petre

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

    Manolis Mavrommatis, Milan Gaľa

    PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

    Vastuvõtmise kuupäev

    28.2.2008

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemused

    +:

    –:

    0:

    34

    0

    1

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Philip Bradbourn, Mihael Brejc, Michael Cashman, Giusto Catania, Carlos Coelho, Esther De Lange, Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Claudio Fava, Armando França, Kinga Gál, Roland Gewalt, Jeanine Hennis-Plasschaert, Lívia Járóka, Ewa Klamt, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Stavros Lambrinidis, Roselyne Lefrançois, Sarah Ludford, Martine Roure, Inger Segelström, Csaba Sógor, Søren Bo Søndergaard, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber, Renate Weber, Tatjana Ždanoka

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Marco Cappato, Sophia in ‘t Veld, Metin Kazak, Jean Lambert, Jörg Leichtfried, Nicolae Vlad Popa, Eva-Britt Svensson, Antonio Tajani