Menetlus : 2007/2115(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0105/2008

Esitatud tekstid :

A6-0105/2008

Arutelud :

PV 08/05/2008 - 3
CRE 08/05/2008 - 3

Hääletused :

PV 08/05/2008 - 5.11
CRE 08/05/2008 - 5.11
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0197

RAPORT     
PDF 200kWORD 161k
2.4.2008
PE 396.734v04-00 A6-0105/2008

Huvigruppide esindajate (lobistide) tegevust Euroopa institutsioonides käsitleva raamistiku väljatöötamine

(2007/2115(INI))

Põhiseaduskomisjon

Raportöör: Alexander Stubb

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
  eelarvekontrollikomisjonI ARVAMUS
 majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS
 keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS
 õiguskomisjonI ARVAMUS
 kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

huvigruppide esindajate (lobistide) tegevust Euroopa institutsioonides käsitleva raamistiku väljatöötamise kohta

(2007/2115(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 9 lõiget 4;

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Euroopa läbipaistvuse algatus” (KOM(2006)0194);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa läbipaistvuse algatuse rohelise raamatu järelmeetmed” (KOM(2007)0127);

–   võttes arvesse 10. detsembril 2007 komisjoni välja antud huvigruppide esindajate eetikakoodeksi projekti;

–   võttes arvesse oma 17. juuli 1996. aasta otsust kodukorra muutmise kohta (lobitöö Euroopa Parlamendis)(1);

–   võttes arvesse oma 13. mai 1997. aasta otsust kodukorra muutmise kohta (huvigruppide esindajate eetikakoodeks)(2);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, õiguskomisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A6‑0105/2008),

A. arvestades, et koos Euroopa Parlamendi volituste laienemisega tehakse parlamendis märgatavalt rohkem lobitööd;

B.  arvestades, et lobitöö eesmärk ei ole mõjutada üksnes poliitilisi ja õigusloomega seotud otsuseid, vaid ka ühenduse vahendite eraldamist ning õigusaktide rakendamise järelevalvet ja jõustamist;

C. arvestades, et pärast Lissaboni lepingu eeldatavat ratifitseerimist parlamendi volitusi laiendatakse ning parlamendist saab kaasõiguslooja peaaegu kogu tavapärase õigusloomemenetluse ulatuses, mistõttu on temast huvitatud veelgi rohkem lobiste;

D. arvestades, et huvigruppide esindajad etendavad demokraatliku süsteemi aluseks olevas avatud ja pluralistlikus dialoogis olulist rolli ning on oma volitusi täitvatele parlamendiliikmetele tähtsaks teabeallikaks;

E.  arvestades, et lobistide tegevus ei ole suunatud mitte ainult parlamendiliikmetele, vaid nad püüavad mõjutada ka parlamendi otsuseid, suunates lobitöö parlamendikomisjonide sekretariaadis töötavatele ametnikele, fraktsioonide töötajatele ja parlamendiliikmete assistentidele;

F.  arvestades, et hinnanguliselt on Brüsselis umbes 15 000 huvigruppide esindajat ja 2 500 huvigruppide organisatsiooni;

G. arvestades, et komisjon tegi ettepaneku luua Euroopa läbipaistvuse algatuse ühe osana ELi institutsioonides tegutsevate huvigruppide esindajate ühtne register;

H. arvestades, et parlamendil on juba alates 1996. aastast oma lobistide register(3), samuti eetikakoodeks(4), mis kohustab registreeritud lobiste tegutsema kõrgete eetiliste normide kohaselt;

I.   arvestades, et parlamendis on ligikaudu 5 000 registreeritud lobisti;

J.   arvestades, et huvigruppidesse kuulub kohalikke ja riiklikke organisatsioone, kelle tegevuse reguleerimise eest vastutavad liikmesriigid,

Parlamendi läbipaistvuse suurendamine

1.  tunnistab, et huvigrupid mõjutavad ELi otsustusprotsessi, mistõttu peab väga oluliseks, et parlamendiliikmed teaksid, milliseid organisatsioone huvigrupid esindavad; rõhutab, et läbipaistev ja võrdne juurdepääs kõikidele ELi institutsioonidele on liidu legitiimsuse ja selle kodanike usalduse absoluutne eeltingimus; rõhutab, et läbipaistvus on kahesuunaline tee, mis on vajalik nii institutsioonide endi töös kui ka lobistide puhul; rõhutab, et huvigruppide võrdne juurdepääs ELi institutsioonidele suurendab liidu juhtimiseks olemasolevat oskusteavet; peab oluliseks, et kodanikuühiskonna esindajatel on juurdepääs ELi institutsioonidele, ennekõike aga parlamendile;

2.  on arvamusel, et parlamendiliikmed vastutavad ise selle eest, et tagada, et neile edastatud teave on tasakaalustatud; rõhutab asjaolu, et parlamendiliikmed peavad olema suutelised tegema poliitilisi otsuseid lobistidest sõltumatult;

3.  tunnistab, et kui raportöör seda vajalikuks peab, võib ta vabatahtlikult kasutada „õigusloomelist jalajälge”, s.t parlamendiraportile lisatavat soovituslikku loendit registreeritud huvigruppide esindajatest, kellega konsulteeriti ja kes andsid märkimisväärse panuse raporti koostamisse; on seisukohal, et eriti soovitav on, et nimetatud loetelu oleks lisatud õigusloomega seotud raportitesse; rõhutab aga, et veelgi tähtsam on, et komisjon lisaks sellise „õigusloomelise jalajälje” oma õigusloomealgatuste juurde;

4.  rõhutab, et parlament peab otsustama täiesti sõltumatult, millises ulatuses ta võtab arvesse kodanikuühiskonna esindajate esitatud arvamusi;

5.  võtab teadmiseks kehtivad ettekirjutused, mille kohaselt peavad parlamendiliikmed oma majanduslikud huvid deklareerima; kutsub juhatust üles koostama kvestorite ettepanekul kava, et parandada veelgi parlamendi kodukorra artiklite rakendamist ja järelevalvet, mille kohaselt peab parlamendiliige deklareerima kõik saadavad rahalised, isiklikud ja materiaalsed toetused(5);

6.  võtab teadmiseks fraktsioonidevaheliste töörühmade kehtiva eeskirja, vastavalt millele tuleb rahalisi toetusi deklareerida; nõuab suuremat selgust seoses fraktsioonidevaheliste töörühmadega, s.t kõikide olemasolevate registreeritud ja registreerimata fraktsioonidevaheliste töörühmade loetelu avaldamist parlamendi veebisaidil, sealhulgas töörühmade tegevusele väljastpoolt antava toetuse üksikasjalikku deklareerimist ning töörühma laiemate eesmärkide kirjeldust; rõhutab siiski, et fraktsioonidevahelisi töörühmi ei loeta kindlasti parlamendi organiteks;

7.  nõuab, et juhatus uuriks kvestorite ettepanekul, millised võimalused on piirata loata juurdepääsu parlamendi hoonete korrustele, kus asuvad parlamendiliikmete bürood, arvestades, et avalikkuse juurdepääsu parlamendikomisjonide ruumidele tuleks piirata üksnes erandjuhtudel;

Komisjoni ettepanek

8.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle luua Euroopa läbipaistvuse algatuse ühe osana paremini liigendatud raamistik huvigruppide esindajate tegevusele;

9.  nõustub komisjoniga, kes määratleb lobitööd kui „tegevust, mille eesmärk on mõjutada ELi institutsioonide poliitikakujundamis- ja otsustusprotsessi”; leiab, et määratlus on kooskõlas kodukorra artikli 9 lõikega 4;

10. rõhutab, et lobistideks tuleks lugeda ja ühtmoodi tuleks kohelda kõiki selle määratluse alla kuuluvaid väljaspool ELi institutsioone tegutsevaid osalisi, kes korrapäraselt institutsioone mõjutavad, sealhulgas nii avaliku kui ka erasektori huvide esindajaid: elukutselised ja asutusesisesed lobistid, valitsusvälised organisatsioonid, mõttekojad, kutse- ja ametiühinguid, tööandjate ühendused, tulundus- ja mittetulundusorganisatsioonid ja juristid, kui nende eesmärk on pigem poliitika kui üksikjuhtude mõjutamine; rõhutab siiski, et liikmesriikide piirkonnad ja haldusüksused ning riikliku ja Euroopa tasandi erakonnad ning need organisatsioonid, kellel on asutamislepingutega määratud õiguslik seisund, ei kuulu selle eeskirja reguleerimisalasse, kui nad tegutsevad vastavalt selliste organite rollile ja täidavad oma ülesandeid asutamislepingutes sätestatud viisil;

11. tunneb põhimõtteliselt heameelt komisjoni ettepaneku üle luua ühtne koondregister, kus saaksid end registreerida nii komisjonis kui parlamendis lobitöö tegijad, ning nõuab, et nõukogu, komisjon ja parlament sõlmiksid institutsioonidevahelise kokkuleppe ühtse kohustusliku registri kohta, mida saab kohaldada kõikides institutsioonides ja mis sisaldab kõiki finantsandmeid, registrist välja heitmise ühist mehhanismi ja ühtset eetilise käitumise koodeksit; tuletab siiski meelde, et nõukogu, komisjon ja parlament on erineva olemusega institutsioonid; jätab seetõttu endale õiguse hinnata komisjoni ettepanekut selle lõplikul kujul ning alles seejärel otsustada, kas seda toetada või mitte;

12. tuletab meelde, et lobistide arv, kellel on juurdepääs parlamendile, peab jääma mõistlikesse piiridesse; soovitab seega võtta kasutusele niisuguse süsteemi, millega nähakse ette lobistide ühekordne registreerimine, mis kehtib kõikide institutsioonide jaoks, ning iga institutsioon võib otsustada, kas võimaldada oma ruumidele juurdepääsu või mitte, andes seega parlamendile ka edaspidi võimaluse piirata igale organisatsioonile/äriühingule antavate läbipääsulubade arvu neljale;

13. nõuab erinevate registrite vastastikust tunnustamist nõukogu, komisjoni ja parlamendi poolt juhul, kui ei looda ühtset registrit; soovitab, et seni kuni institutsioonid ei ole hakanud looma ühtset registrit, peaksid institutsioonide veebipõhistes registrites olema viited teistele registritele, et oleks võimalik lobistide registrikandeid võrrelda; kutsub peasekretäri üles tegema parlamendi akrediteeritud huvigruppide esindajate loetelu parlamendi veebisaidil kergemini kättesaadavaks;

14. teeb ettepaneku moodustada viivitamatult ühine töörühm, mis koosneks nõukogu esindajatest, volinikest ja parlamendiliikmetest ja mille nimetab ametisse esimeeste konverents, mille eesmärk on teha 2008. aasta lõpuks kindlaks, milline toime on nõukogule, komisjonile või parlamendile juurdepääsu soovivate lobistide ühtsel registril ning kaaluda ühtse eetikakoodeksit väljatöötamist; teeb peasekretärile ülesandeks võtta asjakohased meetmed;

15. nõuab tungivalt, et nõukogu ühineks kavandatava ühtse registriga; on seisukohal, et hoolega tuleb kaaluda lobistide tegevust nõukogu sekretariaadis seoses küsimustega, kus kasutatakse kaasotsustamismenetlust;

16. võtab teadmiseks komisjoni otsuse hakata kasutama vabatahtlikku registrit ja hinnata süsteemi pärast ühe aasta möödumist, kuid tunneb muret asjaolu pärast, et üksnes vabatahtlik süsteem võimaldab vähem vastutavatel lobistidel tingimuste täitmist vältida; kutsub kolme institutsiooni üles vaatama läbi lobistide tegevust reguleeriva eeskirja hiljemalt kolm aastat pärast ühtse registri jõustumist, et hinnata, kas muudetud süsteemiga saavutatakse vajalik läbipaistvus lobistide tegevuses; on teadlik Lissaboni lepinguga määratud kohustusliku registri õiguslikust alusest ning otsustab senikaua teha institutsioonidega koostööd olemasolevate registrite põhjal institutsioonidevahelise kokkuleppe raames; on arvamusel, et lobistidelt, kes soovivad korrapärast juurdepääsu institutsioonidele, tuleks nõuda kohustuslikku registreerimist, mida parlamendis juba de facto nõutakse;

17. on seisukohal, et kuna lobitegevus pidevalt areneb, peavad seda reguleerivad eeskirjad olema muutustega kiireks kohanemiseks piisavalt paindlikud;

18. võtab teadmiseks komisjoni huvigruppide esindajate eetikakoodeksi projekti; tuletab komisjonile meelde, et parlamendil on selline koodeks olnud juba üle 10 aasta ja palub komisjonil ühtse eeskirja kehtestamise küsimus parlamendiga läbi arutada; on arvamusel, et koodeksi abil tuleks tagada kindel järelevalve lobistide käitumise üle; rõhutab, et lobistide suhtes, kes rikuvad eetikakoodeksit, tuleks kohaldada sanktsioone; rõhutab, et registris oleva teabe kontrollimiseks tuleb näha ette piisavalt vahendeid (töötajad ja rahalised vahendid); on seisukohal, et komisjoni registri puhul võivad sanktsioonid hõlmata registrist ajutist väljaarvamist ja tõsisematel juhtudel registrist eemaldamist; on arvamusel, et kui ühtne register on kehtestatud, peaks lobistide sobimatu käitumine tooma kaasa sanktsioonid seoses juurdepääsuga kõikidesse institutsioonidesse, kus registrit kohaldatakse;

19. rõhutab, et register peab olema kasutajasõbralik ja sellele peab olema Interneti teel lihtne juurde pääseda; avalikkusel peab olema lihtne leida ja otsida registrist ning register peab hõlmama lisaks lobitööd tegevate organisatsioonide nimedele ka lobistide enda nimesid;

20. rõhutab, et register peaks sisaldama eri kategooriaid, kuhu tuleks lobistid registreerida vastavalt nende esindatud huvidele (nt kutseühingud, äriühingute esindajad, ametiühingud, tööandjate organisatsioonid, advokaadibürood, valitsusvälised organisatsioonid jne);

21. tunneb heameelt komisjoni otsuse üle nõuda, et registrisse kantavate huvigruppide esindajad avalikustavad enda kohta järgmised finantsandmed:

–    konsultatsioonifirmade ja õigusbüroode käive, mis on seotud ELi institutsioonides tehtava lobitööga ning nende suuremate klientide suhteline osakaal selles käibes;

–    asutusesiseste lobiüksuste ja kutseühingute hinnangulised kulud vahetult ELi institutsioonides tehtavale lobitööle;

–    valitsusväliste organisatsioonide ja mõttekodade kogueelarved ja nende jagunemine peamiste rahastamisallikate lõikes;

22. rõhutab, et finantsandmete avalikustamise nõue peab kehtima võrdselt kõigi registreeritud huvigruppide esindajate suhtes;

23. palub töörühmal teha ettepanek erikriteeriumite kohta, mille kohaselt nõutakse finantsandmete avalikustamist, näiteks lobitöö kulude näitamist asjakohaste parameetrite piires (täpsed arvud ei ole vajalikud);

24. kutsub vastutavat komisjoni üles valmistama ette vajalikud muudatusettepanekud parlamendi kodukorra kohta;

25. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

EÜT C 261, 9.9.1996, lk 75.

(2)

EÜT C 167, 2.6.1997, lk 22.

(3)

Kodukorra artikli 9 lõige 4.

(4)

Kodukorra IX lisa artikkel 3.

(5)

Kodukorra I lisa artikkel 2.


SELETUSKIRI

Poliitiliste institutsioonide läbipaistvus on õiguspärasuse eeltingimus. Peaks olema lihtne kontrollida, kuidas langetatakse otsused, mis neid mõjutab, ja lõpuks seda, kuidas paigutatakse vahendid ehk maksumaksja raha. Seega on lobitöö reeglid lõppkokkuvõttes õiguspärasuse küsimus.

Praegu on Brüsselis hinnanguliselt umbes 15000 huvigruppide esindajat ja 2500 nende organisatsiooni. Alaliste ja ajutiste läbipääsulubade hulga järgi arvestades tegutseb Euroopa Parlamendis umbes 5000 huvigruppide esindajat.

Komisjon on Euroopa läbipaistvuse algatuse raames algatanud lobitöö alase arutelu. Käesoleva ettepaneku põhiidee on teha senisest avalikumaks osapooled ja mõjukanalid, mis toimivad õigusaktide koostamisel ja vastuvõtmisel ELi institutsioonides. Komisjoni ettepanek on koostada huvigruppide esindajate vabatahtlik register ja eetikakoodeks. Vastavalt parlamendi kodukorra artikli 9 lõikes 4 kehtestatule on Euroopa Parlamendil selline sisuliselt kohustuslik register ja eetikakoodeks juba olemas.

Käesolev raport on vastus komisjoni Euroopa läbipaistvuse algatusele. Euroopa Parlamendilt kui kaasõigusloojalt oodatakse ELis huvigruppide esindamise küsimuses kindlat seisukohavõttu.

Euroopa Parlamendi lobitöö reeglite ajalugu

Lobitöö küsimus on parlamendiaruteludes pikka aega vaidlusi põhjustanud. Seisukohti on seinast seina ja 27 liikmesriigi tavad on erinevad. Enamikus liikmesriikides puuduvad üldse õigusnormid selliste gruppidega tegelemiseks parlamendi või valitsuse tasandil. Samas USAs peab lobitöö tegija läbi lugema ligi 600 lehekülje paksuse käsiraamatu, et kõike õigesti teha. Nii või teisiti valitseb praegu laialdane üksmeel selles, et huvigrupid pakuvad ELi õigusloomeasutustele väärtuslikke erialateadmisi.

Parlament oli esimene Euroopa institutsioon, mis hakkas tegelema üha arvukamate üleeuroopaliste huvigruppide küsimusega ja eriti selle arengu tagajärgedega õigusloomeprotsessi jaoks. Esimene lobitöö reguleerimise võimalusi puudutav kirjalik küsimus esitati 1989. aastal. 1991. aastal koostas menetluskorra, volituste kontrollimise ja saadikupuutumatuse komisjon raporti ettepanekuga luua huvigruppide esindajate register ja eetikakoodeks. Kuid komisjonis peetud väga ränkade vaidluste järel jäeti need ettepanekud täiskogu istungile esitamata.

Pärast 1994. aasta Euroopa Parlamendi valimisi algas taas arutelu huvigruppide reguleerimise üle. Sama komisjoni ühes teises raportis välditi terminoloogilisi vastuolusid ja loodeti, et huvigrupid end ise vabatahtlikult määratlevad. Reguleerimisettepanekud olid 1993. aasta raportiga võrreldes vähem kitsendavad ja neid peeti lobitöö suhtes avatumateks. Sündis mõte registrist, kus huvigruppide esindajad peavad avalikustama oma tegevuse ja huvid. Huvigruppide esindajatelt eeldati registreerimislõivu tasumist, eetikakoodeksi järgimist ja registreerumist. Selle eest pidid nad saama passi ja juurdepääsu Euroopa Parlamendi mõningatele osadele ja parlamendidokumentidele. Täiskogu istungil 1996. aasta jaanuaris tehti raportis olulisi muudatusi ja saadeti see siis komisjonile tagasi.

1996. aasta juulis jõuti kompromissini. Majanduslike huvidega seoses nõutakse nüüd igalt parlamendiliikmelt põhjalikku deklaratsiooni tema ametialase tegevuse kohta. Oma ametikohustuste täitmisel ei tohi parlamendiliikmed vastu võtta mingeid kinke ega hüvesid. Ka registreeritud assistendid peavad koostama deklaratsiooni igasuguse muu tasustatud tegevuse kohta. Need eeskirjad lisati parlamendi kodukorrale (artikkel 9 ning I ja IX lisa). Järgnevalt astuti praktilisi samme selle teabe mingi osa avaldamiseks parlamendi koduleheküljel. Praegu on registreeritud lobitöötajate nimekirjad, parlamendiliikmete majanduslike huvide deklaratsioonid ja registreeritud assistentide nimekirjad avalikult kättesaadavad.

Raportööri ettepanekud

Käesoleva raporti koostamiseks korraldas põhiseaduskomisjon 8. oktoobril 2007 seminari lobitöö tegemisest Euroopa Liidus, et saada ülevaade huvigruppide esindamise praegusest seisust ja saada sidusrühmadelt tagasisidet seoses komisjoni Euroopa läbipaistvuse algatusega. Protsessi käigus sõnastas raportöör alljärgnevad kesksed küsimused, millele raport peab vastuse andma.

1. Kuidas määratleda huvigrupi esindajat?

Komisjon määratleb lobitööd kui „tegevust, mille eesmärk on mõjutada Euroopa institutsioonide poliitikakujundamis- ja otsustusprotsesse”. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 9 lõikega 4, kus määratletakse lobitöötajaid kui isikuid, „kes soovivad sageli pääseda parlamendi valdustesse, et anda enda või kolmandate isikute huvides parlamendiliikmele tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet”.

Raportööri arvates ei tohi olla olulist vahet selle vahel, kas parlamendi poole pöörduvad tööstusringkondade või keskkonnakaitsjate esindajad, kas esindatakse tootjate või tarbijate huve või kas parlamendiliikmega suhtlevad avaliku või erasektori osapooled. Samuti tuleb huvigruppide esindajateks pidada õigusbüroosid, mis, ilma et nad esindaksid kohtuasju, tegelevad tulevase õigusakti mõjutamisega.

2. Millises ulatuses tuleks finantsandmed avalikustada?

Komisjoni arvates näitavad finantsandmed huvigruppide mõjukust. Komisjoni järelduse kohaselt on vajalik ja proportsionaalne nõuda registreerujatelt, et nad deklareeriksid oma asjakohased eelarvenäitajad ning koondeelarve jagunemise tähtsamate klientide ja/või rahastamisallikate lõikes. Selle teabe peamine eesmärk on võimaldada otsustajatel ja avalikkusel kindlaks teha mingi lobitegevuse taga olevad peamised liikumapanevad jõud ja hinnata nende mõju. Komisjon soovib järgmisi andmeid:

–  konsultatsioonifirmade ja õigusbüroode käive, mis on seotud ELi institutsioonides tehtava lobitööga, ning nende suuremate klientide suhteline osakaal selles käibes;

–  asutusesiseste lobiüksuste ja kutseühingute hinnangulised kulud, mis on seotud vahetu lobitööga ELi institutsioonides;

–  valitsusväliste organisatsioonide ja mõttekodade kogueelarved ja nende jagunemine peamiste rahastamisallikate lõikes.

Üksikasju tuleb veel täiendavalt selgitada siis, kui komisjon tutvustab oma andmebaasi kasutajaliidese teist varianti ning annab lähemat teavet küsitavate andmete kohta. Seejuures ei iseloomusta finantsnäitajad alati kõige paremini lobitöö ulatust.

Selget vastust ei ole veel ka küsimusele, milline teave on kasulik õigusloomeprotsessi suunavate välismõjude hindamiseks ja kuidas seda hankida ilma liiga koormavate haldusmenetlusteta või õiguspäraseid konfidentsiaalsusnõudeid rikkumata.

3. Kas Euroopa Parlamendil ja komisjonil peaks olema ühine register?

Komisjon nõuab komisjoni ja parlamendi ühist registrit. Raportööri arvates ei ole neil institutsioonidel avalikkuse silmis vahet. Ka kõik sidusrühmad soovivad ühtset koondregistrit. Kuigi komisjoni ja parlamendi vahel on sisulisi erinevusi ja neil võivad lõpuks kujuneda erinevad nõuded lobitöötajatele (näiteks finantsandmete avaldamise osas), peaks seda probleemi käsitlema kui haldusküsimust. Seepärast teeb raportöör ettepaneku moodustada ühine töörühm, et kaaluda, millised tagajärjed oleksid ühisel registril.

4. Kas huvigruppide register peaks olema vabatahtlik või kohustuslik?

Parlamendi õigusteenistuse arvates on parlamendi praegune register sisuliselt kohustuslik, kuna registreerimine on seotud füüsilise pääsuga parlamendi ruumidesse. Raportöör nõustub selle analüüsiga. Parlamendis korrapärase lobitöö tegemiseks on vaja pääset. Pääsme saamiseks tuleb registreeruda. See on ka põhjus, miks komisjon nõuab ühist registrit. Pääse on tugev stiimul registreerumiseks.

Komisjon teeb ettepaneku finantsandmed avalikustada ja teostada süstemaatilisemat järelevalvet registris oleva teabe üle. Need on prioriteetsed uuendused, mis tuleks sobival ajal vastu võtta. Lobitööd käsitleva õigusakti vastuvõtmine on aeganõudev menetlus, mistõttu praegusel etapil ei ole mõtet seda teha. See on kooskõlas laiema konsensusega komisjoniga ühise registri, ühise registreerumisvõimaluse sisseseadmise kohta.

Aasta möödudes hinnatakse komisjoni registri edukust. Kui Lissaboni leping ratifitseeritakse, loob see selgema õigusliku aluse lobitööd käsitleva õigusakti vastuvõtmiseks, kui seda vajalikuks peetakse.

5. Kas eetikakoodeksi rikkumise eest tuleks ette näha karistused?

Praegu parlamendis kehtiva korra kohaselt on suurim karistus registrist kustutamine. Trahvid ja muud selletaolised karistused eeldavad vastavaid õigusakte. Lobitöötaja usaldusväärsust silmas pidades pole registrist kustutamine sugugi tühine karistus. Sellegipoolest võiks tugevdada järelevalvet eeskirjade täitmise üle.

6. Parlamendi läbipaistvuse suurendamine

Raportööri arvates on läbipaistvus kahesuunalise liiklusega tänav. See tähendab, et lobitöötajatelt suuremat läbipaistvust nõudes saab parlament teha tööd ka enda läbipaistvuse suurendamiseks. Seetõttu nõuab raportöör selguse loomist registreeritud ja registreerimata fraktsioonidevaheliste töörühmade osas, keda tihtipeale rahastavad huvigrupid.

Lisaks nõustub raportöör mõttega, et parlamendiliige võib kasutada „õigusloomelise jalajäljena” parlamendi raportitele lisatavat soovituslikku loendit huvigruppide esindajatest, kellega raporti koostamisel nõu peeti. Selle mõte on saada ülevaade õigusloomeprotsessi kaasatud erinevatest huvidest ning aidata seeläbi avalikkusel, meedial, teistel parlamendiliikmetel ja kõigil huvilistel parlamendi tööd kontrollida. Teisest küljest saadakse asjakohast teavet tihtipeale konfidentsiaalselt ning kaitsta tuleb ka parlamendiliikmete sõltumatust. Seepärast peab sellise „jalajälje” kasutamine olema iga parlamendiliikme enda otsustada. Siinjuures rõhutab raportöör, et veelgi tähtsam on, et komisjon lisaks õigusloomelise jalajälje oma õigusloomealastele algatustele.

Näiteks käesoleva raporti koostamisel peeti enne 6. veebruari 2008 nõu vähemalt allpooltoodud organisatsioonidega. Lisaks on mõned organisatsioonid saatnud elektronsõnumeid ja andnud kiiret mitteametlikku teavet.

1) Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliit (Business Europe)

2) Euroopa Avalikkussuhete Konsultantide Ühendus (European Public Affairs Consultancies’ Association – EPACA)

3) Allianss Lobitöö Läbipaistvuse ja Eetikaküsimuste Reguleerimise Eest (ALTER-EU) (Friends of the Earth Europe, Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon)

4) Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (Cefic)

5) Society of European Affairs Professionals (SEAP)

6) Prantsuse Kaubanduskoda

7) Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (Council of Bars and Law Societies of Europe – CCBE)

8) Rahvusvaheline Suhtekorraldajate Ühendus (International Public Relations Association – IPRA)

9) UK Law Society

10) White&Case

11) Ameerika Kaubanduskoda

12) Toyota Motor Europe,

13) Exxon Mobile,

14) European Centre for Public Affairs (ECPA),

15) komisjon

 

 

Lisaks olid 8. oktoobril põhiseaduskomisjoni korraldatud ELis tehtavat lobitööd käsitleval seminaril sidusrühmadena esindatud allpooltoodud organisatsioonid. Ülejäänud avaldasid oma seisukohti ümarlaua-arutelul.

1) Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliit (Business Europe)

2) Euroopa Tarbijateühendus (BEUC)

3) SEAP

4) EPACA

5) Corporate Europe Observatory (CEO)

6) ALTER-EU

7) Daimler (asutusesisesed lobitöö tegijad)

8) CCBE

Kokkuvõte

Kokkuvõttes juhib raportöör tähelepanu läbipaistvuse tähtsusele, nõuab huvigruppide esindajate võrdset kohtlemist, soovitab jääda komisjoni konkreetsete ettepanekute (s.t registri ja selle üksikasjade) osas äraootavale seisukohale ning toob näiteid parlamendi enda võimalustest oma läbipaistvust suurendada.


eelarvekontrollikomisjonI ARVAMUS (22.1.2008)

põhiseaduskomisjonile

huvide esindajate (lobistide) tegevust Euroopa institutsioonides käsitleva raamistiku väljatöötamise kohta

(2007/2115(INI))

Arvamuse koostaja: José Javier Pomés Ruiz

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

Komisjoni üldine lähenemine

1.   märgib, et komisjon määratleb lobitööd kui „igasugust tegevust, mille eesmärk on mõjutada Euroopa institutsioonide poliitika kujundamist ja otsustamisprotsessi”;

2.   tuletab meelde, et Euroopa Liidu institutsioonid võtavad vastu otsuseid mitte ainult õigusloome vallas, vaid ka otsuseid, mis puudutavad

- lepinguid,

- toetusi,

- rikkumisi,

- trahve ning

- sissenõudmisi ja erandeid,

      millega seoses võivad huvitatud pooled soovida oma arvamuse välja öelda või mõju avaldada; on veendunud, et kõik tulevased eeskirjad või tegevusjuhendid tuleks koostada nii, et need hõlmaksid kõiki Euroopa Liidu institutsioonide tegevusvaldkondi, milles institutsioonidevälised asutused või isikud võivad püüda mõju avaldada;

3.   märgib, et komisjoni ettepaneku kohaselt julgustatakse avalike suhete konsultatsioonifirmasid, äriühingute lobiüksuseid (asutusesiseseid esindajaid), valitsusväliseid organisatsioone, mõttekodasid, kutseliite ja õigusbüroosid registriga liituma ning neile antakse võimalus valida, millisesse kategooriasse nad kuuluvad;

4.   juhib tähelepanu sellele, et lõikes 3 ei ole märgitud muid mõjukaid Brüsselis esindatud huvirühmi, näiteks a) piirkondlikke, maakondlikke ja kohalikke omavalitsusi, kes teevad lobitööd iseenda nimel või nende territooriumil asuvate ettevõtete ja muude organisatsioonide nimel, b) kõiki erinevaid ettevõtlusteenuseid, sh lobitööteenust pakkuvaid raamatupidamisettevõtteid, või c) ametiühinguid;

5.   järeldab komisjoni poolt esitatud lobistide kategooriate põhjal, et komisjoni eesmärk on peamiselt erasektori lobitöö reguleerimine, püüdmata ilmselt rakendada samasugust läbipaistvust avaliku sektori esindajate – piirkondlike asutuste, diplomaatide, ministrite, liikmesriikide parlamendiliikmete – lobitöö suhtes;

6.   märgib, et komisjoni ettepanekuga võimaldatakse lobistidel, kes vabatahtlikult registreerivad enda kohta teatud teabe, osutada oma erihuvidele ning saada vastutasuks teavet nõustamise kohta neis valdkondades;

7.   tuletab meelde, et märkimisväärses osas tagasisidest, mille komisjon sai vastuseks oma rohelisele raamatule läbipaistvuse kohta, eelkõige valitsusvälistelt organisatsioonidelt, toetati pigem kohustuslikku kui vabatahtlikku lähenemist kui ainsat võimalust tagada täielik läbipaistvus;

Finantsteabe avalikustamine

8.    toetab komisjoni ettepanekut, mille kohaselt nõutakse registreeritud lobistidelt järgmiste andmete deklareerimist:

- ELi institutsioonide juures lobitööd tegevatelt professionaalsetelt nõustajatelt ja õigusbüroodelt – nimetatud lobitööga seotud käive ning üksikute klientide suhteline osakaal selles;

- siselobistidelt ja aktiivselt lobitööd tegevatelt kutseühingutelt – eeldatavad ELi institutsioonide juures tehtava otsese lobitööga kaasnevad kulud – ning

- valitsusvälistelt organisatsioonidelt ja mõttekodadelt – kogueelarve ja kulude jaotumine peamiste rahastamisallikate järgi (avaliku rahastamise, annetuste, liikmemaksude jne summad ja allikad);

9.   usub, et nii Euroopa Parlamendi liikmete kui kõigi teiste jaoks on oluline teada, kelle heaks lobistid töötavad, millisest allikast pärineb lobistide poolt antud või reklaamitud teave ning kelle huvid on tegelikult mängus;

10. soovitab, et kõigis tulevastes tegevusjuhendites sisalduks nõue, et lobistid osutaksid iga lobitöö eesmärgil korraldatud kohtumise või vestluse alguses selgesõnaliselt, millise kliendi, organisatsiooni, liikumise või kampaania huvides nad tegutsevad ning kas nende puhul on tegemist registreeritud lobistidega või mitte;

11. palub komisjonil täpsustada, millised oleksid vabatahtliku registriga mitteliitumise või liitumisest keeldumise tagajärjed, eelkõige:

- kas mitteliitumise või liitumisest keeldumise kohta tehakse registrisse selgelt nähtav märge; kas asjassepuutuval organisatsioonil keelatakse seejärel lobitöö tegemine komisjonis;

- kas asjassepuutuval organisatsioonil keelatakse seejärel lobitöö tegemine komisjonis;

12. on seisukohal, et register peaks sisaldama lihtsat süsteemi kannete registrist eemaldamiseks ja selle põhjuste kohta teate saatmiseks asjaomasele isikule või asutusele;

Käitumisjuhend

13. toetab komisjoni seisukohta, et lobistide iseregulatsioon ei ole piisav; võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse uuesti läbi vaadata ja ajakohastada 1992. aastal vastu võetud kehtivad nõuded; nõustub, et Euroopa Parlamenti eeskuju järgides peaks juhendiga nõustumine olema lobistidele uude registrisse kandmise eelduseks;

14. on seisukohal, et käitumisjuhendi tõhususe ja Euroopa kodanike usalduse tagamiseks süsteemi vastu tuleb käitumisjuhendi rikkumised avastada ja võtta rikkujad vastutusele; märgib, et oluline on järelevalve täiesti sõltumatu teostamine;

Parlamendi praegused lobitöö eeskirjad

15. juhib tähelepanu, et Euroopa Parlamendil on juba lobitööd puudutav eetikakoodeks (kodukorra IX lisa artikkel 3);

16. juhib tähelepanu, et mis puutub lobistide määratlusse, volitatakse kodukorra artikli 9 lõikes 4 kvestorite kogu väljastama läbipääsulubasid isikutele, kes soovivad sageli pääseda parlamendi valdustesse, et anda enda või kolmandate isikute huvides parlamendiliikmele tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet;

17. tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi veebilehel on kirjas, et „Huvigrupid on era-, avalikud või valitsusvälised ühendused. Nende kaudu hoiab parlament sidemeid erinevate majandus-, sotsiaal-, keskkonna-, teadus- jm valdkondade ekspertidega”;

18. palub peasekretäril panna akrediteeritud huvigruppide esindajate nimekiri, mis hetkel on kättesaadav aadressil http://www.europarl.europa.eu/parliament/expert/staticDisplay.do?id=65&language=ET, üles paremini kättesaadavasse kohta Euroopa Parlamendi veebilehel;

Institutsioonidevaheline koostöö

19. võtab teadmiseks komisjoni soovi, et tulevane register ja käitumisjuhend oleksid vähemalt komisjonil ja Euroopa Parlamendil ühised, ning komisjoni arvamuse, et koondregister tõstaks huvirühmade motivatsiooni registreeruda;

20. tunnistab, et kui mitu institutsiooni korraldavad eraldi lobistide registreerimise, võib tekkida oht, et lobistid annavad vastukäivat teavet oma organisatsiooni, olemasolevate rahastamisvõimaluste ning klientide kohta, keda nad esindavad; tunnistab, et seetõttu võib ühe koondregisreerimissüsteemi loomine mingil hetkel olla vägagi põhjendatud;

21. rõhutab, et parlament peab säilitama oma sõltumatuse selliste huvirühmade või lobistide suhtes langetatavate lubavate või teistsuguste otsuste osas vastavalt sellele, mida ta peab oluliseks lähtuvalt ELi kodanike esindamise poliitilisest rollist;

22. soovitab, et kuni institutsioonid ei ole loonud ühist lobistide registrit, peaksid institutsioonide veebipõhistes registrites olema viited teiste institutsioonide registritele, et anda võimalus võrrelda lobistide registrikandeid;

23. tuletab Euroopa kodanikke silmas pidades meelde läbipaistvuse suurendamise eesmärki ja seetõttu rõhutab, et lobistide nii ühised kui institutsioonide eraldiseisvad registrid peaksid olema Interneti vahendusel paremini kättesaadavad, standardiseeritud ning lihtsasti mõistetavad ja võrreldavad.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.1.2008

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

23

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Pierre Audy, Herbert Bösch, Paul van Buitenen, Paulo Casaca, Jorgo Chatzimarkakis, Antonio De Blasio, Christofer Fjellner, Ingeborg Gräßle, Dan Jørgensen, Carl Lang, Marusya Ivanova Lyubcheva, Hans-Peter Martin, Jan Mulder, Francesco Musotto, Bill Newton Dunn, Borut Pahor, Bart Staes, Alexander Stubb, Kyösti Virrankoski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Carlo Casini, Valdis Dombrovskis, Edit Herczog, Cătălin-Ioan Nechifor, Pierre Pribetich, Petya Stavreva

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 


majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS  (28.2.2008)

põhiseaduskomisjonile

huvigruppide esindajate (lobistide) tegevust Euroopa institutsioonides käsitleva raamistiku väljatöötamise kohta

(2007/2115(INI))

Arvamuse koostaja: Pervenche Berès

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et 75% Euroopa kodanikke puudutavatest majandus- ja sotsiaalpoliitilistest meetmetest kavandatakse Brüsselis;

B.  arvestades, et konsulteerimine, osalemine ja läbipaistvus on keskse tähtsusega üldsuse suuremal kaasamisel ELi poliitikavaldkondade kujundamisse;

C. arvestades, et huvide esindajate tegevus laieneb kiiresti nii tegutsejate arvu kui ka kasutatavate tehnikate osas, ning arvestades, et kõnealune tegevus hõlmab erinevat tüüpi struktuure ja väga erinevate huvidega tegutsejaid,

D.  võttes arvesse, et Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 9 lõike 4 kolmes esimeses lõigus on sätestatud:

      „Kvestorid vastutavad kuni ühe aastase kehtivusega nimeliste läbipääsulubade väljaandmise eest isikutele, kes soovivad sageli pääseda parlamendi valdustesse, et anda enda või kolmandate isikute huvides parlamendiliikmele tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

      Neilt isikuilt nõutakse, et nemad omalt poolt:

      –  täidaksid käesoleva kodukorra juurde kuuluvas lisas avaldatud eetikakoodeksi nõudeid;

      –  kirjutaksid end sisse kvestorite poolt peetavasse registrisse.

      See register on üldsusele nõudmisel kättesaadav kõigis parlamendi töökohtades ja kvestorite poolt kehtestatud kujul ka liikmesriikides asuvates parlamendi infobüroodes.”;

E.  arvestades, et kvestorite teatises 53/05 on sätestatud sissepääsulubade andmise eeskirjad parlamendiliikmete lähikonnale,

1.  on seisukohal, et praegu Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 9 lõikes 4 sisalduvad sätted, mis käsitlevad akrediteeringu saamise tingimusi huvirühma esindajana, on piisavad ja asjakohased; peab vajalikuks võtta huvirühmade esindajate tegevuse läbipaistvuse seisukohast mõningaid meetmeid lisaks selles artiklis sätestatule; märgib eeskätt põhiseaduskomisjoni raporti projektis sisalduvaid ettepanekuid;

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.2.2008

 

 

 

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Mariela Velichkova Baeva, Pervenche Berès, Slavi Binev, Sebastian Valentin Bodu, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Manuel António dos Santos, Christian Ehler, Elisa Ferreira, Jean-Paul Gauzès, Robert Goebbels, Donata Gottardi, Dariusz Maciej Grabowski, Gunnar Hökmark, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Sophia in ‘t Veld, Piia-Noora Kauppi, Wolf Klinz, Christoph Konrad, Guntars Krasts, Kurt Joachim Lauk, Astrid Lulling, Gay Mitchell, Cristobal Montoro Romero, Lapo Pistelli, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Dariusz Rosati, Heide Rühle, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Peter Skinner, Margarita Starkevičiūtė, Ieke van den Burg, Cornelis Visser, Sahra Wagenknecht

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Thomas Mann, Gianni Pittella, Bilyana Ilieva Raeva


keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS  (29.11.2007)

põhiseaduskomisjonile

huvide esindajate (lobistide) tegevust Euroopa institutsioonides käsitleva raamistiku väljatöötamise kohta

(2007/2115(INI))

Arvamuse koostaja: Claude Turmes

SELETUSKIRI

Lobitöö läbipaistvuse tagamine Euroopa Liidu institutsioonides ja selle tagamine, et Euroopa Komisjon tegutseks tõepoolest ainult ühenduse üldistes huvides, on eeltingimused, et taastada kodanike usaldus institutsioonide vastu.

Lobitöö läbipaistvus

Professionaalne lobisektor, mille eesmärk on mõjutada ELi poliitika kujundamist, areneb Brüsselis kiiresti ja pidevalt. Seetõttu on oluline koostada lobitöövaldkonnas selged eeskirjad, mis aitaksid muuta läbipaistvaks küsimuse, kelle huvisid lobistid esindavad, ning vältida nii palju kui võimalik ebaeetilist tegevust.

Euroopa läbipaistvuse algatuse põhielement on lobistide registri loomine, sh finantsandmete avalikustamine, kuid komisjoni ettepaneku põhjal oleks register vabatahtlik.

Keskkonnakomisjon, keda parlamendikomisjonidest lobitöö kõige rohkem puudutab, sellisesse lahendusse ei usu. Selle asemel nõuab keskkonnakomisjon, et registreerimis- ja aruandlussüsteem oleks kohustuslik. Selline lahendus ei võimalda kellelgi süsteemist välja jääda ega eeskirju eirata, vaid annab kõikidele lobistidele võrdsed võimalused. Finantsandmete avaldamine annab otsusetegijatele ja avalikkusele samaväärset ja kergesti kättesaadavat teavet selle kohta, kui palju raha keegi maksab ja kelle huvides konkreetses küsimuses lobitööd tehakse.

Euroopa Komisjon

Kuna komisjonil on õigusaktide algatamise ainuõigus ja kohustus teenida täiesti sõltumatult ühenduse üldiseid huve, peab komisjon oma tegevuse läbipaistvust suurendama. Esimest korda tuleks tal teha suuremaid pingutusi, et vältida tõhusamalt oma töötajate, nõuandvate ja rakendusorganite huvide konflikti ning tagada ühiskonnakihtide tasakaalustatud esindamine.

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   tunnistab, et lobitööl on oluline mõju ELi otsuste tegemise protsessile ja seega on selleks vaja selgeid eeskirju; on arvamusel, et usaldusväärne ja tõhus registreerimis- ja aruandlussüsteem (sealhulgas finantsandmete ja institutsioonide liikmetele saadetud kõikide dokumentide avalikustamine) kõikides ELi institutsioonides peab olema lobistidele kohustuslik ning seotud ühise eetilise käitumisjuhendiga; see süsteem peaks sisaldama ka sõltumatut rakendus- ja sanktsioonimehhanismi; nõuab, et lobitööga seotud dokumendid, eelkõige ühine eetikajuhend, huvide deklaratsioonid ja kõik lobistide saadetud dokumendid oleksid elektroonilises registris avalikkusele kättesaadavad;

2.   on arvamusel, et kohustuslik registreerimis- ja aruandlussüsteem peaks sisaldama vähemalt järgmist teavet(1):

– lobisti nimi / lobistide nimed;

      – kontaktandmed;

      – milliseid huve ja/või organeid nad esindavad;

3.   nõuab, et komisjon, parlament ja nõukogu lepiksid kokku kõikidele lobistidele määratud ühise käitumisjuhendi osas;

4.   on arvamusel, et Euroopa Parlamendi liikmed vastutavad ise selle eest, et neile edastatud teave on tasakaalustatud; rõhutab asjaolu, et Euroopa Parlamendi liikmed peavad olema suutelised tegema poliitilisi otsuseid huvide esindajatest sõltumatult;

5.   kutsub komisjoni üles selgitama oma erinõunikute rolli ja tausta, avalikustama nende elulookirjelduse ning selgelt määratlema seotud huvide ja huvide konflikti mõiste; on arvamusel, et Euroopa institutsioonid ei tohi tööle võtta mitte ühtegi erinõunikku, kelle puhul on tekkinud huvide konflikt; kutsub komisjoni üles selgitama kõrgetasemeliste ekspertrühmade täpset otstarvet ning kehtestama suunised eesmärgiga tagada ühiskonna erinevate kihtide ja erinevate rahvuste tasakaalustatud esindatus; rõhutab, et mitte ükski erinõunik, kelle puhul on tekkinud huvide konflikt, ei tohi olla ekspertkomisjoni liige; kutsub komisjoni üles avaldama oma veebisaidil otsingusüsteemi, mille kaudu leiab teabe kõikide töörühmade liikmete, sealhulgas komiteemenetluse raames tegutsevatesse komiteedesse kuuluvate liikmete kohta, ning koosolekute päevakorrad ja dokumendid, ning tagama läbipaistvuse uute selliste rühmade moodustamisel;

6.   kutsub komisjoni üles looma otsingumootoriga tsentraliseeritud andmebaasi, mis sisaldaks kogu asjakohast teavet ELi ühiselt hallatavate rahaliste vahendite ja nendest abi saajate kohta;

7.   kutsub komisjoni üles teatama kõikidest ametnikest, kes kahe aasta jooksul pärast komisjoni teenistusest lahkumist (kas lõplikult või teadustööks võetud ajaliselt piiratud puhkusele) asuvad uuele ametikohale, mis on seotud nende eelmise töövaldkonnaga, eelkõige tööle nõuniku, konsultandi või assistendina lobifirmadesse, ning tingimustest või keeldudest, mida komisjon on personalieeskirjade artikli 16 raames vastu võtnud;

8.   kutsub komisjoni üles esitama üksikasjalikku nimekirja kõikidest komisjonis ja volinike kabinettides töötavatest töötajatest või ekspertidest, kellele makstakse palka era- , riiklikus või valitsusvälises sektoris, sealhulgas teavet selle kohta, kes neile palka maksab, kui kaua nad on nende heaks töötanud ja missuguse lepingu alusel, millistes talitustes nad töötavad ning mis tööd nad teevad ja on teinud pärast komisjonis tööle asumist, et esitada Euroopa tasandil teave liikmesriikide valitsuste poolt lähetusse saadetud töötajate ja teiste ekspertide tegevuse kohta;

9.   kutsub parlamenti üles avaldama oma veebisaidil olemasolevate fraktsioonidevaheliste töörühmade ja nende liikmete põhjaliku ja täieliku nimekirja ning koosoleku päevakorrad ja dokumendid;

10. on arvamusel, et Euroopa Parlament peaks olema eeskujuks ja töötama välja parima tava poliitika seoses liikmete huvide registreerimise nõudega; kutsub Euroopa Parlamendi juhatust üles tellima uurimuse kõikide liikmesriikide parlamentide poliitika kohta ning seejärel soovitama, missuguseid parandusi tuleks sisse viia parlamendi menetlustoimingutesse;

11. kutsub parlamenti üles koostama oma liikmetele nende huvide deklaratsiooni esitamiseks küsimustiku, mille täitmise kohta oleksid selged kriteeriumid, et tagada huvide konflikti käsitlevate eeskirjade ühtne ja samaväärne rakendamine.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.11.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

41

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Liam Aylward, Pilar Ayuso, Johannes Blokland, Frieda Brepoels, Dorette Corbey, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Jill Evans, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Marie Anne Isler Béguin, Caroline Jackson, Dan Jørgensen, Eija-Riitta Korhola, Marie-Noëlle Lienemann, Alexandru-Ioan Morţun, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Miroslav Ouzký, Frédérique Ries, Guido Sacconi, Karin Scheele, Carl Schlyter, Richard Seeber, Bogusław Sonik, Antonios Trakatellis, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Glenis Willmott

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Alfonso Andria, Kathalijne Maria Buitenweg, Bairbre de Brún, Duarte Freitas, Milan Gaľa, Alojz Peterle, Andres Tarand, Claude Turmes

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

(1)

Teavet tuleks uuendada üks kord aastas.


õiguskomisjonI ARVAMUS  (20.12.2007)

põhiseaduskomisjonile

huvide esindajate (lobistide) tegevust Euroopa institutsioonides käsitleva raamistiku väljatöötamise kohta

(2007/2115(INI))

Arvamuse koostaja: Diana Wallis

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   on seisukohal, et lobitegevusel on poliitilises protsessis oluline ja õiguspärane roll;

2.   peab esmatähtsaks, et kodanikuühiskonna esindajatele oleks tagatud juurdepääs Euroopa institutsioonidele, ennekõike aga Euroopa Parlamendile;

3.   tuletab meelde, et alates 1996. aastast kehtivad Euroopa Parlamendis eeskirjad lobistide juurdepääsu ja nende avalikku registrisse kandmise kohta; on siiski seisukohal, et vajadus huvide esindajate tegevuse struktureerituma ja rangema raamistiku järele on fundamentaalse tähtsusega mitte üksnes avatud ja demokraatliku liidu toimimiseks, vaid ka seoses kodanike ja teiste osaliste arvamusega liidu tegevuse kohta; on seisukohal, et kuna lobitegevus areneb pidevalt, peavad seda reguleerivad eeskirjad olema muutustega kiireks kohanemiseks piisavalt paindlikud;

4.   on seisukohal, et lobitegevust Euroopa Parlamendis käsitlevad eeskirjad peaksid hõlmama ka komisjonide sekretariaatidele, fraktsioonide töötajatele ning parlamendiliikmete nõunikele ja assistentidele suunatud lobitegevust;

5.   kahtleb, kas komisjoni kavandatud vabatahtlik süsteem on õiglane ja tõhus, ning võtab teadmiseks, et komisjon vaatab läbi registri toimimise ühe aasta jooksul pärast selle käivitumist;

6.   on seisukohal, et kui registreerimissüsteem tehakse kohustuslikuks, tuleks kõiki lobiste kohelda võrdselt ning lobisti määratlus peaks hõlmama mitte ainult professionaalseid lobiettevõtjaid ja nende PR-konsultante, vaid ka tööstuse palgal olevaid töötajaid, sektoripõhiseid katusorganisatsioone, eksperdirühmi, VVOde esindajaid, valitsus- ja piirkondliku tasandi ametivõimusid ja lobistidena tegutsevaid juriste; on seisukohal, et lobitegevust tuleks mõista selle sõna kõige laiemas tähenduses, sealhulgas poliitilise otsustusprotsessi mõjutamisena, mille eesmärk ei ole valituks osutuda ning mille tulemuseks on või ei ole otsene majanduslik kasu, nii et kohustusliku süsteemi puhul peaksid registreeruma ka vabatahtlikud lobistid;

7.   on seisukohal, et institutsioonide ühistes huvides on heita rohkem valgust lobitegevusele ning on seetõttu seisukohal, et mõlema institutsiooni tegevus selles valdkonnas tuleks tõhusalt ühendada;

8.   on seisukohal, et hoolega tuleks kaaluda lobistide ning huvirühmade tegevust nõukogu liikmete suhtes seoses küsimustega, kus kasutatakse kaasotsustamismenetlust;

9.   on igal juhul seisukohal, et parlament peab suhetes huvide esindajatega säilitama sõltumatuse teistest institutsioonidest, kehtestades samas eeskirjad oma tegevuse läbipaistvuse kohta;

10. peab oluliseks, et lobistidena tegutsevaid juriste ei vabastataks sellest algatusest ega registreerimist käsitlevatest eeskirjadest; julgustab komisjoni kehtestama eeskirja, mis võimaldab juristidele ja nende klientidele nende ametialase käitumise reeglitest tulenevat õigustatud kaitset, kui nad tegutsevad oma ametialase õigusvõime piires, sealhulgas juristi mis tahes tegevuse puhul, mis on seotud kliendi mis tahes tüüpi esindamisega kohtu-, kohtulaadse, haldus-, distsiplinaar- jm menetluse käigus, näiteks pakkudes õigusabi personalialastes, dumpinguvastastes või konkurentsiõigust käsitlevates menetlustes, hõlmates ka ühinemisi ja riigiabi ning õigusalast nõustamist Euroopa institutsioonide poliitiliste ja otsustamisprotsesside kohta;

11. on seisukohal, et kuigi teatud finantsandmete avaldamine on vajalik ning see peaks olema selge ja mittediskrimineeriv, peaks see olema ainult osa üldpildist; on seisukohal, et finantstoetuste kõrval võivad sama olulised olla ka muud aspektid ning on seetõttu veendunud, et kõige olulisem tegur on läbipaistvus lobistide ja nende klientide identiteedi osas; rõhutab siiski vajadust järgida eranditult liikmesriikides kehtivaid erialaseid eeskirju, mille alusel peavad teatud kategooriate lobistid täitma kindlaid salastatuse nõudeid seoses oma klientide ja tellijatega;

12. on seisukohal, et finantsandmete avaldamisel tuleks arvesse võtta asjaomaseid äri- ja konkurentsiküsimusi ning see kohustus ei tohiks olla liiga piirav; arvab, et lobitegevuse üldmahu ja klientide nimekirja avalikustamisest peaks piisama, jättes välja konkreetsed teenustasud või proportsionaalsed summad klientide kaupa;

13. peab vajalikuks finantsandmete avalikustamist samasugusel määral ka vabatahtliku lobitegevuse puhul, mida VVOd sageli praktiseerivad, ja nõuab, et üldsusele antaks rohkem teavet kasumit mittetaotlevate organisatsioonide finantsvahendite ning nende lobikampaaniate ja -materjalide rahastamise kohta;

14.  väljendab toetust kavale, mille kohaselt parlamendi raportöörid peaksid koostama oma tegevuse kohta nn õigusloomealaste mõjutuste aruande, kus kajastatakse läbipaistvalt lobitegevuse, nõustamise ja muu sekkumise ulatust raportöörina töötamise ajal;

15. rõhutab, et parlament peab otsustama täiesti sõltumatult, milliseid kodanikuühiskonna esitatud arvamusi ta arvesse võtab;

16. usub, et nii käesolevas arvamuses kui ka vastutava komisjoni koostatud raportis sisalduvad soovitused vajavad parlamendi poolt läbivaatamist ja meetmete võtmist, pidades silmas eeskirju ja käitumisjuhendit ning koostööd komisjoni ja nõukoguga; sellega seoses soovitab luua hiljemalt 2008. aasta esimeses kvartalis Euroopa Parlamendi liikmete töörühm, mis teeks selles valdkonnas komisjoni ja nõukoguga koostööd;

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

19.12.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

17

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Carlo Casini, Titus Corlăţean, Bert Doorn, Giuseppe Gargani, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Antonio Masip Hidalgo, Manuel Medina Ortega, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Diana Wallis, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Sharon Bowles, Vicente Miguel Garcés Ramón, Eva Lichtenberger, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Michel Rocard

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 


kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonI ARVAMUS  (8.1.2008)

põhiseaduskomisjonile

huvide esindajate (lobistide) tegevust Euroopa institutsioonides käsitleva raamistiku väljatöötamise kohta

(2007/2115(INI))

Arvamuse koostaja: Søren Bo Søndergaard

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunnustab lobitöö ning huvirühmade ja VVOde pakutavate teadmiste olulist tähtsust ja mõju ELi otsuste tegemise protsessile ja seega vajadust sellekohaste eeskirjade järele;

2.  usub, et kõikide huvirühmade ja lobistide kohta teatud liiki finantsteavet sisaldav kõiki ELi institutsioone hõlmav ühine kohustuslik register, mille puhul järgitakse läbipaistvuse ja eraelu puutumatuse põhimõtteid, on ainuke tõhus vahend, mis aitab kindlaks teha kõige olulisemad jõud, keda lobist esindab, ja hinnata nende tugevust; register peab olema seotud eetilise käitumise juhendiga, mis on ühine kõikidele ELi institutsioonidele;

3.  usub, et kõikide ELi institutsioonide ühise registri loomise suunas oleks võimalik astuda esimene samm, kui Euroopa Parlament muudab lobistidele kohustuslikuks kanda end nii Euroopa Parlamendi kui ka komisjoni registrisse, et saada juurdepääs Euroopa Parlamendi valdustele; kutsub ka komisjoni üles nõudma komisjoni valdustele juurdepääsu saamiseks registreerimist mõlemas institutsioonis;

4.  peab komisjoni valitud tulupõhist lähenemisviisi kohustuslikuks miinimumnõudeks; usub, et lisaks peaksid lobistid avaldama lobitöö kulutused, muu hulgas esitades teabe parlamendiliikmetele kulutatud lobitöö kulude kohta samuti nagu parlamendiliikmed on kohustatud seda esitama oma finantsdeklaratsioonides;

5.  nõuab, et Euroopa Parlamendi juhatus või kvestorid uuriksid võimalusi loata juurdepääsu piiramiseks Euroopa Parlamendi hoonete tasanditele, kus asuvad parlamendiliikmete bürood, arvestades, et avalikkuse juurdepääsu komisjonide ruumidele saab piirata ainult erandolukordades;

6.  nõuab ühise andmebaasi sisseseadmiseni avaliku veebipõhise andmebaasi loomist, mis sisaldaks kõiki asjaomaseid andmeid koos ristviidetega ELi institutsioonide muudele võimalikele andmebaasidele ning kust oleks võimalik andmeid otsida ja alla laadida;

7.  nõuab registris sisalduva teabe õigsuse kontrollimiseks ja tagamiseks kontrollsüsteemi loomist (nt komisjon, mis koosneb parlamendiliikmetest, kes ei täida muid olulisi ametikohti Euroopa Parlamendis) ning peab oluliseks piisavate vahendite (töötajad ja raha) eraldamist selleks eesmärgiks;

8.  usub, et lobistide suhtes, kes on tahtlikult esitanud ebapiisavat või valeteavet, tuleks kehtestada sanktsioone; arvab, et kohustusliku registreerimise süsteemi korral on registreeringu peatamine ja kõige tõsisematel juhtudel registrist eemaldamine proportsionaalsed ja piisavalt hoiatavad sanktsioonid;

9.  kutsub esimeeste konverentsi üles avaldama oma veebisaidil kõikide fraktsioonidevaheliste töörühmade nimekirja (sealhulgas liikmed, koosolekute päevakorrad ja dokumendid), aga ka neid toetavate huvirühmade ja VVOde nimekirja ning pakutava toetuse laadi (eelkõige kas tegemist on inim-, materiaalse või finantsressursiga) täpse määratluse;

10. kutsub juhatust üles vaatama läbi lobistide tegevust käsitlevat eeskirja hiljemalt kolm aastat pärast selle jõustumist, et hinnata, kas muudetud süsteemiga saavutatakse lobistide tegevuse vajalik läbipaistvus; kutsub komisjoni üles tuginema tulevastes lobitööd ELis käsitlevates algatustes aluslepingutes esitatud õiguslikule alusele, mis käsitleb läbipaistvust ja avatust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

18.12.2008

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

52

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alexander Alvaro, Roberta Angelilli, Alfredo Antoniozzi, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Michael Cashman, Giuseppe Castiglione, Giusto Catania, Carlos Coelho, Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Bárbara Dührkop Dührkop, Claudio Fava, Armando França, Urszula Gacek, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Roland Gewalt, Lilli Gruber, Jeanine Hennis-Plasschaert, Lívia Járóka, Ewa Klamt, Stavros Lambrinidis, Esther De Lange, Henrik Lax, Sarah Ludford, Claude Moraes, Javier Moreno Sánchez, Rares-Lucian Niculescu, Bogusław Rogalski, Martine Roure, Luciana Sbarbati, Inger Segelström, Csaba Sógor, Søren Bo Søndergaard, Vladimir Urutchev, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber, Renate Weber, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Edit Bauer, Simon Busuttil, Genowefa Grabowska, Ignasi Guardans Cambó, Sophia in 't Veld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jean Lambert, Jörg Leichtfried, Antonio Masip Hidalgo, Bill Newton Dunn, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Manuel Medina Ortega


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

1.4.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

18

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Enrique Barón Crespo, Bastiaan Belder, Richard Corbett, Jean-Luc Dehaene, Andrew Duff, Ingo Friedrich, Anneli Jäätteenmäki, Jo Leinen, Íñigo Méndez de Vigo, Rihards Pīks, Riccardo Ventre, Johannes Voggenhuber, Dushana Zdravkova

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Graham Booth, Costas Botopoulos, Carlos Carnero González, Monica Frassoni, Gérard Onesta, Georgios Papastamkos, Reinhard Rack, Kathy Sinnott, Mauro Zani

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Willi Piecyk, Søren Bo Søndergaard

Õigusteave - Privaatsuspoliitika