RAPORT Tooraine ja toormaterjaliga kauplemine

8.4.2008 - (2008/2051(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Jens Holm

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tooraine ja toormaterjaliga kauplemise kohta

(2008/2051(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse oma 3. septembri 2002. aasta resolutsiooni kaubanduse ja arengu kohta vaesuse kõrvaldamisel[1], 30. jaanuari 2003. aasta resolutsiooni maailma näljahäda ja kõige vaesemate riikidega kauplemiselt tõkete kõrvaldamise kohta[2], 10. aprilli 2003. aasta resolutsiooni kriisi kohta rahvusvahelisel kohviturul[3], 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni kaubanduse ja vaesuse kohta: kaubanduspoliitika kavandamine eesmärgiga suurendada kaubanduse panust vaesuse leevendamisse[4], 15. veebruari 2007. aasta resolutsiooni energiahinna tõusu makromajandusliku mõju kohta[5], 22. mai 2007. aasta resolutsiooni globaalse Euroopa kohta – konkurentsivõime välisaspektid[6], 23. mai 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kaubandusabi kohta[7] ning 29. novembri 2007. aasta resolutsiooni kaubanduse ja kliimamuutuste kohta[8];

–    võttes arvesse 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, mis sätestab aastatuhande arengueesmärgid kui rahvusvahelise üldsuse poolt kollektiivselt vaesuse likvideerimiseks püstitatud kriteeriumid, ning aastatuhande eesmärkide läbivaatamist ja ajakohastamist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülemaailmsel tippkohtumisel 14.–16. septembril 2005;

–    võttes arvesse ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kolme töörühma aruandeid „Kliimamuutused 2007: reaalteaduslik alus”, „Kliimamuutused 2007: mõju, kohandumine ja haavatavus” ning „Kliimamuutused 2007: kliimamuutuse leevendamine”, mis kõik avaldati 2007. aastal;

–    võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Põllumajanduskaupade tarneahelad, sõltuvus ja vaesus – ettepanek võtta vastu ELi tegevuskava” (KOM(2004)0089);

–    võttes arvesse komisjoni teatisi nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas – panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (KOM(2006)0567) ja „Globaalne Euroopa: tugevam partnerlus Euroopa eksportijate turulepääsu nimel” (KOM(2007)0183);

–    võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Metallitööstuse konkurentsivõime – panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (KOM(2008)0108);

–    võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 4. naiste maailmakonverentsi poolt 15. septembril 1995. aastal vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusplatvormi;

–    võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 2006. aastal avaldatud aruannet „Eluskarja pikk vari”;

–    võttes arvesse ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) tööd ning UNCTADi XII rahvusvahelist konverentsi, mis peaks kavakohaselt toimuma 20.–25. aprillil 2008. aastal Ghanas Accras;

–    võttes arvesse 21. detsembril 2005. aastal avaldatud komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Loodusvarade säästva kasutamise temaatiline strateegia” (KOM(2005)0670);

–    võttes arvesse G8 tippkohtumise deklaratsiooni „Majanduskasv ja vastutus maailma majanduses”, mis allkirjastati 7. juunil 2007. aastal Heiligendammis, eriti selle peatükki „Vastutus tooraine eest: läbipaistvus ja jätkusuutlik kasv”, milles öeldakse, et vabad, läbipaistvad ja avatud turud on ülemaailmse majanduskasvu, stabiilsuse ja jätkusuutliku arengu jaoks üliolulised;

–    võttes arvesse konkurentsivõimet, energeetikat ja keskkonda käsitleva kõrgetasemelise töörühma 11. juuni 2007. aasta neljandat aruannet, milles toetatakse toorainepoliitika arengut, mis on rajatud hästitoimivale vabale ja õiglasele toorainete maailmaturule ning kasutab kaubanduspoliitikat ja eriti rahvusvahelisi mitme- ja kahepooleseid kokkuleppeid, et tagada ELi ja kolmandate riikide toetus vabale ja moonutamata turule;

–    võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–    võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A6-0134/2008),

A.  arvestades, et tooraine ja toormaterjali all tuleks mõista põllumajanduslikke toiduaineid, põllumajanduslikke tooraineid, metalle, mineraale ja energiatooteid, mis on lähtematerjaliks tööstuslikes tootmisprotsessides, olgu need siis töödeldud, töötlemata või ümbertöödeldud tooted nagu vanametall;

B.  arvestades, et ELi majandus sõltub olulisel määral tooraine impordist kolmandatest riikidest ning tooraine kättesaadavus on ELi konkurentsivõime jaoks otsustava tähtsusega;

C. arvestades, et tooraine hiljutise hinnatõusu tõttu ei ole Euroopa Liidus toimunud majanduskasvu ning see ohustab ELi konkurentsivõimet;

D. arvestades, et tulevikus on oodata nõudluse suurenemist tooraine järele kogu maailmas; arvestades, et suurenenud nõudluse põhjuseks on majanduskasv tärkava majandusega riikides;

E.  arvestades, et minevikus on tooraine lühiajalised hinnamuutused olnud äärmiselt kõikuvad ja olukord on ajapikku muutunud veelgi halvemaks, sest ületootmise perioodidele on järgnenud alapakkumise perioodid, kuid tulevikus eeldatakse kõrge hinnataseme püsimist;

F.   arvestades, et hiljutine hinnatõus rahvusvahelisel turul ei tohiks varjutada tõsiasja, et tooraine hinda on võrreldes tööstustoodete hindadega iseloomustanud pikaajaline langustendents;

G. arvestades, et see hinnatõus – eriti kui selle esilekutsujaks on olnud tärkava majandusega riigid tööstuslikel eesmärkidel – on loonud ELi töötlevale tööstusele konkurentsialaseid väljakutseid ning tekitanud tooraine varustuskindlusega seotud pikaajalisemaid probleeme;

H.  arvestades, et 95 arengumaad 141st saavad vähemalt 50% oma ekspordituludest tooraine ekspordist;

I.    arvestades, et Euroopa Liit on rahvusvahelises toorainekaubanduses peamine konkurent ja oluline tooraine netoimportija;

J.    arvestades, et Euroopa Liidu konkurentsivõime ja majandusareng sõltub Euroopa tööstusbaasi eripära tõttu väga suurel määral tooraine impordist;

K.  arvestades, et esineb mitmeid näiteid kolmandate riikide kehtestatud poliitikast ja meetmetest ning tendents takistada vaba ja õiglast juurdepääsu toorainele tärkava majandusega riikides, mis piirab ELi tööstuse juurdepääsu toorainele;

L.  arvestades, et teadusuuringute ja innovatsiooni tugevdamine etendab olulist osa jätkusuutlike toorainevarude edendamisel;

M.  arvestades, et STABEXi, SYSMINi ja FLEXi süsteemid peegeldavad Euroopa Liidu eelnevaid ja praegusi jõupingutusi arengumaade toetamiseks, mida mõjutab hindade ja sissetuleku ebastabiilsus;

N. arvestades, et hiljutine hinnatõus rahvusvahelisel tooraineturul on tingitud teatud tärkava majandusega riikide (nagu Hiina, India ja Brasiilia) suurenenud nõudlusest, muutunud ilmastikuoludest, mõne eksportiva riigi piirangutest, õitsengust põllumajandusliku kütuse turul, loomakasvatusest ning spekulatsioonidest aktsiaturul;

O. arvestades, et maailma vaesetest moodustavad suure enamuse naised, kelle ellujäämine ja elatusallikas sõltub tihti tooraine ostmisest, tootmisest ja muutmisest;

P.   arvestades, et rahvusvaheline üldsus on märkinud, et vaesuse kaotamiseks on vaja rahvusvahelist püüdlust saavutada konkreetsed sihid, mis on sätestatud aastatuhande arengueesmärkides ja mis tuleks saavutada enne 2015. aastat; arvestades, et arengumaade jaoks eluliselt olulistele tooraineprobleemidele tuleb pöörata piisavalt tähelepanu;

Q. arvestades, et kui edendatakse head juhtimist võib loodusvarade säästlik kasutamine vähendada vaesust ja edendada majanduskasvu; arvestades, et nõrk juhtimine loodusvarade poolest rikastes riikides võib põhjustada vaesust, korruptsiooni ja konflikte;

R.  arvestades, et kliima on muutumas ja selle põhjuseks on inimtegevus; arvestades, et tooraine ammutamine, tootmine ja muutmine põhjustab olulisel määral kasvuhoonegaasiheidet; arvestades, et ELi tööstusel lasuvad nimetatud probleemiga tegelemise tõttu üha suuremad piirangud, mis pärsivad ELi tööstuse konkurentsivõimet;

S.  arvestades, et Euroopa Liidul ei ole praegu sidusat strateegiat, mille abil tegeleda oma majanduse konkurentsivõimeprobleemidega, mis on tekkinud suurenenud konkurentsi tõttu juurdepääsul toorainetele,

ELi toorainevarude kindlustamine ja juurdepääsu tagamine toorainele maailmaturul

1.  nõustub, et juurdepääs toorainele ja kaupadele on ELi majanduse jaoks eluliselt oluline, sest puuduvad mitme tooraine omamaised varud;

2.  märgib murega võimalust, et nõudlus tooraine järele maailmaturul suureneb; on mures uurimiste teostamise piiratud võimaluste pärast lähitulevikus; märgib Euroopa ettevõtete vähest osalemist toorainete uurimises kolmandates riikides;

3.   on mures suundumuse pärast piirata kaubandust moonutavate meetmete abil juurdepääsu toorainele kolmandates riikides, kuid tunnustab siiski riikide õigust piirata juurdepääsu toorainele keskkondlikel põhjustel või vajaduse korral ebapiisavate varude tõttu; seda õigust tuleb kasutada koos muude siseriiklike meetmetega;

4.  on mures investeerimistegevuse pärast, mille eesmärk on parem juurdepääs toorainele ning mis ei vasta õiglase ja vaba konkurentsi standarditele ega hea juhtimise ja jätkusuutlikkuse põhimõtetele;

5.  palub, et komisjon edendaks investeeringuid toorainete ringlussevõtu tehnoloogiate uurimisse ja arendamisse ning toorainete tõhusasse ja säästlikku kasutamisse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles omistama sellele eesmärgile oma teadustegevuses rohkem tähtsust;

6.   nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks tooraineturule vaba ja õiglase juurdepääsu küsimusega Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO); palub, et komisjon tegeleks aktiivselt kaubandust moonutavate meetmete mitmepoolse kaotamisega toorainesektoris, austades samas täielikult piiranguid, mis on kehtestatud vähimarenenud maade arengut silmas pidades;

7.   palub, et komisjon omistaks vabakaubanduslepinguid või ühinemist WTOga käsitlevatel kahepoolsetel läbirääkimistel enam tähtsust tooraineturule vaba ja mittediskrimineeriva juurdepääsu küsimusele; seab kõikide võimalike kokkulepete puhul eesmärgiks kõikide kaubandust moonutavate meetmete kaotamise toorainesektoris, austades samas täielikult arengueesmärke; rõhutab, et nimetatud eesmärk on oluline tingimus kõikide võimalike kokkulepete hindamisel, mida Euroopa Parlament teostab;

8.  palub, et komisjon lisaks tooraine küsimuse turulepääsu strateegiasse; tunneb heameelt toorainega varustamist käsitlevate konsultatsioonide üle; kutsub komisjoni üles töötama välja toorainega varustamise kohta sidusat strateegiat; palub enda kaasamist väljatöötamise kõikides etappides;

Aitame arengumaadel ja eelkõige vähimarenenud maadel toorainest kasu saada

9.  väljendab kahetsust seoses sellega, et paljud arengumaad ja eelkõige vähimarenenud maad on pidanud piirduma tooraine tootmise ja ekspordiga, samas kui kõikuvad hinnad on aja jooksul langenud ja osutunud tõsiseks takistuseks nii vaesuse vähendamisel kui ka aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel; kuid möönab, et kaupade hinnatõus on aidanud kaasa mõne toorainest sõltuva arengumaa maksebilansi olulisele paranemisele; rõhutab võimalusi, mida toorainevarude ise uurimine ja haldamine tootjariikide jaoks kaasa võib tuua, kui järgitakse läbipaistvuse ja ausa konkurentsi põhireegleid;

10. kutsub komisjoni üles püüdlema moonutuste põhjuste tõhusa likvideerimise poole, tõstatades neid küsimusi järjekindlalt kahepoolsetel aruteludel ja läbirääkimistel, ning edendama mitmepoolsel tasandil WTO uute eeskirjade väljatöötamist;

11. toetab arengumaade ja eelkõige vähimarenenud maade pingutusi nende majanduse mitmekesistamisel ja majandustegevuse väljatöötamisel tootmise lõppetappidel, et kaasata ka töötlemine ja turustamine ning tõsta kvaliteeti, tootlikkust ja suurema lisandväärtusega toodete tootmist; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks vajaduse korral Euroopa Arengufondi kaudu toormaterjali käsitlevaid riiklikke arengu- ja mitmekesistamise strateegiaid;

12. arvab, et piirkondlike majandusraamistike ja tihedama piirkondliku koostöö kehtestamine arengumaade vahel on nende riikide jätkusuutliku majandusarengu seisukohalt äärmiselt oluline; rõhutab sellega seoses lõunas asuvate riikide omavahelise kaubavahetuse tähtsust nende riikide majandusarengu jaoks;

13. on arvamusel, et edendada tuleks pikaajalist piirkondlikku majandus- ja kaubanduskoostööd, mis võib viia vabakaubanduslepingute sõlmimiseni; märgib samas, et erinevates piirkondades esineb seoses vabakaubanduslepingutega raskusi; arvab, et Euroopa—Vahemere piirkonna vabakaubandusleping peaks olema esmatähtis, arvestades toorainekaubanduse tähtsust selles piirkonnas;

14. julgustab arengumaid ja eelkõige vähemarenenud maid leidma vajalikke investeeringuid ja kindlustama majanduslikku mitmekesistamist tugevdatud infrastruktuuri ja institutsioonide suutlikkuse tõstmise abil, edendades majandusarengu head juhtimist ning soodustades toodete pääsu ja levikut väiketootjatelt kohalikule turule, mis tugevdaks ka piirkondlikku integratsiooni ja suurendaks mastaabisäästu; nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks kaubandusabi olulise vahendina arengu edendamiseks ning tugevdaks olemasolevaid tehnoloogiasiirde mehhanisme, eriti kui kliimamuutusega tegelemise vahendit; palub, et komisjon edendaks toorainest saadud tulu läbipaistvust selliste programmide abil nagu mäetööstuse läbipaistvust käsitlev algatus (EITI);

15. julgustab komisjoni ja ELi ettevõtteid edendama keskkonnasõbraliku tehnoloogia siiret ja sellesse investeerima;

16. nendib, et Doha arengukava läbirääkimised vähendaks märkimisväärselt tollimaksude tõusmist; märgib, et Euroopa Liit on juba järkjärguliselt kaotanud tollimaksud põllumajandustoodetele, mis pärinevad vähimarenenud maadest (algatus „Kõik peale relvade”) ja paljudest AKV riikidest (majanduspartnerluslepingute kaudu), ning aitab arengumaadel kindlaks määrata ja rakendada eeskirju, mis käsitlevad konkreetseid tooteid ja tõhusaid kaitsemehhanisme turgude ja tootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks;

17. palub, et Euroopa Liidu liikmesriigid ja partnerid kogu maailmas, sh tärkava majandusega riigid, ratifitseeriksid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhilised töönormid ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni asjakohased suunised, eriti toorainete uurimise ja rafineerimise valdkonnas; usub, et kodanikuühiskonna ja riikide parlamentide kaasamine on keskkonnaalase ja sotsiaal-majandusliku säästva arengu seisukohalt äärmiselt oluline;

18. kutsub komisjoni üles rakendama toorainele juurdepääsu valdkonnas ulatuslikku ja tasakaalustatud strateegiat, võttes arvesse ELi tööstuse ja arengumaade huve;

19. kutsub komisjoni üles vaatama läbi hüvitiste maksmise kava (FLEX), veendumaks selle vastavuses ja tõhususes arengumaade ja eriti vähimarenenud maade toetamisel; usub, et riiklikul tasandil tuleb UNCTADi töö toetamiseks võtta asjakohaseid meetmeid;

20. kutsub komisjoni üles koguma andmeid ja tegema statistikat reaalselt toimuva rahvusvahelise toorainekaubanduse kohta; usub, et majanduspoliitika meetmete sihipärasemaks muutmiseks on vaja selget ülevaadet ülemaailmsetest tooraine kaubavoogudest, mida ei moonutaks puhtalt spekulatiivsed tehingud;

21. möönab, et põllumajanduslike toiduainetega ja põllumajandusliku toorainega kauplemise liberaliseerimine on arengumaade (eriti vähimarenenud maade) väiketalupidajatele toonud kaasa palju uusi probleeme; kuna väiketalupidamised koosnevad suures osas naistest, võib see nendele ülemääraselt suurt negatiivset mõju avaldada, kui nad ei suuda väliskonkurentsiga hakkama saada;

22. toetab arengumaid nende püüdlustes kindlustada kohalikele elanikele juurdepääs toidule; usub, et elujõulist poliitilist õigusruumi tuleb edaspidi tugevdada, võimaldamaks riiklike eeskirjade ja meetmete toimimist kõnealuse sektori arendamisel, samuti tuleb toetada naisi, kes kannavad kohalikes kogukondades peamist vastutust oma perede toitmise eest;

23. kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama, et Euroopa Liidu allkirjastatud mitmepoolsed, piirkondlikud ja kahepoolsed kaubanduslepingud on vastavuses jätkusuutliku arengu eesmärgiga; kutsub komisjoni üles võtma vajalikke õigusloomega seotud meetmeid kindlustamaks oma kaubanduse jätkusuutlikkuse mõju hindamiste integratsiooni ELi kaubanduspoliitika arendamisse, eriti kliima, soopõhise ja jätkusuutliku arengu perspektiivist lähtuvalt;

24. tunneb heameelt komisjoni teadaande üle, et 2008. aastal esitatakse teatis, mille eesmärk on parandada jätkusuutliku juurdepääsu tingimusi mineraalidele ja teisesele toormele ELis ja rahvusvahelisel tasandil;

25. märgib kasvavat kriitikat põllumajandusliku kütuse tootmise majanduslike ja keskkonnaalaste eeliste kohta; kutsub komisjoni üles ergutama seoses jätkusuutlike toorainevarudega teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis käsitleks ressursside tõhusat ammutamist ja arendamist ning kasutuselt kõrvaldatud toodetes kasutatud materjali taaskasutamist;

26. usub, et tooraine ammutamine, kogumine ja tootmine peaks toimuma jätkusuutlikkuse põhimõtte kohaselt, mis austab ökosüsteemide looduslikke protsesse ja ei püüa neid muuta;

27. nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks pingutusi, et saavutada konfliktide rahastamiseks kasutatavate ressursside kohta rahvusvaheline kokkulepe, mille peamine eesmärk oleks keelata igasugune kauplemine ressurssidega, mis on relvastatud konfliktide põhjuseks või nende tulemus; nõuab vahepeal määruse väljatöötamist, millega keelatakse konfliktide rahastamiseks kasutatavate ressurssidega kauplemine ja nende turustamine Euroopa Liidus ning nõuab tungivalt, et kõik teemandikaubanduses osalevad riigid toetaksid täielikult töötlemata teemantide rahvusvahelist kaubandust reguleerivat Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi; nõuab läbipaistvuse edendamist mäetööstuse läbipaistvuse algatuse ja muude algatuste kaudu;

28. kordab oma ülekutset komisjonile ja nõukogule edendada õiglast kaubandust ja teisi sõltumatult kontrollitavaid kaubanduse algatusi, mille eesmärk on tõsta arengumaade väikeste ja ebasoodsas olukorras olevate tootjate toetamisel sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid; julgustab Euroopa Liidu riigiasutusi integreerima õiglase kaubanduse ja jätkusuutlikkuse kriteeriumit avalikesse pakkumistesse ja ostupoliitikasse;

29. väljendab muret seoses tõsiasjaga, et üha suuremat osa maailma ressurssidest kasutatakse loomakasvatuseks; tuletab meelde FAO 2006. aasta novembris avaldatud aruannet „Eluskarja pikk vari”, milles hinnatakse, et lihatööstus ja karjakasvatus põhjustavad 18% maailma kasvuhoonegaasiheite koguhulgast, mis kiirendab ka metsa hävimist arengumaades; kutsub komisjoni üles võtma kõnealuses sektoris vajalikke meetmeid ning kehtestama rahvusvaheliste kliimaläbirääkimiste raames metsade raadamise ärahoidmiseks stimuleerivaid meetmeid;

30. usub, et mäetööstuse läbipaistvuse algatust, mille eesmärk on tugevdada mäetööstuse sektoris läbipaistvuse ja vastutuse parandamise abil juhtimist, rakendatakse kogu maailmas, et pakkuda arengumaadele paremaid võimalusi saada loodusvarade eest nende väärtusele vastavat tasu;

31. rõhutab, et kõrged naftahinnad tugevdavad vajadust võtta energiapoliitikas kiiresti kasutusele erinev lähenemine, mille eesmärk oleks energiatõhususe parandamine ja muude energiaallikate, sh taastuvenergia, ulatuslik kasutamine;

32. mõistab, et kliimamuutus tabab kõige teravamalt kogukondi, mis juba seisavad silmitsi märkimisväärsete sotsiaalsete ja majandusprobleemidega; saab aru, et eelkõige naised on eriti ebasoodsas olukorras; julgustab tegema pingutusi kohalikul tasandil, kasutades asjakohast rahvusvahelist rahalist ja tehnilist tuge;

33 väljendab muret seoses sellega, et Hiina ei luba välisettevõtetel omada enamusosalust sellistes sektorites nagu terasesektor ning on võtnud kasutusele rea mehhanisme, millega piiratakse metalltoorme eksporti või antakse valitsuse abi selle ostmiseks välisallikatelt; nendib, et selline tegevus põhjustab tõsiseid raskusi ELi tööstusele ja sellega tuleb tegeleda kõikide kättesaadavate vahendite, sealhulgas tugevdatud dialoogi abil;

34 juhib tähelepanu sellele, et mõne tärkava riigi (eriti Hiina) uus kaubanduspoliitika, mille raames otsitakse toorainet kogu maailmas, eriti Aafrikas, mõjutab märkimisväärselt ja negatiivselt Euroopa Liidu juurdepääsu toorainele sellel mandril, kuna see lähenemine tugineb riikide kahepoolsetele suhetele ja ei käsitle inimõigusi, ettevõtete sotsiaalset vastutust ega keskkonnaalaseid või sotsiaalseid standardeid;

35. tunneb heameelt komisjoni algatuse üle jätkata rahvusvahelisi kaubanduskokkuleppeid rikkuvate toimimistavadega tegelemisel kõikide olemasolevate vahendite kasutamist, nagu teatati teatises KOM(2008)0108;

36. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitustele ja parlamentidele ning asjaomastele rahvusvahelistele organisatsioonidele, nagu ÜRO kaubandus- ja arengukonverents, Maailma Kaubandusorganisatsioon, Maailmapank, ÜRO toorainefond ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.

• [1]  ELT C 272 E, 13.11.2003, lk 277.
• [2]  ELT C 39 E, 13.2.2004, lk 79.
• [3]  ELT C 64 E, 12.3.2004, lk 607.
• [4]  ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 261.
• [5]  ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 548.
• [6]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0196.
• [7]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0203.
• [8]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0576.

SELETUSKIRI

ÜRO poolt 2000. aastal vastu võetud aastatuhande arengueesmärgid olid maailma juhtivate riikide lootusrikas lubadus maailma vaestele. 15 aasta jooksul täitmiseks seati üles kaheksa eesmärki, mis peaksid maailma vaeseimate riikide ja inimeste olukorda tunduvalt parandama. Eesmärgiks oli kõrvaldada äärmine vaesus ja suurendada võrdsust meeste ja naiste vahel. Kõigile lastele taheti anda võimalus alghariduse omandamiseks ja AIDSi levikule taheti panna piir. Erinevad eesmärgid varustati arvuliste näitajatega, et võimaldada töö edenemise pidevat hindamist.

2005. aastal möödus kolmandik kavandatud ajast ning oli aeg arengu esialgseks hindamiseks. 2005. aasta septembris tuli ÜRO kokku erakorraliseks istungiks. Sellel kohtumisel ilmnes, et kuigi teatav areng oli toimunud, tuli eesmärkide saavutamiseks aastaks 2015 teha märkimisväärseid jõupingutusi, eriti maailma vaeseimates riikides.

Aastatuhande arengueesmärkide saavutamise võimalikkus sõltub hulgast teguritest. On vajadus nii rahvusvaheliste algatuste kui ka riiklike meetmete rakendamiseks erinevates riikides. Teisisõnu ei ole tõenäoliselt olemas ühte ilmset abinõu, mida maailma juhtivad riigid võiksid vaesuse kaotamiseks kasutada.

Järsud kliimamuutused on aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele kõige suurem oht. Kuigi tööstusmaailm kannab suurimat ajaloolist vastutust kasvuhoonegaaside heite eest, on enim ohustatud siiski arengumaad. Üleujutused, põuad ja drastilised kliimamuutused on juba tegelikkus, mille on põhjustanud ülemaailmne soojenemine.

2007. aasta novembris märkis IPCC oma neljanda hindamisaruande viimases osas, et aastaks 2020 tuleb kasvuhoonegaaside heidet piirata 25–40 %ni, seda rõhutati ka Balis 2007. aasta detsembris. Kasvuhoonegaaside heite märkimisväärseks vähendamiseks vajalike meetmete saavutamiseks tuleb koordineerida kõik poliitikavaldkonnad. Ka kaubanduspoliitika peab kandma vastutust kliimamuutuste vastu võitlemise eest, tuleb vähendada ebavajalikku kasvuhoonegaaside heidet ja leida poliitilised vahendid kauplemise hõlbustamiseks nn roheliste kaupadega (uus arukas tehnoloogia jne). EL peab asuma juhtima võitlust kliimamuutuste vastu.

Igal juhul sõltub see suurel määral rahastamisest ja juurdepääsust erinevatele ressurssidele. Seda võib teha rahvusvaheliste ülekannete teel maailma rikastelt aladelt vaestele abi ja asjakohaste arengualgatuste korras. Kuid see sõltub ka vaeste riikide võlgade laiaulatuslikust kustutamisest. Täna ei vajata Ameerika Ühendriikidelt, ELilt ja teistelt rikastelt riikidelt rohkem retoorikat ja lubadusi: kord antud lubadusi tuleks hoopis täita. See turgutaks ülemaailmset tööd aastatuhande arengueesmärkide saavutamise nimel.

Teine otsustav samm oleks arengumaades kohalikul tasandil jõukuse ja ressursside tekkimiseks võimaluste loomine ning parandamine. Siit hakkab selguma, kui oluline on arengu puhul toorainega kauplemine. Väga suur osa arengumaadest on praegu väga sõltuvad ühe või mõne üksiku tooraine, näiteks kohvi või kakao ekspordist.

Nende toodete hindade osas on mõnda aega valitsenud seisak, eriti võrreldes tööstuskaupade ja kapitalikaupade hindade arenguga. See tähendab, et paljud arengumaad on kogenud eksporditulu langust, samas kui import on muutunud kallimaks.

Peale üldise hindade seisaku on toorainekaubanduses teine väga tähtis tegur mitmetel turgudel ilmnenud lühiajaline hinnatundlikkus. Mõnel juhul on see tähendanud kaupade hinna väga järsku tõusu või langust kõigest mõne kuu jooksul. Selles tundlikkuses on osaliselt süüdi tootmis- või transpordisüsteeme muutnud ilmamuutuste ja/või tehnoloogiliste uuenduste põhjustatud tootmisraskused.

Arengumaal, kus märkimisväärne osa riiklikust aastatulust sõltub ühe tooraine või väheste toorainete ekspordist, võivad need järsud hinna- ja sissetuleku kõikumised viia suurte probleemideni. See omakorda mõjutab riiklikku planeerimist ja riigikulutusi. Veelgi enam, see võib ka toormetootjate jaoks investeeringute tegemise planeerimise ja prognoosimise keeruliseks muuta.

Alles viimastel aastatel on tooraine hinnad hakanud tunduvalt tõusma. Selle arengusuuna põhjuseks on suures osas järsk nõudluse kasv selliste uute esilekerkivate majanduste nagu Hiina poolt, kliimamuutuste põhjustatud tootmisprobleemid ning teravilja kasutamine kariloomade söödaks ja biokütuste tootmiseks.

Ja siiski on tulevikuväljavaated ebakindlad. Kui Ameerika Ühendriikides toimub majanduslangus või kui Hiina tööstuses on palju kitsaskohti, võib olukord järsult muutuda. See mõjutaks ka toorainekaubandust. Järsud muutused võivad tuleneda ka rahvusvahelistel turgudel ilmnevatest spekulatsioonidest toorainega, mis võivad konkreetsete kaupade hindu üles kruvida või all hoida.

Arengu seisukohalt viib toorainega kauplemine paljud asjad otsustavasse järku. Nende hulgas on jätkuv vajadus tulude stabiliseerimiseks hinnakõikumiste kontekstis ja seega prognoosi täpsuse suurendamiseks tootjariikide osas. Selle eesmärgi saavutamiseks võib kasutada erinevaid poliitilisi vahendeid. Üheks võimaluseks on arendada välja rahvusvaheline finantssüsteem tulude stabiliseerimiseks eri eksportijariikides. Selles valdkonnas on võimalik saada olulisi kogemusi ELi süsteemist FLEX, mis toetab AKV riike, ning UNCTADi ja teiste tehtavast tööst.

Teiseks aspektiks on vajadus vähendada sõltuvust tooraine ekspordist, turgutades majanduse mitmekesistumist eri arengumaades. Arenenumad tootmissüsteemid, mis võimaldaksid suurema lisandväärtusega kaupade töötlemist ja tootmist, tekitaksid suurema kasvu ja prognoositavamad tulud. Sellega seoses tuleks enam toetada kohalikke mitmekesistamisstrateegiaid ning piirkondlikku integratsiooni ja investeeringuid.

Selles osas on just põllumajandusel eriti oluline roll. Paljudes vaestes riikides on põllumajandus peamine majandusharu, mis loob erinevaid töökohti ja pakub toitu riigi enda elanikkonnale. Investeeringud ja algatused põllumajandussektoris võivad omada olulist mõju kogu arengumaade sotsiaalmajandusele. Neil oleks oluline mõju ka naistele, kes sageli mängivad kohalikus põllumajanduses keskset rolli.

Aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseni aastal 2015 jääb vaid seitse aastat. Aeg hakkab otsa saama. Samal ajal koormavad käimasolevat arendustööd kliimamuutuste põhjustatud riskid. Vaja on edasisi jõupingutusi ja ressursse. See nõuab nii rahvusvahelist koostööd kui ka võimet tegutseda riiklikul tasandil. Kuid kiired muutused, mida me praegusel ajal rahvusvahelistel tooraineturgudel näha võime, rõhutavad vajadust tegutseda jätkusuutliku arengu ja ülemaailmse solidaarsuse nimel.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	27.3.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	23 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Daniel Caspary, Françoise Castex, Christofer Fjellner, Béla Glattfelder, Ignasi Guardans Cambó, Jacky Hénin, Syed Kamall, Marusya Ivanova Lyubcheva, Erika Mann, David Martin, Vural Öger, Georgios Papastamkos, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Iuliu Winkler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jean-Pierre Audy, Harlem Désir, Jens Holm, Sajjad Karim, Rovana Plumb, Zuzana Roithová, Zbigniew Zaleski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Sepp Kusstatscher