Menetlus : 2007/2217(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0138/2008

Esitatud tekstid :

A6-0138/2008

Arutelud :

PV 07/05/2008 - 15
CRE 07/05/2008 - 15

Hääletused :

PV 08/05/2008 - 5.8
CRE 08/05/2008 - 5.8
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0194

RAPORT     
PDF 157kWORD 123k
9.4.2008
PE 400.633v03-00 A6-0138/2008

ELi valimiste vaatlemise missioonid: eesmärgid, tavad ja tulevased väljakutsed

(2007/2217(INI))

Väliskomisjon

Raportöörid: Véronique De Keyser, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra

Arvamuse koostaja (*):

Jürgen Schröder, arengukomisjon

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 arengukomisjonI ARVAMUS(*)
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi valimiste vaatlemise missioonide kohta: eesmärgid, tavad ja tulevased väljakutsed

(2007/2217(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, eriti selle artiklit 25;

 võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni, Kopenhaagenis 1990. aastal kokkulepitud OSCE kohustusi ning Istanbuli tippkohtumist 1999. aastal, kus kõik OSCE osalisriigid kohustusid oma valimistele kutsuma rahvusvahelisi vaatlejaid, ja eelkõige demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste bürood (ODIHR), Aafrika inimeste ja rahvaste õiguste hartat ning Ameerika inimõiguste konventsiooni;

 võttes arvesse deklaratsiooni rahvusvahelise valimiste vaatlemise põhimõtete kohta ja rahvusvaheliste valimisvaatlejate tegevusjuhendit, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsioon kinnitas 27. oktoobril 2005. aastal;

 võttes arvesse kõiki ELi ja kolmandate riikide vahelisi lepinguid ning kõnealustes lepingutes sisalduvaid inimõiguste- ja demokraatiaklausleid;

 võttes arvesse ELi lepingu artikleid 3, 6 ja 11 ning EÜ asutamislepingu artikleid 3, 177, 179 ja 181a;

 võttes arvesse 12. detsembril 2007. aastal Strasbourgis välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1889/2006 rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas(1) (EIDHR);

 võttes arvesse komisjoni 11. aprilli 2000. aasta teatist ELi valimisabi ja -vaatluste kohta;

 võttes arvesse oma 15. märtsi 2001. aasta resolutsiooni komisjon teatise kohta ELi valimisabi ja -vaatluste kohta(2);

 võttes arvesse ELi suuniseid valimiste vaatlemise kohta(3) ja ELi suuniseid valimiste vaatlejate valiku ühiste kriteeriumide kohta(4);

 võttes arvesse nõukogu dokumenti valimisabi ja -vaatluste kohta(5);

 võttes arvesse oma 25. aprilli 2002. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta ELi rolli kohta inimõiguste ja demokratiseerimise edendajana kolmandates riikides(6);

 võttes arvesse ELi aastaaruandeid inimõiguste kohta;

 võttes arvesse oma aastaaruandeid inimõiguste kohta maailmas;

 võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 21. novembri 2007. aasta resolutsiooni valimiste ja valimisprotsesside kohta AKV ja ELi riikides(7);

 võttes arvesse oma esimeeste konverentsi 8. novembri 2001. aasta otsust valimiste koordineerimise rühma loomise kohta,(8) 12. mai 2005. aasta otsust valimiste vaatlemise missioone reguleerivate rakendussätete kohta,(9) 21. septembri 2006. aasta otsust delegatsioonide tööd reguleerivate rakendussätete kohta(10) ja 8. juuni 2006. aasta otsust suuniste kohta Euroopa Parlamendi valimisvaatlejate delegatsioonidele(11);

 võttes arvesse ELi valimiste vaatlemise missioonide esialgseid avaldusi ja lõpparuandeid ning oma valimisvaatlejate delegatsioonide aruandeid;

 võttes arvesse valimiste koordineerimise rühma aastaaruandeid;

 võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A6–0138/2008),

A. arvestades, et valimised tuleb korraldada vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele;

B.  arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsioonis on sätestatud, et kõigil kodanikel peab olema õigus vabalt valida esindajaid korrapäraselt peetavatel õiguspärastel valimistel, mis tuleb läbi viia üldise ja võrdse valimisõiguse alusel salajase hääletamise teel, et kõnealune õigus on kinnitatud kõigis muudes peamistes rahvusvahelistes ja piirkondlikes inimõigusi käsitlevates õigusaktides ning see on tõelise demokraatia olemuslikult tähtis element, mille järgimist Euroopa Liit on oma aluslepingutes kinnitanud;

C. arvestades, et valimiste vaatlemine aitab kaasa põhiliste inimõiguste, täpsemalt kodaniku- ja poliitiliste õiguste, üldisele edendamisele ja kaitsmisele; arvestades, et tõeliselt demokraatlik valimisprotsess eeldab sõnavabaduse ja vaba meedia austamist, õigusriigi põhimõtete järgimist, erakondade loomise ja riigiasutuste ametikohtadele kandideerimise õigust, mittediskrimineerimist ja võrdseid õigusi kõigi kodanike jaoks ning muid põhilisi inimõigusi ja põhivabadusi, mille kaitsmisele ja edendamisele kõik OSCE osalisriigid on pühendunud;

D. arvestades, et valimiste rahvusvahelise vaatlemise eesmärgiks on valimisprotsessi õiguspärasuse suurendamine, üldsuse usalduse suurendamine valimiste vastu, valimispettuse takistamine ja selle paljastamine seal, kus see ilmneb, ning analüüside teostamine, aruannete koostamine ja soovituste andmine valimisprotsessi kõigi aspektide parandamiseks täielikus koostöös vastuvõtjariigiga, mis tahes vaidluste lahendamine ning inimõiguste ja demokraatia üldine kaitse;

E.  arvestades, et valimiste vaatlemine uue ja areneva demokraatiaga riikides on ELi prioriteet, mis väljendab ELi pühendumist vastupidavate demokraatlike struktuuride ülesehitamisele kaasaaitamisele uue demokraatiaga riikides ja demokraatia suunas liikuvates riikides;

F.   arvestades, et vaesuse vähendamine, mis on ELi arengupoliitika keskne eesmärk, eeldab osalusdemokraatia ning vastutustundeliste ja korruptsioonivabade valitsuste olemasolu, nagu tõdeti AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 1. aprillil 1999. aastal Strasbourgis vastuvõetud resolutsioonis AKV-ELi koostöö ja osalemise kohta AKV riikide valimisprotsessides ning ühisassamblee rolli kohta(12);

G. arvestades, et partnerlus AKV riikide ja ELi vahel toetab aktiivselt inimõiguste, demokratiseerimisprotsesside, õigusriigi põhimõtete tugevdamise ning hea valitsemistava edendamist, nagu rõhutatakse koostöölepingus ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel(13), millele kirjutati alla 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Cotonou leping);

H. arvestades, et deklaratsioon rahvusvahelise valimiste vaatlemise põhimõtete kohta ja rahvusvaheliste valimisvaatlejate tegevusjuhend võeti 2005. aastal vastu ÜRO egiidi all ja need on heaks kiitnud nii komisjon kui ka Euroopa Parlament, samuti 32 muud rahvusvahelist valitsusorganisatsiooni ja valitsusvälist organisatsiooni;

I.   arvestades, et nimetatud deklaratsioonis esile tõstetud põhimõtted hõlmavad kõikehõlmavust, sõltumatust ja erapooletust, läbipaistvust ja teavitamist, professionaalsust, analüüsi ja nõuandeid, vastuvõtjariigi suveräänsuse austamist, kaasa arvatud vajadust saada vaatlusteks kutse, koostööd eri vaatlusorganisatsioonide vahel ja selgelt ebademokraatlike valimisprotsesside õiguspärasuse mitte tunnistamist;

J.   arvestades, et alates eespool mainitud komisjoni teatise vastuvõtmisest 11. aprillil 2000. aastal on saadetud üle 50 ELi valimiste vaatlemise missiooni 32 riiki Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas; arvestades, et siiski on märkimisväärne, et palju vähem valimiste vaatlemise missioone on saadetud Vahemere lõunapiirkonna riikidesse;

K. arvestades, et demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo kaudu eraldatakse ELi valimiste vaatlemise missioonidele igal aastal üle 30 miljoni euro;

L.  arvestades, et riigis, kus valimised toimusid, omab demokraatlikult valitud parlament vähe väärtust, kui sellel institutsioonil ei ole märkimisväärset võimu ja kui täidesaatev võim tema üle domineerib;

M. arvestades, et mõnesid ELi valimiste vaatlemist puudutavaid peamisi tulevasi väljakutseid tuleb alles käsitleda, näiteks elektroonilise hääletamise tähtsuse tõus;

N. arvestades, et eespool mainitud komisjoni 11. aprilli 2000. aasta teatis oli pöördepunktiks ELi lähenemisviisis valimiste vaatlemisele, luues kõikehõlmava kogu valimisprotsessi katva meetodi alates valimiseelsest etapist kuni valimisjärgse etapini, mis on osutunud väga edukaks ja mille tulemusel on EList saanud juhtiv organisatsioon rahvusvahelise valimiste vaatlemise valdkonnas;

O. arvestades, et ELi valimiste vaatlemise missioonide saatmine on ELi välispoliitika võtmetähtsusega element ja see kujutab endast koos valimisabiga tähtsat vahendit ELi-poolsel pühendumisel demokraatia, arengu ja rahu väärtuste edendamisele;

P.  arvestades, et edukad valimised saavad toimuda ainult demokraatlike väärtuste pikaajalise juurutamise raames ühiskonnas, võttes arvesse vajadust saavutada Euroopa konsensus demokraatia edendamise osas ning hõlmates hääletajate ja kodanike harimist, tugevaid mehhanisme inimõiguste järgimiseks, sõltumatu ja pluralistliku kodanikuühiskonna olemasolu, seadusandliku ja täidesaatva võimu lahususe austamist;

Q. arvestades, et valimiste vaatlemine on pikaajaline protsess, mis jaotub kolmeks perioodiks: valimiseelne etapp, valimispäev ja valimisjärgne etapp, ja arvestades, et kõiki neid etappe tuleks rangelt ja erapooletult analüüsida esmaallikatest saadud andmetele tuginedes;

R.  arvestades, et ehkki neid kolme etappi võivad vaadelda erinevad vaatlejad, peab nende tegevus olema vastastikku täiendav ja hästi kooskõlastatud;

S.  arvestades, et vaieldamatult pakub parlamendiliikmete ja endiste parlamendiliikmete tegutsemine valimisvaatlejatena lisandväärtust, mis täiendab ELi valimiste vaatlemise missioonide poolt pakutut, kuid see iseenesest ei taga valimisprotsessi ranget hindamist;

T.  arvestades, et Euroopa Parlamendil on ELi valimiste vaatlemise missioonidel keskne roll, kuna peavaatlejaks määratakse Euroopa Parlamendi liige ja enamasti on Euroopa Parlamendi valimiste vaatlemise delegatsioon täielikult integreeritud ELi valimiste vaatlemise missiooni struktuuri;

U. arvestades, et ELi valimiste vaatlemise missioonide järelmeetmed peavad olema ühtsemad ja laiahaardelisemad nii tehnilisel kui ka poliitilisel tasandil;

V. arvestades, et kuigi on oluline jätkata ELi valimiste vaatlemise missioonide saatmise poliitikat tingimustes, mis võimaldavad täita ülesandeid erapooletult, laiahaardeliselt ja kaasatud töötajate jaoks turvaliselt, ei tohi Euroopa Liit vaikida valimiste läbiviimise osas olukorras, kus sellised tingimused puuduvad,

1.  kinnitab oma kindlat tahet aidata kaasa demokraatiaprotsesside tugevdamisele, tugevdades oma osalemist valimiste vaatlemises, ELi valimiste vaatlemise missioonide järelmeetmetes ja parlamentaarse suutlikkuse suurendamises;

2.  on seisukohal, et valimiste läbiviimist ei saa pidada tingimata ainsaks demokraatia näitajaks, kuid sel on demokratiseerimisprotsessile siiski positiivne mõju, mõõdetuna kodanikuvabaduste alal saavutatud edusammudes, tingimusel et on tagatud poliitiline pluralism, kogunemisvabadus, ühinemisvabadus, sõnavabadus, võrdne juurdepääs meediale, salajane hääletamine ja inimõiguste austamine;

3.  rõhutab, et uue ja areneva demokraatiaga riikides peaks valimiste vaatlemine olema jätkuvalt prioriteet, kuna kõnealustele riikidele on rahvusvahelistest valimiste vaatlemistest ja neil põhinevatest soovitustest üldiselt kõige enam kasu;

4.  avaldab kahetsust, et ELil puudub siiani ühine kõikehõlmav demokraatia edendamise strateegia, ja nõuab tungivalt, et kõik ELi institutsioonid ja liikmesriigid jätkaksid oma jõupingutusi, et muuta võimalikuks sellise strateegia vastuvõtmine; nõuab seoses sellega tungivalt, et kõik ELi institutsioonid ja liikmesriigid lepiksid kokku Euroopa konsensuse loomises demokraatia küsimuses;

5.  on ülalöeldut silmas pidades seisukohal, et valimiste vaatlemine on kõigest esimene samm demokraatia suunas ja et seda peavad täiendama muud, piisavalt rahastatud tegevused ja valimisjärgsed meetmed demokraatia edendamiseks, eelkõige riikide parlamentide, erakondade, avaliku teenistuse, valitsusväliste osalejate ja kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamise ning inimõiguste ja hea valitsemistava edendamise abil; palub seepärast eelarve ülemmäära säilitamist tasemel, millega komisjon on nõustunud, st umbes 25 % demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendist ELi valimiste vaatlemise missioonidele finantsperspektiivi 2007–2013 seitsme aasta pikkuse perioodi vältel; palub komisjonil nimetatud eelarvevahendite raames eraldada summad valimiste ettevalmistamisega seotud tegevuste tarbeks, sealhulgas kohalike valimisvaatlejate väljaõpe, hääletajate harimine ja muud tegevused, mis on olulised vabade ja õiglaste valimiste pikaajaliseks tagamiseks;

6.  avaldab tunnustust OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroole, kelle teedrajav töö on ELi valimiste vaatlemise meetodit tugevalt innustanud;

7.  kinnitab veel kord demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo valimiste vaatlemise missioonide olulist rolli OSCE piirkonnas, kuhu EL reeglina ei saada valimiste vaatlemise missioone; kiidab demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste bürood tema töö kvaliteedi eest, mis on olnud suureks inspiratsiooniks ELi valimiste vaatlemise metoodikale, ja kõrgete läbipaistvuse ja sõltumatuse standardite järgimise eest; väljendab oma muret mõnede OSCE osalisriikide avalduste ja tegude pärast, kes seavad kahtluse alla demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo mandaadi ja õõnestavad tema missioonide tulemuslikkust, rahastamist ja sõltumatust; palub OSCE osalisriikidel ja Euroopa Ülemkogul kinnitada demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo staatust peamise valimiste vaatlemise organina OSCE piirkonnas; mõistab eelkõige hukka teatud OSCE osalisriikide kehtestatud piirangud valimiste vaatlemise missioonide kestusele ning vaatlejatele viisade väljastamisest keeldumise või väljastamisega viivitamise, mis on demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste bürool teinud võimatuks täita oma mandaati;

8.  tunneb heameelt ELi valimiste vaatlemise missioonide positiivse panuse üle demokraatiaprotsesside tugevdamisse, inimõiguste, põhivabaduste, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtete austamise suurendamisse ning eelkõige valimisprotsesside tugevdamisse kogu maailmas;

9.  tuletab meelde komisjoni ja Euroopa Parlamendi 11. septembril 2007. aastal toimunud seminari järeldusi, mille kohaselt peavad metoodika, identiteedi ja nähtavusega seotud põhjustel ELi valimiste vaatlemise missioonid jätkama tööd muudest rahvusvahelistest ja riiklikest vaatlejatest sõltumatult; on seisukohal, et see ei takista siiski korralist ja tihedat koostööd muude vaatlejate organisatsioonidega kohapeal ega ka täiendavat ELi toetust riiklike ja piirkondlike vaatlusorganisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks;

10. rõhutab ELi metoodika edu, kuid kutsub komisjoni üles seda veelgi parandama ja ajakohastama, lisades sellesse väljakujunenud tavasid ja käsitledes uusi väljakutseid;

11. rõhutab, et see edu on teinud EList juhtiva organisatsiooni rahvusvaheliste valimiste vaatlemise valdkonnas ja et ELi valimiste vaatlemise missioonide professionaalsetele oskustele keskendumine on oluliselt kaasa aidanud suure arvu kõrge kvalifikatsiooniga ja kogenud valimisekspertide esilekerkimisele; rõhutab lisaks, et ELi valimiste vaatlemise missioonide professionaalsed oskused tõhustavad ELi panust püsiva teadlikkuse juurutamisse seoses erinevate elementidega, millest demokraatlik valimisprotsess koosneb; on seoses sellega seisukohal, et arvestada võiks endiste Euroopa Parlamendi liikmete kogemusi lühiajaliste ja pikaajaliste vaatlejatena;

12. palub komisjonil võtta vastavad meetmed, et tugevdada veelgi kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike vaatlejate osalust valimisprotsessides;

13. rõhutab, kui tähtis on ELi lühi- ja pikaajaliste vaatlejate hoidumine igasugusest käitumisest, mida kohalik elanikkond võib pidada kohaliku kultuuri suhtes patroneerivaks, üleolevaks või lugupidamatuks; on sellega seoses seisukohal, et ELi vaatlejad peaksid vajaduse korral liituma kohalike vaatlejatega;

14. tervitab kindlakskujunenud tava määrata ELi valimiste vaatlemise missioonide peavaatlejateks Euroopa Parlamendi liikmed, nõuab, et määramisprotsess oleks selge ja läbipaistev, et tagada peavaatlejate usaldusväärsus, ja rõhutab, et ehkki oma mandaadi kehtivusaja jooksul teevad nad tihedat koostööd komisjoniga ja muude ELi institutsioonidega, peaksid nad alati säilitama selge ja kindlalt määratletud sõltumatuse, millesse ei sekkuta;

15. tervitab kõnealuse metoodika osana vastuvõetud soolise võrdsuse poliitikat vaatlejate, sealhulgas peavaatleja, valimisel, sõltumata missiooni raskusest;

16. on arvamusel, et selle keele oskus, mida räägitakse valimisi korraldavas riigis (nt hispaania keel Boliivias), peaks olema vaatlejate määramisel osutavaks kriteeriumiks, sest kohalike inimestega otse suhtlemise võimalus hõlbustab vaatlejatel riigi sotsiaalse ja poliitilise olukorraga täiel määral tutvumist;

17. on arvamusel, et valimiseelsel perioodil peaksid vaatlejad lisaks kandidaatidega ja valimiskomisjoni ametnikega kohtumisele saama kohtuda ka valimisi korraldava riigi muude rühmadega;

18. tervitab oma valimiste vaatlemiste delegatsioonide positiivset kogemust, mille nad on saanud ELi valimiste vaatlemise missioonide raames, millele nad annavad olulist lisandväärtust, muutes nende järeldused õiguspärasteks ja muutes neid nähtavamaks ning vastuvõetavamaks, kuid rõhutab, et kõnealuste järelduste usaldusväärsus sõltub metoodika rangest kohaldamisest kogu vaatlemisprotsessi jooksul;

19. tervitab Euroopa Parlamendi endiste liikmete ühenduse tehtud tööd rahvusvahelise valimiste vaatlemise instituudi rajamisel koostöös Kanada parlamendi endiste liikmetega ja Ameerika Ühendriikide Kongressi endiste liikmete ühendusega; märgib, et rahvusvahelise valimiste vaatlemise instituudi liikmed on osalenud mitmete valimiste vaatlemisel, ja juhib lisaks tähelepanu sellele, et kõigist praegustest Euroopa Parlamendi liikmetest saavad ühel päeval endised liikmed ning et nende kogemused on demokraatiaprotsessi edasisel arendamisel hindamatud;

20. kutsub kõiki valimiste vaatlemise delegatsioonides osalevaid Euroopa Parlamendi liikmeid üles jätkuvalt järgima sellistele delegatsioonidele kehtestatud suuniseid; rõhutab eetikakoodeksi olulisust valimiste vaatlejatele, mida kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi liikmete suhtes;

21. tunnistab, et mitmel juhul on Euroopa Parlamendi vaatlusdelegatsioonides vaatlejaid puudu olnud, ning leiab, et sellistel puhkudel võiks pidada arukaks endiste liikmete lisamist kohtade täitmiseks; nõuab tungivalt, et vastavad Euroopa Parlamendi poliitilised asutused kõnealust ettepanekut kaaluksid;

22. rõhutab, et fraktsioonide vaatlejate delegatsioonid ei esinda Euroopa Parlamenti, ja kutsub kõnealuseid delegatsioone üles hoiduma mis tahes tegevusest, mis võiks ametlike Euroopa Parlamendi valimiste vaatlemise delegatsioonide ja ELi valimiste vaatlemise missioonide usaldusväärsust ning nähtavust kahjustada;

23. märgib, et ELi institutsioonide vaheline ja komisjonisisene kooskõlastatus on üldiselt olnud hea; avaldab siiski kahetsust, et mõnel juhul on ühtekuuluvus olnud väga väike, jättes selles osas parandamiseks veel ruumi;

24. rõhutab eriti ELi valimiste vaatlemise missioonide vaatlustulemusi käsitlevate kõigi avalike avalduste kooskõlastamise tähtsust ja ELi valimiste vaatlemise missiooni esialgse avalduse teatavakstegemisele eelneva mis tahes avalduse esitamise vältimise tähtsust ning rõhutab keskset rolli, mida nähtavuse ja usaldusväärsuse seisukohalt omab pressikonverents, kus esialgne avaldus esimest korda teatavaks tehakse; nõuab, et nii pressiteated kui ka vaatlustulemuste aruanded avaldataks ajakava alusel, mis võtab arvesse kohapealseid tundlikke teemasid seoses valimistega;

25. soovitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu suhete parandamiseks nõukogul osaleda valimiste koordineerimisrühma kohtumistel, samuti Euroopa Parlamendile vaatlejastaatuse andmist nõukogu inimõiguste töörühma kohtumistel;

26. palub komisjonil assotsiatsioonilepinguid või strateegilisi partnerlusi käsitlevate läbirääkimiste puhul kaaluda, kuidas hõlmata valimisprotsesside jälgimise teostatavust Vahemere lõunapiirkonna riikides ja Lähis-Ida riikides;

27. on seisukohal, et tulemuslikud ja tulemustele suunatud ELi valimiste vaatlemise missioonide järelmeetmed on peamine käsitlemist vajav küsimus ja et vahet tuleks teha tehniliste ja poliitiliste järelmeetmete vahel, millesse kõik ELi institutsioonid ja liikmesriigid peaksid kõigil tasanditel kaasatud olema;

28. soovitab ELi valimiste vaatlemise missioonide antud soovituste rakendamist hoolikalt jälgida, eriti juhtudel, kus valimisabi ei pakuta;

29. palub kõigil ELi institutsioonidel ning eriti nõukogul ja liikmesriikide valitsustel lisada ELi valimiste vaatlemise missioonide vaatlustulemused ja soovitused oma poliitilistesse dialoogidesse asjaomaste riikidega, samuti oma demaršidesse, deklaratsioonidesse, resolutsioonidesse, avaldustesse ja täiendavatesse meetmetesse;

30. palub eelkõige komisjonil lisada ELi valimiste vaatlemise missioonide soovitused kõikidesse tegevuskavadesse seoses Euroopa naabruspoliitika riikidega, kus valimiste vaatlemise missioone läbi viiakse;

31. kutsub komisjoni üles kasutama kõnealuseid soovitusi pikaajaliselt ja täielikult riikide strateegiadokumentide ja iga-aastaste tegevusprogrammide koostamisel Euroopa Arengufondi ja ELi väliste rahastamisvahendite raames, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend)(14) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta)(15) alusel;

32. mõistab hukka varasemad näited tavadest, mis seisnevad tavapärases suhtumises riikidesse, kelle valimisprotsessi suhtes ELi valimiste vaatlemise missioonid on olnud äärmiselt kriitilised, avaldab teisest küljest kahetsust selle üle, et EL ei tunnista demokraatlikke valimisi kõikidel juhtudel õiguspäraseks, ja usub, et need ebakõlad kahjustavad õrna demokraatiat neis riikides ja ELi mainet;

33. kutsub komisjoni üles hoolikalt hindama iga ELi valimiste vaatlemise missiooni tulemust, et saadud õppetundidest järeldused teha ning lõplikes aruannetes selgelt välja öelda iga ELi valimiste vaatlemise missiooni metoodilised piirangud; palub lisaks komisjonil teha kõik jõupingutused tagamaks, et ELi valimiste vaatlemise missioonide demokraatlikke saavutusi (metoodika, tehnilised tavad, eelarvevahendid, valimisstruktuurid jne) ei seataks pärast valimisprotsessi lõppemist kahtluse alla või hävitataks;

34. palub komisjonil uurida erimissioonide saatmise teostatavust valimisprotsessi mõnede keskse tähtsusega aspektide uurimiseks, näiteks valimiste õigusliku raamistiku kujundamine, valijate registreerimine ja valimistejärgsed kaebused ning apellatsioonid, mida mõnel juhul ELi valimiste vaatlemise missioonid täies mahus ei hõlma;

35. soovitab poliitilise dialoogi alustamist juhtudel, kus ELi valimiste vaatlemise missioonide soovitusi ei rakendata;

36. soovitab kooskõlas eelneva punktiga, et Euroopa Parlament viibiks uue parlamendi, mille valimist vaadeldi, ametisseasumise juures ning et tugevdataks koostööd sellise äsja valitud parlamendiga;

37. soovitab välja töötada erilise toetusstrateegia uutele, demokraatlikult valitud parlamentidele eesmärgiga tugevdada jätkusuutlikult demokraatiat, õigusriiki ja head valitsemistava;

38. teeb ettepaneku, et selleks peaks Euroopa Parlament uurima mooduseid ja vahendeid äsja valitud parlamentide abistamiseks nende töö tegemisel, keskendudes eelkõige arengumaadele;

39. soovitab komisjonil luua muud mehhanismid valimisprotsesside jälgimiseks juhtudel, kus kõikehõlmav ELi valimiste vaatlemise missioon ei ole võimalik; palub komisjonil ja nõukogul olla valmis jõuliste ja õigeaegsete avalike avalduste tegemiseks seoses valimistega nimetatud asjaoludel;

40. on arvamusel, et tehniliste järelmeetmete osas on valimisabi selliseks vajalikuks pikaajaliseks strateegiliseks panuseks kogu valimistsükli jooksul, mis kõige paremini seostub ELi valimiste vaatlemise missioonidega, ja on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata valimisasutuste sõltumatuse ja õiguspärasuse suurendamisele ning ajutise valimiskomisjoni asemel püsiva valimiskomisjoni loomise toetamisele;

41. rõhutab, et demokraatlikult valitava Euroopa institutsioonina on Euroopa Parlamendil eriline roll Euroopa Liidu valimiste vaatlemise missioonide poliitilistes järelmeetmetes, ja eriti parlamentaarse suutlikkuse suurendamise protsessis;

42. nõuab võimaluse korral tõsise tähelepanu pööramist AKV parlamentaarsete delegatsioonide ja missioonide ning Euroopa Parlamendi vahelise konsulteerimise, koostöö ja teadmiste jagamise lisandväärtusele ELi välistegevuse laiemas kontekstis ning seoses muude riiklike ja rahvusvaheliste vaatlusmissioonidega; teeb ettepaneku asutada töörühmad, mis võimaldaks Aafrika Liidu partneritel uue ELi-Aafrika strateegia raames saada kasu valimiste vaatlemise teadmistest ja kogemustest, nagu Euroopa Liit on saanud kasu demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo / OSCE töömeetoditest ja kogemustest;

43. nõuab, et analüüsitaks tingimusi, mille raames saaks moodustada lühiajalisi ühiseid valimiste vaatlemise delegatsioone AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee, Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee ja Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee liikmetega;

44. soovitab korrapäraselt korraldada AKV-ELi ühiseid vaatlusmissioone ELis aset leidvate valimiste puhul;

45. on seisukohal, et elektrooniline hääletamine mängib valimisprotsessides juba määravat rolli, mis kasvab veelgi, põhjustades uue valimispettuse viisi; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kohased meetmed nimetatud hääletamise viisi usaldusväärseks vaatlemiseks ja õpetaks vaatlejad selleks korralikult välja;

46. nõuab, et Euroopa Parlament võtaks vastu aastaaruande ELi valimiste vaatlemise missioonide kohta;

47. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentidele, Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee presidendile ja Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee kaaspresidentidele, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee presidendile, OSCE Parlamentaarse Assamblee presidendile ning demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo direktorile.

(1)

ELT L 386, 29.12.2006, lk 1.

(2)

EÜT C 343, 5.12.2001, lk 270.

(3)

Nõukogu otsus 9262/98 – PESC 157 – COHOM 6, 3.6.1998.

(4)

Nõukogu otsus 8728/99 – PESC 165 – COHOM 4, 28.5.1999.

(5)

Nõukogu dokument 9990/01 – PESC 236 – DEVGEN 103 – COHOM 17, 26.6.2001.

(6)

ELT C 131 E, 5.6.2003, lk 147.

(7)

AKV-EL/100.123/07/lõplik.

(8)

PE 309/025/BUR.

(9)

PE 349/329/CPG/DEF.

(10)

PE 375/270/CPG/Rev1.

(11)

PE 375/117/CPG.

(12)

EÜT C 271, 24.9.1999, lk 57.

(13)

EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(14)

ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.

(15)

ELT L 310, 9.11.2006, lk 1.


SELETUSKIRI

ELi valimiste vaatlemise missioonid: eesmärgid, tavad ja tulevased väljakutsed

Sissejuhatus

Valimised üksi ei tähenda demokraatiat, kuid need on iga demokraatliku süsteemi oluliseks osaks, samuti üheks põhiliseks inimõiguseks. Rahvusvaheline valimiste vaatlemine on üheks vahendiks, mida kasutatakse valimisprotsessi toetamiseks demokraatia edendamise kontekstis ja selle erakordne areng viimastel aastatel on toonud kaasa deklaratsiooni vastuvõtmise rahvusvahelise valimiste vaatlemise põhimõtete kohta (edaspidi „deklaratsioon”), mille komisjon kiitis heaks 2005. aasta novembris ja Euroopa Parlament 2007. aasta mais.

EL alustas valimisvaatlejate saatmist Venemaa esimeste mitmeparteiliste parlamendivalimiste ajal 1993. aastal ja jätkas oma panust 1990. aastatel. Siiski, alles pärast komisjoni teatist ELi valimisabi ja -vaatluste kohta 2000. aasta aprillis viidi sisse kõikehõlmav ELi meetod valimiste vaatlemiseks. Euroopa Parlament hindas kõnealust teatist ja kiitis selle heaks oma 2001. aasta märtsi resolutsiooniga, milles esitati ka peamised põhimõtted oma osalemise kohta kõnealuses valdkonnas.

ELi valimiste vaatlemise missioonid ELi välispoliitika kontekstis

Demokraatia edendamine on ELi välispoliitika keskne eesmärk ja ELi valimiste vaatlemise missioonid on selles kontekstis väga edukaks vahendiks osutunud. See edu pole mitte ainult muutnud ELi juhtivaks organisatsiooniks rahvusvahelise valimiste vaatlemise valdkonnas, vaid on ka oluliselt parandanud selle mainet globaalse tegutsejana. Siiski on kahetsusväärne, et EL pole suutnud võtta vastu ühist strateegiat demokraatia edendamiseks rahvusvahelisel tasandil. Sellise strateegia puudumine piirab ilmselgelt ELi valimiste vaatlemise missioonide tulemuslikkust. Seega on väga oluline, et kõik ELi institutsioonid ja liikmesriigid jätkaksid oma jõupingutusi demokraatia edendamisele suunatud laiahaardelise ELi strateegia vastuvõtmiseks.

Sama tähtis näib olevat, et valimiste vaatlemist ülemäära ei rõhutataks. Valimised on demokraatia oluline, kuid mitte ainus komponent. Tuleb ette näha piisavad võimalused ja rahastamine, et viia läbi tegevusi demokraatliku valitsemise muude aspektide toetuseks. Seda silmas pidades tuleks austada väljakujunenud tava, mille kohaselt piiratakse Euroopa Liidu valimiste vaatlemise missioonide kulud 25 protsendile demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi eelarvest, mis vastab umbes 40 miljonile eurole aastas.

Metoodika

Komisjoni teatis ELi valimisabi ja -vaatluste kohta oli suurel määral inspireeritud OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo meetodist, mis oli üks esimesi organisatsioone, kes tõsiselt keskendus valimiste vaatlemise professionaalsele juhtimisele. Tänapäeval ei ole mõlema organisatsiooni lähenemisviis mitte ainult ühine, vaid nad teevad ka tihedat koostööd ning nendevaheline kogemuste ja teostajate vahetus on olnud rikastav.

Selles ühises lähenemisviisis käsitletakse valimiste vaatlemist pikaajalise protsessina, mis ei piirdu kaugeltki üksnes valimispäevaga ning sisaldab valimiseelseid ja -järgseid etappe. Lisaks järgib ELi metoodika suures osas deklaratsiooni põhimõtteid. EL vaatleb valimisi ainult vastuvõtjariikides, kellelt on saadud kutse. ELi valimiste vaatlemise missioonid pakuvad kõikehõlmavust ja hinnangut ning on sõltumatud ja erapooletud. Sellele lisaks pakuvad ELi valimiste vaatlemise missioonid suurt läbipaistvust ja avalikku tähelepanu ning põhjalikke analüüse ja nõuandeid. EL püüab samuti seada sisse hea koostöö teiste valimiste vaatlemisse kaasatud organisatsioonidega.

Lisaks sellele ei saadeta ELi valimiste vaatlemise missiooni riiki olukorras, kus on tõenäoline, et selle kohalolekut tõlgendataks selgelt ebademokraatliku valimisprotsessi õiguspäraseks tunnistamisena. See oli nii näiteks 2008. aastal Pakistanis toimunud valimistel, kus EL keeldus ELi valimiste vaatlemise missiooni saatmisest seni, kuni ei olnud tühistatud president Musharrafi poolt väljakuulutatud erakorraline seisukord. Samuti teostavad Euroopa Liidu valimiste vaatlemise missioone hästi koolitatud kogenud professionaalid, aidates seega oluliselt kaasa kõrge kvalifikatsiooniga valimisekspertide väljakujunemisele.

Lisaks sellele on komisjon loonud tava määrata ELi valimiste vaatlemise missioonide peavaatlejaks Euroopa Parlamendi liikme, mis oluliselt tugevdab nende kindlat juhtimist ja nähtavust. Peavaatlejad peaksid kogu mandaadi kestuse vältel tegema koostööd komisjoni, muude ELi institutsioonide ja missiooni liikmetega. Sellest hoolimata peaks neile jääma selge ja selgelt määratletud sõltumatus, millesse ei sekkuta.

ELi valimiste vaatlemise missioonide puhul on EL järginud ka soolise võrdsuse poliitikat, eriti mis puudutab vaatlejate, sealhulgas peavaatleja valikut, sõltumata missiooni keerukusest. Seda tuleb lugeda väga positiivseks.

Kokkuvõttes võib ELi valimiste vaatlemise metoodikat väga edukaks lugeda. Siiski on komisjoni teatis, millel see põhineb, juba kaheksa aastat vana. Komisjon peaks kaaluma teatise läbivaatamist ja ajakohastamist, lisades sellesse väljakujunenud tavad, näiteks need, mis põhinevad deklaratsioonil, samuti käsitlema tulevasi väljakutseid.

Euroopa Parlamendi roll

Euroopa Parlamendi sisese töökorraldusega seoses loodi 2001. aasta novembris valimiste koordineerimise rühm, mis vastutab kogu valimiste vaatlemisega seotud tegevuse koordineerimise eest ja kinnitab valimiste vaatlemise prioriteedid.

ELi valitava parlamentaarse institutsioonina nähti komisjoni teatises Euroopa Parlamendile ette eriline roll. Parlamendi kaasamine kõnealusesse valdkonda annab Euroopa Liidu valimiste vaatlemise missioonidele poliitilise lisandväärtuse, suurendades nende nähtavust ja tõstes nad rohkem meedia ja avalikkuse tähelepanu alla. Tegelikult peaks Euroopa Parlament saatma valimisvaatlejate delegatsioone ainult pikaajaliste missioonide raames, sest ainult sellised missioonid suudavad anda valimisprotsessile kõikehõlmava ja range hinnangu.

Euroopa Parlamendi liikmete roll erineb siiski tingimata muude lühiajaliste vaatlejate omast, sest valitud parlamendiliikmetena annavad Euroopa Parlamendi liikmed erilise vaatenurga ja kogemuse, mis võimaldab konkreetsele valimisprotsessile anda hoolika poliitilise hinnangu.

Kokkuvõttes on Euroopa Parlamendi osalemise kogemus Euroopa Liidu valimiste vaatlemise missioonidel olnud väga positiivne, kuid on aspekte, mida saab veel parandada. Üks väga tähtis küsimus on esimeeste konverentsi antud suuniste ebapiisav järgimine osalevate Euroopa Parlamendi liikmete poolt. Tegelikult leiab minevikust sobimatuid näiteid selle kohta, kui Euroopa Parlamendi liikmed ei ole üles näidanud piisavat erapooletust, mis on nõutav valimisvaatleja puhul. Tulevikus peaksid Euroopa Parlamendi liikmed, kes soovivad delegatsioonides osaleda, rangelt järgima kinnitatud suuniseid.

Teine, üha rohkem vaidlusi põhjustav küsimus on Euroopa Parlamendi fraktsioonide vaatlejate delegatsioonide roll. Arvestades, et fraktsioonid võivad saata delegatsioone kolmandatesse riikidesse valimisi vaatlema ja tegutsema nii, nagu nad ise oluliseks peavad, ei tohiks nende tegevus kahjustada ei ametliku Euroopa Parlamendi valimisvaatlejate delegatsiooni ega ELi valimiste vaatlemise missiooni usaldusväärsust ja nähtavust.

Institutsioonidevahelised suhted

ELi valimiste vaatlemise missioone korraldatakse ühenduse samba raames ja seega on kaasatud kõik ELi institutsioonid ja liikmesriigid, sealhulgas komisjoni delegatsioonid ja liikmesriikide diplomaatilised esindused vastuvõtjariikides. Kõnealuses poliitikas on komisjonil juhtiv roll, sest ta on vastutav ELi valimiste vaatlemise missioonide planeerimise ja rakendamise eest. Nõukoguga konsulteeritakse nõukogu inimõiguste töörühma, piirkondade töörühmade ja inimõiguste komitee kaudu ning Euroopa Parlamendiga valimiste koordineerimise rühma kaudu.

Üldiselt on ELi koordineeritus olnud hea. Heaks näiteks on ühiste konverentside ja seminaride korraldamine, näiteks 2007. aasta septembris korraldatud komisjoni ja Euroopa Parlamendi ühisseminar ELi valimiste vaatlemise teemal.

ELi koordineerituses on minevikus siiski esinenud mõned tõsised lüngad. Võtmetähtsusega küsimuseks on vajadus kooskõlastada kõik avalikud avaldused, mida tehakse seoses ELi valimiste vaatlemise missioonide vaatlustulemustega, kuna neil on missioonide tõhususele, usaldusväärsusele ja nähtavusele otsustav mõju. Sellega seoses on kõige olulisemaks momendiks peetud pressikonverentsi, kus esimest korda tehakse avaldus esialgsete vaatlustulemuste kohta. Kahjuks pole see alati nii olnud. Näiteks kahjustati tõsiselt ELi valimiste vaatlemise missiooni Togol 2007. aastal, kui komisjon väljastas pressiavalduse, kus kommenteeriti valimisi vaid mõni tund enne ametliku pressikonverentsi algust Lomés.

Lisaks sellele tuleks institutsioonidevahelisi konsultatsioone tugevdada. Eelkõige peaks nõukogu regulaarselt osalema valimiste koordineerimisrühma kohtumistel ja Euroopa Parlamendile tuleks anda nõukogu inimõiguste töörühmas vaatleja staatus.

Valimistejärgne tegevus

Endiselt leiab paljudel juhtudel aset ebapiisav ja isegi vastuoluline tegevus pärast Euroopa Liidu valimiste vaatlemise missioone, mis selgelt piirab nende mõju ja tõhusust. Sellega seoses on mõned mineviku juhtumid osutanud, et EL ja selle liikmesriigid on jätkanud tavapäraseid suhteid riikidega, kelle valimisprotsesse ELi valimiste vaatlemise missioon on tõsiselt kritiseerinud. Kahetsusväärseks näiteks olid 2005. aasta valimised Etioopias, pärast mida, vaatamata opositsiooni vägivaldsele mahasurumisele ja arvukatele arreteerimistele, EL ei rakendanud Cotonou lepingu artiklit 96.

Teisest küljest on EL ja selle liikmesriigid kritiseerinud valimisprotsessi, mida ELi valimiste vaatlemise missioonid pidasid demokraatlikuks ja rahvusvahelistele standarditele vastavaks. Selle näiteks on seadusandliku kogu valimised Jordani Läänekaldal ja Gaza sektoris 2006. aastal.

Selline ebajärjekindlus on äärmiselt kahetsusväärne ja kahjustab tõsiselt neis riikides nõrgalt juurdunud demokraatia ideed, samuti ELi mainet globaalse tegutsejana. Seepärast on valimistejärgne tegevus jätkuvalt võtmetähtsusega küsimus, millega tuleb tegeleda, ja sellega seoses tuleb selgelt vahet teha tehniliste ja poliitiliste järelmeetmete vahel.

Esiteks ei saa valimiste mõningaid aspekte praeguse mudeli alusel täielikult hõlmata. Umbes kolm kuud kestev ELi valimiste vaatlemise missioon ei saa alati kõikehõlmavalt käsitleda valimiste õigusliku raamistiku kujundamise või valijate registreerimise protsessi, samuti valimistega seotud kaebusi ja apellatsioone. Selle küsimuse lahendamiseks peaks komisjon looma standardse menetluse, saates neid valimisprotsessi konkreetseid aspekte analüüsima erimissioonid.

Seoses tehniliste järelmeetmetega on valimisabi selliseks parimaks pikaajaliseks strateegiliseks panuseks kogu valimistsükli jooksul, mis kõige paremini seostub ELi valimiste vaatlemise missioonidega. Sellega seoses on EL lisaks vaatlemisele pööranud olulist tähelepanu abi metoodikale, millesse on investeeritud oluliselt rohkem: alates 2000. aastast enam kui 400 miljonit eurot. Sellega seoses tuleb erilist tähelepanu osutada valimisasutuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse suurendamisele, kuna neil on keskne roll rahva usalduse suurendamisel valimiste vastu ja see võib vähendada valimistejärgset vägivalda.

Siiski on mõnel juhul viletsa valimiskorralduse põhjus pigem poliitiline kui tehniline. Just neil juhtudel saavad poliitilise tasandi järelmeetmed omada mõju ja kõik institutsioonid peaksid saatma ühise, kooskõlastatud sõnumi.

Nõukogu ja komisjon peaksid kasutama ELi valimiste vaatlemise missioonide vaatlustulemusi oma poliitilises dialoogis asjaomase riigiga ning peaksid neile oma deklaratsioonides ja avaldustes viitama. Parlament omakorda peaks vaatlustulemusi jätkuvalt oma resolutsioonides kajastama. Selles osas oli positiivseks kogemuseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu kiired avaldused kohe pärast 2007. aasta Keenia valimisi, kus ulatuslikult viidati ELi valimiste vaatlemise missiooni vaatlustulemustele.

Lisaks sellele on selge, et demokraatlikel parlamendivalimistel on piiratud väärtus, kui valitud institutsioonil ei ole olulisi volitusi ja see on täidesaatva võimu mõju all. Sellega seoses peaks Euroopa Parlament olema kindlalt valmis andma oma panuse parlamentaarse institutsiooni ülesehitamisse.

Tulevase tava oluline suundumus peaks olema ühiste valimisvaatlejate delegatsioonide moodustamine AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee, Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee ja Euroopa–Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee liikmetega. See tugevdaks vastastikust mõistmist, soodustaks kogemuste vahetust ja tugevdaks parlamentaarse suutlikkuse suurendamist.


arengukomisjonI ARVAMUS(*)  (4.3.2008)

väliskomisjonile

ELi valimiste vaatlemise missioonide kohta: eesmärgid, tavad ja tulevased väljakutsed

(2007/2217(INI))

Arvamuse koostaja(*): Jürgen Schröder

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et vaesuse vähendamine, mis on ELi arengupoliitika keskne eesmärk, eeldab osalusdemokraatia ning vastutustundeliste ja korruptsioonivabade valitsuste olemasolu, nagu tõdeti AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 1. aprillil 1999. aastal Strasbourgis vastuvõetud resolutsioonis AKV-ELi koostöö ja osalemise kohta AKV riikide valimisprotsessides ning ühisassamblee rolli kohta(1);

B.  arvestades, et partnerlus AKV riikide ja ELi vahel toetab aktiivselt inimõiguste, demokratiseerimisprotsessi, õigusriigi põhimõtete tugevdamise ning hea valitsemistava edendamist, nagu rõhutatakse koostöölepingus ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel(2), millele kirjutati alla 23. juunil 2000. aastal Benini linnas Cotonous (Cotonou leping),

1.  on seisukohal, et valimiste läbiviimist ei saa pidada tingimata ainsaks demokraatia näitajaks, kuid sel on demokratiseerimisprotsessile siiski positiivne mõju, mõõdetuna kodanikuvabaduste alal saavutatud edusammudes, tingimusel et on tagatud poliitiline pluralism, kogunemisvabadus, ühinemisvabadus, sõnavabadus, võrdne juurdepääs meediale, salajane hääletamine ja inimõiguste austamine;

2.  rõhutab, et ELi tegevust valimiste vaatlemise alal võib pidada täielikult iseseisvaks ELi välistegevuse vahendiks üksnes siis, kui see on struktuurselt seotud ELi üldise tegevusega, mis on suunatud konkreetsele riigile ja piirkonnale, ning kui kogu ELi välispoliitika on kooskõlas demokratiseerimise ja institutsioonide väljaarendamise eesmärgiga; samuti on oluline, et selle ettevalmistus, kaasa arvatud vaatlejate väljaõpe, ja järelmeetmed, kaasa arvatud järelevalve selle üle, mil määral kohalik omavalitsus võtab arvesse ELi valimiste vaatlemise missioonide soovitusi, on piisavad;

3.  rõhutab, et ELi valimiste vaatlemise missioonid peavad olema sõltumatud ja asjatundlikud; nõuab kindlalt, et ELi valimiste vaatlemise missioonid peavad saama teha oma tööd, ilma et komisjon või liikmesriigid neile poliitilist survet avaldaksid või nende töösse sekkuksid; märgib, et ELi valimiste vaatlemise missiooni mandaadi täitmise käigus hinnatakse valimiste protsessi ja mitte nende tulemust; nõuab kindlalt, et ELi valimiste vaatlemise missioonid peavad nii enne kui ka pärast valimisi jääma ELi diplomaatilisest tegevusest lahusolevaks ja eraldatuks;

4.  rõhutab, kui tähtis on ELi lühi- ja pikaajaliste vaatlejate hoidumine igasugusest käitumisest, mida kohalik elanikkond võib pidada kohaliku kultuuri suhtes patroneerivaks, üleolevaks või lugupidamatuks; sellega seoses peaksid ELi vaatlejad vajaduse korral liituma kohalike vaatlejatega;

5.   on seisukohal, et valimiste vaatlemise missioonide järelmeetmete väljakutsega on praktikas võimalik tegeleda sel moel, et tagatakse pärast valimisi koostatud valimiste vaatlemise missiooni lõpparuande soovituste arvessevõtmine ELi toetuse konkreetsete valdkondade kindlaksmääramisel konkreetse riigi jaoks; kutsub komisjoni üles kasutama kõnealuseid soovitusi pikaajaliselt ja täielikult riikide strateegiadokumentide ja iga-aastaste tegevusprogrammide koostamisel Euroopa Arengufondi ja ELi väliste rahastamisvahendite raames, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend)(3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta)(4) alusel;

6.   usub kindlalt, et ELi tegevus valimiste vaatlemise alal saab olla tulemuslik üksnes siis, kui see toimub käsikäes asjakohase pikaajalise arengupoliitikaga ning kindla ja olulise ELi toetusega demokraatliku poliitilise mehhanismi tugevdamiseks, eelkõige riikide parlamentide, erakondade, avaliku teenistuse, valitsusväliste osalejate ja kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamise ning inimõiguste ja hea valitsemistava edendamise abil;

7.   soovitab välja töötada erilise toetusstrateegia uutele, demokraatlikult valitud parlamentidele eesmärgiga tugevdada jätkusuutlikult demokraatiat, õigusriiki ja head valitsemistava;

8.   teeb ettepaneku, et kõnealust otstarvet silmas pidades peaks Euroopa Parlament uurima mooduseid ja vahendeid äsja valitud parlamentide abistamiseks nende töö tegemisel, keskendudes eelkõige arengumaadele;

9.   tunnustab Euroopa Parlamendi ja komisjoni head koostööd valimiste vaatlemise valdkonnas ning rõhutab eetikakoodeksi olulisust valimiste vaatlejatele, mida kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi liikmete suhtes; nõuab asjakohase mehhanismi loomist Euroopa Parlamendi liikmete rolli täiendavaks tugevdamiseks ELi poolt teostatava valimiste kontrolli osas, arvestades nende demokraatlikku õiguspärasust ja eriteadmisi, ning koostöö täiendavat tugevdamist institutsioonide ja liimesriikide, institutsioonide endi ning ELi valimiste vaatlemise missioonide ning muude riiklike ja rahvusvaheliste valimiste vaatlemise missioonide vahel, et need kõneleksid üha enam ühel häälel, andmaks rohkem kaalu valimistulemuste sõnumile;

10. nõuab võimaluse korral tõsise tähelepanu pööramist AKV parlamentaarsete delegatsioonide ja missioonide ning Euroopa Parlamendi vahelise konsulteerimise, koostöö ja teadmiste jagamise lisandväärtusele ELi välistegevuse laiemas kontekstis ning seoses muude riiklike ja rahvusvaheliste vaatlusmissioonidega;

11. tuletab meelde komisjoni ja Euroopa Parlamendi 11. septembri 2007. aasta seminari järeldusi, et metoodika, identiteedi ja nähtavusega seotud põhjustel peavad ELi valimiste vaatlemise missioonid jätkama tööd muudest rahvusvahelistest ja riiklikest vaatlejatest sõltumatult; see ei takista siiski korralist ja tihedat koostööd muude vaatlejate organisatsioonidega kohapeal ega ka täiendavat ELi toetust riiklike ja piirkondlike vaatlusorganisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks;

12. rõhutab Euroopa Parlamendi egiidi all või koos AKV-ELi parlamentaarse ühisassambleega korraldatavate parlamendi missioonide olulist panust ELi valimiste vaatlemise poliitikasse nende demokraatliku legitiimsuse ja erilise kogemuse tõttu, mis tõstavad ka missioonide poliitilist prestiiži;

13. soovitab korrapäraselt korraldada AKV-ELi ühiseid vaatlusmissioone ELis aset leidvate valimiste puhul;

14. märgib, et elektrooniline hääletamine on hiljutine areng valimisprotsessides, millel on märkimisväärne mõju valimiste vaatlemise hindamistele; kutsub seega komisjoni üles töötama välja suuniseid niisuguse erilise hääletamise vaatlemiseks, mida korraldatakse mitmetes riikides üle kogu maailma.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.3.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

20

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Thijs Berman, Danutė Budreikaitė, Ryszard Czarnecki, Nirj Deva, Alain Hutchinson, Romana Jordan Cizelj, Glenys Kinnock, Maria Martens, Luisa Morgantini, Horst Posdorf, Pierre Schapira, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Johan Van Hecke

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

John Bowis, Fiona Hall, Manolis Mavrommatis, Csaba Őry, Ralf Walter

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Glyn Ford

(1)

EÜT C 271, 24.9.1999, lk 57.

(2)

EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(3)

ELT L 378, 27.12.2006, lk 41.

(4)

ELT L 310, 9.11.2006, lk 1.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

2.4.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

60

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Roberta Alma Anastase, Bastiaan Belder, André Brie, Elmar Brok, Colm Burke, Marco Cappato, Giorgos Dimitrakopoulos, Hélène Flautre, Hanna Foltyn-Kubicka, Michael Gahler, Bronisław Geremek, Maciej Marian Giertych, Alfred Gomolka, Klaus Hänsch, Richard Howitt, Jana Hybášková, Jelko Kacin, Ioannis Kasoulides, Metin Kazak, Maria Eleni Koppa, Helmut Kuhne, Vytautas Landsbergis, Johannes Lebech, Francisco José Millán Mon, Philippe Morillon, Pasqualina Napoletano, Annemie Neyts-Uyttebroeck, null Nicholson of Winterbourne, Raimon Obiols i Germà, Vural Öger, Ria Oomen-Ruijten, Cem Özdemir, Justas Vincas Paleckis, Béatrice Patrie, Alojz Peterle, Hubert Pirker, Samuli Pohjamo, Michel Rocard, Raül Romeva i Rueda, Libor Rouček, Christian Rovsing, Katrin Saks, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Inese Vaidere, Ari Vatanen, Kristian Vigenin, Zbigniew Zaleski, Josef Zieleniec

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Giulietto Chiesa, Árpád Duka-Zólyomi, Milan Horáček, Marie Anne Isler Béguin, Tunne Kelam, Doris Pack, Aloyzas Sakalas, Antolín Sánchez Presedo, Csaba Sándor Tabajdi, Luis Yañez-Barnuevo García

Õigusteave - Privaatsuspoliitika