RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ning direktiivi 67/548/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 muutmise kohta

9.4.2008 - (KOM(2007)0355 – C6‑0197/2007 – 2007/0121(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Amalia Sartori
Arvamuse koostaja(*):
Andreas Schwab, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ning direktiivi 67/548/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 muutmise kohta

(KOM(2007)0355 – C6‑0197/2007 – 2007/0121(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0355);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel esitas komisjon ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0197/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A6‑0140/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) See on ettevõtjatele seda kasulikum, mida rohkem maailma riike GHS kriteeriumid oma õigusaktidesse üle võtab. Ühendus peaks olema selle protsessi esirinnas, et ergutada ka teisi riike eeskuju võtma ja looma ühenduses tööstusele konkurentsieelist.	(7) See on ettevõtjatele seda kasulikum, mida rohkem maailma riike GHS kriteeriumid oma õigusaktidesse üle võtab. Rangem märgistamine võib tugevdada tarbijate usaldust kemikaalide vastu. Ühendus peaks olema selle protsessi esirinnas, et ergutada ka teisi riike eeskuju võtma ja looma ühenduses tööstusele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele), konkurentsieelist.
Selgitus
Usaldus keemiatööstuse vastu on viimastel aastatel langenud. Range märgistussüsteem võib aidata taastada tarbijate usaldust keemiatööstuse toodete vastu. Komisjon sai 21. augustist kuni 21. oktoobrini 2006. aastal toimunud Interneti-konsultatsiooni käigus 370 vastust ettevõtetelt, millest 45 % töötas alla 250 töötaja.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Seepärast on oluline ühtlustada ainete ja segude klassifitseerimis- ja märgistamiseeskirjad ühenduses, võttes arvesse GHSi klassifitseerimiskriteeriume ja märgistamiseeskirju, ent võttes aluseks ka 40 aasta pikkuse kogemuse, mis on saadud olemasolevate kemikaale käsitlevate ühenduse õigusaktide rakendamisega, ja säilitades kaitsetaseme, mis on saavutatud veel mitte GHSi osaks olevate ühenduse ohuklasside ning praeguste märgistamise ja pakendamise eeskirjade abil.	(8) Seepärast on oluline ühtlustada ainete ja segude klassifitseerimis- ja märgistamiseeskirjad ja -kriteeriumid ühenduses, võttes täielikult arvesse GHSi klassifitseerimiskriteeriume ja märgistamiseeskirju, ent võttes aluseks ka 40 aasta pikkuse kogemuse, mis on saadud olemasolevate kemikaale käsitlevate ühenduse õigusaktide rakendamisega, ja säilitades kaitsetaseme, mis on saavutatud veel mitte GHSi osaks olevate ühenduse ohuklasside ning praeguste märgistamise ja pakendamise eeskirjade abil.
Selgitus
Ettepaneku eesmärk on tagada määruse eesmärkide järjepidevus. Kavandatav määrus teenib ühtlustamise eesmärki vaid juhul, kui GHSi klassifitseerimiskriteeriumid ja märgistuseeskirjad võetakse tervikuna üle ühenduse õigusaktidesse.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Käesolevas määruses kasutatud mõisted peavad olema kooskõlas mõistetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, kasutuse lubamist ja piiramist (Reach), millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Amet ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94, samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, ning ÜRO tasandil GHSis täpsustatud määratlustega, et tagada ühenduses kemikaalidealaste õigusaktide võimalikult ühtne kohaldamine ülemaailmses kaubanduses. Samal põhjusel tuleb käesolevas määruses sätestada ÜRO tasandil täpsustatud ohuklassid.	(13) Käesolevas määruses kasutatud mõisted ja määratlused peavad olema kooskõlas mõistetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, ning ÜRO tasandil GHSis täpsustatud määratlustega, et tagada ühenduses kemikaalidealaste õigusaktide võimalikult ühtne kohaldamine ülemaailmses kaubanduses. Samal põhjusel tuleb käesolevas määruses sätestada ÜRO tasandil täpsustatud ohuklassid.
Selgitus
Segaduste vältimiseks peavad mõisted ja määratlused olema kooskõlas Euroopa asjaomaste õigusaktidega.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) Kuna tarnijapoolse klassifitseerimise põhimõte tagab kogu ELis ühtlustatud lähenemise kõigi ainete ja segude klassifitseerimisele, on see siseturul kaupade vaba liikumise tagamise oluline tegur. Seepärast peaks nimetatud klassifitseerimist kohaldama kõigi käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate ainete ja segude suhtes. Liikmesriikidel palutakse kohaldada tarnijapoolse klassifitseerimise põhimõtet keemiliste ainete klassifitseerimise kõigis muudes valdkondades.
Selgitus
Käesoleva õigusakti üks peamisi eesmärke on ühtlustada keemiliste ainete ja segude klassifitseerimist ja märgistamist, et hoida ära konkurentsi moonutamist siseturul. Tootjapoolne klassifitseerimine, nagu on sätestatud artiklis 4, on ELi sisese ühtse klassifitseerimise tagamise põhiprintsiip. Seepärast peaks nimetatud klassifitseerimist kohaldama eranditult kõigi käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate ainete ja segude suhtes.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Selleks, et tagada tarbija varustamine ohuteabega, peavad tootjad, importijad ja tootmisahela järgmise etapi kasutajad pakendama ja märgistama aineid ja segusid tuletatud klassifikatsiooni järgi ning turustajad peavad tagama saadud teabe edastamise kas etiketi muutmata jätmise või ise etiketiga varustamise teel vastavalt käesolevale määrusele. Kui turustajad muudavad ainete või segude etiketti või pakendit, peab ka neil olema kohustus käesoleva määruse sätete kohaselt aine või segu klassifitseerida.	(18) Selleks, et tagada tarbija varustamine usaldusväärse ja läbipaistva ohuteabega, peavad tootjad, importijad ja tootmisahela järgmise etapi kasutajad pakendama ja märgistama aineid ja segusid tuletatud klassifikatsiooni järgi ning turustajad peavad tagama saadud teabe edastamise kas etiketi muutmata jätmise või ise etiketiga varustamise teel vastavalt käesolevale määrusele. Kui turustajad muudavad ainete või segude etiketti või pakendit, peab ka neil olema kohustus käesoleva määruse sätete kohaselt aine või segu klassifitseerida.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Teabe tagamiseks segudes sisalduvate ohtlike ainete kohta tuleb märgistada vajaduse korral ka segud, kui need sisaldavad vähemalt üht ohtlikuks klassifitseeritud ainet, isegi kui segusid ennast ohtlikeks ei klassifitseerita.	(19) Teabe tagamiseks segudes sisalduvate ohtlike ainete kohta ja kaitseks nende eest tuleb märgistada vajaduse korral ka segud, kui need sisaldavad vähemalt üht ohtlikuks klassifitseeritud ainet, isegi kui segusid ennast ohtlikeks ei klassifitseerita.
Selgitus
Klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine ei kanna ainult teavitamise eesmärki, vaid peab silmas ka tarbija tervise ja keskkonnakaitsega seonduvaid eesmärke.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Kuigi iga ainet või segu võib klassifitseerida olemasoleva teabe alusel, peab käesoleva määruse täitmiseks kasutatav olemasolev teave eelistatavalt vastama määruse (EÜ) nr 1907/2006 asjakohastele sätetele, transpordialastele sätetele või rahvusvahelistele põhimõtetele või menetlustele teabe valideerimiseks, et tagada tulemuste kvaliteet, võrreldavus ja vastavus muudele rahvusvahelisel või ühenduse tasandil kehtestatud nõuetele. Sama peab kehtima ka sel juhul, kui tarnija soovib koguda teavet käesoleva määruse täitmiseks.	(21) Iga ainet või segu võib klassifitseerida olemasoleva teabe alusel ja nimetatud teavet tuleb kasutada käesoleva määruse täitmiseks ning teave peab eelistatavalt vastama määruse (EÜ) nr 1907/2006 asjakohastele sätetele, transpordialastele sätetele või rahvusvahelistele põhimõtetele või menetlustele teabe valideerimiseks, et tagada tulemuste kvaliteet, võrreldavus ja vastavus muudele rahvusvahelisel või ühenduse tasandil kehtestatud nõuetele. Sama peab kehtima ka sel juhul, kui tarnija soovib koguda uut teavet käesoleva määruse täitmiseks.
Selgitus
Tuleb selgitada, et aine või segu klassifitseerimisel võib arvestada olemasolevat asjaomast teavet.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 23 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23 a) Tarbijate asjakohaseks teavitamiseks, ainete ja segude liigsest klassifitseerimisest tulenevate ebaproportsionaalsete meetmete, näiteks lapsekindel pakendamine, vältimiseks ning katsete dubleerimise ärahoidmiseks peaksid liikmesriigid kehtestama menetluse kõigi tarnijate, eriti VKEde abistamiseks, et teatavate konkreetsete tooterühmade osas kindlaks määrata selliste ainete ja segude asjakohane klassifikatsioon, märgistus ja pakendamine.
Selgitus
Kui tootjal on tootes (segus) kasutatud ainete kohta ainult tarnija(te)lt saadud teave, siis tugineb ta segu klassifitseerimisel artikli 9 lõikes 4 sätestatud teabe hindamise menetlusele. Sellega võidakse segu ohtlikke omadusi ala- või (eriti) ülehinnata. Sellise menetluse olemasolu ja tunnustamine, millega segu hindamiseks on võimalik teha kättesaadavaks ekspertteadmised, lisateave ja andmed, tagab täpsema klassifikatsiooni ja võib olla eriti väärtuslik VKEde jaoks.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 24 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(24 a) Viies läbi või kontrollides valideerimisuuringuid loomi mittehõlmavate katsete – või kasutatavate loomade arvu või katseloomade kannatusi vähendavate meetodite hindamiseks, tuleks arvesse võtta vajadust klassifitseerida ja märgistada aineid vastavalt käesolevale määrusele ja GHSi rakendamise õigusaktidele.
Selgitus
Varasemad valideerimisuuringud ei ole alati taganud, et uued katsed oleksid kohandatud vastavaks nii klassifitseerimise ja märgistamise kui ka ohutuse nõuetele. See võib viivitada uute alternatiivsete meetodite kasutuselvõttu ja pikendada loomkatsete kasutamist isegi siis, kui on olemas teaduslikult usaldusväärsed alternatiivmeetodid.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 24 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(24 b) Juhul, kui loomi mittehõlmavad katsed või loomkatsed, mida on täiustatud, et vähendada kasutatavate loomade arvu või katseloomade kannatusi, annavad tulemusi, mis ei ole otseselt kooskõlas käesoleva määruse teatavate klassifitseerimise ja märgistamise kriteeriumidega, kuid mis vastavad igakülgselt teadusliku valideerimise nõuetele eesmärgiga kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, tuleks käesolevat määrust piisavate teaduslike tõendite olemasolul vastavalt kohandada tagamaks, et klassifitseerimise ja märgistamise kriteeriumid ei muutu takistuseks niisuguste katsemeetodite kasutamisele.
Selgitus
Kuigi GHSi peetakse tihti „katsemeetodi suhtes neutraalseks”, on võimalik, et alternatiivsed katsemeetodid (mis rakendavad katseloomade kasutamisel asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtet) võivad anda tulemusi, mis otseselt ei vasta praegustele klassifitseerimise kriteeriumidele, millest paljud viitavad in vivo nähtustele või viitavad otseselt „katseloomadel" ilmnenud mõjudele. Seetõttu peaks olema võimalik kohandada klassifitseerimise ja märgistamise kriteeriume, nii et need hõlmaksid ka meetodeid, mis juba olemuslikult ei sisalda loomkatseid.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Füüsikalisi ohte käsitlev uus teave on alati vajalik, välja arvatud siis, kui andmed on juba kättesaadavad või kui 2. osas on ette nähtud erand.	(25) Katsed, mille eesmärk on määrata kindlaks aine või segu füüsikalised ohud, on alati vajalikud, välja arvatud siis, kui usaldusväärsed ja piisavad andmed on juba kättesaadavad või kui 2. osas on ette nähtud erand.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 26
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Klassifitseerimiseks ei tohiks koguda andmeid inimestel ja ahvilistel katsetamisega. Kättesaadavaid usaldusväärseid epidemioloogilisi andmeid ja kogemusi ainete ja segude mõju kohta inimestele (nt andmeid töökeskkonna kohta ja õnnetusjuhtumite andmebaasidest) tuleks arvesse võtta ja neid tuleks lugeda prioriteetseteks loomkatsetest saadud andmete suhtes, kui nendega tõendatakse ohte, mida loomkatsetega ei ole kindlaks määratud. Loomkatsete tulemusi tuleks kaaluda inimestega tehtud katsete tulemustega ning tagada eksperdiarvamusi kasutades inimese tervise parim kaitstus nii inimeste kui ka loomade andmeid hinnates.	(26) Klassifitseerimiseks ei tohiks koguda andmeid ahvilistel katsetamisega. Puhtalt klassifitseerimise eesmärgil andmete kogumine inimkatsete abil on üldjuhul lubamatu ja seda tuleks teha vaid muude võimaluste puudumisel. Kättesaadavaid usaldusväärseid epidemioloogilisi andmeid ja teaduslikult usaldusväärseid kogemusi ainete ja segude mõju kohta inimestele (nt andmeid töökeskkonna kohta ja õnnetusjuhtumite andmebaasidest) tuleks arvesse võtta ja neid tuleks lugeda prioriteetseteks loomkatsetest saadud andmete suhtes, kui nendega tõendatakse ohte, mida loomkatsetega ei ole kindlaks määratud. Loomkatsete tulemusi tuleks võrrelda inimestega tehtud katsete tulemustega ning tagada eksperdiarvamusi kasutades inimese tervise parim kaitstus ning aine või segu klassifikatsiooni vastavus tema tegelikule mõjule inimese tervisele.
Selgitus
Ainete ja segude klassifitseerimiseks ei tohiks üldse lubada katseid ahvilistel. Inimkatseid võiks lubada erandjuhtudel, et tagada inimeste tervise kaitse. Kajastab paremini olemasolevat teksti GHSis ning ohtlike ainete ja valmististe direktiivides.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Proportsionaalsuse ja toimivuse huvides tuleb määratleda üldised piirväärtused nii ainete lisanditele, lisaainetele ja üksikkomponentidele kui ka segudes sisalduvate ainetele, täpsustades, millal tuleb neid käsitlevat teavet ainete ja segude ohuklassifikatsiooni kindlaksmääramisel arvesse võtta.	(31) Proportsionaalsuse ja toimivuse huvides tuleb määratleda üldised piirväärtused nii ainete identifitseeritud lisanditele, lisaainetele ja üksikkomponentidele kui ka segudes sisalduvate ainetele, täpsustades, millal tuleb neid käsitlevat teavet ainete ja segude ohuklassifikatsiooni kindlaksmääramisel arvesse võtta.
Selgitus
Ohtlike ainete direktiivi praeguse VI lisa (punkt 1.7.2.1) kohaselt tuleb aine klassifitseerida, kui lisandeid, lisaaineid või üksikkomponente on tuvastatud vastavalt ohtlike valmistite direktiivi nõuetele määratletud piiridest suuremas või nendega võrdses koguses.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Segude küllaldase klassifikatsiooni tagamiseks tuleb segude klassifitseerimisel arvesse võtta olemasolevat teavet nende sünergiliste ja antagonistlike mõjude kohta.	(32) Segude küllaldase klassifikatsiooni tagamiseks tuleb segude klassifitseerimisel arvesse võtta olemasolevat teavet nende sünergiliste ja antagonistlike mõjude kohta. Arvesse tuleks võtta samuti teavet kantserogeense, mutageense, reproduktsioonile kahjuliku või allergilise toime kohta.
Selgitus
Eesmärk on täiendada mõjude loetelu. Erilist tähelepanu pööratakse ettepaneku põhjenduses 22 nimetatud teguritele.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Ainete ja segude ohtudest teavitamiseks kasutatavad kaks komponenti on määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohased etiketid ja ohutuskaardid. Etikett on ainus vahend tarbijate teavitamiseks, kuid sellega võib juhtida ka töötajate tähelepanu põhjalikumale teabele, mis on esitatud ainete ja segude kohta ohutuskaartidel Kuna ohutuskaarte käsitlevad sätted sisalduvad määruses (EÜ) nr 1907/2006, milles ohutuskaarti on kasutatud põhilise teavitusvahendina ainete tarneahelas, ei ole vaja samu sätteid käesolevas määruses korrata.	(35) Ainete ja segude ohtudest teavitamiseks kasutatavad kaks olulist komponenti on määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohased etiketid ja ohutuskaardid. Nimetatutest on vaid etikett tarbijate teavitamiseks kergesti kättesaadav ning seetõttu peab see olema piisavalt üksikasjalik ja toote kasutuse seisukohast asjakohane. Seetõttu on oluline, et amet annaks määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt, konsulteerides pädevate ametiasutuste ja sidusrühmadega ning tuginedes võimaluse korral asjakohastele parimatele tavadele, suunised, kuidas teavitada üldsust keemiliste ainete ja segude ohtlikkusest ning ohutust kasutamisest. Etiketiga võib juhtida ka töötajate tähelepanu põhjalikumale teabele, mis on esitatud ainete ja segude kohta ohutuskaartidel. Kuna ohutuskaarte käsitlevad sätted sisalduvad määruses (EÜ) nr 1907/2006, milles ohutuskaarti on kasutatud põhilise teavitusvahendina ainete tarneahelas, ei ole vaja samu sätteid käesolevas määruses korrata.
Selgitus
Asjakohase ja järjepideva teavitamise süsteemiga antakse tarbijatele vajalik teave ja nõustatakse neid, et võimaldada kemikaale sisaldava aine, valmistise või toote kasutamisel ohutult ja tõhusalt riske juhtida. See on ka GHSiga kooskõlas, kus sätestatakse, et tarbijale mõeldud etikett peab olema „piisavalt üksikasjalik ning toote kasutamise seisukohalt asjakohane".
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 35 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(35 a) Tarbijatele keemiliste ainete ja segude ohtlikkuse ja nende ohutu kasutamise kohta õige ja põhjaliku teabe andmiseks on vaja edendada veebisaitide ja tasuta telefoninumbrite kasutamist ja levitamist, eriti seoses teabe esitamisega teatavat liiki pakenditel.
Selgitus
Kui suur hulk teavet trükitakse pakendile, mis on liiga väike või sellise teabe esitamiseks ebasobiv, ei ole mingit garantiid, et tarbija seda märkaks. Veebisaidi aadress või tasuta telefoninumber on aga ka väikesel pakendil nähtav ning see võib osutuda kasulikuks alternatiiviks, mille abil tarbijad võivad saada asjakohast teavet.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 37
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Oluline on turule viidavad ained ja segud hästi kindlaks määrata, kuid amet peaks võimaldama ettevõtjatel vajaduse korral kirjeldada keemilist koostist selliselt, et see ei ohustaks nende ärisaladust.	(37) Oluline on turule viidavad ained ja segud hästi kindlaks määrata, kuid amet peaks võimaldama ettevõtjatel vajaduse korral kirjeldada teatavate ainete keemilist koostist selliselt, et see ei ohustaks nende ärisaladust.
Selgitus
Ei tohiks olla võimalik ärisaladuse ettekäändel varjata väga kõrge riskiteguriga ainete, nagu kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete sisaldust.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit (IUPAC) on olnud pikka aega tunnustatud ülemaailmne organ keemiliste ainete nomenklatuuri ja terminoloogia alal. Ainete identifitseerimine IUPACi nimetusega on kogu maailmas laialt levinud ja see on standardne alus ainete tuvastamiseks rahvusvahelistes ja mitmekeelsetes situatsioonides. Seepärast on asjakohane kasutada käesolevas määruses kõnealuseid nimetusi.	(38) Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit (IUPAC) on olnud pikka aega tunnustatud ülemaailmne organ keemiliste ainete nomenklatuuri ja terminoloogia alal. Ainete identifitseerimine IUPACi nimetusega on kogu maailmas laialt levinud ja see on standardne alus ainete tuvastamiseks rahvusvahelistes ja mitmekeelsetes situatsioonides. Seepärast on asjakohane kasutada käesolevas määruses kõnealuseid nimetusi, võimaluse korral koos üldnimetusega.
Selgitus
Paljudel keemilistel ainetel on ka üldnimetus, mida tuntakse palju laiemalt kui IUPACi nimetust, seetõttu tuleks võimaluse korral viidata ka üldnimetusele.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Käesolevas määruses kehtestatavad märgistuseeskirjad ei tohiks piirata nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) kohaldamist.	(41) Käesolevas määruses kehtestatavad märgistuseeskirjad ei tohiks piirata nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 648/2004 (detergentide kohta)1 kohaldamist.
	1 ELT L 104, 8.4.2004, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 907/2006 (ELT L 168, 21.6.2006, lk 5).
Selgitus
Detergente käsitlev määrus sisaldab detergentide märgistuse erisätteid, mida tuleb järgida.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 44
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(44) Ametiasutused peaksid oma tegevuses keskenduma kõige probleemsematele ainetele. Pädevatel asutustel ja tarnijatel tuleb võimaldada esitada ametile ettepanekuid ühtse klassifitseerimise kohta ainete puhul, mis on klassifitseeritud kantserogeenseks, sugurakkudele mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks aineks kategoorias 1A või 1B või hingamisteid ärritavaks aineks, üksikjuhtudel ka muude mõjude korral. Amet peaks esitama oma arvamuse ettepaneku kohta ning huvitatud isikutel peaks olema võimalus märkusi esitada. Komisjon teeb otsuse lõpliku klassifitseerimise kohta.	(44) Ametiasutused peaksid oma tegevuses keskenduma tervishoiu ja keskkonna seisukohalt kõige probleemsematele ainetele. Pädevatel asutustel ja tarnijatel tuleb võimaldada esitada ametile ettepanekuid ühtse klassifitseerimise kohta ainete puhul, mis on klassifitseeritud kantserogeenseks, sugurakkudele mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks aineks kategoorias 1A või 1B või hingamisteid ärritavaks aineks, üksikjuhtudel ka muude mõjude korral. Amet peaks esitama oma arvamuse ettepaneku kohta ning huvitatud isikutel peaks olema võimalus märkusi esitada. Komisjon teeb otsuse lõpliku klassifitseerimise kohta. Edaspidi tuleks käesolevasse määrusesse lisada püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised (PBT) ning väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad (vPvB) ained.
Selgitus
Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste kemikaalide märgistamine, kui andmed on olemas, on tarbijatele tähtis.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 46
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(46) Ainete ja segude siseturu toimimise saavutamiseks, tagades samal ajal inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme, tuleks ette näha klassifitseerimis- ja märgistamissüsteemi eeskirjad. Seepärast tuleb ametit teavitada iga turule viidava aine klassifikatsioonist ja märgistusest, et see süsteemi lisada.	(46) Ainete ja segude siseturu toimimise saavutamiseks, tagades samal ajal inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme, tuleks ette näha klassifitseerimis- ja märgistamissüsteemi eeskirjad. Seepärast tuleb ainete puhul, mis koguses üks tonn aastas ja rohkem kuuluvad määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt registreerimisele, ametit teavitada iga turule viidava aine klassifikatsioonist ja märgistusest, et see süsteemi lisada.
Selgitus
Määruse (EÜ) 1907/2006 artiklis 6 nähakse ette kohustus registreerida ained, mille kogus on üle ühe tonni aastas. Võttes arvesse REACHis sätestatut ja põhjalikke hindamisi, mille alusel see piirmäär kehtestati, peaks sama piirmäär kehtima ka ameti teavitamisel GHSi süsteemis nõutavast teabest.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 52
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(52) Lisaks käesoleva määruse kohaldamise ja täitmise tagamisega tegelevatele pädevatele asutustele määravad liikmesriigid ohtlikke aineid ja segusid käsitleva teabe koondamiseks organid, kes vastutavad tervisealase teabe vastuvõtmise eest.	(52) Lisaks käesoleva määruse kohaldamise ja täitmise tagamisega tegelevatele pädevatele asutustele määravad liikmesriigid ohtlikke aineid ja segusid käsitleva teabe koondamiseks organid, kes vastutavad teabe vastuvõtmise ja töötlemise ning tervisealaste andmete koondamise eest. Komisjon peaks saadud teabe avalikustama Internetis.
Selgitus
Rahvatervise seisukohast ei ole oluline mitte lihtsalt teabe vastuvõtmine, vaid suure hulga andmete koondamine. Teave ainetest koos nende klassifikatsiooniga peaks olema avalikkusele kergesti kättesaadav.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 55
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(55) Selguse, erapooletuse ja ühtse taseme tagamiseks täitmise tagamisel liikmesriikides on liikmesriikidel vaja luua sobiv raamistik tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kehtestamiseks käesoleva määruse mittetäitmise korral, kuna selle mittetäitmine võib kahjustada inimeste tervist ja keskkonda.	(55) Liikmesriikide jõustamistegevuse selguse, erapooletuse ja ühtsuse tagamiseks on liikmesriikidel vaja luua sobiv raamistik tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kehtestamiseks käesoleva määruse mittetäitmise korral, kuna selle mittetäitmine võib kahjustada inimeste tervist ja keskkonda. Liikmesriigid peaksid samuti looma tõhusa järelevalve- ja kontrollisüsteemi.
Selgitus
Tõhus järelevalve- ja kontrollisüsteem on vajalik selleks, et käesoleva määrusega kehtestatud süsteem toimiks tõhusalt.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 64
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(64) Komisjonile tuleks anda eelkõige õigus kohandada käesolevat määrust tehnika arenguga, mis hõlmab ka ÜRO tasandil GHSis tehtud muudatuste lisamist. Tehes neid kohandamisi tehnika arenguga, tuleks arvestada ÜRO tasandil kaks korda aastas tehtavate kohanduste tsüklit. Lisaks tuleks anda komisjonile volitused otsustada ühtse klassifikatsiooni ja konkreetsete ainete märgistamise üle. Kuna need meetmed on üldist laadi ning mõeldud käesoleva määruse vähemoluliste elementide muutmiseks, tuleks need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a ette nähtud kontrolliga regulatiivmenetluse teel.	(64) Komisjonile tuleks anda eelkõige õigus kohandada käesolevat määrust teaduse ja tehnika arenguga, mis hõlmab ka ÜRO tasandil GHSis tehtud muudatuste lisamist. Tehes neid kohandamisi teaduse ja tehnika arenguga, tuleks arvestada ÜRO tasandil kaks korda aastas tehtavate kohanduste tsüklit. Uute katsemeetodite väljatöötamine ja valideerimine peaksid samuti kajastuma käesolevas määruses. Lisaks tuleks anda komisjonile volitused otsustada ühtse klassifikatsiooni ja konkreetsete ainete märgistamise üle. Kuna need meetmed on üldist laadi ning mõeldud käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks, tuleb need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a ette nähtud kontrolliga regulatiivmenetluse teel.
Selgitus
Kemikaalide valdkonnas toimub kiire teaduse ja tehnika areng. Määrust on vaja kohandada teaduse arenguga, sealhulgas katsemeetodite arenguga.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) ühtlustatakse ainete ja segude klassifitseerimine ja ohtlike ainete ja segude märgistamise ja pakendamise eeskirjad;	a) ühtlustatakse ainete ja segude klassifitseerimine ja selle kriteeriumid ning ohtlike ainete ja segude märgistamise ja pakendamise eeskirjad;
Selgitus
Ettepaneku eesmärk on tagada määruse eesmärkide järjepidevus.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – lõige 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) kehtestatakse VI lisa 3. osas ühenduse ühtse klassifikatsiooni ja märgistusega ainete loend;	d) kehtestatakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks VI lisa 3. osas ühenduse ühtse klassifikatsiooni ja märgistusega ainete loend;
Selgitus
Ühtse klassifikatsiooni ja märgistusega ainete loend peaks olema üldsusele kättesaadav.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) teaduslikus uurimis- ja arendustegevuses kasutatavate ainete ja segude suhtes, mida ei turustata, tingimusel et neid kasutatakse kontrollitud tingimustes, mille puhul nendega kokkupuude on minimaalne, nagu oleksid need klassifitseeritud I lisa kohaselt kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete (CMR) kategooriasse 1A või 1B.	d) teaduslikus uurimis- ja arendustegevuses või tehnoloogilises uurimis- ja arendustegevuses kasutatavate ainete ja segude suhtes, mida ei turustata või mida turustatakse väiksemas koguses kui üks tonn aastas tarnija kohta.
Selgitus
Teadusliku uurimis- ja arendustegevuse käigus on võimalik leida ohutumaid ja vähem saastavaid alternatiivseid lahendusi. Seepärast ei peaks kooskõlas REACHis sätestatuga kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse teaduslikus uurimis- ja arendustegevuses kasutatavad ained ja segud kogustes, mis on väiksemad siintoodud kogusest.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – lõige 2 – punkt 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) valmistis – kahest või enamast ainest koosnev segu või lahus; segu ja valmistis on sünonüümid.
Selgitus
Ammendavuse huvides on lisatud „ segu” määratlus, mis põhineb REACHis juba sätestatud valmistise määratlusel. Mõisted „segu” ja „valmistis” on sünonüümid.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 3 – lõige 1 – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui I lisa punktides 3.1, 3.4, 3.7, 3.8 ja 4.1 viidatud ohuklassidel on alajaotusi lähtudes kokkupuuteteest või toime iseloomust, klassifitseeritakse aine või segu selle alajaotuse kohaselt.	Kui I lisa punktides 3.1, 3.4, 3.5, 3.6, 3.7, 3.8, 3.9 ja 4.1 viidatud ohuklassidel on alajaotusi lähtudes kokkupuuteteest või toime iseloomust, klassifitseeritakse aine või segu selle alajaotuse kohaselt.
Selgitus
Ammendavuse huvides – sugurakke ohustavat mutageensust, kantserogeensust ja sihtorgani kahjustust korduval kokkupuutumisel on võimalik diferentseerida lähtuvalt kokkupuuteteest.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ohtlikuna käsitatakse järgmiste I lisas sätestatud ohuklasside või kategooriate kriteeriumidele vastavat ainet või segu:	2. Määruse (EÜ) nr 1907/2006 tähenduses ja järgmise tasandi õigusaktides käsitatakse ohtlikuna järgmiste I lisas sätestatud ohuklasside või kategooriate kriteeriumidele vastavat ainet või segu:
Selgitus
Eesmärk on viia säte kooskõlla REACH määruse (EÜ 1907/2006/) sätetega, et vältida mõistete “risk” ja “oht” segiajamist.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 3 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon võib lisada ohuklasside edasisi alajaotusi, lähtudes kokkupuute teest või toime iseloomust, ja muudab selle tulemusena lõike 1 teist lõiku. Need käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks võetavad meetmed võetakse vastu artikli 54 lõikes 3 viidatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.	3. Komisjon võib töötada välja ja lisada ohuklasside edasisi alajaotusi, kui rahvusvaheliselt nii kokku lepitakse, lähtudes kokkupuuteteest või toime iseloomust, ja muudab selle tulemusena lõike 1 teist lõiku. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 54 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Selgitus
Alati tuleks püüda saavutada kooskõla ülemaailmse ühtlustamise eesmärgiga.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 4 – lõige 1 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Tootjad, importijad ja järgmistel etappidel kasutajad klassifitseerivad ained või segud enne nende turustamist II jaotise kohaselt.	1. Tootjad ja importijad klassifitseerivad ained või segud enne nende turustamist II jaotise kohaselt.
Selgitus
Selgus. Tootmisahela järgmiste etappide kasutajatel on konkreetsed kohustused vastavalt REACHile, kuid need ei laiene klassifitseerimisele ja märgistamisele. Kusjuures, kui järgmise etapi kasutaja kasutab ainet, et toota sellest segu tarnimiseks, siis muutub ta tootjaks koos klassifitseerimise ja märgistamise kohustustega.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) epidemioloogilised andmed ja kogemused mõju kohta inimesele;	b) usaldusväärsed epidemioloogilised andmed ja teaduslikult usaldusväärsed kogemused ainete mõju kohta inimesele (nt andmed töökeskkonna kohta, andmed õnnetusjuhtumite andmebaasidest ja tuleviku-uuringutest);
Selgitus
Oluline on juhtida tähelepanu kasutatavate andmete usaldusväärsusele ja iseloomule ning rahvusvaheliselt tunnustatud programmidest või allikatest pärinevate andmete kättesaadavusele.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) kõik uued usaldusväärsed teaduslikud andmed.
Selgitus
Andmeid ainete kohta ajakohastatakse uusima teadusinfo kohaselt.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c b) muu rahvusvaheliste kemikaaliprogrammide raames kogutud teave.
Selgitus
Oluline on juhtida tähelepanu kasutatavate andmete usaldusväärsusele ja iseloomule ning rahvusvaheliselt tunnustatud programmidest või allikatest pärinevate andmete kättesaadavusele.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 6 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Segu tarnija määrab seguga seotud I lisas sätestatud füüsikaliste, tervisealaste või keskkonnaohtude väljaselgitamiseks kindlaks eelkõige järgmise asjakohase kättesaadava teabe:	1. Segu tarnija määrab seguga seotud I lisas sätestatud füüsikaliste, tervisealaste või keskkonnaohtude väljaselgitamiseks kindlaks eelkõige järgmise asjakohase kättesaadava teabe:
a) artikli 8 lõikes 3 viidatud meetodite kohaselt kogutud andmed segu enda või selles sisalduvate ainete kohta;	a) artikli 8 lõikes 3 viidatud meetodite kohaselt kogutud andmed segu enda või selles sisalduvate ainete kohta;
b) epidemioloogilised andmed ja kogemused segu enda või selles sisalduvate ainete mõju kohta inimesele;	b) usaldusväärsed epidemioloogilised andmed ja teaduslikult usaldusväärsed kogemused segu enda või selles sisalduvate ainete mõju kohta inimesele (nt andmed töökeskkonna kohta, andmed õnnetusjuhtumite andmebaasidest ja tuleviku-uuringutest);
c) muu määruse (EÜ) nr 1907/2006 XI lisa 1. jao kohaselt kogutud teave segu enda või selles sisalduvate ainete kohta.	c) muu määruse (EÜ) nr 1907/2006 XI lisa 1. jao kohaselt kogutud teave segu enda või selles sisalduvate ainete kohta;
	c a) muu rahvusvaheliste kemikaaliprogrammide raames kogutud teave segu enda või selles sisalduvate ainete kohta;
	c b) teave sarnase struktuuriga segude rühmas esinevate segude koostise ja klassifikatsiooni kohta.
See teave on seotud segu vormi või füüsikalise olekuga, milles segu pärast selle turule viimist kasutatakse või mõistlike eelduste kohaselt kasutama hakatakse.	See teave on vajaduse korral seotud segu vormi või füüsikalise olekuga, milles segu pärast selle turule viimist kasutatakse või mõistlike eelduste kohaselt kasutama hakatakse.
Selgitus
Oluline on juhtida tähelepanu kasutatavate andmete usaldusväärsusele ja iseloomule ning rahvusvaheliselt tunnustatud programmidest või allikatest pärinevate andmete kättesaadavusele.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 6 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui lõigetes 3 ja 4 ei ole sätestatud teisiti ja kui segu enda kohta on kättesaadav lõike 1 punktis a viidatud teave ja tarnija on määranud kindlaks selle piisavuse ja usaldusväärsuse, kasutab ta seda teavet hindamiseks 2. peatüki alusel.	2. Kui lõigetes 3 ja 4 ei ole sätestatud teisiti ja kui segu enda kohta on kättesaadav lõikes 1 viidatud teave ja tarnija on määranud kindlaks selle piisavuse ja usaldusväärsuse, kasutab ta seda teavet hindamiseks 2. peatüki alusel.
Selgitus
Viide peaks olema lõikele 1 tervikuna, et see hõlmaks kõiki olemasolevaid asjakohaseid andmeid.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 6 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui lõikes 1 viidatud liiki katseandmed segu enda kohta puuduvad, kasutab tarnija muud kättesaadavat teavet üksikainete ja sarnaste katsetatud segude kohta, mida võib samuti käsitada asjakohasena seguga seotud ohtude kindlaksmääramisel, kui ta on leidnud, et see teave on artikli 9 lõike 4 kohaseks hindamiseks piisav ja usaldusväärne.	5. Kui lõikes 1 viidatud liiki katseandmed segu enda kohta puuduvad, kasutab tarnija kogu kättesaadavat teavet üksikainete ja segude või sarnase koostisega segude rühmas esinevate segude kohta, mida võib samuti käsitada asjakohasena seguga seotud ohtude kindlaksmääramisel, kui ta on leidnud, et see teave on artikli 9 lõike 4 kohaseks hindamiseks piisav ja usaldusväärne.
Selgitus
Et rakendada eksperdiarvamuse ja tõendusmaterjali kaalukuse määramist vastavalt I lisa I osa punktile 1.1.1, on vaja võrrelda olemasolevaid andmeid sarnase koostisega segude rühmas esinevate segude kohta. Mitte kõik andmed, millele viidatakse lõikes 1, ei ole „katseandmed” (selle tavatähenduses), näit lõike 1 punktis b viidatud andmed, ning järelikult tuleks välja jätta viide „katsetamisele”.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 7 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui käesoleva määruse eesmärgil viiakse läbi uusi katseid, tehakse katseid loomadega direktiivi 86/609/EMÜ tähenduses vaid muude võimaluste puudumisel.	1. Kui käesoleva määruse eesmärgil viiakse läbi uusi katseid, tehakse katseid loomadega direktiivi 86/609/EMÜ tähenduses vaid muude selliste võimaluste puudumisel, mis annaksid samal tasemel usaldusväärsuse ja kvaliteediga andmeid.
	Katsemeetodeid vaadatakse korrapäraselt läbi ja parandatakse, eesmärgiga vähendada katsete tegemist selgroogsete loomadega ja katsetesse kaasatud loomade arvu.
Selgitus
Siin on vaja korrata loomkatsete vähendamise kohustust.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Inimeste ja ahvilistega käesoleva määruse eesmärgil katseid läbi ei viida.	2. Puhtalt käesoleva määruse eesmärgil tehtavad inimkatsed on üldjuhul lubamatud ja neid tuleks teha vaid siis, kui puuduvad muud võimalused, et tagada inimeste tervise parim kaitse ning aine või segu klassifitseerimine vastavalt tema tegelikule mõjule inimese tervisele.
	Ahvilistega käesoleva määruse eesmärgil katseid läbi ei viida.
Selgitus
Inimeste tervise kaitseks ning ainete ja segude korrektseks klassifitseerimiseks võib osutuda vajalikuks teha inimkatseid (näit plaastritestid), et saada teavet nende tegelikust mõjust inimtervisele. Katsete tegemisel tuleks siiski piirduda vaid nende juhtudega, kui teisi võimalusi ei ole. Ei tohiks lubada ahvilistega käesoleva määruse eesmärgil katseid läbi viia.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Valideerimisuuringuid loomi mittehõlmavate katsete – või kasutatavate loomade arvu või katseloomade kannatusi vähendavate meetodite – hindamiseks tuleb kavandada nii, et uute katsemeetodite puhul arvestataks nõudeid, mis sisalduvad käesolevas määruses ja sarnastes õigusaktides, mis rakendavad kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise ühtset ülemaailmset süsteemi teistes haldusalades, sellisel viisil, et klassifitseerimise ja märgistamise nõuded ei muutuks takistuseks loomkatsete asendamisele, vähendamisele ja täiustamisele.
Selgitus
Varasemad valideerimisuuringud ei ole alati taganud, et uued katsed oleksid kohandatud vastavaks nii klassifitseerimise ja märgistamise kui ka ohutuse nõuetele. See võib viivitada uute alternatiivsete meetodite kasutuselvõttu ja pikendada loomkatsete kasutamist isegi siis, kui on olemas teaduslikult usaldusväärsed alternatiivmeetodid.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 7 – lõige 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Piisavate teaduslike tõendite olemasolul ja eesmärgiga vähendada loomkatseid kohandab komisjon käesolevat määrust vastavalt artikli 54 lõikes 3 viidatud kontrolliga regulatiivmenetlusele tagamaks, et klassifitseerimise ja märgistamise nõuded ei muutu takistuseks niisuguste katsemeetodite kasutamisele, mis asendavad, vähendavad või täiustavad loomkatseid.
Selgitus
Kuigi GHSi peetakse tihti „katsemeetodi suhtes neutraalseks”, on võimalik, et alternatiivsed katsemeetodid (mis rakendavad katseloomade kasutamisel asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtet) võivad anda tulemusi, mis otseselt ei vasta praegustele klassifitseerimise kriteeriumidele, millest paljud viitavad in vivo nähtustele või viitavad otseselt mõjudele „katseloomadel". Seetõttu peaks olema võimalik kohandada klassifitseerimise ja märgistamise kriteeriume, nii et need hõlmaksid ka meetodeid, mis juba olemuslikult ei sisalda loomkatseid.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 8 – lõige 3 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) I lisa 3. ja 4. osas sätestatud tervisealaste ja keskkonnaohtude suhtes rahvusvahelise korra kohaselt valideeritud rahvusvaheliselt tunnustatud teaduslikud põhimõtted ja meetodid;	c) I lisa 3. ja 4. osas sätestatud tervisealaste ja keskkonnaohtude suhtes rahvusvahelise korra kohaselt valideeritud usaldusväärsed, soovitavalt rahvusvaheliselt tunnustatud teaduslikud põhimõtted ja meetodid;
Selgitus
Tervisealaste ja keskkonnaohtude kindlakstegemiseks tuleb viidata rahvusvaheliselt tunnustatud usaldusväärsetele teaduslikele põhimõtetele
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 8 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Käesoleva määruse eesmärgil läbiviidavates katsetes kasutatakse ainet või segu sellisel kujul, millisena seda kasutatakse või mõistlike eelduste kohaselt hakatakse kasutama pärast selle turustamist.	4. Käesoleva määruse eesmärgil läbiviidavates katsetes kasutatakse ainet või segu sellisel kujul, millisena seda on mõeldud kasutada või sellisel kujul ja/või füüsikalises olekus, milles see on turule viidud.
Selgitus
Kooskõla GHSi punkti 1.3.3.1.1. alapunkti b tekstiga „hindamine põhineb sellel tootel endal, millega on tegemist”.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 9 – lõige 4 – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui see teave ei võimalda seostamispõhimõtteid kohaldada, kohaldab tarnija teabe hindamisel muud meetodit või muid meetodeid, mida on kirjeldatud I lisa 3. ja 4. osa igas punktis.	Kui see teave ei võimalda seostamispõhimõtteid kohaldada ja kui eksperdiarvamused ei õigusta seostamispõhimõtete rikkumist, kohaldab tarnija teabe hindamisel muud meetodit või muid meetodeid, mida on kirjeldatud I lisa 3. ja 4. osa igas punktis.
Selgitus
Et saavutada kooskõla ÜRO GHSi sõnastusega eksperdiarvamuse osas (punkt 1.3.2.4.8): „Segude klassifitseerimise teemaline lähenemine hõlmab eksperdiarvamuse kasutamist mitmetes valdkondades, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse eesmärgil olemasoleva teabe kasutamise võimalus võimalikult paljude segude puhul.”
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 9 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Andmeid hinnates peab tootja või importija arvesse võtma lisateavet, näiteks millisel kujul ja/või füüsikalises olekus ainet või segu pärast selle turuleviimist kasutatakse, ja võib vastavalt sellele klassifikatsiooni täiustada. Aine või segu klassifitseerimisel tuleks arvestada selle tavapärase käitlemise ja kasutamisega.
Selgitus
Kooskõla praeguse kaitsetasemega, eesmärgiga säilitada tavapärase käitlemise ja kasutamise põhimõte kui vajalik „jäänus” kehtivatest ELi õigusaktidest, nagu ka näiteks klassifikatsioon „ohtlik osoonikihile”.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 9 – lõige 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 b. Kui konkreetse tootesektori rühma puhul on loodud ohu hindamise ja klassifitseerimise keskus, milles on ühendatud teabe, katseandmete, tõendusmaterjali kaalukuse ja seostamispõhimõtete hindamise ekspertteave, võivad kõik selle tootesektori tarnijad segudega seonduvate ohtude hindamisel ja sellest tuleneval klassifitseerimisel tugineda kõnesoleva keskuse hinnangule.
Selgitus
Kui tootja käsutuses on üksnes tarnija(te) esitatud teave tootes (segus) kasutatud ainete kohta, tugineb ta segu klassifikatsiooni kindlaksmääramisel teabe hindamisele vastavalt artikli 9 lõikes 4 sätestatud menetlusele. Sellega võidakse segu ohtlikke omadusi ala- või eelkõige ülehinnata. Tunnustatud menetluse olemasolu, mille puhul kasutatakse segu hindamiseks eksperdiarvamusi, lisateavet ja täiendavaid andmeid, tagab täpsema klassifitseerimise ning on eelkõige abiks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti, võib tarnija järgmistel juhtudel kehtestada aine sisaldusele teises aines või segus lisandi, lisaaine või koostisainena kontsentratsiooni piirväärtused, mille korral või mille ületamisel võidakse see aine või segu ohtlikuks klassifitseerida:	1. Kui lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti, võib tarnija järgmistel juhtudel kehtestada aine sisaldusele teises aines või segus identifitseeritud lisandi, lisaaine või koostisainena kontsentratsioonipiirid, mille korral või mille ületamisel võidakse see aine või segu ohtlikuks klassifitseerida:
a) kui teave näitab aine ilmset ohtlikkust selle sisaldumisel I lisa 2. osa mõnes ohuklassis kehtestatud kontsentratsioonist või I lisa 3. kuni 5. osa mõnele ohuklassile kehtestatud üldisest kontsentratsiooni piirväärtusest madalamal tasemel,	a) kui teave näitab aine ilmset ohtlikkust selle sisaldumisel I lisa 2. osa mõnes ohuklassis kehtestatud kontsentratsioonist või I lisa 3. kuni 5. osa mõnele ohuklassile kehtestatud üldisest kontsentratsioonipiirist madalamal tasemel,
b) erandjuhtudel, kui teave näitab ohtlikuks klassifitseeritud aine sisaldumist I lisa 2. osas mõnele ohuklassile kehtestatud kontsentratsiooni ülempiirist või selle lisa 3. kuni 5. osa mõnele ohuklassile kehtestatud üldisest kontsentratsiooni piirväärtusest kõrgemal tasemel, kuid on olemas kindel teave aine mitteohtlikkuse kohta.	b) juhul kui teave näitab ohtlikuks klassifitseeritud aine sisaldumist I lisa 2. osas mõnele ohuklassile kehtestatud kontsentratsiooni ülempiirist või selle lisa 3. kuni 5. osa mõnele ohuklassile kehtestatud üldisest kontsentratsioonipiirist kõrgemal tasemel, kuid on olemas kindel teave aine mitteohtlikkuse kohta.
Selgitus
i) „identifitseeritud lisand” – toimivus, eeskätt keeruka koostisega ainete puhul, ja kooskõla kehtivate õigusaktide reguleerimisalaga; ii) „juhul" – vastavalt GHSi punktile 1.3.3.2.3.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 10 – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a. Tarnija kehtestab kontsentratsioonipiirid vastavalt ameti poolt suunistes kehtestatud kriteeriumidele ning lisab vastavad põhjendused kas oma teatises vastavalt klassifitseerimis- ja märgistusloetelule või registreerimistaotluses vastavalt määrusele (EÜ) nr 1907/2006.
Selgitus
Kooskõlas tarnija aruandega kontsentratsioonipiiride või korrutusteguri kohta, nagu algselt kirjas Interneti-versiooni I lisa I osa punktis 1.1.4.3 ja GHSi punktis 1.3.3.2.4.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui aine sisaldab lisandi, lisaaine või koostisainena teist ohtlikuks klassifitseeritud ainet, võetakse seda teavet klassifitseerimisel arvesse, kui lisandi, lisaaine või koostisaine kontsentratsioon võrdub selle lõikes 3 viidatud piirväärtusega või ületab seda.	1. Kui aine sisaldab identifitseeritud lisandi, lisaaine või koostisainena teist ohtlikuks klassifitseeritud ainet, võetakse seda teavet klassifitseerimisel arvesse, kui lisandi, lisaaine või koostisaine kontsentratsioon võrdub selle lõikes 3 viidatud piirväärtusega või ületab seda.
Selgitus
Ohtlike ainete direktiivi praeguse VI lisa (punkt 1.7.2.1) kohaselt tuleb aine klassifitseerida, kui lisandeid, lisaaineid või üksikkomponente on tuvastatud vastavalt ohtlike valmistite direktiivi nõuetele määratletud piiridest suuremas või võrdses kontsentratsioonis. See põhimõte on osutunud asjakohaseks paljude selliste keeruka koostisega ainete klassifitseerimisel, mille lisandite või koostisainete tase kõigub ning neid kõiki ei ole võimalik kindlaks teha.
Ettepaneku sõnastus viitaks põhjusest olenemata automaatselt madalaimale piirväärtusele.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui segu sisaldab koostisainena või lisandi või lisaainena ohtlikuks klassifitseeritud ainet, võetakse seda teavet klassifitseerimisel arvesse, kui selle aine kontsentratsioon võrdub selle lõikes 3 viidatud piirväärtusega või ületab seda.	2. Kui segu sisaldab koostisainena või identifitseeritud lisandi või lisaainena ohtlikuks klassifitseeritud ainet, võetakse seda teavet klassifitseerimisel arvesse, kui selle aine kontsentratsioon võrdub selle lõikes 3 viidatud piirväärtusega või ületab seda.
Selgitus
Ohtlike ainete direktiivi praeguse VI lisa (punkt 1.7.2.1) kohaselt tuleb aine klassifitseerida, kui lisandeid, lisaaineid või üksikkomponente on tuvastatud vastavalt ohtlike valmistite direktiivi nõuetele määratletud piiridest suuremas või võrdses kontsentratsioonis. See põhimõte on osutunud asjakohaseks paljude selliste keerulise koostisega ainete klassifitseerimisel, mille lisandite või koostisainete tase kõigub ning neid kõiki ei ole võimalik kindlaks teha.
Ettepaneku sõnastus viitaks põhjusest olenemata automaatselt madalaimale piirväärtusele.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 11 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõigetes 1 ja 2 viidatud piirväärtusteks võetakse madalaim järgmistest:	3. Lõigetes 1 ja 2 viidatud piirväärtusteks tuleb võtta üks järgmistest:
a) I lisa 1. osa tabelis 1.1 märgitud üldised piirväärtused;	a) VI lisa 3. osas kehtestatud konkreetsed kontsentratsioonipiirid või
b) VI lisa 3. osas või artiklis 43 viidatud klassifitseerimis- ja märgistusloetelus kehtestatud konkreetsed kontsentratsiooni piirmäärad;	b) artiklis 43 viidatud klassifitseerimis- ja märgistusloetelus kehtestatud kontsentratsioonipiirid, kui teatajad on saavutatud kokkuleppe, või
	b a) I lisa 1. osa tabelis 1.1 märgitud üldised piirväärtused, kui punktides a ja b viidatud kontsentratsioonipiird ei ole kättesaadavad;
c) I lisa 2. osa asjakohastes punktides kehtestatud kontsentratsioonid või I lisa 3. kuni 5. osa asjakohastes punktides kehtestatud üldised kontsentratsioonide piirmäärad, kui punktis b viidatud konkreetsed kontsentratsioonide piirmäärad ei ole kättesaadavad.	c) I lisa 2. osa asjakohastes punktides kehtestatud kontsentratsioonid või I lisa 3. kuni 5. osa asjakohastes punktides kehtestatud üldised kontsentratsioonipiirid, kui punktides a, b või b a viidatud konkreetsed kontsentratsioonipiirid ei ole kättesaadavad.
Selgitus
Praegune tekst viiks automaatselt kõige madalamate piirväärtusteni, võtmata arvesse põhjusi. Varem oli mõnevõrra õigustatud aine konkreetsete kontsentratsioonipiiride kehtestamine üldistest piirmääradest kõrgemal tasemel.
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 12 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kui piisavad ja usaldusväärsed andmed näitavad ainetevahelisi võimalikke sünergilisi või antagonistlikke mõjusid segus, mille hindamise üle võeti otsus vastu teabe põhjal segus sisalduvate ainete kohta.	c) kui piisavad ja usaldusväärsed andmed näitavad ainetevahelisi võimalikke sünergilisi või antagonistlikke mõjusid segus.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 14 – lõige 1 – punktid a ja b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) segus sisalduvad ained reageerivad aeglaselt atmosfääri gaasidega, eelkõige hapniku, süsinikdioksiidi ja veeauruga, moodustades erinevaid aineid;	a) segus sisalduvad ained reageerivad aeglaselt atmosfääri gaasidega, eelkõige hapniku, süsinikdioksiidi ja veeauruga, moodustades erinevaid mitteohtlikke aineid;
b) segus sisalduvad ained reageerivad aeglaselt muude segus sisalduvate ainetega, moodustades erinevaid aineid;	b) segus sisalduvad ained reageerivad aeglaselt muude segus sisalduvate ainetega, moodustades erinevaid mitteohtlikke aineid;
Selgitus
Ohtlike ainete moodustumise võimalus tuleb märgisel tähistada.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 17 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ohtlikuks klassifitseeritud aine või segu etiketil on järgmised elemendid:	1. Ohtlikuks klassifitseeritud aine või segu pakendi etiketil on järgmised elemendid:
Selgitus
Etikett saab olla ainult pakendil. Neutraliseeriva aine näitamine pakendil on ohutusmeede hädaolukorra puhuks, nagu ka hädaabinumbri (112) märkimine.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 17 – lõige 1 – punktid d kuni h
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) vajaduse korral ohupiktogrammid vastavalt artiklile 18;	d) ohupiktogrammid vastavalt artiklile 19;
e) vajaduse korral signaalsõnad vastavalt artikli 20;	e) signaalsõnad vastavalt artiklile 20;
f) vajaduse korral ohulaused vastavalt artiklile 21;	f) ohulaused vastavalt artiklile 21;
g) vajaduse korral hoiatuslaused vastavalt artiklile 22;	g) hoiatuslaused vastavalt artiklile 22;
h) vajaduse korral lõik lisateabega vastavalt artiklile 27.	h) lõik lisateabega vastavalt artiklile 27.
Selgitus
Klassifitseerimine peaks alati toimuma asjakohase artikli alusel, mitte lihtsalt „vajaduse korral”.
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 18 – lõige 2 – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui IUPACi nomenklatuuri kohane nimetus koosneb rohkem kui 100 tähemärgist, võib kasutada üldnimetust, kui artikli 14 kohaselt esitatavas teates sisalduvad nii IUPACi nomenklatuuri kohane nimetus kui ka kasutatav üldnimetus.	Kui üldnimetus on olemas, tuleb ka sellele viidata. Kui IUPACi nomenklatuuri kohane nimetus koosneb rohkem kui 100 tähemärgist, võib kasutada üldnimetust, kui artikli 41 kohaselt esitatavas teates sisalduvad nii IUPACi nomenklatuuri kohane nimetus kui ka kasutatav üldnimetus.
Selgitus
Paljudel keemilistel ainetel on ka üldnimetus, mida tuntakse palju laiemalt kui IUPACi nimetust, seetõttu tuleks võimaluse korral viidata ka üldnimetusele.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 18 – lõige 3 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kõikide segus sisalduvate ägedat mürgisust põhjustavate, nahka söövitavate või tõsist silmakahjustust põhjustavate, sugurakkudele mutageensete, kantserogeensete, reproduktiivtoksiliste või hingamisteid või nahka ärritavate või sihtorgani suhtes mürgiste ainete määratlus.	b) kõikide segus sisalduvate ägedat mürgisust põhjustavate, nahka söövitavate või tõsist silmakahjustust põhjustavate, sugurakkudele mutageensete, kantserogeensete, reproduktiivtoksiliste või hingamisteid või nahka ärritavate või sihtorgani suhtes mürgiste ainete määratlus, mis on segu klassifitseerimise aluseks.
Selgitus
Selguse huvides – kooskõla artikli 18 lõike 3 viimase lõigu sõnastusega.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 18 – lõige 3 – esimene a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Looduslike ainete puhul võib kasutada nimetusi nagu „…eeterlik õli” või „…ekstrakt” kõnesoleva eeterliku õli või ekstrakti koostisosade nimetuse asemel.
Selgitus
Kõikide ainete nimetuste loetlemine segu puhul nõuaks aroomi- ja lõhnaainete tootjatelt liigseid jõupingutusi, arvestades hiljem lõpptoodangus esinevate koguste väiksust.
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 21 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Etiketil esitatakse nõutavad ohulaused, milles kirjeldatakse ohtliku aine või seguga seotud ohtude olemust, sealhulgas vajaduse korral ohu määra.	1. Etiketil esitatakse nõutavad ohulaused, milles kirjeldatakse ohtliku aine või seguga seotud ohtude olemust, sealhulgas võimaluse korral ohu määra.
Selgitus
Küsimus ei peaks olema selles, kas on vajalik või mitte esitada ohu määra, vaid selles, kas see on võimalik.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 26 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui aine või segu tarnija saab tõestada, et aine keemilise määratluse avalikustamine etiketil ohustab tema ärisaladust, eelkõige tema intellektuaalomandit, võib ta taotleda ametilt luba kasutada tootetähist, milles viidatakse ainele või segule kas nimetusega, mis näitab keemiliste ainete kõige tähtsamaid funktsionaalseid rühmi, või üldnimetusega.	1. Kui aine või segu tarnija saab tõestada, et aine keemilise määratluse avalikustamine ohustab tema ärisaladust, eelkõige tema intellektuaalomandit, võib ta taotleda ametilt luba kasutada tootetähist, milles viidatakse mitteohtlikule ainele või mitteohtlikule segule kas nimetusega, mis näitab keemiliste ainete kõige tähtsamaid funktsionaalseid rühmi, või üldnimetusega.
Selgitus
Ohtlikele ainetele ei tohiks teha märgistamise osas mingeid mööndusi. Ärisaladus võib olla erandi tegemise põhjuseks ainult mitteohtlike ainete puhul. Ka ohutuskaardil peaks olema võimalik kasutada üldnimetust. Konfidentsiaalsus ei ole otstarbekas. Ohutuskaartidel on üksnes täpne nimetus asendatud üldnimetusega, mitte klassifitseerimine ega asjakohane teave ohtlikkuse kohta.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 26 – lõige 2 – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon kehtestab lõivude määraartikli 54 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt.	Komisjon kehtestab lõivude määra artikli 54 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt. VKEdele kehtestatakse vähendatud lõivud.
Selgitus
Võttes arvesse REACHi ja GHSi finantsmõju VKEdele, tuleks neile kehtestada vähendatud lõivud.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 26 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet võib küsida tarnijalt lisateavet, kui see teave on otsuse vastuvõtmiseks vajalik. Amet teavitab taotlejat oma otsusest kuue nädala jooksul alates taotluse või lisaks nõutud teabe saamisest. Kui amet ei võta otsust vastu ettenähtud aja jooksul, loetakse taotletud nime kasutamine lubatuks.	3. Amet võib küsida tarnijalt lisateavet, kui see teave on otsuse vastuvõtmiseks vajalik. Amet teavitab taotlejat oma otsusest kuue nädala jooksul alates taotluse või lisaks nõutud teabe saamisest. Kui amet ei võta otsust vastu ettenähtud aja jooksul, loetakse taotletud nime kasutamine lubatuks. Kui amet lükkab taotluse tagasi, teavitab ta sellest tootjat või importijat vähemalt neli nädalat enne teabe kavandatavat avaldamist. Taotluse tagasilükkamisotsuse kohta võib esitada kaebuse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklitega 92 ja 93. Kaebus peatab otsuse täitmise ning andmeid ei avalikustata.
Selgitus
Muudatusettepanek esitatakse, et tagada kaebuse esitamise õigus ning konfidentsiaalse äriteabe kaitse.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 26 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Tarnija teavitab viivitamata ametit, kui aine või segu klassifikatsiooni kohandatakse kooskõlas artikliga 15.
Selgitus
Tuleb ette näha olukorra tekkimise võimalus, kus muutub sellise aine või segu klassifikatsioon, mille keemilise koostise suhtes on antud konfidentsiaalsuse luba.
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 27 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Tarnija võib esitada etiketil lisateavet peale lõigetes 1 ja 2 viidatud teabe, kui see teave ei raskenda artikli 17 lõike 1 punktides a kuni g ette nähtud teabe kindlaksmääramist ning kui sellega esitatakse täiendavaid andmeid, mis ei ole vastuolus nende elementidega esitatud teabega ega sea selle usaldusväärsust kahtluse alla.	3. Tarnija võib esitada etiketil lisateavet peale lõigetes 1 ja 2 viidatud teabe, kui see teave ei raskenda artikli 17 lõike 1 punktides a kuni g ette nähtud teabe kindlaksmääramist ning kui sellega esitatakse täiendavaid andmeid, mis ei ole vastuolus nende elementidega esitatud teabega ega sea selle usaldusväärsust kahtluse alla. Keelatud on igasugune eksitav teave või lisateave mittetõese mõju kohta tervisele või keskkonnale.
Selgitus
Tuleks vältida igasugust mittetõest või eksitavat lisateavet.
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 27 – lõige 3a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Esmajärjekorras annab amet määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt ning komisjoni, pädevate asutuste ja sidusrühmadega konsulteerides suuniseid ja/või soovitusi märgistamisel kasutatava täiendava teabe kohta, mida peetakse vajalikuks inimeste tervise või keskkonna kaitsemise seisukohast, kui segu sisaldab üle 0,1% ainet, millel on püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad omadused.
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 30 – lõige 2 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui ainet või segu müüakse üldsusele, esitatakse etiketil vajaduse korral üks hoiatuslause selle aine või segu hävitamise kohta.	2. Kui ainet või segu müüakse üldsusele, esitatakse etiketil üks hoiatuslause selle aine või segu hävitamise kohta.
Selgitus
Küsimus ei peaks olema selles, kas on vajalik või mitte esitada hoiatuslauset, vaid see tuleks alati esitada.
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 31 – lõige 1 – punkt k
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
k) 1., 2., 3. ja 4. kategooria veekeskkonnale pikaajaliselt ohtliku toimega aineks.	k) 1. ja 2. kategooria veekeskkonnale pikaajaliselt ohtliku toimega aineks.
Selgitus
3. ja 4. kategooria veekeskkonnale pikaajaliselt ohtliku toimega ained ei ole seotud ohtu tähistava piktogrammiga; kui ohulause jäetakse pakendilt ära, ei oleks kasutajad teadlikud antud konkreetsest ohust. Muudatusettepanek kajastab ohtlike preparaatide direktiivis kehtivat tava riskilauseid R10 või R52/53 kandvate segude osas, st klassifikatsiooni osas, mis ei ole seotud ohusümboliga.
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 31 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Kui pakend ei sisalda rohkem kui 125 ml, ei ole hoiatuslausete esitamine nõutav, kui aine või segu on klassifitseeritud kui 3. või 4. kategooria veekeskkonnale pikaajaliselt ohtliku toimega aine või segu.
Selgitus
3. ja 4. kategooria veekeskkonnale pikaajaliselt ohtliku toimega ained ei ole seotud ohtu tähistava piktogrammiga; kui ohulause jäetakse pakendilt ära, ei oleks kasutajad teadlikud antud konkreetsest ohust. Muudatusettepanek kajastab ohtlike preparaatide direktiivis kehtivat tava R10 või R52/53 riskilauseid kandvate segude osas, st klassifikatsiooni osas, mis ei ole seotud ohusümboliga.
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 31 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjoni soovil koostab amet ja esitab komisjonile kavandina järgmised vabastused artiklites 17 ja 34 kehtestatud märgistamiskohustustest:	2. Komisjoni või vajaduse korral liikmesriigi soovil koostab amet ja esitab komisjonile kavandina järgmised vabastused artiklites 17 ja 34 kehtestatud märgistamiskohustustest (sh kasutamise eeskirjad):
Selgitus
Selleks, et teha VKEdele sätete rakendamine kergemaks, peaksid liikmesriigid saama vajaduse korral taotleda ametilt vabastuste koostamist, mille viimane lõpuks ikkagi komisjonile esitab.
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 31 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Piiramata lõigete 1 ja 2 kohaldamist, võib teha väikestes või sobimatutes pakendites ainete või segude ohu- ja hoiatuslaused kättesaadavaks pakendile trükitud veebisaidi aadressil või tasuta telefoninumbril. Kui aine või segu on ohtlikuks klassifitseeritud, kantakse asjaomane ohupiktogramm etiketile.
Selgitus
Kui suur hulk teavet trükitakse pakendile, mis on liiga väike või sellise teabe esitamiseks ebasobiv, ei ole mingit garantiid, et tarbija seda märkaks. Veebisaidi aadress või tasuta telefoninumber on aga ka väikesel pakendil nähtav ning see võib osutuda kasulikuks alternatiiviks, mille abil tarbijad võivad saada asjakohast teavet. Täiendava ettevaatusabinõuna tuleb asjaomane ohupiktogramm kanda kõigile ohtlikele ainetele.
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 31 – lõige 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Märgistamise nõuet ei kohaldata üksikpakendite (üheks kasutuskorraks mõeldud kogust, ühekordset portsjonit või annust sisaldavate pakendite) suhtes, mida hoitakse käesoleva määruse kohaselt märgistatud välispakendis, võetakse välja vaid kasutusjuhendis ettenähtud kasutamiseks ning tühjendatakse kohe.
Selgitus
Muudatusettepanek selgitab olukorda segude puhul, mida tarnitakse ühekordse annusena, kus toode (nt tablett) on mõeldud a) vaid ühekordseks kasutamiseks, b) võetakse välispakendist vahetult enne kasutamist ning c) kõik juhendid (ja muu märgistus) on välispakendil. Muudatusettepanek asendab raportööri praeguse muudatusettepaneku 8 artikli 26 lõike 4 a (uus) kohta ning parandab sellega tehnilise vea.
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui üldsusele ette nähtud pakendil ei ole füüsiliselt võimalik artiklile 34 vastavalt märgistust kasutada, vabastatakse see kohustusest kasutada etiketti, kui pakendiga on kaasas selge ja täpne kasutusjuhend, sealhulgas vajaduse korral juhend selle hävitamiseks, ja kui see sisaldab järgmistesse I lisas esitatud ohuklassidesse ja -kategooriatesse klassifitseeritud aineid või segusid:	Kui üldsusele tarnitavad ained või segud klassifitseeritakse järgmistesse kategooriatesse: 1., 2. või 3. kategooria äge mürgisus, 1. kategooria sihtorgani kahjustus ühekordsel kokkupuutumisel, 1. kategooria sihtorgani kahjustus korduval kokkupuutumisel või 1. kategooria nahka söövitav toime, ning kui pakendil ei ole füüsiliselt võimalik märgistust kasutada, siis selliseid aineid või segusid sisaldavatele pakenditele lisatakse täpne ja kergesti mõistetav kasutusjuhend, sealhulgas vajaduse korral juhend tühja pakendi hävitamiseks.
a) punkt 3.1: 1., 2. või 3. kategooria äge mürgisus;
b) punkt 3.2: 1. kategooria nahka söövitav toime;
c) punkt 3.8: 1. kategooria sihtorgani kahjustus ühekordsel kokkupuutumisel;
d) punkt 3.9: 1. kategooria sihtorgani kahjustus korduval kokkupuutumisel.
Selgitus
Muudatus esitatakse teksti suurema selguse huvides.
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 32 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Üldsusele ette nähtud ning ohuklassi 2.16 kriteeriumidele vastavate ainete ja segude pakendite suhtes ei kohaldata kohustusest kasutada nimetatud ohtu tähistavat etiketti, kui kasutatakse nii välis- kui ka sisepakendit ja välispakendil on määruses (EMÜ) nr 3922/91, direktiivis 94/55/EÜ, direktiivis 96/49/EÜ või direktiivis 2002/597EÜ sätestatud ohtlike kaupade veo eeskirjade kohane piktogramm.
Selgitus
Märge „metalle söövitav” ei ole tarnimise seisukohast asjakohane – ohuklass 2.16 on uus nõue, mis sisaldub üksnes transpordieeskirjades, mitte aga ohtlike ainete ja ohtlike valmististe direktiivides. Nimetatud omadus on oluline ainult suurte koguste veol ja ladustamisel, s.t ei ole oluline tarbijatele mõeldud üksikpakendite puhul. Sellele ohuklassile vastab piktogramm „sööbiv” ning tarbijate puhul oleks tulemuseks segiajamine nahka söövitava toime ja tõsiste silmakahjustustega.
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 32 – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Teatavad segud, mis on klassifitseeritud keskkonnaohtlikeks, võib vastavalt artiklis 53 viidatud menetlusele vabastada teatavate ökomärgistust käsitlevate sätete või ökomärgistusega seotud erisätete kohaldamisest, kui on võimalik tõestada nendega kaasneva keskkonnamõju vähenemist. Sellised erandid või erisätted on määratletud II lisa 2. osas.
Selgitus
Muudatusettepanek on kooskõlas kehtiva ohtlike valmististe direktiivi artikli 10 lõikega 3.
Muudatusettepanek  76 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 33 – esimene ja teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Aine või segu tarnija uuendab etiketti viivitamata iga kord pärast aine või segu klassifikatsiooni ja märgistuse muutumist.	Aine või segu tarnija võtab kõik asjakohased meetmed, et uuendada etiketti iga kord pärast aine või segu klassifikatsiooni ja märgistuse muutumist, tehes seda viivitamata ning hiljemalt kaheteist kuu jooksul pärast klassifikatsiooni muutumist.
Artiklis 24 viidatud segu tarnija uuendab etiketti viivitamata iga kord pärast aine klassifikatsiooni ja segu märgistuse muutumist.
Selgitus
Kõigile ainete või segude klassifikatsiooni muudatustele peaks järgnema etiketi viivitamatu ajakohastamine. Tarnija peaks tegutsema võimalikult kiiresti, kuid isegi vähem kiireloomulistel juhtudel (nt tootja postiaadressi kaasajastamine) selgelt määratud ajavahemiku jooksul. Ohutuse tagamiseks tuleks etiketid ajakohastada võimalikult kiiresti pärast muudatuste tegemist.
Muudatusettepanek  77 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 33 – kolmas lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolev artikkel ei piira direktiivide 91/414/EMÜ ja 98/8/EÜ kohaldamist.	Käesolev artikkel ei piira direktiivide 91/414/EMÜ ja 98/8/EÜ ega käesoleva määruse artikli 4 kohaldamist.
Selgitus
Ohtlikke aineid käsitleva direktiivi 67/548/EMÜ I lisa muudatused jõustuvad üldjuhul pärast vähemalt 12-kuulist üleminekuaega. Nimetatud üleminekuaeg tuleks ette näha ka käesolevas määruses, sest see tagab teostatava rakendamise ainete ja segude tarnijate poolt. Klassifitseerimine tootja poolt, nagu on sätestatud artiklis 4, tagab ühtse klassifitseerimise. Seda põhiprintsiipi tuleks seetõttu rakendada eranditult kõikide määruse reguleerimisalasse kuuluvate ainete ja segude puhul.
Muudatusettepanek  78 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 35 lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lisateave paigutatakse artiklis 27 viidatud lisateabe osasse ning nimetatud osa paigutusega ei tohiks artikli 17 lõikes 1 ette nähtud elementide leidmist raskendada.	3. Lisateave paigutatakse artiklis 27 viidatud lisateabe osasse ning nimetatud osa paigutusega ei tohi artikli 17 lõikes 1 ette nähtud elementide leidmist raskendada. Tarnija võib otsustada paigutada kogu 1. peatüki kohase etiketile kantava teabe ühte kohta pakendil.
Selgitus
Lisatud raportisse ilma hääletuseta vastavalt kodukorra artiklile 47. Tarnijal peaks olema lubatud paigutada kogu teave ohtude kohta, sh lisateave ühte kohta lähestikku.
Muudatusettepanek  79 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 36 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui kasutatakse nii välis- ka sisepakendit ja välispakendil ei ole määruses (EMÜ) nr 3922/91, direktiivis 94/55/EÜ, direktiivis 96/49/EÜ või direktiivis 2002/597EÜ sätestatud ohtlike kaupade veo eeskirjade kohaselt piktogrammi, tuleb märgistada nii välis- kui ka sisepakend käesoleva määruse kohaselt.	1. Kui kasutatakse nii välis- kui ka sisepakendit, loetakse märgistamise nõuded täidetuks, kui välispakend märgistatakse määruses (EMÜ) nr 3922/91, direktiivis 94/55/EÜ, direktiivis 96/49/EÜ või direktiivis 2002/59/EÜ sätestatud ohtlike kaupade veo eeskirjade kohaselt ning sisepakend märgistatakse käesoleva määruse kohaselt.
Kui välispakendil on ohtlike kaupade veo eeskirjade kohaselt piktogramm, märgistatakse üksnes sisepakend(id) käesoleva määruse kohaselt.
Selgitus
Lõige 1 on kooskõlas ohtlike valmististe direktiivi artikli 11 lõike 6 punktiga a.
Muudatusettepanek  80 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 36 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kui sisepakendi etikett on välispakendi läbipaistvuse (nt kilepakendi) tõttu selgesti nähtav, ei ole välispakendi täiendav märgistamine nõutav.
Selgitus
Kui välispakend on läbipaistev, ei ole välispakendi täiendav märgistamine vajalik, sest see võiks olla segadust tekitav.
Muudatusettepanek  81 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 36 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 36 a
	Detergentide märgistus
	Käesolevas jaotises esitatud märgistuseeskirjad ei piira määruse (EÜ) nr 648/2004 kohaldamist.
Selgitus
Muudatusettepanek on seotud põhjendusega 41. Detergente käsitlev määrus sisaldab detergentvalmististe märgistamise erisätteid, mida tuleb järgida.
Muudatusettepanek  82 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 36 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 36 b
	Ameti suunised
	1. Olenemata III jaotises sätestatud märgistuseeskirjadest märgistab tarnija laiale elanikkonnale kasutamiseks mõeldud ained või segud vastavalt ameti suunistele selle kohta, kuidas teavitada laia elanikkonda keemiliste ainete ja segude ohtlikkusest ning ohutust kasutamisest, määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt.
	2. Amet annab lõikes 1 nimetatud suunised, konsulteerides pädevate asutuste ja sidusrühmadega ning tuginedes vajadusese korral asjakohastele parimatele tavadele. Suunised tehakse kättesaadavaks 18 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumisest.
Selgitus
Tarbijate nõuetekohane teavitamine on vajalik, et tagada suurem kaitse ja ohutusnormide järgimine. Asjakohane ja järjepidev teavitussüsteem tagab tarbijatele teabe, mis on vajalik kemikaale sisaldavate toodete kasutamisel ilmnevate ohtudega tõhusaks ja turvaliseks toimetulekuks.
Muudatusettepanek  83 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 37 – lõike 1 punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) pakend kujundatakse ja valmistatakse nii, et sisu ei pääseks välja, välja arvatud juhul, kui on ette nähtud muud erikaitseseadised;	a) pakend kujundatakse ja valmistatakse nii, et sisu ei pääseks tavapärase käitlemise ja kasutamise korral välja, välja arvatud juhul, kui on ette nähtud muud erikaitseseadised;
Selgitus
Selgus.
Muudatusettepanek  84 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 37 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Üldsusele pakutava või müüdava aine või segu pakendi puhul ei tohi kasutada sellist kuju ega graafilist kujundust, mis võiks tõmmata endale või äratada laste tähelepanu või eksitada tarbijat, või toiduainete, sööda, ravimite ja kosmeetikavahendite puhul kasutatavat esitusviisi või nimetust.	2. Üldsusele pakutava või müüdava aine või segu pakendi puhul ei tohi kasutada sellist kuju ega graafilist kujundust, mis võiks tõmmata endale või äratada laste tähelepanu või eksitada tarbijat, või toiduainete, sööda, ravimite ja kosmeetikavahendite puhul kasutatavat esitusviisi või nimetust, mis eksitaks tarbijat.
II lisa punktis 3.1.1 määratletud pakendid varustatakse lastekindlate turvasulguritega vastavalt II lisa punktide 3.1.2, 3.1.3 ja 3.1.4.2 sätetele.	II lisa punktis 3.1.1 määratletud pakendid varustatakse lastekindlate turvasulguritega vastavalt II lisa punktide 3.1.2, 3.1.3 ja 3.1.4.2 sätetele, juhul kui antud segu suhtes ei kohaldata pakendamise erisätteid, eelkõige määrust (EÜ) nr 648/2004.
II lisa punktis 3.2.1 määratletud pakendid varustatakse reljeefsete hoiatusmärgistega vastavalt II lisa punkti 3.2.2 sätetele.	II lisa punktis 3.2.1 määratletud pakendid varustatakse reljeefsete hoiatusmärgistega vastavalt II lisa punkti 3.2.2 sätetele, juhul kui antud segu suhtes ei kohaldata pakendamise erisätteid, eelkõige määrust (EÜ) nr 648/2004.
Selgitus
Muudatusettepanekuga välditakse kattuvusi teiste ELi direktiivide või määrustega.
Muudatusettepanek  85 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 40 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ühtse klassifikatsiooni ja märgistuse VI lisasse lisamist käsitlevate arvamuste ja otsuste sisu; teabe kättesaadavus	Ühtse klassifikatsiooni ja märgistuse VI lisa 3. osasse lisamist käsitlevate arvamuste ja otsuste sisu; teabe kättesaadavus
Selgitus
Komisjoni ettepaneku kohaselt on VI lisa 3. osa kohustuslik. Tehakse ettepanek lisada 4. osa, mis näeb ette selliste ohtlike ainete klassifitseerimise ja märgistuse, mis on juba ühenduse tasandil ühtlustatud vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ muude ohukategooriate puhul kui artiklis 38 toodud kategooriad. VI lisa 4. osa kujutab endast mittekohustuslikku võrdlusvahendit, mida kasutavad asutused ja tööstusettevõtted.
Muudatusettepanek  86 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 40 – lõige 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) võimalikud muud parameetrid, mis võimaldavad hinnata kõnealust ohtlikku ainet sisaldavate segude või nimetatud ohtlikke aineid lisandi, lisaaine või koostisainena sisaldavate ainete ohtlikkust inimeste tervisele või keskkonnale, kui see on asjakohane.	e) võimalikud muud parameetrid, mis võimaldavad hinnata kõnealust ohtlikku ainet sisaldavate segude või nimetatud ohtlikke aineid identifitseeritud lisandi, lisaaine või koostisainena sisaldavate ainete ohtlikkust inimeste tervisele või keskkonnale, kui see on asjakohane.
Selgitus
Ohtlike ainete direktiivi praeguse VI lisa (punkt 1.7.2.1) kohaselt tuleb aine klassifitseerida, kui lisandeid, lisaaineid või üksikkomponente on tuvastatud vastavalt ohtlike valmistite direktiivi nõuetele määratletud piiridest suuremas või võrdses koguses. See põhimõte on osutunud asjakohaseks paljude selliste keeruka koostisega ainete klassifitseerimisel, mille lisandite või koostisainete tase kõigub ning neid kõiki ei ole võimalik kindlaks teha. Ettepaneku sõnastus viitaks põhjusest olenemata automaatselt madalaimale piirväärtusele.
Muudatusettepanek  87 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 40 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 40 a
	Ohtlike ainete klassifitseerimine ja märgistamine vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ artikli 38 lõikes 1 sätestatutest erinevate ohukategooriate puhul
	Tarnijad võivad kohaldada VI lisa 4. osas ette nähtud klassifikatsioone ja märgistusi.
	Kui tarnija otsustab neid klassifikatsioone ja märgistusi mitte kasutada, peab ta aine või segu I lisa 2. kuni 5. osas esitatud kriteeriumide põhjal ümber hindama.
Selgitus
Komisjoni ettepaneku kohaselt on VI lisa 3. osa kohustuslik. Tehakse ettepanek lisada 4. osa, mis näeb ette selliste ohtlike ainete klassifitseerimise ja märgistuse, mis on juba ühenduse tasandil ühtlustatud vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ muude ohukategooriate puhul kui artiklis 38 toodud kategooriad. VI lisa 4. osa kujutab endast mittekohustuslikku võrdlusvahendit, mida kasutavad asutused ja tööstusettevõtted.
Muudatusettepanek  88 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 41 – lõige 1 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Tootja või importija või tootjate või importijate rühm (edaspidi „teataja”), kes viib turule aine, mille suhtes kehtib määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohane registreerimisnõue, või aine, mis on ise mürgine või direktiivis 1999/45/EÜ või käesolevas määruses sätestatud kontsentratsiooni piirväärtusest segus kõrgemal tasemel, millest tingituna segu on klassifitseeritud ohtlikuks, teatab ametile aine lisamiseks artiklis 43 viidatud süsteemi järgmised andmed:	1. Tootja või importija või tootjate või importijate rühm (edaspidi „teataja”), kes viib turule ohtlikuks klassifitseeritud aine, mille suhtes kehtib määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohane registreerimisnõue, või ühe tonni aastas või rohkem ainet, mis on ise ohtlikuks klassifitseeritud või mida on segus direktiivis 1999/45/EÜ või käesolevas määruses sätestatud kontsentratsioonipiiridest kõrgemal tasemel, millest tingituna segu on klassifitseeritud ohtlikuks, teatab ametile aine lisamiseks artiklis 43 viidatud loetelusse järgmised andmed:
Selgitus
Kohustus teavitada klassifitseerimisloetelu eesmärgil alates 1. detsembrist 2010 kemikaaliametit ei puuduta kõiki aineid, mis on turule viidud ning mille suhtes kehtib registreerimisnõue, vaid üksnes ohtlikuks klassifitseeritud aineid, sealhulgas REACH-määruse raames. Kahe viimase nimetatud juhtumi (aine, mis on ise ohtlikuks klassifitseeritud või mida on segus...) puhul tuleb kehtestada piirmäär üks tonn aastas. Piirmäära puudumine vähendaks õiguskindlust ning oleks kahjulik teadus- ja arendustegevuse seisukohast.
Muudatusettepanek  89 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 41 – lõige 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) erinevuse põhjused, kui klassifikatsioon erineb klassifitseerimis- ja märgistusloetelus esitatust;
Selgitus
Artikli 16 kohaselt võib tarnija klassifitseerida ainet klassifitseerimis- ja märgistusloetelus esitatud klassifikatsioonist erinevalt, kui ta põhjendab oma klassifikatsiooni ametile koos ameti teavitamisega vastavalt artiklile 41. Ühtsuse huvides peaks see kajastuma ka artiklis 41.
Muudatusettepanek  90 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 41 – lõige 1 – teine lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Punktides a kuni e viidatud teavet ei teatata, kui see on ametile esitatud registreerimisel määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt.	Punktides a kuni f viidatud teavet ei teatata, kui see on ametile esitatud registreerimisel määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt.
Muudatusettepanek  91 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 41 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Enne 1. detsembrit 2010 turule viidavatest ainetest teavitatakse enne seda kuupäeva lõike 1 kohaselt.	3. Ainetest, mis on ise ohtlikeks klassifitseeritud või mida on segus direktiivis 1999/45/EÜ või käesolevas määruses sätestatud kontsentratsioonipiiridest kõrgemal tasemel, millest tingituna segu on klassifitseeritud ohtlikuks, ning mida enne 1. detsembrit 2010 viiakse turule koguses üks tonn aastas või rohkem tootja või importija kohta, teavitatakse enne seda kuupäeva lõike 1 kohaselt.
Selgitus
Käesolevas lõikes nõutakse klassifitseerimisloendi koostamise eesmärgil teavitamist ainetest, mis on turule viidud ning mille suhtes kehtib määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) kohane registreerimisnõue, st alates kogustest üle ühe tonni, või ainetest, mis on ise ohtlikuks klassifitseeritud või seda leidub segus, millest tingituna kõnesolev segu on klassifitseeritud ohtlikuks, olenemata kogusest. REACH-määruse kohaselt ei kehti registreerimisnõue turule viidud ainete suhtes, mille piirkogus jääb alla ühe tonni aastas, ning nendest ei pea klassifitseerimisloendile teatama. Vastasel korral ületaks eeskirjade järgimisest tulenevad kulud ainete turuväärtust.
Muudatusettepanek  92 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 43 – lõige 1 – kolmas lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Loetelus sisalduv määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 119 lõikes 1 viidatud teave on avalikult kättesaadav. Amet võimaldab ligipääsu muule teabele iga süsteemis sisalduva aine kohta teatajatele ja registreerijatele, kes on esitanud selle aine kohta teabe määruse 1907/2006 artikli 29 lõike 1 kohaselt. Ta võimaldab juurdepääsu muudele isikutele, kui nimetatud määruse artiklis 118 ei ole teisiti ette nähtud.	Loetelus sisalduv määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 119 lõikes 1 viidatud teave on Internetis avalikult kättesaadav, välja arvatud juhul, kui tarnija on esitanud kooskõlas artikliga 26 taotluse, mille amet on rahuldanud. Amet võimaldab juurdepääsu muule teabele iga loetelus sisalduva aine kohta teatajatele ja registreerijatele, kes on esitanud selle aine kohta teabe määruse 1907/2006 artikli 29 lõike 1 kohaselt. Ta võimaldab juurdepääsu muudele isikutele, kui nimetatud määruse artiklis 118 ei ole teisiti ette nähtud.
Selgitus
Kõige lihtsam on teha andmed üldsusele kättesaadavaks Interneti kaudu. Intellektuaalomandi õiguse kaitse nõuded peavad olema tagatud.
Muudatusettepanek  93 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 43 – lõige 3 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lisaks lõikes 1 viidatud teabele lisab amet igale kandele vajaduse korral järgmised andmed:	3. Lisaks lõikes 1 viidatud teabele lisab amet igale kandele võimaluse korral järgmised andmed:
Selgitus
Küsimus ei tohiks olla mitte selles, kas täiendava teabe andmine on vajalik, vaid kas see on võimalik.
Muudatusettepanek  94 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 45
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid määravad organi(d), kes vastutab (vastutavad) tarnijatelt saadava teabe vastuvõtmise eest, sealhulgas turule viidavate segude keemilise koostise kohta saadava teabe eest, kui need segud on klassifitseeritud ohtlikeks või käsitatavad ohtlikena, lähtudes nende mõjust tervisele või füüsikalistest mõjudest.	1. Liikmesriigid määravad organi(d), kes vastutab (vastutavad) tarnijatelt saadava teabe vastuvõtmise eest turule viidavate segude kohta, kui need segud on klassifitseeritud ohtlikeks või käsitatavad ohtlikena, lähtudes nende mõjust tervisele või füüsikalistest mõjudest.
	1 a. Lõikes 1 toodud teave esitatakse VII a lisas¹ esitatud kujul ning see peab olema piisav meditsiinilisi vajadusi silmas pidades, et määrata kindlaks ennetus- ja ravimeetmed, eelkõige hädaolukorras.
2. Määratud organid annavad kõik nõutavad garantiid saadud teabe konfidentsiaalsuse säilitamiseks. Seda teavet võib kasutada ainult meditsiinilistel eesmärkidel ennetus- ja parandusmeetmete ettevalmistamiseks, eelkõige hädaolukorras.	2. Määratud organid annavad kõik nõutavad garantiid saadud teabe konfidentsiaalsuse säilitamiseks. Seda teavet võib kasutada ainult lõikes 1 a märgitud meditsiiniliste vajaduste täitmiseks ja seda ei kasutata muudel eesmärkidel.
Teavet ei kasutata muudel eesmärkidel.
3. Määratud organite käsutuses on kogu teave, mida turule viimise eest vastutavad tarnijad oma kohustuste täitmiseks vajavad.	3. Määratud organite käsutuses on kogu teave, mida turule viimise eest vastutavad tarnijad peavad esitama, et täita nende vastutusvaldkonnas olevaid ülesandeid.
	3 a. Liikmesriigid esitavad igal aastal programmi EHLASS (kodus ja vabal ajal toimunud õnnetusjuhtumite Euroopa infosüsteem) raames loodud Euroopa õnnetusjuhtumite andmebaasile andmed, tuues üksikasjalikult välja õnnetusjuhtumite arvu ja nendega seotud segud, mille suhtes on määratud organid saanud meditsiinilise teabe esitamise nõudeid seoses ravi ja ravimeetmetega. Teabealased nõuded, mis on kehtestatud EAPCCT poolt välja antud suuniste kogumis, on VII a lisa aluseks.
Selgitus
Mürgistusteabekeskuste ja kliiniliste toksikoloogide Euroopa liit (EAPCCT) on avaldanud teabealased nõuded, mis on aluseks uuele VII a.
Tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi koostatud õnnetusjuhtumite andmebaas oleks koht, kuhu esitada andmed, mida määratud organd on segude ja nendega seonduvate õnnetuste kohta kogunud.
Muudatusettepanek  95 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 45 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 b. Metallid kompaktsel kujul, sulamid, polümeere sisaldavad segud ja elastomeere sisaldavad segud, kuigi neid klassifitseeritakse vastavalt I lisa kriteeriumidele, on siiski vabastatud lõike 1 kohasest teatamise nõudest, kui need ei kujuta ägeda mürgisuse ohtu inimeste tervisele ning on mõeldud kutsealaseks kasutamiseks tööstuses.
Selgitus
Kehtivas õigusaktis (1999/45/EÜ) ja käesoleva ettepaneku mõnedes sätetes tunnistatakse, et teatavad põhiaines sisalduvad ained ei ole hõlpsasti bioloogiliselt kättesaadavad (tahkel kujul esinevad segud) ning ei lahustu vees, näiteks sulamid, polümeere sisaldavad segud ja elastomeere sisaldavad valmistised. Seepärast on vaja ühtlustada lõike 1 kohane kohustus ning erisegusid käsitlev I lisa punkt 1.3.4.
Muudatusettepanek  96 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 45 – lõige 3 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 c. Komisjon esitab hiljemalt 1. detsembriks 2010 õigusakti ettepaneku, et ühtlustada lõikes 1 nimetatud teave.
Selgitus
Hiljutine uurimus näitab, et sätet on kohaldatud liikmesriigiti erinevalt. Muudatusettepanek õigustab hädaolukorras toimimise korra edasist ühtlustamist ELis. Määruse eesmärk on tagada keemiliste ainete ja segude vaba liikumine.
Muudatusettepanek  97 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 46 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võtavad kõiki vajalikke meetmeid, kasutades sealhulgas ametlikku kontrollisüsteemi, et tagada ainete ja segude turustamine alles pärast nende klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käesoleva määruse kohaselt.	1. Liikmesriigid võtavad kõiki vajalikke meetmeid, kasutades sealhulgas ametlikku kontrollisüsteemi ning muid asjaoludele vastavaid tegevusi, et tagada ainete ja segude turustamine alles pärast nende klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käesoleva määruse kohaselt.
Selgitus
Muudatusettepanek tuleneb REACHist.
Muudatusettepanek  98 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 47
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid kehtestavad õigusnormid karistustemääramiseks käesoleva määruse sätete rikkumise eest ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni neist sätetest hiljemalt kaheksateist kuud pärast käesoleva määruse jõustumist ning teatavad sellele edaspidi viivitamata igast neis tehtud muudatusest.	Liikmesriigid kehtestavad õigusnormid karistuste määramiseks käesoleva määruse sätete rikkumise eest ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni neist sätetest hiljemalt kaheksateist kuud pärast käesoleva määruse jõustumist ning teatavad sellele edaspidi viivitamata igast neis tehtud muudatusest. Komisjon hindab karistusi käsitlevaid andmeid ning levitab parimaid tavasid, lähtudes nende tõhususest.
Selgitus
Komisjon peaks analüüsima liikmesriikides võetavaid meetmeid, et tagada määruse nõuetekohane rakendamine. Kõige tõhusamaid karistusi käsitlevat teavet tuleks levitada liikmesriikides.
Muudatusettepanek  99 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 52 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui liikmesriigil on põhjendatult alust arvata, et käesoleva määruse nõuetele vastav aine või segu ohustab selle klassifitseerimise, märgistuse või pakendamise tõttu inimeste tervist või keskkonda, võib ta võtta sobivaid ajutisi meetmeid. Liimesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni, ametit ja teisi liikmesriike, põhjendades oma otsust.	1. Kui liikmesriigil on vaidluse korral tarnijaga põhjendatult alust arvata, et käesoleva määruse nõuetele vastav või mittevastav aine või segu ohustab selle klassifitseerimise, märgistuse või pakendamise tõttu inimeste tervist või keskkonda, võib ta võtta sobivaid ajutisi meetmeid. Liimesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni, ametit ja teisi liikmesriike, põhjendades oma otsust.
Selgitus
Soovitav oleks arvestada seda, et tarnijate ja liikmesriikide vahel võivad tekkida vaidlused määrusega kehtestatud nõuete tõlgendamise üle, samuti vajadust menetluse järele, mille abil sellise vaidluse korral saavutada ühtlustatud klassifikatsioon.
Muudatusettepanek  100 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 53
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon võib artikleid 12, 14, 23, 27 kuni 32 ja artikli 37 lõike 2 teist ja kolmandat lõiku ja I–VIII lisa muuta ja kohandada tehnika arenguga. Need meetmed käesoleva määruse vähemoluliste elementide muutmiseks võetakse vastu artikli 54 lõikes 3 viidatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib komisjon kohaldada artikli 54 lõikes 4 viidatud kiireloomulist menetlust.	1. Komisjon võtab vastu VII a lisa ning võib I-VII a lisa muuta ja kohandada teaduse ja tehnika arenguga käesolevas määruses kehtestatud korras. Komisjon võtab nõuetekohaselt arvesse GHSi edasiarendamist ÜRO raames, rahvusvaheliste kemikaaliprogrammide ja konventsioonide arenguid, andmeid õnnetusjuhtumite andmebaasidest, nagu mürkide teabekeskus ning kodus ja vabal ajal toimunud õnnetusjuhtumite Euroopa infosüsteem (EHLASS), ning Euroopa Alternatiivsete Meetodite Tõestamise Keskuses valideeritud alternatiivseid katsemeetodeid. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 54 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib komisjon kohaldada artikli 54 lõikes 4 viidatud kiireloomulist menetlust.
	1 a. Komisjon edendab püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete ja väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate ainete märgistamise ühtlustamist ÜRO tasandil ning seejärel muudab ja kohandab vajaduse korral II lisa punkte 1.1 ja 1.2 ning III lisa 2. osa, millele on viidatud artikli 27 lõikes 1, ja/või II lisa 2. osa ja III lisa 3. osa, millele on viidatud artiklis 24.
Selgitus
Määruse kohandamine teaduse ja tehnika arenguga on vajalik, kuid seda saab teha vaid kaasotsustamismenetlusega vastuvõetud õiguslikus raamistikus. Käesoleva määruse sätteid tuleks muuta ainult kaasotsustamismenetlust kasutades. Edasiste kohandamiste puhul tuleb arvesse võtta GHSi ning muude rahvusvaheliste keemiaprogrammide ja konventsioonide arenguid. Õnnetusjuhtumite andmebaasid annavad teavet käesoleva õigusakti praktilise mõju kohta, mida tuleks samuti arvesse võtta.

SELETUSKIRI

Aastal 1980 algas rahvusvaheline arutelu kemikaalide ja nende osa üle meie elus: kõigepealt toimus see Rahvusvahelises Tööorganisatsioonis ning jätkus ÜROs, kus pärast erinevaid vaheetappe (1992. a Rio de Janeiros, 2002. a Johannesburgis) võeti 2002. aasta detsembris vastu GHS (muudetud 2005. a).

Euroopa

§ Aastal 2001 avaldas komisjon valge raamatu „Tuleviku kemikaalidepoliitika strateegia”, milles anti teada, et kavatsetakse teha ettepanek lisada GHS ühenduse õigustikku.

§ 29. oktoobril 2003 väljendas komisjon koos REACHiga samaaegselt vastuvõetud direktiivi 67/548/EÜ muutmise õigusakti seletuskirjas kavatsust koostada GHSi käsitleva ettepaneku projekt.

§ Konsultatsioonid sidusrühmadega toimusid 21. augustist 2006 kuni 21. oktoobrini 2006. Laekus 370 soovitust.

§ 27. juunil 2007 võttis komisjon ettepaneku vastu.

· Juunis 2007 jõustus REACH, mis on üks peamisi keemiapoliitika põhialuseid.

GHS

GHS on rahvusvaheline vabatahtlik ühtlustamisprogramm, millega EL otsustas liituda, et luua ühine kindel alus keemiliste ohtudega tegelemiseks ja mis hõlmab:

-          ohtlike kaupade turvalist vedu,

-          tarbijate ja töötajate tervise ja turvalisuse ning keskkonna kaitset.

Määruse ettepanekuga nähakse täpsemalt ette järgmist:

· ühtlustatakse ainete ja segude klassifitseerimine ja ohtlike ainete ja segude märgistamise ja pakendamise eeskirjad;

· kohustatakse tarnijaid aineid ja segusid klassifitseerima;

· kehtestatakse VI lisa 3. osas ühenduse ühtse klassifikatsiooni ja märgistusega ainete loend;

· kinnitatakse klassifitseerimis- ja märgistusloetelu, mis sisaldab kõiki teateid ja ühtseid klassifikatsioone.

Arvestades kemikaalide rahvusvahelise kaubanduse ulatust, leiti, et ühtne klassifitseerimis- ja märgistussüsteem on parim viis tagada lisaks ohutusele ka kohapeal valmistatud või imporditud tooteid käsitleva teabe kvaliteet ja järjekindlus, järelevalve ainetega kokkupuute üle ning sellest tulenevalt tervise- ja keskkonnakaitse normide järgimine kogu maailmas. Mida selgemat, arusaadavamat ja asjakohasemat teavet tarbijatele antakse, seda parimaid tulemusi käesoleva õigusaktiga saavutatakse.

Olemasolevates tingimustes võib riigist olenevalt sama ainet või sama aine sisaldust klassifitseerida väga erinevalt, sest kasutusel on erinevad klassifitseerimissüsteemid. Sama aine võib klassifitseerida ohtlikuks, toksiliseks, kahjulikuks või isegi ohutuks (nt suukaudne mürgisus LD50=257 mg/kg loetakse GHSi klassifikatsiooni kohaselt ohtlikuks, ELis ja sellistes riikides nagu Austraalia, Malaisia ja Tai klassifitseeritakse see kahjulikuks ja tähistatakse Andrease ristiga (X); USAs, Kanadas, Jaapanis ja Koreas klassifitseeritakse toksiliseks, Uus-Meremaal ohtlikuks ja Hiinas ohutuks).

Ainetel, mis Euroopas klassifitseeritakse ohtlikeks, võib mõnedes riikides, näiteks Hiinas puududa etiketil üldse igasugune hoiatus. Lisaks ebaõiglaste konkurentsieeliste tekitamisele võib selline olukord põhjustada tõsist ohtu tarbijatele kõikjal, eriti maailmaturu tingimustes. See on üks peamisi põhjusi, miks komisjon ja liikmesriigid osalesid ÜRO poolt tehtavas töös ning otsustasid lisada kõnesoleva süsteemi Euroopa õigustikku.

Kemikaale toodetakse ja nendega kaubeldakse kõikjal maailmas ning ohud on sõltumata asukohast samad. Seepärast ei tohi ohukategooriate süsteem riigiti erineda. Kõikides riikides on oht sama või siis seda ohtu ei ole.

GHSi tähtajad

Ainete ümberklassifitseerimine ja märgistamine peab olema lõpetatud:

· 1. detsembriks 2010 ainete osas (3,5 aastat pärast REACHi jõustumist);

· 1. juuniks 2015 segude osas (4,5 aastat pärast REACHi jõustumist).

Tähtajad algavad REACHi jõustumisest ning kõnesoleva määruse vastuvõtmisega viivitamine võib tekitada ettevõtjatele ja nende töötajatele suuri kulusid. Võttes arvesse, et tekst pärineb ÜROst ning on rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemus, milles komisjon ja kõik liikmesriigid osalesid, on tehtud otsus esitada vaid nii palju muudatusettepanekuid, kui see on vajalik ettepaneku kooskõlla viimiseks antud valdkonnas kehtivate normidega ning REACHiga paremasse vastavusse viimiseks.

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS  (27.3.2008)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ning direktiivi 67/548/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 muutmise kohta
(KOM(2007)0355 – C6‑0197/2007 – 2007/0121(COD))

Arvamuse koostaja (*): Andreas Schwab

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

LÜHISELGITUS

Ettepaneku taust

Ettepanekuga võtta vastu määrus ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta[1] rakendatakse Euroopa Liidus ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogus kokkulepitud rahvusvahelisi kriteeriume ohtlike ainete ja segude klassifitseerimiseks ja märgistamiseks. Seda tuntakse ka ühtse ülemaailmse süsteemi nime all (Globally Harmonised System – GHS).

Käesoleva määruse eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase ning ühtlasi ainete ja segude vaba liikumine siseturul.

GHS kehtestab ühtsed kriteeriumid ainete ja segude klassifitseerimiseks tervisealaste, keskkonna- ja füüsikaliste ohtude järgi ning ühtsed ohust teavitamise elemendid, sealhulgas nõuded märgistusele ja ohutuskaartidele. See hõlmab ka kemikaalide vedu, nende kasutamist töökohal ning märgistamist tarbijate sektoris.

Uue õigusaktiga asendatakse praegu olemasolevad kemikaalide klassifitseerimist ja märgistamist käsitlevad sätted. ELis kehtiv süsteem on GHSiga põhimõtteliselt sarnane ning mõlemad sisaldavad samu struktuurielemente: klassifitseerimist, pakendamist ja ohust teavitamist, sealhulgas märgistamist ja ohutuskaarte. Mõned klassifitseerimise kriteeriumid siiski muutuvad uue süsteemiga.

Käesoleva määruse eesmärk on hõlbustada kaubandust ning tagada seega hästi toimiv siseturg. Määrus on kasulik tootjatele, professionaalsetele kasutajatele ja tarbijatele.

Seos REACH-määrusega

Äsja vastu võetud määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist[2] (REACH), sisaldab viited ainete ja valmististe klassifitseerimisele ning ohutuskaartidele, kuid selles ei esitata klassifitseerimise kriteeriume. Selliste kriteeriumide kindlaksmääramine ongi GHSi käsitleva ettepaneku tuum. Eelkõige peavad potentsiaalsed registreerijaid esitama teavet aine klassifitseerimise kohta registreerimise faasis. Nimetatud teave koos kõikide teiste klassifitseerimise kriteeriumidel põhinevate sätetega tugineb seetõttu GHSi käsitlevas ettepanekus sätestatud kriteeriumidele. Lõpuks kantakse praeguses REACH-määruses sisalduvad klassifitseerimis- ja märgistusloetelusse kohustuslikku kannet käsitlevad sätted üle GHSi käsitlevasse määrusesse.

Peamiselt kehtestatakse uues määruses eeskirjad ainete ja segude tarnijatele, et saaks kättesaadavat teavet ainete ja segude olemusest tulenevate ohtude hindamiseks eesmärgiga märgistada need nimetatud teabega ohtlikkuse kohta ning võtta asjakohaseid ettevaatusabinõusid enne toodete turuleviimist. Teisest küljest nõutakse REACH-määruses, et ainete tootjad ja importijad hindaksid ohtlikkust seoses kindlaksmääratud kasutusotstarbega, et anda täpsed juhised tootmisahela järgmise etapi kasutajatele riskide ohjamiseks kasutamise käigus, ning et see oleks dokumenteeritud Euroopa Kemikaaliametile esitatud registreerimistaotluses.

Teised kaasnevad ettepanekud

Nimetatud määruse ettepanekule lisanduvad kaks teist teatist, milles on esitatud järgmise tasandi õigusaktide tehnilised muudatused. Need muudatused on vajalikud, et kooskõlastada järgmise tasandi õigusaktid GHSi käsitlevate ettepanekutega. KOM(2007)0611[3] sisaldab muudatusettepanekuid mitme direktiivi kohta (kosmeetikatooteid, mänguasjade ohutust, lahustite heitkoguseid, kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitlevad direktiivid ning kaks direktiivi värvide kohta). KOM(2007)0613[4] sisaldab muudatusettepanekuid detergente käsitleva määruse kohta. Muudatusettepanekute eesmärk on ühtlustada terminoloogiat GHSiga ning viia kooskõlla tekstidevahelised ristviited. Arvamuse koostaja ei esita muudatusettepanekuid nimetatud kahte teatise kohta, sest nende kohta koostatakse kaks eraldi arvamust.

Teksti lisad

Nagu keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportöör ei esita ka arvamuse koostaja muudatusettepanekuid määruse ettepaneku lisade kohta. Kuid komisjonil palutakse tagada, et Euroopa Parlamendi poolt lõpuks vastu võetud muudatusettepanekud oleksid kooskõlas määruse ja selle lisadega.

Arvamuse koostaja peamised mured

Arvamuse koostaja toetab komisjoni ettepanekut, kuid on käesolevas arvamuse projektis esitanud mõningad muudatusettepanekud. Arvamuse koostaja peamine mure on saavutada tasakaal ühelt poolt ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogus Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustuste nõuetekohase täitmise ja teiselt poolt ettevõtjate liigse koormatuse vältimise vahel. Peale selle on oluline tagada, et toodete üleliigne klassifitseerimine ei eksitaks tarbijaid ega tervishoiuteenuste osutajaid. Seepärast on arvamuse koostaja esitanud mitmeid muudatusettepanekuid märgistamise kohta, sealhulgas põhjenduste muudatusettepanekuid, et selgitada põhimõtteid, mis käsitlevad klassifitseerimist tarnijate poolt ning avalikkuse teavitamist kemikaalide ohtlikkusest ja ohutust kasutamisest.

Arvamuse koostaja on samuti esitanud muudatusettepanekuid eesmärgiga tugevdada mõningaid konfidentsiaalsusega seotud aspekte ning tagada toimivamad pakendamise eeskirjad. Lõpuks teeb arvamuse koostaja ettepaneku kehtestada minimaalne piirkogus üks tonn aastas, millest alates kehtib kohustus teavitada Euroopa Kemikaaliametit aine kasutamisotstarbest, ning täpsustab tarnijate kohustusi koguda teavet ning tagada selle kättesaadavus.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[5]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 16 a (uus)
	(16 a) Tootjapoolse klassifitseerimise põhimõte on ainete ja segude ELi sisese ühtse klassifitseerimise ja märgistamise eeltingimus. Seepärast tuleks kõnesolevat põhimõtet pidada siseturul toimuva kaupade tõrgeteta liikumise seisukohast olulise tähtsusega küsimuseks ning seda tuleks kohalda eranditult kõigi käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate ainete ja segude suhtes. Liikmesriigid peavad tootjapoolse klassifitseerimise põhimõtet rakendama keemiliste ainete klassifitseerimise kõikides valdkondades.
Selgitus
Käesoleva õigusakti üks peamiseid eesmärke on kooskõlastada kemikaalide ja segude klassifitseerimine ja märgistamine, et vältida konkurentsi moonutamist siseturul. Tootjapoolne klassifitseerimine, nagu on sätestatud artiklis 4, on ELi sisese ühtse klassifitseerimise tagamise põhiprintsiip. Seda põhiprintsiipi tuleks seetõttu kohaldada eranditult kõikide käesolev määruse reguleerimisalasse kuuluvate ainete ja segude suhtes.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 23 a (uus)
	(23 a) Tarbijatele on vaja anda asjakohast teavet, tuleb vältida segude liigsest klassifitseerimisest tulenevat ebaproportsionaalsete meetmete võtmist, nagu lapsekindel pakendamine, ning hoiduda katsete dubleerimisest. Tuleks toetada sellise korra kasutuselevõttu, mis aitaks konkreetse tootesektori tarnijatel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, segu asjakohaselt klassifitseerida ning vastavat märgistust ja pakendit kasutada. Nimetatud korra kasutamine oleks avatud kõigile asjaomase sektori tarnijatele.
Selgitus
Kui tootja käsutuses on üksnes tarnija(te) esitatud teave tootes (segus) kasutatud ainete kohta, tugineb ta segu klassifitseerimisel teabe hindamisele artikli 9 lõikes 4 sätestatud korras. Sellega võidakse segu ohtlikke omadusi ala- või eelkõige ülehinnata. Üldiselt tunnustatud korra olemasolu, mille puhul kasutatakse segu hindamiseks eksperdiarvamusi, lisateavet ja täiendavaid andmeid, tagab täpsema klassifitseerimise ning on eelkõige abiks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 35
(35) Ainete ja segude ohtudest teavitamiseks kasutatavad kaks komponenti on määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohased etiketid ja ohutuskaardid. Etikett on ainus vahend tarbijate teavitamiseks, kuid sellega võib juhtida ka töötajate tähelepanu põhjalikumale teabele, mis on esitatud ainete ja segude kohta ohutuskaartidel. Kuna ohutuskaarte käsitlevad sätted sisalduvad määruses (EÜ) nr 1907/2006, milles ohutuskaarti on kasutatud põhilise teavitusvahendina ainete tarneahelas, ei ole vaja samu sätteid käesolevas määruses korrata.	(35) Ainete ja segude ohtudest teavitamiseks kasutatavad kaks olulist komponenti on määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohased etiketid ja ohutuskaardid. Nimetatutest on vaid etikett tarbijate teavitamiseks kergesti kättesaadav ning seetõttu peab see olema piisavalt üksikasjalik ja toote kasutuse seisukohast asjakohane. Seepärast on oluline, et Euroopa Kemikaaliamet annaks määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt, konsulteerides pädevate asutuste ja sidusrühmadega ning tuginedes võimaluse korral asjakohastele parimatele tavadele, juhised, kuidas teavitada laia tarbijaskonda keemiliste ainete ja segude ohtlikkusest ning ohutust kasutamisest. Kuid etiketiga võib juhtida ka töötajate tähelepanu põhjalikumale teabele, mis on esitatud ainete ja segude kohta ohutuskaartidel. Kuna ohutuskaarte käsitlevad sätted sisalduvad määruses (EÜ) nr 1907/2006, milles ohutuskaarti on kasutatud põhilise teavitusvahendina ainete tarneahelas, ei ole vaja samu sätteid käesolevas määruses korrata.
Selgitus
Asjakohase ja järjepideva teavitamise süsteemiga antakse tarbijatele vajalikku teavet ning nõu, et nad saaksid kemikaale sisaldava aine, valmistise või toote kasutamisel ohutult ja tõhusalt riske juhtida. See on kooskõlas ka GHSiga (punkt 1.4.3.4), kus sätestatakse, et tarbijale mõeldud etikett peab olema „piisavalt üksikasjalik ning toote kasutamise seisukohalt asjakohane”.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 41
(41) Käesolevas määruses kehtestatavad märgistuseeskirjad ei tohiks piirata nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) kohaldamist.	(41) Käesolevas määruses kehtestatavad märgistuseeskirjad ei tohiks piirata nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 648/2004 (detergentide kohta)1 kohaldamist.
	_________ 1 ELT L 104, 8.4.2004, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 907/2006 (ELT L 168, 21.6.2006, lk 5).
Selgitus
Detergente käsitlev määrus sisaldab detergentide märgistuse erisätteid, mida tuleb järgida.
Muudatusettepanek 5 Artikli 9 lõige 4 a (uus)
	4 a. Kui konkreetse tootesektori rühma puhul on loodud ohu hindamise ja klassifitseerimise keskus, milles on ühendatud teabe, katseandmete, tõendusmaterjali kaalukuse ja seostamispõhimõtete hindamise ekspertteave, võivad kõik selle tootesektori tarnijad segudega seonduvate ohtude hindamisel ja sellest tuleneval klassifitseerimisel tugineda kõnesoleva keskuse hinnangule.
Selgitus
Kui tootja käsutuses on üksnes tarnija(te) esitatud teave tootes (segus) kasutatud ainete kohta, tugineb ta segu klassifikatsiooni kindlaks määramisel teabe hindamisele vastavalt artikli 9 lõikes 4 sätestatud menetlusele. Sellega võidakse segu ohtlikke omadusi ala- või eelkõige ülehinnata. Tunnustatud menetluse olemasolu, mille puhul kasutatakse segu hindamiseks eksperdiarvamusi, lisateavet ja täiendavaid andmeid, tagab täpsema klassifitseerimise ning on eelkõige abiks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.
Muudatusettepanek 6 Artikli 18 lõike 3 esimene a lõik (uus)
	Looduslike ainete puhul võib kasutada tähistusi nagu „…eeterlik õli” või „…ekstrakt” kõnesoleva eeterliku õli või ekstrakti koostisosade nimetuse asemel.
Selgitus
Kõikide ainete nimetuste loetlemine segu puhul nõuaks aroomi- ja lõhnaainete tootjatelt liigseid jõupingutusi, arvestades hiljem lõpptoodangus esinevate koguste väiksust.
Muudatusettepanek 7 Artikli 26 lõige 1
1. Kui aine või segu tarnija saab tõestada, et aine keemilise määratluse avalikustamine etiketil ohustab tema ärisaladust, eelkõige tema intellektuaalomandit, võib ta taotleda ametilt luba kasutada tootetähist, milles viidatakse ainele või segule kas nimetusega, mis näitab keemiliste ainete kõige tähtsamaid funktsionaalseid rühmi, või üldnimetusega.	1. Kui aine või segu tarnija saab tõestada, et aine keemilise määratluse avalikustamine ohustab tema ärisaladust, eelkõige tema intellektuaalomandit, võib ta taotleda ametilt luba kasutada tootetähist, milles viidatakse ainele või segule kas nimetusega, mis näitab keemiliste ainete kõige tähtsamaid funktsionaalseid rühmi, või üldnimetusega.
Selgitus
Ka ohutuskaardil peaks olema võimalik kasutada üldnimetust. Konfidentsiaalsus ei ole otstarbekas. Ohutuskaartidel on üksnes täpne nimetus asendatud üldnimetusega, mitte klassifitseerimine ega asjakohane teave ohtlikkuse kohta.
Muudatusettepanek 8 Artikli 26 lõige 2
2. Lõikes 1 nimetatud taotlus esitatakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 111 viidatud vormis ja sellega kaasneb lõiv.	2. Lõikes 1 nimetatud taotlus esitatakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 111 viidatud vormis.
Komisjon kehtestab lõivude määraartikli 54 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt.
Selgitus
Viide lõivule jäetakse välja kooskõlas ohtlikke preparaate käsitleva direktiivi artikliga 15.
Muudatusettepanek 9 Artikli 26 lõige 3
3. Amet võib küsida tarnijalt lisateavet, kui see teave on otsuse vastuvõtmiseks vajalik. Amet teavitab taotlejat oma otsusest kuue nädala jooksul alates taotluse või lisaks nõutud teabe saamisest. Kui amet ei võta otsust vastu ettenähtud aja jooksul, loetakse taotletud nime kasutamine lubatuks.	3. Amet võib küsida tarnijalt lisateavet, kui see teave on otsuse vastuvõtmiseks vajalik. Amet teavitab taotlejat oma otsusest kuue nädala jooksul alates taotluse või lisaks nõutud teabe saamisest. Kui amet ei võta otsust vastu ettenähtud aja jooksul, loetakse taotletud nime kasutamine lubatuks. Kui amet lükkab taotluse tagasi, teavitab ta sellest tootjat või importijat vähemalt neli nädalat enne teabe kavandatavat avaldamist. Tagasilükkamisotsuse kohta võib esitada kaebuse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklitega 92 ja 93. Kaebus peatab otsuse täitmise ning andmeid ei avalikustata.
Selgitus
Muudatusettepanek esitatakse, et tagada kaebuse esitamise õigus ning konfidentsiaalse äriteabe kaitse.
Muudatusettepanek 10 Artikli 31 lõike 1 punkt k
k) 1., 2., 3. ja 4. kategooria veekeskkonnale pikaajaliselt ohtliku toimega aineks.	k) 1. ja 2. kategooria veekeskkonnale pikaajaliselt ohtliku toimega aineks.
Selgitus
Veekeskkonnale pikaajaliselt ohtliku toime 3. ja 4. kategooriale pole kinnitatud ohupiktogrammi; kui pakendil puuduks ohulause, siis ei saaks kasutajad sellest konkreetsest ohust teada. Muudatusettepanek kajastab praegust ohtlike valmististe direktiivi kohast tava ohulausete R10 või R52/53 klassifikatsiooniga segude puhul, s.o nende klassifikatsioonide puhul, millel puudub kinnitatud ohusümbol. Seotud muudatusettepanekuga 27.
Muudatusettepanek 11 Artikli 31 lõige 1 a (uus)
	1 a. Kui pakend ei sisalda rohkem kui 125 ml, ei ole hoiatuslausete esitamine nõutav juhul, kui aine või segu on klassifitseeritud 3. või 4. kategooriasse kuuluvaks veekeskkonnale pikaajaliselt ohtliku toimega aineks või seguks.
Selgitus
Seotud muudatusettepanekuga 26. Veekeskkonnale pikaajaliselt ohtliku toime 3. ja 4. kategooriale pole kinnitatud ohupiktogrammi; kui pakendil puuduks ohulause, siis ei saaks kasutajad sellest konkreetsest ohust teada. Muudatusettepanek kajastab praegust ohtlike valmististe direktiivi kohast tava ohulausete R10 või R52/53 klassifikatsiooniga segude puhul, s.o nende klassifikatsioonide puhul, millel puudub kinnitatud ohusümbol.
Muudatusettepanek 12 Artikli 31 lõige 2 a (uus)
	2 a. Märgistamise nõuet ei kohaldata üksikpakendite (üheks kasutuskorraks mõeldud kogust, ühekordset portsjonit või annust sisaldavate pakendite) suhtes, mida hoitakse käesoleva määruse kohaselt märgistatud välispakendis, võetakse välja vaid kasutusjuhendis ettenähtud kasutamiseks ning tühjendatakse kohe.
Selgitus
Muudatusettepanek selgitab olukorda segude puhul, mida tarnitakse ühekordse annusena, kus toode (nt tablett) on mõeldud a) vaid ühekordseks kasutamiseks, b) võetakse välispakendist vahetult enne kasutamist ning c) kõik juhendid (ja muu märgistus) on välispakendil.
Muudatusettepanek asendab raportööri praeguse muudatusettepaneku 8 artikli 26 lõike 4 a (uus) kohta ning parandab sellega tehnilise vea.
Muudatusettepanek 13 Artikkel 32
Kui üldsusele ette nähtud pakendil ei ole füüsiliselt võimalik artiklile 34 vastavalt märgistust kasutada, vabastatakse see kohustusest kasutada etiketti, kui pakendiga on kaasas selge ja täpne kasutusjuhend, sealhulgas vajaduse korral juhend selle hävitamiseks, ja kui see sisaldab järgmistesse I lisas esitatud ohuklassidesse ja -kategooriatesse klassifitseeritud aineid või segusid:	Kui üldsusele tarnitavad ained või segud klassifitseeritakse järgmistesse kategooriatesse: 1., 2. või 3. kategooria äge mürgisus, 1. kategooria sihtorgani kahjustus ühekordsel kokkupuutumisel, 1. kategooria sihtorgani kahjustus korduval kokkupuutumisel või 1. kategooria nahka söövitav toime, ning kui pakendil ei ole füüsiliselt võimalik märgistust kasutada, siis selliseid aineid või segusid sisaldavatele pakenditele lisatakse täpne ja kergesti mõistetav kasutusjuhend, sealhulgas vajaduse korral juhend tühja pakendi hävitamiseks.
a) punkt 3.1: 1., 2. või 3. kategooria äge mürgisus;
b) punkt 3.2: 1. kategooria nahka söövitav toime;
c) punkt 3.8: 1. kategooria sihtorgani kahjustus ühekordsel kokkupuutumisel;
d) punkt 3.9: 1. kategooria sihtorgani kahjustus korduval kokkupuutumisel.
Selgitus
Muudatus esitatakse teksti suurema selguse huvides.
Muudatusettepanek 14 Artikli 32 lõige 1 a (uus)
	1 a. Üldsusele ette nähtud ning ohuklassi 2.16 kriteeriumidele vastavate ainete ja segude pakendid vabastatakse kohustusest kasutada nimetatud ohtu tähistavat etiketti, kui kasutatakse nii välis- kui ka sisepakendit ja välispakendil on määruses (EMÜ) nr 3922/91, direktiivis 94/55/EÜ, direktiivis 96/49/EÜ või direktiivis 2002/597EÜ sätestatud ohtlike kaupade veo eeskirjade kohane piktogramm.
Selgitus
Märge „metalle söövitav” ei ole tarnete seisukohast asjakohane. Ohuklass 2.16 on uus nõue, mis ei esine ohtlike ainete või ohtlike preparaatide direktiivides, vaid üksnes veoeeskirjades. Märge on oluline ainult veo ja suurte koguste ladustamise seisukohast, st ebaoluline tarbijatele mõeldud üksikpakendite puhul. Sellele ohuklassile on ette nähtud piktogramm „sööbiv”, tarbijad aga ajaksid selle segi nahka söövitava toime ja tõsiste silmakahjustustega.
Muudatusettepanek 15 Artikli 32 lõige 1 b (uus)
	1 b. Teatavad segud, mis on klassifitseeritud keskkonnaohtlikeks, võidakse vastavalt artiklis 53 viidatud menetlusele vabastada teatavate keskkonnaalaste märgistuste või keskkonnaalast märgistust käsitlevate erisätete kohaldamisest, kui on võimalik tõestada nendega kaasneva keskkonnamõju vähenemist. Need erandid või erisätted on määratletud II lisa 2. osas.
Selgitus
Muudatusettepanek on kooskõlas kehtiva ohtlike valmististe direktiiviga, vt ka käesoleva direktiivi artikli 10 lõiget 3.
Muudatusettepanek 16 Artikli 33 kolmas lõik
Käesolev artikkel ei piira direktiivide 91/414/EMÜ ja 98/8/EÜ kohaldamist.	Käesolev artikkel ei piira direktiivide 91/414/EMÜ, 98/8/EÜ ega käesoleva määruse artikli 4 kohaldamist.
Selgitus
Ohtlikke aineid käsitleva direktiivi 67/548/EMÜ I lisa muudatused jõustuvad üldjuhul pärast vähemalt 12-kuulist üleminekuaega. Nimetatud üleminekuaeg tuleks ette näha ka käesolevas määruses, sest see tagab teostatava rakendamise ainete ja segude tarnijate poolt.
Klassifitseerimine tootja poolt, nagu on sätestatud artiklis 4, tagab ühtse klassifitseerimise. Seda põhiprintsiipi tuleks seetõttu rakendada eranditult kõikide määruse reguleerimisalasse kuuluvate ainete ja segude puhul.
Muudatusettepanek 17 Artikli 35 lõige 3
3. Lisateave paigutatakse artiklis 27 viidatud lisateabe osasse ning nimetatud osa paigutusega ei tohiks artikli 17 lõikes 1 ette nähtud elementide leidmist raskendada.	3. Lisateave paigutatakse artiklis 27 viidatud lisateabe osasse ning nimetatud osa paigutusega ei tohi artikli 17 lõikes 1 ette nähtud elementide leidmist raskendada. Tarnija võib otsustada paigutada kogu 1. peatüki kohase etiketile kantava teabe ühte kohta pakendil.
Selgitus
Tarnijal peaks olema õigus paigutada kogu teave ohtude kohta, sh lisateave ühte kohta lähestikku.
Muudatusettepanek 18 Artikli 36 lõige 1
1. Kui kasutatakse nii välis- ka sisepakendit ja välispakendil ei ole määruses (EMÜ) nr 3922/91, direktiivis 94/55/EÜ, direktiivis 96/49/EÜ või direktiivis 2002/597EÜ sätestatud ohtlike kaupade veo eeskirjade kohaselt piktogrammi, tuleb märgistada nii välis- kui ka sisepakend käesoleva määruse kohaselt.	1. Kui kasutatakse nii välis- kui ka sisepakendit, loetakse märgistamise nõuded täidetuks, kui välispakend märgistatakse määruses (EMÜ) nr 3922/91, direktiivis 94/55/EÜ, direktiivis 96/49/EÜ või direktiivis 2002/59/EÜ sätestatud ohtlike kaupade veo eeskirjade kohaselt ning sisepakend märgistatakse käesoleva määruse kohaselt.
Kui välispakendil on ohtlike kaupade veo eeskirjade kohaselt piktogramm, märgistatakse üksnes sisepakend(id) käesoleva määruse kohaselt.
Selgitus
Lõige 1 on kooskõlas ohtlike valmististe direktiivi artikli 11 lõike 6 punktiga a.
Muudatusettepanek 19 Artikli 36 lõige 2 a (uus)
	2 a. Kui sisepakendi etikett on välispakendi, näiteks kilepakendi läbipaistvuse tõttu selgesti nähtav, ei ole välispakendi täiendav märgistamine kohustuslik.
Selgitus
Vt muudatusettepanek 18 selgitust.
Muudatusettepanek 20 Artikkel 36 a (uus)
	Artikkel 36 a
	1. III jaotises esitatud märgistuseeskirjad ei piira määruse (EÜ) nr 648/2004 kohaldamist.
	2. Olenemata III jaotises sätestatud märgistuseeskirjadest märgistab tarnija tavatarbijate kasutamiseks mõeldud ained või segud vastavalt kemikaaliameti juhistele selle kohta, kuidas teavitada tavatarbijaid keemiliste ainete ja segude ohtlikkusest ning ohutust kasutamisest kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1907/2006.
	3. Kemikaaliamet annab lõikes 2 nimetatud juhiseid, konsulteerides pädevate asutuste ja sidusrühmadega ning tuginedes vajadusese korral asjakohastele parimatele tavadele. Juhised tehakse kättesaadavaks … aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.
Selgitus
Muudatusettepanek on seotud põhjendustega 35 ja 41. Detergente käsitlev määrus sisaldab detergentide märgistuse erisätteid, mida tuleb järgida. Asjakohase ja järjepideva teavitamise süsteemiga antakse tarbijatele vajalik teave ja nõustatakse neid, et võimaldada kemikaale sisaldava aine, valmistise või toote kasutamisel ohutult ja tõhusalt riske juhtida.
Muudatusettepanek 21 Artikli 37 lõige 1
1. Ohtlikeks klassifitseeritud ainete ja segude pakendamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:	1. Ohtlikeks klassifitseeritud ainete ja segude pakendamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:
a) pakend kujundatakse ja valmistatakse nii, et sisu ei pääseks välja, välja arvatud juhul, kui on ette nähtud muud erikaitseseadised;	a) pakend kujundatakse ja valmistatakse nii, et sisu ei pääseks tavapärase käitlemise ja kasutamise korral välja, välja arvatud juhul, kui on ette nähtud muud erikaitseseadised;
b) pakendi sisu ei või mõjutada pakendi ja kinnituste materjali ega moodustada üheskoos sisuga ohtlikke ühendeid;	b) pakendi sisu ei või mõjutada pakendi ja kinnituste materjali ega moodustada üheskoos sisuga ohtlikke ühendeid;
c) pakend ja kinnitused peavad olema üleni vastupidavast ja tugevast materjalist, et need ei avaneks, vaid taluksid tavapärase käitlemisega kaasnevat koormust ja pinget;	c) pakend ja kinnitused peavad olema üleni vastupidavast ja tugevast materjalist, et need taluksid tavapärase käitlemisega kaasnevat koormust ja pinget;
d) asendatavate kinnitusseadistega varustatud mahuteid peab saama korduvalt sulgeda, ilma et sisu välja pääseks.	d) asendatavate kinnitusseadistega varustatud mahuteid peab saama korduvalt sulgeda, ilma et sisu välja pääseks.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on muuta tekst selgemaks.
Muudatusettepanek 22 Artikli 37 lõige 2
2. Üldsusele pakutava või müüdava aine või segu pakendi puhul ei tohi kasutada sellist kuju ega graafilist kujundust, mis võiks tõmmata endale või äratada laste tähelepanu või eksitada tarbijat, või toiduainete, sööda, ravimite ja kosmeetikavahendite puhul kasutatavat esitusviisi või nimetust.	2. Üldsusele pakutava või müüdava aine või segu pakendi puhul ei tohi kasutada sellist kuju ega graafilist kujundust, mis võiks tõmmata endale või äratada laste tähelepanu või eksitada tarbijat, või toiduainete, sööda, ravimite ja kosmeetikavahendite puhul kasutatavat esitusviisi või nimetust, mis võiks tarbijat eksitada.
II lisa punktis 3.1.1 määratletud pakendid varustatakse lastekindlate turvasulguritega vastavalt II lisa punktide 3.1.2, 3.1.3 ja 3.1.4.2 sätetele.	II lisa punktis 3.1.1 määratletud pakendid varustatakse lastekindlate turvasulguritega vastavalt II lisa punktide 3.1.2, 3.1.3 ja 3.1.4.2 sätetele, juhul kui selle segu suhtes ei kohaldata mõne teise ELi direktiivi või määruse pakendamist käsitlevaid erisätteid.
II lisa punktis 3.2.1 määratletud pakendid varustatakse reljeefsete hoiatusmärgistega vastavalt II lisa punkti 3.2.2 sätetele.	II lisa punktis 3.1.1 määratletud pakendid varustatakse lastekindlate turvasulguritega vastavalt II lisa punktide 3.1.2, 3.1.3 ja 3.1.4.2 sätetele, juhul kui selle segu suhtes ei kohaldata mõne teise ELi direktiivi või määruse pakendamist käsitlevaid erisätteid.
Selgitus
Muudatusettepanekuga välditakse kattuvusi teiste ELi direktiivide või määruste sätetega.
Muudatusettepanek 23 Artikli 38 lõige 1 punkt d
d) reproduktiivtoksilisus, punkt 3.7, 1A, 1B või 2. kategooria.	d) reproduktiivtoksilisus, punkt 3.7, 1A, 1B või 2. kategooria, v.a mõju imetamisele või sellest tulenev mõju.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on muuta tekst selgemaks.
Muudatusettepanek 24 Artikli 41 lõike 1 esimene ja teine lõik
1. Tootja või importija või tootjate või importijate rühm (edaspidi „teataja”), kes viib turule aine, mille suhtes kehtib määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohane registreerimisnõue, või aine, mis on ise mürgine või direktiivis 1999/45/EÜ või käesolevas määruses sätestatud kontsentratsiooni piirväärtusest segus kõrgemal tasemel, millest tingituna segu on klassifitseeritud ohtlikuks, teatab ametile aine lisamiseks artiklis 43 viidatud süsteemi järgmised andmed:	1. Tootja või importija või tootjate või importijate rühm (edaspidi „teataja”), kes viib koguses üks tonn aastas turule ainet, mille suhtes kehtib määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohane registreerimisnõue, või ainet, mis on ise ohtlikuks klassifitseeritud või mis on segus direktiivis 1999/45/EÜ või käesolevas määruses sätestatud kontsentratsioonipiiridest kõrgemal tasemel, millest tingituna segu on klassifitseeritud ohtlikuks, teatab ametile aine lisamiseks artiklis 43 viidatud loetelusse järgmised andmed:
a) aine või ainete turuleviimise eest vastutava teataja või teatajate andmed vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI lisa 1. jaole;	a) aine või ainete turuleviimise eest vastutava teataja või teatajate andmed vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI lisa 1. jaole;
b) aine või ainete määratlus vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI lisa punktidele 2.1 kuni 2.3.4;	b) aine või ainete määratlus vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI lisa punktidele 2.1 kuni 2.3.4;
c) aine või ainete klassifikatsioon artikli 13 kohaselt;	c) aine või ainete klassifikatsioon artikli 13 kohaselt;
d) kui aine on teatavatesse, kuid mitte kõikidesse ohuklassidesse või nende alajaotustesse klassifitseeritud, lisatakse märkus selle kohta, kas see tuleneb andmete puudumisest, ebaveenvatest andmetest, või veenvatest, kuid klassifitseerimiseks ebapiisavatest andmetest;	d) kui aine on teatavatesse, kuid mitte kõikidesse ohuklassidesse või nende alajaotustesse klassifitseeritud, lisatakse märkus selle kohta, kas see tuleneb andmete puudumisest, ebaveenvatest andmetest, või veenvatest, kuid klassifitseerimiseks ebapiisavatest andmetest;
e) kontsentratsiooni piirmäärad või korrutustegurid, kui need on kohaldatavad, vastavalt käesoleva määruse artiklile 10, ja nende põhjendused määruse (EÜ) nr 1907/2006 I lisa 1., 2. ja 3. jao asjakohaste osade põhjal;	e) kontsentratsiooni piirmäärad või korrutustegurid, kui need on kohaldatavad, vastavalt käesoleva määruse artiklile 10, ja nende põhjendused määruse (EÜ) nr 1907/2006 I lisa 1., 2. ja 3. jao asjakohaste osade põhjal;
f) aine või ainete sellest tulenevad märgistuselemendid käesoleva määruse III jaotise kohaselt.	f) aine või ainete sellest tulenevad märgistuselemendid käesoleva määruse III jaotise kohaselt.
Punktides a kuni e viidatud teavet ei teatata, kui see on ametile esitatud registreerimisel määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt. Tootja või importija esitab selle teabe määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 111 ette nähtud vorminõuete kohaselt.	Punktides a kuni f viidatud teavet ei teatata, kui see on ametile esitatud registreerimisel määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt. Tootja või importija esitab selle teabe määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 111 ette nähtud vorminõuete kohaselt.
Selgitus
Käesolevas lõikes nõutakse klassifitseerimisloetelu koostamise eesmärgil teavitamist ainetest, mis on turule viidud ning mille suhtes kehtib määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohane registreerimisnõue, st alates kogustest üle ühe tonni aastas, või ainetest, mis on ise või segu koostises ohtlikud, millest tingituna on segu klassifitseeritud ohtlikuks, olenemata kogusest. REACH-määruse kohaselt ei kehti registreerimisnõue turule viidud ainete suhtes, mille piirkogus jääb alla ühe tonni aastas, ning nendest ei pea loetelusse kandmiseks teatama. Vastasel korral ületaks eeskirjade järgimisest tulenevad kulud ainete turuväärtust.
Muudatusettepanek 25 Artikli 41 lõige 3
3. Enne 1. detsembrit 2010 turule viidavatest ainetest teavitatakse enne seda kuupäeva lõike 1 kohaselt.	3. Ainetest, mis on ise ohtlikeks klassifitseeritud või mis on segus direktiivis 1999/45/EÜ või käesolevas määruses sätestatud kontsentratsioonipiiridest kõrgemal tasemel, millest tingituna segu on klassifitseeritud ohtlikuks, ning mida enne 1. detsembrit 2010 viiakse turule koguses üks tonn aastas tootja või importija kohta, teavitatakse enne seda kuupäeva lõike 1 kohaselt.
Selgitus
Käesolevas lõikes nõutakse klassifitseerimisloendi koostamise eesmärgil teavitamist ainetest, mis on turule viidud ning mille suhtes kehtib määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohane registreerimisnõue, st alates kogustest üle ühe tonni, või ainetest, mis on ise ohtlikuks klassifitseeritud või seda leidub segus, millest tingituna kõnesolev segu on klassifitseeritud ohtlikuks, olenemata kogusest. REACH-määruse kohaselt ei kehti registreerimisnõue turule viidud ainete suhtes, mille piirkogus jääb alla ühe tonni aastas, ning nendest ei pea klassifitseerimisloendile teatama. Vastasel korral ületaks eeskirjade järgimisest tulenevad kulud ainete turuväärtust.
Muudatusettepanek 26 Artikli 45 lõige 3 a (uus)
	3 a. Komisjon esitab hiljemalt 1. detsembriks 2010 õigusakti ettepaneku, et ühtlustada lõikes 1 nimetatud teave.
Selgitus
Hiljutine uuring näitas, et seda sätet rakendatakse eri liikmesriikides erinevalt. Määruse eesmärk on kindlustada keemiliste ainete ja segude vaba liikumine. See õigustab hädaolukorras toimimise menetluste edasist ühtlustamist ELis.
Muudatusettepanek 27 Artikli 49 lõike 1 esimene lõik
Aine või segu tarnija kogub ja hoiab kättesaadavana kogu teavet, mis on nõutav klassifikatsiooni ja märgistuse läbivaatamiseks käesoleva määruse kohaselt, vähemalt 10 aastat pärast aine või segu viimast tarnimist.	Aine või segu tarnija kogub ja hoiab kättesaadavana kogu teavet, mida ta vajab klassifikatsiooni ja märgistuse läbivaatamiseks käesoleva määruse kohaselt, vähemalt 10 aastat pärast aine või segu viimast tarnimist.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada teksti selgus.
Muudatusettepanek 28 Artikkel 58 a (uus)
	Artikkel 58 a
	Komisjon esitab hiljemalt 1. detsembriks 2010 aruande käesoleva määruse tõhususe kohta, võttes arvesse artiklit 45, et teha määrusesse vajaduse korral edasise ühtlustamise tagamiseks muudatusi vastavalt artikli 54 lõikes 3 nimetatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Selgitus
Hiljutine uuring näitas, et seda sätet rakendatakse eri liikmesriikides erinevalt. Määruse eesmärk on kindlustada keemiliste ainete ja segude vaba liikumine. See õigustab hädaolukorras toimimise menetluste edasist ühtlustamist ELis.

MENETLUS

Pealkiri	Ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine
Viited	KOM(2007)0355 – C6-0197/2007 – 2007/0121(COD)
Vastutav komisjon	ENVI
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	IMCO 9.7.2007
Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev	27.9.2007
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Andreas Schwab 16.7.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	2.10.2007		27.11.2007		22.1.2008
Vastuvõtmise kuupäev	26.3.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	37 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Cristian Silviu Buşoi, Charlotte Cederschiöld, Gabriela Creţu, Mia De Vits, Janelly Fourtou, Vicente Miguel Garcés Ramón, Evelyne Gebhardt, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Edit Herczog, Iliana Malinova Iotova, Pierre Jonckheer, Alexander Lambsdorff, Kurt Lechner, Lasse Lehtinen, Toine Manders, Arlene McCarthy, Catherine Neris, Zita Pleštinská, Giovanni Rivera, Zuzana Roithová, Luisa Fernanda Rudi Ubeda, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler, Marian Zlotea
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Emmanouil Angelakas, Šarūnas Birutis, Giovanna Corda, Benoît Hamon, Joel Hasse Ferreira, Filip Kaczmarek, Othmar Karas, Joseph Muscat, Gary Titley

• [1]  KOM(2007)355, 27.6.2007.
• [2]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006.
• [3]  KOM(2007)0611, 16.10.2007. Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse nõukogu direktiive 76/768/EMÜ, 88/378/EMÜ, 1999/13/EÜ ja direktiive 2000/53/EÜ, 2002/96/EÜ ja 2004/42/EÜ, et kohandada neid määrusega (EÜ) … ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ning direktiivi 67/548/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 muutmise kohta.
• [4]  KOM(2007)0613, 17.10.2007. Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 648/2004 eesmärgiga kohandada see määrusega (EÜ) nr … ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ning direktiivi 67/548/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 muutmise kohta.
• [5]  ELTs seni avaldamata.

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS  (6.3.2008)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise ning direktiivi 67/548/EMÜ ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 muutmise kohta
(KOM(2007)0355 – C6-0197/2007 – 2007/0121(COD))

Arvamuse koostaja: Anne Laperrouze

LÜHISELGITUS

Järgnevalt muudetud ettepanek on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1980ndatel aastatel algatatud protsessi oluline etapp, mida jätkas ning laiendas ÜRO keskkonna- ja arengukonverents.

Kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise ühtse ülemaailmse süsteemi (Globally Harmonised System of Classification and Labelling of Chemicals – GHS) eesmärgid on ainete ja segude klassifitseerimise kriteeriumide ühtlustamine vastavalt nendest johtuvatele füüsikalistele ning tervishoiu ja keskkonnaga seotud ohtudele ning nimetatud ohtudest teavitamise kriteeriumide ühtlustamine, mis hõlmab märgistamist käsitlevaid sätteid ja ohutuskaarte.

Raportöör võib seda algatust ainult tervitada: on igati asjakohane rakendada globaalset lähenemist, mille eesmärk on tervise- ja keskkonnakaitse tõhustamine, võimaldades samas asjaomaste toodetega rahvusvaheliselt kaubelda.

Komisjoni ettepanek näeb ette ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise eeskirjade ühtlustamise. Sellega kohustatakse ettevõtjaid oma aineid ja segusid ise klassifitseerima ja neist klassifikatsioonidest teatama. Ettepaneku VI lisas kehtestatakse ühenduse tasandil klassifitseeritud ainete ühtne loend. Lõpuks kinnitatakse ettepanekus klassifitseerimis- ja märgistusloetelu, mis sisaldab kõiki eespool viidatud teateid ja ühtseid klassifikatsioone.

Soovitatav on vastavus REACH-määrusele nii ajakavade, tonnaažil põhineva lähenemise kui lisade, eriti VI lisa osas.

Komisjoni ettepanekuga muudetakse VI lisa 3. osa kohustuslikuks. See osa sisaldab üksnes järgmisi klassifikatsioone, mida vastavalt REACH-määrusele ja määruse ettepaneku artiklile 38 ühtlustatakse jätkuvalt ühenduse tasandil: kantserogeensus, mutageensus, reproduktiivtoksilisus või hingamisteid ärritavad omadused või nõuetekohaselt põhjendatud üksikjuhud (artikli 38 lõige 2).

Tehakse ettepanek lisada VI lisale 4. osa, mis hõlmaks nende ohtlike ainete klassifikatsioone ja märgistamist, mille suhtes juba kehtib ühenduse tasandil ühtlustamine vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ, seoses muude kui artikli 38 lõikes 1 määratletud ohukategooriatega; need klassifikatsioonid ja märgistused kantakse üle, võttes arvesse I lisas esitatud klassifitseerimis- ja märgistamiskriteeriume.

Komisjoni ettepanek viia nimetatud klassifikatsioonid VI lisa 3. osasse sarnaselt klassifikatsioonidele, mille ühtlustamine toimub jätkuvalt artikli 38 alusel vastavalt artiklites 39 ja 40 sätestatud menetlustele, kätkeb endas mitmeid ebakõlasid:

– direktiivi 67/548/EMÜ I lisa klassifikatsioonide muutmine GHSi klassifikatsioonideks toimus kooskõlastamata;

– paljude ainete puhul ei ole praeguste kriteeriumid ja GHSi kriteeriumid täpselt vastavad, seega on lubatud teha erand VI lisa 3. osas kehtestatud klassifikatsiooni osas;

– artikli 4 lõikes 6 sisalduvat nõuet täiendada VI lisa 3. osas toodud klassifikatsioone saab kohaldada vaid artiklis 38 märgitud nn osalistele klassifikatsioonidele;

– kuna klassifikatsioone läbi ei vaadata ega ajakohastata, vananevad need järk-järgult. Kui klassifikatsioonid on kohustuslikud, ei ole võimalik arvesse võtta uusi andmeid; eriti REACH-määruse kohaldamisel loodud andmeid.

VI lisa 4. osa tuleks seega käsitada kui mittekohustuslikku võrdlusvahendit, mida kasutatakse laialdaselt tööstuses ja riigiasutustes.

Siis ei lähe kaduma komisjoni, liikmesriikide ja tööstussektori ekspertide aastakümneid tehtud töö direktiivi 67/548/EMÜ I lisa väljatöötamisel ning GHS kriteeriume saab täielikult kohaldada.

Tarnijad, kes kasutavad VI lisa 4. osas määratletust erinevat klassifikatsiooni ja märgistust, peavad vastavalt artiklile 49 suutma tõestada pädevatele asutustele, et nad on nõuetekohaselt kohaldanud I lisa 2.–5. osas sätestatud kriteeriume.

Mittekohustuslik VI lisa, välja arvatud selle 3. osa, annaks koos V jaotise 2. peatüki all toodud klassifitseerimis- ja märgistusloeteluga ühtlasi topelteelise, võimaldades vältida segadust, vasturääkivusi, mitmeti mõistetavust ega pärsiks rahvusvahelist kaubavahetust.

Mis puudutab teavet lõpptoodangu kohta, siis arvestades, et komisjon otsustas hõlmata ka tootmisahela järgmise etapi kasutajad, peaks domineerima kvaliteet ja teabe asjakohasus, mitte teabe hulk.

Lõpetuseks, kuna tegu on ülemaailmse süsteemiga, on oluline, et tulevane määrus ei tooks Euroopa ettevõtjatele kaasa piiranguid, mida nende rahvusvahelistel konkurentidel ei ole.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 7
(7) See on ettevõtjatele seda kasulikum, mida rohkem maailma riike GHS kriteeriumid oma õigusaktidesse üle võtab. Ühendus peaks olema selle protsessi esirinnas, et ergutada ka teisi riike eeskuju võtma ja looma ühenduses tööstusele konkurentsieelist.	(7) See on ettevõtjatele seda kasulikum, mida rohkem maailma riike GHS kriteeriumid oma õigusaktidesse üle võtab. Ühendus peaks olema selle protsessi esirinnas, et ergutada ka teisi riike eeskuju võtma ja looma ühenduses tööstusele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele), konkurentsieelist.
Selgitus
Komisjon sai 21. augustist kuni 21. oktoobrini 2006. aastal toimunud Interneti-konsultatsiooni käigus 370 vastust ettevõtetelt, millest 45 % töötas alla 250 töötaja.
Muudatusettepanek 2 PÕHJENDUS 19
(19) Teabe tagamiseks segudes sisalduvate ohtlike ainete kohta tuleb märgistada vajaduse korral ka segud, kui need sisaldavad vähemalt üht ohtlikuks klassifitseeritud ainet, isegi kui segusid ennast ohtlikeks ei klassifitseerita.	(19) Teabe tagamiseks segudes sisalduvate ohtlike ainete kohta ja kaitseks nende eest tuleb märgistada vajaduse korral ka segud, kui need sisaldavad vähemalt üht ohtlikuks klassifitseeritud ainet, isegi kui segusid ennast ohtlikeks ei klassifitseerita.
Selgitus
Klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine ei kanna ainult teavitamise eesmärki, vaid peab silmas ka tarbija tervise ja keskkonnakaitsega seonduvaid eesmärke.
Muudatusettepanek 3 PÕHJENDUS 21
(21)     Kuigi iga ainet või segu võib klassifitseerida olemasoleva teabe alusel, peab käesoleva määruse täitmiseks kasutatav olemasolev teave eelistatavalt vastama määruse (EÜ) nr 1907/2006 asjakohastele sätetele, transpordialastele sätetele või rahvusvahelistele põhimõtetele või menetlustele teabe valideerimiseks, et tagada tulemuste kvaliteet, võrreldavus ja vastavus muudele rahvusvahelisel või ühenduse tasandil kehtestatud nõuetele. Sama peab kehtima ka sel juhul, kui tarnija soovib koguda teavet käesoleva määruse täitmiseks.	(21)     Iga ainet või segu võib klassifitseerida olemasoleva teabe alusel ja nimetatud teavet tuleb kasutada käesoleva määruse täitmiseks ning teave peab eelistatavalt vastama määruse (EÜ) nr 1907/2006 asjakohastele sätetele, transpordialastele sätetele või rahvusvahelistele põhimõtetele või menetlustele teabe valideerimiseks, et tagada tulemuste kvaliteet, võrreldavus ja vastavus muudele rahvusvahelisel või ühenduse tasandil kehtestatud nõuetele. Sama peab kehtima ka sel juhul, kui tarnija soovib koguda teavet käesoleva määruse täitmiseks.
Selgitus
Tuleb selgitada, et aine või segu klassifitseerimisel võib arvestada olemasolevat asjaomast teavet.
Muudatusettepanek 4 PÕHJENDUS 25
(25)     Füüsikalisi ohte käsitlev uus teave on alati vajalik, välja arvatud siis, kui andmed on juba kättesaadavad või kui 2. osas on ette nähtud erand.	(25)     Katsed, mille eesmärk on määrata kindlaks aine või segu füüsikalised ohud, on alati vajalikud, välja arvatud siis, kui vajalikud usaldusväärsed andmed on juba kättesaadavad või kui 2. osas on ette nähtud erand.
Muudatusettepanek 5 PÕHJENDUS 44
(44)     Ametiasutused peaksid oma tegevuses keskenduma kõige probleemsematele ainetele. Pädevatel asutustel ja tarnijatel tuleb võimaldada esitada ametile ettepanekuid ühtse klassifitseerimise kohta ainete puhul, mis on klassifitseeritud kantserogeenseks, sugurakkudele mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks aineks kategoorias 1A või 1B või hingamisteid ärritavaks aineks, üksikjuhtudel ka muude mõjude korral. Amet peaks esitama oma arvamuse ettepaneku kohta ning huvitatud isikutel peaks olema võimalus märkusi esitada. Komisjon teeb otsuse lõpliku klassifitseerimise kohta.	(44)     Ametiasutused peaksid oma tegevuses keskenduma tervishoiu ja keskkonna seisukohalt kõige probleemsematele ainetele. Pädevatel asutustel ja tarnijatel tuleb võimaldada esitada ametile ettepanekuid ühtse klassifitseerimise kohta ainete puhul, mis on klassifitseeritud kantserogeenseks, sugurakkudele mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks aineks kategoorias 1A või 1B või hingamisteid ärritavaks aineks, üksikjuhtudel ka muude mõjude korral. Amet peaks esitama oma arvamuse ettepaneku kohta ning huvitatud isikutel peaks olema võimalus märkusi esitada. Komisjon teeb otsuse lõpliku klassifitseerimise kohta.
Muudatusettepanek 6 PÕHJENDUS 52 A (uus)
	(52 a) Tarbijate asjakohaseks teavitamiseks, ainete ja segude liigsest klassifitseerimisest tulenevate ebaproportsionaalsete meetmete, näiteks lapsekindel pakendamine, vältimiseks ning katsete dubleerimise ärahoidmiseks peaksid liikmesriigid kehtestama menetluse kõigi tarnijate, eriti VKEde abistamiseks, et teatavate konkreetsete tooterühmade osas kindlaks määrata selliste ainete ja segude asjakohane klassifikatsioon, märgistus ja pakendamine.
Selgitus
Kui tootjal on tootes (segus) kasutatud ainete kohta ainult tarnija(te)lt saadud teave, siis tugineb ta segu klassifitseerimisel artikli 9 lõikes 4 sätestatud teabe hindamise menetlusele. Sellega võidakse segu ohtlikke omadusi ala- või (eriti) ülehinnata. Sellise menetluse olemasolu ja tunnustamine, millega segu hindamiseks on võimalik teha kättesaadavaks ekspertteadmised, lisateave ja andmed, tagab täpsema klassifikatsiooni ja võib olla eriti väärtuslik VKEde jaoks.
Muudatusettepanek 7 ARTIKLI 9 LÕIKE 4 TEINE LÕIK
Kui see teave ei võimalda seostamispõhimõtteid kohaldada, kohaldab tarnija teabe hindamisel muud meetodit või muid meetodeid, mida on kirjeldatud I lisa 3. ja 4. osa igas punktis.	Kui see teave ei võimalda seostamispõhimõtteid kohaldada ja kui eksperdiarvamused ei õigusta seostamispõhimõtete rikkumist, kohaldab tarnija teabe hindamisel muud meetodit või muid meetodeid, mida on kirjeldatud I lisa 3. ja 4. osa igas punktis.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada kooskõla ÜRO GHSi sõnastusega eksperdiarvamuste kohta (lilla raamatu punkt 1.3.2.4.8): „Segude klassifitseerimise käsitlemine hõlmab eksperdiarvamuse rakendamist mitmes valdkonnas, et tagada olemasoleva teabe kasutamise võimalus võimalikult paljude segude puhul inimeste tervise ja keskkonna kaitse eesmärgil.”
Muudatusettepanek 8 ARTIKLI 9 LÕIGE 4 A (uus)
	4 a. Kui konkreetse tooterühma jaoks on loodud ohu hindamise ja klassifitseerimise keskus, milles on ühendatud ekspertteadmised teabe hindamisel, katseandmed, tõendusmaterjali kaalukuse määratlemine ja seostamispõhimõtted kõnealuse tooterühma ainete ja segude kohta, siis võib selliste ainete ja segude tarnija kõnealuse aine või seguga seonduvate ohtude hindamisel tugineda kõnealuse keskuse hinnangule.
Selgitus
Kui tootjal on tootes (segus) kasutatud ainete kohta ainult tarnija(te)lt saadud teave, siis tugineb ta segu klassifitseerimisel artikli 9 lõikes 4 sätestatud teabe hindamise menetlusele. Sellega võidakse segu ohtlikke omadusi ala- või (eriti) ülehinnata. Sellise menetluse olemasolu ja tunnustamine, millega segu hindamiseks on võimalik teha kättesaadavaks ekspertteadmised, lisateave ja andmed, tagab täpsema klassifikatsiooni ja võib olla eriti väärtuslik VKEde jaoks.
Muudatusettepanek 9 ARTIKLI 12 PUNKT C
c) kui piisavad ja usaldusväärsed andmed näitavad ainetevahelisi võimalikke sünergilisi või antagonistlikke mõjusid segus, mille hindamise üle võeti otsus vastu teabe põhjal segus sisalduvate ainete kohta.	c) kui piisavad ja usaldusväärsed andmed näitavad ainetevahelisi võimalikke sünergilisi või antagonistlikke mõjusid segus.
Muudatusettepanek 10 ARTIKLI 17 LÕIKE 1 SISSEJUHATAV OSA
1.        Ohtlikuks klassifitseeritud aine või segu etiketil on järgmised elemendid:	1.        Ohtlikuks klassifitseeritud aine või segu pakendi etiketil on järgmised elemendid:
Selgitus
Etikett saab olla ainult pakendil. Neutraliseeriva aine näitamine pakendil on ohutusmeede hädaolukorra puhuks, nagu ka hädaabinumbri (112) märkimine.
Muudatusettepanek 11 ARTIKLI 31 LÕIKE 1 PUNKT K
k) 1., 2., 3. ja 4. kategooria veekeskkonnale pikaajaliselt ohtliku toimega aineks.	k) 1. ja 2. kategooria veekeskkonnale pikaajaliselt ohtliku toimega aineks.
Selgitus
Veekeskkonnale pikaajaliselt ohtliku toime 3. ja 4. kategooriale pole kinnitatud ohupiktogrammi; kui pakendil puuduks ohulause, siis ei saaks kasutajad sellest konkreetsest ohust teada. Muudatusettepanek kajastab praegust ohtlike valmististe direktiivi kohast tava ohulausete R10 või R52/53 klassifikatsiooniga segude puhul, s.o nende klassifikatsioonide puhul, millel puudub kinnitatud ohusümbol. Seotud artikli 31 lõike 1 a (uus) muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek 12 ARTIKLI 31 LÕIGE 1 A (uus)
	1 a. 125 ml või vähem mahutaval pakendil ei pea olema hoiatuslauseid juhul, kui aine või segu on klassifitseeritud 3. või 4. kategooria veekeskkonnale pikaajaliselt ohtliku toimega aineks.
Selgitus
Seotud artikli 31 lõike 1 punkti k muudatusettepanekuga. Veekeskkonnale pikaajaliselt ohtliku toime 3. ja 4. kategooriale pole kinnitatud ohupiktogrammi; kui pakendil puuduks ohulause, siis ei saaks kasutajad sellest konkreetsest ohust teada. Muudatusettepanek kajastab praegust ohtlike valmististe direktiivi kohast tava ohulausete R10 või R52/53 klassifikatsiooniga segude puhul, s.o nende klassifikatsioonide puhul, millel puudub kinnitatud ohusümbol.
Muudatusettepanek 13 ARTIKLI 31 LÕIGE 2 A (uus)
	2 a. Etiketiga varustamise kohustust ei kohaldata üksikpakendite või ühekordseks kasutuseks mõeldud pakendite, ühekordset portsjoni või annust sisaldavate pakendite suhtes, mida hoitakse käesoleva määruse kohaselt märgistatud pakendites ja mis võetakse välja ainult ühekordseks kasutamiseks vastavalt pakendiga kaasas olevale kasutamisjuhendile.
Selgitus
Selgitatakse olukorda seoses segudega, mida tarnitakse ühekordsete annustena, kus toode (näiteks tablett) on mõeldud a) ainult ühekordseks kasutamiseks ja b) eemaldatakse välispakendist vahetult enne kasutamist ja c) kõik juhendid (ja muu märgistus) on välispakendil.
Muudatusettepanek 14 ARTIKLI 36 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK
1. Kui kasutatakse nii välis- ka sisepakendit ja välispakendil ei ole määruses (EMÜ) nr 3922/91, direktiivis 94/55/EÜ, direktiivis 96/49/EÜ või direktiivis 2002/597EÜ sätestatud ohtlike kaupade veo eeskirjade kohaselt piktogrammi, tuleb märgistada nii välis- kui ka sisepakend käesoleva määruse kohaselt.	1. Kui kasutatakse nii välis- kui sisepakendit ja välispakend on märgistatud määruses (EMÜ) nr 3922/91, direktiivis 94/55/EÜ, direktiivis 96/49/EÜ või direktiivis 2002/597EÜ sätestatud ohtlike kaupade veo eeskirjade kohaselt, tuleb sisepakend märgistada käesoleva määruse kohaselt.
Selgitus
Kooskõlas ohtlike valmististe direktiivi artikli 11 lõike 6 punktiga a.
Muudatusettepanek 15 ARTIKLI 37 LÕIGE 2
2. Üldsusele pakutava või müüdava aine või segu pakendi puhul ei tohi kasutada sellist kuju ega graafilist kujundust, mis võiks tõmmata endale või äratada laste tähelepanu või eksitada tarbijat, või toiduainete, sööda, ravimite ja kosmeetikavahendite puhul kasutatavat esitusviisi või nimetust.	2. Üldsusele pakutava või müüdava aine või segu pakendi puhul ei tohi kasutada sellist kuju ega graafilist kujundust, mis võiks tõmmata endale või äratada laste tähelepanu või eksitada tarbijat, või toiduainete, sööda, ravimite ja kosmeetikavahendite puhul kasutatavat esitusviisi või nimetust.
II lisa punktis 3.1.1 määratletud pakendid varustatakse lastekindlate turvasulguritega vastavalt II lisa punktide 3.1.2, 3.1.3 ja 3.1.4.2 sätetele.	II lisa punktis 3.1.1 määratletud pakendid varustatakse lastekindlate turvasulguritega vastavalt II lisa punktide 3.1.2, 3.1.3 ja 3.1.4.2 sätetele, juhul kui selle segu suhtes ei kohaldata mõne teise ELi direktiivi või määruse, eelkõige määruste (EÜ) nr 648/2004 ja nr 907/2006 pakendamist käsitlevaid erisätteid.
II lisa punktis 3.2.1 määratletud pakendid varustatakse reljeefsete hoiatusmärgistega vastavalt II lisa punkti 3.2.2 sätetele.	II lisa punktis 3.2.1 määratletud pakendid varustatakse reljeefsete hoiatusmärgistega vastavalt II lisa punkti 3.2.2 sätetele, juhul kui selle segu suhtes ei kohaldata mõne teise ELi direktiivi või määruse, eelkõige määruste (EÜ) nr 648/2004 ja nr 907/2006 pakendamist käsitlevaid erisätteid.
Selgitus
Muudatusettepanekuga välditakse kattuvusi teiste ELi direktiivide või määruste sätetega.
Muudatusettepanek 16 ARTIKLI 41 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK
1. Tootja või importija või tootjate või importijate rühm (edaspidi „teataja”), kes viib turule aine, mille suhtes kehtib määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohane registreerimisnõue, või aine, mis on ise mürgine või direktiivis 1999/45/EÜ või käesolevas määruses sätestatud kontsentratsiooni piirväärtusest segus kõrgemal tasemel, millest tingituna segu on klassifitseeritud ohtlikuks, teatab ametile aine lisamiseks artiklis 43 viidatud süsteemi järgmised andmed:	1. Tootja või importija või tootjate või importijate rühm (edaspidi „teataja”), kes viib turule ohtlikuks klassifitseeritud aine, mille suhtes kehtib määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohane registreerimisnõue, või aine (suuremas koguses kui üks tonn aastas), mis on ise ohtlikuks klassifitseeritud või mis on segus direktiivis 1999/45/EÜ või käesolevas määruses sätestatud kontsentratsioonipiiridest kõrgemal tasemel, millest tingituna segu on klassifitseeritud ohtlikuks, teatab ametile aine lisamiseks artiklis 43 viidatud loetelusse järgmised andmed:
Selgitus
Kohustus teavitada klassifitseerimisloetelu eesmärgil alates 1. detsembrist 2010 kemikaaliametit ei puuduta kõiki aineid, mis on turule viidud ning mille suhtes kehtib registreerimisnõue, vaid üksnes ohtlikuks klassifitseeritud aineid, sealhulgas REACH-määruse raames. Kahe viimase nimetatud juhtumi (aine, mis on ise ohtlikuks klassifitseeritud või mis on segus) puhul tuleb kehtestada piirväärtus üks tonn aastas. Piirväärtuse puudumine kahandaks õiguskindlust ning mõjutaks negatiivselt uurimis- ja arendustegevust.
Muudatusettepanek 17 ARTIKKEL 45
1. Liikmesriigid määravad organi(d), kes vastutab (vastutavad) tarnijatelt saadava teabe vastuvõtmise eest, sealhulgas turule viidavate segude keemilise koostise kohta saadava teabe eest, kui need segud on klassifitseeritud ohtlikeks või käsitatavad ohtlikena, lähtudes nende mõjust tervisele või füüsikalistest mõjudest.	1. Liikmesriigid määravad organi(d), kes vastutab (vastutavad) tarnijatelt saadava teabe vastuvõtmise eest turule viidavate segude kohta, kui need segud on klassifitseeritud ohtlikeks või käsitatavad ohtlikena, lähtudes nende mõjust tervisele või füüsikalistest mõjudest.
	1 a. Lõikes 1 märgitud teave esitatakse VII a lisas¹ esitatud kujul ning see peab olema piisav meditsiinilisi vajadusi silmas pidades, et määratleda ennetus- ja ravimeetmed, sealjuures hädaolukorras.
2. Määratud organid annavad kõik nõutavad garantiid saadud teabe konfidentsiaalsuse säilitamiseks. Seda teavet võib kasutada ainult meditsiinilistel eesmärkidel ennetus- ja parandusmeetmete ettevalmistamiseks, eelkõige hädaolukorras. Teavet ei kasutata muudel eesmärkidel.	2. Määratud organid annavad kõik nõutavad garantiid saadud teabe konfidentsiaalsuse säilitamiseks. Seda teavet võib kasutada ainult lõikes 2 märgitud meditsiiniliste vajaduste täitmiseks ja seda ei kasutata muudel eesmärkidel.
3. Määratud organite käsutuses on kogu teave, mida turule viimise eest vastutavad tarnijad oma kohustuste täitmiseks vajavad.	3. Määratud organite käsutuses on kogu teave, mida turule viimise eest vastutavad tarnijad peavad esitama, et täita nende vastutusvaldkonnas olevaid ülesandeid.
	3 a. Liikmesriigid esitavad igal aastal programmi EHLASS (kodus ja vabal ajal toimunud õnnetusjuhtumite registreerimise Euroopa süsteem) raames loodud Euroopa õnnetusjuhtumite andmebaasi põhjal andmed, tuues üksikasjalikult välja õnnetuste arvu ja nendega seotud segud, mille suhtes on määratud organid saanud meditsiinilise teabe esitamise nõudeid seoses ravi ja ravimeetmetega.
	Teabealased nõuded, mis on kehtestatud EAPCCT poolt välja antud suuniste kogumis, on VII a lisa aluseks.
Selgitus
Kuna igas liikmesriigis on erinev kord teabealaste nõuete ja nende määratletud vormi osas, soodustab ühenduse menetlus läbipaistvust ja teeb jõustamise praktilise poole kergemaks.
Mürgistusteabekeskuste ja kliiniliste toksikoloogide Euroopa liit (EAPCCT) on avaldanud teabealased nõuded, mis on aluseks uuele VII a lisale. Tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi koostatud õnnetusjuhtumite andmebaas oleks koht, kuhu esitada andmed, mida määratud organd on segude ja nendega seonduvate õnnetuste kohta kogunud.
Muudatusettepanek 18 ARTIKLI 52 LÕIGE 1
1. Kui liikmesriigil on põhjendatult alust arvata, et käesoleva määruse nõuetele vastav aine või segu ohustab selle klassifitseerimise, märgistuse või pakendamise tõttu inimeste tervist või keskkonda, võib ta võtta sobivaid ajutisi meetmeid. Liimesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni, ametit ja teisi liikmesriike, põhjendades oma otsust.	1. Kui liikmesriigil on vaidluse korral tarnijaga põhjendatult alust arvata, et käesoleva määruse nõuetele vastav või mittevastav aine või segu ohustab selle klassifitseerimise, märgistuse või pakendamise tõttu inimeste tervist või keskkonda, võib ta võtta sobivaid ajutisi meetmeid. Liimesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni, ametit ja teisi liikmesriike, põhjendades oma otsust.
Selgitus
Soovitav oleks arvestada seda, et tarnijate ja liikmesriikide vahel võivad tekkida vaidlused määrusega kehtestatud nõuete tõlgendamise üle, samuti vajadust menetluse järele, mille abil sellise vaidluse korral saavutada ühtlustatud klassifikatsioon.

MENETLUS

Pealkiri	Ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine
Viited	KOM(2007)0355 – C6-0197/2007 – 2007/0121(COD)
Vastutav komisjon	ENVI
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 9.7.2007
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Anne Laperrouze 9.10.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	19.12.2007		29.1.2008
Vastuvõtmise kuupäev	6.3.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	35 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Šarūnas Birutis, Philippe Busquin, Jerzy Buzek, Giles Chichester, Dragoş Florin David, Den Dover, Lena Ek, Nicole Fontaine, Norbert Glante, András Gyürk, Fiona Hall, David Hammerstein, Rebecca Harms, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Pia Elda Locatelli, Eluned Morgan, Reino Paasilinna, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Anni Podimata, Paul Rübig, Andres Tarand, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Nikolaos Vakalis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Etelka Barsi-Pataky, Ivo Belet, Danutė Budreikaitė, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Malcolm Harbour, John Purvis, Bernhard Rapkay, Esko Seppänen, Vladimir Urutchev
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Chris Davies, Andrew Duff, Ruth Hieronymi, Jacques Toubon

MENETLUS

Pealkiri	Ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine
Viited	KOM(2007)0355 – C6-0197/2007 – 2007/0121(COD)
EP-le esitamise kuupäev	27.6.2007
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 9.7.2007
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 9.7.2007		IMCO 9.7.2007
Kaasatud komisjon(id)        istungil teada andmise kuupäev	IMCO 27.9.2007
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Amalia Sartori 13.9.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	27.11.2007		28.1.2008		26.3.2008
Vastuvõtmise kuupäev	2.4.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	50 5 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Liam Aylward, Johannes Blokland, John Bowis, Frieda Brepoels, Hiltrud Breyer, Martin Callanan, Dorette Corbey, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Jill Evans, Karl-Heinz Florenz, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Gyula Hegyi, Jens Holm, Marie Anne Isler Béguin, Caroline Jackson, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Aldis Kušķis, Peter Liese, Jules Maaten, Marios Matsakis, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Vladko Todorov Panayotov, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Guido Sacconi, Amalia Sartori, Karin Scheele, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Kathy Sinnott, Bogusław Sonik, Antonios Trakatellis, Evangelia Tzampazi, Thomas Ulmer, Marcello Vernola, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Anders Wijkman, Glenis Willmott
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Antonio De Blasio, Ambroise Guellec, Johannes Lebech, Kartika Tamara Liotard, Miroslav Mikolášik, Bart Staes, Andres Tarand, Lambert van Nistelrooij