RAPORT Kaubandus- ja majandussuhted Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga (ASEANiga)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

SELETUSKIRI

väliskomisjonI ARVAMUS (3.3.2008)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS (28.3.2008)

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

14.4.2008 - (2007/2265(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Glyn Ford

Menetlus : 2007/2265(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0151/2008

Esitatud tekstid :

A6-0151/2008

Arutelud :

PV 07/05/2008 - 17
CRE 07/05/2008 - 17

Hääletused :

PV 08/05/2008 - 5.9
CRE 08/05/2008 - 5.9
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0195

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
SELETUSKIRI
väliskomisjonI ARVAMUS
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

kaubandus- ja majandussuhete kohta Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga (ASEAN)

(2007/2265(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse oma resolutsioone kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste kohta ja eelkõige 13. detsembri 2007. aasta resolutsiooni kaubandus- ja majandussuhete kohta Koreaga[1];

– võttes arvesse 20. novembril 2007. aastal ASEANi 13. tippkohtumisel Singapuris allkirjastatud ASEANi hartat;

– võttes arvesse oma resolutsioone Birma kohta, millest viimased võeti vastu 6. ja 27. septembril 2007[2];

– võttes arvesse oma 5. jaanuari 2001. aasta resolutsiooni CARS 21: konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse reguleeriva raamistiku kohta[3];

– võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni TRIPS-lepingu ja ravimite kättesaadavuse kohta[4];

– võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kaubandusabi kohta[5];

– võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks[6];

– võttes arvesse oma 3. juuni 2003. aasta resolutsiooni piirkondlike vabakaubanduspiirkondade ja kaubandusstrateegia kohta Euroopa Liidus[7];

– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (KOM(2007)0602);

– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (KOM(2006)0567);

– võttes arvesse CEPII-CERIMi 3. mai 2006. aasta uuringut pealkirjaga „Euroopa Liidu ja ASEANi vahelise võimaliku vabakaubanduslepingu majanduslik mõju”;

– võttes arvesse 14. novembril 2001. aastal Dohas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsi neljandal istungjärgul vastu võetud ministrite deklaratsiooni ja eelkõige selle lõiget 44 eri- ja diferentseeritud kohtlemise kohta;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja väliskomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A6-0151/2008),

A. arvestades, et Euroopa Liit peaks jätkuvalt seadma esikohale Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) loodud eeskirjapõhise mitmepoolse kaubandussüsteemi, mis pakub parimaid võimalusi õiglase ja võrdse rahvusvahelise kaubanduse jaoks, kehtestades asjakohased eeskirjad ja tagades nende järgimise;

B. arvestades, et Doha arengukava edukas ja tasakaalustatud lõpuleviimine annab suurimat lootust arengumaade aitamiseks rahvusvahelisse kaubandussüsteemi integreerumisel;

C. arvestades, et piirkondadevahelised kaubanduslepingud võivad täiendada mitmepoolset süsteemi, edendades integratsiooni ja hõlmates selliseid küsimusi, milles on praegu raske mitmepoolset kokkulepet saavutada;

D. arvestades, et ASEAN tervikuna oleks suuruselt ELi viies kaubanduspartner ja EL oleks ASEANi suuruselt teine kaubanduspartner ning piirkonna juhtiv investor;

E. arvestades, et ASEAN on äärmiselt mitmekesine piirkond, mille kolm liiget on vähimarenenud maad, samal ajal kui teistel on ühe elaniku kohta suurem sissetulek kui paljudel ELi liikmesriikidel;

F. arvestades, et ASEANi riikidel on erinevad majandusprofiilid ja neil erinevustel on täita oluline roll ELi ja ASEANi vabakaubanduslepingu sõlmimisel;

G. arvestades, et uuringute kohaselt võib ELi ja ASEANi leping (edaspidi „leping”) tuua mõlema poole jaoks kaasa olulisi majanduslikke eeliseid, kuid kõnealuse kasu võrdse jagunemise edendamiseks võivad osutuda vajalikuks lisameetmed;

H. arvestades, et täitmisele pööratavat inimõiguste klauslit sisaldav partnerlus- ja koostööleping on ELi jaoks eeltingimus vabakaubanduslepingu sõlmimisel mis tahes riigiga;

I. arvestades, et piisav ja vastastikune juurdepääs ELi ja ASEANi turgudele, mille käigus arvestatakse täielikult ASEANi liikmete ja eelkõige vaeseimate vähimarenenud maade erineva majandusliku positsiooniga, suurendab mõlema osapoole kaupade ja teenuste liikumist, tõhustab innovatsiooni ja suurendab majanduskasvu;

J. arvestades, et intellektuaalomandi õigusi tuleb asjakohaselt arvesse võtta, sealhulgas geograafilisi tähiseid ja päritolunimetusi,

1. on arvamusel, et edasipüüdlik leping on kasulik mõlemale poolele, ent kvaliteetset lepingut kiirest ajakavast olulisemaks pidades tunneb siiski muret läbirääkimiste aeglase kulgemise pärast; rõhutab, kui oluline on saavutada konkreetseid tulemusi ELi ettevõtete jaoks, parandades juurdepääsu turule;

2. on seisukohal, et edukas Doha arengukava on liidu kaubanduse prioriteet ning soovib, et läbirääkimised ASEANiga seda täiendaksid; on seisukohal, et esildatud vabakaubandusleping peab täielikult järgima WTO eeskirju;

3. on arvamusel, et piirkondadevahelised lepingud võivad olla kasulikuks täienduseks mitmepoolsele süsteemile, tingimusel et need on ulatuslikud ja ambitsioonikad lepingud, mis ületavad oluliselt tariifide vähendamist turgude avamise eesmärgil, ning milles rakendatakse tehnilisi ja sotsiaalseid standardeid ning keskkonnanormatiive;

4. rõhutab, et edasine majanduskasv ELis sõltub avatusest väliskaubandusele ja -investeeringutele, mida reguleerivad õiglased eeskirjad;

5. avaldab kahetsust, et ELi ja ASEANi tippkohtumisel 2007. aasta novembris Singapuris ei käsitletud piisavalt põhjalikult äritavade ja käitumismallidega seotud sätteid, mistõttu pidurdusid ELi investeeringuid ASEANi riikidesse;

6. rõhutab, kui oluline on tugevdada ASEANi riikide vahelist piirkondlikku majandusintegratsiooni; palub komisjonil anda tehnilist abi ja täiendavat võimalikku toetust sellise tugevdamise hõlbustamiseks;

7. on arvamusel, et kui teatavad ASEANi riigid osutuvad vabakaubanduslepingule allakirjutamise suhtes väheinnukaks, tuleks osaleda soovivatele riikidele pakkuda võimalust kirjutada alla kahepoolsetele vabakaubanduslepingutele;

8. nõuab tungivalt, et osapooled vähendaksid järk-järgult või eemaldaksid kõik kaubavahetuse ja teenuste tõkked, arvestades seejuures täielikult ASEANi piirkonna erinevate majanduslike positsioonidega;

9. nõuab tungivalt, et komisjon tagaks ELi ja ASEANi raamlepingus läbipaistvuse ning tulemuslikud eeskirjad riigihangete, konkurentsi ja investeeringute, intellektuaalomandi õiguste, riigiabi ja muude subsiidiumide valdkondades; rõhutab teenuste olulisust ELi ja ASEANi kaubandussuhetes;

10. rõhutab, et iga ASEANiga sõlmitav kaubandus- ja investeerimisleping peaks tagama:

i) päritolureeglite parandamise ja lihtsustamise;

ii) standardite, sh tooteohutuse, lastekaitse ja loomade heaolu standardite ühtlustamise;

iii) regulatiivse läbipaistvuse ja lihtsustatud bürokraatlikud menetlused;

iv) diskrimineerivate maksude kaotamise;

Valdkondlikud küsimused

11. peab mittetariifseid tõkkeid sama oluliseks kui tollitariifide vähendamist ja tunneb eelkõige muret piirangute pärast äriteenuste valdkonnas, kus õigustamatute tõkete vähendamine võib muuta ASEANi äriühingutele kättesaadavaks madalama hinnaga ning tõhusamad panga-, kindlustus- ja õigusteenused;

12. rõhutab intellektuaalomandi õiguste olulisust ning nõuab nende tulemuslikku rakendamist eelisjärjekorras, eelkõige disainile, helisalvestistele ja muudele kultuuriväärtustele, nagu ka geograafilistele tähistele ja päritolunimetusele; palub komisjonil tegeleda tõkete kaotamisega, olenemata riikide õigusest reguleerida sektoreid (nt audiovisuaalsektorit), mis on olulised kultuurilise mitmekesisuse säilitamise seisukohast;

13. peab väga tähtsaks võitlust võltsitud ravimite vastu, mille puhul on tegemist kõlvatu konkurentsi ja tarbijate ohustamisega; juhib samal ajal tähelepanu, et kõnealune leping ei tohiks luua mingeid õiguslikke ega praktilisi tõkkeid TRIPS-lepingut ja ravimitele juurdepääsu käsitlevas deklaratsioonis ettenähtud soodustussätete maksimaalsele kasutamisele, ning kutsub komisjoni läbirääkijaid üles võtma eespool nimetatud 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni kõnealuse teemaga seonduvaid punkte täiel määral arvesse;

14. usub, et lepingu riigihangetega seotud aspektide raames tuleks tunnustada ASEANi liikmete erinevat arengutaset ja austada kõikide osapoolte õigust reguleerida avalikke teenuseid, eelkõige põhivajadustega seotud teenuseid;

15. on seisukohal, et leping peaks püüdma edendada suuremat läbipaistvust ja aruandekohustust riiklike investeerimisfondide poolt tehtavate investeeringute osas;

16. peab vajalikuks keskenduda üksikasjalikult kalandusele ja eelkõige tuunipüügile, arvestades tugevat sotsiaalmajanduslikku mõju, mida tariifide täielik ja viivitamata liberaliseerimine kõnealusele tundlikule sektorile avaldaks, nagu seda tunnistab ka komisjon parlamendi taotlusel läbi viidud sektori uuringus;

17. rõhutab, kui oluline on järgida kalanduses hügieeni- ja sanitaareeskirju, sest nii on võimalik saavutada kõnealuste riikide kalamajanduse parem ja suurem areng, nagu ka aus konkurents ELi kalandusega;

18. nõuab tungivalt piirkondadevahelise majandusliku koostöö laienemist makromajandusele, hõlmates maksualast koostööd ja koostööd statistika valdkonnas, rahvusvaheliste auditi- ja raamatupidamiseeskirjade vastuvõtmist ning meetmeid korruptsiooni ja rahapesu vastu võitlemiseks;

19. kutsub liitu ja ASEANi üles tõhustama koostööd inimkaubanduse, seksiturismi ja võltsimise vastu võitlemisel; väljendab heameelt kohustuste üle, mida ASEANi liikmesriigid on võtnud uimastite vastu võitlemisel, kutsudes neid samas üles täitma ÜRO surmanuhtluse moratooriumi; avaldab tunnustust Filipiinidele surmanuhtluse kaotamise eest;

20. kutsub liitu ja ASEANi üles tõhustama koostööd rahvatervise valdkonnas eelkõige selliste haigustega võitlemisel nagu AIDS, SARS ja linnugripp, ning kliimamuutusega tegelemisel, samuti toiduohutuse edendamisel;

21. on arvamusel, et ELi konkurentsivõime ASEANi maade suhtes sõltub paremast haridusest, väljaõppest ja teadusuuringutest Euroopa Liidus, ning uuenduslike toodete ja teenuste loomisest;

22. on arvamusel, et kaubandus-, investeerimis- ning teadus- ja uurimislepingud peaksid käsitlema selliseid sektoripõhiseid küsimusi nagu:

i) madala energiatarbimisega lambid;

ii) loodusõnnetuste ärahoidmine ja loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimine;

iii) turismisektor, pöörates erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

iv) teadlaste, ettevõtjate ja turistide vaba liikumine;

v) koostöö liidu ja ASEANi riikide teadusasutuste vahel ning teadusuuringute leidude vahetamine;

vi) aerosooliballoonid;

23. soovitab liidu energiapoliitika meetmete puhul, mis on seotud ASEANi riikidega, keskenduda järgmisele:

i) energiatoodete mittediskrimineerivad litsentsimis- ja kaubandustingimused;

ii) energiatootmise ja ekspordivõimsuse täiustamine;

iii) energiatoodete transpordi infrastruktuuri arendamine;

iv) energiaallikate mitmekesistamine;

v) piirimaksu kaotamine energiatoodetelt;

vi) vastastikuste lepingute sõlmimine energiasäästu, kliimamuutuse leevendamise ja kasvuhoonegaaside vähendamise vallas, sealhulgas võimalikud heitmetega kauplemise kokkulepped, et ära hoida kahju liidu tööstusele;

24. tunneks heameelt Euroopa Liidu ja ASEANi riikide teadusasutuste ühiste teadusprojektide üle ning nõuab tungivalt, et komisjon võtaks sel eesmärgil asjakohaseid meetmeid;

25. tuletab meelde vajadust kaitsta ELi tööstust ASEANi eksportijate dumpingu eest ja välistada selline dumping ELi kaubandusläbirääkijate poolse varase sekkumise abil;

Riikidega seotud küsimused

26. rõhutab vajadust mis tahes maksegraafikus või tariifide vähendamisel võtta täielikult arvesse ASEANi liikmesriikide erinevat majanduslikku positsiooni;

27. on seisukohal, et ASEANi vaesemad liikmesriigid, kes ei ole vähimarenenud maad, peaksid saama kasu soodustussätetest, mis on üldjoontes võrdsed nende sätetega, mida pakutakse võrreldava tulutasemega riikidele majanduspartnerluslepingute raames;

28. kutsub komisjoni üles küsima sobival hetkel läbirääkimiste käigus Kambodžalt ja Laoselt, kas nad soovivad lepinguga ühineda, ja positiivse vastuse korral taotlema nõukogult läbirääkimisvolituse läbivaatamist, mis seda võimaldaks;

29. usub, et Birma praegune olukord ei võimalda kõnealusel riigil lepinguga ühineda;

30. on seisukohal, et ülioluline on partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimist takistava pangasaladuse probleemi lahendamine Singapuris, kui eesmärgiks on piirkondadevahelise vabakaubanduslepingu tegelik sõlmimine;

Säästev areng

31. on seisukohal, et edasipüüdlik säästva arengu peatükk on mis tahes lepingu tähtis osa ning rõhutab, kui oluline on kokkulepitud standardeid jõustada;

32. nõuab, et kõik lepingud sisaldaksid kohustuslikke sotsiaal- ja keskkonnaklausleid, mis kohustavad osapooli ratifitseerima Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhilisi konventsioone ja tagama nende tulemusliku jõustamise, eelkõige laste töö ja sunniviisilise töö osas, mille kaotamine on ILO suurimaid väljakutseid, nagu sellele juhiti tähelepanu ILO aruandes pealkirjaga „End of Child Labour: Within Reach”;

33. palub komisjonil kaaluda viise, kuidas pakkuda tööstandardeid parandavatele riikidele stiimuleid, tagamaks, et vabakaubanduslepingute laienemine ei vähenda üldises soodustuste süsteemis lisasoodustuste saavutamise ligitõmbavust, ning uurida lisaks ka võimalust võtta kasutusele klausel, mis sisaldab ÜRO ja ILO põhiliste, inim- ja tööõigusi käsitlevate ja eelkõige laste töö ja sunniviisiliste tööga seonduvate konventsioonide ratifitseerimist;

34. rõhutab, et pärast ELi ja ASEANi vabakaubanduslepingu jõustumist tuleb võtta meetmed, et vältida vähimarenenud maade toodete juurdepääsul Euroopa Liitu neile antud eeliste vähenemist;

35. on arvamusel, et töötajate ja tööandjate organisatsioonide ning kodanikuühiskonna esindajatest koosneval kaubanduse ja säästva arengu foorumil võiks olla oluline roll selle tagamisel, et turu suurema avamisega kaasneksid paremad keskkonnanormatiivid ja sotsiaalsed standardid;

36. teeb ettepaneku luua mehhanism, mille abil töövõtjate ja tööandjate tunnustatud organisatsioonid saaksid esitada meetmete võtmiseks taotlusi, mida menetletakse kindla ajavahemiku jooksul ning millega võivad kaasneda jätkuvad järelmeetmed ja läbivaatamise klauslid, et säilitada surve töötajate õiguste rikkumise ärahoidmiseks;

37. ootab, et kiiresti avaldatakse säästvuse alane mõju hindamine, mis peab olema kättesaadav õigeaegselt, et võimaldada laialdast avalikku arutelu, mille tulemused saaksid sel juhul mõjutada läbirääkimiste tulemusi, eelkõige meetmete osas, mis võivad osutuda vajalikuks, et leevendada negatiivset mõju teatud rühmadele või sektoritele;

38. on seisukohal, et säästvuse alases mõju hindamises tuleks pöörata erilist tähelepanu mõjule, mida kaubanduse liberaliseerimine avaldab soolisele võrdsusele, eelkõige sellistes sektorites nagu põllumajandus, tekstiili- ja eksportkauba tootmine;

39. kutsub komisjoni ja ASEANi liikmesriikide esindajaid üles pöörama erilist tähelepanu mõjule, mida leping avaldab piirkonna väiketalunikele, ning tagama, et perepõhine ja säästev põllumajandus mitte ei nõrgeneks, vaid tugevneks;

40. peab metsade raadamise tõkestamise ning troopiliste metsade kaitsmise ja edendamise meetmeid väga oluliseks nii kliimamuutuse vastu võitlemisel kui ka bioloogilise mitmekesisuse säilitamisse panustamisel; on seetõttu seisukohal, et partnerlus- ja koostööleping peaks ainult julgustama keskkonnasäästlike biokütuste kaubandust ja tuleb toetada ASEANi riikide jõupingutusi ebaseadusliku metsaraie tõkestamisel;

41. kutsub läbirääkimispartnereid üles kindlustama, et leping sisaldaks mehhanisme, mille abil tagatakse põliselanike ja kohalike kogukondade traditsioonilised ja tavapärased õigused kasutada metsa, rakendades metsamajandus- ja litsentsisüsteeme, ja mille abil tõhustatakse riikide parlamentide ja kodanikuühiskonna, kaasa arvatud kohalike kogukondade ja põliselanike võimalusi osaleda nende otsuste tegemisel, mis puudutavad loodusvarade kaitset, kasutamist ja majandamist, ning piiritleda ja kaitsta nende maaomandi õigusi;

42. on seisukohal, et keskkonnasäästlike toodete ja õiglase kaubanduse hüviste tariifid peaksid alanema kiiremini kui muudel toodetel ning neile tuleks võimaldada aegsam pääs ELi turule; taotleb, et komisjon kaaluks tollinomenklatuuri ajakohastamist, võtmaks arvesse nimetatud konkreetseid tooteid;

Poliitilised aspektid

43. tunnustab ASEANi kasvavat tähtsust piirkondliku stabiilsuse ja jõukuse edendajana; väljendab rahulolu ELi ja ASEANi suhete taaselavdamisega 2007. aasta Singapuri tippkohtumisel; on arvamusel, et ELil ja ASEANil, kes on mõlemad pühendunud piirkondliku integratsiooni edendamisele, on suur koostööpotentsiaal;

44. märgib, et meetmed Euroopa Liidu ja ASEANi majandus- ja kaubandussuhete elavdamiseks aitavad tugevdada suhteid kahe piirkonna vahel üldiselt ning ergutavad edasist arengut poliitilise koostöö ja julgeoleku vallas, demokraatia ja inimõiguste edendamisel, edasist arengut energeetika, kliimamuutuse ja keskkonna ning sotsiaalkultuurilises ja arengukoostöö valdkonnas;

45. väljendab heameelt ASEANi integratsioonialaste edusammude ning ASEANi harta allkirjastamise üle lootuses, et selle sätted jõustuvad võimalikult kiiresti;

46. tuletab meelde, et inimõigused ja demokraatia on ELi põhiväärtused ning nõuab nende muutmist ASEANiga peetavate läbirääkimiste ning eelkõige sõlmitavate partnerlus- ja koostöölepingute lahutamatuks osaks; kordab taas, et Euroopa Parlament omistab suurt tähtsust poliitilistele ja kodanikuõiguste reformidele, ning tervitab ASEANi hartas sätestatud inimõigustega tegeleva organi loomist ja selgesõnalist kohustust tugevdada demokraatiat, edendada head valitsemistava ja õigusriiki ning edendada ja kaitsta inimõigusi ja põhivabadusi; sellest tulenevalt loodab, et ASEAN saab konstruktiivselt kaasa aidata nende väärtuste edendamisele kõnealuses piirkonnas;

47. väljendab rahulolu valimistega Tais; nõuab usaldusväärset demokratiseerimisprotsessi ja rahvuslikku leppimist Birmas, mis peab hõlmama opositsiooni ja rahvusrühmade täielikku kaasamist, ning nõuab Aung San Suu Kyi ja kõigi poliitvangide viivitamatut vabastamist ning kõigi erakondade tegevuse normaliseerimist; toetab ÜRO ja ELi eriesindajate tööd; palub nõukogul säilitada Birma valitsuse suhtes kehtestatud piiravad meetmed, jälgida tähelepanelikult sealset olukorda ning vaadata need meetmed läbi, kui olukord riigis seda nõuab; palub ASEANi liikmesriikidel ning Hiinal ja Indial avaldada Birmale survet;

48. rõhutab käimasoleva terrorismivastase koostöö ja kriisi/katastroofiohjamise valdkonnas tehtava koostöö tähtsust, ning tervitab hiljutist koostööd Acehi järelevalvemissiooni raames;

Euroopa Parlamendi roll

49. loodab, et Lissaboni leping jõustub enne läbirääkimiste lõpetamist, mis kõrvaldaks kõik kahtlused Euroopa Parlamendi nõusoleku vajalikkuse suhtes kõnealust liiki lepingu sõlmimisel; kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile ulatuslikumaid läbirääkimisvolitusi ning konsulteerima läbirääkimiste käigus parlamendiga korrapäraselt, et tagada tulemustele laialdane toetus;

o o

50. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide ja ASEANi riikide valitsustele ja parlamentidele ning ASEANi peasekretärile.

[1] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0629.
[2] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0384 ja 0420.
[3] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0007.
[4] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0353.
[5] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0203.
[6] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0206.
[7] ELT C 68 E, 18.3.2004, lk 126.

Sissejuhatus

Ettepanek sõlmida ASEANiga leping moodustab osa laiemast strateegiast kaubanduspartneritega peetavate kahepoolsete ja piirkondadevaheliste läbirääkimiste kohta, mis on ette nähtud komisjoni teatises „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas”. Läbirääkimised on samuti käimas India ja Koreaga, kuigi ASEANi juhtum tõstatab konkreetseid küsimusi seoses läbirääkimispartnerite mitmekesisuse ja erinevusega.

Eraldi üksusena võetuna oleks ASEAN Jaapani ees ELi viiendaks kaubanduspartneriks. ASEANi elanikkond on ELi omale sarnane, kuid sissetulekud elaniku kohta on väga erinevad, ulatudes Singapurist, kus SKT elaniku kohta on võrreldav Prantsusmaa või Ühendkuningriigiga, kolme vähimarenenud maani, milleks on Birma, Kambodža ja Laos. ASEAN on sõlminud vabakaubanduslepingu Koreaga ja peab läbirääkimisi piirkondlike partneritega, kelleks on Austraalia, Hiina, India, Jaapan ja Uus-Meremaa, samal ajal kui erinevad riigid on sõlminud kõnealused lepingud või peavad nende osas läbirääkimisi teiste juhtivate kaubandusriikidega.

Käesolev raport toetab vabakaubanduslepingu sõlmimise kava ASEANiga tingimusel, et leping on kooskõlas teatud põhitingimustega. Euroopa Parlamendi üldise seisukoha järgi peaks partnerlus- ja koostööleping olema iga riigiga kaubanduslepingu sõlmimise eeltingimuseks. Samuti peaks olema võimalik peatada vabakaubanduslepingu alusel ettenähtud tariifse sooduskorra kehtimine, kui esineb partnerlus- ja koostöölepingu põhielementide ja eelkõige inimõiguste klauslite pidevat rikkumist.

Piirkondadevaheliste kaubanduslepingute roll

Lepingut käsitlevad läbirääkimised kümnest sõltumatust riigist koosneva piirkonnaga on keerukamad ja aeganõudvamad kui ühe riigiga sõlmitav leping. Piirkondadevahelised lepingud pakuvad samal ajal aga suuri eeliseid, kaasa arvatud piirkonna terviklikkuse edendamine, mis tugevdab partnerriikide majandust ja vähendab määruste kogu, mida ELi ettevõtted peavad järgima.

Tervitatav on ASEANi juhtide 20. novembril 2007. aastal Singapuris vastu võetud otsus allkirjastada ASEANi harta, mis muudab organisatsiooni juriidiliseks isikuks ja loob paremat kooskõlastamist ja otsuste kiiremat rakendamist võimaldava struktuuri. Kuna harta ei jõustu enne, kui kõik liikmesriigid on selle ratifitseerinud, on soovitav see kiiresti ratifitseerida.

Viimaseid läbirääkimisvoorusid käsitlevate raportite valguses võib väljavaateid kiire ja ambitsioonika lepingu sõlmimiseks ASEANiga siiski kahjustada läbirääkimissuutlikkuse puudumine, raskused piirkonna ühishuve kajastava ühise seisukoha väljatöötamisel ja poliitilise tahte puudumine. ASEANi poolset koordinaatorit Vietnami tuleks julgustada võtma endale aktiivset osa kõnealuste seisukohtade väljatöötamisel, samal ajal kui EL saaks pakkuda abi suutlikkuse suurendamisel.

Novembris aset leidnud ASEANi ja ELi juhtide kohtumisel antud lubadus kiirendada läbirääkimisi enne lõpptähtaja saabumist 2009. aastal on tervitatav, kui see tähendab tegelikku muutust läbirääkimiste kulgemises. Vastasel korral tekib vältimatu surve liikuda eksklusiivsete kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimise suunas ASEANi kõige enam arenenud liikmetega.

Kooskõlastamisega seotud raskused ei ole ASEANile eriomased. Antud juhul muudab olukorra siiski raskemaks ELi sanktsioonide objektiks oleva Birma liikmesus.

Tervitatav on ASEANi teiste liikmesriikide surve Birma režiimile inimõiguste kohutava olukorra parandamiseks ja vahistatud Aung Sang Suu Kyi küsimusele lahenduse leidmiseks, mis taaselustaks demokraatia. Partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimine ELi ja Birma vahel praeguse sõjaväelise režiimi tingimustes on mõeldamatu. See on aga kaubanduslepingu sõlmimise eeltingimus, nii et ühehäälse toetuse nõudmine ELi ja ASEANi võimaliku lepingu või võimalike lepingute kõikidele aspektidele on määratud läbi kukkuma.

Oluline on ka see, et ASEAN on varem sõlminud vabakaubanduslepinguid, mis ei hõlmanud kõiki selle liikmeid, eelkõige 2006. aastal sõlmitud ASEANi ja Korea vaheline vabakaubandusleping, millest jäeti välja Tai.

Poliitiliste eeltingimuste täitmise korral peaksid kaubandusläbirääkimised püüdlema kõrgetasemelise ambitsioonikuse poole, nii et lepingu kvaliteeti ei toodaks ohvriks püüdlusele jõuda kiiresti lõpptulemuseni. Lepingu poole püüdlemise eesmärki ei tohiks samuti täita Doha arengukava sõlmimise jõupingutuste arvelt, mis jääb esmatähtsaks ja pakub suurimat lootust tasakaalustatud tulemuste saavutamiseks, mis edendavad eeskirjadel põhinevat mitmepoolset kaubandussüsteemi. Lisaks tuleks WTO+ lepingu ASEANiga sõlmimise eesmärki mõista WTO eeskirjade raamest väljumisena, mitte ainult seoses turulepääsuga, vaid ka sotsiaalsete standardite ja keskkonnanormatiivide rakendamisel.

Sellel eesmärgil ja et tagada lepingu üldine vastuvõetavus, on oluline tunnistada, et kuigi sõltumatute uuringute kohaselt tähendab vabakaubanduslepingu sõlmimine stsenaariumi, kus keegi ei jää kaotajaks, jääb vabakaubandus terves reas ASEANi riikides vastuoluliseks teemaks. Kohaliku kodanikuühiskonna suurim võimalik kaasamine läbirääkimisprotsessi on vajalik, et tagada üldsuse lai toetus lõplikule lepingule ja meetmete võtmine lühiajalise mõju vähendamiseks nendes sektorites, mis vältimatult kaotajaks jäävad.

Säästev areng

Leping peaks tekitama pooltes valmisoleku ILO põhistandardite ratifitseerimiseks ja nende tõhusa jõustamise tagamiseks. Käesoleval ajal on ainult Kambodža, Indoneesia ja Filipiinid ratifitseerinud kõik kaheksa ILO põhikonventsiooni. Samuti tuleks kehtestada kohustus mitte alandada tööstandardeid, et meelitada ligi välisinvesteeringuid, mis peavad katma poolte territooriumi tervikuna, kaasa arvatud eksportkaupade tootmise piirkonnad.

Vabakaubanduslepingu mõju tööstandarditele ja vajadus kahjulike mõjude leevendamise meetmete järele on üks küsimustest, mis tuleb seada säästvuse alase mõju hindamisel esikohale. Oluline on kõnealuse uuringu koostamine võimalikult varases läbirääkimiste etapis, nii et läbirääkijad, parlamendiliikmed ja kodanikuühiskond saaksid tulemusi arvesse võtta.

Säästvuse alase mõju hindamisel tuleks pöörata erilist tähelepanu mõjule, mida kaubanduse liberaliseerimine avaldab soolisele võrdõiguslikkusele seoses murega, et põllumajandusturu avamine, eksportkauba tootmise piirkonnad ja tekstiilikvootide kaotamine võib avaldada ebaproportsionaalselt negatiivset mõju naistöötajatele.

Lepingu keskkonda käsitleva osaga seoses on üks kõige olulisemaid teemasid vajadus tõkestada metsade raadamist, mis annab suure panuse kliimamuutusesse. Kooskõlas biokütuseid käsitlevate komisjoni ettepanekutega peaksid kaubanduslepingud sisaldama meetmeid selliste kaupade edendamiseks, mis on toodetud keskkonnasäästlikke protsesse kasutades, nii et lõpptarbijad saavad olla kindlad, et nad ostsid nn rohelise toote. Samal ajal tuleks teha soodustusi, et julgustada ASEANi riike võitlema ebaseadusliku metsaraie vastu ning säilitama ja edendama oma troopilisi metsi.

Selge ja ambitsioonikas säästva arengu peatükk on küll oluline, aga lõpliku tähtsusega on kokkulepitud standardite tõhus rakendamine ja jõustamine. Seda on võimalik edendada töötajate ja tööandjate organisatsioonidest ning valitsusvälistest organisatsioonidest koosneva kaubanduse ja säästva arengu foorumi loomise kaudu.

Tõhus jõustamine eeldab samuti, et säästva arengu peatükile laieneks samasugune vaidluste lahendamise mehhanism nagu teistele peatükkidele. Ameerika Ühendriikide valitsus ja kongress on kokku leppinud, et „kõik meie vabakaubanduslepingute keskkonnakaitse alased kohustused jõustatakse samadel alustel nagu meie lepingute kaubandussätted – samad heastamisvahendid, menetlused ja sanktsioonid”, nii et on raske mõista, miks Euroopa, kes käsitleb sotsiaalset ja keskkonnakaitset ning säästvust palju tõsisemalt, peaks leppima vähemaga.

Valdkondlikud küsimused

Tollimaksud, mida ASEAN kohaldab mittepõllumajandustoodetele, on üldiselt suhteliselt madalad, kuigi mõnedes riikides kehtivad tollimaksude ülemmäärad sellistes sektorites nagu näiteks transpordivahendid. Olulisemad on mittetariifsed tõkked ja eelkõige näiteks impordilitsentsidega seotud piirangud. Enamikes piirkondades on ka teenused allutatud karmidele piirangutele. Lisaks kujutab pangasaladus endast olulist tõket partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimisel Singapuriga, see on aga vabakaubanduslepingu eeltingimus, nagu eelnevalt märgitud.

Intellektuaalomandi õiguste jõustamine on üldjoontes seotud probleemidega ja peaks olema läbirääkimistel esmatähtis. Intellektuaalomandi kaitset projekteerimise, helisalvestiste ja teiste kultuuriväärtuste valdkonnas tuleks edendada, tagades, et lepingu ükski säte ei piiraks ühegi osaleva riigi õigust reguleerida kultuurilise mitmekesisuse säilitamisel põhirolli mängivaid sektoreid, näiteks audiovisuaalset valdkonda.

Võltsitud ravimid mitte ainult ei konkureeri ebaõiglaselt nendega, mille on valmistanud toote uuringuid ja arendamist rahastanud äriühingud, vaid on ka tarbijatele ohtlikud. Samal ajal ei tohiks ELi ja ASEANi vahelise lepingu ükski säte luua mingeid õiguslikke ega praktilisi tõkkeid äriühingutele, kes kasutavad soodustussätteid, mis on esitatud Dohas toimunud WTO ministrite konverentsi poolt vastu võetud deklaratsioonis TRIPS-lepingu ja tervisekaitse kohta.

Tolliprotseduuride ja teiste formaalsuste lihtsustamise, standardimise ja ajakohastamise meetmed võivad anda olulise panuse, et tagada tarbetute tõkete puudumine ELi ja ASEANi vahelises kaubanduses. Tuleks siiski hoolt kanda, et kaubanduse soodustamist ei kasutataks kattena, mille varjus kahjustatakse tarbija- või keskkonnakaitset. Vähem jõukate riikide puhul on kõnealust lepingut vaja kindlasti toetada asjakohase kaubandusabiga.

Lepingu riigihangetega seotud osas tuleb arvesse võtta ASEANi liikmete erinevat arengutaset ja austada kõikide osapoolte õigust reguleerida vabalt avalikke teenuseid, eelkõige põhivajadustega (näiteks tervishoid, haridus ja joogivesi) seotud teenuseid.

Riikidega seotud küsimused

Oluline on, et kõikides tollimaksudega seotud ajakavades võetaks täiel määral arvesse ASEANi liikmete majandusliku olukorra ulatuslikke erinevusi. Kooskõlas WTO tavapärase eri- ja diferentseeritud kohtlemise põhimõttega ning arvestades Kariibi mere riikidega sõlmitud majanduspartnerluslepingus sisalduvat kogu kaubanduse määratlust, peaks EL olema valmis andma madala ja keskmise sissetulekuga riikidele (Indoneesia, Filipiinid, Tai, Vietnam) pikemad üleminekuperioodid ja väiksema ulatusega katte kui suure sissetulekuga riikide vastuvõetud kavades. Vietnami taotlus turumajanduse staatuse saamiseks kaubanduse kaitsevahendite eesmärgil moodustab samuti osa laiemast kontekstist, milles kõnealuseid läbirääkimisi peetakse.

Nõukogu mandaat ei anna komisjonile volitusi läbirääkimiste pidamiseks kolme vähimarenenud maaga. Samal ajal kui on selge, et käesolevatel tingimustel on kaubandusläbirääkimised Birmaga vastuvõetamatud, on olukord seoses Kambodža ja Laosega rohkem tasakaalus. Ühelt poolt on mõlemal riigil „Kõik peale relvade” algatusest abi saavate maadena juba tollimaksuvaba juurdepääs ELi turule. Samal ajal tuleks märkida, et komisjon on julgustanud vähimarenenud maid majanduspartnerluslepingutega ühinema. Hilisemal etapil peaks komisjon küsima Kambodža ja Laose arvamust, kas ja millal nad soovivad lepingutega liituda.

Kuigi käesoleval ajal on ka Tai poliitiline olukord tõsiseks takistuseks kaubanduslepingu sõlmimisele, pidades silmas läbirääkimiste võimalikku kestust ja sõjaväelise režiimi valmisolekut demokraatia kiireks taastamiseks, tundub olevat lootust olukorra kiireks paranemiseks enne mis tahes lõpliku lepingu sõlmimist.

Euroopa Parlamendi roll

Pärast Lissaboni lepingu jõustumist on komisjon ametlikult kohustatud andma Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru läbirääkimiste edusammudest ja kaubanduslepingute sõlmimine eeldab parlamendi nõusolekut. Läbirääkimiste aeglast kulgu arvestades on ebatõenäoline lepingu sõlmimine ASEANiga enne uut aluslepingut. Kõik institutsioonid peaksid seetõttu tegutsema eeldusel, et lõplik leping vajab Euroopa Parlamendi heakskiitu. See eeldab omakorda parlamendiga konsulteerimist läbirääkimiste pidamise ajal, mitte „ei” või „jah” vastuse andmise vajadusega silmitsi seadmist läbirääkimiste lõppedes.

Komisjon on juba näidanud tervitatavat valmisolekut teabe edastamiseks Euroopa Parlamendi vastutavale komisjonile, sealhulgas kinniste infotundide ja piiratud ringlusse lubatud dokumentide vahendusel. Oluline on jätkata seda kogu läbirääkimiste aja jooksul ja teha võimalikult palju teavet avalikult kättesaadavaks, et Euroopa kodanikud oleksid teadlikud nende nimel peetavatest läbirääkimistest.

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

kaubandus- ja majandussuhete kohta Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga (ASEANiga)
(2007/2265(INI))

Arvamuse koostaja: Francisco José Millán Mon

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tunnustab ASEANi kasvavat tähtsust piirkondliku stabiilsuse ja jõukuse edendajana; tervitab ELi ja ASEANi suhete taaselavdamist 2007. aastal Singapuri tippkohtumisega; usub, et ELil ja ASEANil, kel on mõlemal kohustus edendada piirkondlikku integratsiooni, on suur koostööpotentsiaal;

2. täheldab, et meetmed ELi ja ASEANi majandus- ja kaubandussuhete elavdamiseks aitavad tugevdada suhteid kahe piirkonna vahel üldiselt ning ergutavad edasist arengut poliitilise koostöö ja julgeoleku vallas, demokraatia ja inimõiguste edendamisel, edasist arengut energeetika, kliimamuutuste ja keskkonna ning sotsiaalkultuurilises ja arengukoostöö valdkonnas;

3. nõuab tungivalt piirkondadevahelise majanduskoostöö laiendamist makromajandusele, sealhulgas koostööle maksustamise ja statistika küsimustes, rahvusvaheliste auditeerimis- ja raamatupidamisstandardite vastuvõtmisel ning korruptsiooni ja rahapesu vastaste meetmete osas;

4. märgib ASEANi majanduskasvu ja dünaamilisust ning paljusid ASEANiga seonduvaid algatusi vabakaubanduse valdkonnas; toetab ASEANi ja ELi läbirääkimisi vabakaubanduslepingu sõlmimiseks, millega peavad kaasnema partnerlus- ja koostöölepingud, mille üle EL peab praegu läbirääkimisi mitmete ASEANi riikidega; toetab seisukohta, et mõnede ASEANi riikide erilist poliitilist ja majanduslikku olukorda arvestades ei tohiks need riigid praegu olla vabakaubanduslepingu osalised; rõhutab, eriti Birma/Myanmari küsimust, kelle suhtes nõukogu on vastu võtnud piiravad meetmed;

5. märgib, et mõlema piirkonna esmatähtis eesmärk on ambitsioonika, tervikliku ja tasakaalustatud Doha läbirääkimistevooru lõpuleviimine;

6. rõhutab, et ELi ja ASEANi läbirääkimisi vabakaubanduslepingu sõlmimiseks tuleks pidada mõlema poole huve silmas pidades, luues lisandväärtust mõlema piirkonna jaoks ning sillutades teed nende kaubandusega seotud küsimuste arutamisele, mis ei kuulu praeguste WTO mitmepoolsete läbirääkimiste päevakorda; rõhutab eriti vajadust tõstatada sotsiaalsete ja keskkonnastandarditega ning hea valitsemistava põhimõtetega seonduvaid küsimusi;

7. rõhutab, et ELi ja ASEANi vabakaubanduslepingu kehtima hakates ei tohiks see kahjustada vähimarenenud maade praegusi eeliseid seoses nende toodete pääsuga ELi turule;

8. tervitab ASEANi integratsioonialaseid edusamme ning ASEANi harta allkirjastamist lootuses, et selle sätted jõustuvad võimalikult kiiresti;

9. tuletab meelde,. et inimõigused ja demokraatia on ELi põhiväärtused ja nõuab nende muutmist ASEANiga peetavate läbirääkimiste ning eelkõige sõlmitavate partnerlus- ja koostöölepingute lahutamatuks osaks; kordab taas, et Euroopa Parlament omistab suurt tähtsust poliitilistele ja kodanikuõiguste reformidele, ning tervitab ASEANi hartas sätestatud inimõigustega tegeleva organi loomist ja selgesõnalist kohustust tugevdada demokraatiat, edendada head valitsemistava ja õigusriiki ning edendada ja kaitsta inimõigusi ja põhivabadusi; sellest tulenevalt loodab, et ASEAN saab konstruktiivselt kaasa aidata nende väärtuste edendamisele Kagu-Aasia piirkonnas;

10. tervitab valimisi Tais; nõuab usaldusväärset demokratiseerimisprotsessi ja rahvuslikku leppimist Birmas/Myanmaris, mis peab hõlmama opositsiooni ja rahvusrühmade täielikku kaasamist, ning nõuab Aung San Suu Kyi ja kõigi poliitvangide viivitamatut vabastamist ja kõigi erakondade tegevuse normaliseerimist; toetab ÜRO ja ELi eriesindajate tegevust; palub nõukogul säilitada Birma/Myanmari valitsuse suhtes kehtestatud piiravad meetmed, jälgida tähelepanelikult sealset olukorda ning vaadata need meetmed läbi, kui olukord riigis seda nõuab; palub ASEANi liikmesriikidel ning Hiinal ja Indial avaldada Birmale/Myanmarile survet;

11. rõhutab käimasoleva terrorismivastase koostöö ja kriisi/katastroofiohjamise valdkonnas tehtava koostöö tähtsust, ning tervitab hiljutist koostööd Acehi järelevalvemissiooni raames;

12. kutsub ELi ja ASEANi üles tõhustama koostööd inimkaubanduse, seksiturismi ja võltsimise vastu võitlemisel; tervitab kohustusi, mida ASEANi liikmesriigid on võtnud uimastite vastu võitlemisel, kutsudes neid samas üles toetama ÜRO surmanuhtluse vastast moratooriumi; avaldab tunnustust Filipiinidele surmanuhtluse kaotamise eest;

13. kutsub ELi ja ASEANi üles tõhustama koostööd rahvatervise valdkonnas, eelkõige võitluses selliste haigustega nagu AIDS, SARS ja linnugripp ning kliimamuutustega tegelemisel, samuti tõhustama koostööd toiduohutuse valdkonnas;

14. rõhutab vajadust kaasata kodanikuühiskond, et tagada tema seisukohtade arvestamine läbirääkimisprotsessis, võimaldades tal anda omapoolne panus kõiki osapooli rahuldava tulemuse saavutamisse, mis tugevdab piirkondadevahelisi suhteid;

15. kutsub komisjoni üles teavitama parlamenti korrapäraselt ja viivitamata praeguste läbirääkimiste käigust.PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

kaubandus- ja majandussuhete kohta Kagu-Aasia riikidega (ASEANiga)
(2007/2265(INI))

Arvamuse koostaja: John Purvis

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab, et edasine majanduskasv ELis sõltub avatusest väliskaubandusele ja -investeeringutele, mida reguleerivad õiglased eeskirjad;

2. usub, et ELi konkurentsivõime ASEANi maade suhtes sõltub paremast haridusest, väljaõppest ja teadusuuringutest Euroopa Liidus, ning uuenduslike toodete ja teenuste loomisest;

3. on seisukohal, et kõik kaubandus- ja investeerimislepingud ASEANi maadega peaksid olema kooskõlas Doha arenguvooru läbirääkimistega ja peaksid arvesse võtma nelja nn Singapuri teemat (investeeringud, konkurents, riigihanked ja kaubavahetuse soodustamine);

4. soovitab, et teaduslik ja tehniline koostöö ning intellektuaalomandi kaitse muudetaks kõikide selliste lepingute oluliseks osaks; rõhutab eelkõige vajadust võidelda võltsimiste vastu, lisades kaubandus- ja investeerimislepingutesse siduvad võltsimisvastased vahendid; märgib, et tõeline koostöö kõikide asjaga seotud poolte vahel teeb võimalikuks tõhusa võitluse võltsimise, sealhulgas eelkõige tarbekaupade, tööstuskaupade, ravimite ja muude toodete võltsimise vastu;

5. rõhutab, et iga ASEANiga sõlmitav kaubandus- ja investeerimisleping peaks tagama:

i) päritolureeglite parandamise ja lihtsustamise;

ii) standardite, sh tooteohutuse, lastekaitse ja loomade heaolu standardite ühtlustamise;

iii) regulatiivse läbipaistvuse ja lihtsustatud bürokraatlikud menetlused;

iv) riiklike toetusmehhanismide läbipaistvuse ning mittetariifsete kaubandustõkete kõrvaldamise;

v) diskrimineerivate maksude kaotamise;

6. usub, et kaubandus-, investeerimis- ning teadus- ja uurimislepingud peaksid käsitlema sektoripõhiseid küsimusi, nagu:

i) palmiõli ekstraheerimise ja metsade raadamise mõju keskkonnale;

ii) madala energiatarbimisega lambid;

iii) looduskatastroofide ärahoidmine ja tagajärgede likvideerimine;

iv) võitlus HIV/AIDSi vastu ja rahvatervise kaitse;

v) turismisektor, pöörates erilist tähelepanu keskmistele ja väikese suurusega ettevõtjatele;

vi) teadlaste, ärimeeste ja turistide vaba liikumine;

vii) koostöö liidu ja ASEANi maade teadusasutuste vahel ja teadusuuringute tulemuste vahetamine;

viii) aerosooliballoonid;

7. tuletab meelde vajadust kaitsta ELi tööstust ASEANi eksportijate dumpingu eest ja välistada selline dumping ELi kaubandusläbirääkijate poolse varase sekkumisega;

8. rõhutab, et turgude avamine väljapoole tähendaks praegu peamiselt mittetariifsete tõkete kõrvaldamist kaupade, teenuste ja kapitali liikumiselt;

9. toetab aktiivset kaubanduspoliitikat, mille puhul peaks rõhuasetus olema Euroopa Liidu ettevõtlusele olulistel valdkondadel, nagu teenused, investeeringute kaitse, avalikud hanked ja aus konkurents;

10. avaldab kahetsust, et ELi ja ASEANi tippkohtumisel 2007. aasta novembris Singapuris ei käsitletud piisava põhjalikkusega äritavasid ega käitumismalle, pidurdades sel viisil liidu investeeringuid ASEANi maadesse;

11. soovitab liidu energiapoliitika meetmete puhul, mis on seotud ASEANi maadega, pöörata suurt tähelepanu:

i) energiatoodete mittediskrimineerivatele litsentsimis- ja kaubandustingimustele;

ii) energiatootmise ja ekspordivõimsuse suurendamisele;

iii) energiatoodete transpordi infrastruktuuri arendamisele;

iv) energiaallikate mitmekesistamisele;

v) piirimaksu kaotamisele energiatoodetelt;

vi) vastastikuste lepingute sõlmimisele energiasäästu, kliimamuutuste leevendamise ja kasvuhoonegaaside vähendamise vallas, sealhulgas võimalikud heidetega kauplemise kokkulepped, et ära hoida kahju liidu tööstusele;

12. tunneks heameelt Euroopa Liidu ja ASEANi maade teadusasutuste ühiste teadusprojektide üle ning innustab komisjoni selle suunas samme astuma.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Monika Beňová, Elmar Brok, Colm Burke, Véronique De Keyser, Hanna Foltyn-Kubicka, Michael Gahler, Bronisław Geremek, Maciej Marian Giertych, Alfred Gomolka, Klaus Hänsch, Richard Howitt, Jana Hybášková, Anna Ibrisagic, Metin Kazak, Helmut Kuhne, Joost Lagendijk, Vytautas Landsbergis, Johannes Lebech, Emilio Menéndez del Valle, Francisco José Millán Mon, Philippe Morillon, Pasqualina Napoletano, Vural Öger, Justas Vincas Paleckis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Samuli Pohjamo, Michel Rocard, Libor Rouček, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Hannes Swoboda, Charles Tannock, Ari Vatanen, Kristian Vigenin, Zbigniew Zaleski, Josef Zieleniec

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Mariela Velichkova Baeva, Cristian Silviu Buşoi, Giulietto Chiesa, Andrew Duff, Árpád Duka-Zólyomi, David Hammerstein, Jaromír Kohlíček, Erik Meijer, Borut Pahor, Józef Pinior, Antolín Sánchez Presedo, Inger Segelström, Marcello Vernola

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Renate Weber

Õigusteave - Privaatsuspoliitika