RAPORT Aastaaruanne inimõiguste kohta maailmas 2007. aastal ja Euroopa Liidu poliitika selles valdkonnas

14.4.2008 - (2007/2274(INI))

Väliskomisjon
Raportöör: Marco Cappato

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

aastaaruande kohta inimõiguste kohta maailmas 2007. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas

(2007/2274(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse üheksandat Euroopa Liidu aastaaruannet inimõiguste kohta (2007)[1];

–    võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 3, 6, 11, 13 ja 19 ning EÜ asutamislepingu artikleid 177 ja 300;

–    võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja kõiki asjaomaseid rahvusvahelisi inimõigustealaseid õigusakte[2];

–    võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja;

–    võttes arvesse kõiki ÜRO inimõiguste konventsioone ja nende fakultatiivprotokolle;

– võttes arvesse piirkondlikke inimõigustealaseid õigusakte, sealhulgas eelkõige inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, selle fakultatiivprotokolli naiste õiguste kohta Aafrikas ja Ameerika inimõiguste konventsiooni ning Araabia inimõiguste hartat;

–    võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) Rooma statuudi jõustumist 1. juulil 2002. aastal ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga seotud resolutsioone[3];

–    võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsiooni ning 2005. aasta ELi kava inimkaubanduse tõkestamise ja selle vastase võitluse heade tavade, standardite ning korra kohta[4];

–    võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 13 surmanuhtluse kõikidel juhtudel kaotamise kohta;

- võttes arvesse piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside vastast ÜRO konventsiooni (piinamisvastast konventsiooni);

- võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni;

- võttes arvesse ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja selle fakultatiivprotokolli;

- võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat[5];

- võttes arvesse AKV-EÜ koostöölepingut ja selle muudatusi[6];

- võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone inimõiguste kohta maailmas;

- võttes arvesse oma resolutsioone ÜRO inimõiguste nõukogu viienda ja seitsmenda istungjärgu kohta, mis võeti vastu vastavalt 7. juunil 2007. aastal[7] ja 21. veebruaril 2008. aastal[8], ning ÜRO inimõiguste nõukogu (UNHRC) käsitlevate läbirääkimiste tulemuste kohta;

- võttes arvesse oma 14. veebruari 2006. aasta resolutsiooni inimõiguste- ja demokraatiaklausli kohta Euroopa Liidu kokkulepetes[9];

- võttes arvesse oma 1. veebruari 2007. aasta resolutsiooni[10] ja oma 26. aprilli 2007. aasta resolutsiooni[11] surmanuhtluse üldise moratooriumi algatuse kohta ning ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 2007. aasta resolutsiooni 62/149 surmanuhtluse kasutamisele moratooriumi kehtestamise kohta;

- võttes arvesse oma 20. septembri 2001. aasta resolutsiooni naiste suguelundite moonutamise kohta[12], mis kinnitab, et niisugune moonutamine misbtahes kujul ja määral on naistevastane vägivallategu ning kujutab endast naiste põhiõiguste rikkumist;

- võttes arvesse oma 6. septembri 2007. aasta resolutsiooni kolmandate riikidega peetavate inimõigustealaste dialoogide ja konsultatsioonide kohta[13], mis hõlmab ka naiste õigusi, mida tuleb inimõigustealastes dialoogides selgesõnaliselt käsitleda;

- võttes arvesse oma 6. juuli 2006. aasta resolutsiooni sõnavabaduse kohta internetis[14];

- võttes arvesse kõiki oma kiireloomulisi inimõigustealaseid resolutsioone;

- võttes arvesse 2007. aasta detsembris Lissabonis peetud Euroopa Liidu valitsusväliste organisatsioonide inimõiguste foorumit;

- võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille allkirjastasid 30. märtsil 2007. aastal Euroopa Ühendused ja enamik selle liikmesriike ning millega on ette nähtud kohustus hõlmata puudega inimeste huvid ja mured inimõigustegevusse kolmandate riikide suhtes;

- võttes arvesse 2004. aasta juulis avaldatud juhist puuetega inimeste ja arengu kohta ELi teenistustustele ning delegatsioonidele;

- võttes arvesse ÜRO deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta ning ÜRO peasekretäri inimõiguste kaitsjate eriesindaja tegevust;

- võttes arvesse rahvusvahelist konventsiooni kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta, mis võeti vastu 2006. aasta detsembris;

- võttes arvesse Euroopa Liidu suuniseid rahvusvahelise humanitaarõiguse (IHL)[15] järgimise edendamiseks laste ja relvastatud konfliktide ning inimõiguste kaitsjate kohta ning samuti surmanuhtluse, piinamise ning muu julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise, inimõiguste alaste dialoogide kohta kolmandate riikidega ning lapse õiguste edendamise ja kaitse kohta;

–   võttes arvesse parlamendi kodukorra artiklit 45 ja artikli 112 lõiget 2;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A6-0153/2008),

A.     arvestades, et nõukogu ja komisjoni ELi aastaaruanne inimõiguste kohta 2007 annab üldise ülevaate Euroopa Liidu institutsioonide tegevusest seoses inimõigustega Euroopa Liidus ja väljaspool Euroopa Liitu;

B.     arvestades, et 2007. aasta aastaaruande eesmärk on uurida, hinnata ja vajaduse korral konstruktiivselt kritiseerida komisjoni, nõukogu ning Euroopa Parlamendi inimõigustealast tegevust;

C.     arvestades, et inimõiguste olukord Euroopa Liidus mõjutab kahtlemata otseselt ELi usaldusväärsust ja suutlikkust rakendada tulemuslikku välispoliitikat;

D. arvestades, et inimõigused ja nende kaitse tuginevad õigusriigi põhimõtetele, demokraatlikule valitsemisele, võimude lahususe põhimõttele ja poliitilisele vastutusele, samuti poliitilistele õigustele, mis võimaldavad nendest kasu saajatel olla ise oma inimõiguste kaitsjad, ning inimõigusi ja nende kaitset tuleks edendada eelnimetatuga paralleelselt;

E.     arvestades, et tuleb püüelda selle poole, et kahepoolsete või piirkondlike kaubanduslepingute läbirääkimistel ja rakendamisel pöörataks rohkem tähelepanu põhiliste inimõiguste austamisele, eelkõige poliitiliste õiguste austamisele, isegi kui on tegemist oluliste kaubanduspartneritega sõlmitud kaubanduslepingutega;

F.     arvestades, et õigusemõistmine, vabadus, demokraatia ja õigusriigi põhimõtted on põhivabaduste ja põhiliste inimõiguste tagajatena püsiva rahu sambad ning arvestades, et püsivat rahu ei ole võimalik saavutada kokkulepete abil, mis sõlmitakse nende kaitseks, kes on vastutavad inimõiguste süstemaatilise rikkumise või rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise eest;

G.     arvestades, et inimõiguste edendamine on maailma eri piirkondades endiselt ohus, kuna inimõiguste rikkumine käib vältimatult käsikäes inimõiguste rikkujate jõupingutustega vähendada inimõigusi edendava mis tahes poliitika mõju, eelkõige riikides, kus inimõiguste rikkumised on olulise tähtsusega ebademokraatliku valitsuse võimul püsimiseks;

H.     arvestades, et 82 % puudega inimestest elab arengumaades endiselt allpool vaesuspiiri ning nende suhtes pannakse jätkuvalt toime kõige tõsisemaid inimõiguste rikkumisi, sealhulgas õiguse elule eitamine ning ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine, ning arvestades, et puudega laste olukord on selles osas eriti murettekitav;

I.       arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) põhikirja kohaselt on „[i]nimese üks põhiõigustest […] omada võimalikult head terviseseisundit, sõltumata rassist, usust, poliitilistest vaadetest ning majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest”, ning arvestades, et kõikide rahvaste tervis on rahu ja julgeoleku saavutamiseks ülimalt oluline,

1.      mõistab hukka asjaolu, et Euroopa Liit on endiselt kaugel sidusa ja jõulise poliitika teostamisest inimõiguste toetamiseks ja edendamiseks kogu maailmas, ja rõhutab vajadust sellise poliitika tõhusama elluviimise järele; on seisukohal, et tuleb teha olulisi edusamme, et tagada ELi kehtivate inimõigusi käsitlevate sätete range järgimine;

2.       usub, et märkimisväärsete edusammude saavutamiseks inimõiguste edendamise alal tuleks võtta meetmeid, et tugevdada ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜVJP), mis takerdub sageli liikmesriikide riiklike huvide ülekaalu tõttu, eesmärgiga tagada, et inimõiguste edendamist peetaks esmatähtsaks, samuti tagada, et inimõiguste edendamine kui ÜVJP eesmärk, nagu on kirjas Euroopa Liidu lepingu artiklis 11, viidaks rangelt ellu;

3.      kutsub komisjoni ja nõukogu üles tegema suuremaid jõupingutusi, et suurendada Euroopa Liidu võimet reageerida kiiresti inimõiguste rikkumistele kolmandate riikide poolt, muu hulgas inimõigustealase poliitika süvalaiendamise teel Euroopa Liidu kõikidesse välispoliitika valdkondadesse niisuguste riikide suhtes ning tegeledes inimõigustealaste küsimustega süstemaatiliselt poliitilise dialoogi raamistikus kõikidel tasanditel;

Inimõiguste, demokraatia, rahu ja vägivallatuse põhialused ja vastavad ettepanekud

4.      kinnitab veel kord, et inimõigused – nagu määratletud peamistes rahvusvahelistes õigusaktides ja konventsioonides, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas – on universaalsed õigused, ajaloo käigus omandatud loomulikud õigused, mille tegelik ja tõeline austamine on oluline vahend rahvusvahelise õiguse ja korra rakendamise ja jõustamise ning rahu, vabaduse, õigusemõistmise ja demokraatia edendamise tagamiseks;

5.      on seisukohal, et inimõiguste tulemuslik õiguskaitse kohalike ja riiklike kohtute kaudu, või kus see võimalik ei ole, siis riigiüleste kohtute kaudu, peaks olema kehtestatud kui ELi poliitika selgelt väljendatud ja peamine eesmärk, alustades ÜVJPst;

6.      on seisukohal, et üks Euroopa Liidu peamistest poliitilistest eesmärkidest peaks olema kohtuasutuste toetamine kõikidel tasanditel osana jõupingutustest, et tagada inimõiguste tõhus järgimine, ja eelkõige rahvusvaheliste kohtute toetamine;

7.      kutsub seega komisjoni ja nõukogu üles võtma esmatähtsaid meetmeid – sarnaselt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loomisele –, et toetada kõikide kohtute tegevust, kes tegelevad inimõiguste kaitsmisega; on eelkõige seisukohal, et Euroopa Inimõiguste Kohtu ülekoormatus tööga tuleb lahendada täiendavate rahaliste vahendite eraldamisega, ja et võimalikult suurel määral tuleks toetada Ameerika Inimõiguste Kohtu ning Inimõiguste ja Rahvaste Õiguste Aafrika Kohtu tööd ning et tuleks võtta meetmeid, et lihtsustada inimõiguste kohtu loomist Aasia ja Vahemere piirkonna riikide vahel;

8.      on seisukohal, et õigus demokraatiale – mõistetuna iga kodaniku õigusena osaleda rahva suveräänsuse teostamisel institutsioonide raames, mille suhtes kehtivad õigusriigi põhimõtted – on ajaloo käigus omandatud universaalne inimõigus, mida on selgesõnaliselt tunnustatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis, 1993. aasta Viini deklaratsioonis ning ÜRO aastatuhande deklaratsioonis; on seisukohal, et kõnealune õigus demokraatiale kannab endas rahvusvahelise üldsuse institutsioonide, Euroopa Liidu ja kõikide liikmesriikide kohustust töötada selle nimel, et kõrvaldada takistused nende piiramatul kasutamisel kogu maailmas; on seisukohal, et selle strateegiline eesmärk peaks olema tõelise ülemaailmse demokraatia ja demokraatiate organisatsiooni loomine, mis saavutatakse kas olemasolevate riigiüleste institutsioonide muutmise ja tugevdamise teel – kasutades alusena Demokraatiate Ühendust – või uute institutsioonide loomise teel;

9.      on seisukohal, et Ghandi vägivallatus on sobivaim vahend põhiliste inimõiguste kasutamise, toetamise, edendamise ja täieliku austamise tagamiseks; usub, et selle edendamine peaks olema inimõigusi ja demokraatiat käsitleva ELi poliitika esmatähtis eesmärk ning kavatseb panustada sellesse, et ajakohastada ja uurida uusaegset vägivallatuse teooriat ja tava, osalt minevikus kasutatud parimate tavade võrdlevate analüüside abil; teeb eesmärgiga omistada kõnealusele ideele keskne poliitiline roll ettepaneku, et 2009. aastal kutsutaks kokku vägivallatust käsitlev Euroopa konverents ning et 2010. aasta kuulutataks nn Euroopa vägivallatuse aastaks; kutsub liikmesriike üles püüdlema ÜRO egiidi all selle poole, et tagada nn vägivallatuse aastakümne 2010–2020 väljakuulutamine;

Euroopa Liidu aastaaruanne inimõiguste kohta 2007

10.    rõhutab Euroopa Liidu inimõiguste aastaaruande tähtsust Euroopa Liidu inimõigustealase poliitika analüüsimisel ja hindamisel ning tunnustab, et aruanne on andud ülevaate Euroopa Liidu inimõigustega seotud tegevuse suurenevast mahust;

11.    on seisukohal, et eelneva poliitika hindamiseks tuleks anda rohkem ja paremat teavet ning et tuleks esitada elemente ja suuniseid üldise lähenemisviisi muutmiseks, samuti poliitiliste prioriteetide riigipõhiseks kohandamiseks eesmärgiga võtta vastu inimõigustealane riiklik strateegia või vähemalt inimõigusi käsitlev peatükk riigi strateegiadokumentides; kordab oma nõuet hinnata regulaarselt teatud ajavahemike järel Euroopa Liidu inimõigustealase poliitika, inimõigustealaste vahendite ja algatuste kasutamist ning tulemusi kolmandates riikides; kutsub komisjoni ja nõukogu üles töötama välja konkreetsed mõõdetavad näitajad ja võrdlusalused, et mõõta kõnealuste poliitikavaldkondade tõhusust;

12.    tervitab 2007. aasta aruande avalikku esitlemist nõukogu ja komisjoni poolt täiskogu istungjärgul 2007. aasta detsembris paralleelselt Euroopa Parlamendi iga-aastase Sahharovi auhinna andmisega mõttevabaduse eest Salih Mahmoud Mohamed Osmanile Sudaanist; on nüüd sisse seadnud korralise tava ja muutnud Euroopa Parlamendi detsembri täiskogu istungjärgu ELi inimõigustealase tegevuse iga-aastaseks koondumispunktiks;

13.    kutsub taas nõukogu ja komisjoni üles määratlema „erilist muret tekitavad riigid”, kus inimõiguste edendamine on eriti raske, ning töötama välja niisugused kriteeriumid, mille abil saaks mõõta riike nende inimõiguste olukorra alusel ja seeläbi luua konkreetseid poliitilisi prioriteete;

Nõukogu ja komisjoni inimõigustealane tegevus rahvusvahelistel foorumitel

14.    on seisukohal, et nõukogu inimõiguste sekretariaadi kvantitatiivne ja kvalitatiivne täiustamine võimaldaks Euroopa Liidul endale suuremat tähelepanu juhtida ja tugevdada oma rolli inimõiguste edendamisel ning inimõiguste austamise tagamisel oma välispoliitikas; loodab, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja määramine, kellest saab ka komisjoni asepresident, edendab märkimisväärselt ELi sidusust ja tõhusust kõnealuses valdkonnas;

15.     on seisukohal, et põhiõiguste ameti asutamisel saavutatud edu kujutab endast esimest sammu vastuseks Euroopa Parlamendi üleskutsele luua integreeritud eeskirjade ja asutuste raamistik eesmärgiga muuta põhiõiguste harta siduvaks ja tagada Euroopa inimõiguste konventsiooniga ette nähtud süsteemi järgimine; samuti töötada välja kõikehõlmav vähemuste õigusi käsitlev ELi poliitika; peab eriti tähtsaks asjaolu, et ameti volitused hõlmavad ka neid riike, kes on sõlminud ELiga stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu;

16.    peab hädavajalikuks, et Euroopa Liidu eriesindajatel oleks tulevikus volitused, mille puhul mainitakse konkreetselt inimõiguste austamise edendamist ja tagamist;

17.     on seisukohal, et Euroopa Liidu suutlikkus kriise ennetada, nendele reageerida, neid ohjata ja lahendada on osutunud ebapiisavaks, ning nõuab, et nõukogu muudaks oma eelmisi Euroopa tsiviilrahukorpuse asutamist käsitlevaid soovitusi järgides Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviilaspektid järk-järgult nn tsiviilotstarbeliseks rahuteenistuseks lühiajaliste tsiviilkriiside reguleerimiseks ja pikaajalise rahu tagamiseks; on arvamusel, et käesolevas raamistikus peaks Euroopa Liit tugevdama kodanikuühiskonna kohapealseid võrgustikke – omavalitsuse, riigi ja piirkondlikul tasandil–, et edendada usalduse loomist, suutlikkuse suurendamist, järelevalvet ja teadlikkuse tõstmist, toetades seeläbi kodanikuühiskonna osaluse institutsionaliseerimist piirkondlikes ja allpiirkondlikes rahu ja turvalisuse struktuurides;

18.    kordab oma nõuet, et komisjon julgustaks Euroopa Liidu liikmesriike ja kolmandaid riike, kellega on käimas läbirääkimised nende tulevase ühinemise üle, allkirjastama ja ratifitseerima kõik peamised ÜRO ja Euroopa Nõukogu inimõiguste konventsioonid ja nende fakultatiivprotokollid; juhib Euroopa Liidu liikmesriikide tähelepanu eelkõige vajadusele ratifitseerida kõigi võõrtööliste ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvaheline konventsioon, mida ei ole seni[16] ratifitseerinud ükski liikmesriik;

19.    nõuab, et Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid ratifitseeriksid kiiresti ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni; nõuab kindlalt, et konventsiooni fakultatiivprotokolli vaadeldaks selle lahutamatu osana, ning nõuab, et konventsiooni ja protokolliga ühinemine toimuks üheaegselt;

20.     rõhutab vajadust tugevdada veelgi Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide aktiivset osalemist inimõiguste ja demokraatia küsimustes mitmesugustel rahvusvahelistel foorumitel 2008. aastal, sealhulgas ÜRO inimõiguste nõukogu, ÜRO Peaassamblee, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ministrite nõukogu ning Euroopa Nõukogu töös;

21.    nõuab tõhusamat koostööd ja kooskõlastamist Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahel; tervitab asjaolu, et 11. mail 2007. aastal allkirjastati Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vaheline vastastikuse mõistmise memorandum ning kutsub mõlemat osapoolt üles seda ellu viima; viitab eelkõige Junckeri raporti järgmistele soovitustele:

- soovitus, et Euroopa Liidu jaoks loodaks selgesõnaliselt mehhanism küsimustega inimõiguste voliniku poole pöördumise jaoks, mis täiendaks Euroopa Liidu olemasolevate asutuste meetmeid, olgu see siis laienemise, Euroopa naabruspoliitika (ENP) või stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kontekstis;

- soovitus, et loodaks mehhanism demokraatia edendamiseks ja tugevdamiseks ning Veneetsia komisjoni teadmiste kasutamiseks täies ulatuses;

- soovitus, et loodaks küsimustega Euroopa Nõukogu spetsialistide poole pöördumise süsteem, et tagada sidusus ja täiendavus Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu töö vahel;

22.    nõuab tõhustatud koostööd Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahel vähemuste õiguste edendamise ning piirkondlike ja vähemuskeelte kaitsmise valdkonnas; nõuab õiguslikult siduvaid Euroopa Nõukogu konventsioone, näiteks rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioon ning Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta ning nende hästitoimivad seiremehhanismid; nõuab tungivalt, et arvestataks konventsiooni nõuandekomitee arvamusega, mis käsitleb aruandvate riikide võetud meetmeid, ja harta eksperdikomitee aruannetega, mis käsitlevad osalisriikide tegevuste teostamist ELi institutsioonide töös ning eelkõige ühinemisprotsessi ajal seoses kandidaatriikidega;

23.    märgib, et ÜRO inimõiguste nõukogul on potentsiaali kujuneda väärtuslikuks raamistikuks Euroopa Liidu mitmepoolsetele jõupingutustele inimõiguste valdkonnas avaldab kahetsust asjaolu üle, et eelmisel tegevusaastal ei ole uus organ parandanud ÜRO inimõiguste olukorda; usub, et universaalse korrapärase läbivaatamise mehhanismi rakendamisega saavutatakse esimesed konkreetsed tulemused ja parendused; kutsub nõukogu ja komisjoni üles jälgima põhjalikult kõnealust protsessi, et tagada, et see rakendaks ÜRO Peaassamblee 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni 60/251, mis on lähtepunktiks objektiivsel ja usaldusväärsel teabel põhinevale universaalsele korrapärasele läbivaatamisele, mille käigus kontrollitakse iga riigi puhul selle inimõigustealaste kohustuste ja lubaduste täitmist viisil, mis tagab katvuse universaalsuse ja võrdse kohtlemise kõikide riikide osas; kutsub nõukogu üles selles küsimuses parlamendiga konsulteerima;

24.    tervitab asjaolu, et kaebuste esitamise menetlus, mis põhineb varasemal nn 1503 menetlusel, võimaldab üksikisikutel ja organisatsioonidel jätkata kaebuste esitamist inimõiguste raskete ja usaldusväärselt tõendatud rikkumiste kohta ÜRO inimõiguste nõukogule ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama, et valitsusväliseid organisatsioone võetaks ÜRO inimõiguste nõukogus jätkuvalt kuulda, et nad võiksid kasutada nende nõuandvast staatusest tulenevaid eelisõigusi esitada kirjalikke teatisi ja teha suulisi deklaratsioone;

25.    kinnitab veel kord erimenetluste ja riigipõhiste volituste tähtsust ÜRO inimõiguste nõukogus; nõuab kindlalt, et volituste uuendamise protsess peab olema läbipaistev ja et tuleb teha jõupingutusi sõltumatute ja kogenud kandidaatide nimetamiseks, kes on nõuetekohaselt esindavad, seda nii geograafilises plaanis kui ka soolisest seisukohast; märgib, et Darfuri käsitleva ekspertide rühma volitused tuleb ühendada Sudaani küsimusi käsitleva eriraportööri volitustega; märgib samuti Euroopa Liidu otsust toetada resolutsiooni, millega nõutakse inimõiguste ekspertide mandaadi pikendamata jätmist Darfuris, ning ÜRO inimõiguste nõukogu otsust mitte pikendada mandaate Valgevene ja Kuuba osas;

26.    kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles jätkama surve avaldamist liikmelisuse kriteeriumide kehtestamiseks ÜRO inimõiguste nõukogu valimiste jaoks, kaasa arvatud erimenetlustele alaliste kutsete väljastamine; nõuab samuti ÜRO liikmesriikide valitsuste valimislubaduste tegeliku elluviimise üle järelevalve teostamist; nõuab, et sellest reeglist juhindutaks otsustamisel, kas EL peaks toetama kandidaatriike;

27.    kutsub sellega seoses Euroopa Liitu üles looma ametlikult kontakte muude piirkondlike rühmade demokraatlike valitsustega, et alustada ametlikku koostööd ja nõuandetegevust ÜRO inimõiguste nõukogu raames, et tagada niisuguste algatuste edu, mille eesmärgiks on inimõiguste ülddeklaratsioonis sisalduvate põhimõtete austamine; on seisukohal, et üksnes niisuguse riikide piirkondadevahelise liidu võetud kooskõlastatud tegevuse abil saavad Euroopa Liidu mitmepoolsed inimõigustealased jõupingutused olla ÜRO foorumitel tulemuslikud, nagu on näidanud eelnimetatud ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 62/149 surmanuhtluse kasutamisele moratooriumi kehtestamise kohta hiljutine edukas vastuvõtmine18. detsembril 2007. aastal;

28.    tervitab asjaolu, et komisjon kasutas oma positsiooni Kimberley protsessi juhina 2007. aasta jooksul selleks, et tugevdada konfliktteemantide voolu tõkestamise mehhanisme; rõhutab taas Kimberley protsessi tähtsust, arvestades sidet konfliktteemantidega kauplemise peatamise ning püsiva rahu ja julgeoleku saavutamise vahel; tervitab samuti Türgit ja Libeeriat kui 2007. aasta uusi liikmeid ning Kongo Vabariiki, kes Kimberley protsessiga uuesti ühines (seega on liikmete koguarv 48, sealhulgas Euroopa Ühendus, mis esindab 27 liikmesriiki);

29.    tervitab tõsiasja, et Viinis toimus 2007. aasta detsembris Euroopa Liidu täielikul toetusel[17] kolmas rahvusvaheline konverents eesmärgiga saavutada rahvusvahelise lepingu sõlmimist kobarpommide tootmise, kasutamise, ümberpaigutamise ja ladustamise keelustamiseks vastavalt rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtetele; kutsub Rumeeniat ja Küprost kui ainsaid ELi liikmesriike, kes seda veel ei ole teinud, 23. veebruari 2007. aasta Oslo deklaratsiooni heaks kiitma; toetab täielikult Oslo protsessi konverentsi, mis toimus Wellingtonis 18.–22. veebruaril 2008. aastal ning mis on kokku lepitud toimuma Dublinis 19.–30. mail 2008. aastal; loodab, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid kirjutavad lepingule alla Oslos 2008. aasta lõpupoole toimuval tseremoonial;

30.    kutsub nõukogu ja komisjoni jätkama aktiivseid jõupingutusi Rooma statuudi ratifitseerimise ja nõutavate riiklike rakendusaktide vastuvõtmise edendamiseks vastavalt nõukogu 16. juuni 2003. aasta ühisele seisukohale 2003/444/ÜVJP Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta[18] ja tegevuskavale; juhib tähelepanu asjaolule, et mitte kõik nõukogu eesistujariigid ei püüdle kõnealuse ühise eesmärgi poole sama jõuliselt; palub kõikidel eesistujariikidel mainida Rahvusvahelise Kriminaalkohtu alase koostöö olukorda kõikidel kolmandate riikidega peetavatel tippkohtumistel; nõuab niisuguste jõupingutuste laiendamist ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe ratifitseerimisele ja rakendamisele, mis on kohtu tähtis töövahend; märgib Ühendkuningriigiga sõlmitud karistuste täideviimist käsitleva lepingu jõustumist 8. detsembril 2007. aastal (ning 2005. aastal Austriaga sõlmitud sarnase lepingu jõustumist) ning nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid kaaluksid samasuguste lepingute sõlmimist Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga; tunnistab, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Euroopa Liidu vaheline koostöö ja abistamise leping on tähtis vahend üksikutel liikmesriikidel lasuvate kohustuste täiendamiseks;

31.     tervitab Rooma statuudi ratifitseerimist Jaapani poolt 2007. aasta juulis, mille tulemusel suurenes osalisriikide arv 2007. aasta detsembris 105-le; nõuab tungivalt, et Tšehhi Vabariik kui ainuke Euroopa Liidu liikmesriik, kes ei ole veel Rooma statuuti ratifitseerinud, teeks seda viivitamata; kutsub veelkord kõiki riike, kes ei ole veel Rooma statuuti ratifitseerinud, seda viivitamata tegema[19]; kutsub Rumeeniat üles tühistama oma kahepoolne immuniteedileping Ameerika Ühendriikidega;

32.    nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid teeksid täies ulatuses koostööd rahvusvaheliste kriminaalõigusmehhanismidega, eelkõige tagaotsitavate vastutusele võtmisel; märgib sellega seoses rahuloluga Kongo Demokraatliku Vabariigi koostööd Germain Katanga üleandmisel Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, Serbia koostööd Zdravko Tolimiri vahistamisel ja üleandmisel endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelisele kriminaalkohtule ning Serbia ja Montenegro koostööd Vlastimir Đjorđjevići vahistamisel ja üleandmisel endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelisele kriminaalkohtule; märgib siiski murelikult Sudaani jätkuvat tõrget koostöö tegemisel Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga Ahmad Muhammad Haruni ja Ali Muhammad Ali Abd-Al-Rahmani vahistamisel ja üleandmisel; märgib murelikult, et veel ei ole täidetud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu korraldusi Issanda vastupanuarmee (Lord’s Resistance Army) nelja liikme vahistamiseks Ugandas; märgib ka murelikult, et Radovan Karadžić ja Ratko Mladić on tabamata ja neid ei ole veel viidud endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu ette; kutsub sellega seoses Serbia ametivõime üles tagama täielik koostöö Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, mis peaks viima kõikide järelejäänud süüdistatavate vahistamise ja üleandmiseni, et avada tee stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu allkirjastamiseks; on täiendavalt seisukohal, et käimasolevad Libeeria endise presidendi Charles Taylori suhtes algatatud menetlused Sierra Leone erikohtus Haagis kujutavad endast olulist arengut karistamatuse lõpetamise suunas;

33.    toonitab vajadust tugevdada rahvusvahelist kriminaalkohtusüsteemi ja tunnustab sellega seoses justiitsasjade kiirreageerimismehhanismi loomist (Justice Rapid Response mechanism) 2007. aasta novembris uue rahvusvahelise koostöömehhanismina teadmiste jagamiseks ja abi osutamiseks seal, kus teabe kindlaksmääramine, kogumine ja säilitamine oleks abiks mitmesugustele rahvusvahelise ja üleminekuõiguse võimalustele[20]; nõuab tungivalt, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus tugevdaks teavitusalaseid jõupingutusi, et kaasata uurimise all olevaid kogukondi niisugusesse edasiviiva interaktsiooni protsessi Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, mis on loodud selle mandaadi mõistmise ja toetuse edendamiseks, ootuste ohjamiseks ning võimaldamaks kõnealustel kogukondadel järgida ja mõista rahvusvahelise õigusemõistmise protsessi kriminaalasjades; rõhutab rolli, mida kohtuvälised mehhanismid võivad etendada inimõiguste rikkumiste ja rahvusvahelise kriminaalõiguse käsitlemisel, eeldusel et niisuguste jõupingutuste puhul järgitakse nõuetekohaselt menetlust ning need ei ole teeseldud;

34.    tervitab asjaolu, et ÜRO Peaassamblee võttis vastu deklaratsiooni põlisrahvaste õiguste kohta ning õnnitleb nõukogu ja liikmesriike niisuguse teksti vastuvõtmise toetamise puhul, mis loob raamistiku, kus riigid saavad tõrjutuse ja diskrimineerimiseta kaitsta ja edendada põlisrahvaste õigusi; märgib samal ajal murelikult, et kui ei ole uusi vahendeid kõnealuse deklaratsiooni rakendamise tagamiseks, ei saa oodata põlisrahvaste elu tõelist paranemist, eelkõige nende, kes elavad autoritaarsete või diktaatorlike režiimide all; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon jätkaks eespool mainitud ÜRO deklaratsiooni rakendamist, eriti demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi (EIDHR) abil, kohustades eelkõige samal ajal kõiki liikmesriike ratifitseerima kiiresti ILO põlisrahvaste ja hõimurahvaste konventsiooni 169, mis toetab kõnealuses deklaratsioonis esitatud põhimõtteid õiguslikult siduva vahendiga;

35.    kutsub komisjoni veel kord üles töötama välja romisid käsitlev Euroopa raamstrateegia, arvestades romide kogukondade erilist sotsiaalset olukorda Euroopa Liidus, kandidaatriikides ja Lääne-Balkani riikidega seotud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevates riikides;

36.    nõuab tungivalt, et EL mängiks Durbani läbivaatamiskonverentsil keskset tasakaalustatud teksti saavutamisel, mis pigem võitleb rassismiga kui püüab tunnistada ebaseaduslikuks demokraatlikke riike ja edendab vihkamist, nagu juhtus Durbanis 2001. aastal;

37.     märgib kahetsusega, et hoolimata asjaolust, et komisjon on soovitanud mitmel puhul ILO konventsiooni 169 ratifitseerimist praegu, peaaegu 20 aastat pärast selle jõustumist, on selle ratifitseerinud vaid kolm liikmesriiki – Taani, Madalmaad ja Hispaania; toetab seepärast algatusi teadlikkuse tõstmiseks sellest olulisest õigusaktist ja selle tõhususe suurendamiseks kogu maailmas, tagades, et selle ratifitseerivad kõik liikmesriigid;

ELi inimõigustealaste suuniste tulemuslikkus

38.    kutsub veel kord komisjoni ja liikmesriikide saatkondi ja konsulaate üles tagama, et nende töötajad oleksid täies ulatuses teadlikud inimõigustealastest suunistest; on seisukohal, et Euroopa Liidu uue välisteenistuse loomist tuleks ennetavalt kasutada liikmesriikide ja komisjoni välismissioonide lähenemisviiside ühtlustamiseks inimõiguste valdkonnas struktuuride ja töötajate jagamise teel, et luua tõelised nn Euroopa Liidu saatkonnad;

39.    võtab teadmiseks Saksamaa ja Portugali nõukogu eesistumisperioodi püüdlused viia lõpule Euroopa Liidu inimõigustealaste suuniste väljatöötamine lapse õiguste kohta; ootab järgmise aasta jooksul niisuguste konkreetsete rakendusmeetmete projektide saamist, mis keskenduvad tervikliku ja igakülgse lähenemisviisi rakendamisele, mille töötavad välja põhisuunised;

40.    kutsub nõukogu eesistujariiki üles otsima viise, kuidas parandada kooskõlastust ja koostööd nõukogu töörühmade vahel demaršide esitamisel ühist huvi pakkuvates valdkondades, näiteks nõukogu inimõiguste töörühma ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga tegeleva töörühma vahel, rahvusvahelise õigusemõistmise osas kriminaalasjades ning laste ja relvakonfliktide osas;

41.    nõuab tungivalt, et nõukogu ajakohastaks suunised, et tunnustada täies ulatuses õigust olla kõrgeimale standardile vastava tervise juures kui põhiõigust, pidades eelkõige silmas valuleevendust;

Surmanuhtlus

42.    tervitab eelnimetatud resolutsiooni 62/149, mille ÜRO Peaassamblee 18. detsembril 2007. aastal heaks kiitis, kutsudes kehtestama ülemaailmset moratooriumi surmanuhtluse kasutamisele, ning tunnustab selle algatuse positiivset piirkondadeülest mõju;

43.    nõuab tungivalt, et nõukogu uuendaks suuniseid surmanuhtluse kohta, et toetada igasugust tegevust Peaassamblee resolutsiooni täieliku rakendamise nimel, mis muu hulgas kutsub üles riike, kus surmanuhtlus on siiani kasutusel, järgima rahvusvahelisi standardeid ning andma tagatisi surmamõistetute õiguste kaitse garanteerimise kohta, eriti mis puudutab Majandus- ja Sotsiaalnõukogu 25. mai 1984. aasta resolutsiooni 1984/50 lisas sätestatud miinimumstandardeid; juhib tähelepanu, et resolutsioonis antakse peasekretärile teavet surmanuhtluse kasutamise kohta ja tagatiste kohta surmamõistetute õiguste kaitse tagamiseks ning püütakse üha enam piirata surmanuhtluse kasutamist ja vähendada kuritegude arvu, mille eest seda võib mõista; juhib tähelepanu ka sellele, et resolutsiooni lõpus kutsutakse kõiki ÜRO liikmesriike kehtestama hukkamistele moratooriumi, et seejärel surmanuhtlus kaotada;

44.    kutsub nõukogu eesistujariiki üles julgustama Hispaaniat, Itaaliat, Lätit ja Poolat, kes ei ole veel ratifitseerinud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 13 surmanuhtluse kohta, seda tegema[21]; tunnistab sellega seoses, et suuniseid surmanuhtluse kohta saaks rakendada sidusamalt, kui liikmesriigid allkirjastaksid ja ratifitseeriksid niisugused protokollid ja konventsioonid;

45.    tervitab justiits- ja siseministrite nõukogu 7. detsembri 2007. aasta otsust ühineda Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu ühisavaldusega, millega kehtestatakse surmanuhtluse vastane Euroopa päev, mida hakatakse tähistama igal aastal 10. oktoobril; tervitab 9. oktoobri 2007. aasta Euroopa konverentsi menetlusi Lissabonis, kus nõuti taas surmanuhtluse likvideerimist Euroopas ja surmanuhtluse üldise kaotamise edendamist;

46.    tervitab surmanuhtluse kaotamist Albaanias 25. märtsil 2007. aastal (kõikide kuritegude osas), Kõrgõzstanis 27. juunil 2007. aastal, Rwandas 26. juulil 2007. aastal, New Jersey osariigis (Ameerika Ühendriikides) 13. detsembril 2007. aastal ning Usbekistanis 1. jaanuaril 2008. aastal; vaatamata kuritegevuse kõrgele tasemele Guatemalas avaldab siiski kahetsust parlamendi otsuse üle surmanuhtlus kõnealuses riigis taaskehtestada või uuesti tarvitusele võtta, mis ei ole õigustatud meede; tervitab Hiina otsust jätta kõik surmanuhtlusega seotud kohtuasjad ülemkohtule läbi vaadata, kuid on jätkuvalt mures, et Hiina viib endiselt läbi kõige rohkem hukkamisi maailmas; mõistab hukka surmanuhtluse praktikas rakendamise Valgevenes, mis on vastuolus Euroopa väärtustega; mõistab hukka surmanuhtluse üha sagedasema kasutamise Iraani režiimi poolt; tunneb sügavat muret selle pärast, et Iraani režiim mõistab endiselt surma alla 18 aasta vanuseid süüdistatavaid;

Piinamine ja muu julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine

47.    märgib, et Kreeka, Leedu, Läti, Slovakkia ja Ungari ei ole piinamisvastase konventsiooni fakultatiivprotokolli (OPCAT) ei allkirjastanud ega ka ratifitseerinud; märgib, et Austria, Belgia, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa ja Soome on selle allkirjastanud, kuid ei ole veel ratifitseerinud; nõuab tungivalt, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kes ei ole OPCATi siiani allkirjastanud ja/või ratifitseerinud, teeksid seda viivitamata;

48.    tunneb muret Euroopa Liidu nende liikmesriikide tõelise pühendumuse pärast inimõiguste kaitsele, kes keelduvad allkirjastamast eespool mainitud konventsiooni kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta; palub kõikidel Euroopa Liidu liikmesriikidel, kes ei ole veel seda allkirjastanud ega ratifitseerinud, seda kiiresti teha[22];

49.    juhib nõukogu ja komisjoni tähelepanu hiljutisele uurimusele piinamist ning muud julma, ebainimlikku ja inimväärikust alandavat kohtlemist või karistamist käsitlevate Euroopa Liidu suuniste rakendamise kohta, mis esitati parlamendi inimõiguste allkomisjonile 28. juunil 2007. aastal ning nõukogu inimõiguste töörühmale 2007. aasta detsembris; kutsub mõlemaid üles järgima oma soovitusi, nt soovitust töötada välja selge üldine nägemus, mis keskendub riiklikul tasandil kohaliku poliitilise, sotsiaalse, kultuurilise ja õigusliku konteksti uurimisele; kutsub komisjoni ja nõukogu üles saatma pärast analüüse oma delegatsioonidele ja liikmesriikide missioonidele juhendeid, et aidata neil suuniseid rakendada;

50.    kutsub komisjoni ja nõukogu üles tugevdama koostööd Euroopa Nõukoguga eesmärgiga luua üleeuroopaline ala, kus ei ole piinamist ega teisi väärkohtlemise vorme, mis oleks selge märguanne sellest, et Euroopa riigid on võtnud kindla kohustuse kõnealused tavad ka oma riigi piirides kaotada;

51.     ootab piinamist ning muud julma, ebainimlikku ja inimväärikust alandavat kohtlemist või karistamist käsitlevate Euroopa Liidu suuniste rakendamise hindamist, mida valmistatakse ette nõukogu inimõiguste töörühmale esitamiseks; ootab kõnealuste suuniste läbivaatamise kontekstis, et nõukogu inimõiguste töörühm võtaks arutluse alla konkreetsed kriteeriumid üksikjuhtumitega tegelemiseks, et parandada suuniste rakendamist; soovitab meetmete võtmist, et kindlustada piinamise ja muude ebainimlike ning alandavate karistuste täielikust keelustamisest kinnipidamine ja seista vastu igasugustele katsetele kujundada Euroopa Liidu seisukoht, mis muudaks õiguspäraseks diplomaatiliste tagatiste kasutamise selleks, et lihtsustada isikute üleandmist riikidele, kus neid võib ohustada piinamine või muu ebainimlik või alandav karistus;

52.    nõuab piinamist ning muud julma, ebainimlikku ja inimväärikust alandavat kohtlemist või karistamist käsitlevate suuniste ajakohastamist, lähtudes ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklist 15, mis käsitleb kaitset piinamise ja julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise eest;

53.    nõuab nõukogu eesistujariigi või nõukogu sekretariaadi korrapärast kohalolekut asjaomastes ÜRO komisjonides, samuti täiendavat koostööd Euroopa Nõukogu ja selle piinamise tõkestamise komiteega, et saavutada oluline ja kasulik panus otsuste tegemisse seoses demaršidega teatud riikide suhtes;

54.    nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon jätkaksid demarše kõikide Euroopa Liidu rahvusvaheliste partnerite suhtes seoses piinamist ja väärkohtlemist keelustavate rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimise või rakendamisega, samuti seoses piinamisohvritele rehabilitatsiooniabi osutamisega; kutsub Euroopa Liitu üles käsitlema piinamise ja väärkohtlemise vastu võitlemist oma inimõiguspoliitika põhiprioriteedina eelkõige Euroopa Liidu suuniste ja muude Euroopa Liidu vahendite, näiteks demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi tõhustatud rakendamise kaudu ning tagades, et liikmesriigid hoiduksid niisuguste kolmandate riikide diplomaatiliste tagatiste aktsepteerimisest, kus on reaalne oht, et inimesi piinatakse või väärkoheldakse;

Lapsed ja relvakonfliktid

55.    tervitab ÜRO peasekretäri eriesindaja laste ja relvakonfliktide küsimuses 13. augusti 2007. aasta aruannet, mille kohaselt peaksid ÜRO liikmesriigid kohaldama allumatute rikkujate suhtes konkreetseid ja eesmärgistatud meetmeid;

56.    tervitab ÜRO peasekretäri aruannet ning soovitusi laste ja relvakonfliktide kohta Birmas; mõistab hukka laste õiguste rasked rikkumised kõnealuses riigis ja kutsub nõukogu inimõiguste töörühma seadma oma lapsi ja relvakonflikte käsitlevate suuniste rakendamisel esikohale Birma;

57.    tervitab rahvusvaheliste lastekaitsestandardite kohaldamisel tehtud edusamme kahtlustatavate isikute vastutusele võtmise osas, näiteks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu esitatud süüdistused erinevate võitlevate rühmituste vanemliidrite vastu Kongo Demokraatlikus Vabariigis ning nelja Issanda vastupanuarmee (Lord’s Resistance Army) vanemliikme vastu esitatud süüdistused; peab märkimisväärseks saavutuseks Sierra Leone erikohtu otsust, et nooremate kui 15 aasta vanuste laste sõjategevusse värbamine ja nende kasutamine sõjategevuses on rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt sõjakuritegu, ning selle hiljutist süüdimõistvat kohtuotsust sõjaväeliste ülemate suhtes laste värbamise eest;

58.    tervitab laste õigustele suurema tähelepanu pööramist mitmesugustes läbirääkimistes, kokkulepetes, jõupingutustes rahuvalve ja -tagamise alal, tegevuskavades ja lepingutes; rõhutab aga, et lapsi käsitlevad punktid peaksid rahulepingutes olema konkreetsed ning nende eesmärgid peaksid olema saavutatavad;

59.    tervitab laste õigustele suurema tähelepanu pööramist mehhanismides, mille abil võetakse kurjategijaid vastutusele rahvusvahelise õiguse raames (tunnustades sellega seoses Libeeria tõe- ja lepituskomitee sellekohaseid jõupingutusi 2007. aastal), olulise vahendina, mille abil leiab rakendust laste õigus osaleda nende elu mõjutavates otsustes; rõhutab aga, et kõik niisugused kaasamised peavad juhinduma laste parimatest huvidest, sealhulgas eakohase poliitika ja eakohaste menetluste rakendamise ning lapsohvrite rehabilitatsiooni ja taasintegreerimise edendamise abil;

60.    tunneb heameelt edusammude üle integreeritud desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise standardeid (2006), relvajõudude või relvastatud rühmitustega seotud lapsi käsitlevate Pariisi põhimõtete ja suunistega (2007) seotud poliitika sõnastamisel; rõhutab siiski, et nüüd on vaja tulemuslikku rakendamist;

61.    tervitab asjaolu, et veel seitse riiki (Argentina, Guatemala, Horvaatia, Laos, Maroko, Mauritaania ja Ukraina) on ühinenud rahvusvahelise kohustusega lõpetada laste värbamine relvastatud konfliktides, mida tuntakse ka Pariisi kohustuste nime all, ning peab kahetsusväärseks, et USA ei ole sellele alla kirjutanud vastuseisu tõttu Rahvusvahelist Kriminaalkohust käsitlevale klauslile;

62.    tunneb heameelt asjaolu üle, et 11 Euroopa Liidu liikmesriiki on kirjutanud alla Genfi deklaratsioonile relvastatud vägivalla ja arengu kohta, mille tulemusel suurenes osalisriikide arv 42ni; nõuab tungivalt, et ülejäänud 16 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes ei ole Genfi deklaratsioonile veel alla kirjutanud, teeksid seda viivitamata;

63.     kutsub neid liikmesriike, kes ei ole seda veel teinud, üles viivitamata allkirjastama ja ratifitseerima lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokollid[23];

64.    tuletab meelde lõpliku lahenduse puudumist lahendamata konfliktide osas ENP riikides; rõhutab, et sellised olukorrad loovad konteksti, kus eiratakse õigusriigi põhimõtteid ja jäetakse tähelepanuta inimõiguste rikkumised nendes piirkondades, ning samuti kujutavad need endast ühte peamist takistust lapse kõigi õiguste austamisel; nõuab, et ELi võetavate meetmete kontekstis kõnealuses valdkonnas tegeldaks esmajärjekorras laste ja nende perekondade konkreetse olukorraga Euroopa naabruspoliitika riikide lahendamata konfliktide piirkonnas;

65.     märgib, et nõukogu eesistujariik Portugal järgis suuniste raames Saksamaa algatusi ning tegi kõikidele esmatähtsate riikide missioonidele ülesandeks käsitleda nõukogu inimõiguste töörühma poolt 15. juunil 2007. aastal vastu võetud riigispetsiifilisi strateegiaid püsivate juhistena, mis tuleb liita missioonide juhtide töösse valdkonnas, mis käsitleb lapsi relvastatud konfliktides; tunneb heameelt asjaolu üle, et nõukogu eesistujariik edastas asjaomastelt valitsusvälistelt organisatsioonidelt saadud aruanded konkreetsete riikide kohta ka kohalikele eesistujatele; väljendab heameelt eesistujariik Sloveenia algatuse üle tellida uuring ELi meetmete mõju kohta lastele, keda on mõjutanud relvakonfliktid; rõhutab sellega seoses suuniste piiratud mõjule laste ja relvakonfliktide puhul, eelkõige asjaolu tõttu, et enamikku komisjoni ja liikmesriikide delegatsioonidest ei teavitatud sellest, et nende vastuvõtjariiki peetakse suuniste kohaldamise suhtes esmatähtsaks riigiks;

Inimõiguste kaitsjad

66.    kutsub nõukogu ja komisjoni üles rakendama Euroopa Liidu suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta läbipaistvamalt ja süstemaatilisemalt, arvestades, et see on oluline ja uuenduslik vahend inimõiguste kaitsjate toetamiseks ja nende kaitsmiseks, kes on ohustatud;

67.     kutsub komisjoni ja nõukogu üles kaasama oma humanitaarabi- ja kaubanduspoliitikasse jõupingutused, et võidelda laste sunniviisilise töö vastu;

68.    loodab, et inimõiguste kaitsjaid käsitlevate suuniste pidamisega Euroopa Liidu inimõigustealase välispoliitika tähtsaimaks osaks kaasneb ka nende suuniste tõhus rakendamine kohalikes strateegiates 120 riigi suhtes; nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid ühtlustaksid oma seisukohad inimõiguste kaitsjate kaitsmise küsimuses;

69.    leiab, et ühtne lähenemisviis peaks keskenduma ka suutlikkuse suurendamise tugevdamisele inimõiguste aktivistide, sealhulgas nende seas, kes on pühendunud majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kaitsmisele, ning edendama konsultatsiooni- ja koostoimemehhanisme nende ja valitsuste vahel sellistes küsimustes nagu demokraatlikud reformid ja inimõiguste edendamine, eriti kui on kaalul demokratiseerimisprotsessid;

70.    kutsub komisjoni ja nõukogu üles aktiivselt julgustama inimõiguste kaitsjaid levitama teavet mittevägivaldsete teooriate ja praktika kohta ning püüdma edendada parimate tavade tundmist ning nende vahetamist omavahel, tuginedes oma praktilistele kogemustele;

71.    palub nõukogul ja liikmesriikidel viivitamata kaaluda inimõiguste kaitsjate eriviisade väljastamise küsimust, lisades ühisesse viisaseadustikku selge viite inimõiguste kaitsjate konkreetsele olukorrale ning luues nõnda eriomase ja kiirendatud viisade väljastamise korra, mis võiks toetuda Iiri ja Hispaania valitsuse kogemusele kõnealuses küsimuses; on seisukohal, et inimõiguste kaitsjaid toetavate Euroopa Liidu demaršide konfidentsiaalsus on vahel kasulik, kuid palub, et vaatamata konfidentsiaalsusele teavitaksid Euroopa Liidu kohalikud esindused demaršidest alati konfidentsiaalselt ka vastava riigi valitsusväliseid organisatsioone;

72.    märgib, et vaatamata märkimisväärsetele majanduslikele reformidele püsivad Hiinas ikka veel süstemaatilised poliitilised ja inimõiguste rikkumised, mis võtavad selliseid vorme nagu poliitilised vangistused, juristide, inimõiguste aktivistide ja ajakirjanike ründamine ning hirmutamine, kaasa arvatud Weiquani liikumine, sõltumatu kohtunikkonna puudumine, sunniviisiline töö, sõna- ja usuvabadus ning usuliste ja etniliste vähemuste õigused, meelevaldsed kinnipidamised, Laogai laagrisüsteem ja väited organite kogumise kohta; on samamoodi mures ajakirjanike ja inimõiguste aktivistide kandmise pärast musta nimekirja, kuhu kuuluvad ka dalai-laama ning tema kaaslased ja Falun Gongi järgijad;

73.     avaldab kahetsust asjaolu üle, et Valgevenes on registreeritud vaid viis inimõiguste organisatsiooni ja et ametivõimud püüavad jätkuvalt neid rühmi hirmutada ja kontrollida, lükates samal ajal korduvalt tagasi teiste inimõiguste rühmade seadusliku registreerimise taotlusi; tervitab ÜRO peaassamblee 2007. aasta mai otsust lükata tagasi Valgevene taotlus saada koht inimõiguste komisjonis, osutades Valgevene kehvale inimõiguste olukorrale; nõuab veel kord tungivalt, et Valgevene ametivõimud lõpetaksid inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna aktivistide vastu suunatud hirmutamise, ahistamise, sihipärased vahistamised ja poliitilistel motiividel vastutusele võtmised Valgevenes;

74.    tunneb suurt muret selle pärast, et 2007. aastal intensiivistasid Iraani ametivõimud sõltumatute inimõiguste kaitsjate ja juristide ahistamist, püüdes takistada neid inimõiguste rikkumisi avalikustamast ja jälgimast; avaldab kahetsust nende valitsusväliste organisatsioonide sulgemise pärast Iraani valitsuse poolt, kes toetavad kodanikuühiskonna osalust ja tõstavad teadlikkust inimõiguste rikkumistest, kaasa arvatud need valitsusvälised organisatsioonid, kes annavad naissoost vägivallaohvritele õigus- ja sotsiaalabi;

75.    rõhutab veelkord, et on oluline teha suuniste rakendamise teatmik kättesaadavaks kohapealsetele inimõiguste kaitsjatele; õhutab COHOMi levitama piirkondlikes tugipunktides ja saatkondades ning delegatsioonides inimõiguste kaitsjaid käsitlevate Euroopa Liidu suuniste tõlkeid nendes Euroopa Liidu keeltes, mis on kolmandates riikides lingua franca, ning tähtsaimates mitte-ELi keeltes; tervitab asjaolu, et juba on olemas tõlked näiteks araabia, hiina, pärsia ja vene keelde, kuid rõhutab, et on vaja teha rohkem kohalikke tõlkeid; nõuab tungivalt, et Euroopa Liidu liikmesriigid lihtsustaksid viisade väljastamist inimõiguste kaitsjatele, keda on kutsutud Euroopa Liidus korraldatud üritustele või kes põgenevad halvenenud julgeolekutingimuste tõttu;

Suunised inimõigustealaste dialoogide ja tunnustatud konsultatsioonide kohta kolmandate riikidega

76.    kutsub nõukogu ja komisjoni üles algatama inimõigustealaste dialoogide suuniste üleüldist hindamist ning töötama välja selged näitajad iga dialoogi mõju kohta, samuti dialoogide algatamise, peatamise ja jätkamise kriteeriumid;

77.    kordab oma seisukohta, et inimõigustealaseid dialooge tuleks laiendada nii, et need hõlmaksid olukorda nii kolmandates riikides kui ka Euroopa Liidus, et suurendada kõnealuse dialoogi usaldusväärsust;

78.    kordab oma üleskutset vaadata inimõiguste alased küsimused läbi kõrgeimal poliitilisel tasandil, et anda inimõiguste probleemidele suuremat poliitilist kaalu ja et takistada liikmesriikidel või kolmandatel riikidel inimõigustealaste küsimuste poliitilisest dialoogist väljajätmist; on seisukohal, et seda dialoogi ei tohiks seepärast kunagi kasutada selle teema jätmiseks üksnes ekspertide arutada, mis alandaks selle teisejärgulisele positsioonile võrreldes teiste poliitiliste teemadega; kutsub seega nõukogu ja komisjoni üles võtma järgmisi meetmeid:

         –  avalikustama iga dialoogi jaoks seatud eesmärke ning jälgima nende täitmist;

         –  nõudma hindamise läbiviimist iga dialoogi osas soovitatavalt igal aastal ja vähemalt iga kahe aasta järel;

         –  tagama, et kõik dialoogi raames peetud kohtumised haaraksid lisaks ametnike tehnilistele aruteludele ka poliitikavaldkonda ning puudutaksid otseselt neid, kes on vastutavad nn ministritasandil;

79.    rõhutab selles kontekstis veel kord parlamendi eelnimetatud 6. septembri 2007. aasta resolutsioonis esitatud ettepanekuid inimõigustealaste dialoogide toimimise ja kolmandate riikidega inimõiguste küsimuses konsulteerimise kohta; rõhutab sellega seoses, et 2008. aasta jaanuaris algatati nõukogu, komisjoni ja parlamendi inimõiguste allkomisjoni vaheline dialoog, et viia ellu kõnealuse resolutsiooni soovitusi seoses Euroopa Parlamendi osalusega dialoogides üldiselt; tuletab sellega seoses meelde nõukogu kohustust konsulteerida Euroopa Parlamendiga ja võtta arvesse parlamendi seisukohti vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 21;

80.    rõhutab vajadust põhjalikult tõhustada inimõigustealast dialoogi Euroopa Liidu ja Hiina vahel ning on mures, et Hiina vastas ainult kahele kolmandikule ELi poolt dialoogi käigus tõstatatud küsimustest konkreetsete murettegevate juhtumite kohta; väljendab rahutust tõsiste inimõiguste rikkumiste pärast Hiinas ning rõhutab, et vaatamata Hiina valitsuse lubadustele, mis on antud, arvestades eelseisvaid olümpiamänge vastavalt olümpiahartale, ei ole inimõiguste olukord kohapeal paranenud; vastavalt olümpiahartale väljendab heameelt asjaolu üle, et Hiina teeb tööd selleks, et viia ellu piinamise küsimusi käsitleva eriraportööri soovitusi ja on hiljuti andnud kohtutele suunised mitte toetuda ülestunnistustele; märgib, et vaatamata Hiina valitsuse korduvatele kinnitustele kavatsuse kohta ratifitseerida kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, ei ole seda siiski siiani tehtud; avaldab kahetsust, et 28. novembril 2007. aastal Pekingis toimunud Euroopa Liidu ja Hiina tippkohtumisel ei võetud vastu ELi – Hiina ühist deklaratsiooni inimõiguste kohta, kuigi algselt anti teada kavatsusest seda teha; palub nõukogul anda parlamendile diskussioonide järel üksikasjalikumat teavet, kaasa arvatud nõukogu ja liikmesriikide poolt üksikjuhtudel esitatud demaršide detailne loetelu; märgib, et selliseid probleeme tuleks Pekingi olümpiamängude lähenedes rõhutada, arvestades, et olümpiamängud annavad tähtsa ajaloolise võimaluse inimõiguste edendamiseks Hiinas; on sellega seoses jätkuvalt mures Hiina seadusandluse, kaasa arvatud riigisaladuste süsteemi pärast, mis ei ole piisavalt läbipaistev, võimaldamaks arendada head valitsemistava ja õigusriigi põhimõtetele tuginevat süsteemi; on mures Hiina ja rahvusvahelise meedia vabadusele seatud piiride pärast, kaasa arvatud piirangud Internetile, blogimisele ja infole juurdepääsule nii Hiina kui ka rahvusvahelise ajakirjanduse jaoks; on samamoodi mures ajakirjanike ja inimõiguste aktivistide kandmise pärast musta nimekirja, kuhu kuuluvad ka dalai-laama, tema kaaslased ja Falun Gongi järgijad; nõuab sellega seoses väljapaistva AIDSi valdkonna aktivisti Hu Jia viivitamatut vabastamist; rõhutab vajadust jätkata ka pärast olümpiamänge inimõiguste olukorra ja selle valdkonna õigusaktide muutmise hoolikat jälgimist; nõuab tungivalt, et Euroopa Liit tagaks kaubandussuhete sõltuvuse inimõigustealastest reformidest, ning palub selles suhtes nõukogul viia läbi inimõiguste olukorra üleüldine hindamine enne mis tahes uue partnerluse või koostöö raamlepingu sõlmimist; kutsub nõukogu ja komisjoni üles tõstatama Sise-Mongoolia autonoomse piirkonna, Ida-Turkestani ja Tiibeti autonoomse piirkonna küsimusi, toetama aktiivselt läbipaistva dialoogi tugevdamist Hiina valitsuse ja Tiibeti eksiilivalitsuse saadikute vahel ning panema rõhku Hiina Aafrika-poliitika inimõigustega seotud mõju küsimusele; on jätkuvalt mures uiguuride inimõiguste süstemaatilise rikkumise pärast Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas;

81.    on jätkuvalt mures, et inimõigustealane dialoog Iraaniga on alates 2004. aastast katkenud positiivsete edusammude puudumise tõttu inimõiguste olukorra parandamisel ja Iraani koostöövalmiduse puudumise tõttu; kutsub Iraani ametivõime üles jätkama kõnealust dialoogi kõikide demokraatiale pühendunud kodanikuühiskonna sidusrühmade toetamiseks ning tugevdama rahumeelsete ja mittevägivaldsete vahenditega käimasolevaid protsesse, mis võivad kindlustada demokraatiat, institutsioonilisi ja konstitutsioonilisi reforme, tagada nende reformide jätkusuutlikkuse ning koondada kõiki Iraani inimõiguste kaitsjaid ja kodanikuühiskonna esindajaid, kes on kaasatud poliitika kujundamise protsessidesse, tugevdades nende rolli üldises poliitilises diskursuses; tunneb sügavat muret, et põhiliste inimõiguste, eriti sõna- ja kogunemisvabaduse austamine Iraanis halvenes jätkuvalt 2007. aastal; mõistab hukka Iraani ametivõimude poolt 2007. aasta aprilli alguses käivitatud uue kõlbluskampaania, mille käigus arreteeriti „amoraalse käitumise vastu võitlemise” eesmärgil tuhandeid mehi ja naisi; mõistab hukka surmanuhtluse üha sagedasema kasutamise Iraani režiimi poolt;

82.   väljendab kahetsust, et Euroopa Liidu ja Venemaa konsultatsioonid inimõiguste teemal ei ole andnud tulemusi ning nõuab, et parlament oleks sellisesse protsessi kaasatud; toetab nõukogu ja komisjoni tehtud jõupingutusi saavutada olukord, kus konsultatsioonid toimuksid vaheldumisi Venemaal ja Euroopa Liidus ning neis osaleksid ka teised Venemaa ministrid lisaks välisministrile ning kus Venemaa delegatsioon võtaks osa Venemaa ja Euroopa parlamendiorganite või valitsusväliste organisatsioonide koosolekutest, mis on konsultatsioonidega seotud; väljendab kahetsust, et Euroopa Liit ei ole saavutanud Venemaal edu poliitiliste muudatuste taotlemisel eelkõige seoses selliste tundlike teemadega nagu olukord Tšetšeenias ja teistes Kaukaasia vabariikides, kohtunike sõltumatus ja karistamatus, inimõiguste kaitsjate ja poliitvangide, sealhulgas Mihhail Hodorkovski kohtlemine, meedia sõltumatus ja sõnavabadus, etniliste ja usuliste vähemuste kohtlemine, õigusriigi põhimõtete järgimine ja inimõiguste kaitsmine relvajõududes, diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel ning teised teemad; usub, et pikaajalist debatti Tšetšeenia küsimuses tuleks laiendada, nii et see hõlmaks ka halvenevat olukorda Inguššias ja Dagestanis; kutsub Venemaa ametivõime üles kaitsma rahvusvähemusi Mari Eli Vabariigis ning tagama inimõiguste ja vähemuste õiguste austamine kooskõlas Mari ELi põhiseaduse ja Euroopa standarditega; mõistab hukka ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate, poliitvangide ja valitsusväliste organisatsioonide jätkuva tagakiusamise, näiteks Novaja Gazeta ja Nižni Novgorodi sallivuse edendamise fondi hiljutise kimbutamise; tunneb muret selle pärast, et uued valitsusväliseid organisatsioone käsitlevad Vene õigusaktid osutusid 2007. aastal, pärast jõustumist, avatuteks omavolilisele ja valikulisele rakendamisele ning neid on kasutatud seaduslike valitsusväliste organisatsioonide tegevuse takistamiseks, piiramiseks ja karistamiseks, aidates sellega kaasa valitsusväliste organisatsioonide kasvavale kindlusetusele ja haavatavusele; väljendab kooskõlas Amnesty Internationali 2007. aasta detsembri aruandega lisaks muret seoses sellega, et prokuratuur ei austa jätkuvalt Mihhail Hodorkovski ja tema äripartneri Platon Lebedevi õigust õiglasele kohtupidamisele kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, ning väljendab pahameelt Jukose endisele aseesimehele Vassili Aleksanjanile elupäästvast ravist keeldumise üle, vaatamata sellele, et Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president on kutsunud korduvalt üles sellist arstiabi osutama; kutsub Venemaad tungivalt üles võtma meetmeid sõnavabaduse ja ajakirjanike ning inimõiguste kaitsjate turvalisuse kaitseks; on sellega seoses seisukohal, et Euroopa Liit peaks pidama prioriteediks Venemaa koostööd OSCE, Euroopa Nõukogu ja ÜRO inimõiguste mehhanismidega, samuti kõikide asjakohaste inimõiguste konventsioonide ratifitseerimist, eriti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni protokolli nr 14, millega muudetakse konventsiooni kontrollisüsteemi; mõistab hukka Venemaa soovimatuse kutsuda rahvusvahelisi valimisvaatlejaid piisaval hulgal ja piisavalt vara, nii et neil oleks võimalik valimis OSCE standardite järgi korralikult vaadelda, tehes sellega võimatuks OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste ametil (ODIHR) viia kooskõlas oma volitustega läbi kavandatud valimisvaatlusmissiooni, ning on seepärast sunnitud seadma kahtluse alla 2007. aasta parlamendivalimiste ja 2008. aasta presidendivalimiste demokraatlikud volitused; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu tõstataksid kõrgeimatel kohtumistel Venemaa ametivõimudega ning uues partnerlus- ja koostöölepingus inimõiguste küsimusi, sealhulgas ka üksikjuhtumeid; nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks lisaks inimõiguste klauslile selgemad kohustused ja tõhusamad järelevalvemehhanismid, et saavutada inimõiguste olukorra reaalne paranemine;

83.    nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu asutaksid inimõiguste allkomisjonid kõikide naaberriikidega; kordab oma üleskutset parlamendiliikmetele ühineda ettevalmistustega selliste allkomisjonide koosolekuteks ning olla informeeritud nende tulemustest; on seisukohal, et kui esimestel kohtumistel võiks keskenduda usalduse loomisele partnerite vahel ning panna alus allkomisjoni kestvusele, nagu Tuneesia puhul, siis edasi tuleks liikuda tulemustele orienteeritud etappi, kus seatakse konkreetseid eesmärke ja pannakse paika edu näitajad ning kus on võimalik tõstatada üksikjuhtumeid – nii nagu praegu Marokoga; rõhutab, et inimõigustealased arutelud ei tohiks kindlasti piirduda kõnealuste allkomisjonidega, ning rõhutab vajadust lisada nimetatud teemad kõige kõrgemal tasemel poliitilisse dialoogi, et suurendada selles valdkonnas ELi poliitika sidusust ja vähendada lahknevusi mõlema poole pressiavaldustes inimõiguste olukorra kohta; tervitab nõukogu 16. oktoobri 2007. aasta avaldust, et ELi ja Liibüa vahelist tulevast raamlepingut puudutavatel aruteludel käsitletakse muu hulgas konkreetselt koostööd ja edusamme inimõiguste valdkonnas;

84.    tuletab meelde halvenevat olukorda Süürias, kus režiimi ametiasutused keelduvad andmast inimõiguste rühmadele ametlikku staatust ja kus inimõiguste rühmi ahistavad julgeolekuteenistused ning kus nende liikmeid vangistatakse õigusliku staatuse puudumise pärast; mõistab hukka teisitimõtlejate ja opositsioonierakondade liikmete vahistamised ning nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon kutsuksid Süüria valitsust üles vabastama niimoodi kinnipeetud ajakirjanikud, inimõiguste aktivistid ja sõltumatud juristid ning lõpetama erakorraline seisukord;

85.    mõistab hukka Valgevene ametivõimude meetmed opositsiooni vastu; märgib, et kõnealused meetmed on võtmas ühe rohkem süstemaatiliste katsete vormi alandada ja väärkohelda opositsiooni liikmeid; juhib näitena tähelepanu Sahharovi auhinna võitja Aleksander Milinkevitši hiljutisele vahistamisele; märgib, et Euroopa Liidul ei ole olnud edu olukorra parandamisel seoses inimõiguste reformiga Valgevenes;

86.    väljendab sügavat rahulolematust inimõiguste katastroofilise olukorraga Gaza sektoris; kutsub kõiki asjaomaseid osapooli üles ühinema inimõiguste ülddeklaratsiooniga; tuletab veel kord meelde ja jääb kindlaks oma 21. veebruari 2008. aasta resolutsioonile olukorra kohta Gaza sektoris[24];

87.    tunnustab komisjoni ja nõukogu püüdlusi korraldada 2008. aasta mais Euroopa Liidu ja Usbekistani inimõigustealase dialoogi teine voor ja kiidab komisjoni kavatsuse eest korraldada dialoogi raames kodanikuühiskonna seminar meediavabaduse teemal – võimaluse korral Taškendis; juhib taas tähelepanu asjaolule, et inimõigustealase dialoogi pidamine ja ekspertide kohtumised 2005. aasta Andidžoni massimõrva teemal ei kujuta iseendast edasiminekut ning neid ei saa tuua sanktsioonide tühistamise põhjuseks; märgib, et kuna Andidžoni massimõrva küsimuses ei ole sõltumatut rahvusvahelist uurimist toimunud ja inimõiguste olukord Usbekistanis ei ole sugugi paranenud – ning kuna need on Euroopa Liidu poolt sanktsioonide tühistamiseks seatud eeltingimused – siis on loogiline, et Usbekistanile kehtestatud sanktsioone pikendati; tervitab asjaolu, et üldasjade ja välissuhete nõukogu 15.–16. oktoobri 2007. aasta otsustega kehtestati konkreetsed tingimused, mis tuleb kuue kuu jooksul täita, et viisapiirangute peatamine jõusse jääks; kutsub komisjoni ja nõukogu üles põhjalikult hindama, missugune mõju on otsusel peatada kuueks kuuks mõned viisapiirangud, mis moodustavad osa Euroopa Liidu sanktsioonidest Usbekistanile, ning vaatama veel kord üldist inimõiguste olukorda selles riigis; taunib tõsiasja, et Usbekistan ei ole siiani suutnud edu saavutada mitte üheski nimetatud suhtes; tunnustab inimõiguste allkomisjoni tehtud tööd inimõiguste olukorra tähelepanelikul vaatlemisel iga kuue kuu tagant, et esitada nõukogule regulaarselt parlamendi hinnanguid ja soovitusi selles küsimuses kohaldatava ELi poliitika osas;; on jahmunud Usbekistanis 23. detsembril 2007. aastal peetud presidendivalimiste üle, mis demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste ameti andmeil toimusid "rangelt kontrollitud poliitilises keskkonnas, kus ei olnud ruumi sisulisele opositsioonile ning … ei vastanud paljudele OSCE nõuetele demokraatlike valimiste suhtes"; mõistab hukka sõltumatu Ilkhomi teatri asutaja ja kunstilise juhi Mark Wei mõrva Taškendis 9. septembril 2007. aastal ja ajakirjaniku ning Usbekistani režiimi kriitiku Ališer Saipovi mõrva Kõrgõzstani linnas Ošis 24. oktoobril 2007. aastal; kordab oma üleskutset vabastada viivitamata poliitilised vangid[25];

88.    toetab nõukogu soovi alustada inimõigustealaseid dialooge ka kõikide ülejäänud Kesk-Aasia riikidega; nõuab, et need dialoogid oleksid orienteeritud tulemustele ning oleksid kooskõlas Euroopa Liidu suunistega kolmandate riikidega peetavate inimõigustealaste dialoogide kohta, tagades kodanikuühiskonna ja Euroopa Parlamendi kaasamise; nõuab, et dialoogide alustamiseks oleks olemas vajalikud ressursid nõukogu ja komisjoni sekretariaadis;

89.    märgib, kui tähtsad on nii Türgi kui ka ELi poolt Türgi ELiga ühinemisprotsessiga seoses võetud kohustused käimasolevate Türgi inimõigustealaste reformide jaoks;

90.    loodab, et Benazir Bhutto mõrva eest vastutavad isikud tehakse kindlaks ja võetakse vastutusele nii kiiresti kui võimalik; juhib tähelepanu inimõiguste olukorra halvenemisele Pakistanis kogu 2007. aasta jooksul, eriti ohule kohtunike sõltumatusele ja meediavabadusele; mõistab seda silmas pidades hukka Pakistani endise ülemkohtu esimehe Iftikhar Mohammad Choudhry vastu suunatud laimukampaania ning samuti asjaolu, et ta on ametist kõrvaldatud ning pandud koduaresti; kutsub nõukogu ja komisjoni üles toetama liikumist demokraatia nimel, mille algatas kohtunikkond ja advokatuur, eelkõige kutsete laiendamisega mõnele oma esindajale, sealhulgas hr Choudhryle; nõuab kõikide ametist kõrvaldatud kohtunike ametisse ennistamist; märgib ära uue strateegiadokumendi vastuvõtmist Pakistani kohta ja tunneb heameelt, et kogu dokumendis on asetatud rõhku konfliktide ennetusele ning inimõigustele; märgib, et Euroopa Ühenduse ja Pakistani ühiskomisjoni esimene kohtumine toimus 24. mail 2007. aastal Islamabadis ning rõhutab, et inimõiguste küsimused peaksid olema komisjoni päevakorra esirinnas kõikidel järgmistel kohtumistel;

Naiste suguelundite moonutamine ja muud kahjustavad traditsioonilised tavad

91.    rõhutab, et jõupingutusi kaotada igasugune naiste suguelundite moonutamine tuleks suurendada nii rohujuuretasandil kui ka poliitika kujundamises, juhtimaks tähelepanu asjaolule, et niisugune moonutamine on nii soolise võrdõiguslikkuse küsimus kui ka füüsilise puutumatusega seotud inimõiguste rikkumine;

92.    nõuab, et inimõigustealastes dialoogides käsitletaks selgesõnaliselt naiste õiguseid, eelkõige naiste ja tüdrukute diskrimineerimise ja nendevastase vägivalla kõikide vormide kaotamist – sinna kuuluvad kõige silmapaistvamalt soolisel valikul põhinevad abordid, kõik kahjustavad tavad ja kombed, nagu naiste suguelundite moonutamine ja varased või sundabielud, kõik inimkaubanduse vormid, koduvägivald ja naisetapp ning ekspluateerimine tööl ja majanduslik ekspluateerimine, ning et jäetaks kõrvale mis tahes kombele, tavale või usulisele kaalutlusele osutamine riikide poolt selleks, et vältida oma kohustusi selline julmus kaotada;

93.    kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles kasutama inimõiguste klauslit, et muuta naiste suguelundite moonutamise kõikide vormide vastu võitlemine suhetes mitteliikmesriikidega prioriteediks, eelkõige nende riikidega, kellel on Euroopa Liiduga Cotonou lepingu raames (praegu Euroopa partnerluslepingute alusel) eelissuhted, ning avaldada neile survet vajalike õiguslike, haldus-, kohtu- ja ennetusmeetmete võtmiseks sellise tegevuse lõpetamiseks;

94.    tuletab meelde aastatuhande arengueesmärke ja rõhutab, et hariduse kättesaadavus ja tervis on põhilised inimõigused; usub, et ELi arengu- ja inimõiguste poliitikas tuleb rohkem rõhutada terviseprogramme, sealhulgas seksuaalse ja reproduktiivse tervise programme, soolise võrdsuse edendamist, naiste mõjutamisvõimaluste parandamist ja lapse õiguste edendamist eelkõige seal, kus soopõhine vägivald on valdav ning naised ja lapsed on ohustatud HIV/AIDSi viirusest või neile ei anta teavet, ennetamisvõimalusi ja/või ravi; palub komisjonil integreerida põhilised tööõigused ja inimväärse töö küsimused arengupoliitikasse, eelkõige kaubandusega seotud abiprogrammidesse;

95.    kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles aitama kaasa eelkõige sellele, et Aafrika Liidu liikmesriigid ratifitseeriksid ja rakendaksid Aafrika Liidu protokolli naiste õiguste kohta Aafrikas;

96.    kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmeriike üles edendama demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit (EIDHR) ning tagama rahaliste vahendite eraldamist tegevuste jaoks, mille sihiks on kaotada naiste suguelundite moonutamise kõik vormid;

Nõukogu ja komisjoni tegevuse, kaasa arvatud kahe eesistujariigi tulemuslikkuse üldine analüüs

97.    mõistab hukka jätkuva inimõiguste ja demokraatia rikkumise sõjaväehunta poolt Birmas ning toetab Euroopa Liidu pühendumist oma seatud eesmärkide saavutamisele, nimelt kaasavale ja tõelisele kolmepoolsele dialoogile sõjaväelise režiimi, demokraatliku opositsiooni (nimelt Rahvuslik Demokraatialiiga, kes võitis 1990. aasta valimised) ja etniliste rahvuste vahel eesmärgiga kindlustada rahvuslikku leppimist, mis on vajalik demokraatiale üleminekuks Birmas, ja seadusliku, demokraatliku tsiviilvalitsuse moodustamisele, mis austab oma rahva inimõigusi ja taastab normaalsed suhted rahvusvahelise üldsusega; tervitab asjaolu, et nõukogu võttis 2007. aasta novembris vastu ühise seisukoha, milles pikendati seniste piiravate meetmete kehtimist ning kehtestati uusi piiravaid meetmeid, kuid kahetseb, et neist meetmetest jäi puutumata olulisi sektoreid, näiteks energiasektor ning finants- ja pangandussanktsioonid sõjaväelise režiimi vastu; on seoses sellega seisukohal, et piiravate meetmete vastuvõtmisega peaks tavapäraselt kaasnema kindel toetus kodanikuühiskonnale, mida Birmas toimunud ei ole; mõistab hukka Birma ametivõimude julma reageerimise buda munkade ja teiste rahumeelsete meeleavaldajate demonstratsioonidele; taunib demokraatia aktivistide ja ajakirjanike vahistamisi ja kinnipidamist ning kutsub nõukogu üles jätkama Birma inimõiguste olukorra rõhutamist ÜRO inimõiguste nõukogus kui põhiprioriteeti ja jätkama surve avaldamist, et toimuks Tomas Ojea Quintana, ÜRO eriraportööri inimõiguste küsimustes Birmas teine visiit kõnealusesse riiki, et hinnata veel inimõiguste rikkumisi; tervitab Piero Fassino määramist Euroopa Liidu erisaadikuks Birmasse ning palub komisjonil EIDHRi raames aktiivselt toetada Birma demokraatiameelset liikumist; mõistab hukka Kareni Rahvusliku Liidu peasekretäri Padoh Mahn Sha tapmise (Sha mõrvati oma kodus Tais 14. veebruaril 2008. aastal); palub, et toimuks kõnealuse tapmise asjaolude uurimine ja et EL väljendaks pahameelt sõjaväelise režiimi vastu ning nõuaks tungivalt paremat kaitset Birmast pärit Tais elavatele pagendatud demokraatlikele liidritele; tunneb muret selle pärast, et Birma põgenikud Malaisias on äärmiselt haavatavad ja neid ähvardab suur vahistamis-, kinnipidamis-, peksu- või väljasaatmise oht Malaisia ametivõimude poolt; nõuab tungivalt, et nõukogu kutsuks Malaisia ametivõime üles lõpetama põgenike julm kohtlemine, et nõukogu julgustaks ÜRO põgenike ülemkomissari (UNHCR) registreerima kõik põgenikud, et pakkuda paremat kaitset ning et nõuda tungivalt, et rohkem riike nõustuksid Malaisiast pärit Birma põgenikke ümberasustamiseks vastu võtma;

98.    kutsub nõukogu eesistujariiki üles keskenduma inimõiguste küsimustes erilist muret tekitavatele riikidele; julgustab nõukogu eelkõige rakendama täies ulatuses Euroopa Liidu suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta ning eraldama täiendavaid vahendeid projektide jaoks EIDHRi raames, eriti demokraatia edendamiseks Birmas, Eritreas, Kuubal, Laoses, Põhja-Koreas, Zimbabwes, Usbekistanis, Valgevenes ja Vietnamis; on seisukohal, et nende projektide kujundamine ja rakendamine ei peaks sõltuma vastavate režiimide nõusolekust või koostööst;

99.    tervitab Euroopa esimese inimkaubanduse vastase päeva tähistamist 18. oktoobril 2007. aastal, mille eesmärgiks on suurendada teadlikkust inimkaubanduse probleemist ning rõhutada Euroopa Liidu pikaajalist pühendumist selle kaotamisele;

100.  tervitab eesistujariigi Portugali ja nõukogu korraldatud Euroopa Liidu valitsusväliste organisatsioonide inimõiguste foorumit, mis toimus Lissabonis 2007. aasta detsembris ning millel käsitleti majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste teemasid; kiidab heaks foorumi soovitused, mis kinnitasid inimõiguste jagamatust ja kõikehaaravust ning millel õnnestus ühendada Euroopa Liidu poliitikavaldkondade välimisi ja sisemisi aspekte; julgustab seepärast nõukogu ja komisjoni tugevdama piisava inimõiguste mõju hindamise kaudu praegust komisjoni kaubanduse peadirektoraadi läbiviidavat jätkusuutlikkuse mõju hindamist;

101.  tervitab genotsiidi, sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest vastutavate isikutega seotud Euroopa Liidu kontaktpunktide võrgu neljandat kohtumist, mis leidis aset Haagis 7. ja 8. mail 2007. aastal; võtab teadmiseks selle kohtumise töö, mis oli täielikult pühendatud Rwandale ja Rwanda kahtlusaluste uurimisele Euroopa riikide poolt; avaldab kahetsust selle üle, et Portugali eesistumise ajal ei ole korraldatud võrgu viiendat kohtumist; tuletab nõukogule meelde kohustust korraldada selline kohtumine iga eesistumise ajal;

102.  kutsub nõukogu eesistujariiki üles tegelema Euroopa Liidu ebapiisava tegutsemise küsimusega Darfuris; tervitab Aafrika Liidu ja ÜRO ühisoperatsiooni Darfuris (UNAMID), mis kiideti 31. juulil 2007. aastal ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1796 (2007) ühehäälselt heaks kui sammuke õiges suunas; märgib, et UNAMID võttis üle Aafrika Liidu missiooni Sudaanis (AMIS) 31. detsembril 2007 algse mandaadiga, mis kehtib kuni 31. juulini 2008; loodab, et 7 0000-liikmeline AMIS, mis on siiani olnud vastutav rahukaitse eest, sulandub selle uue jõu sekka, ning et võetakse kõik vajalikud meetmed, kaasa arvatud rakendatud rahuvalvajate arvu regulaarne läbivaatamine, et tagada UNAMIDi võime täita oma mandaati; nõuab, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt Darfuriga seoses väljastatud vangistuskäsud täidetaks võimalikult kiiresti; märgib, et Darfuri humanitaarkatastroofi vastu võitlemise meetmete ebapiisavus oli üks poliitilise ja majandusliku olukorra halvenemise põhjustest Tšaadis; nõuab tungivalt viivitamatute meetmete võtmist kõnealusele riigile suurema abi andmiseks;

103.  väljendab muret seoses mässuliste rünnakuga Tšaadis N’Djamenas 2008. aasta veebruari alguses; rõhutab ELi osaluse tähtsust suureneva diplomaatilise surve avaldamisel tulevahetuse lõpetamiseks Tšaadis, et kaitsta ümberpiiratud tsiviilelanikke, ja arutelude toetamisel, mille eesmärgiks on rahu ja rahvuslik leppimine kõnealuses riigis; mõistab hukka poliitiliste vastaste represseerimise pealinnas N'Djamenas Tšaadi valitsuse poolt pärast riigipöördekatset veebruaris; nõuab tungivalt, et valitsus teeks kõik endast oleneva, tagamaks poliitilise opositsiooni vabadust Tšaadis; rõhutab põgenike ja riigisiseselt ümberasustatud isikutega seotud kriisi tõsidust Ida-Tšaadis, kus üle 400 000 põgeniku ja riigisiseselt ümberasustatud isiku on majutatud 12 laagris piki Tšaadi idapiiri; tervitab ELi rahuvalvemissiooni EUFOR TCHAD/RCA loomist ja selle üliolulist eesmärki kaitsta põgenikke, riigisiseselt ümberasustatud isikuid ja humanitaartöötajaid kõnealuses kriisipiirkonnas;

104.  tervitab asjaolu, et nõukogu koostab ja uuendab pidevalt nimekirju tähelepanu keskpunktis olevatest riikidest, lähtudes sellest, missuguseid täiendavaid ühiseid jõupingutusi on tehtud, rakendamaks Euroopa Liidu suuniseid laste, relvastatud konfliktide, surmanuhtluse (nn üleminekumaades, inglise keeles countries on the cusp) ja inimõiguste kaitsjate kohta; märgib, et samasugust korda kavandatakse Euroopa Liidu laste õiguste kaitsmist ja edendamist käsitlevate uute suuniste rakendusstrateegias; julgustab komisjoni ja nõukogu laiendama ka Euroopa Liidu suunistele piinamise kohta seda head tava, mis võimaldab Euroopa Liidul muu hulgas ka tõhusamalt reageerida demaršide, avalduste ja muud liiki meetmetega; julgustab nõukogu ja komisjoni kaasama ÜRO erimehhanisme ja võtma tähelepanu fookuses olevate riikide kindlaksmääramisel arvesse Euroopa parlamendi kiireloomulisi resolutsioone ja soovitusi;

105.  tervitab asjaolu, et nõukogu koostab ja uuendab pidevalt nimekirju tähelepanu keskpunktis olevatest riikidest, lähtudes sellest, missuguseid täiendavaid ühiseid jõupingutusi on tehtud, rakendamaks Euroopa Liidu suuniseid laste, relvastatud konfliktide, surmanuhtluse (nn üleminekumaades, inglise keeles countries on the cusp) ja inimõiguste kaitsjate kohta; märgib, et samasugust korda kavandatakse Euroopa Liidu laste õiguste kaitsmist ja edendamist käsitlevate uute suuniste rakendusstrateegias; julgustab komisjoni ja nõukogu laiendama ka Euroopa Liidu suunistele piinamise kohta seda head tava, mis võimaldab Euroopa Liidul muu hulgas ka tõhusamalt reageerida demaršide, avalduste ja muud liiki meetmetega; julgustab nõukogu ja komisjoni kaasama ÜRO erimehhanisme ja võtma tähelepanu fookuses olevate riikide kindlaksmääramisel arvesse Euroopa parlamendi kiireloomulisi resolutsioone ja soovitusi;

106.  kordab oma nõudmist, et kõigis inimõigusi ja demokraatiat käsitlevates diskussioonides kolmandate riikidega, vahendites, dokumentides ja raportites, sealhulgas aastaaruannetes, käsitletaks otseselt diskrimineerimist puudutavaid küsimusi, kaasa arvatud rahvus- ja keelelisi vähemusi, usuvabadust, sealhulgas sallimatust mis tahes usu suhtes, ning vähemususku kuuluvate isikute diskrimineerimist, kastipõhist diskrimineerimist, põliselanike õiguste kaitsmist ja edendamist, naiste inimõigusi, laste õigusi, puuetega inimesi ja ka vaimse puudega inimesi ning kõiki seksuaalseid sättumusi esindavaid inimesi puudutavaid küsimusi, ja kaasataks täies mahus nende organisatsioone nii Euroopa Liidus kui vajaduse korral ka kolmandates riikides;

Komisjoni välisabiprogrammid

Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR)

107.  väljendab muret hääletuse ilmse võltsimise pärast presidendivalimistel Keenias 2007. aasta detsembris, millele järgnes vägivald kõnealuses riigis, ja nõuab, et tagataks inimõigused, sealhulgas sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadus ning samuti vabad ja õiglased valimised;

108.   tervitab EIDHRi kui välisabi rahastamisvahendi vastuvõtmist, millega edendatakse konkreetselt inimõigusi ja demokraatiat, ning asjaolu, et Euroopa Parlamendi prioriteete on 2007. ja 2008. aasta programmitööd käsitlevates dokumentides arvesse võetud;

109.  nõuab, et raha kulutamine ja projektide valimine ning hindamine EIDHRi raames oleks täielikult läbipaistev; nõuab, et kõik väljavalitud projektid avaldataks Internetis, kui see on kooskõlas vastuvõtja kaitsega;

110.  tervitab uue projekti käivitamist EIDHRi raames, mis võimaldab kiiret tegutsemist inimõiguste kaitsjate kaitseks; kutsub komisjoni üles rakendama seda projekti kiiresti ja tõhusalt;

111.   teeb ettepaneku, et EIDHRi eelarvet suurendataks alates 2009. aastast eelkõige eesmärgiga teha täiendavad rahalised vahendid kättesaadavaks projektidele probleemidega riikides ning projektidele, mida juhivad otse komisjoni delegatsioonid koos kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et kõikidel riikidel, kus selliseid projekte ellu viiakse, oleks juurdepääs ühenduse rahalistele vahenditele;

112.  kutsub komisjoni üles kohandama nii peakontorites kui ka delegatsioonides töötajate arvu, mis on eraldatud EIDHRi rakendamiseks, võtma arvesse kõnealuse uue rahastamisvahendi eripärasid ja probleeme, et teha kättesaadavaks vajalikud vahendid ja eriteadmised, võttes arvesse projektide, mida see toetab, eriti tundlikku iseloomu, vajadust kaitsta kodanikuühiskonna osalejaid, kes nimetatud projekte ellu viivad, ning poliitilise eesmärgi, mida see esindab, tähtsust;

113.  nõuab konkreetse inimõiguste- ja demokraatiaalase koolituse pakkumist ELi delegatsiooni töötajatele kolmandates riikides kuni kõige kõrgemal tasemel, pidades eelkõige silmas projekte, mida suuniste alusel ellu viiakse, ning tungivat vajadust toetada inimõiguste kaitsjaid; nõuab samuti, et delegatsioonide juhtide kaheaastane koolitus hõlmaks inimõigustealaseid küsimusi delegatsioonide uute tööülesannete taustal kõnealuses valdkonnas;

114.  kutsub komisjoni üles tagama Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide ja tema poolt toetatavate projektide ja programmide vaheline sidusus, eelkõige seoses kahepoolse programmitööga, mida ta teostab kolmandate riikidega; nõuab lisaks, et tagataks sidusus programmide ja temaatiliste vahendite vahel ning et kõnealuseid vahendeid tugevdataks, kuna need on ainsad vahendid, mis võimaldavad Euroopa Liidul kolmandates riikides projekte ilma asjaomaste riikide ametivõimude toetuseta ellu viia;

115.  märgib, et Euroopa Liidu valimisvaatluslähetusteks kasutati 2007. aastal 23% EIDHRi kõikidest kasutatud rahalistest vahenditest (30,1 miljonit eurot) ning selliseid lähetusi toimus 11;

116.  märgib, et suur osa (umbes 50%) 2007. aastal EIDHRi poolt projektide rahastamiseks eraldatud vahenditest eraldati suurtele temaatilistele projektidele ning ainult väike osa (24%) riigipõhistele toetuskavadele (mis võrduvad pisiprojektidega); märgib samuti, et ainult väike osa rahalistest vahenditest eraldati Aasia jaoks ja soovitab geograafilise tasakaalu uuesti läbi mõelda;

117.  märgib, et on vaja hoolikalt suhtuda rahvusvaheliste organisatsioonide rahastamisse, mis saavad oma rahalised vahendid liikmesriikide osamaksetest, nagu Rahvusvaheline Kriminaalkohus, kuna nende organisatsioonide rahastamine sõltub osalisriikide arvust, kellel lasub kohustus neid organisatsioone finantseerida, ning see seab teised, EIDHRi rahastamisest sõltuvad projektid ja institutsioonid riski alla, näiteks valitsusväliste organisatsioonide projektid, pärandiprogramm ja Sierra Leone erikohtu mõjuala töö;

Valimisabi ja valimisvaatlused

118.  märgib rahuloluga, et EL kasutab demokraatia edendamiseks kolmandates riikides üha rohkem ära valimisabi ja valimisvaatlusi ja et kõnealuste missioonide kvaliteet ja sõltumatus pälvib laialdast tunnustust;

119.  nõuab tungivalt suuremat valvsust seoses riikide, kus valimisabi andmine/ valimisvaatlused toimuvad, valiku kriteeriumidega ning seoses rahvusvahelisel tasandil kehtestatud meetodite ja eeskirjade järgimisega, eelkõige selles osas, mis puudutab missiooni sõltumatut iseloomu;

120.  on seisukohal, et käesolevas etapis, eelnevaid kogemusi silmas pidades, tuleks valimisabi ja valimisvaatlused kaasata käimasolevasse protsessi, sealhulgas valimiseelsesse demokraatia ja inimõiguste kehtestamise toetamise etappi, ning mis kõige tähtsam – valimisjärgsesse etappi demokraatliku protsessi toetamiseks ja hindamiseks eesmärgiga tugevdada õigusriigi põhimõtteid, tugevdada demokraatlikke institutsioone, poliitilist pluralismi, kohtunikkonna sõltumatust ja kodanikuühiskonna rolli;

121.  tuletab meelde, et vajadus valimisjärgse poliitika järele on esitatud EIDHRi õiguslikus aluses;

122.  nõuab, et valimisprotsess, kaasa arvatud valimiseelsed ja -järgsed etapid, kaasataks asjaomaste kolmandate riikidega peetava poliitilise dialoogi eri tasanditesse eesmärgiga tagada ELi poliitikavaldkondade sidusus ja kinnitada veel kord inimõiguste ja demokraatia üliolulist rolli;

123.  tuletab lisaks komisjonile ja nõukogule meelde, et iga riigi jaoks on vaja välja töötada demokraatia- ja inimõigustealased strateegiad, millega mõned liikmesriigid on juba algust teinud, kuna need on hädavajalikud vahendid järgitavate poliitikavaldkondade sidususe tagamiseks ka valimisprotsesside ajal;

124.  kutsub väliskomisjoni üles kajastama enne vahekokkuvõtet EIDHRi erinevate koostisosade rakendamist;

Välislepingute inimõiguste ja demokraatiaklauslite rakendamine

125.  mõistab hukka asjaolu, et inimõiguste ja demokraatiaklauslit, mis on kõikide kolmandate riikidega sõlmitud lepingute oluline osa, ei ole siiani konkreetselt rakendatud, kuna puudub mehhanism, mis võimaldaks seda jõustada;

126.  rõhutab selles kontekstis veel kord parlamendi eelnimetatud 14. veebruari 2006. aasta resolutsioonis esitatud ettepanekuid inimõiguste ja demokraatiaklauslite kohta Euroopa Liidu lepingutes; rõhutab eelkõige vajadust lisada sellised klauslid ELi lepingutesse, sealhulgas sektoripõhistesse lepingutesse;

127.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles kasutama tulevastes lepingutes ära praegust olukorda, kus lõpeb mitmete naaberriikide ja Venemaaga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingute kehtivus, ning kasutama ära uute lepingute üle peetavaid läbirääkimisi, et süvalaiendada inimõigusi ja neid käsitlevat tõhusat dialoogi, sealhulgas järelmeetmemehhanismide kaudu;

128.  kordab oma nõuet rakendada inimõiguste klausleid läbipaistvama menetluse – osapoolte vahelise konsultatsiooni kaudu, määrates täpselt kindlaks poliitilised ja õiguslikud mehhanismid, mida kasutatakse juhul, kui esitatakse taotlus kahepoolse koostöö peatamiseks korduva ja/või süstemaatilise inimõiguste rikkumise ja rahvusvahelise õiguse rikkumise tõttu; on seisukohal, et sellistes klauslites peaksid sisalduma ka üksikasjad mehhanismi kohta, mis võimaldab koostöölepingu ajutist peatamist, samuti nn hoiatusmehhanismi kohta;  

129.  märgib, et Euroopa Liit ei sõlminud 2007. aastal uusi lepinguid, mis oleks sisaldanud inimõiguste klausleid;

130.  tervitab asjaolu, et komisjon ja nõukogu peatasid 2007. aasta juunis Valgevenele üldise soodustuste süsteemi (GSP) raames kehtinud kaubandussoodustused, kuna Valgevene valitsus ei olnud rakendanud ühtegi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) poolt 2004. aastal esitatud soovitust;

131.   usub, et tõhusa demokraatia ja inimõiguste kaitse tagamine ELi välispiiridel peaks olema ELi esmane prioriteet jõupingutustes inimõiguste süvalaiendamise puhul; kutsub komisjoni ja nõukogu üles tugevdama veelgi oma jõupingutusi seoses süvalaiendamisega Euroopa naabruspoliitika raames, strateegilist partnerlust Venemaaga ja suhteid Türgi ning Lääne-Balkani riikidega ning samuti kasutama selleks täielikult ära olemasolevaid piirkondlikke koostööraamistikke kõnealustes piirkondades; kordab erilist vajadust tegelda inimõiguste rikkumistega kõnealuste riikide piirkondades, kus on lahendamata konfliktid, mis takistavad märkimisväärselt õigusriigi põhimõtete ja demokraatia kindlustamist ELi praegustel välispiiridel;

Inimõiguste süvalaiendamine

132.  kutsub komisjoni üles jälgima ka edaspidi tähelepanelikult üldise soodustuste süsteemi GSP+ eeliste võimaldamist riikidele, kus on tõsiseid puudujääke ILO kaheksa konventsiooni rakendamisega põhiliste töönormide, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rikkumise või vangide töö kasutamise osas; palub komisjonil töötada välja kriteeriumid, mille alusel otsustada, millal tuleks riik GSP soodustustest inimõiguste rikkumiste tõttu ilma jätta;

133.  tuletab meelde ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga nr 41/128 4. detsembril 1986. aastal vastu võetud deklaratsiooni, mis käsitleb õigust arengule; selles dokumendis öeldakse, et õigus arengule on vaieldamatu inimõigus ning et esmane vastutus selle õiguse kasutamiseks soodsate tingimuste loomise eest lasub osalisriikidel, kes peavad ka astuma samme rahvusvahelise arengupoliitika väljatöötamiseks, mis lihtsustaks arenguõiguse realiseerimist täies ulatuses; nõuab meetmete võtmist, tagamaks, et osalisriikide nimetatud kohustust käsitlevates rahvusvahelistes arenguprogrammides võetaks arvesse ka puuetega inimesi ja et need programmid oleksid neile inimestele kättesaadavad, vastavalt Euroopa ühenduste poolt 30. märtsil 2007. aastal allkirjastatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 23;

134.  tuletab nõukogule meelde tema kohustust süvalaiendada inimõigusi ühise välis- ja julgeolekupoliitika ja teiste ELi poliitikavaldkondade raames, nagu on rõhutatud nõukogu dokumendis, mille poliitika- ja julgeolekukomitee 7. juunil 2006. aastal heaks kiitis; nõuab edasisi edusamme kõnealuses dokumendis sisalduvate soovituste rakendamisel; tuletab nõukogule eelkõige meelde piirkonnaga seotud töörühmadele pandud kohustusi määratleda kesksed inimõigustealased probleemid, prioriteedid ja strateegiad osana üldisest kavandamisest ja luua süstemaatilisem teabevahetus rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjatega;

135.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarves on ette nähtud eraldised puude olemasolu kinnitava kontrolli kulude katteks, tagamaks, et ühenduse toetus oleks kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 23, ning nõuab, et neid eelarve eraldisi kasutataks nõuetekohaselt ja jälgitaks järjepidevalt;

136.  kutsub nõukogu üles tegema kõik võimaliku, et rakendada põhiõigust tervisele, mis puudutab valu vaigistamist ning opioidanalgeetikumide kättesaadavust, märkides, et Rahvusvaheline Narkootiliste Ainete Kontrollinõukogu on palunud rahvusvahelisel üldsusel edendada valuvaigistite väljakirjutamist tingimusel, et tunnustatud rahvusvahelised ja riigisisesed järelevalveasutused, näiteks riikide valitsused ja ÜRO eriasutused, teostavad selle üle ranget kontrolli, eriti vaestes riikides, kuna enam kui 150 riigis tegeletakse valu vaigistamisega tõsiselt ebapiisavalt;

137.  mõistab tingimusteta hukka igasuguse laste ekspluateerimise, nii seksuaalse ekspluateerimise, sealhulgas lapspornograafia ja lastega seotud seksiturismi, kui ka kohustusliku töö, samuti kõik inimkaubanduse vormid; palub komisjonil ja liikmesriikidel tunnistada tuhandete tänavalaste ja kerjama sunnitud laste probleeme kui tõsist sotsiaalset ja inimõigustealast probleemi ning palub neil võtta meetmed kõnealuste probleemide lahendamiseks ja kutsub liikmesriike üles kehtestama mõjutusvahendid nende vastu, kes vastutavad kerjama sunnitud laste olukorra halvenemise eest;

138.  soovitab komisjonil tungivalt jätkata ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamist Euroopa ja kohalikes ettevõtetes; palub nõukogul informeerida parlamenti ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste eriesindaja igasugusest tagasisidest, mis selgitab ettevõtete sotsiaalse vastutuse, rahvusvaheliste korporatsioonide ja teiste äriettevõtete vastutavuse standardeid inimõiguste osas;

139.  möönab, et sisserändepoliitika on saanud ELi sise- ja välispoliitika päevakorras esmatähtsaks ning et EL on püüdnud oma tekstides sisserännet ja arengut siduda ja tagada sisserändajate põhiõiguste austamist; tunnistab siiski, et kohapealne tegelikkus erineb nendest tekstidest; rõhutab, et ebaseaduslike sisserändajate tagasivõtmise lepinguid tuleb sõlmida kolmandate riikidega, kellel on olemas õiguslik ja institutsiooniline mehhanism oma kodanike tagasivõtmisega tegelemiseks ja nende õiguste kaitsmiseks;

140.  kutsub nõukogu üles tagama, et põgenike, varjupaigataotlejate ja ümberasujate õigused oleksid tegelikkuses täielikult austatud, kui edendatakse koostööd kolmandate riikidega sisserände ja varjupaiga küsimustes; rõhutab, et selles valdkonnas tuleks inimõiguste austamise järelevalveks kasutada eelkõige Euroopa naabruspoliitika süsteemi; kutsub nõukogu ja komisjoni üles veenduma, et politseikoostöö raames ebaseadusliku sisserände takistamiseks tehakse kõik mis võimalik tagamaks, et kolmandate riikide politsei- ja õigusorganid austaksid inimõigusi, ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama, et ei toetataks politsei- ja õigusorganeid nendes riikides, kus pannakse toime raskeid ja süstemaatilisi inimõiguste rikkumisi ja/või kes ei esita aruandeid vastavate rahaliste vahendite kasutamise kohta;

141.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles esitama rahvusvahelisel tasandil Euroopa Liidu poolt algatusi võitluseks tagakiusamise ja diskrimineerimise vastu seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel, näiteks edendades resolutsiooni vastuvõtmist selles küsimuses ÜRO tasandil ja eraldades toetusi valitsusvälistele organisatsioonidele ja osalistele, kes edendavad võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist; mõistab hukka tõsiasja, et paljudes riikides on homoseksuaalne käitumine kriminaalkorras karistatav, et Iraanis, Jeemenis, Mauritaanias, Saudi Araabias, Sudaanis, Araabia Ühendemiraatides ja osas Nigeeriast on homoseksuaalsus surmanuhtlusega karistatav, et 77 riigis kehtivad seadused, mis võimaldavad riigi ametivõimudel samasoolistega seksuaalsuhetes olevaid isikuid taga kiusata ja vangi mõista, ning et mitmetes riikides, näiteks Bangladeshis, Burkina Fasos, Indias (kus karistusseadustiku asjaomaste sätete üle teostatakse praegu kohtulikku läbivaatust), Keenias, Malaisias, Malawis, Nigeerias, Pakistanis, Sierra Leones, Zambias, Tansaanias ja Ugandas kehtivad seadused, mis võimaldavad mõista kuni 10 aasta pikkuseid vanglakaristusi; toetab täielikult Yogyakarta põhimõtteid rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate õigusaktide kohaldamise kohta seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi suhtes; nõuab tungivalt, et liikmesriigid annaksid varjupaika isikutele, keda ähvardab nende päritolumaal tagakiusamine seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi tõttu;

142.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama, pidades silmas 2009. aastaks kavandatud ÜRO Narkootikumide ja Kuritegevuse Büroo ministrite kohtumist, et rahvusvahelistele organisatsioonidele, näiteks ÜRO organisatsioonidele ebaseadusliku narkootikumide leviku tõkestamiseks eraldatavaid rahalisi vahendeid ei kasutataks kunagi otseselt ega kaudselt julgeolekuorganite toetamiseks riikides, kus pannakse toime raskeid ja süstemaatilisi inimõiguste rikkumisi või kus kehtib narkootikumidega seotud kuritegude eest surmanuhtlus; nõuab ka, et ÜRO narkootikumide komisjoni eelseisva istungjärgu puhul koostataks dokument, mis annaks igakülgse ja üksikasjalise ülevaate Euroopa Liidu liikmesriikides inimõiguste ja narkopoliitika valdkonnas rakendatud parimatest tavadest;

143.  rõhutab veel kord, kui tähtis on, et Euroopa Liidu sisepoliitika edendaks rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate õigusaktide järgimist, ning et liikmesriikide õigusloome oleks muu hulgas kooskõlas ka Genfi konventsioonide ja nende lisaprotokollidega, piinamisevastase konventsiooniga, genotsiidikonventsiooniga ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudiga; tervitab mõnedes liikmesriikides universaalse kohtualluvuse kohaldamisel tehtud edusamme; püüdes sise- ja välispoliitikat veelgi lähendada, julgustab nõukogu ja komisjoni ning liikmesriike kaasama Euroopa Liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arendamisse ka võitluse karistamatuse vastu raskete rahvusvaheliste kuritegude eest;

144.  väljendab veel kord oma muret Interneti sisu piirangute, nii selle leviku piiramise kui ka informatsiooni saamise piiramise üle valitsuste poolt, kuna see ei ole täiesti kooskõlas sõnavabaduse tagamisega; palub sellega seoses nõukogul ja komisjonil koostada ühenduse reeglid kolmandate riikidega kauplemise kohta, mis puudutab tarkvara, riistvara ja muid selliseid tooteid, mille ainus otstarve on teostada järelevalvet ja piirata juurdepääsu Internetile viisil, mis ei ole kooskõlas sõnavabadusega, ning mis puudutab selliste kaupade importi ja eksporti, välja arvatud kaubad, mille ainus otstarve on kaitsta lapsi; on seisukohal, et sama peaks kehtima ka järelevalve- ja/või sõjalise tehnika kohta seoses riikidega, kus rikutakse süstemaatiliselt inimõigusi; nõuab ka konkreetsete lahenduste leidmist, hoidmaks ära olukorda, kus Euroopa äriettevõtted varustavad sellised riike isikuandmetega, mida võidakse kasutada nende õiguste, eriti sõnavabaduse rikkumiseks;

Euroopa Parlamendi sekkumiste tõhusus inimõiguste küsimuses

145.  palub nõukogul osaleda kiireloomuliste resolutsioonide aruteludes ning nõuab, et inimõiguste allkomisjonile antaks konstruktiivsem roll kiireloomuliste teemade valimise läbipaistvate ja järjekindlate kriteeriumide väljatöötamisel;

146.  soovitab tõlkida inimõiguste teemalised resolutsioonid ja teised võtmetähtsusega dokumendid keeltesse, mida räägitakse piirkondades, mida vastav dokument käsitleb, eriti nendesse keeltesse, mille kasutamist inimõigusi rikkuvad valitsusasutused ei tunnista;

147.  kahetseb sügavalt, et Birma ja Kuuba ametivõimud lükkasid tagasi parlamendi taotluse anda nõusolek delegatsiooni saatmiseks külastama endiseid Sahharovi preemia laureaate; on seisukohal, et parlament peaks lihtsustama Sahharovi preemia laureaatide võrgustiku loomist, korraldades regulaarseid kohtumisi parlamendis;

148.  tuletab parlamendi delegatsioonidele meelde, et nad peaksid süstemaatiliselt lülitama oma kolmandate riikide visiitide päevakorda ka parlamentidevahelise arutelu inimõiguste olukorra teemal;

149.  tunnustab oma ajutise komisjoni tööd, mis moodustati uurimaks Euroopa riikide väidetavat kasutamist CIA poolt vangide transportimise ja ebaseadusliku vahi all hoidmise eesmärgil, ning selle komitee aruannet, mille põhjal koostatud resolutsiooni võttis parlament vastu 14. veebruaril 2007. aastal[26]; kutsub liikmesriike üles tegutsema üheskoos kõikidel tasanditel, et paljastada ja mõista hukka erakorralisi üleviimisi nüüd ja edaspidi; kutsub sellega seoses volinik Frattinit üles esitama Euroopa Parlamendile aruande vastuste kohta parlamendi 23. juuli 2007. aasta kirjale, mis saadeti Poola ja Rumeenia valitsusele, nõudes üksikasjalikku teavet mõlemas riigis toimunud uurimiste tulemuste kohta, ja kõikidele ELi liikmesriikidele saadetud nende vastavaid terrorismivastaseid õigusakte käsitleva küsimustiku tulemuste kohta, nagu teatati täiskogu istungil 2007. aasta septembris;

°

°         °

150.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜROle, Euroopa Nõukogule, Euroopa Koostöö- ja Julgeolekuorganisatsioonile ning käesolevas resolutsioonis nimetatud riikide valitsustele.

• [1]  Nõukogu dokument 13288/1/07.
• [2]  Vt käesoleva resolutsiooni lisa.
• [3]  EÜT C 379, 7.12.1998, lk 265; EÜT C 262, 18.9.2001, lk 262; EÜT C 293 E, 28.11.2002, lk 88; ELT C 271 E, 12.11.2003, lk 576;
• [4]  ELT C 311, 9.12.2005, lk 1;
• [5]  ELT C 303, 14.12.2007, lk 1.
• [6]  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3; ELT L 209, 11.8.2005, lk 27.
• [7]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0235.
• [8]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0065.
• [9]  ELT C 290 E, 29.11.2006, lk 107.
• [10]  ELT C 250 E, 25.10.2007, lk 91.
• [11]  ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 775.
• [12]  EÜT C 77 E, 28.3.2002, lk 126.
• [13]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0381.
• [14]  ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 879.
• [15]  ELT C 327, 23.12.2005, lk 4.
• [16]  2007. aasta juuni seisuga.
• [17]  Osales üle 140 kodanikuühiskonna esindaja ja 138 riigi (kellest 94 on Oslo deklaratsiooni või Oslo protsessi heaks kiitnud).
• [18]  ELT L 150, 18.6.2003, lk 67.
• [19]  Seisuga 13. märts 2008 ei olnud Rooma statuuti veel ratifitseerinud 87 riiki: Alžeeria, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Armeenia, Aserbaidžaan, Bahama, Bahrein, Bangladesh, Belau, Bhutan, Brunei, Cabo Verde, Cōte d’Ivoire, Egiptus, Ekvatoriaal-Guinea, Eritrea, Etioopia, Filipiinid, Grenada, Guatemala, Guinea-Bissau, Haiti, Hiina, India, Indoneesia, Iraan, Iraak, Iisrael, Jamaica, Jeemen, Kamerun, Kasahstan, Katar, Kiribati, Korea Rahvademokraatlik Vabariik, Kuuba, Kuveit, Kõrgõzstan, Laos, Liibanon, Liibüa, Madagaskar, Malaisia, Maldiivid, Maroko, Mauritaania, Mikroneesia Liiduriigid, Moldova, Monaco, Mosambiik, Myanmar/Birma, Nepal, Nicaragua, Oman, Pakistan, Paapua Uus-Guinea, Rwanda, Saint Lucia, Sao Tome ja Principe, Saudi Araabia, Seišellid, Singapur, Saalomoni Saared, Salvador, Somaalia, Sri Lanka, Sudaan, Suriname, Svaasimaa, Süüria, Tai, Togo, Tonga, Tšiili, Tšehhi Vabariik, Tuneesia, Tuvalu, Türgi, Türkmenistan, Ukraina, USA, Usbekistan, Valgevene, Vanuatu, Vene Föderatsioon, Vietnam, Zimbabwe.
• [20]  http://www.justicerapidresponse.org/Documents1/JRR_NY_NOV07_FinalOutcomeDocument.pdf
• [21]  10. jaanuari 2008. aasta seisuga on Hispaania, Itaalia, Läti ja Poola protokolli nr 13 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni juurde surmanuhtluse igas olukorras kaotamise kohta allkirjastanud, kuid mitte ratifitseerinud.
• [22]  Allakirjutanud (2007. aasta detsembri seisuga): Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Küpros, Leedu, Luksemburg, Malta, Prantsusmaa, Portugal, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani. (Üksnes kaks riiki – Albaania ja Argentiina – on ratifitseerinud konventsiooni, mille jõustumiseks on vajalik 20 ratifitseerimist.)
• [23]  Lapse õiguste konventsiooni vabatahtlik protokoll, mis käsitleb laste müüki, lapsprostitutsiooni ja -pornograafiat (seisuga november 2007): ei ole ratifitseerinud Iirimaa, Kreeka, Luksemburg, Malta, Saksamaa, Soome, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik.
  Lapse õiguste konventsiooni vabatahtlik protokoll, mis käsitleb laste osalemist relvastatud konfliktides (seisuga oktoober 2007): ei ole ratifitseerinud Eesti, Kreeka, Madalmaad ja Ungari; ei ole ratifitseerinud ega ka allkirjastanud Küpros.
• [24]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0064.
• [25]  eelkõige Mutabar Tadjibaeva, inimõigusteorganisatsiooni Plamennoe Serdtse esimees, ning 12 inimõiguste kaitsjat: Saidjahon Zainabitdinov, Nosim Isakov, Norboi Kholjigitov, Abdusattor Irzaev, Habibulla Okpulatov, Azam Formonov, Alisher Karamatov, Mamarajab Nazarov, Dilmurad Mukhiddinov, Rasul Khudainasarov, Bobumurod Mavlanov ja Ulugbek Kattabekov.
• [26]  ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 309.

ANNEX I

A) INDIVIDUAL CASES RAISED BY THE EUROPEAN PARLIAMENT BETWEEN JANUARY AND DECEMBER 2007

THE SAKHAROV PRIZE 2007

The Winner of the SAKHAROV PRIZE 2007:	Salih Mahmoud OSMAN
SHORTLISTED NOMINEES	BACKGROUND
Mrs Zeng JINYAN Mr Hu JIA	Chinese human rights defenders. He is an AIDS and environmental activist. She is a cyber-dissident reporting daily on her blog examples of human rights abuses in China. He has been under house arrest and is currently detained. A letter of concern was sent.
Salih Mahmoud OSMAN	Human rights attorney working with the Sudan Organization against torture, providing free legal representation for many victims of Sudan's civil war and human rights abuses.
Anna POLITKOVSKAYA	Russian journalist and human rights activist known for her opposition to the Chechen conflict. She was shot dead on 7 October 2006.

COUNTRY	NAME	BACKGROUND	ACTION TAKEN BY PARLIAMENT
Angola	Sarah Wykes	She is an activist of Global Witness. She held an important presentation in the hearing of the ACP-EU JPA Political Affairs Committee on 14 September 2006. On 18 February 2007, while conducting research, Dr Wykes was arrested in Angola and charged with espionage. She has been released on bail.	A letter of concern was sent on 14 May 2007.
Bangladesh	Sigma Huda	The renowned Bangladeshi lawyer, human rights activist and UN Special Rapporteur on Trafficking in Persons was convicted in July 2007 and sentenced to 3 years in prison on charges of bribery and corruption.	In its resolution adopted on 6 September 2007, the European Parliament raised concerns about the conditions under which she was imprisoned and urged the Bangladeshi authorities to provide Ms Huda with all the necessary medical treatment and help required by her health condition and to respect her rights to receive visits from her family and friends in prison. On 17 July 2007, UN Secretary-General Ban-Ki Moon called on the Bangladeshi authorities to fully respect Ms Huda's fundamental rights.
	Sheikh Hasina, Khaleda Zia, Moudud Ahmed	Three former Prime ministers detained or charged (among over 160 political leaders and with more then 100000 civilians) due to repressive measures (including a ban on all political activity) introduced by the military-backed Caretaker Government to end corruption. On 27 August 2007 the Supreme Court overturned a High Court sentence for the release on bail of the former Prime Minister and Awami League president Sheikh Hasina, who has been imprisoned since 16 July 2007. The former Prime Minister Khaleda Zia and her son were arrested on 3 September 2007 in Dhaka on allegations of corruption.	In its resolution adopted on 6 September 2007, the European Parliament raised concerns about the arrest and justification for ongoing detention of Awami League president Sheikh Hasina, arrested on 16 July 2007 and charged with extortion, and of Bangladesh Nationalist Party president Khaleda Zia, charged with corruption. The Parliament called on the Bangladeshi authorities to conduct the trial in a transparent way and according to the rule of law and, more particularly, called on the government to base its anti-corruption campaign solely on facts relevant in the context of criminal proceedings concerning corruption.
	Anwar Hossain, Harun Ur Rashid, Saidur Rahman Khan, Abdus Sobhan	Members of the teachers' association Shikkhok Samity who have been arrested subsequent to the students' and teachers' unrest which erupted in August 2007 at Dhaka university.	In its resolution adopted on 6 September 2007, the European Parliament called for their immediate release.
Burma (Myanmar)	Aung San Suu Kyi	The National League for Democracy (NLD) leader, Nobel Peace Prize Laureate and Sakharov Prize winner has spent 11 of the last 17 years under house arrest.	In its resolutions adopted on 21 June, 6 September and 27 September 2007, the European Parliament called for the immediate release and full freedom of movement and expression of Aung San Suu Kyi. In its resolution adopted on 27 September 2007, the European Parliament: - demanded the immediate and unconditional release of all those who have been arrested since the protests began on 19 August 2007, - utterly condemned the brutal response by the Burmese authorities to the peaceful demonstrations began on 19 August 2007 and expresses its horror at the killing of peaceful protestors, - reiterated its calls for the cessation of the current illegitimate constitutional process, and its replacement by a fully representative National Convention including the National League for Democracy and other political parties and groups. In its resolution adopted on 21 June 2007, the European Parliament insisted on the immediate release of U Win Tin and all political prisoners – estimated to number over 1200 – held by the SPDC. A special session of the Human Rights Council was held on Myanmar at the initiative of the EU, in October 2007.
	Min Ko Naing, Ko Ko Gyi	Leaders of the 88 Generation Students, Min Ko Naing, has already spent 16 years in prison, and Ko Ko Gyi, 15 years.
	U Win Tin	A 77-year old journalist detained as a political prisoner for almost two decades now for writing a letter to the UN on the ill-treatment of political prisoners and the poor conditions in which they are held.
	Burmese Buddhist monks	With ten of thousands of other peaceful demonstrators protested as of 19 August 2007 against the anti-democratic and repressive regime in Burma and many of them were arrested.
	Rawang Nang, Chinlai Nin Ram, Nanghkyi Hkaw Dang, Pu Ram	The four girls, aged between 14 and 16 years, were gang-raped by army officers and then arrested.	A letter of concern was sent on 10 April 2007.
Cambodia	Hy Vuthy	President of the Free Trade Union of Workers in the Kingdom of Cambodia (FTUWKC) at the Suntex garment factory was shot dead on 24 February 2007.	In its resolution adopted on 15 March 2007, the European Parliament condemned the killing of Hy Vuthy and all other acts of violence against trade unionists and urged the Cambodian authorities to launch an urgent, impartial and effective investigation into the murders of Hu Vuthy, Chea Vichea, Ros Sovannarith and Yim Ry, to make the findings public and to bring the persons responsible to justice. The Parliament called on the authorities to give Born Sammang and Sok Sam Oeum a prompt retrial which complies with international standards.
	Chea Vichea	FTUWKC President, was shot dead on 22 January 2004.
	Ros Sovannarith	FTUWKC President at the Trinunggal Komara factory; was murdered on 7 May 2004.
	Born Sammang	They were arrested for the alleged murder of Chea Vichea and later convicted and sentenced to 20 years’ imprisonment despite the lack of any credible evidence against them.
	Sok Sam Oeun
China	Yang Maodong	This writer was imprisoned.	In its resolution adopted on 13 December 2007, the European Parliament called on the Chinese authorities: - to allow an independent body to have access to Gedhun Choekyi Nyima, the Panchen Lama of Tibet, and his parents, as requested by the UN Committee on the Rights of the Child, and - to release the writer Yang Maodong and the other 50 cyber-dissidents and web users imprisoned in China.
	Gedhun Choekyi Nyima	Panchen Lama of Tibet.
	Ismail Semed	Uyghur political prisoner and activist in support of Uyghurs’ human rights was executed on the morning of 8 February 2007 in Urumchi.	A letter of concern was sent on 27 March 2007.
	Bu Dongwei	He was sentenced to two and a half years of forced labour for being a Falun Gong practitioner.	On 28 February, the European Parliament called for his release.
	Guo Feixiong	Human rights defender, he was arrested on 30 September 2006 with charges of illegal business activity.	A letter of concern was sent on 5 June 2007.
	Zhang Lianying	She was beaten into a coma on 20 March 2007. She has been detained at the Beijing Women´s Labor Camp since 14 June 2005 simply because she is an adherent of the Falun Gong. Her recent beating is very likely to be linked to the fact that her husband, Mr Niu Jinping, met Mr Edward McMillan-Scott, Vice-President of the European Parliament, in China during his visit in May 2006 in order to brief him on the plight of his wife and other Falun Gong practitioners held and often tortured in prisons.	In two letters of concern of 21 May 2007 the President of the European Parliament urged the Commission and the Council to raise these individual cases in all discussions with the Chinese authorities and in particular at the forthcoming round of the EU Human Rights Dialogue with China in Berlin on 14-15 May 2007.
	Cao Dong	Another Falun Gong practitione. He also met Vice-President McMillan-Scott in May 2006. Following the meeting, he was abducted by the Chinese police and his location remained unknown for several months. On 8 February 2007 he was sentenced to five years of imprisonment.
	Yoo Sang-Joon	North Korean refugee residing in China and facing trial in Inner Mongolia. There were fears that, after his trial, he may have been deported to North Korea where he was likely to face execution.	A letter of concern was sent to the Chinese authorities on 26 November 2007.
	Chen Tao	Farmer in Sichuan province, executed in mid-2006.	A letter of concern was sent to the Chinese authorities on 23 January 2007.
Congo-Brazaville	Guy Yombo	He was murdered on 23 January 2007 in a police station of Brazzaville.	A letter of concern was sent on 10 April 2007.
	Christian Mounzéo, Brice Mackosso	Human rights defenders, coordinators of the campaign "Publiez Ce Que Vous Payez" condemned to one year of prison.	A letter of concern was sent on 10 April 2007.
Côte d'Ivoire	Guy-André Kieffer	French Canadian journalist. He was kidnapped on 16 April 2004 in Cote d'Ivoire.	A letter of concern was sent on 1 June 2007.
Cuba	Damas de Blanco	2005 Sakharov Prize laureates.	In its resolution adopted on 21 June 2007, the European Parliament urged the Cuban authorities immediately to allow the Damas de Blanco to leave the island so that they can accept the Parliament's invitation in order to receive the Sakharov Prize in person.
	Oswaldo Payá Sardiñas	2002 Sakharov Prize laureate.	In its resolution adopted on 21 June 2007, the European Parliament renewed its invitation and demanded that the Cuban authorities permit him to travel to Europe so that he could address the European institutions.
Egypt	Wasfi Sadek Ishaq, Karam Klieb Endarawis	Two young Copts murdered on 3 October 2007.	In its resolution adopted on 15 November 2007 on Christian communities, the European Parliament expressed concerns about these murders.
	Karim Amer	Abd al-Karim Nabil Suleiman, better known by his pen name Karim Amer, who was condemned to nine years in prison due to the fact that he had posted articles criticizing Islam.	A letter of concern was sent on 15 February 2007.
	Ayman Nour	According to information received, he was mistreated by the police.	A letter of concern was sent on 22 May 2007 and on 05 July 2007.
	Mohammed Ahmed Hegazy	His freedom of religion was not respected, and his right to life and security of person was threatened, as well as that of his wife.	A letter of concern was sent on 10 September 2007.
	Association for Human Rights Legal Aid	This NGO was dissolved by a decree of the Governor of Cairo in September 2007.	A letter of concern was sent on 20 December 2007.
Ethiopia	Hailu Shawel, Professor Mesfin Woldemariam, Dr Yacob Hailemariam, Dr Berhanu Nega, Ms Birtukan Mideksa	On 11 June 2007, among 38 senior opposition figures, the following human rights defenders were found guilty of charges related to mass protests following disputed elections two years ago: Hailu Shawel, President of the Coalition for Unity and Democracy, Professor Mesfin Woldemariam, former Chair of the Ethiopian Human Rights Council, Dr Yacob Hailemariam, UN Special Envoy and former Prosecutor of the International Criminal Tribunal for Rwanda, Dr Berhanu Nega, Mayor-elect of Addis Ababa, and Ms Birtukan Mideksa, former judge. All of them were declared "prisoners of conscience" by Amnesty International.	In its resolution adopted on 21 June 2007, the European Parliament: - deplored this decision and condemned the fact that this occurred without defence proceedings in a judicial process that did not respect international standards, - urged the Ethiopian Government to promptly investigate the incidents involving students in Dembi Dollo and Ghimbi and to hold those responsible accountable (in January 2007 police forces allegedly beat and severely injured students in the towns of Dembi Dollo and Ghimbi, causing the death of three of them, and detained between 30 and 50 students), - condemned the arrests of independent journalists and asks the Ethiopian Government to guarantee freedom of the press.
	Etenesh Yiman	This wife of an opposition candidate, was shot down outside her house in front of her children
	Serkalem Fasil	This journalist was six months pregnant when she was arrested. She was denied adequate medical care.	In its resolution adopted on 21 June 2007, the European Parliament welcomed the release of 28 defendants on 10 April 2007, including seven journalists, one of whom was Serkalem Fasil.
Georgia	Sozar Subari	Georgian police troops used excessive force while trying to disperse anti-government demonstrations, among them Georgian Public Defender Mr Sozar Subari, on 7 November 2007 in Tbilisi and on 8 November 2007 in Batumi.	A letter of concern was sent on 4 November 2007.
Guatemala	Eduardo José D'Aubuisson Munguía, William Rizziery Pichinte Chávez, José Ramón González Rivas, Gerardo Napoleón Ramírez	Three Members of the Central American Parliament, the Salvadoreans Eduardo José D'Aubuisson Munguía, William Rizziery Pichinte Chávez and José Ramón González Rivas, as well as their driver, Gerardo Napoleón Ramírez, were brutally murdered as they were driving towards the PARLACEN plenary meeting. Their charred and abandoned corpses were found near Guatemala City.	In its resolution adopted on 15 March 2007, the European Parliament expressed its total repudiation of all the murders concerned and expected the Guatemalan government to guarantee full independence, liberty and security to the Guatemalan judicial authorities in their investigation of these crimes.
	Pedro Zamora	Trade unionist in Puerto Quetzal killed in 2007.
INDIA	Taslima Nasreen	Ms Nasreen, Sakharov Prize 1994, was threatened to death for publishing a novel "the shame" harshly contested by Islamic fundamentalists. She had to leave the Indian state of western Bengal where she used to live. In 2008, her visa for India was extended. She remains under threat.	A letter of concern was sent on 29 November 2007 and again on 04 February 2008.
Iraq	Father Pius Afas, Father Mazen Ishoa	Two Catholic priests kidnapped on 14 October 2007.	In its resolution adopted on 15 November 2007 on Christian communities, the European Parliament raised concerns at the recent violent events in Iraq.
	Zuhair Youssef Astavo Kermles, Luay Solomon Numan	Two Assyrian Christian members of the organisation National Union of Bet-Nahrin assassinated on 28 June 2007.
	P. Ragheed Ganni	On 3 June 2007, this Chaldean priest and three deacons who were his assistants were murdered.
	Samar Sa'ad 'Abdullah, Wassan Talib, Zeynab Fadhil, Liqa' Qamar	Iraqi young women sentenced to death penalty.	A letter was sent to appeal for a pardon or commutation of sentences on 23 February 2007.
Iran	Jafar Kiani	On 5 July 2007, he was executed by stoning in the village of Aghche-kand (Qazvin Province).	In its resolution adopted on 25 October 2007, the European Parliament: - strongly condemned the execution by stoning of Mr Jafar Kiani, called on the Iranian authorities to implement their declared moratorium on stoning and demanded that the Islamic Penal Code of Iran be reformed in order to abolish stoning, - called on the Iranian authorities to unconditionally release all prisoners of conscience, notably the journalists Emaddedin Baghi, Ako Kurdnasab, Ejlal Ghavami, Mohammad Sadegh Kaboudvand, Said Matinpour, Adnan Hassanpour, Abdolvahed Botimar, Kaveh Javanmard and Mohammad Hassan Fallahieh, the unionists Mansour Osanlou, Ebrahim Madadi and Mahmoud Salehi, and the students Ehsan Mansouri, Majid Tavakoli and Ahmad Ghassaban, - condemned the arrest and imprisonment of human rights defender Dr Sohrab Razzaghi on 24 October 2007 and called for his immediate and unconditional release, - proposed to restart the EU-Iran Human Rights Dialogue, which has been interrupted since June 2004. The Presidency on behalf of the EU made two declarations on 25 May 2007 and 3 August 2007 concerning the death sentence imposed on Sian Paymard, Adnan Hassanpour, Abdolvahed "Hiva" Botimar, Mr Ali Mahin Torabi and the imminent execution of Mr Behnam Zare.
	Sian Paymard, Adnan Hassanpour, Abdolvahed "Hiva" Botimar, Mr Behnam Zare, Mr Ali Mahin Torabi	Death sentence imposed on Sian Paymard, Adnan Hassanpour, Abdolvahed "Hiva" Botimar, Ali Mahin Torabi and imminent execution of Mr Behnam Zare. These journalists – Adnan Hassanpour and Abdolvahed Botimar – have been sentenced to death.
	Mansour Osanlou, Ebrahim Madadi, Mahmoud Salehi	Arrests of renowned trade union leaders due to the increase of the repression of the trade union movement: Mansour Osanlou, president of the Syndicate of Workers of Tehran and Suburbs Bus Company (SWTBC), and his deputy, Ebrahim Madadi, as well as Mahmoud Salehi, former President of the Bakery Workers' Union.
	Emaddedin Baghi, Ako Kurdnasab, Ejlal Ghavami, Mohammad Sadegh Kaboudvand, Said Matinpour Adnan Hassanpour, Abdolvahed Botimar, Kaveh Javanmard Mohammad Hassan Fallahieh	Journalists and prisoners of conscience.
	Ehsan Mansouri, Majid Tavakoli, Ahmad Ghassaban	Students and prisoners of conscience.
	Dr Sohrab Razzaghi	Human rights defender arrested and imprisoned on 24 October 2007.
	Rasool Ali Mezrea	Iranian asylum-seekers who have been sent back to Iran by third countries run severe risks of persecution, as shown by the recent case of Rasool Ali Mezrea, a member of the Al Ahwaz Liberation Organisation, who is threatened with execution after having been forcibly returned from Syria, despite his status as a recognised UNHCR refugee.
	Mohammad Hassan Talebi, Mohammad Hossein Jaafari, Vahid Shokoohi Nia	Iranian asylum seekers persecuted on the basis of their sexual orientation and threatened to be expelled from Greece.	In its resolution adopted on 25 October 2007, the European Parliament called on the EU Member States to refrain from expulsions of Iranian asylum-seekers, including those persecuted on the basis of their sexual orientation, and called on Greece not to return Mohammad Hassan Talebi, Mohammad Hossein Jaafari and Vahid Shokoohi Nia to Iran.
	Majed Albughbish, Raisan Sawari, Ghassem Salamat, Mohammad Jaab Pour, Abdulamir Farjallah Jaab, Alireza Asakreh, Khalaf Derhab Khudayrawi, Alireza Asakreh, Malek Banitamim, Ali Matouri Zadeh	On 14 February 2007, the Iranian authorities executed three men in the Southern province of Khuzistan: Majed Albughbish, Raisan Sawari, and Ghassem Salamat. Mohammad Jaab Pour, Abdulamir Farjallah Jaab, Alireza Asakreh and Khalaf Derhab Khudayrawi were executed on 24 January 2007 and Alireza Asakreh, Malek Banitamim and Ali Matouri Zadeh were executed on 19 December 2006.	On 7 March 2007, the European parliament strongly condemned these acts.
Kyrgyz Republic	Ramazan Dyryldaev	The Office of the Kyrgyz Committee for Human Rights (KCHR) was burnt out while its Chairman was attacked on 12 and 13 September.	A letter of concern was sent on 2 October 2007
	Alisher Saipov	Kyrgyz journalist of Uzbek origin. He was shot to death on 24 October 2007 in the Kyrgyz city of Osh.	A letter of concern was sent on 31 October 2007.
Lebanon	Rafik Hariri	Former Lebanese Prime Minister assassinated.	In its resolution adopted on 12 July 2007, the European Parliament welcomed the UN Security Council resolution setting up the international tribunal to try those responsible for the assassination of Rafik Hariri.
Libya	Kristiana Vulcheva, Nasya Nenova, Valentina Siropulo, Valya Chervenyashka, Snezhana Dimitrova, Ashraf al-Haiui	Five Bulgarian nurses and a Palestinian doctor sentenced to death by the Libyan Criminal Court of 19 December 2006 who spent eight years in prison. They were released in July 2007 and received in plenary in the EP (Strasbourg) on November 2007.	In its resolution adopted on 18 January 2007, the European Parliament condemned the verdict of the Libyan Criminal Court.
Mexico	Hester Van Nierop, Brenda Susana Margaret Searle	Two Dutch citizens victims of "feminicide" in 1998 and 2001.	In its resolution adopted on 11 October 2007, the European Parliament stated that the convicted perpetrators were sentenced to 33 and 39 years imprisonment respectively on 26 February 2007. The sentence is the subject of a pending appeal.
Morocco	El Ghalia Djimi	A human rights defender and the Vice-President of the ASVDH (Association Sahraouie des Victimes des Violations Graves des Droits Humains Commises par l`Etat Marocain). She was limited in her right to free movement and freedom of expression.	Ms. Djimi was invited to the European Parliament in April 2007. A letter of concern was sent on 13 November 2007.
	Brahim Sabbar, Ahmed Sbai, Mohamed Tahlil	These members of the ASVDH (Association Sahraouie des Victimes des Violations Graves des Droits Humains Commises par l`Etat Marocain) were imprisoned.	A letter of concern was sent on 13 November 2007.
Occupied Palestinian Territories	Alan Johnston	BBC journalist who was abducted at gunpoint on 12 March 2007 while returning home in Gaza City.	In its resolution adopted on 26 April 2007, the European Parliament called for Mr Johnston to be immediately and unconditionally released unharmed and returned to safety. In its resolution adopted on 12 July 2007 on the Middle East, the European Parliament welcomed the release of the BBC journalist.
	Gilad Shalit	Israeli corporal imprisoned.	In its resolution adopted on 12 July 2007, the European Parliament stressed that a series of confidence-building measures should be taken by both Israelis and Palestinians including the immediate release of all imprisoned Palestinian former ministers, legislators and mayors and the Israeli caporal Gilad Shalit.
	Eldad Regev Ehud Goldwasser	Two abducted Israeli soldiers.	In its resolution adopted on 12 July 2007, the European Parliament called for a sign of life from these two soldiers to be given by their kidnappers and called for their immediate release.
	Rami Khader Ayyad	Owner of a Christian library murdered on 7 October 2007.	In its resolution adopted on 15 November 2007 on Christian communities, the European Parliament deplored this murder.
Pakistan	Benazir Bhutto	Leader of the Pakistan Peoples Party (PPP), assassinated on 27 December 2007.	In its resolution adopted on 15 November 2007, the European Parliament: - raised concerns about the arrest of more than 3 000 citizens, including leaders of political parties, lawyers, journalists, human rights activists and representatives of civil society. The Parliament demanded that the house arrest of Benazir Bhutto, leader of the PPP, of Asma Jahangir, Chair of the independent Human Rights Commission and UN special rapporteur on freedom of religion or belief, and of I.A. Rehman, the founder of that organisation, be put to an immediate end. The Parliament was alarmed that a detention order remained in place against Hina Jilani, the UN Special Representative of the Secretary General on Human Rights Defenders. - demanded that judicial independence be restored by reinstating the judiciary, demanded the immediate release of all representatives of the ban associations who have been arrested after peaceful street protests and denounced in particular the unlawful house arrest of Chief Justice Chaudhry (already raised in its resolution of 12 July 2007) and the imprisonment of Aitzaz Ahsan, President of the Supreme Court Bar Association.
	Asma Jahangir	Chair of the independent Human Rights Commission and UN special rapporteur on freedom of religion or belief, was placed under house arrest. (According to information received, she is no longer under house arrest.)
	Hina Jilani	UN Special Representative of the Secretary General on Human Rights Defenders. A detention order was issued against her. (According to information received, this detention order has been dropped in the meantime.)
	I.A. Rehman	Founder of the independent human rights commission was placed under house arrest.
	Iftikhar Mohammad Chaudhry	Chief of Justice. He was placed under house arrest.
	Aitzaz Ahsan	President of the Supreme Court Bar Association. He was imprisoned.
	Arif Khan	Protestant Bishop. He was assassinated with his wife on 29 August 2007.	In its resolution adopted on 15 November 2007 on Christian communities, the European Parliament raised concerns at the recent violent events in Pakistan.
Philippines	Giancarlo Bossi	This Catholic priest was kidnapped.	In its resolution adopted on 15 November 2007 on Christian communities, the European Parliament deplored this kidnapping.
	Ms Siche Bustamante-Gandinao	A dedicated human rights activist who was killed just days after testifying to the UN Special Rapporteur on extrajudicial, summary or arbitrary executions.	In its resolution adopted on 26 April 2007, the European Parliament condemned in the strongest terms this murder and raised concerns about the lack of any police investigation concerning this important case.
Russia	Galina Kozlova	Member of the board of the Mari national organisation Mari Ušem, editor of the literary magazine Ontšõko and wife of Vladimir Kozlov, chair of the Mari Council. She was brutally attacked on 25 January and suffered head injuries resulting in concussion and severe headaches, dizziness and eyesight problems.	In its resolution adopted on 15 March 2007, the European Parliament: - strongly condemned the attack on Galina Kozlova, which has so far not led to any convictions or even arrests, and the continuing harassment of, and assaults on, activists, leading cultural figures and independent journalists in Mari El, - called on the federal and local authorities to bring the perpetrators of these acts to justice and ensure respect for freedom of expression, - called on the Commission to raise the issue of Finno-Ugric minorities in Russia, and concerns regarding the situation in Mari El, during the regular EU-Russia human rights dialogue and at the forthcoming EU-Russia Summit.
	Mikhail Khodorkovsky	The Swiss Federal Tribunal decided on 13 August 2007 that his prosecution and that of Mr Yukos by the Russian authorities was illegal and politically motivated.	In its resolutions adopted on 10 May and 14 November 2007, the European Parliament, expressed concerns over democracy and human rights in Russia, over the independence of the judiciary, as exemplified by the Yukos case, over increased control of the media, over the inability of the Russian police and judicial authorities to find those responsible for murders of journalists and over repressive measures taken against the opposition.
	Gari Kimovič Kasparov, Maria Gaidar, Stephan Stuchlik	Following a march on 14 April 2007, leaders of the United Front Civic Front, former world chess champion Gari Kimovič Kasparov and Maria Gaidar, the daughter of Russia's first post-Soviet reformist prime minister were detained. Many journalists, including ARD (German Television) correspondent Stephan Stuchlik, who tried to capture the events and disseminate them to the West, were also beaten and arrested. On 15 April 2007 another protest, albeit far smaller, organised by the same grouping, was broken up in a similar way in St Petersburg. Gari Kimovič Kasparov was detained before the protest began. Some demonstrators were arrested whilst en route to the event.	In its resolution adopted on 26 April 2007, the European Parliament: - strongly condemned the use of excessive force by the Russian anti-riot police during last weekend's peaceful demonstrations in Moscow and St Petersburg, - called on the Russian authorities to comply with their international obligations and to respect freedom of expression and freedom of assembly, - called on the Council of Europe to investigate the human rights violations that took place at these peaceful demonstrations. Gari Kimovič Kasparov was received in plenary at the European Parliament in May 2007.
Rwanda	Idesbald Byabuze Katabaruka	Professor and human rights defender. He was detained in a prison in Kigali.	A letter of concern was sent on 10 April 2007.
Saudi Arabia	A 19-year-old woman, known as 'the Qatif '	She was sentenced to 90 lashes following an incident in which she was alone in a car talking with a man who was not a close relative when she was attacked and gang-raped. The General Court of Qatif (Saudi Arabia) reviewed the sentence in November 2007 and condemned her to six months in prison and 200 lashes.	In its resolution adopted on 13 December 2007, the European Parliament: - deplored the decision taken by the General Court of Qatif to punish the rape victim, - called on the Saudi Arabian authorities to quash the sentence and drop all charges against the victim of the rape, - insisted that the Saudi Arabian Government take further steps aimed at lifting restrictions on women's rights.
	Abdul Rahman Al-Lahem	The Qatif girl's lawyer. He was banned from the courtroom and from any future representation of his client after attempts to take legal action against the Ministry of Justice for failing to provide him with a copy of the verdict concerning his client so that he could prepare an appeal. He faced a disciplinary hearing at the Ministry of Justice, where sanctions can include suspension for three years and disbarment.
	Fatima and Mansour Al-Timani	Mr Al-Lahem also defended the case of this couple, parents of two children, who were forcibly divorced in July 2007 on the request of the wife's brother, based on the argument that Fatima's tribal lineage was superior to that of her husband. Both were incarcerated for prolonged periods (months), together with their children for refusing to accept the divorce. Since then Fatima has been obliged to live in a shelter because she refuses to return to her family.
	Rizana Nafeek	A Sri Lankan domestic worker who was sentenced to capital punishment in June 2007 for the death of an infant in her custody when she was only 17 years old.
	Siti Tarwiyah Slamet, Susmiyati Abdul Fulan	Indonesian domestic workers who were beaten to death by their employing family in August 2007 while two others were critically wounded.
	Ahmadiyya Muslim Jamaat	He is suffering discrimination for his religious beliefs.	A letter requesting more information was sent on 23 January 2007.
Somalia	Isse Abdi Isse	Human rights defender. He was shot dead on 14 March 2007 in a hotel in Mogadishu.	A letter of concern was sent on 9 May 2007
Sudan	Sadia Idriss Fadul	A criminal court in the Managil province, Gazira state, central Sudan, headed by Judge Hatim Abdurrahman Mohamed Hasan, sentenced Sadia Idriss Fadul (a 22-year-old female from the Fur ethnic group, Darfur) and Amouna Abdallah Daldoum (a 23-year-old female of the Tama ethnic group, Darfur) on 13 February 2007 and 6 March 2007 respectively to death by stoning for having committed adultery. According to a letter sent by the Embassy of the Republic of the Sudan in Brussels, the death sentences were quashed.	In its resolution adopted on 24 May 2007, the European Parliament: - welcomed the quashing of the death sentences – if indeed they are confirmed by the court itself – and calls on the Sudanese Government to guarantee the physical and psychological integrity of Sadia Idriss Fadul and Amouna Abdallah Daldoum, - called on the Sudanese Government to repeal the death sentences against, and guarantee the physical and psychological integrity of, Abdelrhman Zakaria Mohamed and Ahmed Abdullah Suleiman.
	Amouna Abdallah Daldoum
	Abdelrhman Zakaria Mohamed	On 3 May 2007 the criminal court of Nyala in south Darfur sentenced them, both males aged 16, to death for hanging on murder, causing injury intentionally and robbery.
	Ahmed Abdullah Suleiman
Syria	Michel Kilo Mahmoud Issa	Michel Kilo, a militant pro-democracy writer who was arrested on 14 May 2006, mainly because of his position on the Beirut-Damascus Declaration and sentenced with Mahamoud Issa on 13 May 2007 to a three-year prison term.	In its resolution adopted on 24 May 2007, the European Parliament: - expressed its concern at the restrictions imposed on, and the charges made against, Mahmoud Issa, Fayek El Mir, Aref Dalila, Kamal al-Labwani, Anwar Al Bunni, Michel Kilo, Suleiman Al-Shamar and Khalil Hussein for exercising their democratic rights and engaging in peaceful activities, - urged the relevant Syrian bodies to reverse the abovementioned judgments, drop the charges still pending in the Military Court of Damascus and release all the above-mentioned prisoners of conscience and political prisoners.
	Suleiman Al-Shamar and Khalil Hussein	Suleiman Al-Shamar, leading member of the Democratic National Community, and Khalil Hussein, President of the Public Relations Office at the Kurd Future Trend, were sentenced to ten years" imprisonment for "weakening the national ethic" and "conspiring with a foreign country".
	Fayek El Mir and Aref Dalila	These members of various human rights organisations in Syria have been detained in solitary confinement for six years now.
	Kamal al-Labwani	Syrian security forces arrested this physician and co-founder of the Democratic Liberal Gathering, on 8 November 2005 upon his return from a trip to Europe, the United States and Egypt. He was sentenced to 12 years' imprisonment with hard labour on politically motivated charges.
	Anwar Al Bunni	A founding member of the Syrian Human Rights Organisation and a lawyer specialising in human rights issues, who was arrested on the streets of Damascus in 2006 when he was on the verge of taking up a post as the director of a human rights centre financed by the European Union. He was sentenced to five years' imprisonment for "spreading false information harmful to the state".	A letter of concern was sent on 15 February 2007.
Moldova (Transnistria)	Tudor Popa Andrei Ivantoc	They were subjected to degrading treatment and prohibited from returning to their homes.	In its resolution adopted on 12 July 2007, the European Parliament: - welcomed the release of Andrei Ivanţoc and Tudor Popa, but deplored the fact that their release by the separatist regime of Tiraspol was declared as resulting from the expiry of their term of imprisonment, and not due to the implementation of the decision of the ECHR, - condemned the fact that Andrei Ivanţoc was subjected to violence and attacks on his human dignity upon his release, as film footage taken by witnesses to his release testifies.
	Members of the Llascu Group	They were arrested and detained on charges of terrorism. This represented an illegal act of the Transnistrian separatist regime and did not meet international standards.	In its resolution adopted on 12 July 2007, the European Parliament strongly deplored the lack of respect for human rights and human dignity in Transnistria, as reflected by the trial and detention of the Ilaşcu Group, and called for the immediate and full implementation of the judgment of the ECHR of 8 July 2004 in the case of Ilaşcu.
	Valentin Besleag	A mayoral candidate in legitimate local elections in Corjova arrested on 2 June 2007.	In its resolution adopted on 12 July 2007, the European Parliament demanded the cessation of deprivation of freedom of persons for political activity; in this respect condemned the arrest on 2 June 2007 and subsequent treatment of Valentin Besleag.
Tunisia	Maître Mohamed Abbou	A lawyer and human rights defender. He was detained for publishing articles critical towards the Tunisian government.	A letter of concern was sent on 15 February 2007.
	Ousama Abbadi, Mohammed Amine Jaziri, Ramzi el Aifi,, Oualid Layouni, Mahdi Ben Elhaj, Ziad Fakraoui	They were tortured to stop them from continuing their hunger strike while in detention.	Two letters of concern were sent on 25 February 2007 to the Tunisian authorities.
	Omar Mestiri	A journalist for the on-line Newspaper Kalima. He was wrongly accused of defamation. This also led to the authorities closing the on-line Newspaper.	A letter of concern was sent on 26 July 2007 to the Tunisian authorities.
	Maître Raouf Ayadi	A renowned human rights defender. He was assaulted by the Police as he prepared to represent a group of young people indicted on terrorism charges before the tribunal of first instance of Tunis.	A letter of concern was sent on 26 July 2007 to the Tunisian authorities.
Turkey	Andrea Santoro	Father Andrea Santoro was a Catholic priest who was murdered in the Santa Maria Church in Trabzon, Turkey, where he served as a member of the Catholic church's Fidei donum missionary program.	In its resolution adopted on 24 October 2007, the European Parliament: - strongly condemned the murders of Hrant Dink, of the Christian priest Andrea Santoro, and of three Christians in Malatya, - deplored the fact that a number of people are still being prosecuted under Article 301 of the Penal Code, - strongly condemned the recent conviction of Saris Seropyan and Arat Dink under this article and urged the government and the newly elected parliament to make sure that all provisions of the Penal Code allowing for arbitrary restrictions on the expression of non-violent opinions are removed and that freedom of expression and freedom of the press are guaranteed.
	Hrant Dink	A Turkish-Armenian editor, journalist and columnist. As the editor-in-chief of the bilingual Turkish-Armenian newspaper Agos (Ակօս), he was a prominent member of the Armenian minority in Turkey. He was assassinated in Istanbul in January 2007.
	Saris Seropyan	The Turkish-Armenian journalists Saris Seropyan and Arat Dink (son of assassinated Turkish-Armenian journalist Hrant Dink) were given a one year suspended sentence for violation of article 301 of the Turkish Penal Code: 'insulting Turkishness'.
	Arat Dink
	Tilmann Geske, Necati Aydin, Ugur Yuksel	Three Christians murdered during the attacks on the Christians publishing house Zirve on 18 April 2007.	In its resolution adopted on 15 November 2007, the European Parliament noted that it was horrified by theses attacks and recalled its resolution of 24 October 2007 on EU-Turkey relations and its strong condemnation of the murders of Hrant Dink and the Catholic priest Andrea Santoro.
United States of America	Abu Omar	This Egyptian cleric had been granted asylum in Italy, was abducted in Milan on 17 February 2003, transferred from Milan to the NATO military base of Avano by car, and then flown, via the NATO military base of Ramstein in Germany, to Egypt, where he was held incommunicado and tortured.	In its resolution adopted on 14 February 2007 on the alleged use of European countries by the CIA for the transportation and illegal detention of prisoners, the European Parliament condemned extraordinary renditions.
	Abou Elkassim Britel	This Italian citizen was arrested in Pakistan in March 2002 by the Pakistani police and interrogated by US Pakistani officials, and subsequently rendered to the Moroccan authorities and imprisoned in the detention facility "Temara".
	Bisher Al-Rawi, Jamil El-Banna	Bisher Al-Rawi, an Iraqi citizen, and Jamil El-Banna, a Jordanian citizen, both residents in the United Kingdom, were arrested by Gambian authorities in Gambia in November 2002, turned over to US agents, and flown to Afghanistan and then to Guantanamo where they remain detained in the absence of a trial or any form of judicial assistance.
	Binyam Mohammed	This Ethiopian citizen and resident in the United Kingdom was held in at least two secret detention facilities, in addition to military prisons.
	Martin Mubanga	This UK citizen was arrested in Zambia in 2002 and subsequently flown to Guantanamo where he was detained and tortured for four years without trial or any form of judicial assistance and then released without charge.
	Khaled El-Masri	This German citizen was abducted on 31 December 2003 (in the Former Yugoslav Republic of Macedonia), illegally held in Skopje until January 2004 and transported to Afghanistan where he was held until May 2004 and subjected to degrading and inhuman treatment.
	Maher Arar	This Canadian Citizen was detained in the US and eventually deported to Syria under the US policy of extraordinary renditions. He claimed that he was subjected to torture while in Syrian detention.
	Ahmed Agiza, Mahammed El-Zari	Egyptian citizens, who were seeking asylum in Sweden, were expelled in December 2001. They were deported to Egypt, outside the rule of law, and were subjected to degrading treatment by US officials.
	Murat Kurnaz	This Turkish citizen resident in Germany was arrested in Pakistan in November 2001, transferred to the US units across the border in Afghanistan by the Pakistani police on no legal basis and with no judicial assistance, and finally flown to Guantanamo at the end of January 2002, whence he was released on 24 August 2006 without charge, having been tortured in all locations where he had been led.
	Mohammed Zammar	This German citizen was arrested without formal charge on 8 December 2001 at the Casablanca airport in Morocco and tortured in Morocco and Syria.
	Abdel-Halim Khafagy	This Egyptian citizen and long-term resident in Germany was probably arrested in Bosnia and Herzegovina in September 2001 on suspicion of being a terrorist and abducted to a prison on a US 'Eagle Base' military base in Tuzla where he was severely mistreated and detained under inhumane conditions.
	Masaad Omer Behari	This Sudanese citizen and resident in Austria since 1989 was abducted at Amman airport on 12 January 2003 on his way back to Vienna from Sudan. He was later illegally secretly detained in a prison close to Amman in the absence of a trial or legal assistance. He was tortured and ill-treated there until 8 April 2003, when he was released without charge.
	Gamal Menshawi	This Egyptian citizen and resident in Austria was arrested on his way to Mecca at Amman airport in February 2003, and later brought to Egypt where he was secretly detained until 2005 in the absence of a trial or legal assistance.
	Abdurahman Khadr	He was allegedly transported from Guantanamo to Tuzla in Bosnia and Herzegovina on 6 November 2003.
	Mustafa Setmariam Nasarwho	This Spanish citizen was abducted in Syria in October 2005 and rendered to US agents.	The European Parliament called on the Spanish authorities to take all necessary steps to allow him to face a fair trial before competent judicial authorities.
	Kenneth Foster	He was sentenced to death without committing or assisting in any murder.	A letter of concern was sent on 27 August 2007.
Uzbekistan	Norboi Kholzhigitov, Khayatulla Kholzhigitov, Sattor Izraev, Khabibulla Akpulatov, Nasim Isakov, Azam Formonov, Alisher Karamatov, Yadgar Turlibekov, Jamshid Karimov, Dilmurod Muhiddinov, Mutabar Tadzhibaeva, Saidjahon Zainabitdinov, Ihtiyor Hamroev, The family of Ahmadjan Madmarov, Ihtiyor Hamroev	These human rights defenders are detained in prison or psychiatric hospitals, sometimes subjected to torture and ill-treatment.	Letter of concern were sent on 15 January, on May 15 2007, and on 3 July 2007. In its resolution of 15 November 2007, the European Parliament called upon the Uzbek authorities: - to release these human rights defenders.
	Mihra Rittmann	The Ministry of Justice in Uzbekistan refused to officially recognize this Human Rights Watch Office's Associate.	A letter of concern was sent on 03 July 2007. In its resolution of 15 November 2007, the European Parliament called upon the Uzbek authorities to: - officially recognize the Human Rights Watch office.
	Elena Urlaeva	Chairwoman of the Human Rights Alliance of Uzbekistan. She reportedly suffered continuous harassment and was physically attacked.	A letter of concern was sent on 15 January 2007.
	Umida Niazova	Translator at the office of Human Rights Watch in Tashkent. She was sentenced to seven years of probation.	-An appeal for dropping all charges against her was sent on 15 January 2007 - A further letter of concern was sent on 19 April 2007 calling for the release of Unida Niazova, and 15 May 2007. - Her sentence was commuted to seven years imprisonment.
	Ikhtior Khamroev	University student detained since August 2006. He was subjected to physical attacks and there were concerns surrounding the fairness of his trial.	The Parliamentary Delegation to Uzbekistan wrote a letter to Commissioner Ferrero-Waldner requesting her to bring Ikhtior's case to the attention of the Uzbek authorities.
Vietnam	Thich Huyen Quang, Thich Quang Do	The Patriarch of the Unified Buddhist Church of Vietnam, Thich Huyen Quang (87 years old), and his deputy, Thich Quang Do (79 years old), winner of the 2006 Rafto Prize for human rights work have been imprisoned without trial in their monastery since 1982 for the sole reason of being ardent supporters of religious freedom, human rights and democracy.	In its resolution adopted on 12 July 2007, the European Parliament called for the immediate and unconditional release of all individuals imprisoned for the sole reason of having peacefully and legitimately exercised their right to freedom of opinion, freedom of expression, freedom of the press and freedom of religion.
	Nguyen Van Ly, Nguyen Van Dai, Le Thi Cong Nhan	Vietnam continues to hold trials with no respect for the presumption of innocence, the rights of the defendant or the independence of judges, as shown by the trials of the Catholic priest Nguyen Van Ly (30 March 2007), and of the lawyers Nguyen Van Dai and Le Thi Cong Nhan (11 May 2007).
	Nguyen Phong, Nguyen Binh Thanh, Tran Quoc Hien, Le Nguyen Sang, Nguyen Bac Truyen, Huynh Nguyen Dao, Duong Thi Tron, Le Van Soc, Nguyen Van Thuy, Nguyen Van Tho, Thich Huyen Quang Thich Quang Do Bui Thi Kim Thanh	These people were sentenced to several years in prison, which constitutes a violation of their human rights: Catholic priest Nguyen Van Ly (sentenced to eight years' imprisonment), Nguyen Phong (six years), Nguyen Binh Thanh (five years), the lawyer Nguyen Van Dai (five years) (all members of the pro-democracy and reform group Bloc 8406) and the lawyer Le Thi Cong Nhan, spokeswoman for the Progression Party, (four years), Tran Quoc Hien, representative of the Workers-Farmers Organisation, (five years), Le Nguyen Sang, leader of the People's Democratic Party (PDP), (five years), Nguyen Bac Truyen (four years), Huynh Nguyen Dao (three years), the Hoa Hao Buddhists Duong Thi Tron (six years), Le Van Soc (six years) and Nguyen Van Thuy (five years), Nguyen Van Tho (four years), Thich Huyen Quang, Patriarch of the Unified Buddhist Church of Vietnam, Thich Quang Do and Bui Thi Kim Thanh.
Zimbabwe	Gift Tandare	This opposition activist was shot. His body was snatched and secretly buried without his family's knowledge.	In its resolution adopted on 26 April 2007, the European Parliament strongly condemned the Mugabe dictatorship for its relentless oppression of the Zimbabwean people, opposition parties and civil society groups and its destruction of the Zimbabwean economy, which has deepened the misery of millions of Zimbabweans.
	Itai Manyeruke	He died a day after being severely beaten up by the police.
	Edmore Chikomba	He deceased on 30 March 2007.
	Morgan Tsvangirai	Chairman of the Movement for Democratic Change (MDC) and opposition leader. He was arrested on 28 March 2007 and subject to brutal treatment by the police forces.
	Ian Makone	This opposition activist, special adviser to Morgan Tsvangirai, was put in detention.
	Nelson Chamisa	He was attacked on his way to Harare airport, where he was to take a flight to attend the meetings of the Joint Parliamentary Assembly (ACP-EU JPA).
	Nelson Chamisa, Grace Kwinjeh, Lovemore Mdhuku, William Bango, Sekai Holland, Tendai Biti, Arthur Mutambara	These opposition leaders were arrested and subjected to brutal treatment by the police forces and prohibited to seek medical treatment outside Zimbabwe.
	Raymond Majongwe	The human rights defender, Secretary General of the Progressive Teachers' Union of Zimbabwe (PTUZ) and his wife Loice Majongwe were harassed on 1 February 2007 by police officers in Harare	A letter of concern was sent on 21 February 2007.

B) UPDATES OF CASES RAISED BY THE EUROPEAN PARLIAMENT IN THE PREVIOUS ANNUAL REPORT BETWEEN APRIL 2006 AND MARCH 2007

NAME	BACKGROUND	ACTIONS TAKEN BY THE EUROPEAN PARLIAMENT	UPDATE ON 2007
BANGLADESH
Salah Uddin Shoaib Choudhury	Journalist and director of the newspaper "Weekly Blitz", which promotes dialogue among the religions and for the recognition of Israel. He was arrested on 29 November 2003 and released 17 months later. Nevertheless he is still in danger of being sentenced to death at his trial for sedition, which was due to open on 13 November 2006.	In its resolution of 15 November 2006, the European Parliament called for the review of his trial and for his release. The charges against him are contrary to all standards of international law and to all conventions on violations of press freedom. The resolution was also deploring recent acts of violence and strongly condemned the physical attacks on journalists, NGO staff, trade unionists and others. The resolution also expressed disapproval regardig the violence related to the forthcoming general elections and the transition.	Since his release from prison he was called to appear before the authorities for 36 times in the 31 months. Every time he risks potential re-incarceration. He was awarded the Monaco Media Forum Prize 2007.
BULGARIA
Michael Shields	An 18 years-old British citizen, subjected to an unfair trial and sent to prison in Bulgaria, in spite of the fact that another person confessed to the crime in question.	A letter of concern was sent on 13 June 2006.	Bulgaria’s president Georgi Parvanov declared he would not pardon him but also that the case can be reopened in Bulgaria if “sufficient new evidence” are presented.
ECUADOR
Mirek Krygier	Polish citizen, imprisoned.	A letter of concern was sent on 15 November 2006.	No information available.
IRAN
Keyvan Ansari	Prisoner of conscience.	In a resolution adopted on 15 November 2006, the European Parliament raised concerns regarding various human rights violations in Iran, including the ill-treatment of political prisoners, the prosecution of juvenile offenders, also concerning the issue of minority rights, freedom of religion and of the press, and women's rights. In the resolution, the Iranian authorities were called on to unconditionally release all prisoners of conscience; these five persons were explicitly mentioned.	Dr Keyvan Ansari went on hunger strike on 14 July in protest at their continuing detention. On September 2007 he was sentenced to 3 years and six months imprisonment on charges of threatening National Security.
Keyvan Rafii	Prisoner of conscience.		The hearing of the case of Keyvan Rafi’i, now held in prison was postponed for a fourth time on 29 July. On 20 May, his father, sister and brother had been taken to an Intelligence Ministry facility in Tehran. They were released at around 10pm after lengthy interrogation.
Kheirollah Derakhshandi	Prisoner of conscience.		Kheyrollah Derakhshandi, held in prison, was severely beaten in March 2007, leaving him with persistent pain in his back and left arm. He is being denied medical care. His 75-year-old father, Mojtaba Derakhshandi, was summoned to appear in court for giving an interview to a news agency about his son’s medical condition. He was later released on bail and warned not to speak to the press.
Abolfazl Jahandar	Prisoner of conscience.		Abdolfazl Jahandar went on hunger strike on 14 July in protest at their continuing detention. He is said to be protesting at the prison officials’ refusal to transfer him to the section for political prisoners. He is also in poor health.
Koroush Zaim	Prisoner of conscience.		He is out of prison, residing in Iran.
Farshid Yadollahi	Lawyers, imprisoned while defending Sufis in Qom.	In its resolution of 15 November 2006, the European Parliament also addressed the freedom of religion and expressed concerns about the arrests of these persons.	They are out of prison but they still face legal problems with the authorities.
Omid Behrouzi
Ayatollah Sayad Hossein, Kazemeyni Boroujerdi	He was advocating for years that politics and religion should be separated. He was arrested reportedly with more than 400 of his followers.	In its resolution of 16 November 2006, the European Parliament expressed concern for his arrest.	He is still imprisoned, serving a 15 year sentence.
Motjaba Saminejad	Imprisoned journalist/ webblogger (reporters without borders).	In its resolution of 15 November 2006, the European Parliament called for the release of all imprisoned journalists and webbloggers.	Out of prison, residing in Iran.
Ahmad Raza Shiri	Imprisoned journalist/ webblogger.		Out of prison on suspended sentence.
Arash Sigarchi	Imprisoned journalist/ webblogger.		Out of prison, residing in the US.
Manoucher Mohammadi	Student activist, imprisoned.	The European Parliament called for his release, requesting that students should not be barred from higher education due to their peaceful political activities.	Out of prison, residing in the US.
Mausavi Khoini	Human rights defender.	A letter of concern was sent on 20 October 2006.	Still in detention.
Kobra Rahmanpoor	Convicted in January 2002 and is still uncertain about when the sentence is to be executed, if at all.	A letter of concern was sent on 13 July 2006 regarding their case.	Judiciary suspended her execution sentence (she was convicted of murdering her mother in law).
Nazanin Mahabad Fatehi	Convicted in March 2005 for killing one of the three men, who tried to rape her and her cousin.		She was released on 15 January 2007, after the court of appeal declared her innocence. However, she still has to pay compensation of € 25.000.
Fatemeh Hagigat Prozheh	A 35 year old woman who is convicted of killing her temporary husband (Seegheh in Islam). She has alleged that her husband, a drug addict, attempted to rape her 15 year old daughter from a previous marriage.		Fatemeh’s death sentence was confirmed.
Delara Darabi	She broke into a house with her partner, allegedly killed the woman, whose house she and her partner broke into. She denied the crime but she is still imprisoned, on death row. On 20 January she attempted suicide in her cell. She was a minor (17 years old) when she committed the crimes in question.		Her death sentence has been confirmed by the Iranian Supreme Court and her execution may be imminent. Her attorney is intending to appeal the verdict. In January 2007, Delara attempted suicide Delara's physical and emotional health is still unstable.
Sa'id Masouri	Sentenced to death and awaiting execution, she has been held in solitary confinement in Section 209 of Evin Prison since late 2004.	With regards to their case a letter of concern was sent on 17 May 2006.	No further information received.
Khaled Hardiani	Sentenced to death and on death row, involved in hijacking a plane in 2001.		Pardoned after being convicted of endangering national security (in relation to the hijacking plot).
Farhang Pour Mansouri	Sentenced to death and on death row, involved in hijacking a plane in 2001.		No further information received.
Shahram Pour Masori	Sentenced to death as a minor and on death row, involved in hijacking a plane in 2001.		No further information received.
ISRAEL
Ziyad Hmeidan	Student and human rights defender, detained by Israeli authorities without charges or trial since 23 May 2005.	A letter of concern was sent on 20 July 2006.	He was released on 18 March 2007.
NORTH KOREA
Son Jong Nam	He is a Christian believer. He was reportedly tortured by the National Security Agency, and was then sentenced to death for alleged treason without a trial and without procedural safeguards required under international human rights law.	In a resolution adopted on 15 June 2006, the European Parliament urged the government of the DPRK to provide information on his case and not to proceed with his execution	No further information received.
RUSSIA
Mikhael Khodorkovsky	Russian citizen, successful businessman and philanthropist, convicted after an unfair trial and subjected to difficult prison conditions; detained in a prison in Siberia.	With regards to their case, a letter of concern was sent on 22 November 2006.	On February 5, 2007, the Kremlin brought additional charges against him to ensure that he would not be released from prison in October 2007, when he would have been eligible for parole after having served half of his original sentence.
Platon Lebedev	Russian citizen convicted after an unfair trial and subjected to difficult prison conditions. Suffers from serious health problems.		Lebedev is currently serving his sentence in a remote area of Siberia.
Anna Politkovskaya	Journalist, murdered on 7 October 2006. A highly respected investigative reporter, known as the symbol of honest journalism in Russia, she was awarded many prizes, among others the Prize Olof Palme. She courageously stood up defending human life and dignity. She exposed and objectively reported on various forms of crimes against humanity, especially in Chechnya.	In its resolution of October 2006, the European Parliament paid tribute to her work and merits. The European Parliament called on the Russian authorities to conduct an independent and efficient investigation to find and punish those responsible for this cowardly crime. The President of the Parliament also expressed his concerns regarding the issue in a letter of concern. In November 2006, a hearing took place on the Subcommittee on Human Rights on Human rights defenders in Russia. At the EU-Russia Summit, the European Union insisted that Russia must respect human rights in every field of the EU-Russia cooperation.	The European Parliament nominated her posthumously for the 2007 Sakharov Prize. The room for press conferences in Brussels was named after her.
SYRIA
Anwar al Bunni	Following an unfair trial that appeared to be politically driven, Anwar al-Bunni was sentenced by Damascus Criminal Court on 24 April 2007 to a five-year prison term on charge of “spreading false information harmful to the state”. He is serving his sentence in a mixed ward with criminal prisoners in ‘Adra prison.	In its resolution of 15 June 2006, the European Parliament urged Syrian authorities to reconsider all cases of political prisoners and to release immediately all prisoners of conscience. The Parliament also requested that all detained or imprisoned persons be given prompt, regular and unrestricted access to their lawyers, doctors and families. The European Parliament pointed out that respect for human rights constitutes a vital component of any future EU-Syria Association Agreement and called on Syria to respect its commitments within the framework of the Barcelona Process and along the lines of the European Neighbourhood Policy. In May 2006 several civil society activists were arrested and tortured because of signing a petition for improving the Syrian-Lebanese relations in view of the UN Security Council Resolution n° 1680. There were also some of these persons among those arrested.	Following his conviction Anwar al-Bunni was also brought to trial before Damascus Military Court on charges of “slandering a public administration”, Article 376 of the Syrian Penal Code. His new charge appears to be related to a memo he wrote and presented months ago as part of his defence and in which he criticised the Syrian Minister of Social Affairs and Labour as well as the Syrian Prisoners’ Association.  The memo was found in his cell at prison during prison guards’ inspection. Anwar al-Bunni’s next military trial session is on 7 February 2008.
Michel Kilo	Writer, released on 19 October 2006, but he was brought before the Criminal Court in Damascus again on 31 October 2006 to face new charges.		His trial was postponed, for the second time, to 19 February 2007. He was sentenced on 13 May 2007 to three years in prison for "undermining national sentiment".
Kamal Al-Labwani	On 10 May 2007 Damascus Criminal Court sentenced him to 12 years imprisonment following an unfair trial. The charge relates to Kamal al-Labwani’s visit to Europe and the USA in 2005 where he met human rights organisations and government officials and called for a process of peaceful democratic reform in Syria.		Kamal al-Labwani is serving his sentence in ‘Adra prison in mixed ward with criminal prisoners. He may face additional prison terms of between three and five years. This measure against Kamal al-Labwani appears to be based on his criticism of the Syrian government in a document he wrote and presented in his defence at the final trial session on 10 May 2007.
Mahmoud Issa	Civil society activist. Mahmoud 'Issa's charges relate to his involvement in Beirut-Damascus Declaration, a petition signed by some 300 Syrian and Lebanese nationals calling for the normalization of relations between their two countries.		On 13 May 2007 Mahmoud ‘Issa was found guilty of “weakening nationalist sentiment” and was sentenced to three years imprisonment. He is kept in a mixed ward with criminal prisoners. It is alleged that charges against him have no legal basis.
Professor Suleiman Shummar	Civil society activist, detained for signing the above-mentioned petition.		Suleiman Shummar was sentenced in absentia to ten years in jail on charges of “weakening nationalist sentiment” and "exposing Syria to hostile acts".
Muhammad Mahfud	Civil society activist, detained for signing the above-mentioned petition.		Muhammad Mahfud was released on bail of 1,000 Syrian Lira (US $20) from ‘Adra prison on 25 September 2006. All charges against him were dropped.
Mahmoud Meri'i	Civil society activist, detained for signing the above-mentioned petition.		Mahmoud Meri’i was freed on 17 July 2006, on payment of 1,000 Syrian Lira (US$20) bail.
Yasser Melhem	Civil society activist, detained for signing the above-mentioned petition.		No further information received.
Omar Adlabi	Civil society activist, detained for signing the above-mentioned petition.		No further information received.
TURKEY
Behic Asci	Lawyer, started a hunger strike on 5 April 2005 to show solidarity with the political prisoners subjected to poor Turkish prison conditions. On 22 January 2007, after 293 days, he stopped the strike, but announced his intention to resume it later.	A letter of concern was sent on 15 November 2006.	Behic Asci did not resume his hunger strike, he is recovering at his home.
Michal Majevski	Polish citizen arrested in July 2006. He was a minor when committing the crime and the punishment was disproportionate.	A letter of concern was sent on 28 September 2006.	No further information received.
Jonathan Sugden	Well-known expert on Turkey, detained by Turkish security forces and was subjected to deportation.	A letter of concern was sent on 24 April 2006.	Jonathan Sugden is now able to travel to Turkey.
UNITED STATES OF AMERICA
Pablo Ibar	Spanish citizen found guilty of murder and condemned to death by the Court of Florida in 2000. On 9 March 2006, the Supreme Court reaffirmed his conviction and refused to grant him a new trial.	A letter of concern was sent on 26 April 2006.	Still on death row.
Allen W. Bridgers	Sentenced to death, on death row	A letter of concern was sent on 6 July 2006.	Still on death row.
UZBEKISTAN
Umida Niazova	Umida Niazova was a human rights defender and translator of Human Rights Watch's office in Tashkent. She was sentenced to seven years in prison.	Letters of concern were sent in January and April 2007.	On 08 May 2007, her sentence was commuted to seven-year suspended sentence. Under the term of the commuted sentenced she was obliged to regularly report to the neighbourhood police.
YEMEN
Ali Al-Dailami	Ali al-Dailami, Executive Director of the Yemeni Organization for the Defence of Democratic Rights and Freedom was reportedly being held incommunicado and subjected to ill-treatment since his arrest and detention on 9 October 2006.	A letter of concern was sent on 26 October 2006.	He was released in November 2006, one month after his arrest.
VIETNAM
Nguyen Van Ly	Catholic priest and co-editor of the underground online magazine Tu do Ngôn luan (Free Speech). He was imprisoned from May 2001 to early 2005. He was arrested again on 19 February 2007 and is currently under house arrest.	A letter of concern was sent on 27 July 2006.	His support for the "Manifesto on Freedom and Democracy for Vietnam" has led to his sentence on March 30, 2007 for an additional eight years in prison.
Nguyen Gia Thieu	Sentenced to 20 years of imprisonment and a fine of 25 million USD.		He is still detained.

ANNEX II

LIST OF RESOLUTIONS

List of resolutions adopted by the European Parliament between January 2007 and December 2007, and relating directly or indirectly to human rights violations in the world

(http://www.europarl.europa.eu/comparl/afet/droi/others/default.htm)

Country	Date of adoption of resolution
AFRICA
CHAD	13.12.07
ETHIOPIA	21.06.07
GUINEA	15.02.07
NIGERIA	15.03.07 ; 24.05.07
SOMALIA	15.11.07
SUDAN	15.02.07 (Darfur) ; 24.05.2007 ; 12.07.07 (Darfur) ; 25.10.07
ZIMBABWE	26.04.07
The financing of the Special Court in Sierra Leone	06.09.07
EU partnership in the Horn of Africa	10.05.07
State of play of EU-Africa relations	25.10.07
AMERICA
CUBA	21.06.07
GUATEMALA	15.03.07
VENEZUELA	24.05.07
Murder of women in Mexico and Central America	11.10.07
SWIFT, the PNR agreement and the transatlantic dialogue on these issues	14.02.07
Transportation and illegal detention of prisoners	14.02.07
ASIA
BANGLADESH	06.09.07
BURMA (MYANMAR)	21.06.07 ; 06.09.07 ; 27.09.07
CAMBODIA	15.03.07
CHINA	13.12.07
INDIA	01.02.07
KASHMIR	24.05.07
PAKISTAN	12.07.07 ; 25.10.07 ; 15.11.07
PHILIPPINES	26.04.07
UZBEKISTAN	15.11.07
TIBET	15.02.07
VIETNAM	12.07.07
Comfort women during world war II (Japan)	13.02.07
EUROPE
MOLDOVA	12.07.07
RUSSIA	15.02.07 ; 26.04.07 ; 10.05.07 ; 14.11.07
TURKEY	24.10.07
Women in Turkey	13.02.07
Attack on Galina Kozlova	15.03.07
MIDDLE EAST
IRAN	25.10.07
PALESTINE ( GAZA)	11.10.07
SYRIA	24.05.07
The humanitarian situation of Iraqi refugees	15.02.07 ; 12.07.07
Women's rights in Saudi Arabia	13.12.07
Kidnapping in Gaza of the journalist Alan Johnston	26.04.07
Death sentence imposed on medical personnel in Libya	18.01.07
Middle East	12.07.07
EU strategy for reform in the Arab world	10.05.07
MISCELLANEOUS
EU Human rights dialogues and consultations on human rights with third countries	06.09.07
Universal moratorium on the death penalty	01.02.07 ; 26.04.07 ; 27.09.07
United Nations Human Rights Council	07.06.07
Christian Communities	15.11.07
Annual report on Human Rights in the World 2007 and the EU's policy on the matter.	26.04.07
10th anniversary of the Mine Ban Treaty (Ottawa Convention)	13.12.07

arengukomisjonI ARVAMUS (4.3.2008)

väliskomisjonile

Aastaaruanne inimõiguste kohta maailmas 2007. aastal ja Euroopa Liidu poliitika selles valdkonnas
(2007/2274(INI))

Arvamuse koostaja: Thijs Berman

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  palub nõukogul ja komisjonil tagada, et arengukoostöös rakendatakse tõhusalt inimõigustel põhinevat lähenemisviisi, mis tähendab viie aluspõhimõtte järgimist: rahvusvahelise inimõiguste raamistiku rakendamine, õigusi omavate isikute mõjutamisvõimaluste suurendamine, arengukoostöös osalemine, mittediskrimineerimine ja keskendumine riskirühmadele ning tulemusvastutus;

2.  tunneb heameelt komisjoni tegevuse üle inimõiguste, demokraatia ja heade valitsemistavade edendamisel arengukoostöö rahastamisvahendi raames; rõhutab, et need küsimused tuleb valdkondadevaheliste küsimustena integreerida kõikidesse programmidesse ja nõuab konkreetsete eesmärkide, hindamiskriteeriumide ja näitajate lisamist kõikidesse riiklikesse, piirkondlikesse ja temaatilistesse strateegiadokumentidesse ja iga-aastastesse tegevusprogrammidesse;

3.  palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu inimõiguste seotud aspektide integreerimisele iga-aastasesse Hiinat käsitlevasse tegevusprogrammi, mis tuleb esitada 2008. aastal;

4.  tuletab meelde aastatuhande arengueesmärke ja rõhutab, et hariduse kättesaadavus ja tervis on põhilised inimõigused; usub, et ELi arengu- ja inimõiguste poliitikas tuleb rohkem rõhutada terviseprogramme, sealhulgas seksuaalse ja reproduktiivse tervise programme, soolise võrdsuse edendamist, naiste mõjutamisvõimaluste parandamist ja lapse õiguste edendamist eelkõige seal, kus soopõhine vägivald on valdav ning naised ja lapsed on ohustatud HIV/AIDSi viirusest või neile ei anta teavet, ennetamisvõimalusi ja/või ravi;

5.  palub komisjonil integreerida põhilised tööõigused ja inimväärse töö küsimused arengupoliitikasse, eelkõige kaubandusega seotud abiprogrammidesse;

6.  nõuab, et ELi poliitikas järgitaks inimõiguste põhimõtteid kõikides poliitikavaldkondades, sealhulgas kaubandus-, põllumajandus-, kalapüügi-, rände- ja relvakaubanduse poliitikas; rõhutab, et majanduskoostöö lepingute läbirääkimistel Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega tuleb arvesse võtta võimalikke negatiivseid mõjusid inimõigustele, eelkõige majanduslikele ja sotsiaalsetele õigustele;

7.  suhtub positiivselt Aafrika–ELi partnerlusse demokraatliku juhtimise ja inimõiguste valdkonnas ühises Aafrika–ELi strateegias; palub nii ELil kui ka Aafrika Liidul jätkata oma inimõigustega seotud kohustuste täitmist, integreerides pidevalt inimõigustel põhinevat lähenemisviisi Aafrika riikide vastastikuse järelevalve mehhanismi ja tugevdades piirkondlikke inimõiguste institutsioone, eelkõige Aafrika inimõiguste ja rahvaste õiguste komiteed ja Aafrika inimõiguste ja rahvaste õiguste kohut;

8.  märgib, et kuigi rahvusvaheline üldsus on algatanud arvukaid rahu- ja rahvusvahelise vahendamise protsesse, kannatavad paljud Aafrika riigid relvastatud konfliktide all, milles tsiviilisikuid pidevalt rünnatakse ja nende valitsused ei suuda neid piisavalt kaitsta; tuletab eriti meelde Sudaani/Dārfūri olukorda, kus jõhkrad inimõiguste rikkumised jätkuvad; rõhutab rahvusvahelise üldsuse kohustust kaitsta ja rõhutab, et riikidel, kes osalevad riigi konfliktis suurte kaubandusega seotud investeeringute kaudu, on eriline vastutus selle riigi elanikkonna ees;

9.  rõhutab Tšaadi EUFORi vägede kiire lähetamise tähtsust, et stabiliseerida piirkond, tagada humanitaarala kaitse ja kaitsta tsiviilisikuid; rõhutab, et EL ja liikmesriigid avaldaksid survet Tšaadi ametivõimudele ning nõuab, et riik täidaks oma rahvusvahelisi ning piirkondlikke humanitaar- ja inimõiguste alaseid kohustusi; nõuab eelkõige kõikide poliitilistel ajenditel vahistatud opositsiooniliidrite kohest vabastamist;

10.  rõhutab vajadust säilitada ELi oluline toetus hr Kofi Annani vahendamispüüdlustele Keenias; rõhutab vajadust kaasata kõik osapooled vastuvõetavate lahenduste leidmisse valimistejärgse strateegia väljatöötamisel, mille eesmärk on lepitamine, etnilise puhastuse vältimine ning riigis ümberasustatud isikute nende päritolukohta tagasipöördumine;

11.  tuletab meelde, et olukorras, kus esinevad probleemid ja puuduvad stabiilsed riigijuhtimisorganid, ei järgita sageli inimõigusi või on need ohtu seatud; nõuab seetõttu tungivalt, et nõukogu ja komisjon kiirendaksid sellise kõikehõlmava strateegia väljatöötamise protsessi, mis tegeleks nõrkade riikidega, põhinedes Sudaani, Afganistani, Zimbabwe, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Keenia kogemustel;

12.  kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles tagama, et Afganistanis jätkatakse jõupingutustega olukorra stabiliseerimiseks, rahu tagamiseks ja tsiviilelanike kaitseks ning tagatakse selleks piisavad ressursid seniks kuni see osutub vajalikuks, sealhulgas vajalike volituste ja varustusega väeüksused; hoiatab, et Afganistanis oleks läbikukkumise hind äärmiselt kõrge, pidades silmas inimõigusi ja eriti naiste õigusi; rõhutab, et tsiviilorganite tegevuse pikaajaline edendamine on oluline nii taastamistööde kui ka lepitusprotsessi puhul.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	3.3.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	19 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Thijs Berman, Danutė Budreikaitė, Ryszard Czarnecki, Nirj Deva, Alain Hutchinson, Romana Jordan Cizelj, Glenys Kinnock, Luisa Morgantini, Horst Posdorf, Pierre Schapira, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Johan Van Hecke
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	John Bowis, Fiona Hall, Manolis Mavrommatis, Csaba Őry, Ralf Walter
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Glyn Ford

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonI ARVAMUS (27.3.2008)

väliskomisjonile

Aastaaruanne inimõiguste kohta maailmas 2007. aastal ja Euroopa Liidu poliitika selles valdkonnas
(2007/2274(INI))

Arvamuse koostaja: Giusto Catania

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et ELi aastaaruandes inimõiguste kohta maailmas 2007. aastal keskendutakse peamiselt tegevusele väljaspool liitu ning selles puudub samasugune igakülgne kirjeldus inimõigustealase tegevuse ja probleemide kohta liidus;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (amet) asutati 1. märtsil 2007. aastal Viinis ja see kujutab endast esimest sammu vastuseks Euroopa Parlamendi üleskutsele luua integreeritud eeskirjade ja asutuste raamistik, eesmärgiga muuta Euroopa Liidu põhiõiguste harta siduvaks ja tagada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni alusel ette nähtud süsteemi järgimine ning töötada välja kõikehõlmav vähemuste õigusi käsitlev ELi poliitika; arvestades, et oluline on rõhutada, et ameti volitused hõlmavad ka neid riike, kes on sõlminud ELiga stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingud;

C. arvestades, et tuleb tervitada põhiõiguste harta lisamist uude ELi lepingusse ja asjaolu, et see on oma olemuselt siduv, isegi kui harta ei ole mõnedes liikmesriikides siduv;

D. arvestades, et parlament peaks jätkama Euroopa Nõukoguga inimõiguste kaitse alast koostööd,

1.  palub nõukogul analüüsida oma tulevastes aastaaruannetes inimõiguste olukorda maailmas koos hinnanguga põhiõiguste tegeliku olukorra kohta igas liikmesriigis ameti aastaaruande alusel; ühine analüüs näitaks liidu võrdset panust inimõiguste kaitsmisesse nii liidus kui ka väljaspool selle piire, et vältida mis tahes topeltstandardeid;

2.  nõuab tungivalt, et nõukogu muudaks oma põhi- ja kodanikuõiguste ajutise töörühma alaliseks töörühmaks, mis töötaks paralleelselt inimõiguste töörühmaga (COHOM), ning nõuab tungivalt, et komisjon määraks inimõiguste ja põhivabaduste valdkonna ühele volinikule;

3.  tunneb muret asjaolu pärast, et rahvusvaheline koostöö terrorismivastases võitluses on sageli toonud kaasa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse taseme languse ja usub, et EL peaks võtma rahvusvahelisel tasandil jõulisemaid meetmeid, et edendada strateegiat, mis põhineb inimõiguste valdkonna rahvusvaheliste standardite ja kohustuste täielikul austamisel;

4.  nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid rakendaksid Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2007. aasta resolutsioonis LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise kohta[1] sisalduvaid soovitusi, mille eesmärk on selgitada liikmesriikide roll ebaseaduslikes erakorralistes üleviimistes ja tagada, et liit ja liikmesriigid ei oleks enam tulevikus seotud sarnaste inimõiguste rikkumistega;

5.  tuletab meelde oma resolutsioone, milles rõhutati inimõiguste rikkumisi Guantánamo kinnipidamiskeskuses, ja nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid jätkaksid tööd kõnealuse kinnipidamiskeskuse sulgemiseks põhjusel, et selle olemasolu saadab jätkuvalt välja negatiivset signaali sellest, kuidas terrorismivastast võitlust tuleks pidada; kutsub sellega seoses nõukogu ja komisjoni üles edendama rahvusvahelist algatust, mille abil Ameerika Ühendriikide valitsus nõustuks kooskõlas rahvusvahelise õigusega, et kinnipeetavatele võimaldataks kas õiglast kohtupidamist või nad vabastataks, antaks neile pagulase staatus ja leitaks ohutud varjupaigad, mis võiksid olla USAs või mujal, et vältida nende tagasisaatmist riikidesse, kus neid ähvardaks piinamine või tagakiusamine;

6.  ergutab ELi võtma vastu terviklikumat ja integreeritumat lähenemisviisi piinamise käsitlemisele ning seda mitte vaatlema eraldiseisva küsimusena; palub ELil võtta arvesse paljusid erinevaid võimalikke meetmeid piinamise vastaseks võitluseks, sealhulgas ennetust, ohvriabi ja võitlust karistamatuse vastu; palub samuti liikmesriikidel eraldada piisavad vahendid piinamise ohvrite toetamiseks ja rehabiliteerimiseks;

7.  julgustab ELi jätkama turvalisusel, vabadusel ja õigusel rajaneva ühtse ala tugevdamist, mille abil on ühtse sisserändepoliitikaga võimalik saavutada ELi territooriumile saabuvate kolmandate riikide kodanike õiguste optimaalne kaitse; ning märgib, et mõnedes liikmesriikides ei ole turvalisusel, vabadusel ja õigusel rajanevat ala käsitlevad sätted siduvad;

8.  võtab teadmiseks seaduslikku rännet, piirikontrollimeetmeid ja ebaseaduslikku tööd käsitlevad uued õigusaktide paketid; väidab, et EL peaks kehtestama ühise rändepoliitika, mis keskendub rändajate õigustele, seadusliku sisserände võimalustele ja võitlusele inimkaubandusega tegelevate ringkondade vastu;

9.  avaldab kahetsust selle üle, et inimõiguste olukorra kohta seoses Euroopa Liidu sisese rändega ei ole teostatud ühtegi analüüsi;

10. palub liikmesriikidel tagada varjupaigataotlejate ja sisserändajate inimõiguste ja põhivabaduste täielik austamine, olenemata nende seaduslikust või ebaseaduslikust staatusest ELi pinnal, mis on ELi usaldusväärse inimõiguste poliitika tagamise eeltingimus nii ELis kui väljaspool;

11. tuletab meelde, et ühise varjupaigapoliitika loomise eesmärk peab olema üksikisiku kaitse ja mitte varjupaigataotluste vähendamine või hajutamine kehva inimõiguste olukorraga kolmandatele riikidele;

12. kutsub liikmesriike üles parandama oma varjupaigapoliitikat nii, et see hõlmaks naisi, keda ähvardab suguelundite moonutamine, ja kõrvaldama kogu sellega seotud vägivalla;

13. mõistab hukka mõnede liikmesriikide poolt esitatud argumendid, mis põhinevad mis tahes traditsioonilistel, kultuurilistel või usulistel väärtustel, et hoida kõrvale kohustusest kõrvaldada naistevastane vägivald, eelkõige naiste suguelundite moonutamisega seotud vägivald;

14. on seisukohal, et naistele suuremate võimaluste andmine seksuaal- ja reproduktiivtervise alasele teabele, seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele ja vahenditele täieliku juurdepääsu tagamisega võimaldaks neil paremini leppida kokku turvaseksis ja kaitsta end paremini sugulisel teel edasikanduvate haiguste, sealhulgas HIV/AIDSi vastu;

15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama teavituskampaaniate elluviimist, mis käsitlevad soolist võrdõiguslikkust ja võitlust soolise vägivalla ning naiste diskrimineerimisega;

16. kutsub nõukogu ja komisjoni üles lisama oma poliitikasse meetmed laste õiguste kaitse tagamiseks ning astuma võitlusesse lastega kauplemise ja kõikide ekspluateerimise vormide, sealhulgas laste töö vastu;

17. juhib tähelepanu seksuaalsel sättumusel põhinevale diskrimineerimisele ja vägivaldsele tagakiusamisele mõnes riigis; kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles juurima välja kõik seksuaalsel sättumusel ja soolisel samastumisel põhineva diskrimineerimise vormid ELis ja võtma nende vastu meetmed;

18. väljendab tõsist muret seoses kolmandate riikide kodanike olukorraga, kes taotlevad pagulase staatust seksuaalse sättumuse alusel, nagu Mehdi Kazemi ja Pegah Emambakhsh, keda ähvardab oht, et nad saadetakse Ühendkuningriigist tagasi Iraani ja hukatakse; tuletab meelde, et isikute väljasaatmine kolmandasse riiki, kus neid ähvardab tagakiusamine, piinamine või surm, on Euroopa ja rahvusvaheliste inimõiguste alaste kohustuste rikkumine; palub ELi institutsioonidel ja asjaomastel liikmesriikidel leida lahendus tagamaks, et kõnealuseid isikuid ei saadetaks tagasi Iraani, ja jälgida ning hinnata ELi varjupaigaseaduse kohaldamist liikmesriikides; palub komisjonil tegeleda nimetatud küsimustega ja lahendada need oma eelolevate nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määruse (EÜ) nr 343/2003 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest)[2] ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ (miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta)[3] muudatusettepanekute kaudu;

19. palub nõukogu eesistujariikidel korraldada valitsusväliste organisatsioonide inimõigustealase foorumi, mis võimaldaks ka kodanikuühiskonnal ja ELi institutsioonidel viia läbi põhjalikke arutelusid inimõiguste kaitsmisega seotud küsimuste üle liikmesriikides;

20. tervitab seadusandliku tavamenetluse (endine kaasotsustamismenetlus) laiendamist Lissaboni lepingus rohkematele valdkondadele seoses justiitsküsimuste, vabaduse ja siseasjadega, mille kaudu Euroopa Parlament saab suurema rolli küsimustes, mis mõjutavad inimõiguste kaitsmist ELis ja väljaspool;

21. kutsub nõukogu ja komisjoni üles hõlbustama Euroopa naabruspoliitika (ENP) mehhanismide arendamist, kuna ENP-l on märkimisväärne mõju inimõiguste kaitsmisele ja edendamisele, õigusriigile ja demokraatlikele reformidele, inimõiguste väärtuste levitamisele ja sellega seotud suutlikkuse suurendamisele;

22. kutsub liikmesriike üles jätkama põhiõiguste kaitsmist ja edendamist väljaspool ELi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	26.3.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	32 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Philip Bradbourn, Giusto Catania, Carlos Coelho, Esther De Lange, Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Bárbara Dührkop Dührkop, Armando França, Urszula Gacek, Patrick Gaubert, Lilli Gruber, Jeanine Hennis-Plasschaert, Ewa Klamt, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Roselyne Lefrançois, Sarah Ludford, Rareş-Lucian Niculescu, Inger Segelström, Vladimir Urutchev, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Edit Bauer, Ignasi Guardans Cambó, Sophia in ‘t Veld, Metin Kazak, Jean Lambert, Jörg Leichtfried, Siiri Oviir, Nicolae Vlad Popa
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Tobias Pflüger

• [1]  ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 309.
• [2]  ELT L 50, 25.2.2003, lk 1.
• [3]  ELT L 304, 30.9.2004, lk 12.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	2.4.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	60 0 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Roberta Alma Anastase, Bastiaan Belder, André Brie, Elmar Brok, Colm Burke, Marco Cappato, Philip Claeys, Giorgos Dimitrakopoulos, Hélène Flautre, Hanna Foltyn-Kubicka, Michael Gahler, Bronisław Geremek, Maciej Marian Giertych, Alfred Gomolka, Klaus Hänsch, Richard Howitt, Jana Hybášková, Anna Ibrisagic, Jelko Kacin, Ioannis Kasoulides, Metin Kazak, Maria Eleni Koppa, Helmut Kuhne, Johannes Lebech, Francisco José Millán Mon, Pasqualina Napoletano, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Baroness Nicholson of Winterbourne, Raimon Obiols i Germà, Vural Öger, Ria Oomen-Ruijten, Cem Özdemir, Justas Vincas Paleckis, Béatrice Patrie, Alojz Peterle, Hubert Pirker, Samuli Pohjamo, Michel Rocard, Raül Romeva i Rueda, Libor Rouček, Christian Rovsing, Katrin Saks, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Charles Tannock, Inese Vaidere, Ari Vatanen, Kristian Vigenin, Zbigniew Zaleski, Josef Zieleniec
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Laima Liucija Andrikienė, Giulietto Chiesa, Árpád Duka-Zólyomi, Milan Horáček, Marie Anne Isler Béguin, Georg Jarzembowski, Tunne Kelam, Doris Pack, Antolín Sánchez Presedo, Inger Segelström, Csaba Sándor Tabajdi, Luis Yañez-Barnuevo García