RAPORT Äärepoolseimate piirkondade strateegia: kokkuvõte ja arenguperspektiivid

17.4.2008 - (2008/2010(INI))

Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Margie Sudre

Menetlus : 2008/2010(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0158/2008

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

äärepoolseimate piirkondade strateegia kohta: kokkuvõte ja arenguperspektiivid

(2008/2010(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2007. aasta teatist „Äärepoolseimate piirkondade strateegia: kokkuvõte ja arenguperspektiivid” (KOM(2007)0507), 12. mai 2004. aasta (KOM(2004)0343) ja 23. augusti 2004. aasta (KOM(2004)0543) teatiseid äärepoolseimate piirkondade partnerluse tugevdamise kohta;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 299 lõiget 2, mis asendatakse pärast Lissaboni lepingu jõustumist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355 ja mis käsitleb äärepoolseimate piirkondade iseärasusi, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a;

–   võttes arvesse Brüsselis 14. detsembril 2007 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järelduste lõiget 60;

–   võttes arvesse Madeiral 5. oktoobril 2007 alla kirjutatud äärepoolseimate piirkondade juhtide XIII konverentsi lõppdeklaratsiooni;

–   võttes arvesse oma 2001. ja 2005. aastal vastu võetud resolutsioone äärepoolseimate piirkondade kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ja kalanduskomisjoni arvamust (A6-0158/2008),

A. arvestades, et Assoore, Kanaari saari, Guadeloupe’i, Guajaanat, Madeirat, Martinique’i ja Réunioni iseloomustavad ebasoodsate olude püsimine, nende intensiivsus ja kumuleerumine, sealhulgas väga suur kaugus Euroopa mandrist, isoleeritus või suletus, rasked kliimaolud ja pinnavormid ning turgude piiratus;

B.  arvestades, et halduslikult ja poliitiliselt Guadeloupe’ist eraldatud Saint-Martin ja Saint-Barthélemy on nimeliselt loetletud Euroopa toimimise lepingu (Lissaboni lepinguga muudetud EÜ asutamisleping) artiklites 349 ja 355 uute äärepoolseimate piirkondadena;

C. arvestades äärepoolseimate piirkondade majandussüsteemide struktuuri, millele on iseloomulik tihe seos põllumajanduse ja kalapüügiga, mis koos teenustega (eelkõige turismiga) on majandustegevused, mis kujutavad endast väga olulist tööhõiveallikat nendes piirkondades;

D. arvestades, et äärepoolseimad piirkonnad sõltuvad sotsiaal-majanduslikult oma majandusvööndi kalavarudest ning nende kalastusvööndid on bioloogiliselt väga tundlikud;

E.  arvestades, et äärepoolseimate piirkondade vahetu geograafiline keskkond pakub väga piiratud turuvõimalusi, kuigi äärepoolseimad turud on kõikidele kolmandatele naaberriikidele ülimalt atraktiivsed;

F.  arvestades, et äärepoolseimad piirkonnad on täielikult sõltuvad transpordivahenditest ning et isikute ja kaupade transpordiga seotud lisakulud, vedude sageduse ja ühistransporditeenuste ebapiisavus, kõrged piletihinnad ja raskused piirkondliku transpordi käivitamisel ja käigushoidmisel on äärepoolseimates piirkondades olulised majandusarengut ja juurdepääsetavust takistavad tegurid;

G. arvestades, et viimase kolme aasta jooksul on äärepoolseimaid piirkondi otseselt mõjutanud olulised ühenduse reformid, sealhulgas finantsperspektiiv, 2007.–2013. aastate regionaalpoliitika, Euroopa Kalandusfond, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond, riigiabi, ühine suhkru- ja banaaniturukorraldus, põllumajanduse ja kalanduse POSEI programmid, ning et need muutused on põhjustanud kõnealustele piirkondadele sageli raskeid tagajärgi;

H. arvestades, et Euroopa Liidu poliitika prioriteedid, mis peavad olema vastavuses globaliseerumisest tingitud üha siduvamate rahvusvaheliste kohustustega, eelkõige WTOs, lähevad mõnikord vastuollu äärepoolseimate piirkondade heaks rakendatud erimeetmetega;

J.   arvestades, et äärepoolseimate piirkondadega sageli seotud ettekujutust, nagu oleks tegemist piirkondadega, kuhu on suunatud ühenduse ja liikmesriikide vahendeid, ilma et ilmneks selle rahastamise positiivne mõju, ei tasakaalusta olulisel määral tegelik lisaväärtus, mida need piirkonnad Euroopa Liidule keskkonnakaitse, kultuuri või geostrateegia, aga ka kosmoseuuringute valdkonnas toovad, sest tegemist on väärtustega, mis ei ole kohe nähtavad;

K. arvestades, et äärepoolseimad piirkonnad on Euroopa jaoks väärtuslikud toetuspunktid kaugel Kariibi mere piirkonna südames Mercosuri naabruses ning Aafrika ranniku lähedal India ja Atlandi ookeanis, tänu millele on Euroopa Liit igat sorti loodusvarade poolest rikka 25 miljoni km² suuruse majandusvööndiga maailma suurim merepiirkond,

Kokkuvõte äärepoolseimate piirkondade tugevama partnerluse kohta

1.  tervitab asjaolu, et kolm aastat pärast nii ambitsioonikate dokumentide avaldamist nagu eespool nimetatud teatised äärepoolseimate piirkondade partnerluse tugevdamise kohta esitab komisjon sel teemal uue teatise;

2.  nõuab käsitletavate valdkondade suure ulatuse ja asjaomaste poliitikavaldkondade keerukuse tõttu, et komisjonis säilitataks regionaalpoliitika peadirektoraadi äärepoolseimate piirkondade üksus ja selle töötajate arvu suurendataks oluliselt, et tagada üksusele tema ülesannete täitmiseks hädavajalikud vahendid;

3.  märgib, et teatises esitatakse komisjoni tegevuse kohta eriliselt positiivne kokkuvõte, kuigi meetmed, mille üle komisjon heameelt tunneb, vastavad tihti vaid osaliselt äärepoolseimate piirkondade vajadustele (eelkõige transpordi ja ligipääsetavuse, uurimistegevuse, kalanduse ja regionaalkoostöö valdkondades), ning üldse ei ole viidatud äärepoolseimate piirkondade kogetud raskustele ja tehtud pingutustele, näiteks riigiabikavade pikendamisel;

4.  võtab teadmiseks, et struktuurifondide toetus on äärepoolseimate piirkondade arengu jaoks jätkuvalt suureks abiks; soovib aga, et kõnealustes piirkondades saavutatud ühtekuuluvustase saavutataks tänu muudele näitajatele kui ainult SKT võrreldes ühenduse keskmise SKTga ning et ühtekuuluvuspoliitikat kombineeritaks koostoime suurendamiseks paremini teiste ühenduse poliitikatega; nõuab, et komisjon näitaks üles suuremat paindlikkust ja kohandaks oma tegelikku ja tulevast poliitikat üha paremini äärepoolseimate alade tegelikkusega, tuginedes Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 299 lõikele 2;

5.  võtab teadmiseks POSEI programmide (põllumajandus ja kalandus) raames ning suhkruroo-, rummi- ja banaanitootmise alal saavutatud rahuldavad tulemused; soovib, et võetaks tegelikult arvesse rahalisi tagajärgi, mida võivad nendele põllumajandusharudele kaasa tuua käimasolevad rahvusvahelised läbirääkimised ja WTO meetmed; jälgib pingsalt eelseisvat POSEI programmide vaheläbivaatamist ja diferentseeritud maksukorralduse hindamist;

6.  arvab, et äärepoolseimate piirkondade eripära tingib vajaduse strateegia järele, mis põhineb poliitikal ja meetmetel, mis ei ole allutatud üleminekukriteeriumidele ega rikkusega seotud konjunktuursetele arengutele, on kohandatud igaühe erinevate vajadustega ning mis pakuvad lahendust nende piirkondade ees seisvatele püsivatele takistustele;

7.   palub, et komisjon lisaks ühelt poolt äärepoolseimate piirkondade iseärasusi ja eripära ning teiselt poolt nimetatud piirkondade rolli Euroopa integreeritud merepoliitikas arvesse võttes oma tegevuskavasse abimeetmed äärepoolseimate piirkondade kalandussektori toetamiseks; on seisukohal, et komisjon peab tagama äärepoolseimate piirkondade kalalaevastikele eesõiguse juurdepääsul nende rannalähedastele kalavarudele ning pöörama erilist tähelepanu väikesemahulise kalapüügi jätkusuutlikkusele;

Äärepoolseimate piirkondade tugevdatud partnerluse küpsemisjärk

8.  avaldab kahetsust, et partnerluse küpsemisjärku käsitlevad komisjoni ettepanekud puudutavad enamjaolt juba võetud või lõppjärgus olevaid meetmeid (TEN-T, TEN-E, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 7. raamprogramm, innovatsiooni ja konkurentsivõime raamprogramm ja regionaalpoliitika); ootab selgitusi, milliseid konkreetseid ja operatiivseid vahendeid pakutakse äärepoolseimatele piirkondadele nende võimaluste arendamiseks;

9.  tunneb muret selle üle, et komisjon omistab üha suuremat tähtsust äärepoolseimate piirkondade heaks rakendatud ühenduse poliitika ja vahendite hindamisele ja nende piirkondade ebasoodsate olude kvantitatiivse mõju prognoosimisele, et töötada välja äärepoolseimate piirkondadega seotud ülekulude hüvitamise meetod;

10. loodab, et selline suundumus üha aritmeetilisemalt meetmete õigustatust arvesse võtta ei ole ettekäändeks, et seada kahtluse alla osa ELi äärepoolseimatele piirkondadele suunatud poliitikast või heidutada nende piirkondade institutsioone ja ettevõtjaid, esitades neile tingimusi, mida on liiga raske täita;

11. avaldab kahetsust huvipuuduse üle, mida ilmutas esmapilgul kaubanduse peadirektoraat majanduskoostöölepingute läbirääkimistel äärepoolseimate piirkondade iseärastustega arvestamise suhtes, ning nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks AKV riikidega sõlmitavate lõplikes lepingute raames asjaomaste äärepoolseimate piirkondade huvidega arvestavate kompromisslahenduste poole püüdlemist;

12. soovib, et komisjon tõendaks 2004. aastal lubatud „laiema naabruspoliitika tegevuskava” tõelise järjekindluse tagamiseks, et tal on tegelik kavatsus soodustada äärepoolseimate piirkondade piirkondlikku integratsiooni;

13. väljendab muret seoses teatavate komisjoni kavandatud meetmetega transpordivaldkonnas, eelkõige seoses erivajaduste hindamisega või keskkonna välismõju arvesse võtmisega; kinnitab veel kord äärepoolseimate piirkondade erikohtlemise vajadust seoses selle küsimusega, eelkõige osas, mis puudutab tsiviillennunduse heitkogustega kauplemise süsteemi kaasamist, et mitte ohustada juurdepääsmatuse korvamiseks tehtud jõupingutusi;

14. usub, et ühenduse meetmed peavad toimima katalüsaatorina tõuke andmiseks äärepoolseimatest piirkondadest tippkeskuste arendamiseks avaliku sektori ja erasektori partnerlussuhete raames, tuginedes sektoritele, mis väärtustavad nende eeliseid ja oskusteavet, näiteks jäätmehoolduse, energiavarustusega iseseisva toimetuleku, taastuvenergia, bioloogilise mitmekesisuse, üliõpilaste liikuvuse, kliimauuringute ning kriisiohje alal;

15. meenutab, et mitmed äärepoolseimatele piirkondadele suunatud meetmed ja programmid võivad oluliselt toetada ühenduse ja rahvusvahelisi prioriteete, eriti sellistes valdkondades nagu kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, taastuvenergia, tervishoid arenguriikides, toit, majandus- ja tootmistegevuse mitmekesistamine; tunneb heameelt eeskätt programmi NET-BIOME rakendamise üle, mis on äärepoolseimate piirkondade teaduspotentsiaali oluline näide; tunneb siiski muret asjaolu pärast, et vaatamata elluviidud projektide arvule ja äärepoolseimate piirkondade suurele potentsiaalile jääb nende kaasamine Euroopa teadusruumi siiski piiratuks;

Arutelu ELi äärepoolseimate piirkondade strateegia tuleviku üle

16. tervitab komisjoni ettevõtmist algatada avalik arutelu äärepoolseimate piirkondade strateegia tuleviku teemal, mille tulemused aitavad välja töötada uue ettepaneku aastaks 2009;

17. rõhutab siiski, et see arutelu ei tohiks piirduda üksnes nimetatud teemadega (kliimamuutus, demograafilised muutused ja rändevoogude juhtimine, põllumajandus, merenduspoliitika) isegi kui need teemad on vältimatud, ning arvab, et arutelu peaks kindlasti sisaldama Lissaboni strateegia rakendamist äärepoolseimates piirkondades;

18. nõuab tungivalt, et ELi äärepoolseimate piirkondade heaks tehtava poliitika aluseks ja nendele aladele komisjoni talituste poolt omistatava tähtsuse sambaks oleva EÜ asutamislepingu artikli 299 lõige 2 (edaspidi Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 349 ja 355) võetaks arutelude päevakorda, et anda aruteludele nõutav õiguslik, institutsiooniline ja poliitiline tähendus;

19. rõhutab avalike teenuste olulisust äärepoolseimate piirkondade majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse sidususe jaoks, eeskätt lennu- ja meretranspordi, postiteenuste, energeetika ning side valdkonnas;

20. nõuab, et võetaks kiiresti meetmeid võitluseks pidevaks muutunud tööpuuduse, vaesuse ja tulude ebaühtlase jaotumise vastu äärepoolseimates piirkondades, mille vastavad näitajad on kõige kõrgemate hulgas Euroopa Liidus;

21. palub komisjonil olla abiks liikmesriikidele, kes kavandavad rakendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 355 lõike 6 üleminekuklauslit;

22. leiab, et äärepoolseimad piirkonnad on Euroopa Liidu jaoks praeguse kliimaprobleemide käsitlemise raames võimalus nii ohtude jälgimist, kahjude ennetamist, looduskatastroofidele reageerimist kui ka ökosüsteemide säilitamist silmas pidades; nõuab seoses sellega, et nõukogu võtaks võimalikult kiiresti vastu ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liidu Solidaarsusfond ja milles on eraldi osutatud äärepoolseimate piirkondade eripäradele; soovib samuti, et ELi katastroofidele reageerimise suutlikkuse parandamist taotlevate komisjoni ettepanekute puhul kasutataks nende piirkondade geograafilise asendiga seotud kogemusi;

23. soovib, et tulevase ühise rändepoliitika puhul pöörataks erilist tähelepanu olukorrale äärepoolseimates piirkondades, mis on kõik Euroopa Liidu välispiirid ja mida ümbritsevad ebasoodsamas olukorras kolmandad riigid, kus on tugev väljarändesurve; sellele asjaolule lisandub ka ühenduse keskmisest siiani olulisel määral kõrgem rahvastiku juurdekasv, mis põhjustab neis piirkondades olulisi majanduslikke ja sotsiaalseid pingeid;

24. nõuab, et ühenduse toetus äärepoolseimate piirkondade põllumajandusele, mida käsitletakse teistest teemadest põgusamalt, võetaks põhjalikuma vaatluse alla, keskendudes tõeliste väljakutsete kindlaksmääramisele, vajadusele arendada iseseisvat toimetulekut kohalikul tasandil, põllumajandustootjate sissetuleku tasemele, organisatsioonidele ja tootjatele toodete turustamiseks eraldatavatele toetusele, keskkonnamõõtme tähtsusele ning majanduskoostöölepingutega ja mitmete Ladina-Ameerika piirkondadega läbiräägitavate vabakaubanduslepingutega kaubanduse avamise mõju arvesse võtmisele;

25. on seisukohal, et äärepoolseimad piirkonnad peavad olema Euroopa Liidu merenduspoliitika keskmes ning rõhutab, et arutelu selles küsimuses peab eeskätt keskenduma sellele, milline osa neil piirkondadel võib olla merede, ookeanide ja rannikupiirkondade jätkusuutlikus arengus ning rahvusvahelise merenduse haldamises;

26. nõuab, et komisjon, nõukogu ja teised ELi asjaomased institutsioonid tagaksid tõhusalt ja piisavalt äärepoolseimate piirkondade toetamise liidu strateegia tulevase ühendusepoolse rahastamise ja nende piirkondade äärepoolsusest tulenevate puuduste kompenseerimise;

27. soovitab, et kohalike turgude piiratuse ületamise vahendid, toimetulek üha enam konkurentsile avatud keskkonnas, raske juurdepääs turustamisvõimalustele Euroopa mandriturgudel või nende vastavates geograafilistes piirkondades, Euroopa Regionaalarengufondi/Euroopa Arengufondi ja Euroopa Regionaalarengufondi/arengukoostöö vahendi raames naaberriikidega koostööprojektide rahastamise kavandamine oleksid prioriteetsed aruteluteemad, nagu ka äärepoolseimate piirkondade tegelik osalemine Euroopa innovatsioonipoliitikas ja digitaalse lõhe vastases võitluses, ning et nende teemade hulka kuuluks ka suhete parandamine naaberriikidega;

28. nõuab, et arutelu õnnestumiseks vajalikke partnerlussuhteid ei piirataks üksnes Euroopa, liikmesriikide ja kohalike institutsioonidega, vaid et antaks nagu varemgi võimalus arutluses osaleda äärepoolseimate piirkondade majandusringkondadele, mida esindavad struktuuriasutused, mille tegevust ühenduse strateegiad kohapeal iga päev mõjutavad; nõuab, et komisjon avaldaks pärast 14. ja 15. mail 2008 Brüsselis toimuvat partnerluskonverentsi kiiresti uue teatise, võttes arvesse konverentsi arutelude ajal ilmnenud edusamme;

29. on veendunud, et äärepoolseimate piirkondade eriliste tugevate külgedega arvestamine, nagu nende käsitamine ELi kaugeimate eelpostidena väljaspool Euroopa mandrit, on parim strateegia nende piirkondade sisemise ja kestva arengu tagamiseks, eeskätt turismi kaudu, mis hõlmab kogu nende ajaloo, kultuuri-, kunsti- ja arhitektuuripärandi rikkust, mida Euroopa Liit peab kaitsma;

°

°    °

30. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, äärepoolseimate piirkondade riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele asutustele ning äärepoolseimate piirkondade juhtide konverentsi eesistujale.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade õiguslik tunnustamine, mis on olnud järkjärguline ja aeglane, on sätestatud EÜ asutamislepingu artikli 299 lõikes 2.

Assoorid, Kanaari saared, Guadeloupe, Guajaana, Madeira, Martinique ja Réunion võivad oma arvukate iseärasuste tõttu eeldada, et ühenduse poliitikat kohandatakse nende Euroopa ruumi integreerimise soodustamiseks.

Lissaboni lepingu artiklid 299 ja 311a, millega asendatakse artikli 299 lõige 2, lisavad sellesse loetellu Saint-Martini ja Saint-Barthélemy saared, mis on halduslikult ja poliitiliselt Guadeloupe’ist eraldatud. Need kaks omavalitsust saavad seega uuteks äärepoolseimateks piirkondadeks.

Äärepoolseimate piirkondade probleemid väljuvad aga nende majandus-, sotsiaal- ja territoriaalarengu mahajäämuse raamest. See on ka poliitiline väljakutse. Kuna need piirkonnad on teadlikult valinud kuulumise lahutamatu osana ELi, ei tohiks nende lootusi petta, kuna nad annavad Euroopa Liidule maailmamõõtme ja on liidu kontaktpunktid teiste majanduse suurüksustega.

Käesoleva komisjoni teatise eesmärk on koostada 2004. aastal käivitatud algatuse „äärepoolseimate piirkondade tugevdatud partnerlus” esimene kokkuvõte, täpsustada seni teises, nn küpsemisjärgus võetud meetmeid ning valmistada ette arutelu selle strateegia tuleviku teemal.

Kokkuvõte äärepoolseimate piirkondade tugevdatud partnerluse kohta

Komisjon usub, et „tugevdatud partnerluse” esimese järgu kokkuvõte on väga positiivne: äärepoolseimate piirkondade heaks on võetud palju ühenduse meetmeid läbivalt ja täiendavalt, mis aitavad kaasa nende piirkondade majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamisele.

„Tugevdatud partnerluse” kolm põhitelge (juurdepääsu parandamine, konkurentsivõime ja piirkondliku integratsiooni tugevdamine) on endiselt olulised, sest need vastavad hästi äärepoolseimate piirkondade prioriteetidele.

Raportöör on omalt poolt seisukohal, et see kokkuvõte on esitatud kas liiga soodsana või siis vähemalt osalisena. Saadud tulemus, kuigi lähtub kiiduväärt kavatsustest, on oodatust ebaühtlasem ja teatis ei väljenda kahjuks üldse mõnes valdkonnas kohapeal esinevaid raskusi.

Äärepoolseimate piirkondade tugevdatud partnerluse küpsemisjärk

Komisjon usub, et äärepoolseimate piirkondade strateegias on nüüd aeg minna edasi teise, nn küpsemisjärku, eelkõige selles osas, mis puutub Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Arengufondi kooskõlastuspüüdlustesse, äärepoolseimate piirkondade Euroopa teadusruumi integreerimisse või ka üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohandamisse kohalike turgude vajadustele.

Ta soovib järelikult, et kõiki strateegia valdkondi süvendataks, võttes tarvitusele või rakendades umbes kolmkümmend lisameedet.

Nendest meetmetest kõige tundlikum on suuniste koostamine äärepoolseimate piirkondade konkreetsete ebasoodsate olude mõju hindamiseks.

Ehkki kõik partnerid tunnistavad ääremaisusest tingitud lisakulude hindamise meetodite toetamise vajadust, palub raportöör Euroopa Parlamendil selles suhtes valvsaks jääda, et mitte kunstlikult nõrgendada meedet, mis on mõeldud äärepoolseimate piirkondade kasuks.

Liiga süsteemsed meetodid ei oleks proportsionaalsed ega võtaks arvesse iga äärepoolseima piirkonna eripära, mida ei saa teatud juhtudel mandri Euroopaga võrrelda.

Samuti, kui ühenduse poliitika ja vahendite hindamisele omistatakse üha suuremat tähelepanu ja kui see põhineb Euroopa fondide heaperemehelikul juhtimisel, mis on iseenesest mõistetav, ei tohi selle tagajärjel ELi tegevust oma äärepoolseimate piirkondade heaks üldiselt kahtluse alla seada.

Samuti peavad meetodid selle raames ühtlasi järgima proportsionaalsuse põhimõtet ja mitte looma liigseid statistikavahendeid, mis võivad osutuda piiratud otstarbe jaoks liiga kulukaks.

Äärepoolseimate piirkondade strateegia tulevik

Komisjon algatas arutelu strateegia tuleviku üle rõhuasetusega neljal olulisel teemal: kliimamuutus, demograafiline areng ja rändevoogude juhtimine, põllumajandus ning ELi merenduspoliitika.

Avaliku arutelu tulemused aitavad välja töötada uue teatise äärepoolseimate piirkondadega loodud partnerluse tuleviku kohta. Euroopa Parlament võtab endale selles küsimuses vastutuse ja väljendab käesoleva raportiga huvi selle arutelu vastu.

Kuigi raportöör tervitab komisjoni algatust, on ta seisukohal, et valitud teemad ei hõlma kõiki äärepoolseimate piirkondade suuremaid mureküsimusi, mis võib pärssida tulevase strateegia mõju.

Muu hulgas on raportööri arvates vältimatud aruteluteemad artikli 299 lõike 2 (Lissaboni lepingu artiklite 299 ja 311a) ulatus, traditsioonilise põllumajanduse säilitamine, põhisektorite, nagu suhkruroo, rummi ja banaanisektorite arengu tugevam toetamine, riigiabi küsimus, diferentseeritud maksusüsteemide säilitamine, meetmete hindamise tingimused, lisakulude kompenseerimine ja tugevate külgede väärtustamine.

Artikli 311a lõikega 6 nähakse ette uus säte, mis võimaldab mõnedel riikidel ja ülemeremaadel ja -territooriumidel (ÜMT) saada Euroopa Ülemkogu otsusel äärepoolseimate piirkondade staatuse. Raportöör soovib, et komisjon asuks asjaomaste liikmesriikidega võimalikult varases järgus kavandatud muudatusi ette valmistama, et lihtsustada nende omavalitsuste uude staatusesse üleminekut.

Kokkuvõte

Käesoleva algatusraporti eesmärgid on: äärepoolseimate piirkondade majandusarengu tingimuste tagamine ja seeläbi ülemereelanikele tõelise hüvangu kindlustamine, nende ettevõtjate ja territooriumide konkurentsivõime tugevdamine ning veenmine, et Euroopa tulevik sõltub ka nendest kaugetest piirkondadest.

Nii peab kindla kuju võtma mõte, et kehtivaid eeskirju tuleb võimalikult paindlikumaks muuta, rakendades äärepoolseimate piirkondade konkreetsete probleemide lahendamiseks kõige sobivamaid vahendeid ja võttes vajadusel kasutusele kõnealuste piirkondade tegelikkusele kohandatud erandid, ilma et see ohustaks ühenduse üldisi huve.

Pärast varasemaid struktuurilises arengus järelejõudmise järke peab Euroopa programmide uus põlvkond ette valmistama ääremaiste majandussüsteemide vajaliku mitmekesistamise ja mitte piirduma seniste arengusaavutustega, milleni on jõutud suures osas tänu Euroopa Liidule.

Äärepoolseimate piirkondade konkreetsete tugevate külgede väärtustamine on ääremaade sisemise ja kestva arengu tagamiseks ainus sobilik strateegia: enam ei ole küsimus üksnes alalhoidmises, säilitamises ja kaitsmises, vaid nüüd tuleb ligi tõmmata, kaasa kutsuda, koostööd teha.

kalanduskomisjoni ARVAMUS (14.4.2008)

regionaalarengukomisjonile

äärepoolseimate piirkondade strateegia kohta: kokkuvõte ja arenguperspektiivid
(2008/2010(INI))

Arvamuse koostaja: Pedro Guerreiro

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et, hoolimata täheldatud edusammudest, on endiselt vaja uusi investeeringuid kutseliste kalurite töötingimuste ja kalastamist toetava sadamainfrastruktuuri ja –rajatiste parandamiseks ning äärepoolseimate piirkondade laevastike renoveerimiseks ja ajakohastamiseks;

B.   arvestades, et laevastikud koosnevad suuremalt jaolt vananenud alustest, mis mõnes äärepoolseimas piirkonnas on üle 30 aasta vanad, ning ühenduse poolt laevastiku renoveerimiseks antava abi eesmärk on pakkuda neile võimalust saada üle oma struktuursest mahajäämusest Euroopa laevastike suhtes;

C.  arvestades, et äärepoolseimad piirkonnad sõltuvad sotsiaal-majanduslikult oma majandusvööndi kalavarudest ning nende kalastusvööndid on bioloogiliselt väga tundlikud,

1.  rõhutab kalandussektori olulisust äärepoolseimate piirkondade sotsiaalmajandusliku olukorra, tööhõive ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamise jaoks;

2.  peab vajalikuks suurendada ühenduse toetust äärepoolseimate piirkondade kalandusele, hinnates samas kõrgelt äärepoolseimad piirkondi toetava kalandusprogrammi assigneeringute suurendamist ühenduse 2008. aasta eelarves;

3.   peab vajalikuks uusi tõhusamaid meetmeid, et suurendada äärepoolseimate piirkondade võimet saada hakkama neid kimbutavate alaliste struktuuriliste kitsaskohtade ja puudustega, eelkõige kalandussektoris;

4.   peab vajalikuks uusi tõhusamaid meetmeid, mis oleksid sõltumatud ajalistest piirangutest või piirkonna rikkuse hindamisest, mis oleks juhuslik ja kunstlik, et suurendada äärepoolseimate piirkondade võimet saada hakkama neid kimbutavate alaliste struktuursete kitsaskohtade ja puudustega, eelkõige kalandussektoris;

5.   palub komisjonilt, et viimane lisaks äärepoolseimate piirkondade iseärasusi ja eripära ühelt poolt ja teiselt poolt nimetatud piirkondade rolli Euroopa integreeritud merepoliitikas arvesse võttes oma tegevuskavasse äärepoolseimate piirkondade kalandussektori toetamiseks abimeetmeid seoses eelkõige järgmisega:

- äärepoolseimate piirkondade majandusvööndisse kuuluvate alade määratlemine „ainuõigusliku juurdepääsu alana”, et tagada mereökosüsteemi, kalastustegevuse ja kohalike asjaomaste kogukondade elujõulisus;

- nende vete mereressursside potentsiaali teaduslik hindamine ja vastavalt ühises kalanduspoliitikas määratletud ettevaatuspõhimõttele äärepoolseimate piirkondade kõrval asuva majandusvööndi eraldamine kohalikele laevastikele;

- suhtelise stabiilsuse põhimõttele vastavalt sotsiaal-majandusliku mõju hindamine kohalike kogukondade jätkusuutlikkusele seoses püügikoormuse suurendamisega ja teatavate mootorite kasutamisega äärepoolseimate piirkondade kõrval asuvates majandusvööndites kalastavatel suurema võimsusega alustel;

- ühenduse abi tagamine äärepoolseimate piirkondade kalalaevastike, eriti väikesemahulise kalapüügiga tegeleva laevastiku uuendamiseks ja ajakohastamiseks, kuna see on hädavajalik kala säilitamistingimuste, töötingimuste ja äärepoolseimate piirkondade kutseliste kalurite ohutustingimuste parandamiseks;

- ühenduse abi suurendamine kalandusvaldkonna teadusuuringutele ja teabe kogumine, et võimaldada edendada äärepoolseimate piirkondade kalavarude ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja taastamist, eriti tunnustades nende piirkondade eripära teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga seotud programmide raames;

- püügivahendite täiustamine ja mereökosüsteemi kahjustavate püügivahendite keelustamine;

- sotsiaalmajanduslike meetmete kehtestamine kalavarude säilitamiseks võetavate (vabatahtlike ja muude) meetmete mõju kompenseerimiseks kaluritele;

- ühenduse abiprogrammi loomine väikesemahulise rannalähedase traditsioonilise püügi toetamiseks, võttes arvesse piirkondade eripärasid ja programmi sotsiaal-majanduslikku tähtsust piirkondade jaoks;

- abi kalurite koolitamiseks ja tööalase kvalifikatsiooni tagamiseks ning töötingimuste (sealhulgas hügieeni-, ohutus- ja olmetingimuste) ja majandusliku olukorra parandamiseks, soodustades sektori noorenemist;

- abi suurendamine äärepoolseimate piirkondade kalandussaaduste töötlemiseks, turustamiseks ja müügi edendamiseks;

- kalastamist toetava sadamainfrastruktuuri ja -rajatiste ajakohastamine ja loomine, kuna need ei vasta mõnes äärepoolseimas piirkonnas praegu kalandussektori vajadustele;

- abi suurendamine akvakultuuri säästva arengu ja akvakultuuri saaduste arendamiseks vastavalt äärepoolseimate piirkondade eripäradele;

- abi sobivate ennetamis-, pääste-, järelevalve-, inspekteerimise ja kontrollivahendite rajamiseks ja ajakohastamiseks, pöörates tähelepanu majandusvööndite suurtele mõõtmetele, võitlusele ebaseadusliku kalastamise vastu, mereohutuse tugevdamisele ja merekeskkonna kaitsmisele;

6.   tervitab saarte allosakonna loomist edelapiirkonna vete piirkondliku nõuandekomisjoni poolt, kuna selle raames saab äärepoolseimate piirkondade erinevaid püügipiirkondi objektiivsemalt käsitleda.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.4.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

22

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Elspeth Attwooll, Marie-Hélène Aubert, Luis Manuel Capoulas Santos, Paulo Casaca, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Emanuel Jardim Fernandes, Carmen Fraga Estévez, Duarte Freitas, Ioannis Gklavakis, Alfred Gomolka, Pedro Guerreiro, Heinz Kindermann, Rosa Miguélez Ramos, Philippe Morillon, Seán Ó Neachtain, Willi Piecyk, Catherine Stihler, Margie Sudre, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Cornelis Visser

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Ole Christensen, Josu Ortuondo Larrea, Raül Romeva i Rueda, Thomas Wise

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Ilda Figueiredo, Willem Schuth

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.4.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

49

2

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Emmanouil Angelakas, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Rolf Berend, Jana Bobošíková, Victor Boştinaru, Antonio De Blasio, Petru Filip, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Eugenijus Gentvilas, Pedro Guerreiro, Gábor Harangozó, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Mieczysław Edmund Janowski, Rumiana Jeleva, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Miloš Koterec, Constanze Angela Krehl, Sérgio Marques, Miguel Angel Martínez Martínez, Miroslav Mikolášik, James Nicholson, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Pierre Pribetich, Elisabeth Schroedter, Grażyna Staniszewska, Catherine Stihler, Margie Sudre, Kyriacos Triantaphyllides, Lambert van Nistelrooij, Vladimír Železný

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Bernadette Bourzai, Jan Březina, Brigitte Douay, Den Dover, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Madeleine Jouye de Grandmaison, Ramona Nicole Mănescu, Ljudmila Novak, Mirosław Mariusz Piotrowski, Zita Pleštinská, Samuli Pohjamo, Christa Prets, Manfred Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Jean-Paul Gauzès, Manuel Medina Ortega, Jacques Toubon