Menetlus : 2006/0142(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0161/2008

Esitatud tekstid :

A6-0161/2008

Arutelud :

PV 01/04/2009 - 18
CRE 01/04/2009 - 18

Hääletused :

PV 02/04/2009 - 9.13

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0208

RAPORT     ***I
PDF 229kWORD 284k
18.4.2008
PE 388.360v04-00 A6-0161/2008

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri

(KOM(2006)0403 – C6‑0254/2006 – 2006/0142(COD))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Henrik Lax

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri

(KOM(2006)0403 – C6‑0254/2006 – 2006/0142(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0403);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 62 lõike 2 punkti a ja punkti b alapunkti ii, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0254/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6‑0161/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek  Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 5 a (uus)

 

(5 a) Liikmesriigid peaksid tagama abi osutamise võimalikult suures ulatuses kõikidele viisataotlejatele, kui see puudutab viisade taotlemise menetluse hõlbustamist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata nendele viisataotlejatele, kelle alaline elukoht asub nende taotlusega tegelevast diplomaatilisest või konsulaaresindusest märkimisväärselt kaugel. Vastutava liikmesriigi diplomaatiline või konsulaaresindus peaks püüdma tagada, et menetlust, mille puhul on vajalik üks kohalkäik, kasutatakse võimalikult paljude viisataotlejate puhul.

Selgitus

Käesoleva põhjenduse eesmärk on juurutada uusi ideid, mis muudaksid viisataotlejate jaoks viisapoliitika hõlpsamaks, ilma et lükataks kõrvale olemasolev viisade andmise menetlus, mille rakendamise eest kannab vastutust viisataotluse töötlemise eest vastutav liikmesriik.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 8

(8) Kahepoolsetes kokkulepetes, mis on sõlmitud ühenduse ja kolmandate riikide vahel ning mille eesmärk on hõlbustada lühiajaliste viisade taotlemise menetlust, võib teha erandeid käesoleva määruse kohaldamisest.

(8) Kahepoolsetes kokkulepetes, mis on sõlmitud ühenduse ja kolmandate riikide vahel ning mille eesmärk on hõlbustada lühiajaliste viisade taotlemise menetlust ning tugevdada demokraatiat ja kodanikuühiskonda, võib teha erandeid käesoleva määruse kohaldamisest. Viisarežiimi lihtsustamine võib muu hulgas tähendada ka viisatasude vähendamist või nendest vabastamist, viisamenetluse osalist hõlbustamist, erandite lubamist biomeetriliste andmete kasutamise suhtes ja pikema kehtivusajaga mitmekordsete viisade sagedasemat väljaandmist. Komisjon peaks Euroopa Parlamendile selliste kahepoolsete kokkulepete sõlmimise kohta edastama õigeaegselt usaldusväärset teavet.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 10

(10) Liikmesriigid peaksid tagama, et üldsusele pakutava teenuse kvaliteet on mõistlik ja järgib head haldustava. Selleks peaksid nad eraldama nii kohasel hulgal koolitatud töötajaid kui ka piisavalt vahendeid.

(10) Liikmesriigid peaksid tagama, et üldsusele pakutava teenuse kvaliteet on kõrgetasemeline, arvestab kliendi soovidega ja järgib head haldustava. Selleks peaksid nad eraldama nii kohasel hulgal koolitatud töötajaid kui ka piisavalt vahendeid.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 10 a (uus)

 

(10 a) Liikmesriigid peaksid ergutama kõiki otseselt või kaudselt viisataotlustega seotud teenuste osutamisse kaasatud äriüksusi viisataotlejate vajadustega tõsiselt arvestama. Liikmesriigid ja äriüksused peaksid tagama viisataotlejate suhtes kehtestatud kõikide nõuete proportsionaalsuse ja objektiivsuse.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 11

(11) Biomeetriliste tunnuste kaasamine on tähtis samm uute meetodite kasutamise suunas, mis loovad usaldusväärsema seose viisaomaniku ja tema passi vahel, et vältida valede isikuandmete kasutamist. Seepärast peaks viisataotleja isikliku kohaleilmumise nõue – vähemalt esimese taotluse korral – olema üks põhinõudeid viisa andmiseks koos biomeetriliste tunnuste registreerimisega viisainfosüsteemis; isikul, kes taotleb viisat esimest korda, ei tohiks lubada esitada oma taotlust kaubanduslike vahendajate, näiteks reisibüroode kaudu.

(11) Biomeetrilised tunnused loovad usaldusväärsema seose viisaomaniku ja tema passi vahel, et vältida valede isikuandmete kasutamist.

Selgitus

Raportöör soovib vältida jäiga seisukoha esitamist resolutsioonis, kuna näiteks kahepoolsetes kokkulepetes võidakse loobuda biomeetriliste tunnuste kohaldamisest.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 11 a (uus)

 

(11 a) Käesoleva määruse rakendamise ja kohaliku konsulaarkoostöö küsimuste üksikasjalikud suunised peaksid sisaldama soovitusi ja ettepanekuid uute tehnoloogiate, nagu näiteks Internet, videokonverentside korraldamine kaugintervjuude läbiviimiseks jne, kasutamise kohta, et muuta viisataotluse menetlus kõikide viisataotlejate jaoks lihtsamaks.

Selgitus

On oluline, et tagame ühenduse viisapoliitikaga seotud oluliste valdkondade sidusa ja pideva hindamise, nagu näiteks Internet ja uute tehnoloogiate kasutamine.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 13

(13) Taotleja peaks biomeetriliste tunnuste esmaseks registreerimiseks isiklikult kohale tulema. Iga järgmise viisataotluse läbivaatamise lihtsustamiseks peaks olema võimalik kopeerida biomeetrilised andmed esimeselt taotluselt 48 kuu jooksul, arvestades viisainfosüsteemis sätestatud säilitamisaega. Pärast selle ajavahemiku möödumist tuleks biomeetrilised tunnused uuesti registreerida.

(13) Isikul, kes taotleb viisat esimest korda, ei tohiks lubada esitada oma taotlust kaubanduslike vahendajate, näiteks reisibüroode kaudu. Taotleja peaks biomeetriliste tunnuste esmaseks registreerimiseks isiklikult kohale tulema. Iga järgmise viisataotluse läbivaatamise lihtsustamiseks peaks olema võimalik kopeerida biomeetrilised andmed esimeselt taotluselt 59 kuu jooksul, arvestades viisainfosüsteemis sätestatud säilitamisaega. Pärast selle ajavahemiku möödumist tuleks biomeetrilised tunnused uuesti registreerida.

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 15 a (uus)

 

(15 a) Kuna osa kõnealustest meetmetest on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Selgitus

Otsust 1999/468/EÜ on muudetud otsusega 2006/512/EÜ, millega kehtestati uus kontrolliga regulatiivmenetlus üldmeetmete puhul, mille eesmärk on asutamislepingu artiklis 251 osutatud kaasotsustamismenetluse kohaselt vastu võetud õigusaktide vähemoluliste sätete muutmine, sealhulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või uusi vähemolulisi sätteid juurde lisades. Seega tuleks menetlust käesolevas määruse piires vajaduse korral rakendada. Vt ka muudatusettepanekuid 53, 55 ja 56.

Muudatusettepanek 9

Artikkel 4 – lõige 2 – esimene lõik

2. Erandina lõikest 1 võivad kolmandate riikide kodanikud esitada oma taotluse kolmandas riigis, mis ei ole tema elukohariik, kuid kus ta viibib seaduslikult. Sellistele taotlustele tuleb lisada põhjendus, miks esitatakse taotlus selles riigis, ning ei tohi olla mingit kahtlust, et taotleja kavatseb pöörduda tagasi oma elukohariiki.

2. Erandina lõikest 1 võivad kolmandate riikide kodanikud põhjendatud erandjuhtudel (nt humanitaarsetel põhjustel) esitada oma viisataotluse mõnes muus kolmandas riigis.

Selgitus

See kas näiteks humanitaarsetel põhjustel viisat taotleva isiku viibimist kolmandas riigis käsitletakse selles riigis seaduslikuna või mitte, ei tohiks sõltuda asjaomase riigi õigusest. Igal juhul peaks liikmesriikide konsulaaresindustel olema võimalik sellist viisat välja anda.

Muudatusettepanek 10

Artikkel 4 – lõige 2 – teine lõik

Sellisel juhul võib konsulteerida taotleja elukohariigi diplomaatilise või konsulaaresindusega või viisat andva liikmesriigi keskasutustega.

Reeglina tuleb sellisel juhul enne viisa väljaandmist saada taotleja elukohariigi vastutava diplomaatilise või konsulaaresinduse nõusolek.

Selgitus

Konsulteerimine peaks olema mitte erand, vaid reegel, sest elukohariigi konsulaaresindus omab tavaliselt teavet nii taotleja valmisoleku kohta asjaomasest riigist tagasi pöörduda kui ka kohalike olude kohta ning seega on tal taotluse üle otsustamiseks paremad võimalused.

Muudatusettepanek 11

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

 

2 a. Mitmekordne viisa antakse üksnes viisataotleja elukohariigis, välja arvatud juhul, kui viisataotleja tõestab erandi tegemise vajalikkust. Sellistel erandjuhtudel võidakse viisataotleja elukohariigi vastutava diplomaatilise või konsulaaresinduse eelneval nõusolekul anda viisa ka mõnes muus kolmandas riigis.

Muudatusettepanek 12

Artikkel 5 – lõige 1 – esimene lõik – punkt a

a) selle liikmesriigi diplomaatiline või konsulaaresindus, kelle territooriumil asub külastuse ainus või peamine sihtkoht, või

a) ainsa sihtliikmesriigi diplomaatiline või konsulaaresindus, või kui kavatsetakse külastada mitut liikmesriiki, mis tahes sihtliikmesriigi diplomaatiline või konsulaaresindus. Lennujaamatransiiti ei loeta külastuseks ega viisataotluse esitamise põhjenduseks selle liikmesriigi diplomaatilisele või konsulaaresindusele, kelle territooriumil transiit toimub; või

Muudatusettepanek 13

Artikkel 5 – lõige 1 – esimene lõik – punkt b

(b) juhul, kui ei ole võimalik kindlaks teha, milline liikmesriik on peamine sihtkoht, selle liikmesriigi diplomaatiline või konsulaaresindus, kelle välispiiri viisaomanik ületab selleks, et siseneda liikmesriikide territooriumile.

(b) mõne muu liikmesriigi diplomaatiline või konsulaaresindus, kes esindab sihtliikmesriiki või üht sihtliikmesriikidest vastavalt artikli 7 lõikes 2 a või 2 b sätestatud korrale.

Muudatusettepanek 14

Artikkel 5 – lõige 1 – teine lõik

Kui taotletakse mitmekordset viisat, vastutab taotluse läbivaatamise eest tavasihtkoha liikmesriik. Selliseid viisasid antakse ainult taotleja elukohariigis.

välja jäetud

Muudatusettepanek 15

Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)

 

2 a. Liikmesriigid, kellel puudub kolmandas riigis oma esindus, lepivad esindamise korra suhtes kokku teiste liikmesriikidega, kellel on selles riigis diplomaatiline või konsulaaresindus.

Muudatusettepanek 16

Artikkel 7 – lõige 2 b (uus)

 

2 b. Tagamaks, et teatava piirkonna või geograafilise maa-ala nõrga transpordiinfrastruktuuri või pikkade vahemaade tõttu ei nõuaks diplomaatilise või konsulaaresinduseni jõudmine viisataotlejatelt ülemääraseid pingutusi, lepivad liikmesriigid, kellel puudub selles piirkonnas või maa-alal oma esindus, esindamise korra suhtes kokku teiste liikmesriikidega, kellel on nimetatud piirkonnas või maa-alal diplomaatiline või konsulaaresindus.

 

Suunised selle kohta, kas diplomaatilise või konsulaaresinduseni jõudmine oleks seotud ülemääraste jõupingutustega, koostatakse iga asukohariigi kohaliku konsulaarkoostöö raames. Suunistes võetakse arvesse muu hulgas vahemaid ja transpordiinfrastruktuuri ning need avaldatakse.

Muudatusettepanek 17

Artikkel 7 – lõige 3

3. Esindatav liikmesriik teavitab komisjoni uutest esindamisalastest kokkulepetest või kõnealuste kokkulepete lõpetamisest vähemalt kolm kuud enne kokkuleppe jõustumist või selle lõppemist.

3. Esindatav liikmesriik teavitab komisjoni uutest esindamisalastest kokkulepetest või kõnealuste kokkulepete lõpetamisest võimaluse korral kolm kuud enne kokkuleppe jõustumist või selle lõppemist.

Selgitus

Nii liikmesriigi kui ka viisataotleja huvides võib esindamise kord ka lühema aja jooksul vajalik olla.

Muudatusettepanek 18

Artikkel 8 – lõige 2

2. Kõnealused konsultatsioonid ei piira artikli 20 lõikes 1 sätestatud viisataotluste läbivaatamise tähtaja kohaldamist.

2. Kõnealused konsultatsioonid ei piira artikli 20 lõikes 1 sätestatud viisataotluste läbivaatamise tähtaja kohaldamist. Erandjuhtudel võib seda tähtaega konsultatsioonide käigus saadud teabe alusel pikendada, et võimaldada täiendavat uurimist.

Muudatusettepanek 19

Artikkel 9 – lõige 2

2. Keskasutus, kelle poole konsulteerimise eesmärgil pöördutakse, vastab kolme tööpäeva jooksul kõnealuse taotluse saamisest. Kui konsulteeritav keskasutus kõnealuseks tähtajaks vastust ei anna, tähendab see, et konsultatsiooni palunud keskasutus võib anda oma diplomaatilisele või konsulaaresindusele loa viisa andmiseks.

2. Keskasutus, kelle poole konsulteerimise eesmärgil pöördutakse, vastab viie tööpäeva jooksul kõnealuse taotluse saamisest. Kui konsulteeritav keskasutus kõnealuseks tähtajaks vastust ei anna, tähendab see, et konsultatsiooni palunud keskasutus võib anda oma diplomaatilisele või konsulaaresindusele loa viisa andmiseks.

Muudatusettepanek 20

Artikkel 10 – lõige 1

1. Taotlus esitatakse mitte varem kui kolm kuud enne kavandatud külastuse algust.

1. Taotlus esitatakse mitte varem kui kuus kuud enne kavandatud külastuse algust.

Selgitus

Taotlust peaks saama varem esitada sellepärast, et näiteks suured turismigrupid alustavad tavaliselt reisi kavandamist väga vara.

Muudatusettepanek 21

Artikkel 10 – lõige 2

2. Taotlejatelt võidakse nõuda taotluse esitamiseks kohtumisaja kokkuleppimist. Kõnealuse kohtumise võib kokku leppida otse diplomaatilise või konsulaaresindusega või vajadusel vahendaja kaudu. Kohtumine peab toimuma kahe nädala jooksul.

2. Taotlejatelt võidakse nõuda taotluse esitamiseks kohtumisaja kokkuleppimist. Kõnealuse kohtumise võib kokku leppida otse diplomaatilise või konsulaaresindusega või vajadusel vahendaja kaudu. Kohtumine peab reeglina toimuma kahe nädala jooksul.

Muudatusettepanek 22

Artikkel 11

Artikkel 11

Artikkel 11

Biomeetriliste andmete kogumine

Biomeetriliste andmete kogumine

1. Liikmesriigid koguvad biomeetrilisi tunnuseid, milleks on taotleja näokujutis ja kümme sõrmejälge, vastavalt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonis ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetele.

Oma esimese viisataotluse esitamisel peab taotleja isiklikult kohale tulema. Siis võetakse järgmised biomeetrilised tunnused:

Need sätted nähakse ette asutamislepingu artikli 251 kohaselt vastu võetud õigusaktis.

a) foto, mis skaneeritakse või tehakse viisataotluse esitamise ajal, ja

 

b) kümme sõrmejälge, mis võetakse otsevajutusega ja registreeritakse digitaalselt.

2. Iga järgmise viisataotluse puhul kopeeritakse biomeetrilised tunnused esimeselt taotluselt tingimusel, et viimane kanne ei ole vanem kui 48 kuud. Pärast nimetatud ajavahemiku möödumist tuleb iga järgmist taotlust käsitleda kui esimest taotlust.

 

3. Fotole ja sõrmejälgedele esitatavad tehnilised nõuded on kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni dokumendi nr 9303 1. osa (passid) kuuendas väljaandes(1) sätestatud rahvusvaheliste standarditega.

 

 

4. Biomeetrilised tunnused võtab diplomaatilise või konsulaaresinduse kvalifitseeritud ja nõuetekohaste volitustega töötaja või tema järelevalve all artikli 37 punktis c nimetatud väline teenuseosutaja.

Viisainfosüsteemi sisestavad andmeid ainult viisainfosüsteemi määruse artikli 4 lõikes 1, artiklis 5 ja artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetekohaste volitustega konsulaartöötajad.

5. Järgmised taotlejad on sõrmejälgede andmise nõudest vabastatud:

a) alla 6-aastased lapsed;

b) isikud, kellelt on füüsiliselt võimatu sõrmejälgi võtta. Kui siiski on võimalik võtta vähem kui kümne sõrme sõrmejäljed, siis need võetakse.

Liikmesriik võib vabastada diplomaatilise, teenistus-/ameti- või eripassi omaniku biomeetriliste tunnuste andmise nõudest.

Kõikidel nimetatud juhtudel tuleb viisainfosüsteemi sisestada kanne „Ei kohaldata”.

 

Muudatusettepanek 23

Artikkel 11 a (uus)

 

Artikkel 11 a

 

Isiklik vestlus

 

1. Üldjuhul peab taotleja diplomaatilises või konsulaaresinduses isikliku vestluse käigus tõestama, et viisa andmiseks nõutavad eeldused on täidetud. Diplomaatilisse või konsulaaresindusse isikliku kohaletuleku kohustusest võib teha erandeid ainult kõnealuse artikli lõikes 2 ja artiklis 40 osutatud juhtudel. See erand ei piira artikli 18 lõike 2 kohaldamist.

 

2. Kui taotleja heade kavatsuste suhtes kahtlusi ei ole, võib üksikjuhtudel teha isikliku vestluse kohustusest erandi. Eeldus selliseks erandiks on, et taotleja on võimeline tagama – selle alusel, et teda tuntakse diplomaatilises või konsulaaresinduses – et ta ei kujuta ohtu valmisoleku osas tagasi pöörduda, omab piisavalt elatusvahendeid ja tema sihtkohas viibimise eesmärk on seaduslik.

Selgitus

Isikliku vestluse põhimõttest kui ühest viisamenetluse peamisest elemendist tuleks kinni pidada, kuna vastasel juhul loobutakse ühest olulisest kontrollimise vahendist. Isikliku vestluse läbiviimise mittenõudmine või sellest nõudest erandite lubamine (artikli 18 lõige 2) tähendaks senise reegli ja erandi vahelise suhte ümberpööramist võrreldes kehtivate ühiste konsulaarjuhistega. Isikliku vestluse põhimõtte järgimise korral tuleb heade kavatsustega reisijate puhul võimaldada erandite tegemist.

Muudatusettepanek 24

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt b

b) esitab kehtiva reisidokumendi, mille kehtivusaeg lõpeb vähemalt kolm kuud pärast liikmesriikide territooriumilt kavatsetud lahkumist ja mis sisaldab ühte või mitut vaba lehte viisa kinnitamiseks;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 25

Artikkel 14 – lõige 1 – esimene lõik – sissejuhatav osa

1. Viisataotleja esitab järgmised dokumendid:

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

Ei puuduta eestikeelset versiooni.

Muudatusettepanek 26

Artikkel 14 – lõige 1 – teine a lõik (uus)

 

Taotlejatelt ei nõuta dokumentide esitamist seoses majutuse või kutsega enne viisa taotlemist, kui nad suudavad tõestada, et neil on piisavalt vahendeid oma elatus- ja majutuskulude katmiseks liikmesriigis või -riikides, mida nad kavatsevad külastada.

Taotlejaid teavitatakse asjaolust, et nimetatud erand ei tühista nõuet olla valmis esitama nõudmisel kõnealused dokumendid liidu välispiiril.

Muudatusettepanek 27

Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)

 

3 a. Kui diplomaatiline või konsulaaresindus nõuab tõendavate dokumentide tõlkimist, on viisataotlejal õigus esitada kas sihtkohariigi ametlikku keelde / ametlikesse keeltesse või inglise, prantsuse või saksa keelde tõlgitud dokumendid.

Muudatusettepanek 28

Artikkel 15 – lõige 3 – esimene lõik

3. Kindlustus peab kehtima liikmesriikide kogu territooriumil ja katma kogu viibimise või transiidi kestust. Minimaalne kindlustuskate on 30 000 eurot.

3. Kindlustus peab kehtima liikmesriikide kogu territooriumil ja katma kogu viibimise või transiidi kestust. Minimaalne kindlustuskate on 20 000 eurot.

Selgitus

30 000 euro suurune minimaalne kindlustuskate on liiga kõrge. 20 000 euro suurune minimaalne kindlustuskate on piisav meditsiinilistel põhjustel repatrieerimise, kiireloomulise meditsiinilise läbivaatuse ja/või haiglasse paigutamisega seoses tekkida võivate kulude katmiseks.

Muudatusettepanek 29

Artikkel 15 – lõige 4

4. Põhimõtteliselt peaks taotleja sõlmima kindlustuse oma elukohariigis. Kui see ei ole võimalik, tuleks kindlustus omandada mis tahes muus riigis.

4. Taotleja peaks üldjuhul sõlmima kindlustuse oma elukohariigis. Kui see ei ole võimalik, tuleb kindlustus sõlmida mis tahes muus riigis.

Selgitus

Selgitamine: kindlustuskaitse on eeldus. Üksnes selle poole püüdlemine ei ole piisav.

Muudatusettepanek 30

Artikkel 15 – lõige 10 a (uus)

10 a. Diplomaatilised või konsulaaresindused kiidavad heaks üksnes sellise reisi- ja tervisekindlustuse, mille puhul asjaomane kindlustusselts võimaldab taotlejal kindlustuse lisatasu nõudmata tühistada, kui viisataotlus tagasi lükatakse.

Selgitus

Viisa andmisest keeldumise korral on taotlejal õigus tühistada kindlustus ühegi lisatasuta.

Muudatusettepanek 31

Artikkel 16 – lõige 1

1. Viisataotluse esitamisel maksab taotleja menetlustasu 60 eurot, mis vastab viisataotluse töötlemisega seotud halduskuludele. Tasu võetakse eurodes või selle kolmanda riigi omavääringus, kus taotlus esitatakse, ja seda ei tagastata.

1. Viisataotluse esitamisel maksab taotleja menetlustasu 35 eurot. Tasu võetakse eurodes või selle kolmanda riigi omavääringus, kus taotlus esitatakse, ja seda ei tagastata.

Selgitus

The new visa fee of 60 EUR hurts the image of the European Union since this is perceived as contradictory to the frequently voiced declarations of friendly relations with third countries. Furthermore real visa costs are higher than the visa fee, costs of travel medical insurances, as well as costs of all necessary activities to get a visa.

The European Union can also not in this context be compared to the United States, which is geographically distant. The European Union has common boarders to the countries from which the European Union is receiving most of its tourists and visitors. For the EU it is thus of importance to have a relatively low and proportionate fee on visas.

Muudatusettepanek 32

Artikkel 16 – lõige 4 – punkt a

a) alla 6-aasta vanused lapsed;

a) kuni 12-aasta vanused lapsed;

Selgitus

Lapsed reisivad tavaliselt koos vanematega. Kui pere maksab kõikide laste eest viisatasu, on taotluse kogumaksumus ülemääraselt kõrge.

Muudatusettepanek 33

Artikkel 16 – lõige 4 – punkt b a (uus)

b a) õpilasvahetusprogrammides osalejad,

Muudatusettepanek 34

Artikkel 16 – lõige 4 – punkt c a (uus)

 

c a) 25-aastased ja nooremad mittetulunduslikel spordi-, kultuuri- või kodanikuühiskonna üritustel osalejad;

Muudatusettepanek 35

Artikkel 16 – lõige 4 – punkt c b (uus)

 

c b) isikud, kes tõendavad oma vajadust humanitaarsetel põhjustel reisida, sealhulgas juhul, kui nende elu on ohus ja nende elukohariik ei saa neile võimaldada vajalikku arstiabi, ning neid saatvad isikud.

Muudatusettepanek 36

Artikkel 16 – lõige 4 a (uus)

 

4 a. Ilma et see piiraks lõike 4 a kohaldamist, ei nõuta peredelt, kes reisivad koos rohkem kui kahe lapsega, menetlustasu rohkem kui kahe lapse eest.

Muudatusettepanek 37

Artikkel 16 – lõige 4 b (uus)

 

4 b. Järgnevate taotluste puhul, mis esitatakse artiklis 11 nimetatud ajavahemiku jooksul, moodustab menetlustasu poole tavapäraselt nõutavast tasust.

Muudatusettepanek 38

Artikkel 16 – lõige 5

5. Üksikjuhtudel võib liikmesriigi õiguse kohaselt menetlustasu vähendada või selle nõudmisest loobuda, kui seda tehakse kultuurihuvide, välispoliitika, arengupoliitika, või muude oluliste üldiste huvide soodustamiseks või humanitaarsetel kaalutlustel.

5. Üksikjuhtudel võib liikmesriigi õiguse kohaselt menetlustasu vähendada või selle nõudmisest loobuda, kui seda tehakse kultuuri- ja spordihuvide, välispoliitika, arengupoliitika, või muude oluliste üldiste huvide soodustamiseks või humanitaarsetel kaalutlustel.

Selgitus

Muudatusettepanekuga lihtsustatakse nende isikute piiriülest reisimist, kes on kaasatud sportlikku tegevusse.

Muudatusettepanek 39

Artikkel 16 – lõige 8

8. Menetlustasu on kahekordne juhul, kui taotleja esitab viisataotluse põhjendamatult kolm või vähem päeva enne kavandatud lahkumise kuupäeva.

8. Menetlustasu võib olla kahekordne juhul, kui taotleja esitab viisataotluse põhjendamatult kolm või vähem päeva enne kavandatud lahkumise kuupäeva välja arvatud kergendavate asjaolude puhul.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on võtta kasutusele nii taotleja kui ka konsulaaresinduse jaoks paindlikkust tagav vahend, kui viisataotlus esitatakse vahetult enne lahkumise kuupäeva.

Muudatusettepanek 40

Artikkel 18 – lõige 2 – punkt a (uus)

 

a) Kui peetakse vajalikuks kutsuda taotleja vestlusele, langetatakse taotluse kohta otsus ühe kohalkäigu põhjal, kui taotleja tavapärasest elukohast diplomaatilise või konsulaaresinduseni jõudmine nõuaks ülemääraseid jõupingutusi vastavalt artikli 7 lõikes 2 b nimetatud suunistele.

Muudatusettepanek 41

Artikkel 18 – lõige 2 – punkt b (uus)

 

b) Vestlus telefoni või videotelefoni teel võib olla lubatav teatud juhtudel, muu hulgas siis, kui taotlejal on artikli 42 c sätetele vastav positiivne viisaminevik või kui taotleja tavapärasest elukohast diplomaatilise või konsulaaresinduseni jõudmine nõuaks ülemääraseid jõupingutusi vastavalt artikli 7 lõikes 2 b osutatud suunistele.

Muudatusettepanek 42

Artikkel 18 – lõige 4 – punkt b

b) konsulteerides Schengeni infosüsteemi ja riikide andmebaasidega, et isik ei ohusta ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist ega rahvusvahelisi suhteid;

b) konsulteerides Schengeni infosüsteemi ja kui riikide seadused seda võimaldavad – riikide andmebaasidega, et isik ei ohusta ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist ega rahvusvahelisi suhteid;

Muudatusettepanek 43

Artikkel 20 – lõige 3 – esimene lõik ja teine lõik – sissejuhatav osa

3. Kehtivusaeg mitmekordsete viisade puhul, mis lubavad selle omanikul riiki siseneda mitu korda, viibida riigis kolm kuud või läbida transiidina riiki poolaasta jooksul mitu korda, võib maksimaalselt olla 5 aastat.

3. Taotluse vastuvõtmise korral annab diplomaatiline või konsulaaresindus 12-kuulise kehtivusajaga mitmekordse viisa, mis lubab selle omanikul riiki siseneda mitu korda, viibida riigis kolm kuud või läbida transiidina riiki poolaasta jooksul mitu korda.

 

Põhjendatud juhtudel võidakse anda mitmekordne viisa, mille kehtivusaeg on pikem kui 12 kuud ja maksimaalselt kuni 5 aastat.

 

Põhjendatud juhtudel, kui mitmekordse viisa andmine ei ole asjakohane, võidakse anda ühekordne viisa, mille kehtivusaeg on 6 kuud.

Järgmised tegurid on eriti olulised otsuste tegemisel kõnealuste viisade andmise kohta:

Järgmised tegurid on eriti olulised otsuste tegemisel rohkem kui 12-kuulise kehtivusajaga mitmekordsete viisade andmise kohta:

Muudatusettepanek 44

Artikkel 20 – lõige 3 –teine lõik – punkt a

a) taotleja vajadus tihti ja/või regulaarselt reisida oma ameti- või perekonna staatuse tõttu, nagu näiteks ärimehed ja -naised, riigiteenistujad, kes on seotud liikmesriikide ja ühenduse institutsioonide regulaarsete ametlike kontaktidega, liidu kodanike perekonnaliikmed, liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike perekonnaliikmed, meremehed;

a) taotleja vajadus tihti ja/või regulaarselt reisida oma ameti- või perekonna staatuse tõttu, nagu näiteks ärimehed ja -naised, riigiteenistujad, kes on seotud liikmesriikide ja ühenduse institutsioonide regulaarsete ametlike kontaktidega, liidu kodanike perekonnaliikmed, liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike perekonnaliikmed, meremehed, korrapäraselt piire ületavad elukutselised autojuhid ja vahetusprogrammides ning muudes korrapärastes kodanikuühiskonna üritustes osalejad;

 

Muudatusettepanek 45

Artikkel 21 – lõige 2

2. Liikmesriigi keskasutus, kelle diplomaatiline või konsulaaresindus on lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b kirjeldatud juhtudel andnud piiratud territoriaalse kehtivusega viisa, saadab viivitamata asjaomase teabe teiste liikmesriikide keskasutustele.

2. Liikmesriigi keskasutus, kelle diplomaatiline või konsulaaresindus on lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b kirjeldatud juhtudel andnud piiratud territoriaalse kehtivusega viisa, saadab viivitamata asjaomase teabe teiste liikmesriikide keskasutustele. Kui lõike 1 esimese lõigu punktis b nimetatud juhul on eelneva konsulteerimise menetluse kohaselt konsulteeritud liikmesriik esitanud vastuväiteid, tuleb asjaomane teave edastada konsulteeritud liikmesriigi kesksetele ametiasutustele piisava aja jooksul enne viisa andmist.

Muudatusettepanek 46

Artikkel 22 – lõige 2 – punkt a

a) liikmesriigi antud ühtse lühiajalise või transiidiviisa omanikud;

a) liikmesriigi antud elamisloa, ühtse lühiajalise või transiidiviisa omanikud,

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga tagatakse ühtsus Schengeni kokkulepe rakendamise konventsiooniga (artikli 21 lõige 1).

Muudatusettepanek 47

Artikkel 23 – lõige 3

3. Taotleja, kellele on keeldutud viisat anda, on õigus otsus edasi kaevata. Edasikaebamine toimub vastavalt riigi õigusele. Taotlejale esitatakse kirjalikult teave infopunktide kohta, kes oskavad anda teavet pädevate esindajate kohta, kes võiksid taotlejat esindada kooskõlas riigi õigusega.

3. Taotlejal, kellele on keeldutud viisat andmast, on õigus otsus edasi kaevata. Neil juhtudel, kui taotlejad edasikaebamisõigust kasutavad, vaadatakse otsus ja keeldumise põhjused uuesti põhjalikult läbi. Taotlejat teavitatakse läbivaatamise tulemustest ja lisaks ka üksikasjalikumalt viisa andmisest keeldumise põhjustest.

 

Edasikaebamine toimub vastavalt riigi õigusele. Taotlejale esitatakse kirjalikult teave infopunktide kohta, kes oskavad anda teavet pädevate esindajate kohta, kes võiksid taotlejat esindada kooskõlas riigi õigusega.

Muudatusettepanek 48

Artikkel 24

Lühiajalise või transiidiviisa omamine ei anna iseenesest automaatset õigust riiki siseneda.

Lühiajalise või transiidiviisa omamine annab automaatse õiguse riiki siseneda, eeldusel et välispiirile saabumisel täidab reisija Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)1) nõudeid ja et Schengeni infosüsteemi või riiklikku registrisse ei ole sisestatud hoiatust ega ole kerkinud esile teavet, mis tõestab, et viisataotlus põhineb pettusel.

______________

1 ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.

Selgitus

Kehtiva lühiajalise või transiidiviisa omamise korral peaks üldine reegel olema, et neil isikutel on õigus riiki siseneda, kui nad järgivad ELi õigusaktides sätestatud kehtivaid kriteeriume.

Muudatusettepanek 49

Artikkel 28 – lõige 5

5. Viisa pikendamise eest võetakse tasu 30 eurot.

5. Viisa pikendamise eest võetakse tasu 17,5 eurot.

Muudatusettepanek 50

Artikkel 31 – lõige 1

1. Piirikontrolliasutused võivad otsustada viisaga lubatud riigis viibimise aega lühendada, kui tehakse kindlaks, et viisaomanikul puuduvad algselt kavandatud viibimise kestuse jaoks piisavad elatusvahendid.

1. Piirikontrolliasutused ja liikmesriikide vastutavad haldusasutused võivad otsustada viisaga lubatud riigis viibimise aega lühendada, kui tehakse kindlaks, et viisaomanikul puuduvad algselt kavandatud viibimise kestuse jaoks piisavad elatusvahendid.

Selgitus

Enamikul juhtudel ei tee eespool nimetatut kindlaks piirikontrolliasutused, vaid kohapealsed asutused, kellel peaks seepärast olema õigus lühendada viisa kehtivusaega kohapeal.

Muudatusettepanek 51

Artikkel 32 – lõige 6 a (uus)

 

6 a. Samal viisil rakendatakse biomeetriliste tunnuste kogumist puudutavaid sätteid vastavalt artiklile 11, välja arvatud asjaolu, et biomeetrilisi andmeid koguvad ja sisestavad viisainfosüsteemi piirikontrolli eest vastutavad ametiasutused.

Muudatusettepanek 52

Artikkel 33 – lõige 3

3. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira artikli 32 lõigete 3, 4 ja 5 kohaldamist.

3. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira artikli 32 lõigete 3, 4, 5 ja 6 a kohaldamist.

Muudatusettepanek 53

Artikkel 35 – lõige 2

2. Liikmesriikide keskasutused koolitavad piisavalt nii kodumaalt lähetatud kui ka kohalikke töötajaid ning vastutavad selle eest, et töötajail oleks täielik, täpne ja ajakohastatud teave asjakohaste ühenduse ja riikide õigusaktide kohta.

2. Liikmesriikide keskasutused koolitavad piisavalt nii kodumaalt lähetatud kui ka kohalikke töötajaid ning vastutavad selle eest, et töötajail oleks täielik, täpne ja ajakohastatud teave ja väljaõpe seoses asjakohaste ühenduse ja riikide õigusaktide ning Schengeni viisapoliitikaga.

Selgitus

On tähtis rõhutada, et töötajatel peab olema nõuetekohane väljaõpe. Konsulitel ja teistel konsulaarametnikel on viisapoliitikast üllatavalt tihti puudulikud teadmised, mille tulemuseks on ebaselge Schengeni viisapoliitika.

Muudatusettepanek 54

Artikkel 36

Artikkel 36

Töötajate käitumine viisataotluste töötlemisel

Artikkel 36

Viisataotlustega tegelevate töötajate käitumine

1. Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused tagavad, et viisataotlejad võetakse viisakalt vastu.

1. Liikmesriigid tagavad, et viisataotlejad võetakse viisakalt vastu kõikide viisataotlustega tegelevate töötajate poolt.

2. Konsulaartöötajad austavad oma tööülesannete täitmisel täielikult inimväärikust. Kõik võetud meetmed on proportsionaalsed nende abil taotletud eesmärkide suhtes.

2. Kõik töötajad austavad oma tööülesannete täitmisel täielikult inimväärikust ja taotleja ausameelsust. Kõik võetud meetmed on proportsionaalsed taotletud eesmärkide suhtes.

3. Oma ülesannete täitmisel väldivad konsulaartöötajad isikute diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

3. Oma ülesannete täitmisel väldivad töötajad isikute diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

Selgitus

Ühistes konsulaareeskirjades vastu võetud tekst.

Muudatusettepanek 55

Artikkel 37

Artikkel 37

Viisataotluste vastuvõtmisega seotud koostöö vormid

Artikkel 37

Viisataotluste vastuvõtmisega seotud koostöö vormid

1. Liikmesriikidevaheline koostöö võib võtta järgmisi vorme:

Need sätted nähakse ette asutamislepingu artikli 251 kohaselt vastu võetud õigusaktis.

a) „ühisosakonnad”: ühe või mitme liikmesriigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajad töötlevad neile teise liikmesriigi diplomaatilises ja konsulaaresinduses esitatud taotlusi (kaasa arvatud biomeetrilised tunnused), kasutades selle liikmesriigi vastavaid seadmeid. Asjaomased liikmesriigid lepivad kokku nii ühisosakondade korra kestuse ja lõpetamise tingimustes kui ka haldustasus, mille saab liikmesriik, kelle diplomaatilist või konsulaaresindust kasutati;

 

b) „ühised viisataotluskeskused”: kahe või mitme liikmesriigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajad koondatakse ühte hoonesse eesmärgiga vastu võtta neile esitatud viisataotlusi (sealhulgas biomeetrilisi tunnuseid). Taotleja suunatakse selle liikmesriigi juurde, kes vastutab viisataotluse töötlemise eest. Liikmesriigid lepivad kokku nii kõnealuse koostöö kestuses ja selle lõpetamise tingimustes kui ka kuludes, mis jagatakse osalevate liikmesriikide vahel. Üks liikmesriik vastutab lepingute eest, mis on seotud logistikaga ja diplomaatiliste suhetega diplomaatilise või konsulaaresinduse asukohariigiga;

 

c) koostöö väliste teenusteosutajatega: juhul kui konsulaaresinduse kohaliku olukorra tõttu ei ole kohane varustada konsulaaresindust biomeetriliste andmete registreerimise vahenditega või organiseerida ühisosakondi või ühist viisataotluskeskust, võivad üks või mitu liikmesriiki teha viisataotluste vastuvõtmisel (sealhulgas biomeetrilised tunnused) ühiselt koostööd välise teenuseosutajaga. Sellisel juhul vastutab asjaomane liikmesriik (vastutavad asjaomased liikmesriigid) andmekaitse eeskirjade kohaldamise eest viisataotluste menetlemisel.

 

Muudatusettepanek 56

Artikkel 38

Artikkel 38

Artikkel 38

Koostöö väliste teenuseosutajatega

Koostöö väliste teenuseosutajatega

1. Koostööks väliste teenuseosutajatega on järgmised võimalused:

Need sätted nähakse ette asutamislepingu artikli 251 kohaselt vastu võetud õigusaktis.

a) väline teenuseosutaja tegutseb kõnekeskusena, pakkudes üldteavet viisa taotlemise nõuete kohta ja vastutades kohtumiste kokkuleppimise süsteemi eest, ning/või

 

b) väline teenuseosutaja pakub üldteavet viisa taotlemise nõuete kohta, kogub viisataotlejatelt taotlusi, täiendavaid dokumente ja biomeetrilisi andmeid ning kogub taotluse käsitlemise tasu (nagu see on sätestatud artiklis 16) ning edastab täielikud toimikud ja kõik andmed selle liikmesriigi diplomaatilisele või konsulaaresindusele, kelle pädevuses on taotluse töötlemine.

 

2. Asjaomased liikmesriigid valivad välise teenuseosutaja, kes suudab tagada kõik tehnilised ja korralduslikud turvameetmed ning asjaomased tehnilised ja korralduslikud meetmed, mida liikmesriik nõuab isikuandmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, lubamatu avalikustamise või juurdepääsu eest, eelkõige juhul, kui töötlemine hõlmab nii andmete edastamist võrgu kaudu kui ka toimikute ja andmete vastuvõtmist ja edastamist konsulaaresindusele, ning igasuguse muu võimaliku ebaseadusliku töötlemise eest.

 

Valides väliseid teenuseosutajaid, kontrollivad liikmesriigi diplomaatilised või konsulaarasutused äriühingu maksevõimet ja usaldusväärsust (kaasa arvatud vajalikke litsentse, kannet äriregistris, äriühingu põhikirja, lepinguid pankadega) ja teevad kindlaks, et puudub huvide konflikt.

 

3. Välisele teenuseosutajale ei anta ühelgi põhjusel juurdepääsu viisainfosüsteemile. Juurdepääs viisainfosüsteemile on ainult diplomaatiliste või konsulaaresinduste nõuetekohaste volitustega töötajatel.

 

4. Asjaomased liikmesriigid sõlmivad välise teenuseosutajaga lepingu vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 17. Enne lepingu sõlmimist teavitab asjaomase liikmesriigi diplomaatiline või konsulaaresindus kohaliku konsulaarkoostöö raames teiste liikmeriikide diplomaatilisi või konsulaaresindusi ja komisjoni delegatsiooni sellest, miks leping on vajalik.

 

5. Lisaks direktiivi 95/46/EÜ artiklis 17 sätestatud kohustustele sisaldab leping ka sätteid, millega:

 

a) määratletakse teenuseosutaja täpsed kohustused;

 

b) nõutakse teenuseosutajalt tegutsemist vastutava liikmesriigi juhiste kohaselt ja andmete töötlemist ainult viisataotluse isikuandmete töötlemise eesmärgil vastutava liikmesriigi nimel kooskõlas direktiiviga 95/46;

 

c) nõutakse teenuseosutajalt taotlejatele viisainfosüsteemi määruse kohaselt nõutava teabe edastamist;

 

d) tagatakse konsulaartöötajatele alati juurdepääs teenuseosutaja ametiruumidesse;

 

e) nõutakse teenuseosutajalt konfidentsiaalsusnõuete järgimist (kaasa arvatud viisataotlustega seoses kogutud andmete kaitset);

 

f) lisatakse lepingu peatamise ja lõpetamise klausel.

 

6. Asjaomased liikmesriigid jälgivad lepingu täitmist, mille hulka kuulub:

 

a) üldine teave, mida teenuseosutaja edastab viisataotlejale;

 

b) tehnilised ja korralduslikud turvameetmed ning vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed, kaitsmaks isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, ebaseadusliku avalikustamise või juurdepääsu eest, eelkõige juhul, kui töötlemine hõlmab andmete edastamist võrgu kaudu või toimikute ja andmete vastuvõtmist ja edastamist konsulaaresindustes, ning igasuguse muu võimaliku ebaseadusliku töötlemise eest;

 

c) biomeetriliste tunnuste registreerimine;

 

d) meetmed andmekaitse eeskirjade kohaldamise tagamiseks.

 

7. Välise teenuseosutaja võetavate tasude kogusumma viisataotluse töötlemise eest ei ületa artiklis 16 sätestatud tasu.

 

8. Asjaomase liikmesriigi konsulaartöötajad annavad teenuseosutajale koolitust, mis vastab teadmistele, mida on vaja viisataotlejatele nõuetekohase teenuse ja piisava teabe pakkumiseks.

 

Muudatusettepanek 57

Artikkel 39

Artikkel 39

Artikkel 39

Korralduslikud aspektid

Korralduslikud aspektid

1. Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused edastavad avalikkusele täpset teavet kohtumise kokkuleppimise ja viisataotluse esitamise kohta.

Need sätted nähakse ette asutamislepingu artikli 251 kohaselt vastu võetud õigusaktis.

2. Sõltumata valitud koostöömeetodist võivad liikmesriigid otsustada, et nad säilitavad taotlejatele võimaluse pöörduda viisataotluse esitamiseks otse diplomaatilisse või konsulaaresindusse. Liikmesriigid tagavad viisataotluste järjepideva vastuvõtmise ja töötlemise teiste liikmesriikide või ükskõik millise välise teenuseosutajaga tehtava koostöö ootamatu lõppemise korral.

 

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellest, kuidas nad kavatsevad konsulaaresindustes viisataotlusi vastu võtta ja töödelda. Komisjon tagab teabe asjakohase avaldamise.

Liikmesriik esitab komisjonile lepingud, mis ta on sõlminud.

 

Muudatusettepanek 58

Artikkel 40 – lõige 1 a (uus)

 

1 a. Viisataotluste vastuvõtmine kaubanduslike vahendajate kaudu ei vabasta liikmesriikide diplomaatilisi ja konsulaaresindusi kohustusest kontrollida igal üksikjuhul põhjalikult ja iseseisvalt kõikide viisa andmiseks nõutavate eelduste täitmist artikli 18 tähenduses. Kahtluse korral võib osutuda vajalikuks kutsuda taotleja isiklikult diplomaatilisse või konsulaaresindusse vestlusele vastavalt artikli 18 lõikele 2.

Selgitus

Tuleb teha selgeks, et kaubanduslikud vahendajad ei saa eelnevalt viisataotluse edukuse üle otsustada.

Muudatusettepanek 59

Artikkel 40 – lõige 2 – punkt c

c) lepingud lennuettevõtjatega, mis peavad hõlmama tagatud edasi-tagasireise, mida ei saa muuta.

c) usaldusväärsed kokkulepped edasi-tagasireisideks.

Muudatusettepanek 60

Artikkel 40 – lõige 2 a (uus)

2 a. Kaubanduslikke vahendajaid koheldakse ausalt ja õiglaselt. Nad peavad saama tegeleda kaubandustegevusega asjakohaselt ja tulemuslikult.

Selgitus

Kaubanduslikele vahendajatele ei tohi kehtestada ebaõiglasi piiranguid, mis võiksid nende kaubandustegevust pärssida.

Muudatusettepanek 61

Artikkel 41 – lõige 2

2. Esindav liikmesriik ja esindatav liikmesriik teavitavad üldsust esindamise korrast (vastavalt artiklile 7) kolm kuud enne kõnealuste lepingute jõustumist. Teave sisaldab vajadusel üksikasju taotlejate kategooriate kohta, kes peavad taotluse esitama otse esindatava liikmesriigi diplomaatilisele või konsulaaresindusele.

2. Esindav liikmesriik ja esindatav liikmesriik teavitavad üldsust esindamise korrast (vastavalt artiklile 7) võimaluse korral kolm kuud enne kõnealuste lepingute jõustumist. Teave sisaldab vajadusel üksikasju taotlejate kategooriate kohta, kes peavad taotluse esitama otse esindatava liikmesriigi diplomaatilisele või konsulaaresindusele.

Selgitus

Lühiajalised kokkulepped esindamise kohta võivad olla vajalikud nii liikmesriikide kui ka taotlejate seisukohast.

Sel juhul ei ole kolm kuud varem teavitamine võimalik.

Muudatusettepanek 62

Artikkel 41 – lõige 6

6. Üldsust teavitatakse, et viisa omamine ei anna iseenesest automaatselt õigust riiki siseneda ja et viisaomanikult võidakse piiril küsida tõendavaid dokumente.

6. Üldsust teavitatakse, et viisa omamine ei anna iseenesest automaatselt õigust riiki siseneda ja et viisaomanikult võidakse piiril küsida tõendavaid dokumente. Sellele asjaolule juhitakse viisa andmisel veel kord selgelt ja kirjalikult viisa omaniku tähelepanu.

Selgitus

See teave on eriti oluline viisa omaniku jaoks, mistõttu tuleb tema tähelepanu selgelt ja seega kirjalikult nendele asjaoludele juhtida.

Muudatusettepanek 63

Artikkel 41 – lõige 7

7. Üldsust teavitatakse vahetuskursist, mida liikmesriigi diplomaatilised ja konsulaaresindused kohaldavad juhul, kui menetlustasu võetakse kohalikus vääringus.

7. Üldsust teavitatakse menetlustasu suurusest asjaomase liikmesriigi, mille jaoks viisat taotletakse, ametlikus vääringus ja samuti vahetuskursist, mida liikmesriigi diplomaatilised ja konsulaaresindused kohaldavad juhul, kui menetlustasu võetakse kohalikus vääringus.

Selgitus

Esimeses järjekorras on oluline teavitada, kui suur menetlustasu üldse on.

Muudatusettepanek 64

Artikkel 41 – lõige 7 a (uus)

 

7 a. Et senisest rohkem toetada ühise viisapoliitika kohaldamist, luuakse ühine Schengeni viisa veebileht. See veebileht toetab ka viisamenetluse teostamist.

 

Üldsuse teavitamine vastavalt lõigetele 1–7 toimub samuti ühise Schengeni viisa veebilehe kaudu.

Muudatusettepanek 65

Artikkel 42 – lõige 1 – teine lõik

Juhul, kui punktide a–d hindamisel kohaliku konsulaarkoostöö raames selgub, et ühes või mitmes punktis on vajadus kohaliku ühtlustatud lähenemisviisi järele, võetakse ühtlustatud lähenemisviisi käsitlevad meetmed vastavalt artikli 46 lõikes 2 sätestatud menetlusele.

Juhul, kui punktide a–d hindamisel kohaliku konsulaarkoostöö raames selgub, et ühes või mitmes punktis on vajadus kohaliku ühtlustatud lähenemisviisi järele, võetakse ühtlustatud lähenemisviisi käsitlevad meetmed vastavalt artikli 46 lõikes 2 a osutatud menetlusele.

Muudatusettepanek 66

Artikkel 42 – lõige 2 a (uus)

 

2 a. Kohaliku konsulaarkoostöö raames kehtestatakse ühtne menetlus, mis võimaldab viisataotlejatel kindlaks määrata kohtumise taotluse esitamiseks telefoni või Interneti teel või mõnel muul viisil.

Muudatusettepanek 67

Artikkel 42 – lõige 5 – teine lõik

Igakuiste aruannete põhjal koostab komisjon iga-aastase aruande iga piirkonna kohta ja esitab selle nõukogule.

Igakuiste aruannete põhjal koostab komisjon iga-aastase aruande iga piirkonna kohta ja esitab selle nõukogule ja Euroopa Parlamendile.

Selgitus

Kuna siinkohal kohaldatakse kaasotsustamismenetlust, tuleb Euroopa Parlamenti kohalikest ”praktilistest” kogemustest samuti teavitada nagu nõukogu.

Muudatusettepanek 68

V jaotis

V JAOTIS: Lõppsätted

V JAOTIS: Viisarežiimi lihtsustamine

Selgitus

Viisarežiimi lihtsustamise jaoks tuleb leida uus pealkiri.

Muudatusettepanek 69

Artikkel 42 a (uus)

 

Artikkel 42 a

Hindamine

 

Komisjon hindab kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist selle rakendamist ja liikmesriikide vahel seoses viisade menetlemisega sõlmitud kohaliku konsulaarkoostöö kokkuleppeid. Erilist tähelepanu pööratakse nende reisilaevaettevõtete ja reisibüroode erivajadustele, kes tegutsevad ja osutavad teenuseid Schengeni viisaruumi piirialadel, biomeetriaküsimustele ning viisamenetlust hõlbustavatele ja lihtsustavatele sätetele. Pärast hindamist esitab komisjon vajadusel ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.

Muudatusettepanek 70

Artikkel 42 b (uus)

Artikkel 42 b

 

Viisarežiimi lihtsustamise kahepoolsed kokkulepped

 

Ühendus ja kolmandad riigid võivad sõlmida kahepoolseid kokkuleppeid, et hõlbustada lühiajaliste viisade taotlemise menetlust.

 

Sellised kokkulepped sõlmitakse pärast seda, kui on saadud Euroopa Parlamendi nõusolek vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teises lõigus sätestatud menetlusele.

 

Euroopa Liidu naabrus- ja partnerluspoliitikas osalevatel riikidel, kes on võtnud üle ühenduse standardid, on nende kokkulepete sõlmimiseks eelisõigus. Kahepoolsetes viisarežiimi lihtsustamise kokkulepetes järgitakse käesolevas määruses sätestatud põhisuuniseid.

 

Iga kahe aasta järel teostatakse viisarežiimi lihtsustamise kokkulepete mõju hindamine, et teha kindlaks, kas meetmeid on vaja veelgi lihtsustada või lisada uusi taotlejakategooriaid.

Selgitus

Schengeni riikidega tihedat koostööd tegevatel kolmandatel riikidel peab olema viisarežiimi lihtsustamise kokkulepete sõlmimiseks eelisõigus. Seejuures on oluline järgida kokkulepetes viisaeeskirjades sisalduvaid üldpõhimõtteid ja peamisi lihtsustamisettepanekuid. Euroopa Parlamenti tuleks kokkulepetest täiel määral teavitada ning kutsuda vajaduse korral üles andma nõusolekut.

Muudatusettepanek 71

Artikkel 42 c (uus)

 

Artikkel 42 c

Sagedased reisijad

 

Kui taotlejale on viie aasta jooksul antud kolm korda järjest viisa liikmesriikidesse reisimiseks, ilma et ta oleks järgmiste nendes riikides viibimiste ajal kehtivaid viisasätteid rikkunud ning kui taotleja taotleb viisat viie aasta jooksul alates viimase kolme viisaperioodi kehtivusaja lõpust, on tal õigus saada viisa lihtsustatud menetluse korras.

 

Lihtsustatud menetlus võib hõlmata pikema kehtivusajaga mitmekordse viisa andmist, vestluse nõudmisest loobumist, väiksema hulga täiendavate dokumentide esitamist ning viisa taotlemise menetluse osalise läbiviimise võimaldamist Interneti teel.

 

Kõnealust lihtsustatud menetlust kirjeldatakse täpsemalt viisaeeskirjade praktilise kohaldamise juhistes, millele viidatakse artiklis 45.

Muudatusettepanek 72

Artikkel 42 d (uus)

 

Artikkel 42 d

Viisakorrast loobumise menetlus

 

Kui kolmas riik täidab tingimusi nagu madal keeldumismäär, tagasivõtulepingu rakendamine, viisade kehtivusaja ületamise madal protsent ning ebaseaduslikult töötamise tõttu välja saadetud isikute väike arv, arutab komisjon, kas teha ettepanek vabastada kõnealuse kolmanda riigi kodanikud viisanõudest kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 asjaomaste sätetega.

Muudatusettepanek 73

Artikkel 43 a (uus)

 

Artikkel 43 a

 

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad, toimides vastavalt asutamislepingu artiklile 251, vastu kõik otsused biomeetriliste tunnuste nõuete kasutuselevõtmise ajastuse ja meetodite kohta nende riikide suhtes, kes on ühinemisläbirääkimiste kaudu avaldanud soovi saada ELi liikmeks ja nende riikide suhtes, kes saavad kasu Euroopa naabruspoliitika programmidest.

Selgitus

Vastavalt Euroopa naabruspoliitika olemusele ja kuna viisaeeskirja eesmärk peaks olema viisade andmise hõlbustamine, tuleks nende uute menetluste vastuvõtmise kohta, mis nõuavad biomeetriliste tunnuste kasutuselevõtmist nende riikide kodanikele viisade andmise puhul, kes osalevad Euroopa naabruspoliitika programmides ja teiste ELiga tihedamat koostööd tegevate riikide kodanike puhul, teha otsused Euroopa Parlamendi nõusolekul.

Muudatusettepanek 74

V jaotis (uus)

 

V a JAOTIS: Lõppsätted

Muudatusettepanek 75

Artikkel 44 – lõige 1

1. III, IV, V, VI, VIII, IX, X ja XI lisa muudetakse artikli 46 lõikes 2 sätestatud korras.

1. VI ja XI lisa muudetakse artikli 46 lõikes 2 a sätestatud korras.

Selgitus

Vt muudatusettepaneku 5 selgitust.

Muudatusettepanek 76

Artikkel 44 – lõige 2

2. Ilma et see piiraks artikli 47 lõike 2 kohaldamist, võetakse otsus I ja II lisa muutmise kohta artikli 46 lõikes 2 sätestatud korras.

2. Ilma et see piiraks artikli 47 lõike 2 kohaldamist, tehakse otsus muude lisade muutmise kohta EÜ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras.

Selgitus

Määruse olulisi sätteid võib muuta üksnes vastavalt samasugusele õigusloomega seotud menetlusele, mida rakendatakse Schengeni piirieeskirjade (määrus (EÜ) nr 562/2006) puhul.

Muudatusettepanek 77

Artikkel 45

Tegevjuhised, millega sätestatakse ühtlustatud tavad ja menetlused, mida liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused peavad järgima viisataotluste töötlemisel, koostatakse artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

Tegevusjuhised, millega sätestatakse ühtlustatud tavad ja menetlused, mida liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused peavad järgima viisataotluste töötlemisel, koostatakse artikli 46 lõikes 2 a osutatud korras.

Selgitus

Vt muudatusettepaneku 5 selgitust.

Muudatusettepanek 78

Artikkel 46 – lõige 2 a (uus)

 

2 a. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4, võttes arvesse kõnealuse otsuse artiklit 8.

Selgitus

Vt muudatusettepaneku 5 selgitust.

Muudatusettepanek 79

III lisa – punkt 15

15. Reisi peamine sihtpunkt (liikmesriik)

15. Sihtkohariik/sihtkohariigid

Selgitus

Vastavalt esitatud ettepanekule on edaspidi võimalik viisat taotleda ühes nende riikide diplomaatilises või konsulaaresinduses, mida taotleja kavatseb külastada. (Vt esitatud artikli 5 lõike 1 punkt a). Seega on vaja märkida taotluses ära kõik riigid, mida taotleja kavatseb külastada.

Muudatusettepanek 80

III lisa – punkt 20

20. Reisi eesmärk

20. Reisi eesmärk (märkige riigi/riikide kohta, mille viisat taotlete)

Turism Ärireis Sugulaste või sõprade külastamine Kultuur Sport Ametireis Tervislikud põhjused Muu (täpsustage)

Turism Ärireis Sugulaste külastamine Sõprade külastamine Kultuur Sport Ametireis Tervislikud põhjused Muu (täpsustage)

Selgitus

Märkida peaks saama mitu reisi eesmärki, kuna see vastab paremini tegelikkusele.

Viisataotluste menetlemisel käsitletakse sõprade ja sugulaste külastamist eraldi. Seepärast oleks sobivam jagada see punkt kaheks eraldi punktiks.

Muudatusettepanek 81

III lisa – punkt 23

23. Liikmesriigis elava küllakutsuja eraisiku nimi või liikmesriigis asuva hotelli nimi või ajutine aadress.

23. Liikmesriigis elava küllakutsuja nimi. Muul juhul märkida hotelli nimi või ajutine aadress liikmesriigis.

Küllakutsuja aadress (ja e-posti aadress)

Küllakutsuja aadress (ja e-posti aadress)

Telefon (ja faks)

Telefon (ja faks)

 

(Ei pea täitma, kui tõestatakse piisavate rahaliste vahendite olemasolu, et katta elamis- ja majutuskulud Schengeni riigis või riikides, mida kavatsetakse külastada.)

Selgitus

Nõue, et reisi kõik üksikasjad kavandatakse täpselt ette, ei ole õigustatud. Paljudel juhtudel on taotleja kohustatud olema juba enne reisi majutus- ja sõiduplaanidega üksikasjalikult kursis. Kui ei ole põhjust kahelda taotleja heades kavatsuses, peaks piisama taotleja tõendist piisavate rahaliste vahendite olemasolu kohta elamis- ja majutuskulude katmiseks. Samuti peaks olema võimalik, et kogu reisi kohta ei tule esitada hotelli või majutaja tõendeid või ajutist aadressi.

Muudatusettepanek 82

X lisa – punkt 4 – neljas a lõik (uus)

Kui lubatud päevi on vähem kui 90, tähendab päevade arv iga kuuekuulise perioodi jooksul lubatud päevade arvu.

Selgitus

Eeskirjade selgemaks muutmine. Nii toimib juba suurem osa Schengeni riike, kuid siiski mitte kõik, ning see on tekitanud segadust.

(1)

Tehnilised nõuded on samad, mis liikmesriigi kodanikele välja antud passi puhul vastavalt määrusele (EÜ) nr 2252/2004.


SELETUSKIRI

I.         Ettepaneku taust

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon tegeleb praegu mitme õigusakti ettepanekuga, mis mõjutavad oluliselt Schengeni riikide viisapoliitikat:

– viisainfosüsteem (VIS)(1);

– olemasolevate ühiste konsulaarjuhiste kohandamine biomeetria kasutuselevõtmiseks(2);

– olemasolev õigusakti ettepanek, mille eesmärk on korraldada ümber ühised konsulaarjuhised ja muuta need uueks ühenduse viisaeeskirjaks.

Ühised konsulaarjuhised on praegu peamine õigusakt, millega reguleeritakse lühiajaliste viisade, transiidiviisade ja lennujaama transiidiviisade andmise menetlusi ja tingimusi.

II.        Komisjoni ettepanek

Komisjon esitab käesoleva ettepaneku, lähtudes Haagi programmist, milles rõhutatakse ühise viisapoliitika edasiarendamise vajadust süsteemi osana, mille eesmärgiks on riiklike õigusaktide ja kohalike konsulaaresinduste käitlemistoimingute edasise ühtlustamise tulemusena hõlbustada seaduslikku reisimist ja võidelda ebaseadusliku sisserändega.

Selleks et täita Haagi programmi eesmärke ja tugevdada ühise viisapoliitika sidusust eespool nimetatud viisa liikide küsimuses, on kavandatava määruse eesmärk järgmine:

– Viisa andmist ja otsuseid seoses viisa andmisest keeldumise, viisa pikendamise, tühistamise, kehtetuks tunnistamise ja lühendamisega reguleerivate sätete koondamine ühte viisaeeskirja. Viisaeeskiri hõlmab lennujaama transiidiviisasid, viisa andmist piiril, viisade tühistamist ja kehtivusaja kehtetuks tunnistamist, antud viisa pikendamist ning statistika vahetamist. Lennujaama transiidiviisade puhul on selleks, et saavutada viisapoliitika kõikide aspektide ühtlustamine, kaotatud võimalus, et üksikud liikmesriigid kehtestavad lennujaama transiidiviisa nõude teatavate riikide kodanike suhtes.

Viisa andmise uued aspektid. Liikmesriikidevahelist lühiajaliste viisade alast teabevahetust võimaldava viisainfosüsteemi loomine muudab oluliselt viisataotluste töötlemist. Ühest küljest on liikmesriikidel automaatselt juurdepääs teabele kõikide isikute kohta, kes on viisat taotlenud (andmeid säilitatakse viis aastat), mis hõlbustab järgnevate viisataotluste läbivaatamist. Teisest küljest mõjutab viisa taotlemisel ühe nõudena biomeetriliste tunnuste kasutamine oluliselt viisataotluste vastuvõtmise praktilist külge. Kuna viisainfosüsteem peaks peagi käivituma, on komisjon otsustanud ajakohastada ühiseid konsulaarjuhiseid eraldi õigusakti ettepaneku kaudu, millega sätestatakse registreeritavate biomeetriliste tunnuste standardid ja nähakse ette mitmed võimalused nii liikmesriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste praktiliseks korraldamiseks viisataotluste registreerimisel kui ka õigusliku raamistiku loomiseks liikmesriikide koostöö jaoks välisteenuseosutajatega (1) (raportöör on paruness Sarah LUDFORD). Kõnealuse ettepaneku sisu lisatakse käesolevasse ettepanekusse ja kohandatakse selle struktuuriga. Ettepanekut muudetakse, kui läbirääkimised eraldi ettepaneku üle on lõppenud. Sätteid koostöö kohta kaubanduslike vahendajatega, näiteks reisibüroode või -korraldajatega, on karmistatud, et võtta arvesse uut olukorda.

Teatavate acquis’ osade edasiarendamine. Komisjon arutab võimalust lisada sätteid järgmise kohta: maksimaalne viisa väljastamise aeg, selge vahe taotluste läbivaatamata jätmise ja viisa andmisest ametliku keeldumise vahel, täielik läbipaistvus nimekirja puhul, kus on loetletud kolmandad riigid, kelle kodanike suhtes kohaldatakse eelnevat konsulteerimist, ühtlustatud vorm kutse, ülalpidamiskohustuse ja majutuse tõendamiseks, liikmesriikide kohustus teavitada taotlejat eitavatest otsustest ja neid põhjendada, õiguslik raamistik, millega tagatakse ühtlustatud lähenemisviis koostööle nii liikmesriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste vahel kui ka koostööle välisteenuseosutajatega ning kohustuslikud eeskirjad liikmesriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste koostööle kaubanduslike vahendajatega.

Teatavate küsimuste selgitamine selleks, et parandada õigusnormide ühtlustatud kohaldamist. See hõlmab peamiselt piiratud territoriaalse kehtivusega viisasid ning reisi- ja tervisekindlustust.

Ühiste konsulaarjuhiste ning selle lisade läbipaistvuse ja õiguskindluse suurendamine. Selleks muudetakse konsulaarjuhiste sätete ja lisade õiguslik seisund selgemaks, eemaldades õigusaktist ülemäärased või praktilist laadi sätted. Olemasolevatel ühistel konsulaarjuhistel on kaheksateist lisa, mis sisaldavad mitmeid õigusnorme ja mitmesugust teavet: nimekirjad kolmandate riikide kodanikest, kelle suhtes rakendatakse viisanõuet; erandid teatavat tüüpi reisidokumendi omanikele; esinduste tabel; dokumendid, mis annavad omanikule õiguse siseneda riiki ilma viisata; tehnilised nõuded jne. Selleks et muuta kõnealuste lisade õiguslik seisund selgemaks, on komisjon otsustanud hoida alles ainult need lisad, mis on otseselt seotud põhitekstis sisalduvate sätete rakendamisega, nimelt määruse I–XIII lisa. Lisaks sellele teeb komisjon ettepaneku jätta välja viited järgmisele: riigi viisad (D tüüpi viisad), pikaajaline riigi viisa, mis kehtib samal ajal lühiajalise viisana (D+C tüüpi viisa), grupiviisad, ühiste konsulaarjuhiste lisa 2 ja lisa 6.

– Viisaeeskirja ühtlustatud rakendamine tegevtasandil. Tulevane viisaeeskiri sisaldab üksnes õigusnorme lühiajaliste, transiidiviisade ja lennujaama transiidiviisade andmise kohta. Selleks et tagada, et liikmesriigid hoiduksid edaspidi oma praegusest tavast koostada riigisiseseid juhiseid, mis oleksid ühiste eeskirjade suhtes ülimuslikud, koostatakse üks ühine juhis õigusakti praktiliseks rakendamiseks. Viisaeeskirja ettepaneku koostamisega samal ajal arutas komisjon, milline peaks olema viisaeeskirja praktilise kohaldamise juhiste formaat ja sisu, millega luuakse ühtlustatud tavad ja menetlused, mida liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused peaksid järgima viisataotluste töötlemisel. Kõnealused juhised, mis koostatakse määruse V jaos sätestatud korras, ei tohiks lisada viisaeeskirjale juriidilisi kohustusi, vaid on rakenduslikku laadi. Need peavad valmima viisaeeskirja jõustumise kuupäevaks.

Lõpetuseks, kuna määrus põhineb Schengeni acquis’l, juureldakse komisjoni ettepanekus aluslepingutele lisatud mitmesuguste protokollide mõju üle. Samuti vaadeldakse Schengeni acquis’st tulenevate õigusaktide rakendamise kaheetapilise menetluse mõju uutele liikmesriikidele.

 III.     Raportööri seisukoht

Raportöör on seisukohal, et komisjonil on enamjaolt õnnestunud tuvastada Schengeni viisaruumis esinevad tõelised probleemid. Vajadus teha paremat koostööd kohalikul tasandil, konsulaatide töötajate pideva koolitamise, teabele hõlpsa juurdepääsu tähtsus ning nõuded, mida taotleja peab viisa saamiseks täitma, on mõned näited valdkondadest, mida raportööril oli võimalus arutada kohapeal – Alžeerias, Kiievis, Peterburis ja Varssavis. Mitmed uuendused komisjoni ettepanekus käsitlevad just eespool nimetatud küsimuste lahendamist.

Teisalt on osutunud keeruliseks pidada viisapoliitika eest vastutavate ministeeriumidega tõeliselt avatud dialoogi. Julgeolekuasutustes on otsuste vastuvõtmine veel endiselt mõjutatud aastakümnete jooksul arenenud harjumustest teavet varjata ning soovist mitte hoida välismaailma oma tegevusega kursis. Sellest tulenevalt oli tõeliselt raske teha näiteks kindlaks, kui olulised on eri nõuded ja etapid viisaprotsessis. Schengeni ruumi viisapoliitika on oluline osa ELi välismainest. Raportööri loetletud muudatusettepanekud hõlmavad viit suuremat teemavaldkonda, mida on 2006. aasta töödokumendis juba kirjeldatud. Need on järgmised:

1) ühtne väline maine;

2) positiivne mulje ja klienditeenindus;

3) probleemsed valdkonnad ja lahendused;

4) ühenduse poliitilised valikud;

5) otsesuhtlemine.

Paljud muudatusettepanekud pärinevad nimetatud viiest teemavaldkonnast. Ühtne väline maine on hõlmatud artiklite 5, 7, 18, 35, 40, 41 ja 42 kohta esitatud muudatusettepanekutes. Positiivset muljet ja klienditeenindust käsitletakse artiklite 4, 5, 7, 10, 11, 12, 14, 15, 16, 18, 20, 40, 41, 42 ja 45a ning III ja X lisa kohta esitatud muudatusettepanekutes. Artiklite 41, 43a ja 46a kohta esitatud muudatusettepanekutes käsitletakse probleemseid valdkondi ja lahendusi. Ühenduse poliitilisi valikuid selgitatakse artiklite 16, 20 ja 44a kohta esitatud muudatusettepanekutes. Otsesuhtlemine on hõlmatud artikli 42 kohta esitatud muudatusettepanekus, mis käsitleb ühtse viisa veebilehe loomist. Schengeni viisaruum tähistab liikumisvabadust ning on Euroopa Liidu liikmesriikide üks edukamaid saavutusi. Schengeni viisaruumi kontseptsiooni ei kiideta mitte ainult ELis, vaid ka ELi-väliselt, kus mõiste „Schengeni viisa” on üldiselt tunnustatud. Sellest hoolimata on vaja teha palju tööd, et visandada Schengeni viisaruumist ühtne välispilt. Praegu ei ole näiteks Schengeni viisa veebilehte. Samas piirkonnas asuvate eri konsulaatide viisaeeskirjad võivad oluliselt erineda. Kui liikmesriigil ei ole teatavas kohas esindust, nagu nt Hispaania puhul Murmanskis, ei ole kohalikel elanikel võimalik pöörduda sealsesse Soome konsulaati. Selle asemel peavad nad nt tavalisele rannapuhkusele minemiseks Hispaaniasse võtma Schengeni viisa taotlemiseks ette 24tunnise rongisõidu Peterburi. Liikmesriikidel peaks olema kehtestatud konkreetne nõue teha üksteisega koostööd juhul, kui asjaomane vastutav konsulaat asub väga kaugel. Selliste kokkulepete tegemine tuleb eriti selgelt päevakorda siis, kui võetakse kasutusele biomeetriliste tunnuste süsteem, mis tähendab praktikas seda, et kõik taotlejad peavad minema isiklikult asjaomasesse konsulaati kohale.

Ilma et see mõjutaks üldisi turvalisusküsimusi, on oluline, et Schengeni riikide konsulaadid oleksid kliendisõbralikud. Isikutele, kes peavad lähimasse konsulaati minemiseks läbima väga pika või ülimalt keerulise teekonna (mõnikord peavad taotlejad reisima nt teise riiki, mille jaoks on samuti viisat vaja, et taotleda seejärel Schengeni viisat), peaks andma võimaluse käia konsulaadis vaid üks kord. Raportöör on samuti veendunud, et viisatasu peaks hoidma võrdlemisi madala – 35 eurot, ning et mõned taotlejakategooriad, nagu vanematega kaasareisivad lapsed või vahetusprogrammides osalejad, tuleks tasust vabastada. Lisaks sellele tuleks muuta laialdasemaks mitmekordsete viisade andmine. Heausksed reisijad, s.o isikud, kes on saanud Schengeni viisa juba mitu korda ning ei ole kunagi seda väärkasutanud ega eiranud Schengeni viisaruumi eeskirju, peaks saama selleks samuti võimaluse, mitte üksnes eelnevalt teadaolevad kategooriad nagu ärimehed, teatavad tudengirühmad ja lähedasi suhteid omavad isikud. Liigselt range inimeste kategooriatesse seadmine tekitab jaotusprobleeme. Mis saab siis, kui keegi on lõpetanud ärisuhted Schengeni ruumi ettevõttega? Mis saab siis, kui tudeng on lõpetanud õpingud jne? Õiguslooja ei saa hinnata reisija heausksust üksnes tema kategooria põhjal. Viisat taotleva isiku puhul tuleb pöörata tähelepanu ka tema viisaminevikule. Samuti tuleb kriitiliselt hinnata, millised dokumendid peab taotleja tegelikult viisa taotlemiseks esitama ning kui üksikasjalikult reisi kulgu kirjeldama.

Raportöör on märganud ka välja jäetud puudusi, millele tuleks senisest enam tähelepanu pöörata. Komisjon ei ole võtnud oma ettepanekus piisavalt arvesse Balti, Vahemere ja Musta mere piirkonnas opereerivate reisijate mereveo korraldajate eriolukorda. Praegu on ELi liikmesriikide vaheline mereliiklus tihe, kuid Schengeni ruumi ja kolmandate riikide vaheline mereliiklus väga piiratud, seda peamiselt just viisaeeskirjade tõttu. Kõnealust teemat tuleb käsitleda põhjalikumalt.

Ka on oluline, et kolmas riik teaks, millistele tingimustele ta peab vastama, et tema suhtes loobutaks viisanõudest. Raportöör usub, et Schengeni riigid peaksid sätestama selged eeskirjad viisanõudest loobumise tingimuste kohta. See peaks põhinema järgmistel kriteeriumidel: keeldumiste väike arv, sponsorluse ja majutuskokkuleppe kohaldamine, viisal lubatud riigis viibimisaja ületanud kaasmaalaste väike protsent, vallaliste taotluste mitmetel põhjustel tagasilükkamiste väike arv, usaldusväärsete reisidokumentide tagamine ja tõhusad piirikontrollid.

Lisaks sellele peaks ELi viisapoliitika peegeldama tema välispoliitika põhiprioriteete. Seda võib põhimõtteliselt küll teha viisarežiimi lihtsustamise kokkulepetega, kuid sügavam analüüs näitab, et need on oma olemuselt liialt minimalistlikud. Raportöör usub, et viisarežiimi lihtsustamise kokkulepped peaksid sisaldama ka selliseid olulisi valdkondi nagu mitmeaastaste viisade sagedasem andmine, biomeetriliste andmete kasutuselevõtmine või sellest loobumine ning isegi väiksemaid menetlustasude kärpimisi. Veelgi enam – ka Euroopa Parlament peaks eespool nimetatust osa võtma, andes kokkulepete sõlmimiseks läbirääkimisvolitusi ning osaledes läbirääkimistel. On häiriv, et paljud piiri ületavad noored ei ole kunagi elus välismaal käinud. Euroopa Liidul on kohustus inimesi mitte isoleerida, vastasel juhul võtavad maad natsionalistlikud ja radikaalsed liikumised.

(1)

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (KOM/2005/0835 lõplik, COD 2005/0287).

Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb liikmesriikide sisejulgeoleku eest vastutavate ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja teiste raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (KOM/2005/0600 lõplik, CNS 2005/0232).

(2)

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse viisasid käsitlevaid ühiseid konsulaarjuhiseid diplomaatilistele ja konsulaaresindustele seoses biomeetria kasutuselevõtmisega ning viisataotluste vastuvõtmise ja menetlemise korraldamise sätete lisamisega (KOM (2006)0269).


MENETLUS

Pealkiri

Ühenduse viisaeeskiri

Viited

KOM(2006)0403 – C6-0254/2006 – 2006/0142(COD)

EP-le esitamise kuupäev

19.7.2006

Vastutav komisjon

     istungil teada andmise kuupäev

LIBE

26.9.2006

Raportöör(id)

      nimetamise kuupäev

Henrik Lax

22.2.2006

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

28.11.2006

19.12.2006

5.6.2007

27.6.2007

 

12.9.2007

29.11.2007

26.3.2008

8.4.2008

Vastuvõtmise kuupäev

8.4.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

42

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alexander Alvaro, Philip Bradbourn, Mihael Brejc, Michael Cashman, Jean-Marie Cavada, Carlos Coelho, Esther De Lange, Gérard Deprez, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Armando França, Urszula Gacek, Kinga Gál, Roland Gewalt, Lilli Gruber, Jeanine Hennis-Plasschaert, Lívia Járóka, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Roselyne Lefrançois, Baroness Sarah Ludford, Claude Moraes, Martine Roure, Inger Segelström, Csaba Sógor, Vladimir Urutchev, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber, Renate Weber, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Edit Bauer, Simon Busuttil, Genowefa Grabowska, Sophia in ‘t Veld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Metin Kazak, Marianne Mikko, Siiri Oviir, Nicolae Vlad Popa, María Isabel Salinas García, Rainer Wieland

Esitamise kuupäev

18.4.2008

Õigusteave - Privaatsuspoliitika