Türgi 2007. aasta eduaruande kohta

(2007/2269(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 2007. aasta eduaruannet Türgi kohta (SEK(2007)1436);

–   võttes arvesse oma 27. septembri 2006. aasta resolutsiooni Türgi edusammude kohta ühinemise suunas(1) ja 24. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni ELi ja Türgi vaheliste suhete kohta(2);

–   võttes arvesse Türgiga peetavate läbirääkimiste raamistikku, mis võeti vastu 3. oktoobril 2005. aastal;

–   võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta otsust 2008/158/EÜ, millega sätestatakse Türgi Vabariigiga loodud ühinemispartnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused(3) („ühinemispartnerlus”), ning nõukogu eelmiseid, 2001., 2003. ja 2006. aasta otsuseid ühinemispartnerluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse väliskomisjoni aruannet ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0168/2008),

A. arvestades, et ühinemisläbirääkimisi Türgiga alustati 3. oktoobril 2005. aastal pärast seda, kui nõukogu oli läbirääkimiste raamistiku heaks kiitnud, ning et läbirääkimiste alustamine on pikaajalise tähtajatu protsessi lähtekoht;

B.  arvestades, et Türgi on võtnud endale kohustusi seoses reformide, heanaaberlike suhete ja ELile järk-järgult lähenemisega, ning arvestades et kõnealuseid jõupingutusi tuleks pidada Türgi võimaluseks veel enam ajakohastuda;

C. arvestades, et täielik vastavus Kopenhaageni kriteeriumidele ja ELi integratsioonivõimele kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembri kohtumise järeldustega on endiselt ELi kui ühistele väärtustele rajatud ühendusega ühinemise alus;

D. arvestades komisjoni järeldust 2007. aasta eduaruandes, mille kohaselt „saavutati 2007. aasta poliitiliste reformidega [Türgis] vähe edu”(4);

E.  arvestades, et Türgi demokraatia tugevnes 2007. aastal: valiti uus parlament, mis esindab riigi poliitilist mitmekesisust, ning moodustati tugeva mandaadiga valitsus;

F.  arvestades, et Türgi ei ole siiani rakendanud ELi ja Türgi assotsiatsioonilepingu ning selle lisaprotokolli sätteid;

G. arvestades, et viis läbirääkimiste peatükki avati 2007. aastal,

Demokraatlikku ja jõukat ühiskonda loovad reformid

1.  väljendab rahuolu peaminister Erdogani võetud kohustusega teha 2008. aastast reformide aasta; nõuab tungivalt, et Türgi valitsus täidaks oma lubadust, kasutades oma tugevat parlamendienamust selleks, et viia otsustavalt ellu hädavajalikke reforme, mis muudaksid Türgi nüüdisaegseks ja jõukaks demokraatiale rajatud ilmalikuks riigiks ja pluralistlikuks ühiskonnaks;

2.  rõhutab, et niisugune ajakohastamine on eelkõige Türgi enda huvides; tunnistab samuti stabiilse, demokraatliku ja jõuka Türgi strateegilist olulisust ELi jaoks; kordab, et ühinemispartnerluses esitatud kohustuste täitmine on Türgile ja tema edasistele suhetele ELiga hädavajalik;

3.  toonitab oma seisukohta, et üksnes sellisest ühiskonnast, mis juhindub inimõiguste ja põhivabaduste austamisest ning rajaneb demokraatial, õigusriigil ja sotsiaalse suunitlusega turumajandusel, saab areneda rahumeelne, stabiilne ja jõukas ühiskond;

4.  võtab teadmiseks ühinemispartnerluse hiljutise läbivaatamise; on teadlik asjaolust, et mainitud läbivaatamises, mis on 2001. aastast alates kolmas, pikendati saavutamata prioriteete enamikes valdkondades; nõuab tungivalt, et Türgi valitsus viiks partnerluses esitatud prioriteedid ja tähtajad üle oma reformikavadesse, võttes arvesse, et edasine viivitamine kahjustaks tõsiselt läbirääkimiste kulgu;

5.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2007. aastal saadi demokraatiaga võitu sõjaväe katsetest sekkuda poliitikasse; julgustab Türgi valitsust tegema täiendavaid süstemaatilisi jõupingutusi, tagamaks et demokraatlikult valitud poliitiline juhtkond kannaks täielikku vastutust sise-, välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamise eest, sealhulgas Küprose suhtes, ning et relvajõud austaksid kõnealust vastutust, tunnustades täielikult ja üheselt tsiviilkontrolli; juhib eelkõige tähelepanu sellele, et sõjalisele ja kaitsepoliitikale ning sellega seonduvatele kuludele tuleb kehtestada täieulatuslik parlamentaarne järelevalve;

6.  tunneb muret AK erakonna keelustamise tagajärgede pärast; ootab, et Türgi konstitutsioonikohus austaks õigusriigi põhimõtteid, Euroopa standardeid ja Veneetsia komisjoni suuniseid erakondade keelustamise kohta;

7.  kutsub Türgi valitsust üles austama reformide elluviimisel pluralismi ja mitmekesisust ilmalikus ja demokraatlikus Türgis, ning nõuab tungivalt, et valitsus ja kõik erakonnad osaleksid konstruktiivselt üksmeele otsimisel riigi ajakohastamisega seotud tähtsate sammude suhtes;

8.  peab muudatusettepanekut karistusseadustiku artikli 301 kohta, mille valitsus esitas parlamendile, vaid esimeseks sammuks selle artikli ja ka teiste karistusseadustiku artiklite põhjaliku reformimise teel, ning nõuab tungivalt, et valitsus ja parlament viiksid selle reformi läbi viivitamatult, nii et ühtegi asjaomast artiklit ei saaks enam kasutada sõnavabaduse meelevaldse kitsendamise eesmärgil; mõistab hukka asjaolu, et sõnavabaduse tagamisel ei ole tehtud edusamme ning nende inimeste arv, keda süüdistatakse seadusesätete alusel, mis võimaldavad meelevaldseid kitsendusi vägivallatu arvamuse avaldamise eest, suurenes 2007. aastal veelgi(5); toonitab, et pärast artikli 301 hädavajalikku muutmist läheb vaja täiendavaid õigusloomega seotud ja rakendusmeetmeid, tagamaks et Türgi austaks täielikult sõna- ja ajakirjandusvabadust kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni standarditega;

9.  väljendab heameelt selle üle, et Türgi parlament võttis hiljuti vastu sihtasutuste seaduse; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle uut teksti uurida ning rõhutab, et komisjon peaks analüüsima, kas seaduses käsitletakse kõiki mittemoslemite usukogukondade kinnisvarahalduse ja kinnisvara omandamisega seotud puudusi, kaasa arvatud kolmandatele pooltele müüdud konfiskeeritud varaga seotud küsimused; kutsub Türgi ametivõime üles tagama, et seadust rakendatakse kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooniga ja Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõigusega;

10. julgustab Türgi valitsust pärast sihtasutuste seaduse vastuvõtmisega astutud positiivset sammu täitma oma kohustusi usuvabaduse küsimustes, luues kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooniga ja Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõigusega õigusraamistiku, mis võimaldab kõikidel usukogukondadel toimida liigsete piiranguteta, eelkõige selles osas, mis puudutab nende õiguslikku seisundit, vaimulike koolitust, hierarhia valimisi, usuõpetust ja pühakodade rajamist; nõuab religiooni- ja kultuuripärandi kaitsmist; kordab oma nõuet, et viivitamatult taasavataks Kreeka õigeusu Halki seminar ja hakataks avalikult kasutama oikumeenilise patriarhi vaimulikutiitlit; jagab muret, mida nõukogu väljendas 24. juulil 2007. aastal Türgi kassatsioonikohtu otsuse pärast oikumeenilise patriarhaadi kohta, ning loodab, et kõnealune otsus ei takista edaspidi patriarhaadil ja teistel mittemoslemite usukogukondadel kasutamast neile Euroopa inimõiguste konventsiooniga tagatud õigusi;

11. nõuab tungivalt, et Türgi valitsus teeks esmajärjekorras poliitilise algatuse kurdi küsimuse lõplikuks lahendamiseks, mille aluseks saavad üksnes olla kurdi päritolu kodanikele kättesaadavad kultuurilised, majanduslikud ja sotsiaalsed võimalused, sealhulgas tegelik võimalus õppida kurdi keelt riigi- ja erakoolides ning kasutada seda ringhäälingus, avalikus elus ja avalikele teenustele juurdepääsuks; peab Demokraatliku Ühiskonna Partei (DTP) võimalikku keelustamist poliitilise lahenduse saavutamisele kahjulikuks;

12. kutsub DTPd, selle parlamendiliikmeid ja linnapeasid üles eristuma selgelt Kurdistani Töölisparteist (PKK) ning tegema konstruktiivset koostööd kurdi küsimuse poliitiliseks lahendamiseks demokraatlikus Türgi riigis; palub samuti teistel Türgi erakondadel teha konstruktiivset koostööd sama eesmärgi saavutamise nimel;

13. mõistab hukka paljud kohtuasjad valitud linnapeade ja teiste poliitikute vastu seetõttu, et nad kasutasid kurdi keelt või avaldasid oma arvamust kurdi küsimuse suhtes, näiteks kohtumenetlus, kus Leyla Zana ja 53 DTP linnapead hiljuti süüdi mõisteti;

14. kordab uuesti oma varasemaid palveid Türgi valitsusele töötada välja ulatuslik üldkava sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise arengu tugevdamiseks Türgi kaguosas, kus üle poole elanikkonnast elab endiselt alla vaesuspiiri; on seisukohal, et kõnealune üldkava peaks samuti käsitlema Kagu-Anatoolia projektist tulenevaid sotsiaalseid, keskkonna-, kultuurilisi ja geopoliitilisi probleeme; palub komisjonil siduda ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA) antava abi piirkondlik element mainitud strateegia kiire väljatöötamisega;

15. nõuab tungivalt, et Türgi valitsus töötaks välja üldise riikliku strateegia riigisiseselt ümberasustatud isikute küsimuse lahendamiseks, millega kõrvaldataks praegused õiguslikud ja praktilised puudujäägid ning pakutaks rahalist ja muud toetust, mida on vaja kõnealuste isikute naasmise ja neile hüvitamise nõuetekohaseks käsitlemiseks;

16. võtab teadmiseks uue tsiviilpõhiseaduse koostamisprotsessi; peab seda oluliseks võimaluseks seada inimõiguste ja põhivabaduste kaitse põhiseaduse keskmesse; kordab uuesti, et tuleb kehtestada kontrolli- ja tasakaalumehhanismid, mis tagaksid demokraatia, õigusriigi, sotsiaalse ühtekuuluvuse ning usu ja riigi lahususe; toonitab ka, et uues põhiseaduses tuleks tagada sooline võrdsus, vältida selliste häguste kriteeriumide nagu „üldine moraal” kasutamist, hoiduda naiste kujutamisest peamiselt pere- või kogukonna liikmetena ning uuesti kinnitada naiste inimõigusi kui üksikisiku õigusi;

17. rõhutab vajadust kodanikuühiskonna laialdasema osalemise järele kõnealuses põhiseaduse väljatöötamise protsessis, et jõuda konsensusele Türgi põhiseadusliku tuleviku suhtes, mis hõlmab erakondi, rahvus- ja usuvähemusi ning sotsiaalpartnereid; märgib osa elanikkonna pettumust ja muret, et ettepanek tühistada ülikoolides pearäti kandmise keeld ei olnud osa laiaulatuslikumast kodanikuühiskonnaga konsulteerimise reformipaketist; kordab uuesti oma varasemaid, ülalmainitud 27. septembri 2006. aasta resolutsioonis sisalduvaid soovitusi valimiste künnise kohta;

18. märgib kohtunike töö tõhususe parandamiseks tehtud edusamme; väljendab rahulolu Türgi valitsuse kavaga rakendada kohtunikkonna sõltumatust ja erapooletust tugevdav reformistrateegia ning suurendada avalikkuse usaldust kohtunike vastu; on seisukohal, et nimetatud strateegiaga tuleks esmajärjekorras tagada inimõigusi ja põhivabadusi käsitlevate õigusaktide selline tõlgendamine, mis vastaks Euroopa inimõiguste konventsiooni standarditele; märgib, et strateegiat ei ole võimalik saavutada ilma kohtunike ambitsioonika ümberõppeprogrammita; väljendab muret kohtunikkonna teatud liikmete negatiivse suhtumise pärast inimõigusi ja -vabadusi käsitlevatesse rahvusvahelistesse lepingutesse ning Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt Euroopa inimõiguste konventsiooni rikkumise eest Türgi kahjuks tehtud kohtuotsustesse;

19. nõuab tungivalt, et Türgi konstitutsioonikohus jõuaks lõplikule otsusele ombudsmani seaduse kohta, et valitsus saaks viivitamata luua ombudsmani ameti; soovitab Türgil teha kõnealuses küsimuses koostööd Euroopa ombudsmaniga ja riiklike ombudsmanidega ELi liikmesriikides Türgi naabruses;

20. tunneb muret ühiskonna teatud osades vähemustele suunatud tugeva vaenulikkuse ja viha ning poliitika- ja usupõhise vägivalla pärast; kutsub Türgi valitsust üles võtma meetmeid kõnealusele vaenulikkusele õhutavate organisatsioonide ja rühmituste suhtes, kaitsma kõiki neid, keda ähvardatakse ja kes kardavad oma elu pärast, ning tegema püsivaid jõupingutusi sellise keskkonna loomisel, mis soodustaks inimõiguste ja -vabaduste täielikku austamist;

21. nõuab tungivalt, et Türgi ametivõimud uuriksid põhjalikult Hrant Dinki ja kolme kristlase mõrvu Malatyas ning ka teisi poliitika- või usupõhiseid vägivallajuhtumeid; mõistab hukka nimetatud juhtumite kohtumenetluse aegluse, sellest tulenevad kahtlused erapooletuse suhtes ja karistamatusetunde ning palub ametivõimudel põhjalikult selgitada pädevate asutuste väidetavat hooletust ning võtta süüdlased vastutusele;

22. julgustab Türgi ametivõime otsustavalt uurima Ergenekoni kuritegelikku ühendust, pidades rangelt kinni õigusriigi põhimõtetest, et paljastada selle riigistruktuuridesse ulatuv võrgustik ning võtta osalised vastutusele;

23. võtab teadmiseks komisjoni hinnangu piinamise ja väärkohtlemise registreeritud juhtude arvu jätkuva langustendentsi ning vastavate õiguskaitsemeetmete positiivse mõju kohta; palub komisjonil siiski analüüsida, kas terrorivastane seadus ja politseivolituste seadus seda positiivset tulemust ei nõrgesta; kutsub Türgi valitsust üles tõhustama võitlust piinamise vastu, mis pannakse toime väljaspool kinnipidamiskeskusi ja nende sees, ning õiguskaitseametnike karistamatuse vastu, ning ratifitseerima piinamisvastase konventsiooni vabatahtlikku protokolli ja seda rakendama, tagades sel viisil süstemaatiliselt piinamise tõkestamise ning kinnipidamiskeskuste sõltumatu järelevalve;

24. võtab teadmiseks peaminister Erdogani hiljutisel Saksamaa ametivisiidil antud hinnangu assimileerimise kohta; on seetõttu arvamusel, et Türgi valitsus peaks võtma meetmeid, et võimaldada kõigil kodanikel arendada oma kultuurilist identiteeti demokraatlikus Türgi riigis; juhib sellega seoses tähelepanu läbirääkimiste raamistikus esitatud kohustustele, mis käsitlevad vähemuste austamist ja kaitset ning tulemuslikku juurdepääsu peale türgi keele ka muude keelte õppimisele, muudes keeltes ringhäälingule ja avalikele teenustele;

25. väljendab rahulolu saavutatud edusammudega naiste kaitsmisel vägivalla eest ning kiidab avalike asutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide selles valdkonnas tehtud tööd; julgustab Türgi ametivõime veelgi enam likvideerima koduvägivalda, nn aumõrvu ja sundabielusid, eelkõige rakendades täieulatuslikult asjakohaseid õigusakte, jätkates pidevat avalikku kampaaniat, pakkudes ohvritele enam varjupaiku, tõhustades õiguskaitseorganite koolitust ning pingsalt kontrollides tehtud algatusi; märgib murega, et juurdepääs naistevastaste vägivallajuhtumitega seotud usaldusväärsetele andmetele on jätkuvalt probleemne, ning nõuab, et Türgi valitsus kõrvaldaks selle puudujäägi;

26. tunnistab, et Türgi majanduses, poliitikas ja akadeemilises maailmas on juhtivatel kohtadel päris palju naisi, ning kordab uuesti oma arvamust, et naiste võrdne kohtlemine, nende juurdepääs haridusele ja nende mõjuvõimu suurendamine poliitikas, majanduses ja sotsiaalsfääris on Türgi edasiseks majanduse ja jõukuse kasvuks üliolulised; märgib siiski murega, et naiste üldise tööhõive tase on endiselt kõigest 23,8 %(6) ning et naiste osalus poliitikas ei ole peaaegu üldse suurenenud; kutsub seetõttu Türgi valitsust üles võtma täiendavaid konkreetseid meetmeid, et suurendada naiste osalust tööjõus, eelkõige maapiirkondades, laiendada nende hõlmatust tervishoiu- ja sotsiaalkindlustuse süsteemides ning töötada välja vahendid või ajutised meetmed naiste aktiivseks kaasamiseks poliitikasse;

27. kiidab Türgi valitsust toetuse eest edukatele koostööprojektidele ELi ja Türgi partnerite vahel, näiteks mestiprojekt, mille käigus valmistatakse ette pinnas sõltumatule soolise võrdõiguslikkuse asutusele ja koolitatakse 750 ametnikku soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise valdkonnas; loodab, et kõnealune soolise võrdõiguslikkuse asutus luuakse viivitamata;

28. austab ja toetab igati Türgi naiste organisatsioonide tööd, kes aitavad tugevdada naiste rolli ühiskonnas, kaitsta neid vägivalla eest ja edendada nende ettevõtlikkust, näidates ühtlasi positiivset eeskuju naiste mõjuvõimu suurendamisel ning soolisse võrdõiguslikkusse panustamisel;

29. avaldab Türgile tunnustust majanduse positiivse arengu eest; kordab uuesti oma seisukohta, et üksnes sotsiaalselt sidus ühiskond, mida toetab tugev keskklass, võib saada jõukaks; väljendab seetõttu kahetsust, et suur majanduskasv ei ole avaldanud tugevamat mõju endiselt nõrgale tööturule; juhib tähelepanu asjaolule, et tuleb lahendada varimajanduse probleem ja rajada jätkusuutlik sotsiaalkindlustuse süsteem; on seisukohal, et väike- ja keskettevõtete suurem roll võib aidata kiirendada majanduskasvu;

30. juhib tähelepanu sellele, et tulemusliku sotsiaalse dialoogi abil oleks võimalik luua sotsiaalse suunitlusega turumajanduseks vajalikke partnerlusi; on pettunud sotsiaalse dialoogi tugevdamisel tehtud vähestes edusammudes; nõuab tungivalt, et Türgi valitsus rakendaks täielikult ILO konventsioone, ning toonitab, et praegused piirangud ühinemisvabadusele, õigusele streikida ja kollektiivläbirääkimiste õigusele tuleb kaotada;

31. rõhutab, et sotsiaalselt sidusa ühiskonna seisukohast on juurdepääs haridusele ülioluline; tunnustab Türgi valitsust ja kodanikuühiskonda kampaania eest, mille raames suurendati tütarlaste kooliskäimist; juhib siiski tähelepanu vajadusele tagada, et kõik lapsed registreeritaks pärast sündi, ning täiustada koolikohustuse järelevalvet ja jõustamist, et veelgi vähendada koolis mittekäivate laste arvu; tunnustab Türgi valitsust positiivsete tulemuste eest laste töö vähendamisel ning ergutab valitsust vastavaid jõupingutusi jätkama;

32. väljendab muret korruptsioonitaseme pärast; ergutab Türgi ametivõime välja töötama korruptsioonivastast üldstrateegiat, mille eesmärk oleks võidelda tulemuslikult korruptsiooni vastu;

33. tunneb muret Türgi erinevate piirkondade ning maa- ja linnapiirkondade vaheliste suurte arenguerinevuste pärast; kutsub Türgi valitsust üles koostama kõnealuste erinevuste vähendamise terviklikku strateegiat; palub komisjonil esitada parlamendile enne 2008. aasta lõppu andmed mainitud strateegia kavandamisele IPA vahendi raames eraldatud ELi toetuse kohta 2007. ja 2008. aastal;

34. kutsub seoses sellega Türgi valitsust üles kohaldama kiiresti Euroopa standardeid kaugeleulatuva mõjuga projektidele, näiteks tammide ehitamisele Munzuri orus, Allianoi tammi ja Ilisu tammi ehitamisele ning kulla kaevandamisele Bergamas ja teistes piirkondades, mis ohustavad nii ajaloolist pärandit kui ka ainulaadset väärtuslikku maastikku; kutsub Türgi valitsust üles juhinduma regionaalarengu projektide kavandamisel ELi õigusest;

35. mõistab teravalt hukka Kurdistani Töölispartei (PKK) ja muude terrorirühmituste vägivallateod Türgi pinnal; mõistab hukka 2008. jaanuaris tehtud rünnaku Diyarbakiris, mille käigus sai kuus inimest surma ja üle 60 haavata, ning avaldab sügavat kaastunnet kuriteoohvrite perekondadele; väljendab uuesti oma solidaarsust Türgiga riigi terrorismivastases võitluses ja kutsub Kurdistani Töölisparteid veel kord üles viivitamata relvarahu välja kuulutama ja sellest tingimusteta kinni pidama;

36. kordab uuesti oma palvet Türgi valitsusele hoiduda Iraagi territoriaalset terviklikkust rikkuvatest ebaproportsionaalsetest sõjalistest operatsioonidest; nõuab tungivalt, et Türgi austaks Iraagi territoriaalset terviklikkust, inimõigusi ja õigusriiki ning tagaks tsiviilohvrite vältimise; nõuab tungivalt, et Iraagi valitsus ja Iraagi Kurdistani piirkonnavalitsus ei võimaldaks Iraagi territooriumi kasutada Türgi vastaste terroriaktide baasina; väljendab heameelt Türgi ja Iraagi valitsuste vahelise teabevahetuse üle ning nõuab meetmeid, mille abil tihendada koostööd Kurdistani piirkonnavalitsusega Iraagis, et Iraak saaks vastutada terroriaktide tulemusliku ennetamise eest;

Piirkondlikud küsimused ja välissuhted

37. tuletab meelde Türgi kohustust hoida heanaaberlikke suhteid ning toonitab lootust, et Türgi hoidub naabermaade ähvardamisest ja lahendab kõik lõpetamata vaidlused rahumeelselt kooskõlas ÜRO harta ning muude asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide ja kahepoolsete lepingute ja kohustustega; kutsub Türgi ametiasutusi üles tõhustama heanaaberlike suhete vaimus dialoogi Kreekaga (näit. Egeuse mandrilava) ja Bulgaariaga (näit. Traakia Bulgaaria pagulaste omandiõigused), et lahendada kõik seni lahendamata kahepoolsed küsimused;

38. rõhutab, et Küprose küsimuses tuleb leida terviklik lahendus; tervitab kokkulepet, milleni Küprose kahe kogukonna liidrid jõudsid 21. märtsil 2008. aastal, ja kutsub mõlemaid pooli üles kasutama praegust võimalust, et saavutada terviklik lahendus ÜRO raamistikus, võttes aluseks ELi aluspõhimõtted; tuletab sellega seoses meelde oma eelmisi resolutsioone, milles väideti, et Türgi vägede väljaviimine hõlbustaks läbirääkimisi lahenduse küsimuses;

39. väljendab heameelt rahalise toetuse programmi loomise üle, mille eesmärgiks on soodustada Küprose türgi kogukonna majandusarengut; kutsub uuesti komisjoni üles esitama aruannet kõnealuse rahastamisvahendi rakendamise ja mõjususe kohta;

40. väljendab rahulolu Kreeka peaministri Kostas Karamanlise hiljutise ametivisiidiga Türki, mis annab lootust, et Kreeka ja Türgi kahepoolsed suhted paranevad veelgi, eelkõige rahumeelse lahenduse leidmisel kõikidele parlamendi eelmistes resolutsioonides toonitatud küsimustele kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja läbirääkimiste raamistikus võetud kohustustega;

41. kutsub Türgi valitsust üles lõpetama majandusblokaadi ja taasavama Armeenia piiri; kutsub Türgi ja Armeenia valitsusi veel kord üles alustama lepitusprotsessi, mis käsitleks nii tänapäeva kui ka minevikku ja võimaldaks minevikusündmuste avameelset ja avatud arutelu; kutsub komisjoni üles lepitusprotsessi hõlbustama;

42. tunnustab Türgi rolli ELi olulise partnerina ELi välispoliitiliste eesmärkide saavutamisel Musta mere piirkonnas, Kesk-Aasias ja Lähis-Idas laiemalt; kutsub komisjoni ja nõukogu üles kasutama paremini ära ELi ja Türgi tihedate suhete potentsiaali kõnealustes piirkondades;

43. nõuab tungivalt, et Türgi kirjutaks alla Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudile, kuna see on oluline mitmepoolne dokument;

44. kiidab Türgi panust Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidesse ning operatsioonidesse Bosnias ja Hertsegoviinas ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis, samuti Türgi panust NATO juhitud operatsioonidesse Kosovos, Darfuris ja Afganistanis;

45. väljendab siiski kahjutunnet seoses Türgi vastuseisuga ELi ja NATO strateegilise koostöö rakendamisele, mis põhineb Berlin Plus kokkuleppel ja on sellest isegi laiem; tunneb muret selle vastuseisu negatiivse mõju pärast ELi töötajate kaitsele, kes operatsioonides osalevad, eeskätt ELi politseimissioonis Afganistanis ja EULEXi missioonis Kosovos, ning nõuab, et Türgi loobuks viivitamatult oma vastuseisust;

ELi ja Türgi vahelised suhted

46. nõuab tungivalt, et Türgi valitsus rakendaks täielikult ja viivitamata ELi ja Türgi assotsiatsioonilepingust ja selle lisaprotokollist tulenevaid sätteid; tuletab meelde, et Türgi täitmata jäetud kohustused mõjutavad oluliselt läbirääkimiste kulgu;

47. tunnustab Türgi soovi saada Euraasia energiakeskuseks ning rolli, mida Türgi võiks etendada Euroopa energiavarustuskindlusele kaasaaitamisel; avaldab kiitust Türgi edusammude eest energia valdkonnas; tuletab meelde oma ülalmainitud 24. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni, millega toetati läbirääkimiste alustamist kõnealuse peatüki üle; ergutab Türgit liituma Euroopa Energiaühendusega täieõigusliku liikmena, et tugevdada ELi ja Türgi vahelist energiakoostööd, mis tooks kasu kõikidele osapooltele; kutsub Türgit üles täielikult toetama Nabucco torujuhtme projekti, mis on Euroopa esmatähtis projekt;

48. kutsub komisjoni ja Türgi valitsust üles alustama läbirääkimisi ELi ja Türgi vahelise viisalihtsustuslepingu üle;

49. juhib tähelepanu asjaolule, et üks põhilisi Euroopasse sisserände marsruute Lähis-Idast ja Lõuna-Aasiast läbib Türgi territooriumi; märgib, et rändehalduse vallas on saavutatud piiratud edu; kutsub komisjoni ja Türgit üles tõhustama tagasivõtulepingut käsitlevaid läbirääkimisi kooskõlas põhiliste inimõigustega, et sõlmida see viivitamata; nõuab tungivalt, et Türgi valitsus rakendaks nõuetekohaselt ELi liikmesriikidega sõlmitud kahepoolseid tagasivõtulepinguid ja protokolle;

50. väljendab heameelt Türgi valitsuse edusammude üle hariduse, koolituse, noorsoo ja kultuuri valdkondade vastavusse viimisel ELi õigustikuga; rõhutab, kui oluline on ELi ja Türgi vaheline tihe ja jätkusuutlik koostöö nimetatud valdkondades, mis on Türgi ühiskonna edukaks ajakohastamiseks pikas perspektiivis ülitähtsad;

51. tervitab Istanbuli nimetamist 2010. aasta Euroopa kultuuripealinnaks kui võimalust tugevdada kultuuridevahelist dialoogi ja koostööd ELi ja Türgi vahel;

52. avaldab uuesti toetust ELi ja Türgi kodanikuühiskonna dialoogile ning palub komisjonil anda aru mainitud raamistikus toimunud tegevusest ja IPA raames Türgi kodanikuühiskonnale antud toetusest; kutsub Türgi valitsust üles kaasama kodanikuühiskonda aktiivsemalt reformiprotsessi;

53. tervitab asjaolu, et IPAst antakse toetust meetmetele, millega edendatakse ELi laienemise teemalist teadlikumat avalikku arutelu; kutsub Türgi valitsust ning valitsusväliseid organisatsioone Türgis ja ELis kasutama neid vahendeid täiel määral, et tagada toetus reformiprotsessile ja ELi–Türgi suhete edasisele tugevdamisele;

54. avaldab kahetsust, et komisjon ei ole esitanud mõju hindamist pärast 2004. aastat, ning nõuab tungivalt selle viivitamatut esitamist parlamendile;

55. kutsub Türgi valitsust üles looma kõiki IPA toetuse täielikuks rakendamiseks vajalikke struktuure ning tõhustama Türgi suutlikkust toetust vastu võtta; palub komisjonil enne 2008. aasta lõppu anda aru IPA raames alates 2007. aastast Türgile eraldatud toetusest;

56. rõhutab piiriüleste kahepoolsete ja kolmepoolsete (Türgi-Kreeka-Bulgaaria) koostööprogrammide ning ENPI/CBC Musta mere programmide tähtsust vahendina, millega ergutatakse tihedamaid sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke kontakte kohalike partnerite vahel piirialadel;

°

°         °

57. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Nõukogu peasekretärile, Euroopa Inimõiguste Kohtu presidendile ning Türgi Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 284. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0472. (3) ELT L 51, 26.2.2008, lk 4. (4) Järeldused Türgi kohta, komisjoni 2007. aasta eduaruanne Türgi kohta, KOM(2007)663/SEK(2007)1436. (5) Komisjoni 2007. aasta korraline ettekanne (KOM(2007)663), lk 14. (6) Komisjoni koostatud Türgi 2007. aasta eduaruande statistikalisa (SEK(2007)1436).

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

-     võttes arvesse oma 6. juuli 2005. aasta(1) ja 13. veebruari 2007. aasta(2) resolutsioone naiste rolli kohta Türgi sotsiaal-, majandus- ja poliitilises elus;

1.   rõhutab, et inimõiguste, sealhulgas naiste õiguste austamine on Euroopa Liidu liikmeks saamise vältimatu tingimus, ja kutsub komisjoni üles asetama inimõiguste, eelkõige naiste õiguste küsimust Türgiga peetavatel läbirääkimistel esikohale;

2.   rõhutab, kui oluline on, et Türgi võitleks kõikide diskrimineerimise vormidega, lähtudes EÜ asutamislepingu artiklist 13, milles nõutakse kõigi võrdset kohtlemist hoolimata soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puuetest, vanusest või seksuaalsest sättumusest;

3.   märgib murega ära komisjoni teatise(3) selle kohta, et juurdepääs naistevastaste vägivallajuhtumite ja aumõrvadega seotud usaldusväärsetele andmetele on jätkuvalt probleemne; kutsub Türgi valitsust üles pakkuma konkreetseid ja usaldusväärseid andmeid kõnealuste teemade kohta, samuti kirjaoskamatuse taseme kohta naiste seas, naiste võrdse juurdepääsu kohta haridusele ja probleemide kohta, mis on seotud naise osalemisega tööelus;

4.   nõuab tungivalt, et Türgi valitsus algataks viivitamatult reforme, mis on seotud de facto soolise võrdsuse saavutamisega, naiste mõjuvõimu suurendamisega, sotsiaalse turvalisusega, vaesuse feminiseerumise ja naistevastase vägivalla elimineerimisega, naiste osaluse suurendamisega tööturul, hariduses, teaduses ning majanduslikus, ühiskondlikus ja poliitilises elus;

5.   kutsub Türgi valitsust üles viivitamatult rakendama peaministri 4. juuli 2006. aasta ringkirjas esildatud võrdse staatuse seadust;

6.   tunneb muret asjaolu pärast, et nende laste arv, keda sündides ei registreerita, on endiselt kõrge, eriti riigi idaosas, ning enamik nendest lastest on tüdrukud; on arvamusel, et see takistab võitlust sunnitud abielude ja aukuritegudega, sest ohvritel puudub ametlik identiteet; nõuab uuesti tungivalt, et Türgi ametivõimud jätkaksid kõigi vajalike meetmete võtmist tagamaks, et kõik lapsed registreeritaks Türgis pärast sündi;

7.   tunneb heameelt Türgi valitsuse poolsete algatuste ja võetud meetmete üle; kuid rõhutab, et naiste vastu suunatud kõikide vägivalla vormide vastaste meetmete võtmiseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi;

8.   märgib kahetsusega, et naiste olukord Türgi tööturul on viimastel aastatel halvenenud, ning rõhutab, et Türgi peab meelitama tööturule rohkem naisi ja tagama head töötingimused, mis oleksid kooskõlas inimväärse töö tegevuskavaga, mida edendavad Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ja Euroopa Liit;

9.   peab otsustavaks, et uues põhiseaduses oleks tagatud sooline võrdsus ja naistele nähakse ette rohkem, mitte vähem õigusi, sealhulgas töötamise õiguse täielik kasutamine; et selles tuleks panna alus võrdseks esindatuseks kõikidel otsuste tegemise tasanditel, selles tuleks vältida selliste häguste kriteeriumide kasutamist nagu „üldine moraal”; et selles tuleks vältida naiste kujutamist peamiselt pere- või kogukonna liikmetena või haavatava rühmana, kes vajab kaitset, ning selles tuleks uuesti kinnitada naiste inimõigusi, sealhulgas nende seksuaal- ja soojätkamisõigusi, samuti nende üksikisiku õigusi;

10. kinnitab veel kord valitsusväliste organisatsioonide, samuti teiste kodanikuühiskonna liikmete olulisust ja kutsub seetõttu Türgi valitsust üles tagama tõhustatud, koordineeritud ja ametlikku dialoogi kodanikuühiskonna ja naiste valitsusväliste organisatsioonide vahel, eelkõige uue põhiseaduse koostamisel, ning tagama, et kodanikuühiskond oleks pidevalt haaratud kõikide poliitikate, sealhulgas sotsiaalse turvalisuse poliitika ja ELiga läbirääkimiste kujundamisel;

11. märgib rahuloluga, et ministeeriumi ringkirja aumõrvade ja naiste vastu suunatud koduvägivalla vastu võitlemiseks on hakatud rakendama; rõhutab vajadust tegeleda ohvrite kohtumenetlustega kiirelt, konfidentsiaalselt ja humaansel viisil; kuid tunneb muret asjaolu tõttu, et naistevastane koduvägivald on endiselt laialdaselt levinud ning aumõrvu ja noorte naiste sunnitud abielusid esineb siiski;

12. tunnustab Türgi valitsust, mis on toetanud edukaid koostööprojekte ELi ja Türgi partnerite vahel, näiteks mestiprojekti, mille kaudu valmistatakse ette sõltumatu soolise võrdsuse amet ja koolitatakse 750 ametnikku soolise võrdsuse süvalaiendamise teemal, ootab, et selline soolise võrdsuse amet asutatakse viivitamatult;

13. märgib murega, et naiste poliitiline esindatus ei ole suurenenud, on seisukohal, et naissoost parlamendiliikmete osakaalu tõus 4,4 protsendilt 9 protsendini on ebapiisav, ja juhib tähelepanu saabuvatele kohalikele valimistele kui võimalusele seda olukorda parandada, kasutades valimisnimekirjades naistele ette nähtud kvoote;

14. kordab oma mitmel korral esitatud nõuet luua Türgi parlamendis alaline täielike õigusloomega seotud volitustega naiste õiguste ja soolise võrdsuse komisjon; peab sellist komisjoni äärmiselt oluliseks vahendiks naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise olukorra parandamisel Türgis;

15. kutsub Türgi ametiasutusi üles täiendavalt tegelema soolise ebavõrdsusega alghariduses ja teostama paremat järelevalvet väljalangejate, eriti tüdrukute suhtes;

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

(1) ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 385. (2) ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 174. (3) Vt komisjoni 2007. aasta eduaruannet Türgi kohta (SEK(2007)1436), lk 18.