RAPORT Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Üleeuroopalise turvalisema, puhtama ja tõhusama liikuvuse suunas: esimene aruanne intelligentse auto kohta”
6.5.2008 - (2007/2259(INI))
Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Zita Gurmai
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Üleeuroopalise turvalisema, puhtama ja tõhusama liikuvuse suunas: esimene aruanne intelligentse auto kohta”
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist intelligentse auto algatuse kohta – „Teadlikkuse tõstmine: info- ja sidetehnoloogia targemate, turvalisemate ja keskkonnasõbralikumate sõidukite tarbeks“(KOM(2006)0059) („Intelligentse auto algatus“);
– võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Automaatse hädaabikõne süsteemi juhtimine õigele teele – tegevuskava (kolmas teatis e-ohutuse kohta)” (KOM(2006)0723);
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Ülemkogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „Euroopa energiapoliitika” (KOM(2007)0001);
– võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „i2010 – infoühiskonna aastaaruanne 2007” (KOM(2007)0146);
– võttes arvesse komisjoni 22. detsembri 2006. aasta soovitust turvaliste ja tõhusate sõidukisiseste info- ja sidesüsteemide kohta: uuendatud Euroopa põhimõtted inimene-masin liidese kohta[1];
– võttes arvesse oma 12. veebruari 2003. aasta resolutsiooni komisjoni valge raamatu "Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustamiseks"[2] kohta;
– võttes arvesse oma 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni liiklusohutuse kohta: kodanikele hädaabikõnede lähemale toomine[3];
– võttes arvesse oma 18. jaanuari 2007. aasta resolutsiooni Euroopa liiklusohutuse tegevusprogrammi kohta – vahekokkuvõte[4];
– võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni liikumisvõimelise Euroopa kohta – jätkusuutlik liikuvus meie mandril[5];
– võttes arvesse oma 24. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheidete vähendamist käsitleva ühenduse strateegia kohta[6];
– võttes arvesse oma 15. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni CARS 21: konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse reguleeriva raamistiku kohta[7];
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0169/2008),
A. arvestades, et transpordi keskkonnakulud moodustavad hinnanguliselt 1,1% Euroopa SKTst;
B. arvestades, et transpordi osa energia kogutarbimisest ELis on 30% ja maanteetranspordi osa sellest on 60%;
C. arvestades, et autode kasutamine põhjustab ligikaudu 12% ELi süsinikdioksiidi koguheidetest;
D. arvestades, et Brüsseli 8.–9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogu seadis kindla eesmärgi vähendada 2020. aastaks ELi kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20 % võrra;
E. arvestades, et komisjoni eesmärk on saavutada 2012. aastaks uute sõiduautode ja kergesõidukite süsinikdioksiidiheideteks keskmiselt 120 g/km;
F. arvestades, et EL ei ole veel saavutanud eespool nimetatud transpordipoliitika valge raamatu eesmärki vähendada 2010. aastaks surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu 2001. aasta tasemega võrreldes poole võrra;
G. arvestades, et komisjoni hinnangul võimaldaks üleeuroopaline sõidukisisene hädaabikõnesüsteem eCall täielikult välja arendatuna säästa Euroopas igal aastal kuni 2500 inimelu;
H. arvestades, et Kölni ülikooli uuringud on näidanud, et Euroopa maanteedel võiks igal aastal säästa 4000 inimelu ja ära hoida 100 000 tõsist õnnetust, kui kõikidel autodel oleks elektrooniline stabiilsuskontroll;
I. arvestades, et portatiivsete navigatsiooniseadmete müük kasvas 3,8 miljonilt seadmelt 2005. aastal rohkem kui 9 miljoni seadmeni 2006. aastal;
J. arvestades, et tehnoloogilised ohutussüsteemid suurendavad tihti ohutustunnet, mis võib kaasa tuua selle, et juhid ei sõida enam nii tähelepanelikult; seetõttu on eeskätt vajalik rõhutada ka juhtide koolitamise ning intelligentsema sõitmise edendamist,
1. tervitab intelligentse auto algatust ning edu, mida on saavutatud selle kolmes sambas: asjaomaste sidusrühmade koordineerimine, teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus ning teadlikkuse tõstmine;
2. usub, et intelligentsed sõidukisüsteemid võivad aidata vähendada liiklusummikuid, saastamist ja liiklusõnnetuste arvu ning raskust, kuid nende turuosa on endiselt liiga väike;
3. usub, et liikmesriigid peaks edendama e-ohutuse algatusi ja nendes aktiivsemalt osalema ühiste tehnoloogiaalgatuste kaudu, ning et kavandada tuleks teisi stiimuleid erainvesteeringute jaoks uurimis- ja arendustegevuse vallas;
4. on saanud julgustust asjaolust, et praeguseks on kolmteist ELi liikmesriiki ja kolm riiki väljastpoolt ELi allkirjastanud automaatse hädaabikõne süsteemi eCall osas vastastikuse mõistmise memorandumi, ja kinnitab veelkord oma toetust sellele meetmele;
5. palub, et liikmesriigid nõuaksid liiklusohutuse vallas tegutsevatelt institutsioonidelt liiklusõnnetuste treeningkoolituste korraldamist, kuna surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu on võimalik vähendada eeskätt õnnetuste vältimise tehnikate aktiivse kasutamise ja esmaabi andmisega; usub, et koolitusasutused peaks õpetama hädaolukorrale õigesti reageerimist;
6. nõuab tungivalt, et ka ülejäänud liikmesriigid allkirjastaksid memorandumi niipea kui võimalik, eelistatavalt enne 2008. aasta keskpaika, et ergutada selle inimelusid säästva vahendi kiiret kasutuselevõttu, ja rõhutab, et komisjon peab regulatiivset raamistikku edasi arendama, et ühtlustada kogu ELis täielikult standardne hädaabikõne (112) ja eCall (E112);
7. palub komisjonil hinnata autotootjate poolt juba kasutusse võetud edastusmeetodite sobivust selle funktsiooni jaoks;
8. kinnitab veel kord oma toetust Galileo programmile ja selle paljudele potentsiaalsetele võimalustele, millega saaks tagada nende algatustega seotud teabe suurema usaldusväärsuse;
9. tuletab meelde, et komisjoni väljakuulutatud eesmärk on jõuda elektroonilise stabiilsuskontrolli sajaprotsendilise kasutuseni uutel sõidukitel alates 2012. aastast;
10. tuletab meelde, et CO2 heitkoguste vähendamiseks on potentsiaali lihtsate lahenduste kaudu, mis on juba pikka aega tuntud, näiteks vähendatud kaaluga istmed või rehvid, mootori soojusesalvestid ja pidurdusel tekkiva energia taaskasutamine, kuid paljudel sõidukitel need võimalused puuduvad; seetõttu palub, et liikmesriigid ja komisjon nõuaks selliste tehniliselt lihtsate abinõude kasutamist kõigis autodes;
11. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama õnnetuste vältimise uute süsteemide arendamise tähtsust, kaasa arvatud uued materjalid automaatseteks ühendusteks aktiivsete sensorite kaudu sõidukilt sõidukile ja ka sõidukilt teele;
12. rõhutab intelligentsete sõidukisüsteemide õigeaegse ja laialulatusliku turuleviimise olulisust, arvestades, et sellised süsteemid tõusevad muu hulgas esile tänu oma suutlikkusele suhelda intelligentsete infrastruktuuridega; tuletab meelde, et elektroonilised süsteemid vajavad regulaarset tehnilist hooldust;
13. kutsub liikmesriike ja komisjoni seetõttu üles välja töötama suuniseid, et ergutada liikmesriike kasutusele võtma soodustusi nii keskkonnasõbralike kui ka sõidukiturvalisuse vahendite osas;
14. nõuab tungivalt, et sidusrühmad võtaksid asjakohaseid meetmeid nende uute vahendite taskukohasuse tagamiseks, suurendades nii nõudlust nende järele;
15. seetõttu kutsub liikmesriike ja komisjoni üles jätkama lisaks olemasolevatele vähem saastavate autode ostmise stiimulitele pingutusi maksusoodustuste kehtestamiseks selliste sõidukite soetamisel, mis on keskkonnasõbralikud ning varustatud intelligentsete ohutusseadmetega;
16. kutsub liikmesriike, komisjoni ja autotööstust pakkuma teadlikkuse tõstmise kampaaniate raames kokkuvõtlikku, selget ja arusaadavat teavet, mis jõuaks kõige laiema publikuni ja teavitaks neid intelligentsetest sõidukisüsteemidest, sh automüügifirmadeni ja autokoolideni;
17. nõuab, et stiimuleid kombineeritaks juhtidele mõeldud õnnetuste vältimise ja liiklusohutuse koolitusega;
18. usub, et liiklusohutus suureneb tänu infrastruktuuriga integreeritud seadmete suhtlemisele sõidukitesse paigaldatud intelligentsete seadmete ja kommunikaatoritega;
19. teeb ettepaneku, et komisjon pööraks erilist tähelepanu riikidele, kus intelligentsete süsteemide kättesaadavus on endiselt väga madal;
20. on teadlik asjaolust, et uusi tehnoloogiaid tuleks kasutusele võtta järk-järgult;
21. rõhutab asjaolu, et intelligentse auto algatust ei saa lõpuni viia ilma nn arukate teede algatuseta;
22. seetõttu kiidab heaks komisjoni pühendumuse käivitada alates 2008. aastast programm transpordi infrastruktuuri koostöösüsteemidega integreerimise ettevalmistamiseks, aga ka komisjoni koostöö raadiospektrikomiteega intelligentsete transpordisüsteemide spektriosa eraldamiseks ning ühtlustamiseks koostöösüsteemidega;
23. rõhutab vajadust ühtlustatud valdkondadevaheliste strateegiate järele ELi tasandil, aga ka vajadust edendada autotööstuse, telekommunikatsioonisektori, hädaabiteenuste, riikliku sotsiaalkindlustuse, riiklike tööde ning infrastruktuuri, uurimisinstituutide ja ülikoolide poliitilisi raamistikke, mis looks stiimuleid ennetavate turvarakenduste ja -tehnoloogia edasiarendamiseks;
24. nõuab tungivalt, et sidusrühmad looksid teedele ja infrastruktuuridele kohase „intelligentse keskkonna”, nii et uued intelligentsed vahendid saaksid nõuetekohaselt toimida ja nende potentsiaali saaks täielikult ära kasutada, kaasa arvatud maanteede läbilaskevõime parem haldamine ja intelligentsed maanteede jälgimissüsteemid (reaalajas jälgimine);
25. nõuab tungivalt, et autotööstus võtaks uusi sõidukeid kavandades arvesse uusi autoohutusseadiseid ja pakuks seadmeid, mis mõõdavad ning näitavad energiakulu ja keskkonda puudutavaid andmeid, näiteks tegelikke CO2 ja tahkete osakeste heitkoguseid;
26. tuletab meelde, et info- ja sidetehnoloogial põhinevad süsteemid võivad vähendada saasteainete heiteid tänu paremale liikluskorraldusele, vähenenud kütusekulule ja keskkonnasäästliku sõidustiili võimalusele;
27. kutsub komisjoni üles välja töötama metoodikat info- ja sidetehnoloogia mõju mõõtmiseks süsinikdioksiidi heitkogustele või koordineerima ja levitama olemasolevaid teadmisi;
28. märgib, et portatiivsete või teisaldatavate info- ja sidetehnoloogial põhinevate seadmete kättesaadavus ja kasutamine on kasvanud ning nimetatud seadmete turg jätkab stabiilset kasvu;
29. kutsub sidusrühmi üles töötama välja meetmeid, mis tagaksid selliste seadmete turvalise kasutamise ja kinnitamise, ning soodustama inimese-masina koostoimet;
30. tuletab meelde, et andmekaitse-eeskirju tuleb asjakohaselt järgida, ja ootab e-ohutuse foorumi kavandatava andmekaitse tegevusjuhise avaldamist;
31. rõhutab, et Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut peab määratlema Euroopat hõlmavate eCall teenuste loomiseks avatud standardi;
32. tervitab läbirääkimisi vabatahtliku kokkuleppe üle, milles käsitletakse eCall süsteemi lisamist kõikide uute sõidukite standardvarustusse alates 2010. aastast;
33. kiidab heaks läbirääkimised ülemaailmset tehnilist regulatsiooni puudutava rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks, mis hõlmaks elektroonilise stabiilsuskontrolli süsteemi tehnilisi spetsifikatsioone, ja kutsub komisjoni üles koostama aruannet nende läbirääkimiste seisu ja kokkulepitud meetmete kohta;
34. ootab edasisi raporteid turvalisema, keskkonnasõbralikuma, tõhusa ja intelligentse auto algatuse arengu kohta;
35. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] ELT L 32, 6.2.2007, lk 200.
- [2] ELT C 43 E, 19.2.2004, lk 250.
- [3] ELT C 296 E, 6.12.2006, lk 268.
- [4] ELT C 244 E, 18.10.2007, lk 220.
- [5] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0345.
- [6] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0469.
- [7] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0007.
SELETUSKIRI
Intelligentse auto algatus on väga oluline projekt i2010[1] raames, mis moodustab Euroopa Komisjoni infoühiskonna ja meedia strateegilise poliitilise raamistiku aastani 2010. See püüab edendada info- ja sidetehnoloogia võimalikku positiivset mõju majandusele, ühiskonnale ja elukvaliteedile, sh ka transpordivaldkonnas. Komisjon on intelligentsete sõidukisüsteemide edendamiseks kindlaks määranud kolm sammast ehk valdkonda: e-ohutuse foorum, uurimis- ja arendustegevus ning kasutajate teadlikkus. E-ohutuse foorum on ühine platvorm, mis hõlmab liiklusohutuse sidusrühmi. Selle eesmärgiks on edendada ja jälgida oma töörühma poolt välja töötatud soovituste rakendamist ning toetada intelligentsete turvasüsteemide arendamist, kasutuselevõttu ja kasutamist sõidukites.
Teatises esitatakse andmed nende kaheteistkümne tegevuse kohta, mis on kindlaks määratud nimetatud kolme samba raames ja ette nähtud komisjoni eelnevas teatises seoses „Intelligentse auto” algatusega „Teadlikkuse tõstmine: info- ja sidetehnoloogia targemate, turvalisemate ja keskkonnasõbralikumate sõidukite tarbeks”[2]. Käesolevas teatises esitatakse ka uued meetmed ohutuse suurendamiseks ja keskkonnamõju vähendamiseks.
1. Ohutumad sõidukid
Transpordipoliitika valge raamat seadis eesmärgi vähendada 2010. aastaks surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu 2001. aasta tasemega võrreldes poole võrra. Arvestades, et praegu hukkub Euroopa teedel 41 600 inimest aastas, tuleb meil liidu esialgse eesmärgi saavutamiseks vähendada seda sügavalt kahetsusväärset arvu nelja tuhande võrra.
eCall on üleeuroopaline sõidukitesse sisseehitatud hädaabikõnesüsteem. Õnnetuse korral helistab see automaatselt hädaabiteenistusse ja teatab neile sõiduki täpse asukoha. On välja arvestatud, et täielikult välja arendatuna võimaldaks eCall säästa igal aastal kuni 2500 inimelu. Raportöör toetab täielikult eCalli täieulatuslikku käivitamist 2010. aastaks ja kannustab liikmesriike, kes pole veel eCalli vastastikuse mõistmise memorandumile alla kirjutanud, tegema seda eelistatavalt enne 2008. aasta keskpaika. See dokument on vabatahtlik ja mõeldud kajastama allakirjutanute võetud kohustust toetada automaatse hädaabikõne süsteemi õigeaegset rakendamist.[3]
On ka välja arvestatud, et Euroopa maanteedel võiks igal aastal säästa 4000 inimelu, kui kõikidel autodel oleks elektrooniline stabiilsuskontroll. Elektrooniline stabiilsuskontroll on arvutipõhine turvatehnoloogia, mis aitab vältida õnnetusi, vähendades külglibisemise ohtu. Sõiduki stabiliseerimine ja külglibisemise takistamine toimub ühe või mitme ratta piduri aktiveerimise ja mootori pöördemomendi muutmisega. Raportöör toetab täielikult eesmärki jõuda elektroonilise stabiilsuskontrolli 100% olemasoluni 2012. aasta mudelitel.
2. Puhtamad sõidukid
Autode kasutamine on oluline kasvuhoonegaaside allikas, moodustades ligikaudu 12% ELi süsinikdioksiidi koguheidetest. Info- ja sidetehnoloogial põhinevad süsteemid võivad vähendada kütusekulu ja saasteainete heiteid. Näiteks adaptiivne kiirushoidik, mis kohandab auto kiirust ümbritseva liiklusega, võib vähendada üldist kütusekulu kuni 3%. Linnade liiklusjuhtimissüsteemid võivad parema liikluskorralduse abil samuti anda oma panuse ummikute ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse.
Et esitada usaldusväärseid andmeid autotööstusele ning abistada ja teavitada tarbijaid, kutsub raportöör komisjoni üles välja töötama metoodikat info- ja sidetehnoloogia täpse mõju mõõtmiseks süsinikdioksiidi heitkogustele. Raportöör loodab, et tarbijad hakkavad edaspidi uut sõidukit ostes seda teavet arvesse võtma.
3. Arukamad sõidukid
Raportööri seisukoht on, et arvestades teisaldatavate seadmete suurenenud levikut, tuleks võtta meetmeid, et tagada nende turvaline kasutamine ja kinnitamine sõidukites. Inimese-masina koostoime parandamine on samuti olulise tähtsusega oma mõju tõttu paremale liiklusele. Raportöör on veendunud, et pikas perspektiivis peaksid kõik teisaldatavad seadmed olema sõidukitesse nõuetekohaselt paigaldatud, et nad ei tõmbaks juhi tähelepanu teelt kõrvale ega kujutaks endast potentsiaalset ohtu liiklusõnnetuse korral. See suurendaks nende kasutamismugavust ja vähendaks häirivat faktorit.
Paremaks ja tõhusamaks liikluskorralduseks vajame koostöösüsteeme, mis põhinevad sõidukite omavahelisel ning sõiduki ja infrastruktuuri vahelisel sidepidamisel. Oleme puutunud kokku kodanike õigustatud murega andmete kasutamise ja säilitamise pärast seoses uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga – mitte ainult käesolevas valdkonnas, vaid ka näiteks mobiilitelefonide ja Interneti puhul. Nimetatud süsteemide nõuetekohase toimimise eest hoolt kandes ei tohi jätta tegelemata ka andmekaitse probleemidega.
Raportööri järeldused
Liikuvus, ja eriti üksikisiku liikuvus, on üks Euroopa ühiskonna toimimise aluseid ja seetõttu sõltume kõik oma igapäevases elus suurel määral transpordist. Paljude kodanike jaoks moodustavad mootorsõidukid tähtsa osa liikuvusest. Pidevalt kasvav maanteeliiklus põhjustab tõsiseid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme: liiklusummikud teedevõrgus ja linnapiirkondades, kahju keskkonnale ja rahvatervisele, energiakaod, liiklusõnnetused ja ennekõike kaotatud inimelud. Kuid tehnoloogia pakub võimaluse neid probleeme leevendada ja isegi heastada.
Praegu jääb intelligentse auto süsteemide ja rakenduste kasutustihedus väikeseks võrreldes nende potentsiaaliga. Raportöör on veendunud, et edaspidi peame neid süsteeme ja rakendusi täielikult ära kasutama. Seniks aga vajame järk-järgulist, astmelist lähenemist: intelligentseid autosid peab toetama intelligentne infrastruktuur, kuid „intelligentne maantee” ei ole veel valmis. Tuleb arvestada piirangutega, mille tingimustes mootorisõidukitööstus peab tegutsema. Uut autot ei projekteerita, toodeta ja katsetata üleöö. Sõidukite seadmestamine intelligentsete süsteemide ja rakendustega võtab seetõttu aega. Arvesse tuleb võtta ka Euroopa autoturu killustatust.
Tarbija jaoks on põhiküsimuseks taskukohasus. Paljud tarbijad ei saa endale kõnealuseid süsteeme lihtsalt lubada. Seetõttu on oluline, et intelligentsed transpordisüsteemid muutuksid taskukohaseks ja laialdaselt kättesaadavaks niipea kui võimalik. Tarbijad vajavad ka selget ja arusaadavat teavet selle kohta, mida nad ostavad.
Tarbijaid tuleb „intelligentsetest autodest” teavitada. Teave peaks olema lühike, selge ja arusaadav ning on oluline, et see jõuaks võimalikult laiema publikuni. Autokaupmehed ja nende müügitöötajad etendavad seejuures põhirolli, samuti nagu ka meedia, eriti televisioon ja Internet. Raportöör teeb ettepaneku, et komisjon pööraks erilist tähelepanu riikidele, kus intelligentsete süsteemide kättesaadavus on endiselt väga madal. Me peame tarbijate ja otsustajate seas tõstma teadlikkust info- ja sidetehnoloogiapõhiste lahenduste võimalikest eelistest.
Üldjoontes tuleb komisjoni teatist seetõttu tervitada kui üht sammu intelligentse auto süsteemide optimaalse kasutuselevõtu ja kasutamise poole.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
Vastuvõtmise kuupäev |
8.4.2008 |
|
|
|
||
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
38 1 0 |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Inés Ayala Sender, Paolo Costa, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Petr Duchoň, Saïd El Khadraoui, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Brigitte Fouré, Mathieu Grosch, Georg Jarzembowski, Stanisław Jałowiecki, Timothy Kirkhope, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Sepp Kusstatscher, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Erik Meijer, Robert Navarro, Seán Ó Neachtain, Josu Ortuondo Larrea, Willi Piecyk, Luís Queiró, Reinhard Rack, Gilles Savary, Brian Simpson, Ulrich Stockmann, Silvia-Adriana Ţicău, Yannick Vaugrenard, Lars Wohlin, Roberts Zīle |
|||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Zita Gurmai, Elisabeth Jeggle, Anne E. Jensen, Jelko Kacin |
|||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Samuli Pohjamo |
|||||