RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta

8.5.2008 - (KOM(2007)0803 V OSA – C6‑0031/2008 – 2007/0300(CNS)) - *

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Anne Van Lancker

Menetlus : 2007/0300(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0172/2008

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta

(KOM(2007)0803 V OSA – C6‑0031/2008 – 2007/0300(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0803 V OSA);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 128 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0031/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6‑0172/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud tekstist;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanekEuroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

2. Komisjoni iga-aastases arenguaruandes ja ühise tööhõivearuande eelnõus esitatud liikmesriikide riiklike reformikavade analüüs näitab, et liikmesriigid peaksid jätkama jõupingutusi järgmiste prioriteetsete valdkondade käsitlemiseks:

(2) Komisjoni iga-aastases arenguaruandes ja ühise tööhõivearuande eelnõus esitatud liikmesriikide riiklike reformikavade analüüs näitab, et liikmesriigid peaksid jätkama jõupingutusi täieliku tööhõive saavutamiseks, töö kvaliteedi ja võrdsete võimaluste suurendamiseks, sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks ning järgmiste prioriteetsete valdkondade käsitlemiseks:

– tuua rohkem inimesi tööturule ja neid seal hoida, suurendada tööjõu pakkumist ja ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme;

luua rohkem ja kvaliteetseid töökohti, tuua inimesi kvaliteetsele tööturule ja neid seal hoida, suurendada tööjõu pakkumist ja ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme ning tagada võrdsete võimalustega tööturg;

– parandada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet; ja

– parandada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet ja turvalisust paindliku tööturu edendamiseks ja edendada töötajate tööalast konkurentsivõimet elukestva õppe ja omandatud kogemuste akrediteerimise abil;

– suurendada investeeringuid inimkapitali hariduse ja kutseoskuste arendamise teel.

– suurendada investeeringuid inimkapitali hariduse ja kutseoskuste arendamise teel ning elukestva õppe võimaluste laiendamise teel ning

 

– edendada töötajate liikuvust Euroopa tööturul.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Riiklike reformikavade komisjonipoolset läbivaatamist ja Euroopa Ülemkogu järeldusi silmas pidades tuleks nüüd keskenduda tõhusale ja õigeaegsele rakendamisele, pöörates erilist tähelepanu kokkulepitud koguseliste eesmärkide ja sihttasemete saavutamisele ning jälgides, et elluviimine oleks kooskõlas Euroopa Ülemkogu järeldustega.

3. Riiklike reformikavade komisjonipoolset läbivaatamist ja Euroopa Ülemkogu järeldusi silmas pidades tuleks nüüd keskenduda tööhõivesuuniste sotsiaalse mõõtme tugevdamisele ning nende tõhusale ja õigeaegsele rakendamisele, pöörates erilist tähelepanu kokkulepitud kvalitatiivsete ja koguseliste eesmärkide ja sihttasemete saavutamisele kooskõlas Euroopa Ülemkogu järeldustega.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Liikmesriigid peaksid tööhõivesuuniseid arvesse võtma kavandatud ühenduse rahastamise, eriti Euroopa Sotsiaalfondi vahendite rakendamisel.

(5) Liikmesriigid peaksid tööhõivesuuniseid arvesse võtma kavandatud ühenduse rahastamise, eriti Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite rakendamisel.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Arvestades suunistedokumendi ühtsust, peaksid liikmesriigid majanduspoliitika üldsuunised täielikult rakendama.

6. Arvestades suunistedokumendi ühtsust, peaksid liikmesriigid majanduspoliitika üldsuuniste rakendamisel võtma täielikult arvesse tööhõivesuuniseid.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 a (uus)

 

1. Suuniste rakendamisel liikmesriigid:

 

võtavad arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalkaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid ning

 

püüavad võidelda diskrimineerimise vastu soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

 

2. Liikmesriigid tagavad suuniste ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise avatud kooskõlastusmeetodi tugevama koostoime.

 

3. Koostöös tööturu osapooltega ja kooskõlas oma riigi tavadega uurivad ja annavad liikmesriigid oma riiklikes tegevuskavades aru, kuidas on võimalik parandada riigi õigusaktide kooskõla Euroopa sotsiaalkaitse õigusaktide põhimõtete ja eeskirjadega, tööturu osapoolte kokkulepetega ning võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetega ja kuidas neid rakendada.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – sissejuhatav osa – esimene -1 lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Tööhõivesuunised moodustavad osa koondsuunistest perioodiks 2008–2010, mis tuginevad kolmele sambale: makromajanduslik poliitika, mikromajanduslikud reformid ja tööhõivepoliitika. Need sambad aitavad ühiselt kaasa jätkusuutliku laienemise ja tööhõive ning sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise eesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – sissejuhatav osa – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid rakendavad koostöös tööturu osapooltega poliitikat, mis on suunatud allpool nimetatud eesmärkide ja prioriteetsete meetmete elluviimisele, et rohkem ja paremaid töökohti soodustaks võrdsete võimalustega tööturu teket. Lissaboni strateegiat silmas pidades ja ühiseid sotsiaalseid eesmärke arvesse võttes aitab liikmesriikide poliitika tasakaalustatult saavutada järgmisi sihte:

Liikmesriigid rakendavad koostöös tööturu osapooltega ja muude sidusrühmadega, ning austades riikide tavasid, poliitikat, mis on suunatud allpool nimetatud eesmärkide ja prioriteetsete meetmete elluviimisele, et rohkem ja paremaid töökohti ning paremini koolitatud ja spetsialiseerunum tööjõud soodustaks võrdsete võimalustega tööturu teket. Lissaboni strateegiat silmas pidades ja ühiseid sotsiaalseid eesmärke arvesse võttes aitab liikmesriikide poliitika tasakaalustatult saavutada järgmisi sihte:

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – sissejuhatav osa – esimene lõik – esimene taane

Täielik tööhõive: Täieliku tööhõive saavutamine ning töötuse ja tööturult kõrvalejäämise vähendamine tööjõunõudluse ja -pakkumise suurendamise teel, rakendades kaitstud paindlikkuse (flexicurity) integreeritud lähenemisviisi, on majanduskasvu säilitamiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks elulise tähtsusega. See eeldab poliitikat, millega püütakse üheaegselt saavutada nii tööturu, töökorralduse ja töösuhete paindlikkus kui ka tööga kindlustatus ja sotsiaalkindlustus;

Täielik tööhõive: Täieliku tööhõive saavutamine ning töötuse ja tööturult kõrvalejäämise vähendamine tööjõunõudluse ja -pakkumise suurendamise teel, rakendades kaitstud paindlikkuse (flexicurity) integreeritud lähenemisviisi, on majanduskasvu säilitamiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks elulise tähtsusega. See eeldab poliitikat, millega püütakse üheaegselt saavutada nii tööturu, töökorralduse ja töösuhete paindlikkus ning töö- ja pereelu ühitamine kui ka tööga kindlustatus ja sotsiaalkindlustus;

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – sissejuhatav osa – esimene lõik – teine taane

Töö kvaliteedi ja tööviljakuse parandamine: Tööhõive määra suurendamiseks tehtavad jõupingutused peavad toimuma paralleelselt töökohtade atraktiivsuse suurendamisega, töö kvaliteedi tõstmisega ja tööviljakuse kasvuga ning segmenteerumise ja vaeste töötajate osakaalu vähendamisega. Töö kvaliteedi, tööviljakuse ja tööhõive vahelisi koostoimeid tuleks täielikult ära kasutada;

Töö kvaliteedi ja tööviljakuse parandamine: Tööhõive määra suurendamiseks tehtavad jõupingutused peavad toimuma paralleelselt töökohtade atraktiivsuse suurendamisega, töö kvaliteedi tõstmisega ja tööviljakuse kasvuga ning segmenteerumise, sugudevahelise ebavõrdsuse ja vaeste töötajate osakaalu vähendamisega. Töö kvaliteedi, tööviljakuse ja tööhõive vahelisi koostoimeid tuleks täielikult ära kasutada;

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – sissejuhatav osa – teine lõik

Võrdsed võimalused ja võitlus diskrimineerimise vastu on edu saavutamiseks olulise tähtsusega. Kõigi võetavate meetmete puhul tuleb tagada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ning edendamine. Erilist tähelepanu tuleb ka pöörata kõikide sooliste tööturu erinevuste olulisele vähendamisele kooskõlas Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktiga. See aitab liikmesriike demograafiliste probleemidega tegelemisel. Uue põlvkondi ühendava lähenemisviisi raames tuleks pöörata erilist tähelepanu noorte olukorrale, rakendades Euroopa noortepakti, ning kogu tööea jooksul tööturule juurdepääsu edendamisele. Erilist tähelepanu tuleb samuti pöörata tööhõiveerinevuste olulisele vähendamisele ebasoodsas olukorras olevate, sealhulgas puudega inimeste puhul, ning kolmandate riikide kodanike ja ELi kodanike vahel kooskõlas võimalike riiklike eesmärkidega.

Võrdsed võimalused ja võitlus diskrimineerimise vastu on edu saavutamiseks olulise tähtsusega. Kõigi võetavate meetmete puhul tuleb tagada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ning edendamine. Erilist tähelepanu tuleb ka pöörata kõikide sooliste tööturu erinevuste, eriti palgaerinevuste, olulisele vähendamisele kooskõlas Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktiga. See aitab liikmesriike demograafiliste probleemidega tegelemisel. Uue põlvkondi ühendava lähenemisviisi raames tuleks pöörata erilist tähelepanu noorte olukorrale, rakendades Euroopa noortepakti, ning kogu tööea jooksul (ka eakamate töötajate) tööturule juurdepääsu edendamisele. Erilist tähelepanu tuleb samuti pöörata tööhõiveerinevuste olulisele vähendamisele ebasoodsas olukorras olevate, sealhulgas puudega inimeste puhul, ning kolmandate riikide kodanike ja ELi kodanike vahel kooskõlas võimalike riiklike eesmärkidega. See aitab liikmesriike demograafiliste probleemidega tegelemisel.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – suunisele 17 järgnev lõik – esimene taane

– tuua rohkem inimesi tööturule ja neid seal hoida, suurendada tööjõu pakkumist ja ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme;

– tuua rohkem inimesi kvaliteetsele tööturule ja neid seal hoida, lihtsustades töö- ja pereelu ühitamist, suurendada tööjõu pakkumist tööalase konkurentsivõime tõstmise abil, ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme ning tagada võrdsete võimalustega tööturg;

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – suunisele 17 järgnev lõik – esimene a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– edendada kõigi aktiivset sotsiaalset integreerimist, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, tagades inimväärse sissetuleku ja kvaliteetsed sotsiaalteenused, samuti tööturule juurdepääsu värbamis- ja esmase kutseõppe või täiendõppe võimaluste abil.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – suunisele 17 järgnev lõik – teine taane

– parandada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet;

– parandada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet ja turvalisust;

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – suunisele 17 järgnev lõik – kolmas taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– suurendada investeeringuid inimkapitali hariduse ja kutseoskuste arendamise teel,

suurendada investeeringuid inimkapitali hariduse ja kutseoskuste arendamise teel ning kohandada haridus- ja koolitussüsteeme vastavalt uutele pädevusnõuetele.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – suunisele 17 järgnev lõik – kolmas a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– suurendada ja parandada investeeringuid teadus-, arendus- ning uuendustegevusse,

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – suunisele 17 järgnev lõik – kolmas b taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– kaotada igasugune sooline diskrimineerimine töökohal;

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – jaotis 1 – pealkiri

1. Tuua rohkem inimesi tööturule ja neid seal hoida, suurendada tööjõu pakkumist ja ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme

1. Tuua rohkem inimesi kvaliteetsele tööturule ja neid seal hoida, suurendada tööjõu pakkumist, ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme ja tagada võrdsete võimalustega tööturg;

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – jaotis 1 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tööhõivemäärade tõstmine on kõige tõhusam vahend majanduskasvu esilekutsumiseks ja kõrge sotsiaalse kaasatusega majanduse edendamiseks, mis tagab samal ajal pehme maandumise neile, kes ei ole võimelised töötama. Tööealise elanikkonna oodatava vähenemise tõttu on üha vajalikum edendada elutsüklipõhist lähenemist töötamisele ning ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada nende piisav ulatus, rahaline jätkusuutlikkus ja vastavus ühiskonna muutuvatele vajadustele. Erilist tähelepanu tuleks pöörata meeste ja naiste püsivate tööhõiveerinevuste ületamisele, noorte ja vanemaealiste tööhõive määra edasisele suurendamisele uudse põlvkondi ühendava lähenemisviisi raames ning tööturult enim kõrvale tõrjutud inimeste aktiivse kaasamise edendamisele. Tõhusamaid meetmeid on vaja ka noorte olukorra parandamiseks tööturul ning noorte töötuse oluliseks vähendamiseks, mis on üldisest töötuse määrast keskmiselt kaks korda kõrgem.

Tööhõivemäärade tõstmine on kõige tõhusam vahend majanduskasvu esilekutsumiseks ja kõrge sotsiaalse kaasatusega majanduse edendamiseks, mis tagab samal ajal pehme maandumise neile, kes ei ole võimelised töötama. Tööealise elanikkonna oodatava vähenemise tõttu on üha vajalikum edendada elutsüklipõhist lähenemist töötamisele ning ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada nende piisav ulatus, rahaline jätkusuutlikkus ja vastavus ühiskonna muutuvatele vajadustele. Erilist tähelepanu tuleks pöörata meeste ja naiste püsivate tööhõiveerinevuste ja sooliste palgaerinevuste ületamisele, noorte ja vanemaealiste tööhõive määra edasisele suurendamisele uudse põlvkondi ühendava lähenemisviisi raames ning tööturult enim kõrvale tõrjutud inimeste aktiivse kaasamise edendamisele. Tõhusamaid meetmeid on vaja ka noorte olukorra parandamiseks tööturul ning noorte, eriti kvalifitseerimata noorte töötuse oluliseks vähendamiseks, mis on üldisest töötuse määrast keskmiselt kaks korda kõrgem.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – jaotis 1 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tuleb luua õiged tingimused tööhõive kasvu soodustamiseks, olgu siis tegemist esmakordse tööleasumisega, tööle tagasipöördumisega pärast vaheaega või sooviga tööiga pikendada. Kaitstud paindlikkuse lähenemisviisi seisukohalt on otsustava tähtsusega töökoha kvaliteet, sealhulgas palk ja hüvitised, töötingimused, ligipääs elukestvale õppele ja edutamisvõimalused, samuti sotsiaalkaitsesüsteemidest lähtuv toetus ja stiimulid. Et avardada elutsüklipõhist lähenemist tööle ning aidata ühitada tööd ja pereelu, on vajalik poliitika, millega nähakse ette lapsehooldust käsitlevad sätted. Kasulikeks sihttasemeteks on kindlustada 2010. aastaks lapsehooldus vähemalt 90 %-le lastest vanuses kolmest eluaastast kuni kohustusliku koolieani ning vähemalt 33 %-le alla kolmeaastastest lastest. Lapsevanemate, eriti üksikvanemate keskmise tööhõive määra suurenemiseks on vajalikud perede toetamise meetmed. Eelkõige peaksid liikmesriigid võtma arvesse üksikvanemate ja paljulapseliste perede erivajadusi. Lisaks tuleb tööea pikendamiseks tõsta aastaks 2010 tegeliku tööturult lahkumise iga ELi tasandil viie aasta võrra (võrreldes 2001. aasta 59,9ga) Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid tervisekaitseks, haiguste ennetamiseks ja tervisliku eluviisi edendamiseks, eesmärgiga vähendada haigustega seotud kulutusi, suurendada tööviljakust ja pikendada tööiga.

Tuleb luua õiged tingimused tööhõive kasvu soodustamiseks, sealhulgas inimkapitali ja sotsiaalse töökeskkonna vajaliku arendamise abil, olgu siis tegemist esmakordse tööleasumisega, tööle tagasipöördumisega pärast vaheaega või sooviga tööiga pikendada. Kaitstud paindlikkuse lähenemisviisi seisukohalt on otsustava tähtsusega töökoha kvaliteet, sealhulgas palk ja hüvitised, töötingimused, ligipääs elukestvale õppele ja edutamisvõimalused, samuti sotsiaalkaitsesüsteemidest lähtuv toetus ja stiimulid. Et avardada elutsüklipõhist lähenemist tööle ning aidata ühitada tööd ja pereelu, on vajalik poliitika, millega nähakse ette lastehoidu käsitlevad sätted. Kasulikuks sihttasemeks on kindlustada 2010. aastaks lastehoid vähemalt 90 %-le lastest vanuses kolmest eluaastast kuni kohustusliku koolieani ning vähemalt 33 %-le alla kolmeaastastest lastest. Lapsevanemate, eriti üksikvanemate keskmise tööhõive määra suurenemiseks on vajalikud perede toetamise meetmed. Eelkõige peaksid liikmesriigid võtma arvesse üksikvanemate ja paljulapseliste perede erivajadusi. Lisaks tuleb tööea pikendamiseks tõsta aastaks 2010 tegeliku tööturult lahkumise iga ELi tasandil viie aasta võrra (võrreldes 2001. aasta 59,9ga). Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid tervisekaitseks, haiguste ennetamiseks ja tervisliku eluviisi edendamiseks, eesmärgiga vähendada haigustega seotud kulutusi, suurendada tööviljakust ja pikendada tööiga.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – jaotis 1 – kolmas lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa noortepakti rakendamine peaks samuti aitama edendada elutsüklipõhist töötamisele lähenemist, hõlbustades eelkõige haridussüsteemist tööturule üleminekut.

Euroopa noortepakti ja soolise võrdõiguslikkuse Euroopa kokkuleppe rakendamine ning Euroopa Pereliidu loomise heakskiitmine peaks samuti aitama edendada elutsüklipõhist töötamisele lähenemist, hõlbustades eelkõige haridussüsteemist tööturule üleminekut. Tuleb võtta eraldi meetmeid, et pakkuda noortele, kellel on olnud piiratud võimalused, võrdne sotsiaalse ja ametialase integreerimise võimalus.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – jaotis 1 – suunis 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Suunis 18. Edendada elutsüklipõhist lähenemist töötamisele järgmiste meetmetega:

Suunis 18. Edendada elutsüklipõhist lähenemist töötamisele järgmiste meetmetega:

– püüda jätkuvalt luua töövõimalusi noortele ja vähendada noorte töötust, nagu kutsutakse üles Euroopa noortepaktis;

– püüda jätkuvalt luua töövõimalusi noortele ja vähendada noorte töötust, nagu kutsutakse üles Euroopa noortepaktis, võideldes samas soolise diskrimineerimise vastu;

 

– meetmed , mis tagavad, et inimesed, kes kombineerivad tööd ja hooldamist, ei ole hiljem seoses pensioni ja sotsiaalkindlustushüvitistega ebasoodsas olukorras;

 

– meetmed, mis võimaldavad töökoha kaotanud inimestel naasta hiljem tööle ja meetmed vanusel põhineva diskrimineerimise kaotamiseks, mille puhul peetakse eriti silmas üle 40aastaseid inimesi ja mis hõlmavad tööd füüsilisest isikust ettevõtjana ja iseorganiseerumist;

– otsustav tegutsemine naiste tööhõive suurendamiseks ning sooliste tööhõive-, töötuse ja palgaerinevuste vähendamiseks;

– otsustav tegutsemine naiste tööhõive suurendamiseks ning sooliste tööhõive, töötuse ja kutseõppe alaste erinevuste vähendamiseks, et tagada võrdne palk ja edendada soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas meetmed võrdsete võimaluste parandamiseks ning naiste tööhõive suurendamiseks vastavalt, nagu on nõutud soolise võrdõiguslikkuse Euroopa paktis;

 

– eriline tähelepanu hüvitissüsteemide poolt meestele ja naistele avalduvale erinevale mõjule ning kõikide hüvitissüsteemide läbivaatamine, mis mõjutavad negatiivselt naiste osalemist tööhõives;

– töö ja eraelu parem ühitamine ning kättesaadavate ja taskukohase hinnaga lapsehoiuvõimaluste ning teiste ülalpeetavate hooldusvõimaluste pakkumine;

– töö, era- ja pereelu parem ühitamine ning kättesaadavate ja taskukohase hinnaga kvaliteetsete lapsehoiuvõimaluste ning teiste ülalpeetavate hooldusvõimaluste pakkumine; sealhulgas vanemapuhkuse ja muud hüvitiste skeemid;

 

– erilise tähelepanu pööramine pärast töölt eemalolekut tööle naasmist kaaluvatele naistele ja meestele ning uurimine, kuidas järkjärguliselt kaotada takistused sellisele töölenaasmisele, ilma et kannataks töö kvaliteet;

– aktiivse vananemise toetamine muu hulgas asjakohaste töötingimustega, parema tervisekaitsega töökohal ning piisavate stiimulitega töötamiseks ja ennetähtaegsest pensionilemineku vältimiseks;

aktiivse vananemise toetamine muu hulgas asjakohaste töötingimustega, parema tervisekaitsega töökohal ning piisavate stiimulitega töötamiseks ja töötajate julgustamine tööea pikendamiseks, kui nad soovivad hiljem pensionile minna;

– ajakohased sotsiaalkaitsesüsteemid, sealhulgas pensionid ja tervishoid, tagades nende sotsiaalse piisavuse, rahalise jätkusuutlikkuse ning muutuvatele vajadustele vastamise, et toetada tööturul osalemist ja sinna jäämist ning pikemat tööiga.

– ajakohased sotsiaalkaitsesüsteemid, sealhulgas pensionid ja tervishoid, tagades nende sotsiaalse piisavuse, rahalise jätkusuutlikkuse ning muutuvatele vajadustele vastamise, et toetada tööturul osalemist ja sinna jäämist ning pikemat tööiga.

Vt ka kompleksne suunis nr 2 „Kindlustada tööhõive kasvu aluseks olev majanduslik ja eelarveline jätkusuutlikkus”.

Vt ka kompleksne suunis nr 2 „Kindlustada tööhõive kasvu aluseks olev majanduslik ja eelarveline jätkusuutlikkus”.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – jaotis 1 – suunisele 18 järgnev lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Aktiivse kaasamise poliitika võib suurendada tööjõu pakkumist ja tugevdada ühiskonna ühtekuuluvust ning on väga mõjusaks vahendiks, mille abil edendada kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste ühiskonda ja tööturule integreerumist. Igale töötuks jäänud inimesele tuleb pakkuda mõistliku aja jooksul võimalust uuesti alustada. Noorte puhul peab see aeg olema lühike, nt 2010. aastaks kuni 4 kuud; täiskasvanute puhul kuni 12 kuud. Järgida tuleb poliitikat, mille eesmärk on pakkuda pikaajalistele töötutele aktiivseid tööturupoliitika meetmeid, võttes arvesse 2010. aastaks seatud 25 % tööturul osalemise määra eesmärki. Tööturul aktiivseks muutmine peaks toimuma koolituse, ümberõppe, tööpraktika, töö või muude töölevõtmise võimalusi suurendavate meetmete abil, ning vajadusel jätkatakse samaaegselt tööotsingute toetamist. Tööturul osalemise suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks on väga tähtis hõlbustada tööotsijate pääsu tööturule, ennetada töötuks jäämist ja tagada, et töö kaotanud inimesed jäävad tööturuga tihedalt seotuks ning suurendavad oma võimalusi tööd saada. See on kooskõlas ka kaitstud paindlikkuse lähenemisviisiga. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb kõrvaldada tööturule pääsu takistused, toetades tegelikke tööotsinguid, hõlbustades koolitustele ja muudele aktiivsetele tööturumeetmetele juurdepääsu, tagades taskukohase juurdepääsu põhiteenustele ning tagades igaühele piisava suurusega miinimumvahendid. See lähenemine peaks samal ajal tagama, et töö on kõikide töötajate jaoks tasuv, ning kaotama töötuse, vaesuse ja tööturult kõrvalejäämise ohud. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ebasoodsas olukorras olevate inimeste, sealhulgas madala kvalifikatsiooniga töötajate tööturule kaasamisele, laiendades muu hulgas sotsiaalteenuseid ja sotsiaalset ettevõtlust ning luues kollektiivsest vajadustest lähtuvalt uusi töövõimalusi. Eriti tähtis on võitlus diskrimineerimise vastu, puuetega inimeste tööturule pääsu edendamine ning sisserändajate ja vähemuste integreerimine.

Aktiivse kaasamise poliitika võib suurendada tööjõu pakkumist ja tugevdada ühiskonna ühtekuuluvust ning on väga mõjusaks vahendiks, mille abil edendada kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste ühiskonda ja tööturule integreerumist. Igale töötuks jäänud inimesele tuleb pakkuda mõistliku aja jooksul töötamise, praktika, täiendõppe või muud võimalust, mis toob endaga kaasa töökoha. Noorte puhul peab see aeg olema lühike, nt 2010. aastaks kuni 4 kuud; täiskasvanute puhul kuni 12 kuud. Järgida tuleb poliitikat, mille eesmärk on pakkuda pikaajalistele töötutele aktiivseid tööturupoliitika meetmeid, võttes arvesse 2010. aastaks seatud 25 % tööturul osalemise määra eesmärki. Tööturul aktiivseks muutmine peaks toimuma koolituse, ümberõppe, tööpraktika, töö või muude töölevõtmise võimalusi suurendavate meetmete abil, ning vajadusel jätkatakse samaaegselt tööotsingute toetamist. Tööturul osalemise suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks on väga tähtis hõlbustada tööotsijate pääsu tööturule, ennetada töötuks jäämist ja tagada, et töö kaotanud inimesed jäävad tööturuga tihedalt seotuks ning suurendavad oma võimalusi tööd saada. See on kooskõlas ka kaitstud paindlikkuse lähenemisviisiga. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb kõrvaldada tööturule pääsu takistused, toetades tegelikke tööotsinguid, hõlbustades koolitustele ja muudele aktiivsetele tööturumeetmetele juurdepääsu, tagades taskukohase juurdepääsu põhiteenustele ning tagades igaühele piisava suurusega miinimumvahendid, rakendades samas õiglase tasu põhimõtet, mis on töötamise majanduslik stiimul. See lähenemine peaks samal ajal tagama, et töö on kõikide töötajate jaoks tasuv ja et järgitakse põhimõtet „võrdse töö eest võrdne tasu”, ning kaotama töötuse, vaesuse ja tööturult kõrvalejäämise ohud. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ebasoodsas olukorras olevate inimeste, sealhulgas madala kvalifikatsiooniga töötajate tööturule kaasamisele, laiendades muu hulgas sotsiaalteenuseid ja sotsiaalset ettevõtlust ning luues kollektiivsest vajadustest lähtuvalt uusi töövõimalusi. Eriti tähtis on võitlus diskrimineerimise vastu, naiste ja puuetega inimeste tööturule pääsu edendamine ning sisserändajate ja vähemuste integreerimine. Arvestada tuleks sotsiaalühistute kogemustega ning igat liiki ettevõtte sotsiaalse vastutusega seotud kohalike parimate tavadega;

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – jaotis 1 – suunis 19 – kolmas taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– üksikisikute ja ettevõtete jaoks uute töövõimaluste loomine teenindussfääris, eelkõige kohalikul tasandil.

– üksikisikute ja ettevõtete jaoks uute töövõimaluste loomine teenindussfääris, mittetulundussektoris ja sotsiaalmajanduses, eelkõige kohalikul tasandil.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – jaotis 1 – suunis 19 a (uus)

 

Suunis 19 a Tagada kõigi aktiivne sotsiaalne integreerimine ja võidelda vaesuse ning sotsiaalse tõrjutuse vastu, tagades inimväärse sissetuleku ja parema juurdepääsu kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ja tööturule töövõimaluste ning esmase kutseõppe või täiendõppe võimaluste laiendamise abil.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – jaotis 1 – suunis 20 – teine a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– sidusrühmade partnerlusmudelite edendamine, et kasutada kohalikku ja piirkondlikku potentsiaali paremini ära kohaliku tasandi asutustes läbi avatud ja osalusel põhinevate organisatsioonivormide;

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – jaotis 1 – suunis 20 – neljas a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– Euroopa Liidu äärepoolsetest piirkondadest või liikmesriikidest ajude väljavoolu tõkestamine majanduslike, sotsiaalsete ja struktuursete piirkondlike investeeringute abil;

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – jaotis 2 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Parandada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

2. Parandada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet ja turvalisust (suurendades töösuhte kindlust)

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – jaotis 2 – suunis 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tööturu osapoolte rolli vajalikul määral arvesse võttes edendada paindlikkust koos tööga kindlustatusega ja vähendada tööturu killustatust järgmiste meetmetega:

Tööturu osapoolte rolli vajalikul määral ja järgmisi põhikomponente arvesse võttes edendada paindlikkust koos turvatundega ja vähendada tööturu killustatust:

 

– paindlikud ja usaldusväärsed lepingutingimused tänapäevaste tööseaduste, kollektiivlepingute ja töökorraldusviiside kaudu;

 

– igakülgse elukestva õppe strateegiad, et tagada töötajate, iseäranis kõige haavatavamate töötajate jätkuv kohanemisvõime ja tööalane konkurentsivõime;

 

– tõhus aktiivne tööturupoliitika, mis ei hõlma aktiivset ennetähtaegselt pensionile jäämise poliitikat, vaid vastupidi, integreerib vanemaealised ja kogenud töötajad tööellu suuremal määral, et aidata inimestel toime tulla kiirete muutustega ja vähendada töötusperioode ning hõlbustada üleminekut uuele tööle;

 

– tänapäevased sotsiaalkindlustussüsteemid, mis pakuvad piisavat sissetulekutoetust, soosivad tööhõivet ja hõlbustavad liikuvust tööturul.

 

See hõlmab ka järgmist:

– tööõiguse kohandamine, vaadates vajaduse korral läbi erinevad töölepingute ja tööaja tingimused;

– tööõiguse kohandamine, vaadates vajaduse korral läbi erinevad töölepingute ja tööaja tingimused ning töötajate põhiõiguste tagamine olenemata nende tööalasest staatusest eesmärgiga edendada stabiilseid töösuhteid koos tähtajatute töölepingutega, mis võiksid jääda reegliks;

– mitteametliku töötamise probleemiga tegelemine;

ennetavate meetmete kohaldamine, mida toetavad karistused, mitteametliku töötamise probleemiga tegelemiseks, eesmärgiga vähendada töökohtade inspekteerimisasutuste tugevdamise ja suutlikkuse suurendamise kaudu mitteametlike töövormide levikut;

– muutuste, sealhulgas majanduse ümberkorralduste, eelkõige aga kaubanduse laienemisega seotud muutuste parem prognoosimine ja positiivne haldamine, et minimeerida neist tulenevaid sotsiaalkulusid ja hõlbustada kohanemist;

– muutuste, sealhulgas majanduse ümberkorralduste, eelkõige aga kaubanduse laienemisega seotud muutuste parem prognoosimine ja positiivne haldamine, et minimeerida neist tulenevaid sotsiaalkulusid ja hõlbustada kohanemist;

– uuenduslike ja kohandatavate töökorraldusvormide edendamine ja levitamine, et parandada töö kvaliteeti ja tööviljakust, sealhulgas töötervishoidu ja tööohutust;

– uuenduslike ja kohandatavate töökorraldusvormide edendamine ja levitamine, et parandada töö kvaliteeti ja tööviljakust, sealhulgas töötervishoidu ja tööohutust ning mõistlike abinõude sätestamine puuetega inimeste jaoks;

– ametiseisundi muutuste, sealhulgas koolituste, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise, ettevõtete asutamise ja geograafilise liikuvuse toetamine.

– ametiseisundi muutuste, sealhulgas koolituste, füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise, ettevõtete asutamise ja geograafilise liikuvuse toetamine;

 

– pöörata erilist tähelepanu naistel uue ettevõtte loomist või füüsilisest isikust ettevõtjaks takistavatele asjaoludele, et need kaotada;

 

Kooskõlas nõukogus vastu võetud kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtetega peavad liikmesriigid valima rakendamiseks oma meetodid.

 

Tööturu osapoolte kaasamine kaitstud paindlikkuse (flexicurity) poliitika väljatöötamisse ja rakendamisse sotsiaalse dialoogi ja kollektiivlepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste kaudu on otsustava tähtsusega.

Vt ka kompleksne suunis nr 5 „Edendada makromajanduspoliitika, struktuuripoliitika ja tööhõivepoliitika vahelist sidusust”.

Vt ka kompleksne suunis nr 5 „Edendada makromajanduspoliitika, struktuuripoliitika ja tööhõivepoliitika vahelist sidusust”.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – jaotis 2 – suunisele 21 järgnev lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Et maksimeerida töökohtade loomist, säilitada konkurentsivõimet ja anda oma panus üldisesse majanduslikku raamistikku, peaks üldine palkade areng olema kooskõlas tööviljakuse kasvuga kogu majandustsükli vältel ja peegeldama olukorda tööturul. Soolist palgaerinevust tuleks vähendada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata madalatele palgatasemetele ametialadel ja sektorites, kus enamasti domineerivad naised, ning sellele, millised on kõnealuste ametialade ja sektorite väiksemate sissetulekute põhjused. Töökohtade loomise soodustamiseks, eriti madalapalgaliste töökohtade puhul, võivad osutuda vajalikuks ka jõupingutused palgaväliste tööjõukulude vähendamiseks ja maksukoormuse ülevaatamiseks.

Et maksimeerida töökohtade loomist, säilitada konkurentsivõimet ja anda oma panus üldisesse majanduslikku raamistikku, peaks üldine palkade areng olema kooskõlas tööviljakuse kasvuga kogu majandustsükli vältel ja peegeldama olukorda tööturul. Soolist palgaerinevust tuleks vähendada. Erilist tähelepanu tuleks sooliste palgaerinevuste vähendamise eesmärgil pöörata madalatele palgatasemetele ametialadel ja sektorites, kus enamasti domineerivad naised, ning sellele, millised on kõnealuste ametialade ja sektorite väiksemate sissetulekute põhjused. Töökohtade loomise soodustamiseks, eriti madalapalgaliste töökohtade puhul, võivad osutuda vajalikuks ka jõupingutused palgaväliste tööjõukulude vähendamiseks ja maksukoormuse ülevaatamiseks.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – jaotis 2 – suunis 22 – esimene taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– julgustada tööturu osapooli kujundama oma vastutusalas palgaläbirääkimisteks sobivat raamistikku, mis peegeldaks tootlikkust ja tööturgudega seonduvaid probleeme kõigil asjaomastel tasanditel ning väldiks soolisi palgaerinevusi;

– julgustada tööturu osapooli kujundama oma vastutusalas palgaläbirääkimisteks sobivat raamistikku, mis peegeldaks tootlikkust ja tööturgudega seonduvaid probleeme kõigil asjaomastel tasanditel, et tagada Euroopa kodanikele piisav ostujõud ning väldiks soolisi palgaerinevusi ja suurenevat ebavõrdsust;

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – jaotis 3 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa peab hakkama rohkem ja tõhusamalt investeerima inimkapitali. Liiga paljud inimesed ei suuda tööturule pääseda ja seal edasi liikuda või tööturul püsida oskuste puudumise või oskuste sobimatuse tõttu. Selleks et soodustada igas vanuses meeste ja naiste tööturule pääsemist, tõsta tööviljakust, innovaatilisust ja kvaliteeti, on ELil vaja kooskõlas kaitstud paindlikkuse põhimõttega investeerida üksikisikute, ettevõtete, majanduse ja ühiskonna huvides senisest enam ja tõhusamalt inimkapitali ja elukestvasse õppesse.

Euroopa peab hakkama rohkem ja tõhusamalt investeerima inimkapitali. Liiga paljud inimesed ei suuda tööturule pääseda ja seal edasi liikuda või tööturul püsida oskuste puudumise või oskuste sobimatuse tõttu. Selleks et soodustada igas vanuses meeste ja naiste tööturule pääsemist võrdsete võimaluste alusel, tõsta tööviljakust, innovaatilisust ja kvaliteeti ning aidata töötajatel kohaneda kiiretest muutustest tulenevate uute tingimustega, on ELil vaja kooskõlas kaitstud paindlikkuse põhimõttega investeerida üksikisikute, ettevõtete, majanduse ja ühiskonna huvides senisest enam ja tõhusamalt inimkapitali ja elukestvasse kutseõppesse elukestva õppe erinevatele vormidele juurdepääsu kaudu.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – jaotis 3 – suunis 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Suunis 23. Laiendada ja parandada investeerimist inimkapitali järgmiste meetmetega:

Suunis 23. Laiendada elukestva õppe võimalusi ja parandada investeerimist inimkapitali järgmiste meetmetega:

– kaasav haridus- ja koolituspoliitika ja meetmed esmasele kutseharidusele, kesk- ja kõrgharidusele ligipääsu oluliseks hõlbustamiseks, sealhulgas praktiline väljaõpe ja ettevõtluskoolitused;

– kaasav haridus- ja koolituspoliitika ja meetmed esmasele kutseharidusele, kesk- ja kõrgharidusele ligipääsu oluliseks hõlbustamiseks, sealhulgas praktiline väljaõpe ja ettevõtluskoolitused;

– kooli pooleli jätjate arvu oluline vähendamine;

vähendada võimalikult palju kooli pooleli jätjate arvu, et takistada õpilastel kooli poolelijätmist kvalifikatsiooni saamata, mis toob kaasa suure tõenäosuse jääda töötuks;

– tõhusad elukestva õppe strateegiad, mis on avatud kõigile koolides, ettevõtetes, riigiasutustes ja majapidamistes kooskõlas Euroopa kokkulepetega ja mis sisaldavad asjakohaseid stiimuleid ja kulude jagamise mehhanisme, eesmärgiga suurendada kogu elutsükli jooksul osavõttu kutsealasest täiendkoolitusest ja töökohal toimuvatest koolitusest eelkõige väheste oskustega ja vanemaealiste töötajate hulgas.

– tõhusad elukestva õppe strateegiad, mis on avatud kõigile koolides, ettevõtetes, riigiasutustes ja majapidamistes kooskõlas Euroopa kokkulepetega ja mis sisaldavad asjakohaseid stiimuleid ja kulude jagamise mehhanisme, eesmärgiga suurendada kogu elutsükli jooksul osavõttu kutsealasest täiendkoolitusest ja töökohal toimuvatest koolitusest eelkõige väheste oskustega ja vanemaealiste töötajate hulgas;

 

– tagada tingimused, mis lihtsustavad naiste juurdepääsu haridusele, täiendõppele ja elukestvale õppele, eriti juurdepääsu koolitusele ja karjääri jaoks vajaliku kvalifikatsiooni omandamisele;

Vt ka kompleksne suunis nr 7 „Suurendada ja parandada investeerimist teadus- ja arendustegevusse, eelkõige eraettevõtjate seas”.

Vt ka kompleksne suunis nr 7 „Suurendada ja parandada investeerimist teadus- ja arendustegevusse, eelkõige eraettevõtjate seas”.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – jaotis 3 – suunisele 23 järgnev lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ei piisa sellest, et seatakse julgeid eesmärke ja suurendatakse kõigi osalejate poolseid investeeringuid. Tagamaks, et pakkumine vastab tegelikkuses nõudlusele, peavad elukestva õppe süsteemid olema kättesaadavad, taskukohased ja vastama muutuvatele vajadustele. Haridus- ja koolitussüsteemide kohandamine ja nende suutlikkuse suurendamine on vajalik nende vastavusseviimiseks tööturu, teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna vajadustega ning nende tõhusaks toimimiseks. Info- ja sidetehnoloogiat saab kasutada ligipääsu parandamiseks õppele ja selle kujundamiseks vastavalt tööandjate ja töötajate vajadustele. Ühtlasi on vaja suurendada nii õppijate kui ka töötajate geograafilist liikuvust, mis tagaks parema ligipääsu töövõimalustele kogu ELis. Kõrvaldada tuleks veel olemasolevad takistused töötajate liikumisele Euroopa tööturu piires, eriti kvalifikatsiooni ja pädevuse tunnustamise ja läbipaistvusega seotud takistused. Riiklike haridus- ja koolitussüsteemide reformimisel on tähtis kasutada kokkulepitud Euroopa instrumente ja võrdlusaluseid vastavalt tööprogrammis „Haridus ja koolitus 2010” sätestatule.

Ei piisa sellest, et seatakse julgeid eesmärke ja suurendatakse kõigi osalejate poolseid investeeringuid. Tagamaks, et pakkumine vastab tegelikkuses nõudlusele, peavad elukestva õppe süsteemid olema kättesaadavad, taskukohased ja vastama muutuvatele vajadustele. Haridus- ja koolitussüsteemide kohandamine ja nende suutlikkuse suurendamine on vajalik nende vastavusseviimiseks tööturu, teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna vajadustega ning nende tõhusaks toimimiseks, juurdepääsetavuseks ja kättesaadavuseks võrdsetel alustel. Igas vanuses meeste ja naiste juurdepääsuga haridusele ja koolitusele ning ühelt poolt vajaduste ja oskuste ning teiselt poolt vajaduste ja avaliku ja erasektori pakutava hariduse ja koolituse ühitamisega peab kaasnema elukestva kutsenõustamise süsteem. Info- ja sidetehnoloogiat saab kasutada ligipääsu parandamiseks õppele ja selle kujundamiseks vastavalt tööandjate ja töötajate vajadustele. Ühtlasi on vaja suurendada nii õppijate kui ka töötajate geograafilist liikuvust, mis tagaks parema ligipääsu töövõimalustele kogu ELis. Kõrvaldada tuleks veel olemasolevad takistused töötajate liikumisele Euroopa tööturu piires, eriti kvalifikatsiooni ja pädevuse tunnustamise ja läbipaistvusega seotud takistused. Riiklike haridus- ja koolitussüsteemide reformimisel on tähtis kasutada kokkulepitud Euroopa instrumente ja võrdlusaluseid vastavalt tööprogrammis „Haridus ja koolitus 2010” sätestatule.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – jaotis 3 – suunis 24 – esimene a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– võimaldada järgmiste õpetajate põlvkondade kaudu õpetusmeetodite ja õpetuse sisu edasiandmist;

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – jaotis 3 – suunis 24 – kolmas a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– pakkuda võõrkeeleõpet põhi- või elukestva õppe osana.

Selgitus

Euroopa Liidus ja mitmepooluselises maailmas on vaja osata paljusid keeli töötajate liikuvuse lihtsustamiseks.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

LISA 1a

Eesmärgid ja sihttasemed

 

Euroopa tööhõivestrateegia raames lepiti kokku järgmised eesmärgid ja sihttasemed:

 

– igale töötule pakutakse – noorte puhul 4 ja täiskasvanute puhul 12 kuu jooksul – nn uut algust koolituse, ümberõppe, tööpraktika, töökoha või muu tema konkurentsivõimet tõstva meetme näol, jätkates vajaduse korral samaaegselt tööotsingute toetamist;

 

–2010. aastaks võtab 25 % pikaajalistest töötutest osa mõnest aktiivsest meetmest koolituse, ümberõppe, tööpraktika või muust nende konkurentsivõimet tõstvast meetmest, eesmärgiga saavutada kolme kõige edasijõudnuma liikmesriigi keskmine tase;

 

– tööotsijatel kogu ELis on võimalik tutvuda kõikide vabade töökohtadega, mida liikmesriikide tööhõivetalitused vahendavad, et edendada tööotsijate liikuvust Euroopa tööturul;

 

– 2010. aastaks tõstetakse Euroopa Liidu tasandil lõplikku tööturult lahkumise iga viie aasta võrra (võrreldes 59,9 aastaga 2001. aastal);

 

– 2010. aastaks pakutakse lastehoiuvõimalusi vähemalt 90 %le vähemalt kolmeaastastest ja kooliealistest lastest ning vähemalt 33 %le alla kolmeaastastest lastest;

 

– kooli pooleli jätnute keskmine arv ELis ei ületa 10 %;

 

– vähemalt 85 % 22aastastest inimestest peaks olema 2010. aastaks omandanud keskhariduse;

 

– elukestvas õppes osalejaid peaks ELis olema keskmiselt vähemalt 12,5 % täiskasvanud tööealisest elanikkonnast (25–64 aasta vanused).

SELETUSKIRI

11. detsembri 2007. aasta strateegilises aruandes majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni tegevuskava kohta jõuab komisjon järeldusele, et majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev Lissaboni tegevuskava toimib. Komisjon teeb 2008. aasta kevadisele Euroopa Ülemkogule ettepaneku kinnitada kehtivad majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevad suunised ka järgmiseks tsükliks 2008–2010 ning keskenduda nende rakendamise tugevdamisele liikmesriikide riiklikes reformikavades.

Arvamuse koostaja jagab arvamust, et uuendatud Lissaboni tegevuskava on hakanud tulemusi andma. Euroopa Komisjoni viimaste majandusprognooside kohaselt on SKT kasv ELis hakanud pärast 2005. aasta 1,8 % taset tõusma ning tõuseb prognooside kohaselt 2007. aastal 2,9 %le ja 2008. aastal 2,4 %le. 2007. aastal loodi ELis 3,6 miljonit uut töökohta ning ajavahemikuks 2008–2009 prognoositakse veel 4,5 miljoni uue töökoha loomist. Tööhõive on praegu ligikaudu 65 % kogu tööealisest elanikkonnast ning tõuseb prognooside kohaselt 2009. aastal 66 %le, samas kui tööpuuduse määr langeb prognooside kohaselt 8,9 %lt 2005. aastal 7,3 %le 2007. aastal ja 7,1 %le 2008. aastal. Pärast hiljutisi rahutusi Ameerika Ühendriikide finantsturgudel ja – mõnevõrra vähem – ka ELis, võib olla vajalik ELi kasvuprognoose pisut kärpida. Seepärast tuleb ELil suurendada jõupingutusi Lissaboni tegevuskava keskmes oleva nn teadmiste kolmnurga (teadusuuringud, haridus ja innovatsioon) tugevdamiseks ja luua oma kasvudünaamika.

Peale selle on arvamuse koostaja arvamusel, et uuendatud Lissaboni tegevuskava ei ole kõigi Euroopa kodanike jaoks toiminud. Eriti tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et praegu on ELis 6 miljonit noort, kes jätavad kooli pooleli. See moodustab 15 % kõigist noortest vanuses 18–24. 2006. aastal moodustas noorte tööpuuduse määr 40 % kogu ELi tööpuudusest. Peale selle olid kolmandate riikide kodanike 2006. aasta tööpuuduse määrad peaaegu kaks korda suuremad kui ELi kodanike puhul. Kahju on kannatanud ka kõige madalama sissetulekuga inimesed – 78 miljonit inimest (16 % kogu ELi elanikkonnast) on vaesed või on ohus sattuda vaesusse. Asjaolu, et ELis on 14 miljonit töötavat vaest inimest, näitab, et majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev Lissaboni tegevuskava ei toimi sotsiaalse kaasamise seisukohalt.

Peale selle võib Lissaboni tegevuskava küll olla loonud uusi töökohti, kuid mitte alati paremaid töökohti. Hiljutised EUROSTATi arvud näitavad, et tähtajaliste lepingute arv ja osalise tööajaga tööhõive ei ole ELis tervikuna vähenenud, vaid ikkagi järk-järgult suureneb. Osalise tööajaga inimeste arv tõusis ajavahemikul 2000–2006 16,2 %lt 18,1 %le ning tähtajalise lepinguga töötajate osakaal on tõusnud 12,3 %lt 14,4 %le. Mis veelgi olulisem, ajavahemikul 2000–2005 on tõusnud ka mittevabatahtlike tähtajalise lepingute osakaal naiste puhul 7,5 %le ja meeste puhul 6,7 %le. 2005. aastal oli ligikaudu kolmandikul alla 30aastastest nais- ja meestöötajatest tähtajalised lepingud ning ligikaudu 40 % neist töötas tähtajalistel töökohtadel vastu tahtmist. Lisaks juhitakse EUROSTATi prognoosides tähelepanu sellele, et riiklikud kulutused aktiivsetele tööturupoliitika meetmetele on viimaste aastate jooksul pisut langenud: EL 15-s 0,701 %lt SKTst 2003. aastal 0,64 %le 2004. aastal ja 0,544 %le 2005. aastal ning kogu ELis 0,62 %lt 2004. aastal 0,525 %le 2005. aastal. Need arvud näitavad, et liikmesriigid praegu tasakaalustatud kaitstud paindlikkuse lähenemisviisi nimel ei pinguta.

Arvamuse koostaja toetab kindlalt 2007. aasta kevadise Euroopa Ülemkogu nõuet, et ELi kodanike jätkuva toetuse tagamiseks Euroopa integratsioonile tuleb Lissaboni tegevuskavas rohkem arvestada liikmesriikide ühiste sotsiaalsete eesmärkidega. Kevadisel Euroopa Ülemkogul rõhutati ka vajadust võidelda vaesuse, eriti laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning vajadust anda sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamiseks kõigile lastele võrdsed võimalused. Arvestades asjaolu, et kehtiv Lissaboni tegevuskava sotsiaalse kaasamise seisukohalt ei toimi, soovitab arvamuse koostaja muuta kehtiva majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni tegevuskava ümber majanduskasvul, tööhõivel ja kaasatusel põhinevaks strateegiaks. Sellega seoses soovib arvamuse koostaja viidata Euroopa Nõukogu 15. ja 16. juunil 2006. aastal vastu võetud ELi uuendatud säästva arengu strateegiaga võetud kohustusele kasutada ära majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni tegevuskava ja ELi säästva arengu strateegia vahelist koostoimet. Nimetatud kahes strateegias nenditakse, et majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased eesmärgid võivad üksteist tugevdada ja koos edasi liikuda. Üks ELi säästva arengu strateegia peamisi väljakutseid on luua sotsiaalselt kaasatud ühiskond, mille saavutamiseks on seatud eesmärgid vähendada inimeste arvu, kellel on oht sattuda vaesusse või saada sotsiaalse tõrjutuse osaliseks, suurendada oluliselt naiste, eakate töötajate ja sisserändajate osalemist tööturul ning edendada noorte suuremat osalemist tööturul. Kooskõlas ELi säästva arengu strateegiaga ja nõukogu 2007. aasta lõppjäreldustega Lissaboni tegevuskava kohta on arvamuse koostaja seisukohal, et oluline on edendada ELi tasandil ühiste sotsiaalsete standardite vastuvõtmist, samuti olemasolevate standardite paremat rakendamist, võidelda vaesust põhjustavate töökohtade vastu ja tugevdada vastasmõju suuniste ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise avatud kooskõlastusmeetodi vahel. Uute kohustuste lisamine suunistesse võimaldab tugevdada uuendatud Lissaboni tegevuskava sotsiaalset mõõdet.

Tagamaks, et uuendatud Lissaboni tegevuskava mitte üksnes ei loo uusi töökohti, vaid loob ka paremaid töökohti, soovitatakse käesolevas raportis tungivalt, et tasakaalustatud kaitstud paindlikkuse lähenemisviis integreeritaks otse tööhõivesuunistesse. Käesolev raport põhineb Ole Christenseni koostatud Euroopa Parlamendi raportil, mis võeti vastu 29. novembri 2007. aasta täiskogul, millega tehti Euroopa Ülemkogule ettepanek võtta vastu tasakaalustatud ühised põhimõtted eesmärgiga luua kvaliteetseid uusi töökohti ja tugevdada Euroopa sotsiaalse mudeli väärtusi. Selles on arvestatud ka nõukogu (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused) 5.–6. detsembri 2007. aasta lõppjäreldustega, milles võeti vastu mitmed kaitstud paindlikkuse ühised põhimõtted. Kooskõlas sotsiaalpartnerite soovituste ja Euroopa Parlamendi raportiga tunnustas nõukogu selgesõnaliselt usaldusväärse, integreeritud ja tasakaalustatud kaitstud paindlikkuse lähenemisviisi olulisust. Arvamuse koostaja tervitab ka asjaolu, et nõukogu (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused) kutsus komisjoni üles võtma vajalikud meetmed, et tagada soodsad tingimused kaitstud paindlikkuse lähenemisviisi tasakaalustatud rakendamiseks liikmesriikides ning teha tihedas koostöös Euroopa sotsiaalpartneritega avalik algatus, mille eesmärk on hõlbustada tööturul asjaomaste sidusrühmade vastutust põhimõtete eest ning tõsta kodanike teadlikkust kaitstud paindlikkuse lähenemisviisi, selle aluseks oleva loogika, selle peamiste koostisosade ja mõju kohta.

Arvamuse koostaja soovib rõhutada, et olulise tähtsusega on tööhõivesuuniste rakendamisel partnerlused kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi valitsuste, rahvuslike parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna vahel. Kõigi sidusrühmade suurem kaasatus parandab tööhõivestrateegia tulemusi ja edendab avalikku arutelu.

Arvamuse koostaja väljendab pettumust selle üle, et ühenduse Lissaboni kava (2008–2010) sisaldab sotsiaalvaldkonnas vaid mõnda konkreetset kohustust. Seepärast nõuab arvamuse koostaja tungivalt, et komisjon võtaks 2008. aasta keskpaigaks vastu uuendatud sotsiaalmeetmete kava, mis oleks ühendav ja oluline osa Lissaboni tegevuskavast. Uuendatud sotsiaalmeetmete kava peaks hõlmama mitte üksnes haridust, rännet ja demograafilisi arenguid ning abi puuduolevate oskuste omandamiseks, vaid peaks sisaldama ka selgeid kohustusi Euroopa sotsiaalõiguse tugevdamiseks, et tõsta tööhõive kvaliteeti ja võidelda sotsiaalse tõrjutuse, diskrimineerimise ja vaesuse vastu.

Eespool kirjeldatu põhjal teeb arvamuse koostaja järelduse, et mitte kõik kehtivad tööhõivesuunised ei vaja läbivaatamist, vaid muutmist vajavad pigem väga konkreetsed punktid. Kuigi ta toetab komisjoni muudatusettepanekuid tööhõivesuuniste seletavates tekstides, nõuab arvamuse koostaja ka suuniste endi läbivaatamist, et muuta vajalikud muutused nähtavamaks. Väljapakutud tööhõivesuuniste muutmise ettepanekud on seotud eelkõige Lissaboni tegevuskava sotsiaalse mõõtme tugevdamisega (ja selle nähtavuse suurendamisega), tööturu kvaliteediga suunistes tasakaalustatud kaitstud paindlikkuse lähenemisviisi kehtestamise ning aktiivse kaasatuse klausli lisamise kaudu. Arvamuse koostaja tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjon lisab selgitavatesse tekstidesse Euroopa tööhõivestrateegia raames kokku lepitud eesmärgid ja sihttasemed. Nähtavuse huvides soovitab ta siiski, et need eesmärgid ja sihttasemed oleksid loetletud suuniste lisas.

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI arvamus (7.4.2008)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta, mis põhinevad EÜ asutamislepingu artiklil 128
(KOM(2007)0803 V osa – C6‑0031/0300 – 2007/0300(CNS))

Arvamuse koostaja: Claire Gibault

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjoni iga-aastases arenguaruandes ja ühise tööhõivearuande eelnõus esitatud liikmesriikide riiklike reformikavade analüüs näitab, et liikmesriigid peaksid jätkama jõupingutusi järgmiste prioriteetsete valdkondade käsitlemiseks:

(2) Komisjoni iga-aastases arenguaruandes ja ühise tööhõivearuande eelnõus esitatud liikmesriikide riiklike reformikavade analüüs näitab, et liikmesriigid peaksid jätkama jõupingutusi, eelkõige eesmärgiga tõsta naiste ja eakate tööhõivemäära, järgmistes prioriteetsetes valdkondades:

– tuua rohkem inimesi tööturule ja neid seal hoida, suurendada tööjõu pakkumist ja ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme;

– tuua rohkem inimesi tööturule, kvaliteetsetele töökohtadele, ja neid seal hoida, suurendada tööjõu pakkumist ja ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme ning rakendada üleüldist soolise võrdsuse ja mittediskrimineerimise lähenemisviisi;

– parandada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet; ja

– parandada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet globaliseerumisest tulenevate väljakutsetega; ja

– suurendada investeeringuid inimkapitali hariduse ja kutseoskuste arendamise teel.

– suurendada investeeringuid inimkapitali hariduse ja kutseoskuste arendamise teel.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa esimese lõigu esimene taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– Täielik tööhõive: Täieliku tööhõive saavutamine ning töötuse ja tööturult kõrvalejäämise vähendamine tööjõunõudluse ja -pakkumise suurendamise teel, rakendades kaitstud paindlikkuse (flexicurity) integreeritud lähenemisviisi, on majanduskasvu säilitamiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks elulise tähtsusega. See eeldab poliitikat, millega püütakse üheaegselt saavutada nii tööturu, töökorralduse ja töösuhete paindlikkus kui ka tööga kindlustatus ja sotsiaalkindlustus.

– Täielik tööhõive: Täieliku tööhõive saavutamine ning töötuse ja tööturult kõrvalejäämise vähendamine tööjõunõudluse ja -pakkumise suurendamise teel, rakendades kaitstud paindlikkuse (flexicurity) integreeritud lähenemisviisi, on majanduskasvu säilitamiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks elulise tähtsusega. See eeldab poliitikat, millega püütakse üheaegselt saavutada nii tööturu, töökorralduse ja töösuhete paindlikkus, eelkõige seoses töö ja pereelu ühitamisega, kui ka tööga kindlustatus ja sotsiaalkindlustus.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa esimese lõigu teine taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– Töö kvaliteedi ja tööviljakuse parandamine: Tööhõive määra suurendamiseks tehtavad jõupingutused peavad toimuma paralleelselt töökohtade atraktiivsuse suurendamisega, töö kvaliteedi tõstmisega ja tööviljakuse kasvuga ning segmenteerumise ja vaeste töötajate osakaalu vähendamisega. Töö kvaliteedi, tööviljakuse ja tööhõive vahelisi koostoimeid tuleks täielikult ära kasutada.

– Töö kvaliteedi ja tööviljakuse parandamine: Tööhõive määra suurendamiseks tehtavad jõupingutused peavad toimuma paralleelselt töökohtade atraktiivsuse suurendamisega, töö kvaliteedi tõstmisega ja tööviljakuse kasvuga ning segmenteerumise, meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse ja vaeste töötajate osakaalu vähendamisega. Töö kvaliteedi, tööviljakuse ja tööhõive vahelisi koostoimeid tuleks täielikult ära kasutada.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa esimese lõigu kolmas taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– Sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine: Vaja on sihikindlat tegevust, et tugevdada ja parandada sotsiaalset kaasatust, võidelda vaesuse, eriti laste vaesuse vastu, vältida tööturult kõrvalejäämist, toetada ebasoodsas olukorras olevate inimeste tööhõivesse kaasamist ning vähendada tööhõive, töötuse ja tööviljakuse piirkondlikke erinevusi, eriti mahajäänud piirkondades. Tuleb tugevdada seoseid sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud koordinatsioonimeetodiga.

– Sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine: Vaja on sihikindlat tegevust, et tugevdada ja parandada sotsiaalset kaasatust, võidelda vaesuse, eriti naiste, ühe vanemaga perede ja sissetulekuta suurperede vaesuse vastu, vältida tööturult kõrvalejäämist, toetada naiste ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste tööhõivesse kaasamist ning vähendada tööhõive, töötuse ja tööviljakuse piirkondlikke erinevusi, eriti mahajäänud piirkondades. Tuleb tugevdada seoseid sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud koordinatsioonimeetodiga.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Võrdsed võimalused ja võitlus diskrimineerimise vastu on edu saavutamiseks olulise tähtsusega. Kõigi võetavate meetmete puhul tuleb tagada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ning edendamine. Erilist tähelepanu tuleb ka pöörata kõikide sooliste tööturu erinevuste olulisele vähendamisele kooskõlas Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktiga. See aitab liikmesriike demograafiliste probleemidega tegelemisel. Uue põlvkondi ühendava lähenemisviisi raames tuleks pöörata erilist tähelepanu noorte olukorrale, rakendades Euroopa noortepakti, ning kogu tööea jooksul tööturule juurdepääsu edendamisele. Erilist tähelepanu tuleb samuti pöörata tööhõiveerinevuste olulisele vähendamisele ebasoodsas olukorras olevate, sealhulgas puudega inimeste puhul, ning kolmandate riikide kodanike ja ELi kodanike vahel kooskõlas võimalike riiklike eesmärkidega.

Võrdsed võimalused ja võitlus diskrimineerimise vastu on edu saavutamiseks olulise tähtsusega. Kõigi võetavate meetmete puhul tuleb tagada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ning edendamine. Erilist tähelepanu tuleb ka pöörata kõikide sooliste tööturu erinevuste olulisele vähendamisele kooskõlas Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktiga, mis eeldab võrdse kohtlemise ja ebavõrdsuse kaotamise alaste Euroopa direktiivide ranget kohaldamist. See aitab liikmesriike demograafiliste probleemidega tegelemisel. Uue põlvkondi ühendava lähenemisviisi raames tuleks pöörata erilist tähelepanu noorte olukorrale, rakendades Euroopa noortepakti, ning kogu tööea jooksul tööturule juurdepääsu edendamisele. Erilist tähelepanu tuleb samuti pöörata tööhõiveerinevuste olulisele vähendamisele ebasoodsas olukorras olevate inimeste puhul ning kolmandate riikide kodanike ja ELi kodanike vahel kooskõlas võimalike riiklike eesmärkidega.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa suunise 17 pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Suunis 17. Rakendada tööhõivepoliitikat, mis on suunatud täieliku tööhõive saavutamisele, töö kvaliteedi ja tööviljakuse paranemisele ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele.

Suunis 17. Rakendada tööhõivepoliitikat, mis on suunatud täieliku tööhõive saavutamisele, töö kvaliteedi ja tööga kindlustatuse ning tööviljakuse paranemisele ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa kuuenda lõigu esimene taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– tuua rohkem inimesi tööturule ja neid seal hoida, suurendada tööjõu pakkumist ja ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme;

– tuua rohkem inimesi tööturule ja neid seal hoida, suurendada täistööajaga töökohtade pakkumist, vähendada meeste ja naiste ebavõrdsust ja ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme;

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa kuuenda lõigu kolmas taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– suurendada investeeringuid inimkapitali hariduse ja kutseoskuste arendamise teel.

– suurendada investeeringuid inimkapitali hariduse ja kutseoskuste arendamise teel ning edendades karjäärivõimaluste valiku laiendamist, et suurendada meeste ja naiste töölevõtmise võimalusi kogu tööea vältel.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa punkti 1 pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. tuua rohkem inimesi tööturule ja neid seal hoida, suurendada tööjõu pakkumist ja ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme

1. – tuua rohkem inimesi tööturule, soovitatavalt tähtajatu töölepinguga, ja neid seal hoida, suurendada tööjõu pakkumist, vähendada meeste ja naiste ebavõrdsust ja ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme;

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa punkti 1 esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tööhõivemäärade tõstmine on kõige tõhusam vahend majanduskasvu esilekutsumiseks ja kõrge sotsiaalse kaasatusega majanduse edendamiseks, mis tagab samal ajal pehme maandumise neile, kes ei ole võimelised töötama. Tööealise elanikkonna oodatava vähenemise tõttu on üha vajalikum edendada elutsüklipõhist lähenemist töötamisele ning ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada nende piisav ulatus, rahaline jätkusuutlikkus ja vastavus ühiskonna muutuvatele vajadustele. Erilist tähelepanu tuleks pöörata meeste ja naiste püsivate tööhõiveerinevuste ületamisele, noorte ja vanemaealiste tööhõive määra edasisele suurendamisele uudse põlvkondi ühendava lähenemisviisi raames ning tööturult enim kõrvale tõrjutud inimeste aktiivse kaasamise edendamisele. Tõhusamaid meetmeid on vaja ka noorte olukorra parandamiseks tööturul ning noorte töötuse oluliseks vähendamiseks, mis on üldisest töötuse määrast keskmiselt kaks korda kõrgem.

Tööhõivemäärade tõstmine on kõige tõhusam vahend majanduskasvu esilekutsumiseks ja kõrge sotsiaalse kaasatusega majanduse edendamiseks, mis tagab samal ajal pehme maandumise neile, kes ei ole võimelised töötama. Tööealise elanikkonna oodatava vähenemise tõttu on üha vajalikum edendada elutsüklipõhist lähenemist töötamisele ning ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada nende piisav ulatus, rahaline jätkusuutlikkus ja vastavus ühiskonna muutuvatele vajadustele. Erilist tähelepanu tuleks pöörata meeste ja naiste püsivate tööhõiveerinevuste ületamisele, noorte ja vanemaealiste tööhõive määra edasisele suurendamisele uudse põlvkondi ühendava lähenemisviisi raames ning tööturult enim kõrvale tõrjutud inimeste, eelkõige mitmekordse diskrimineerimise ohvritekelle olukorda raskendavad veelgi ligipääsmatud saare- ja mägipiirkondade rasked geograafilised olud – aktiivse kaasamise edendamisele. Tõhusamaid meetmeid on vaja ka noorte olukorra parandamiseks tööturul ning noorte töötuse oluliseks vähendamiseks, mis on üldisest töötuse määrast keskmiselt kaks korda kõrgem.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa 1. jaotise teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tuleb luua õiged tingimused tööhõive kasvu soodustamiseks, olgu siis tegemist esmakordse tööleasumisega, tööle tagasipöördumisega pärast vaheaega või sooviga tööiga pikendada. Kaitstud paindlikkuse lähenemisviisi seisukohalt on otsustava tähtsusega töökoha kvaliteet, sealhulgas palk ja hüvitised, töötingimused, ligipääs elukestvale õppele ja edutamisvõimalused, samuti sotsiaalkaitsesüsteemidest lähtuv toetus ja stiimulid. Et avardada elutsüklipõhist lähenemist tööle ning aidata ühitada tööd ja pereelu, on vajalik poliitika, millega nähakse ette lapsehooldust käsitlevad sätted. Kasulikeks sihttasemeteks on kindlustada 2010. aastaks lapsehooldus vähemalt 90 %-le lastest vanuses kolmest eluaastast kuni kohustusliku koolieani ning vähemalt 33 %-le alla kolmeaastastest lastest. Lapsevanemate, eriti üksikvanemate keskmise tööhõive määra suurenemiseks on vajalikud perede toetamise meetmed. Eelkõige peaksid liikmesriigid võtma arvesse üksikvanemate ja paljulapseliste perede erivajadusi. Lisaks tuleb tööea pikendamiseks tõsta aastaks 2010 tegeliku tööturult lahkumise iga ELi tasandil viie aasta võrra (võrreldes 2001. aasta 59,9ga) Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid tervisekaitseks, haiguste ennetamiseks ja tervisliku eluviisi edendamiseks, eesmärgiga vähendada haigustega seotud kulutusi, suurendada tööviljakust ja pikendada tööiga.

Tuleb luua õiged tingimused tööhõive kasvu soodustamiseks, olgu siis tegemist esmakordse tööleasumisega, tööle tagasipöördumisega pärast vaheaega või sooviga tööiga pikendada. Kaitstud paindlikkuse lähenemisviisi seisukohalt on otsustava tähtsusega töökoha kvaliteet, sealhulgas palk ja hüvitised, töötingimused, ligipääs elukestvale õppele ja edutamisvõimalused, samuti sotsiaalkaitsesüsteemidest lähtuv toetus ja stiimulid. Et avardada elutsüklipõhist lähenemist tööle ning aidata ühitada tööd ja pereelu, on vajalik poliitika, millega nähakse ette lapsehooldust käsitlevad sätted. Oluliseks eesmärgiks on kindlustada 2010. aastaks lapsehooldus vähemalt 90 %-le lastest vanuses kolmest eluaastast kuni kohustusliku koolieani ning vähemalt 33 %-le alla kolmeaastastest lastest. Lapsevanemate, eriti üksikvanemate keskmise tööhõive määra suurenemiseks on vajalikud perede toetamise meetmed. Eelkõige peaksid liikmesriigid võtma arvesse üksikvanemate, paljulapseliste perede ja vanurite või puuetega isikute eest hoolitsevate perede erivajadusi Lisaks tuleb tööea pikendamiseks tõsta aastaks 2010 tegeliku tööturult lahkumise iga ELi tasandil viie aasta võrra (võrreldes 2001. aasta 59,9ga). Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid tervisekaitseks, haiguste ennetamiseks ja tervisliku eluviisi edendamiseks, eesmärgiga vähendada haigustega seotud kulutusi, suurendada tööviljakust ja pikendada tööiga.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa suunise 18 esimene taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– püüda jätkuvalt luua töövõimalusi noortele ja vähendada noorte töötust, nagu kutsutakse üles Euroopa noortepaktis;

– püüda jätkuvalt luua töövõimalusi noortele ja vähendada noorte töötust, nagu kutsutakse üles Euroopa noortepaktis, võideldes samas soolise diskrimineerimise vastu;

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa suunise 18 teine taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– otsustav tegutsemine naiste tööhõive suurendamiseks ning sooliste tööhõive-, töötuse ja palgaerinevuste vähendamiseks,

– otsustav tegutsemine naiste tööhõive suurendamiseks ning sooliste tööhõive-, töötuse, palga-, edutamis- ja kutseõppe erinevuste vähendamiseks,

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa suunise 18 kolmas taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– töö ja eraelu parem ühitamine ning kättesaadavate ja taskukohase hinnaga lapsehoiuvõimaluste ning teiste ülalpeetavate hooldusvõimaluste pakkumine;

– töö ja eraelu parem ühitamine, toetades eelkõige ühe vanemaga peresid perekondlike kohustuste õiglase jaotuse propageerimise teel, avalikku teenusesse investeerimise ja asjaomase teenuse rakendamise teel ning lapsevanemale (olgu selleks mees- või naissoost isik) osalise tööajaga töökoha võimaldamise teel, ilma et see piiraks tema võimalust töötada tavatööajaga, samuti kättesaadavate ja taskukohase hinnaga kvaliteetsete lapsehoiuvõimaluste pakkumine aastaks 2010 määral, mis hõlmaks 90 % kohustuslikus koolieas lapsi kõikides liikmesriikides, ning teiste ülalpeetavate hooldusvõimaluste pakkumine,

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa suunise 18 viies taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– ajakohased sotsiaalkaitsesüsteemid, sealhulgas pensionid ja tervishoid, tagades nende sotsiaalse piisavuse, rahalise jätkusuutlikkuse ning muutuvatele vajadustele vastamise, et toetada tööturul osalemist ja sinna jäämist ning pikemat tööiga.

– ajakohased sotsiaalkaitsesüsteemid, sealhulgas pensionid ja tervishoid, tagades nende sotsiaalse piisavuse, rahalise jätkusuutlikkuse ning muutuvatele vajadustele vastamise, et toetada tööturul osalemist ja majanduslikku iseseisvust ning soodustada tööturul püsimist ja pikemat tööiga.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa punkti 1 neljas lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Aktiivse kaasamise poliitika võib suurendada tööjõu pakkumist ja tugevdada ühiskonna ühtekuuluvust ning on väga mõjusaks vahendiks, mille abil edendada kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste ühiskonda ja tööturule integreerumist. Igale töötuks jäänud inimesele tuleb pakkuda mõistliku aja jooksul võimalust uuesti alustada. Noorte puhul peab see aeg olema lühike, nt 2010. aastaks kuni 4 kuud; täiskasvanute puhul kuni 12 kuud. Järgida tuleb poliitikat, mille eesmärk on pakkuda pikaajalistele töötutele aktiivseid tööturupoliitika meetmeid, võttes arvesse 2010. aastaks seatud 25 % tööturul osalemise määra eesmärki. Tööturul aktiivseks muutmine peaks toimuma koolituse, ümberõppe, tööpraktika, töö või muude töölevõtmise võimalusi suurendavate meetmete abil, ning vajadusel jätkatakse samaaegselt tööotsingute toetamist. Tööturul osalemise suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks on väga tähtis hõlbustada tööotsijate pääsu tööturule, ennetada töötuks jäämist ja tagada, et töö kaotanud inimesed jäävad tööturuga tihedalt seotuks ning suurendavad oma võimalusi tööd saada. See on kooskõlas ka kaitstud paindlikkuse lähenemisviisiga. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb kõrvaldada tööturule pääsu takistused, toetades tegelikke tööotsinguid, hõlbustades koolitustele ja muudele aktiivsetele tööturumeetmetele juurdepääsu, tagades taskukohase juurdepääsu põhiteenustele ning tagades igaühele piisava suurusega miinimumvahendid. See lähenemine peaks samal ajal tagama, et töö on kõikide töötajate jaoks tasuv, ning kaotama töötuse, vaesuse ja tööturult kõrvalejäämise ohud. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ebasoodsas olukorras olevate inimeste, sealhulgas madala kvalifikatsiooniga töötajate tööturule kaasamisele, laiendades muu hulgas sotsiaalteenuseid ja sotsiaalset ettevõtlust ning luues kollektiivsest vajadustest lähtuvalt uusi töövõimalusi. Eriti tähtis on võitlus diskrimineerimise vastu, puuetega inimeste tööturule pääsu edendamine ning sisserändajate ja vähemuste integreerimine.

Aktiivse kaasamise poliitika võib suurendada tööjõu pakkumist ja tugevdada ühiskonna ühtekuuluvust ning on väga mõjusaks vahendiks, mille abil edendada kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste ühiskonda ja tööturule integreerumist. Igale töötuks jäänud inimesele tuleb pakkuda mõistliku aja jooksul võimalust uuesti alustada. Noorte puhul peab see aeg olema lühike, nt 2010. aastaks kuni 4 kuud; täiskasvanute puhul kuni 12 kuud. Järgida tuleb poliitikat, mille eesmärk on pakkuda pikaajalistele töötutele aktiivseid tööturupoliitika meetmeid, võttes arvesse 2010. aastaks seatud 25 % tööturul osalemise määra eesmärki. Tööturul aktiivseks muutmine peaks toimuma koolituse, ümberõppe, tööpraktika, töö või muude töölevõtmise võimalusi suurendavate meetmete abil, ning vajadusel jätkatakse samaaegselt tööotsingute toetamist. Tööturul osalemise suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks on väga tähtis hõlbustada tööotsijate pääsu tööturule, ennetada töötuks jäämist ja tagada, et töö kaotanud inimesed jäävad tööturuga tihedalt seotuks ning suurendavad oma võimalusi tööd saada. See on kooskõlas ka kaitstud paindlikkuse lähenemisviisiga. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb kõrvaldada tööturule pääsu takistused, toetades tegelikke tööotsinguid, hõlbustades koolitustele ja muudele aktiivsetele tööturumeetmetele juurdepääsu, tagades taskukohase juurdepääsu põhiteenustele ning tagades igaühele piisava suurusega miinimumvahendid. See lähenemine peaks samal ajal tagama, et töö on kõikide töötajate jaoks tasuv ja et järgitakse põhimõtet „võrdse töö eest võrdne tasu”, ning kaotama töötuse, vaesuse ja tööturult kõrvalejäämise ohud. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ebasoodsas olukorras olevate inimeste, sealhulgas madala kvalifikatsiooniga töötajate tööturule kaasamisele, laiendades muu hulgas sotsiaalteenuseid ja sotsiaalset ettevõtlust ning luues kollektiivsest vajadustest lähtuvalt uusi töövõimalusi. Eriti tähtis on võitlus diskrimineerimise vastu, naiste ja puuetega inimeste tööturule pääsu edendamine ning sisserändajate ja vähemuste integreerimine.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa suunise 19 kolmas taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

üksikisikute ja ettevõtete jaoks uute töövõimaluste loomine teenindussfääris, eelkõige kohalikul tasandil.

üksikisikutele ja ettevõtetele suunatud teenuste sfääris uute töövõimaluste loomine, eelkõige kohalikul tasandil ning nimetatud valdkonna sotsiaalse väärtustamise abil.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa suunis 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Suunis 19 a. Tagada aktiivne tööturule kaasamine tänu kestvatele ja kvalifitseeritud töökohtadele ligipääsu võimaldavatele meetmetele.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa suunise 20 esimene taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– tööturu institutsioonide, eelkõige tööhõivetalituste ajakohastamine ja tugevdamine, et muu hulgas tagada töö- ja koolitusvõimaluste suurem läbipaistvus riiklikul ja Euroopa tasandil;

– tööturu institutsioonide, eelkõige tööhõivetalituste ajakohastamine ja tugevdamine, et muu hulgas tagada töö- ja koolitusvõimaluste suurem läbipaistvus riiklikul ja Euroopa tasandil, ning aktiivsem teavitamine naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste valdkonnas kehtivate normide kohta ja nende normide järgimine;

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa suunise 21 teine taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– mitteametliku töötamise probleemiga tegelemine;

– mitteametliku töötamise probleemiga tegelemine meetmete abil, mis muudavad sellise töö töötajate ja ettevõtjate jaoks ebaotstarbekaks;

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa suunise 21 kolmas taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– muutuste, sealhulgas majanduse ümberkorralduste, eelkõige aga kaubanduse laienemisega seotud muutuste parem prognoosimine ja positiivne haldamine, et minimeerida neist tulenevaid sotsiaalkulusid ja hõlbustada kohanemist;

– muutuste, sealhulgas globaliseerumisest tingitud majanduse ümberkorralduste parem prognoosimine ja positiivne haldamine, et minimeerida nende sotsiaalseid tagajärgi ja hõlbustada kohanemist;

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa suunise 23 esimene taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– kaasav haridus- ja koolituspoliitika ja meetmed esmasele kutseharidusele, kesk- ja kõrgharidusele ligipääsu oluliseks hõlbustamiseks, sealhulgas praktiline väljaõpe ja ettevõtluskoolitused;

– kaasav haridus- ja koolituspoliitika ja meetmed esmasele kutseharidusele, kesk- ja kõrgharidusele ligipääsu oluliseks hõlbustamiseks, sealhulgas praktiline väljaõpe ja ettevõtluskoolitused, edendades tütarlaste kutsevalikute mitmekesistamist ning luues olukorra, kus avalik ja erasektor julgustavad naiste osalemist valdkondades, milles nad on alaesindatud, ning naiste teadmisi ja oskusi kasutatakse ära;

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa suunise 23 kolmas taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– tõhusad elukestva õppe strateegiad, mis on avatud kõigile koolides, ettevõtetes, riigiasutustes ja majapidamistes kooskõlas Euroopa kokkulepetega ja mis sisaldavad asjakohaseid stiimuleid ja kulude jagamise mehhanisme, eesmärgiga suurendada kogu elutsükli jooksul osavõttu kutsealasest täiendkoolitusest ja töökohal toimuvatest koolitusest eelkõige väheste oskustega ja vanemaealiste töötajate hulgas.

– tõhusad elukestva õppe strateegiad, mis on avatud kõigile koolides, ettevõtetes, riigiasutustes ja majapidamistes kooskõlas Euroopa kokkulepetega ja mis sisaldavad asjakohaseid stiimuleid ja kulude jagamise mehhanisme, eesmärgiga suurendada kogu elutsükli jooksul osavõttu kutsealasest täiendkoolitusest ja töökohal toimuvatest koolitusest eelkõige väheste oskustega, vanemaealiste töötajate ning töö- ja pereelu ühitamise eesmärgil ajutiselt tööturult lahkunud igas vanuses töötajate hulgas.

MENETLUS

Pealkiri

Tööhõivepoliitika suunised

Viited

KOM(2007)0803 – C6-0031/2008 – 2007/0300(CNS)

Vastutav komisjon

EMPL

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

FEMM

31.1.2008

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Claire Gibault

5.2.2008

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

28.2.2008

3.4.2008

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.4.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

22

0

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Edit Bauer, Ilda Figueiredo, Věra Flasarová, Claire Gibault, Zita Gurmai, Lívia Járóka, Piia-Noora Kauppi, Urszula Krupa, Roselyne Lefrançois, Astrid Lulling, Zita Pleštinská, Anni Podimata, Christa Prets, Teresa Riera Madurell, Anne Van Lancker, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Gabriela Creţu, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Donata Gottardi, Mary Honeyball, Christa Klaß, Marusya Ivanova Lyubcheva, Petya Stavreva, Feleknas Uca

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Manolis Mavrommatis

MENETLUS

Pealkiri

Tööhõivepoliitika suunised

Viited

KOM(2007)0803 – C6-0031/2008 – 2007/0300(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

17.1.2008

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

31.1.2008

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

31.1.2008

ITRE

31.1.2008

FEMM

31.1.2008

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ECON

15.1.2008

ITRE

29.1.2008

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Anne Van Lancker

28.2.2007

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

17.12.2007

23.1.2008

2.4.2008

5.5.2008

Vastuvõtmise kuupäev

6.5.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

38

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Andersson, Edit Bauer, Emine Bozkurt, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Alejandro Cercas, Derek Roland Clark, Jean Louis Cottigny, Proinsias De Rossa, Harald Ettl, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Joel Hasse Ferreira, Roger Helmer, Stephen Hughes, Karin Jöns, Ona Juknevičienė, Jan Jerzy Kułakowski, Jean Lambert, Raymond Langendries, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Jan Tadeusz Masiel, Jiří Maštálka, Maria Matsouka, Elisabeth Morin, Juan Andrés Naranjo Escobar, Csaba Őry, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Jacek Protasiewicz, Bilyana Ilieva Raeva, Elisabeth Schroedter, José Albino Silva Peneda, Jean Spautz, Ewa Tomaszewska, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Gabriela Creţu, Petru Filip, Jamila Madeira, Csaba Sógor, Kyriacos Triantaphyllides