Menetlus : 2007/0278(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0173/2008

Esitatud tekstid :

A6-0173/2008

Arutelud :

PV 16/06/2008 - 23
PV 16/06/2008 - 25
CRE 16/06/2008 - 23
CRE 16/06/2008 - 25

Hääletused :

PV 17/06/2008 - 7.24
CRE 17/06/2008 - 7.24
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0286

RAPORT     ***I
PDF 241kWORD 429k
8.5.2008
PE 400.715v02-00 A6-0173/2008

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta

(KOM(2007)0797 – C6‑0469/2007 – 2007/0278(COD))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Marie Panayotopoulos-Cassiotou

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta

(KOM(2007)0797 – C6‑0469/2007 – 2007/0278(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0797);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 137 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0469/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6‑0173/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(-1) Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu on üks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide keskseid eesmärke.

Selgitus

Oluline on kohe dokumendi alguses selgeks teha, miks sellist aastat vaja on.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 a) Selleks et vajalik sotsiaalne ja majanduslik ühtekuuluvus võiks teoks saada, on vaja toetada vähem soodsaid piirkondi ja pidevalt struktuurselt halvemas olukorras olevaid piirkondi, äärepoolsemaid piirkondi, saareliikmesriike ja piirkondi, mida on mõjutanud hiljutine deindustrialiseerimine või tööstuse ümberkorraldamine;

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5 a) Euroopa Parlament rõhutas oma 15. novembri 2007. aasta resolutsioonis sotsiaalse tegelikkuse hindamise kohta1, et sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kõrvaldamine peab saama Euroopa Liidu poliitiliseks prioriteediks. Kõnealuses resolutsioonis tervitas Euroopa Parlament ka 2010. aasta nimetamist vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks ning kutsus komisjoni ja liikmesriike üles täpsustama ja järgima Euroopas vaesuse vähendamise ambitsioonikat eesmärki.

 

1 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0541 (Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata).

Selgitus

Käesolev põhjendus näitab, et Euroopa Parlament on juba varem toetanud Euroopa aastat 2010.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Saavutustest hoolimata kannatab suur osa kõigi liikmesriikide elanikkonnast endiselt puuduse ja põhiteenustele piiratud juurdepääsu all või tunneb end ühiskonnast kõrvalejäetuna ning 78 miljonit inimest elab vaesuse ohus.

(6) Saavutustest hoolimata kannatab suur osa elanikkonnast endiselt puuduse või teenuste piiratud ja ebavõrdse kättesaadavuse tõttu või on ühiskonnas tõrjutud seisundis ning Euroopa Liidus elab vaesuse ohus 78 miljonit inimest, kellest 19 miljonit on lapsed, mis tähendab, et laste hulgas on vaesuse oht kolme protsendipunkti võrra suurem kui täiskasvanute seas. Sugudevaheline erinevus on umbes 2 protsendipunkti. Püsiv vaesus Euroopas on murettekitav nähtus, millega samuti peab tulemuslikumalt tegelema.

Selgitus

Erilist tähelepanu tuleks pöörata laste vaesusele ja püsivale vaesusele, mis on ELis suureks probleemiks.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6 a) Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010 korraldamisel tuleks samuti arvesse võtta komisjoni 30. jaanuari 2008. aasta teatist „Ettepanek: 2008. aasta ühisaruanne sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse kohta” (KOM(2008)0042), milles anti hinnang 2007. aasta sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise avatud kooskõlastusmeetodile, mis keskendus laste vaesusele, aidates seega seda küsimust poliitilises tegevuskavas tähtsal kohal hoida.

Selgitus

Rõhutatakse asjaolu, et laste vaesuse vastu võitlemine peaks olema Euroopa aasta 2010 oluliseks eesmärgiks, olles seega kooskõlas 2007. aasta avatud kooskõlastusmeetodi raames tehtud tööga ja ühtlasi selle jätkuks.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Lisaks sellele on märke, et üha tõsisemaks probleemiks on saanud sügav vaesus ning kasvanud on täieliku vaesuse all kannatavate inimeste arv, mille põhjuseks on eeskätt varandusliku ebavõrdsuse suurenemine kogu liidus.

(7) Lisaks sellele on varanduslik ebavõrdsus ja sügav vaesus järjest suuremaks probleemiks kogu liidus.

Selgitus

Eesmärk on rõhutada liikmesriikide keskset rolli piisava majandusliku ja sotsiaalse toe pakkumisel vaesuse vastu võitlemise vahendina. Diskrimineerimise osas tuleks Euroopa aastal 2010 keskenduda võitlusele igasuguse diskrimineerimise vastu.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu on üks ELi ja selle liikmesriikide keskseid eesmärke.

(8) Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu peab toimuma nii Euroopa Liidu sees kui ka väljaspool seda, kooskõlas ÜRO aastatuhande arengueesmärkidega, millele Euroopa Liit ja liikmesriigid on alla kirjutanud.

Selgitus

ÜRO aastatuhande arengueesmärgid toetavad vaesuse vastu võitlemist ja on seepärast toeks Euroopa aastale 2010. Lisaks on globaliseerunud maailmas vaesuse kaotamine ELi piires tihedalt seotud vaesuse vastu võitlemisega kolmandates riikides.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 a) Euroopa Liit, liikmesriigid ja kõik kaasatud osapooled peaksid looma vajaliku sünergia vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta ja 17. oktoobril tähistatava iga-aastase ÜRO rahvusvahelise vaesuse kaotamisele pühendatud päevaga seoses toimuva tegevuse vahel.

Selgitus

ÜRO Peaassamblee võttis 31. märtsil 1993. aastal vastu resolutsiooni, määrates selle päeva ÜRO vaesuse kaotamisele pühendatud päevaks. Seepärast tuleks luua sünergia Euroopa aasta ja 17. oktoobri ettevõtmiste vahel.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus esinevad keerulisel ja mitmemõõtmelisel kujul. Nad on seotud sissetuleku ja elatustasemega, juurdepääsuga kvaliteetsetele meditsiini- ja muudele teenustele ning haridus- ja töövõimalustele.

(9) Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleem esineb väga erineval, keerulisel ja mitmemõõtmelisel kujul. See on seotud sissetuleku ja elatustasemega, juurdepääsuga kvaliteetsetele meditsiini- ja muudele teenustele, sealhulgas tulemuslikele sotsiaalkaitse süsteemidele, eluaseme, töö ja pereelu sobitamise, haridus- ja inimväärse töö võimaluste, samuti kodanikuaktiivsusega. Seepärast vajatakse kõigil tasanditel läbipaistvat koostööd ja kooskõlastamist.

Selgitus

Vaesuse vältimine ja kaotamine nõuab kvaliteetseid ja rahaliselt jätkusuutlikke sotsiaalkaitse süsteeme, samuti töö- ja pereelu ühitamise võimalusi. Ühitamine võimaldab paremat tööturule integreerumist ja aitab seeläbi vaesust ja sotsiaalset tõrjutust vältida.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9 a) Sellest tulenevalt nõuavad vaesuse vältimine ja selle vastu võitlemine mitmemõõtmelist poliitikat nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, tagades seejuures tasakaalu majanduskasvu ja sotsiaalsete eesmärkide vahel ning täiendades seda eriti kaitsetutele elanikerühmadele või isikutele suunatud strateegiatega.

Selgitus

Vaesuse kui nähtuse keerukust arvestades nõuab selle vältimine ja kaotamine mitmemõõtmelist poliitikat, mida rakendatakse kõigil juhtimistasanditel ja mida täiendab kaitsetutele elanikerühmadele või isikutele suunatud poliitika.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9 b) Sotsiaalne tõrjutus mõjutab inimeste heaolu, pärsib nende eneseväljendust ja ühiskonnas osalemist. Ühenduse ja liikmesriikide meetmed ja poliitikad peaksid seepärast eelkõige keskenduma sotsiaalsele tõrjutusele.

Selgitus

Komisjoni ettepanek ühendab sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse ning muudatusettepaneku eesmärgiks on nende kahe nähtuse vahel vahet teha, et võimaldada nende käsitlemist vastavalt vajadusele erinevate poliitikate ja meetmete abil.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Majanduskasvu sotsiaalse mõõtme edendamisel etendab põhirolli Lissaboni strateegiat täiendav ja toetav 2005.–2010. aasta sotsiaalkava. Sotsiaalkava üks prioriteete on edendada ühtekuuluvama ühiskonna tähtsa tegurina võrdseid võimalusi kõikidele.

(10) Majanduskasvu sotsiaalse mõõtme ja kodanike ühiskondlikes protsessides ja tööturul aktiivse osalemise edendamisel etendab põhirolli Lissaboni strateegiat täiendav ja toetav 2005.–2010. aasta sotsiaalkava. Sotsiaalkava üks prioriteete on edendada ühiskondliku ja põlvkondadevahelise solidaarsuse ning kaasavama ja vaesuseta ühiskonna loomise tähtsa tegurina võrdseid võimalusi kõikidele.

Selgitus

Sellega täpsustatakse seost 2005.–2010. aasta sotsiaalkava ja Euroopa aasta 2010 vahel. Muudatusettepaneku teine osa on kooskõlas muudatusettepanekutega, mida Euroopa Parlament on varem esitanud võrdsete võimaluste aasta 2007 kohta (C6 0178/2005).

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Sotsiaalse kaasatuse riiklikes tegevuskavades rõhutavad mitmed riigid, et vaesuse ja/või sotsiaalse tõrjutuse oht ähvardab enam teatavaid kindlaid elanikerühmi, nagu lapsi, üksikvanemaid, eakaid inimesed, sisserändajaid ja rahvusvähemusi, puudega inimesi, kodutuid, vange, vägivalla ohvriks olevaid naisi ja lapsi ning uimastisõltlasi.

(11) Sotsiaalse kaasatuse riiklikes tegevuskavades rõhutavad mitmed riigid, et vaesuse ja/või sotsiaalse tõrjutuse oht ähvardab enam teatavaid kindlaid elanikerühmi, nagu lapsi, koolist väljalangejaid, üksikvanemaid, suurperesid, noori, eakaid inimesi, sisserändajaid ja rahvusvähemusi, puudega inimesi ja nende hooldajaid, kodutuid, töötuid, eriti pikaajalisi töötuid, vange, vägivalla ohvriks olevaid naisi ja lapsi ning uimastisõltlasi. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel võivad olulist rolli mängida kõige haavatavamatele elanikerühmadele suunatud riiklik poliitika ja tugimeetmed.

Selgitus

Lisandused on ka sotsiaalse kaasatuse riiklike tegevuskavade osaks.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Kui tööhõive vähendab tunduvalt üksikisiku vaesuse ohtu, siis alati ei ole see piisav tingimus inimeste vaesusest päästmiseks ning ka töölkäivate inimeste vaesuse ohu määr on siiski suhteliselt kõrge. Töötajate vaesus on seotud madala palga, väheste oskuste ning ebakindla töösuhte ja sageli osalise tööajaga tööga, kuid ka töötaja leibkonna eripäradega, s.o ülalpeetavate arvu ja leibkonnaliikmete töölkäimise määraga. Kvaliteetne töökoht on seega inimeste vaesusest väljatoomisel hädavajalik.

(12) Kuigi inimväärne töö vähendab tunduvalt üksikisiku vaesuse ohtu, ei ole see piisav tingimus inimeste vaesusest päästmiseks ning ka töölkäivate inimeste vaesuse ohu määr on siiski suhteliselt kõrge. Töötajate vaesus on seotud madala palga, sooliste palga- ja pensionierinevustega, väheste oskustega, erialaste koolitusvõimaluste piiratuse, töö ja pereelu ühildamise ning ebakindla töösuhte ja töötingimustega, samuti leibkonna raske olukorraga. Kvaliteetne töökoht ning sotsiaalne ja majanduslik toetus on seega inimeste vaesusest väljatoomisel hädavajalikud.

Selgitus

Vaesuse vastu võitlemisel on ka need lisandused tähtsad.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Ka põhioskuste ja kvalifikatsiooni puudumine on ühiskonda kaasamisel suur takistus. Aina suureneb oht, et ühiskonnas tekivad lõhed nende vahel, kellel on oma tööalase konkurentsivõime ja kohanemisvõime parandamiseks ning isikliku arengu ja kodanikuaktiivsuse soodustamiseks juurdepääs elukestvale õppele, ja nende vahel, kes jäävad tõrjutuks. Ilma piisavate oskusteta inimestel on raske siseneda tööturule ja leida kvaliteetne töökoht ning on tõenäolisem, et nad on pikka aega ilma tööta, ja kui nad ka töötavad, tegutsevad nad suurema tõenäosusega madalapalgalistel ametikohtadel.

(13) Ka tööturu muutuvate vajadustega sobivate põhioskuste ja kvalifikatsiooni puudumine on ühiskonda kaasamisel suur takistus. Aina suureneb oht, et ühiskonnas tekivad lõhed nende vahel, kellel on oma tööalase konkurentsivõime ja kohanemisvõime parandamiseks ning isikliku arengu ja kodanikuaktiivsuse soodustamiseks juurdepääs elukestvale õppele, ja nende vahel, kes jäävad tõrjutuks ja kannatavad diskrimineerimise all. Seepärast on ülimalt tähtis, et nii vähekvalifitseeritud töötajatele kui ka töötutele antaks võimalus oma oskusi parandada.

Selgitus

Muudatusettepanekus viidatakse turvalisele paindlikkusele ja võitlusele igasuguse diskrimineerimise vastu kui Euroopa aasta 2010 lahutamatule osale.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Võitlemisel vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu sõltub ühenduse meetmete edukus sellest, mil määral saab see üldsuse positiivse vastukaja osaliseks. Euroopa aasta peab soodustama teadlikkuse tõstmist ning andma valdkonnale uue tõuke. See peaks aitama koondada poliitilist tähelepanu ning haarama kaasa kõiki neid, kellele on oluline arendada edasi Euroopa Liidu sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise avatud kooskõlastusmeetodit.

(15) Võitlemisel vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu sõltub ühenduse meetmete edukus sellest, mil määral saab see üldsuse ja poliitikakujundajate positiivse vastukaja osaliseks. Euroopa aasta peab soodustama teadlikkuse tõstmist, andma valdkonnale uue tõuke ning soodustama parimate tavade vahetust liikmesriikide, vaesuse vastu võitlemisega tegelevate kohalike ja piirkondlike asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. See peaks aitama koondada pikaajalist poliitilist tähelepanu ning haarama kaasa kõiki neid, kellele on oluline arendada edasi ja tugevdada sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise avatud kooskõlastusmeetodit, samuti edendada kõnealuses valdkonnas edasisi meetmeid ja algatusi Euroopa ja riikide tasandil koostöös vaesusest tabatud isikute ja nende esindajatega. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata ühenduse õigusaktide rakendamisele riiklikul tasandil, eriti võrdsete võimaluste, mittediskrimineerimise ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.

Selgitus

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise kampaaniat tuleks näha pikaajalise jõupingutusena ja Euroopa aasta jooksul võetud meetmetel peaks olema kestev mõju.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 a) Euroopa aasta peaks aitama sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud kooskõlastusmeetodi raames paremini kooskõlastada ELi tasandil olemasolevaid programme ning algatusi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks.

Selgitus

Olemasolevate ELi programmide tulemuslikkuse suurendamiseks tuleks Euroopa aastat kasutada ka nendevahelise kooskõlastamise parandamiseks.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15 b) Euroopa aasta peaks samuti stimuleerima riiklikul tasandil järelemõtlemist vajaduse üle luua kõigile inimväärsed elutingimused, mis aitavad vältida vaesust, ja soodustama vastavate parimate tavade vahetust liikmesriikide vahel.

Selgitus

Inimväärsete elutingimuste tagamine on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamise ning nende vastu võitlemise põhiline eeltingimus ja seepärast peaks see küsimus olema päevakorras tähtsal kohal.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Kuid komisjon peaks jälgima poliitiliste prioriteetide määratlust riigi tasandil, et tagada kooskõla Euroopa aasta kohta kokkulepitud strateegiliste eesmärkidega ning avatud kooskõlastusmeetodi jaoks kehtestatud ühiste eesmärkidega.

(17) Kuid komisjon peaks jälgima poliitiliste prioriteetide määratlemist ja nende järgnevat rakendamist riigi tasandil, et tagada kooskõla Euroopa aasta kohta kokkulepitud strateegiliste eesmärkidega ning avatud kooskõlastusmeetodi jaoks kehtestatud ühiste eesmärkidega.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga rõhutatakse, et lisaks vaesuse poliitiliselt päevakorda tõstmisele on samavõrd tähtis ka poliitika rakendamine.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 a) Euroopa aasta tulemuslikkuse tagamise oluliseks eeltingimuseks on kõigi Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kaasatud partnerite tegevuse tihe kooskõlastamine.

Selgitus

On tähtis, et Euroopa aasta kestel ja pärast seda oleksid kaasatud kõikide tasandite institutsioonid ja osapooled, kellel on vaesuse vastu võitlemisel mingi roll.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19 a) Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastal tuleks jätkata eelmiste, kõigile võrdsete võimaluste tagamisele ja kultuuridevahelisele dialoogile pühendatud Euroopa aastate (vastavalt 2007 ja 2008) parimaid tavasid.

Selgitus

On loogiline, et Euroopa aasta 2010 raames võetakse arvesse eelmiste asjaomaste Euroopa aastate parimaid tavasid.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eesmärgid

Eesmärgid ja juhtpõhimõtted

Selgitus

Artikkel 2 käsitleb lisaks eesmärkidele ka väärtusi, millega tuleb arvestada.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa aasta eesmärgid on järgmised:

Euroopa aasta eesmärgid ja juhtpõhimõtted on järgmised:

Selgitus

Lisaks eesmärkidele tuleb arvesse võtta ka väärtusi.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – esimene lõik – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) tunnustamine – tunnustada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse all kannatavate inimeste õigust elada inimväärset elu ja kuuluda täieõiguslikult ühiskonda. Euroopa aasta aitab tõsta teadlikkust vaesuse all kannatavate inimeste olukorrast ning edendada nende tõhusat juurdepääsu sotsiaalsetele, majanduslikele ja kultuurilistele õigustele, samuti vahenditele ja teenustele ning aitab võidelda stereotüüpide ja häbimärgistamisega;

a) õiguste tunnustamine – osana põhiõiguste austamisest tunnustada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse all kannatavate inimeste õigust elada inimväärset elu ja kuuluda täieõiguslikult ühiskonda. Euroopa aasta aitab suurendada üldsuse tähelepanu vaesuse all kannatavate inimeste olukorra parema tutvustamisega, pöörates erilist tähelepanu kaitsetutele elanikerühmadele, ning edendada nende tegelikku juurdepääsu sotsiaalsetele, majanduslikele ja kultuurilistele õigustele, samuti piisavatele vahenditele ja kvaliteetsetele teenustele ning aitab võidelda stereotüüpide ja häbimärgistamisega;

Selgitus

Erilist tähelepanu tuleks pöörata kaitsetute elanikerühmade olukorrale.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – esimene lõik – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) ühisvastutus – suurendada kaasamispoliitikas ja -meetmetes üldsuse vastutust, rõhutades igaühe kohustust võidelda vaesuse ja kõrvalejäetusega. Euroopa aasta soodustab teadlikkust, osalust ja kaasamist ning loob tavakodanikele oma panuse andmiseks uued võimalused.

b) ühine vastutus ja partnerlus – suurendada kaasamispoliitikas ja -meetmetes üldsuse vastutust, rõhutades nii kollektiivset kui ka individuaalset kohustust võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning vabatahtlike tegevuse toetamise ja edendamise tähtsust. Euroopa aasta edendab kõigi avaliku ja erasektori osapoolte kaasatust, muu hulgas ennetava partnerluse kaudu.

Selgitus

Tähtis on kaasata võitlusse vaesuse vastu kõik, sealhulgas ka vaesuses elavad inimesed, ja arendada selleks avaliku ja erasektori vahelist partnerlust.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – esimene lõik – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b a) osalemine — Euroopa aasta tõstab teadlikkust ja suurendab osalemist, andes kõigile kodanikele, eriti inimestele, kellel on kas otsene või kaudne vaesuse kogemus, võimaluse oma panuse andmiseks.

Selgitus

Tuleb rõhutada, et vaesuse kogemusega inimeste osalemine peaks olema eesmärk omaette ja mitte ainult horisontaalne põhimõte.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – esimene lõik – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) ühtekuuluvus – edendada ühtekuuluvamat ühiskonda, tõstes üldsuse teadlikkust kasust, mida kõik saavad ühiskonnast, kus vaesus on likvideeritud ja keegi ei ole sunnitud elama kõrvalejäetult. Euroopa aasta edendab ühiskonda, mis toetab ja arendab elukvaliteeti, sotsiaalset heaolu ning võrdseid võimalusi kõigile nende taustast olenemata, tagades säästva arengu ja solidaarsuse põlvkondade vahel ja sees ning poliitika ühtsuse ELi meetmetega kogu maailmas.

c) ühtekuuluvus – edendada ühtekuuluvamat ühiskonda, tõstes üldsuse teadlikkust kasust, mida kõik saavad ühiskonnast, kus vaesus on likvideeritud ja keegi ei ela kõrvalejäetult. Euroopa aasta edendab ühiskonda, mis toetab ja arendab elukvaliteeti, oskuste ja tööhõive kvaliteeti, laste heaolu, sotsiaalset heaolu ning võrdseid võimalusi kõigile nende taustast olenemata, tagades säästva arengu ja solidaarsuse põlvkondade vahel ja sees ning poliitika ühtsuse ELi meetmetega kogu maailmas.

Selgitus

Töötajate vaesuse vastu võitlemiseks on kvaliteetsed töökohad samuti olulised ja soolist aspekti tuleb ilmselt rõhutada, sest vaesus kaldub naisi rohkem ohustama kui mehi.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – esimene lõik – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) pühendumus – rõhutada veelkord ELi tõsist poliitilist kohustust võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning edendada seda kohustust kõigil juhtimistasanditel. Tuginedes sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud kooskõlastusmeetodi saavutustele ja võimalikele puudustele, tugevdatakse Euroopa aasta kaudu poliitilist kohustust vältida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ja nendega võidelda ning hoogustada Euroopa Liidu meetmete edasiarendamist selles valdkonnas.

d) pühendumus ja konkreetsed meetmed – rõhutada ELi ja liikmesriikide tõsist poliitilist kohustust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamiseks ning edendada seda kohustust ja vastavaid meetmeid kõigil juhtimistasanditel. Tuginedes sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud kooskõlastusmeetodi saavutustele ja võimalustele, tugevdatakse Euroopa aasta kaudu poliitilise tähelepanu koondamise ja kõigi huvitatud osapoolte kaasamisega poliitilist kohustust vältida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ja nendega võidelda ning hoogustada veelgi liikmesriikide ja Euroopa Liidu meetmeid selles valdkonnas.

Selgitus

Nii EL kui ka liikmesriigid peavad pühenduma võitlusele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning omama ambitsioonikaid eesmärke, mida saab arendada uuteks algatusteks nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – esimene a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealuste eesmärkide rakendamisel peaksid ühendus ja liikmesriigid arvestama käesoleva otsuse lisa IV osas loetletud prioriteetidega.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on teha selgeks, et käesoleva artikli eesmärgid ja väärtused peavad olema Euroopa aasta ürituste, projektide, kohtumiste jne osa.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks kavandatavad meetmed võivad sisaldada eelkõige järgmist:

1. Artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks kavandatavad meetmed võivad sisaldada eelkõige järgmist:

a) koosolekuid ja üritusi;

a) koosolekuid ja üritusi ühenduse ning liikmesriikide tasandil;

b) teabe-, reklaami- ja hariduskampaaniaid;

b) teabe-, reklaami- ja hariduskampaaniaid ühenduse ning liikmesriikide tasandil;

c) ülevaateid ja uuringuid ühenduse või riigi tasandil.

c) sugude lõikes rühmitatud andmetele tuginevaid ülevaateid ja uuringuid ühenduse või riigi tasandil, samuti mitmemõõtmeliste ja võrreldavate näitajate väljatöötamist.

Selgitus

Rõhutatakse vajadust tegevuse järele ELi ja liikmesriikide tasandil, samuti vajadust saada mitmemõõtmelisi võrreldavaid andmeid vaesuse erinevate aspektide kohta.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 viidatud meetmete üksikasjad on sätestatud käesoleva otsuse lisas (edaspidi „lisa”).

2. Lõikes 1 viidatud meetmete üksikasjad on sätestatud lisas.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa aasta raames võetakse arvesse erinevusi selles, kuidas naised ja mehed vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kogevad.

Euroopa aasta raames võetakse arvesse meeste ja naiste kogetava vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohu ja mastaapide erinevusi, eriti üksikvanemaga peredes, kes kogevad rängemat vaesust. Ka tuleks erilist tähelepanu pöörata diskrimineerimisele töökohal. Euroopa aasta meetmete rakendamisel ja hindamisel tuleb arvesse võtta sooküsimustega seotud kaalutlusi.

Selgitus

Igasuguses Euroopa aasta tegevuses peaksid soolised erinevused olema tähtsal kohal.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjon vahetab korrapäraselt arvamusi eelkõige Euroopa tasandi sidusrühmadega Euroopa aasta kavandamise, rakendamise, järelmeetmete ja hindamise üle.

4. Komisjon vahetab korrapäraselt arvamusi eelkõige Euroopa tasandi sidusrühmadega, sealhulgas nendega, kelle töö on seotud vaesuses elavate inimestega, Euroopa aasta kavandamise, rakendamise, järelmeetmete ja hindamise üle. Ta teeb kogu asjakohase teabe üldsusele kättesaadavaks.

Selgitus

On tähtis, et Euroopa aasta kestel ja pärast seda oleksid kaasatud vaesusega kokku puutuvate inimeste esindajad.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga liikmesriik nimetab riikliku rakendusasutuse, mis korraldab osalemist Euroopa aastaga seotud tegevuses ja tagab koordineerimise riigi tasandil. Riiklik rakendusasutus vastutab riikliku programmi ja Euroopa aasta prioriteetide määratlemise ning ühenduse rahastamiseks esitatavate üksikmeetmete valimise eest. Euroopa aasta riigi tasandi strateegia ja prioriteedid sätestatakse kooskõlas artiklis 2 loetletud eesmärkidega.

1. Iga liikmesriik nimetab riikliku rakendusasutuse, mis korraldab osalemist Euroopa aastaga seotud tegevuses ja tagab koordineerimise riigi tasandil. Riiklik rakendusasutus vastutab riikliku programmi ja Euroopa aasta prioriteetide määratlemise ning ühenduse rahastamiseks esitatavate üksikmeetmete valimise eest. Euroopa aasta riigi tasandi strateegia ja prioriteedid sätestatakse kooskõlas artiklis 2 loetletud eesmärkidega ja sugupoolte võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõttega vastavalt artiklile 4.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Oma ülesannete täitmiseks konsulteerib riiklik rakendusasutus korrapäraselt ja teeb tihedat koostööd riikliku nõuanderühmaga, kuhu kuulub suur hulk sidusrühmi, sealhulgas vaesuses elavate inimeste huve kaitsvaid ja esindavaid kodanikuühendusi, riigi parlamendi esindajaid, sotsiaalpartnereid ning piirkondlikke ja kohalikke asutusi.

3. Oma ülesannete täitmiseks, eriti riikliku programmi koostamisel ja alati, kui see on Euroopa aasta läbiviimisel asjakohane, konsulteerib riiklik rakendusasutus korrapäraselt ja teeb tihedat koostööd asjakohaseks nõuandeorganiks koondatud arvukate sidusrühmade, sealhulgas vaesuses elavate inimeste huve kaitsvate ja esindavate kodanikuühenduste, riigi parlamendi esindajate, sotsiaalpartnerite ning piirkondlike ja kohalike asutustega.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuulub üks esindaja igast riigist ning mille eesistuja on komisjoni esindaja. Riigi esindaja nimetatakse artiklis 6 osutatud riiklikust rakendusasutusest.

1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi „komitee”).

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi meetmeid võidakse lisa II osas sätestatud korras kaasrahastada Euroopa Liidu üldeelarvest kõige rohkem 50 % ulatuses rakendatavate meetmete abikõlblikust kogumaksumusest.

2. Kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi meetmeid võidakse lisa II osas sätestatud korras kaasrahastada Euroopa Liidu üldeelarvest kõige rohkem 50 % ulatuses rakendatavate meetmete abikõlblikust kogumaksumusest. Riiklikud rakendusasutused pakuvad võimalusi eel- ja kaasfinantseerimiseks, et soodustada eriti väikeste ja keskmise suurusega valitsusväliste organisatsioonide osalemist.

Selgitus

Euroopa Sotsiaalfond ja varasemad Euroopa aastad on näidanud, et eel- ja kaasfinantseerimise mehhanismid on olulised, soodustamaks väikeste ja keskmise suurusega valitsusväliste organisatsioonide osalemist.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võtab artikli 8 lõigete 1 ja 2 kohased otsused meetmete rahastamise kohta vastu vastavalt artikli 7 lõikes 2 ettenähtud menetlusele.

1. Komisjon võtab artikli 8 lõike 1 kohased otsused meetmete rahastamise kohta vastu vastavalt artikli 7 lõikes 2 ettenähtud menetlusele.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Riiklikud rakendusasutused esitavad artikli 8 lõike 3 kohased rahalise abi taotlused komisjonile lisa II osas sätestatud korras.

2. Riiklikud rakendusasutused esitavad artikli 8 lõike 2 kohased rahalise abi taotlused komisjonile lisa II osas sätestatud korras ja arvestades artiklis 4 sätestatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõtet.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon tagab koos osalevate riikidega kooskõla otsuses sätestatud meetmete ning muude ühenduse, riiklike või regionaalsete meetmete ja algatuste vahel.

1. Komisjon tagab koos osalevate riikidega kooskõla otsuses sätestatud meetmete ning muude ühenduse, riiklike või regionaalsete, näiteks eelmiste Euroopa aastatega seonduvate meetmete ja algatuste vahel.

Selgitus

Projektide dubleerimise vältimiseks ja eelmistest projektidest õppimiseks peaks Euroopa aasta puhul arvestama eelmiste asjaomaste Euroopa aastate tulemusi.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Nad tagavad Euroopa aasta ning muude ühenduse, riikliku või piirkondliku tasandi algatuste ja vahendite maksimaalse omavahelise täiendavuse, kui need võivad aidata saavutada Euroopa aasta eesmärke.

2. Nad tagavad Euroopa aasta ning ühenduse, riikliku või piirkondliku tasandi algatuste ja vahendite maksimaalse omavahelise täiendavuse, kui need võivad aidata saavutada Euroopa aasta eesmärke.

Selgitus

Väljapakutud sõnastus on hõlmavam, eesmärgiks on vältida olukordi, kus ühenduse, riiklikud või piirkondlikud algatused või ressursid on jäänud arvesse võtmata.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesolevas otsuses osutatud ühenduse meetmete rakendamise finantsraamistik 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 on 17 000 000 eurot, millest 6 500 000 eurot on ette nähtud ajavahemikuks kuni 31. detsember 2009.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa aastaga seoses võib komisjon teha koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Euroopa Nõukogu, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja ÜROga.

Euroopa aastaga seoses võib komisjon teha koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Euroopa Nõukogu, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja ÜROga, samuti muude ELi institutsioonide ja asutustega.

Selgitus

ELi asutused saavad kaasa aidata Euroopa aasta edule vastavalt oma oskusteabe valdkonnale, ja seepärast tuleb nad kaasata.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 15 – esimene a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Aruanne sisaldab ka teavet sugupoolte võrdõiguslikkuse põhimõttest kinnipidamise kohta Euroopa aasta jooksul, selle põhimõtte rakendamise kohta ning hinnangut Euroopa aasta kasulikkuse kohta kaitsetutele elanikerühmadele.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – I osa – punkt 1 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühenduse tasandil koosolekute ja ürituste korraldamine, mis on mõeldud tõstma teadlikkust Euroopa aastast ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud küsimustest ning toimima ideede vahetamise foorumina. Koosolekud ja üritused koondavad asjaomaseid sidusrühmi ning nendes kutsutakse osalema vaesust kogevaid inimesi ja neid esindavaid kodanikuühendusi, et tekiks võimalus käsitleda poliitika lünki ja igapäevaprobleeme.

Ühenduse tasandil koosolekute ja ürituste korraldamine, mis on mõeldud tõstma teadlikkust Euroopa aastast ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud küsimustest, samuti toimima ideede vahetamise foorumina. Koosolekud ja üritused koondavad asjaomaseid sidusrühmi ning nendes kutsutakse osalema vaesust kogevaid inimesi ja neid esindavaid kodanikuühendusi, selleks et aidata välja töötada sotsiaalse mõjujõu suurendamise meetmed ja praktika ning käsitleda poliitikas esinevaid lünki ja tõsta mitmesuguste institutsioonide teadlikkust vaesuse (eriti naiste ja laste vaesuse) mitmemõõtmeliste aspektide, näiteks töökohtade, eluaseme, sotsiaalkaitse, peretoetuste, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse osas.

Selgitus

Euroopa aasta eesmärk on luua tingimused, millega piiratakse muu hulgas sotsiaalse ebavõrdsuse levikut, käsitledes vaesuse mitmemõõtmelisi aspekte ja võimalikke poliitikas esinevaid lünki.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – I osa – punkt 2 – esimene taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

• mitmesuguste solidaarsusalgatuste korraldamine vaesuse leevendamiseks ja sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks, et võimaldada tavakodanikel anda mis tahes vormis kasvõi tagasihoidlik panus kas otse või oma organisatsioonide kaudu. Euroopa aasta raames korraldatavaid rahakogumiskampaaniaid võidakse toetada meediakampaaniatega;

• mitmesuguste solidaarsusalgatuste korraldamine vaesuse leevendamiseks ja sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks, et võimaldada kõigil kodanikel anda mis tahes vormis kasvõi tagasihoidlik panus kas otse või oma organisatsioonide kaudu. Euroopa aasta raames korraldatavaid rahakogumiskampaaniaid võidakse toetada meediakampaaniatega liikmesriikide ja ELi tasandil;

Selgitus

Selguse huvides.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa –I osa – punkt 2 – kolmas taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

• teabekampaania ühenduse tasandil, mis kohandatakse vastavalt kohalikele oludele liikmesriigis, tuginedes nii traditsioonilistele kui ka uutele sidekanalitele ja uutele tehnoloogiatele;

• teabekampaania ühenduse tasandil, mis kohandatakse vastavalt liikmesriigi ja kohalikele oludele, tuginedes nii traditsioonilistele kui ka uutele sidekanalitele ja uutele tehnoloogiatele;

Selgitus

Kohalik tasand on tähtis, sest kohalikel ja piirkondlikel asutustel on eriline roll vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste kindlakstegemisel ja neile tõhusa juurdepääsu tagamisel sotsiaalsetele, majanduslikele ja kultuurilistele teenustele. Eeskätt nemad vastutavad poliitika teostamise eest, mille eesmärk on tagada kõrvalejäetud inimeste integratsioon.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – I osa – punkt 2 – viies taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

• asjakohased meetmed ja algatused, et juhtida tähelepanu Euroopa aasta eesmärkidele kaasaaitavate ühenduse programmide, meetmete ja algatuste tulemustele ning suurendada nende nähtavust;

• asjakohased meetmed ja algatused teabe jagamiseks ja selleks, et juhtida tähelepanu Euroopa aasta eesmärkidele kaasaaitavate ühenduse programmide, meetmete ja algatuste tulemustele ning suurendada nende nähtavust;

Selgitus

Tuleks parandada Euroopa aastaga seotud ühenduse programmide ja algatuste nähtavust.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – I osa – punkt 2 – kuues taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

• haridusasutuste asjakohased algatused, et levitada teavet Euroopa aasta kohta;

• haridusasutuste, valitsusväliste ja heategevusorganisatsioonide asjakohased algatused liikmesriikide ja Euroopa tasandil, et levitada teavet Euroopa aasta ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise meetmete kohta;

Selgitus

Toetuse kindlustamiseks tuleb kaasata ka valitsusvälised ja heategevusorganisatsioonid.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – I osa – punkt 3 – esimene taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

• kogu ühendust hõlmavad ülevaated ja uuringud, et anda hinnang ja koostada aruanne Euroopa aasta ettevalmistuste, tõhususe, mõju ja pikaajalise järelevalve kohta. Poliitiliste lahenduste puhul uue konsensuse soodustamiseks hõlmab üks selline ülevaade ka mitmeid küsimusi mõõtmaks avalikku arvamust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vältimise ja sellega võitlemise poliitika, sealhulgas sotsiaalkaitsesüsteemide ning liidu potentsiaalse rolli kohta võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. See viiakse läbi 2009. aastal, nii et tulemusi on võimalik esitleda Euroopa aasta avakonverentsil;

• kogu ühendust hõlmavad, sugude lõikes rühmitatud andmetel põhinevad ülevaated ja uuringud, et anda hinnang ja koostada aruanne Euroopa aasta ettevalmistuste, tulemuslikkuse ning lühi- ja pikaajalise mõju kohta. Uudsete poliitiliste lahenduste leidmise soodustamiseks mõõdab üks selline ülevaade ka avalikku arvamust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vältimise ja sellega võitlemise poliitika, sealhulgas vajaduse korral sotsiaalkaitsesüsteemide ning liidu potentsiaalse rolli kohta võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu nii ELis kui kogu maailmas. Nimetatud ülevaade koostatakse 2009. aastal, nii et tulemusi on võimalik esitleda Euroopa aasta avakonverentsil;

Selgitus

ÜRO aastatuhande arengueesmärgid toetavad vaesuse vastu võitlemist ja on seepärast toeks Euroopa aastale 2010. Lisaks on globaliseerunud maailmas vaesuse kaotamine ELi piires tihedalt seotud võitlusega vaesuse vastu kolmandates riikides.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – I osa – punkt 3 – esimene a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

• sügavast vaesusest tulenevaid põhiõiguste vastaseid rünnakuid käsitleva uuringu edendamine;

Selgitus

Miljonitele Euroopa kodanikele ei ole äärmise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tõttu, milles nad on sunnitud elama, põhiõigused nõuetekohaselt kättesaadavad. Seetõttu peaks toetama uuringut selle olukorra kaardistamiseks.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – II osa – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kohaliku, piirkondliku või riikliku tasandi meetmeid võidakse rahastada ühenduse eelarvest maksimaalselt 50 % ulatuses abikõlblikust kogumaksumusest osaleva riigi kohta. Riigi osakaal ELi kaasrahastatavas meetmes peab olema vähemalt 50 % ning vahendid võivad olla avalik- või eraõiguslikud. Meetmete valimisel on riiklikel rakendusasutustel vabadus otsustada, kas taotleda üksikmeetmete rakendamise eest vastutavalt organisatsioonilt kaasrahastamist ning millisel tasemel.

1. Riigi osakaal ELi kaasrahastatavas meetmes peab olema vähemalt 50 % ning vahendid võivad olla avalik- või eraõiguslikud. Meetmete valimisel on riiklikel rakendusasutustel vabadus otsustada, kas taotleda üksikmeetmete rakendamise eest vastutavalt organisatsioonilt kaasrahastamist ning millisel tasemel, kaaludes ka võimalust, et riiklik rakendusasutus katab isegi kuni 100 % projekti kuludest.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – II osa – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Vastuseks strateegilisele raamdokumendile koostab iga riiklik rakendusasutus Euroopa aasta rakendamise riikliku programmi, mis on igati kooskõlas sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise riiklike strateegiatega.

3. Vastuseks strateegilisele raamdokumendile koostab iga riiklik rakendusasutus pärast kodanikuühiskonna esindajatega konsulteerimist Euroopa aasta rakendamise riikliku programmi, mis on igati kooskõlas sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise riiklike strateegiatega.

Selgitus

Üks Euroopa aasta tähtsaid aspekte on vaesust kogenud inimeste kaasamine, kes oma kogemuste alusel saavad aidata riikliku programmi kvaliteeti parandada.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – II osa – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Iga riiklik rakendusasutus saab esitada ühenduse toetuse saamiseks ainult ühe taotluse. Toetuse taotluses kirjeldatakse Euroopa aasta riiklikku strateegiat ja prioriteete, rahastatavaid meetmeid asjaomases osalevas riigis ning iga üksikmeetme läbiviimise eest vastutavaid organisatsioone. Toetuse taotlusele lisatakse üksikasjalik eelarve, kus kajastub kavandatavate meetmete kogumaksumus, samuti kaasrahastamiseks ette nähtud summa ja selle allikad. Toetuskõlblike kulude hulka võidakse arvata riikliku rakendusasutuse personali- ja halduskulud.

4. Iga riiklik rakendusasutus saab esitada ühenduse toetuse saamiseks ainult ühe taotluse. Toetuse taotluses kirjeldatakse Euroopa aasta riiklikku strateegiat ja prioriteete ning rahastatavaid meetmeid. Toetuse taotlusele lisatakse üksikasjalik eelarve, kus kajastub kavandatavate meetmete kogumaksumus, samuti kaasrahastamiseks ette nähtud summa ja selle allikad. Toetuskõlblike kulude hulka võidakse arvata riikliku rakendusasutuse personali- ja halduskulud.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – II osa – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Ühenduse toetuse saamiseks riiklike rakendusasutuste esitatud taotluseid hindab komisjon ning palub vajaduse korral teha taotlusesse muudatusi.

6. Vastavust artiklis 2 osutatud eesmärkidega hindab komisjon ning palub vajaduse korral teha riiklike rakendusasutuste ühenduse toetuse saamiseks esitatud taotlustesse muudatusi.

Selgitus

Komisjon peaks tagama, et ühenduse vahendite kasutamine oleks vastavuses ettepaneku artiklis 2 nimetatud Euroopa aasta eesmärkidega.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – IV osa – teine lõik – esimene -1 taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vaesuse, eriti sügava vaesuse ennetamise ja kaotamise mitmemõõtmeliste integreeritud strateegiate edendamine ja lähenemisviisid, mis tõstetakse nii sotsiaal-, majandus- kui ka kultuuripoliitika keskmesse;

Selgitus

Euroopa aasta peaks aitama tõsta vaesuse mitmemõõtmelised aspektid majandus-, kultuuri- ja sotsiaalpoliitika keskmesse.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – IV osa – teine lõik – esimene taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

• laste vaesus ja vaesuse ühelt põlvkonnalt teisele ülekandumine;

võitlus laste vaesusega ja vaesuse ühelt põlvkonnalt teisele ülekandumisega, samuti perekondade vaesusega, pöörates erilist tähelepanu suurperedele, üksikvanematele ja ülalpeetava eest hoolitsevatele perekondadele, samuti vaesusele, mida lapsed kogevad hoolekandeasutustes;

Selgitus

Haavatavate perekondade olukorrale tuleks pöörata erilist tähelepanu.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – IV osa – teine lõik – teine taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

kaasav tööturg;

• kaasavate tööturgude edendamine, tegelemine töötajate vaesusega ja vajadusega muuta töö tasuvaks;

Selgitus

Paljud töötajad on siiski vaesuse riskigrupis, muuhulgas vähekvalifitseeritud töö ja madalate palkade tõttu. See probleem vajab Euroopa aastal erilist tähelepanu.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – IV osa – teine lõik – kolmas taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

puudused hariduses ja koolituses, sealhulgas digitaalse kirjaoskuse õpetamises;

hariduses ja koolituses, sealhulgas digitaalse kirjaoskuse õpetamises esinevate puuduste kaotamine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõigi jaoks võrdse kättesaadavuse edendamine, keskendudes eriliselt puuetega isikute erivajadustele;

Selgitus

Elukestva õppe võimaluste kättesaadavus on eriti tähtis, sest inimväärse töö saamiseks peavad inimeste oskused muutuma koos tööturu muutumisega.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – IV osa – teine lõik – neljas taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vaesus ja sooline mõõde;

vaesuse vanuselise ja soolise aspektiga tegelemine;

Selgitus

Vaesus ei ohusta võrdselt naisi ja mehi või eakaid inimesi. Vastavate erinevustega tuleks poliitikas ja algatustes arvestada nii Euroopa aasta kestel kui ka pärast seda.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – IV osa – teine lõik – viies taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

juurdepääs põhiteenustele, sealhulgas inimväärsetele elamistingimustele;

piisavate ressursside ja teenuste, sealhulgas inimväärsete elamistingimuste, tervise- ja sotsiaalkaitse võrdse kättesaadavuse tagamine;

Selgitus

Piisavate ressurssidele, tervishoiu ja sotsiaalkaitse kättesaadavus on vaesuses elavatele inimestele väga tähtis ja sellega tuleb Euroopa aasta jooksul piisavalt tegelda.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – IV osa – teine lõik – viies a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

• kultuuri ja puhkevõimaluste kättesaadavamaks muutmine;

Selgitus

Vaestel puuduvad tihti võimalused kultuuri tarbimiseks ja puhkuseks.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – IV osa – teine lõik – kuues taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

• diskrimineerimise kõrvaldamine ning sisserändajate integratsiooni edendamine ja rahvusvähemuste kaasamine ühiskonna- ja tööellu.

• diskrimineerimise kõrvaldamine ning sisserändajate ja rahvusvähemuste sotsiaalse kaasamise edendamine.

Selgitus

Rõhutamaks, et sisserändajate ja rahvusvähemuste ühiskonda integreerimine on ülimalt tähtis.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – IV osa – teine lõik – kuues a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

• integreeritud aktiivse kaasamispraktika ja eraelu isejuhtimise edendamine;

Selgitus

Euroopa aasta peaks aitama edendada aktiivset kaasamist, samuti eraelu isejuhtimist ja eelkõige usaldusväärset finantsjuhtimist.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – IV osa – teine lõik – kuues b taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

• kõigi jaoks võrdsete võimaluste edendamine;

Selgitus

Arvestades, et Euroopa aasta eesmärgiks on võrdsed võimalused, on loogiline sõnastada see Euroopa aasta ühe teemana.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – IV osa – teine lõik – seitsmes taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

• puudega inimeste ja muude kaitsetute elanikerühmade vajaduste lahendamine.

• puudega inimeste, ülalpeetavate, nende perekondade ja muude kaitsetute elanikerühmade või kaitsetus olukorras olevate inimeste, eriti kodutute vajaduste lahendamine.

Selgitus

Ülalpeetavad ja nende eest hoolitsevad perekonnad on suuremas vaesuseohus, nii nagu ka raskes olukorras olevad isikud.


SELETUSKIRI

Lissaboni strateegia käivitamisel 2000. aasta märtsis kutsus Euroopa Ülemkogu liikmesriike ja komisjoni üles astuma samme, et saavutada vaesuse kaotamisel otsustavaid tulemusi 2010. aastaks. Järgnevad Euroopa Ülemkogud on seda eesmärki kinnitanud.

2006. aastal elas kõigist ELi 25 liikmesriigi elanikest 16 % (78 miljonit inimest) allpool vaesuspiiri. 2000. aastal seisis ELi 25 liikmesriigi elanikest umbes 40 miljonit inimest (9 % elanikkonnast) silmitsi pideva vaesusega. 2005. aastal oli ELi 25 liikmesriigis vaesuse ohus 19% lastest (19 miljonit last). Ehkki enamikus liikmesriikides väheneb naiste ja meeste vaheline ebavõrdsus vaesuse ja püsiva vaesuse osas, on see (2006. aastal) siiski umbes 2 protsendipunkti.

Taustteave

Lissaboni Euroopa Ülemkogu lõi 2000. aasta märtsis avatud kooskõlastusmeetodi, mis annab raamistiku poliitiliseks kooskõlastamiseks ilma õiguslike piiranguteta. Sellisena aitab see saavutada liidu strateegilist eesmärki, milleks on jätkusuutlik majanduskasv, arvukamad ja paremad töökohad ning suurem sotsiaalne ühtekuuluvus aastaks 2010. Eesmärgiga üksteise kogemustest õppida nõustuvad liikmesriigid tuvastama ja edendama oma kõige tõhusamaks osutunud poliitikat sotsiaalkaitse ning sotsiaalse kaasatuse valdkonnas. See on paindlik ja detsentraliseeritud meetod, mis hõlmab järgmist:

kõnealuse paindliku ja detsentraliseeritud meetodi raames lepivad liikmesriigid kokku ühistes eesmärkides ja näitajates, koostavad riiklikud strateegiaaruanded ning esitavad oma hinnangud.

Alates 2007. aasta jaanuarist toetab ELi uus tööhõive ja ühiskondliku solidaarsuse integreeritud programm sotsiaalkavas sätestatud eesmärke ning aitab kaasa liidu laiemale tööhõive ja majanduskasvu strateegiale.

Sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud kooskõlastusmeetodi üldeesmärgiks on edendada järgmisi valdkondi:

· tulemuslik vastasmõju ELi jätkusuutliku arengu strateegia ja Lissaboni strateegia eesmärkide vahel, milleks on suurem majanduskasv, arvukamad ja paremad töökohad ning suurem sotsiaalne ühtekuuluvus;

· sotsiaalse kaasamise poliitika, meeste ja naiste vaheline võrdsus, võrdsed võimalused kõigile jätkusuutlike ning tõhusate sotsiaalkaitsesüsteemide kaudu;

· hea valitsemistava, läbipaistvus ja sidusrühmade kaasamine poliitika kujundamisse, rakendamisse ja jälgimisse.

Üldeesmärkide raames on nimetatud, et avatud kooskõlastusmeetodi sihiks peaks olema otsustav mõju vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamisele.

Lissaboni Euroopa Ülemkogu mandaadist lähtudes on liikmesriigid ja komisjon püüdnud välja töötada ühiseid lähenemisviise ja võrreldavaid näitajaid. 2001. aastal esitas sotsiaalkaitsekomitee raporti, milles pakuti välja esialgne kogum ühiselt kokkulepitud näitajaid, mille tööhõive ja sotsiaalküsimuste nõukogu kiitis heaks 2001. aasta detsembris ja mis seejärel esitati ELi Laekeni-Brüsseli tippkohtumisele. 2006. aasta juunis võttis sotsiaalkaitsekomitee vastu muudetud ühiste näitajate kogumi sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse protsessis kasutamiseks.

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamisega seoses on üks ühiselt kokkulepitud näitajatest vaesuse ohus olevate isikute määr (isikute osakaal, kelle ekvivalentne kasutada jääv tuluosa on alla 60 % riigi ekvivalentsest keskmisest tuluosast).

Komisjoni Euroopa aastat 2010 käsitleva teatise kokkuvõte

2005.–2010. aasta sotsiaalkavas tegi komisjon ettepaneku kuulutada 2010. aasta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks.

Aastale eraldatud eelarve – 17 miljonit eurot – on seni kõige mahukam Euroopa aastale eraldatud eelarve, näidates seega valdkonna suurt poliitilist tähtsust.

Euroopa aasta eesmärgiks on veel kord kinnitada liidu pühendumist solidaarsusele, sotsiaalsele õiglusele, suuremale ühtekuuluvusele ja edendada ühtsust, samuti suurendada toetust liidu üldeesmärkidele, aidates otsustavalt kaasa vaesuse kaotamisele.

Euroopa aasta peaks suurendama inimeste teadlikkust vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest Euroopas ning edastama sõnumi, et need nähtused takistavad sotsiaalset ja majandusarengut. Kõnealune aasta peaks taaskinnitama ühise vastutuse tähtsust, kaasates mitte ainult otsustajad, vaid ka muud avaliku ja erasektori osapooled.

Lisaks üldeesmärkidele on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta korraldamise ettepanekus neli konkreetset eesmärki:

· tunnustada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse all kannatavate inimeste õigust elada inimväärset elu ja kuuluda täieõiguslikult ühiskonda;

· suurendada sotsiaalse kaasamise poliitikas ja meetmetes üldsuse vastutust, rõhutades igaühe kohustust võidelda vaesuse ja kõrvalejäetuse vastu;

· edendada ühtekuuluvamat ühiskonda, tõstes üldsuse teadlikkust kasust, mida kõik saavad ühiskonnast, kus vaesus on kaotatud ja keegi ei ole sunnitud elama kõrvalejäetuna;

· rõhutada veel kord ELi tõsist poliitilist pühendumust võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning edendada seda kohustust kõigil juhtimistasanditel.

Euroopa aasta tegevus toetab sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud kooskõlastusmeetodit ja selle eesmärgiks on luua selget lisandväärtust poliitika mõju ja tulemuslikkuse osas. Seega on Euroopa aasta teemad avatud kooskõlastusmeetodiga kooskõlas.

Samas kui Euroopa Liit saab pakkuda raamistikku eri tasanditel toimuvaks kooskõlastustuseks, saavutatakse konkreetset edu ainult riiklikul tasandil osalevate riikide olulise kaasatuse kaudu. Euroopa tasandil määratletud tegevus, mis peab tagama ühtse lähenemisviisi kaasavale ühiskonnale, tuleb seega sobitada iga riigi konkreetse olukorraga.

Euroopa aasta tegevuste läbiviimisel määratakse komisjonile abiks liikmesriikide esindajatest koosnev komitee.

Komitee jälgib tegevuse rakendamist lähtuvalt komisjoni väljatöötatud ühtsetest suunistest ehk strateegilisest raamdokumendist. Rakendamine riiklikul tasandil peab olema kooskõlas Euroopa aasta poliitiliste eesmärkidega vastavalt strateegilisele raamdokumendile. Iga liikmesriik esitab komisjonile Euroopa aasta korraldamise riikliku programmi.

Iga programm tuleks välja töötada, vastu võtta ja seda rakendada tihedas koostöös Euroopa aastas osalevate riikide määratud riiklike rakendusasutustega ja rakendusasutuste range järelevalve all.

Riiklike strateegiate koostamisel ja elluviimisel konsulteerib iga rakendusasutus ja teeb tihedat koostööd riigi nõuanderühmaga, mille koosseisu kuuluvad erinevad sidusrühmad, sealhulgas vaeseid esindavad kodanikuühiskonna organisatsioonid, riigi parlamendisaadikud, sotsiaalpartnerid ning piirkondlikud ja kohalikud asutused.

Varasemate Euroopa aastate kogemus sotsiaalvaldkonnas on tõestanud nende väärtust üldsuse teadlikkuse tõstjana, tugevdades osalemist ja poliitilist pühendumist kõigil tasanditel ning aidates kaasa poliitika muutmisele. Seega vastab ettepanek asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Samal ajal rõhutatakse Euroopa aasta korraldamise ettepanekuga seda, kui tähtis on erinevate traditsioonide ja liikmesriikide konkreetsete oludega arvestamine, seda nii paindliku läbiviimise tagamiseks kui ka vältimaks mõnedes liikmesriikides juba olemasolevate heade tavade häirimist. Seega vastab ettepanek ka proportsionaalsuse põhimõttele.

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute sisu

Euroopa Parlament toetas raportis sotsiaalse tegelikkuse hindamise kohta komisjoni ettepanekut vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010 korraldamiseks.

Üldiselt on raportöör komisjoni ettepaneku sisuga nõus ja on eriti rahul, et tunnistatakse vaesuse mitmemõõtmelisi aspekte, vajadust tõsta üldsuse teadlikkust ning avaliku ja erasektori kohustusi, samuti vajadust kaasata Euroopa aasta elluviimisse vaesusest tabatud inimesed ja nende esindajad.

Raporti põhisisu on suunatud artiklite täpsustamisele ja mõnede tähtsate uute osade sisseviimisele. Käsitletakse alljärgnevaid küsimusi:

1. Vaesuse ja sotsiaalse kaasatuse ülemaailmne mõõde, sidudes Euroopa aasta ÜRO aastatuhande arengueesmärkidega ja eriti rahvusvahelise vaesuse kaotamisele pühendatud päevaga 17. oktoobril.

2. Euroopa aasta algusest peale peaks olema selge, et selle eesmärgiks pole ainult võitlus (sügava) vaesuse vastu, vaid ka vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamine.

3. Komisjoni ettepaneku sisu edasiarendamine, võttes arvesse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse keerukust ja mitmemõõtmelisust.

Seda tehakse asjaomaste elanikerühmade ulatuslikuma määratlemise kaudu, näiteks võttes vaatluse alla ka koolist väljalangejad ja (pikaajalised) töötud.

Samuti selgitatakse täiendavalt mitmemõõtmelist poliitikat, mida tuleb Euroopa aasta eesmärkide saavutamiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kooskõlastada ning rakendada. Nimetatud poliitika peaks tagama hariduse ja elukestva õppe, sealhulgas info-ja sidetehnoloogia, samuti sotsiaalkaitsesüsteemide, kvaliteetsete sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ning eluaseme võrdse kättesaadavuse.

4. Eraldi pööratakse tähelepanu vajadusele tagada võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine, muu hulgas asjaomaste ELi õigusaktide parema rakendamise kaudu, sest naisi ja kaitsetuid elanikerühmi ohustab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus teistest rohkem.

5. Raportöör soovis ka rohkem rõhutada valitsemistava ja sünergia loomist olemasolevate programmide ja algatustega.

Selgelt öeldakse, et ELi tasandil ei peaks Euroopa aasta piirduma varasemate lubaduste kordamisega ja üksnes avatud kooskõlastusmeetodi tugevdamisega, vaid peaks andma tõuke uutele jõupingutustele heade tavade vahetuses, uute algatuste käivitamisel jne. Tegevuse ühtsuse ja järjepidevuse huvides tuleb luua tugevam seos varasemate Euroopa aastate tulemustega, samuti kooskõlastada seda rohkem olemasolevate Euroopa programmide ja rahaliste vahenditega, mis toetavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastast võitlust.

Euroopa aasta edukuse huvides peavad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused siis, kui liikmesriigid hakkavad Euroopa aasta riikliku tasandi sisu kindlaks määrama, tegema koostööd ja kõik asjaomased osapooled peavad olema kaasatud.

6. Lisaks eelmisele punktile peab Euroopa Parlament väga tähtsaks, et inimesed, keda vaesus ja sotsiaalne kaasatus puudutab, oleksid tegelikult ELi ja riiklikul tasandil kaasatud aruteludesse Euroopa aasta sisu ja läbiviimise plaanide üle.

See kõik toob kaasa konkreetsed põhjenduste ja artiklite muudatusettepanekud, konkreetselt on tähelepanu pööratud artiklile 2 (eesmärgid) ja lisa IV osa teisele lõigule (Euroopa aasta teemad).

Artikli 2 muudatusettepanek käsitleb kõigi asjaomaste rühmade osalust ja kaasamist. Kõnealune artikkel on ka seotud lisa IV osaga. Lisa peamised muudatusettepanekud käsitlevad mõnede uute teemade sissetoomist, mille eesmärk on laste ja perede vaesusega võitlemise tähtsuse rõhutamine, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise edendamine, aktiivse kaasamise lähenemisviisid, samuti kultuuri ja puhkevõimaluste kättesaadavus; eesmärk on siduda käsitletavad teemad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse mitmemõõtmeliste aspektidega.


naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS  (3.4.2008)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta

(KOM(2007)0797 – C6‑0469/2007 – 2007/0278(COD))

Arvamuse koostaja: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Sotsiaalse kaasatuse riiklikes tegevuskavades rõhutavad mitmed riigid, et vaesuse ja/või sotsiaalse tõrjutuse oht ähvardab enam teatavaid kindlaid elanikerühmi, nagu lapsi, üksikvanemaid, eakaid inimesi, sisserändajaid ja rahvusvähemusi, puudega inimesi, kodutuid, vange, vägivalla ohvriks olevaid naisi ja lapsi ning uimastisõltlasi.

 

(11) Sotsiaalse kaasatuse riiklikes tegevuskavades rõhutavad mitmed riigid, et vaesuse ja/või sotsiaalse tõrjutuse oht ähvardab enam teatavaid kindlaid elanikerühmi, nagu lapsi, üksikvanemaid, suuri perekondi, eakaid inimesi, noori ja eriti just noori naisi, sisserändajaid ja rahvusvähemusi, puudega inimesi, kodutuid, vange, vägivalla ohvriks olevaid naisi ja lapsi ning uimastisõltlasi.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Kui tööhõive vähendab tunduvalt üksikisiku vaesuse ohtu, siis alati ei ole see piisav tingimus inimeste vaesusest päästmiseks ning ka töölkäivate inimeste vaesuse ohu määr on siiski suhteliselt kõrge. Töötajate vaesus on seotud madala palga, väheste oskuste ning ebakindla töösuhte ja sageli osalise tööajaga tööga, kuid ka töötaja leibkonna eripäradega, s.o ülalpeetavate arvu ja leibkonnaliikmete töölkäimise määraga. Kvaliteetne töökoht on seega inimeste vaesusest väljatoomisel hädavajalik.

(12) Kui tööhõive vähendab tunduvalt üksikisiku vaesuse ohtu, siis alati ei ole see piisav tingimus inimeste vaesusest päästmiseks ning ka töölkäivate inimeste vaesuse ohu määr on siiski suhteliselt kõrge. Töötajate vaesus on seotud madala palga, väheste oskuste, väheste kutseõppe ning töö- ja pereelu ühildamise võimalustega ning ebakindla töösuhte ja ebakindlate töötingimustega ja sageli osalise tööajaga, kuid ka sotsiaalse ja majandusliku abi tasemega, mis on seotud töötaja leibkonna eripäradega, s.o ülalpeetavate arvu ja leibkonnaliikmete töölkäimise määraga. Kvaliteetne töökoht ning sotsiaalne ja majanduslik toetus on seega inimeste vaesusest väljatoomisel hädavajalikud.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Võitlemisel vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu sõltub ühenduse meetmete edukus sellest, mil määral saab see üldsuse positiivse vastukaja osaliseks. Euroopa aasta peab soodustama teadlikkuse tõstmist ning andma valdkonnale uue tõuke. See peaks aitama koondada poliitilist tähelepanu ning haarama kaasa kõiki neid, kellele on oluline arendada edasi Euroopa Liidu sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise avatud kooskõlastusmeetodit.

(15) Võitlemisel vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu sõltub ühenduse meetmete edukus sellest, mil määral saab see üldsuse positiivse vastukaja osaliseks. Euroopa aasta peab soodustama teadlikkuse tõstmist ning andma valdkonnale uue tõuke. See peaks aitama koondada poliitilist tähelepanu ning haarama kaasa kõiki neid, kellele on oluline arendada edasi ja tugevdada Euroopa Liidu sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise avatud kooskõlastusmeetodit ning edendada Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil uusi meetmeid ja algatusi koostöös vaesust kannatavate inimeste ja nende esindajatega. Selle raames peaks erilist tähelepanu pöörama võrdseid võimalusi ning sugupoolte võrdõiguslikkust käsitlevate ühenduse õigusaktide rakendamisele liikmesriikide tasandil.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) ühtekuuluvus – edendada ühtekuuluvamat ühiskonda, tõstes üldsuse teadlikkust kasust, mida kõik saavad ühiskonnast, kus vaesus on likvideeritud ja keegi ei ole sunnitud elama kõrvalejäetult. Euroopa aasta edendab ühiskonda, mis toetab ja arendab elukvaliteeti, sotsiaalset heaolu ning võrdseid võimalusi kõigile nende taustast olenemata, tagades säästva arengu ja solidaarsuse põlvkondade vahel ja sees ning poliitika ühtsuse ELi meetmetega kogu maailmas.

c) c) ühtekuuluvus – edendada ühtekuuluvamat ühiskonda, muutes eriti naiste ja laste seas sotsiaalset ebavõrdsust ja vaesust tekitavat sotsiaal-majanduslikku poliitikat ning tõstes üldsuse teadlikkust kasust, mida kõik saavad ühiskonnast, kus vaesus on likvideeritud ja keegi ei ole sunnitud elama kõrvalejäetult. Euroopa aasta edendab ühiskonda, mis toetab ja arendab elukvaliteeti, sotsiaalset heaolu ning võrdseid võimalusi kõigile nende taustast ja soost olenemata, tagades säästva arengu ja solidaarsuse põlvkondade vahel ja sees ning poliitika ühtsuse ELi meetmetega kogu maailmas.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) pühendumus – rõhutada veelkord ELi tõsist poliitilist kohustust võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning edendada seda kohustust kõigil juhtimistasanditel. Tuginedes sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud kooskõlastusmeetodi saavutustele ja võimalikele puudustele, tugevdatakse Euroopa aasta kaudu poliitilist kohustust vältida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ja nendega võidelda ning hoogustada Euroopa Liidu meetmete edasiarendamist selles valdkonnas.

 

d) pühendumus – rõhutada veel kord ELi tõsist poliitilist kohustust võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning edendada seda kohustust kõigil juhtimistasanditel, muutes neid nähtusi tekitavat poliitikat. Tuginedes sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse avatud kooskõlastusmeetodi saavutustele ja võimalikele puudustele, tugevdatakse Euroopa aasta kaudu poliitilist kohustust vältida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ja nendega võidelda ning hoogustada Euroopa Liidu meetmete edasiarendamist selles valdkonnas.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa aasta raames võetakse arvesse erinevusi selles, kuidas naised ja mehed vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kogevad.

Euroopa aasta raames võetakse arvesse erinevusi selles, kuidas naised ja mehed vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kogevad, ning selle meetmete teostamisel ja hindamisel võetakse arvesse sugupoolte võrdõiguslikkust.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga liikmesriik nimetab riikliku rakendusasutuse, mis korraldab osalemist Euroopa aastaga seotud tegevuses ja tagab koordineerimise riigi tasandil. Riiklik rakendusasutus vastutab riikliku programmi ja Euroopa aasta prioriteetide määratlemise ning ühenduse rahastamiseks esitatavate üksikmeetmete valimise eest. Euroopa aasta riigi tasandi strateegia ja prioriteedid sätestatakse kooskõlas artiklis 2 loetletud eesmärkidega.

1. Iga liikmesriik nimetab riikliku rakendusasutuse, mis korraldab osalemist Euroopa aastaga seotud tegevuses ja tagab koordineerimise riigi tasandil. Riiklik rakendusasutus vastutab riikliku programmi ja Euroopa aasta prioriteetide määratlemise ning ühenduse rahastamiseks esitatavate üksikmeetmete valimise eest. Euroopa aasta riigi tasandi strateegia ja prioriteedid sätestatakse kooskõlas artiklis 2 loetletud eesmärkidega ja sugupoolte võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõttega vastavalt artiklile 4.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon võtab artikli 8 lõigete 1 ja 2 kohased otsused meetmete rahastamise kohta vastu vastavalt artikli 7 lõikes 2 ettenähtud menetlusele.

1. Komisjon võtab artikli 8 lõigete 1 ja 2 kohased otsused meetmete rahastamise kohta vastu vastavalt artikli 7 lõikes 2 ettenähtud menetlusele, järgides sugupoolte võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõtet vastavalt artiklile 4.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 15 – esimene a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Aruanne sisaldab ka teavet sugupoolte võrdõiguslikkuse põhimõttest kinnipidamise kohta Euroopa aasta jooksul, selle rakendamise kohta ning hinnangut Euroopa aasta kasulikkuse kohta kaitsetutele rühmadele.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – I osa – punkt 1. Koosolekud ja üritused

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühenduse tasandil koosolekute ja ürituste korraldamine, mis on mõeldud tõstma teadlikkust Euroopa aastast ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud küsimustest ning toimima ideede vahetamise foorumina. Koosolekud ja üritused koondavad asjaomaseid sidusrühmi ning nendes kutsutakse osalema vaesust kogevaid inimesi ja neid esindavaid kodanikuühendusi, et tekiks võimalus käsitleda poliitika lünki ja igapäevaprobleeme.

 

Ühenduse tasandil koosolekute ja ürituste korraldamine, mis on mõeldud tõstma teadlikkust Euroopa aastast ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud küsimustest ning toimima ideede vahetamise foorumina. Koosolekud ja üritused koondavad asjaomaseid sidusrühmi ning nendes kutsutakse osalema vaesust kogevaid inimesi ja neid esindavaid kodanikuühendusi, et tekiks võimalus käsitleda poliitika lünki ja igapäevaprobleeme, samuti püütakse teadvustada eri institutsioonidele vaesuse põhjused ning meetmeid, mida on vaja võtta, et vähendada vaesust, eelkõige naiste ja laste hulgas.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – II osa – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kohaliku, piirkondliku või riikliku tasandi meetmeid võidakse rahastada ühenduse eelarvest maksimaalselt 50 % ulatuses abikõlblikust kogumaksumusest osaleva riigi kohta. Riigi osakaal ELi kaasrahastatavas meetmes peab olema vähemalt 50 % ning vahendid võivad olla avalik- või eraõiguslikud. Meetmete valimisel on riiklikel rakendusasutustel vabadus otsustada, kas taotleda üksikmeetmete rakendamise eest vastutavalt organisatsioonilt kaasrahastamist ning millisel tasemel.

1. Kohaliku, piirkondliku või riikliku tasandi meetmeid võidakse rahastada ühenduse eelarvest maksimaalselt 50% ulatuses abikõlblikust kogumaksumusest osaleva riigi kohta. Riigi osakaal ELi kaasrahastatavas meetmes peab olema vähemalt 50% ning vahendid võivad olla avalik- või eraõiguslikud. Meetmete valimisel on riiklikel rakendusasutustel vabadus otsustada, kas taotleda üksikmeetmete rakendamise eest vastutavalt organisatsioonilt kaasrahastamist ning millisel tasemel, kaaludes võimalust, et riiklik rakendusasutus rahastab isegi 100% projekti kuludest.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu otsus

Lisa – IV osa – teine lõik – esimene taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– laste vaesus ja vaesuse ühelt põlvkonnalt teisele ülekandumine;

laste vaesuse ja vaesuse ühelt põlvkonnalt teisele ülekandumise likvideerimine läbi suurema toetuse perele ja vanematele;

MENETLUS

Pealkiri

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta

Viited

KOM(2007)0797 – C6-0469/2007 – 2007/0278(COD)

Vastutav komisjon

EMPL

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

FEMM

31.1.2008

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Lidia Joanna Geringer de Oedenberg

22.1.2008

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

28.2.2008

3.4.2008

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.4.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

24

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Edit Bauer, Edite Estrela, Ilda Figueiredo, Věra Flasarová, Claire Gibault, Zita Gurmai, Lívia Járóka, Piia-Noora Kauppi, Urszula Krupa, Roselyne Lefrançois, Astrid Lulling, Zita Pleštinská, Anni Podimata, Christa Prets, Teresa Riera Madurell, Anne Van Lancker, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Gabriela Creţu, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Mary Honeyball, Christa Klaß, Marusya Ivanova Lyubcheva, Petya Stavreva, Feleknas Uca

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Manolis Mavrommatis


MENETLUS

Pealkiri

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta

Viited

KOM(2007)0797 – C6-0469/2007 – 2007/0278(COD)

EP-le esitamise kuupäev

12.12.2007

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

31.1.2008

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

FEMM

31.1.2008

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Marie Panayotopoulos-Cassiotou

23.1.2008

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

2.4.2008

5.5.2008

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

6.5.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

41

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Andersson, Edit Bauer, Emine Bozkurt, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Alejandro Cercas, Derek Roland Clark, Jean Louis Cottigny, Proinsias De Rossa, Harald Ettl, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Joel Hasse Ferreira, Stephen Hughes, Karin Jöns, Ona Juknevičienė, Jan Jerzy Kułakowski, Jean Lambert, Raymond Langendries, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Jan Tadeusz Masiel, Jiří Maštálka, Maria Matsouka, Elisabeth Morin, Juan Andrés Naranjo Escobar, Csaba Őry, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Jacek Protasiewicz, Bilyana Ilieva Raeva, Elisabeth Schroedter, José Albino Silva Peneda, Jean Spautz, Ewa Tomaszewska, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Gabriela Creţu, Petru Filip, Jamila Madeira, Csaba Sógor, Kyriacos Triantaphyllides

Õigusteave - Privaatsuspoliitika