SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE Nõukogu ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97
13.5.2008 - (16676/1/2007 – C6‑0140/2008 – 2006/0144(COD)) - ***II
Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Avril Doyle
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97
(16676/1/2007 – C6‑0140/2008 – 2006/0144(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (16676/1/2007 – C6‑0140/2008);
– võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta[1] Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2006)0425) suhtes;
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 62;
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A6‑0176/2008),
1. kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Muudatusettepanek 1 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Põhjendus 4 | |
Nõukogu ühine seisukoht |
Muudatusettepanek |
(4) Käesolev määrus peaks hõlmama vaid ensüüme, mis lisatakse toidule, et täita toidu tootmisel, töötlemisel, valmistamisel, käitlemisel, pakendamisel, transpordil või ladustamisel teatavat tehnoloogilist funktsiooni, sealhulgas abiainetena kasutatavaid ensüüme (edaspidi „toiduensüümid”). Käesoleva määruse reguleerimisala ei peaks seetõttu hõlmama ensüüme, mida ei lisata toidule tehnoloogilise funktsiooni täitmiseks, vaid mis on ette nähtud inimestele tarbimiseks, näiteks toitumiseesmärgil kasutatavad ensüümid. Toiduensüümidena ei tuleks käsitada selliste toitude nagu juustu ja veini tootmiseks traditsiooniliselt kasutatavaid mikroorganismide kultuure, mis võivad juhuslikult toota ensüüme, kuid mida ei kasutata spetsiaalselt ensüümide tootmiseks. |
(4) Käesolev määrus peaks hõlmama vaid ensüüme, mis lisatakse toidule, et täita toidu tootmisel, töötlemisel, valmistamisel, käitlemisel, pakendamisel, transpordil või ladustamisel teatavat tehnoloogilist funktsiooni, sealhulgas abiainetena kasutatavaid ensüüme (edaspidi „toiduensüümid”). Käesoleva määruse reguleerimisala ei peaks seetõttu hõlmama ensüüme, mida ei lisata toidule tehnoloogilise funktsiooni täitmiseks, vaid mis on ette nähtud inimestele tarbimiseks, näiteks toitumis- või seedimiseesmärgil kasutatavad ensüümid. Toiduensüümidena ei tuleks käsitada selliste toitude nagu juustu ja veini tootmiseks traditsiooniliselt kasutatavaid mikroorganismide kultuure, mis võivad juhuslikult toota ensüüme, kuid mida ei kasutata spetsiaalselt ensüümide tootmiseks. |
Selgitus | |
Esimesel lugemisel Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud muudatusettepanek (muudatusettepanek 3). Tuleks selgelt täpsustada, et käesoleva määruse reguleerimisala ei peaks hõlmama ensüüme, mis on ette nähtud inimestele tarbimiseks, nagu toitumis- või seedimiseesmärgil kasutatavad ensüümid. | |
Muudatusettepanek 2 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Põhjendus 6 | |
Nõukogu ühine seisukoht |
Muudatusettepanek |
(6) Toiduensüüme tuleks lubada ja kasutada vaid juhul, kui nad vastavad käesolevas määruses ettenähtud kriteeriumidele. Toiduensüümid peavad olema kasutamisel ohutud, nende kasutamiseks peab olema tehnoloogiline vajadus ja nende kasutamine ei tohi tarbijat eksitada. Tarbija eksitamine hõlmab kasutatud koostisosade laadi, värskuse ja kvaliteediga, toote või tootmisprotsessi looduslikkuse või toote toiteväärtusega seotud küsimusi, kuid ei piirdu nendega. Toiduensüümide kasutamise lubamisel tuleks arvestada muid asjakohaseid tegureid, sh ühiskondlikke, majanduslikke, traditsioonidega seonduvaid, eetilisi ja keskkonnategureid ning kontrolli teostatavust. |
(6) Toiduensüüme tuleks lubada ja kasutada vaid juhul, kui nad vastavad käesolevas määruses ettenähtud kriteeriumidele. Toiduensüümid peavad olema kasutamisel ohutud, nende kasutamiseks peab olema tehnoloogiline vajadus ja nende kasutamine ei tohi tarbijat eksitada ning nende kasutamine peaks tarbijale kasu tooma. Tarbija eksitamine hõlmab kasutatud koostisosade laadi, värskuse ja kvaliteediga, toote või tootmisprotsessi looduslikkuse või toote toiteväärtusega seotud küsimusi, kuid ei piirdu nendega. Toiduensüümide kasutamise lubamisel tuleks arvestada muid asjakohaseid tegureid, sh ühiskondlikke, majanduslikke, traditsioonidega seonduvaid, eetilisi ja keskkonnategureid, kontrolli teostatavust ning vajadusel ettevaatusprintsiipi. |
Selgitus | |
Põhineb esimesel lugemisel Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud muudatusettepanekutel (muudatusettepanekud 4 ja 6). Euroopa Parlamendi seisukoht on, et ettevaatusprintsiibil peaks olema toiduensüümide hindamisel keskne koht. Nagu on sätestatud praegustes õigusaktides lisaainete kohta, peab tarbija kasu olema keskne nõue toiduensüümide lubade väljastamise protsessis. | |
Muudatusettepanek 3 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Põhjendus 9 | |
Nõukogu ühine seisukoht |
Muudatusettepanek |
(9) Ühtlustamise tagamiseks tuleks hinnata toiduensüümidega seotud riske ja kanda need ühenduse loetelusse vastavalt menetlusele, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruses (EÜ) nr …/… (millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus). |
(9) Ühtlustamise tagamiseks tuleks hinnata toiduensüümidega seotud riske ja kanda need ühenduse loetelusse vastavalt ettevaatusprintsiibile ning menetlusele, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruses (EÜ) nr …/… (millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus). |
Selgitus | |
Esimesel lugemisel Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud muudatusettepanek (muudatusettepanek 6). Ettevaatusprintsiip peaks olema toiduensüümidega seotud ohtude hindamisel kesksel kohal. | |
Muudatusettepanek 4 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Põhjendus 11 | |
Nõukogu ühine seisukoht |
Muudatusettepanek |
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) reguleerimisalasse kuuluva toiduensüümi suhtes tuleks seoses geneetilise muundamise ohutuse hindamisega kohaldada selle määruse kohast lubade andmise korda, samas kui lõplik luba toiduensüümi kasutamiseks tuleks anda käesoleva määruse alusel. |
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) reguleerimisalasse kuuluvale toiduensüümile tuleks väljastada luba nii vastavalt nimetatud määrusele kui käesoleva määruse alusel. |
Selgitus | |
Esitatakse osaliselt uuesti esimese lugemise muudatusettepanek 7. Mis tahes geneetiliselt muundatud toode, mida kasutatakse käesoleva toiduensüüme käsitleva määruse alusel ELis juba heaks kiidetud toiduensüümi tootmiseks, peab saama heakskiidu ka määruse 1829/2003 alusel. See muudatusettepanek viib toiduensüüme käsitleva määruse kooskõlla teiste selle paketi ettepanekutega. | |
Muudatusettepanek 5 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Põhjendus 14 | |
Nõukogu ühine seisukoht |
Muudatusettepanek |
(14) Kõigi taotlejate jaoks õiglaste ja võrdsete tingimuste tagamiseks peaks ühenduse loetelu koostamine toimuma ühe etapina. Kõnealune loetelu tuleks koostada pärast kõigi selliste toiduensüümidega seotud riskihindamise lõpuleviimist, mille kohta on esialgse kaheaastase perioodi jooksul esitatud piisavalt teavet. |
(14) Kõigi taotlejate jaoks õiglaste ja võrdsete tingimuste tagamiseks peaks ühenduse loetelu koostamine toimuma ühe etapina. Kõnealune loetelu tuleks koostada pärast kõigi selliste toiduensüümidega seotud riskihindamise lõpuleviimist, mille kohta on esialgse kaheaastase perioodi jooksul esitatud piisavalt teavet. Toiduohutusameti konkreetsete toiduensüümide riskihindamised tuleks avaldada siiski niipea, kui need on lõpule viidud. |
Selgitus | |
Esimesel lugemisel Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud muudatusettepanek (muudatusettepanek 8). Tuleks selgitada, et üheetapiline lähenemine ei tähenda viivitamist konkreetsete toiduensüümide riskihindamise tulemuste avaldamisega. | |
Muudatusettepanek 6 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b b (uus) | |
Nõukogu ühine seisukoht |
Muudatusettepanek |
|
b b) „quantum satis” – s.t, et piirnormi ei ole kindlaks määratud. Ensüüme kasutatakse siiski heade tootmistavade kohaselt ja ainult ettenähtud eesmärgi saavutamiseks vajalikul doositasemel ning eeldusel, et tarbijat ei viida eksitusse. |
Selgitus | |
Põhineb esimesel lugemisel Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud muudatusettepanekul (muudatusettepanek 14). Quantum satis: komisjoni ettepaneku artikli 12 lõike 1 punktis f osutatud quantum satise mõiste tuleks lisada käesolevasse artiklisse koos muude mõistetega. | |
Muudatusettepanek 7 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 6 – punkt a | |
Nõukogu ühine seisukoht |
Muudatusettepanek |
a) olemasolevate teaduslike tõendite kohaselt ei põhjusta see kavandatud kasutustasemel ohtu tarbijate tervisele ja |
a) olemasolevate teaduslike tõendite ja ettevaatusprintsiibi kohaselt ei põhjusta see kavandatud kasutustasemel ohtu tarbijate tervisele ja |
|
|
|
|
Selgitus | |
Esitatakse osaliselt uuesti esimesel lugemisel Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud muudatusettepanek (muudatusettepanek 16). Euroopa Parlament on seisukohal, et ettevaatusprintsiibil peaks olema hindamisel keskne koht ning seetõttu tuleks see artiklisse lisada. | |
Muudatusettepanek 8 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 6 – punkt c | |
Nõukogu ühine seisukoht |
Muudatusettepanek |
c) selle kasutamine ei eksita tarbijaid. |
c) selle kasutamine ei eksita tarbijaid. Tarbija eksitamine hõlmab kasutatud koostisosade laadi, värskuse ja kvaliteediga, toote või tootmisprotsessi looduslikkuse või toote toiteväärtusega seotud küsimusi, kuid ei piirdu nendega. |
Selgitus | |
Põhineb esimesel lugemisel vastu võetud muudatusettepanekul 16. Tuleks selgitada ja tuua esile mõiste „tarbija eksitamine” tähendus. | |
Muudatusettepanek 9 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 6 – punkt c a (uus) | |
Nõukogu ühine seisukoht |
Muudatusettepanek |
|
c a) selle kasutamine on tarbijale selgelt kasulik. |
Selgitus | |
Esimesel lugemisel Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud muudatusettepanek (muudatusettepanek 16). Nagu on sätestatud praegustes õigusaktides lisaainete kohta, peab tarbija kasu olema keskne nõue toiduensüümide lubade väljastamise protsessis. | |
Muudatusettepanek 10 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 7 – lõige 2 – punktid c ja d | |
Nõukogu ühine seisukoht |
Muudatusettepanek |
c) vajaduse korral toidud, millesse võib seda toiduensüümi lisada; |
c) toidud, millesse võib seda toiduensüümi lisada; |
d) vajaduse korral toiduensüümi kasutustingimused; kui see on asjakohane, ei kehtestata toiduensüümi jaoks arvulisi piirnorme. Sel juhul kasutatakse toiduensüümi vastavalt quantum satis põhimõttele; |
d) toiduensüümi kasutustingimused; kui see on asjakohane, ei kehtestata toiduensüümi jaoks arvulisi piirnorme. Sel juhul kasutatakse toiduensüümi vastavalt quantum satis põhimõttele; |
Selgitus | |
See muudatusettepanek põhineb esimesel lugemisel vastu võetud muudatusettepanekul (muudatusettepanek 19). Euroopa Parlamendi seisukoht on, et toiduensüümile loa andmine peaks kasutamistingimuste ja märgistamisnõuete osas olema konkreetsem. | |
Muudatusettepanek 11 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 7 – lõige 2 – punkt f | |
Nõukogu ühine seisukoht |
Muudatusettepanek |
f) vajaduse korral selle toidu märgistamise erinõuded, milles on asjaomast toiduensüümi kasutatud, et tagada lõpptarbija teavitamine toidu füüsilistest omadustest või toidu spetsiifilisest töötlemisviisist. |
f) selle toidu märgistamise erinõuded, milles on asjaomast toiduensüümi kasutatud, et tagada lõpptarbija teavitamine toidu füüsilistest omadustest või toidu spetsiifilisest töötlemisviisist. |
Selgitus | |
Esimesel lugemisel Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud muudatusettepanek. Toiduensüümide kasutuslubade andmisel tuleks täpsustada kõiki kasutustingimusi ja märgistamise nõudeid. Seetõttu tuleb käesolev lõige selgemaks muuta. | |
Muudatusettepanek 12 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 8 | |
Nõukogu ühine seisukoht |
Muudatusettepanek |
Määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisalasse kuuluva toiduensüümi võib kanda ühenduse loetelusse kooskõlas käesoleva määrusega üksnes juhul, kui sellele on antud luba vastavalt määrusele (EÜ) nr 1829/2003. |
Määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisalasse kuuluva toiduensüümi, mis pole veel kantud ühenduse loetelusse, võib kanda sellesse loetelusse vastavalt käesolevale määrusele alles siis, kui talle kehtib luba määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt. |
Selgitus | |
Esitatakse uuesti esimese lugemise muudatusettepanek 34. Mis tahes geneetiliselt muundatud toode, mida kasutatakse käesoleva toiduensüüme käsitleva määruse alusel ELis juba heaks kiidetud toiduensüümi tootmiseks, peab saama heakskiidu ka määruse 1829/2003 alusel. See muudatusettepanek viib toiduensüüme käsitleva määruse kooskõlla teiste selle paketi ettepanekutega. | |
Muudatusettepanek 13 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 10 – lõige 1 | |
Nõukogu ühine seisukoht |
Muudatusettepanek |
1. Toiduensüümid ja toiduensüümi preparaadid, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale ja mida müüakse kas eraldi või omavahel ja/või muude direktiivi 2000/13/EÜ artikli 6 lõikes 4 määratletud toidu koostisosadega segatuna, võib turustada üksnes käesoleva määruse artiklis 11 ettenähtud märgistusega, mis peab olema selgesti nähtav, loetav ja kulumiskindel. Artiklis 11 sätestatud märgistusel esitatud teave peab olema ostjatele hõlpsasti arusaadavas keeles. |
1. Toiduensüüme ja toiduensüümi preparaate, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale ja mida müüakse kas eraldi või omavahel segatuna, võib turustada üksnes käesoleva määruse artiklis 11 ettenähtud märgistusega, mis peab olema selgesti nähtav, loetav ja kulumiskindel. Artiklis 11 sätestatud märgistusel esitatud teave peab olema ostjatele hõlpsasti arusaadavas keeles. |
Selgitus | |
Selleks, et kõrvaldada segadus ensüümide või ensüümipreparaatide ning koostisosade vahel, millele on lisatud ensüüme või ensüümipreparaate, tuleks viimati nimetatud kategooriat käsitleda eraldi. Seetõttu tuleks uuesti esitada Euroopa Parlamendi esimese lugemise tekst. | |
Muudatusettepanek 14 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 11 – lõige 1 – punkt a | |
Nõukogu ühine seisukoht |
Muudatusettepanek |
a) käesolevas määruses iga toiduensüümi kohta sätestatud nimi või müüginimetus, mis sisaldab iga toiduensüümi nime või nime puudumisel iga toiduensüümi kirjeldust, mis on piisavalt täpne, et eristada seda toodetest, millega seda segi võib ajada. |
a) käesolevas määruses iga toiduensüümi kohta sätestatud nimetus või sellise nimetuse puudumisel Rahvusvahelise Biokeemia ja Molekulaarbioloogia Liidu (IUBMB) nomenklatuuris sätestatud üldtunnustatud nimetus; |
Selgitus | |
Muudatusettepanek on kompromiss ühise seisukoha ja Euroopa Parlamendi esimese lugemise muudatusettepaneku 21 vahel. Sõnastus „müüginimetus, mis sisaldab iga toiduensüümi nime“ jääb ebaselgeks ja tuleks asendada IUBMB poolt sätestatud ensüüminimetustega, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud ja mida tuleks seetõttu kasutada, kuni positiivset loetelu ei ole avaldatud. (Fraasi „piisavalt täpne kirjeldus” väljajätmine on kooskõlas toidu lisaaineid käsitleva määruse ettepanekuga.) | |
Muudatusettepanek 15 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 12 – lõige 1 – punkt a | |
Nõukogu ühine seisukoht |
Muudatusettepanek |
a) käesolevas määruses iga toiduensüümi kohta sätestatud nimi või müüginimetus, mis sisaldab iga toiduensüümi nime või nime puudumisel iga toiduensüümi kirjeldust, mis on piisavalt täpne, et eristada seda toodetest, millega seda segi võib ajada. |
a) käesolevas määruses iga toiduensüümi kohta sätestatud nimetus või sellise nimetuse puudumisel Rahvusvahelise Biokeemia ja Molekulaarbioloogia Liidu (IUBMB) nomenklatuuris sätestatud üldtunnustatud nimetus. |
Selgitus | |
Vt muudatusettepanek 20. | |
Muudatusettepanek 16 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 12 – lõige 1 – punkt b a (uus) | |
Nõukogu ühine seisukoht |
Muudatusettepanek |
|
b a) vajadusel viide selle kohta, et toiduensüüme sisaldav toode sisaldab geneetiliselt muundatud organisme või toodeti nendest, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta1 ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1830/2003 (milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust)2 nõuetele. |
|
1 ELT L 268, 18.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 298/2008 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 64.) 2 ELT L 268, 18.10.2003, lk 24. |
Selgitus | |
See muudatusettepanek põhineb esimesel lugemisel vastu võetud muudatusettepanekul (muudatusettepanek 37). Nõukogu seisukoht geneetilise muundamisega seotud märgistamise osas ei ole rahuldav. Euroopa Parlament sooviks näha täpsemat märgistamist sel juhul, kui toiduensüümi sisaldav toode sisaldab geneetiliselt muundatud organisme või toodeti nendest. |
- [1] Vastuvõetud tekstid, 10.7.2007, P6_TA(2007)0322.
SELETUSKIRI
Ettepaneku eesmärk
Praegu ei toimu Euroopa tasandil toiduensüümide ohutuse hindamist ega ole lubade andmise menetlust, välja arvatud lisaainetena käsitatud ensüümide osas. Tootjad on nõudnud ühtlustatud õigusaktide vastu võtmist koos toiduensüümide lubade andmise ühenduse menetlusega, kuna ELi õigusaktide puudumine selles valdkonnas on viinud ebaausate kaubandustavadeni, takistanud majanduskasvu ja viinud omamaiste tootjate nn vastupidise diskrimineerimiseni rangemate eeskirjadega riikides.
Kavandatava määruse eesmärk on ühtlustada õigusaktid, millega kontrollitakse toiduensüümide kasutamist toiduainete töötlemisel ELis, et kaitsta inimeste tervist ning edendada õiglast kaubandust ja konkurentsi.
Raportööri arvamus ühise seisukoha kohta
Tunnen heameelt nõukogu tekstis esitatud põhjenduse 13 üle, milles kiidetakse heaks parlamendi ettepanek anda EFSAle pädevus otsustada kiirkorras lubade väljastamise üle praegu turul olevate toiduensüümide osas, kuna paljusid ensüüme on juba hinnatud usaldusväärseid riiklikke loa andmise menetlusi omavates liikmesriikides, eelkõige Taanis, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis. Tervitan ka nõukogu poolt sisse viidud märgistamist käsitlevaid lihtsustatud sätteid, mida kohaldatakse horisontaalselt toidu kvaliteedi parandamist käsitlevate määruste paketis toidu lisaainete, lõhna- ja maitseainete ning ensüümide kohta.
Parlament võttis siiski esimese lugemise käigus vastu mitmed olulised muudatusettepanekud komisjoni poolt esitatud määruse eelnõu kohta, mida parlament sooviks tekstis säilitada. Tõin uuesti sisse parlamendi seisukoha, et ettevaatusprintsiibil peaks olema igasugusel riskihindamisel keskne koht ning seetõttu tuleb seda käesolevas ettepanekus rõhutada. Esimesel lugemisel tugevdas parlament samuti tarbijakaitset käsitlevaid sätteid, tagamaks, et toiduensüüm ei eksitaks tarbijaid toote laadi, kvaliteedi ja aine osas ning see mõiste tuuakse uuesti sisse.
Toiduensüümid ei ole ja ei saa olla geneetiliselt muundatud mikroorganismid. On siiski tõenäoline, et üha rohkem toiduensüüme võivad tulevikus olla GMOde abil saadud. Tuleb rõhutada kõnealust eristamist, et vältida vääritimõistmist või tarbetut muret, tagades samas siiski tarbijale läbipaistvuse. Olen seepärast esitanud uuesti mõned esimesel lugemisel esitatud olulised muudatusettepanekud.
Loodan, et käesolev ettepanek võetakse viivitamatult vastu, et oleks võimalik kehtestada ühtlustatud eeskirjad ning tagada toidu ohutuse kõrge tase.
MENETLUS
Pealkiri |
Toiduensüümid |
|||||||
Viited |
16676/1/2007 – C6-0140/2008 – 2006/0144(COD) |
|||||||
EP 1. lugemise kuupäev – P-number |
10.7.2007 T6-0322/2007 |
|||||||
Komisjoni ettepanek |
KOM(2006)0425 - C6-0257/2006 |
|||||||
Komisjoni muudetud ettepanek |
||||||||
Ühise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev |
13.3.2008 |
|||||||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ENVI 13.3.2008 |
|||||||
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Avril Doyle 14.9.2006 |
|
|
|||||
Vastuvõtmise kuupäev |
6.5.2008 |
|
|
|
||||
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
51 0 1 |
||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Georgs Andrejevs, Pilar Ayuso, Johannes Blokland, John Bowis, Frieda Brepoels, Hiltrud Breyer, Dorette Corbey, Magor Imre Csibi, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Jill Evans, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Jens Holm, Caroline Jackson, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Aldis Kušķis, Marie-Noëlle Lienemann, Jules Maaten, Linda McAvan, Riitta Myller, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Dagmar Roth-Behrendt, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Kathy Sinnott, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Thomas Ulmer, Åsa Westlund, Anders Wijkman, Glenis Willmott |
|||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Anne Laperrouze, Kartika Tamara Liotard, Miroslav Mikolášik, Alojz Peterle, Lambert van Nistelrooij |
|||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Armando França, Raül Romeva i Rueda |
|||||||