RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks

    23.5.2008 - (KOM(2007)0602 – C6‑0454/2007 – 2007/0223(CNS)) - *

    Kalanduskomisjon
    Raportöör: Marie-Hélène Aubert

    Menetlus : 2007/0223(CNS)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    A6-0193/2008

    EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

    ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks

    (KOM(2007)0602 – C6‑0454/2007 – 2007/0223(CNS))

    (Nõuandemenetlus)

    Euroopa Parlament,

    –   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0602);

    –   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0454/2007);

    –   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

    –   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A6‑0193/2008),

    1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

    2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

    3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

    4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

    5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

    Muudatusettepanek 1

    Põhjendus 2 a (uus)

     

    (2 a) Maailma Kaubandusorganisatsiooni mittediskrimineerimist ja riiklikku kohtlemist käsitlevate eeskirjadega kooskõla tagamiseks ei tohiks miski käesolevas määruses tuua kaasa diskrimineerimist seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastaste meetmetega.

    Selgitus

    Et ei tekiks vastuolu WTO kohustustega, tuleks artiklis 1 nimetada ka neid kohustusi.

    Muudatusettepanek  2

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 3 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (3 a) Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad, mida kirjeldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 299 ja Lissaboni lepingu artiklis 349, nõuavad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses erilist tähelepanu, mis on tingitud nende ökosüsteemide erakordsest haprusest.

    Muudatusettepanek  3

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Põhjendus 5

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    (5) Vastavalt Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 2001. aastal vastu võetud rahvusvahelisele tegevuskavale ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks tähistatakse väljendiga IUU (illegal, unreported or unregulated) fishing ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, kusjuures

    (5) Vastavalt Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 2001. aastal vastu võetud rahvusvahelisele tegevuskavale ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks tähistatakse väljendiga IUU (illegal, unreported or unregulated) fishing ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki.

    1. ebaseaduslik kalapüük tähistab püüki,

     

    – mida kodu- või välismaised laevad teostavad riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ilma selle riigi loata või riigi seadusi ja määrusi eirates,

     

    – mida teostavad laevad, mis sõidavad selliste riikide lipu all, kes on asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni liikmed, aga eiravad oma tegevuses selle organisatsiooni vastuvõetud ja asjaomastele riikidele kohustuslikke kaitse- ja majandamismeetmeid või kehtiva rahvusvahelise õiguse asjakohaseid sätteid, või

     

    – mis on vastuolus riigi seaduste või rahvusvaheliste kohustustega, sh koostööd tegevate riikide poolt asjakohaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide ees võetud kohustustega;

     

    2. teatamata kalapüük tähistab püüki,

     

    – millest ei ole asjakohasele riiklikule asutusele teatatud või mille kohta on esitatud valeandmeid, eirates riiklikke õigusnorme, või

     

    – mida teostati asjakohase piirkondliku kalandusorganisatsiooni pädevusse kuuluvas piirkonnas, kuid millest ei ole teatatud või mille kohta on esitatud valeandmeid, eirates selle organisatsiooni püügist teatamise korda;

     

    3. reguleerimata kalapüük tähistab püüki,

     

    – mida teostavad asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni pädevusalas kalalaevad, mis ei kuulu ühegi riigi alluvusse või mille lipuriik ei ole selle organisatsiooni liige, või kalastusüksused viisil, mis ei ole kooskõlas selle organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmetega või eirab neid, või

     

    – mida teostatakse piirkondades või kalavarude suhtes, mille puhul ei kehti kaitse- ja majandamismeetmed, ning viisil, mis ei ole kooskõlas riigi kohustustega mere elusressursside kaitse valdkonnas, nagu need on sätestatud rahvusvahelises õiguses.

     

    Selgitus

    Kõnealune tekst kuulub mõisteid käsitlevasse artiklisse.

    Muudatusettepanek 4

    Põhjendus 13

    (13) Keelata tuleb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi saaduste import ühendusse; selleks et muuta see keeld toimivaks ja tagada, et kõik imporditud tooted on püütud kooskõlas rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmetega ning vajaduse korral ka teiste asjakohaste eeskirjadega, mida kohaldatakse asjaomaste laevade suhtes, luuakse sertifitseerimissüsteem, mida kohaldatakse kõigi ühendusse imporditavate kalatoodete suhtes.

    (13) Keelata tuleb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi saaduste import ühendusse; selleks, et muuta see keeld toimivaks, tagada jälgitavus ja tagada, et kõik imporditud tooted on püütud kooskõlas rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmetega ning vajaduse korral ka teiste asjakohaste eeskirjadega, mida kohaldatakse asjaomaste laevade suhtes, luuakse sertifitseerimissüsteem, mida kohaldatakse kõigi ühendusse imporditavate kalatoodete suhtes.

    Selgitus

    Seda konkreetset eesmärki tuleks nimetada.

    Muudatusettepanek 5

    Põhjendus 14

    (14) Ühendus võtab arvesse arengumaade suutlikkuspiiranguid sertifitseerimissüsteemi rakendamisel.

    (14) Ühendus võtab arvesse arengumaade kõiki suutlikkuspiiranguid sertifitseerimissüsteemi rakendamisel ning aitab neil vältida võimalikke mittetariifseid kaubandustõkkeid.

    Selgitus

    Sertifitseerimissüsteemi täieliku toimimise tagamiseks ei piisa ainult suutlikkuspiirangute arvesse võtmisest.

    Muudatusettepanek 6

    Põhjendus 14 a (uus)

     

    (14 a) Võiks pakkuda abi, muu hulgas rahalist ja tehnilist abi ning koolitusprogramme.

    Muudatusettepanek 7

    Põhjendus 34

    (34) Kuna liikmesriikide, komisjoni ja kolmandate riikide koostöö on väga oluline tegur, mis aitab tagada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi nõuetekohast uurimist ja käesolevas määruses kehtestatud meetmete rakendamist, tuleb luua selle koostöö parandamiseks vastastikuse abistamise süsteem.

    (34) Kuna liikmesriikide, komisjoni ja kolmandate riikide vaheline koostöö, koordineerimine ja heade tavade vahetamine on väga oluline tegur, mis aitab tagada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi nõuetekohast uurimist ja käesolevas määruses kehtestatud meetmete rakendamist, tuleb luua selle koostöö parandamiseks vastastikuse abistamise süsteem.

    Selgitus

    Koordineerimine ja heade tavade vahetamine on samuti vajalikud.

    Muudatusettepanek 8

    Põhjendus 37

    (37) Käesolevas määruses käsitletakse ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki kui kohaldatavate seaduste, eeskirjade ja määruste eriti ränka rikkumist, sest see kahjustab eiratud eeskirjades sätestatud eesmärkide saavutamist ja seab ohtu asjaomaste kalavarude säästva arengu ja merekeskkonna säilimise. Arvestades käesoleva määruse piiratud reguleerimisala, peab selle rakendamine tuginema nõukogu määrusele nr 2847/93, millega kehtestatakse kalastustegevuse kontrolli- ja seire põhiraamistik ühise kalanduspoliitika raames, ja seda täiendama. Käesoleva määrusega tugevdatakse määruse nr 2847/93 eeskirju seoses kolmandate riikide laevade sadamakontrollidega (artikli 28 punktid e, f ja g), mis nüüd tühistatakse ja asendatakse käesoleva määruse II peatükis kehtestatud sadamakontrolli korraga. Lisaks nähakse määruse X peatükis ette sanktsioonide süsteem, mida kohaldatakse konkreetselt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi suhtes. Määruse nr 2847/93 sanktsioone käsitlevaid sätteid (artikkel 31) kohaldatakse seega endiselt muude ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumiste suhtes peale käesolevas määruses käsitletute.

    (37) Käesolevas määruses käsitletakse ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki kui kohaldatavate seaduste, eeskirjade ja määruste eriti ränka rikkumist, sest see kahjustab eiratud eeskirjades sätestatud eesmärkide saavutamist ja seab ohtu seaduslikult tegutsevad kalandusettevõtjad, sektori ja asjaomaste kalavarude säästva arengu ja merekeskkonna säilimise. Arvestades käesoleva määruse piiratud reguleerimisala, peab selle rakendamine tuginema nõukogu määrusele nr 2847/93, millega kehtestatakse kalastustegevuse kontrolli- ja seire põhiraamistik ühise kalanduspoliitika raames, ja seda täiendama. Käesoleva määrusega tugevdatakse määruse nr 2847/93 eeskirju seoses kolmandate riikide laevade sadamakontrollidega (artikli 28 punktid e, f ja g), mis nüüd tühistatakse ja asendatakse käesoleva määruse II peatükis kehtestatud sadamakontrolli korraga. Lisaks nähakse määruse X peatükis ette sanktsioonide süsteem, mida kohaldatakse konkreetselt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi suhtes. Määruse nr 2847/93 sanktsioone käsitlevaid sätteid (artikkel 31) kohaldatakse seega endiselt muude ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumiste suhtes peale käesolevas määruses käsitletute.

    Selgitus

    Ohu olemust on vaja täpsustada.

    Muudatusettepanek 9

    Artikkel 1 – lõige 2

    2. Selleks võtavad kõik liikmesriigid vastavalt ühenduse eeskirjadele vastu asjakohased meetmed, et kindlustada süsteemi tõhus toimimine. Kõik liikmesriigid annavad oma pädevate ametiasutuste käsutusse piisavalt vahendeid, et võimaldada neil täita oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele.

    2. Selleks võtavad kõik liikmesriigid vastavalt ühenduse eeskirjadele ning mitmepoolsetele ja kahepoolsetele rahvusvahelistele kohustustele vastu asjakohased meetmed, et kindlustada süsteemi tõhus toimimine. Kõik liikmesriigid annavad oma pädevate ametiasutuste käsutusse piisavalt vahendeid, et võimaldada neil täita oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele.

    Selgitus

    Et ei tekiks vastuolu mitmepoolsete ja kahepoolsete kohustustega, tuleks artiklis 1 nimetada ka neid.

    Muudatusettepanek  10

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 2 – punkt -a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    -a) IUU fishing – ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük, kusjuures

     

    1. ebaseaduslik kalapüük tähistab püüki,

     

    – mida kodu- või välismaised laevad teostavad riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ilma selle riigi loata või riigi seadusi ja määrusi eirates,

     

    – mida teostavad laevad, mis sõidavad selliste riikide lipu all, kes on asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni liikmed, aga eiravad oma tegevuses selle organisatsiooni vastuvõetud ja asjaomastele riikidele kohustuslikke kaitse- ja majandamismeetmeid või kehtiva rahvusvahelise õiguse asjakohaseid sätteid, või

     

    – mis on vastuolus riigi seaduste või rahvusvaheliste kohustustega, sh koostööd tegevate riikide poolt asjakohaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide ees võetud kohustustega;

     

    2. teatamata kalapüük tähistab püüki,

     

    – millest ei ole asjakohasele riiklikule asutusele teatatud või mille kohta on esitatud valeandmeid, eirates riiklikke õigusnorme, või

     

    – mida teostati asjakohase piirkondliku kalandusorganisatsiooni pädevusse kuuluvas piirkonnas, kuid millest ei ole teatatud või mille kohta on esitatud valeandmeid, eirates selle organisatsiooni püügist teatamise korda;

     

    3. reguleerimata kalapüük tähistab püüki,

     

    – mida teostavad asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni pädevusalas kalalaevad, mis ei kuulu ühegi riigi alluvusse või mille lipuriik ei ole selle organisatsiooni liige, või kalastusüksused viisil, mis ei ole kooskõlas selle organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmetega või eirab neid, või

     

    – mida teostatakse piirkondades või kalavarude suhtes, mille puhul ei kehti kaitse- ja majandamismeetmed, ning viisil, mis ei ole kooskõlas riigi kohustustega mere elusressursside kaitse valdkonnas, nagu need on sätestatud rahvusvahelises õiguses.

    Selgitus

    Väljendi „IUU fishing” määratlus peaks olema esitatud mõisteid käsitlevas artiklis, mitte põhjenduses.

    Muudatusettepanek  11

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 2 – punkt a

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    a) kalalaev – mis tahes laev, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kalavarude ärieesmärgil kasutamiseks, kaasa arvatud abilaevad, transpordilaevad, kalatöötlemislaevad ja ümberlaadimislaevad;

    a) kalalaev – mis tahes laev, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kalavarude ärieesmärgil kasutamiseks, pardal teostatavaks külmutamiseks, sügavkülmutamiseks või töötlemiseks või transpordiks, kaasa arvatud abilaevad, transpordilaevad, kalatöötlemislaevad ja ümberlaadimislaevad;

    Selgitus

    Kui eesmärk on vältida ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi saaduste jõudmist ELi, tuleb selgitada, et määrus hõlmab mis tahes liiki laevu, mis suudavad nimetatud saadusi transportida, olenemata sellest, mis kujul või mis koguses need saadused ühenduse sadamatesse jõuavad.

    Muudatusettepanek  12

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 2 – punkt h

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    h) piirkondlik kalandusorganisatsioon – allpiirkondlik või piirkondlik organisatsioon või kokkulepe, millel on rahvusvahelisest õigusest tulenev pädevus kehtestada kaitse- ja majandamismeetmeid piirialade kalavarudele või siirdekaladele, kes elavad avameres ja kuuluvad organisatsiooni vastutusalasse selle aluskonventsiooni või -lepingu alusel;

    h) piirkondlik kalandusorganisatsioon – allpiirkondlik või piirkondlik organisatsioon või struktuur, millel on rahvusvahelisest õigusest tulenev pädevus kehtestada kaitse- ja majandamismeetmeid kalavarudele, kes elavad avameres ja kuuluvad organisatsiooni vastutusalasse selle aluskonventsiooni või -lepingu alusel;

    Selgitus

    Kõik piirkondlikud kalandusorganisatsioonid ei piirdu piirialade kalavarude või siirdekaladega, mistõttu peaks määratlus siin üldisem olema.

    Muudatusettepanek  13

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – esimene lõik – esimene osa – punkt j

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    j) püüdnud või lossinud alamõõdulisi kalu, või

    j) lossinud alamõõdulisi kalu, või

    Selgitus

    Alamõõduliste kalade püüdmine ei ole ebaseaduslik, seega ei peaks seda siin mainima.

    Muudatusettepanek  14

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 3 – esimene lõik – teine osa – punkt a

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    a) teostanud piirkondliku kalandusorganisatsiooni pädevusalas kalapüüki viisil, mis ei sobi kokku või on vastuolus selle kaitse- ja majandamiseeskirjadega, ning sõidab organisatsiooni mitte kuuluva riigi lipu all, või

    a) teostanud piirkondliku kalandusorganisatsiooni pädevusalas kalapüüki viisil, mis ei sobi kokku või on vastuolus selle kaitse- ja majandamiseeskirjadega, või sõidab organisatsiooni mitte kuuluva riigi lipu all, või

    Selgitus

    Kalalaevu, mis sõidavad selliste riikide lipu all, mis ei kuulu piirkondlikku kalandusorganisatsiooni, tuleks lugeda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenuks, kuna määratluse kohaselt teostavad nad reguleerimata kalapüüki.

    Muudatusettepanek  15

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1 a. Keelatakse sissesõit liikmesriikide sadamatesse, sadamateenuste osutamine ning lossimine, ümberlaadimine ja pardal töötlemine nendes sadamates kolmandate riikide kalalaevadele, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja artiklite 26 ja 29 kohaselt.

    Selgitus

    Olenemata lõikest 2, ei ole ülemäärane selgitada, et sissesõit liikmesriikide sadamatesse keelatakse kalalaevadele, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

    Muudatusettepanek  16

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 4 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Välja arvatud vääramatu jõu juhtumid, keelatakse sissesõit liikmesriikide sadamatesse, sadamateenuste osutamine ning lossimine, ümberlaadimine ja pardal töötlemine kolmandate riikide kalalaevadele, kui need ei vasta käesolevas peatükis esitatud nõuetele ja muudele käesoleva määruse asjakohastele sätetele.

    2. Keelatakse sissesõit liikmesriikide sadamatesse, sadamateenuste osutamine ning lossimine, ümberlaadimine ja pardal töötlemine nendes sadamates nendele kolmandate riikide kalalaevadele, millele ei ole osutatud lõikes 1 a, kui need ei vasta käesolevas peatükis esitatud nõuetele ja muudele käesoleva määruse asjakohastele sätetele.

    Selgitus

    Muudatusettepaneku eesmärk on tagada kooskõla uue lõikega 1 a ja hõlmata keeluga kalalaevad, mis ei ole kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade hulka ega järgi käesoleva määruse sätteid.

    Muudatusettepanek  17

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    2 a. Vääramatu jõu või merehäda korral võivad lõigetes 1 a ja 2 osutatud kalalaevad liikmesriikide sadamatesse sisse sõita, et kasutada sadamateenuseid ja meetmeid, mis on rangelt vajalikud hädaolukorraga tegelemiseks.

    Selgitus

    See uus lõige on vajalik, et võtta arvesse lõikeid 1 a ja 2. Tuleb näha ette sätted vääramatu jõu või tõelise merehäda puhuks, kuid samuti on vaja võimalikult suurel määral tagada, et sellised tingimused ei võimaldaks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi saaduste lossimist või ümberlaadimist.

    Muudatusettepanek  18

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 4 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3. Ümberlaadimised kolmandate riikide kalalaevade vahel või selliste laevade ja liikmesriigi lipu all sõitvate laevade vahel keelatakse ühenduse vetes ja teostatakse ainult sadamas kooskõlas selle peatüki sätetega.

    3. Ümberlaadimised ühenduse vetes kolmandate riikide kalalaevade vahel või kolmandate riikide kalalaevade ja liikmesriigi lipu all sõitvate laevade vahel keelatakse, välja arvatud selleks ettenähtud sadamates, kooskõlas selle peatüki sätetega.

    Selgitus

    Muudatusettepaneku eesmärk on muuta tekst selgemaks. Tuleks märkida, et kaugsõidulaevastiku piirkondlik nõuandekomisjon nõuab merel toimuva ümberlaadimise keelustamist.

    Muudatusettepanek  19

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 4 – lõige 4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    4. Liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel ei lubata laadida merel kolmandate riikide kalalaevadelt lasti väljaspool ühenduse vesi.

    4. Ümberlaadimised merel väljaspool ühenduse vesi liikmesriigi lipu all sõitvate laevade vahel või liikmesriigi lipu all sõitvate laevade ja kolmandate riikide kalalaevade vahel on keelatud.

    Selgitus

    Muudatusettepaneku eesmärk on muuta tekst selgemaks. Tuleks märkida, et kaugsõidulaevastiku piirkondlik nõuandekomisjon nõuab merel toimuva ümberlaadimise keelustamist.

    Muudatusettepanek  20

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 5 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Liikmesriigid määravad lossimispaiga või rannikuäärse paiga (määratud sadamad), kus on lubatud lossida ja ümber laadida lõikes 2 osutatud kalu.

    1. Liikmesriigid määravad lossimissadamad või rannikuäärsed paigad (määratud sadamad), kus on lubatud sadamateenused ja lõikes 2 osutatud kalade lossimine või ümberlaadimine.

    Selgitus

    Muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada sõnastust ja tagada suurem kooskõla lõikega 2, mis hõlmab samuti sadamateenuseid.

    Muudatusettepanek  21

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Kolmandate riikide kalalaevade kaptenid või nende esindajad peavad teatama pädevatele asutustele liikmesriigis, kelle sadamaid või lossimisrajatisi nad kasutada soovivad, vähemalt 72 tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmist järgmise teabe:

    1. Välja arvatud juhul, kui tegemist on vääramatu jõuga, peavad kolmandate riikide kalalaevade kaptenid või nende esindajad teatama pädevatele asutustele liikmesriigis, kelle sadamaid või lossimisrajatisi nad kasutada soovivad, vähemalt 72 tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmist järgmise teabe:

    Selgitus

    Kui osutub vajalikuks kasutada sadamat ilmaolude või mehaanilise rikke tõttu, ei ole alati võimalik järgida nõuet teavitada ametiasutusi 72 tundi ette.

    Muudatusettepanek  22

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 6 – lõige 1 – punkt g a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    g a) maha- või ümberlaaditavad kogused.

    Selgitus

    Kalalaev ei pruugi tingimata kavatseda kogu punktis f viidatud saaki maha või ümber laadida.

    Muudatusettepanek  23

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 6 – lõige 3

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    3. Komisjon võib artiklis 52 ettenähtud korras teha kolmandate riikide teatavat liiki kalalaevadele erandi lõikes 1 ettenähtud kohustusest teatavaks ajaks, mida saab pikendada või kehtestada uue teatamistähtaja, võttes muu hulgas arvesse kaugust püügipiirkondade, lossimiskohtade ja sadamate vahel, mille registrisse või nimekirja laevad on kantud.

    välja jäetud

    Selgitus

    Seda laadi erandid raskendavad kontrollimist, põhjustavad ebakindlust kontrolli teostajate hulgas ja nõrgendavad artikli kohaldamist. Lisaks on üsna ebaselge, miks peaks komisjonil olema selline volitus ning ei esitata ühtegi selgitust selle kohta, millisel juhul ja millistel põhjustel tehakse teatavatele kalalaevadele erand üldisest kohustusest.

    Muudatusettepanek  24

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 7 – lõige 4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    4. Erandina lõigetest 2 ja 3 võib liikmesriik lubada sissesõitu sadamasse ja täielikku või osalist lossimist juhtudel, kui lõikes 1 osutatud teave ei ole täielik või kui selle kontrollimine on pooleli, kuid sel juhul hoitakse asjaomaseid kalu pädevate asutuste kontrolli all laos. Kala vabastatakse müümiseks, ülevõtmiseks või äravedamiseks alles siis, kui on saadud lõikes 1 osutatud kinnitus. Kui kinnitust ei ole saadud 14 päeva jooksul pärast lossimist, võib sadama liikmessriik kala konfiskeerida ja kõrvaldada oma eeskirjade kohaselt.

    4. Erandina lõigetest 2 ja 3 võib liikmesriik lubada sissesõitu sadamasse ja täielikku või osalist lossimist juhtudel, kui lõikes 1 osutatud teave ei ole täielik või kui selle kontrollimine on pooleli, kuid sel juhul hoitakse asjaomaseid sügavkülmutatud kalu pädevate asutuste kontrolli all laos. Kala vabastatakse müümiseks, ülevõtmiseks või äravedamiseks alles siis, kui on saadud lõikes 1 osutatud kinnitus. Kui kinnitust ei ole saadud 14 päeva jooksul pärast lossimist, võib sadama liikmesriik kala konfiskeerida ja kõrvaldada oma eeskirjade kohaselt. Ladustamiskulud kannab ettevõtja.

    Selgitus

    Värsket kala ei ole võimalik nii kaua ladustada.

    Tuleks selgitada, et kogu nõutava teabe mitteesitamise korral kannab sadamariigi teostatavast kontrollist tulenevad kulud ettevõtja, kuna see pakub sadamasse sisse sõita soovivatele kalalaevadele veel ühe stiimuli tagamaks, et nad järgivad teavitamise nõudeid.

    Muudatusettepanek  25

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 7 – lõige 4 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    4 a. Kui lõikes 4 osutatud kala on värske, müüakse see tavapäraste kanalite kaudu. Pädevad asutused säilitavad sellisest müügist saadud laekumiste üle kontrolli kuni lõikes 4 viidatud perioodi lõpuni.

    Selgitus

    Värske kala tuleks teatud arvu päevade möödumisel müüa, et vältida selle riknemist.

    Muudatusettepanek  26

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 9 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Liikmesriigid inspekteerivad oma sadamates igal aastal vähemalt 15 % kolmandate riikide kalalaevade lossimistest, ümberlaadimistest ja pardal töötlemise toimingutest.

    1. Liikmesriigid inspekteerivad oma sadamates igal aastal vähemalt 50% kolmandate riikide kalalaevade lossimistest, ümberlaadimistest ja pardal töötlemise toimingutest.

    Selgitus

    Kuna kõiki liikmesriikides registreeritud kalalaevu tuleb sadamates kontrollida, on ainult 15% kolmandate riikide kalalaevade kontrollimine diskrimineeriv.

    Muudatusettepanek  27

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 9 – lõige 2 – punkt d

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    d) kalalaevad, mis on kantud piirkondlikus kalandusorganisatsioonis vastuvõetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, millest on teavitatud vastavalt artiklile 29.

    d) kalalaevad, mis on kantud piirkondlikus kalandusorganisatsioonis vastuvõetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, millest on teavitatud vastavalt artiklile 29 ning mida ei ole veel kantud artiklis 26 osutatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja.

    Selgitus

    Muudatusettepaneku eesmärk on tagada kooskõla artikli 4 uue lõikega 1 a.

    Muudatusettepanek  28

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 9 – lõige 3 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    3 a. Kõnealune kontroll järgib komisjoni eelnevalt kehtestatud eeskirju ja püstitatud eesmärke ning seda teostatakse ja rakendatakse eri liikmesriikides ühtlaselt. Iga liikmesriik loob komisjoni esitatud nõuete alusel oma andmebaasi, milles registreeritakse kõik liikmesriigi territooriumil teostatud kontrollid. Liikmesriigid võimaldavad komisjonile taotluse korral juurdepääsu oma andmebaasidele.

    Selgitus

    Liikmesriikide teostava kontrolli kord peab olema ühtse ranguse ja kvaliteedi tasemega, et vältida moonutusi või mitmetähenduslikkust asjaomaste kalalaevade kontrollimisel. Selleks peaks komisjon objektiivselt kehtestama kontrollimise kriteeriumid. Lisaks tuleks igas liikmesriigis luua andmebaas ja komisjon peaks kooskõlastama sellist teavet säästva kalapüügi huvides.

    Muudatusettepanek  29

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 10

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Artikkel 10 – Inspektorid

    välja jäetud

    1. Liikmesriigid väljastavad igale inspektorile isikut tõendava dokumendi. Inspektorid kannavad seda dokumenti kaasas ja esitavad selle kalalaeva pardale asudes.

     

    2. Liikmesriigid tagavad, et inspektorid täidavad oma ülesandeid kooskõlas käesolevas jaos sätestatud eeskirjadega.

     

    Selgitus

    Kõnealune artikkel on täiesti tarbetu. See heidab inspektorite töömeetoditele ülearust kahtlust ning annab mõista, nagu võiksid liikmesriigid olla nii hooletud, et ei väljasta oma inspektoritele isegi isikut tõendavaid dokumente, mis on väga ebatõenäoline. Lisaks kuuluvad inspektorid just liikmesriikide, mitte komisjoni pädevusse.

    Muudatusettepanek  30

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Kui inspektoril on põhjust uskuda, et kalalaev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, mis vastab artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele, siis inspektor:

    1. Kui kontrolli käigus kogutud teave annab inspektorile piisavalt põhjust kahtlustada, et kalalaev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, mis vastab artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele, siis inspektor:

    Selgitus

    Algne versioon võimaldab kontrolli läbiviimisel liialt palju subjektiivsust, mis kahjustab õiguslikke tagatisi. Selliste tagatiste puudumisel võivad olla tõsised õiguslikud ja majanduslikud tagajärjed sadamariigile, juhul kui lõpuks selgub, et kalalaev ei pannud toime ühtki rikkumist.

    Muudatusettepanek  31

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 12 – lõige 1 – punkt a

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    a) kannab ta rikkumise kontrollakti;

    a) kannab eeldatava rikkumise kontrollakti;

    Selgitus

    Muudatusettepaneku eesmärk on tagada kooskõla artikli 12 lõike 1 sissejuhatava osa uue sõnastusega.

    Muudatusettepanek  32

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 12 – lõige 1 – punkt a a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    a a) peatab lossimis-, ümberlaadimis- või pardal teostatavad toimingud;

    Selgitus

    Kõnealune punkt on vaja lisada lõikesse 1, et muuta rakendussätted selgemaks. Lossimistoimingud tuleb võimalike tagajärgede ja kulude vältimiseks peatada.

    Muudatusettepanek  33

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 13 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi saaduste import ühendusse on keelatud.

    1. Artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele vastava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi saaduste import ühendusse on keelatud.

    Selgitus

    Muudatusettepaneku eesmärk on täpselt selgitada, mida mõeldakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi all.

    Muudatusettepanek  34

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 13 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Selleks et muuta lõikes 1 kehtestatud keeld toimivaks, lubatakse ühendusse importida ainult kalatooteid, millele on lisatud käesoleva määrusega kooskõlas kinnitatud ja kontrollitud püügisertifikaat.

    (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

    Selgitus

    (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

    Muudatusettepanek  35

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 14 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Püügidokumente ja muid seotud dokumente, mis on kinnitatud kooskõlas piirkondlikus kalandusorganisatsioonis vastuvõetud püügidokumentide menetlusega ja mille komisjon on tunnistanud käesolevas määruses kehtestatud nõuetele vastavaks, käsitatakse püügisertifikaatidena toodete puhul, mis on valmistatud liikidest, mille suhtes püügidokumentide menetlus kehtib, ning nende suhtes kohaldatakse artiklis 17 sätestatud importiva liikmesriigi kontrollinõudeid ja artiklis 18 sätestatud impordist keeldumist.

    (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

    Selgitus

    (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

    Muudatusettepanek  36

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 18 – lõige 4

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    4. Kõigil isikutel on õigus esitada kaebus otsuste kohta, mille pädevad asutused on teinud vastavalt lõigetele 1 või 2 ning mis neid otseselt ja isiklikult puudutavad. Õigust kaebust esitada kasutatakse vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele normidele.

    4. Kõigil füüsilistel või juriidilistel isikutel on õigus esitada kaebus otsuste kohta, mille pädevad asutused on teinud vastavalt lõigetele 1 või 2 ning mis neid otseselt ja isiklikult puudutavad. Õigust kaebust esitada kasutatakse vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele normidele.

    Selgitus

    Lisaks füüsilistele isikutele võivad pädevate asutuste otsused mõjutada ka juriidilisi isikuid.

    Muudatusettepanek  37

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 20

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Artikkel 20 – Reeksport

    välja jäetud

    1. Tooteid, mis on imporditud käesoleva peatüki sätete kohaselt püügisertifikaadiga varustatult, lubatakse reeksportida tingimusel, et reeksportiva liikmesriigi pädev asutus kinnitab reeksportija taotlusel reekspordisertifikaadi.

     

    2. Reekspordisertifikaadid sisaldavad kogu 2. lisas esitatud vormis nõutavat teavet ja neile tuleb lisada toodete importimisel vastuvõetud püügisertifikaatide koopiad.

     

    3. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma pädevad asutused, kes vastutavad reekspordisertifikaatide kinnitamise ja kontrollimise eest.

     

    Selgitus

    Kuigi mure jälgitavuse tagamise pärast on mõistetav, on ebaproportsionaalne kehtestada sertifikaatide kohta lõputud nõuete seeriad, mis võib tähendada, et alati on veel midagi, mida peab järgima, millest teavitama või mida saatma. Kui määrus juba kord võimaldab eeldada, et kõik imporditud tooted imporditi seetõttu, et nende seaduslikkus on tõestatud, oleks küllaltki alusetu nõuda veel kord selle tõendamist, kui toode ühenduse territooriumilt reeksporditakse.

    Muudatusettepanek  38

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 23 – lõige 3 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    b) teavitab tühistamisest lipuriiki ja vajaduse korral reeksportivat riiki ning

    b) teavitab tühistamisest lipuriiki ning

    Selgitus

    Muudatusettepaneku eesmärk on tagada kooskõla muudatusettepanekuga, millega jäetakse välja reeksporti käsitlev artikkel 20.

    Muudatusettepanek  39

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 23 – lõige 4 – punkt b

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    b) teavitab lipuriiki ja vajaduse korral reeksportivat riiki;

    b) teavitab lipuriiki;

    Selgitus

    Muudatusettepaneku eesmärk on tagada kooskõla muudatusettepanekuga, millega jäetakse välja reeksporti käsitlev artikkel 20.

    Muudatusettepanek  40

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 24 – pealkiri

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Artikkel 24 – Väidetav ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük

    Artikkel 24 – Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tuvastamise kord

    Selgitus

    Sellise reguleerimisalaga määruses ei tundu kõigest väidetavale tegevusele viitamine õiguslikult korrektsena.

    Muudatusettepanek  41

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 24 – lõige 1 – sissejuhatav osa

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Komisjon või tema määratud organ kogub ja analüüsib kogu teavet ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta:

    1. Komisjon või tema määratud organ kogub ja analüüsib kogu teavet ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta vastavalt artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele:

    Selgitus

    Muudatusettepaneku eesmärk on täpselt selgitada, mida mõeldakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi all.

    Muudatusettepanek  42

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 24 – lõige 1 – punkt b a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    b a) teave ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele laevadele määratud sanktsioonide ja trahvide kohta.

    Selgitus

    Andmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele laevadele määratud sanktsioonide ja trahvide kohta tuleks hinnata, et anda hinnang selliste meetmete tõhususele.

    Muudatusettepanek  43

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 25 – pealkiri

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Artikkel 25 – Eeldatav ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük

    Artikkel 25 – Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi uurimine

    Selgitus

    Eelneva artikli pealkiri viitas väidetavale tegevusele ja siinne pealkiri viitab eeldatavale tegevusele. Erinevus on ebaselge ning – nagu eelmisel juhul – on muudetud versioon õiguslikust seisukohast asjakohasem ja kirjeldab lisaks täpsemalt artikli sisu.

    Muudatusettepanek  44

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 25 – lõige 2 – punkt -a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    -a) esitatakse komisjoni kogutud teave väidetava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta ning üksikasjalik selgitus põhjuste kohta, mis õigustavad laeva kandmist ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja.

    Selgitus

    Enne lipuriigile ametliku taotluse esitamist, et ta võtaks meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, tuleb talle edastada kogu dokumentatsioon ja teavitada teda põhjustest, miks komisjon peab kõnealust tegevust ebaseaduslikuks, teatamata ja reguleerimata tegevuseks.

    Muudatusettepanek  45

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 25 – lõige 2 – punkt c

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    c) teavitatakse laevade omanikku või, kui see on asjakohane, käitajat tagajärgedest, mis kaasnevad laeva võimaliku kandmisega ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja, nagu on sätestatud artiklis 36. Lipuriikidel palutakse edastada komisjonile teave laeva omanike või, kui see on asjakohane, käitajate kohta, et anda neile isikutele vastavalt artikli 26 lõikele 3 võimalus esitada oma seisukohad.

    (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

    Selgitus

    (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

    Muudatusettepanek  46

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 26 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Komisjon koostab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja. Nimekirja kantakse pärast artiklite 24 ja 25 kohaselt võetud meetmeid laevad, mille kohta vastavalt käesolevale määrusele saadud teave tõendab, et nad tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ning mille lipuriigid ei ole sellise tegevuse suhtes tõhusaid meetmeid võtnud.

    1. Komisjon koostab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja. Nimekirja kantakse pärast artiklite 24 ja 25 kohaselt võetud meetmeid laevad, mille kohta vastavalt käesolevale määrusele saadud teave tõendab, et nad tegelevad artiklis 3 sätestatud kriteeriumide kohaselt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, ning mille lipuriigid ei ole sellise tegevuse suhtes tõhusaid meetmeid võtnud.

    Selgitus

    Muudatusettepaneku eesmärk on täpselt selgitada, mida mõeldakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi all.

    Muudatusettepanek  47

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 26 – lõige 1 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    1 a. Komisjon teavitab lipuriiki laeva kandmisest ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja ning esitab lipuriigile üksikasjaliku teabe laeva nimekirja kandmise põhjuste kohta.

    Selgitus

    Lisaks omanikule ja käitajale tuleb ka lipuriigile teada anda, et üks tema laevadest kantakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, eriti kuna temalt nõutakse seejärel asjakohaste meetmete võtmist.

    Muudatusettepanek  48

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 26 – lõige 4 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    4 a. Juhul kui laevaomaniku mõni laev on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja, kontrollitakse kõiki selle omaniku laevu üksikasjalikult.

    Muudatusettepanek  49

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 28 – lõige 1 – punkt h

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    h) esmakordselt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kandmise kuupäev;

    h) esmakordselt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Liidu nimekirja kandmise kuupäev ja vajaduse korral esmakordselt ühe või mitme piirkondliku kalandusorganisatsiooni ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kandmise kuupäev;

    Selgitus

    Teave peaks samuti sisaldama laeva kandmist piirkondliku kalandusorganisatsiooni hallatavasse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

    Muudatusettepanek  50

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 28 – lõige 1 – punkt i a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    i a) asjaomase laeva tehnilised andmed.

    Selgitus

    Laeva korrektseks kindlakstegemiseks on vaja ka tehnilisi andmeid.

    Muudatusettepanek  51

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 28 – lõige 2

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    2. Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja avalikustamise tagamiseks, avaldades selle muu hulgas kalanduse peadirektoraadi veebilehel.

    2. Komisjon avaldab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja Euroopa Liidu Teatajas ja võtab kõik vajalikud meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Ühenduse nimekirja avalikustamise tagamiseks, avaldades selle muu hulgas kalanduse peadirektoraadi veebilehel.

    Selgitus

    Sellega tagatakse, et nimekirja on võimalik leida konkreetses ametlikus väljaandes.

    Muudatusettepanek  52

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 30 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Komisjon määrab artiklis 52 kehtestatud korras kindlaks kolmandad riigid, keda ta peab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi osas koostööd mittetegevateks riikideks.

    1. Komisjon määrab artiklis 52 kehtestatud korras selgete, läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumide alusel kindlaks kolmandad riigid, keda ta peab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi osas koostööd mittetegevateks riikideks.

    Selgitus

    Igasugune riikide nimekiri, millel on olulised tagajärjed, tuleb koostada selgete ja objektiivsete kriteeriumide alusel.

    Muudatusettepanek  53

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 30 – lõige 6 – punkt b a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    b a) kas piirkondlik kalandusorganisatsioon on asjaomase riigi suhtes kunagi kehtestanud kalatoodetega kauplemist piiravaid meetmeid;

    Selgitus

    See on tähtis asjaolu riikide kindlaksmääramisel; näiteks Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon (ICCAT) on mitmetele riikidele kehtestanud keelu tuuni mitmesuguse impordi kohta, kui nende kalalaevad teostasid ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki.

    Muudatusettepanek  54

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 30 – lõige 7

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    7. Kui see on asjakohane, võetakse käesoleva artikli kohaldamisel nõuetekohaselt arvesse arengumaade eripiiranguid, eeskätt seoses kalapüügi seire, kontrolli ja järelevalvega.

    7. Kui see on asjakohane, võetakse käesoleva artikli kohaldamisel nõuetekohaselt arvesse arengumaade eripiiranguid, eeskätt seoses kalapüügi seire, kontrolli ja järelevalvega. Komisjon avaldab kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist analüüsi selle võimaliku mõju kohta arengumaadele ja ettepaneku konkreetsete programmide rahastamise kohta, mis toetavad käesoleva määruse rakendamist ja kõrvaldavad selle võimaliku negatiivse mõju.

    Selgitus

    Ettepanekul on oluline mõju arengumaadele ja komisjon on lubanud selles valdkonnas aidata. Käesoleva muudatusettepanekuga nõutaks komisjonilt konkreetse ettepaneku esitamist.

    Muudatusettepanek  55

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 34

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    Järgides kõiki kohaldatavaid konfidentsiaalsusnõudeid, võtab komisjon kõik vajalikud meetmed koostööd mittetegevate riikide nimekirja avalikustamise tagamiseks, avaldades selle muu hulgas kalanduse peadirektoraadi veebilehel. Nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt ja komisjon näeb ette süsteemi, millega ajakohastamisest teavitatakse automaatselt liikmesriike, piirkondlikke kalandusorganisatsioone ja kõiki kodanikuühiskonna liikmeid, kes seda taotlevad. Lisaks sellele edastab komisjon koostööd mittetegevate riikide nimekirja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonile ja piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele, et edendada Euroopa Ühenduse ja nende organisatsioonide koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise osas.

    Komisjon avaldab koostööd mittetegevate riikide nimekirja Euroopa Liidu Teatajas ja võtab kõik vajalikud meetmed kõnealuse koostööd mittetegevate riikide nimekirja avalikustamise tagamiseks, avaldades selle muu hulgas kalanduse peadirektoraadi veebilehel, järgides kõiki kohaldatavaid konfidentsiaalsusnõudeid. Nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt ja komisjon näeb ette süsteemi, millega ajakohastamisest teavitatakse automaatselt liikmesriike, piirkondlikke kalandusorganisatsioone ja kõiki kodanikuühiskonna liikmeid, kes seda taotlevad. Lisaks sellele edastab komisjon koostööd mittetegevate riikide nimekirja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonile ja piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele, et edendada Euroopa Ühenduse ja nende organisatsioonide koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise osas.

    Selgitus

    Sellega tagatakse, et nimekirja on võimalik leida konkreetses ametlikus väljaandes. Lause konfidentsiaalsusnõuete kohta tõsteti ümber eesmärgiga selgitada, et need nõuded käivad kõigi avaldamisvormide kohta.

    Muudatusettepanek  56

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 36 – punkt h a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    h a) liikmesriigid keelduvad võimaldamast oma lipu all sõitva, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjas oleva laeva eksporti;

    Selgitus

    ELi laevaomanik ei tohiks pääseda nimekirjas oleva laevaga kaasnevatest tagajärgedest lihtsalt lippu vahetades.

    Muudatusettepanek  57

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 36 – punkt j a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    j a) liikmesriigid ei tohi ühelgi tingimusel anda abi või toetust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele laevadele.

    Muudatusettepanek  58

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 37 – punkt h

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    h) liikmesriigid teavitavad importijaid, ümberlaadijaid, ostjaid, seadmete tarnijaid, pankureid ja muid teenuseid pakkuvaid ettevõtjaid kõnealuste riikide kodanikega kalapüügialaste äritehingute sõlmimisega kaasnevatest ohtudest;

    h) iga liikmesriik teavitab importijaid, ümberlaadijaid, ostjaid, seadmete tarnijaid, pankureid ja muid tema territooriumil teenuseid pakkuvaid ettevõtjaid kõnealuste riikide kodanikega kalapüügialaste äritehingute sõlmimisega kaasnevatest ohtudest;

    Selgitus

    Muudatusettepaneku eesmärk on selgitada, kes keda teavitab.

    Muudatusettepanek  59

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 37 – punkt i

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    i) komisjon teeb ettepaneku denonsseerida kehtivad kahepoolsed kalanduskokkulepped või kalandusalased partnerluslepingud kõnealuste riikidega;

    i) komisjon teeb ettepaneku denonsseerida kehtivad kahepoolsed kalanduskokkulepped või kalandusalased partnerluslepingud kõnealuste riikidega, kui asjaomase kokkuleppe tekst hõlmab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise kohustust;

    Selgitus

    Kokkuleppe denonsseerimine peab olema seotud valdkondadega, mida kõnealuses kokkuleppes käsitletakse. Muul juhul võib komisjon kasutada muid vahendeid.

    Muudatusettepanek  60

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 41 – punkt a

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    a) tegevust, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumidele käsitletakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina;

    a) tegevust, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumidele ning tõsiseid rikkumisi käsitlevas lisas (…) esitatud nimekirjale käsitletakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina;

    Selgitus

    Artiklis 3 kehtestatakse kriteeriumid, mis on mõnel juhul lisaks liialt laialdased. Vaja on suuremat täpsust seoses sellega, milliseid tegevusi võib käsitleda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina ning millisel alal.

    Muudatusettepanek  61

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 43 – lõige 1

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

    1. Liikmesriigid tagavad, et tõsise rikkumise toime pannud füüsilist isikut või selle eest vastutavat juriidilist isikut karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonidega, mis hõlmavad vähemalt 300 000 euro suuruse maksimummääraga trahvi füüsiliste isikute puhul ja vähemalt 500 000 euro suuruse maksimummääraga trahvi juriidiliste isikute puhul.

    1. Liikmesriigid tagavad, et tõsise rikkumise toime pannud füüsilist isikut või selle eest vastutavat juriidilist isikut karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldussanktsioonidega, mis hõlmavad vähemalt 300 000 euro suuruse maksimummääraga trahvi füüsiliste isikute puhul ja vähemalt 500 000 euro suuruse maksimummääraga trahvi juriidiliste isikute puhul.

    Selgitus

    Algne sõnastus ei tee vahet haldussanktsioonide ja kriminaalsanktsioonide vahel, samas kui esinevad veel õiguslikud kahtlused komisjoni volituste osas seoses kriminaalsanktsioonidega ning mõnede liikmesriikide õigussüsteemis ei nähta kalanduse valdkonnas ette kriminaalsanktsioone.

    Muudatusettepanek  62

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 43 – lõige 2 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    2 a. Liikmesriigid võivad kohaldada ka kriminaalsanktsioone, tingimusel et sellised sanktsioonid on vähemalt samaväärsed haldussanktsioonidega.

    Selgitus

    Hoolimata lõike 1 kohta esitatud muudatusettepaneku selgitusest, tuleks samuti esitada säte võimaluse kohta kohaldada kriminaalsanktsioone, kui asjaomase liikmesriigi õigussüsteem seda lubab.

    Muudatusettepanek  63

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 45 a (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    Muud lisasanktsioonid

     

    45 a. käesolevas peatükis sätestatud sanktsioonidega kaasnevad muud sanktsioonid või meetmed, eriti:

     

    a) riigiabi või toetuse saamise ajutine, vähemalt programmiperioodi pikkune keeld või püsiv keeld;

     

    b) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade asjaomase finantsperioodi jooksul saadud riigiabi või toetuste tagasimaksmine.

    Selgitus

    Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele laevadele ei tohi anda riigiabi või toetusi vähemalt tegevuskava perioodi jooksul. Abikõlblike abisaajate nimekirjast eemaldamine tuleks samuti muuta kohustuslikuks, nii et maksumaksjad ei toetaks kuritegelikus tegevuses süüdi mõistetud laevu ja käitajaid. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad ei peaks saama maksumaksja abi ja laevad, mis on tegevuskava perioodi jooksul maksumaksja raha saanud, peaksid selle tagasi maksma.

    Muudatusettepanek  64

    Ettepanek võtta vastu määrus

    Artikkel 53 – lõige -1 (uus)

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    -1. Esimese aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest teostatakse kontrolle iga kuue kuu tagant, et hinnata liikmesriikide valmisolekut määruse sätteid täies ulatuses kohaldada. Rikkumiste tuvastamise korral nõutakse liikmesriikidelt vajalike kohanduste tegemist.

    Selgitus

    Esitatud eeskirjade täielik rakendamine nõuab asjakohaste kohanduste tegemist liikmesriikides seoses siseriikliku õigusega, kontrollisüsteemidega, rahastamise nõuetega, koolitusega jne.

    Muudatusettepanek  65

    Ettepanek võtta vastu määrus

    II lisa

    Komisjoni ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    See lisa on välja jäetud.

    Selgitus

    Muudatusettepaneku eesmärk on tagada kooskõla muudatusettepanekuga, millega jäetakse välja artikkel 20.

    SELETUSKIRI

    Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük on tõsine ning kasvav probleem kogu maailmas. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tagajärgi ja tähtsust ning ELi ja rahvusvahelise üldsuse võetud meetmeid (ja võtmata meetmeid) käsitleti esimeses Auberti raportis[1]. Euroopa Parlament esitas kõnealuses raportis mitmed nõudmised:

    · ühise kalanduspoliitika sätete parem rakendamine vähendamaks ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ELi laevadel (lõige 8);

    · ebaseaduslikust, teatamata jäetud ja reguleerimata püügist pärineva kalaga kauplemise keelustamine (lõike 14 punkt ii);

    · ühenduse registri loomine ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade kohta (lõike 18 punkt 2);

    · ühtsed miinimumkaristused tõsiste rikkumiste eest (lõike 18 punkt 3);

    · kala seadusliku päritolu tõestamise nõue, enne kui kala ELi sadamates maha laadida või ELi importida lubatakse (lõike 18 punkt 6);

    · ELi sadamatesse sisenemise keeld ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele laevadele ja nende laevade püütud kalale (lõige 20);

    · importööre, vedajaid ja muid asjaosalisi kutsutakse üles ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade püütud kala mitte ostma ega müüma (lõige 20).

    Neid nõudmisi toetasid laialdaselt erinevad parteid kalanduskomisjonis ja Euroopa Parlamendis.

    Komisjon reageeris kiiresti, esitades õigeaegse ja tervikliku ettepaneku võtta vastu määrus, et võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga kõikjal, kus seda esineb. Ettepanek väärib parlamendi täielikku toetust, sest põhineb märkimisväärses ulatuses parlamendi enda esitatud nõudmistel. Tõepoolest, kui ettepanek võetakse käesoleval kujul vastu, asetaks see ühenduse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi lõpetamisele suunatud rahvusvahelise tegevuse etteotsa ja võimaldaks avaldada survet riikidele, mis lubavad oma laevadel jätkuvalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleda. Arvestades ühenduse positsiooni ühe suurima kalapüügiga tegelejana ja suurima turuna maailmas, lasub ELil selge vastutus esirinnas olla.

    Ettepanek on keeruline, kuid selle kesksed koostisosad on:

    · nimekirja loomine ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatest laevadest (nii ELi lipu all sõitvad kui muud);

    · tõhus kontrollimine, millega keelatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kolmandate riikide laevade sisenemine;

    · ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade püütud kala impordi keelustamine, nõudes laeva lipuriigilt tunnistust kala seaduslikkuse kohta;

    · ühenduse hoiatusteate avaldamine juhtudel, kui kahtlustatakse ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga püütud kala avastamist;

    · kala impordi keelustamine riikidest, mida peetakse ELi süsteemiga koostööd mittetegevateks;

    · sätted, millega määratakse iga ülalmainitud olukorra puhul võetavad meetmed.

    Ilmselgelt on vaja tagada antud ettepaneku täielik kooskõla kontrollimäärusega[2]

    (mida käsitletakse 2008. aasta oktoobris uues nõukogu määruse ettepanekus).

    Ettepaneku vastuolulised aspektid

    Vastuolu esineb kolmes peamises aspektis – määruse reguleerimisala, püügisertifikaadid ja sanktsioonide ühtlustamine.

    1.  Määruse reguleerimisala

    Antud juhul on küsimus selles, kas määrus peaks kehtima ELi lipu all sõitvate laevade suhtes või ainult kolmandate riikide laevade suhtes.

    On ilmne, et ühendus peab rakendama oma laevade ja ettevõtjate suhtes samu eeskirju kui teiste suhtes. Liikmesriigid ja osa tööstuse esindajaid vaidlevad vastu, väites, et ühise kalanduspoliitika sätete alusel juba reguleeritakse ELi laevu, nii et nad erinevad täielikult muude riikide laevadest. Sama hästi võiks öelda, et meie oleme paremad kui kõik muud. Nimetatud seisukoht ei kehti mitmel põhjusel.

    Esiteks, muudel riikidel on oma kalapüügi haldamiseks määrused, mis on sageli väga üksikasjalikud ja vahel palju rangemad kui ELi omad. Üksikasjalikumate määruste kogumike hulka kuuluvad Norra, Islandi, Kanada, Austraalia jt omad. EL ei ole ainus, kes oma kalapüüki reguleerib.

    Teiseks, ELi laevade rangem kontrollimine võrreldes teiste riikide laevadega on müüt, mida levitab osa ELi kalatööstusest ja teatud liikmesriigid. Euroopa Kontrollikoja hiljutisest eriaruandest[3] ilmneb selgelt, mis ulatuses liikmesriigid ühise kalanduspoliitika sätted rakendamata jätavad. ELis puudub järgimise tava, mida isegi tööstus ise on tunnistanud. Kontrollikoja aruannet on laialt levitatud ja muud riigid on nüüd hästi kursis sellega, mis ELis toimub.

    Olulisimad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi skandaalid viimastel aastatel on olnud seotud hariliku tuuniga, tursaga Barentsi meres ja Läänemeres ning patagoonia kihvkalaga, milles kõigis on ELil kas kalalaevade, ettevõtjate või importööride kaudu olnud märkimisväärne osalus. EL on seega eri rollide kaudu lähedalt seotud mitme ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga. Samas kui mõned riigid nagu Hiina, Korea või mugavuslipud teevad eeskirjade rakendamiseks vähe pingutusi, on palju riike, kes peavad ühendust osaliseks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi probleemis, mitte aga eeskujuks, mida järgida.

    Avalikul arutelul enne ettepaneku esitamist kutsus kalanduse ja akvakultuuri nõuandekomitee (ACFA) üles kasutama ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelemisel mittediskrimineerivaid meetmeid[4].

    Kui ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitleva määruse sätteid ei kohaldada ELi laevade suhtes, väidetakse põhjendatult, et EL lubab endale ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi teostamise privileegi, kritiseerides samas teisi.

    Kolmandaks, kui EL kehtestaks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta ELi laevadele ja mitte-ELi laevadele erinevad korrad ja tingimused, oleks see Maailmakaubandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt diskrimineeriv. Kalalaeva ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate kalalaevade nimekirja sattumise üheks tagajärjeks on see, et sellelt laevalt on keelatud kala importida – teiste sõnadega kaubandustõkke seadmine. Kui ühendus proovib meetmete alusel, mis tema enda kohta ei kehti, kehtestada kaubandustõket teistest riikidest pärit kaupadele, oleks see selgelt vastuolus Maailmakaubandusorganisatsiooni diskrimineerimisevastaste sätetega. Ühendus saab olla ja peab olema positsioonil, mis võimaldab tal võtta meetmeid nende vastu kolmandatest riikidest, kes jätkavad ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki.

    2.  Kohaldatavad sanktsioonid

    Praegu erinevad liikmesriikide rakendatavad sanktsioonid üksteisest märgatavalt ning nii komisjon kui ka kontrollikoda on märkinud, et trahvid ei ole hoiatavad. Parlament on ammu kutsunud üles ühtlustama sanktsioone, mis oleksid piisavalt hoiatavad, mitte aga lihtsalt ettevõtluse kuluks loetavad[5].

    Liikmesriigid väidavad, et kriminaalkaristuste kehtestamine kuulub nende pädevusse, kuid hiljutises Euroopa Kohtu otsuses[6] leiti, et ühendus võib nõuda liikmesriikidelt kriminaalkaristuste kehtestamist, samas kui liikmesriigid võivad ise otsustada nende karistuste sisu ja ulatuse üle. See kehtib aga kriminaalkaristuste kohta. Ettepanekus ei paluta kriminaalkaristusi, vaid pakutakse kõigest välja, et maksimaalsed kehtestatavad trahvid oleksid mõistlikud ja hoiatavad. Sellele lisaks on suuresti erinevad karistused mõnede ELi kalameeste suhtes diskrimineerivad.

    Kõnealuse määruse korralikuks rakendamiseks on vaja inspektsiooni ja kontrolli eest vastutavate teenistuste tihedat integreerimist ühenduse tasandil, sealhulgas ühenduse inspektorite eriüksuse loomist. Ühise kalanduspoliitika subsidiaarsuse osas ei ole selles aspektis selgelt õnnestunud vajalikku vastavuse taset saavutada.

    Kuna ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad kalalaevad kipuvad kogunema kõige rikkalikemates kalapüügikohtades (harilik tuun, tursk), on hoiatamiseks vajalik kehtestada piisavalt kõrged karistused.

    3.  Püügisertifikaat

    Püügisertifikaat võimaldaks palju paremini määrata kalatoote päritolu ja oleks seega keskseks määruse tööriistaks. Seda on peetud liiga keerukaks, kuid kalapüük tänases globaliseerunud maailmas ongi väga keerukas ettevõtmine, kus kala liigub alates püügihetkest kuni lõpptarbijani jõudmiseni läbi terve maailma. Üle mitmete piiride, läbi sadamate ja lennujaamade liikudes tekib mitmeid võimalusi kokku segada seaduslik ja ebaseaduslik kala, ehk tegelikult ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga püütud kala müük. Tõhus ja laiahaardeline jälgitavuse süsteem on kesksel kohal, et viia ebaseaduslik kala müük miinimumini.

    Mitmed liikmesriigid nõuavad, et sertifikaat ei tohiks tõkestada kaubandust, sest EL vajab kala oma ümbertöötlemistööstuse ja turu tarbeks. Nad ei taha, et sertifikaatide süsteem häiriks kala pakkumist ELile. Siiski on teatud kalade püügi, nagu ülalmainitud (harilik tuun, tursk), puhul ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga püütud kala osakaal väga kõrge, ulatudes kohati kogu püügist lausa pooleni või enamgi veel, ning osa ELi tööstusest on sellest kasu saanud. Seega peab jälgitavuse süsteem kindlasti hõlmama võimalust turul toimuvasse sekkuda, muidu ei ole sellest mingit kasu. Lisaks ei tule suurem osa ELi jõudvast kalast kalapüügist, mille puhul kõnealuste sertifikaatide kasutamine suureks koormaks oleks, kuid samas võimaldaks see tuvastada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga püütud kala muu kalapüügi puhul.

    Komisjon, liikmesriigid ja tööstus peavad tegema koostööd, et leida süsteemi, mille puhul tõhusus on seotud tulemuslikkusega, kuid halduskoormus on samas võimalikult madal, püügisertifikaat aga peab jääma määruse tugisambaks. Vastasel juhul on kogu süsteem kõigest iluvigade parandamine ega oma tõsist mõju ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile.

    Arengumaad

    Paljudel arengumaadel puuduvad vahendid (rahalised, logistilised, haldusalased, inimressurss, jne), et täita mitmeid vaatluse ja sertifitseerimise nõudeid, mis määruse ettepanekuga kehtestatakse, kui nad soovivad juurdepääsu ELi turule. Lissabonis 2007. aasta oktoobris toimunud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi lõpetamist käsitleval kõrgetasemelisel kohtumisel teatasid mitmed arengumaadest pärit osapooled, et nad küll soovivad aidata kaasa võitlusele ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, kuid nad vajavad selleks abi.

    Ettepanekus küll räägitakse nimetatud vajadusest (artikkel 30), kuid ei esitata konkreetseid algatusi. Selleks et kõnealused riigid saaksid rajada vastavad vaatluse programmid ja jälgimise süsteemid, mis võimaldaks neil eksportida ELi turule, on määrava tähtsusega, et komisjon teeks nende riikidega koostööd ja konsulteeriks laialdaselt nii nende valitsustega kui ka nende kalapüügi ja ümbertöötlemissektoritega (ja mitte ainult selliste riikidega, kellega EL on allkirjastanud kalandusalase partnerluslepingu). Mõned arengumaad on välja töötanud või on välja töötamas omaenda ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitlevaid tegevuskavasid, nagu paluti FAO rahvusvahelises tegevuskavas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Ühendus (komisjon ja liikmesriigid koostöös) peaks aitama neil riikidel oma vajadused tuvastada ja siis nende täitmise nimel töötada.

    Konsulteerimine ja koostöö

    Ühenduse kontrollisüsteemi edasine parandamine (sealhulgas käesolev määrus ja kontrollimääruse läbivaatamine) nõuab laiaulatuslikku koostööd ühenduse institutsioonide, liikmesriikide, piirkondlike nõuandekomisjonide ja muude asjaosaliste, k.a sektori ja tarbijate vahel teabe kogumise ja edastamise alal.

    Pika perspektiiviga lähenemisviis

    Nagu ülalpool mainitud, saaks käesoleva määruse antud kujul vastuvõtmisel EList ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi lõpetamisele suunatud rahvusvahelises tegevuses juhtfiguur. Samas ei suuda isegi ühendus sellega üksi toime tulla, vaid vajab liitlasi. Seega on äärmiselt oluline oma tööd piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja muude rahvusvaheliste foorumite kaudu tõhustada, et teised riigid või rahvusvahelised organisatsioonid kehtestaksid käesoleva määruse sätetega sarnaseid sätteid rahvusvahelisel tasandil.

    Kui see protsess viib tulemusteni, võib EL õigusega väita, et ta võitleb tõhusalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu.

    • [1]  A6-0015/2007, raport ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastase ELi tegevuskava rakendamise kohta, Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2007. aasta resolutsioon (P6_TA(2007)0044).
    • [2]  Nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem.
    • [3]  Eriaruanne nr 7/2007 (ELT C 317, 28.12.2007).
    • [4]  ACFA – EP(07)38 lõplik, Brüssel, 30. märts 2007. Akvakultuuri nõuandekomitee arvamus komisjoni uue strateegia kohta, mille eesmärgiks on võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu.
    • [5]  Vt näiteks raporteid A5-0228/2002 (Attwool), A5-0470/2001 (Miguelez Ramos) ja A4-0298/1997 (Fraga Estevez).
    • [6]  Kohtuasi C-440/05 komisjon v. nõukogu, 23. oktoobri 2007. aasta otsus.

    rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS (9.4.2008)

    kalanduskomisjonile

    ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks
    (KOM(2007)0602 – C6‑0454/2007 – 2007/0223(CNS))

    Arvamuse koostaja: Daniel Varela Suanzes-Carpegna

    LÜHISELGITUS

    Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük on üks tõsisemaid ohte kalavarude säästvale arengule ja merekeskkonna bioloogilisele mitmekesisusele. Seepärast on komisjoni ettepanek väga teretulnud.

    Kuna Euroopa Ühendus on kalatoodete suurim turg ja importija, on ühenduse ülesanne luua süsteem, mis aitab ära hoida ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ning sel viisil püütud kalaga kauplemist. On siiski äärmiselt oluline, et see süsteem oleks kooskõlas mitmepoolsete ja kahepoolsete rahvusvaheliste kohustustega.

    Sertifitseerimissüsteemi põhieesmärk peab olema jälgitavuse tagamine. Peab olema võimalik jälgida toodet alates püügist kuni lõppsihtkohani kogu turustusahela ulatuses.

    Suur osa ebaseaduslikust, teatamata ja reguleerimata kalapüügist toimub kas rahvusvahelistes vetes või arenguriikide vetes, kus saab toimuda mahalaadimine. Süsteemi tõhususe tagamiseks võiks arenguriikidele abi anda. Liikmesriigid ja komisjon võiksid mõista, et arenguriigid vajavad abi, et täita ELi ja rahvusvahelisi nõudeid. Võiks pakkuda nii rahalist abi kui ka koolitusprogramme. See aitaks vältida ka mittetariifsete tõkete loomist.

    MUUDATUSETTEPANEKUD

    Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

    Komisjoni ettepanek[1]Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

    Muudatusettepanek 1

    Põhjendus 2 a (uus)

     

    (2 a) WTO mittediskrimineerimist ja riiklikku kohtlemist käsitlevate eeskirjadega kooskõla tagamiseks ei tohiks miski käesolevas määruses tuua kaasa diskrimineerimist seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastaste meetmetega.

    Selgitus

    Et ei tekiks vastuolu WTO kohustustega, tuleks artiklis 1 nimetada ka neid kohustusi.

    Muudatusettepanek 2

    Põhjendus 13

    (13) Keelata tuleb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi saaduste import ühendusse; selleks et muuta see keeld toimivaks ja tagada, et kõik imporditud tooted on püütud kooskõlas rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmetega ning vajaduse korral ka teiste asjakohaste eeskirjadega, mida kohaldatakse asjaomaste laevade suhtes, luuakse sertifitseerimissüsteem, mida kohaldatakse kõigi ühendusse imporditavate kalatoodete suhtes.

    (13) Keelata tuleb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi saaduste import ühendusse; selleks, et muuta see keeld toimivaks, tagada jälgitavus ja tagada, et kõik imporditud tooted on püütud kooskõlas rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmetega ning vajaduse korral ka teiste asjakohaste eeskirjadega, mida kohaldatakse asjaomaste laevade suhtes, luuakse sertifitseerimissüsteem, mida kohaldatakse kõigi ühendusse imporditavate kalatoodete suhtes.

    Selgitus

    Seda konkreetset eesmärki tuleks nimetada.

    Muudatusettepanek 3

    Põhjendus 14

    (14) Ühendus võtab arvesse arengumaade suutlikkuspiiranguid sertifitseerimissüsteemi rakendamisel.

    (14) Ühendus võtab arvesse arengumaade kõiki suutlikkuspiiranguid sertifitseerimissüsteemi rakendamisel ning aitab neil vältida võimalikke mittetariifseid kaubandustõkkeid.

    Selgitus

    Sertifitseerimissüsteemi täieliku toimimise tagamiseks ei piisa ainult suutlikkuspiirangute arvesse võtmisest.

    Muudatusettepanek 4

    Põhjendus 14 a (uus)

     

    (14 a) Võiks pakkuda abi, muu hulgas rahalist ja tehnilist abi ning koolitusprogramme.

    Muudatusettepanek 5

    Põhjendus 34

    (34) Kuna liikmesriikide, komisjoni ja kolmandate riikide koostöö on väga oluline tegur, mis aitab tagada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi nõuetekohast uurimist ja käesolevas määruses kehtestatud meetmete rakendamist, tuleb luua selle koostöö parandamiseks vastastikuse abistamise süsteem.

    (34) Kuna liikmesriikide, komisjoni ja kolmandate riikide vaheline koostöö, koordineerimine ja heade tavade vahetamine on väga oluline tegur, mis aitab tagada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi nõuetekohast uurimist ja käesolevas määruses kehtestatud meetmete rakendamist, tuleb luua selle koostöö parandamiseks vastastikuse abistamise süsteem.

    Selgitus

    Koordineerimine ja heade tavade vahetamine on samuti vajalikud.

    Muudatusettepanek 6

    Põhjendus 37

    (37) Käesolevas määruses käsitletakse ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki kui kohaldatavate seaduste, eeskirjade ja määruste eriti ränka rikkumist, sest see kahjustab eiratud eeskirjades sätestatud eesmärkide saavutamist ja seab ohtu asjaomaste kalavarude säästva arengu ja merekeskkonna säilimise. Arvestades käesoleva määruse piiratud reguleerimisala, peab selle rakendamine tuginema nõukogu määrusele nr 2847/93, millega kehtestatakse kalastustegevuse kontrolli- ja seire põhiraamistik ühise kalanduspoliitika raames, ja seda täiendama. Käesoleva määrusega tugevdatakse määruse nr 2847/93 eeskirju seoses kolmandate riikide laevade sadamakontrollidega (artikli 28 punktid e, f ja g), mis nüüd tühistatakse ja asendatakse käesoleva määruse II peatükis kehtestatud sadamakontrolli korraga. Lisaks nähakse määruse X peatükis ette sanktsioonide süsteem, mida kohaldatakse konkreetselt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi suhtes. Määruse nr 2847/93 sanktsioone käsitlevaid sätteid (artikkel 31) kohaldatakse seega endiselt muude ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumiste suhtes peale käesolevas määruses käsitletute.

    (37) Käesolevas määruses käsitletakse ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki kui kohaldatavate seaduste, eeskirjade ja määruste eriti ränka rikkumist, sest see kahjustab eiratud eeskirjades sätestatud eesmärkide saavutamist ja seab ohtu seaduslikult tegutsevad kalandusettevõtjad, sektori ja asjaomaste kalavarude säästva arengu ja merekeskkonna säilimise. Arvestades käesoleva määruse piiratud reguleerimisala, peab selle rakendamine tuginema nõukogu määrusele nr 2847/93, millega kehtestatakse kalastustegevuse kontrolli- ja seire põhiraamistik ühise kalanduspoliitika raames, ja seda täiendama. Käesoleva määrusega tugevdatakse määruse nr 2847/93 eeskirju seoses kolmandate riikide laevade sadamakontrollidega (artikli 28 punktid e, f ja g), mis nüüd tühistatakse ja asendatakse käesoleva määruse II peatükis kehtestatud sadamakontrolli korraga. Lisaks nähakse määruse X peatükis ette sanktsioonide süsteem, mida kohaldatakse konkreetselt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi suhtes. Määruse nr 2847/93 sanktsioone käsitlevaid sätteid (artikkel 31) kohaldatakse seega endiselt muude ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumiste suhtes peale käesolevas määruses käsitletute.

    Selgitus

    Ohu olemust on vaja täpsustada.

    Muudatusettepanek 7

    Artikli 1 lõige 2

    2. Selleks võtavad kõik liikmesriigid vastavalt ühenduse eeskirjadele vastu asjakohased meetmed, et kindlustada süsteemi tõhus toimimine. Kõik liikmesriigid annavad oma pädevate ametiasutuste käsutusse piisavalt vahendeid, et võimaldada neil täita oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele.

    2. Selleks võtavad kõik liikmesriigid vastavalt ühenduse eeskirjadele ning mitmepoolsetele ja kahepoolsetele rahvusvahelistele kohustustele vastu asjakohased meetmed, et kindlustada süsteemi tõhus toimimine. Kõik liikmesriigid annavad oma pädevate ametiasutuste käsutusse piisavalt vahendeid, et võimaldada neil täita oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele.

    Selgitus

    Et ei tekiks vastuolu mitmepoolsete ja kahepoolsete kohustustega, tuleks artiklis 1 nimetada ka neid.

    MENETLUS

    Pealkiri

    Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastane ühenduse süsteem

    Viited

    KOM(2007)0602 – C6-0454/2007 – 2007/0223(CNS)

    Vastutav komisjon

    PECH

    Arvamuse esitaja(d)

           istungil teada andmise kuupäev

    INTA

    11.12.2007

     

     

     

    Arvamuse koostaja

           nimetamise kuupäev

    Daniel Varela Suanzes-Carpegna

    20.11.2007

     

     

    Vastuvõtmise kuupäev

    8.4.2008

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemused

    +:

    –:

    0:

    24

    0

    1

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Graham Booth, Daniel Caspary, Christofer Fjellner, Glyn Ford, Béla Glattfelder, Ignasi Guardans Cambó, Jacky Hénin, Syed Kamall, Alain Lipietz, Marusya Ivanova Lyubcheva, Erika Mann, Helmuth Markov, David Martin, Georgios Papastamkos, Tokia Saïfi, Peter Šťastný, Gianluca Susta, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Iuliu Winkler, Corien Wortmann-Kool

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Jean-Pierre Audy, Sebastian Valentin Bodu, Ole Christensen, Rovana Plumb

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

    Catherine Neris

    • [1]  ELTs seni avaldamata.

    MENETLUS

    Pealkiri

    Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastane ühenduse süsteem

    Viited

    KOM(2007)0602 – C6-0454/2007 – 2007/0223(CNS)

    EPga konsulteerimise kuupäev

    7.12.2007

    Vastutav komisjon

           istungil teada andmise kuupäev

    PECH

    11.12.2007

    Arvamuse esitaja(d)

           istungil teada andmise kuupäev

    DEVE

    11.12.2007

    INTA

    11.12.2007

    ENVI

    11.12.2007

     

    Arvamuse esitamisest loobumine

           otsuse kuupäev

    DEVE

    5.11.2007

    ENVI

    27.11.2007

     

     

    Raportöör(id)

           nimetamise kuupäev

    Marie-Hélène Aubert

    22.11.2007

     

     

    Vastuvõtmise kuupäev

    19.5.2008

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemused

    +:

    –:

    0:

    22

    0

    0

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Jim Allister, Stavros Arnaoutakis, Marie-Hélène Aubert, Iles Braghetto, Luis Manuel Capoulas Santos, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Emanuel Jardim Fernandes, Carmen Fraga Estévez, Ioannis Gklavakis, Hélène Goudin, Heinz Kindermann, Rosa Miguélez Ramos, Philippe Morillon, Seán Ó Neachtain, Luca Romagnoli, Struan Stevenson, Catherine Stihler, Cornelis Visser

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Raül Romeva i Rueda

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

    Willem Schuth, Kathy Sinnott, Kyösti Virrankoski