RAPORT Lamba- ja kitsekasvatussektori tulevik Euroopas

29.5.2008 - (2007/2192(INI))

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Liam Aylward

parandused/addenda

• ERR01 (PDF - 75 KB)
• ERR01 (DOC - 34 KB)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

lamba- ja kitsekasvatussektori tuleviku kohta Euroopas

(2007/2192(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse uuringut „Lamba- ja kitselihasektori tulevik Euroopas”, mille ta tellis;

–   võttes arvesse oma 13. detsembri 2007. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 21/2004 seoses lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise kasutuselevõtu kuupäevaga[1],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6‑0196/2008),

A. arvestades, et ELi lamba- ja kitsekasvatussektor hõlmab olulisi traditsioonilisi põllumajandusettevõtteid, mis tarnivad erilise kvaliteedi ja omadustega tooteid ning kõrvalsaadusi, võimaldades tuhandete tootjate toimetuleku, mistõttu väärib rõhutamist nende sotsiaal-majanduslik panus ELi maapiirkondades;

B.  arvestades, et lamba- ja kitsekasvatusel, sealhulgas traditsiooniliste tõugude kasvatusel, on oluline keskkonnaroll, mis on seotud väheviljakate alade loodusliku hoolduse ning tundlike maastike ja ökosüsteemide säilitamisega; arvestades, et karjamaa tüüpi looduslikud maastikud on säilinud sajandeid tänu lamba- ja kitsekasvatusele; arvestades ühtlasi, et tänu erilisele karjamaal toitumise mudelile aitab lamba- ja kitsekasvatus säilitada taimestiku bioloogilist mitmekesisust, kaitsta metsikut loomastikku ja puhastada looduslikke alasid kuivast taimematerjalist, mis on tulekahjuennetuse põhitegur Vahemere maades;

C. arvestades, et ELi lamba- ja kitsekasvatussektoris, mis on koondunud vähemsoodsatesse piirkondadesse, esineb tootmise kriitiline langus ja tootjate lahkumine, samuti ei ole üldse suudetud meelitada sektorisse noori lamba- ja kitsekasvatajaid;

D. arvestades, et praegu Euroopas leviv lammaste katarraalne palavik on suur probleem taudi kestuse ja leviku tõttu, serotüübi leviku tõttu seni veel haigusest puutumata aladele ning loomade liikumisele ja kaubandusele seatud piirangute raskete sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede tõttu;

E.  arvestades, et ELi lamba- ja kitsekasvatussektorit iseloomustavad tootjate madalad sissetulekud, omamaise toodangu ja tarbimise vähenemine, eriti noorema põlvkonna seas, ning kokkupuude suureneva rahvusvahelise konkurentsiga siseturul;

F.  arvestades, et loomasööda ja üldiselt tootmisvahendite hinna tõus on eriline oht lamba- ja kitsekasvatusele, suurendades kulusid ja avaldades täiendavat survet sektorile, mis on juba jõudnud konkurentsivõimelisuse viimase piirini;

G. arvestades, et praegune majanduslik olukord ja eeldatavad arengusuunad maailmas põllumajandustoodete ja toidukaupade nõudluses ja hindades sunnivad ELi vältima võimaluse piires sõltuvust imporditud karjakasvatustoodetest ja loomasöödast ning kindlustama parema tasakaalu nende toodete ja eelkõige traditsiooniliste, kaitstud lamba- ja kitsekasvatustoodete suhtes, millega Euroopa turg oli hästi varustatud;

H. arvestades, et lamba- ja kitseliha tootmise ulatus on Põhja- ja Lõuna-Euroopas väga erinev;

I.   arvestades, et lambakasvatust, mis on alati olnud paljude üldtuntud haigustega nakatumise ohus, kahjustavad nüüd ka sellised tekkivad haigused nagu lammaste katarraalne palavik;

J.   arvestades, et ELi tallekasvatusel puudub piisav juurdepääs ELi põllumajanduse edendamise eelarvele ning see vajab järjepidevat müügiedendamiskampaaniat tarbijaeelistuste arendamiseks;

K. arvestades, et eelseisev ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamine annab võimaluse käsitleda lamba- ja kitsekasvatussektorile mõeldud asjaomaseid poliitikavahendeid ja ühise põllumajanduspoliitika toetusi,

1.  märgib, et komisjon ja põllumajandusministrite nõukogu peavad kiiremas korras võtma meetmeid, et tagada kasumlik ja jätkusuutlik tulevik lamba- ja kitseliha tootmisele ELis, julgustada veelkord selliste toodete tarbimist ning hoida kinni ja meelitada sektorisse uusi noori lamba- ja kitsekasvatajaid, ning pooldab traditsiooniliste keskkonnasõbralike põllumajandusettevõtete säilitamist, võttes arvesse nende rolli ühenduse turu varustajana ning ühendusepõhise ELi lamba- ja kitsekasvatustoodete tarnebaasi loojana;

2.  võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse vaadata läbi poliitikavahendid, mille puhul on tõestatud, et need on avaldanud negatiivset mõju; tervitab täiendavat viidet kõnealusele konkreetsele küsimusele Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud teatises „Ühise põllumajanduspoliitika reformi „tervisekontrolli” ettevalmistamine” (KOM(2007)0722);

3.  kutsub komisjoni ja põllumajandusministrite nõukogu üles määrama kiiremas korras ELi lamba- ja kitsekasvatajatele täiendavat rahalist toetust kiiresti reageeriva, isemajandava, turust juhinduva ja tarbijale orienteeritud lamba- ja kitsekasvatuse arendamiseks ELis; palub komisjonil ja ELi põllumajandusministrite nõukogul uurida nn ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli raames kõnealuste sektorite tulevikku, rakendades mitmesuguseid meetmeid ning andes igale liikmesriigile võimaluse valida ühe järgmistest võimalikest viisidest, pidades siiski silmas vajadust vältida konkurentsi moonutamist siseturul:

· uue keskkonnasõbraliku lambakasvatuse hoolduskava kasutuselevõtmine, mille raames iga ute kasvatamist kas: a) rahastatakse otse ühenduse vahenditest või b) kaasrahastatakse ELi ja liikmesriikide valitsuste poolt, et peatada tootmise langus, kusjuures selline rahastamine seotaks lambakasvatusega seonduvate positiivsete keskkonnaomaduste ning edusammude saavutamisega tootmise tehnilise poole ja kvaliteediga seotud valdkonnas;

· ühise põllumajanduspoliitika esimese samba all kasutamata rahaliste vahendite kättesaadavuse ja kasutusvõimaluste analüüsimine, selleks et suunata kõnealused toetused ümber lamba- ja kitsekasvatussektorisse;

· toetuste andmine vastavalt nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001) artikli 69 muutmisele nn ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli raames, nii et liikmesriigid saavad eraldada kuni 12 % oma riiklikest maksetest raskustes olevate sektorite toetamisele ja põllumajanduse säilitamisele vähem soodsates piirkondades;

· nn ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrollist tulenevate uute väljakutsete hulgas teise samba raames lamba- ja kitselihatootjate toetamise meetmete kaasamine, võimalusega kasutada toetuste ümbersuunamist;

4.  kutsub komisjoni üles andma lisatoetusi haruldastele traditsioonilistele ja kohalikele lamba- ja kitsetõugudele, et säilitada bioloogiline mitmekesisus põllumajanduses ja säilitada lambakasvatus tundlikel aladel;

5.  kutsub komisjoni üles võimaldama ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise osana toimuva lihtsustamisprotsessi raames karjakasvatajatele kohapealse vastavuskontrolli jaoks 14-päevast etteteatamisaega;

6.  märgib, et lambaliha tootjatele protsendina tarbijahinnast jääv kasum ei ole piisav, ja juhib tähelepanu oma 19. veebruari 2008. aasta kirjalikule deklaratsioonile Euroopa Liidus tegutsevate suurte selvehallide jõupositsiooni kuritarvitamise uurimise ja selle vastu võitlemise kohta[2]; väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon asutas põllumajandus- ja toiduainetööstuse konkurentsivõimega tegeleva kõrgetasemelise töörühma, mis uurib turujõu olukorda turustamises, ja loodab, et parlamendi esindajad kaastakse täiel määral selle töösse;

7.  märgib, et lambaliha tootjatele protsendina tarbijahinnast jääv kasum ei ole piisav ja palub komisjonil uurida lamba- ja kitseliha tarneahelat tagamaks, et põllumajandustootjad saavad turult õiglast tulu;

8.  palub komisjonil toetada kunstliku hinnatõusu piiramiseks tootjate ja tootjaorganisatsioonide otsemüüki;

9.  palub komisjonil ja ELi põllumajandusministrite nõukogul rakendamisraskuste, kõrgete kulude ja tõendamata tulude tõttu läbi vaadata 31. detsembriks 2009 kavandatud lammaste elektroonilise identifitseerimissüsteemi kasutuselevõtt; palub anda igale liikmesriigile võimalus kõnealune süsteem vabatahtlikult kasutusele võtta;

10. palub komisjonil parandada oma võimet reageerida rasketele loomahaigustele, nagu praegune lammaste katarraalne palavik, ELi uue loomatervisestrateegia, teadustöö rahastamise, kahjude hüvitamise, ettemaksete jne abil;

11. kutsub oma läbirääkimisrühma Maailma Kaubandusorganisatsiooni juures üles vähendama kavandatud lambaliha tariifide kärpeid ning tagama, et ELil oleks võimalik kasutada lambalihatoodete puhul nn tundliku toote staatust;

12. kutsub komisjoni üles vaatama läbi olemasoleva impordikvootide haldamiskorra, et tagada ELis toodetud lambalihale võrdsed konkurentsitingimused;

13. kutsub komisjoni üles võtma ELis kasutusele lambalihatoodete kohustusliku märgistamise reguleerimissüsteemi, millega kaasneks piisavalt suur logo, et võimaldada tarbijatel eristada ELi tooteid kolmandate riikide toodetest, ning mis hõlmaks teatud hulka kriteeriumeid, kaasa arvatud talunike kindlustussüsteemi ja päritolumaa märgistuse kasutamine, et tagada tarbijate teadlikkus toote päritolukohast; süsteem peab olema kavandatud nii, et vältida liikmesriikides ja piirkondlikul tasandil kasutatavate tootearenduse märgistussüsteemide kahjustamist;

14. rõhutab, et kõige tõhusam ja jätkusuutlikum vahend sektori abistamiseks on turu arendamine ja tarbijate teavitamine, rõhutades asjaomaste toodete toiteväärtust ja tervislikkust ning julgustades tarbimist;

15. kutsub komisjoni üles suurendama praegust ELi toiduainete müügiedendamise aastaeelarvet, mis 2008. aasta jaoks on hinnanguliselt 45 000 000 eurot, ja rahastama ELi lambaliha selleks määratud vahenditest ning muutma, lihtsustama ja kiirendama eelarve juhtimist käsitlevaid praktilisi eeskirju, et lambalihatooted saaksid piisava juurdepääsu eelarvevahenditele;

16. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles omistama suuremat tähtsust lambakasvatuse rollile kõige raskemas olukorras olevate piirkondade majanduses ja jätkusuutlikkuses ning maakohtade haldamises ning eelkõige lihtsustama noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist selles sektoris;

17. kutsub komisjoni üles koordineerima kaitstud geograafilise tähisega ja kaitstud päritolunimetusega lambalihatoodete müügiedendamiskampaaniaid ning suunama need tarbimise suurendamiseks asjaomastele liikmesriikidele;

18. palub komisjonil üldiselt viia ühenduse tasandil läbi tarbijatele tervikuna suunatud teavituskampaania, mis tugineks uuenduslikel meetmetel (alates sellest, et tarbijatele pakutakse müügikohtades erinevaid valmistisi, kuni kampaaniateni, mille eesotsas on Euroopa tunnustatud peakokad), rõhutades toote kvaliteeti ja levitades teadlikkust toodete kulinaarsest potentsiaalist;

19. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles algatama programme, mille abil julgustada tootjaid asutama tootja- ja turundusrühmi, tegelema otseturundusega ning esitama ja tõendama oma lamba- ja kitselihatoodete ning lamba- ja kitsepiimatoodete (näiteks mahepõllundustoodete või piirkondlike eritoodete puhul) erilist kvaliteeti;

20. kutsub komisjoni üles aitama kaasa eksporditurgude avamisele ELi lambalihatoodete ja -rupsi jaoks riikides, kus praegu kehtivad tarbetud piirangud;

21. kutsub komisjoni üles lisama lamba- ja kitsekasvatussektori ühenduse teise tervisevaldkonna tegevusprogrammi (2008–2013)[3], et propageerida tarbijate, eriti noorte inimeste seas, kes tarbivad lamba- ja kitselihatooteid vähe, lamba- ja kitseliha tervislikkust ja valkudest tulenevat kasu, ning viima liikmesriikides läbi aktiivset teavituskampaaniat lamba- ja kitseliha ning nende saaduste kohta;

22. kutsub komisjoni üles toetama teadus- ja arendustööd väikemäletsejate sektoris, pöörates tähelepanu nii põllumajandusettevõtete tehnilisele innovatsioonile kui ka tootearendusele seoses lambaliha, juustu ja kõrvalsaadustega, nagu vill ja karusnahk, mida tuntakse nimetuse „viies neljandik” all (tapetud looma nahk ja rasv), ning kus rahaline kasum on praegu peaaegu olematu;

23. rõhutab vajadust parandada ELi tasandil ravimiuuringute toetamise ja müügilubade andmise hõlbustamise kaudu ravimite ja veterinaariatoodete kättesaadavust lamba- ja kitsekasvatussektorile;

24. palub komisjonil muu hulgas lammaste katarraalset palavikku meeles pidades kiirendada loomataudi puhkemise korral selle põhjuste ja taudi kontrolli all hoidmise meetodite alast uurimistegevust, koostada tõhus kontrollistrateegia, kooskõlastada liikmesriikide võetud meetmed, edendada vaktsiinide väljaarendamist, arendada tõhus vaktsineerimisstrateegia ja anda rahalist toetust kariloomade vaktsineerimiseks; nõuab, et meetmed, mis on seadusega vajalikud loomataudide ohjeldamiseks, kuid mis on aja jooksul osutunud ebatõhusateks, kustutataks meetmete kataloogist esimesel võimalusel;

25. kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid hindade läbipaistvuse kohta sektoris, et anda tarbijatele ja tootjatele teavet tootehindade kohta;

26. kutsub komisjoni ja nõukogu eesistujariiki üles moodustama rakendusüksust, et jälgida ELi lamba- ja kitsekasvatussektori praktilist reformimist, ning tagama, et kõnealune rakendusüksus informeeriks järgmise kahe aasta jooksul Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning ELi põllumajandusministrite nõukogu elluviidavatest poliitilistest muudatustest iga kuue kuu tagant; märgib, et kõnealune rakendusüksus peaks hõlmama Euroopa Komisjoni ja ELi järgmisi nelja eesistujariiki esindavaid kõrgeid ametnikke;

27. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1]  Asjaomasel aastal vastuvõetud tekstid P6_TA(2007)0619.
• [2]  P6_TA(2008)0054.
• [3]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007 otsus nr 1350/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (EÜT L 301, 20.11.2007, lk. 3).

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Euroopa lamba- ja kitsekasvatussektor on kriitilises seisus. Majanduslikult jätkusuutliku lamba- ja kitsekasvatuse säilitamiseks on vaja võtta kiireid meetmeid ELi tasandil. Lamba- ja kitseliha tootmise struktuuriline langus on alates 2003. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformist märkimisväärselt kiirenenud. Lamba- ja kitsekasvatus on töömahukas tegevus, mis nõuab erioskusi. Kahjuks puuduvad kõnealustes sektorites tehnilised teenused ja koolitus. Võrreldes teiste põllumajandusettevõtetega on sissetulekud väga väikesed ja sõltuvad suures osas riigitoetustest.

Kõnealused sektorid seisavad üha suurenevate, eelkõige kütuse, elektri ja söödaga seotud kulude ees, mis suurenevad elektroonilise identifitseerimissüsteemi kavandatava kasutuselevõtuga 2010. aastal veelgi. Lamba- ja kitsekasvatajate keskmine vanus on palju kõrgem kui teistes põllumajandussektorites ning järjest raskem on meelitada ettevõtlusesse noori põllumajandusettevõtjaid. Maa pärast on suur konkurents, eelkõige kõrgete teraviljahindade tõttu. Erilised probleemid seisavad töötlemisettevõtete ees seoses investeeringuraskuste ja kvalifitseeritud tööjõu puudusega. Samuti on suurenenud kolmandate riikide impordist tulenev konkurentsisurve.

Prognooside kohaselt väheneb tegevusetuse korral lamba- ja kitseliha tootmine aastaks 2015 vähemalt 8–10 % võrra. Toiduainete hindade tõusu taustal ei tohi me lubada kõnealusel langusel toimuda ning peame säilitama ELi piires tarnekindluse. Eesseisev ühise põllumajanduspoliitika nn tervisekontroll annab õigeaegse võimaluse vaadata läbi lamba- ja kitsekasvatussektor ning rakendada esitatud ettepanekuid, enne kui on liiga hilja.

Peamised raportööri tõstatatud probleemid

Keskkond

Lamba- ja kitsekasvatusel on oluline keskkonnaalane roll, mis hõlmab väheviljakate alade looduslikku hooldust, bioloogilise mitmekesisuse, tundlike ökosüsteemide ja vee kvaliteedi säilitamist ning võitlust erosiooni, üleujutuste, laviinide ja tulekahjude vastu. Tavapäraselt toimub lamba- ja kitsekasvatus vähemsoodsates piirkondades, kus selline põllumajandustegevus on sageli ainus valikuvõimalus ja mis annab seetõttu üliolulise panuse ELi maapiirkondade majandusse.

Tootjate sissetuleku toetamine

Põllumajapidamisettevõtete tulud lamba- ja kitsekasvatussektoris on põllumajandustööstuses madalaimate seas ning saadav rahaline toetus jääb tulutoovamate põllumajandussektorite omast maha.

Ühine põllumajanduspoliitika on lamba- ja kitsekasvatussektori unarusse jätnud, mille tagajärjel on tootmine oluliselt langenud. Ühise põllumajanduspoliitika 2003. aasta reformiga loodud toetuste toodangust lahutamise pakett suurendas tootmise langust veelgi. Eelseisva läbivaatamise raames tuleb määrata ELi lamba- ja kitselihatootmisele täiendavad rahalised toetused, võttes arvesse liikmesriikides kehtivaid erinevaid mudeleid. Tuleb märkida, et lamba- ja kitsekasvatussektori tulevase rahastamise puhul ei saa igas ELi liikmesriigis võrdsel viisil kohaldada põhimõtet „kõigi puhul üks lahendus”.

Elektrooniline märgistamine

Euroopa Komisjonil on kavas võtta 31. detsembril 2009 kasutusele kohustuslik elektrooniline identifitseerimissüsteem. Tegemist on üliolulise küsimusega kogu lambakasvatussektori jaoks. Ajal, mil sektor on majanduskriisis, koormaks kõnealune ettepanek tootjaid täiendavate kuludega. Lisaks vajab elektroonilisest märgistamisest saadav kasu endiselt tõendamist.

Seepärast teeb raportöör ettepaneku võimaldada igale liikmesriigile paindlikkust kõnealune süsteem vabatahtlikult kasutusele võtta, arvestades asjaolu, et enamikus liikmesriikides on jälgitavuse ja loomatervishoiu nõuete täitmiseks piisavad identifitseerimissüsteemid juba olemas.

Lambaliha import

Impordil, mis moodustab ELi lambaliha tarbimisest rohkem kui 20 %, on ELi turul oluline koht. Arvestades ELis praegu valitsevat defitsiiti, tunnistatakse, et kolmandatest riikidest imporditaval lambalihal on reguleeriv roll. Arvestades, et lambaliha import annab jätkuvalt ELi kogukäibesse suure panuse, tuleb siiski teha jõupingutusi tagamaks, et lambaliha import üksnes täiendaks ELi tarneid ega pärsiks nende arenemissuutlikkust. On selge, et ELi kõrgemad lambaliha tootmiskulud panevad kodumaised tooted importtoodetega võrreldes ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Kõnealune tasakaalustamatus saab veel selgemaks, kui arvestada, et import toimub peamiselt kahel tundlikul perioodil ELi kalendris, ülestõusmispühade ja jõulude ajal.

Lambaliha tarbimise vähenemine

Lambaliha tarbimine on selle halvema kättesaadavuse ja suhteliselt kõrge hinna tõttu langenud. Lambaliha tarbijad kuuluvad peamiselt kõrgemasse vanuseklassi ja keskmisest kõrgema sissetulekuga elanike hulka. Alla 35 aasta vanuste tarbijate hulgas on kõnealuse toote kasutajate arv seevastu märksa väiksem. Sellised tegurid nagu tarbija keskmine vanus, tarbijate arusaamad ja teiste valgurikaste toodete suhteline hind mõjutavad olulisel määral lambaliha tarbimise võimalikku taset. Lambalihasektori jätkusuutliku tuleviku kindlustamisel on võtmetähtsusega kogu ühenduses tarbimistaseme taastamisele suunatud strateegiate elluviimine.

Lambaliha turustamine

Lambaliha tarbimise edendamiseks tuleb vastu võtta arvukalt meetmeid. Tunnistatakse vajadust uuenduste järele sõnumi edastamisel tarbijatele. Tähelepanu tuleb suunata noortele tarbijatele, kes tarbivad lambaliha vähe, rõhutades toote sobilikkust ning kvaliteedi ja tervishoiuga seotud aspekte, võttes keskseks eesmärgiks suurendada tarbimist ja ühtlasi väärtustada ELi lambaliha. Prantsusmaa, Iirimaa ja Suurbritannia toiduainete edendajad viivad praegu läbi kõnealuse tooteliigi ühist müügiedenduskampaaniat, et suurendada lambaliha tarbimist Prantsusmaal. Seda võib kasutada tulevaste turunduskampaaniate alusena ELi teistes liikmesriikides.

Kodumaisele lambalihale peab olema tagatud juurdepääs ELi põllumajandustoodete edendamise vahenditele, mida 2008. aasta jaoks hinnatakse 45 miljonile eurole, kuid enamikus liikmesriikides on olukord selline, et lamba- ja kitselihasektor ei kasuta Euroopa müügiedendamisprogramme ELi määruse 1257/1999 (riigi tasandil märgistatud kvaliteettooted) ning ELi määruse 1171/2005 (Euroopa ametliku kvaliteedimärgisega tooted) alusel. Selle põhjuseks on kõnealuseid määrusi reguleerivate eeskirjade liiga piirav iseloom ning riikliku või Euroopa kvaliteedimärgise olemasolu nõue, nagu kaitstud päritolunimetus, kaitstud geograafiline tähis ja garanteeritud traditsiooniline eritunnus.

Raportöör kutsub Euroopa Komisjoni üles nimetatud määrusi lihtsustama, et anda lamba- ja kitselihasektorile reaalne juurdepääs kõnealusele eelarvele. Olemasolevaid ELi vahendeid põllumajandustoodete edendamiseks on vaja suurendada ja osa neist eraldada lambalihasektorile. Raportöör soovitab samuti koordineerida kaitstud geograafilise tähisega ja kaitstud päritolunimetusega lamba- ja kitselihatoodete müügiedendamiskampaaniaid, suunates need tarbimise suurendamiseks teatavatele ELi liikmesriikidele.

Märgistamine

Praegu puuduvad õigusaktid, milles käsitletaks päritolumaa märgistuse küsimust lambalihasektoris. Selle tõttu kasutatakse ELis lambalihatoodete märgistamiseks erinevaid tehnikaid. Tarbijate seas ELi toodete eelistamise edendamiseks ning samuti lambaliha müügiedendamise ja turustamise toetamise õigustamiseks tuleks tarbijaid veenda, lähtudes toiduohutusest, ELile omasest tootmisest ja traditsioonilistest tootmismeetoditest.

Raportöör usub, et tarbijatele tuleks anda võimalikult palju teavet ostetava toote päritolu kohta, et nad saaksid teha teadliku ostu. Seoses sellega teeb raportöör ettepaneku töötada lambalihatoodete jaoks välja ELi logo, mis oleks tagatud hulga kriteeriumidega, sealhulgas põllumajandusettevõtte kindlustuskava ja päritolumaa märgistusega, tagades sel viisil, et tarbijad on täiesti teadlikud toote päritolukohast.

Innovatsiooni toetamine

Lambaliha atraktiivsemaks muutmisel noorema tarbijapõlvkonna jaoks on võtmeroll innovatsioonil. See peaks keskenduma tasakaalu puudumisele tarbija poolt praegu nõutavate jaotustükkide ja kogu rümba jaotustükkide vahel. Mõningaid edusamme noorte tarbijate ligimeelitamisel on saavutatud mitmekülgsete jaotustükkide, kõnealuse toote tükkide erineva suuruse, pakkimisviisi ning püsiva kvaliteedi abil, mis näitab, et lambaliha propageerimisest ei tohiks loobuda kui lootusetust üritusest, vaid pigem võiks seda toodete, pakendite ja tootmisprotsesside innovatsiooni edendamise abil edasi arendada.

Villast ja karusnahast (nn viiendast neljandikust) saadav rahaline kasum on praegu peaaegu olematu. Nende väärtust saaks suurendada uute kasutusvõimaluste väljatöötamise abil, näiteks väga tõhusa ja ökoloogilise soojusisolatsioonimaterjalina.

Turulepääs

Praegu kehtivad ELi lambalihatoodete suhtes ekspordipiirangud sellistes riikides nagu Lõuna-Aafrika Vabariik, Alžeeria, Saudi Araabia, Hiina ja Mehhiko. Majandusharu jaoks oleks positiivne, kui Euroopa Komisjon aitaks kaasa ELi mittekuuluvate eksporditurgude avamisele lambalihatoodete jaoks riikides, kus praegu kehtivad tarbetud piirangud.

Konsulteerimine

Ernst & Young’i juhtimisteenuste osakond koos Prantsusmaa loomakasvatusinstituudiga viisid Euroopa Parlamendi tellimusel läbi uuringu „Lamba- ja kitselihasektori tulevik Euroopas”. Uuringu raames analüüsiti kõnealuste sektorite tunnusjooni ja anti hulgaliselt soovitusi. Ernst & Young esitas oma järeldused Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile 26. veebruaril 2008. aastal toimunud koosolekul.

Raportöör viis kõnealuse raporti koostamise käigus läbi laiaulatuslikke konsulteerimisi, k.a kohtumised ELi põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku, Sloveenia põllumajandusministri, Prantsusmaa põllumajandusministri ning Poola, Leedu ja Iirimaa põllumajandusministri ning nõukogu esindajatega Suurbritanniast, Hispaaniast, Itaaliast, Prantsusmaalt, Lätist, Rumeeniast, Bulgaariast ja Saksamaalt. Ta konsulteeris laiaulatsulikult ELi põllumajandusrühmade, ELi ettevõtjate ühenduste ja tarbijaühendustega ning ELi lambaliha töötlemise sektori ja Austraalia ning Uus-Meremaa lambalihasektori esindajatega, samuti Euroopa Komisjoni direktoraatide asjaomaste ametnikega, kes tegelevad põllumajanduse ja maaelu arengu ning rahvatervishoiu küsimustega.

Raportöör korraldas 4. detsembril 2007. aastal Euroopa Parlamendis lambaliha propageerimise õhtu, mille sponsorid olid Eblex (Inglismaa veise- ja lambalihasektori täitevorgan), Bord Bia (Iirimaa toiduamet) ja Interbev (Prantsusmaa loomakasvatusühing) ning mis tõi kokku 200 inimest: ELi põllumajandusrühmade esindajad ja ELi lambaliha töötlejate esindajad, 27 ELi liikmesriigi tarbijate esindajad, ELi põllumajanduse ja maaelu arengu volinik, Euroopa Parlamendi president, Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimees, Euroopa Parlamendi liikmed ja Euroopa Komisjoni põllumajanduspoliitika üksuste ning Euroopa alaliste esinduste esindajad.

Järeldus

ELi lamba- ja kitseliha kutsealase tootmise pikaajaline jätkusuutlikkus on ohus enam kui kunagi varem. Vaatamata lambaliha tootmisdefitsiidile ELis väheneb jätkuvalt lambakarja suurus ning nõudlus lambaliha järele on väike. Viimane 2003. aastal toimunud ühise põllumajanduspoliitika reform, millega lahutati otsetoetused toodangust, kiirendas lamba- ja kitsekasvatussektori kahanemist veelgi. Lamba- ja kitsekasvatusega tegeldakse peamiselt vähemsoodsates piirkondades ja see etendab olulist keskkonnaalast rolli nende alade looduslikul hooldamisel ning annab tohutu sotsiaal-majandusliku panuse vähemsoodsate piirkondade arengusse.

Paljud tootjad lahkuvad lamba- ja kitsekasvatussektorist majandusraskuste, kõrgete tööjõualaste nõudmiste ja kõrge keskmise vanuse tõttu. Suurenenud on kolmandate riikide impordist tulenev konkurentsisurve. Tagatipuks kehtivad teatavates kolmandates riikides ELi lambaliha ekspordi suhtes tarbetud piirangud.

Raportöör palub lamba- ja kitsekasvatuse säilitamiseks võtta ELi tasandil kiireid meetmeid, k.a tootjate sissetuleku toetamine, elektroonilise identifitseerimissüsteemi vabatahtlik kasutuselevõtmine, turumeetmete võtmine tarbimise edendamiseks, ELi märgistamissüsteemi loomine ELi tarbijatele maksimaalse teabe andmiseks ostetud toodete päritolu kohta ning innovatsiooni toetamine. Lõpuks kutsus raportöör üles moodustama ELi rakendusüksust tagamaks, et käesolevas raportis esitatud soovitused viidaks ellu kahe aasta jooksul, kindlustades seeläbi Euroopa lamba- ja kitsekasvatussektori tuleviku.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	27.5.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	36 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Vincenzo Aita, Peter Baco, Bernadette Bourzai, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Giuseppe Castiglione, Giovanna Corda, Joseph Daul, Albert Deß, Michl Ebner, Ioannis Gklavakis, Lutz Goepel, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Esther Herranz García, Lily Jacobs, Elisabeth Jeggle, Heinz Kindermann, Vincenzo Lavarra, Stéphane Le Foll, Mairead McGuinness, Rosa Miguélez Ramos, James Nicholson, María Isabel Salinas García, Agnes Schierhuber, Czesław Adam Siekierski, Alyn Smith, Petya Stavreva, Witold Tomczak, Donato Tommaso Veraldi, Janusz Wojciechowski, Andrzej Tomasz Zapałowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Liam Aylward, Esther De Lange, Hans-Peter Mayer, Brian Simpson, Struan Stevenson, Kyösti Virrankoski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Seán Ó Neachtain