Menetlus : 2008/2038(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0199/2008

Esitatud tekstid :

A6-0199/2008

Arutelud :

PV 02/09/2008 - 16
CRE 02/09/2008 - 16

Hääletused :

PV 03/09/2008 - 9.1
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0401

RAPORT     
PDF 130kWORD 72k
29.5.2008
PE 404.565v02-00 A6-0199/2008

Turunduse ja reklaami mõju soolisele võrdõiguslikkusele

(2008/2038(INI))

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

Raportöör: Eva-Britt Svensson

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

turunduse ja reklaami mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele

(2008/2038(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingut ning eriti selle artiklit 2, artikli 3 lõiget 2 ja artiklit 152;

–   võttes arvesse ühenduse õigustikku naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

–   võttes arvesse Pekingis 15. septembril 1995. aastal peetud neljandal ülemaailmsel naisteteemalisel konverentsil vastu võetud tegevusprogrammi ja oma 18. mai 2000. aasta resolutsiooni Pekingi tegevusprogrammi järelmeetmete kohta(1);

–   võttes arvesse nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta(2);

– võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega(3);

–   võttes arvesse komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiseid 2006–2010 (KOM(2006)0092) ja selle mõju hinnangut (SEK(2006)0275);

–   võttes arvesse oma 25. juuli 1997. aasta resolutsiooni naiste diskrimineerimise kohta reklaamides4(4);

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 1557 (2007) „Naiste kujutamine reklaamis”;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A6-0199/2008),

A. arvestades, et sotsialiseerumine (kooli, perekonna, sotsiaalse ja kultuurikeskkonna kaudu) on protsess, mille käigus kujunevad inimese identiteet, väärtused, tõekspidamised ja hoiakud, mis annavad talle koha ja rolli ühiskonnas, milles ta üles kasvab; arvestades, et samastumine on keskne mõiste kõnealuse protsessi toimimise mõistmiseks;

B.  arvestades, et tuleks teha rohkem, et juba varasest elueast alates edendada nii koolis kui ka kodus televisiooni ja uute tehnoloogiate mõistlikku ja vastutustundlikku kasutamist;

C. arvestades, et reklaamis edastatavad soopõhised diskrimineerivad ja/või alandavad sõnumid takistavad kaasaegse ja võrdse ühiskonna tekkimist;

D. arvestades, et stereotüübid võivad kujundada käitumisviise, mille kaudu samastumine toimub;

E.  arvestades, et reklaam ja turundus pigem loovad kultuuri kui ainult peegeldavad seda, kuna meie soolised kontseptsioonid on sotsiaalselt konstrueeritud ja reklaamid aitavad meil neid konstrueerida;

F.  arvestades, et reklaam on turumajanduse osa ning oma laiaulatuslikkuse tõttu avaldab ta vaieldamatult mõju üldsuse käitumisele ja avaliku arvamuse kujundamisele;

G. arvestades, et reklaamides esitatakse sageli karikatuurne nägemus naiste ja meeste elust;

H. arvestades, et reklaamides esitatavad soolised stereotüübid piiravad naisi, mehi, tüdrukuid ja poisse, surudes nad ettemääratud ja kunstlikesse rollidesse, mis on sageli alandavad, häbistavad ning näitavad rumalana mõlemaid sugupooli; arvestades, et reklaami olemus tugevdab samuti kõnealust negatiivset mõju, kuna sõnumit pidevalt korratakse ja taasesitatakse;

I.   arvestades, et sooline diskrimineerimine on meedias endiselt laialt levinud; arvestades, et soolistel stereotüüpidel põhinevaid reklaame ja meediat võib käsitleda kõnealuse diskrimineerimise osana;

J.   arvestades, et reklaamides esitatavad soolised stereotüübid kajastavad järelikult võimu ebavõrdset jagunemist sugude vahel;

K. arvestades, et reklaamides esitatavad soolised stereotüübid mitte üksnes ei suru inimesi erinevatesse ettemääratud rollidesse, vaid ka arvavad välja need inimesed, kes ei sobi normidesse;

L.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ja koostöö edendamiseks nii era- kui ka avalikus elus tuleb stereotüüpide tekitamise vastu võidelda ühiskonna kõigil tasanditel;

M. arvestades, et lapse sotsialiseerumise esimestest aastatest alates võivad soolised stereotüübid soodustada soolist diskrimineerimist, mis toetab kogu ülejäänud elu jätkuva sugupoolte ebavõrdse kohtlemise kinnistumist ja soospetsiifiliste klišeede tekkimist;

N. arvestades, et sooliste stereotüüpide kontseptsioon mõjub piiravalt ja aitab kaasa tööturu jagamisele sugupooltele vastavate ametite vahel, kus naised teenivad enamasti meestest vähem;

O. arvestades, et sooliste stereotüüpide taastootmise vältimise püüdlustesse tuleb kaasata kogu ühiskond; arvestades, et tegemist peaks olema kõigi osapoolte jagatud vastutusega;

P.  arvestades, et tuleb kõrvaldada takistused meeste ja naiste positiivselt kujutamiselt kõikides sotsiaalsetes situatsioonides;

Q. arvestades, et eriti haavatav rühm on lapsed, kes ei usalda mitte üksnes autoriteete, vaid ka muinasjuttudest, telesaadetest, pildiraamatutest, sh õppematerjal, videomängudest, mänguasjareklaamidest jm pärinevaid tegelasi; arvestades, et lapsed õpivad äsja kogetut imiteerides ja matkides; arvestades, et reklaamides esitatavad soolised stereotüübid mõjutavad seetõttu üksikisiku arengut ja rõhutavad asjaolu, et inimese sugu dikteerib tema võimalused;

R.  arvestades, et eri meediakanalite kaudu edastatav reklaam ümbritseb meid igapäevaelus kõikjal; arvestades, et olenemata meie vanusest või soost näeme me kõik igapäevaste telesaadete raames reklaamipause ja muud liiki reklaami; arvestades, et eriti oluline on allutada meediaväljaannete reklaam eetilistele ja/või õiguslikult siduvatele eeskirjadele, et vältida soolisi stereotüüpe ja soopõhist diskrimineerimist edastavaid ning vägivallale ja seksismile õhutavaid reklaame; arvestades, et paljude liikmesriikide seadusandlus on puudulik ja reklaami suhtes kohaldatavat riiklikku eetikakoodeksit kas ei järgita või puudub see üldse;

S.  arvestades, et vastutustundlik reklaamimine võib avaldada positiivset mõju sellele, kuidas ühiskond tajub näiteks kehakuvandit, soorolle ja normaalsust; arvestades, et reklaam võib olla mõjuvõimas vahend stereotüüpide vaidlustamisel ja kõrvaldamisel,

1.  rõhutab naistele ja meestele võrdsete võimaluste andmise tähtsust, et nad saaksid soost olenemata üksikisikutena areneda;

2.  märgib, et ühenduse erinevatest soolist võrdõiguslikkust edendavatest programmidest hoolimata esineb endiselt hulgaliselt soolisi stereotüüpe;

3.  märgib, et põhjalikumad teadusuuringud aitaksid välja selgitada reklaamides esitatavate sooliste stereotüüpide ja sugudevahelise ebavõrdsuse seoseid;

4.  kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles rakendama ning levitama eespool nimetatud teadusuuringuid ja nende tulemusi;

5.  rõhutab kui tähtis on, et liikmesriigid täidaksid endale soolise võrdõiguslikkuse Euroopa paktiga võetud kohustusi (heakskiidetud Euroopa Ülemkogu poolt 23. ja 24. märtsil 2006);

6.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles järgima erinevate ühenduse programmidega, nagu EQUAL, võetud suuniseid ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid suuniseid;

7.  kutsub ELi institutsioone üles jälgima Euroopa õigusaktides olemasolevate soolist diskrimineerimist ja soolisel alusel vihkamisele õhutamist käsitlevate sätete rakendamist;

8.  kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles töötama välja teadlikkuse suurendamise meetmeid Euroopa Liidu ülese nulltolerantsi saavutamiseks seoses seksistlike solvangute või naisi alandava kujutamisega meedias;

9.  kutsub liikmesriike üles looma riiklikke meediainspektsioone, millel oleks olemas soolise võrdõiguslikkuse eriharu ja oskusteave, et võtta vastu üldsuse kaebusi, anda meedia- ja reklaamispetsialistidele soolise võrdõiguslikkuse auhindu, uurida ja koostada aruandeid naisküsimuse kohta meedias ja teostada korrapärast süsteemset monitooringut sugude kajastamise kohta meedias; lisaks võib uuringuid teostada tulevane Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut;

10. märgib, et stereotüüpe kasutatakse nii täiskasvanutele kui ka lastele suunatud turunduses; rõhutab, et stereotüübid lastesaadete ajal edastatavas reklaamis on eriti problemaatilised, sest nad võivad avaldada mõju soolisele sotsialiseerumisele ja seega sellele, kuidas laps tajub iseennast, oma pereliikmeid ja välismaailma;

11. märgib, et meedias ja reklaamis sooliste stereotüüpide vastu võitlemise püüdlustega peavad kaasnema kasvatusstrateegiad ja meetmed, et juba varasest east alates teadlikkust edendada ja arendada teismeeast peale kriitilist mõtlemisvõimet;

12. rõhutab, et koolisüsteemil peab olema esmatähtis roll laste kriitilise mõtlemisvõime väljaarendamisel meediapildi ja meedia suhtes üldisemalt, et hoida ära reklaamis ja turunduses sooliste stereotüüpide taastootmise hävitavaid tagajärgi;

13. märgib, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on vaja võidelda traditsiooniliste soorollide vastu;

14. juhib eelkõige tähelepanu vajadusele kõrvaldada õpikutest, mänguasjadest, video- ja arvutimängudest, Internetist ja uutest info- ja sidetehnoloogiavahenditest ning erinevate meediakanalite reklaamist sõnumid, mis eiravad inimväärikust ja edastavad soolisi stereotüüpe;

15. avaldab sügavat muret seksuaalteenuste reklaamimise üle, mis rõhutab väljaannetes, näiteks kohalikes ajalehtedes, stereotüüpi naistest kui objektidest, ning on lastele kergesti nähtav ja kättesaadav;

16. rõhutab meedia tähtsat rolli sooliste stereotüüpide loomisel ja jäädvustamisel ning kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles järgima ja/või kehtestama eetikakoodekseid ja/või õiguslikke norme, mida kohaldatakse reklaamide loojate ja levitajate suhtes seoses diskrimineeriva reklaamiga ning millega nõutakse inimväärikuse austamist;

17. märgib, et meediavaldkonna spetsialistidele on vaja viia läbi pidevaid koolitusi ja teha nendega koostööd ja võtta meetmeid üldsuse teadlikkuse suurendamiseks sooliste stereotüüpide negatiivse mõju kohta;

18. rõhutab, kui tähtis on toetada naiste haridust, koolitust ja tööhõivet, et edendada ja tagada neile võrdsed võimalused meedia kõigis valdkondades ja tasanditel;

19. juhib tähelepanu Amnesty Internationali poolt Hispaanias 2004. aastal avaldatud aruandele „Con la violencia hacia las mujeres no se juega”¹; kõnealuses aruandes näidatakse, kui stereotüüpne, seksistlik ja sageli halvustav on naiste kuvand uutes elektroonilistes meediakanalites; aruandes järeldatakse, et enamik videomänge kujutavad endast üht lisavahendit naisi diskrimineerivate stereotüüpide taastootmisel, mis kinnistavad ja trivialiseerivad nende inimõiguste rikkumisi;

20. juhib tähelepanu asjaolule, et televisiooni ja uute tehnoloogiate kasutamine laste ja teismeliste poolt kasvab, et kõnealune kasutamine algab väga varajases eas ja et järelevalveta telerivaatamine üha suureneb;

21. juhib tähelepanu 2000. aastal Briti Arstide Liidu avaldatud aruandele „Toitumishäired, kehakuvand ja meedia” („Eating Disorders, Body Image and the Media”); märgib, et ideaalse kehakuvandi kujutamine meedias võib mõjuda kahjulikult naiste, eriti teismeliste ja selliste toitumishäirete nagu anorexia nervosa ja bulimia nervosa kalduvustega inimeste enesehinnangule; soovitab, et ringhäälinguorganisatsioonid, ajakirjade kirjastused ja reklaamiettevõtjad võtaksid omaks vastutustundlikuma suhtumise eriti kõhnade naiste rollimudelina kujutamise osas ning esitaksid realistlikumaid kehakuvandeid; kutsub eelkõige reklaamiettevõtjaid üles hoolikamalt kaaluma eriti kõhnade naiste kasutamist toodete reklaamimisel;

22. kutsub liikmesriike asjakohaste vahenditega tagama, et turunduses ja reklaamis oleks tagatud inimväärikuse austamine ja et otseselt või kaudselt ei ohustataks isikupuutumatust, et turundus ja reklaam ei oleks diskrimineerivad ega õhutaks vihkamist soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning ei sisaldaks materjale, mis propageerivad oma olemuselt või muudavad atraktiivseks naiste vastu suunatud vägivalda;

23. märgib, et massimeedia ning uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatega seotud käitumisjuhistes pööratakse harva tähelepanu sugupooltele ning see probleem vajab lahendamist;

24. tunnustab tööd, mida meediavaldkonna reguleerivad asutused on mõnes liikmesriigis juba sooliste stereotüüpide mõju uurimisel teinud ja julgustab kõigi liikmesriikide reguleerivaid asutusi jagama kõnealustes küsimustes oma parimaid tavasid;

25. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja reklaamialast käitumisjuhist, mille kohaselt tuleb turundusteadaannetes järgida soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet ning vältida seksuaalseid stereotüüpe ja igasugust meeste ja naiste alandamist;

26. tuletab komisjonile meelde, et nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ hõlmas komisjoni esialgses ettepanekus ka diskrimineerimist meedias; palub komisjonil teha jõupingutusi kõnealuse diskrimineerimise vastu võitlemiseks;

27. rõhutab, et meedias ja reklaamitööstuses on vaja sugupoolte seisukohast häid eeskujusid, et näidata muutuste võimalikkust ja vajalikkust; on seisukohal, et kõik liikmesriigid peaksid Hispaania eeskujul, kus on loodud soolise võrdõiguslikkuse auhind, asutama ametliku auhinna, mida annavad ühelt poolt reklaamiettevõtjad ise oma sektori ettevõtjatele ning teiselt poolt üldsus, mis on tunnustuseks kõige tõhusamalt soolisi stereotüüpe lõhkuvale reklaamile, kus ühtlasi esitatakse naiste, meeste või nendevaheliste suhete positiivne või staatust parandav kuvand;

28. rõhutab vajadust levitada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet meedias eri vanuserühmadele suunatud trükiste ja saadete abil, et propageerida parimaid tavasid ja sooliste erinevuste austamist;

29. rõhutab vajadust kestva arutelu järele meedia ning meedia rolli üle sooliste stereotüüpide tekitamisel ja kordamisel;

30. kutsub liikmesriike üles looma ja käivitama hariduslikke algatusi, mis on kantud tolerantsusest ning vabad igasugustest meeste ja naiste vahelisi suhteid kahjustavatest stereotüüpidest, et propageerida soolise võrdõiguslikkuse kultuuri asjakohaste haridusprogrammide abil;

31. rõhutab, et sugupooltega seotud stereotüübid tuleb kaotada;

32. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

EÜT C 59, 23.2.2001, lk 528.

(2)

EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/65/EÜ (ELT L 332, 18.12.2007, lk 27).

(3)

ELT L373, 21.2.2004, lk 37.

(4)

EÜT C 304, 6.10.1997, lk 60.


SELETUSKIRI

Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised (2006–2010) käsitlevad kuut prioriteetset valdkonda, millest üks on sooliste stereotüüpide vastu võitlemine. Käesoleva raporti eesmärk on juhtida tähelepanu sellele, kuidas reklaam õhutab ja kindlustab soolisi stereotüüpe ning kuidas avaldab see negatiivset mõju võrdõiguslikkusele. Reklaami mõiste hõlmab kõiki teksti-, pilt- või häälsõnumeid, nii elektroonilisel kui ka trükitud kujul, mis on suunatud ettevõtte ärilise tegevuse edendamisele.

Kõnealuses valdkonnas on viidud läbi mõned teadusuuringud (kuid mitte piisavalt) ning Sloveenia eesistumise ajal 2008. aasta jaanuaris toimus Brdos (Sloveenias) konverents, kus käsitleti sooliste stereotüüpide põhjustatud piiranguid ja probleeme. Turundusega ei püüta enam veenda tarbijaid midagi ostma, vaid soovitakse panna tarbijad suhtlema teiste turuosalistega, et ennast luua või esile tuua või end mõtestatult positsioneerida(1). Tarbimist vaadeldakse üha enam kui eesmärgistatud ja mõtestatud produktiivset protsessi. Turg ja turustajad töötavad koos tarbijate sotsialiseerimisel(2). Tänapäeval on tarbimise valdkonnas tehtavate teadusuuringute puhul keskseks seisukohaks kirjeldada tarbimist kui olulist aspekti inimeste identiteedi kujundamisel(3). See peab eriti hästi paika noorte tarbijate puhul(4). Saksamaal(5), UEAPME poolt(6), Poolas(7) ja mujal teostatud uuringud on käesoleva raporti koostamisel olnud hindamatu väärtusega, nagu ka Rootsi valitsuse poolt hiljuti avaldatud uurimus, milles on dokumenteeritud ja tuvastatud reklaamides esitatavate sooliste stereotüüpide mõju(8).

Reklaami põhieesmärk on meid kõiki – nii naisi kui ka mehi – mõjutada. Mitte ühegi valiku tegemine, olgu see siis seotud hariduse, karjääri, suhete või sotsiaalsete ja kultuuriliste eelistustega, ei toimu meie elus vaakumis. Meid mõjutavad terve hulk tegureid, millest kaks kõige olulisemat on sotsiaalne klass ja sugu. Lisaks ümbritsevad meid pidevalt reklaamidest pärit kuvandid ja kontseptsioonid sugude ja soorollide kohta. Reklaam mõjutab meid teadlikul, kuid ennekõike arvatavasti alateadlikul tasandil. Tehnoloogiline progress on radikaalselt muutnud äriliste sõnumite edastamise viisi. See on olulise tähtsusega, arvestades meid igapäevaelus ümbritseva reklaami mahtu, kättesaadavust ja ulatust. Soolised stereotüübid kindlustavad kitsad soorollid, piirates seega manööverdamisruumi ning võimalusi naiste ja tüdrukute, kuid ka meeste ja poiste elus. Kuna nimetatud sõnum ümbritseb meid kõikjal meie igapäevaelus – televiisoris, ajalehtedes, filmides ja Internetis – muutub see normiks, millele vastavust meilt oodatakse ja nõutakse.

Reklaam on spetsiaalselt loodud etteantud viisil tõlgendamiseks. Üks ühesuguse tõlgendamise (ning oletatavasti ka ühesuguse kaubandustava) eeltingimus on seetõttu, et kasutatav vorm peab põhinema sihtrühmas valitsevatel üldistel kontseptsioonidel või eelarvamustel.

Olla naine või mees tänapäeva ühiskonnas kätkeb endas kunstlike ootuste järgi elamist ning see võib tegelikkuses sageli osutuda raskeks või isegi võimatuks. Kuid eelkõige ei ole see eesmärk, mille poole tasuks püüelda. Ebaõnnestumine on pidevaks hirmuks ning ebaõnnestumine nõuab oma osa: söömishäired, vaimuhaigused, madal enesehinnang jne. Eneseväärikus taandub sugupooltele ette antud raamistiku järgi käitumisele.

Uuringud näitavad, et sooliste stereotüüpidega loodud normid käsitavad inimesi asjadena, kuna nii naisi kui ka mehi – kuigi siiani on kannatajateks olnud rohkem naised – kujutatakse objektidena. Taandades inimese esemeks, jäetakse ta kaitsetuks vägivalla ja solvangute eest. Reklaamides inimeste esemetega võrdsustamine omab suurt tähtsust inimese identiteedi kujundamise protsessis ja selles, millist kuvandit tajutakse „normaalsena”. Stereotüübid on seotud naiste ja meeste ning nendevaheliste suhete kajastamisega. Reklaamides kasutatavaid stereotüüpe võib vaadelda ka kui võimu näitamise vahendit. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika eesmärk on anda kõigile võim kujundada ühiskonda ja nende endi elu. Pidev alistumine inimesi esemetena kujutavatele ja stereotüüpe loovatele sõnumitele takistab selle eesmärgi saavutamist.

Ärilise eesmärgiga sõnumid mängivad laste- ja noortekultuuris üha domineerivamat rolli. Me teame, et see mõjutab meid tunduvalt rohkem kui üksnes asjade ostmisel. Need sõnumid mõjutavad laste nägemust iseendast, oma keskkonnast, oma kultuurist ja eelkõige vägivallast. Reklaamides esitatavate soorollide kuvand on eriti tähelepanuväärne seetõttu, et lapsed on eas, kus nad kujundavad oma väärtusi ja hoiakuid soorollide suhtes ning otsivad oma identiteeti. Me riskime sellega, et eemaldume inimsuhete ja armastuse kaudu tekitatud eneseusaldusest ning liigume üksnes majanduslikku reaalsusesse, kus inimesed ostavad endale esemete omamise kaudu näilist turvatunnet. Kõige avatumad sellisele mõjule on juba niigi haavatavas olukorras olevad lapsed.

„Kas poiss või tüdruk?”, on lapse sünni puhul esimene küsimus. Juba siit saab alguse vastsündinud lapse õpetamise protsess, kes kasvab ja areneb ühiskonna liikmeks. Igal ühiskonnal on omad ootused, sealhulgas sugupooltega seotud ootused ja kuvandid. Mudel on juba olemas ja sooliste stereotüüpide kontseptsioon ise hõlmab endas sugupooltevaheliste väljamõeldud erinevuste rõhutamist. See kätkeb endas arvamust, et üks sugupool on teisest „parem” teatavate ülesannete täitmisel ühiskonnas ning üksikisikute erinevused jäetakse tähelepanuta. See on eriti problemaatiline, kuna niiviisi luuakse raamistik sellele, mida peetakse mõlema sugupoole puhul „normaalseks”. Kui inimene valib (näiteks haridusvaldkonnas) tee, mis ei vasta tema sugupoolele, võib see tema valikuid tõsiselt piirata.

Me kõik kasutame meid ümbritseva maailma vaatlemiseks või tõlgendamiseks teatud sorti stereotüüpe või eelarvamusi, kuid vähesed teevad seda teadlikult ning seetõttu võidakse sugupooltega seotud eelarvamusi ja ootusi korrata ilma neid kahtluse alla seadmata. Seetõttu on keeruline kõnealust mudelit muuta. Seetõttu on oluline võidelda meid igapäevaselt ümbritsevate naistest ja meestest loodud kindla struktuuriga stereotüüpsete kuvandite vastu. See eesmärki peaks olema võimalik saavutada teavitus- ja teadlikkuse tõstmise meetmetega. Selleks on mitmeid viise, kuid kaasata tuleb ühiskonna kõik tasandid, kasutades struktureeritud lähenemist, millega analüüsitakse sugupooltevahelisi võimusuhteid. Soolised stereotüübid esinevad reklaamides sageli suurettevõtete ärilise kasu eesmärgil, eriti kui inimese identiteedi loomine ühendatakse sellega, kui palju ja milliseid kaupu ning teenuseid ta tarbib. Iseenesestmõistetavalt tuleks võtta arvesse sugupooltevahelisi tegelikke, st bioloogilisi erinevusi ja üksikisiku vajadusi, kuid lähtekohaks peab olema arusaam, et inimestena oleme me rohkem sarnased kui erinevad.

(1)

Firat, Dholakia, Venkatesh “Marketing in a postmodern world”, 1995, lk 52.

(2)

Cova “The Postmodern Explained To Managers: Implications For Marketing”, 1996, lk 22.

(3)

Arnould & Thompson “Consumer Culture Theory (CCT): Twenty Years of Research”, Journal of Consumer Research, 2005, lk 868-882.

(4)

Gianneschi „Varor och märken - om att vara och märkas”, teadustöö ärijuhtimise valdkonnas, Göteborgi ülikooli ärijuhtimise õppetool, 2007.

(5)

Dr. Carsten Wippermann, Sinus Sociovision; Heidelberg, Saksamaa ”Ways to Equality of Treatment – Today and Tomorrow”.

(6)

European Association of Craft, Small and Medium-Sized Enterprises “Living and Managing Gender Stereotypes in Adulthood: Employer’s point of view”.

(7)

Monika Ksieniewicz, Department for Women, Family and Counteracting Discrimination, Ministry of Labour and Social Policy: “Adulthood: Living and Managing Gender Stereotypes”.

(8)

Professor Eva-Maria Svensson. SOU 2008:5. http://www.regeringen.se/content/1/c6/09/59/16/388425af.pdf


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

27.5.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

19

5

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Edit Bauer, Emine Bozkurt, Hiltrud Breyer, Věra Flasarová, Claire Gibault, Zita Gurmai, Esther Herranz García, Lívia Járóka, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Urszula Krupa, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Zita Pleštinská, Karin Resetarits, Teresa Riera Madurell, Raül Romeva i Rueda, Eva-Britt Svensson, Corien Wortmann-Kool, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Gabriela Creţu, Iratxe García Pérez, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Mary Honeyball, Kartika Tamara Liotard, Marusya Ivanova Lyubcheva, Zuzana Roithová, Petya Stavreva, Bernadette Vergnaud

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Armando França, Ewa Tomaszewska

Õigusteave - Privaatsuspoliitika