RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 964/2007 ja nr 1100/2006

29.5.2008 - (KOM(2007)0857 – C6‑0051/2008 – 2007/0289(CNS)) - *

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Helmuth Markov

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 964/2007 ja nr 1100/2006

(KOM(2007)0857 – C6‑0051/2008 – 2007/0289(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0857);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 133, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0051/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A6‑0200/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Üldiste tariifsete soodustuste kava (Generalised System of Preferences – GSP) on selle loomisest saadik olnud üks peamisi ELi kaubandus- ja arengupoliitika vahendeid, millega püütakse aidata arenguriikidel vaesust vähendada rahvusvahelisest kaubandusest saadava tulu toel ning nende säästva arengu edendamisega tööstuse arendamise ja majanduse mitmekesistamise teel.
Selgitus
Kava esmane ja üldeesmärk on aidata arenguriikidel vaesust vähendada.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) ELi arengupoliitika ja seega üldiste tariifsete soodustuste kava põhieesmärk on – arengumaade majanduste suurema mitmekesisuse ning nende suurema osaluse teel ülemaailmses kaubanduses – aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, vaesuse kaotamisele, säästva arengu ja hea valitsemistava edendamisele arengumaades.
Selgitus
Üldiste tariifsete soodustuste kava ei ole loodud eesmärgiga edendada ELi kaubandust, vaid et toetada arengumaid ja eriti vähimarenenud maid „Kõik peale relvade” (EBA) soodustuste abil. Uue määruse alguses tuleks spetsiaalselt rõhutada, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamine ja vaesuse vähendamine on ELi arengupoliitika ja seega ka uue üldiste tariifsete soodustuste kava käsitleva määruse põhieesmärk.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a) Selleks, et tõsta kavast osasaamise määra ja kava tõhusust ning võimaldada arenguriikidel saada kasu rahvusvahelisest kaubandusest ja sooduskorrast, peaks Euroopa Liit püüdma anda asjaomastele riikidele ja eelkõige vähimarenenud maadele piisavalt tehnilist abi.
Selgitus
Kavast osasaamise määra ja kava tõhususe suurendamiseks on oluline anda arenguriikidele piisavalt tehnilist abi.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Konventsioonide rakendamist, millele viidatakse säästva arengu ja hea valitsemistava stimuleerivas erikorras, peab toetama tehnilise abi kaudu.
Selgitus
Arengumaid, kes on valmis endale võtma erikorraga nõutud erikohustusi, tuleb kõnealuses valdkonnas toetada.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) Arengumaad, kes vastavad pärast 31. oktoobrit 2008 säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatava stimuleeriva erikorra abikõlblikkuse kriteeriumidele, peaksid saama lisatollimaksusoodustusi alates hetkest, mil nad nimetatud kriteeriumidele vastavad. Komisjon otsustab uute taotluste üle üks kord aastas.
Selgitus
Käesolevas ettepanekus võtta vastu määrus ei ole ette nähtud mehhanisme selleks, et riik, kes täidab neid kriteeriume alates 31. oktoobrist 2008, saaks taotleda stimuleeriva erikorra kohaldamist. Praegune tekst näeb ette, et see riik peaks taotluse esitamiseks ootama järgmise määruse jõustumist aastal 2012. Selleks et stimuleeriv erikord säilitaks stimuleeriva iseloomu, on oluline anda võimalus uute taotluste esitamiseks. Väljapakutav esitamissagedus on kord aastas.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 a) Selleks, et vältida soodustuste mõju vähenemist, tuleks komisjonil järgmise määruse juures kaaluda praegu tundlikeks liigitatud toodete üleviimist mittetundlike toodete kategooriasse.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Ühenduse kaubanduspoliitika ühtsust silmas pidades ei tohiks soodustatud riigi suhtes rakendada korraga ühenduse kava ja vabakaubanduslepingut, juhul kui see leping hõlmab vähemalt kõiki neid soodustusi, mida võimaldab hetkel selle riigi suhtes kohaldatav kava.	(19) Ühenduse kaubanduspoliitika ühtsust silmas pidades ei tohiks soodustatud riigi suhtes rakendada korraga ühenduse kava ja vabakaubanduslepingut, juhul kui see leping hõlmab ja rakendab tõhusalt ning vajaduse korral kindlustab vähemalt kõiki neid soodustusi, mida võimaldab hetkel selle riigi suhtes kohaldatav kava.
Selgitus
Ühenduse kaubanduspoliitika ühtsuse tugevdamiseks on vaja tagada, et kui riik jääb vabakaubanduslepingu sõlmimise tõttu käesolevasse kavasse kaasatud soodustatud riikide nimekirjast välja, siis see leping ei või mitte ainult hõlmata, vaid peab ka tõhusalt rakendama ja kindlustama käesoleva kava raames juba kokku lepitud soodustusi.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 21 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 a). Päritolureeglid tuleks läbi vaadata, et arvesse võtta piirkondlikku ja ülemaailmset kumulatsiooni ja riigile soodustatud kohtlemise võimaldamist programmide GSP, GSP+ ja algatuse „kõik peale relvade” alusel, isegi kui riik ei ole ekspordi lõppsihtriik, tingimusel et kõnealuses riigis lisatakse toodetele olulist väärtust. Selle läbivaatamise raames tuleks samuti kõrvaldada teatavate toodete topelttöötlemise nõue.
Selgitus
Komisjon peaks päritolureeglite süsteemi läbi vaatama ja võtma arvesse piirkondlikku ja ülemaailmset kumulatsiooni ning riigi nõuetelevastavust üldiste tariifsete soodustuste (GSP), programmi GSP+ ja algatuse „kõik peale relvade” alusel soodustuste saamiseks, isegi kui riik ei ole ekspordi lõppsihtriik. Selle läbivaatamise raames peaks komisjon samuti kõrvaldama teatavate toodete topelttöötlemise nõude, et muuta päritolureeglite kasutamise korda arengumaade jaoks paindlikumaks.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 b) Komisjon peaks Maailma Kaubandusorganisatsioonis töötama eelisjärjekorras selle nimel, et saavutada kokkulepe päritolureeglite ühtlustamiseks, millega nähakse ette arengumaade ja vähimarenenud maade sooduskohtlemine.
Selgitus
Päritolureeglite keerukus on nende vähese kasutamise üks peamisi põhjusi, kuigi need on piirkondliku integratsiooni edendamise väga oluliseks vahendiks. Ühtlustatud päritolureeglite süsteem võimaldaks arengumaadel ja vähimarenenud maadel saada laialdasemalt kasu üldiste tariifsete soodustuste kava pakutavatest võimalustest.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Komisjon otsustab käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kättesaadavate värskeimate ja korrigeeritud andmete põhjal, millised soodustatud riigid vastavad lõikes 1 kehtestatud kriteeriumidele.
Selgitus
Muudatusettepanekuga taastatakse KOM(2004)699 originaalversiooni artikli 3 lõike 2 mõte, et tugevdada andmeturvet ja suurendada läbipaistvust kõigi võimalike osalejariikide jaoks.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 3 – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Igal aastal avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas teatise, milles loetletakse soodustatud riigid, kes vastavad lõikes 1 kehtestatud kriteeriumidele.
Selgitus
Nimetatud meede muudab kava paremini prognoositavaks.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 3 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui soodustatud riigi ja ühenduse vahel on sõlmitud eeliskaubanduskokkulepe, mis hõlmab vähemalt kõiki kõnealusele riigile kehtiva kavaga ettenähtud soodustusi, jäetakse asjaomane riik I lisas esitatud soodustatud riikide nimekirjast välja.	2. Kui soodustatud riigi ja ühenduse vahel on sõlmitud eeliskaubanduskokkulepe, siis on kaubanduskokkuleppe kohaldamine käesoleva kava kohaldamisest tähtsam, tingimusel et see kokkulepe rakendab tõhusalt ja vajaduse korral kindlustab vähemalt kõiki kõnealusele riigile kehtiva kavaga ettenähtud soodustusi. Ühendusega sõlmitud kaubanduskokkulepe ei takista abikõlblikkust artiklites 7–10 kehtestatud stimuleeriva erikorra raames.
Selgitus
Kui kaubanduskokkulepe on soodsam kui käesolev kava, peab see kava üles kaaluma, tingimusel et seda kokkulepet tõepoolest rakendatakse ja et see on tegelikult soodsam. Pealegi, kui riik võib saada lisasoodustusi, järgides säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatava stimuleeriva erikorraga ette nähtud tingimusi, peab ta olema abikõlblik selle erikorra raames isegi juhul, kui teda juba seob ühendusega kaubanduskokkulepe.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 3 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon teatab soodustatud riigile selle riigi kõrvaldamisest soodustatud riikide nimekirjast.	3. Riigi kõrvaldamisel soodustatud riikide nimekirjast teavitab komisjon sellest asjaomast riiki ja Euroopa Parlamenti.
Selgitus
Sellest tuleb samuti teavitada Euroopa Parlamenti.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Kava mõju suurendamiseks annab komisjon arenguriikidele ja eelkõige vähimarenenud maadele piisavalt tehnilist abi institutsioonilise ja reguleerimisalase suutlikkuse tõstmiseks, mis on vajalik selleks, et rahvusvahelisest kaubandusest ja GSPst kasu saada.
Selgitus
Arenguriikidele tuleks anda piisavalt tehnilist abi, et nad saaksid rahvusvahelises kaubanduses ja soodusrežiimides täiel määral osaleda.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Eeskirjad päritolustaatusega toodete mõiste määratluse ning sellega seotud menetluste ja halduskoostöö meetodite kohta artikli 1 lõikes 2 osutatud korra kohaldamiseks on sätestatud määruses (EMÜ) nr 2454/93.	2. Eeskirjad päritolustaatusega toodete mõiste määratluse ning sellega seotud menetluste ja halduskoostöö meetodite kohta artikli 1 lõikes 2 osutatud korra kohaldamiseks on sätestatud määruses (EMÜ) nr 2454/93. Päritolureeglite süsteemi vorm, sisu ja menetlused vaadatakse korrapäraselt läbi, et hinnata selle mõju üldiste soodustuste kava rakendusastmetele ning täita paremini majandusarengu edendamise eesmärki.
Selgitus
Päritolureeglid on olulised arengumaade ekspordivõimaluste jaoks GSP, GSP+ ja EBA kavade raames. Mitmetel juhtudel takistavad vajalikust rangemad päritolureeglid kavade kasutamist. Päritolureeglite läbivaatamine toimub Euroopa Parlamendiga konsulteerimata. Päritolureeglite tulevaste korrapäraste läbivaatamiste puhul võtab komisjon arvesse piirkondadevahelist ja ülemaailmset kumulatsiooni ning riigi võimalust olla kavades GSP, GSP+ ja „Kõik peale relvade” (EBA) soodustatud riik ka juhul, kui tegemist ei ole ekspordi lõppriigiga. Need aspektid suurendaksid arengumaade võimalust kasutada ühtsete soodustuste kavasid ning täidaksid majandusarengu edendamise eesmärki.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Komisjon seab WTOs prioriteediks päritolureeglite ühtlustamise, millega nähakse ette arenguriikide ja vähimarenenud maade sooduskohtlemine.
Selgitus
WTOs ette võetavate päritolureeglite ühtlustamise püüdluste ühe osana peaks Euroopa Liit selgelt väljendama soovi keskenduda üldiste tariifsete soodustuste kavale.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Tehnilist abi antakse ka selleks, et aidata abikõlblikel arenguriikidel täita säästva arengu ja hea valitsemistava edendamisele suunatud uue stimuleeriva erikorra ratifitseerimist ja tulemuslikku rakendamist käsitlevaid nõudeid.
Selgitus
Kui arenguriigid soovivad võtta enda kanda erikoormuse ja -kohustused, mis tulenevad stimuleeriva erikorra kohaselt nõutud rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimisest ja tulemuslikust rakendamisest, tuleks neid selles abistada.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 8 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon jälgib III lisas loetletud konventsioonide ratifitseerimise ja tõhusa rakendamise seisu. Komisjon esitab enne käesoleva määruse kohaldamistähtaja möödumist ja aegsasti järgmise määruse aruteludeks nõukogule aruande kõnealuste konventsioonide ratifitseerimise seisukorra kohta, sealhulgas järelevalveorganite soovitused.	3. Komisjon jälgib III lisas loetletud konventsioonide ratifitseerimise ja tõhusa rakendamise seisu. Komisjon esitab enne käesoleva määruse kohaldamistähtaja möödumist ja aegsasti järgmise määruse aruteludeks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuste konventsioonide ratifitseerimise ja rakendamise seisukorra kohta stimuleeriva erikorra kohaselt soodustatud riikide kaupa. Vajaduse korral lisab komisjon aruandesse järelevalveorganite soovitused selle kohta, kas mõni riik peaks konventsiooni tulemuslikuks rakendamiseks täiendavaid samme astuma.
	Lisaks hindab komisjon oma aruandes stimuleeriva erikorra tulemuslikkust selle eesmärgi saavutamisel ning vajaduse korral soovitab III lisa läbi vaadata.
Selgitus
Erikorra eesmärgi saavutamiseks on oluline seda aeg-ajalt läbi vaadata ja kohandada.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) I lisas loetletud riik või territoorium on esitanud vastava taotluse 31. oktoobriks 2008 ja	a) I lisas loetletud riik või territoorium on esitanud vastava taotluse 31. oktoobriks 2008 või riik või territoorium, kes vastab artikli 8 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud tingimustele pärast nimetatud kuupäeva, saab esitada vastava taotluse kord aastas ja
Selgitus
Käesolevas ettepanekus võtta vastu määrus ei ole ette nähtud mehhanisme selleks, et riik, kes täidab neid kriteeriume alates 31. oktoobrist 2008, saaks taotleda stimuleeriva erikorra kohaldamist. Praegune tekst näeb ette, et see riik peaks taotluse esitamiseks ootama järgmise määruse jõustumist aastal 2012. Selleks et stimuleeriv erikord säilitaks stimuleeriva iseloomu, on oluline anda võimalus uute taotluste esitamiseks. Väljapakutav esitamissagedus on kord aastas.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon vaatab läbi taotluse, millele on lisatud artikli 9 lõikes 2 viidatud teave. Seda tehes võtab komisjon arvesse asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutuste järeldusi. Komisjon võib esitada taotlevale riigile küsimusi, mida ta peab asjakohaseks, ning kontrollida saadud teavet taotleva riigi või muu asjakohase allika abiga.	1. Komisjon vaatab läbi taotluse, millele on lisatud artikli 9 lõikes 2 viidatud teave. Seda tehes võtab komisjon arvesse asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutuste järeldusi. Komisjon võib esitada taotlevale riigile küsimusi, mida ta peab asjakohaseks, ning kontrollib saadud teavet taotleva riigi või muu pädeva allika, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonna esindajate, sealhulgas sotsiaalpartnerite abiga.
Selgitus
Euroopa Parlamenti ja teisi asjakohaseid „allikaid”, nagu kodanikuühiskonna esindajaid, sealhulgas sotsiaalpartnereid, tuleks arvesse võtta enamiku III lisas loetletud konventsioonide, näiteks inimõiguste ja kutsestandardite konventsioonide täitmise kontrollimisel.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 10 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon teatab soodustatud riigile kooskõlas lõikega 2 tehtud otsusest. Kui riigile antakse stimuleeriva erikorra õigus, teatatakse sellele riigile kõnealuse otsuse jõustumiskuupäev. Komisjon avaldab 15. detsembril 2008 Euroopa Liidu Teatajas nende riikide nimekirja, kellel on õigus saada soodustusi säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatava stimuleeriva erikorra raames.	3. Komisjon teatab soodustatud riigile kooskõlas lõikega 2 tehtud otsusest. Kui riigile antakse stimuleeriva erikorra õigus, teatatakse sellele riigile kõnealuse otsuse jõustumiskuupäev. Komisjon avaldab 15. detsembril 2008 Euroopa Liidu Teatajas nende riikide nimekirja, kellel on õigus saada soodustusi säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatava stimuleeriva erikorra raames. Nimekirja ajakohastatakse kord aastas.
Selgitus
Käesolevas ettepanekus võtta vastu määrus ei ole ette nähtud mehhanisme selleks, et riik, kes täidab neid kriteeriume alates 31. oktoobrist 2008, saaks taotleda stimuleeriva erikorra kohaldamist. Praegune tekst näeb ette, et see riik peaks taotluse esitamiseks ootama järgmise määruse jõustumist aastal 2012. Selleks et stimuleeriv erikord säilitaks stimuleeriva iseloomu, on oluline anda võimalus uute taotluste esitamiseks. Väljapakutav esitamissagedus on kord aastas.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 10 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui taotlevale riigile ei anta stimuleeriva erikorra õigust, põhjendab komisjon otsust kõnealuse riigi taotlusel.	4. Kui taotlevale riigile ei anta stimuleeriva erikorra õigust, põhjendab komisjon otsust ning teavitab sellest taotlevat riiki ja Euroopa Parlamenti.
Selgitus
Läbipaistvuse, õiguskindluse ja demokraatliku kontrolli tugevdamiseks tuleks nii Euroopa Parlamenti kui ka soodustatud riike pidevalt teavitada GSP rakendamisest, saavutatud edust ja tulemustest.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Komisjon jälgib korrapäraselt, et soodustatud riikide kohustusi austatakse ja et ei esine ühtegi artikli 15 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 16 lõigetes 1 ja 2 esitatud sooduskorra ajutise peatamise põhjustest. Komisjon avaldab ajutiste peatamiste kohta aastaaruande ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikidele.
Selgitus
Komisjon ei tohiks pelgalt oodata, et teised saaksid teavet võimalike kohustuste mittetäitmiste kohta, mis õigustaksid ajutist peatamist. Ka komisjon ise peaks aktiivselt püüdma kontrollida, et sellistest kohustustest kinni peetakse. Teave ajutiste peatamiste kohta tuleks teha avalikuks ning aastaaruanne annaks hea ülevaate üldiste tariifsete soodustuste kava toimimisest.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 17 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui komisjon või liikmesriik saab teavet, mis võib õigustada ajutist peatamist, ja kui komisjon või liikmesriik leiab, et uurimiseks on küllaldane põhjus, teavitab ta komiteed ja taotleb konsultatsioone. Konsultatsioonid toimuvad ühe kuu jooksul.	1. Kui Euroopa Parlament, komisjon või liikmesriik saab teavet, mis võib õigustada ajutist peatamist, ja kui Euroopa Parlament, komisjon või liikmesriik leiab, et uurimiseks on küllaldane põhjus, teavitab ta komiteed ning Euroopa Parlamenti ja taotleb konsultatsioone. Konsultatsioonid toimuvad ühe kuu jooksul.
Selgitus
Euroopa Parlamendil peaks samuti olema võimalik konsultatsioone taotleda. Soodustuste peatamine on oluline otsus, mis avaldab suurt mõju asjaomase arengumaa kaubandusvõimalustele. Euroopa Parlamendi rolli tuleks asjaomases küsimuses tugevdada.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 17 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Pärast konsultatsioone võib komisjon vastavalt artikli 27 lõikes 5 sätestatud korrale ühe kuu jooksul teha otsuse algatada uurimine.	2. Pärast konsultatsioone võib komisjon vastavalt artikli 27 lõikes 5 sätestatud korrale ühe kuu jooksul teha otsuse algatada uurimine. Artikli 15 lõike 1 punktis a viidatud põhjuseid arvestades algatab komisjon automaatselt uurimise kõikidel juhtudel, kus ILO standardite kohaldamist jälgiv komisjon on soodustatud riigi puhul, kes ei järgi põhilisi töönorme, kohaldanud eritingimusi.
Selgitus
Põhiliste töönormide kohaldamine on erilise tähtsusega säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatava stimuleeriva erikorra (GSP+) õiguspärasuse kaitsmiseks. Järelikult on hädavajalik algatada uurimist igal juhul, kui ILO standardite kohaldamist jälgiv komisjon tuvastab põhiliste töönormide rikkumise.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon hangib mis tahes teavet, mida ta vajalikuks peab, sealhulgas ÜRO ja ILO ning teiste pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide asjaomaste järelevalveorganite olemasolevaid hinnanguid, märkusi, otsuseid, soovitusi ja järeldusi. Seda teavet kasutatakse lähtepunktina uurides, kas ajutine peatamine on artikli 15 lõike 1 punktis a nimetatud põhjusel õigustatud. Komisjon võib saadud teavet ettevõtjate ja asjaomase soodustatud riigi abiga kontrollida.	3. Komisjon hangib mis tahes teavet, mida ta vajalikuks peab, sealhulgas teiste Euroopa Liidu institutsioonide ning ÜRO ja ILO ning teiste pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide asjaomaste järelevalveorganite olemasolevaid hinnanguid, märkusi, otsuseid, soovitusi ja järeldusi. Seda teavet kasutatakse lähtepunktina uurides, kas ajutine peatamine on artikli 15 lõike 1 punktis a nimetatud põhjusel õigustatud. Komisjon võib saadud teavet ettevõtjate, kodanikuühiskonna esindajate, kaasa arvatud sotsiaalpartnerite, ja asjaomase soodustatud riigi abiga kontrollida.
Selgitus
Kodanikuühiskonna (kaasa arvatud selliste sotsiaalpartneritega nagu ametiühingud) ja teiste Euroopa Liidu institutsioonidega (kaasa arvatud Euroopa Parlament) konsulteerimine on hädavajalik kogumaks võimalikult palju teavet uurimise raames, mis võib viia käesoleva määrusega ette nähtud soodustuste ajutise peatamiseni.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon esitab komiteele oma järelduste aruande.	1. Komisjon esitab komiteele ja Euroopa Parlamendile oma järelduste aruande.
Selgitus
Läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli suurendamiseks peab Euroopa Parlament olema osaline III lisas osutatud konventsioonide rakendamise kontrollimise kõikides järkudes.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui komisjon peab ajutist peatamist vajalikuks, esitab ta asjakohase ettepaneku nõukogule, kes teeb selle kohta otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega kahe kuu jooksul. Lõikes 3 osutatud juhtudel esitab komisjon oma ettepaneku nimetatud lõikes nimetatud perioodi lõpus.	4. Kui komisjon peab ajutist peatamist vajalikuks, esitab ta pärast Euroopa Parlamendi teavitamist asjakohase ettepaneku nõukogule, kes teeb selle kohta otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega kahe kuu jooksul. Lõikes 3 osutatud juhtudel esitab komisjon oma ettepaneku nimetatud lõikes nimetatud perioodi lõpus.
Selgitus
Läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli suurendamiseks peab Euroopa Parlament olema osaline III lisas osutatud konventsioonide rakendamise kontrollimise kõikides järkudes.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 20 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Kui viivitamatut tegutsemist nõudvad erandlikud asjaolud teevad uurimise võimatuks, võib komisjon pärast komitee teavitamist võtta hädavajalikke ennetusmeetmeid.	7. Kui viivitamatut tegutsemist nõudvad erandlikud asjaolud teevad uurimise võimatuks, võib komisjon pärast komitee ja Euroopa Parlamendi teavitamist võtta hädavajalikke ennetusmeetmeid.
Selgitus
Läbipaistvuse, õiguskindluse ja demokraatliku kontrolli suurendamiseks peab komisjon Euroopa Parlamenti teavitama, kui komisjon võtab ilma eelneva uurimiseta soodustatud riigi vastu meetmeid.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui asutamislepingu I lisaga hõlmatud toodete import põhjustab või ähvardab põhjustada tõsiseid häireid ühenduse turgudel (eriti ühes või mitmes äärepoolseimas piirkonnas) või nende turgude reguleerimismehhanismides, võib komisjon omal algatusel või liikmesriigi taotlusel pärast vastava ühisturu organisatsiooni korralduskomiteega konsulteerimist peatada sooduskorra kohaldamise asjaomaste toodete suhtes.	Kui asutamislepingu I lisaga hõlmatud toodete import põhjustab või ähvardab põhjustada tõsiseid häireid ühenduse turgudel (eriti ühes või mitmes äärepoolseimas piirkonnas) või nende turgude reguleerimismehhanismides, võib komisjon omal algatusel või liikmesriigi või Euroopa Parlamendi taotlusel pärast vastava ühisturu organisatsiooni korralduskomiteega konsulteerimist peatada sooduskorra kohaldamise asjaomaste toodete suhtes.
Selgitus
Euroopa Parlamendil peaks olema võimalus häiretest teatada.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 22 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon teatab asjaomasele soodustatud riigile igast kooskõlas artiklitega 20 või 21 tehtud otsusest võimalikult kiiresti enne selle jõustumist. Komisjon teavitab sellest ka nõukogu ja liikmesriike.	1. Komisjon teatab asjaomasele soodustatud riigile igast kooskõlas artiklitega 20 või 21 tehtud otsusest võimalikult kiiresti enne selle jõustumist. Komisjon teavitab sellest ka Euroopa Parlamenti, nõukogu ja liikmesriike.
Selgitus
Euroopa Parlamentituleks samuti teavitada.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 22 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Iga liikmesriik võib kooskõlas artiklitega 20 või 21 tehtud otsuse saata 1 kuu jooksul nõukogule. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega võtta ühe kuu jooksul vastu teistsuguse otsuse.	2. Iga liikmesriik võib samamoodi nagu Euroopa Parlament kooskõlas artiklitega 20 või 21 tehtud otsuse saata 1 kuu jooksul nõukogule. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega võtta ühe kuu jooksul vastu teistsuguse otsuse. Sel juhul teavitab nõukogu oma otsusest taotlevat riiki ja Euroopa Parlamenti.
Selgitus
Kui artiklites 20 ja 21 nimetatud kaitseklauslite põhjal peatatakse sooduskord ühe riigi jaoks, peab Euroopa Parlamendil, nagu igal liikmesriigilgi, olema võimalus pöörduda nõukogu poole, et ta võtaks kvalifitseeritud häälteenamusega vastu teistsuguse otsuse.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 25 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) soodustatud riikide lõpliku nimekirja koostamine hiljemalt 15. detsembriks 2008 vastavalt artiklile 10.	e) soodustatud riikide kord aastas ajakohastatava nimekirja koostamine hiljemalt 15. detsembriks 2008 vastavalt artiklile 10.
Selgitus
Käesolevas ettepanekus võtta vastu määrus ei ole ette nähtud mehhanisme selleks, et riik, kes täidab neid kriteeriume alates 31. oktoobrist 2008, saaks taotleda stimuleeriva erikorra kohaldamist. Praegune tekst näeb ette, et see riik peaks taotluse esitamiseks ootama järgmise määruse jõustumist aastal 2012. Selleks et stimuleeriv erikord säilitaks stimuleeriva iseloomu, on oluline anda võimalus uute taotluste esitamiseks. Väljapakutav esitamissagedus on kord aastas.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 26 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 26 a
	1. Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti korrapäraselt kursis:
	a) Euroopa Liidu ja GSP soodustatud riikide vahelise kaubavahetuse statistikaga;
	b) III lisas osutatud konventsioonide ratifitseerimise ja rakendamise seisuga kõigi stimuleeriva erikorra kohaselt soodustatud riikide kaupa. Vajaduse korral teeb komisjon soovitusi selle kohta, kas mõni konkreetne riik peaks konventsiooni tulemuslikuks rakendamiseks täiendavaid samme astuma;
	c) asjakohase teabega aastatuhande arengueesmärkidele lähenemise kohta, eriti vähimarenenud maade osas.
	2. Komisjon koostab ajavahemiku 1. jaanuar 2006 kuni 31. detsember 2009 kohta GSP mõjude hindamise uuringu. Uuring edastatakse 1. märtsiks 2010 komiteele, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.
	3. Pärast komiteega konsulteerimist määrab komisjon kindlaks lõikes 2 osutatud mõjude hindamise uuringu sisu, mis hõlmab lisaks soodustatud riikide seisukohtadele vähemalt alljärgnevat:
	– GSPst osasaamise määrade põhjalik statistiline analüüs riikide ja jagude kaupa ning võrdlus varasemate aastatega;
	– hinnatakse astmestamise mõju astmestatud riikide sotsiaalsfäärile ja kaubavahetusele;
	– tulevase astmestamise mõjude eelhindamine riikide osas, kelle puhul võidakse järgmise määruse põhjal kohaldada astmestamist;
	– analüüsitakse, milline mõju võib olla sooduskorra laiendamisel tundlikele toodetele kehtestatud soodusmäära tõstmisega ja/või tundlike toodete üleviimisega mittetundlike toodete kategooriasse;
	– hinnatakse käesoleva määruse panust aastatuhande arengueesmärkide saavutamisse, eriti vähimarenenud maade osas.
	4. Doha arengukava käsitlevate läbirääkimiste lõppemise ajaks esitab komisjon Euroopa Parlamendile eriaruande, milles käsitletakse läbirääkimiste mõju käesoleva määrusega kehtestatud kavale ning meetmeid, mida tuleks rakendada üldiste tariifsete soodustuste kava tulemuslikkuse tagamiseks.
Selgitus
Tuleb kehtestada kindel kord määruse mõju jälgimiseks ja hindamiseks ning Euroopa Parlamendi korrapäraseks teavitamiseks; WTO läbirääkimistest vähimarenenud maadele tuleneva mõju arvessevõtmiseks määruses; ning loodud süsteemi laialdaseks hindamiseks koos soodustatud riikide seisukohtade esitamisega, enne kui astuda samme käesoleva määruse läbivaatamiseks. Seoses soodustuste mõju vähenemisega tuleks pöörata erilist tähelepanu kava kohaldamisala laiendamisele ja soodustuste suurendamisele.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 27 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komitee uurib kava mõjusid komisjoni aruande põhjal, mis hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2009. See aruanne hõlmab kõiki artikli 1 lõikes 2 osutatud sooduskordasid ning see esitatakse aegsasti järgmise määruse aruteluks.	3. Komitee uurib kava mõjusid artikli 26 a lõikes 2 osutatud mõjude hindamise uuringu põhjal. See aruanne hõlmab kõiki artikli 1 lõikes 2 osutatud sooduskordasid ning see esitatakse aegsasti järgmise määruse aruteluks.
Selgitus
Määruse vajalikul määral läbivaatamiseks on vajalik hea mõjude hindamise uuring, milles käsitletakse süsteemi toimimist.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 29 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. 1. juuniks 2010 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ettepaneku võtta vastu läbi vaadatud määrus ajavahemikuks 1. jaanuar 2012 kuni 31. detsember 2014. Uues ettepanekus võetakse nõuetekohaselt arvesse artikli 26 a lõikes 2 osutatud mõjude hindamise uuringu tulemusi.
Selgitus
Läbi vaadatud määrus tuleks heaks kiita 1. jaanuariks 2011, sellisel juhul oleks täidetud soodustatud riikide ja ettevõtjate nõue saada sellest teada üks aasta ette. Sisulise arutelu korraldamiseks Euroopa Parlamendi ja asjaomaste sidusrühmadega tuleks ettepanek esitada juba vähemalt kuus kuud enne seda (1. juuniks 2010). Selline ajakava võimaldab komisjonil kasutada oma ettepanekus 1. märtsiks 2010 avaldatava mõjude hindamise uuringu järeldusi.

SELETUSKIRI

Abi ja kaubandus on tavaliselt tähtsaimad välisjõud, mis aitavad riigil areneda.

Kaubavahetuse suurendamise klassikaliseks vahendiks on tariifsed soodustused, mis tähendab, et meile arenguriikidest imporditavaid kaupu ei maksustata tavapäraste tollimaksudega.

Mitmed arenenud riigid on juba pikemat aega pakkunud erinevatele arenguriikidele ühepoolseid kaubandussoodustusi.

1968. aastal soovitas ÜRO kaubandus- ja arengukonverents (UNCTAD) luua üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP), mille raames tööstusriigid pakuksid ühepoolseid kaubandussoodustusi mitte ainult endistele kolooniatele, vaid kõigile arenguriikidele.

Sellest ajast saadik on OECD riigid kehtestanud arvukalt turulepääsu soodussüsteeme, millele lisandub järjest rohkem kahepoolseid ja piirkondlikke kaubanduse vastastikuse liberaliseerimise mehhanisme.

Ühepoolsed kavad on näiteks riikide GSP programmid, sellised vähimarenenud maadele mõeldud GSP+ programmid nagu ELi algatus „kõik peale relvade” ja mitmesugused erikorrad teatavatele riikide rühmadele nagu USA Aafrika Kasvu ja Võimaluste Akt (AGOA), Kariibi mere basseini algatus jmt.

Euroopa Ühendus oli 1971. aastal esimene GSP kava kasutuselevõtja. ELi GSP on sellistest arenenud riikide loodud süsteemidest kõige laialdasemalt kasutatav ning selle kohaselt pääsevad GSP soodustatud riikide tooted siinsetele turgudele kas tollimaksuvabalt või alandatud tollimaksuga, sõltuvalt sellest, millise GSP korra alla mingi riik kuulub. Alates GSP sisseseadmisest 1971. aastal on see olnud oluline kaubanduspoliitika vahend, mis aitab arenguriikidel rahvusvahelisest kaubandusest tulu saada ning mille eesmärk on aidata kaasa vaesuse kaotamisele ja säästva arengu edendamisele.

Aastatel 2006–2008 kehtib soodustatud riikide suhtes kolme liiki kord:

1) üldine kord kehtib kõigi soodustatud riikide suhtes;

2) säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleeriv erikord (GSP+) annab täiendavaid soodustusi riikidele, kes täidavad teatavaid rahvusvahelisi norme inimõiguste ja töötajate õiguste, keskkonnakaitse, uimastitevastase võitluse ja hea valitsemistava valdkonnas;

3) vähimarenenud maadele kehtestatud erikord, mida tuntakse ka kui algatust „kõik peale relvade”, on neist kõige soodsam, selle eesmärk on võimaldada vähimarenenud maadele tollimaksu- ja kvoodivaba pääs ELi turule.

Praeguse süsteemi juhised hõlmavad aastaid 2006–2015.

Esimene mitmeaastane rakendusmäärus kehtib 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2008. Teine määrus rakendub ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011.

Ajakava

Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 saadeti nõuandemenetluse kohaselt arvamuse saamiseks rahvusvahelise kaubanduse komisjonile.

Kahjuks, ning vastupidiselt parlamendi soovidele, mida ta väljendas oma õigusloomega seotud resolutsioonis ettepaneku kohta nõukogu määruse vastu võtmiseks üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta[1], ei andnud komisjon oma ettepanekut üle küllalt aegsasti (1. juuniks 2007), mis oleks võimaldanud mõistliku aja jooksul Euroopa Parlamendiga piisavalt konsulteerida.

Tegelikult tuleks GSP rakendusmäärus avaldada nii aegsasti, et ettevõtjatel ja soodustatud riikidel jääks aega juurutatavate muudatustega kohanemiseks. Sellega seoses on raportööril kahju, et komisjon esitas oma ettepaneku alles 21. detsembril 2007. 31. jaanuaril 2008 palus nõukogu, et parlament esitaks oma arvamuse hiljemalt 10. aprilliks.

Raportöör tahab rõhutada, et Euroopa Parlamendiga konsulteerimine on toimunud liialt kiirustades, mis on Lissaboni lepingu valguses eriti kahetsusväärne. Ratifitseerimise korral teeb Lissaboni leping parlamendist kaubandusega seotud küsimustes kaasseadusandja ning GSP rakendusmäärus võetakse vastu kaasotsustamismenetlusega (tavapärane õigusloomemenetlus).

Muudatusettepanekute selgitused

Raportööri muudatusettepanekutega tahetakse parandada komisjoni ettepanekut, pidades silmas nelja põhieesmärki: 1) muuta süsteemi tulemuslikumaks ning soodustatud riikide ja ettevõtjate huvidele paremini vastavaks; 2) töötada välja eeskirjad, millega tagatakse paremini reguleeritud reformiprotsess, milles soodustatud osapoolte osalemine on kindlustatud; 3) tagada, et määrus vajalikul määral rõhutab parlamendile usaldatud demokraatliku kontrolli ülesannet; ja 4) viia Euroopa Liidu GSP kava kooskõlla Doha läbirääkimistevoorust tuleneva WTO mitmepoolse raamistikuga.

ELi tunnusmärgiks peab olema suurem läbipaistvus ja õiguskindlus. Mitmete esitatud muudatusettepanekute eesmärk on GSP selguse ja läbipaistvuse suurendamine.

Päritolureeglid

Päritolureeglid ja nendega kaasnevad haldusmenetlused on üks peamisi põhjuseid, miks GSPga pakutavatest kaubandussoodustustest osasaamise määr on liiga madal, eriti vähimarenenud maade puhul. Päritolureeglid võivad tõkestada paberil eksisteeriva soodustuse positiivse mõju ning valitseb oht, et kaubandusvaldkonnas ebareaalseid eesmärke seades saavad neist kaubandustõkked, mille tõttu soodustust kasutatakse liiga vähe või üldsegi mitte.

GSP reformimine on osa ELi kohaldatavate sooduspäritolureeglite üldreformist. Seepärast, nagu märgitakse komisjoni mõju hindamises, peaksid uued, läbi vaadatud päritolureeglid jõustuma uue GSP kavaga paralleelselt (1. jaanuaril 2009). Parlamendiga ei ole sooduspäritolureeglite üldreformi küsimuses konsulteeritud, ja nüüd on oht, et GSP määrus võetakse vastu ilma reformi mõjusid tundmata.

Raportööri arvates peaks reform võimaldama piirkondlikku kumulatsiooni ning sisaldama GSP erikorra kohaselt soodustatud riikide jaoks ka piirkondadevahelise horisontaalse kumulatsiooni või ülemaailmse kumulatsiooni võimalust. Samamoodi tuleks kaaluda soodsamate eeskirjade kehtestamist toote päritolu tunnustamisel kehtivate nõuete osas. Tehakse ettepanek, et Euroopa Liit väljendaks soovi lugeda GSP prioriteetseks seoses WTOs päritolureeglite ühtlustamiseks tehtava tööga.

Hõlmatavad riigid

Hõlmatavate riikide küsimuses on kriitikat teinud nii soodustatud riigid ja valitsusvälised organisatsioonid kui ka teadlased. Tihti näeme olukorda, kus suurema või mitmekesise majandusega riigid kõrvaldatakse koheselt kõige soodsamatest kavadest. Impordipiirangut peaksid asendama teised kriteeriumid, mis on otsesemad ja eelkõige vahetumalt seotud arengutasemega (sellise kriteeriumi hea näide on SKT ühe inimese kohta). Tihtipeale võiksid tariifisoodustustest suurimat kasu saada sellised riigid, kes kahjustatavuse kriteeriumi põhjal ei osutu GSP+ soodustuste jaoks kõlblikuks. Raportöör arvab, et selle küsimusega tuleb tegelda kava järgmisel läbivaatamisel.

Mõjude hindamise uuring ja Doha läbirääkimistevooru lõpuleviimine

Mõjude hindamise aruande kohaselt ei võimalda üheaastane kohaldamisaeg kindlamaid järeldusi teha. Seepärast soovitab komisjon jätta praegused GSP kava sätted muutmata, et kava kasutajatele jääks aega nendega kohaneda.

Parlamendi 2005. aasta resolutsiooni[2] selget sõnumit meenutades on raportööril tõsiselt kahju, et mõjude hindamise aruanne on koostatud kõigest süsteemi üheaastase toimimise ja tagajärgede põhjal.

Et vältida edaspidi GSP toimimist iseloomustava kvantitatiivse ja kvalitatiivse teabe samasugust skandaalset puudulikkust, tegi raportöör ettepaneku lisada määrusesse uus, hindamismenetlust reguleeriv artikkel, mis tagab soodustatud riikide märkuste arvessevõtmise.

Lisaks teeb raportöör ettepaneku teostada pärast Doha läbirääkimistevooru lõppu spetsiaalne analüüs nende mõju kohta GSPle. Selline uuring aitab arenguriikidel ja vähimarenenud maadel osaleda aktiivselt ja reservatsioonideta läbirääkimisprotsessis, teades kindlalt, et Euroopa Liit rakendab vajalikke meetmeid mitte üksnes igasuguse soodustuste mõju vähenemise ärahoidmiseks, vaid ka praeguse sooduskohtlemise säilitamiseks ja kindlustamiseks.

Euroopa Parlamendi roll

Kuni Lissaboni lepingu ratifitseerimiseni ja GSP rakendusmääruse vastuvõtmiseni normaalse õigusloomemenetluse (kaasotsustamismenetluse) teel teeb raportöör mitmeid muudatusettepanekuid, mille eesmärk on tagada, et tunnustatakse parlamendi funktsiooni demokraatliku kontrolli teostajana.

Tehniline abi

Raportöör on teinud muudatusettepanekuid eesmärgiga suurendada praeguse korra mõju ja parandada GSPst osasaamise määra tehnilise abi osutamisega, mis on suunatud konkreetselt institutsioonilise ja reguleerimisalase võimekuse loomisele, et kõige suuremat puudust kannatavad riigid oleksid suutelised rahvusvahelisest kaubandusest ja GSPst maksimaalselt kasu saama.

• [1]  P6_TA(2005)0066.
• [2]  P6_TA(2005)0066.

arengukomisjonI ARVAMUS (6.5.2008)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 964/2007 ja nr 1100/2006
(KOM(2007)0857 – C6‑0051/2008 – 2007/0289(CNS))

Arvamuse koostaja: Filip Kaczmarek

LÜHISELGITUS

Euroopa Ühendus võttis arengumaade üldiste soodustuste kava kasutusele 1971. aastal. 2004. aasta juulis võttis komisjon vastu teatise „Arengumaad, rahvusvaheline kaubandus ja säästev areng: ühenduse üldiste soodustuste süsteemi (GSP) roll aastatel 2006–2015”, KOM(2004) 461. Teatisest lähtuvalt tegi komisjon ettepaneku võtta vastu uus üldiste soodustuste kava käsitlev määrus, mis võetigi vastu 27. juunil 2005,[1] ning millega asendati varasem nn uimastialane kokkulepe, mida WTO apellatsioonikogu ei pidanud WTO eeskirjadega kooskõlas olevaks („volitusklausel”, mille kohaselt võib teatavatel tingimustel pakkuda teatavatele arengumaadele paremaid tariifseid soodustusi kui teistele).

31. detsembril 2008. aastal kehtivuse kaotavas nõukogu määruses nr 980/2005 nähakse arengumaade jaoks ette kolme eri liiki tariifseid soodustusi. Käesolev komisjoni ettepanek ajavahemiku 2009–2011 kohta sisaldab samu sooduskordi:

a) üldine kord („tavaline” GSP kord),

b) säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatav stimuleeriv erikord (nn „GSP+ erikord”),

c) vähimarenenud maade suhtes kohaldatav erikord („kõik peale relvade” ehk „EBA erikord”).

Üldiste soodustuste süsteemi (GSP) üldist korda kohaldatakse kõikide määruse I lisas loetletud riikide ja territooriumide (arengumaade) suhtes. Riik kustutatakse loetelust, kui kolme järjestikuse aasta jooksul on Maailmapank liigitanud riigi suure sissetulekuga riikide hulka ning kui import ELi on piisavalt mitmekesine (kui viis suurimat üldiste soodustuste kavaga hõlmatud impordigruppi moodustavad vähem kui 75 % kõnealuse riigi üldiste soodustuste kavaga hõlmatud koguimpordist ELi). Riik kustutatakse loetelust ka juhul, kui ta on sõlminud eeliskaubanduskokkuleppe, mis hõlmab vähemalt samu soodustusi kui üldiste soodustuste kava.

Määruse II lisa sisaldab sooduskorraga hõlmatud toodete loetelu, mis on liigitatud tundlikeks või mittetundlikeks toodeteks. Mittetundlikud tooted (välja arvatud põllumajanduskomponendid) on tollimaksuvabad. Tundlike toodetena liigitatud toodete suhtes kohaldatakse vähendatud tollimaksu. Kui arengumaa saavutab aga teatavate tooterühmadega olulise osakaalu ELi impordis, kohaldab komisjon kaitsemeetmeid ning need tooted jäetakse loetelust välja. Sooduskord võidakse peatada juhul, kui rikutakse tõsiselt inimõigusi või head valitsemistava, või kui muu hulgas on tegemist vangide tööna toodetud toodetega, kui esineb tollikontrolli puudusi seoses uimastite väljaveoga või ebaausaid kaubandustavasid.

GSP+ erikord võimaldab importida ELi tollimaksuvabalt ka II lisas loetletud tundlikke tooteid. Osaliselt siiski säilivad koguselised tollimaksud.

GSP+ erikorraga on hõlmatud ELi turul piiratud tähtsust omavad arengumaad (määruse artikli 8 lõike 2 punkt b: „kelle üldiste tariifsete soodustuste kava raames toimuv import ühendusse moodustab väärtuseliselt vähem kui 1 % kogu üldiste tariifsete soodustuste kava raames toimuvast impordist ühendusse”) ning riik peab olema selleks ratifitseerinud määruse III lisas osutatud konventsioonid ja neid tõhusalt rakendama (16 ÜRO ja ILO konventsiooni inim- ja tööõiguste kohta ning 11 konventsiooni keskkonna ja valitsemistava põhimõtete kohta). Riik (või territoorium) peab sooduskorra kohaldamiseks olema esitanud taotluse hiljemalt 31. oktoobriks 2008.

„Kõik peale relvade” ehk EBA erikorda kohaldatakse kõikide ÜRO vähimarenenud riikide nimekirja kuuluvate riikide suhtes. Nende riikide suhtes peatatakse kõik tollimaksud täies ulatuses. Siiski kehtivad lisaks relva- ja laskemoonaveole erandid ka riisi- ja suhkruveo suhtes.

Üldiste soodustuste kava on üks ELi põhivahendeid arengumaade abistamisel vaesuse vähendamiseks, aidates suurendada asjaomaste riikide sissetulekuid läbi rahvusvahelise kaubanduse. 2007. aasta detsembris komisjoni esitatud mõjuhindamise kokkuvõttes[2] sätestatakse, et üldiste soodustuste kava põhieesmärk (s.o aidata kaasa vaesuse kaotamisele ning edendada säästvat arengut ja häid valitsemistavasid arengumaades) on endiselt aktuaalne ning et sellele toetutakse ka ajavahemikus 2009–2011. Üldiste soodustuste kava oma praegusel kujul jõustus alles 2006. aastal, seega oli võimalik hinnata üksnes ühte kohaldamisaastat. Komisjoni hinnangul ei võimalda see määrust põhjalikult läbi vaadata ega muuta. Siiski leitakse, et üldiste soodustuste kava uued sätted on hakanud vilja kandma, toetades arengut ja vähendades vaesust vaeseimate riikide suhtes kohaldatavate sooduskaubandusmeetmete kaudu. Komisjoni ettepanekus on muudetud vaid 2005. aasta määruse teatavaid aspekte, mis on seotud kava tavapärase rakendamisega:

§ kaotatud on mõne riigi teatavate kaupade tariifsed soodustused, mille põhjus on asjaomaste kaupade suurenenud sissevedu ühendusse;

§ võrreldes 2005. aasta määrusega, milles oli sätestatud kolmeaastane üleminekuperiood, peavad riigid nüüd hiljemalt 31. oktoobriks 2008 kõik III lisas osutatud konventsioonid ratifitseerima ja neid rakendama;

§ EBA kava raames suhkru vähendatud tollimaksumäärade kava pikendamine;

§ kui komisjon teeb ettepaneku peatada teatava riigi sooduskava, on nõukogul selle kohta otsuse tegemiseks aega endise ühe kuu asemel kaks kuud.

MUUdatusettepanekud

Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) ELi arengupoliitika ja seega üldiste tariifsete soodustuste kava põhieesmärk on – arengumaade majanduste suurema mitmekesisuse ning nende suurema osaluse teel ülemaailmses kaubanduses – aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, vaesuse kaotamisele, säästva arengu ja hea valitsemistava edendamisele arengumaades.
Selgitus
Üldiste tariifsete soodustuste kava ei ole loodud eesmärgiga edendada ELi kaubandust, vaid et toetada arengumaid ja eriti vähimarenenud maid „Kõik peale relvade” (EBA) soodustuste abil. Uue määruse alguses tuleks spetsiaalselt rõhutada, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamine ja vaesuse vähendamine on ELi arengupoliitika ja seega ka uue üldiste tariifsete soodustuste kava käsitleva määruse põhieesmärk.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) Et suurendada üldiste tariifsete soodustuste kava rakendusastet ning võimaldada arengumaadel saada kasu rahvusvahelisest kaubandusest ja sooduskordadest, peaks EL püüdma anda kõnealustele riikidele ja eelkõige vähimarenenud maadele asjakohast tehnilist abi.
Selgitus
Üldiste tariifsete soodustuste kava rakendusaste on suurenenud, kuid arengumaad ei ole siiski suutelised kasutama täielikult ära üldiste soodustuste kava võimalusi. Rakendusastme suurendamiseks tuleb arengumaadele anda tehnilist abi, mis keskendub kaubandusvõimaluste kasutamisele ning oma kaupadega ELi turule sisenemisele.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 a) Päritolureeglid tuleks läbi vaadata, et võtta arvesse piirkondadevahelist ja ülemaailmset kumulatsiooni ning riigi võimalust olla kavades GSP, GSP+ ja „Kõik peale relvade” (EBA) soodustatud riik ka juhul, kui tegemist ei ole ekspordi lõpliku sihtriigiga, kui selles riigis antakse kaupadele oluline lisandväärtus. Sellise läbivaatamise käigus tuleks kaotada teatud toodete kahekordse töötlemise nõue.
Selgitus
Komisjon peaks läbi vaatama päritolureeglite süsteemi ja võtma arvesse piirkondadevahelist ja ülemaailmset kumulatsiooni ning riigi võimalust olla kavades GSP, GSP+ ja „Kõik peale relvade” (EBA) soodustatud riik ka juhul, kui tegemist ei ole ekspordi lõppriigiga. Sellise läbivaatamise käigus tuleks ka kaotada teatud toodete kahekordse töötlemise nõue, et muuta arengumaadele päritolureeglite kohaldamine lihtsamaks.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 b) Komisjon peaks Maailma Kaubandusorganisatsioonis töötama eelisjärjekorras selle nimel, et saavutada kokkulepe päritolureeglite ühtlustamiseks, millega nähakse ette arengumaade ja vähimarenenud maade sooduskohtlemine.
Selgitus
Päritolureeglite keerukus on nende vähese kasutamise üks peamisi põhjusi, kuigi need on piirkondliku integratsiooni edendamise väga oluliseks vahendiks. Ühtlustatud päritolureeglite süsteem võimaldaks arengumaadel ja vähimarenenud maadel saada laialdasemalt kasu üldiste tariifsete soodustuste kava pakutavatest võimalustest.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Eeskirjad päritolustaatusega toodete mõiste määratluse ning sellega seotud menetluste ja halduskoostöö meetodite kohta artikli 1 lõikes 2 osutatud korra kohaldamiseks on sätestatud määruses (EMÜ) nr 2454/93.	2. Eeskirjad päritolustaatusega toodete mõiste määratluse ning sellega seotud menetluste ja halduskoostöö meetodite kohta artikli 1 lõikes 2 osutatud korra kohaldamiseks on sätestatud määruses (EMÜ) nr 2454/93. Päritolureeglite süsteemi vorm, sisu ja menetlused vaadatakse korrapäraselt läbi, et hinnata selle mõju üldiste soodustuste kava rakendusastmetele ning täita paremini majandusarengu edendamise eesmärki.
Selgitus
Päritolureeglid on olulised arengumaade ekspordivõimaluste jaoks GSP, GSP+ ja EBA kavade raames. Mitmetel juhtudel takistavad vajalikust rangemad päritolureeglid kavade kasutamist. Päritolureeglite läbivaatamine toimub Euroopa Parlamendiga konsulteerimata. Päritolureeglite tulevaste korrapäraste läbivaatamiste puhul võtab komisjon arvesse piirkondadevahelist ja ülemaailmset kumulatsiooni ning riigi võimalust olla kavades GSP, GSP+ ja „Kõik peale relvade” (EBA) soodustatud riik ka juhul, kui tegemist ei ole ekspordi lõppriigiga. Need aspektid suurendaksid arengumaade võimalust kasutada ühtsete soodustuste kavasid ning täidaksid majandusarengu edendamise eesmärki.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon jälgib III lisas loetletud konventsioonide ratifitseerimise ja tõhusa rakendamise seisu. Komisjon esitab enne käesoleva määruse kohaldamistähtaja möödumist ja aegsasti järgmise määruse aruteludeks nõukogule aruande kõnealuste konventsioonide ratifitseerimise seisukorra kohta, sealhulgas järelevalveorganite soovitused.	3. Komisjon jälgib III lisas loetletud konventsioonide ratifitseerimise ja tõhusa rakendamise seisu. Komisjon esitab enne käesoleva määruse kohaldamistähtaja möödumist ja aegsasti järgmise määruse aruteludeks nõukogule aruande kõnealuste konventsioonide ratifitseerimise ja rakendamise seisukorra kohta igas riigis, sealhulgas järelevalveorganite soovitused. Vajaduse korral lisab komisjon oma aruandele soovitused teatud riigis lisameetmete vastuvõtmise kohta, mis on kavandatud teatud konventsiooni tegeliku rakendamise tagamiseks.
Selgitus
Komisjon peab teavitama igat riiki, kelle suhtes kehtib säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatav stimuleeriv erikord, III lisas mainitud konventsioonide rakendamise hinnangust ning esitama asjakohaseid soovitusi, et asjaomased riigid saaksid võimalikke kohustuste eiramisi parandada ja täita säästva arengu ja hea valitsemistava kohustusi parimal moel.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) I lisas loetletud riik või territoorium on esitanud vastava taotluse 31. oktoobriks 2008 ja	(a) I lisas loetletud riik või territoorium on esitanud vastava taotluse ja
Selgitus
Määruses ei tohiks seada kava GSP+ kohaldamisele 31. märtsi 2008. aasta tähtajalist piirangut. Riikide erinev kohtlemine ei ole õigustatud, kui nad ei täida kava GSP+ kohaldamisele kehtestatud nõudeid 31. oktoobriks 2008, vaid hiljem kolmeaastase perioodi 2009–2011 vältel. Samuti on kaheldav, kas tähtaja kehtestamine on kooskõlas WTO nõuetega, s.t WTO volitusklausliga, mis võimaldab arenenud riikidel teatud tingimustel pakkuda teatud arengumaadele paremaid tariifseid soodustusi kui teistele. Seega saaksid määrust kritiseerida arengumaad, kes kavast GSP+ osa ei saa[3].
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon vaatab läbi taotluse, millele on lisatud artikli 9 lõikes 2 viidatud teave. Seda tehes võtab komisjon arvesse asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutuste järeldusi. Komisjon võib esitada taotlevale riigile küsimusi, mida ta peab asjakohaseks, ning kontrollida saadud teavet taotleva riigi või muu asjakohase allika abiga.	1. Komisjon vaatab läbi taotluse, millele on lisatud artikli 9 lõikes 2 viidatud teave. Seda tehes võtab komisjon arvesse asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutuste järeldusi. Komisjon võib esitada taotlevale riigile küsimusi, mida ta peab asjakohaseks, ning kontrollib saadud teavet taotleva riigi või muu asjakohase allika, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonna esindajate, näiteks sotsiaalpartnerite abiga.
Selgitus
Euroopa Parlamenti ja teisi „asjakohaseid allikaid”, näiteks kodanikuühiskonna esindajaid, kaasa arvatud sotsiaalpartnereid, tuleks arvesse võtta enamiku III lisas mainitud konventsioonide (näiteks konventsioonid põhiliste inim- ja tööõiguste kohta) rakendamise kontrollimisel.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui taotlevale riigile ei anta stimuleeriva erikorra õigust, põhjendab komisjon otsust kõnealuse riigi taotlusel.	4. Kui taotlevale riigile ei anta stimuleeriva erikorra õigust, põhjendab komisjon niisugust otsust ning teavitab sellest nii taotlevat riiki kui ka Euroopa Parlamenti.
Selgitus
Läbipaistvuse, õiguskindluse ja demokraatliku kontrolli suurendamiseks peaks nii Euroopa Parlamenti kui taotlevaid riike regulaarselt teavitama juhtudest, kus teatud riigile ei anta stimuleeriva erikorra õigust.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Komisjon jälgib korrapäraselt, et soodustatud riikide kohustusi austatakse ja et ei esine ühtegi artikli 15 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 16 lõigetes 1 ja 2 esitatud sooduskorra ajutise peatamise põhjustest. Komisjon avaldab ajutiste peatamiste kohta aastaaruande ning saadab selle nõukogule, Euroopa Parlamendile ja liikmesriikidele.
Selgitus
Komisjon ei tohiks pelgalt oodata, et teised saaksid teavet võimalike kohustuste mittetäitmiste kohta, mis õigustaksid ajutist peatamist. Ka komisjon ise peaks aktiivselt püüdma kontrollida, et sellistest kohustustest kinni peetakse. Teave ajutiste peatamiste kohta tuleks teha avalikuks ning aastaaruanne annaks hea ülevaate üldiste tariifsete soodustuste kava toimimisest.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui komisjon või liikmesriik saab teavet, mis võib õigustada ajutist peatamist, ja kui komisjon või liikmesriik leiab, et uurimiseks on küllaldane põhjus, teavitab ta komiteed ja taotleb konsultatsioone. Konsultatsioonid toimuvad ühe kuu jooksul.	1. Kui komisjon, Euroopa Parlament või liikmesriik saab teavet, mis võib õigustada ajutist peatamist, ja kui komisjon või liikmesriik leiab, et uurimiseks on küllaldane põhjus, teavitab ta komiteed ja Euroopa Parlamenti ning taotleb konsultatsioone. Konsultatsioonid toimuvad ühe kuu jooksul.
Selgitus
Soodustuste peatamine on oluline otsus, mis avaldab suurt mõju asjaomase arengumaa kaubandusvõimalustele. Euroopa Parlamendi rolli tuleks asjaomases küsimuses tugevdada.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon hangib mis tahes teavet, mida ta vajalikuks peab, sealhulgas ÜRO ja ILO ning teiste pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide asjaomaste järelevalveorganite olemasolevaid hinnanguid, märkusi, otsuseid, soovitusi ja järeldusi. Seda teavet kasutatakse lähtepunktina uurides, kas ajutine peatamine on artikli 15 lõike 1 punktis a nimetatud põhjusel õigustatud. Komisjon võib saadud teavet ettevõtjate ja asjaomase soodustatud riigi abiga kontrollida.	3. Komisjon hangib mis tahes teavet, mida ta vajalikuks peab, sealhulgas teiste Euroopa Liidu institutsioonide ning ÜRO ja ILO ning teiste pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide asjaomaste järelevalveorganite olemasolevaid hinnanguid, märkusi, otsuseid, soovitusi ja järeldusi. Seda teavet kasutatakse lähtepunktina uurides, kas ajutine peatamine on artikli 15 lõike 1 punktis a nimetatud põhjusel õigustatud. Komisjon võib saadud teavet ettevõtjate, kodanikuühiskonna esindajate, kaasa arvatud sotsiaalpartnerite, ja asjaomase soodustatud riigi abiga kontrollida.
Selgitus
Kodanikuühiskonna (kaasa arvatud selliste sotsiaalpartneritega nagu ametiühingud) ja teiste Euroopa Liidu institutsioonidega (kaasa arvatud Euroopa Parlament) konsulteerimine on hädavajalik kogumaks võimalikult palju teavet uurimise raames, mis võib viia käesoleva määrusega ette nähtud soodustuste ajutise peatamiseni.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon esitab komiteele oma järelduste aruande.	1. Komisjon esitab komiteele ja Euroopa Parlamendile oma järelduste aruande.
Selgitus
Läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli suurendamiseks peab Euroopa Parlament olema osaline III lisas osutatud konventsioonide rakendamise kontrollimise kõikides järkudes.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui komisjon peab ajutist peatamist vajalikuks, esitab ta asjakohase ettepaneku nõukogule, kes teeb selle kohta otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega kahe kuu jooksul. Lõikes 3 osutatud juhtudel esitab komisjon oma ettepaneku nimetatud lõikes nimetatud perioodi lõpus.	4. Kui komisjon peab ajutist peatamist vajalikuks, esitab ta pärast Euroopa Parlamendi teavitamist asjakohase ettepaneku nõukogule, kes teeb selle kohta otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega kahe kuu jooksul. Lõikes 3 osutatud juhtudel esitab komisjon oma ettepaneku nimetatud lõikes nimetatud perioodi lõpus.
Selgitus
Läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli suurendamiseks peab Euroopa Parlament olema osaline III lisas osutatud konventsioonide rakendamise kontrollimise kõikides järkudes.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Kui viivitamatut tegutsemist nõudvad erandlikud asjaolud teevad uurimise võimatuks, võib komisjon pärast komitee teavitamist võtta hädavajalikke ennetusmeetmeid.	7. Kui viivitamatut tegutsemist nõudvad erandlikud asjaolud teevad uurimise võimatuks, võib komisjon pärast komitee ja Euroopa Parlamendi teavitamist võtta hädavajalikke ennetusmeetmeid.
Selgitus
Läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli suurendamiseks peab Euroopa Parlament olema osaline käesoleva määruse alusel kaitseklauslite kasutamise kontrollimises.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon teatab asjaomasele soodustatud riigile igast kooskõlas artiklitega 20 või 21 tehtud otsusest võimalikult kiiresti enne selle jõustumist. Komisjon teavitab sellest ka nõukogu ja liikmesriike.	1. Komisjon teatab asjaomasele soodustatud riigile igast kooskõlas artiklitega 20 või 21 tehtud otsusest võimalikult kiiresti enne selle jõustumist. Komisjon teavitab sellest ka nõukogu, Euroopa Parlamenti ja liikmesriike.
Selgitus
Läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli suurendamiseks peab Euroopa Parlament olema osaline käesoleva määruse alusel kaitseklauslite kasutamise kontrollimises.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komitee uurib kava mõjusid komisjoni aruande põhjal, mis hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2009. See aruanne hõlmab kõiki artikli 1 lõikes 2 osutatud sooduskordasid ning see esitatakse aegsasti järgmise määruse aruteluks.	3. Komitee uurib kava mõjusid komisjoni aruande põhjal, mis hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2006. See aruanne sisaldab mõjuhinnangut, mis hõlmab vähemalt järgmisi punkte:
	– üldiste soodustuste kava rakendusastmete võrdlusuuringut käesoleva määruse ja eelmiste määruste raames, et määrata kindlaks positiivsed ja negatiivsed suundumused,
	– hinnangut astmestamise mõju kohta asjaomaste riikide vaesusnäitajatele,
	– üldiste soodustuste kava raames ning majanduspartnerluslepingute raames pakutava sooduskohtlemise võrdlusuuringut.
	Aruanne hõlmab kõiki artikli 1 lõikes 2 osutatud sooduskordasid ning see esitatakse aegsasti järgmise määruse aruteluks.
Selgitus
Ajavahemikuks 2012–2014 määruse asjakohaseks läbivaatamiseks 2010./2011. aastal on vajalik asjakohane mõjuhinnang süsteemi toimimise kohta. 2007. aasta detsembris esitatud uuring ei olnud piisavalt üksikasjalik ning hõlmas üksnes 2005. aastal vastu võetud määruse ühte kohaldamisaastat.

MENETLUS

Pealkiri	Üldised tariifsed soodustused ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011
Viited	KOM(2007)0857 – C6-0051/2008 – 2007/0289(CNS)
Vastutav komisjon	INTA
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	DEVE 19.2.2008
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Filip Kaczmarek 27.2.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	1.4.2008
Vastuvõtmise kuupäev	6.5.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	25 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Margrete Auken, Thijs Berman, Josep Borrell Fontelles, Danutė Budreikaitė, Corina Creţu, Nirj Deva, Koenraad Dillen, Alexandra Dobolyi, Fernando Fernández Martín, Juan Fraile Cantón, Alain Hutchinson, Romana Jordan Cizelj, Filip Kaczmarek, Maria Martens, Gay Mitchell, José Javier Pomés Ruiz, Horst Posdorf, Toomas Savi, Pierre Schapira, Frithjof Schmidt, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Ana Maria Gomes, Miguel Angel Martínez Martínez, Manolis Mavrommatis, Renate Weber

• [1]  Nõukogu määrus (EÜ) nr 980/2005 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta, ELT L 169, 30.6.2005, lk 1.
• [2]  Komisjoni talituste töödokument – lisatud dokumendile: Nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 2009–2011. Mõju hindamise kokkuvõte, SEK(2007)1726, 21.12.2007.
• [3]  Vt WTO apellatsioonikogu kokkuvõte EÜ soodustariifid, WT/DS246/AB/R, vastu võetud 20. aprillil 2004.

MENETLUS

Pealkiri	Üldised tariifsed soodustused ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011
Viited	KOM(2007)0857 – C6-0051/2008 – 2007/0289(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	31.1.2008
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	INTA 19.2.2008
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	DEVE 19.2.2008
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Helmuth Markov 25.2.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	26.2.2008		6.5.2008
Vastuvõtmise kuupäev	27.5.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	27 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Kader Arif, Françoise Castex, Christofer Fjellner, Glyn Ford, Béla Glattfelder, Ignasi Guardans Cambó, Jacky Hénin, Marusya Ivanova Lyubcheva, Erika Mann, Helmuth Markov, David Martin, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Tokia Saïfi, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Corien Wortmann-Kool
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jean-Pierre Audy, Ole Christensen, Albert Deß, Eugenijus Maldeikis, Javier Moreno Sánchez, Salvador Domingo Sanz Palacio, Frithjof Schmidt, Zbigniew Zaleski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Fernando Fernández Martín