RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ

30.5.2008 - (KOM(2007)0593 – C6-0342/2007 – 2007/0214(COD)) - ***I

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Anja Weisgerber

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ

(KOM(2007)0593 – C6-0342/2007 – 2007/0214(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0593);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0342/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A6-0201/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Euroopa Parlamendi nõudmisel on sõidukeid käsitlevates ELi õigusaktides rakendatud uut lähenemisviisi reguleerimisele. Käesoleva määrusega tuleks seepärast esitada üksnes põhilised sätted vesinikkütusega mootori süsteemide ja osade tüübikinnituse andmise kohta, samas kui tehnilised üksikasjad tuleks esitada rakendusmeetmetes, mis võetakse vastu komiteemenetlusega.	(3) Euroopa Parlamendi nõudmisel on sõidukeid käsitlevates ELi õigusaktides rakendatud uut lähenemisviisi reguleerimisele. Käesoleva määrusega tuleks seepärast esitada üksnes põhilised sätted vesinikkütusega mootori süsteemide ja osade tüübikinnituse andmise kohta, samas kui tehnilised üksikasjad tuleks esitada rakendusmeetmetes, mis võetakse vastu komiteemenetlusega Euroopa Parlamendi osalusel.
Selgitus
Ka uue lähenemisviisi puhul reguleerimisele, mille kohaselt määratakse määruses kindlaks üksnes olulisemad nõuded ja tehnilised üksikasjad esitatakse rakendusmeetmetes, tuleb tagada Euroopa Parlamendi osalus.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Tuleks püüda suurendada loodussõbralikumate sõidukite osatähtsust transpordis ja teha täiendavaid jõupingutusi, et turule toodaks rohkem selliseid sõidukeid. Alternatiivkütusel töötavate sõidukite kasutuselevõtuga saab oluliselt parandada linnaõhu kvaliteeti.	(4) Tuleks püüda suurendada loodussõbralikumate sõidukite osatähtsust transpordis ja teha täiendavaid jõupingutusi, et turule toodaks rohkem selliseid sõidukeid. Alternatiivkütusel töötavate sõidukite kasutuselevõtuga saab oluliselt parandada linnaõhu kvaliteeti ja seega ka rahvatervise taset.
Selgitus
Tähtis on rõhutada ka rahvatervise paranemist, mida võib saavutada alternatiivkütustel töötavate sõidukite kasutuselevõtuga.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Vesinikku peetakse puhtaks mootorikütuseks, kuna vesinikul töötava sõiduki väljalasketorust ei tule ei saastavaid süsinikuühendeid ega kasvuhoonegaase. Ent vesinikkütus peaks olema toodetud säästlikult, nii et vesiniku mootorikütusena juurutamise üldine keskkonnabilanss oleks positiivne.	(5) Vesinikku peetakse tulevaseks puhtaks mootorikütuseks teel ringlussevõtul põhineva, saastevaba majanduse suunas, kuna vesinikul töötava sõiduki väljalasketorust ei tule ei saastavaid süsinikuühendeid ega kasvuhoonegaase. Ent vesiniku puhul on tegemist energiakandja ja mitte energiaallikaga, seetõttu sõltub vesinikkütuse kasutamise kliimapoliitiline kasu sellest, missugusest allikast vesinik pärineb. Seega peaks vesinikkütus olema toodetud säästlikult, nii et vesiniku mootorikütusena juurutamise üldine keskkonnabilanss oleks positiivne.
Selgitus
Mittefossiilsete alternatiivkütuste puhul on transpordi valdkonnas peale biokütuste ja elektrienergia seotud suured lootused vesinikuga. Eriti linnades võivad vesinikul töötavad sõidukid õhukvaliteedi parandamisele kaasa aidata. Vesinikul töötavate sõidukite potentsiaal sõiduautode CO2 heite vähendamisel sõltub aga sellest, mil viisil kasutatud vesinikku toodeti.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) CARS 21 kõrgetasemelise töörühma lõpparuandes1 sedastati, et „vajaduse korral tuleks jätkata jõupingutusi mootorsõidukite valdkonna eeskirjade suuremaks rahvusvaheliseks ühtlustamiseks, et kaasata sellesse tähtsamad sõidukiturud ja laiendada ühtlustamist seni hõlmamata valdkondadele, eriti ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni nii 1958. aasta kui ka 1998. aasta kokkulepete raames”. Kooskõlas selle soovitusega peaks komisjon jätkama mootorsõidukitele esitatavate rahvusvaheliselt ühtlustatud nõuete arendamise toetamist ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni egiidi all. Eriti pärast vesinikkütusega ja kütuseelemendiga sõidukite kohta üldise tehnilise normi vastuvõtmist peaks komisjon kaaluma võimalust käesoleva määruse nõuete kohandamiseks üldise tehnilise normi nõuetega.
	1http://ec.europa.eu/enterprise/automotive/pagesbackground/competitiveness/cars21finalreport.pdf
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 5 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 b) Vesinikusegusid võiks kasutada üleminekukütusena, et lihtsustada vesinikkütusega sõidukite kasutuselevõttu riikides, kus on olemas hea maagaasi infrastruktuur. Seetõttu peaks komisjon töötama välja nõuded vesiniku ja maagaasi/biometaani segu kasutamisele, eelkõige vesiniku ja gaasi seguvahekorra, mis võtab arvesse tehnilist teostatavust ja kasu keskkonnale.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a) Vesinikkütusega mootorsõidukid peaksid tulevikus olema sõidukid, mille liikumapanemiseks kasutatakse puhast vesinikku, mis toodetakse, kui vähegi võimalik, taastuvatest energiaallikatest. Vesiniku ja maagaasi/biometaani segude kasutamine sõidukite liikumapanemiseks peab kujutama endast üksnes üleminekutehnoloogiat.
Selgitus
Maagaas põhjustab põletamisel saasteainete heitmeid, seetõttu kujutab maagaas endast üksnes üleminekutehnoloogiat.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Enamik tootjatest teeb suuri investeeringuid vesinikutehnoloogia väljaarendamisse ja selliseid sõidukeid on juba hakatud tooma turule. Tulevikus peaks vesinikkütusega mootorsõidukite osakaal sõidukite hulgas suurenema. Seepärast on vaja määratleda selliste sõidukite turvalisust käsitlevad ühised nõuded.	(8) Enamik tootjatest teeb suuri investeeringuid vesinikutehnoloogia väljaarendamisse ja selliseid sõidukeid on juba hakatud tooma turule. Tulevikus peaks vesinikkütusega mootorsõidukite osakaal sõidukite hulgas suurenema. Seepärast on vaja määratleda selliste sõidukite turvalisust käsitlevad ühised nõuded. Kuna vesinikkütusega mootorsõidukite arengu puhul järgivad tootjad osaliselt erinevaid lähenemisviise, tuleb ohutusnõuded määrata kindlaks tehnoloogiast sõltumata .
Selgitus
Käesolev loa andmise kord peab arvestama kõikide mootorsõidukite puhul vesinikkütusega mootori kasutamist võimaldavate tehnoloogiate edasist arengut. Turu arengud näitavad, millised tehnoloogiad lõpuks püsima jäävad.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Vesinikkütusega mootorsõiduki puhul võib kütuse eripära tõttu olla vajalik, et päästeteenistused rakendaksid erimeetmeid. Seepärast on vaja sätestada nõuded sõidukite tähistamise kohta, et nimetatud teenistused oleksid teadlikud sõidukis olevast kütusest.	(11) Vesinikkütusega mootorsõiduki puhul võib kütuse eripära tõttu olla vajalik, et päästeteenistused rakendaksid erimeetmeid. Seepärast on vaja sätestada nõuded selliste sõidukite üheseks ja kiireks tuvastamiseks, et nimetatud teenistused oleksid teadlikud sõidukis olevast kütusest. Samas ei tohiks aga identifitseerimine tuua endaga kaasa vesinikkütusega mootorsõidukite alavääristamist.
Selgitus
Õnnetusjuhtumi korral ei ole vesinikkütusega mootorsõidukite puhul ohud suuremad kui fossiilkütusel töötavate mootorsõidukite puhul. Seega tuleks vältida olukorra tekkimist, et vesinikkütusega mootorsõidukeid vaadeldakse õnnetusjuhtumi korral õigustamatult kui eriti ohtlikke sõidukeid. Päästeteenistustel peaks aga sõiduki mootorikütuse identifitseerimine võimalik olema, esialgu silmatorkamatu ja mittealavääristava tähise abil, pikemas perspektiivis aga nn e-call´i (sõiduauto automaatne signaal õnnetusjuhtumi korral) või keskse andmepanga kaudu.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Vesinikkütusega mootorsõidukite edu turul on võimalik üksnes juhul, kui Euroopasse luuakse piisav tanklate infrastruktuur. Et toetada üleeuroopalise tanklate võrgustiku väljaehitamist vesinikkütusega mootorsõidukite jaoks, peaks komisjon asjakohased meetmed läbi vaatama.
Selgitus
Piisava tanklate infrastruktuuri puudumisel ei ole vesinikkütusega mootorsõidukite edu võimalik. Seepärast tuleb kiirendada näiteks tegevust Euroopa 7. teadusuuringute raamprogrammi ja ühise tehnoloogiaalgatuse (Joint Technologie Initiative) raames, et liikmesriikidevahelised erinevused vesinikutanklatele lubade andmisel ei takistaks üleeuroopalise tanklate võrgustiku väljaehitamist.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 14 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 b) Uuenduslikke väikesõidukeid, mis on tüübikinnitust reguleerivates EÜ õigusaktides tähistatud L-kategooria sõidukitena, peetakse esimesteks vesiniku kütusena kasutajateks. Selle põhjuseks on asjaolu, et nimetatud sõidukite puhul nõuab vesiniku kasutuselevõtt vähem jõupingutusi, kuna tehnilised probleemid ja vajalikud investeeringud ei ole nii suured kui sõiduautode puhul. Komisjon peaks hiljemalt 1. jaanuariks 2010 hindama võimalust reguleerida L-kategooria vesinikkütusega sõidukite tüübikinnitust.
Selgitus
Mootorrattad (L-kategooria sõidukid) on esimesed vesiniku kütusena kasutajad. Seetõttu on oluline, et EÜ õigusaktide väljatöötamisel vesinikkütusega mootorsõidukite jaoks käsitletaks ka neid sõidukeid.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) „vesinikkütusega mootorsõiduk” – mis tahes mootorsõiduk, mille liikumapanemiseks kasutatakse kütusena puhast vesinikku või vesiniku ja maagaasi segu;	1) „vesinikkütusega mootorsõiduk” – mis tahes mootorsõiduk, mille liikumapanemiseks kasutatakse kütusena vesinikku;
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Tootjad tõendavad, et kõik uued vesinikkütusega mootorsõidukid, mis müüakse, registreeritakse või võetakse kasutusse ühenduses, ja kõik vesinikusüsteemi osad või vesinikusüsteemid, mis müüakse või võetakse kasutusse ühenduses, on saanud käesoleva määruse kohase tüübikinnituse.	1. Tootjad tõendavad, et kõik uued vesinikkütusega mootorsõidukid, mis müüakse, registreeritakse või võetakse kasutusse ühenduses, ja kõik vesinikusüsteemi osad või vesinikusüsteemid, mis müüakse või võetakse kasutusse ühenduses, on saanud käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete kohase tüübikinnituse.
Selgitus
Toodetud mootorsõidukid ei pea vastama tehniliselt mitte ainult käesolevale määrusele, vaid loomulikult ka selle rakendusmeetmete nõuetele, milles sätestatakse üksikasjalikumad tehnilised nõuded sõidukitele ja nende vesinikusüsteemidele.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Sõiduki tüübikinnituse saamiseks varustavad tootjad vesinikkütusega mootorsõidukid vesinikusüsteemi osade ja süsteemidega, mida on katsetatud ja mis on paigaldatud vastavalt käesoleva määruse nõuetele.	2. Sõiduki tüübikinnituse saamiseks varustavad tootjad vesinikkütusega mootorsõidukid vesinikusüsteemi osade ja süsteemidega, mida on katsetatud ja mis on paigaldatud vastavalt käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõuetele.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 4 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Vesinikusüsteemi osade ja süsteemide tüübikinnituse saamiseks tagavad tootjad, et vesinikusüsteemi osi ja süsteeme katsetatakse vastavalt käesoleva määruse nõuetele.	3. Vesinikusüsteemi osade ja süsteemide tüübikinnituse saamiseks tagavad tootjad, et vesinikusüsteemi osi ja süsteeme katsetatakse vastavalt käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõuetele.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 4 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Tootjad esitavad teabe vesinikusüsteemide ja nende osade korralise kontrollimise kohta sõiduki kasutamisaja jooksul.	5. Tootjad esitavad teabe vesinikusüsteemide ja nende osade kontrollimise kohta sõiduki kasutamisaja jooksul.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 5 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) vesinikusüsteemid ja nende osad peavad kogu oma tööea jooksul vastu eeldatavale temperatuurile ja rõhule;	d) vesinikusüsteemid ja nende osad peavad kogu oma eeldatava tööea jooksul vastu eeldatavale temperatuurile ja rõhule;
Selgitus
Vesinikusüsteemide ja nende osade tööiga tuleks määratleda täpsemalt, lisades sõna „eeldatav” (tööiga).
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 8 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Tuleb esitada kõigi paagi valmistamisel kasutatud peamiste materjalide omadused ja nende lubatavad kõrvalekalded, sealhulgas ka materjaliga läbiviidud katsetuste tulemused.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kütusena on lubatud kasutada gaasilise vesiniku ja maagaasi segu.	välja jäetud
Selgitus
Muudatus on vajalik artiklis 3 toodud vesinikkütusega sõiduki mõiste muutmise tõttu.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kütusena on lubatud kasutada gaasilise vesiniku ja maagaasi segu.	välja jäetud
Selgitus
Muudatus on vajalik artiklis 3 toodud vesinikkütusega sõiduki mõiste muutmise tõttu.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Alates artikli 15 teises lõigus esitatud kuupäevast ei anna riigi pädev asutus EC või oma riigi tüübikinnitust uutele vesinikkütusega sõidukite tüüpidele või vesinikusüsteemidele või nende osadele, mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele.	1. Alates artikli 15 teises lõigus esitatud kuupäevast ei anna riigi pädev asutus EC või oma riigi tüübikinnitust uutele vesinikkütusega sõidukite tüüpidele või vesinikusüsteemidele või nende osadele, mis ei vasta käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes sätestatud nõuetele.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Alates [kuupäev, 36 kuud pärast jõustumist] ei pea riigi pädev asutus kehtivaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele mittevastavate vesinikkütusega sõidukite tüüpide vastavuskinnitusi direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses ja keelab taoliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu ning keelavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele mittevastavate uute vesinikusüsteemide või nende osade müügi ja kasutuselevõtu.	2. Alates [kuupäev, 36 kuud pärast jõustumist] ei pea riigi pädev asutus kehtivaks käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes sätestatud nõuetele mittevastavate vesinikkütusega sõidukite tüüpide vastavuskinnitusi direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses ja keelab taoliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu ning keelavad käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes sätestatud nõuetele mittevastavate uute vesinikusüsteemide või nende osade müügi ja kasutuselevõtu.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 11 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Piiramata käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldatavust ning tingimusel, et on jõustunud artikli 12 lõike 1 alusel vastu võetud rakendusmeetmed, ei tohi riigi pädev asutus vesinikkütuse kasutamisega seotud põhjustel keelduda tootja taotletud EC-tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse andmisest uuele sõidukitüübile, vesinikusüsteemile või selle osale või keelata uue sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist või uue vesinikusüsteemi või selle osa müüki või kasutuselevõtmist, kui asjaomane sõiduk, süsteem või osa vastab käesolevas määruses esitatud nõuetele.	3. Piiramata käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldatavust ning tingimusel, et on jõustunud artikli 12 lõike 1 alusel vastu võetud rakendusmeetmed, ei tohi riigi pädev asutus vesinikkütuse kasutamisega seotud põhjustel keelduda tootja taotletud EC-tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse andmisest uuele sõidukitüübile, või EC-tüübikinnituse andmisest uuele vesinikusüsteemile või selle osale või keelata uue sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist või uue vesinikusüsteemi või selle osa müüki või kasutuselevõtmist, kui asjaomane sõiduk, süsteem või osa vastab käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes esitatud nõuetele.
Selgitus
Viide rakendusmeetmetele on lisatud samal põhimõttel nagu artikli 4 lõikes 1. Viide EC-tüübikinnitusele on lisatud, et viia tekst vastavusse eelnevate lõigetega: kui on viidatud EC-tüübikinnituse andmisele uuele sõidukitüübile, peab see puudutama ka EC-tüübikinnituse andmist vesinikusüsteemile või selle osale.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon võtab direktiivi 2007/46/EÜ artikli 39 lõikes 9 osutatud korras vastu järgmised rakendusmeetmed:	1. Komisjon võtab vastu järgmised rakendusmeetmed:
(a) haldussätted vesinikkütusel töötavate sõidukite, vesinikusüsteemide ja nende osade EC-tüübikinnituse kohta;	(a) haldussätted vesinikkütusel töötavate sõidukite, vesinikusüsteemide ja nende osade EC-tüübikinnituse kohta;
(b) teave, mille tootjad esitavad tüübikinnituse saamiseks ja artikli 4 lõigetes 4 ja 5 osundatud korralise kontrollimise kohta;	(b) teave, mille tootjad esitavad tüübikinnituse saamiseks ja artikli 4 lõigetes 4 ja 5 osundatud korralise kontrollimise kohta;
(c) üksikasjalikud eeskirjad II kuni V lisas esitatud katsemeetodite kohta;	(c) üksikasjalikud eeskirjad II kuni V lisas esitatud katsemeetodite kohta;
(d) VI lisas käsitletud üksikasjalikud eeskirjad vesinikusüsteemide ja nende osade paigaldamise kohta;	(d) VI lisas käsitletud üksikasjalikud eeskirjad vesinikusüsteemide ja nende osade paigaldamise kohta, eriti sõidukite üheseks ja kiireks tuvastamiseks päästeteenistuste jaoks vastavalt nimetatud lisa punktile 15;
(e) artiklis 5 esitatud nõuded vesinikusüsteemide ja nende osade ohutu ja kindla töö tagamiseks.	(e) artiklis 5 esitatud nõuded vesinikusüsteemide ja nende osade ohutu ja kindla töö tagamiseks.
	Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Selgitus
See täpsustus on vajalik, kuna rakendusmeetmed tuleb vastu võtta vastavalt raamdirektiivile 2007/46/EÜ, mis on põhiline dokument kõikide mootorsõidukite tüübikinnituste jaoks.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võib võtta direktiivi 2007/46/EÜ artikli 39 lõikes 9 osutatud korras vastu järgmised rakendusmeetmed:	2. Komisjon võib võtta vastu järgmised rakendusmeetmed:
(a) konkreetsed tehnilised nõuded artikli 8 lõike 4 ja artikli 9 lõike 2 kohaldamiseks;	(a) konkreetsed tehnilised nõuded artikli 8 lõike 4 ja artikli 9 lõike 2 kohaldamiseks;
(b) eeskirjad nõuete kohta, mida esitatakse järgmistel puhkudel:	(b) eeskirjad nõuete kohta, mida esitatakse järgmistel puhkudel:
	- puhta vesiniku või vesiniku ja maagaasi/biometaani segu kasutamine;
- vesiniku hoidmise ja kasutamise uued viisid;	- vesiniku hoidmise ja kasutamise uued viisid;
- sõiduki kokkupõrkekaitse tagamine;	- sõiduki kokkupõrkekaitse tagamine, arvestades vesinikusüsteemi ja selle osade terviklikkust;
- kompleksne ohutusnõuete süsteem, mis hõlmab vähemalt gaasilekete avastamist ja nõudeid läbipuhumisgaasile;	- kompleksne ohutusnõuete süsteem, mis hõlmab vähemalt gaasilekete avastamist ja nõudeid läbipuhumisgaasile;
- elektriisolatsioon ja elektriohutus;	- elektriisolatsioon ja elektriohutus;
	- sõiduki märgistamine;
(c) muud käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud meetmed.	(c) muud käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud meetmed.
	Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Selgitus
Täpsustamine on vajalik, kuna rakendusmeetmed tuleb vastu võtta vastavalt raamdirektiivile 2007/46/EÜ, mis on põhiline dokument kõikide mootorsõidukite tüübikinnituste jaoks. Selle muudatusettepanekuga lisatakse konkreetne nõue seoses puhta vesiniku või vesiniku ja maagaasi/biometaani segu kasutamisega, mis jäeti välja artikli 3 lõikest 1, kuna loogilisem on lisada see täpsustus siia, rakendusmeetmete teema alla. Sama kehtib ka lisanduse kohta, mis puudutab vesinikusüsteemide ja nende osade terviklikkust kokkupõrkekaitse kontekstis. Märgistamine kuulub siia kui vesinikusüsteemi osadega sõidukite identifitseerimise oluline osa.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 14 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid kehtestavad karistusi käsitlevad sätted, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral tootjate poolt, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni neist sätetest hiljemalt [kuupäev, kaheksateist kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] ning teatavad komisjonile edaspidi viivitamata igast neis tehtud muudatusest.	1. Liikmesriigid kehtestavad karistusi käsitlevad sätted, mida kohaldatakse käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete sätete rikkumise korral tootjate poolt, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni neist sätetest hiljemalt [kuupäev, kaheksateist kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning teatavad komisjonile edaspidi viivitamata igast neis tehtud muudatusest.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt I lisa – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tüübikinnitust vajavad järgmised vesinikusüsteemi osad:	Tüübikinnitust vajavad järgmised vesinikusüsteemi osad, kui need on sõidukil olemas:
Selgitus
Nii on tekst palju täpsem ja selgem.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt I lisa – punkt a – alapunkt 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) vesiniku lekke avastamise andurid.
Selgitus
Andurid kuuluvad loogiliselt sellesse rühma.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt I lisa – punkt b – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) osad, mis on konstrueeritud kokkusurutud (gaasilise) vesiniku kasutamiseks:	(b) osad, mis on konstrueeritud kokkusurutud (gaasilise) vesiniku kasutamiseks, mille nimitöörõhk on suurem kui 3,0 megapaskalit;
Selgitus
On mõistlik nõuda tüübikinnitust ainult nendele osadele, mis on mõeldud kokkusurutud (gaasilise) vesiniku kasutamiseks rõhuga üle 3,0 megapaskali, kuna see hoiaks ära arusaamatusi seoses tüübikinnituse andmisega madalamal rõhul töötamiseks konstrueeritud osadele; kinnituse andmine viimastele muudaks kinnitusprotsessi tarbetult keerulisemaks (pealegi kuuluvad need vedelat vesinikku kasutavaid osasid käsitleva punkti a alla).
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt I lisa – punkt b – alapunkt 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 a) vesiniku lekke avastamise andurid.
Selgitus
Andurid kuuluvad loogiliselt sellesse rühma.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt II lisa – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) Suurima täitmistaseme katse: katse eesmärk on tõendada, et vesiniku tase täitmisel ei põhjusta kunagi rõhulangetusseadmete avanemist.	(c) Suurima täitmistaseme katse: katse eesmärk on tõendada, et süsteem, mis hoiab ära paagi ületäitumist, töötab korralikult ning et vesiniku tase täitmisel ei põhjusta kunagi rõhulangetusseadmete avanemist.
Selgitus
Selle muudatuse eesmärgiks on teha oluline täpsustus: kõige tähtsam on see, et ületäitumist ärahoidev süsteem töötaks korralikult – ainult sellisel juhul ei põhjusta vesiniku tase täitmisel kunagi rõhulangetusseadmete avanemist.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt III lisa – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) Kulumiskatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa on usaldusväärne pikaajalisel kasutamisel. Katse seisneb vesinikusüsteemi osa katsetamises teatava arvu katsetustsüklite jooksul mitmesugustel temperatuuri- ja rõhutingimustel. Iga katsetustsükkel tähendab vesinikusüsteemi osa normaalset tööd (st üht avanemist ja üht sulgumist).	(c) Kulumiskatse: katse eesmärk on tõendada, et vesinikusüsteemi osa on usaldusväärne pikaajalisel kasutamisel. Katse seisneb vesinikusüsteemi osa katsetamises teatava arvu katsetustsüklite jooksul kindlaksmääratud temperatuuri- ja rõhutingimustel. Iga katsetustsükkel tähendab vesinikusüsteemi osa normaalset tööd (st üht avanemist ja üht sulgumist).
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt VI lisa – punkt 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a. Avarii korral peab automaatne sulgeklapp katkestama gaasi väljumise paagist.
Selgitus
Siia on vaja lisada automaatne sulgeklapp, sest avarii korral tuleb gaasi väljumine paagist kindlasti katkestada.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt VI lisa – punkt 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
13. Vesinikusüsteemi osad, millest vesinik võiks lekkida sõitjateruumi, pakiruumi või sõiduki muudesse ventilatsioonita osadesse, tuleb katta hermeetilise ümbrisega või kasutada muud rakendusaktis ettenähtud võrdväärset lahendust.	13. Vesinikusüsteemi osad, millest vesinik võiks lekkida sõitjateruumi, pakiruumi või sõiduki muudesse ventilatsioonita osadesse, tuleb katta hermeetilise ümbrisega või kasutada muud võrdväärset lahendust.
Selgitus
Seda viidet ei esine VI lisa üheski teises punktis; see on loogiline, kuna artikli 12 lõike 1 punktis d nähakse ette, et meetmed võetakse vastu kogu VI lisa kohta. Teiseks on siin kasutatud terminit „rakendusakt”, samas kui kogu ülejäänud tekstis räägitakse "meetmetest".
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus VI lisa punkt 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Võib kasutada etikette, mis teavitavad päästeteenistusi, et sõidukis kasutatakse vedelat või kokkusurutud (gaasilist) vesinikku.	(15) Päästeteenistustel peab olema võimalik identifitseerida sõidukid, mille mootorikütusena kasutatakse vesinikku.
Selgitus
Õnnetusjuhtumi korral ei ole vesinikkütusega mootorsõidukite puhul ohud suuremad kui fossiilkütusel töötavate mootorsõidukite puhul. Seega tuleks vältida olukorra tekkimist, et vesinikkütusega mootorsõidukeid vaadeldakse õnnetusjuhtumi korral õigustamatult kui eriti ohtlikke sõidukeid. Päästeteenistustel peaks aga sõiduki mootorikütuse identifitseerimine võimalik olema, esialgu silmatorkamatu ja mitte alavääristava tähise abil, pikemas perspektiivis aga nn e-call´i (sõiduauto automaatne signaal õnnetusjuhtumi korral) või keskse andmepanga kaudu (vt ka muudatusettepanekut 4).
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt VII lisa – punkt 7 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. XI lisa 4. liites lisatakse punktis 62 tabelile järgmine uus rida:	7. XI lisa 5. liites lisatakse punktis 62 tabelile järgmine uus rida:
Selgitus
VII lisa punktis 7 on vale viide XI lisa 4. liitele. Õige on viidata 5. liitele, milles käsitletakse direktiivis 2007/46/EÜ liikurkraanasid.

SELETUSKIRI

Käesoleva määruse ettepaneku eesmärk on kehtestada esimest korda ühtlustatud tehnilised eeskirjad vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnituseks. Kogu ELis kehtivate tüübikinnituskriteeriumite kasutusele võtmine vesinikkütusega mootorsõidukite jaoks on hädavajalik, et tagada siseturu toimimine ning samal ajal ka kõrge ohutuse ja keskkonnakaitse tase. Kuna vesinikkütusega mootorsõidukeid praegu EÜ tüübikinnituse süsteem ei hõlma, võivad liikmesriigid nendele sõidukitele anda üksiklitsentse ilma uusi õigusakte vastu võtmata. Niisuguse tüübikinnituse tava puhul on oht, et iga liikmesriik kehtestab enda tüübikinnitustingimused, mille tulemusena võivad tekkida häired siseturu toimimisel. See põhjustaks liigseid kulusid tootjatele ja riske ohutuse tagamisel ning takistaks oluliselt ka vesinikutehnoloogia arendamist ELis. Seega on raportöör arvamusel, et komisjoni ettepanek on oluline samm alternatiivkütuste kasutamise suunas transpordivaldkonnas.

Mujal maailmas, nagu näiteks Ameerika Ühendriikide või Aasia riikide majandusruumis, töötatakse samuti vesinikkütusega mootorsõidukite väljaarendamise suunas. Ka siin kerkib esile tüübikinnituse küsimus. ELi läbirääkimised rahvusvahelisel tasandil, mille eesmärk on määrata kindlaks kogu maailmas kehtivad tüübikinnituse tingimused, kestavad veel pikemat aega. Siinkohal võiks ELis kehtiv tüübikinnitust reguleeriv määrus rahvusvahelisele tüübikinnitussüsteemile teed näidata.

ELi suurimad lootused on peale biokütuste ja elektrienergia seotud vesiniku kasutamisega, et tulevikus asendada transpordisektoris nafta kasutamine, vähendada õhusaastet ja alandada transpordiga seotud CO2 heidet. Vesinik on energiakandjana universaalselt kasutatav, seda on võimalik erinevatest allikatest toota, transportida ja ladustada. Vesiniku abil on võimalik tuua turule taastuvaid energialiike, kuid samuti on teda võimalik integreerida ka traditsioonilistesse süsteemidesse. Need on omadused, mis muudavad vesiniku kasutamise just transpordivaldkonna jaoks huvitavaks.

Samal ajal on aga ikka ja jälle kuulda kriitikat, milles avaldatakse kahtlust vesiniku kasutamise keskkonnapoliitilise kasu suhtes, sest vesinik on energiakandja ja mitte energiaallikas. Sõltumata sellest, kas neid kahtlusi vesiniku kui energiakandja suhtes jagatakse või ei, ei ole need raportööri arvates piisav argument, et olla käesoleva tüübikinnitust reguleeriva määruse vastu. Vesiniku kui mootorikütuse vaieldamatult paindlikud kasutamisvõimalused transpordivaldkonnas muudavad ta just mootorsõidukisektori jaoks tehnoloogiaks, millele tuleks luua edasised arenguvõimalused. Kas vesinikkütusega sõidukid tulevikus end turul kehtestada suudavad või on muude tehnoloogiate edu suurem, näitab meile edasine areng. ELis kehtivad ühtsed tüübikinnituse eeskirjad on aga minimaalseks eelduseks, et vesinikkütusega mootorsõidukite areng üldse turustamise etappi jõuaks. Selle ukse peame me avama.

Raportöör rõhutab, et vesinikkütusega mootorsõidukite edukas turule viimine Euroopas sõltub ka sellest, kas suudetakse õigeaegselt ehitada välja vastav vesinikutanklate infrastruktuur. Määruse reguleerimisala tuleks seetõttu laiendada ka kaherattalistele sõidukitele. Peale selle toetab raportöör ka seda, et päästeteenistuste jaoks peab olema võimalik identifitseerida sõidukid, mille mootorikütusena kasutatakse vesinikku. Selleks on peale esialgu kasutatava tähise mitmesuguseid pikemas perspektiivis rakendatavaid võimalusi, nagu nn e-call (mootorsõiduki automaatne signaal päästekeskusesse õnnetusjuhtumi korral) või keskne andmepank, millesse kogutakse sõiduki tehnilised andmed sõiduki haldajast sõltumata, ja mida päästeteenistused õnnetusjuhtumi korral kasutada saavad. Need identifitseerimisvõimalused on tehniliselt juba võimalikud, puudub vaid asjakohane infrastruktuur.

Teel säästva energiamajanduse suunas, mis toetub keskkonnaohututele ja taastuvatele energialiikidele, on samm erasektori transpordi valdkonnas mittefossiilse mootorikütuse kasutamise suunas olulise tähtsusega. Seda mitte üksnes seetõttu, et eraisikutele mõeldud mootorsõidukivaldkonnas on igale üksikisikule vesinikutehnoloogia võimalused ja piirid iga päev isiklike kogemuste põhjal nähtavad. Peale selle näitab praegune biokütusteks sobivate kultuuride kasvatamist käsitlev arutelu, et me ei saa loobuda uute ja säästvate tehnoloogiate kasutusele võtmisest transpordivaldkonnas. Seetõttu on vajalik, et käesoleva määrusega luuakse vajalikud tingimused vesinikkütust kui alternatiivset mootorikütust kasutavate mootorsõidukite tüübikinnituse üleeuroopaliseks reguleerimiseks.

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS  (8.5.2008)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ
(KOM(2007)0593 – C6-0342/2007 – 2007/0214(COD))

Arvamuse koostaja: Alojz Peterle

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Tuleks püüda suurendada loodussõbralikumate sõidukite osatähtsust transpordis ja teha täiendavaid jõupingutusi, et turule toodaks rohkem selliseid sõidukeid. Alternatiivkütusel töötavate sõidukite kasutuselevõtuga saab oluliselt parandada linnaõhu kvaliteeti.	(4) Tuleks püüda suurendada loodussõbralikumate sõidukite osatähtsust transpordis ja teha täiendavaid jõupingutusi, et turule toodaks rohkem selliseid sõidukeid. Alternatiivkütusel töötavate sõidukite kasutuselevõtuga saab oluliselt parandada linnaõhu kvaliteeti ja seega ka rahvatervise taset.
Selgitus
Tähtis on rõhutada ka rahvatervise paranemist, mida võib saavutada alternatiivkütustel töötavate sõidukite kasutuselevõtuga.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a) CARS21 (21. sajandi konkurentsivõimeline mootorsõidukite reguleerimissüsteem) lõpparuandes1 sedastati, et „vajaduse korral tuleks jätkata jõupingutusi mootorsõidukite valdkonna eeskirjade suuremaks rahvusvaheliseks ühtlustamiseks, et kaasata sellesse tähtsamad sõidukiturud ja laiendada ühtlustamist seni hõlmamata valdkondadele, eriti ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni nii 1958. aasta kui ka 1998. aasta kokkulepete raames”. Kooskõlas selle soovitusega peaks komisjon jätkama mootorsõidukitele esitatavate rahvusvaheliselt ühtlustatud nõuete arendamise toetamist ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni egiidi all. Eriti pärast vesinikkütusega ja kütuseelemendiga sõidukite kohta üldise tehnilise normi vastuvõtmist peaks komisjon kaaluma võimalust käesoleva määruse nõuete kohandamiseks üldise tehnilise normi nõuetega. 1 http://ec.europa.eu/enterprise/automotive/pagesbackground/competitiveness/cars21finalreport.pdf
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 b) Vesinikusegusid võiks kasutada üleminekukütusena, et lihtsustada vesinikkütusega sõidukite kasutuselevõttu riikides, kus on olemas hea maagaasi infrastruktuur. Seetõttu peaks komisjon töötama välja nõuded vesiniku ja maagaasi/biometaani segu kasutamisele, eelkõige vesiniku ja gaasi seguvahekorra kohta, võttes arvesse tehnilist teostatavust ja kasu keskkonnale.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a) Vesinikkütusega mootorsõidukid peaksid tulevikus olema sõidukid, mille liikumapanemiseks kasutatakse puhast vesinikku, mis toodetakse, kui vähegi võimalik, taastuvatest energiaallikatest. Sõidukid, mille liikumapanemiseks kasutatakse vesiniku ja maagaasi segu, tohivad kujutada endast üksnes üleminekutehnoloogiat.
Selgitus
Maagaas põhjustab põletamisel saasteainete heitmeid, seetõttu kujutab maagaas endast üksnes üleminekutehnoloogiat.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 b) Vesinikkütusega mootorsõidukite edu turul on võimalik üksnes siis, kui Euroopas on olemas piisav standardiseeritud tanklate infrastruktuur. Komisjon peaks kontrollima sobivaid meetmeid, et toetada standardiseeritud tankimissüsteemi üleeuroopalise tanklate võrgustiku jaoks vesinikkütusega mootorsõidukitele.
Selgitus
Maagaasitanklate juures on probleemiks see, et tankimissüsteemid toimivad erinevates liikmesriikides erinevalt. Vesinikutanklate kasutuselevõtmisel tuleks seetõttu algusest peale jälgida, et vesinikkütusega mootorsõidukite puhul kasutataks igal pool Euroopas sama tankimissüsteemi.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) „vesinikkütusega mootorsõiduk” – mis tahes mootorsõiduk, mille liikumapanemiseks kasutatakse kütusena puhast vesinikku või vesiniku ja maagaasi segu;	1) „vesinikkütusega mootorsõiduk” – mis tahes mootorsõiduk, mille liikumapanemiseks kasutatakse kütusena vesinikku;
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kütusena on lubatud kasutada gaasilise vesiniku ja maagaasi segu.	välja jäetud
Selgitus
Muudatus on vajalik artiklis 3 toodud vesinikkütusega sõiduki mõiste muutmise tõttu.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kütusena on lubatud kasutada gaasilise vesiniku ja maagaasi segu.	välja jäetud
Selgitus
Muudatus on vajalik artiklis 3 toodud vesinikkütusega sõiduki mõiste muutmise tõttu.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b – esimene -1 taane (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– puhta vesiniku või vesiniku ja maagaasi/biometaani segu kasutamine;

MENETLUS

Pealkiri	Vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitus
Viited	KOM(2007)0593 – C6-0342/2007 – 2007/0214(COD)
Vastutav komisjon	IMCO
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 25.10.2007
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Alojz Peterle 20.12.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	3.4.2008
Vastuvõtmise kuupäev	6.5.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	51 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Georgs Andrejevs, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Irena Belohorská, Johannes Blokland, John Bowis, Frieda Brepoels, Hiltrud Breyer, Dorette Corbey, Magor Imre Csibi, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Jill Evans, Anne Ferreira, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Jens Holm, Caroline Jackson, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Urszula Krupa, Aldis Kušķis, Marie-Noëlle Lienemann, Jules Maaten, Linda McAvan, Riitta Myller, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Glenis Willmott
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Inés Ayala Sender, Christofer Fjellner, Anne Laperrouze, Johannes Lebech, Kartika Tamara Liotard, Alojz Peterle, Bart Staes, Lambert van Nistelrooij
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Armando França

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS  (8.5.2008)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ
(KOM(2007)0593 – C6-0342/2007 – 2007/0214(COD))

Arvamuse koostaja: Vladimír Remek

LÜHISELGITUS

Vesinikkütusega mootorsõidukite ehitamise eeskirjade kehtestamine võib praegu tunduda enneaegne. Siiski on just sellepärast, et esimesed niisugused sõidukid praegu ilmuvad, täiesti õige ja mõistlik luua selle teema jaoks vajalik raamistik juba varakult. On julgustav, et see raamistik luuakse kõigepealt üleeuroopalise kontseptsioonina – nii on võimalik, et uue tehnilise varustuse väljatöötamisel võetakse arvesse selleks koostatud eeskirju, mitte vastupidi, nagu on sageli probleemiks, kui on vaja juba olemasolevaid kontseptsioone ühe, üleeuroopalise eeskirjade ja määruste katuse alla koondada.

Seega on kõnealune algatus sellest vaatepunktist ülimalt positiivne. Kuna selle suhteliselt uue tehnoloogia kasutuselevõtt võib tuua kaasa mitmesuguseid ohutusega seotud probleeme, tuleb tagada, et vesinikusüsteemid oleksid sama ohutud kui tavalised jõuseadmed. Vesiniku (mida ei peeta energiaallikaks, vaid üheks paljutõotavaks energiakandjaks) kasutamine maanteesõidukites on keskkonna jaoks väga positiivne samm. Selle kasutamisel ei teki süsihappegaasi ega muid kasvuhoonegaase, seega tuleks vesinikkütusega autode osakaalu maanteedel suurendada, ning selleks on oluline aidata suurendada inimeste usaldust selle uue tehnoloogia vastu. Lisaks on vaja niisuguste sõidukite heakskiitmiseks õiguslikku raamistikku, mida praegu ei ole. Mõned ettevõtted on juba tootnud vesinikkütusega mootorsõidukite prototüüpe ja neid koguni turule toonud (näiteks väike arv vesiniku baasil kütuseelemendiga busse). Ei tohi ka unustada, et selles valdkonnas käib juba märkimisväärne tegevus USAs, Jaapanis ja Koreas, mis tähendab, et konkurentsivõime säilitamise mõttes on ELi jaoks veel suhteliselt soodne aeg kavandatud dokumenti esitada.

Esitatud ettepaneku koostamisele eelnes mitmeid tehnilisi arutelusid komisjoni organites ja huvirühmade vahel, kelleks olid peamiselt tootjad ning spetsialiseeritud uurimisasutused (eeskätt Ühendkuningriigi ettevõte TRL). Vesiniku töörühm (kelle arutelud kujundasid ettepaneku aluse) tegutseb komisjonis. 2006. aasta juunis saadeti ettevalmistusprotsessis osalejatele küsimustik, et saada ülevaade arvamustest, mismoodi eelistatakse seda küsimust lahendada. Nende tegevuste tulemused esitati liikmesriikidele 2006. aastal ja 2007. aasta alguses, ning selgus, et võimalike lähenemisviiside kohta on vaja kompleksset mõju hindamist.

Valitud lähenemisviisiks osutus õigusaktide vastuvõtmine ELi tasandil kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, arvestades, et soovitud eesmärke ei ole võimalik saavutada üksteisest eraldiseisvate sammudega liikmesriikides. Ettepanekus võtta vastu määrus kehtestatakse ainult põhisätted M- ja N-kategooriasse kuuluvate mootorsõidukite tüübikinnituste kohta, ning tehnilised üksikasjad esitatakse rakendusmeetmetes. Määruses tuleb käsitleda ka kaitsemeetodeid, mis on seotud kokkupõrkekaitsega ja vesiniku kasutamisega. Selles määruses mõistetakse vesinikkütusega mootorsõiduki all mis tahes mootorsõidukit, mille liikumapanemiseks kasutatakse kütusena puhast vesinikku või vesiniku ja maagaasi segu. Jõuallikas viitab kas vesiniku kasutamisele sisepõlemismootorites või käitamisele kütuseelementide abil. Määrusega kehtestatakse ka kohustused tootjatele ja üldised nõuded vesinikusüsteemi osadele, sealhulgas paakidele ja vedela vesiniku mahutitele, samuti gaasilisse olekusse surutud vesinikule. Selles käsitletakse ka vesinikusüsteemi osade ja sõidukisüsteemide paigaldamise üldnõudeid. Loomulikult sisaldab määrus ka sätete kohaldamise ja meetmete rakendamise ajakava, karistusi määruse täitmata jätmise eest ning üksikasju selle jõustumise kohta.

Ettepanek on täielikult kooskõlas ELi säästva arengu strateegiaga.

Alltoodud tabelis on esitatud teave selle valdkonna tulevikuväljavaadete kohta:

Tabel: Vesinikkütusega mootorsõidukite kasutuselevõtmise määrad aastatel 2017-2025

Aasta	HyWays stsenaarium a: äärmiselt suur poliitiline toetus, kiire õppimine	HyWays stsenaarium b: suur poliitiline toetus, kiire õppimine	HyWays stsenaarium c: mõõdukas poliitiline toetus, mõõdukas õppimine
2017	1.0%	0.2%	0.006%
2018	1.5%	0.4%	0.02%
2019	2.3%	0.7%	0.04%
2020	3.2%	1.2%	0.1%
2021	4.4%	1.7%	0.1%
2022	5.7%	2.4%	0.2%
2023	7.3%	3.2%	0.4%
2024	9.1%	4.1%	0.6%
2025	11.2%	5.1%	0.8%

Allikas: Euroopa Komisjoni mõju hindamine (SEK (2007)1301), lk 33

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) M- ja N-kategooriatesse kuuluvate vesinikkütusega mootorsõidukite, sealhulgas selliste sõidukite kokkupõrkekaitse ja elektriohutuse tagamise suhtes;	(1) M- ja N-kategooriasse kuuluvate vesinikkütusega mootorsõidukite suhtes;
Selgitus
Väljajäetud tekst sisaldub artikli 12 lõike 2 punktis b nende aspektide loetelus, mille kohta komisjoni võib võtta vastu rakendusmeetmed (kuid ei pea seda tegema). Seepärast tuleks kõnealune osa tekstist välja jätta.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 3 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) „vesinikkütusega mootorsõiduk” – mis tahes mootorsõiduk, mille liikumapanemiseks kasutatakse kütusena puhast vesinikku või vesiniku ja maagaasi segu;	(1) „vesinikkütusega mootorsõiduk” – mis tahes mootorsõiduk, mille jõuallikas kasutatakse kütusena vesinikku;
Selgitus
Arvestades arutelusid selle üle, kas otsida paremat määratlust vesiniku kui jõuallika kütuse jaoks (puhas vesinik, vesiniku ja maagaasi segu), on uus määratlus lihtsam – see viitab mootorsõidukitele, mille jõuallikas kasutatakse mis tahes vesinikku. Vt ka muudatusettepanekut 13 ja selle selgitust.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Tootjad tõendavad, et kõik uued vesinikkütusega mootorsõidukid, mis müüakse, registreeritakse või võetakse kasutusse ühenduses, ja kõik vesinikusüsteemi osad või vesinikusüsteemid, mis müüakse või võetakse kasutusse ühenduses, on saanud käesoleva määruse kohase tüübikinnituse.	1. Tootjad tõendavad, et kõik uued vesinikkütusega mootorsõidukid, mis müüakse, registreeritakse või võetakse kasutusse ühenduses, ja kõik vesinikusüsteemi osad või vesinikusüsteemid, mis müüakse või võetakse kasutusse ühenduses, on saanud käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete kohase tüübikinnituse.
Selgitus
Toodetud mootorsõidukid ei pea vastama tehniliselt mitte ainult käesolevale määrusele, vaid loomulikult ka selle rakendusmeetmete nõuetele, milles sätestatakse üksikasjalikumad tehnilised nõuded sõidukitele ja nende vesinikusüsteemidele.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Sõiduki tüübikinnituse saamiseks varustavad tootjad vesinikkütusega mootorsõidukid vesinikusüsteemi osade ja süsteemidega, mida on katsetatud ja mis on paigaldatud vastavalt käesoleva määruse nõuetele.	2. Sõiduki tüübikinnituse saamiseks varustavad tootjad vesinikkütusega mootorsõidukid vesinikusüsteemi osade ja süsteemidega, mida on katsetatud ja mis on paigaldatud vastavalt käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõuetele.
Selgitus
Vt muudatusettepaneku 3 selgitust.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 4 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Vesinikusüsteemi osade ja süsteemide tüübikinnituse saamiseks tagavad tootjad, et vesinikusüsteemi osi ja süsteeme katsetatakse vastavalt käesoleva määruse nõuetele.	3. Vesinikusüsteemi osade ja süsteemide tüübikinnituse saamiseks tagavad tootjad, et vesinikusüsteemi osi ja süsteeme katsetatakse vastavalt käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõuetele.
Selgitus
Vt muudatusettepaneku 3 selgitust.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 4 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Tootjad esitavad teabe vesinikusüsteemide ja nende osade korralise kontrollimise kohta sõiduki kasutamisaja jooksul.	5. Tootjad esitavad volitatud kontrolliasutustele teabe vesinikusüsteemide ja nende osade kontrollimise ja tehnilise hoolduse kohta sõiduki kasutamisaja jooksul.
Selgitus
Algne sõnastus on liiga üldine. Algses variandis sisaldub sõna „korraline”. On selge, et teave on selle adressaadi jaoks alati spetsiifiline.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 5 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) vesinikusüsteemid ja nende osad peavad kogu oma tööea jooksul vastu eeldatavale temperatuurile ja rõhule;	d) vesinikusüsteemid ja nende osad peavad kogu oma eeldatava tööea jooksul vastu eeldatavale temperatuurile ja rõhule;
Selgitus
Vesinikusüsteemide ja nende osade tööiga tuleks määratleda täpsemalt, lisades sõna „eeldatav” (tööiga).
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 8 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Tuleb esitada kõigi paagi valmistamisel kasutatud peamiste materjalide omadused ja nende lubatavad kõrvalekalded, sealhulgas ka materjaliga läbiviidud katsetuste tulemused.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Alates artikli 15 teises lõigus esitatud kuupäevast ei anna riigi pädev asutus EC või oma riigi tüübikinnitust uutele vesinikkütusega sõidukite tüüpidele või vesinikusüsteemidele või nende osadele, mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele.	1. Alates artikli 15 teises lõigus esitatud kuupäevast ei anna riigi pädev asutus EC või oma riigi tüübikinnitust uutele vesinikkütusega sõidukite tüüpidele või vesinikusüsteemidele või nende osadele, mis ei vasta käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes sätestatud nõuetele.
Selgitus
Vt muudatusettepaneku 3 selgitust.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Alates [kuupäev, 36 kuud pärast jõustumist] ei pea riigi pädev asutus kehtivaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele mittevastavate vesinikkütusega sõidukite tüüpide vastavuskinnitusi direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses ja keelab taoliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu ning keelavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele mittevastavate uute vesinikusüsteemide või nende osade müügi ja kasutuselevõtu.	2. Alates [kuupäev, 36 kuud pärast jõustumist] ei pea riigi pädev asutus kehtivaks käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes sätestatud nõuetele mittevastavate vesinikkütusega sõidukite tüüpide vastavuskinnitusi direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses ja keelab taoliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu ning keelavad käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes sätestatud nõuetele mittevastavate uute vesinikusüsteemide või nende osade müügi ja kasutuselevõtu.
Selgitus
Vt muudatusettepaneku 3 selgitust.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 11 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Piiramata käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldatavust ning tingimusel, et on jõustunud artikli 12 lõike 1 alusel vastu võetud rakendusmeetmed, ei tohi riigi pädev asutus vesinikkütuse kasutamisega seotud põhjustel keelduda tootja taotletud EC-tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse andmisest uuele sõidukitüübile, vesinikusüsteemile või selle osale või keelata uue sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist või uue vesinikusüsteemi või selle osa müüki või kasutuselevõtmist, kui asjaomane sõiduk, süsteem või osa vastab käesolevas määruses esitatud nõuetele.	3. Piiramata käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldatavust ning tingimusel, et on jõustunud artikli 12 lõike 1 alusel vastu võetud rakendusmeetmed, ei tohi riigi pädev asutus vesinikkütuse kasutamisega seotud põhjustel keelduda tootja taotletud EC-tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse andmisest uuele sõidukitüübile, või EC-tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse andmisest vesinikusüsteemile või selle osale või keelata uue sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist või uue vesinikusüsteemi või selle osa müüki või kasutuselevõtmist, kui asjaomane sõiduk, süsteem või osa vastab käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes esitatud nõuetele.
Selgitus
Viide rakendusmeetmetele on lisatud samal põhimõttel nagu artikli 4 lõikes 1. Viide EC-tüübikinnitusele on lisatud, et viia tekst vastavusse eelnevate lõigetega: kui on viidatud EC-tüübikinnituse andmisele uuele sõidukitüübile, peab see puudutama ka EC-tüübikinnituse andmist vesinikusüsteemile või selle osale.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võtab direktiivi 2007/46/EÜ artikli 39 lõikes 9 osutatud korras vastu järgmised rakendusmeetmed:	Komisjon võtab vastu järgmised rakendusmeetmed:
(a) haldussätted vesinikkütusel töötavate sõidukite, vesinikusüsteemide ja nende osade EC-tüübikinnituse kohta;	(a) haldussätted vesinikkütusel töötavate sõidukite, vesinikusüsteemide ja nende osade EC-tüübikinnituse kohta;
(b) teave, mille tootjad esitavad tüübikinnituse saamiseks ja artikli 4 lõigetes 4 ja 5 osundatud korralise kontrollimise kohta;	(b) teave, mille tootjad esitavad tüübikinnituse saamiseks ja artikli 4 lõigetes 4 ja 5 osundatud korralise kontrollimise kohta;
(c) üksikasjalikud eeskirjad II kuni V lisas esitatud katsemeetodite kohta;	(c) üksikasjalikud eeskirjad II kuni V lisas esitatud katsemeetodite kohta;
(d) VI lisas käsitletud üksikasjalikud eeskirjad vesinikusüsteemide ja nende osade paigaldamise kohta;	(d) VI lisas käsitletud üksikasjalikud eeskirjad vesinikusüsteemide ja nende osade paigaldamise kohta;
(e) artiklis 5 esitatud nõuded vesinikusüsteemide ja nende osade ohutu ja kindla töö tagamiseks.	(e) artiklis 5 esitatud nõuded vesinikusüsteemide ja nende osade ohutu ja kindla töö tagamiseks.
	Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Selgitus
See täpsustus on vajalik, kuna rakendusmeetmed tuleb vastu võtta vastavalt raamdirektiivile 2007/46/EÜ, mis on põhiline dokument kõikide mootorsõidukite tüübikinnituste jaoks.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võib võtta direktiivi 2007/46/EÜ artikli 39 lõikes 9 osutatud korras vastu järgmised rakendusmeetmed:	Komisjon võib võtta vastu järgmised rakendusmeetmed:
(a) konkreetsed tehnilised nõuded artikli 8 lõike 4 ja artikli 9 lõike 2 kohaldamiseks;	(a) konkreetsed tehnilised nõuded artikli 8 lõike 4 ja artikli 9 lõike 2 kohaldamiseks;
(b) eeskirjad nõuete kohta, mida esitatakse järgmistel puhkudel:	(b) eeskirjad nõuete kohta, mida esitatakse järgmistel puhkudel:
	- puhta vesiniku või vesiniku ja maagaasi/biometaani segu kasutamine;
- vesiniku hoidmise ja kasutamise uued viisid;	- vesiniku hoidmise ja kasutamise uued viisid;
- sõiduki kokkupõrkekaitse tagamine;	- sõiduki kokkupõrkekaitse tagamine, arvestades vesinikusüsteemi ja selle osade terviklikkust;
- kompleksne ohutusnõuete süsteem, mis hõlmab vähemalt gaasilekete avastamist ja nõudeid läbipuhumisgaasile;	- kompleksne ohutusnõuete süsteem, mis hõlmab vähemalt gaasilekete avastamist ja nõudeid läbipuhumisgaasile;
- elektriisolatsioon ja elektriohutus;	- elektriisolatsioon ja elektriohutus;
	- sõiduki märgistamine;
(c) muud käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud meetmed.	(c) muud käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud meetmed.
	Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Selgitus
Täpsustamine on vajalik, kuna rakendusmeetmed tuleb vastu võtta vastavalt raamdirektiivile 2007/46/EÜ, mis on põhiline dokument kõikide mootorsõidukite tüübikinnituste jaoks. Selle muudatusettepanekuga lisatakse konkreetne nõue seoses puhta vesiniku või vesiniku ja maagaasi/biometaani segu kasutamisega, mis jäeti välja artikli 3 lõikest 1, kuna loogilisem on lisada see täpsustus siia, rakendusmeetmete teema alla. Sama kehtib ka lisanduse kohta, mis puudutab vesinikusüsteemide ja nende osade terviklikkust kokkupõrkekaitse kontekstis. Märgistamine kuulub siia kui vesinikusüsteemi osadega sõidukite identifitseerimise oluline osa.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 14 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid kehtestavad karistusi käsitlevad sätted, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral tootjate poolt, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni neist sätetest hiljemalt [kuupäev, kaheksateist kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] ning teatavad komisjonile edaspidi viivitamata igast neis tehtud muudatusest.	1. Liikmesriigid kehtestavad karistusi käsitlevad sätted, mida kohaldatakse käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete sätete rikkumise korral tootjate poolt, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni neist sätetest hiljemalt [kuupäev, kakskümmend neli kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning teatavad komisjonile edaspidi viivitamata igast neis tehtud muudatusest.
Selgitus
Rakendusmeetmete kohta vt muudatusettepaneku 3 selgitust. Mis puudutab perioodi pikendamist 24 kuule, siis võib 18 kuud olla riigi seadusandliku süsteemi jaoks liiga lühike aeg, et riik jõuaks komisjoni teavitada karistusi käsitlevatest kehtestatud sätetest.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt I lisa sissejuhatus
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tüübikinnitust vajavad järgmised vesinikusüsteemi osad:	Tüübikinnitust vajavad järgmised vesinikusüsteemi osad, kui need on sõidukil olemas:
Selgitus
Nii on tekst palju täpsem ja selgem.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt I lisa – punkt a – alapunkt 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) vesiniku lekke avastamise andurid.
Selgitus
Andurid kuuluvad loogiliselt sellesse rühma.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt I lisa – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) osad, mis on konstrueeritud kokkusurutud (gaasilise) vesiniku kasutamiseks:	(b) osad, mis on konstrueeritud kokkusurutud (gaasilise) vesiniku kasutamiseks, mille nimitöörõhk on suurem kui 3,0 megapaskalit;
Selgitus
On mõistlik nõuda tüübikinnitust ainult nendele osadele, mis on mõeldud kokkusurutud (gaasilise) vesiniku kasutamiseks rõhuga üle 3,0 megapaskali, kuna see hoiaks ära arusaamatusi seoses tüübikinnituse andmisega madalamal rõhul töötamiseks konstrueeritud osadele; kinnituse andmine viimastele muudaks kinnitusprotsessi tarbetult keerulisemaks (pealegi kuuluvad need vedelat vesinikku kasutavaid osasid käsitleva punkti a alla).
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt I lisa – punkt b – alapunkt 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 a) vesiniku lekke avastamise andurid.
Selgitus
Andurid kuuluvad loogiliselt sellesse rühma.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt II lisa – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) Suurima täitmistaseme katse: katse eesmärk on tõendada, et vesiniku tase täitmisel ei põhjusta kunagi rõhulangetusseadmete avanemist.	(c) Suurima täitmistaseme katse: katse eesmärk on tõendada, et süsteem, mis hoiab ära paagi ületäitumist, töötab korralikult ning et vesiniku tase täitmisel ei põhjusta kunagi rõhulangetusseadmete avanemist.
Selgitus
Selle muudatuse eesmärgiks on teha oluline täpsustus: kõige tähtsam on see, et ületäitumist ärahoidev süsteem töötaks korralikult – ainult sellisel juhul ei põhjusta vesiniku tase täitmisel kunagi rõhulangetusseadmete avanemist.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt VI lisa – punkt 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a. Avarii korral peab automaatne sulgeklapp katkestama gaasi väljumise paagist.
Selgitus
Siia on vaja lisada automaatne sulgeklapp, sest avarii korral tuleb gaasi väljumine paagist kindlasti katkestada.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt VI lisa – punkt 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
13. Vesinikusüsteemi osad, millest vesinik võiks lekkida sõitjateruumi, pakiruumi või sõiduki muudesse ventilatsioonita osadesse, tuleb katta hermeetilise ümbrisega või kasutada muud rakendusaktis ettenähtud võrdväärset lahendust.	13. Vesinikusüsteemi osad, millest vesinik võiks lekkida sõitjateruumi, pakiruumi või sõiduki muudesse ventilatsioonita osadesse, tuleb katta hermeetilise ümbrisega või kasutada muud võrdväärset lahendust.
Selgitus
Seda viidet ei esine VI lisa üheski teises punktis; see on loogiline, kuna artikli 12 lõike 1 punktis d nähakse ette, et meetmed võetakse vastu kogu VI lisa kohta. Teiseks on siin kasutatud terminit „rakendusakt”, samas kui kogu ülejäänud tekstis räägitakse "meetmetest".
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt VII lisa punkti 7 sissejuhatus
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
XI lisa 4. liites lisatakse punktis 62 tabelile järgmine uus rida:	XI lisa 5. liites lisatakse järgmine punkt 58a:
Selgitus
VII lisa punktis 7 on vale viide XI lisa 4. liitele. Õige on viidata 5. liitele, milles käsitletakse direktiivis 2007/46/EÜ liikurkraanasid.

MENETLUS

Pealkiri	Vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitus
Viited	KOM(2007)0593 – C6-0342/2007 – 2007/0214(COD)
Vastutav komisjon	IMCO
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 25.10.2007
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Vladimír Remek 22.11.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	28.2.2008		7.4.2008
Vastuvõtmise kuupäev	6.5.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	47 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Šarūnas Birutis, Jan Březina, Jerzy Buzek, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Den Dover, Lena Ek, Norbert Glante, András Gyürk, András Gyürk, Fiona Hall, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Mary Honeyball, Ján Hudacký, Werner Langen, Anne Laperrouze, Eugenijus Maldeikis, Eluned Morgan, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Atanas Paparizov, Aldo Patriciello, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Anni Podimata, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Andres Tarand, Nikolaos Vakalis, Adina-Ioana Vălean, Alejo Vidal-Quadras
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Pilar Ayuso, Göran Färm, Juan Fraile Cantón, Robert Goebbels, Gunnar Hökmark, Pierre Pribetich, John Purvis, Bernhard Rapkay, Hannes Swoboda, Silvia-Adriana Ţicău, Vladimir Urutchev
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Daniel Strož

MENETLUS

Pealkiri	Vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitus
Viited	KOM(2007)0593 – C6-0342/2007 – 2007/0214(COD)
EP-le esitamise kuupäev	10.10.2007
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	IMCO 25.10.2007
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 25.10.2007		ITRE 25.10.2007		TRAN 25.10.2007
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	TRAN 24.10.2007
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Anja Weisgerber 21.11.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	27.2.2008		25.3.2008		6.5.2008
Vastuvõtmise kuupäev	27.5.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	37 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Cristian Silviu Buşoi, Charlotte Cederschiöld, Gabriela Creţu, Mia De Vits, Janelly Fourtou, Evelyne Gebhardt, Martí Grau i Segú, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Anna Hedh, Edit Herczog, Iliana Malinova Iotova, Pierre Jonckheer, Graf Alexander Lambsdorff, Kurt Lechner, Toine Manders, Nickolay Mladenov, Catherine Neris, Zita Pleštinská, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Leopold Józef Rutowicz, Salvador Domingo Sanz Palacio, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Marianne Thyssen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Emmanouil Angelakas, Wolfgang Bulfon, Colm Burke, Jan Cremers, Wolf Klinz, Manuel Medina Ortega, Gary Titley, Anja Weisgerber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Elisabeth Morin, Nicolae Vlad Popa