RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta ja määratakse kindlaks XI lisa sisu

5.6.2008 - (KOM(2006)0007 – C6‑0029/2006 – 2006/0008(COD)) - ***I

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Emine Bozkurt

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta ja määratakse kindlaks XI lisa sisu (KOM(2006)0007 – C6‑0029/2006 – 2006/0008(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0007);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0376);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ning artikleid 42 ja 308, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0029/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 42 ja 51;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A6‑0229/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku KOM(2006)0007 muudetud kujul heaks;

2.  on seisukohal, et menetlus 2007/0129(COD) on muutunud kehtetuks, kuna komisjoni ettepaneku KOM(2007)0376 sisu integreeriti menetlusse 2006/0008(COD);

3.  palub komisjonil ettepanekud uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb neid oluliselt muuta või need teise tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta ja määratakse kindlaks XI lisa sisu	Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta ja määratakse kindlaks selle lisade sisu
Selgitus
Uus pealkiri KOM(2006)007 ja KOM(2007)376 ühendamise tõttu.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta sätestatakse, et enne selle määruse kohaldamiskuupäeva määratakse kindlaks II, X ja XI lisa sisu.
Selgitus
Uus põhjendus KOM(2006)007 ja KOM(2007)376 ühendamise tõttu.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus -1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(–1 a) Määruse (EÜ) nr 883/2004 I, III, IV, VI, VII, VIII ja IX lisa tuleks kohandada, et võtta arvesse nende liikmesriikide nõudmisi, kes on ühinenud Euroopa Liiduga alates kõnealuse määruse vastuvõtmisest, ja ka hiljutisi arenguid teistes liikmesriikides.
Selgitus
Uus põhjendus KOM(2006)007 ja KOM(2007)376 ühendamise tõttu.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse 883/2004 artikli 51 lõike 3, artikli 56 lõike 1 ja artikli 83 kohaselt tuleb liikmesriikide õigusaktide rakendamise eritingimused sätestada sellesama määruse XI lisas. XI lisa sihiks on arvestada liikmesriikide erinevate sotsiaalkindlustussüsteemide iseärasusi, et hõlbustada kooskõlastamisreeglite rakendamist.	(1) Määruse 883/2004 artikli 56 lõike 1 ja artikli 83 kohaselt tuleb liikmesriikide õigusaktide rakendamise eritingimused sätestada sellesama määruse XI lisas. XI lisa sihiks on arvestada liikmesriikide erinevate sotsiaalkindlustussüsteemide iseärasusi, et hõlbustada kooskõlastamisreeglite rakendamist.
Selgitus
Artikli 51 lõiget 3 on muudetud ja viidet XI lisale enam ei kohaldata.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   -1. Põhjenduse 5 järele lisatakse järgmine põhjendus:   „(5 a) Mõnda liikmesriiki käsitlevad kirjed määruse (EMÜ) nr 1408/71 VI lisas on nüüd hõlmatud määrusega (EÜ) nr 883/2004 teatud üldsätete kaudu. Näiteks määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 5 hüvitiste, tulu, faktide või sündmuste jaotise all sätestatakse, et kui pädeva liikmesriigi õigusaktide kohaselt omistatakse teatud faktide või sündmuste esinemisele õiguslikke tagajärgi, tuleb samad õiguslikud tagajärjed omistada teises liikmesriigis tekkivatele võrdväärsetele faktidele või sündmustele. Sellest tulenevalt on mitmed määruse (EMÜ) nr 1408/71 VI lisas sisalduvad kirjed muutunud liigseteks.”.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 a (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   -1 a. Põhjenduse 8 järele lisatakse järgmine põhjendus:   „(8 a) Endiste piirialatöötajate pereliikmetel peaks olema võimalus jätkata ravi kindlustatud isiku endises töökohariigis pärast tema pensionile jäämist.”.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 b (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 Põhjendus 17 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   -1 b. Põhjenduse 17 järele lisatakse järgmine põhjendus:   „(17 a) Kui isiku suhtes hakatakse käesoleva määruse II jaotise kohaselt kohaldama õigusakte, tuleks kindlustusskeemidega liitumise ja hüvitiste saamise õiguse tingimused kindlaks määrata pädeva liikmesriigi õigusaktidega, järgides ühenduse õigust.”.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 c (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 Põhjendus 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   -1 c. Põhjenduse 18 järele lisatakse järgmine põhjendus:   „(18 a) Kohaldatavate õigusaktide ühtsuse põhimõte on väga oluline ja seda tuleks edendada. See ei peaks siiski tähendama, et üksnes käesoleva määruse kohaselt hüvitise andmine, mis hõlmab kindlustusmaksete tegemist või kindlustuskaitset hüvitise saaja heaks, muudab selle liikmesriigi õigusaktid, kelle institutsioon on kõnealuse hüvitise andnud, nimetatud isiku suhtes kohaldatavaks õiguseks1.   1 Vrd 8. juuli 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades: C-502/01 ja C-31/02, Gaumain-Cerri ja Barth, EKL 2004, lk I-6483.”.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 d (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 Artikkel 1 – punkt v a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   -1 d. Artiklile 1 lisatakse järgmine punkt:   „v a) mitterahalised hüvitised – mitterahalised hüvitised, mis on sätestatud liikmesriigi õigusaktides ning mille eesmärk on osutada või teha kättesaadavaks arstiabi või sellise abiga seonduvad tooted ja teenused või maksta otse või hüvitada nende kulu, kaasa arvatud pikaajalised mitterahalised hooldushüvitised.”.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 e (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 Artikkel 3 – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   -1 e. Artikli 3 lõige 5 asendatakse järgmisega:   „5. Käesolevat määrust ei kohaldata:   a) sotsiaal- ja arstiabi suhtes või   b) hüvitiste suhtes selliste juhtumite korral, kus riik võtab vastutuse isikutele põhjustatud kahju eest ja annab selle eest kompensatsiooni, näiteks sõja- ja sõjalise tegevuse ohvritele või nende sündmuste tagajärgede tõttu kannatanutele, kuritegude, tapmise või terroriaktide ohvritele, riigi esindajate poolt nende kohustuste täitmisel tekitatud kahju kannatanutele või poliitilistel, usulistel või päritoluga seotud põhjustel ebasoodsa kohtlemise all kannatanud isikutele.”.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 a (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 Artikkel 18 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 a. Artikli 18 lõige 2 asendatakse järgmisega:   „2. Piirialatöötaja pereliikmetel on õigus mitterahalistele hüvitistele pädevas liikmesriigis viibimise ajal. Kuni III lisa kehtib ja kui pädev liikmesriik on loetletud III lisas […], siis on piirialatöötaja pereliikmetel, kes viibivad piirialatöötajaga samas liikmesriigis, õigus mitterahalistele hüvitistele pädevas liikmesriigis üksnes artikli 19 lõikes 1 sätestatud tingimuste alusel.”.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 b (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 Artikkel 28 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 b) Artikli 28 lõige 1 asendatakse järgmisega:   „1. Piirialatöötajal, kes on vanaduse või invaliidsuse tõttu pensionile jäänud, on õigus haiguse korral edasi saada mitterahalisi hüvitisi liikmesriigis, kus ta viimati töötas või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana, kuivõrd sellega jätkatakse selles liikmesriigis alustatud ravi. Mõiste „ravi jätkamine” tähendab haiguse uurimise, diagnoosimise ja ravi jätkamist kogu haiguse ajal.   Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis pensionile jäänud piirialatöötaja pereliikmete suhtes.”.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Määrus (EÜ) nr 883/2004 Artikkel 51 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Artikli 51 lõikes 3 enne sõnu „vastavalt XI lisas sätestatud korrale” lisatakse sõnad „kui vajalik”. 2. Artikli 51 lõige 3 asendatakse järgmisega:   „3. Kui liikmesriigi õigusaktid või teatav skeem teeb hüvitiste saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise tingimuseks, et asjaomane isik on kindlustatud riski realiseerumise ajal, loetakse see tingimus täidetuks, kui kõnealune isik on varem olnud kindlustatud kõnealuse liikmesriigi õigusaktide või teatava skeemi alusel ja on riski realiseerumise ajal kindlustatud sama riski suhtes teise liikmesriigi õigusaktide alusel, või kui see nii ei ole, siis on õigus saada hüvitist sama riski suhtes teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt. Artiklis 57 nimetatud juhtudel loetakse viimane tingimus siiski täidetuks.”.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 Artikkel 52 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Pädev asutus võib loobuda pro rata arvutusest: 4. Kui kooskõlas lõike 1 punktiga a sooritatud arvutuse tulemusena on sõltumatu hüvitis ühes liikmesriigis sama suur või suurem kui pro rata hüvitis, mis on arvutatud kooskõlas lõike 1 punktiga b, võib pädev asutus loobuda pro rata arvutusest tingimusel, et: a) kui kooskõlas lõike 1 punktiga a sooritatud arvutuse tulemusena on sõltumatu hüvitis ühes liikmesriigis suurem kui pro rata hüvitis, mis on arvutatud kooskõlas lõike 1 punktiga b; a) selline olukord on sätestatud VIII lisa esimeses osas; b) kui pension põhineb sissemaksepõhisel skeemil. b) konkreetsel juhul ei ole kohaldatavad õigusaktid, mis sisaldavad eeskirju artiklites 54 ja 55 nimetatud kattumiste vältimiseks, välja arvatud juhul, kui on täidetud artikli 55 lõikes 2 kehtestatud tingimused; ning Punktides a ja b nimetatud juhud on sätestatud VIII lisas. c) konkreetsel juhul kehtivatel tingimustel ei ole teise liikmesriigi õigusaktide alusel seoses täitunud kindlustusperioodidega kohaldatav artikkel 57.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 a (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 Artikkel 52 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 a. Artiklile 52 lisatakse järgmine lõige:   „4 a. Olenemata lõigete 1, 2 ja 3 sätetest ei kohaldata pro rata arvutust skeemide korral, mis näevad ette hüvitised, mille arvutamisel ei oma tähtsust ajavahemikud tingimusel, et sellised skeemid on loetletud VIII lisa teises osas. Sellistel juhtudel on asjaomasel isikul õigus hüvitisele, mis arvutatakse vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusaktidele.”.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 a (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 Artikkel 56 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   4 a. Artiklile 56 lisatakse järgmine lõige:   „1 a. Juhul kui lõike 1 punkti c ei kohaldata, kuna liikmesriigi õigusaktid näevad ette, et hüvitis arvutatakse muude elementide kui kindlustus- või elamisperioodide põhjal, mis ei ole seotud ajavahemikega, võtab pädev asutus seoses iga kindlustus- või elamisperioodiga, mis on täitunud mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide alusel, arvesse omandatud kapitali hulka, omandatuks loetava kapitali hulka või mis tahes muud elementi arvutuste tegemiseks tema suhtes kehtivate õigusaktide kohaselt, jagades selle asjaomase pensioniskeemi vastavate ajavahemikega.”.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 b (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 Artikkel 57 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   4 b. Artiklile 57 lisatakse järgmine lõige:   „3 a. Käesolevat artiklit ei kohaldata VIII lisa teises osas loetletud skeemide suhtes.”.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 c (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 Artikkel 62 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   4 c. Artikli 62 lõige 3 asendatakse järgmisega:   „3. Erandina lõigetest 1 ja 2 ning kooskõlas rakendusmäärusega, võtab elukohajärgne asutus artikli 65 lõike 5 punktiga a hõlmatud töötute puhul arvesse palka või kutsetegevuse tulu, mida asjaomane isik sai liikmesriigis, mille õigusakte tema suhtes kohaldati tema viimasel töötamisel või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisel.”.
Selgitus
Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 62 lõikega 3 identne tekst, aga nüüd on mõiste „piirialatöötaja” asendatud mõistega „töötu”.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 d (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 Artikkel 68 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   4 d. Artikli 68 järele lisatakse järgmine põhjendus:   „Artikkel 68 a   Hüvitiste andmine   Juhul kui isik, kellele tuleks anda perehüvitisi, ei kasuta neid pereliikmete ülalpidamiseks, täidab pädev asutus oma juriidilise kohustuse, makstes kõnealused hüvitised pereliikmeid tegelikult ülalpidavale füüsilisele või juriidilisele isikule pereliikmete elukohaliikmesriigi asutuse või nende elukohaliikmesriigi pädeva asutuse poolt selleks määratud asutuse või organi taotlusel ja vahendusel.”.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 e (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 Artikkel 87 – lõige 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   4 e. Artiklile 87 lisatakse järgmine lõige:   „10 a. III lisa tühistatakse 5 aastat pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva.”.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt -1 a (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 I lisa – I osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   -1 a. I lisa I osa muudetakse järgmiselt:   a) pealkirja „A. BELGIA” kandva kande järele lisatakse järgmine kanne:   „A a. BULGAARIA   Riigi makstavad ülalpidamistoetused perekonnaseaduse artikli 92 alusel”;   b) kirje „C. SAKSAMAA” järele lisatakse järgmised kirjed:   „C a. EESTI   Ülalpidamistoetuste maksed 21. veebruari 2007. aasta ülalpidamistoetuse seaduse alusel   C b. HISPAANIA   Ülalpidamistoetuste ettemaksed 7. detsembri 2007. aasta kuningliku dekreedi 1618/2007 alusel”;   c) pealkirja „D. PRANTSUMAA” kandva kande järele lisatakse järgmised kanded:   „D a. LEEDU   Maksed laste ülalpidamisfondist laste ülalpidamisfondi seaduse alusel   D b. LUKSEMBURG   Ülalpidamistoetuste ettemaksed ja sissenõudmine 26. juuli 1980. aasta seaduse tähenduses”;   d) pealkirja „I. AUSTRIA” kandva kande järele lisatakse järgmine kanne:   „I a. POOLA   Hüvitiste maksmine alimentide fondist alimentide saamise õigust omavate isikute toetamise seaduse alusel”;   e) pealkirja „F. PORTUGAL” kandva kande järele lisatakse järgmised kanded:   „F a. SLOVEENIA   Ülalpidamistoetuse asendamine vastavalt Sloveenia Vabariigi 25. juuli 2006. aasta riikliku tagatis- ja ülalpidamisfondi seadusele   F b. SLOVAKKIA   Alimentide asendushüvitis (ülalpidamistoetuse asendus) vastavalt seadusele nr 452/2004 alimentide asendushüvitise kohta, muudetud hilisemate määrustega”;
(Muudatusettepaneku sõnastus sarnaneb dokumendi PR 702068 (PE400.316) muudatusettepaneku 20 sõnastusele.)
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 1 Määrus (EÜ) nr 883/2004 I lisa – II osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1. I lisa II osa muudetakse järgmiselt:   a) pealkirja „A. BELGIA” kandva kande järele lisatakse järgmised kanded:   „A a. BULGAARIA   Ühekordne rasedus- ja sünnitustoetus (laste eest makstavate peretoetuste seadus)   A b. TŠEHHI VABARIIK   Sünnitoetus   A c. EESTI   Sünnitoetus   Lapsendamistoetus”;   b) pealkirja „B. HISPAANIA” muudetakse järgmiselt:   „B. HISPAANIA   Ühekordne sünnitoetus ja lapsendamistoetused”; 1. I lisa II jaotises pealkirja „C. PRANTSUSMAA“ järele lisatakse järgmine lause: c) pealkirja „C. PRANTSUSMAA“ järele lisatakse järgmised sõnad: „, v.a siis, kui neid makstakse isikule, kellele lähtuvalt artiklist 12 või artiklist 16 kohaldatakse Prantsusmaa õigusakte.” „v.a siis, kui neid makstakse isikule, kellele lähtuvalt artiklist 12 või artiklist 16 kohaldatakse Prantsusmaa õigusakte.”;   d) pealkirja „C. PRANTSUSMAA” kandva kande järele lisatakse järgmised kanded:   „C a. LÄTI   Sünnitoetus   Lapsendamistoetus   C. b. LEEDU   Ühekordne lapsetoetus”;   e) pealkirja „D. LUKSEMBURG” kandva kande järele lisatakse järgmised kanded:   „D a. UNGARI   Rasedus- ja sünnitustoetus   D b. POOLA   Ühekordne sünnitustoetus (perehüvitiste seadus)   D c. RUMEENIA   Sünnitoetus   Imikuvarustus vastsündinutele   D d. SLOVEENIA   Sünnitoetus   D e. SLOVAKKIA   Sünnitoetus   Täiendav sünnitoetus”;
(Muudatusettepaneku sõnastus sarnaneb dokumendi PR 702068 (PE400.316) muudatusettepaneku 21 sõnastusele.)
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 1 a (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 II lisa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 a. II lisa asendatakse järgmisega:   „II LISA   KONVENTSIOONIDE SÄTTED, MIS JÄÄVAD KEHTIMA JA MIDA VAJADUSE KORRAL KOHALDATAKSE ÜKSNES NENDEGA HÕLMATUD ISIKUTE SUHTES   Üldised märkused   Tuleb märkida, et kahepoolsete konventsioonide sätted, mis ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse ja mis jäävad liikmesriikide vahel kehtima, ei ole käesolevas lisas loetletud. See hõlmab liikmesriikidevahelisi kohustusi, mis tulenevad konventsioonidest, kus sätestatakse näiteks kolmandas riigis täidetud kindlustusperioodide liitmist ette nägevad sätted.   (Artikli 8 lõige 1)   Sotsiaalkindlustuskonventsioonide jätkuvalt kohaldatavad sätted   1. BELGIA-SAKSAMAA   7. detsembri 1957. aasta üldkonventsiooniga samal kuupäeval sõlmitud lõpp-protokolli artiklid 3 ja 4, nagu need on esitatud 10. novembri 1960. aasta lisaprotokollis (mõnedel piirialadel enne ja pärast Teist maailmasõda ning selle ajal täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine).   2. BELGIA-LUKSEMBURG   24. märtsi 1994. aasta piirialatöötajate sotsiaalkindlustuskonventsioon (seoses täiendava kindla summa tagasimaksmisega).   3. BULGAARIA-SAKSAMAA   17. detsembri 1997. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 28 lõike 1 punkt b (Bulgaaria ja endise Saksa Demokraatliku Vabariigi vahel sõlmitud konventsioonide kehtima jäämine isikute suhtes, kes said pensioni juba enne 1996. aastat).   4. BULGAARIA-AUSTRIA   14. aprilli 2005. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 38 lõige 3 (enne 27. novembrit 1961 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.   5. BULGAARIA-SLOVEENIA   18. detsembri 1957. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 32 lõige 2 (kuni 31. detsembrini 1957 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine).   6. TŠEHHI VABARIIK – SAKSAMAA   27. juuli 2001. aasta sotsiaalkindlustuslepingu artikli 39 lõike 1 punktid b ja c (Tšehhoslovakkia Vabariigi ja endise Saksa Demokraatliku Vabariigi vahel sõlmitud konventsiooni kehtima jäämine isikute suhtes, kes said pensioni juba enne 1996. aastat); ühes osalisriikidest täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine isikute osas, kes juba said nimetatud perioodide eest 1. septembril 2002. aastal teiselt osalisriigilt selle territooriumil elades pensioni).   7. TŠEHHI VABARIIK – KÜPROS   19. jaanuari 1999. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 32 lõige 4 (millega määratakse kindlaks pädevus enne vastava 1976. aasta konventsiooni alusel täitunud tööhõiveperioodide arvutamiseks); kõnealust sätet kohaldatakse üksnes sellega hõlmatud isikute suhtes.   8. TŠEHHI VABARIIK – LUKSEMBURG   17. novembri 2000. aasta konventsiooni artikli 52 lõige 8 (pensionikindlustusperioodide arvessevõtmine poliitiliste pagulaste puhul).   9. TŠEHHI VABARIIK – AUSTRIA   20. juuli 1999. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 32 lõige 3 (enne 27. novembrit 1961 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.   10. TŠEHHI VABARIIK – SLOVAKKIA   29. oktoobri 1992. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artiklid 12, 20 ja 33 (artikliga 12 määratakse kindlaks pädevus toitjakaotushüvitiste andmiseks; artikliga 20 määratakse kindlaks pädevus kuni Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi lagunemise päevani täitunud kindlustusperioodide arvutamiseks; artikliga 33 määratakse kindlaks pädevus enne Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi lagunemise päeva määratud pensionide maksmiseks).   11. TAANI-SOOME   18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 7, milles käsitletakse täiendavate reisikulude katmist haigestumise korral teises Põhjamaade riigis, mis tõttu on tagasipöördumiseks elukohariiki vaja teha kulukam reis.   12. TAANI-ROOTSI   18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 7, milles käsitletakse täiendavate reisikulude katmist haigestumise korral teises Põhjamaade riigis, mis tõttu on tagasipöördumiseks elukohariiki vaja teha kulukam reis.   13. SAKSAMAA-HISPAANIA   4. detsembri 1973. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 45 lõige 2 (esindamine diplomaatiliste ja konsulaarasutuste kaudu).   14. SAKSAMAA-PRANTSUSMAA   a) 10. juulil 1950 sõlmitud sama kuupäeva üldkonventsiooni juurde kuuluv lisakokkulepe nr 4, nagu see on esitatud 18. juuni 1955. aasta lisakokkuleppes nr 2 (ajavahemikul 1. juulist 1940 kuni 30. juunini 1950 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine).   b) Nimetatud lisakokkuleppe nr 2 I jaotis (enne 8. maid 1945 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine).   c) 10. juuli 1950. aasta üldkonventsiooniga samal kuupäeval sõlmitud üldprotokolli punktid 6, 7 ja 8 (halduskord);   d) 20. detsembri 1963. aasta lepingu II, III ja IV jaotis (sotsiaalkindlustus Saarimaal).   15. SAKSAMAA-LUKSEMBURG   11. juuli 1959. aasta konventsiooni artiklid 4–7 (1940. aasta septembri ja 1946. aasta juuni vahel täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine).   16. SAKSAMAA-UNGARI   2. mail 1998. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 40 lõike 1 punkt b (endise Saksa Demokraatliku Vabariigi ja Ungari vahel sõlmitud konventsiooni kehtima jäämine isikute suhtes, kes said pensioni juba enne 1996. aastat).   17. SAKSAMAA-MADALMAAD   29. märtsi 1951. aasta konventsiooni juurde kuuluva 21. detsembri 1956. aasta lisakokkuleppe nr 4 artiklid 2 ja 3 (õiguste kindlaksmääramine, mis kuulusid Madalmaade töötajatele Saksamaa sotsiaalkindlustusskeemi alusel ajavahemikul 13. mai 1940 kuni 1. september 1945).   18. SAKSAMAA-AUSTRIA   a) 19. juuli 1978. aasta töötuskindlustuskonventsiooni artikli 1 lõiget 5 ja artiklit 8 ning nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli artiklit 10 (töötu abiraha määramine piirialatöötajatele eelmise töökohariigi poolt) kohaldatakse jätkuvalt isikute suhtes, kes on 1. jaanuaril 2005 või enne seda töötanud piirialatöötajana ja jäänud töötuks enne 1. jaanuari 2011.   b) 4. oktoobri 1995. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 14 lõike 2 punktid g, h, i ja j, milles käsitletakse pädevuse jaotumist mõlema riigi vahel seoses varasemate kindlustusjuhtumitega ja täitunud kindlustusperioodidega (pädevuste kindlaksmääramine mõlema riigi vahel seoses varasemate kindlustusjuhtumitega ja täitunud kindlustusperioodidega); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.   19. SAKSAMAA-POOLA   a) 9. oktoobri 1975. aasta konventsioon vanaduspensionide ja töövigastuste kohta 8. detsembri 1990. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 27 lõigetes 2, 3 ja 4 kindlaksmääratud tingimustel ja kohaldamisalas (1975. aasta konventsiooni alusel nende isikute õigusliku seisundi kehtima jäämine, kes olid asunud elama Saksamaale või Poolasse enne 1. jaanuari 1992 ja kes seal jätkuvalt elavad).   b) 8. detsembri 1990. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 27 lõige 5 ja artikli 28 lõige 2 (õiguse kehtima jäämine endise Saksa Demokraatliku Vabariigi ja Poola vahel sõlmitud 1957. aasta konventsiooni alusel makstavale pensionile; Poola töötajatel endise Saksa Demokraatliku Vabariigi ja Poola vahel sõlmitud 1988. aasta konventsiooni alusel täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine).   20. SAKSAMAA-RUMEENIA   8. aprilli 2005. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 28 lõike 1 punkt b (endise Saksa Demokraatliku Vabariigi ja Rumeenia vahel sõlmitud konventsiooni kehtima jäämine isikute puhul, kes said pensioni juba enne 1996. aastat).   21. SAKSAMAA-SLOVEENIA   24. septembri 1997. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 42 (õiguste kindlaksmääramine, mis saadi teise osalisriigi sotsiaalkindlustusskeemi alusel enne 1. jaanuari 1956); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.   22. SAKSAMAA-SLOVAKKIA   12. septembri 2002. aasta lepingu artikli 29 lõike 1 teine ja kolmas lõik (Tšehhoslovakkia Vabariigi ja endise Saksa Demokraatliku Vabariigi vahel sõlmitud konventsiooni kehtima jäämine isikute suhtes, kes said pensioni juba enne 1996. aastat); ühes osalisriikidest täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine isikute osas, kes juba said nimetatud perioodide eest 1. detsembril 2003. aastal teiselt osalisriigilt selle territooriumil elades pensioni).   23. SAKSAMAA-ÜHENDKUNINGRIIK   a) 20. aprilli 1960. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 7 lõiked 5 ja 6 (sõjaväes teenivate tsiviilisikute suhtes kohaldatavad õigusaktid).   b) 20. aprilli 1960. aasta töötuskindlustuskonventsiooni artikli 5 lõiked 5 ja 6 (sõjaväes teenivate tsiviilisikute suhtes kohaldatavad õigusaktid).   24. IIRIMAA-ÜHENDKUNINGRIIK   14. detsembri 2004. aasta sotsiaalkindlustuslepingu artikli 19 lõige 2 (milles käsitletakse teatavate puudetoetuste ülekandmist ja arvessevõtmist).   25. HISPAANIA-PORTUGAL   11. juuni 1969. aasta üldkonventsiooni artikkel 22 (töötushüvitiste eksport). See kanne kehtib veel kaks aastat pärast määruse (EÜ) nr 883/2004 kohaldamiskuupäeva.   26. ITAALIA-SLOVEENIA   a) Kokkulepe vastastikuste kohustuste reguleerimise kohta sotsiaalkindlustuses, lähtudes rahulepingu (sõlmitud teadete vahetamise teel 5. veebruaril 1959) XIV lisa 7. jaost (enne 18. detsembrit 1954 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.   b) Endist Trieste vabaterritooriumi B-tsooni käsitleva 7. juuli 1997. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 45 lõige 3 (enne 5. oktoobrit 1956 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.   27. LUKSEMBURG-PORTUGAL   10. mätsi 1997. aasta leping (ühe osalisriigi ametiasutuste poolt tehtud otsuste tunnustamise kohta, mis puudutavad nende taotlejate puuderaskuse astet, kes taotlevad pensioni saamist teise osalisriigi ametisasutustelt).   28. LUKSEMBURG-SLOVAKKIA   23. mai 2002. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 50 lõige 5 (pensionikindlustusperioodide arvessevõtmine poliitiliste pagulaste puhul).   29. UNGARI-AUSTRIA   31. märtsi 1999. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 36 lõige 3 (enne 27. novembrit 1961 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.   30. UNGARI-SLOVEENIA   7. oktoobri 1957. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 31 (enne 29. maid 1956 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.   31. UNGARI-SLOVAKKIA   30. jaanuari 1959. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 34 lõige 1 (konventsiooni artikli 34 lõikes 1 sätestatakse, et enne konventsiooni allkirjastamise päeva määratud kindlustusperioodid on selle osalisriigi kindlustusperioodid, kelle territooriumil oli õigustatud isiku elukoht); ); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.   32. AUSTRIA-POOLA   7. septembri 1998. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 33 lõige 3 (enne 27. novembrit 1961 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.   33. AUSTRIA-RUMEENIA   28. oktoobri 2005. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 37 lõige 3 (enne 27. novembrit 1961 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.   34. AUSTRIA-SLOVEENIA   10. märtsi 1997. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 37 (enne 1. jaanuari 1956 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.   35. AUSTRIA-SLOVAKKIA   21. detsembri 2001. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 34 lõige 3 (enne 27. novembrit 1961 täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmine); kõnealust punkti kohaldatakse üksnes nimetatud konventsiooniga hõlmatud isikute suhtes.   36. PORTUGAL-ÜHENDKUNINGRIIK   15. novembri 1978. aasta raviteenuste protokolli artikli 2 lõige 1.   37. SOOME-ROOTSI   18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 7, milles käsitletakse täiendavate reisikulude katmist haigestumise korral teises Põhjamaade riigis, mis tõttu on tagasipöördumiseks elukohariiki vaja teha kulukam reis.”
(Muudatusettepaneku sõnastus sarnaneb dokumendi PR 702068 (PE400.316) muudatusettepaneku 22 sõnastusele.)
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 1 b (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 III lisa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 b. III lisa muudetakse järgmiselt:   1. Kirje „TAANI” järele lisatakse kirje „EESTI”.   2. Kirje „IIRIMAA” järele lisatakse järgmised kirjed:   „LEEDU   UNGARI”.
(KOM(2007)376 lisa punkti 3 sõnastusega peaaegu identne sõnastus)
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 1 c (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 IV lisa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 c. IV lisa muudetakse järgmiselt:   1. Kirje „BELGIA” järele lisatakse järgmised kirjed:   „BULGAARIA   TŠEHHI VABARIIK”.   2. Kirje „PRANTSUSMAA” järele lisatakse kirje „KÜPROS”.   3. Kirje „LUKSEMBURG” järele lisatakse kirje „UNGARI”.   4. Kirje „AUSTRIA” järele lisatakse järgmised kirjed:   „POOLA   SLOVEENIA”.
(KOM(2007)376 lisa punkti 4 sõnastusega peaaegu identne sõnastus)
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 1 d (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 VI lisa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 d. VI lisa muudetakse järgmiselt:   1. Lisatakse järgmised kirjed:   „-A. TŠEHHI VABARIIK   Täieliku töövõimetuse pension isikutele, kelle täielik töövõimetus tekkis enne 18aastaseks saamist ja kes ei olnud nõutavaks perioodiks kindlustatud (pensionikindlustusseadus nr 155/1995 Coll., 42. jagu).   -A a. EESTI   a) Riiklike elatusrahade seaduse alusel enne 1. aprilli 2000 määratud invaliidsuspensionid, mida säilitatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.   b) Riiklikud pensionid, mida makstakse vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele invaliidsuse alusel.   c) Kaitseväeteenistuse seaduse, politseiteenistuse seaduse, prokuratuuriseaduse, kohtuniku staatuse seaduse, Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seaduse ning Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse kohaselt määratud invaliidsuspensionid.”   2. Pealkirjade „A. KREEKA” ja „B. IIRIMAA” ja nende alla kuuluvate kirjete järjekord muudetakse vastupidiseks järgmiselt: „A. IIRIMAA” ja „B. KREEKA”.   3. Pealkirja „B. IIRIMAA” all olev kirje asendatakse järgmisega:   „2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseaduse II osa”   4. Pealkirja „B. KREEKA” all oleva kirje järele lisatakse järgmine kirje:   „B a. LÄTI   Invaliidsuspensionid (kolmas grupp) 1. jaanuari 1996. aasta riigipensionide seaduse artikli 16 lõike 1 punkti 2 alusel.”.   5. Kirjeid pealkirjaga „C. SOOME“ muudetakse järgmiselt:   „Riiklikud pensionid invaliidina sündinutele või varases eas invaliidistunutele (riiklike pensionide seadus, 568/2007);   Invaliidsuspensionid, mis on kindlaks määratud üleminekueeskirjade kohaselt ja määratud enne 1. jaanuari 1994 (riiklike pensionide seaduse jõustamise seadus, 569/2007).”.
(KOM(2007)376 lisa punkti 5 sõnastusele sarnane sõnastus)
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 1 e (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 VII lisa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 e. VII lisa muudetakse järgmiselt:   1. Tabelitest pealkirjadega „BELGIA” ja „PRANTSUSMAA” jäetakse välja Luksemburgiga seotud read.   2. Tabel pealkirjaga „LUKSEMBURG” jäetakse välja.
(KOM(2007)376 lisa punkti 6 sõnastusega identne sõnastus)
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 2 Määrus (EÜ) nr 883/2004 VIII lisa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. VIII lisa muudetakse järgmiselt: 2. VIII lisa asendatakse järgmisega: a) lisa pealkiri asendatakse järgmisega: „VIII LISA „JUHUD, MIL PRO RATA ARVUTUSEST VÕIB LOOBUDA“; JUHUD, MIL PRO RATA ARVUTUSEST LOOBUTAKSE VÕI MIL SEDA EI KOHALDATA b) Pealkirja „A. TAANI“ all oleva kirje järel lisatakse järgmine kirje: (Artikli 52 lõiked 4 ja 5) „AA. SAKSAMAA 1. osa: Juhud, mil pro rata arvutusest loobutakse artikli 52 lõike 4 kohaselt Berufsständische Versorgungseinrichtung für die kammerfähigen Berufe (hoolekandeasutus oma kojad loonud elukutsete esindajatele) makstavad hüvitised.”; A. TAANI c) pealkirja „B PRANTSUSMAA“ all oleva kirje järele lisatakse järgmine kirje: Kõik sotsiaalpensionide seaduses osutatud pensionide, välja arvatud IX lisas nimetatud pensionide kohta käivad taotlused. „Põhi- või täiendavad skeemid, kus vanadushüvitisi arvutatakse pensionipunktide alusel.“; B. IIRIMAA d) pealkirja „D. MADALMAAD“ all oleva kirje järele lisatakse järgmised kirjed: Kõik riikliku pensioni (ülekandmise), (osamaksulise) riikliku pensioni ja (osamaksulise) lesepensioni taotlused. “DA. AUSTRIA C. KÜPROS Versorgungseinrichtung der Kammern der Freien Berufe (vabade kutsealade kodade hoolekandeasutus) hüvitised või osahüvitised, mida rahastatakse eranditult kapitalimaksetest moodustuva pensioniskeemi kaudu või mis põhinevad pensionikonto süsteemil. Kõik vanadus-, invaliidsus- või lesepensioni taotlused. DB. POOLA D. LÄTI Vanaduspensionid, mis põhinevad sissemaksepõhimõttel.“; a) Kõik invaliidsuspensioni taotlused (riiklike pensionide seadus, 1. jaanuar 1996). e) pealkirja „G. ÜHENDKUNINGRIIK“ all oleva kirje järele lisatakse järgmised kirjed: b) Kõik toitjakaotuspensioni taotlused (riiklike pensionide seadus, 1. jaanuar 1996; riiklike kogumispensionide seadus, 1. juuli 2001). „Kõik astmelise pensionihüvitise taotlused, mida makstakse vastavalt 1965. aasta riikliku kindlustusseaduse (National Insurance Act) jaotistele 36 ja 37 ning 1966. aasta riikliku kindlustusseaduse (Põhja-Iirimaa) [National Insurance Act (Northern Ireland)] jaotistele 35 ja 36. E. LEEDU Kõik täiendava pensioni taotlused 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seaduse (Social Security Contributions and Benefits Act) jaotise 44 ning 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste Põhja-Iirimaa seaduse [Social Security Contributions and Benefits (Northern Ireland)] jaotise 44 alusel.“. Kõik taotlused riikliku toitjakaotuspensioni saamiseks, mis arvutatakse toitjakaotuspensioni põhisumma alusel (riiklike sotsiaalkindlustuspensionide seadus).   F. MADALMAAD   Kõik üldise vanaduskindlustuse seaduse (AOW) kohase vanaduspensioni taotlused.   G. AUSTRIA   Kõik taotlused hüvitiste saamiseks 9. septembri 1955. aasta üldise sotsiaalkindlustuse seaduse (ASVG), 11. oktoobri 1978. aasta kaubandus- ja ärialal tegutsevate füüsilisest isikuste ettevõtjate sotsiaalkindlustuse seaduse (GSVG), 11. oktoobri 1978. aasta talupidajate sotsiaalkindlustuse seaduse (BSVG) ning 30. novembri 1978. aasta vabadel kutsealadel tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustuse seaduse (FSVG) alusel.   b) Kõik pensionikontol põhineva invaliidsuspensioni taotlused vastavalt 18. novembri 2004. aasta üldisele pensioniseadusele (APG).   c) Kõik pensionikontol põhineva toitjakaotuspensioni taotlused vastavalt 18. novembri 2004. aasta üldisele pensioniseadusele (APG), kui üldise pensioniseaduse (APG) artikli 7 lõike 2 kohaselt ei tule hüvitisi täiendavate kindlustuskuudega seoses suurendada.   d) Kõik taotlused Austria piirkondlike arstide kodade [Landesärztekammer] põhiskeemil (põhi- ja täiendav pensionihüvitis, või põhipension) põhinevate invaliidsus- ja toitjakaotuspensionide saamiseks.   e) Kõik taotlused Austria veterinaarkirurgide koja pensionifondist makstava püsiva töövõimetuse toetuse ja toitjakaotuspensioni saamiseks.   f) Kõik taotlused püsiva töövõimetuse hüvitise, lese- ja toitjakaotuspensionide saamiseks vastavalt Austria advokatuuride hoolekandeasutuste põhikirjale (A osa).   H. POOLA   Kõik invaliidsuspensioni, väljamaksetena määratud skeemi kohase vanaduspensioni ja toitjakaotuspensioni taotlused.   I. PORTUGAL   Kõik invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensioni taotlused, välja arvatud juhul, kui rohkem kui ühe liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodid kokku võrduvad 21 kalendriaastaga või ületavad seda, riiklikud kindlustusperioodid võrduvad 20 aastaga või on alla selle ja arvutused tehakse 19. veebruari dekreet-seaduse nr 35/2002 artikli 11 alusel.   J. SLOVAKKIA   a) Kõik taotlused toitjakaotuspensioni (lese- või orvupensioni) saamiseks, mis arvutatakse enne 1. jaanuari 2004 kehtinud õigusaktide kohaselt surnule varem makstud pensioni alusel.   b) Kõik taotlused pensioni saamiseks, mis arvutatakse sotsiaalkindlustusseaduse nr 461/2003 Coll. (muudetud kujul) kohaselt.   K. ROOTSI   Kõik taotlused tagatispensioni saamiseks vanaduspensioni vormis (seadus 1998:702) ja vanaduspensioni saamiseks täiendava pensioni vormis (seadus 1998:674).   L. ÜHENDKUNINGRIIK   Kõik taotlused vanaduspensioni, lesepensioni ja kaotushüvitiste saamiseks, välja arvatud taotlused, mille puhul:   a) 6. aprillil 1975 või pärast seda alanud maksustamisaastal:   i) asjaomasel poolel olid täitunud kindlustus-, töötamis-, või elamisperioodid Ühendkuningriigi ja teise liikmesriigi õigusaktide alusel ja   ii) üht (või mitut) punktis i osutatud maksustamisaastat ei käsitletud tingimusi täitva aastana Ühendkuningriigi õigusaktide tähenduses;   b) kindlustusperioodid, mis täitusid Ühendkuningriigis perioodidel kuni 5. juulini 1948 kehtinud õigusaktide alusel, võetakse arvesse määruse artikli 52 lõike 1 punkti b kohaldamisel teise liikmesriigi õigusaktide kohaste kindlustus-, töötamis- või elamisperioodide kohaldamisega.   Kõik täiendava pensioni taotlused 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seaduse (Social Security Contributions and Benefits Act) artikli 44 ning 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste Põhja-Iirimaa seaduse [Social Security Contributions and Benefits (Northern Ireland) Act] artikli 44 alusel.   2. osa: juhud, mil kohaldatakse artikli 52 lõiget 5   A. PRANTSUSMAA   Põhi- või täiendavad skeemid, mille puhul vanadushüvitisi arvutatakse pensionipunktide alusel.   B. LÄTI   Vanaduspensionid (riiklike pensionide seadus, 1. jaanuar 1996; riiklike kogumispensionide seadus, 1. juuli 2001).   C. UNGARI   Eraõiguslike pensionifondide liikmelisusel põhinevad pensionihüvitised.   D. AUSTRIA   a) Pensionikontol põhinevad vanaduspensionid vastavalt 18. novembri 2004. aasta üldisele pensioniseadusele (APG).   b) Austria apteekrite üldist palgafondi (Pharmazeutische Gehaltskasse für Österreich) käsitleva 28. detsembri 2001. aasta riikliku seaduse BGBl I nr 154 artikli 41 kohased kohustuslikud toetused.   c) Austria piirkondlike arstide kodade vanaduspensionid ja ennetähtaegsed vanaduspensionid, mis põhinevad põhiskeemil (põhi- ja täiendav pensionihüvitis, või põhipension), ning Austria piirkondlike arstide kodade kõik pensionihüvitised, mis põhinevad täiendaval skeemil (täiendav või erapension).   d) Austria veterinaarkirurgide koja pensionifondist makstav vanadustoetus.   e) Austria advokatuuride hoolekandeasutuste põhikirja kohased hüvitised (A ja B osa), välja arvatud Austria advokatuuride hoolekandeasutuste põhikirja kohased invaliidsushüvitiste, lese- või toitjakaotuspensioni taotlused (A osa).   f) Riikliku arhitektide ja insener-nõustajate koja hoolekandeasutuste poolt 1993. aasta Austria inseneridekoja seaduse (Ziviltechnikerkammergesetz) ja hoolekandeasutuste põhikirjade kohaselt makstavad hüvitised, välja arvatud tööalase invaliidsuse hüvitised ja nendest tulenevad toitjakaotushüvitised.   g) Austria elukutseliste raamatupidajate ja maksunõustajate seaduse (Wirtschaftstreuhandberufsgesetz) alusel makstavad riikliku elukutseliste raamatupidajate ja maksunõustajate koja hoolekandeasutuste põhikirja kohased hüvitised.   E. POOLA   Sissemaksetega määratud pensioniskeemi kohane vanaduspension.   F. SLOVEENIA   Kohustusliku täiendava pensionikindlustuse alusel makstav pension.   G. SLOVAKKIA   Kohustuslik kogumispension.   H. ROOTSI   Sissetulekul põhinev pension ja kohustuslik kogumispension (premium pension) (seadus 1998:674).   I. ÜHENDKUNINGRIIK   Astmelised pensionihüvitised, mida makstakse vastavalt 1965. aasta riikliku kindlustusseaduse (National Insurance Act) artiklitele 36 ja 37 ning 1966. aasta riikliku kindlustusseaduse (Põhja-Iirimaa) [National Insurance Act (Northern Ireland)] artiklitele 35 ja 36.   J. BULGAARIA   Täiendava kohustusliku pensionikindlustuse alla kuuluvad vanaduspensionid vastavalt sotsiaalkindlustusseadustiku II jaotise II osale.   L. EESTI   Kohustusliku kogumispensioni skeem.”.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 2 a (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 IX lisa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   2 a. IX lisa muudetakse järgmiselt:   1. I osa muudetakse järgmiselt:   a) pealkirja „F. IIRIMAA” all oleva kirje järele lisatakse järgmine kirje:   „F a. LÄTI   Invaliidsuspensionid (kolmas grupp) 1. jaanuari 1996. aasta riigipensionide seaduse artikli 16 lõike 1 punkti 2 alusel”;   b) pealkirja „G. MADALMAAD” alla lisatakse järgmised sõnad:   10. novembri 2005. aasta seadus töö ja sissetuleku kohta vastavalt tööjõudlusele (WIA)”;   c) pealkirja „H. SOOME” all olev kirje asendatakse järgmisega:   „Riiklikud pensionid invaliidina sündinutele või varases eas invaliidistunutele (riiklike pensionide seadus, 568/2007)   Riiklikud pensionid ja abikaasapensionid, mis on kindlaks määratud üleminekueeskirjade kohaselt ja määratud enne 1. jaanuari 1994 (riiklike pensionide seaduse jõustamise seadus, 569/2007).   Lastepensioni lisasumma sõltumatu hüvitise arvutamisel vastavalt riiklike pensionide seadusele (riiklike pensionide seadus, 568/2007)”;   d) pealkirja „I. ROOTSI” all olev kirje asendatakse järgmisega:   „Sissetulekuga seotud Rootsi haigushüvitis ja tegevuskompensatsioon (seadus 1962:381).   Rootsi tagatispension ja tagatud hüvitis, millega asendati enne 1. jaanuari 1993 kohaldatud riigipensioneid käsitlevate õigusaktide alusel makstud täielikud Rootsi riigipensionid ja sellest kuupäevast alates kehtivate õigusaktide üleminekueeskirjade alusel makstud täielikud riigipensionid”.   2. II osa muudetakse järgmiselt:   a) pealkirja „C. ITAALIA” all oleva kirje järele lisatakse järgmised kirjed:   „C a. LÄTI   Eeldatavate kindlustusperioodide alusel arvutatav toitjakaotuspension (1. jaanuari 1996. aasta riigipensionide seaduse artikli 23 lõige 8).   C b. LEEDU   a) Riikliku sotsiaalkindlustuse töövõimetuspensionid, mida makstakse riiklike sotsiaalkindlustuspensionide seaduse alusel.   b) Riikliku sotsiaalkindlustuse toitjakaotuspensionid, mida arvutatakse surnud isiku töövõimetuspensioni alusel vastavalt riiklike sotsiaalkindlustuspensionide seadusele”.   c) Pealkirja „D. LUKSEMBURG” all oleva kirje järele lisatakse järgmine kirje:   „G. SLOVAKKIA   a) Slovakkia invaliidsuspension ja sellest tulenev toitjakaotuspension.   b) Invaliidsuspension isikule, kes invaliidistus, kui ta oli ülalpeetav laps, ja kelle puhul on nõutav kindlustusperiood loetud alati täidetuks (sotsiaalkindlustusseaduse nr 461/2003 (muudetud kujul) artikli 70 lõige 2, artikli 72 lõige 3 ja artikli 73 lõiked 3 ja 4)”.   3. III osas asendatakse kirje „15. juuni 1992. aasta Põhjamaade konventsioon sotsiaalkindlustuse kohta” järgmisega:   „18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsioon.”.
(KOM(2007)376 lisa punkti 8 sõnastusele sarnane sõnastus)
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 2 b (uus) Määrus (EÜ) nr 883/2004 X lisa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   2 b. X lisa asendatakse järgmisega:   „X LISA   MITTEOSAMAKSELISED RAHALISED ERIHÜVITISED   (Artikli 70 lõike 2 punkt c)   A. BELGIA   a) Sissetulekute asendustoetus (27. veebruari 1987. aasta seadus)   b) Tagatud sissetulek eakatele (22. märtsi 2001. aasta seadus)   B. BULGAARIA   Eakate sotsiaalpension (sotsiaalkindlustusseadustiku artikkel 89)   C. TŠEHHI VABARIIK   Sotsiaaltoetus (riiklike sotsiaaltoetuste seadus nr 117/1995 Sb.)   D. TAANI   Pensionäride eluasemekulud (individuaalse eluasemetoetuse seadus, konsolideeritud 29. märtsi 1995. aasta seadusega nr 204)   E. SAKSAMAA   Elementaarne toimetulekutoetus eakatele ja madalama teenimisvõimega isikutele vastavalt sotsiaalseadustiku XII köite 4. peatükile   Hüvitised elamiskulude katmiseks tööotsijaid käsitlevate põhisätete alusel, välja arvatud juhul, kui seoses kõnealuste hüvitistega on täidetud abikõlblikkuse kriteeriumid ajutise lisasumma saamiseks pärast töötushüvitise saamist (sotsiaalseadustiku II köite artikli 24 lõige 1)   F. EESTI   a) Puudega täiskasvanu toetus (27. jaanuari 1999. aasta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus)   b) Riiklik töötu abiraha (29. septembri 2005. aasta tööturuteenuste ja -toetuse seadus)   G. IIRIMAA   a) Tööotsija toetus (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 2. peatükk)   b) Riigipension (mitteosamakseline) (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 4. peatükk)   c) Lesepension (mitteosamakseline) (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 6. peatükk)   d) Puudetoetus (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 10. peatükk)   e) Liikuvustoetus (1970. aasta tervishoiuseadus, 61. jagu)   f) Pimedate pension (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 5. peatükk)   H. KREEKA   Spetsiaalsed eakate abirahad (seadus 1296/82)   I. HISPAANIA   a) Miinimumsissetuleku tagatis (7. aprilli 1982. aasta seadus nr 13/82)   b) Rahalised hüvitised eakate ja töövõimetute invaliidide abistamiseks (24. juuli 1981. aasta kuninga dekreet nr 2620/81)   c) Järgmised pensionihüvitised:   i) mitteosamakselised invaliidsus- ja vanaduspensionid, mis on sätestatud üldise sotsiaalkindlustusseaduse konsolideeritud teksti artikli 38 lõikes 1, kinnitatud 20. juuni 1994. aasta kuninga seadusandliku dekreediga nr 1/1994   ii) hüvitised, mida makstakse täiendavalt eespool nimetatud pensionitele vastavalt autonoomsete piirkondade (Comunidades Autonomas) õigusaktide sätetele, mille kohaselt tagavad niisugused pensionilisandid autonoomsete piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset olukorda arvesse võttes elatusmiinimumiga võrdse sissetuleku   (d) Liikuvuse parandamise ja transpordikulude hüvitamise toetused (7. aprilli 1982. aasta seadus nr 13/1982)   J. PRANTSUSMAA   a) Täiendavad abirahad:   i) spetsiaalsest invaliidsusfondist ja   ii) eakate solidaarsusfondist   omandatud õiguste suhtes (30. juuni 1956. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites).   b) Toetus puuetega täiskasvanutele (30. juuni 1975. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites)   c) Eritoetus omandatud õiguste suhtes (10. juuli 1952. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites)   d) Eakate solidaarsustoetus (24. juuni 2004. aasta määrus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites) alates 1. jaanuarist 2006   K. ITAALIA   a) Sotsiaalpensionid varatutele isikutele (30. aprilli 1969. aasta seadus nr 153)   b) Pensionid ja toetused puudega või invaliidistunud tsiviilisikutele (30. märtsi 1974. aasta seadus nr 118, 11. veebruari 1980. aasta seadus nr 18 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508).   c) Pensionid ning toetused kurttummadele (26. mai 1970. aasta seadus nr 381 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508)   d) Pensionid ja toetused pimedatele tsiviilisikutele (27. mai 1970. aasta seadus nr 382 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508)   e) Miinimumpensione täiendavad hüvitised (4. aprilli 1952. aasta seadus nr 218, 11. novembri 1983. aasta seadus nr 638 ja 29. detsembri 1990. aasta seadus nr 407).   f) Puudega inimeste toetusi täiendavad hüvitised (12. juuni 1984. aasta seadus nr 222)   g) Sotsiaaltoetus (8. augusti 1995. aasta seadus nr 335)   h) Täiendav sotsiaaltoetus (29. detsembri 1988. aasta seaduse nr 544 (koos hilisemate muudatustega) artikli 1 lõiked 1 ja 12)   L. KÜPROS   a) Sotsiaalpension (1995. aasta sotsiaalpensionide seadus (seadus 25(I)/95) muudetud kujul)   b) Toetus raske liikumispuude korral (ministrite nõukogu 16. oktoobri 1992. aasta otsus nr 38210, 1. augusti 1994. aasta otsus nr 41370, 11. juuni 1997. aasta otsus nr 46183 ja 16. mai 2001. aasta otsus nr 53675)   c) Pimedate eritoetus (1996. aasta eritoetuste seadus (seadus 77(I)/96) muudetud kujul)   M. LÄTI   a) Riiklik sotsiaalkindlustushüvitis (1. jaanuari 2003. aasta seadus riiklike sotsiaalhüvitiste kohta)   b) Piiratud liikuvusega isikute transpordikulude hüvitis (1. jaanuari 2003. aasta riiklike sotsiaalhüvitiste seadus)   N. LEEDU   a) Sotsiaalabipension (2005. aasta riiklike sotsiaalabihüvitiste seadus, artikkel 5)   b) Erihüvitis (2005. aasta riiklike sotsiaaltoetuste seadus, artikkel 15)   c) Transporditoetus liikumispuudega inimestele (2000. aasta transporditoetuste seadus, artikkel 7)   O. LUKSEMBURG   Toetus raske puudega isikutele (12. septembri 2003. aasta seaduse artikli 1 lõige 2), välja arvatud isikud, kes on tunnistatud puudega töötajateks ja kes töötavad avatud tööturul või erikeskkonnas)   P. UNGARI   a) Invaliidsustoetus (ministrite nõukogu dekreet nr 83/1987 (XII 27) invaliidsustoetuse kohta)   b) Mitteosamakseline vanaduspension (1993. aasta III seadus sotsiaalhalduse ja sotsiaalhüvitiste kohta)   c) Transporditoetus (valitsuse dekreet nr 164/1995 (XII 27) raske füüsilise puudega isikute transporditoetuste kohta)   Q. MALTA   a) Lisatoetus (1987. aasta sotsiaalkindlustusseaduse 73. jagu (ptk 318)). 1987)   b) Vanaduspension (1987. aasta sotsiaalkindlustusseadus (ptk 318)). 1987)   R. MADALMAAD   a) 24. aprilli 1997. aasta puuetega noorte töövõimetustoetuse seadus (Wajong)   b) 6. novembri 1986. aasta lisahüvitiste seadus (TW)   S. AUSTRIA   Kompensatoorne lisatoetus (9. septembri 1955. aasta föderaalseadus üldise sotsiaalkindlustuse kohta (ASVG), 11. oktoobri 1978. aasta föderaalseadus kaubandussektori töötajate sotsiaalkindlustuse kohta (GSVG) ja 11. oktoobri 1978. aasta föderaalseadus talupidajate sotsiaalkindlustuse kohta (BSVG)   T. POOLA   Sotsiaalpension (27. juuni 2003. aasta sotsiaalpensionide seadus)   U. PORTUGAL   a) Mitteosamakseline riiklik vanadus- ja invaliidsuspension (13. oktoobri 1980. aasta dekreet-seadus nr 464/80)   b) Mitteosamakseline lesepension (11. novembri 1981. aasta dekreet nr 52/81).   c) Täiendav solidaarsustoetus eakatele (29. detsembri 2005. aasta dekreet-seadus nr 232/2005, mida on muudetud 11. detsembri 2006. aasta dekreet-seadusega nr 236/2006)   W. SLOVEENIA   a) Riigipension (23. detsembri 1999. aasta pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seadus)   b) Sissetulekutoetus pensionäridele (23. detsembri 1999. aasta pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seadus)   c) Ülalpidamistoetus (23. detsembri 1999. aasta pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seadus)   X. SLOVAKKIA   a) Ainsaks sissetulekuallikaks olevates pensionides enne 1. jaanuari 2004 tehtud kohandus   b) Enne 1. jaanuari 2004 määratud sotsiaalpension   Y. SOOME   a) Eluasemetoetus pensionäridele (pensionäride eluasemetoetuse seadus, 571/2007)   b) Tööturutoetus (töötushüvitiste seadus 1290/2002)   c) Eritoetus immigrantidele (immigrantide eritoetuse seadus, 1192/2002)   Z. ROOTSI   a) Eluasemetoetus pensionit saavatele isikutele (seadus 2001: 761)   b) Eakate finantstoetus (seadus 2001: 853)   AA. ÜHENDKUNINGRIIK   a) Riiklik pension (2002. aasta riikliku pensioni seadus ja Põhja-Iirimaa 2002. aasta riikliku pensioni seadus)   b) Sissetulekust sõltuvad toetused tööotsijatele (1995. aasta tööotsijate seadus ja Põhja-Iirimaa 1995. aasta tööotsijate määrus)   c) Sissetulekutoetus (1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus ning Põhja-Iirimaa 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus)   d) Puuetega isikute elatusraha liikumisvõime komponent (1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus ning Põhja-Iirimaa 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus).”.
(Muudatusettepaneku sõnastus sarnaneb dokumendi PR 702068 (PE400.316) muudatusettepaneku 29 sõnastusele.)
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri A a BULGAARIA (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   A a. BULGAARIA   Bulgaaria tervisekindlustusseaduse artikli 33 lõige 1 kehtib kõigi kohta, kelle jaoks Bulgaaria on käesoleva määruse III jaotise 1. peatüki kohaselt pädev liikmesriik.
(KOM(2007)376 lisa punkti 10 lõike 1 sõnastusele sarnane sõnastus)
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri C. TAANI – punkt 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Isikud, kel määruse 3. jao 1. peatükist lähtuvalt on Taanis viibides õigus saada mitterahalist hüvitist, on õigus saada selliseid hüvitisi samadel tingimustel kui isikutel, kes vastavalt riiklikule ravikindlustusseadusele (lov om offentlig sygesikring) kuuluvad 1. rühma. välja jäetud
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri C. TAANI – punkt 2 – alapunkt a – esimene lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a) Arvutades pensione sotsiaalpensionite seaduse (lov om social pension) alusel loetakse piirialadel töötaja või hooajatöötaja Taanis täitunud töötamisperioode või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode tema ülalpidamisel olnud abikaasa Taanis täitunud elamisperioodideks, kui ülalpidamisel olnud abikaasa oli nende perioodide jooksul asjaomase töötajaga abielus ning nende kooselu ei olnud lõppenud või sobimatuse tõttu faktiliselt lõppenud, tingimusel et nimetatud perioodidel elas abikaasa teise liikmesriigi territooriumil. a) Arvutades pensione sotsiaalpensionite seaduse (lov om social pension) alusel loetakse piirialadel töötaja või hooajatöötaja Taani õigusaktide alusel täitunud töötamisperioode või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode tema ülalpidamisel olnud abikaasa Taanis täitunud elamisperioodideks, kui ülalpidamisel olnud abikaasa oli nende perioodide jooksul asjaomase töötajaga abielus ning nende kooselu ei olnud lõppenud või sobimatuse tõttu faktiliselt lõppenud, tingimusel et nimetatud perioodidel elas abikaasa teise liikmesriigi territooriumil.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri C. TAANI – punkt 2 – alapunkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) Arvutades pensione sotsiaalpensionite seaduse (lov om social pension) alusel loetakse isiku, kelle suhtes ei kehti lõike 2 punkt a, enne 1. jaanuari 1984 Taanis täitunud töötamisperioode või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode tema ülalpidamisel olnud abikaasa Taanis täitunud elamisperioodideks, kui ülalpidamisel olnud abikaasa oli nende perioodide jooksul kõnealuse isikuga abielus ning nende kooselu ei olnud lõppenud või sobimatuse tõttu faktiliselt lõppenud, tingimusel et nimetatud perioodidel elas abikaasa teise liikmesriigi territooriumil. b) Arvutades pensione sotsiaalpensionite seaduse (lov om social pension) alusel loetakse isiku, kelle suhtes ei kehti lõike 2 punkt a, enne 1. jaanuari 1984 Taani õigusaktide alusel täitunud töötamisperioode või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode tema ülalpidamisel olnud abikaasa Taanis täitunud elamisperioodideks, kui ülalpidamisel olnud abikaasa oli nende perioodide jooksul kõnealuse isikuga abielus ning nende kooselu ei olnud lõppenud või sobimatuse tõttu faktiliselt lõppenud, tingimusel et nimetatud perioodidel elas abikaasa teise liikmesriigi territooriumil.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri D. SAKSAMAA – punkt 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Olenemata artikli 5 lõikest a, kohaldatakse teise liikmesriigi asutuste makstud pensionite suhtes kohustuslikku ravikindlustusskeemi üksnes Saksamaa õigusaktides sätestatud määral. välja jäetud
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri D. SAKSAMAA – punkt 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Saksamaa õigusaktide alusel ja teise liikmesriigi õigusaktide alusel pensioni saaval isikul on artikli 23 kohaldamisel õigus saada mitterahalist haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitist, kui nimetatud isik on Saksamaa sotsiaalkoodeksi (Sozialgezetzbuch) V köite artikli 8 lõike 1 punkti 4 alusel vabastatud kohustuslikust ravikindlustusest (Krankenversicherung). välja jäetud
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri D. SAKSAMAA – punkt 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Olenemata artikli 5 lõikest a, ei kohaldata sotsiaalkoodeksi (Sozialgezetzbuch) VI köite artikli 5 lõike 4 punkti 1 isiku suhtes, kel on teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt õigus täielikule vanaduspensionile, kui see isik taotleb kohustusliku süsteemiga liitumist. 3. Olenemata määruse artikli 5 punktist a ja sotsiaalkindlustuskoodeksi (Sozialgezetzbuch) VI köite artikli 5 lõike 4 punktist 1, on isikul, kes saab teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt täielikku vanaduspensioni, õigus taotleda Saksamaa pensionikindlustusskeemi raames kohustuslikku kindlustust.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri D. SAKSAMAA – punkt 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Olenemata käesoleva määruse artikli 5 lõikest a ja sotsiaalkindlustuskoodeksi (Sozialgezetzbuch) VI köite artikli 7 lõikest 3 on isikul, kel on teises liikmesriigis kohustuslik kindlustus või kes saab teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt vanaduspensioni, õigus liituda Saksamaa vabatahtliku kindlustusskeemiga. 4. Olenemata määruse artikli 5 punktist a ja sotsiaalkindlustuskoodeksi (Sozialgezetzbuch) VI köite artikli 7 lõigetest 1 ja 3, on isikul, kellel on teises liikmesriigis kohustuslik kindlustus või kes saab teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt vanaduspensioni, õigus liituda Saksamaa vabatahtliku kindlustusskeemiga.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri D. SAKSAMAA – punkt 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   4 a. Sotsiaalkindlustuskoodeksi V köite artikli 47 lõike 1 ja VII köite artikli 47 lõike 1 ning Saksamaa kindlustusseadustiku (Reichsversicherungsordnung) artikli 200 lõike 2 alusel rahaliste hüvitiste andmine kindlustatud isikutele, kes elavad teises liikmesriigis, arvutatakse Saksamaa kindlustusskeemides välja hüvitiste summa määramiseks kasutatav netopalk, justkui kindlustatud isik elaks Saksamaal, välja arvatud juhul, kui kindlustatud isik taotleb, et hüvitise summa määrataks kindlaks tema poolt tegelikult saadava netopalga alusel.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri D. SAKSAMAA – punkt 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   4 b. Teiste liikmesriikide kodanikud, kelle elukoht või tavapärane asukoht on väljaspool Saksamaad ning kes täidavad Saksamaa pensionikindlustusskeemi üldtingimusi, võivad vabatahtlikke sissemakseid teha ainult juhul, kui nad on varem olnud Saksamaa pensionikindlustusskeemi kaudu vabatahtlikult või kohustuslikult kindlustatud; see kehtib ka kodakondsuseta isikute ja pagulaste kohta, kelle elukoht või tavapärane asukoht on teises liikmesriigis.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri D. SAKSAMAA – punkt 6
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 6. 31. detsembril 1991 kehtinud Saksamaa pensioniõigusaktide kohaldamisel kohaldatakse Saksamaa asendusperioodide (Ersatzzeiten) arvessevõtmisel üksnes tollal kehtinud Saksamaa seaduseid. 6. 31. detsembril 1991 kehtinud Saksamaa pensioniõigusaktide kohaldamisel pensioni ümberarvutamiseks kohaldatakse Saksamaa asendusperioodide (Ersatzzeiten) arvessevõtmisel üksnes Saksamaa seaduseid.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri D. SAKSAMAA – punkt 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   6 a. Olenemata välisriigi pensionide seaduse (Fremdrentengesetz) lõikest 2, kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisel jätkuvalt Saksamaa õigusakte tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohta, mille eest on ette nähtud hüvitis seaduse alusel, mis käsitleb välisriigi pensione ja hüvitisi seoses kindlustusperioodidega, mida saab krediteerida seaduse kohaselt, mis käsitleb välisriigi pensione ümberasustatud isikute ja pagulaste seaduse lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud territooriumidel.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri D. SAKSAMAA – punkt 6 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   6 b. Määruse artikli 52 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud vabakutseliste pensioniskeemide teoreetilise suuruse arvutamiseks võtab pädev asutus iga mis tahes muu liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusaasta suhtes aluseks keskmise iga-aastase õiguse saada pensioni, mis on välja teenitud pädeva asutuse koosseisus maksude tasumise kaudu.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri F. KREEKA – punkt 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 a. Seadust nr 1469/84, mis käsitleb Kreeka kodanike ja Kreeka päritoluga muude riikide kodanike vabatahtlikku liitumist pensionikindlustusskeemiga, kohaldatakse teiste liikmesriikide kodanike, kodakondsuseta isikute ja pagulaste suhtes juhul, kui asjaomased isikud on sõltumata nende elamis- või viibimiskohast varem olnud kohustuslikult või vabatahtlikult Kreeka pensionikindlustusskeemi liikmed.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri F. KREEKA – punkt 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 b. Olenemata määruse artikli 5 punktist a ja seaduse nr 1140/1981 artiklist 34, on isikul, kes saab teise liikmesriigi õigusaktide alusel tööõnnetuste või kutsehaigustega seotud pensioni, õigus taotleda OGA kohaldatavate õigusaktide alusel kohustuslikku kindlustust seoses selliste tegevusaladega, mis kuuluvad kõnealuste õigusaktide kohaldamisalasse.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri G. HISPAANIA – punkt 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Kõigis Hispaania sotsiaalkindlustussüsteemides, välja arvatud avalike teenistujate, relvajõudude ja kohtustruktuuri skeemid, peetakse isikut, kes ei ole Hispaania õigusaktide kohaselt enam kindlustatud, kindlustusjuhtumi toimumise ajal käesoleva määruse III jaotise 5. peatüki sätete rakendamisel endiselt kindlustatuks, kui ta on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustatud mõne teise liikmesriigi õigusaktide alusel või, kindlustuse puudumisel, kui selle sama riski eest tuleb maksta hüvitist vastavalt teise liikmesriigi õigusaktidele. Viimatinimetatud tingimust loetakse täidetuks artikli 57 lõikes 1 osutatud juhul. välja jäetud
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri G. HISPAANIA – punkt 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2 Käesoleva määruse III jaotise 5. peatüki sätete rakendamisel võetakse töötajal pensioniikka või kohustuslikku pensioniikka jõudmisest puudujäävaid aastaid, mis on sätestatud riikliku pensioni saajaid käsitleva seaduse (Ley de clases pasivas del Estado) konsolideeritud teksti artikli 31 punktis 4 teenistusajana arvesse ainult juhul, kui selle kindlustusjuhtumi toimumise ajal, mille alusel tuleb maksta invaliidsuspensioni või toitjakaotuspensioni, oli hüvitise saaja hõlmatud Hispaania riigiteenistujate eriskeemiga või tegevusega, mille suhtes seda skeemi kohaldatakse.   2. Määruse artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkti i rakendamisel võetakse töötajal pensioniikka või kohustuslikku pensioniikka jõudmisest puudujäävaid aastaid, mis on sätestatud riikliku pensioni saajaid käsitleva seaduse (Ley de clases pasivas del Estado) konsolideeritud versiooni artikli 31 punktis 4 tegelike riigi teenistuses oldud aastatena arvesse ainult juhul, kui selle sündmuse ajal, mille alusel tuleb maksta invaliidsuspensioni või toitjakaotuspensioni, oli hüvitise saaja hõlmatud Hispaania riigiteenistujate eriskeemiga või tegevusega, mille suhtes seda skeemi kohaldatakse, või kui sündmuse ajal, mille alusel tuleb maksta pensioni, täitis hüvitise saaja tööülesannet, mille korral oleks olnud nõutav asjaomase isiku kuulumine riigiteenistujate, relvajõudude ja kohtustruktuuri eriskeemi, kui tööülesandeid oleks täidetud Hispaanias.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri G. HISPAANIA – punkt 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   4 a. Sotsiaalkindlustuse üldseaduse teises üleminekusättes nimetatud eal põhinevaid täiendavaid summasid kohaldatakse määruse kõigi hüvitisesaajate suhtes, kes on teinud makseid oma nimele Hispaania õigusaktide kohaselt enne 1. jaanuari 1967; määruse artikli 5 kohaldamisel ei ole võimalik käsitleda teises liikmesriigis enne nimetatud kuupäeva krediteeritud kindlustust samaväärsena Hispaanias tehtud sissemaksetega üksnes sellel eesmärgil. Kuupäevale 1. jaanuar 1967 vastav kuupäev on 1. august 1970 meremeeste eriskeemi korral ja 1. aprill 1969 söekaevandajate sotsiaalkindlustuse eriskeemi korral.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri G. HISPAANIA – punkt -1 (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   -1. Teiste liikmesriikide kodanikud, kelle elukoht või tavapärane asukoht on väljaspool Prantsusmaad ning kes täidavad Prantsusmaa pensionikindlustusskeemi üldtingimusi, võivad sellesse vabatahtlikke sissemakseid teha ainult juhul, kui nad on varem olnud vabatahtlikult või kohustuslikult kindlustatud Prantsusmaa pensionikindlustusskeemis; see kehtib ka kodakondsuseta isikute ja pagulaste kohta, kelle elukoht või tavapärane asukoht on teises liikmesriigis.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri I. IIRIMAA – punkt 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Iirimaa õigusaktide alusel haigus- või töötushüvitise möönmiseks võetakse töötasu arvutamisel olenemata määruse artikli 21 lõikest 2 ja artiklist 62 arvesse töötaja asjakohase aasta keskmisele nädalapalgale vastav summa iga töönädala eest, mil ta on asjakohasel perioodil olnud teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt töötaja. 1. Olenemata artikli 21 lõikest 2 ja artiklist 62 võetakse Iirimaa õigusaktide alusel haigus- või töötushüvitise andmiseks kindlustatud isiku ette nähtud nädala keskmise töötasu arvutamisel arvesse kõnealuse kindlustatud isiku asjaomase aasta keskmisele nädalapalgale vastav summa iga töönädala eest, mil ta on asjaomasel aastal olnud teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt töötaja.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri I. IIRIMAA – punkt 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Artikli 46 kohaldamisel, kui asjaomane isik on tema suhtes teise liikmesriigi õigusaktide kohaldamisel töövõimetu ja see lõpeb invaliidsusega, siis Iirimaa võtab 1993. aasta sotsiaalhoolekandeseaduse [Social Welfare (Consolidation) Act] artikli 95 lõike 1 punkti a alusel arvesse kõik perioodid, mil teda seoses töövõimetusele järgnenud invaliidsusega peeti vastavalt Iiri õigusaktidele töövõimetuks. 2. Artikli 46 kohaldamisel, kui asjaomane isik on tema suhtes teise liikmesriigi õigusaktide kohaldamisel töövõimetu ja see lõpeb invaliidsusega, siis Iirimaa võtab 2005. aasta sotsiaalhoolekandeseaduse (Social Welfare Consolidation Act) artikli 118 lõike 1 punkti a alusel arvesse kõik perioodid, mil teda seoses töövõimetusele järgnenud invaliidsusega oleks peetud vastavalt Iiri õigusaktidele töövõimetuks.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri P. MALTA
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Puudub Riigiteenistujate erisätted   a) Üksnes määruse artiklite 49 ja 60 kohaldamisel käsitletakse riigiteenistujatena isikuid, kes on võetud tööle relvajõudude seaduse (Malta seadustekogu 220. peatükk), politseiseaduse (Malta seadustekogu 164. peatükk) ja vanglate seaduse (Malta seadustekogu 260. peatükk) alusel.   b) Üksnes määruse artikli 1 punkti e mõttes loetakse eespool nimetatud seaduste ja pensionimääruse (Malta seadustekogu 93. peatükk) alusel makstavaid pensioneid „riigiteenistujate eriskeemideks”.
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri Q. MADALMAAD – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek ii) kui nende suhtes juba ei kohaldata punkti i, isikuid, kes elavad teises liikmesriigis ja kellel määruse kohaselt on nende asukohariigis õigus saada tervishoiuteenuseid nii, et kulude eest vastutavad Madalmaad. ii) kui nende suhtes juba ei kohaldata punkti i, tegevteenistuses olevate sõjaväelaste perekonnaliikmeid, kes elavad teises liikmesriigis, ja isikuid, kes elavad teises liikmesriigis ja kellel määruse kohaselt on nende asukohariigis õigus saada tervishoiuteenuseid nii, et kulude eest vastutavad Madalmaad.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga tagatakse, et sõjaväelaste pereliikmed, kes elavad väljaspool Madalmaid, oleksid samuti kindlustatud ravikindlustusseaduse (ZVW) alusel.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri Q. MADALMAAD – punkt 1 – alapunkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) ja eriravikulude üldkindlustust käsitleva seaduse (Algemene wet bijzondere ziektekosten) sissemaksete tasumise vastutust käsitlevaid sätteid kohaldatakse lõike punktis 1a viidatud isikute ja nende pereliikmete suhtes. Pereliikmete puhul tuleb sissemaksed sisse nõuda isikult, kellest tuleneb õigus saada tervishoiuteenuseid.   Ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) ja eriravikulusid käsitleva üldseaduse (Algemene Wet Bijzondere Ziektekosten) sissemaksete tasumise vastutust käsitlevaid sätteid kohaldatakse lõike punktis 1a viidatud isikute ja nende pereliikmete suhtes. Pereliikmete puhul tuleb sissemaksed sisse nõuda isikult, kellest tuleneb õigus saada tervishoiuteenuseid, millest erandiks on sõjaväelaste pereliikmed, kes elavad teises liikmesriigis ja keda maksustatakse otse.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga tagatakse, et sõjaväelaste pereliikmed, kes elavad väljaspool Madalmaid, oleksid samuti kindlustatud ravikindlustusseaduse (ZVW) alusel.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri Q. MADALMAAD – punkt 1 – alapunkt f – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek f) Artiklite 23–30 kohaldamisel käsitatakse Madalmaade õigusaktide alusel makstavate pensionidena järgmisi hüvitisi: f) Artiklite 23–30 kohaldamisel käsitatakse Madalmaade õigusaktide alusel makstavate pensionidena järgmisi hüvitisi (lisaks III jaotise 4. ja 5. peatükiga hõlmatud pensionidele):
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri Q. MADALMAAD – punkt 1 – alapunkt f – kuues taane
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek – enne pensioniiga (65 aastat) pensionile jäänud isikutele määratud hüvitised endistele töötajatele vanaduses sissetuleku tagava pensioniskeemi alusel või hüvitised, mida makstakse enneaegse tööturult lahkumise korral riigiskeemi või kollektiivlepingu alusel 55aastastele või vanematele isikutele, kusjuures hüvitise määr on vähemalt 70% viimasest palgast. – enne pensioniiga (65 aastat) pensionile jäänud isikutele määratud hüvitised endistele töötajatele vanaduses sissetuleku tagava pensioniskeemi alusel või hüvitised, mida makstakse enneaegse tööturult lahkumise korral riigiskeemi või 0kollektiivlepingu alusel 55aastastele või vanematele isikutele;
Selgitus
Nagu otsustatud erinevates 2005. aasta muudatusettepanekutes (määrus (EÜ) nr 1992/2006)
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri Q. MADALMAAD – punkt 1 – alapunkt f – kuues a taane (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   – hüvitised, mis on määratud sõjaväelastele ja avalikele teenistujatele koondamise, väljateenitud aastate pensioni ja ennetähtaegselt pensionile jäämise korral kohaldatava skeemi alusel.
Selgitus
Käesolev säte esines määruses 1408/71 (lisati mitmesugustes 2005. aasta muudatusettepanekutes (määrus (EÜ) nr 1992/2006) ja selle uuest määrusest väljajätmiseks ei ole põhjust. Lisaks võimaldavad kõnealused hüvitised viia määruse 1408/71 kohaldamisalasse sõjaväelased, kellel on Madalmaade õigusaktide kohaselt õigus endistele sõjaväelastele ette nähtud hüvitistele, ja madalamapalgalised riigiteenistujad, tagades nii, et ka nimetatud kategooria on nõuetekohaselt kindlustatud. Praegu see nii ei ole.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri Q. MADALMAAD – punkt 1 – alapunkt H
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek h) Artikli 34 kohaldamisel esitavad Madalmaad loetelu hinnangulistest summadest, mis on võimalikult lähedal tekkinud tegelikele kuludele. välja jäetud
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri Q. MADALMAAD – punkt 3 – alapunkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a) Vastavalt Madalmaade leskede ja orbude üldkindlustuse seadusele (Algemene nabestaandenwet – ANW) kohustuslikult kindlustatud isik loetakse kindlustusjuhtumi toimumisel endiselt kindlustatuks III jaotise 5. peatüki sätete kohaldamisel, kui ta on sama riski suhtes kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide alusel või selle puudumise korral juhul, kui talle tuleb maksta toitjakaotuspensioni teise liikmesriigi õigusaktide alusel. Viimatinimetatud tingimust loetakse täidetuks artikli 57 lõikes 1 osutatud juhul. välja jäetud
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri Q. MADALMAAD – punkt 3 – alapunkt b – esimene lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kui lesel on tulenevalt lõike 3 punktist a ANW alusel õigus saada toitjakaotuspensioni, siis tuleb pensioni arvutada vastavalt artikli 52 lõike 1 punktile b. Kui lesel on tulenevalt lahkunu sugulasi käsitlevast seadusest (Algemene Nabestaandenwet –ANW) artikli 51 lõike 3 alusel õigus saada toitjakaotuspensioni, siis tuleb pensioni arvutada vastavalt määruse artikli 52 lõike 1 punktile b.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri Q. MADALMAAD – punkt 4 – alapunkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a) Isikut, kes ei ole enam kindlustatud üldise töövõimetusseaduse (Algemene Arbeidsongeschiktheidswet – AAW), füüsilisest isikust ettevõtjate töövõimetusseaduse (Wet arbeidsongeschiktheidsverzekering zelfstandigen – WAZ) ja töövõimetusseaduse (Wet op de arbeidsongeschiktheidsverzekering – WAO) kohaselt, loetakse jaotise III 5. peatüki kohaldamisel endiselt kindlustatuks, kui ta on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustatud sama riski vastu teise liikmesriigi õigusaktide alusel või selle puudumisel, kui tal on õigus saada sama riski eest hüvitist vastavalt teise liikmesriigi õigusaktidele. Artikli 57 lõikes 1 osutatud juhul loetakse viimane tingimus siiski täidetuks. välja jäetud
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri Q. MADALMAAD – punkt 4 – alapunkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) Kui asjaomasel isikul on lõike 4 punktist a tulenevalt õigus saada Madalmaade invaliidsushüvitist, siis tuleb artikli 52 lõike 1 punktis b hüvitise arvutamiseks viidatud summa määrata:   b) Kui asjaomasel isikul on määruse artikli 51 lõikest 3 tulenevalt õigus saada Madalmaade invaliidsushüvitist, siis tuleb artikli 52 lõike 1 punktis b hüvitise arvutamiseks viidatud summa määrata:   i) kui töövõimetuse tekkimise eel isik viimati tegutses töötajana artikli 1 punktis a määratletud tähenduses vastavalt: i) vastavalt WAO sätetele, kui töövõimetuse tekkimise eel isik viimati tegutses töötajana artikli 1 punktis a määratletud tähenduses; – töövõimetusseaduse (Wet op arbeidsongeschiktheidsverzekering, WAO) sätetele, kui töövõimetus tekkis enne 1. jaanuari 2004, või   – töö ja sissetuleku seadusele (Wet Werk en inkomen naar arbeidsvermogen, WIA), kui töövõimetus tekkis pärast 1. jaanuari 2004. ii) vastavalt WAZi sätetele, kui töövõimetuse tekkimise eel asjaomane isik tegutses viimati füüsilisest isikust ettevõtjana artikli 1 punktis b määratletud tähenduses. ii) kui enne töövõimetuse tekkimist tegutses asjaomane isik viimati füüsilisest isikust ettevõtjana artikli 1 punktis b määratletud tähenduses, vastavalt füüsilisest isikust ettevõtja töövõimetusseaduse (Wet arbeidsongeschiktheidsverzekering zelfstandigen, WAZ) sätetele, kui töövõimetus tekkis enne 1. augustit 2004.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri Q. MADALMAAD – punkt 4 – alapunkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c) Vastavalt WAOle või WAZile hüvitist arvutades, peavad Madalmaade asutused arvestama: c) Vastavalt WAOle, WIA-le või WAZile hüvitist arvutades, peavad Madalmaade asutused arvestama: – enne 1. juulit 1967 Madalmaades täitunud palgatöö perioode ja nendega võrdsustatud perioode; – enne 1. juulit 1967 Madalmaades täitunud palgatöö perioode ja nendega võrdsustatud perioode; – WAO alusel täitunud kindlustusperioode; – WAO alusel täitunud kindlustusperioode; – pärast 15. eluaastat asjaomasel isikul vastavalt AAWle täitunud kindlustusperioode, kui need ei lange kokku WAO alusel täitunud kindlustusperioodidega; – pärast 15. eluaastat asjaomasel isikul vastavalt üldisele töövõimetusseadusele (Algemene Arbeidsongeschiktheidswet, AAW) täitunud kindlustusperioode, kui need ei lange kokku WAO alusel täitunud kindlustusperioodidega; – WAZi alusel täitunud kindlustusperioode. – WAZi alusel täitunud kindlustusperioode;   – WIA alusel täitunud kindlustusperioode.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri – Q. MADALMAAD – punkt 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Madalmaade õigusaktide kohaldamine perehüvitiste suhtes. välja jäetud a) Isik, kelle suhtes kvartali jooksul kohaldatakse üldist perehüvitiste seadust (Algemene Kinderbijslagwet – AKW) ja kelle suhtes selle kvartali esimesel päeval kohaldati teise liikmesriigi vastavaid õigusakte, loetakse kindlustatuks Madalmaade õigusaktide kohaselt sellest esimesest kuupäevast alates.   b) Perehüvitiste suurus, mida võib taotleda isik, keda loetakse lõike 5 punkti a alusel kindlustatuks AKW alusel, määratakse kindlaks määruse artiklis 89 viidatud rakendusmääruses sätestatud korras.
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri R. AUSTRIA – punkt 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Teises liikmesriigis koolis või võrreldavas haridusasutuses käimist peetakse samaväärseks koolis või võrreldavas haridusasutuses käimisega vastavalt üldise sotsiaalkindlustusseaduse (Allgemeines Sozialversicherungsgesetz – ASVG) artikli 227 lõike 1 punktile 1 ja artikli 228 lõike 1 punktile 3, kaubandus- ja ärialal tegutsevate isikute sotsiaalkindlustusseaduse, (Gewerbliches Sozialversicherungsgesetz – GSVG) artikli 116 lõikele 7 ja talupidajate sotsiaalkindlustusseaduse (Bauern-Sozialversicherungsgesetz – BSGV) artikli 107 lõikele 7, kui asjaomase isiku suhtes kohaldati millalgi Austria õigust, kuna ta tegutses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana ning ASVG artikli 227 lõikes 3, GSVG artikli 116 lõikes 9 ja BSGV artikli 107 lõikes 9 sätestatud sissemaksed on tasutud. 1. Pensionikindlustuse kindlustusperioodide omandamise tähenduses peetakse teises liikmesriigis koolis või võrreldavas haridusasutuses käimist peetakse samaväärseks koolis või võrreldavas haridusasutuses käimisega vastavalt üldise sotsiaalkindlustusseaduse (Allgemeines Sozialversicherungsgesetz – ASVG) artikli 227 lõike 1 punktile 1 ja artikli 228 lõike 1 punktile 3, kaubandus- ja ärialal tegutsevate isikute sotsiaalkindlustusseaduse, (Gewerbliches Sozialversicherungsgesetz – GSVG) artikli 116 lõikele 7 ja talupidajate sotsiaalkindlustusseaduse (Bauern-Sozialversicherungsgesetz – BSGV) artikli 107 lõikele 7, kui asjaomase isiku suhtes kohaldati millalgi Austria õigust, kuna ta tegutses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana ning ASVG artikli 227 lõikes 3, GSVG artikli 116 lõikes 9 ja BSGV artikli 107 lõikes 9 sätestatud eraldi sissemaksed on selliste haridusperioodide ostmiseks tasutud.
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri R. AUSTRIA – punkt 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Kui [uue rakendusmääruse DG 12] viib selleni, et üldise sotsiaalkindlustusseaduse (Allgemeines Sozialversicherungsgesetz – ASVG) artiklite 227a ja 228a, kaubandus- ja ärialal tegutsevate isikute sotsiaalkindlustusseaduse (Gewerbliches Sozialversicherungsgesetz – GSVG) artiklite 116a ja 116b ning talupidajate sotsiaalkindlustusseaduse (Bauern-Sozialversicherungsgesetz – BSGV) artiklite 107a ja 107b alusel lapsehooldusperioode asendavad teises liikmesriigis täitunud kindlustusperioodid, siis tuleb artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkti i alusel arvutatud teoreetilist summat suurendada summa võrra, mis tekiks lapsehooldusperioodide kindlustusperioodidena arvessevõtmisel vastavalt Austria õigusaktidele. välja jäetud
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri R. AUSTRIA – punkt 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Käesoleva määruse kohaldamine ei tohi vähendada nende isikute hüvitiste saamise õigust, kelle sotsiaalkindlustusolukord on kannatanud poliitilistel või usulistel või päritoluga seotud põhjustel. välja jäetud
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri T a. RUMEENIA (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   T a. RUMEENIA   Puudub.
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri W. SOOME – punkt 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Isikut, kes ei ole enam riikliku pensioniskeemi alusel kindlustatud, loetakse käesoleva määruse III jaotise 5. peatüki sätete kohaldamisel kindlustusjuhtumi toimumisel kindlustatud isikuks, kui ta oli sama riski suhtes kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt, või kui see nii ei ole, siis juhul, kui tal on õigus saada teise liikmesriigi õigusaktide alusel sama liiki riskiga seotud hüvitisi. Artikli 57 lõikes 1 osutatud juhul loetakse viimane tingimus siiski täidetuks. välja jäetud
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri X. ROOTSI – punkt 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 a. Lapsehoolduspuhkuse toetuse arvutamiseks riigi kindlustusseaduse (Lag (1962:381) om allmän försäkrings) 4. peatüki alusel isikutele, kellel on õigus saada tööl põhinevat lapsehoolduspuhkuse toetust, kohaldatakse järgmist:   Vanema puhul, kelle sissetulekust sõltuv haigushüvitis arvutatakse Rootsis tasustatavast tööst saadava sissetuleku põhjal, on nõue, et ta oleks olnud kindlustatud miinimumtasemest kõrgema haigushüvitise saamiseks vähemalt 240 järjestikust päeva enne lapse sündi, rahuldatud, kui ta on nimetatud perioodi jooksul saanud mõnes teises liikmesriigis tasustatavast tööst sissetulekut, mis vastab miinimumtasemest kõrgemale kindlustusele.
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri X. ROOTSI – punkt 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Käesoleva määruse kindlustusperioodide liitmist käsitlevaid sätteid ei kohaldata Rootsi õigusaktide üleminekusätete suhtes, mis käsitlevad õigust tagada pension 1937. aastal või enne seda sündinud isikutele, kes on Rootsis elanud teatava aja enne pensionitaotluse esitamist (seadus 2000:798). 2. Käesoleva määruse kindlustusperioodide või elamisperioodide liitmist käsitlevaid sätteid ei kohaldata Rootsi õigusaktide üleminekusätete suhtes, mis käsitlevad õigust tagada pension 1937. aastal või enne seda sündinud isikutele, kes on Rootsis elanud teatava aja enne pensionitaotluse esitamist (seadus 2000:798)
Selgitus
Elamisperioode ei ole vaja liitmissätetest välja jätta. Lisaks võtab ka Rootsi õigus neid arvesse.
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri X. ROOTSI – punkt 3 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Nominaalse sissetuleku arvutamiseks seoses töötasust sõltuva haigushüvitise ja töötasust sõltuva tegevustoetusega seoses riigi kindlustusseaduse (Lag (1962:381) om allmän försäkrings) 8. peatüki alusel kohaldatakse järgmist: 3. Nominaalse sissetuleku arvutamiseks seoses sissetulekust sõltuva haigushüvitise ja sissetulekust sõltuva tegevushüvitisega seoses riigi kindlustusseaduse (Lag (1962:381) om allmän försäkrings) 8. peatüki alusel kohaldatakse järgmist:
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri X. ROOTSI – punkt 3 – alapunkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a) kui kindlustatud isiku suhtes on arvestusperioodi jooksul tulenevalt tegevusest töövõtjana või füüsilisest isikust ettevõtjana kohaldatud ka ühe või mitme muu liikmesriigi õigusakte, loetakse asjaomas(t)es liikmesriigis/liikmesriikides saadud sissetulek samaväärseks kindlustatud isiku keskmise brutotuluga Rootsis seal arvestusperioodil viibitud aja jooksul, jagades Rootsis saadud sissetuleku selle kogumiseks kulunud kuude arvuga; a) kui kindlustatud isiku suhtes on arvestusperioodi jooksul tulenevalt tegevusest töövõtjana või füüsilisest isikust ettevõtjana kohaldatud ka ühe või mitme muu liikmesriigi õigusakte, loetakse asjaomas(t)es liikmesriigis/liikmesriikides saadud sissetulek samaväärseks kindlustatud isiku keskmise brutotuluga Rootsis seal arvestusperioodil viibitud aja jooksul, jagades Rootsis saadud sissetuleku selle kogumiseks kulunud aastate arvuga;
Selgitus
Arvutused Rootsis põhinevad aastatel, mitte kuudel. Käesolev parandus põhineb riiklikel õigusaktidel ja lisati samuti määrusesse (EÜ) nr 1992/2006.
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri X. ROOTSI – punkt 3 – alapunkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) kui hüvitised arvutatakse artikli 46 kohaselt ning isikud ei ole Rootsis kindlustatud, määratakse arvestusperiood vastavalt eelnimetatud seaduse 8. peatüki lõigetele 2 ja 8 nii, nagu oleks asjaomane isik Rootsis kindlustatud. Kui asjaomasel isikul ei ole nimetatud perioodil pensioni kogumiseks vajalikku sissetulekut vastavalt töötasust sõltuva vanaduspensioni seadusele (1998:674), lubatakse arvestusperioodi lugema hakata varasemast ajast, kui kindlustatud isikul oli Rootsis tasustatav töökoht. b) kui hüvitised arvutatakse artikli 46 kohaselt ning isikud ei ole Rootsis kindlustatud, määratakse arvestusperiood vastavalt eelnimetatud seaduse 8. peatüki lõigetele 2 ja 8 nii, nagu oleks asjaomane isik Rootsis kindlustatud. Kui asjaomasel isikul ei ole nimetatud perioodil pensioni kogumiseks vajalikku sissetulekut vastavalt sissetulekul põhineva vanaduspensioni seadusele (1998:674), lubatakse arvestusperioodi lugema hakata varasemast ajast, kui kindlustatud isikul oli sissetulek tasustatavast tegevusest Rootsis.
Selgitus
Täpsem sõnastus, nagu määruses (EÜ) nr 1992/2006.
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri X. ROOTSI – punkt 4 – alapunkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a) Nominaalse pensionisissetuleku arvutamiseks töötasust sõltuva toitjakaotuspensioni saamiseks (seadus 2000:461), kui ei ole täidetud Rootsi õigusaktide nõue pensioniõiguse olemasolu kohta kindlustatud isiku surmale vahetult eelneva vähemalt kolme aasta jooksul viiest (arvestusperiood), võetakse arvesse ka muudes liikmesriikides täitunud kindlustusperioodid nii, nagu need oleksid täitunud Rootsis. Teistes liikmesriikides täitunud kindlustusperioode käsitatakse lähtudes keskmisest Rootsi baaspensionist. Kui asjaomasel isikul on pensioniosakuid Rootsis vaid ühe aasta väärtuses, loetakse iga muu liikmesriigi kindlustusperiood samaväärseks. a) Nominaalse pensionivara arvutamiseks sissetulekul põhineva toitjakaotuspensioni saamiseks (seadus 2000:461), kui ei ole täidetud Rootsi õigusaktide nõue pensioniõiguse olemasolu kohta kindlustatud isiku surmale vahetult eelneva vähemalt kolme aasta jooksul viiest (arvestusperiood), võetakse arvesse ka muudes liikmesriikides täitunud kindlustusperioodid nii, nagu need oleksid täitunud Rootsis. Teistes liikmesriikides täitunud kindlustusperioode käsitatakse lähtudes keskmisest Rootsi baaspensionist. Kui asjaomasel isikul on pensioniosakuid Rootsis vaid ühe aasta väärtuses, loetakse iga muu liikmesriigi kindlustusperiood samaväärseks.
Selgitus
Täpsem sõnastus, nagu määruses (EÜ) nr 1992/2006.
Muudatusettepanek  76 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri Y. ÜHENDKUNINGRIIK – punkt 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Artikli 6 kohaldamisel hooldustoetust, hooldajatoetust ja invaliidi ülalpidamistoetust reguleerivate sätete suhtes võetakse teise liikmesriigi kui Ühendkuningriik territooriumil täitunud töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodi arvesse niivõrd, kui see on vajalik täitmaks Ühendkuningriigis viibimise tingimust, enne kuupäeva, mil esmakordselt tekib õigus saada kõnealust toetust. 2. Määruse artikli 6 kohaldamisel hooldustoetust, hooldajatoetust ja invaliidi ülalpidamistoetust reguleerivate sätete suhtes võetakse teise liikmesriigi kui Ühendkuningriik territooriumil täitunud töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodi arvesse niivõrd, kui see on vajalik täitmaks nõutavate Ühendkuningriigis viibimise perioodide tingimust, enne kuupäeva, mil esmakordselt tekib õigus saada kõnealust toetust.
Muudatusettepanek  77 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Lisa – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 883/2004 XI lisa – pealkiri Y. ÜHENDKUNINGRIIK – punkt 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Artiklit 7 kohaldatakse iga Ühendkuningriigi invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuspensioni või tööõnnetus- või kutsehaiguspensioni või matusetoetuse saaja suhtes, kes viibib teise liikmesriigi territooriumil. 3. Määruse artikli 7 kohaldamisel käsitatakse teise liikmesriigi territooriumil viibivat iga Ühendkuningriigi õigusaktide alusel invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuspensioni või tööõnnetus- või kutsehaiguspensioni või matusetoetuse saajat nii, nagu tema elukoht oleks selle teise liikmesriigi territooriumil.

SELETUSKIRI

Tihedas koostöös raportöör Jean Lambertiga sotsiaalkindlustuse direktiivi rakendamist käsitleva raporti küsimustes korraldati Euroopa Parlamendis regulaarseid kolmepoolseid kohtumisi Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu esindajate vahel. Kõnealustel kohtumistel anti raportööridele uut teavet nõukogus tehtud edusammudest ning raportööridel oli võimalik paluda komisjonilt üksikasjalikumat teavet algupärase ettepaneku kohta.

Muudatusettepanekuid kaaludes on raportöörid juhindunud lihtsustamispõhimõtetest ja vähese tähtsuse põhimõttest, teatades, et praeguse koordineerimissüsteemi muudatuste tagajärjeks ei tohiks olla vähesemad õigused kodanikele, vaid õigusi peaks tulema juurde.

Lihtsustamine on vajalik selleks, et võimaldada Euroopa kodanikel paremini mõista sotsiaalkindlustusalast koordineerimist reguleerivaid keerulisi eeskirju. Euroopa Parlamendi raportöörid usuvad lisaks, et kodanike huvides on, et neil oleks laialdasemad ning mitte mingil juhul väiksemad sotsiaalkindlustuse alase koordineerimisega seotud õigused.

MENETLUS  

Pealkiri	Sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamine: XI lisa
Viited	KOM(2006)0007 – C6-0029/2006 – 2006/0008(COD)
EP-le esitamise kuupäev	24.1.2006
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	EMPL 14.2.2006
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Emine Bozkurt 1.2.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	23.11.2006		1.4.2008		6.5.2008		28.5.2008
Vastuvõtmise kuupäev	29.5.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	31 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Andersson, Edit Bauer, Philip Bushill-Matthews, Alejandro Cercas, Derek Roland Clark, Luigi Cocilovo, Jean Louis Cottigny, Jan Cremers, Harald Ettl, Richard Falbr, Roger Helmer, Stephen Hughes, Jan Jerzy Kułakowski, Jean Lambert, Bernard Lehideux, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Maria Matsouka, Elisabeth Morin, Juan Andrés Naranjo Escobar, Csaba Őry, Pier Antonio Panzeri, Rovana Plumb, Jacek Protasiewicz, Bilyana Ilieva Raeva, José Albino Silva Peneda, Jean Spautz, Gabriele Stauner, Ewa Tomaszewska, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Françoise Castex, Gabriela Creţu, Csaba Sógor, Tatjana Ždanoka