RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse 28. novembri 2006. aasta käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) teatavaid sätteid
6.6.2008 - (KOM(2007)0677 – C6‑0433/2007 – 2007/0238(CNS)) - *
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Dariusz Rosati
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse 28. novembri 2006. aasta käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) teatavaid sätteid
(KOM(2007)0677 – C6‑0433/2007 – 2007/0238(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0677);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 93, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0433/2007);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6‑0232/2008),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 2 | ||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||
(2) Maagaasi ja elektrienergia importimise ja tarnete maksustamise koha puhul ei kohaldata nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/92/EÜ (millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ seoses gaasi ja elektri tarnekohta käsitlevate eeskirjadega) kohast erikorda, kui maagaasi imporditakse ja tarnitakse gaasijuhtme kaudu, mis ei ole jaotusvõrgu osa või mis kuulub ülekandevõrku, mille kaudu toimuvad peaaegu kõik piiriülesed gaasijuhtmete kaudu tehtavad tarned. Seepärast peaks erikorda kohaldama ka mis tahes gaasijuhtme kaudu imporditud ja tarnitud maagaasi suhtes. |
(2) Kehtiva korra kohaselt nõutakse käibemaks maagaasi ja elektrienergia puhul sisse kohas, kus soetaja neid tegelikult tarbib. Seega on välistatud mis tahes liikmesriikidevahelise konkurentsi moonutamine. Maagaasi ja elektrienergia importimise ja tarnete maksustamise koha puhul ei kohaldata nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/92/EÜ (millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ seoses gaasi ja elektri tarnekohta käsitlevate eeskirjadega) kohast erikorda, kui maagaasi imporditakse ja tarnitakse gaasijuhtme kaudu, mis ei ole jaotusvõrgu osa või mis kuulub ülekandevõrku, mille kaudu toimuvad peaaegu kõik piiriülesed gaasijuhtmete kaudu tehtavad tarned. Erikorra kohaldamisala on põhjendamatult piiratud ja ei vasta tegelikule majanduslikule olukorrale. Seepärast peaks erikorda kohaldama ka mis tahes gaasijuhtme kaudu imporditud ja tarnitud maagaasi suhtes. On vaja suurendada selgust, et tagada direktiivi 2006/112/EÜ järjekindel kohaldamine ja tõlgendamine kogu ühenduses kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/55/EÜ (maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta)1 artiklis 2 sätestatud määratlustega, milles selgitatakse, mis on gaasi edastamine gaasijuhtmete kaudu ja gaasi jaotamine. __________ 1 ELT L 176, 15.7.2003, lk 57. | |||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||
Väljapakutud meetme eesmärgi ja kohaldamisala selgemaks muutmine. | ||||||||||||||||
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 3 | ||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||
(3) Erikorda ei kohaldata praegu ka gaasitankeritega imporditud ja tarnitud maagaasi suhtes, kuigi kõnealuse gaasi omadused on samad mis gaasijuhtme kaudu imporditud ja tarnitud gaasil ning pärast taasgaasistamist transporditakse seda samuti gaasijuhtme kaudu. Seepärast peaks erikorda kohaldama ka gaasitankeriga imporditud ja tarnitud maagaasi suhtes. |
(3) Erikorda ei kohaldata praegu ka gaasitankeritega imporditud ja tarnitud maagaasi suhtes, kuigi kõnealuse gaasi omadused on samad mis gaasijuhtme kaudu imporditud ja tarnitud gaasil ning pärast taasgaasistamist transporditakse seda samuti gaasijuhtme kaudu. Seepärast peaks erikorda kohaldama ka gaasitankeriga imporditud ja gaasijuhtmest gaasijuhtmeni tarnitud maagaasi suhtes.
| |||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||
Väljapakutud meetme eesmärgi ja kohaldamisala selgemaks muutmine. | ||||||||||||||||
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 4 | ||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||
(4) Esimesed piiriülesed soojus- või jahutusenergia võrgud juba toimivad. Soojus- või jahutusenergia tarnimisel ja importimisel tekkivad probleemid on sarnased nendega, mis tekivad maagaasi ja elektrienergia tarnimisel või importimisel. Kehtiva korra kohaselt on maagaasi ja elektrienergia puhul tagatud, et käibemaks nõutakse sisse kohas, kus soetaja neid tegelikult tarbib. Seega on välistatud igasugune liikmesriikidevahelise konkurentsi moonutamine. Soojus- ja jahutusenergia puhul peaks kohaldama sama korda, mida maagaasi ja elektrienergia puhul. |
(4) Esimesed piiriülesed soojus- või jahutusenergia võrgud juba toimivad. Soojus- või jahutusenergia tarnimisel ja importimisel tekkivad probleemid on sarnased nendega, mis tekivad maagaasi ja elektrienergia tarnimisel või importimisel. Soojus- ja jahutusenergia puhul peaks kohaldama sama korda, mida maagaasi ja elektrienergia puhul. | |||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||
Erikorra põhimõtte taasesitamine ei ole vajalik, sest seda on piisavalt selgitatud eelmises põhjenduses. | ||||||||||||||||
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 6 | ||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||
(6) Otsuse konkurentsi moonutamise ohu olemasolu kohta vähendatud maksumäära kohaldamisel elektrienergia, maagaasi ja kaugkütte suhtes teeb hiljuti kohaldama hakatud menetluse kohaselt komisjon, kuid kõnealuse menetluse rakendamise käigus omandatud kogemused näitavad, et menetlus on iganenud ja liigne. Käibemaksuga maksustamise koha kindlaksmääramise kord tagab, et käibemaks nõutakse sisse kohas, kus soetaja maagaasi, elektri-, soojus- ja jahutusenergiat tegelikult tarbib. Seega on välistatud igasugune liikmesriikidevahelise konkurentsi moonutamine. Samal ajal on oluline tagada, et liikmesriik edastaks komisjonile ja teistele liikmesriikidele piisavalt teavet vähendatud maksumääradest selles väga tundlikus sektoris. Seepärast on vaja eelnevalt konsulteerida käibemaksukomiteega. |
(6) Otsuse konkurentsi moonutamise ohu olemasolu kohta vähendatud maksumäära kohaldamisel elektrienergia, maagaasi ja kaugkütte suhtes teeb hiljuti kohaldama hakatud, direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 102 sätestatud menetluse kohaselt komisjon, kuid kõnealuse menetluse rakendamise käigus omandatud kogemused näitavad, et menetlus on iganenud ja liigne. Käibemaksuga maksustamise koha kindlaksmääramise kord tagab, et käibemaks nõutakse sisse kohas, kus soetaja maagaasi, elektri-, soojus- ja jahutusenergiat tegelikult tarbib, mis muudab käibemaksu määra neutraalseks. Seega on nende eeskirjadega välistatud igasugune liikmesriikidevahelise konkurentsi moonutamine. Samal ajal on oluline tagada, et liikmesriik edastaks komisjonile ja teistele liikmesriikidele piisavalt teavet vähendatud maksumääradest selles väga tundlikus sektoris. Seepärast on vaja eelnevalt konsulteerida käibemaksukomiteega. | |||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||
Väljapakutud meetme eesmärgi ja kohaldamisala selgemaks muutmine. | ||||||||||||||||
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 7 | ||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||
(7) Ühisettevõtete ja muude EÜ asutamislepingu artikli 171 kohaselt loodud struktuuride ülesanne on viia ellu ühenduse poliitikat. Et vältida olukorda, kus käibemaks kuulub tasumisele teatavas liikmesriigis, kes saab selle tulemusena maksustamise seisukohast teiste liikmesriikide ja Euroopa Ühendustega võrreldes eelise, on vaja vabastada sisendkäibemaksust ühenduse loodud ühisettevõtted, kes on juriidilised isikud ning kelle tegevust rahastatakse ühenduse üldeelarvest vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust). |
(7) Ühisettevõtete ja muude EÜ asutamislepingu artikli 171 kohaselt loodud struktuuride ülesanne on viia ellu ühenduse poliitikat. Et vältida olukorda, kus käibemaks kuulub tasumisele teatavas liikmesriigis, kes saab selle tulemusena maksustamise seisukohast teiste liikmesriikide ja Euroopa Ühendustega võrreldes eelise, on vaja vabastada sisendkäibemaksust ühenduse loodud ühisettevõtted, kes on juriidilised isikud ning kelle tegevust rahastatakse ühenduse üldeelarvest vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust), tingimusel et nad ei tegele mingisuguse majandustegevusega direktiivi 2006/112/EÜ artikli 9 lõike 1 teise lõigu tähenduses. | |||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||
Väljapakutud meetme eesmärgi ja kohaldamisala selgemaks muutmine. | ||||||||||||||||
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 10 | ||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | |||||||||||||||
(10) Seoses sellega tuleks kohaldada kõnealust korda käibemaksukohustuslase kasutuses olevate kinnisasjade suhtes ning seoses kõnealuste kinnisasjadega talle osutatavate oluliste teenuste suhtes. Nimetatud juhtumid on kõige olulisemad, sest nende varade väärtus ja kasutusiga on ühelt poolt märkimisväärne ning teiselt poolt on nende varade segakasutamine praktikas väga levinud. |
(10) Seoses sellega tuleks kohaldada kõnealust korda käibemaksukohustuslase kasutuses olevate kinnisasjade suhtes ning seoses kõnealuste kinnisasjadega talle osutatavate oluliste teenuste suhtes, mida nende majandusliku väärtuse tõttu saab kinnisasjade omandamise osaks lugeda. Nimetatud juhtumid on kõige olulisemad, sest nende varade väärtus ja kasutusiga on ühelt poolt märkimisväärne ning teiselt poolt on nende varade segakasutamine praktikas väga levinud. Seevastu tuleks väiksemad remondi- ja parandustööd nende piiratud majandusliku tähtsuse tõttu käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta. | |||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||
Käesoleva sätte komisjoni pakutud sõnastus („Kinnisasja soetamisel, ehitamisel, renoveerimisel või olulisel ümberehitamisel”) ei välista selle kohaldamisalast selgelt lihtsaid remondi- või parandustöid, mis oma iseloomult on piiratud majandusliku tähtsusega. | ||||||||||||||||
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 a (uus) Direktiiv 2006/112/EÜ V jaotis – 1. peatükk – 4. jagu – pealkiri | ||||||||||||||||
| ||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||
Väljapakutud meetme eesmärgi ja kohaldamisala selgemaks muutmine. | ||||||||||||||||
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Direktiiv 2006/112/EÜ Artikkel 38 – lõige 1 | ||||||||||||||||
| ||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||
Väljapakutud meetme eesmärgi ja kohaldamisala selgemaks muutmine. | ||||||||||||||||
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Direktiiv 2006/112/EÜ Artikkel 39 – esimene lõik | ||||||||||||||||
| ||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||
Väljapakutud meetme eesmärgi ja kohaldamisala selgemaks muutmine. | ||||||||||||||||
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 11 Direktiiv 2006/112/EÜ Artikkel 168 a – esimene lõik | ||||||||||||||||
| ||||||||||||||||
Selgitus | ||||||||||||||||
Käesoleva sätte komisjoni pakutud sõnastus („Kinnisasja soetamisel, ehitamisel, renoveerimisel või olulisel ümberehitamisel”) ei välista selle kohaldamisalast selgelt lihtsaid remondi- või parandustöid, mis oma iseloomult on piiratud majandusliku tähtsusega. |
SELETUSKIRI
Ettepaneku taust
Käesoleva ettepanekuga kavatseb komisjon teha direktiivi 2006/112 (edaspidi „käibemaksudirektiiv”) viies eraldi valdkonnas tehnilisi parandusi järgmiselt:
· maagaasi, soojus- ja jahutusenergia tarnete käibemaksustamise erikorra kohaldamisala selgemaks muutmine;
· maagaasi, elektrienergia ja piirkondlike küttevõrkude vähendatud käibemaksumääraga maksustamise menetluse lihtsustamine;
· vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 171 loodud ühisettevõtete käibemaksukohustuslase staatuse selgemaks muutmine;
· mõnede Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingutes sisalduvate erandite lisamine käibemaksudirektiivi teksti;
· kinnisasja soetamisel, ehitamisel, renoveerimisel või olulisel ümberehitamisel kehtiva mahaarvamisõigust käsitleva eeskirja selgemaks muutmine.
Käibemaksu seisukohalt käsitletakse elektrienergiat ja maagaasi kaupadena. Siiski on tehnilistel põhjustel eriti raske kindlaks määrata elektrienergia ja maagaasi tarnimise kohta. Kahekordse maksustamise või maksustamata jätmise vältimiseks ja tõelise, käibemaksust tulenevate piirideta siseturu saavutamiseks otsustati, et maagaasi jaotusvõrkude kaudu gaasi tarnimise kohaks on koht, kus tarbija tegevus on registreeritud. Samuti otsustati, et lõppetapis maagaasi tarnimine, seega vahendajate ja jaotajate poolt lõpptarbijale tarnimine, maksustatakse kohas, kus tarbija kaupa tegelikult kasutab ja tarbib.
Siiski, piirates selle kohaldamist jaotusvõrgustikega, jäeti käibemaksustamise erikorra kohaldamisest välja maagaasi tarned gaasijuhtmete kaudu. Praktikas tähendab see, et peaaegu kõik piiriülesed tehingud jäävad praegu väljapoole käibemaksustamise erikorda, mis loodi just piiriüleste tarnetega seotud moonutuste vältimiseks. Samas kohaldavad liikmesriigid käibemaksudirektiivi mõtet, kuid mitte selle teksti, hõlmates gaasijuhtmete kaudu toimuvad maagaasi tarned käibemaksustamise erikorra kohaldamisalasse. See olukord ei ole rahuldav ja nõuab seadusandja selgitavat sekkumist, mis looks ettevõtjatele ja maksuametitele õiguskindluse.
Lisaks sellele tuletab komisjon meelde, et maagaasi tarnete käibemaksustamise erikorda ei kohaldata praegu ka gaasitankeritega imporditud ja tarnitud maagaasi suhtes, kuigi kõnealuse gaasi omadused on samad mis gaasijuhtme kaudu imporditud ja tarnitud gaasil ning pärast taasgaasistamist transporditakse seda samuti gaasijuhtme kaudu. Erinev kohtlemine ei ole seega põhjendatud.
Lisaks sellele töötavad juba esimesed piiriülesed soojus- ja jahutusenergia võrgustikud ning seoses maagaasiga tekkinud küsimused (s.o kaup, mille puhul on raske kindlaks määrata tarnimise kohta) tekivad ka nendega seoses. Seega teeb komisjon ettepaneku käsitleda soojus- ja jahutusenergia tarneid võrgustike kaudu samamoodi kui maagaasi tarneid.
Vastavalt käibemaksudirektiivi artiklile 102 peab liikmesriik, kes kavatseb kohaldada maagaasi, elektrienergia, piirkondlike küttevõrkude ja jahutusvõrkude suhtes vähendatud käibemaksumäära, taotlema nõusolekut komisjonilt, kes peab kindlaks tegema, et puudub konkurentsimoonutuse oht. Kuna maagaasi, elektrienergia, piirkondlike kütte- ja jahutusvõrkude maksustamise kohaks käibemaksustamise erikorra puhul on koht, kust neid tarbijatele tarnitakse, ei teki piiriüleseid konkurentsimoonutusi puudutavaid küsimusi.
Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 171 asutatud ühisettevõtteid rahastatakse ELi vahenditest ja neile on tehtud käibemaksu suhtes erand. Nende asukohaks olev liikmesriik, kus nad sooritavad märkimisväärses koguses oste, saab kasu mittetagastatavast käibemaksust, kuigi oma panuse kaudu ELi eelarvesse osalevad kõik liikmesriigid nende ühisettevõtete rahastamises. Vastavalt komisjoni seisukohale loob see ebavõrdse olukorra ühisettevõtete asukohamaaks olevate liikmesriikide kasuks. Komisjon teeb ettepaneku muuta vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 171 asutatud ühisettevõtteid käsitleva korra selgemaks ja käsitleda neid rahvusvaheliste organisatsioonidena käibemaksudirektiivi artikli 151 lõike 1 punkti b tähenduses.
Üldeeskirjana on käbemaksudirektiiviga ette nähtud, et maksukohustuslasel on õigus arvata maha käibemaksust, mida ta on maksnud või mida ta on kohustatud tasuma, nende kaupade ja teenuste käibemaks, mida kasutatakse käibemaksu mahaarvamisõigust andvateks tehinguteks. Selle sätte kohaldamine nii ettevõtluse kui ka muul kui ettevõtluse eesmärgil soetatava kinnisasja omandamise suhtes on loonud olukorra, kus enam pole tagatud kõigi maksukohustuslaste võrdne kohtlemine. Seega teeb komisjon ettepaneku säte selgemaks muuta, sätestades, et nii ettevõtluse kui ka muul kui ettevõtluse eesmärgil soetatava kinnisasja soetamise puhul on esialgne mahaarvamisõigus piiratud selle ulatusega, kuivõrd kinnisasja kasutatakse tegelikult ettevõtluse eesmärgil.
Raportööri arvamus
Raportöör tervitab komisjoni ettepanekut positiivse sammuna selguse ja õiguskindluse loomisel nii maksukohustuslaste kui ka maksuhaldurite jaoks, mis tagab võrdse kohtlemise põhimõtte tasakaalustatuma kohaldamise. Seega avaldab raportöör komisjoni ettepanekutele toetust.
Siiski soovib raportöör juhtida seadusandja tähelepanu küsimustele, mis tema arvates vajavad käesolevas ettepanekus selgitamist.
· Maagaasi, soojus- ja jahutusenergia tarnete käibemaksustamise erikorra kohaldamisala selgemaks muutmine
Raportöör on seisukohal, et ettepanekus ei selgitata piisavalt kõnealuse meetme kohaldamisala. Raportöör juhib seadusandja tähelepanu asjaolule, et asendades lihtsalt käibemaksudirektiivi artiklites 38 ja 39 väljendi „Maagaasi jaotusvõrgu kaudu toimuva gaasi tarne” väljendiga „Gaasijuhtme kaudu või gaasitankeriga toimuva maagaasi tarne” ei kaotata täiesti teksti mitmetähenduslikkust. Lisaks sellele, ehkki asjakohaste sätete sõnastus muutub, jääb V jaotise 1. peatüki IV jao, kus need sätted sisalduvad, pealkiri muutmata („Kaubatarned jaotusvõrkude kaudu”). Lõpuks ja selleks, et reageerida muredele seoses väljapakutud sõnastuse hõlmavusega, teeb raportöör ettepaneku täpsustada, et transport tankeritega peaks olema „gaasijuhtmest gaasijuhtmeni”. Nõukogu peaks kasutama võimalust kaotada lõplikust tekstist kõik kahemõttelisused. Seetõttu on asjakohane:
· lisada viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivile 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/30/EÜ, milles sisalduvad üldised mõistete määratlused gaasi edastamise kohta gaasijuhtmete kaudu;
· muuta käibemaksudirektiivi V jaotise 1. peatüki IV jao pealkirja, tagades, et see hõlmab maagaasi tarneid ülekande- või jaotusvõrkude kaudu;
· määratleda, et „transport gaasitankeriga” toimub gaasijuhtmest gaasijuhtmeni.
· Kinnisasja soetamisel, ehitamisel, renoveerimisel või olulisel ümberehitamisel kehtiva mahaarvamisõigust käsitleva eeskirja selgemaks muutmine
Raportöör on veendunud, et kõnealuse sätte komisjoni pakutud sõnastus (kinnisasja soetamisel, ehitamisel, renoveerimisel või olulisel ümberehitamisel) ei välista selle kohaldamisalast selgelt lihtsaid remondi- ja parandustöid, mis oma iseloomult on piiratud majandusliku tähtsusega. Raportööri arvamuse kohaselt ei tohiks kõnealune säte kaasa tuua täiendavaid haldus- ja bürokraatlikke nõudeid, mis võiksid kahjulikult mõjuda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Seega teeb raportöör ettepaneku kõnealust küsimust muudetud tekstis selgitada.
MENETLUS
Pealkiri |
Ühine käibemaksusüsteem |
|||||||
Viited |
KOM(2007)0677 – C6-0433/2007 – 2007/0238(CNS) |
|||||||
EPga konsulteerimise kuupäev |
22.11.2007 |
|||||||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
ECON 29.11.2007 |
|||||||
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
ITRE 29.11.2007 |
|
|
|
||||
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
ITRE 18.12.2007 |
|
|
|
||||
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Dariusz Rosati 11.12.2007 |
|
|
|||||
Arutamine parlamendikomisjonis |
1.4.2008 |
1.4.2008 |
6.5.2008 |
|
||||
Vastuvõtmise kuupäev |
3.6.2008 |
|
|
|
||||
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
41 0 0 |
||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Mariela Velichkova Baeva, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, David Casa, Manuel António dos Santos, Elisa Ferreira, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Donata Gottardi, Dariusz Maciej Grabowski, Benoît Hamon, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Wolf Klinz, Christoph Konrad, Guntars Krasts, Kurt Joachim Lauk, Andrea Losco, Astrid Lulling, Florencio Luque Aguilar, Hans-Peter Martin, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Dariusz Rosati, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Peter Skinner, Margarita Starkevičiūtė, Ivo Strejček, Ieke van den Burg |
|||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Mia De Vits, Harald Ettl, Ján Hudacký, Janusz Lewandowski, Vladimír Maňka, Theodor Dumitru Stolojan |
|||||||