RAPORT Euroopa Keskpanga aastaaruanne 2007

9.6.2008 - (2008/2107(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Olle Schmidt

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Keskpanga aastaaruande 2007 kohta

(2008/2107(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) 2007. aasta aruannet;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 113;

–   võttes arvesse asutamislepingule lisatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja puudutava protokolli[1] artiklit 15;

–   võttes arvesse oma 2. aprilli 1998. aasta resolutsiooni demokraatliku vastutuse kohta majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis[2];

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 20. veebruari 2008. aasta resolutsiooni majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssete suuniste kohta (liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste osa): uue etapi käivitamine (2008–2010)[3];

–   võttes arvesse komisjoni teatist „EMU@10 – majandus- ja rahaliidu edusammud ja ülesanded pärast kümmet tegutsemisaastat (KOM(2008)0238)”;

–   võttes arvesse EKP 2007. aasta detsembri finantsstabiilsuse ülevaadet ja 2008. aasta aprilli aruannet finantsintegratsiooni kohta Euroopas;

–   võttes arvesse komisjoni kevadist majandusprognoosi perioodiks 2008-2009;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0241/2008),

A. arvestades, et euroala SKT kasvas 2007. aastal 2,6% (2006. aasta 2,7%-ga võrreldes), vaatamata suurenenud ebakindlusele, mille põhjuseks oli aasta teisel poolel rahaturgudel valitsenud segadus;

B.  arvestades, et inflatsioonimäär oli 2,1%, võrreldes 2006. aasta 2,2%-ga, vaatamata majanduskeskkonnale, mida iseloomustas märkimisväärne hinnatõusu surve;

C. arvestades, et EKP jätkas 2007. aastal intressimäärade korrigeerimist 4,0%-ni juunis 2006. aasta detsembri 3,5%-lt ja säilitas teisel poolaastal selle taseme;

D. arvestades, et Rahvusvahelise Valuutafondi ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni avaldustes nõutakse väga ettevaatlikku lähenemist intressimäärade tõstmisele euroalal;

E.  arvestades, et 2007. aastal tõusis euro reaalne nominaalne vahetuskurss 6,3% ja seda eelkõige USA dollari suhtes (11,8 %);

F.  arvestades, et rahaturgudel valitsev segadus ja laialdane globaalne tasakaalustamatus tähendavad ohtu maailma majanduskasvule ja vahetuskursi liikumistele;

G.  arvestades, et 2008. aastal oodatakse inflatsiooni kasvu euroalal vahemikus 2,0% kuni       3,0%, mis kajastab suures osas tarbekaupade hinnatõusu praegust suundumust, enne kui   see alaneb 2009. aastal mõõdukamasse vahemikku 1,2% kuni 2,4%;

H. arvestades, et EKP ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) peamine eesmärk on hoida hindade stabiilsust, toetades samal ajal ühenduse üldist majanduspoliitikat, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 105; tunnistades sellega seoses EKP ja EKPS-i täielikku sõltumatust;

I.   arvestades, et EKP seisab dilemma ees, kuidas astuda vastu kiirenevast inflatsioonist tulenevatele väljakutsetele ja viimastel kuudel rahaturgudel valitsenud segaduse tõttu ilmnenud majanduskasvu aeglustumise esimestele märkidele;

J.   arvestades, et Euroopa Parlament soovib aidata tugevdada EKP ja euroala rolli ning rahvusvahelist autoriteeti rahvusvahelisel areenil,

EKP täna

1.  tervitab asjaolu, et kümme aastat pärast majandus- ja rahaliidu loomist on nii EKP kui euro maailmamajanduses lugupeetud ja üldtunnustatud, ning märgib, et euro on muutunud USA dollariga peaaegu võrdse globaalse tähendusega valuutaks;

2.  tuletab meelde, et EÜ asutamislepingus tehakse väga selget vahet ühelt poolt EKP hinnastabiilsuse tagamise eesmärgi ja teiselt poolt üldise majanduspoliitika toetamise eesmärgi vahel ning seetõttu ei saa neid kahte eesmärki käsitada lihtsalt teineteist asendavana; rõhutab EKP täieliku sõltumatuse tähtsust talle antud topeltülesande täitmisel ja tervitab asjaolu, et Lissaboni lepingu kohaselt muutub EKP ELi institutsiooniks, mis on juriidiline isik ja selgelt kindlaks määratud sõltumatu poliitilise ja finantsstaatusega; on veendunud, et EKP tunnustamine Euroopa institutsioonina suurendab Euroopa Parlamendi (ja eelkõige tema majandus- ja rahanduskomisjoni) kui institutsiooni vastutust, kellele EKP on kohustatud oma rahanduspoliitikat käsitlevate otsuste kohta aru andma;

3.  tervitab Küprose ja Malta liitumist majandus- ja rahaliiduga ning võtab teadmiseks nende eduka ühinemise;

Finantsstabiilsus

4.  tunnustab EKP suurepärast tööd rahaturgudel valitseva segaduse ohjamisel, mille vallandas USA riskantsete hüpoteeklaenude kriis, eelkõige 9. augustil 2007 alustatud operatsiooni, mis tõi turgudele likviidsed vahendid 95 miljardi euro suuruses summas fikseeritud 4,00% intressimääraga pakkumisena, järgides EKP turuoperatsioonide puhul tavapärast tegevust; märgib, et kõnealune operatsioon koos peenhäälestusoperatsioonide ja järgnenud suuremahuliste iganädalaste refinantseerimisoperatsioonidega andis tulemuseks väga lühiajaliste intressimäärade stabiliseerimise; on arvamusel, et see näitab veelkord EKP teostatava ühtse rahapoliitika väärtust, mis stabiliseerib majandust ebastabiilsetel perioodidel;

5.  jagab EKP seisukohta, et finantsinstrumentide kasvav keerukus ja finantsasutuste riskide läbipaistmatus võib suurendada asjaomase riski astmega, riski tegeliku kandjaga ja potentsiaalsete kaotuste ulatusega seotud ebakindlust;

6.  rõhutab vajadust kehtestada ELi finantsjärelevalve raamistik, rõhutab, et ehkki EÜ asutamisleping ei sea EKP-le otseseid kohustusi seoses krediidiasutuste usaldatavuse järelevalvega ja finantssüsteemi stabiilsusega, on vaja EKP tihedalt järelevalvesse kaasata;

7.  usub, et edukas tegutsemine käesoleva finantskriisi ajal on EKP-d tugevdanud; väljendab heameelt EKP usaldusväärsuse suurenemise ja rahvusvahelise tunnustamise üle; kutsub eurorühma üles järgima EKP eeskuju ning viima oma asjatundlikkuse ja koordineerimise finantsturgude reguleerimise ja järelevalvega seotud valdkondades samale tasemele;

8.  rõhutab suuremat koostöövajadust keskpankade ja järelevalveasutuste vahel, et toetada finantsturgude stabiilsust, võttes eelkõige arvesse üha rohkem integreeruvaid finantssüsteeme; palub EKP-l jätkata integratsiooni ja suhtlemise täiustamise taganttõukamist ELi sisesel tasandil ning samuti suhetes teiste keskpankade ja asjaomaste asutustega, eelkõige seoses Inglise Pangaga, sest London on Euroopa Liidu tähtsaim finantskeskus; kutsub EKP-d üles mängima aktiivset rolli erinevates järelevalve muudatusi arutavates foorumites, näiteks Lamfalussy järelmeetmetes;

9.  tunnistab, et tähtsamad keskpangad, näiteks EKP ja USA Föderaalreserv, hoiatasid majandusriskide alahindamise eest enne 2000. aasta IT-mulli ja 2007. aasta madalakvaliteediliste hüpoteekidega tagatud väärtpaberite kriisi; märgib, et finantsturud ei suutnud nimetatud hoiatustele tõhusalt reageerida; palub EKP-l seetõttu seda reaktsiooni analüüsida ja teha ettepanekuid, kuidas selliste tulevikku suunatud hoiatuste ja turu reaktsioonide korrelatsiooni parandada; kutsub EKP-d rahaturgudel hiljuti valitsenud segaduse valguses analüüsima ja hindama finantskriisi järelmõjusid ning uurima, kas tal on piisavalt vahendeid piiriülese Euroopa finantskriisiga toimetulekuks ja milliseid volitusi ta vajab euroala makrousaldatavuse järelevalve parandamiseks;

Majanduslik ja rahanduslik areng

10. võtab teadmiseks käimasoleva arutelu hinnastabiilsuse määratlemise üle, millega seoses mõned pooldavad otsest inflatsiooni mõjutamist; usub siiski, et M3 põhine kahe samba süsteem on kõige sobivam viis hinnastabiilsuse mõõtmiseks; kutsub EKP-d üles võtma meetmeid selle süsteemi järjepidevaks täiustamiseks; tunnustab täiendava teabe ja inflatsiooniohust varase hoiatamise lisandväärtust ning sellise süsteemi pakutavat tegutsemisvabadust;

11. rõhutab, et asümmeetriliste majandusarengute ohud euroalal võivad liikmete lisandudes kasvada, sest liikmesriikide majanduste suuruse ja küpsusastme vahelised erinevused suurenevad; kutsub EKP-d üles pöörama sellele olukorrale erilist tähelepanu ja tegelema kõnealuste ohtudega varases staadiumis, samuti teavitama nendest liikmesriike;

12. kutsub kõiki euroala liikmesriike, euroalalt välja jäänud liikmesriike ning euroalaga ühinemist taotlevaid liikmesriike üles kõnealuseid väljakutseid tähele panema ning seetõttu täies ulatuses järgima stabiilsuse ja kasvu pakti kriteeriume ning täitma nõuetekohaselt Maastrichti kriteeriume, sest see koos eelarve konsolideerimise ja majanduskasvu ning tootlikkuse arengule vastava palgapoliitikaga kaitseb kõige paremini väljakutsete eest, mida kujutavad endast asümmeetrilised arengud;

13. rõhutab, et oodatava majanduskasvu viimast korrigeerimist arvestades tuleks intressimäärade tõstmisse suhtuda ettevaatlikkusega, et mitte ohustada majanduskasvu; juhib tähelepanu asjaolule, et majanduse elavnemise toetamiseks peavad liikmesriigid teostama vajalikud struktuurireformid ja investeeringud;

14. ootab nõukogult kõikide euroalaga ühinemist taotlevate liikmesriikide võrdset kohtlemist ja EKP hinnangu ja soovituste täielikku arvessevõtmist seoses nende valmisolekuga euroalaga ühinemiseks;

15. märgib euro väärtuse kasvu eelkõige USA dollari suhtes; rõhutab hinnastabiilsuse eesmärki, kuid tunnistab, et euro vahetuskursi tugevad ja kiired muutused ei tohiks takistada EKP rahapoliitika ohjamise suutlikkust seoses inflatsiooni või ekspordist sõltuvate riikide keeruliste majanduskasvu väljavaadetega; palub EKP-l kõnealust arengut jälgida ning võtta vajadusel meetmeid ja kutsub eurorühma, komisjoni ning EKP-d üles tõhusamalt kooskõlastama oma tegevust vahetuskursipoliitika valdkonnas;

16. tunnistab inflatsioonisurve kasvu, mida kõige rohkem mõjutavad toidu- ja energiahinnad; kutsub EKP-d üles tugevdama dialoogi riikide keskpankadega tähelepanu koondamise üle hindade globaalse stabiilsuse küsimusele;

Juhtimine ja tõhus otsuste tegemine

17. tuletab meelde jätkuvat üleskutset EKP läbipaistvuse suurendamiseks, mille tulemusel suureneks usaldusväärsus ja prognoositavus, ning hindab selles valdkonnas juba saavutatud edasiminekut; tunnistab sellega seoses raskusi EKP nõukogu istungite protokollide üldsusele kättesaadavaks tegemisel, sest üksikisikute seisukohtade erinevusi võidakse tõlgendada riiklike huvide esindamisena, mis toob kaasa liikmesriikide valitsuste surveavaldused nõukogu liikmetele; palub EKP-l esitada Euroopa Parlamendile ja avalikkusele igal aastal ülevaate meetmetest, mis on võetud tulemuste tõhustamiseks kooskõlas käesoleva resolutsiooniga;

18. on seisukohal, et dialoog rahanduspoliitika üle Euroopa Parlamendi ja EKP vahel on olnud edukas ning seda tuleks edaspidi tugevdada; rõhutab, et EKP ex post aruandekohustus on finantsturgude usalduse ja järelikult ka stabiilsuse seisukohast esmajärgulise tähtsusega; on seisukohal, et EKP juhatuse ja nõukogu ühtsuse huvides on tähtis olla avalikel esitlustel jätkuvalt otsusekindel; toetab EKP eesmärgipärast teabepoliitikat suhetes Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni ja eurorühmaga; väljendab pettumust EKP nõrga reaktsiooni üle Euroopa Parlamendi 12. juuli 2007. aasta resolutsioonile Euroopa Keskpanga 2006. aasta aruande kohta[4]; rõhutab kindlalt, et EKP kommunikatsioonipoliitika parandamise nõuet tuleb vaadelda ainult EKP ja tema asutuste sõltumatuse samaaegse säilitamise kontekstis;

19. kutsub EKPd üles tooma nõukogu otsuste vastuvõtmisele järgnevates avalduste selgelt esile, kas arutelude käigus jõuti kergesti konsensuseni või jäid püsima eriarvamused, sest see edastab turgudele rohkem teavet, takistamata Euroopa ühtset perspektiivi EKP nõukogu otsuste vastuvõtmisel;

20. kutsub EKP-d üles avaldama mõtteid oma nõukogu struktuuri reformimise kohta, kuna alates 1. jaanuarist 2009 on nõukogus eeldatavalt üle 15 liikme; märgib, et koos euroala riikide arvu suurenemisega muutuvad reformid üha vajalikumaks; toetab EKP varasemat ettepanekut, et osalevate liikmesriikide majandusvõimsust tuleks käsitleda rotatsiooniga hääletamise süsteemi kõige olulisema tegurina ning et tõhususe tagamiseks tuleks hoida otsustajate arv väiksena;

21. on seisukohal, et EKP sõltumatus, sealhulgas juhatuse liikmete nimetamise kord, on ennast õigustanud; rõhutab, et kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 112 lõike 2 punktiga b tuleb juhatuse liikmed nimetada rahandus- või pangandusvaldkonnas tunnustatud maine ja erialase kogemusega isikute seast, ja toonitab, et nende rahvus peaks olema ebaoluline ning et nende üle otsustatakse ka edaspidi asutamislepingus sätestatud rangete kriteeriumide alusel, nt kvalifikatsioon; on seisukohal, et ex ante demokraatlik vastutus ja läbipaistvus paraneksid, kui nõukogu hindaks mitut võimalikku kandidaati ja kui parlament kinnitaks nõukogu esitatud kandidaadi hääletamise teel;

22. usub, et arvestades EKP tulevast institutsiooni staatust Lissaboni lepingu kohaselt, tuleks suurendada Euroopa Parlamendi rolli juhatuse liikmete nimetamisel; rõhutab oma valmisolekut arutada koos teiste institutsioonidega nimetamise korra võimalikku paarandamist enne juhatuse koosseisu järgmist muutmist 2010. aastal;

23. tunnustab eurorühma ja selle presidendi kasvavat rolli Euroopa Liidu majanduskava põhiosa, eelkõige ametlikuma struktuuri ja keskse rolli määratlemisel majanduspoliitika kooskõlastamisel eurorühmas, nagu sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 136, mida on muudetud Lissaboni lepinguga, seda ka euroalaga mitteühinenud liikmesriikide osas; toetab sellise euroala arengu tugevdamist, mis esineb rahvusvahelistel foorumitel ühehäälselt, nagu sätestatakse EÜ asutamislepingu artiklis 138, mida on muudetud Lissaboni lepinguga, ja mida esindab eurorühma president;

24. tervitab EKP, komisjoni ja finantsteenuste sektori koostööd Euroopa ühtse makseala (SEPA) ja Euroopa lühiajaliste väärtpaberite (STEP) algatuste edukal käivitamisel; on arvamusel, et need on finantsteenuste sektori positiivsed panused Euroopa Liidu finantsintegratsiooni edendamisse;

25. tervitab TARGET 2 tegevuse algust ja lõpuleviidud üleminekut ühisele jagatud platvormile; on arvamusel, et see on oluline samm finantsintegratsiooni ning kliiring- ja arvelduskulude vähendamise suunas; on seisukohal, et EKP peab nüüd kiiresti esitama T2S-süsteemi haldusstruktuuri;

Euro välismõõde

26. märgib, et euro staatus rahvusvahelise valuutana kasvab pidevalt; juhib tähelepanu, et Euroopa Liidu esindatus rahvusvahelistel foorumitel seoses majandus- ja rahandusküsimustega ei kajasta piisavalt euroala majanduslikku kaalu ning seda võib käsitleda takistusena mõju suurendamisel rahvusvahelistes finantsküsimustes; palub seetõttu võtta konkreetseid meetmeid euroala ühtseks esindamiseks rahvusvahelistes rahandusasutustes, näiteks IMFis;

27. julgustab EKP-d jätkama kooskõlastamisprotsessi tugevdamist rahvusvahelises rahanduskontekstis; on veendumusel, et euro rahvusvaheliselt tugevam staatus toob euroalale kasu, mis julgustab praegu euroalaga mitteühinenud liikmesriike täisliikmeks pürgima;

o o

o

28. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, eurorühmale ja Euroopa Keskpangale.

• [1]       EÜT C 191, 29.7.1992, lk 68.
• [2]       EÜT C 138, 4.5.1998, lk 177.
• [3]       Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0058.
• [4]       Vastuvõetud tekstid, P6-TA(2007)0349.

SELETUSKIRI

EKP aruannet käsitlevas raportis hindab Euroopa Parlament Euroopa Keskpanga 2007. aasta tööd. Käesoleval aastal keskendub raport EKP ees seisvatele väljakutsetele, eelkõige tulenevalt rahaturgudel valitsevast segadusest, mis järgnes USA madalakvaliteediliste hüpoteekide kriisile, aga samuti juhtimisküsimustele, näiteks tõhusale otsuste vastuvõtmisele ja läbipaistvusele.

1. EKP täna

Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu ainuke tõeliselt ühine organ, mis tegeleb finantsstabiilsuse ja rahapoliitikaga. Kümme aastat pärast majandus- ja rahaliidu käivitamist on euroala ja selle ühisvaluuta osa osutunud väga edukaks. Kuid isegi pärast kõnealust paljulubavat kümnendit jätkavad mõned Euroopa poliitikud, isegi riigipead, EKP sõltumatuse kahtluse alla seadmist. Raportöör toetab EKP sõltumatust, sest see on stabiilse rahapoliitika tagamisel esmatähtis, ning tervitab kogu südamest sõltumatuse selget tunnustamist ja tugevdamist Lissaboni lepingus.

Komisjoni hinnangul on euro kasutuselevõtuga kaasnevad eelised järgmised:

 keskmiselt 2 %-line inflatsioon viimase 10 aasta jooksul.

 ligikaudu 16 miljoni töökoha loomine alates 1999. aastast.

 madalamad pikaajalised intressimäärad langesid allapoole 4%, mis on pool 1990ndate aastate tasemest.

 puudub vajadus valuutade vahetamiseks, mis soodustab reisimist ja ostmist kogu euroalal.

 stabiilsed vahetuskursid, mis on ergutanud kaubandust euroala riikide vahel.

Eelpool nimetatud mõjud tähendavad käegakatsutavaid muutusi euroala kõikide kodanike jaoks. Muutusi ei ole tunnetanud mitte ainult selle liikmed; euro ja ühtse valuutapiirkonna rolli suurenemisega kasvavad sellest väljapoole jäämise kulud. Kuigi kandidaatriigid, näiteks raportööri kodumaa Rootsi ja mitteühinenud Taani ja Ühendkuningriik, ei ole veel euroala liikmed, muudab eurorühma presidendi koha loomine ja kasvav koostöövajadus kõnealustes küsimustes selle mitteametliku rühma palju tähtsamaks. Lissaboni lepingu artikkel 136 sätestab selgelt eurorühma osa ja rõhutab selle tähtsust majanduspoliitika kooskõlastamisel. Raportöör toetab seda ja tunnistab samas, et see suurendab nendest aruteludest kõrvalejäämise kaalu. Kulud, mis on seotud Euroopa sügavama integratsiooni kõige olulisemast osast väljajäämisega, on märkimisväärsed mitte ainult majanduslikus, vaid ka poliitilises tähenduses. Rootsi on teatanud eesmärgist siseneda Euroopa integratsiooni keskmesse. Majanduskoostöös täielik osalemine oleks minu arvates väga tervitatav, kui mitte vältimatu.

2. 2007 – paljude väljakutsete aasta

2007. aasta osutus EKP jaoks huvitavaks ja keeruliseks aastaks, mis tõi esimesel poolaastal kaasa tugeva kasvu, millele järgnesid alates augustist segadused finantsturgudel. Inflatsioon on pidevalt kiirenenud ja on praegu ligikaudu 3 protsenti, mis ületab tunduvalt eesmärgiks seatud 2-protsendilist inflatsiooni keskpikas perspektiivis. Dollar, aga ka teised valuutad, on euro suhtes märkimisväärselt nõrgenenud, mis on taaskäivitanud vahetuskursi arutelud.

Euroala laienemine annab rahanduse valdkonnale kaalu juurde, kuid esitab samal ajal rohkem väljakutseid, sest otsustamine muutub vaevalisemaks ja liikmete majandusarengu erinevused suurenevad. EKP jaoks tähendab see tervet rida väljakutseid, mille kohta esitatakse käesolevas raportis arvamused, tehes samuti ettepanekuid, kuidas EKP saaks oma tegevust parandada.

3. Finantsstabiilsus

Kriis madalakvaliteediliste hüpoteekidega tagatud väärtpaberite turul tõestas, et finantsstabiilsus on globaalne küsimus, sest kriis ei piirdu enam ühe riigi või piirkonnaga. EKP 9. augusti operatsiooniga lisati turule fikseeritud intressimääraga pakkumise raames likviidsust 95 miljardit eurot. EKP kõnealuse operatsiooni ajal järgiti samasugust menetlust nagu EKP tavapäraste turuoperatsioonide korral. Koos peenhäälestustehingute ja järgnenud iganädalase suuremahulise refinantseerimisoperatsiooniga õnnestus stabiliseerida väga lühiajalised intressimäärad. Föderaalreservi ja Inglise Pangaga kooskõlastatud jõupingutused on aidanud hoida finantssüsteemi suures ulatuses pinnal, kuid ei ole kriisi lahendanud. See on samuti toonud välja keskpankade ja teiste asutuste vahelise parema koostöö vajaduse. Asjaolu, et EKP ja Föderaalreserv mõlemad hoiatasid enne kriisi madalakvaliteediliste hüpoteekidega tagatud väärtpaberite turul riski alahindamise eest, kuid turud ei reageerinud piisavalt, tõstatab asjakohasemate reaktsioonide edendamise küsimuse.

Eri foorumites praegu käimasolevad arutelud on olulised tasakaalustatud meetmete võtmisel keskpankade ja järelevalve ühendamiseks globaalsemal tasandil. Kuna segadus ei ole veel vaibunud, on oluline enne uute suurte meetmete võtmist viia läbi põhjalik analüüs koos majandusharuga. Euroopa Liidus peaksid Lamfalussy järelmeetmed olema Euroopa järelevalvestruktuuri ajakohastamise üheks sambaks.

4. Laienemine ja juhtimine

Euroopa Keskpanga tunnustatus üldsuse seas tuleneb asjaolust, et ta toetab eesmärke, näiteks hinnastabiilsust ja majanduskasvu, mida üldsus peab vajalikuks, ja et EKP selgitab piisavalt kõnealuste eesmärkide toetuseks võetavaid meetmeid. See tekitab väga erinevas suunas toimivaid jõudusid; tõhus otsuste vastuvõtmine versus avatus ja kaasatus. Kirjeldatud erinevad suundumused võivad süveneda, kui suureneb ELi liikmesriikide arv, kes täidavad euroala liikmelisuse kriteeriumid. Tulemuseks on laienenud ala, kus elab rohkem ELi kodanikke, kuid sellega kaasneb majandusarengu, kasvumäärade ja majanduse küpsusastme laiem spekter. EKP siseselt peavad tõhusa otsuste vastuvõtmise väljakutsed olema tasakaalus kaasamise vajadusega. Selleks et EKP kõnealuste esilekerkivate väljakutsetega toime tuleks, peaks ta algatama otsuste vastuvõtmisega seoses võimalike muutuste läbivaatamise ning kaasama asjaomased asutused varases staadiumis nendesse kaalutlustesse.

Pärast eelnevaid arutelusid, kuidas nõukogu reformida ja kuidas saavutada tõhusad arutelud, kaalutlused ja otsuste vastuvõtmine, tundub, et tänane süsteem ei ole elujõuline, sest see laiendaks lõhet euroala liikmesriikide majandusliku ja poliitilise kaalukuse vahel EKP raames. Pragmaatiline valik oleks anda täitevkomiteele suuremad volitused, aga kuna „üks inimene – üks hääl” on väljakujunenud süsteem ja demokraatliku lähenemise oluline osa, ei ole selline süsteem poliitiliselt vastuvõetav. See jätab neli valikut – häälte kaalumine, esindatus, piirkondlikud keskpangad või rotatsioon. Raportööri arvates on majanduslikul kaalukusel põhinev nõukogu liikmelisuse rotatsioon parim valik, sest see ühendab tõhususe demokraatliku legitiimsusega. Liikmesriikide võrdsuse põhimõttest loobumine on probleem, aga raportöör on arvamusel, et seda tuleb teha vajaliku otsuste vastuvõtmise võimekuse tagamiseks; parim viis tagada, et riiklikud huvid ei mõjutaks asjakohatult EKP poliitika kujundamist, on viia riikide keskpankade juhatajate poliitilised volitused ja majanduslik kaal võimalikult suurel määra kooskõlla. Ettepaneku peamine eesmärk peaks seetõttu keskenduma majanduslikule kaalule kui nõukogus istumise regulaarsuse valikul määravale tegurile.

5. Läbipaistvus

Raportöör on arvamusel, et avatus ja läbipaistvus on äärmiselt olulised ning ta usub, et üldsusele teabe edastamine tugevdab EKP legitiimsust ja ettearvatavust. Raportöör tunnistab siiski raskusi, mis on seotud nõukogu protokollide üldsusele kättesaadavaks tegemisega, sest üksikisikute erinevaid seisukohti võidakse tõlgendada riiklike huvidena. Kui arvamused esitatakse koos nimedega, suurendaks see samuti riski, et valitsused avaldavad survet „oma” riigi keskpanga presidendile. See võib kaasa tuua Euroopa Keskpanga tegevuste eesmärkide ähmastumise, mis võib pikas perspektiivis nõrgestada selle staatust ja legitiimsust üldsuse silmis. Kõnealuste probleemide valguses jääb vajadus suurema hulga parema teabe järele ikkagi püsima. Raportöör kutsub EKP nõukogu seetõttu üles alati tutvustama otsuse vastuvõtmisele eelnenud arutelusid ja eelkõige selgitama, kas konsensuseni jõuti hõlpsasti või jäid püsima eriarvamused. See annaks üldsusele ja ka finantsturgudele rohkem teavet, kuidas arutelud nõukogu liikmete vahel kulgesid, nimesid või riike nimetamata.

6. Euro rahvusvaheline osa

Alates kasutuselevõtust on euro kindlustanud endale tugeva positsiooni peamise rahvusvahelise valuutana, millest ettepoole jääb ainult USA dollar. Eurodes arvestatud rahvusvaheliste võlakirjade maht ületas 2004. aastal USA dollarites arvestatud mahu, samal ajal kui euroala pankade poolt euroalaga mitteühinenud laenuvõtjatele antud, eurodes arvestatud pangalaenude osakaal on 36 % võrreldes USA dollarites antud 45 %ga. Euro on samuti kogu maailmas tähtsuselt teine valuuta, millega välisvaluutaturgudel kaubeldakse, ning seda kasutatakse rohkem kui kolmandikus välisvaluutatehingutest.

Raportööri arvates tõestab see rahandusalase koostöö tähtsust ning et euro on kõikide majandus- ja rahaliidu liikmete jaoks peamine hüve. Eurol on dollariga võrreldes siiski selge puudus, sest rahvusvahelistel foorumitel on see vähem ühtne osaleja, mis toob kõnealuses kontekstis kaasa tugeva esindatuse puudumise. Raportöör kutsub EKPd seetõttu üles võtma meetmeid Euroopa esindamise suunas rahvusvahelistes finantsasutustes, mis kajastab euroala tegelikku majanduslikku kaalu; euroala ühtne esindatus kõnealustes küsimustes suurendaks euro positsiooni rahvusvahelistes finantsasutustes ning tugevdaks valuuta staatust. Lisaks tooks see majandus- ja rahaliidu liikmete jaoks kaasa olulised eelised, mis ergutavad euroala laienemist, sest euroalast väljapoole jäävad riigid näevad selgelt majandus- ja rahaliidu liikmeks olemise eeliseid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	3.6.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	40 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mariela Velichkova Baeva, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, David Casa, Manuel António dos Santos, Elisa Ferreira, José Manuel García-Margallo y Marfil, Donata Gottardi, Dariusz Maciej Grabowski, Benoît Hamon, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Sophia in ‘t Veld, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Wolf Klinz, Christoph Konrad, Guntars Krasts, Kurt Joachim Lauk, Andrea Losco, Astrid Lulling, Florencio Luque Aguilar, Hans-Peter Martin, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Dariusz Rosati, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Peter Skinner, Margarita Starkevičiūtė, Ivo Strejček, Ieke van den Burg
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Mia De Vits, Ján Hudacký, Janusz Lewandowski, Vladimír Maňka, Theodor Dumitru Stolojan
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Milan Gaľa, Tobias Pflüger