RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

10.6.2008 - (KOM(2006)0016 – C6-0037/2006 – 2006/0006(COD)) - ***I

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Jean Lambert

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

(KOM(2006)0016 – C6‑0037/2006 – 2006/0006(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0016);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ning artikleid 42 ja 308, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0037/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0251/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Elektrooniliste vahendite kasutamine on kohane kiireks ja usaldusväärseks andmevahetuseks liikmesriikide asutuste vahel. Nende andmete elektrooniline töötlemine peab kaasa aitama menetluste kiirendamisele asjaomaste isikute jaoks. Lisaks peavad nende suhtes kehtima kõik tagatised, mis on ette nähtud ühenduse sätetes üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.	3. Elektrooniliste vahendite kasutamine on kohane kiireks ja usaldusväärseks andmevahetuseks liikmesriikide asutuste vahel. Nende andmete elektrooniline töötlemine peab kaasa aitama menetluste kiirendamisele asjaomaste isikute jaoks. Lisaks peavad nende suhtes kehtima kõik tagatised, mis on ette nähtud ühenduse sätetes üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, ning liikmesriigid peaksid seetõttu võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et määruse (EÜ) nr 883/2004 reguleerimisalasse kuuluvate riiklike sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega seotud andmeid käsitletakse nõuetekohaselt kooskõlas üksikisikute kaitsega isikuandmete töötlemisel ja nende vahetamisel käesoleva määruse kontekstis.
Selgitus
Andmebaas on lihtsustav meede liikmesriikide jaoks, mille abil tagatakse, et asjaomased organid saavad kontakti õigete asutustega.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) Sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist käsitlevate eeskirjade rakendamise keerukate menetluste võimalikult sujuva toimimise eesmärgi saavutamiseks ja nende menetluste tõhusaks haldamiseks on vaja 4. lisa viivitamatu ajakohastamise süsteemi. Nende sätete väljatöötamine ja kohaldamine nõuab tihedat koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel ning nende sätete rakendamine peaks toimuma kiiresti, pidades silmas viivitamisest tulenevaid tagajärgi nii kodanikele kui haldusasutustele. Seetõttu tuleks anda komisjonile volitused andmebaas välja töötada ja seda hallata ning tagada andmebaasi toimimine võimalikult vara ja enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva. Eelkõige peaks komisjon astuma vajalikke samme 4. lisas loetletud andmete lisamiseks andmebaasi.
Selgitus
Andmebaas on lihtsustav meede liikmesriikide jaoks, mille abil tagatakse, et asjaomased organid saavad kontakti õigete asutustega.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Liikmesriigid peaksid tegema koostööd käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 883/2004 kohaldamisalasse jäävate isikute elukoha kindlaksmääramiseks ning vaidluse korral peaksid nad võtma selle lahendamiseks arvesse kõiki asjakohaseid kriteeriume. Liikmesriigid võivad võtta arvesse käesoleva määruse asjakohaseid sätteid.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Käesolevas määruses sätestatakse meetmed ja menetlused töötajate ja töötute liikuvuse edendamiseks. Piirialatöötajad, kes on jäänud täielikult töötuks, võivad teha ennast tööhõivetalitustele kättesaadavaks nii elukohariigis kui ka liikmesriigis, kus nad viimati töötasid, mõlemal juhul peaks neil olema õigus saada hüvitist ainult elukohariigilt.
Selgitus
Selle teksti lisamisega ei saa enam tekkida arusaamatust selles osas, kas Miethe kohtuotsus on endiselt kohaldatav või mitte.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 mõisteid.	1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
	a) algmäärus – määrus (EÜ) nr 883/2004;
	b) rakendusmäärus – käesolev määrus; ning
	c) kohaldatakse algmääruses sätestatud mõisteid.
(Käesoleva muudatusettepaneku punktid a ja b kehtivad kogu teksti ulatuses. Muudatusettepaneku vastuvõtmise korral tuleb teha vastavad muudatused kogu tekstis.)
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) juurdepääsupunkt – liikmesriigi pädeva ametiasutuse nimetatud üksus, kelle ülesanne on elektroonilisel teel saata ja vastu võtta määruse (EÜ) nr 883/2004 ja käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikke andmeid ühise võrgu kaudu, kus vahetatakse andmeid ühelt poolt liikmesriigi pädevate ametiasutuste ja teiselt poolt teiste liikmesriikide pädevate ametiasutuste ja/või juurdepääsupunktide vahel;	a) juurdepääsupunkt – liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt ühe või mitme algmääruse artiklis 3 osutatud sotsiaalkindlustuse haru jaoks nimetatud elektrooniline kontaktpunkt, kelle ülesanne on elektroonilisel teel saata ja vastu võtta algmääruse ja rakendusmääruse kohaldamiseks vajalikke andmeid liikmesriikidevahelise ühise võrgu kaudu;
Selgitus
Selgitatakse juurdepääsupunktide rolli.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kontaktasutus – ühe liikmesriigi nimetatud pädev ametiasutus ühes või mitmes määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 osutatud sotsiaalkindlustuse harus, kes saab vastata liikmesriikide asutuste teabe- ja abitaotlustele ja kelle poole need võivad pöörduda eelkõige käesoleva määruse IV jaotise kohaselt;	b) kontaktasutus – ühe liikmesriigi nimetatud mis tahes pädev ametiasutus ühes või mitmes algmääruse artiklis 3 osutatud sotsiaalkindlustuse harus, kes saab vastata teabe- ja abitaotlustele algmääruse ja rakendusmääruse kohaldamiseks ja kes peab täitma talle rakendusmääruse IV jaotise kohaselt pandud ülesandeid;
Selgitus
Selgitatakse kontaktasutuse kohustusi.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) dokument – halduskomisjoni poolt tuvastatud, mis tahes kandjal esitatud kogum andmetest, mida saab vahetada elektrooniliselt ja mille edastamine on vajalik määruse (EÜ) nr 883/2004 ja käesoleva määruse toimimiseks;	c) dokument – mis tahes kandjal esitatud kogum andmetest, mis on struktureeritud selliselt, et seda saab vahetada elektrooniliselt ja mille edastamine on vajalik algmääruse ja rakendusmääruse toimimiseks;
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) standardiseeritud elektrooniline sõnum – igasugune dokument, mis on korrastatud vastavalt halduskomisjoni määratletud vormingule ja mõeldud teabevahetuseks liikmesriikide asutuste vahel;	d) standardiseeritud elektrooniline sõnum – igasugune struktureeritud dokument, mis on vormingus, mis on ette nähtud teabevahetuseks liikmesriikide vahel;
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Rakendusmääruse kohaldamisel peab teabevahetus liikmesriikide ametiasutuste ja muude asutuste ning algmääruse kohaldamisalasse jäävate isikute vahel põhinema avaliku teenuse, objektiivsuse, koostöö, aktiivse abi, tõhususe, puudega inimeste juurdepääsu ja kiire tegutsemise põhimõtetel.
Selgitus
Kooskõla EP raporti projekti muudatusettepanekuga 18.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriikide asutused edastavad üksteisele kõik vajalikud andmed määrusega (EÜ) nr 883/2004 hõlmatud isikute õiguste ja kohustuste väljatöötamiseks ja kindlaksmääramiseks ning eriti hüvitiste ja sotsiaalkindlustusmaksete õige summa kindlaksmääramiseks.	1. Asutused edastavad või vahetavad kõnealuse liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega ette nähtud tähtaegade jooksul kõiki vajalikke andmeid nende isikute õiguste ja kohustuste väljatöötamiseks ja kindlaksmääramiseks, kelle suhtes algmäärust kohaldatakse. Selliste andmete edastamine liikmesriikide vahel toimub kas asutuste vahel otse või kontaktasutuste vahendusel.
Selgitus
Kõik asutused peaksid pidama kinni mõistlikust ajast, mis on määratletud riiklikul tasandil kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, et vältida ülemäära pikki ooteaegu kodanike jaoks.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui kindlustatud isik on eksikombel edastanud teavet, dokumente või avaldusi mõnele teisele asutusele peale käesoleva määruse kohaselt määratud asutuse, peab esimene asutus nimetatud teabe, dokumendid või avaldused viivitamata edastama käesoleva määruse kohaselt määratud asutusele, märkides ära nende esialgse esitamise kuupäeva. Selle kuupäeva arvessevõtmine on teisele asutusele kohustuslik.	2. Kui kindlustatud isik on eksikombel edastanud teavet, dokumente või avaldusi mõnele teisele asutusele, mis ei asu selle liikmesriigi territooriumil, kus asub rakendusmääruse kohaselt määratud asutus, esitab esimene asutus nimetatud teabe, dokumendid või avaldused viivitamata rakendusmääruse kohaselt määratud asutusele, märkides ära nende esialgse esitamise kuupäeva. Selle kuupäeva arvessevõtmine on teisele asutusele kohustuslik. Liikmesriigi asutusi ei peeta siiski vastutavaks ega peeta neid otsust vaikimisi langetanuks selle põhjal, et nad ei ole tegutsenud selle tõttu, et andmete, dokumentide või taotluste edastamine teiste liikmesriikide asutuste poolt on hilinenud.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Andmete edastamine liikmesriikide asutuste vahel toimub kas otse asjaomaste asutuste vahel või juurdepääsupunkti või kontaktasutuse vahendusel.	välja jäetud
Selgitus
Kõnealune säte on parlamendi muudetud versioonis lisatud artikli 2 lõike 1 teise lausena.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga määrusega (EÜ) nr 883/2004 hõlmatud isik peab edastama pädevale ametiasutusele vajaliku teabe või tõestavad dokumendid enda või oma pereliikmete olukorra ning õiguste ja kohustuste kindlakstegemiseks ning kohaldatava õiguse ja oma kohustuste kindlaksmääramiseks selle kohaselt.	1. Isikud, kelle suhtes kohaldatakse algmäärust, peavad edastama asjaomasele ametiasutusele teabe, dokumendid või täiendavad tõendid, mis on vajalikud nende endi või nende pereliikmete olukorra ning õiguste ja kohustuste kindlakstegemiseks ning kohaldatava õiguse ja nende kohustuste kindlaksmääramiseks selle kohaselt.
Eelkõige, kui õigusakti säte näeb ette, et hüvitiste summa arvutatakse, võttes arvesse teiste pereliikmete olemasolu peale laste, peab kindlustatud isik nende pereliikmete arvessevõtmise saavutamiseks esitama tõendi oma pereliikmete kohta, kelle alaline elukoht on mõne muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus asub asutus, kes on kohustatud hüvitist välja maksma.
Selgitus
Sellega kehtestatakse hõlmatud isiku kohustus esitada vajalik teave. Teine lõik on kaetud algmääruse artikliga 5.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriik, kes kogub andmeid vastavalt oma õigusaktidele või artiklis 52 osutatud olukorras, tagab asjaomastele isikutele nendele andmetele juurdepääsu ja nende parandamise õiguse, järgides ühenduse sätteid üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.	2. Isikuandmete kogumisel, edastamisel või töötlemisel vastavalt oma õigusaktidele algmääruse rakendamiseks tagavad liikmesriigid, et asjaomastel isikutel on võimalik täielikult teostada oma isikuandmete kaitset puudutavaid õigusi, järgides ühenduse sätteid üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.
	Eelkõige tagavad liikmesriigid, et selliseid isikuandmeid ei kasutata muul kui sotsiaalkindlustuse eesmärgil, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik seda sõnaselgelt lubab. Samuti annavad liikmesriigid asjaomastele isikutele taotluse korral konkreetset ja piisavat teavet nende isikuandmete töötlemise kohta, mis on vajalik käesoleva määruse kohaselt.
	Andmete päritolust olenemata on asjaomastel isikutel võimalik kasutada oma andmesubjekti õigusi käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades pädeva asutuse kaudu.
	Igas liikmesriigis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)1 artiklile 18 ametisse nimetatud, algmääruse kohaldamisalasse kuuluvate sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega seonduvate andmetega tegelevate isikuandmete kaitse ametnike loetelu ja andmed on osa rakendusmääruse 4. lisast.
	1 EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Pädeva liikmesriigi asutused edastavad kindlustatud isikutele vajaliku teabe ja väljastavad vajalikud dokumendid.	3. Algmääruse ja rakendusmääruse kohaldamiseks vajalikus ulatuses edastavad asjaomased asutused asjaomastele isikutele teabe ja väljastavad dokumendid kõnealuse liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega ette nähtud tähtaegade jooksul.
Selgitus
Kõik asutused peaksid pidama kinni mõistlikust ajast, mis on määratletud riiklikul tasandil kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, et vältida ülemäära pikki ooteaegu kodanike jaoks.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Halduskomisjon määrab kindlaks selle sätte rakendamise praktilised meetmed juhuks, kui otsus on asjaomasele isikule saadetud elektroonilisel teel.	välja jäetud
Selgitus
See säte sisaldub muudatusettepanekute kohaselt artikli 4 lõikes 3.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Halduskomisjon määrab kindlaks dokumentide sisu ja standardiseeritud elektrooniliste sõnumite struktuuri.	1. Halduskomisjon määrab kindlaks dokumentide ja standardiseeritud elektrooniliste sõnumite struktuuri, sisu ja vormingu ning nende vahetamise tingimused.
Selgitus
Parlamendi muudatusettepanekuga lisatakse komisjoni teksti artikli 84 lõike 1 esimese lõike sätted.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Suhtlemisel kindlustatud isikutega eelistavad pädevad asutused elektroonilisi meetodeid.	3. Suhtlemisel asjaomaste isikutega kasutavad asjakohased asutused iga juhtumi puhul kõige sobivamaid viise ning eelistavad võimaluse korral elektroonilisi meetodeid. Halduskomisjon määrab kindlaks teabe, dokumentide või otsuste asjaomasele isikule elektroonilisel teel edastamise praktilise korra.
Selgitus
Parlamendi muudetud versioonis sisaldab artikli 4 lõike 3 teine lause komisjoni teksti artikli 3 lõike 8 sätteid. Nüüd sisaldab see ka selget nõuet arvestada hüvitisesaajaga suhtlemisel tema puudega seotud erivajadusi.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kahtluse korral dokumendi põhjendatuse või seal esitatud asjaolude täpsuse suhtes pöördub dokumendi saanud liikmesriigi asutus dokumendi väljastanud asutuse poole, et paluda vajalikke selgitusi ja vajadusel nimetatud dokumendi tagasivõtmist.	2. Kahtluse korral dokumendi põhjendatuse või seal esitatud asjaolude täpsuse suhtes pöördub dokumendi saanud liikmesriigi asutus dokumendi väljastanud asutuse poole, et paluda vajalikke selgitusi ja vajadusel nimetatud dokumendi tagasivõtmist. Väljastav asutus vaatab läbi dokumendi väljastamise põhjused ja vajaduse korral võtab dokumendi tagasi.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui kahtlus kohaldatavate õigusaktide suhtes muudab vajalikuks kontakti kahe või mitme liikmesriigi asutuste või pädevate ametiasutuste vahel, kehtib asjaomase isiku suhtes ajutiselt järgmine õigus:	1. Kui rakendusmääruses ei ole sätestatud teisiti, siis juhul, kui kahe või enama liikmesriigi asutuste vahel esineb kahtlus kohaldatavate õigusaktide suhtes, kehtib asjaomase isiku suhtes ajutiselt ühe kõnealuse liikmesriigi õigus, kusjuures kohaldamise järjekord otsustatakse järgmiselt:
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt -a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-a) selle liikmesriigi õigusaktid, kus isik tegelikult töötab või tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, kui töötamine või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine toimub ainult ühes liikmesriigis;
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) selle liikmesriigi õigus, kuhu taotlus kõigepealt esitati – kõigil muudel juhtudel.	b) selle asjaomase liikmesriigi õigusaktid, mille õigusaktide kohaldamist kõigepealt taotleti, kui isik tegutseb kahes või enamas liikmesriigis.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kui asjaomased asutused ei saavuta kokkulepet, võib pädevate ametiasutuste vahendusel pöörduda halduskomisjoni poole mitte varem kui kuu aja möödumisel kuupäevast, mil tekkisid lõigetes 1 ja 2 nimetatud erimeelsused. Halduskomisjon püüab erimeelsused lahendada kuue kuu jooksul alates tema poole pöördumisest.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui on selgunud, et kohaldatav õigus ei ole selle liikmesriigi oma, kus toimis ajutine kindlustus, või et ajutiselt hüvitisi maksnud asutus ei olnud pädev asutus, loetakse pädevaks tunnistatud asutus pädevaks alates ajutise kindlustuse alguskuupäevast või kõnealuse ajutise hüvitise esimese makse sooritamisest.	3. Kui on selgunud, et kohaldatav õigus ei ole selle liikmesriigi oma, kus toimis ajutine kindlustus, või et ajutiselt hüvitisi määranud asutus ei olnud pädev asutus, loetakse pädevaks tunnistatud asutus pädevaks tagasiulatuvalt, nagu eriarvamust poleks olnud, hiljemalt alates ajutise kindlustuse alguskuupäevast või kõnealuse ajutise hüvitise esimesest määramisest.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Vajadusel reguleerib pädev asutus asjaomase isiku finantsolukorda seoses sissemaksete ja hüvitistega vastavalt artiklites 71 ja 72 ning vajadusel artiklites 73–82 sätestatud tingimustele.	4. Vajadusel reguleerib pädev asutus asjaomase isiku finantsolukorda seoses sissemaksete ja vajaduse korral ajutiselt makstud rahaliste hüvitistega vastavalt rakendusmääruse artiklites 71–81 sätestatud tingimustele.
	Pädev asutus maksab asutuse poolt vastavalt lõikele 2 ajutiselt määratud mitterahalised hüvitised tagasi rakendusmääruse IV jaotises sätestatud korras.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Asutus, kellel ei ole kõiki andmeid hüvitise või sissemakse summa lõplikuks arvutamiseks, teostab kõnealuse hüvitise või sissemakse ajutised maksed.	1. Kui rakendusmääruses ei ole sätestatud teisiti, siis kui isikul on vastavalt algmäärusele õigus saada hüvitist või kohustus teha sissemakse, kuid pädeval asutusel ei ole kõiki andmeid olukorra kohta teises liikmesriigis, mis on vajalikud nimetatud hüvitise või sissemakse summa lõplikuks arvutamiseks, teostab nimetatud asutus kõnealuse hüvitise maksed asjaomase isiku taotlusel või arvutab tema sissemakse summa ajutiselt, kui selline arvutus on asutuse käsutuses oleva teabe põhjal võimalik.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võivad vajaduse korral omavahel sõlmida kokkuleppeid määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 8 lõikes 2 osutatud konventsioonide kohaldamise kohta, tingimusel, et nimetatud kokkulepped ei kahjusta hüvitisesaajate õigusi.	2. Liikmesriigid võivad vajaduse korral omavahel sõlmida kokkuleppeid algmääruse artikli 8 lõikes 2 osutatud konventsioonide kohaldamise kohta, tingimusel, et nimetatud kokkulepped ei kahjusta asjaomaste isikute õigusi ja kohustusi ning on kantud rakendusmääruse I lisasse.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kaks või enam liikmesriiki või nende pädevad asutused või ametiasutused võivad kokku leppida muudes menetlustes lisaks nendele, mis on sätestatud II kuni IV jaotises, kui need menetlused ei kahjusta kindlustatud isikute õigusi.	1. Kaks või enam liikmesriiki või nende pädevad ametiasutused võivad kokku leppida muudes menetlustes lisaks nendele, mis on sätestatud rakendusmääruses, kui need menetlused ei kahjusta asjaomaste isikute õigusi või kohustusi.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Et lahendada probleeme mitme liikmesriigi asutuste vahel seoses määrusega (EÜ) nr 883/2004 hõlmatud isiku elukohariigi kindlakstegemisega, määravad nimetatud asutused ühisel kokkuleppel asjaomase isiku huvide keskme, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:	1. Kui kahe või enama liikmesriigi asutuste vahel on eriarvamusi seoses sellise isiku, elukohariigi kindlakstegemisega, kelle suhtes algmäärust kohaldatakse, määravad nimetatud asutused ühisel kokkuleppel asjaomase isiku huvide keskme, tuginedes üldhinnangule kogu asjakohaste faktidega seotud kättesaadava teabe kohta, mis võib vajaduse korral hõlmata järgmist:
a) viibimise kestus ja järjepidevus;	a) asjaomaste liikmesriikide territooriumil viibimise kestus ja järjepidevus;
	b) isiku isiklik olukord, k.a:
	i) mis tahes teostatava tegevuse olemus ja spetsiifilised iseärasused, eelkõige koht, kus selline tegevus tavaliselt toimub, tegevuse püsivus ja töölepingu kestus;
b) perekonnaseis, eelkõige laste koolituskoht ja perekondlikud sidemed;	ii) tema perekonnaseis ja perekondlikud sidemed;
c) kui tegemist on töötajaga, stabiilse töökoha olemasolu;	iii) mis tahes tasustamata tegevuse teostamine;
d) isiku tahe, mis ilmneb kõigist asjaoludest, eelkõige tema elukohavahetuse põhjused;	iv) üliõpilaste puhul tuluallikas;
	v) tema elamistingimused, eelkõige elukoha püsivus;
e) liikmesriiki, kus isik on maksukohustuslane oma kõigi tulude osas, sõltumata nende allikast.	vi) liikmesriik, mida peetakse maksustamise tähenduses isiku elukohaks.
Selgitus
See on mitteammendav loetelu, mis võimaldab arvesse võtta asjaomase isiku olukorra kõiki parameetreid.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui lõikes 1 loetletud eri kriteeriumide kohaldamine ei võimalda asutustel kokkuleppele jõuda, peetakse elukohariigi kindlaksmääramisel otsustavaks asjaomase isiku väljendatud tahet.	2. Kui lõikes 1 loetletud asjaomastel faktidel põhinevate eri kriteeriumide kohaldamine ei võimalda asjaomastel asutustel kokkuleppele jõuda, peetakse tegeliku elukohariigi kindlaksmääramisel otsustavaks isiku tahet, nii nagu see ilmneb sellistest faktidest ja asjaoludest, eelkõige elukohavahetuse põhjustest.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 6 kohaldamiseks pöördub pädev asutus selle liikmesriigi asutuse poole, kelle õigusruumi asjaomane isik varem kuulus, et saada teavet selle riigi õiguse kohaselt täitunud kindlustusperioodide, töötamise või ettevõtlusega tegelemise ja elamisperioodide kohta.	1. Algmääruse artikli 6 kohaldamiseks pöördub pädev asutus nende liikmesriikide asutuste poole, kelle õigusruumi asjaomane isik on samuti kuulunud, et saada teavet kõigi nende riikide õiguse kohaselt täitunud perioodide kohta.
Selgitus
Sõnastus tähendab, et arvestada võib kõiki asjaomaseid perioode.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ühe liikmesriigi õigusaktide kohaselt täitunud kindlustus- või elamisperioodid lisanduvad kõigi teiste liikmesriikide õigusaktide kohaselt täitunud kindlustus- või elamisperioodidele, kui nende kasutamine on vajalik hüvitiste saamise õiguse omandamiseks, säilitamiseks või ennistamiseks, tingimusel, et need perioodid ei kattu.	2. Ühe liikmesriigi õigusaktide kohaselt täitunud kindlustus-, töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodid lisanduvad kõigi teiste liikmesriikide õigusaktide kohaselt täitunud kindlustus- , töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodidele, kui nende kasutamine on vajalik algmääruse artikli 6 kohaldamiseks, tingimusel, et need perioodid ei kattu.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Juhul kui ajajärku, kui teatud kindlustus- või elamisperioodid ühe liikmesriigi õigusruumis täitusid, ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, eeldatakse, et need perioodid ei kattu teiste liikmesriikide õigusruumis täitunud kindlustus- või elamisperioodidega ning neid võetakse arvesse, kui see on vajalik.	6. Juhul kui ajajärku, kui teatud kindlustus- või elamisperioodid ühe liikmesriigi õigusruumis täitusid, ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, eeldatakse, et need perioodid ei kattu teiste liikmesriikide õigusruumis täitunud kindlustus- või elamisperioodidega ning neid võetakse, kui see on asjaomase isiku jaoks soodne, arvesse määral, mil neid on mõistlikult võimalik arvesse võtta.
Selgitus
See toimib asjaomase isiku kasuks.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a. Kui kindlustus- või elamisperioode ei võeta käesoleva artikli kohaselt arvesse, sest muud perioodid, mis ei anna õigust asjaomase hüvitise saamiseks, on tähtsamad, ei kaota arvestusest väljajäetud perioodid neile siseriiklike õigusaktide alusel omistatud mõju seoses hüvitiste saamise õiguse omandamise, säilitamise või taastamisega.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Algmääruse artikli 12 lõike 1 kohaldamisel hõlmab väljend „isik, kes töötab liikmesriigis tööandja heaks … ning kelle see tööandja lähetab teise liikmesriiki” isikuid, kes on tööle võetud teise liikmesriiki lähetusse saatmise eesmärgil, tingimusel, et vahetult enne töökohale asumist kohaldatakse asjaomase isiku suhtes juba selle liikmesriigi õigusakte, kus tema tööandja on registreeritud.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lisatakse elemente Euroopa Kohtu otsustest kohtuasjades C-19/67 Van der Vecht ja C-35/70 Manpower.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige -1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1 a. Algmääruse artikli 12 lõike 1 kohaldamisel viitab väljend „kes tavaliselt seal tegutseb” tööandjale, kes tavaliselt teostab olulisi tegevusi, mitte ainult sisemisi haldustegevusi, selle liikmesriigi territooriumil, kus ta on registreeritud, võttes arvesse kõiki kõnealuse ettevõtja tegevusi iseloomustavaid kriteeriume; asjakohased kriteeriumid peavad vastama iga tööandja spetsiifilistele iseärasustele ja tema tegevuste tegelikule iseloomule.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lisatakse elemente Euroopa Kohtu otsustest kohtuasjades C-202/97 Fitzwilliam ja C-404/98 Plum.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige -1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1 b. Algmääruse artikli 12 lõike 2 kohaldamisel viitab väljend „kes tavaliselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana” isikule, kes tavaliselt teostab olulisi tegevusi selle liikmesriigi territooriumil, kus ta on registreeritud. See isik peab eelkõige olema oma tegevusi teostanud juba mõnda aega enne kuupäeva, mil ta soovib eespool nimetatud artikli sätteid kasutada, ning peab teises liikmesriigis teostatava ajutise tegevuse mis tahes perioodil säilitama oma asukohariigis oma tegevuste teostamiseks vajalikud tingimused tegevuse jätkamiseks pärast tagasipöördumist.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lisatakse elemente Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas C-178/97 Banks.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Algmääruse artikli 13 lõike 1 kohaldamisel tähendab isik, kes „tavaliselt töötab kahes või mitmes liikmesriigis”, eelkõige isikut, kes:
	a) ühes liikmesriigis tegevuse säilitamisel teostab samaaegselt muud tegevust ühes või enamas teises liikmesriigis, olenemata nimetatud teise tegevuse kestusest või iseloomust;
	b) teostab pidevalt vahelduvaid tegevusi, välja arvatud väikese mahuga tegevused, kahes või enamas liikmesriigis, olenemata tegevuste vaheldumise sagedusest ja regulaarsusest.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lisatakse elemente Euroopa Kohtu otsustest kohtuasjades C-13/73 Heknberg, C-425/93 Calle Grenzshop ja C-8/75 association du football d'Andlau, kuid kuritarvituste vältimiseks lisatakse väikese ulatuse piirang.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Algmääruse artikli 13 lõike 2 kohaldamisel tähendab isik, kes „tavaliselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana kahes või enamas liikmesriigis”, eelkõige isikut, kes teostab samaaegselt või vaheldumisi kahte või enamat eraldi tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana, olenemata nende tegevuste iseloomust, kahes või enamas liikmesriigis.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 c. Lõigetes 1 a ja 1 b toodud tegevuste eristamisel algmääruse artikli 12 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud olukordadest on määravaks ühes või mitmes teises liikmesriigis teostatava tegevuse kestus, st kas tegevus on alaline või ühekordse või ajutise iseloomuga. Selleks hinnatakse üldiselt kõiki asjakohaseid fakte, sealhulgas eelkõige – töötava isiku puhul – töölepingus määratletud töökohta.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 13 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel on „oluline osa palgatööst või ettevõtlusest” toimunud ühes liikmesriigis, kui seal toimub kvantitatiivselt märkimisväärne osa tema tegevusest palgatöötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana, ilma et see peaks tingimata olema suurem osa tema tegevusest. Ühes liikmesriigis toimunud tegevuse osa ei ole mingil juhul oluline, kui see moodustab vähem kui 25% töötaja kogutegevusest, väljendatuna käibes, tööajas või sissetulekus või palgas.	2. Algmääruse artikli 13 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel tähendab ühes liikmesriigis toimunud „oluline osa palgatööst või ettevõtlusest” seal toimunud kvantitatiivselt märkimisväärset osa tema tegevusest palgatöötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana, ilma et see peaks tingimata olema suurem osa tema tegevusest.
	Et määrata kindlaks, kas oluline osa tegevusest toimub ühes liikmesriigis, võetakse arvesse järgmist soovituslikku kriteeriumide loetelu:
	a) töötamise puhul tööaeg ja/või töötasu; ja
	b) füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise puhul käive, tööaeg, osutatud teenuste arv ja/või sissetulek.
	Üldise hinnangu raames on vähem kui 25% nimetatud kriteeriumide täitmine märk sellest, et oluline osa tegevustest ei toimu asjaomases liikmesriigis.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Lõigete 2 ja 3 alusel kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramisel võtavad asjaomased asutused arvesse eeldatavat olukorda järgmise 12 kuu jooksul.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 15	välja jäetud
Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punkti b kohaldamise kord
Kui riigiteenistuja töötab teises liikmesriigis kui pädev riik, teatab pädev asutus sellest eelnevalt nimetatud teise liikmesriigi vastavale asutusele.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 15 a
	Algmääruse artikli 11 lõike 3 punktide b ja d, artikli 11 lõike 4 ja artikli 12 kohaldamise kord (teabe esitamine asjaomastele asutustele)
	1. Kui isiku tegevus toimub muus liikmesriigis kui algmääruse II jaotise kohaselt pädevas liikmesriigis, teavitab tööandja või isiku puhul, kelle tegevus ei toimu palgatööna, asjaomane isik sellest võimaluse korral eelnevalt selle liikmesriigi pädevat asutust, kelle õigusakte kohaldatakse, kui rakendusmääruse artiklis 17 ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud asutus muudab viivitamata asjaomase isiku suhtes algmääruse artikli 11 lõike 3 punkti b või artikli 12 alusel kohaldatavaid õigusakte käsitleva teabe kättesaadavaks selle liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt määratud asutusele, kus tegevus toimub.
	2. Lõike 1 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis nende isikute suhtes, kes on hõlmatud algmääruse artikli 11 lõike 3 punktiga d.
	3. Algmääruse artikli 11 lõike 4 tähenduses selline tööandja, kelle heaks töötaja töötab teise liikmesriigi lipu all merd sõitval alusel, teavitab sellest võimaluse korral eelnevalt selle liikmesriigi pädevat asutust, kelle õigusakte kohaldatakse. Nimetatud asutus muudab viivitamata asjaomase isiku suhtes algmääruse artikli 11 lõike 4 alusel kohaldatavaid õigusakte käsitleva teabe kättesaadavaks selle liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt määratud asutusele, kelle lipu all sõidab merd alus, millel töötaja töötab.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 16	välja jäetud
Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 12 kohaldamise kord
1. Tööandja, kes vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 12 lõikele 1 lähetab töötaja enda nimel tööle teise liikmesriiki, teatab sellest, kui võimalik, eelnevalt selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle õigusakte kohaldatakse. Nimetatud asutus teatab selle liikmesriigi määratud asutusele, kuhu töötaja lähetatakse.
2. Füüsilisest isikust ettevõtja, kes vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 12 lõikele 2 läheb oma tegevust jätkama teise liikmesriiki, teatab sellest, kui võimalik, eelnevalt selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle õigusakte kohaldatakse. Nimetatud asutus teatab selle liikmesriigi määratud asutusele, kuhu füüsilisest isikust ettevõtja oma tegevust jätkama läheb.
Selgitus
Nüüd on see lisatud artiklisse 15.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 13 lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel määravad asjaomaste liikmesriikide nimetatud asutused ühisel kokkuleppel kindlaks asjaomase isiku suhtes kohaldatavad õigusaktid, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 13 lõikeid 1 ja 2 ja käesoleva määruse artikli 14 lõikeid 2 ja 3.	2. Selle liikmesriigi, mille residendiks isik on, määratud asutus määrab viivitamata kindlaks asjaomase isiku suhtes kohaldatavad õigusaktid, võttes arvesse algmääruse artikli 13 ja rakendusmääruse artikli 14 sätteid. Esialgu on sellekohane otsus ajutine. Asutus teavitab ajutisest otsusest iga sellise liikmesriigi määratud asutusi, kus tegevus toimub.
Selgitus
See annab elukohariigi asutusele volitused võtta vastu ajutisi otsuseid, selle asemel et jätta asjaomane isik kokkuleppe tulemust ootama.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kohaldatava õiguse kindlaksmääramine toimub kuu aja jooksul pärast lõikele 1 vastava teabe edastamist kindlustatud isiku elukohamaa määratud asutusele.	3. Lõikes 2 sätestatud kohaldatava õiguse ajutine kindlaksmääramine muutub lõplikuks kahe kuu jooksul pärast nende liikmesriikide, kus tegevus toimub, määratud asutuste teavitamist ajutisest otsusest vastavalt lõikele 2, välja arvatud juhul, kui sellised õigusaktid on juba lõike 3 a alusel lõplikult kindlaks määratud või kui üks asjaomastest asutustest teatab elukohariigi pädeva ametiasutuse poolt määratud asutusele enne eespool toodud kahekuulise ajavahemiku lõppu, et ta ei saa veel õigusaktide kindlaksmääramist heaks kiita või et ta on selles küsimuses eriarvamusel.
Kuni kohaldatavat õigust ei ole kindlaks määratud, kehtivad asjaomase isiku suhtes ajutiselt õigusaktid, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 6 lõikele 1.
Liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktide kohaldatavus lõikes 2 osutatud asjaomaste asutuste vahelise nõupidamismenetluse tulemusena kinnitati, teatab sellest viivitamata kõnealusele isikule.
Selgitus
Komisjoni teksti viimane lõik paigutatakse uude lõikesse 3 b.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Kui kahtlus kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramise suhtes muudab vajalikuks kontaktid kahe või enama liikmesriigi asutuste vahel, määratakse asjaomase isiku suhtes kohaldatavad õigusaktid kindlaks ühe või enama liikmesriigi pädevate ametiasutuste poolt määratud asutuse või pädevate ametiasutuste endi taotlusel ühise kokkuleppe teel, võttes arvesse algmääruse artikli 13 sätteid ja rakendusmääruse artikli 14 asjakohaseid sätteid.
	Kui asjaomaste asutuste või pädevate ametiasutuste vahel on eriarvamusi, püüavad need organid eespool toodud tingimuste kohaselt kokkuleppe saavutada ning kohaldatakse rakendusmääruse artikli 6 sätteid.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 b. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktide kohaldamine on kas ajutiselt või lõplikult kindlaks määratud, teavitab sellest viivitamata asjaomast isikut.
Selgitus
Käesolev uus lõige hõlmab komisjoni teksti artikli 17 lõike 3 viimase lõigu sätteid.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 3 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 c. Kui asjaomane isik ei esita lõikes 1 osutatud teavet, kohaldatakse käesoleva artikli sätteid nimetatud isiku elukohariigi pädeva ametiasutuste poolt määratud asutuse algatusel niipea, kui talle on – võimalik, et teise asjaomase asutuse kaudu – selle isiku olukorrast teatatud.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 18 a
	Algmääruse artikli 16 lõike 1 kohaldamise kord
	Tööandja või asjaomase isiku taotlused erandite tegemiseks algmääruse artiklite 11–15 kohaldamisest esitatakse võimaluse korral eelnevalt selle liikmesriigi, kelle õigusaktide kohaldamist tööandja või asjaomane isik taotleb, pädevale ametiasutusele või ametiasutuse poolt määratud asutusele.
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kindlustatud isikute teavitamine	Asjaomaste isikute ja tööandjate teavitamine
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusakte kohaldatakse, teatab asjaomasele isikule ning vajadusel tema tööandja(te)le neist õigusaktidest tulenevatest kohustustest. Ta osutab neile vajalikku abi nende õigusaktidega kehtestatud formaalsuste täitmiseks.	1. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusakte hakatakse algmääruse II jaotise alusel kohaldama, teatab asjaomasele isikule ning vajadusel tema tööandja(te)le neist õigusaktidest tulenevatest kohustustest. Ta osutab neile vajalikku abi nende õigusaktidega kehtestatud formaalsuste täitmiseks.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Asjaomase isiku või tema tööandja taotlusel tõendab selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusakte vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 II jaotise sätetele kohaldatakse, et kõnealused õigusaktid kehtivad, ja märgib vajadusel, millise kuupäevani ja millistel tingimustel.	2. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusakte vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 II jaotise sätetele kohaldatakse, teavitab asjaomast isikut tõendiga kohaldatavate õigusaktide kohta, et kõnealused õigusaktid kehtivad, ja märgib vajadusel, millise kuupäevani ja millistel tingimustel. Tõendis märgitakse tööandja poolt teatatud palk.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 17 lõikes 1 osutatud asutused edastavad selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle õigusaktid isiku suhtes kehtivad, vajaliku teabe sissemaksete kindlaksmääramiseks, mida see isik ja tema tööandjad peavad nende õigusaktide kohaselt maksma.	1. Asjaomased asutused edastavad selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle õigusaktid kehtivad isiku suhtes algmääruse II jaotise alusel, vajaliku teabe õigusaktide kohaldamise alguskuupäeva ja sissemaksete kindlaksmääramiseks, mida see isik ja tema tööandjad peavad nende õigusaktide kohaselt maksma.
Selgitus
Sellega laiendatakse kohaldamisala kõigile II jaotise alusel kohaldatavatele õigusaktidele, sätestades samas ainult vajaliku teabe.
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Töötaja tööandja on kohustatud täitma kõnealuse töötaja suhtes kehtivaid õigusakte, eelkõige kohustust maksta nendes õigusaktides ette nähtud sissemakseid.	1. Töötaja tööandja, kelle registreeritud asukoht või tegevuskoht on väljaspool pädevat liikmesriiki, on kohustatud täitma kõnealuse töötaja suhtes kehtivaid õigusakte, eelkõige kohustust maksta nendes õigusaktides ette nähtud sissemakseid, nagu siis, kui tema registreeritud asukoht või tegevuskoht oleks pädevas liikmesriigis.
Selgitus
Selgitatakse, et tegemist on piiriülese olukorraga.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Tööandja, kellel ei ole üksust selles liikmesriigis, kelle õigusaktid on kehtivad, võib töötajaga kokku leppida, et viimane täidab sissemaksete tegemisel tööandja kohustusi tema nimel. Tööandja peab sellisest kokkuleppest teatama selle liikmesriigi pädevale asutusele.	2. Tööandja, kellel ei ole tegevuskohta selles liikmesriigis, kelle õigusaktid on kehtivad, võib töötajaga kokku leppida, et viimane täidab sissemaksete tegemisel tööandja kohustusi tema nimel, ilma et see kahjustaks tööandja põhikohustusi. Tööandja peab saatma sellise kokkuleppe kohta teate selle liikmesriigi pädevale asutusele.
Selgitus
Selgitatakse, et tööandjal on põhikohustus.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Pädevad asutused jälgivad, et kindlustatud isikud oleksid teadlikud mitterahaliste hüvitistega seotud kulutuste kandmise menetlustest ja tingimustest, kui neid hüvitisi saadakse muu liikmesriigi territooriumil kui pädeva asutuse riik või isiku elukohariik.	1. Pädevad ametiasutused või muud asutused tagavad, et kindlustatud isikutele tehakse kättesaadavaks kogu vajalik teave mitterahaliste hüvitiste määramise menetluste ja tingimuste kohta, kui neid hüvitisi saadakse muu liikmesriigi territooriumil kui pädeva asutuse riik.
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui siseriiklikud õigusaktid seavad õiguse käesolevas peatükis osutatud hüvitistele sõltuvusse pensioni saamise õigusest, arvestatakse eranditult selle liikmesriigi asutuse makstavat pensioni.	4. Olenemata algmääruse artikli 5 punktist a võib liikmesriik muutuda algmääruse artikli 22 kohaselt hüvitiste kulu eest vastutavaks üksnes siis, kui kindlustatud isik on esitanud pensionitaotluse selle liikmesriigi õigusaktide alusel, või algmääruse artiklite 23–30 kohaselt vaid siis, kui ta saab pensioni selle liikmesriigi õigusaktide alusel.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2. Lõikes 1 osutatud dokument kehtib, kuni pädev asutus teatab elukohajärgsele asutusele selle tühistamisest.
2. Elukohajärgne asutus teavitab pädevat asutust kõigist lõike 1 kohaselt teostatud registreerimistest.	Elukohajärgne asutus teavitab pädevat asutust kõigist lõike 1 kohaselt teostatud registreerimistest ja sellise registreerimise kõigist muudatustest või tühistamistest.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – punkt A – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 kohaldamisel taotleb kindlustatud isik enne lahkumist liikmesriigist, kus ta alaliselt elab, pädevalt asutuselt õiendit selle kohta, et tal on õigus mitterahalistele hüvitistele.	1. Algmääruse artikli 19 kohaldamisel esitab kindlustatud isik viibimiskoha liikmesriigi tervishoiuteenuse osutajale oma pädeva asutuse väljastatud õiendi selle kohta, et tal on õigus mitterahalistele hüvitistele. Kui kindlustatud isikul sellist dokumenti ei ole, pöördub viibimiskohajärgne asutus taotluse puhul või vajaduse korral selle saamiseks pädeva asutuse poole.
Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 27 lõikes 1 osutatud pensionärid või nende pereliikmed esitavad oma taotluse elukohajärgsele asutusele, kes edastab selle vajaduse korral asutusele, kes katab pensionäri elukohariigis antud mitterahaliste hüvitistega seotud kulutused.
Selgitus
Algses ettepanekus nõuti, et isik hangiks vajaliku dokumendi enne lahkumist; kuna aga paljud isikud pole sellest vajadusest teadlikud, luuakse muudatusettepanekuga paindlikumad tingimused ja seega suurem hõlmatud isikute ring.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – punkt A – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui mitterahalised hüvitised osutuvad kindlustatud isikule meditsiinilisest seisukohast vajalikuks viibimise ajal, esitab ta vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 191 lõikele 1 lõikes 1 osutatud dokumendi viibimiskoha liikmesriigi raviteenuse osutajale, kes kohaldab tema suhtes neidsamu õigusakte, mis kehtiksid tema suhtes siis, kui ta kuuluks viibimiskoha liikmesriigis käesoleva määruse artiklis 23 osutatud kindlustusskeemi alla.	2. Nimetatud dokument tõendab, et kindlustatud isikul on õigus saada algmääruse artiklis 19 sätestatud tingimustel mitterahalisi hüvitisi samadel alustel kui need, mida kohaldatakse viibimiskoha liikmesriigi õigusaktide alusel kindlustatud isikute suhtes.
Kui kindlustatud isikul nimetatud dokumenti ei ole, pöördub viibimiskohajärgne asutus vajaliku teabe saamiseks pädeva asutuse poole.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – punkt A – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 lõikes 1 nimetatud mitterahaliste hüvitiste all mõeldakse mitterahalisi hüvitisi, mida tuleb anda viibimiskoha liikmesriigis vastavalt viimase õigusaktidele, et kindlustatud isik ei peaks enne oma reisi kavandatud lõppu oma elukohariiki tagasi pöörduma, et saada seal ravi, mida tema tervislik seisund nõuab.	3. Algmääruse artikli 19 lõikes 1 nimetatud mitterahaliste hüvitiste all mõeldakse mitterahalisi hüvitisi, mida antakse viibimiskoha liikmesriigis vastavalt viimase õigusaktidele ning mis osutuvad vajalikuks meditsiinilistel põhjustel, et vältida kindlustatud isiku sundimist pöörduma enne oma reisi kavandatud lõppu tagasi pädevasse liikmesriiki, et saada seal vajalikku ravi.
Selgitus
Muudatusettepanekuga tehakse selgeks, et otsustavaks teguriks on meditsiiniline vajadus.
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – punkt A – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõikeid 1–3 kohaldatakse mutatis mutandis kindlustatud isiku pereliikmete suhtes.	välja jäetud
Selgitus
See säte sisaldub uue punkti B a lõikes 8 a.
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – punkt B – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui kindlustatud isik kandis tegelikult kõik või osa määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 19 osutatud mitterahaliste hüvitiste kuludest, saadab ta oma tagasimaksmistaotluse viibimiskohajärgsele asutusele. Nimetatud asutus maksab talle otse tagasi nende hüvitiste kulude summa vastavalt oma õigusaktides sätestatud piirmääradele ja tingimustele.	5. Kui kindlustatud isik kandis tegelikult kõigi või osade algmääruse artikli 19 raames osutatud mitterahaliste hüvitiste kulud ning kui viibimiskohajärgse asutuse kohaldatavad õigusaktid näevad ette nende kulude tagasimaksmise võimaluse kindlustatud isikule, võib ta saata oma tagasimaksmistaotluse viibimiskohajärgsele asutusele. Sellisel juhul maksab nimetatud asutus talle otse tagasi nende hüvitiste kulude summa vastavalt oma õigusaktides sätestatud tagasimaksmise piirmääradele ja tingimustele.
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – punkt B – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Kui tehtud kulutuste tagasimaksmist ei taotleta otse viibimiskohajärgselt asutuselt, maksab tekkinud kulud asjaomasele isikule tagasi pädev asutus vastavalt määradele, mida kohaldab viibimiskohajärgne asutus.	6. Kui nimetatud kulude tagasimaksmist ei taotleta otse viibimiskohajärgselt asutuselt, maksab tekkinud kulud asjaomasele isikule tagasi pädev asutus vastavalt määradele, mida kohaldab viibimiskohajärgne asutus, või vastavalt summadele, mis oleks tulnud tagasi maksta viibimiskohajärgsele asutusele, kui asjaomase juhtumi puhul oleks kohaldatud rakendusmääruse artiklit 61.
Pädeva asutuse taotluse korral annab viibimiskohajärgne asutus pädevale asutusele teavet selliste määrade kohta.	Pädeva asutuse taotluse korral annab viibimiskohajärgne asutus pädevale asutusele teavet selliste määrade või summade kohta.
Kui tagasimakse määrasid ei ole viibimiskoha liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud, võib pädev asutus kantud kulud maksta tagasi vastavalt tema enda kohaldatavatele määradele, ilma et oleks vaja asjaomase isiku nõusolekut.
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – punkt B – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Erandina lõike 6 esimesest lõigust võib pädev asutus maksta kantud kulud tagasi vastavalt tema enda kohaldatavatele määradele, tingimusel, et asjaomane isik on andnud nõusoleku selle sätte kohaldamiseks ja et õigusaktides on lubatud selliste kulude tagasimaksmine.	7. Erandina lõikest 6 võib pädev asutus maksta kantud kulud tagasi vastavalt tema kohaldatavates õigusaktides sätestatud piirmääradele ja tingimustele, tingimusel, et asjaomane isik on andnud nõusoleku selle sätte kohaldamiseks.
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – punkt B – lõige 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 a. Igal juhul ei ületa kindlustatud isikule tehtav tagasimakse tema poolt tegelikult kantud kulude summat.
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – punkt B a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	B a) Pereliikmed
	8 a. Lõikeid 1–8 kohaldatakse mutatis mutandis kindlustatud isiku pereliikmete suhtes.
Selgitus
Selle lõikega tuuakse sisse komisjoni teksti artikli 25 lõike 4 sätted.
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – punkt A – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 27 lõikes 5 osutatud pensionäride ja nende pereliikmete puhul käsitletakse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 201 lõikes 1 osutatud loa väljastamiseks pädeva asutusena liikmesriigi asutust, kes katab elukohariigis mitterahaliste hüvitistega seotud kulutused.	1. Algmääruse artikli 20 lõike 1 kohaldamiseks esitab kindlustatud isik viibimiskohajärgsele asutusele pädeva asutuse väljastatud dokumendi. Käesoleva artikli tähenduses on pädevaks asutuseks asutus, kes kannab plaanilise ravi kulud; algmääruse artikli 20 lõikes 4 ja artikli 27 lõikes 5 osutatud juhtudel, mil elukohaliikmesriigis saadud mitterahalised hüvitised makstakse tagasi kindlaksmääratud summade alusel, on pädevaks asutuseks elukohajärgne asutus.
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – punkt A – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 20 lõike 1 ja artikli 27 lõike 3 kohaldamisel asjaomane isik ei ela alaliselt pädeva liikmesriigi territooriumil, taotleb määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 201 lõikes 1 osutatud luba elukohajärgne asutus pädevalt asutuselt. Elukohajärgne asutus märgib ära põhjused, miks ta seda luba kõnealusele isikule taotleb, eelkõige määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 20 lõikes 2 loetletud põhjused.	2. Kui kindlustatud isik ei ela pädevas liikmesriigis, taotleb ta luba elukohajärgselt asutuselt, kes edastab selle viivitamata pädevale asutusele.
Kui viieteistkümne kalendripäeva jooksul alates taotluse saatmisest vastust ei saabu, loetakse luba pädeva asutuse poolt antuks.
	Sellisel juhul esitab elukohajärgne asutus õiendi selle kohta, kas algmääruse artikli 20 lõike 2 teises lauses sätestatud tingimused on elukohariigis täidetud.
Elukohajärgne asutus annab loa pädeva asutuse nimel asjaomasele isikule.	Pädev asutus võib taotletava loa andmisest keelduda üksnes juhul, kui elukohajärgse asutuse hinnangul ei ole kindlustatud isiku elukohariigis täidetud algmääruse artikli 20 lõike 2 teise lause tingimused või kui pädevas liikmesriigis on meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul võimalik osutada sama ravi, võttes arvesse asjaomase isiku tervislikku seisundit ja haiguse võimalikku kulgu.
Kogu loa andmise menetluse kestel säilib pädeva asutuse õigus lasta asjaomast isikut oma valitud arstil kontrollida kas elukoha või viibimiskoha liikmesriigis.	Pädev asutus teavitab elukohariigi asutust oma otsusest.
	Kui viieteistkümne kalendripäeva jooksul alates taotluse saatmisest vastust ei saabu, loetakse luba pädeva asutuse poolt antuks.
Selgitus
Muudatusettepanekuga sätestatakse eelneva loa andmise otsustamise menetlus ja säilitatakse otsuste langetamise varutähtaeg.
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – punkt A – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõikes 2 osutatud menetlust ei kohaldata juhul, kui kõnealused mitterahalised hüvitised on eluliselt tähtsad. Sellisel juhul annab määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 20 lõikes 2 osutatud eelneva loa elukohajärgne asutus pädeva asutuse nimel ja teatab sellest viivitamata pädevale asutusele.	3. Kui kindlustatud isik, kes ei ela pädevas liikmesriigis, vajab kiireloomulist ja elutähtsat ravi, ei saa loa andmisest algmääruse artikli 20 lõike 2 teise lause kohaselt keelduda. Sellisel juhul annab elukohajärgne asutus loa pädeva asutuse nimel ja teatab sellest viivitamata pädevale asutusele.
Pädev asutus peab nõustuma loa väljastanud elukohajärgse asutuse poolt heakskiidetud arstide märkustega elutähtsa ravi vajalikkuse ja ravivõimaluste kohta.	Pädev asutus peab nõustuma loa väljastanud elukohajärgse asutuse poolt heakskiidetud arstide märkustega kiireloomulise ja elutähtsa ravi vajalikkuse ja ravivõimaluste kohta.
Selgitus
Sellega rõhutatakse meditsiiniliste kriteeriumide iseloomu.
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – punkt A – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Kogu loa andmise menetluse kestel säilib pädeva asutuse õigus lasta asjaomast isikut oma valitud arstil kontrollida kas elukoha või viibimiskoha liikmesriigis.
(Tekst on praktiliselt identne komisjoni ettepaneku artikli 26 lõike 2 neljanda lõiguga)
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – punkt A – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Asjaomane isik edastab loa viibimiskohajärgsele asutusele. Viimane peab teavitama kindlustatud isiku elukohajärgset asutust tema tervisliku seisundi arengust, kui osutub vajalikuks ravi jätkata. Elukohajärgne asutus edastab viivitamata selle teabe pädevale asutusele.	4. Ilma et see piiraks loa andmise suhtes tehtavat mis tahes otsust, teavitab viibimiskohajärgne asutus pädevat asutust, kui meditsiinilisest aspektist osutub kohaseks olemasoleva loaga hõlmatud ravi täiendada.
Selgitus
Selgitatakse kohustust pädevaid asutusi teavitada.
Muudatusettepanek  76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – punkt B – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
B) Mitterahaliste hüvitiste kulutuste hüvitamine plaanilise ravi puhul teises liikmesriigis.	B) Kindlustatud isiku kantud mitterahaliste hüvitiste kulutuste hüvitamine
Muudatusettepanek  77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – punkt B – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, kohaldatakse mutatis mutandis rakendusmääruse artikli 25 lõikeid 5 ja 6.
Muudatusettepanek  78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – punkt B – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui luba on antud, tagab pädev asutus kulude hüvitamise vastavalt kõige kõrgemale määrale. Kui kõnealuse mitterahalise hüvitise viibimiskohajärgse asutuse määrad on madalamad pädeva asutuse määradest, võib kindlustatud isik seega taotleda pädevalt asutuselt täielikku tagasimakset tema määrade piires.	5. Kui kindlustatud isik on juba ise kandnud lubatud ravi kulud täielikult või osaliselt ning pädeva asutuse poolt viibimiskohajärgsele asutusele või kindlustatud isikule lõike 4 a kohaselt tagasimakstavate kulude summa tegelik kulu on väiksem summast, mis pädeval asutusel oleks tulnud maksta, kui sama ravi oleks osutatud pädevas liikmesriigis, maksab pädev asutus kindlustatud isikule taotluse korral tagasi tema kantud ravikulud selle summa ulatuses, mille võrra arvestuslik kulu on suurem tegelikust kulust. Tagasimakstav summa ei või siiski ületada kindlustatud isiku poolt tegelikult tehtud kulutuste summat ning selle puhul võib võtta arvesse summat, mis kindlustatud isik oleks pidanud maksma juhul, kui ravi oleks osutatud pädevas liikmesriigis.
Muudatusettepanek  79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – punkt C – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Juhul kui pädev asutus annab loa, hüvitatakse isiku raviga lahutamatult seotud reisi- ja elamiskulud asjaomasele isikule ja vajadusel isikule, kes peab teda saatma, vastavalt õigusaktidele, mida pädev asutus kohaldab.	6. Kindlustatud isiku raviga ja vajaduse korral isikuga, kes peab teda saatma, lahutamatult seotud reisi- ja elamiskulud kannab kõnealune asutus juhul, kui on antud luba raviks teises liikmesriigis. Kui kindlustatud isiku puhul on tegemist puudega inimesega, peetakse saatva isiku reisi ja viibimist vajalikuks.
Selgitus
Pole realistlik eeldada, et tegelikult ravi vajav isik peaks ravi saamisel katma oma reisikulud. Ka on mõistlik eeldada, et halva tervisliku seisundi tõttu vajavad nad saatjat. Puudega inimese isikliku abi toetamine on võtmeelement tagamaks, et puudega inimesi ei diskrimineerita sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise ega kõikidele kodanikele mõeldud hüvede osas. Ravi vajava inimese kaitsetuse määra võiks laiendada mõnede puudega inimeste kaitsetusele sotsiaalkindlustussüsteemidele juurdepääsul.
Muudatusettepanek  80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – punkt A – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Selleks, et saada määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 21 lõike 1 alusel rahalist hüvitist seoses töövõimetusega, laseb kindlustatud isik elukohariigi arstil, kes tema tervislikku seisundit kontrollis, täita dokumendi, mis tõendab tema töövõimetust.	1. Kui pädeva liikmesriigi õigusaktide kohaselt peab kindlustatud isik esitama tõendi selleks, et saada algmääruse artikli 21 lõike 1 alusel rahalist hüvitist seoses töövõimetusega, laseb kindlustatud isik elukohaliikmesriigi arstil, kes tema tervislikku seisundit kontrollis, tõendada tema töövõimetust ja selle tõenäolist kestust.
Muudatusettepanek  81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – punkt A – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kindlustatud isik edastab täidetud dokumendi kolme tööpäeva jooksul alates arsti otsusest:	2. Kindlustatud isik edastab pädeva liikmesriigi õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul tõendi pädevale asutusele.
a) elukohajärgsele asutusele, kui asjaomane isik tegutseb seal ametialaselt;
b) pädevale asutusele muudel juhtudel.
Muudatusettepanek  82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – punkt A – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kui elukohaliikmesriigi raviarstid ei väljasta töövõimetustõendeid ja kui need on pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel kohustuslikud, pöördub asjaomane isik otse elukohajärgse asutuse poole. Nimetatud asutus korraldab viivitamata töövõimetuse arstliku hindamise ning koostab lõikes 1 osutatud tõendi. Selline tõend edastatakse viivitamata pädevale asutusele.
Muudatusettepanek  83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – punkt A – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumendi edastamine ei vabasta kindlustatud isikut tema suhtes kehtivates õigusaktides ettenähtud kohustuste täitmisest, eelkõige tema tööandja suhtes.	3. Lõigetes 1, 2 ja 2 a osutatud dokumendi edastamine ei vabasta kindlustatud isikut tema suhtes kehtivates õigusaktides ettenähtud kohustuste täitmisest, eelkõige tema tööandja suhtes. Vajadusel võivad tööandja ja/või pädev asutus kutsuda töötajat üles tegevusele, mille eesmärgiks on kindlustatud isiku tööellu tagasipöördumise edendamine ja abistamine.
Muudatusettepanek  84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – punkt A – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui kõnealune isik asub taas tööle, teatab ta sellest pädevale asutusele, kes teatab sellest vajadusel elukohajärgsele asutusele.	välja jäetud
Muudatusettepanek  85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – punkt B – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Pädeva asutuse taotlusel või lõike 2 punktis a osutatud juhul korraldab elukohajärgne asutus vajaduse korral kindlustatud isiku ametliku kontrolli või arstliku läbivaatuse nii, nagu oleks seesama asutus isiku kindlustanud. Niipea kui see asutus teeb kindlaks, et kõnealune isik võib tööd jätkata, teatab ta sellest viivitamata isikule ja pädevale asutusele, märkides töövõimetuse lõppemise kuupäeva. Ilma et see piiraks lõike 10 kohaldamist, käsitletakse kõnealusele isikule esitatud teadet pädeva asutuse nimel tehtud otsusena.	välja jäetud
Muudatusettepanek  86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – punkt B – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Pädeva asutuse taotlusel peab elukohajärgne asutus korraldama kindlustatud isiku läbivaatuse pädeva asutuse valitud arsti poolt.	välja jäetud
Selgitus
See lõige asendatakse uue lõikega 7 a (uus).
Muudatusettepanek  87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – punkt C – lõige 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 a. Pädeval asutusel on õigus korraldada kindlustatud isiku läbivaatus asutuse valitud arsti poolt.
Muudatusettepanek  88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – punkt C – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Pädev asutus maksab rahalised hüvitised otse asjaomasele isikule ja teatab sellest elukohajärgsele asutusele. Kui rahalist hüvitist maksab elukohajärgne asutus pädeva asutuse nimel, teeb pädev asutus kõnealusele isikule teatavaks tema õigused. Ta teatab elukohajärgsele asutusele rahalise hüvitise summa, väljamakse kuupäeva ja maksimumperioodi, mille eest väljamakseid tuleb määrata vastavalt pädeva liikmesriigi õigusaktidele.	8. Ilma et see piiraks algmääruse artikli 21 lõike 1 teise lause kohaldamist, maksab pädev asutus rahalised hüvitised vajaduse korral otse asjaomasele isikule ja teatab sellest elukohajärgsele asutusele.
Muudatusettepanek  89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – punkt C – lõige 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
10. Kui pädev asutus otsustab rahalist hüvitist mitte anda, sest kindlustatud isik ei ole täitnud elukohariigi õigusaktidega ettenähtud formaalsusi, või kui pädeva asutuse valitud arst teeb kindlaks, et kindlustatud isik võib tööd jätkata, teatab see asutus isikule oma otsusest ning teatab sellest samal ajal ka elukohajärgsele asutusele.	10. Kui pädev asutus otsustab rahalist hüvitist mitte anda, teatab see asutus kindlustatud isikule oma otsusest ning teatab sellest samal ajal ka elukohajärgsele asutusele.
Muudatusettepanek  90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 27 a
	Töövõimetusega seotud rahalised hüvitised elamise või viibimise korral muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik
	A) Kindlustatud isiku järgitav menetlus
	1. Algmääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt pikaajalise hooldusega seotud hüvitiste saamiseks esitab kindlustatud isik pädevale asutusele taotluse. Pädev asutus teatab sellest vajaduse korral elukohajärgsele asutusele.
	B) Elukohajärgse asutuse järgitav menetlus
	2. Pädeva asutuse taotlusel kontrollib elukohajärgne asutus kindlustatud isiku seisundit seoses vajadusega pikaajalise hoolduse järele. Pädev asutus annab elukohajärgsele asutusele kogu selliseks läbivaatuseks vajaliku teabe.
	C) Pädeva asutuse järgitav menetlus
	3. Selleks et määrata kindlaks, mil määral pikaajaline hooldus on vajalik, on pädeval asutusel õigus lasta valitud arstil või muul spetsialistil kindlustatud isik läbi vaadata.
	4. Rakendusmääruse artikli 27 lõiget 8 kohaldatakse mutatis mutandis.
	D) Menetlus viibimise korral muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik
	5. Lõikeid 1–4 kohaldatakse mutatis mutandis, kui kindlustatud isik viibib muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik.
	E) Pereliikmed
	6. Lõikeid 1–5 kohaldatakse mutatis mutandis kindlustatud isiku pereliikmete suhtes.
Muudatusettepanek  91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 28 lõiget 1 kohaldatakse ka invaliidsuspensioni saajate suhtes. „Ravi jätkamise” all tuleb mõista haiguse ravi kuni selle lõpliku väljaravimiseni.	Kui liikmesriik, kus endine piirialatöötaja viimati töötas, ei ole enam pädev liikmesriik ning endine piirialatöötaja või tema pereliige reisib sinna eesmärgiga saada mitterahalisi hüvitisi algmääruse artikli 28 alusel, esitab ta viibimiskohajärgsele asutusele pädeva asutuse väljastatud dokumendi.
2. Mõiste „ravi” tähendab igasugust meditsiinilist teenust eesmärgiga kaitsta, säilitada või taastada isiku tervis.
3. Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 28 lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis täielikult töötu piirialatöötaja ning kõigi tema pereliikmete suhtes, kui pädev liikmesriik ei ole nimetatud määruse (EÜ) nr 883/2004 III lisas.
Muudatusettepanek  92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 30 lõikes 1 osutatud asutus võtab vastavalt nimetatud määruse artiklile 5 arvesse ühe või mitme muu liikmesriigi õigusaktide kohaselt saadud pensione, arvestab ta sissemaksete arvutamise alusena vaid asjaomasele isikule tegelikult makstud pensionide summasid.	välja jäetud
Muudatusettepanek  93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Mingil juhul ei tohi kõnealustelt pensionidelt arvestatava sissemakse summa ületada summat, mille peaks maksma isik, kes on sama suuri sissetulekuid saanud määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 30 osutatud liikmesriigis.	2. Kui isik saab pensioni rohkem kui ühest liikmesriigist, ei tohi kõikidelt makstud pensionidelt arvestatava sissemakse summa mingil juhul ületada summat, mis arvestatakse maha isikult, kes saab sama suurt pensioni pädevast liikmesriigist.
Selgitus
Selgem sõnastus.
Muudatusettepanek  94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	A) Pädeva asutuse järgitav menetlus
1. Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 34 kohaldamisel ei ole pikaajalised hooldushüvitised ette nähtud käesoleva määruse artikli 28 lõikes 2 määratletud raviks, vaid asjaomase isiku hoolduseks või abiks igapäevases elus, sõltuvalt tema iseseisva toimetuleku tasemest.
2. Elukohajärgne asutus teavitab asjaomast isikut eeskirjast hüvitiste kattumise ennetamise kohta ja selle kohaldamise tingimustest kõnealuste pikaajaliste hooldushüvitiste suhtes. Siiski peab selliste eeskirjade kohaldamine võimaldama tagada isikule, kes ei ela alaliselt pädeva liikmesriigi territooriumil, õiguse vähemalt sama suurele hüvitisesummale kui see, mida ta saaks taotleda juhul, kui ta elaks selles liikmesriigis.	1. Pädev asutus teavitab asjaomast isikut algmääruse artiklis 34 sisalduvast sättest, mis puudutab hüvitiste kattumise vältimist. Selliste eeskirjade kohaldamine peab võimaldama tagada isikule, kes ei ela alaliselt pädevas liikmesriigis, õiguse vähemalt sama suurele hüvitisesummale või samaväärsele hüvitisele kui see, mida ta saaks taotleda juhul, kui ta elaks selles liikmesriigis.
	2. Pädev asutus teatab samuti elu- või viibimiskohajärgsele asutusele pikaajaliste rahaliste hooldushüvitiste maksmisest, kui viimati mainitud asutuse kohaldatavad õigusaktid näevad ette mitterahalised pikaajalised hooldushüvitised, mis on nimetatud algmääruse artikli 34 lõikes 2 osutatud loetelus.
	B) Elu- või viibimiskohajärgse asutuse järgitav menetlus
	3. Olles saanud lõikes 2 ettenähtud teabe, teavitab elu- või viibimiskohajärgne asutus viivitamata pädevat asutust mis tahes samaks eesmärgiks ettenähtud mitterahalisest pikaajalisest hooldushüvitisest, mida ta oma õigusaktide kohaselt annab asjaomasele isikule, ning tagasimaksmise määrast.
3. Halduskomisjon sätestab vajaduse korral käesoleva artikli rakendusmeetmed.	3 a. Halduskomisjon sätestab vajaduse korral käesoleva artikli rakendusmeetmed.
Muudatusettepanek  95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Määruse (EÜ) nr 883/2004 III jaotise 1. peatüki sätteid mitterahaliste hüvitiste kohta ei kohaldata isikute suhtes, kellel on õigus mitterahalistele hüvitistele ainult vastavalt käesoleva määruse lisas 2 loetletud liikmesriigi riigiteenistujate suhtes kehtivale eriskeemile.	1. 2. lisas osutatud liikmesriikide puhul kohaldatakse algmääruse III jaotise 1. peatüki sätteid mitterahaliste hüvitiste kohta isikute suhtes, kellel on õigus mitterahalistele hüvitistele ainult riigiteenistujate suhtes kehtiva eriskeemi alusel ning ainult nimetatud peatükis sätestatud ulatuses. Teise liikmesriigi asutus ei muutu ainuüksi selle tõttu vastutavaks nendele isikutele või nende pereliikmetele antud mitterahaliste või rahaliste hüvitiste kulude kandmise eest.
Muudatusettepanek  96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 33	välja jäetud
Plaaniline ravi
Pädev asutus ei või keelduda määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 20 lõikes 1 sätestatud loa andmisest tööõnnetuse tõttu kannatada saanud või kutsehaigusse haigestunud töötajale või füüsilisest isikust ettevõtjale, kellel on õigus saada kõnealuse asutuse kulul hüvitisi, juhul kui tema seisundile kohast ravi pole võimalik talle tema elukoha liikmesriigi territooriumil pakkuda meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võttes arvesse tema tervislikku seisundit ja haiguse võimalikku kulgu.
Selgitus
Eelneva loa põhimõte on juba sätestatud algmääruse artikli 20 lõikes 1 ja menetlus on sätestatud komisjoni rakendusmääruse ettepaneku artiklis 26. Küsimus sellest, kas on vajalik erisäte tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhuks, on põhimõttelise iseloomuga ja seda on sobilikum käsitleda algmääruses.
Muudatusettepanek  97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Hüvitise teoreetilise ja tegeliku summa arvutamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 52 lõike 1 punktile b kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud eeskirju.	1. Hüvitise teoreetilise ja tegeliku summa arvutamiseks vastavalt algmääruse artikli 52 lõike 1 punktile b kohaldatakse rakendusmääruse artikli 12 lõigetes 3, 4, 5 ja 6 sätestatud eeskirju.
Muudatusettepanek  98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõige 3 – esimene a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui pädeva asutuse poolt kohaldatavad õigusaktid ei võimalda tal seda summat otseselt kindlaks määrata, kuna õigusaktid omistavad kindlustusperioodidele erinevaid väärtusi, võib kehtestada nimisumma. Selle nimisumma kehtestamise üksikasjad sätestab halduskomisjon.
Muudatusettepanek  99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 44	välja jäetud
Laste kasvatamisele pühendatud perioodide arvestamine
Ilma et see piiraks vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 II jaotise sätetele kindlaksmääratud liikmesriigi pädevust, peab selle liikmesriigi asutus, kus pensioni saaja elas kõige kauem lapse sünnile järgnenud 12 kuu jooksul, arvesse võtma lapse kasvatamise aega muudes liikmesriikides, tingimusel et muu liikmesriigi õigusaktid ei ole asjaomase isiku suhtes kohaldatavad töö või ettevõtlusega tegelemise tõttu.
Muudatusettepanek  100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 44 a
	Laste kasvatamise aja arvessevõtmine
	1. Käesolevas artiklis tähendab „laste kasvatamise aeg” perioodi, mis kuulub arvestamisele pensioniõiguse määramisel liikmesriigi pensioniseaduse alusel või mis annab lisapensioni selgesõnaliselt väljendatud põhjusel, et isik on kasvatanud last, sõltumata nende perioodide kindlaksmääramiseks kasutatavast meetodist ja sellest, kas need lisandusid lapse kasvatamise ajal või kinnitati tagasiulatuvalt.
	2. Kui algmääruse II jaotise kohaselt pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel ei võeta laste kasvatamise aega arvesse, on selle liikmesriigi asutus, kelle õigusaktid olid vastavalt II jaotisele kohaldatavad asjaomase isiku suhtes, kuna isik töötas või tegeles ettevõtlusega kuupäevani, mil kõnealuste õigusaktide alusel asjaomase lapse puhul arvestatav laste kasvatamise aeg algas, jätkuvalt kohustatud arvestama seda laste kasvatamise aega kui tema õigusaktide kohast laste kasvatamise aega, nagu oleks lapse kasvatamine toimunud tema territooriumil.
	3. Lõiget 2 ei kohaldata, kui asjaomase isiku suhtes kohaldatakse või hakatakse kohaldama teise liikmesriigi õigusakte isiku töö või ettevõtluse tõttu selles riigis.
Muudatusettepanek  101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 – punkt A – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Et saada hüvitist määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 44 lõike 2 alusel, esitab taotleja taotluse selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusakte kohaldati tema suhtes sel ajal, mil tekkis töövõimetus, millele järgnes invaliidus või invaliidsuse süvenemine.	1. Et saada hüvitist algmääruse artikli 44 lõike 2 kohaste A tüüpi õigusaktide alusel, esitab taotleja taotluse selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusakte kohaldati tema suhtes sel ajal, mil tekkis töövõimetus, millele järgnes invaliidus või invaliidsuse süvenemine, või elukohajärgsele asutusele, kes edastab taotluse esimesena nimetatud asutusele.
Muudatusettepanek  102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 – punkt B – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 44 lõikes 2 osutatud juhtudel esitab taotleja taotluse kas oma elukohajärgsele asutusele, kui asjaomase isiku suhtes on kehtinud selle asutuse kohaldatavad õigusaktid, või muudel juhtudel selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktid kehtisid tema suhtes viimasena.	4. Muudel kui lõikes 1 osutatud juhtudel esitab taotleja taotluse oma elukohajärgsele asutusele või selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktid kehtisid tema suhtes viimasena. Kui asjaomase isiku suhtes ei ole kunagi kohaldatud selle asutuse poolt või selle isiku elukohas kohaldatavaid õigusakte, edastab nimetatud asutus taotluse selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktid olid viimati kohaldatavad.
Muudatusettepanek  103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 – punkt B – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Ühe liikmesriigi asutusele saadetud hüvitisetaotlus hõlmab automaatselt hüvitisi, mis on määratud samal ajal kõikide kõnealuste liikmesriikide õigusaktide alusel ja mille saamise tingimustele taotleja vastab.	välja jäetud
Selgitus
Reguleeritud algmääruse artikli 50 lõikega 1.
Muudatusettepanek  104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 – punkt B – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Siiski ei toimu sellist samaaegset hüvitiste määramist juhul, kui taotleja palub määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 50 lõike 1 alusel edasi lükata hüvitise, mida tal oleks õigus saada ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel.	välja jäetud
Selgitus
Reguleeritud algmääruse artikli 50 lõikega 1.
Muudatusettepanek  105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 46 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Taotluse esitab taotleja vastavalt artikli 45 lõigetes 1 ja 4 osutatud asutuse kohaldatavate õigusaktide sätetele ja sellele peavad olema lisatud nõutavad tõendusdokumendid. Taotleja märgib kas asutuse või asutused, kes korraldavad invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuskindlustust (pensione) liikmesriigis, kus kõnealune isik on kindlustatud olnud, või kui tegemist on töötajaga, selle tööandja või need tööandjad, kelle teenistuses ta on mis tahes liikmesriigi territooriumil töötanud, ja esitab selleks kõik olulised tõendid, mis on tema valduses.	1. Taotluse esitab taotleja vastavalt artikli 45 lõigetes 1 või 4 osutatud asutuse kohaldatavate õigusaktide sätetele ja sellele peavad olema lisatud nimetatud õigusaktide kohaselt nõutavad tõendusdokumendid. Eelkõige esitab taotleja kogu asjassepuutuva olemasoleva teabe ja tõendusdokumendid kindlustus- (asutused, identifitseerimisnumbrid), töötamis- (tööandjad) või ettevõtlus- (tegevuse iseloom ja koht) ning elamisperioodide (aadressid) kohta, mis võivad olla täitunud muude õigusaktide alusel, ning samuti nende perioodide pikkuse.
Selgitus
Suurem selgus nõutava teabe piiratud iseloomu osas.
Muudatusettepanek  106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 46 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui taotleja palub määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 50 lõike 1 alusel edasi lükata sellise vanadushüvitise, mida tal oleks õigus saada ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, peab ta nimetama õigusaktid, mille alusel ta hüvitise edasilükkamist taotleb.	2. Kui taotleja palub algmääruse artikli 50 lõike 1 alusel edasi lükata vanadushüvitise ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, peab ta sellest avalduses teatama ja nimetama õigusaktid, mille alusel ta edasilükkamist taotleb. Võimaldamaks taotlejal seda õigust kasutada, annavad asjaomased asutused taotleja nõudmise korral talle neile kättesaadava teabe, et taotleja saaks hinnata samaaegsete või üksteisele järgnevate hüvitiste, mida ta võib taotleda, mõjusid.
Muudatusettepanek  107 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 46 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kui taotleja peaks tagasi võtma taotluse hüvitisele, mis on mõne konkreetse liikmesriigi õigusaktides ette nähtud, siis ei loeta seda hüvitisetaotluste samaaegseks tagasivõtmiseks teiste liikmesriikide õiguse kohaselt.
Muudatusettepanek  108 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – punkt A – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Hüvitisetaotluse vaatab läbi asutus, kellele taotlus on vastavalt artikli 45 lõigetele 1 või 4 saadetud või edastatud. Seda asutust nimetatakse edaspidi „läbivaatavaks asutuseks”.	1. Asutusi, kellele taotlus vastavalt artikli 45 lõigetele 1 või 4 esitatakse või edastatakse, nimetatakse edaspidi „kontaktasutusteks”. Elukohajärgset asutust ei nimetata kontaktasutuseks, kui isiku suhtes ei ole kunagi kohaldatud selle asutuse kohaldatavaid õigusakte.
	Lisaks hüvitisetaotluste läbivaatamisele tema poolt kohaldatavate õigusaktide kohaselt korraldab kontaktasutus andmevahetuse, otsustest teatamise ja tegevused, mis on vajalikud taotluse läbivaatamiseks asjaomastes asutustes, esitab taotlejale taotluse korral kogu asjaomase teabe läbivaatamisel esinevate ühendusega seotud aspektide kohta ja hoiab teda kursis läbivaatamise käiguga.
Muudatusettepanek  109 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – punkt C – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Muudel juhtudel kui määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 44 osutatud olukord, edastab läbivaatav asutus viivitamata hüvitisetaotlused kõigile asjaomastele asutusele, et kõik need asutused saaksid taotlused üheaegselt ja viivitamata läbi vaadata. Ta edastab neile kindlustus- ja elamisperioodid, mis on täitunud tema õigusruumis ning vajadusel taotleja esitatud tõendid.	4. Muudel juhtudel kui lõikes 2 osutatud olukord, edastab kontaktasutus viivitamata hüvitisetaotlused ja kõik tema käsutuses olevad dokumendid ning vajaduse korral taotleja esitatud asjassepuutuvad dokumendid kõigile asjaomastele asutusele, et kõik need asutused saaksid taotluse läbivaatamist alustada üheaegselt. Kontaktasutus edastab teistele asutustele kindlustus- ja elamisperioodid, mis on täitunud tema õigusruumis. Ta osutab samuti, millised dokumendid tuleb esitada hiljem, ja täiendab taotlust võimalikult kiiresti.
Muudatusettepanek  110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – punkt C – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Igaüks teistest asjaomastest asutustest edastab läbivaatavale asutusele kindlustus- ja elamisperioodid, mis on täitunud tema õigusruumis. Välja arvatud käesoleva määruse artikli 46 lõikes 2 sätestatud juhud, märgib iga asutus ka määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 52 lõike 1 punktis a osutatud sõltumatu hüvitise summa, kui õigus hüvitisele tekib ainult siseriiklikke õigusakte arvesse võttes.	5. Igaüks asjaomastest asutustest edastab kontaktasutusele ja muudele kõnealustele asutustele võimalikult kiiresti kindlustus- ja elamisperioodid, mis on täitunud tema õigusruumis.
Muudatusettepanek  111 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – punkt C – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Läbivaatav asutus edastab kõigile kõnealustele asutusele kogu teabe, mis ta on saanud. Selle alusel arvutab iga asutus hüvitiste teoreetilise ja tegeliku summa vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 52 lõike 1 punktile b ning edastab kõnealused summad läbivaatavale asutusele.	6. Iga asutus arvutab hüvitiste summa vastavalt algmääruse artiklile 52 ning teatab kontaktasutusele ja teistele kõnealustele asutustele oma otsuse, saadaolevate hüvitiste summa ja algmääruse artiklite 53–55 kohaldamiseks vajaliku mis tahes muu teabe.
Muudatusettepanek  112 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – punkt C – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Kohe, kui läbivaatav asutus lõikes 5 osutatud teabe põhjal tuvastab, et tuleb kohaldada määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 46 lõiget 2 või artikli 57 lõikeid 2 või 3, teatab ta sellest teistele asjaomastele asutustele.	7. Kui mõni asutus lõigetes 4 ja 5 osutatud teabe põhjal tuvastab, et tuleb kohaldada algmääruse artikli 46 lõiget 2 või artikli 57 lõikeid 2 või 3, teatab ta sellest kontaktasutusele ja teistele asjaomastele asutustele.
Muudatusettepanek  113 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – punkt C – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Selleks et võimaldada taotlejal teostada oma edasilükkamisõigust, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 50 lõikes 1, edastab läbivaatav asutus talle kogu oma käsutuses oleva teabe, et tal oleks võimalik teada, millised tagajärjed on selliste hüvitiste üheaegsel määramisel, mida ta taotleda võib. Taotleja saadab võimaliku hüvitiste edasilükkamise taotluse läbivaatavale asutusele, kes edastab selle viivitamata asjaomasele asutusele.	välja jäetud
Muudatusettepanek  114 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 48 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga asutus teatab taotlejale vastavalt oma kohaldatavatele õigusaktidele tehtud määramisotsuse. Igas otsuses täpsustatakse selle puhul võimaldatavad õiguskaitsevahendid ja nendega seotud tähtajad. Koopia igast otsusest edastatakse läbivaatavale asutusele. Saanud kätte koopia kõigist otsustest, edastab läbivaatav asutus taotlejale tema oma keeles ja vastavalt artikli 3 lõikes 4 sätestatule kokkuvõtliku teate neist otsustest. Samuti saadab ta selle kokkuvõtliku teate muudele kõnealustele asutustele.	1. Iga asutus teatab taotlejale vastavalt oma kohaldatavatele õigusaktidele tehtud otsuse. Igas otsuses täpsustatakse selle puhul võimaldatavad õiguskaitsevahendid ja nendega seotud tähtajad. Kui kontaktasutust on teavitatud kõigist iga asutuse poolt tehtud otsustest, saadab ta taotlejale ja teistele asjaomastele asutustele kokkuvõtte nendest otsustest. Halduskomisjon koostab kokkuvõtte jaoks vastava vormi. Kokkuvõte saadetakse taotlejale asutuse ametlikus keeles või taotleja taotluse korral tema valitud keeles, mida tunnustatakse ühenduse asutuste ametliku keelena kooskõlas asutamislepingu artikliga 290.
Muudatusettepanek  115 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 48 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kokkuvõtlikku teadet, mis edastati taotlejale vastavalt artikli 3 lõikele 4, tuleb käsitleda uue otsusena, mille peale on võimalik edasi kaevata.	2. Kui taotleja pärast kokkuvõtte saamist leiab, et kahe või enama asutuse poolt tehtud otsuse vastastikmõju võib olla kahjustanud tema õigusi, on taotlejal õigus nõuda otsuste läbivaatamist asjaomaste asutuste poolt vastavates riiklikes õigusaktides sätestatud ajavahemike jooksul. Ajavahemike alguseks on kokkuvõtte saamise kuupäev. Taotlejat teavitatakse läbivaatamise tulemusest kirjalikult.
Selgitus
Uus sõnastus selgitab menetlusi ja kaitseb paremini kodanike õigusi.
Muudatusettepanek  116 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Juhul, kui määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 46 lõige 3 ei ole invaliidsusgrupi kindlaksmääramiseks kohaldatav, on igal asutusel õigus lasta taotleja enda poolt valitud arstil läbi vaadata. Siiski võtab liikmesriigi asutus arvesse kõigi teiste liikmesriikide asutuste kogutud dokumente ja meditsiinilisi arvamusi ning halduslikku laadi teavet, nagu oleksid need olnud koostatud tema enda liikmesriigis.	2. Juhul, kui algmääruse artikli 46 lõige 3 ei ole invaliidsusgrupi kindlaksmääramiseks kohaldatav, on igal asutusel vastavalt tema kohaldatava õiguse normidele õigus lasta taotleja enda poolt valitud arstil või muul eksperdil läbi vaadata. Siiski võtab liikmesriigi asutus arvesse kõigi teiste liikmesriikide asutuste kogutud dokumente ja meditsiinilisi arvamusi ning halduslikku laadi teavet, nagu oleksid need olnud koostatud tema enda liikmesriigis.
Selgitus
Sellega võetakse paremini arvesse liikmesriikide erinevat praktikat eri ekspertide kasutamisel hinnangute saamiseks.
Muudatusettepanek  117 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui arstlik läbivaatus toimub muus liikmesriigis kui asjaomase isiku elukohariik, peab sellega kaasnevad reisi- ja elamiskulud kandma asutus, kes selle arstliku läbivaatuse korraldas.	välja jäetud
Muudatusettepanek  118 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 50 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Asutus, kes on kohustatud lõike 1 või 2 alusel hüvitist maksma, teatab sellest viivitamata taotlejale, juhtides selgesõnaliselt tema tähelepanu võetud meetme ajutisele laadile ja faktile, et edasi kaevata on võimalik ainult tulevast määramisotsust.	3. Iga asutus, kes on kohustatud lõike 1 või 2 alusel ajutist hüvitist maksma või ettemakseid tegema, teatab sellest viivitamata taotlejale, juhtides selgesõnaliselt tema tähelepanu võetud meetme ajutisele laadile ja oma kohaldatava õiguse kohasele mis tahes edasikaebamisõigusele.
Muudatusettepanek  119 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Meetmed hüvitise määramise kiirendamiseks	Meetmed pensioni arvutamise protsessi kiirendamiseks
1. Kui liikmesriigi õigusaktid hakkavad isiku suhtes kehtima, edastab nimetatud liikmesriigi pädeva asutuse määratud organ selle liikmesriigi määratud organile, kelle kodakondsus asjaomasel isikul on, kõik isikuandmed kõnealuse isiku kohta, sealhulgas talle esimese liikmesriigi pensionide alal pädeva asutuse poolt eraldatud identifitseerimisnumbri ning samuti nimetatud pädeva asutuse nime. Ta edastab nimetatud organile ka kogu muu teabe, mis võib lihtsustada ja kiirendada pensionide hilisemat määramist.	1. Taotluste läbivaatamise ja hüvitiste väljamaksmise hõlbustamiseks ja kiirendamiseks teevad asutused, kelle kohaldatavaid õigusakte isiku suhtes kohaldatakse, järgmist:
	a) vahetavad teiste liikmesriikide asutustega selle isiku identifitseerimiselemente või teevad neile kättesaadavaks isiku identifitseerimiselemendid, kelle puhul on vahetunud riik, mille õigusakte selle isiku suhtes kohaldatakse, ning teevad koos kindlaks, et need identifitseerimiselemendid on olemas ja vastavad kriteeriumidele, või vastasel korral annavad nendele isikutele võimaluse otseseks juurdepääsuks oma identifitseerimiselementidele;
	b) vahetavad aegsasti enne pensioniõiguste saamise minimaalset iga, või enne kindlaksmääratud iga, asjaomase isikuga ja teiste liikmesriikide asutustega teavet või teevad neile kättesaadavaks teabe nende isikute pensioniõiguste kohta, kelle puhul on vahetunud riik, mille õigusakte selle isiku suhtes kohaldatakse, või vastasel korral teavitavad neid isikuid õigusest saada hüvitist tulevikus või annavad neile võimaluse ise tutvuda nende õigustega.
2. Lõike 1 kohaldamisel käsitletakse kodakondsuseta isikuid ja pagulasi ning isikuid, kelle suhtes ei ole kunagi kehtinud selle liikmesriigi õigusaktid, kelle kodanikud nad on, selle liikmesriigi kodanikena, kelle õigusruumi on nad esimesena kuulunud.	2. Lõike 1 kohaldamisel määrab halduskomisjon kindlaks vahetatava või kättesaadavaks tehtava teabe elemendid ja kehtestab sobivad protseduurid ja mehhanismid, võttes arvesse riiklike pensioniskeemide iseärasusi, nende haldus- ja tehnilist korraldust ning nende käsutuses olevaid tehnilisi vahendeid. Halduskomisjon tagab nimetatud pensioniskeemide rakendamise, korraldades võetud meetmete rakendamise ja järelmeetmed.
	2 a. Lõike 1 kohaldamisel tuleks asutusele esimeses liikmesriigis, kus isikule eraldatakse sotsiaalkindlustuse haldamise eesmärgil isiklik identifitseerimisnumber (PIN), edastada eespool nimetatud teave.
3. Asjaomased asutused koostavad kõnealuse isiku või sel ajal teda kindlustava asutuse taotluse korral selle isiku kindlustusloo, mis algab hiljemalt üks aasta enne tema pensioniikka jõudmise kuupäeva.
4. Halduskomisjon kehtestab eelnevate lõigete sätete rakenduseeskirjad.
Muudatusettepanek  120 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui siseriiklikud õigusaktid sisaldavad eeskirju pensioni maksmise eest vastutava asutuse kindlaksmääramiseks, kohaldatakse neid reegleid, võttes arvesse üksnes selle liikmesriigi õigusruumis täitunud kindlustusperioode.	1. Ilma et see piiraks algmääruse artikli 51 kohaldamist, kui siseriiklikud õigusaktid sisaldavad eeskirju vastutava asutuse kindlaksmääramiseks või kohaldatava skeemi või konkreetse skeemi kohaste kindlustusperioodide kindlaksmääramiseks, kohaldatakse neid reegleid, võttes arvesse üksnes selle liikmesriigi õigusruumis täitunud kindlustusperioode.
Muudatusettepanek  121 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 54 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Hüvitiste arvutamine	Perioodide liitmine ja hüvitiste arvutamine
Selgitus
See kajastab uue algmääruse olulist muudatust.
Muudatusettepanek  122 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 54 – lõige -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Rakendusmääruse artikli 12 lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis algmääruse artikli 61 suhtes. Ilma et see piiraks asjaomaste asutuste põhikohustusi, võib asjaomane isik esitada pädevale asutusele selle liikmesriigi asutuse väljastatud dokumendi, mille õigusakte tema suhtes tema viimasel töötamisel või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisel kohaldati, täpsustades nimetatud riigi õigusaktide alusel täitunud perioodid.
Muudatusettepanek  123 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 54 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 62 kohaldamisel artikli 65 lõikes 5 osutatud töötaja, kes pole piirialatöötaja, ei ole kunagi töötanud oma elukohariigi õigusruumis, arvutatakse töötushüvitised tavalise palga põhjal, mida selles liikmesriigis saaks samaväärse või analoogse töö eest, mida ta viimati tegi mõne teise liikmesriigi territooriumil.	välja jäetud
Muudatusettepanek  124 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 55 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Töötu sihtkohaliikmesriigi asutus teatab pädevale asutusele viivitamata töötu tööhõivetalituses registreerimise kuupäeva ja tema uue aadressi.	4. Töötu sihtkohaliikmesriigi asutus saadab pädevale asutusele viivitamata dokumendi töötu tööhõivetalituses registreerimise kuupäeva ja tema uue aadressiga.
Ajavahemikul, mille kestel on töötul õigus hüvitiste säilitamisele, edastab kõnealune asutus iga kuu pädevale asutusele asjakohast teavet töötu olukorra jälgimise kohta ja eelkõige seda, kas isik on endiselt registreeritud tööhõivetalitustes ja kas ta järgib korraldatud kontrollimenetlusi.	Kui ajavahemikul, mille kestel on töötul õigus hüvitiste säilitamisele, ilmneb mis tahes asjaolu, mis võib mõjutada hüvitise saamise õigust, saadab töötu sihtkohajärgne asutus viivitamata pädevale asutusele ja asjaomasele isikule asjakohast teavet sisaldava dokumendi.
	Pädeva asutuse taotluse korral edastab töötu sihtkohajärgne asutus asjakohast teavet töötu olukorra jälgimise kohta ja eelkõige seda, kas isik on endiselt registreeritud tööhõivetalitustes ja kas ta järgib korraldatud kontrollimenetlusi.
Muudatusettepanek  125 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 56 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui õigus hüvitistele on seotud teatavate kohustuste täitmisega töötu poolt vastavalt elukohariigi õigusaktidele, võetakse arvesse töötu võimalikke kohustusi teise liikmesriigi tööhõivetalituste suhtes. Töötu kohus on teatada oma elukohajärgsele asutusele nende kohustuste ajakava ja laad.	2. Kui asjaomases liikmesriigis kohaldatavate õigusaktide kohaselt nõutakse töötult teatavate kohustuste täitmist ja/või tööotsinguid, on prioriteetsed elukohariigis nõutavad kohustused ja/või tööotsingud.
	Kui töötu ei järgi kõiki kohustusi ja/või tööotsinguid liikmesriigis, kus ta viimati töötas, ei mõjuta see elukohariigis antavaid hüvitisi.
Muudatusettepanek  126 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 57
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 68 lõike 1 punkti b alapunkti i kohaldamisel laste elukoht ei võimalda prioriteetsusjärjekorda kindlaks määrata, arvutab iga asjaomane liikmesriik hüvitiste summa, võttes arvesse lapsi, kes ei ela tema territooriumil. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õiguses on ette nähtud kõige suurem hüvitiste summa, maksab välja terve selle summa. Teise liikmesriigi pädev asutus maksab talle tagasi poole nimetatud summast selle liikmesriigi õiguses ettenähtud summa piirides.	Kui algmääruse artikli 68 lõike 1 punkti b alapunktide i ja ii kohaldamisel laste elukoht ei võimalda prioriteetsusjärjekorda kindlaks määrata, arvutab iga asjaomane liikmesriik hüvitiste summa, võttes arvesse lapsi, kes ei ela tema territooriumil. Algmääruse artikli 68 lõike 1 punkti b alapunkti i kohaldamisel selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õiguses on ette nähtud kõige suurem hüvitiste summa, maksab välja terve selle summa. Teise liikmesriigi pädev asutus maksab talle tagasi poole nimetatud summast selle liikmesriigi õiguses ettenähtud summa piirides.
Muudatusettepanek  127 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 58 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Eeskirjad juhuks, kui isiku suhtes on ühe ja sama perioodi või perioodi osa kestel kehtinud järjestikku mitme liikmesriigi õigusaktid	Kohaldatavate õigusaktide ja/või perehüvitiste määramise pädevuse muutumise korral kohaldatavad eeskirjad
Muudatusettepanek  128 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 58 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui isiku suhtes on kehtinud järjestikku kahe liikmesriigi õigusaktid ühe kalendrikuu jooksul, sõltumata sellest, millised on nende liikmesriikide õigusaktides ettenähtud perehüvitiste maksmise kuupäevad, kannab kõnealusel perioodil esimesena kehtinud õigusaktide alusel makstud perehüvitise kulusid kandev asutus sellised kulud kogu jooksva kuu vältel.	1. Kui kohaldatavad õigusaktid ja/või perehüvitiste määramise pädevus muutuvad liikmesriikide vahel kalendrikuu kestel, sõltumata sellest, millised on nende liikmesriikide õigusaktides ettenähtud perehüvitiste maksmise kuupäevad, jätkab asutus, kes maksis perehüvitisi sama kuu alguses hüvitiste määramise aluseks olnud õigusaktide kohaselt, selliste hüvitiste maksmist kuni jooksva kuu lõpuni.
Muudatusettepanek  129 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 58 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ta teatab teise liikmesriigi asutusele kuupäeva, mil ta lõpetab kõnealuste perehüvitiste maksmise.	2. Ta teatab teise liikmesriigi või liikmesriikide asutusele kuupäeva, mil ta lõpetab kõnealuste perehüvitiste maksmise. Hüvitiste maksmine teisest liikmesriigist või liikmesriikidest jõustub alates nimetatud kuupäevast.
Muudatusettepanek  130 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 59 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Perehüvitiste maksmise taotlus esitatakse eelkõige:	1. Perehüvitiste maksmise taotlus esitatakse pädevale asutusele. Algmääruse artiklite 67 ja 68 kohaldamisel tuleb arvesse võtta kogu perekonna olukorda nii, nagu kõigi asjaomaste isikute suhtes kohaldataks asjaomase liikmesriigi õigusakte, ning nii, nagu nad elaksid seal, seda eelkõige hüvitiste taotlemise õiguse puhul. Kui hüvitiste taotlemise õigust omav isik ei kasuta oma õigust, võtab selle liikmesriigi pädev asutus, mille õigusakte kohaldatakse, arvesse perehüvitiste taotlust, mille on esitanud teine vanem või vanemana käsitatav isik või lapse või laste hooldajana tegutsev isik või asutus.
a) töökohajärgse liikmesriigi asutusele, kui õigus hüvitistele on saadud seoses töö või ettevõtlusega ja kui taotleja elukaaslasel ei ole õigust hüvitistele seoses töö või ettevõtlusega teises liikmesriigis;
b) muudel juhtudel laste elukohajärgsele asutusele või ühele neist asutustest, kui lapsed elavad eri liikmesriikides.
Muudatusettepanek  131 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 59 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Asutus, kelle poole vastavalt lõikele 1 pöörduti, vaatab taotluse läbi, toetudes taotleja esitatud üksikasjalikule teabele ja teeb alati, kui see osutub vajalikuks, esialgse otsuse kohaldatava prioriteetsusjärjekorra kohta, arvestades kõiki asjaolusid ja õigusakte, mis iseloomustavad taotleja perekonna olukorda.	2. Asutus, kelle poole vastavalt lõikele 1 pöörduti, vaatab taotluse läbi, toetudes taotleja esitatud üksikasjalikule teabele, arvestades kõiki asjaolusid ja õigusakte, mis iseloomustavad taotleja perekonna olukorda.
Kõnealune asutus teatab sellest taotlejale ja maksab talle ajutiselt välja tema kohaldatavates õigusaktides ettenähtud hüvitised.	Kui nimetatud asutus järeldab, et tema õigusaktid on algmääruse artikli 68 lõigete 1 ja 2 kohaselt kohaldatavad prioriteetsusõiguse alusel, maksab ta perehüvitisi vastavalt oma kohaldatavatele õigusaktidele.
	Kui nimetatud asutusele tundub, et teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt on olemas võimalus saada diferentseeritud lisahüvitist kooskõlas algmääruse artikli 68 lõikega 2, edastab see asutus taotluse viivitamata teise liikmesriigi pädevale asutusele ning teavitab asjaomast isikut; lisaks teavitab ta teise liikmesriigi asutust otsusest, mille ta taotluse suhtes tegi, ning teatab perehüvitisteks makstava summa.
Muudatusettepanek  132 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 59 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kõnealune ajutine otsus kohaldatava prioriteetsusjärjekorra kohta saadetakse kõigile liikmesriigi või liikmesriikide asutustele, kelle õigusaktide kohaselt võib tekkida õigus hüvitistele. Neil asutustel on aega üks kuu alates ajutise otsuse saatmiskuupäevast, et seda vaidlustada või taotleda täiendavat teavet.	3. Kui asutus, kellele tehakse taotlus, järeldab, et tema õigusaktid on kohaldatavad, kuid mitte algmääruse artikli 68 lõigete 1 ja 2 kohase prioriteetsusõiguse alusel, teeb ta viivitamata ajutise otsuse kohaldatava prioriteetsusjärjekorra kohta ning edastab taotluse nimetatud algmääruse artikli 68 lõike 3 kohaselt teise liikmesriigi asutusele, teavitades sellest ka taotlejat. Kõnealusel asutusel on nimetatud esialgse otsuse kohta oma seisukoha esitamiseks aega kaks kuud.
Selle tähtaja möödumisel muutub selle asutuse otsus, kelle poole vastavalt lõikele 1 pöörduti, asjaomastele asutustele kohustuslikuks. Selle põhjal koostab iga kõnealune asutus aruande soodustatud isikule maksmisele kuuluvate hüvitiste summa kohta ja edastab selle viivitamata asutusele, kelle poole pöörduti.	Kui asutus, kellele taotlus edastati, ei võta kahe kuu jooksul seisukohta, kohaldatakse eespool nimetatud esialgset otsust ning kõnealune asutus maksab oma õigusaktides ettenähtud hüvitisi ning teavitab asutust, kellele taotlus esitati, hüvitisteks makstavast summast.
Muudatusettepanek  133 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 59 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Asutus, kelle poole vastavalt lõikele 1 pöörduti, saadab taotlejale otsuse hüvitiste maksmise prioriteetsusjärjekorra kohta koos asjaomaste asutuste koostatud hüvitiste arvestusega.	4. Kui asjaomaste asutuste vahel tekib lahkarvamus selle üle, kumma õigusaktid on kohaldatavad prioriteetsusõiguse alusel, kohaldatakse rakendusmääruse artikli 6 lõikeid 2–4. Sel puhul on artikli 6 lõikes 2 osutatud elukohajärgseks asutuseks lapse või laste elukohajärgne asutus.
Muudatusettepanek  134 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui pädev asutus määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 69 kohaldamisel konstateerib, et tema kohaldatavate õigusaktide alusel ei teki õigust saada hüvitist, edastab ta taotluse viivitamata koos kõigi vajalike dokumentide ja kogu vajaliku teabega selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktid on asjaomase isiku suhtes kehtinud kõige pikema aja jooksul. Mõningatel juhtudel võib see tähendada, et küsimus suunatakse samadel tingimustel tagasi selle liikmesriigi asutusele, mille õigusaktide kohaselt täitus kõnealuse isiku lühim kindlustus- või elamisperiood.	Algmääruse artikli 69 kohaldamisel koostab halduskomisjon loetelu orbudele ettenähtud täiendavatest või erilistest perehüvitistest, mis on hõlmatud algmääruse sama artikliga. Kui prioriteetsusõiguse kohaselt pädev asutus ei ole oma kohaldatavate õigusaktide alusel kohustatud maksma orbudele kõnealuseid täiendavaid või erilisi perehüvitisi, edastab ta mis tahes perehüvitiste taotluse viivitamata koos kõigi vajalike dokumentide ja kogu vajaliku teabega selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktid on asjaomase isiku suhtes kehtinud kõige pikema aja jooksul ning näevad orbudele ette kõnealused täiendavad või erilised perehüvitised. Mõningatel juhtudel võib see tähendada, et küsimus suunatakse samadel tingimustel tagasi selle liikmesriigi asutusele, mille õigusaktide kohaselt täitus kõnealuse isiku lühim kindlustus- või elamisperiood.
Muudatusettepanek  135 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 61 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõike 1 kohaldamisel käsitletakse pädeva asutusena muus liikmesriigis kui kindlustatud isiku elukohariik elavate pereliikmete elukohajärgset asutust määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 20 lõikes 4 osutatud juhtudel, ja pensionäri ja tema pereliikmete elukohajärgset asutust määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 27 lõikes 5 osutatud juhtudel.	välja jäetud
Muudatusettepanek  136 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 61 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Lõike 1 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis vastavalt artikli 27 lõike 8 teisele lausele makstud rahaliste hüvitiste tagasimaksmise suhtes.	välja jäetud
Selgitus
See lause jäetakse artikli 54 lõike 2 muudatusettepanekus välja.
Muudatusettepanek  137 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 62 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriik võib loobuda kindlaksmääratud summade alusel tagasimaksmise süsteemi kasutamisest tingimusel, et selline loobumine jõustub kalendriaasta alguses. Sellisel juhul peab asjaomane liikmesriik teatama muudatusest halduskomisjonile hiljemalt muudatuse jõustumise aastale eelneva aasta juuni lõpuks.	välja jäetud
Muudatusettepanek  138 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 63 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kindlasummaliste maksete arvutamine	Igakuise kindlaksmääratud summa ja kindlaksmääratud kogusumma arvutamise meetod
Muudatusettepanek  139 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 63 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga deebitorliikmesriigi puhul on ühe kalendriaasta makse võrdne summaga, mis on saadud, korrutades keskmist aastakulu inimese kohta eri vanuseklasside kaupa arvestatavate isikute arvuga igas vanuseklassis ja rakendades tulemuse suhtes vähenduskoefitsienti.	1. Iga kreeditorliikmesriigi puhul määratakse igakuine kindlaksmääratud summa isiku kohta (Fi) ühe kalendriaasta kohta, jagades keskmise aastakulu inimese kohta (Yi) eri vanuseklasside kaupa kaheteistkümnega ja rakendades tulemuse suhtes vähenduskoefitsienti (X) vastavalt järgmisele valemile:
ÜHEKORDNE SUMMEERITUD MAKSE =	Fi = Yi*1/12*1-X
Selles valemis kasutatud sümbolite tähendus on järgmine:	Selles valemis kasutatud sümbolite tähendus on järgmine:
- Summeerimisnäitaja i (i väärtused = 1, 2 ja 3) esindab kolme ühekordse summa arvutamisel kasutatud vanuseklassi:	- näitaja i (i väärtused = 1, 2 ja 3) esindab kolme kindlaksmääratud summa arvutamisel kasutatud vanuseklassi:
i = 1: alla 20aastased isikud	i = 1: alla 20aastased isikud
i = 2: 20–64aastased isikud	i = 2: 20–64aastased isikud
i = 3: 65aastased ja vanemad isikud.	i = 3: 65aastased ja vanemad isikud.
- Koefitsient X (arv vahemikus 0–1) tähistab valitud vähendamist, mis on määratletud lõikes 4.
- Yi näitab vanuseklassi i isikute keskmist aastast kulu, nagu see on määratletud lõikes 2.	- Yi näitab vanuseklassi i isikute keskmist aastast kulu, nagu see on määratletud lõikes 2.
	- Koefitsient X (0,20 või 0,15) tähistab vähendamist, nagu see on määratletud lõikes 2 a.
- Zi näitab vanuseklassis i arvesse võetavate isikute keskmist arvu, nagu see on määratletud lõikes 3.
Muudatusettepanek  140 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 63 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Keskmine aastane kulu isiku kohta (Yi) vanuseklassis i saadakse, kui aastakulu, mis tuleneb kreeditorliikmesriigi asutuste poolt arvestatavate sotsiaalkindlustusskeemide alusel antud kõikidest mitterahalistest hüvitistest kõikidele asjaomase vanuseklassi isikutele, kelle suhtes kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid, ja nende pereliikmetele, jagatakse selle vanuseklassi isikute keskmise aastase arvuga. Arvutamisel võetakse arvesse artiklis 23 osutatud kindlustusskeemi raames tehtud kulutusi.	2. Keskmine aastane kulu isiku kohta (Yi) vanuseklassis i saadakse, kui aastakulu, mis tuleneb kreeditorliikmesriigi asutuste poolt arvestatavate sotsiaalkindlustusskeemide alusel antud kõikidest mitterahalistest hüvitistest kõikidele asjaomase vanuseklassi isikutele, kelle suhtes kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid, ja nende pereliikmetele, jagatakse selle vanuseklassi isikute keskmise aastase arvuga kõnealusel kalendriaastal. Arvutamisel võetakse aluseks rakendusmääruse artiklis 23 osutatud skeemide raames tehtud kulutused.
Muudatusettepanek  141 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 63 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Igakuise kindlaksmääratud summa suhtes kohaldatav vähendus on üldjuhul 20 % (X = 0,20). See on 15 % (X = 0,15) pensionäride ja nende pereliikmete puhul, kui pädev liikmesriik ei ole kantud algmääruse IV lisasse.
Selgitus
See lõige sisaldab komisjoni ettepaneku lõike 4 tekstiosi.
Muudatusettepanek  142 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 63 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Iga deebitorriigi puhul on vanuseklassi i isikute keskmine arv (Zi) võrdne isikute arvuga, kelle suhtes kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid ja kellel on õigus tema kulul kreeditorriigis mitterahalisi hüvitisi saada.	3. Iga deebitorriigi puhul on kindlaksmääratud kogusummaks kalendriaasta kohta summa, mis saadakse, korrutades iga vanuseklassi i puhul igakuise kindlaksmääratud summa isiku kohta kuude arvuga, mil asjaomased isikud olid kreeditorriigis kindlustatud selles vanuseklassis.
Arvessevõetavate isikute arv on kindlaks määratud nimekirja abil, mida elukohajärgne asutus selleks hoiab ja mis põhineb kõnealuste isikute õiguste dokumentaalsel tõendusel pädeva asutuse poolt.	Kuude arv, mil asjaomased isikud olid kreeditorliikmesriigis kindlustatud, on nende kalendrikuude summa kalendriaastas, mille jooksul asjaomastel isikutel oli kreeditorliikmesriigi territooriumil elamise tõttu õigus saada nimetatud territooriumil mitterahalisi hüvitisi deebitorliikmesriigi kulul. Need kuud määratakse kindlaks nimekirja abil, mida elukohajärgne asutus selleks hoiab ja mis põhineb kõnealuste isikute õiguste dokumentaalsel tõendusel pädeva asutuse poolt.
Muudatusettepanek  143 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 63 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab halduskomisjon eriaruande käesoleva artikli kohaldamise kohta ja eelkõige lõikes 2 a nimetatud vähendamiste kohta. Kõnealuse aruande alusel võib halduskomisjon esitada ettepaneku muudatuste kohta, mis võivad osutuda vajalikeks, et tagada, et kindlaksmääratud summade arvutamisel saadav tulemus on võimalikult ligilähedane tegelikele kulutustele ja et lõikes 2 a nimetatud vähendamised ei põhjusta liikmesriikidele tasakaalustamata makseid või topeltmakseid.
Muudatusettepanek  144 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 63 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Ühekordsele summale kohaldatav vähendus on üldjuhul 15% (X = 0,15). See on 20% (X = 0,20), kui pädev liikmesriik on loetletud määruse (EÜ) nr 883/2004 IV lisas.	välja jäetud
Selgitus
Selle lõike osad on lisatud parlamendi muudatuseettepanekute uude lõikesse 2 a.
Muudatusettepanek  145 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 63 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Halduskomisjon kinnitab eelnevates lõikudes osutatud ühekordse summa arvutamise lähteandmete kindlaksmääramise meetodid ja tingimused.	5. Halduskomisjon kinnitab eelnevates lõikudes osutatud kindlaksmääratud summade arvutamise lähteandmete kindlaksmääramise meetodid ja tingimused.
Muudatusettepanek  146 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 63 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Vaatamata lõigetes 1–4 sätestatule võivad liikmesriigid kindlaksmääratud summa arvutamisel jätkata nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määruse (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes rakendamise kord,1 artiklite 94 ja 95 kohaldamist, tingimusel et kohaldatakse lõikes 2 a nimetatud vähendamist.
	1 EÜT L 323, 13.12.1996, lk 38.
Selgitus
Sellega jäetakse kohanemisaeg.
Muudatusettepanek  147 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 64 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Aastase kulu summa isiku kohta vanuseklassis kindla aasta kohta edastatakse kontrollnõukogule hiljemalt teise kõnealusele aastale järgneva aasta 30. juuniks. Vastasel korral võetakse aluseks eelmise aasta keskmine kulu isiku kohta.	Aastase kulu summa isiku kohta vanuseklassis kindla aasta kohta teatatakse kontrollnõukogule hiljemalt teise kõnealusele aastale järgneva aasta lõpuks. Vastasel korral võetakse aluseks eelmise aasta keskmine kulu isiku kohta, mille halduskomisjon on eelmise aasta jaoks viimati kindlaks määranud.
Muudatusettepanek  148 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 65
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1. Tagasimaksed asjaomaste liikmesriikide vahel tehakse võimalikult kiiresti. Iga asjaomane asutus on kohustatud hüvitama nõuded enne käesolevas artiklis nimetatud tähtaegu, niipea kui tal on selleks võimalus. Ühe konkreetse nõude vaidlustamine ei tohi takistada teise nõude või teiste nõuete hüvitamist.
Määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklites 35 ja 41 sätestatud tagasimaksed liimesriikide asutuste vahel toimuvad kontaktasutuse vahendusel.	2. Algmääruse artiklites 35 ja 41 sätestatud tagasimaksed liimesriikide asutuste vahel toimuvad kontaktasutuse vahendusel. Tagasimaksete tegemiseks algmääruse artikli 35 ja artikli 41 kohaselt võib kasutada eraldi kontaktasutust.
Muudatusettepanek  149 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 66 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Tegelike kulude alusel koostatud nõuded tuleb esitada hiljemalt kuus kuud pärast selle poolaasta lõppu, mille kestel hüvitised anti.	1. Tegelike kulude alusel koostatud nõuded tuleb deebitorriigi kontaktasutusele esitada hiljemalt kaksteist kuud pärast selle poolaasta lõppu, mille kestel need nõuded kirjendati kreeditorasutuse raamatupidamises.
Muudatusettepanek  150 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 66 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kindlasummaliste tagasimaksetega seotud nõuded kalendriaasta kohta tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast kuud, mil keskmised kulud kõnealuse aasta kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas.	2. Kindlaksmääratud summade tagasimaksetega seotud nõuded kalendriaasta kohta tuleb deebitorriigi kontaktasutusele esitada kaheteistkümne kuu jooksul pärast kuud, mil keskmised kulud kõnealuse aasta kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. Rakendusmääruse artikli 63 lõike 3 kohane arvestus tuleb esitada võrdlusaastale järgneva aasta lõpuks.
Muudatusettepanek  151 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 66 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Hüvitiste maksmise eest vastutav asutus kontrollib nõudeid ja maksab need välja enne kuue kuu möödumist pärast selle poolaasta lõppu, mille jooksul need nõuded esitati. Vajaduse korral edastab deebitorasutus kreeditorasutusele enne kõnealuse kuuekuulise perioodi lõppu oma otsuse mõnede kulutuste tagasilükkamise kohta.	4. Hüvitiste maksmise eest vastutav asutus maksab nõuded rakendusmääruse artiklis 65 nimetatud kreeditorriigi kontaktasutusele enne 18 kuu möödumist pärast selle kuu lõppu, mille jooksul need nõuded esitati deebitorliikmesriigi kontaktasutusele. Seda ei kohaldata nõuete suhtes, mille hüvitiste maksmise eest vastutav deebitorasutus on kõnealuse perioodi jooksul asjakohasel põhjusel tagasi lükanud.
Muudatusettepanek  152 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 66 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Vaidlused nõude laadi ja summa üle tuleb lahendada hiljemalt üks aasta pärast selle poolaasta lõppu, mille jooksul need nõuded esitati. Pärast selle tähtaja möödumist käsitletakse kõnealust nõuet maksmisele kuuluvana.	5. Vaidlused nõude üle tuleb lahendada hiljemalt 36 kuu jooksul pärast selle kuu lõppu, mille jooksul need nõuded esitati.
Muudatusettepanek  153 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 66 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Kontrollnõukogu aitab saavutada lõplikku arvlemise lõpetamist juhtudel, kui lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul ei leita lahendust, ning esitab ühe osapoole põhjendatud taotluse alusel vaidluse kohta oma arvamuse kuue kuu jooksul pärast küsimuse talle suunamist.
Selgitus
Sellega tagatakse lõpliku lahenduse saavutamine.
Muudatusettepanek  154 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 67 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Viivised	Viivised ja sissemaksed
Muudatusettepanek  155 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 67 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Alates artikli 66 lõikes 4 osutatud kuuekuulise ajavahemiku lõpust suurenevad maksmata nõuded viivise võrra. Viivis arvutatakse peamiste refinantseerimistoimingute suhtes kohaldatava Euroopa Keskpanga poolt kehtestatud intressimäära alusel. Kohaldatakse intressimäära, mis kehtib maksekuu esimesel päeval. Kõnealust määra suurendatakse kahe protsendipunkti võrra alates artikli 66 lõikes 5 osutatud üheaastase perioodi lõpust.	1. Alates rakendusmääruse artikli 66 lõikes 4 osutatud 18-kuulise ajavahemiku lõpust võib kreeditorasutus maksmata nõuetelt võtta viivist, välja arvatud juhul, kui deebitorasutus on kuue kuu jooksul alates selle kuu lõpust, mille jooksul nõue esitati, teinud sissemakse vähemalt 90 % ulatuses vastavalt kogu rakendusmääruse artikli 66 lõigete 1 või 2 alusel tehtud nõudest. Nõude nende osade suhtes, mis ei ole sissemaksega kaetud, võib viivist võtta alates rakendusmääruse artikli 66 lõikes 5 osutatud 36-kuulise perioodi lõpust.
Muudatusettepanek  156 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 67 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Halduskomisjon määrab kindlaks viiviste arvutamise meetodi ja lähteandmed.	2. Viivised arvutatakse peamiste refinantseerimistoimingute suhtes kohaldatava Euroopa Keskpanga poolt kehtestatud intressimäära alusel. Kohaldatakse intressimäära, mis kehtib maksekuu esimesel päeval.
Selgitus
On
parem, kui selle määrab kindlaks neutraalne väline osapool.
Muudatusettepanek  157 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 67 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Ükski kontaktasutus ei ole kohustatud lõike 1 kohaselt sissemakset vastu võtma. Kui kontaktasutus sellisest pakkumisest ära ütleb, ei ole kreeditorasutusel siiski enam õigust nõuda kõnealuse nõudega seotud viiviseid, mis lähevad kaugemale lõike 1 teises lauses sätestatust.
Muudatusettepanek  158 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 69
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui puudub määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõikes 8 osutatud kokkulepe, saadab elukohajärgne asutus selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusruumi soodustatud isik viimasena kuulus, taotluse töötushüvitiste tagasimaksmise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõigetele 6 ja 7, kuue kuu jooksul alates viimase töötushüvitise maksest, mille tagasimaksmist taotletakse. Taotluses peab olema märgitud määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 67 lõikes 6 ja 7 osutatud kolme- või viiekuulise ajavahemiku jooksul makstud hüvitiste summa, periood, mille eest kõnealuseid hüvitisi maksti, ja töötu isikuandmed.	Kui puudub algmääruse artikli 65 lõikes 8 osutatud kokkulepe, saadab elukohajärgne asutus selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusruumi soodustatud isik viimasena kuulus, taotluse töötushüvitiste tagasimaksmise kohta vastavalt algmääruse artikli 65 lõigetele 6 ja 7. Taotlus esitatakse kuue kuu jooksul alates kalendripoolaasta lõpust, mille jooksul maksti viimane töötushüvitis, mille tagasimaksmist taotletakse. Taotluses peab olema märgitud algmääruse artikli 67 lõikes 6 ja 7 osutatud kolme- või viiekuulise ajavahemiku jooksul makstud hüvitiste summa, periood, mille eest kõnealuseid hüvitisi maksti, ja töötu isikuandmed. Taotluste esitamine ja maksmine toimub asjaomaste liikmesriikide kontaktasutuste kaudu.
	Pärast esimeses lõikes nimetatud tähtaega esitatud taotlusi ei pea arvestama.
Kui kõnealused summade üle tekib asjaomaste asutuste vahel vaidlus, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 66 lõiked 4 ja 5 mutatis mutandis.	Rakendusmääruse artikli 65 lõiget 1 ja artikli 66 lõikeid 4 kuni 5 a kohaldatakse mutatis mutandis.
	Pärast rakendusmääruse artikli 66 lõikes 4 osutatud 18-kuulise ajavahemiku lõppu võib kreeditorasutus võtta maksmata nõuetelt viivist. Viivis arvutatakse vastavalt rakendusmääruse artikli 67 lõikele 2.
	Algmääruse artikli 65 lõike 6 kolmandas lauses nimetatud suurim tagasimaksesumma on igal üksikul juhul eraldi selle hüvitise summa, millele asjaomasel isikul oleks õigus selle liikmesriigi õigusaktide alusel, mille õigusakte tema suhtes viimati kohaldati, kui ta registreeris ennast selle liikmesriigi tööhõivetalitustes. XY lisasse kantud liikmesriikide vahelistes suhetes määravad suurima summa igal üksikul juhul kindlaks ühe sellise liikmesriigi pädevad asutused, mille õigusakte asjaomase isiku suhtes viimati kohaldati, võttes aluseks selle liikmesriigi õigusaktidega eelneval kalendriaastal ettenähtud töötushüvitiste keskmise summa.
Muudatusettepanek  159 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 83 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1 punktides m, q ja r ja käesoleva määruse artikli 1 punktides a ja b osutatud üksuste ning käesoleva määruse II jaotises mainitud määratud asutuste andmed.	1. Liikmesriigid teatavad Euroopa Komisjonile algmääruse artikli 1 punktides m, q ja r ning rakendusmääruse artikli 1 lõike 2 punktides a ja b osutatud üksuste ning vastavalt rakendusmäärusele määratud asutuste andmed.
Selgitus
Nüüd sisaldab see artikli 3 lõike 2 andmekaitse sätet.
Muudatusettepanek  160 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 83 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Halduskomisjon kehtestab lõikes 1 osutatud andmete teatamise tingimused, sealhulgas ühine vorm ja näidis.	3. Halduskomisjon kehtestab lõikes 1 osutatud andmete teatamise struktuuri, sisu ja üksikasjad, sealhulgas ühise vormi ja näidise.
Muudatusettepanek  161 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 83 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Käesoleva määruse 4.lisa on avalikkusele kättesaadav andmebaas, mis koondab lõikes 1 osutatud andmeid.	4. Rakendusmääruse 4. lisa on avalikkusele kättesaadav andmebaas, mis koondab lõikes 1 osutatud andmeid. Andmebaasi loob ja seda haldab komisjon. Liikmesriigid vastutavad siiski riikliku kontaktteabe andmebaasi sisestamise eest. Lisaks tagavad liikmesriigid lõikes 1 sätestatud riikliku kontaktteabe õigsuse.
Muudatusettepanek  162 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 84
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 84	välja jäetud
Dokumendid
1. Määruse (EÜ) nr 883/2004 ja käesoleva määruse kohaldamiseks vajalike dokumentide näidised, vormid ja vormingud kehtestab halduskomisjon vastavalt artikli 4 sätetele.
Pädevad asutused annavad need käesoleva määrusega hõlmatud isikute käsutusse.
2. Omavahelistes suhetes võivad kahe või enama liikmesriigi pädevad ametiasutused või asutused kokku leppida lihtsustatud dokumentide või lihtsustatud andmevahetuse kasutamises. Kõnealustest kokkulepetest tuleb teatada halduskomisjonile.
Selgitus
Käesoleva artikli sätted on hõlmatud parlamendi muudetud artikli 4 lõikega 1, artikli 3 lõikega 3 ja artikli 9 lõikega 1.

SELETUSKIRI

Määrus 883/2004 käsitleb sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist liikmesriikide vahel nende inimeste jaoks, kes teises liikmesriigis elavad või töötavad või ka sinna reisivad, kuid ei käsitle sotsiaalkindlustussüsteemide ühtlustamist. On asjakohane asendada kaua kehtinud määrus nr 1408/71, kuid see ei saa jõustuda enne, kui nõukogu ja Euroopa Parlament on rakendusmääruse suhtes kokku leppinud kaasotsustamismenetluse käigus, mis nõuab nõukogult ühehäälset otsust.

Määrus 883/2004 on oluliseks edusammuks sotsiaalkindlustuse valdkonna kooskõlastamisel. See laiendab kooskõlastamise kohaldamisala kõigile sotsiaalkindlustussüsteemidega hõlmatud isikutele, mitte ainult töötajatele ja nende perekondadele, ja on seepärast tähtis kõigile ELi kodanikele, keda ta hõlmab. See võimaldab inimestel, selleks et arvestada oma riiklik pension või muud õigused, liita perioodid, mille kestel nad on teises liikmesriigis elanud või töötanud, selle sotsiaalkindlustuse süsteemi kohaselt. Samuti ajakohastatakse ja lihtsustatakse selle abil väga kohmakat määrust nr 1408/71 ja viiakse see kooskõlla paljude nimetatud valdkonda käsitlevate Euroopa Kohtu kohtulahenditega.

Rakendusmääruses on sätestatud, kuidas peaks toimima nõukogu muudatusettepanekus, mida raportöör toetab, algmäärusena määratletud määrus nr 883/2004. Selles on sätestatud eeskirjad, kuidas iga liikmesriik (pädev asutus) määrab konkreetsed kontaktasutused, mis kantakse lisasse ja mis peavad osutama abi sotsiaalkindlustusküsimuste eri aspektides piiriülestes olukordades. Selles sätestatakse maksesüsteemide, tagasinõudmise ja pädeva asutuse kindlakstegemist käsitlevate vaidluste lahendamise kord. Raportöör otsustas toetada komisjoni lihtsamat süsteemi kindlustusperioodide teisendamisreeglite osas artiklis 13, mitte nõukogu üsna kohmakat ettepanekut.

Rakendusmääruses tunnistatakse läbivalt vajadust tõhususe ja kiirete vastuste järele. Uues artikli 2 muudatusettepanekus on algmäärusele tuginedes kavandatud selle koostöö põhimõtted .

Uue rakendusmäärusega julgustatakse elektroonilist andmevahetust, mis peaks muutma suhtluse kiiremaks ja täpsemaks. Raportööri arvates peaks parlament selgesõnaliselt sõnastama vajaduse andmete proportsionaalse kogumise järele ja tugevdama andmekaitse nõudeid, nagu on soovitanud andmekaitseinspektor. Artikli 3 lõige 2 on seepärast alles jäetud ja seda on muudetud, selle asemel et nõustuda nõukogu ettepanekuga see välja jätta: samuti on esitatud muudatusettepanek põhjendusele 3 ja sellest tulenev muudatusettepanek tagamaks, et asjaomased aadressid on avalikkusele 4. lisas kättesaadavad. Ka muud teabe vormingud säilivad ja esitatud on muudatusettepanek, millega tuletatakse asutustele meelde võtta arvesse puudega inimeste erivajadusi.

Raportöör lisas mitmeid muudatusettepanekuid, mis on sündinud aruteludest nõukogu ja sotsiaalküsimuste töörühmaga ning mis on enamat kui lihtsalt keelelised või tehnilised muudatused. Üldiselt on need selgitanud ja lihtsustanud komisjoni esialgseid ettepanekuid ja töötavad kodanike huvides. Üheks näiteks on alalise elukoha määramisel arvestatav tegurite mitteammendav loetelu artiklis 11.

Küsimus eelneva loa andmise menetlusest ja kulude hüvitamisest plaanilise piiriülese ravi puhul on samuti sisse jäetud ja sel puhul rõhutatakse otsustamise alusena meditsiinilisi kriteeriume. Arvestades rakendusmääruse piiratud kohaldamisala, ei saa käesolevas määruses käsitleda kõiki küsimusi. Seepärast teeb raportöör ettepaneku jätta välja rakendusmääruse artikkel 33, kuna raportööri arvamuse kohaselt on ravi vajalikkuse küsimus universaalne ja seda on juba käsitletud artiklis 26. Samuti lisas raportöör muudatusettepaneku artikli 26 punkti C lõikele 6, mis käsitleb ravi vajavat isikut saatva isiku kulude katmist: see väljub tõenäoliselt kõnealuse määruse kohaldamisalast, kuid ehk soovivad parlamendiliikmed arutada seda küsimust tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis, kui me arutame kõnealust teemat käsitlevat kavandatavat direktiivi.

Töötajate lähetamise kord leiab käsitlemist artiklis 14, samuti pädeva asutuse määramine isikute jaoks, kes töötavad rohkem kui ühes liikmesriigis. Ehkki raportöör hindab pädeva asutuse eelneva teatamise põhimõtet, nõustub ta ka sellega, et tegelikkuses pole see alati võimalik, ja seepärast toetab asjaomaseid muudatusettepanekuid. See muidugi ei vabasta tööandjaid ega liikmesriike nende kohustusest järgida asjakohaseid õigusakte.

Üldiselt on raportöör seisukohal, et nii nõukogu kui komisjon teevad tööd selleks, et lõpptulemus oleks kõigile algmäärusega hõlmatutele positiivne, kuid seda ka praktiliselt rakendataval viisil. Seega, kuigi mõned tähtajad võivad näida teinekord liiga pikad, peaksime meeles pidama, et senini on säilinud mõned eriarvamused pädeva asutuse osas, mis on kaasa toonud pingeid ja kindlustatud isikutele toetuste maksmata jätmisi, samuti liikmesriikidele kiire hüvitamise puudumise. Kavandatud muudatused peaksid selliseid probleeme vähendama. Kokkulepitud elektroonilise menetluse kasutamine koos asjakohase andmekaitsega peaks samuti olema positiivne areng.

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt näitab selgelt, et parlament jätab endale õiguse tulevaste muudatuste tegemiseks vastavalt aruteludele nõukogus ja me jääme ootama teavet lõplike lisade kohta.

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS (27.5.2008)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad
(KOM(2006)0016 – C6-0037/2006 – 2006/0006(COD))

Arvamuse koostaja: Zuzana Roithová

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) juurdepääsupunkt – liikmesriigi pädeva ametiasutuse nimetatud üksus, kelle ülesanne on elektroonilisel teel saata ja vastu võtta määruse (EÜ) nr 883/2004 ja käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikke andmeid ühise võrgu kaudu, kus vahetatakse andmeid ühelt poolt liikmesriigi pädevate ametiasutuste ja teiselt poolt teiste liikmesriikide pädevate ametiasutuste ja/või juurdepääsupunktide vahel;	a) juurdepääsupunkt – liikmesriigi pädeva ametiasutuse nimetatud üksus, kelle ülesanne on nõuetekohaselt säilitada ning elektroonilisel teel vastu võtta ja kättesaadavaks teha määruse (EÜ) nr 883/2004 ja käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikke andmeid ühise võrgu kaudu, kus vahetatakse andmeid ühelt poolt liikmesriigi pädevate ametiasutuste ja teiselt poolt teiste liikmesriikide pädevate ametiasutuste ja/või juurdepääsupunktide vahel;
Selgitus
Andmete säilitamine, saamine ja kättesaadavaks tegemine peab toimuma kooskõlas andmete kasutamist ja andmekaitset reguleerivate seadustega.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Halduskomisjon määrab kindlaks dokumentide sisu ja standardiseeritud elektrooniliste sõnumite struktuuri.	1. Halduskomisjon määrab kindlaks dokumentide nõutava sisu ja standardiseeritud elektrooniliste sõnumite asjakohase struktuuri.
Selgitus
Sisu peab vastama haldusorganite volitustest ja ülesannetest tulenevatele nõuetele.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – punkt A – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõikeid 1–3 kohaldatakse mutatis mutandis kindlustatud isiku pereliikmete suhtes.	välja jäetud
Selgitus
Jättes välja lõike 4 ja asendades selle uue lõikega 8 a, tugevneb kõigi pereliikmete võrdne õigus pääseda juurde sotsiaalkindlustusele vaba liikumise kontekstis kõigi ELi liikmesriikide vahel.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – punkt B a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	B a) Pereliikmed
Selgitus
Uus lõige 8 a hõlmab ELi liikmesriikide vahelise vaba liikumise eeliseid kasutava kindlustatud isiku kõiki pereliikmeid. Nii tagatakse, et kindlustatud isikute kõik pereliikmed või partnerid kasutavad võrdset õigust pääseda juurde sotsiaalkindlustusele.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – punkt B a (uus) – lõige 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	8 a. Lõikeid 1–8 kohaldatakse mutatis mutandis kindlustatud isiku pereliikmete suhtes.
Selgitus
Uus lõige 8 a hõlmab ELi liikmesriikide vahelise vaba liikumise eeliseid kasutava kindlustatud isiku kõiki pereliikmeid. Nii tagatakse, et kindlustatud isikute kõik pereliikmed või partnerid kasutavad võrdset õigust pääseda juurde sotsiaalkindlustusele.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – punkt B – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui luba on antud, tagab pädev asutus kulude hüvitamise vastavalt kõige kõrgemale määrale. Kui kõnealuse mitterahalise hüvitise viibimiskohajärgse asutuse määrad on madalamad pädeva asutuse määradest, võib kindlustatud isik seega taotleda pädevalt asutuselt täielikku tagasimakset tema määrade piires.	5. Kui luba on antud, tagab pädev asutus kulude hüvitamise vastavalt kõige kõrgemale määrale. Kui kõnealuse mitterahalise hüvitise viibimiskohajärgse asutuse määrad on madalamad pädeva asutuse määradest, on kindlustatud isikul õigus taotleda pädevalt asutuselt täielikku tagasimakset tema määrade piires. Tagasimakse tase ei ületa seejuures kindlustatud isiku tegelikke kulusid ning selles võidakse arvestada summat, mida kindlustatud isik oleks pidanud maksma siis, kui ravi oleks saadud pädevas liikmesriigis.
Selgitus
Täiustades selliste asjaolude õiguslikku mõistet, mille puhul tuleks pakutud ravi (milleks on eelnevalt luba antud) tõendatavalt kõrgemad kulud tagasi maksta, suureneb õiguskindlus kodanike, nende pereliikmete ja partnerite jaoks. Nii väheneksid juhtumid, mil üksikud pereliikmed, eelkõige kroonilise haigusega patsiendid, otsustavad naasta kodumaale ravi saamiseks ning elavad seetõttu lahus muus liikmesriigis alaliselt elavast perest või partneritest.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – punkt C – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Juhul kui pädev asutus annab loa, hüvitatakse isiku raviga lahutamatult seotud reisi- ja elamiskulud asjaomasele isikule ja vajadusel isikule, kes peab teda saatma, vastavalt õigusaktidele, mida pädev asutus kohaldab.	6. Juhul kui pädeva asutuse asukohariigi õigusega nähakse ette kindlustatud isiku raviga lahutamatult seotud reisi- ja elamiskulude tagasimaksmine, hüvitatakse need kulud asjaomasele isikule ja vajadusel isikule, kes peab teda saatma, nimetatud asutuse poolt, kui raviks muus liikmesriigis on luba antud.
Selgitus
Laialdasem õiguslik mõiste, mis käsitleb patsienti saatva isiku reisi- ja elamiskulude tagasimaksmist, suurendab õiguskindlust, ja see on eluliselt oluline juhul, kui saata on vaja haiglaravi saavaid väikseid lapsi.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – punkt C a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	C a) Haiglaväline ravi
Selgitus
Eesmärk on parandada õiguskindlust ja läbipaistvust kodanike jaoks, et tagada naistele ja teistele pereliikmetele võimalus kasutada täielikult ära õigus isikute vabale liikumisele ELis, ilma et terve pere selle all kannataks, sest isikute vaba liikumist ELis koos peredega mõjutab samuti sotsiaalkindlustus, mida antud ettepanek tugevdab.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – punkt C a (uus) – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a. Määruses (EÜ) nr 883/2004 osutatud luba ei nõuta juhul, kui kindlustatud isik saab haiglavälist ravi muu liikmesriigi territooriumil.
Selgitus
Eesmärk on parandada õiguskindlust ja läbipaistvust kodanike jaoks, et tagada naistele ja teistele pereliikmetele võimalus kasutada täielikult ära õigus isikute vabale liikumisele ELis, ilma et terve pere selle all kannataks, sest isikute vaba liikumist ELis koos peredega mõjutab samuti sotsiaalkindlustus, mida antud ettepanek tugevdab.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – punkt C a (uus) – lõige 6 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 b. Pädev asutus maksab kindlustatud isiku kantud kulud seoses nimetatud raviga tagasi samas ulatuses, nagu makstakse tagasi samalaadse ravi kulud siseriiklike normide kohaselt. Tagasimakse tingimuseks on muude selle liikmesriigi õigusnormidega ette nähtud tingimuste täitmine, kus isik on kindlustatud, ja mis seonduvad riigi territooriumil saadud haiglavälise ravi kulude tagasimaksmisega.
Selgitus
Eesmärk on parandada õiguskindlust ja läbipaistvust kodanike jaoks, et tagada naistele ja teistele pereliikmetele võimalus kasutada täielikult ära õigus isikute vabale liikumisele ELis, ilma et terve pere selle all kannataks, sest isikute vaba liikumist ELis koos peredega mõjutab samuti sotsiaalkindlustus, mida antud ettepanek tugevdab.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – punkt C a (uus) – lõige 6 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 c. Käesoleva artikli tähenduses on „haiglaväline ravi” selline tervishoiuteenus, mida ei pakuta kindlustatud isiku elukohajärgses liikmesriigis asuvas voodikohtadega raviasutuses. Nimetatud ravi ei nõua seega patsiendi haiglaravile paigutamist või seda on võimalik saada muus kontekstis kui voodikohtadega raviasutuses, kuna see ei hõlma eriotstarbelist hooldust või eriravi, mis kujutaks endast selget ohtu patsiendile.
Selgitus
Eesmärk on parandada õiguskindlust ja läbipaistvust kodanike jaoks, et tagada naistele ja teistele pereliikmetele võimalus kasutada täielikult ära õigus isikute vabale liikumisele ELis, ilma et terve pere selle all kannataks, sest isikute vaba liikumist ELis koos peredega mõjutab samuti sotsiaalkindlustus, mida antud ettepanek tugevdab.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – punkt D – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Lõikeid 1–6 kohaldatakse mutatis mutandis kindlustatud isiku pereliikmete suhtes.	7. Lõikeid 1–6 c kohaldatakse mutatis mutandis kindlustatud isiku pereliikmete suhtes.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui määruse (EÜ) nr 883/2004 II jaotise sätete kohaselt pädeva liikmesriigi õigusaktides ei võeta laste kasvatamisele pühendatud perioodi arvesse, vastutab laste kasvatamisele pühendatud perioodi arvesse võtmise eest jätkuvalt selle liikmesriigi asutus, mille õigusaktid olid asjaomasele isikule kohaldatavad vastavalt nimetatud määruse II jaotisele, kuna isik jätkas tegevust töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana kuupäeval, mil, kooskõlas nende õigusaktidega, algas asjaomase lapse puhul arvestatav laste kasvatamisele pühendatud periood, mis loetakse siseriiklikele õigusaktidele vastavaks laste kasvatamise perioodiks ja võrdseks laste kasvatamisega asjaomase riigi territooriumil. Teises lõikes osutatud kohustust ei kohaldata, kui asjaomane isik on praegu või edaspidi hõlmatud muu liikmesriigi õigusaktidega, olles tööle palgatud või seotud sõltumatu tegevusega.
Selgitus
Seoses artikliga 44 kasutatakse uut mõistet „laste kasvatamisele pühendatud periood”, milles määratletakse täpsemalt pensioni saajate tingimused seoses muus liikmesriigis veedetud laste kasvatamisele pühendatud perioodidega.

MENETLUS

Pealkiri	Sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamine: üksikasjalikud rakenduseeskirjad
Viited	KOM(2006)0016 – C6-0037/2006 – 2006/0006(COD)
Vastutav komisjon	EMPL
Arvamuse esitaja(d)                istungil teada andmise kuupäev	FEMM 16.3.2006
Arvamuse koostaja                nimetamise kuupäev	Zuzana Roithová 3.10.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	14.4.2008		27.5.2008
Vastuvõtmise kuupäev	27.5.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	22 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Edit Bauer, Emine Bozkurt, Věra Flasarová, Claire Gibault, Esther Herranz García, Lívia Járóka, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Urszula Krupa, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Zita Pleštinská, Raül Romeva i Rueda, Eva-Britt Svensson, Corien Wortmann-Kool, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Gabriela Creţu, Iratxe García Pérez, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Kartika Tamara Liotard, Marusya Ivanova Lyubcheva, Zuzana Roithová, Petya Stavreva, Bernadette Vergnaud
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Ewa Tomaszewska

MENETLUS

Pealkiri	Sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamine: üksikasjalikud rakenduseeskirjad
Viited	KOM(2006)0016 – C6-0037/2006 – 2006/0006(COD)
EP-le esitamise kuupäev	31.1.2006
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	EMPL 16.2.2006
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	FEMM 16.3.2006
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Jean Lambert 4.4.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	23.11.2006		26.2.2008		1.4.2008		6.5.2008
	28.5.2008
Vastuvõtmise kuupäev	29.5.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	35 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Andersson, Edit Bauer, Philip Bushill-Matthews, Alejandro Cercas, Derek Roland Clark, Luigi Cocilovo, Jean Louis Cottigny, Jan Cremers, Harald Ettl, Richard Falbr, Roger Helmer, Stephen Hughes, Jan Jerzy Kułakowski, Jean Lambert, Bernard Lehideux, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Maria Matsouka, Elisabeth Morin, Juan Andrés Naranjo Escobar, Csaba Őry, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Pier Antonio Panzeri, Rovana Plumb, Jacek Protasiewicz, Bilyana Ilieva Raeva, José Albino Silva Peneda, Jean Spautz, Gabriele Stauner, Ewa Tomaszewska, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Françoise Castex, Gabriela Creţu, Sepp Kusstatscher, Ria Oomen-Ruijten, Csaba Sógor, Tatjana Ždanoka