RAPORT Nõukogu otsuse eelnõu lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamiseks

12.6.2008 - (16681/2007 – C6-0073/2008 – 2007/0207(CNS)) - *

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Christian Ehler

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamiseks

(16681/2007 – C6-0073/2008 – 2007/0207(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2007)0576);

–   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (16681/2007);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 170 lõiget 2 ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0073/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A6-0254/2008),

1.  kiidab heaks nõukogu otsuse eelnõu muudetud kujul ning lepingu sõlmimise;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning India Vabariigi valitsusele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 3 a (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Leping on oluline element püüdlustes saavutada ELi–India 2004. aasta strateegilise partnerluse eesmärke ning laiemate poliitiliste eesmärkide järgimisel.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 3 b (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 b) Käesoleva lepingu kohase koostöö tõhusa kooskõlastamise ja hõlbustamise eest vastutab Euroopa Ühenduse ja India teadus- ja tehnoloogiakoostöö juhtkomitee ning on soovitav, et tööprogrammi ülevaatamiseks kohtuks komitee kord aastas ning et selle töökord põhineks läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtetel.
Selgitus
Lepingu mõjuhinnangus väljendati arvamust, et juhtkomitee ei kohtunud piisavalt tihti ja et regulaarsemad kohtumised võiksid kooskõlastamist parandada.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 3 c (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 c) Lepingu raames läbiviidava ühise teadustegevuse prioriteetseteks eesmärkideks peaksid olema võrreldava teabe loomine ja andmebaasi parandamine.
Selgitus
Oluline eeldus koostöö tulemuste hindamiseks on andmete kättesaadavus ja võrreldavus.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 3 d (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 d) Lepingu rakendamisel peaksid mõlemad osapooled tegema jõupingutusi, et suurendada ühenduse ja India osalemist üksteise teadusprogrammides, suurendada teadlaste vahetuste arvu ühenduse ja India vahel ning parandada teadlaste liikuvust üldiselt.
Selgitus
ELi ja India vahelise teaduskoostöö mõjuhinnangust selgus, et ELi osalus India teadusprogrammides on eriti madal. Seetõttu peavad mõlemad osapooled võtma ühiseid meetmeid, et seda tasakaalustamatust vähendada. Üheks sellega tegelemise võimaluseks võiks olla ühised projektikonkursid. Teiseks väljatoodud probleemiks on väike teadlaste vahetuste arv. Selle suurendamiseks on olemas suur potentsiaal, tuginedes programmidele, nagu Marie Curie meetmed. Teine osa on ajendatud sõltumatu eksperdi poolt läbi viidud mõjuhinnangu soovitustest. Selles sedastatakse: „Tuleks kehtestada mingi kava teadlaste liikuvuse osas, näiteks „India aken” sarnaselt Erasmus Munduse mudelile”.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 3 e (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 e) Lepingu rakendamisel tuleks pöörata eelisjärjekorras tähelepanu ka energia- ja keskkonnapoliitikale ning uuenduslike energiatehnoloogiate arendamise vajadusele. Tuleks teha ühiseid jõupingutusi ja algatusi näiteks tasuvate süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise ning taastuvenergia tehnoloogiate arendamisel, mis pakuvad huvi mõlemale partnerile.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 3 f (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 f) Lepingu rakendamisel tuleks pöörata erilist tähelepanu ka vastastikkuse põhimõttele.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 3 g (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 g) Soovitav on viia läbi lepingu rakendamise vahehindamine.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Õiguslik alus, mis valiti käesoleva ettepaneku jaoks võtta vastu nõukogu otsus pikendada EÜ ja India vahel 2002. aastal sõlmitud teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingut, on kahene. Esiteks, EÜ asutamislepingu baasartikkel, kus sätestatakse rahvusvaheline koostöö, on artikkel 170. Teiseks reguleeritakse koostööd EÜ ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel artikli 300 sätetega, seda nii läbirääkimiste avamise kui ka tekstis lõpliku kokkuleppimise osas.

Komisjon otsustas antud juhul – nagu see oli ka 2002. aasta lepingu puhul – pakkuda Euroopa Parlamendi jaoks välja artikli 300 lõike 3 esimeses lõigus ette nähtud nõuandemenetluse.

Võttes siiski arvesse tõsiasja, et ettepanekule lisatud lepingu tekst on identne 2002. aasta lepingu sisuga ja et mõlemad lepinguosalised on avaldanud huvi lepingu pikendamise vastu selle praegusel kujul, on komisjon seisukohal, et selleks tuleks kasutada ühe-etapilist menetlust. Seda tuleb tõlgendada kui ühtset menetlust ja ühtset akti allakirjutamiseks ja sõlmimiseks.

Pikendatud lepingu sisu

Nimetatud ettepaneku aluseks olev loogika on järgmine: laiendades ja lihtsustades teadus- ja tehnoloogiakoostöö alaseid jõupingutusi EÜ-le ja Indiale ühist huvi pakkuvates valdkondades, väidetakse komisjoni ettepanekus, et see tugevdab koostööd ja edendab koostöö tulemuste rakendamist lepingu mõlema osapoole jaoks. Sellisel juhul tekib kõikidele kasulik olukord. Nimetatud tingimustes väidetakse, et olukord on kõikidele kasulik teisel põhjusel. Lõpptulemus on kombinatsioon majanduslikust ja ühiskondlikust dünaamikast, mis annab mõlemale poolele kasuliku tulemuse.

Sama loogikat kasutati 2002. aasta lepingu puhul. Lisaks oli sõltumatu eksperdi poolt 2006. aasta oktoobris läbi viidud mõjuhinnang samuti positiivne. Selles jõuti järeldusele soovitada pikendada 2002. aasta lepingut täiendavaks viieaastaseks ajavahemikuks.

Pikendamise aluseks on neli põhimõtet: tasakaalustatud vastastikune kasu, vastastikune juurdepääs kogu teadustegevusele, teabe vahetamine, intellektuaalomandi õiguste kaitse.

Siiski määrab selle ühisele teadus- ja tehnoloogiaarenduse alasele koostööle ühise lähenemisviisi tõhususe institutsionaalne struktuur. Komisjoni ettepanekus ollakse arvamusel, et pikendatud lepingu haldamise eest peaks vastutama 2002. aasta lepinguga loodud teadus- ja tehnoloogiakoostöö juhtkomitee, millesse kuulub võrdne arv kummagi lepinguosalise ametnikke.

Kogemused selliste juhtkomiteedega on siiski näidanud, et kahest nõuetekohast haldust reguleerivast põhimõttest, nimelt läbipaistvusest ja vastutusest, ei ole pedantselt kinni peetud. Seetõttu esitab raportöör ettepaneku põhjendusi puudutava muudatusettepaneku, mille eesmärk on nimetatud punkti selgitada ja mida ta palub võtta arvesse juhtkomitee töökorra kehtestamisel.

Samuti on kaks teist muudatusettepanekut, üks võrreldavate statistiliste andmete ja teine teadlaste liikuvuse kohta, ajendatud sõltumatu eksperdi poolt läbi viidud mõjuhinnangust.

Nimetatud ühist ettevõtmist rahastavad võrdses ulatuses EÜ ja India. Ettepaneku finantsselgituse kohaselt on meetme soovituslik kulu (tegevus- ja halduskulud) ajavahemikuks 2007–2011 EÜ eelarves 0,8425 miljonit eurot.

Teabe levitamine ja kasutamine on nimetatud lepingu oluline element. Lepingule on lisatud selle lahutamatu osana lisa intellektuaalomandi õiguste kohta. Nimetatud lisa sisaldab kõiki standardsätteid, millega reguleeritakse õiguste omandilist kuuluvust ning nende jagamist ja teostamist, samuti erieeskirju autoriõigusega kaitstud teoste ja teaduskirjanduse kohta ning kriteeriume mitteavalikustatava teabe kohta.

Lõpetuseks teeb raportöör ettepaneku kiita nimetatud ettepanek koos tema muudatusettepanekutega heaks.

MENETLUS

Pealkiri	EÜ ja India vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamine
Viited	16681/2007 – C6-0073/2008 – KOM(2007)0576 – 2007/0207(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	14.11.2007
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 21.2.2008
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	AFET 21.2.2008		BUDG 21.2.2008
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	AFET 27.11.2007		BUDG 14.11.2007
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Christian Ehler 27.2.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	8.4.2008		21.4.2008		27.5.2008
Vastuvõtmise kuupäev	5.6.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	45 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Šarūnas Birutis, Jan Březina, Jerzy Buzek, Jorgo Chatzimarkakis, Dragoş Florin David, Den Dover, Lena Ek, Norbert Glante, Fiona Hall, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Mary Honeyball, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Anne Laperrouze, Eluned Morgan, Angelika Niebler, Atanas Paparizov, Aldo Patriciello, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Nikolaos Vakalis, Adina-Ioana Vălean, Alejo Vidal-Quadras
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Christian Ehler, Göran Färm, Juan Fraile Cantón, Robert Goebbels, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Gunnar Hökmark, Mieczysław Edmund Janowski, Eija-Riitta Korhola, Esko Seppänen, Hannes Swoboda, Silvia-Adriana Ţicău, Lambert van Nistelrooij
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Giovanna Corda, Catherine Neris, Antolín Sánchez Presedo