Menetlus : 2007/2285(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0256/2008

Esitatud tekstid :

A6-0256/2008

Arutelud :

PV 24/09/2008 - 17
CRE 24/09/2008 - 17

Hääletused :

PV 25/09/2008 - 7.6
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0461

RAPORT     
PDF 188kWORD 142k
18.6.2008
PE 398.631v03-00 A6-0256/2008

Valge raamat toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimuste kohta

(2007/2285(INI))

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Alessandro Foglietta

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS
 põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonI ARVAMUS
 naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

valge raamatu kohta toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimuste kohta

(2007/2285(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni valget raamatut „Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia” (KOM(2007)0279);

–   võttes arvesse oma 1. veebruari 2007. aasta resolutsiooni tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamise kohta(1);

–   võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondliku komitee poolt 17.–20. septembril 2007. aastal Belgradis vastu võetud Maailma Tervisorganisatsiooni Euroopa toidu ja toitumise alast teist tegevusprogrammi ajavahemikuks 2007–2012 ning Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regionaalbüroo poolt 2006. aastal vastu võetud Euroopa rasvumisvastase võitluse hartat;

–   võttes arvesse 15.–17. novembril 2006. aastal Istanbulis peetud Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa ministrite konverentsil seatud Euroopa rasvumisvastase võitluse harta eesmärke;

–   võttes arvesse viiekümne seitsmendal Maailma Tervishoiuassambleel 22. mail 2004. aastal vastu võetud tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervishoiu üleilmset strateegiat;

–   võttes arvesse 2. ja 3. juuni 2005. aasta tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu järeldusi rasvumise, toitumise ja kehalise aktiivsuse kohta;

_   võttes arvesse 5. ja 6. detsembri 2007. aasta tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu lõppjäreldusi „Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia rakendamine”;

–   võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regionaalbüroo poolt 2006. aastal Kopenhaagenis vastu võetud järeldusi „Kehaline tegevus ja tervishoid Euroopas – vajadus võtta meetmeid)”;

–    võttes arvesse komisjoni valget raamatut spordi kohta (KOM(2007)0391);

_   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Uued suunad linnalise liikumiskeskkonna arendamisel” (KOM(2007)0551);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0000/2008),

A. arvestades, et ülekaalulisus ja rasvumine ja toitumisega seotud haigused on võtmas epideemiate vorme ning kuuluvad peamiste haigestumuse ja suremuse põhjuste hulka Euroopas;

B.  arvestades, et on teaduslikult tõestatud, et toitumisest tingitud haiguste esinemissagedus ja tõsidus on naiste ja meeste puhul erinev;

C. arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on enam kui 50 % Euroopa täiskasvanud elanikkonnast ülekaaluline või rasvunud;

D. arvestades, et enam kui 5 miljonit last on rasvunud ja peaaegu 22 miljonit on ülekaalulised ning et need näitajad kasvavad kiiresti, nii et 2010. aastaks lisandub ennustuste kohaselt aastas 1,3 miljonit ülekaalulist või rasvunud last;

E.  arvestades, et kuni 7 % ELi liikmesriikide tervishoiueelarvest kulutatakse igal aastal haigustele, mida võib seostada rasvumisega;

F.  arvestades, et rasvumise ja ülekaalulisusega seotud haigused moodustavad hinnanguliselt 6 % riigi tervishoiukulutustest kogu Euroopas; arvestades, et nende seisundite poolt põhjustatud kaudsed kulud, mis on tingitud näiteks vähenenud tööviljakusest ja haiguspuhkusest, on tunduvalt kõrgemad;

G. arvestades, et kõhuõõne rasvumine on teaduslikult tunnistatud üheks peamiseks mitmeid niisuguseid kehakaaluga seotud haiguseid soodustavaks teguriks nagu südame-veresoonkonna haigused ja II tüübi diabeet;

H. arvestades, et lapsepõlves väljakujunenud toitumisharjumused jätkuvad sageli täiskasvanueas ja teadusuuringud on näidanud, et rasvunud lastest saavad suurema tõenäosusega rasvunud täiskasvanud;

I.   arvestades, et Euroopa kodanikud elavad „rasvunud” keskkonnas, kus istuv elustiil on rasvumise ohtu suurendanud;

J.   arvestades, et ühekülgne toitumine on peamine riskitegur muude toitumisega seotud haiguste puhul, mis on peamiseks surmapõhjuseks kogu ELis, sealhulgas südame isheemiatõbi, vähkkasvajad, diabeet ja rabandus;

K. arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni 2005. aasta aruanne tervise kohta Euroopas tõendab analüütiliselt, et suure osa surmajuhtumitest ja haigustest põhjustavad seitse peamist terviseriski, millest kuus (kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud kolesteroolitase, normi ületav kehamassiindeks, vähene puu- ja köögiviljade tarbimine, vähene kehaline aktiivsus ja liigne alkoholitarbimine) on seotud toitumise ja kehalise tegevusega, ning arvestades, et kõnealuste tervist mõjutavate teguritega tuleb tegeleda samaaegselt, ennetamaks märkimisväärset arvu surmajuhtumeid ja haigusi;

L.  arvestades, et ta on seisukohal, et kehaline aktiivsus koos tervisliku tasakaalustatud toitumisega on peamine meetod ülekaalulisuse ennetamiseks, ning märgib ärevusega, et iga kolmas eurooplane ei tegele oma vabal ajal üldse spordiga, samas kui keskmine eurooplane veedab enam kui viis tundi oma päevast istudes ning paljud eurooplased ei tarbi tasakaalustatud toitu;

M. arvestades, et kõhuõõne rasvumine on praeguseks spetsialistide poolt tunnistatud peamiseks kardiometaboolsete häirete põhjuseks, mis suurendavad südame-veresoonkonna haiguste ja II tüübi diabeedi tekkimise ohtu;

N. arvestades, et kehalise kasvatuse tundide arv on nii alg-, põhi- kui ka keskkoolides viimase aastakümne jooksul langenud, ja arvestades, et liikmesriikide vahel valitsevad spordirajatiste ja -vahenditega varustatuse osas suured erinevused;

O. arvestades, et rasvumisvastase võitluse hartaga seadis Maailma Terviseorganisatsioon eesmärgi saavutada järgmise nelja või viie aasta jooksul nähtavat edu laste rasvumise vastases võitluses, eesmärgiga muuta see praegune suundumus hiljemalt 2015. aastaks vastupidiseks;

P.  arvestades, et tervislikul toitumisel peavad olema teatud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused ning see peab vastama üksikisiku konkreetsetele vajadustele ning alati järgima rangelt toitumispõhimõtteid;

Q. arvestades, et tervislik toitumine peab hõlmama järgmisi kriteeriumide kategooriaid: 1) toitainete- ja energiasisaldus (toiteväärtus), 2) tervisealased ja toksikoloogilised kriteeriumid (toiduohutus), 3) toidu loomulikud omadused (esteetilised/maitseomadused, seeditavus), 4) toiduainete tootmise ökoloogilisus (säästev põllumajandus);

R.  arvestades, et ülekaalulisuse ja rasvumise vastu tuleks võidelda tervikliku lähenemisviisi abil, mis oleks riiklike poliitikavaldkondade ülene ja hõlmaks valitsuse eri tasandeid, eelkõige riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku tasandit, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet;

S.  arvestades, et tähelepanuta ei tohi jätta rohkelt kaloreid sisaldava alkoholi tarbimist ja suitsetamist, mis mõlemad muudavad söögiisu ja vedelikutarbimist ning põhjustavad mitmeid kindlakstehtud terviseohte;

T.  arvestades probleemi sotsiaalset mõõdet ja eelkõige seda, et ülekaalulisuse ja rasvumise kõrgeimat esinemissagedust on täheldatud madalama sotsiaal-majandusliku staatusega rühmades; märkides murega, et tulemuseks võib olla tervishoiualase ja sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse suurenemine, eelkõige eriti haavatavates elanikkonnarühmades, näiteks puudega inimesed;

U. arvestades, et sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus on veelgi suurenemas toorainete (näiteks teravili, või, piim jne) hindade tõustes ning kõnealune hinnatõus on enneolematu nii sellesse haaratud toodete arvu kui ka hinnatõusu ulatuse osas;

V. arvestades, et toorainete tõusnud hinnad ja suuremahulise turustamise läbipaistmatud eeskirjad mõnedes liikmesriikides on viinud põhitoiduainete, näiteks puu- ja juurviljade ning suhkruvabade piimatoodete hindade ulatusliku tõusuni, mis koormab enamiku ELi leibkondade eelarvet, ning arvestades, et EL peab kõnealusele väljakutsele vastama;

W. arvestades, et puudega inimesed moodustavad 15 % ELi tööealisest elanikkonnast; arvestades lisaks, et uuringute kohaselt on puudega inimestel suurem oht rasvuda, seda muu hulgas keha ja ainevahetuse patofüsioloogiliste muutuste, lihaste kõhetumise ja kehalise tegevusetuse tõttu;

X. arvestades, et toetada tuleks kõiki algatusi, mille on esitanud mitut tegevusala esindavad sidusrühmad, et parandada dialoogi, heade tavade vahetust ja iseregulatsiooni, näiteks tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervishoiu Euroopa tegevusprogrammi kaudu, aga ka spordi ja tervishoiu töörühma ning tervist parandava füüsilise tegevuse võrgu (HEPA) kaudu;

Y. arvestades, et erinevaid rahvuskööke tuleks propageerida osana meie kultuuripärandist, kuid samal ajal tuleks võtta meetmeid tagamaks, et tarbijad on teadlikud kõnealuste rahvusköökide tegelikust mõjust tervisele, et hõlbustada teadlike otsuste tegemist;

Z.  arvestades, et Euroopa tarbijatel peaks olema juurdepääs vajalikule teabele, mis võimaldaks neil valida nende elustiili ja tervislikku seisundit silmas pidades optimaalseks toitumiseks kõige paremini sobivad toiduained;

AA.     arvestades, et tööstuse hiljutised algatused reklaamialase iseregulatsiooni valdkonnas käsitlevad toidu- ja joogireklaami tasakaalustatust ja olemust; arvestades, et iseregulatsiooni meetmed peavad hõlmama kõiki turundusvorme Internetis ja muudes uutes meediakanalites; arvestades, et toidu reklaam moodustab ligikaudu poole kogu lastesaadete vaadatavuse aja reklaamist ning et on olemas kindlad tõendid selle kohta, kuidas telereklaam mõjutab lühiajalisi tarbimisharjumusi lastel vanuserühmas 2–11 eluaastat; arvestades, et Euroopa Parlament võtab murega teadmiseks uued turundusvormid, mis kasutavad kõiki tehnoloogilisi vahendeid, eelkõige niinimetatud reklaammänge, kaasates mobiiltelefone, vahetut sõnumiedastust, videomänge ja interaktiivseid mänge Internetis, arvestades, et paljud toiduainetetootjad, reklaami- ja turundusfirmad ning tervise- ja tarbijakaitseorganisatsioonid aitavad juba märkimisväärselt kaasa ELi tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervishoiu tegevusprogrammile ning võivad juba osutada edukatele uuringutele ja projektidele;

AB.     arvestades, et alatoitlus, mis mõjutab eelkõige eakamaid inimesi, läheb Euroopa tervishoiusüsteemidele sama kalliks maksma kui rasvumine ja ülekaalulisus,

1.  tervitab toitumisalast valget raamatut kui tähtsat sammu üldises strateegias suureneva rasvumise ja ülekaalulisuse piiramiseks ja toitumisega seotud krooniliste haigustega, näiteks südame-veresoonkonna haigused, sealhulgas südame isheemiatõbi ja ajurabandus, vähkkasvajad ja diabeet, tegelemiseks Euroopas;

2.  kordab oma üleskutset liikmesriikidele tunnistada rasvumist kroonilise haigusena; on veendunud, et tähelepanu tuleb pöörata nende isikute või elanikkonnarühmade häbimärgistamise vältimisele, kes on kultuuriliste tegurite, haiguste (nt diabeet) või patoloogiliste söömishäirete (nt anoreksia või buliimia) tõttu vastuvõtlikud toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseprobleemidele, ning soovitab liikmesriikidel tagada, et kõnealustel inimestel oleks nende riiklike süsteemide raames juurdepääs asjakohasele ravile;

3.  on seisukohal, et parim viis rasvumise vastaseks võitluseks ELi elanikkonna hulgas on mitmetasandiline ja terviklik lähenemisviis, ja juhib tähelepanu asjaolule, et olemas on mitmed Euroopa programmid (teadusuuringute, tervise, hariduse ja elukestva õppe kohta), mis võivad meil aidata selle tõelise nuhtlusega võidelda;

4.  on seisukohal, et toidu kvaliteedi alane poliitika võib tervise edendamisele ja rasvumise vähendamisele oluliselt kaasa aidata ja et kõikehõlmav teave tootemärgistusel on peamine vahend, mis aitab tarbijatel valida hea, parema ja halvema toitumisviisi vahel;

5.  kiidab heaks toitumise ja kehalise tegevusega seotud küsimuste lahendamise kõrgetasemelise töörühma ning Euroopa terviseuuringute süsteemide loomise, mille raames kogutakse füüsilisi ja bioloogilisi näitajaid, näiteks Euroopa tervisealase kontrollküsitluse ja tervishoiualase intervjuuküsitluse seiresüsteem, mis on poliitikakujundajate ja kõigi kaasatud isikute jaoks tõhusad abivahendid teadmiste ja heade tavade vahetuse parandamiseks rasvumise vastu võitlemisel;

6.  kutsub komisjoni üles tagama tulevases toitumise ja kehalise tegevusega seotud küsimuste lahendamise kõrgetasemelises töörühmas meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse, et käsitleda probleeme paremini ja pakkuda välja soolist mõõdet arvestavaid parimaid lahendusi, s.t parimaid lahendusi nii meeste kui naiste jaoks;

7.  tunnustab iseregulatsiooni olulist rolli rasvumise vastu võitlemisel; rõhutab selgete ja konkreetsete eesmärkide vajadust kõigi asjaomaste isikute jaoks ning kõnealuste eesmärkide sõltumatu järelevalve vajadust, märgib, et vahel on reguleerimine vajalik kõikides tööstussektorites olulise ja tähendusliku muudatuse saavutamiseks, eelkõige juhul, kui asi puudutab lapsi, et tagada tarbijakaitse ja rahvatervise kõrge tase; märgib huviga 203 kohustust, mis on võetud tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervishoiu Euroopa tegevusprogrammi raames, mille eesmärgiks on toodete koostise uuestisegamine, lastele suunatud reklaami vähendamine ja tasakaalustatud toitumise propageerimine märgistuse kasutamise abil; on seisukohal, et tegevusprogrammi liikmesust tuleks laiendada arvutimängude ja mängukonsoolide tootjatele ning Interneti-ühenduse pakkujatele;

8.  nõuab siiski konkreetsemaid meetmeid, mis oleksid suunatud eelkõige lastele ja riskirühmadele;

9.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vastu terviklikuma lähenemisviisi toitumisele ning seaks alatoitluse koos rasvumisega prioriteediks toitumise ja tervise valdkonnas, kaasates need võimaluse korral ELi rahastatud uurimisalgatustesse ja partnerlustesse ELi tasandil;

10. on seisukohal, et Euroopa tarbijatel peaks olema juurdepääs vajalikule teabele, mis võimaldaks neil valida parimaid toitaineallikaid, mis on vajalikud nende individuaalse elustiili ja tervisliku seisundiga kõige paremini sobiva optimaalse toitumisviisi saavutamiseks ja säilitamiseks; on veendunud, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata kodanike tervisealase teadlikkuse tõstmisele, et nad saaksid langetada tulemuslikke otsuseid iseenda ja oma laste toitumisviiside osas; on seisukohal, et lapsevanemate teavitamine ja harimine toitumisalaste küsimuste osas peaks toimuma asjaomaste elukutseesindajate kaudu (õpetajad, kultuuriürituste korraldajad, tervishoiutöötajad) asjaomastes kohtades; on veendunud, et tarbijale suunatud teave, toitumisalane harimine ja toiduainete märgistamine peaks peegeldama tarbijate endi soove;

11. juhib sellega seoses tähelepanu tulevase koolide puuviljaprogrammi sidumise tähtsusele laiaulatuslikuma haridusalase strateegiaga, näiteks toitumis- ja tervisealaste õppetundide abil algkoolides;

12. juhib tähelepanu esmatähtsale rollile, mida naised perekonna toitumisalases harimises etendavad, ja otsustavale panusele, mida nad rasvumisvastases võitluses anda saavad, sest paljudes perekondades on toiduainete valimine otseselt naiste ülesanne;

13. kutsub liikmesriike, piirkondi ja kohalikke asutusi olema ennetavam liikumissõbralike kogukondade arendamisel, eelkõige linnaplaneerimise raames, et haldusüksused soodustaksid igapäevast kehalist tegevust ning luues võimalusi kohalikus keskkonnas, mis motiveeriksid inimesi vabal ajal füüsiliselt aktiivsed olema; seda on võimalik saavutada kohalike meetmete kehtestamisega autodest sõltuvuse vähendamiseks ja kõndimise edendamisega ning kaubanduspindade ja eluasemete arendamise mõistliku kombineerimisega, ühistranspordi, parkide ja avalike spordirajatiste, jalgrattateede, ülekäiguradade edendamisega; kutsub haldusüksusi üles edendama tervisliku eluviisiga linnade võrku, kus pakutakse sarnaseid tegevusi rasvumise vastu võitlemiseks;

14.  julgustab liikmesriike juurutama õpilatse ja töötajate hulgas aktiivse liiklejana, st jalgsi või jalgrattaga või mõnel muul kehaliselt aktiivsel viisil tööl/koolis käimist; julgustab kohalikke asutusi kaaluma kõnealust tegevust prioriteedina linnatranspordi hindamisel ja planeerimisel;

15. märgib, et alade rajamine, kus lapsed ja noored saavad olla kontaktis loodusega, annab neile alternatiivi tavapäraste puhketegevuste kõrval ja suurendab samal ajal nende kujutlusvõimet, loovust ning avastamisindu;

16. palub, et spordiühendused pööraksid erilist tähelepanu tõsiasjale, et tütarlapsed jätavad teismeliseea lõpus tihti spordiga tegelemise pooleli; arvab, et spordiühendustel on oluline roll tüdrukute ja naiste huvi säilitamisel erinevate spordialadega tegelemise vastu;

17. rõhutab asjaolu, et Euroopa Liidul tuleks võtta juhtroll ühise lähenemisviisi sõnastamisel ning koordineerimise ja parimate tavade edendamisel liikmesriikide vahel; on veendunud, et olulist Euroopa lisandväärtust on võimalik pakkuda sellistes valdkondades nagu tarbijate teavitamine, toitumisalane harimine, reklaam meedias, põllumajandustoodang ja toidu märgistamine eelkõige koos transrasva sisalduse näitamisega; nõuab, et töötataks välja Euroopa näitajad, näiteks vööümbermõõt, ja muud ohutegurid, mis on seotud rasvumisega (eriti kõhuõõne rasvumisega);

18. rõhutab, et erasektoril on oluline roll rasvumise vähendamisel uute ja tervislikumate toodete arendamise kaudu; on siiski veendunud, et erasektorit tuleb ergutada arendama välja selgeid infosüsteeme ja parandama märgistamist, mis võimaldab tarbijatel teha teadlikku valikut;

Meie prioriteet – lapsed

19. kutsub komisjoni ja kõiki osapooli seadma endale prioriteediks rasvumise vastase võitluse alates varasest noorusest, arvestades, et lapsepõlves väljakujunenud toitumisharjumused kestavad sageli aastaid;

20. nõuab teavituskampaaniate korraldamist teadlikkuse tõstmiseks rasedate naiste hulgas selle kohta, kui oluline on tasakaalustatud ja tervislik toitumine koos osade toitainete optimaalse tarbimisega raseduse ajal ning et naised ja nende partnerid oleksid teadlikud rinnaga toitmise tähtsusest; tuletab meelde, et rinnaga toitmine ja võõrutamise edasilükkamine kuni laste kuuenda elukuuni, lastele tervisliku toitumise tutvustamine ja toiduportsjonite suuruse kontrollimine aitavad kõik vältida laste ülekaaluliseks muutumist või rasvumist; rõhutab sellest hoolimata, et rinnaga toitmine ei ole ainuke rasvumise vastu võitlemise viis ning et tasakaalustatud toitumisharjumused omandatakse pika aja jooksul; rõhutab, et teadlikkuse tõstmise kampaaniate raames tuleks meenutada, et rinnaga toitmine on eraasi ja seejuures tuleks järgida naiste vaba tahet ja valikut;

21. kutsub liikmesriikide üles tagama, et riiklikud tervishoiuteenused edendaksid spetsiifilise toitumisalase nõu andmist rasedatele ja menopausi läbivatele naistele, sest rasedus ja menopaus on naise elus kaks olulist eluetappi, kus esineb kaalus juurdevõtmise kõrgendatud oht;

22. nõuab tungivalt, et liikmesriigid esildaksid asjatundjate koostatud suunised kehalise aktiivsuse suurendamiseks juba eelkooliealistele lastele ning edendaksid toitumisalast harimist juba sellises varajases eas;

23. on seisukohal, et peamiselt kooli ajal tuleb võtta sammud tagamaks, et kehaline aktiivsus ja tasakaalustatud toitumine saaksid osaks lapse käitumisharjumustest; kutsub toitumise ja kehalise tegevusega seotud küsimuste lahendamise kõrgetasemelise töörühma üles koostama suunised toitumise kohta koolis ja toitumisalase harimise edendamiseks ning niisuguse harimise jätkumiseks koolijärgsel perioodil; kutsub liikmesriike üles lisama tasakaalustatud toitumise õpetuse ja kehalise kasvatuse koolide õppekavadesse;

24. palub samuti liikmesriikidel, kohalikel asutustel ja koolidel jälgida ja parandada kooli- ja lasteaiasöögi kvaliteeti ning toitainete standardeid, sealhulgas toitlustustöötajate eriväljaõppe ja juhiste, toitlustajate kvaliteedikontrolli ja juhiste kaudu sööklate tervisliku toidu kohta; rõhutab, kui tähtis on portsjonite suuruse kohandamine vastavalt vajadustele ja kõnealusesse sööki puu- ja köögiviljade lisamine; palub tõsta toitumisalast teavitamist tasakaalustatud toitumise osas ja julgustab loobuma kõrge rasva-, soola- või suhkrusisalduse ning madala toiteväärtusega toitude ja jookide müügist koolides; propageerib selle asemel värskete puu- ja köögiviljade ulatuslikumat kättesaadavust müügipunktides; kutsub pädevaid asutusi üles tagama, et koolide õppekavas eraldataks vähemalt kolm tundi nädalas kehalisele tegevusele vastavalt sporti käsitleva valge raamatu eesmärkidele ning palub kõnealustel asutustel esitada kavad uute avalike spordirajatiste ehitamiseks, mis oleksid juurdepääsetavad puudega inimestele, ja tagada koolides olemasolevate spordirajatiste säilitamist; tunneb heameelt koolis puuvilja pakkumise võimaliku projekti üle, mida EL sarnaselt olemasoleva koolipiima programmiga rahaliselt toetaks; nõuab, et leitaks võimalusi, et 2008. aastal jätkataks tasuta puu- ja köögiviljade jagamist koolidele ja heategevusasutustele, nagu mõned liikmesriigid on taotlenud, kuni 1. jaanuaril 2009. aastal hakatakse kohaldama koolidele puuvilja jagamise korda;

25. kutsub liikmesriikide kohalikke asutusi üles edendama puhkerajatiste kättesaadavust ja taskukohasust ning võimaluste loomist kohalikus keskkonnas, mis motiveeriksid inimesi vabal ajal füüsiliselt aktiivsed olema;

26. palub liikmesriikidel, kohalikel asutustel ja koolide juhtkondadel tagada, et koolide müügiautomaatides on saadaval tervislikud tooted; on seisukohal, et madala toiteväärtusega kõrge suhkru-, soola- ja rasvasisaldusega toodete sponsorlus ja reklaam koolis peaks eeldama kooli juhtkonna taotlust või selgesõnalist nõusolekut ja seda peaks jälgima õpilaste vanemate ühendused; on seisukohal, et spordiorganisatsioonid ja -võistkonnad peaksid kehalise tegevuse ja tervisliku toitumise osas eeskuju näitama; ja palub kõigil spordiorganisatsioonidel ja -võistkondadel võtta vabatahtlik kohustus propageerida tasakaalustatud toitumist ja kehalist aktiivsust eelkõige laste seas; eeldab, et kõik spordiorganisatsioonid ja -võistkonnad propageerivad tasakaalustatud toitumist ja kehalist aktiivsust; rõhutab lisaks, et Euroopa spordiliikumist ei tohiks süüdistada Euroopas esinevas ülekaalulisuses ja rasvumises;

27. tervitab ühise põllumajanduspoliitika ühise turukorralduse reformi, mis võimaldab pakkuda koolides rohkem puu- ja köögiviljatooteid, tingimusel, et nende toodete kvaliteeti ja keemilist ohutust on kontrollitud;

28. nõuab tungivalt, et EL ja eelkõige ECOFINi nõukogu oleks paindlikum liikmesriikide poolt madalamate käibemaksumäärade kohaldamise suhtes sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnaalaste või tervisega seotud vajaduste tõttu; kutsub sellega seoses neid liikmesriike, kes seda veel teinud ei ole, alandama puu- ja köögiviljade käibemaksumäära, tuletades meelde, et see on lubatud ühenduse õigusaktide alusel; nõuab lisaks, et muudetaks ühenduse kehtivaid õigusakte nii, et puu- ja köögiviljade suhtes oleks võimalik kohaldada väga madalat käibemaksu (alla 5 %);

29. tervitab selliseid ELi algatusi nagu veebilehe „EU Mini Chefs” (ELi noored kokad) käivitamine ning tervisliku toidu ja toiduvalmistamise Euroopa päev, mis toimus 8. novembril 2007. aastal; soovitab teavitamiskampaaniate korraldamist, et tõsta teadlikkust seosest energiarikaste toodete ja nende kalorite põletamiseks vajaliku füüsilise tegevuse aja vahel;

Teadlikud valikud ja tervislike toodete kättesaadavus

30. on veendunud, et toodete koostise uuestisegamine on jõuline vahend rasva-, suhkru- ja soolasisalduse vähendamiseks meie toidus ning julgustab toidutootjaid veelgi ulatuslikumalt muutma energiarikaste, toitainevaeste toitude koostist, et vähendada rasva-, suhkru- ja soolasisaldust ning suurendada kiudainete-, puu- ja köögiviljade sisaldust; tervitab tootjate vabatahtlikult võetud toitumisalaste kriteeriumide rakendamise kohustusi toitude koostise määramisel;

31. rõhutab, et toiteväärtuse märgistus peab olema kohustuslik ja selge, et aidata tarbijatel tervislikku toitu valida; soovitab seetõttu, et selleks, et tarbijatel oleks hõlpsam erinevate toiduainete toiteväärtust võrrelda, peaks see olema väljendatud koguse 100 g / 100 ml kohta;

32. nõuab kunstlike transrasvhapete keelustamist kogu ELis ning nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid järgiksid toidu koostisosade (nt soolasisalduse) kontrollimise häid tavasid, ning kutsub komisjoni üles looma programmi heade tavade vahetamiseks liikmesriikide vahel; juhib tähelepanu asjaolule, et originaalsete retseptide säilitamiseks tuleks kehtestada erandid kaitstud päritolunimetustele, kaitstud geograafilistele tähistele, garanteeritud traditsioonilistele eritunnustele ja muudele traditsioonilistele toodetele; loodab kõnealuses kontekstis väga, et tulevane roheline raamat põllumajanduse kvaliteedipoliitika kohta aitab kaasa paremale kvaliteedile ja kaitstud geograafiliste tähiste süsteemile;

33. nõuab, et uuritaks, millist rolli etendavad lõhna- ja maitsetugevdajad, nagu glutamaadid, guanülaadid ja inosinaadid, mida leidub suurtes kogustes paljudes toiduainetes, eelkõige valmistoitudes ja tööstuslikult toodetud toidus, et määrata kindlaks nende mõju tarbimisharjumustele;

34. rõhutab, et praegused teaduslikud teadmised näitavad, et transrasvhapete üleliigne tarbimine (üle 2 % kogu toidust saadud energiast) põhjustab märkimisväärselt suuremat südame-veresoonkonna haiguste ohtu; avaldab seetõttu sügavat kahetsust, et ükski Euroopa valitsus ei ole seni võtnud meetmeid, et vähendada Euroopa tarbijate kumulatiivset kokkupuudet paljudes madala toiteväärtusega töödeldud toodetes esinevate kunstlike transrasvhapetega ja küllastunud rasvhapetega;

35. rõhutab, et tööstuslikult töödeldud transrasvhapped kujutavad tõsist, dokumentaalselt tõestatud ja tarbetut ohtu eurooplaste tervisele ning neid tuleks käsitleda asjakohases õigusloomega seotud algatuses, mille eesmärgiks oleks tööstuslikult töödeldud transrasvhapped toiduainetest tulemuslikult kõrvaldada;

36. kutsub tööstusharu üles vaatama läbi ühe portsjoni suurused ning pakkuma suuremat valikut väiksema suurusega portsjoneid;

37. tunneb heameelt komisjoni uue ettepaneku üle vaadata läbi nõukogu 24. septembri 1990. aasta direktiiv 90/496/EMÜ toidu toitumisalase teabega märgistuse kohta; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et märgistus oleks nähtav, selge ja tarbijale kergesti mõistetav, kaasa arvatud kohustuslik värvikoodi kasutav toitumisalase teabega märgistus pakendi esiküljel;

38. palub komisjonil võtta lisaks ette ühise põllumajanduspoliitika põhjalik läbivaatamine selle mõju osas tervisele, et hinnata, kas saaks teha poliitilisi muudatusi, mis hõlbustaksid toitumise paranemist kogu Euroopas;

Meedia ja reklaam

39. kutsub meediasektori ettevõtjaid üles looma koostöös liikmesriikide ja spordiorganisatsioonidega kõikides meediakanalites lisastiimuleid ulatuslikumaks kehaliseks tegevuseks ja spordialade harrastamiseks;

40. on teadlik meedia olulisest rollist tervisliku ja tasakaalustatud toitumise alases teavitamises, harimises ja veenmises, ühtlasi meedia rollist stereotüüpide ja kehakuvandi loomises; on seisukohal, et audiovisuaalsete piirideta meediateenuste direktiivis sätestatud vabatahtlik lähenemisviis madala toiteväärtusega toidu lastele suunatud reklaami kohta on samm õiges suunas ja seda tuleks konkreetselt jälgida, ning palub komisjonil esitada täpsemad ettepanekud, kui 2010. aastal teostatava direktiivi läbivaatamise järel selgub, et vabatahtlik lähenemisviis ei ole ennast kõnealuses valdkonnas õigustanud; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles julgustama meediateenuste pakkujaid töötama välja tegevusjuhendid toitude ja jookidega seonduvate kohatute audiovisuaalsete kommertsteadaannete kohta ning nõuab tungivalt, et ettevõtjad võtaksid konkreetseid meetmeid riiklikul tasandil, et rakendada või karmistada kõnealust direktiivi;

41. nõuab, et tööstusharu oleks konkreetselt lastele suunatud toidureklaami suhtes eriti ettevaatlik; palub reklaamivabu eetriaegu ja piiranguid ebatervisliku toidu reklaamile, mis on suunatud konkreetselt lastele; kõnealuseid piiranguid kohaldatakse ka uute meediavormide, näiteks Interneti-mängude, hüpikakende ja tekstisõnumite suhtes;

Tervishoid ja teadusuuringud

42. tunnistab, et tervishoiutöötajad, eelkõige lastearstid ja farmatseudid, peavad teadvustama oma keskset rolli ülekaalulisuse ja südame-veresoonkonna haiguste ohuga patsientide varajasel tuvastamisel ning on seisukohal, et nemad peaksid olema peamised osalejad rasvumisepideemia ja muude haiguste kui nakkushaiguste vastu võitlemisel; kutsub seega komisjoni üles töötama välja Euroopa antropomeetrilised näitajad ja juhised rasvumisega kaasnevate kardiometaboolsete riskitegurite kohta; rõhutab, et tähtis on teostada süstemaatiliselt korrapäraseid mõõtmisi koos muude kardiometaboolsete riskitegurite uurimisega, et hinnata ülekaalulisuse/rasvumisega kaasnevaid haigusi esmatasandi arstiabi raames;

43. juhib tähelepanu alatoitluse probleemile, seisundile, mille puhul toitainete vaegus, nendega liialdamine või nende tasakaalustamatus toitumises avaldab mõõdetavat kahjulikku mõju kudedele, kehakujule ja keha funktsioonidele; märgib samuti, et alatoitumine on raske koorem nii üksikisiku heaolule kui ka ühiskonnale, eelkõige tervishoiusüsteemile, ning et see põhjustab kõrgemat suremust, pikemat haiglasviibimist, tõsisemaid tüsistusi ja patsientide elukvaliteedi langust; tuletab meelde, et alatoitlusest tingitud lisahaiglapäevadele ja tüsistuste raviks kulutatakse riiklikest vahenditest igal aastal miljardeid eurosid;

44. rõhutab hinnanguid, mille kohaselt on 40 % haiglapatsientidest ja 40–80 % vanurite hooldekodudes viibijatest alatoidetud; kutsub liikmesriike üles parandama haiglate ja vanurite hooldekodude toidu koguseid ja kvaliteeti, mis aitaks vähendada haiglas veedetavat aega;

45. on veendunud, et nii kliinilise dieedi nõustajaid kui ka toitumisnõustajaid tuleks täielikult tunnustada kvalifitseeritud tervishoiuspetsialistidena;

46. kutsub komisjoni üles edendama parimaid meditsiinilisi tavasid, näiteks ELi tervisefoorumi kaudu, ning teavituskampaaniaid rasvumisega seotud riskide ja kõhuõõne rasvumise kohta, juhtides erilist tähelepanu südame-veresoonkonna haiguste ohule; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks teavet koduste dieetide ohtlikkuse kohta, eriti kui need hõlmavad retseptivabade rasvumisvastaste ravimite kasutamist; kutsub komisjoni üles pöörama suuremat tähelepanu alatoitumise, ebapiisava toitumise ja vedelikupuuduse probleemidele;

47. kutsub liikmesriike üles rakendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(2);

48. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rahastama teadusuuringuid rasvumise ja krooniliste haiguste (näiteks vähkkasvaja ja diabeet) vaheliste seoste valdkonnas, sest epidemioloogilised uuringud peavad tegema kindlaks rasvumise suurenemisega kõige enam seotud tegurid, mille hulka kuulub ka mitme muutujaga biomarkerite kindlakstegemine ja hindamine uurimisaluste alarühmades, et saada selgust rasvumist põhjustava bioloogilise mehhanismi osas; nõuab samuti uuringute teostamist, kus võrreldakse ja hinnatakse erinevate sekkumisviiside tulemuslikkust, hõlmates ka psühholoogilisi teadusuuringuid; kutsub liikmesriike üles looma süsteemi, mille abil tagatakse juurdepääs ülekaalulisuse, rasvumise ning nendega seonduvate haiguste ennetamise, uurimise ja ohjeldamise teenustele ning kõnealuste teenuste osutamise kvaliteet;

49. tunneb heameelt diabeedi ja rasvumise käsitlemise üle prioriteedina seitsmenda raamprogrammi tervise teemavaldkonna raames;

50. julgustab täiendavaid teadusuuringuid ja järelevalvet kõhuõõne rasvumise valdkonnas seitsmenda raamprogrammi kontekstis;

51. kutsub komisjoni üles edendama üldsusele ja eriti meditsiinitöötajatele suunatud üleeuroopalisi teavituskampaaniaid, et tõsta kõhuõõne rasvumisega kaasnevate ohtude alast teadlikkust;

52. nõuab, et toitumisküsimust võetaks kõikide Euroopa Liidu poliitikavaldkondade ja meetmete osas tõsiselt arvesse.

0

0   0

53. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, kandidaatriikidele ja Maailma Terviseorganisatsioonile.

(1)

ELT C 250 E, 25.10.2007, lk 93.

(2)

EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51.


SELETUSKIRI

Ülemaailmne ülekaalulisuse ja rasvumise probleem on võtnud ei midagi vähemat kui epideemia mõõtme, mis kujutab tõsist ohtu inimeste tervisele.

Seepärast peamegi võtma konkreetseid meetmeid selle nähtuse vastu võitlemiseks igal tasandil. Võitlus rasvumise, eriti laste rasvumise vastu, peab olema prioriteet rahvusvahelisel, Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil ning väljenduma kooskõlastatud tegevusena kohalikes omavalitsustes, koolides ja pere tasandil, samuti kaasama tööstusharu ja tervishoiutöötajad ning hoolekandetöötajad.

Rasvumine on üks suurimaid surma põhjustajaid, mida seostatakse eelkõige paljude krooniliste haigustega, sealhulgas II tüübi diabeediga, südame-veresoonkonna haigustega, kõrgvererõhutõvega, südame isheemiatõvega ja teatavat liiki kasvajatega.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on enam kui miljard inimest ülekaalulised ja üle 300 miljoni rasvunud. Euroopas on selle nähtuse ulatus veelgi enam ärevust tekitav: üle poole Euroopa elanikkonnast on ülekaaluline ning ligikaudu 6 % tervishoiukulutustest on otseselt seotud rasvumisega.

Laste rasvumine on hüppeliselt tõusnud (Euroopas on 22 miljonit ülekaalulist last); seepärast tuleks pöörata vajalikul määral tähelepanu Maailma Terviseorganisatsiooni eesmärgile peatada rasvumise näitajate kasv järgmise nelja või viie aasta jooksul ja saavutada 2015. aastaks vastupidine suundumus.

Olen veendunud, et rasvumisvastast poliitikat koordineerides suudaks Euroopa lisandväärtust pakkuda ning et üks olulise edu saavutamise võimalus peitub heade tavade otsimises ja vahetamises Euroopa tasandil.

Sellest tulenevalt tervitan ma komisjoni kavatsust panna alus rasvumist käsitlevale terviklikule lähenemisviisile, hõlmates kõik poliitikavaldkonnad ja valitsuse eri tasandid. Probleemi tõhusaks käsitlemiseks on vajalik ka erasektori kaasatus.

Siiski leian ma – ja mitte üksnes Euroopa Parlamendi väljendatud seisukohtadele toetudes rohelise raamatu kohta (P6_TA (2007)19) – et valge raamatu tekst oleks pidanud olema konkreetsem, eriti Euroopa õigusloomega seotud meetmete sõnastamisel, mis võiksid selgema väljendusviisi korral aidata võidelda rasvumise vastu.

Jagan arvamust, et mitmeid sektoreid hõlmav koostöö tööstusharuga võib viia läbimurdeni. Komisjoni eelistus – tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervishoiu Euroopa tegevusprogramm – aitab kahtlemata suunata asjaomaseid ettevõtjaid rakendama selliseid tavasid, mis võimaldaksid toodete kalorisisaldust süvenenumalt hinnata. Samas ei ole ettepanek minu meelest piisav; „ootame ja vaatame” suhtumine, mis tähendab, et esildatud lähenemisviisi mõju hinnatakse 2010. aastal, ei ole kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa toidu ja toitumise alase teise tegevusprogrammi (ajavahemikuks 2007–2012) eesmärgiga vähendada järgmise viie aasta jooksul laste rasvumist.

Euroopa tegevusprogrammi 2007. aasta aruande kohaselt on programmi 31 liiget võtnud kohustusi 203 poliitikameetme rakendamiseks. Võetud kohustustest (34% tootjad, 24% valitsusvälised organisatsioonid ja 14% müügisektor) on suurem osa seotud tervisliku elustiili edendamise, toitumisalase teavitamise ja kehalise tegevusega.

Toiteväärtuse märgistuse (17%) ning reklaami ja turunduse (11%) suhtes võetud kohustused on märkimisväärsed ja võiksid minu arvates viia huvitavate ettepanekuteni, mille alusel saaks – ja on viimane aeg – võtta vastu siduvad Euroopa õigusaktid toiteväärtuse märgistuse ja reklaamialaste sätete läbivaatamise kohta.

Nagu komisjoni esindajad isegi on märkinud, tuleks Euroopa tegevusprogrammi anda oma osa ka spordiorganisatsioonidel, näiteks lubadusega keelduda kõrge kalorsusega toodetega seotud sponsorlusest.

Jätkates vabatahtliku lähenemisviisi teemal, tervitab raportöör toitumise ja kehalise tegevusega seotud küsimuste lahendamise kõrgetasemelise töörühma moodustamist, mis aitab liikmesriikidel vahetada kogemusi ja soodustada häid tavasid. Kõik võimalik tuleks teha, et edendada poliitikat, mille eesmärk on vähendada dieetainete sisaldust, mis võivad ülemäärase tarbimise korral olla tervisele kahjulikud – siinkohal pean ma silmas Taanis 2003. aastal vastu võetud seadust, millega piirati transrasva sisaldust toidus 2 %le, seda määra on paljud Euroopa Parlamendi liikmed korduvalt esitanud eesmärgina, mida tuleks igas liikmesriigis täita. Teine näide on soolasisalduse vähendamisele suunatud poliitika, näiteks Iirimaal, kus seda propageerib riiklik toiduohutuse amet eesmärgiga saavutada 2010. aastaks päevaseks soolakoguseks 6 grammi. Kõrgetasemelise töörühma tegevuse raames saab seda tüüpi kogemusi jagada ja levitada kõigi liikmesriikide vahel.

Sotsiaalne aspekt

Valet toitumist, alatoitumust ja rasvumist põhjustavaid tegureid on palju, kuid kindlasti tuleb arvestada maksumuse, kättesaadavuse ja teadlikkusega. Üks asjaolu, mida tuleb meeles pidada, on see, et paljudel juhtudel on toidu hind pöördvõrdeline selle kvaliteediga.

Eriti naiste puhul ei ole juhuslik, et rasvumine on ligikaudu kuus korda sagedam vaeste kui majanduslikult edukate hulgas.

Kahtlemata on väga kõrge kalorsuse, kuid madala toiteväärtusega toitude eelistamise põhjuseks tihti majanduslikud kaalutlused.

Seepärast usun ma, et ebasoodsamates tingimustes olevatele rühmadele tuleks anda abi kupongide näol. Lisaks tuleks ehitada turge, eriti vaesematesse piirkondadesse, kus müüdaks tervisele kasulikke looduslikke saadusi (eelkõige puu- ja köögivilju) „sotsiaalse” hinnaga ning samas oleks tagatud vajalik kvaliteet ja toiduohutus.

Lapsed

Üks valge raamatu eesmärke peaks olema vähendada laste rasvumist. On oluline, et meie põlvkondade tulevik oleks tervislik.

Tervisliku arengu jaoks on otsustavateks teguriteks rinnaga toitmine, teadlikkus tervisliku toitumise võimaluste kohta ja eelkõige kehaline tegevus juba eelkoolieas.

Juhtiv hariv roll, sealhulgas toitumise alane, langeb peamiselt lapsevanematele ja perekonnale, keda riiklikud tervishoiuasutused, kohalikud tervishoiuteenused ja tööstusharu erinevad harud peaksid laiaulatuslike konkreetsete teavituskampaaniate kaudu toetama.

Siiski, arvestades, et kasvavad lapsed veedavad järjest rohkem aega koolis, võiks rasvumise vastase tervikliku võitluse keskpunktiks saada just koolid.

Esiteks tuleks liikmesriikidel vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusele kehtestada lastele kohustuslik kehaline tegevus 30 minutiks päevas. Sel eesmärgil tuleks leida igal päeval piisav aeg kehaliseks kasvatuseks.

Kasutusele tuleks võtta ka muid meetmeid, näiteks: vaadata üle portsjonite suurused ja kontrollida koolisöögi kvaliteeti ja toiteväärtust; kasutada koolisööklaid õige toitumise alase teabe levitamise kohana; pakkuda laialdasi võimalusi kehaliseks tegevuseks vahetundide ajal (mänguväljakud ja võimlad, mis peaksid olema avatud ka pärast kooli); lisada loodusteaduste õppekavasse toitumisõpetus toidu ja sellega seotud protsesside tundmaõppimiseks; keelata ülemäära rasvaste, soolaste või magusate toitude müümine koolikohvikutes ja, mis kõige olulisem, müügiautomaatides ning korraldada õpilaste kooli- ja koduteel saatmiseks kooli kõndimise teenus.

Lisaks peaks koolides ning samuti töökohtadel olema oma toitumisnõustaja või dieedinõustaja.

Minu arvates on samuti oluline vältida kõike, mille eesmärk on reklaamida ebatervislikke toiduaineid, sealhulgas ürituste sponsorlust või selliste toodete jagamist kooli lähedal kingitustena või tasuta näidistena.

Teisest küljest on raportöör mures olukorra pärast, peamiselt väljaspool Euroopa riike, kus mõned koolid on läinud niikaugele, et arvestavad lapse tulemuse hindamisel ka kehamassi indeksiga. Minu hinnangu kohaselt selline tegevus liigselt häbimärgistab rasvumist ja valab õli tulle nende laste diskrimineerimisele, kellel võib oma kaalu tõttu olla probleeme ühiskonda sulandumisega.

Palju kasulikum oleks suunata lapsi positiivsesse mõjuringi, julgustades neid sööma mõistlikult.

Lisaks tuleks tööstusharul võtta vabatahtlik kohustus vähendada peamiselt lastele suunatud toodete kalorisisaldust või portsjoni suurust.

Lõpuks, viitega tervisealaseid väiteid käsitleva määruse muutmisele, kasutaksin käesolevas raportis võimalust korrata, et Euroopa Toiduohutusametil ja komisjonil tuleb absoluutse prioriteedina esitada teaduslik hinnang, mis käsitleb laste toitude kohta tehtud tervisealaseid väiteid, et vältida toiteväärtuselt tasakaalustamata toodete edendamist ebaõigete tervisealaste väidete abil.

Eakad ja puudega inimesed

Raportöör usub kindlalt, et erimeetmed tuleb võtta kasutusele haavatavate rühmade, näiteks eakate, eelkõige omaette elavate eakate, toitlustamiseks, kes kannatavad alatoitumisest, dehüdratsioonist jms tulenevate probleemide käes. Eraldi kampaaniad tuleks viia läbi menopausi läbivate naiste teavitamiseks oma kaalu kontrollimise olulisuse kohta tagamaks, et hormoonidega seotud rasvatagavarad ei muutuks kõhurasvaks, mis on tõsine terviserisk.

Erivajadustega inimestel peaksid olema eriteenused, -rajatised ja -programmid, et nad saaksid tegelda muu hulgas spordi ja liikumisega.

Kohalikud asutused

Rasvumise ennetamine igas eluetapis ei ole üksnes terviseprobleem – sellel on suured kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud, mida on võimatu ignoreerida.

Seetõttu peab ülemaailmse lähenemisviisi rakendamine toimuma mitmel tasandil, kus peategelasteks peaksid olema kohalikud asutused ja otsustajad.

Läbi tuleb mõelda linnaplaneerimine, milles muudetakse prioriteediks pargid, avalikud võimlad ja spordiväljakud, jalgrattateed ja aktiivse liikumise vahendid, mis tähendab vajalike vahendite eraldamist korrapäraselt kehalise tegevuse igapäevaseks harrastamiseks.

Katsetada võib ka kiirtoidu müügikohtade koondumise reguleerimise viisidega teatavas piirkonnas, pakkudes samal ajal vajalikke ruume väikestele mahepõllundus- või traditsiooniliste toodete müüjatele.

Kohalikel asutustel tuleks seega aktiivselt võidelda teadlikule tarbimisele orienteeritud tervisliku eluviisi eest. Lisaks peaks EL toetama linnade võrke, kus püütakse veenda oma kodanikke tervisliku toitumise ja kehalise tegevuse kasulikkuses.

Abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele

Arvestada tuleks põllumajandus- ja toiduainetööstuses tegevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja teiste ettevõtjate vajadustega.

Eelkõige tervisele kasulike kõrge toiteväärtusega uute toodete teadusuuringutes ja arendamises ei saa olla tegelikke edusamme, kuni selliste muutuste eestvedajatele ei anta selle teostamiseks vahendeid – ja mitte üksnes rahalisi.

Seega on minu ettepanek kehtestada eriotstarbelised toetusmeetmed, millega julgustada ja aidata väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kes püüavad oma tooteid kui selliseid parandada või teavitada tarbijaid nende toodete toiteväärtusest.

Sport

Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusele peaks kõigil Euroopa kodanikel olema võimalus tegelda kehalise tegevusega vähemalt 30 minutit päevas. Valges raamatus spordi kohta sisalduvad algatused ja koostöö spordiühingutega peaks võimaldama ELil koostada tõhusad suunised kehalise aktiivsuse arendamiseks, mille saaks kaasata kõigisse ELi rahastatud programmidesse (seitsmes teadusuuringute raamprogramm, tervishoiuprogramm ajavahemikuks 2008–2013, programmid „Aktiivsed noored” ja „Aktiivne kodanik”), ning julgustama kehalist tegevust ka looduskeskkonnas (LIFE+).

Nagu mitmed osapooled on märkinud, on oluline, et spordiorganisatsioonid oleksid tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervishoiu Euroopa tegevusprogrammis tugevamalt esindatud.

Teadusuuringud

Raportöör tervitab diabeedi ja rasvumise määramist seitsmenda raamprogrammi teadusuuringute prioriteetseks valdkonnaks. Eesmärk on leida rasvumise põhjused, mille taga on eeldatavasti viiruslikud ja geneetilised tegurid, ning teatud ainete roll (näiteks naatriumglutamaat).

Teised uurimissuunad on ravi ja kliinilised protseduurid rasvumise ennetamiseks ja ravimiseks, mille kasutamisel tuleb tingimata tagada võimalikult kõrge patsiendi tervise kaitse tase.

Reklaam

Paljudes uuringutes on tõestatud, et üks rasvumist põhjustavaid tegureid, eriti laste hulgas, on kõrge rasva-, suhkru- või soolasisaldusega toodete reklaamimine. Lisaks televisiooniülekannetele saadetakse lastele suunatud reklaami ka mobiiltelefonidele ja Interneti kaudu ning see võib esineda spordi- või kultuuriürituste sponsorluse vormis. Tihti kasutatakse sõnumi kohaleviimiseks joonisfilmitegelasi või kuulsusi. Tunnustades küll tööstusharu ja meedia iseregulatsiooni püüdlusi, ei usu ma, et piirideta televisiooni direktiivis ette nähtud kompromissi võib lugeda piisavaks. Mina oleksin eelistanud näha piiranguid lastele suunatud reklaamide mahus ja eetriajas.

Ma loodan, et komisjonil jätkub tahet rasvumise vastu võitlemise strateegia uuesti läbi mõelda, et käsitleda just reklaamis ja turunduses peituvaid mõjusid.

Traditsiooniliste toodete kaitse

Sellisel laial teemal nagu traditsiooniliste toodete kaitsmine pean enda kohuseks juhtida tähelepanu vajadusele neid tooteid kaitsta, sest need on osa Euroopa rahvaste traditsioonilisest kultuuripärandist. Seepärast usun, et traditsioonilisi retsepte tuleb säilitada, isegi kui tooteid on rasvumise vastu võitlemise eesmärgil muudetud.


siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS (9.4.2008)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

valge raamatu kohta toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimuste kohta

(2007/2285(INI))

Arvamuse koostaja: Małgorzata Handzlik

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et ülekaalulisus ja rasvumine põhjustavad mitmesuguseid kroonilisi haigusi, sealhulgas südame-veresoonkonna haigused, kõrgenenud vererõhk, II tüübi diabeet, ajurabandus, teatavat liiki vähkkasvajad jne; arvestades, et aastaks 2020 põhjustavad kroonilised haigused hinnanguliselt üle maailma peaaegu kolm neljandikku surmadest;

B.   arvestades, et varajase ravi eesmärgil tuleb eritähelepanu pöörata laste ja noorte rasvumisele ning kõige ebasoodsamas sotsiaal-majanduslikus olukorras olevatele rühmadele, keda nõrgestab sotsiaalne ja tervishoiualane ebavõrdsus, millega kaasneb sageli vähem kvaliteetse ja vähem tasakaalustatud toidu tarbimine;

C.  arvestades, et kuni 7 % ELi liikmesriikide tervishoiueelarvest kulutatakse igal aastal haigustele, mida võib seostada rasvumisega,

1.   tervitab komisjoni valges raamatus toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia kohta (KOM(2007)0279) esitatud lähenemisviisi, millega pakutakse tööstusele võimalust iseregulatsioonil põhinevate algatuste kaudu aidata kaasa ülekaalulisusest ja rasvumisest põhjustatud terviseprobleemide vähendamisele; kutsub komisjoni siiski üles rangelt jälgima ja julgustama tööstuse algatusi, mille eesmärk on vastutustundlik reklaam ning soola, rasva ja suhkru sisalduse määra vähendamine toiduainetes, eesmärgiga vaadata olukord uuesti üle 2010. aastaks;

2.   tervitab komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (KOM(2008)0040), sest tarbijad vajavad tervislike ja asjatundlike toitumisotsuste tegemiseks tingimata lihtsat, arusaadavat ja loetavat toitumisalast teavet pakkuvat märgistust pakendil;

3.   tõdeb, et tarbijad, eelkõige kõige haavatavamad, võivad olla segaduses selle suhtes, mis on tervislik toitumine; kutsub seetõttu liikmesriike üles kasutama koostöös tööstuse ja tarbijaühendustega uuenduslikke teabe- ja riiklikke turunduskampaaniaid, et ergutada tarbijaid tegema tervislikke toiduvalikuid; julgustab liikmesriike töötama eelkõige lasteaedadele ja algkoolidele välja toitumisõpetuse programme, võttes arvesse programmi REEPS (tervist edendavate koolide Euroopa võrgustik) raames välja arendatud häid tavasid;

4.   märgib murega, et rasvumine on piiriülene nähtus, mis mõjutab kõiki liikmesriike, kusjuures rasvumise protsent tõuseb järjest kiiremini uutes liikmesriikides; kutsub seetõttu komisjoni üles seadma rahvatervise eesmärki prioriteediks eri poliitikavaldkondades, eelkõige haridus-, noorsoo-, kultuuri-, spordi- ja põllumajanduspoliitikas, pühendades eritähelepanu probleemi sotsiaalsele mõõtmele; kutsub komisjoni ka üles määratlema ühiseid projekte, et edendada paremat toitumist ja tervislikke eluviise ning luua ELis tervisejälgimise süsteem; kutsub liikmesriike üles koostöös komisjoniga edendama parimate tavade ja kogemuste vahetust, eelkõige tugikeskuste võrgustike arendamise kaudu ja kõigi sidusrühmade koostöö kaudu kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil, et edendada aktiivset ühiskondlikku elu ja kehalist aktiivsust;

5.   kutsub liikmesriike üles välja töötama ametlikke koolitusi või kutsekvalifikatsioone diabeedi ravi ja haldamise alal, sealhulgas täiendkoolitust selle haiguse kohta tervishoiutöötajatele, kes ei ole diabetoloogid;

6.   kutsub liikmesriike üles nõuetekohaselt rakendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(1);

7.   rõhutab laste rasvumise probleemi olulisust ja palub komisjonil võtta kõik meetmed selle ennetamiseks, eelkõige lastele ja noortele suunatud kõrge rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega toite propageeriva reklaami range kontrolli kaudu;

8.   nõuab, et toitumisküsimus oleks seatud kõigi Euroopa Liidu poliitikavaldkondade ja meetmete seas kesksele kohale.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.4.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

20

13

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Cristian Silviu Buşoi, Charlotte Cederschiöld, Gabriela Creţu, Mia De Vits, Janelly Fourtou, Vicente Miguel Garcés Ramón, Evelyne Gebhardt, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Anna Hedh, Iliana Malinova Iotova, Pierre Jonckheer, Alexander Lambsdorff, Kurt Lechner, Lasse Lehtinen, Toine Manders, Arlene McCarthy, Nickolay Mladenov, Catherine Neris, Bill Newton Dunn, Zita Pleštinská, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Leopold Józef Rutowicz, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Marianne Thyssen, Jacques Toubon, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler, Marian Zlotea

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Emmanouil Angelakas, Colm Burke, Giovanna Corda, Bert Doorn, Brigitte Fouré, Olle Schmidt, Gary Titley, Janusz Wojciechowski

(1)

EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51.


põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonI ARVAMUS  (1.4.2008)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

valge raamatu kohta toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimuste kohta

(2007/2285(INI))

Arvamuse koostaja: Czesław Adam Siekierski

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   juhib tähelepanu ühise põllumajanduspoliitika tähtsusele tervisliku toitumise seisukohalt, sest ülekaalulisuse ja rasvumise vastu võitlemiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi; rõhutab Euroopa põllumajandustoodete tootjate ja töötlejate tähtsust, kes aitavad probleemide lahendamisele ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele kaasa nõuetekohase kvaliteediga tervislike toiduainete tootmisega ja keskkonnasõbralike tootmismeetodite rakendamisega;

2.   on seisukohal, et ühise põllumajanduspoliitika, eelkõige ühise turukorralduse arendamisel tuleks ulatuslikumalt võtta arvesse toodetud toiduainete mõju tervisele ning et näiteks koolipiimatoetuste ning puu- ja köögiviljade jagamise puhul ühise põllumajanduspoliitika raames tuleks keskenduda võimalikult värsketele, töötlemata ja madala rasva- ja suhkrusisaldusega toodetele;

3.  kutsub komisjoni üles esitama viivitamatult õigusakti ettepaneku koolide puuviljaprogrammi juurutamise kohta, mida palus nõukogu 20. juunil 2007. aastal ja Euroopa Parlament 13. detsembril 2007. aastal;

4.  nõuab küllastunud rasvhapete, transrasvhapete, soola- ja suhkrusisalduse vähendamist toiduainetes, sest nende ainete kõrge sisaldus võib tulevikus põhjustada südame-veresoonkonna haigusi, vähkkasvajate teket, suhkurtõbe ja rasvumist; juhib samal ajal tähelepanu asjaolule, et toodete koostise muudatuste kiiruse ja ulatuse puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata nende kvaliteedile, samuti põllumajandustootjate ja toiduainetööstuse tehnilistele ning majanduslikele võimalustele;

5.   nõuab, et uuritaks, millist rolli etendavad lõhna- ja maitsetugevdajad, nagu glutamaadid, guanülaadid ja inosinaadid, mida leidub suurtes kogustes paljudes toiduainetes, eelkõige valmistoitudes ja tööstuslikult toodetud toidus, et määrata kindlaks nende mõju tarbimisharjumustele;

6.   nõuab, et toiduainetööstus viiks kiiremas korras läbi täiendavaid teadusuuringuid toodete osas, millele on võimalik lisada niisuguseid tervislikke komponente nagu vitamiinid A ja D, et edendada tarbijate valikuvabadust ja et mitte edendada tahtmatult teatud kõrge rasvasisaldusega toiduainete, näiteks või, tarbimist;

7.  rõhutab era- ja avaliku sektori partnerluse ja sidusrühmade koostöö tähtsust kõikidel tasanditel – ühenduse tasandist kohaliku tasandini – valge raamatu eesmärkide elluviimisel;

8.   on seisukohal, et laiaulatuslike teavitusprogrammide abil tuleks tõsta vanemate teadlikkust nende kohustusest pakkuda lastele tasakaalustatud toitu ja et lastele ja noortele tuleks eriprogrammide raames põhjalikult selgitada tervisliku toitumise ja kehalise liikumise põhireegleid;

9.   toetab niisuguste teavitusprogrammide korraldamist ja edendamist, mis on suunatud koolide meditsiinitöötajatele ning isikutele, kes on otseselt vastutavad laste ja noorte toitumise eest koolides;

10. kutsub liikmesriike, kohalikke asutusi ja koolide juhtkondi üles viima koolisöögi kvaliteet ja toitumisalased nõuded vastavusse tänapäevaste toitumisalaste teadmistega; nõuab nendele teadmistele vastavalt tasakaalustatud ja vajadustele kohandatud toitumise võimaldamist; nõuab tungivalt, et müügiautomaatides müüdaks värskeid puu- ja köögivilju ning pakutaks suurel hulgal erinevaid piimatooteid; kutsub liikmesriike üles tagama, et kehalisele tegevusele pühendataks rohkem koolitunde;

11. juhib sellega seoses tähelepanu tulevase koolide puuviljaprogrammi sidumise tähtsusele laiaulatuslikuma haridusalase strateegiaga, näiteks toitumis- ja tervisealaste õppetundide teel algkoolides;

12. on seisukohal, et on oluline keelata koolides igasugune liigse suhkru-, soola- ja rasvasisaldusega toodete sponsorlus ja reklaam;

13. juhib tähelepanu koolide, ametiasutuste, haiglate, spordiklubide ja noortekeskuste kohustusele laita maha ebatervislike suupistete tarbimine, pakkuda tervislikke toiduaineid ja edendada tervislikku toitumist;

14. peab oluliseks levitada teadmisi tasakaalustatud liigse soola, suhkru või rasvata toitumise kohta ning toetada algatusi, mille eesmärk on suurendada puu- ja köögiviljade, oliiviõli ning piimatoodete tarbimist noorte, sotsiaalselt kaitsetute isikute, eakate ja lastega naiste hulgas; nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks vastavalt kogu Euroopat hõlmava koolide puuviljaprogrammi väljatöötamist;

15. usub, et on vajalik edendada ja toetada teavituskampaaniaid ning ennetada suure riskifaktoriga toitumisalast käitumist, näiteks anoreksiat ja buliimiat;

16. on seisukohal, et ühendus peaks võtma ka ühenduse tasandil meetmeid, et edendada tervislike toiduainete tarbimist, milleks on näiteks köögiviljad, puuviljad ja piimatooted, muu hulgas tagades nende taskukohasuse, soodustades tervislike toiduainete kättesaadavust koolides ja töökoha sööklates ning rahastades tervisliku toitumise edendamise projekte;

17. toetab nõuet, et kaubanduses pakutavate toodete kohta jagatav teave oleks keskmisele tarbijale mõistetav, eelkõige selgete andmete abil toote peamiste koostisosade kohta ning ühtse ja kergesti äratuntava logo abil, mis näitab, mil määral vastab toode tervisliku toitumise nõuetele;

18. on seisukohal, et kolmandatest riikidest imporditud toiduained peavad vastama sama kõrgetele nõuetele ja kriteeriumidele kvaliteedi, jälgitavuse normide, loomade tervishoiu, looma- ja keskkonnakaitse ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamise osas kui liikmesriikides toodetud toiduained.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

1.4.2008

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

38

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Peter Baco, Bernadette Bourzai, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Giuseppe Castiglione, Joseph Daul, Albert Deß, Michl Ebner, Carmen Fraga Estévez, Ioannis Gklavakis, Lutz Goepel, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Esther Herranz García, Lily Jacobs, Elisabeth Jeggle, Heinz Kindermann, Mairead McGuinness, Véronique Mathieu, Rosa Miguélez Ramos, James Nicholson, Neil Parish, María Isabel Salinas García, Agnes Schierhuber, Willem Schuth, Czesław Adam Siekierski, Alyn Smith, Petya Stavreva, Dimitar Stoyanov, Csaba Sándor Tabajdi, Jeffrey Titford, Donato Tommaso Veraldi, Janusz Wojciechowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Alessandro Battilocchio, Katerina Batzeli, Ilda Figueiredo, Gábor Harangozó, Wiesław Stefan Kuc, Esther De Lange, Brian Simpson, Struan Stevenson

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 


naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS (4.3.2008)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

valge raamatu kohta toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimuste kohta

(2007/2285(INI))

Arvamuse koostaja: Anna Záborská

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et on teaduslikult tõestatud, et valest toitumisest tingitud haiguste esinemissagedus ja tõsidus on naiste ja meeste puhul erinev,

1.   väljendab kahetsust selle üle, et komisjoni valges raamatus ei pöörata tähelepanu sooküsimustele, ja kutsub komisjoni ja tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervishoiu Euroopa tegevusprogrammi osalisi üles arvestama meeste ja naiste vahelisi erinevusi, eriti:

- andmete ja algatuste tulemuste kogumisel kõikidel tasanditel, et võrrelda neid Euroopa tasandil;

- parimate tavadel levitamisel, et võtta paremini arvesse inimeste individuaalseid omadusi ning muuta teavitus- ja selgituskampaaniad tõhusamaks ja sihipärasemaks;

- teavitusstrateegiate väljatöötamisel, eelkõige rühmade suhtes, kellel on kõige suurem soodumus kiiresti kaalus juurde võtta (endised suitsetajad, rasedad või imetavad naised);

- dialoogis kõikide huvitatud osapooltega (toiduainete tootjad, kiirtoitlustusettevõtted, koolide juhtkonnad, lapsevanemate ja laste esindajad jne);

2.  rõhutab, et soolise ebavõrdsuse vähendamiseks toitumisest, ülekaalulisusest ja rasvumisest tingitud terviseprobleemide ravis on vaja soolise mõõtmega arvestavaid teenuseid; usub seetõttu, et selleks, et naistele oleks tagatud juurdepääs ravile kõikidel tasanditel alates esmatasandi abist kuni eriravini, peavad teenused olema kohandatud nende vajadustega; palub liikmesriikidel tagada hädavajalik arstiabi kodanikele ning eelkõige naistele ja tüdrukutele, kes ei ole kaetud riiklike kindlustusskeemidega;

3.  juhib liikmesriikide tähelepanu vajadusele tagada, et riiklikud tervishoiuteenused edendaksid spetsiifilise toitumisalase nõu andmist rasedatele ja menopausi läbivatele naistele, sest rasedus ja menopaus on naise elus kaks olulist eluetappi, kus esineb kaalus juurdevõtmise kõrgendatud oht;

4.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama rinnaga toitmist esmatasandi arstiabi keskustes;

5.   osutab tõsiasjale, et laste rasvumist esineb järjest rohkem peaaegu kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima tihedas koostöös kohaliku tasandi ametiasutuste, koolide, erasektori ja reklaamisektoriga erinevaid võimalusi, et:

- pakkuda koolisööklates ja asutustes igaühele tasakaalustatud ja eakohast toitu;

- pakkuda lapsevanematele ja lastele õpetust ja teavet tervislike eluviiside, spordi kasulikkuse ning vastutustundliku perekonnakäitumise kohta, eelkõige noorte tütarlaste puhul, keda tuleb valmistada ette tulevaseks emaduseks;

–   edendada ebasoodsas olukorras olevate rühmade võimalusi tervislikult toituda;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama erikoolitusprogramme ja teabekampaaniaid ohtude kohta, mida uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning eriti arvutimängude ülemäärane kasutamine laste jaoks kujutab, kuna see võib põhjustada kehalise ja sportliku aktiivsuse vähenemist ja soodustada seetõttu ülekaalulisust, ning edendama asjakohaseid ennetusmeetmeid;

7.  julgustab liikmesriike jõudma ettevõtete ja moeloojatega kokkuleppele riiete suuruste ühtlustamise osas ning edendama moeürituste korraldajate hulgas põhimõtet, et värvatud modellide kehamassiindeks oleks suurem kui 18, mida Maailma Terviseorganisatsioon normaalseks peab, et vältida äärmist kõhnust propageeriva iluideaali levitamist, mis võib põhjustada terviseprobleeme, nagu anoreksia ja buliimia;

8.  kutsub komisjoni üles tagama tulevases toitumise ja kehalise tegevusega seotud küsimuste lahendamise kõrgetasemelises töörühmas meeste ja naiste tasakaalustatud esindatus, et käsitleda probleeme paremini ja pakkuda välja soolist mõõdet arvestavaid parimaid lahendusi, s.t parimaid lahendusi nii meeste kui naiste jaoks;

9.  tervitab komisjoni kavatsust hinnata 2010. aastal ettevõtjate vabatahtlikke jõupingutusi lastele mõeldud toitude ja jookide reklaamimist käsitleva käitumisjuhendi vallas; kutsub üles tegema sama ka rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele suunatud toodete reklaamiga;

10. kutsub liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke asutusi ning spordiühendusi üles looma noorte jaoks kohti vabaõhutegevuseks, pakkuma kõigile kehalise ja sportliku tegevuse võimalusi ning toetama ja soodustama juba alates kõige nooremast east ja eelkõige koolis spordiga tegelemist, arvestades samas, et naiste ja meeste eelistused võivad olla erinevad; rõhutab, et naiste tööalased ja kodused kohustused võivad takistada neil tegeleda regulaarselt mingi kindla kehalise tegevusega;

11. palub, et spordiühendused pööraksid erilist tähelepanu tõsiasjale, et tütarlapsed jätavad teismeliseea lõpus tihti spordiga tegelemise pooleli; arvab, et spordiühendustel on oluline roll tüdrukute ja naiste huvi säilitamisel erinevate spordialadega tegelemise vastu;

12. kutsub vastastikuseid ühinguid ja kindlustusandjaid üles kujundama toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseprobleemidega tegelemise raames hinnapoliitikat, mille puhul võetaks arvesse naiste ja meeste vahelisi erinevusi;

13. juhib tähelepanu esmatähtsale rollile, mida naised perekonna toitumisalases harimises etendavad, ja otsustavale panusele, mida nad rasvumisvastases võitluses anda saavad, sest paljudes perekondades on toiduainete valimine otseselt naiste ülesanne;

14. nõuab laiaulatusliku ELi kampaania käivitamist, mis tõstaks teadlikkust rasvumisega kaasnevatest ohtudest ning millega loodaks teabekeskus, kuhu inimesed ja eelkõige naised saaksid pöörduda ja kust nõu küsida.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

27.2.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

31

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Edit Bauer, Emine Bozkurt, Hiltrud Breyer, Edite Estrela, Ilda Figueiredo, Věra Flasarová, Lívia Járóka, Piia-Noora Kauppi, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Urszula Krupa, Roselyne Lefrançois, Astrid Lulling, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Zita Pleštinská, Anni Podimata, Teresa Riera Madurell, Eva-Britt Svensson, Anne Van Lancker, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Ana Maria Gomes, Donata Gottardi, Anna Hedh, Elisabeth Jeggle, Marusya Ivanova Lyubcheva, Maria Petre

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Kinga Gál, Małgorzata Handzlik, Tunne Kelam, Manolis Mavrommatis


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

27.5.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

54

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Pilar Ayuso, Irena Belohorská, Johannes Blokland, John Bowis, Hiltrud Breyer, Martin Callanan, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Jill Evans, Anne Ferreira, Alessandro Foglietta, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Gyula Hegyi, Marie Anne Isler Béguin, Caroline Jackson, Dan Jørgensen, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Jules Maaten, Linda McAvan, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Dagmar Roth-Behrendt, Guido Sacconi, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Kathy Sinnott, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Evangelia Tzampazi, Thomas Ulmer, Marcello Vernola, Åsa Westlund, Anders Wijkman, Glenis Willmott

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Kathalijne Maria Buitenweg, Philip Bushill-Matthews, Bairbre de Brún, Umberto Guidoni, Johannes Lebech, Alojz Peterle, Bart Staes, Lambert van Nistelrooij

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Salvatore Tatarella

Õigusteave - Privaatsuspoliitika