RAPORT Komisjoni 2007. aasta laienemisstrateegia dokument

26.6.2008 - (2007/2271(INI))

Väliskomisjon
Raportöör: Elmar Brok

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

komisjoni 2007. aasta laienemisstrateegia dokumendi kohta

(2007/2271(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Laienemisstrateegia ja peamised väljakutsed aastateks 2007–2008” (KOM(2007)0663);

–   võttes arvesse oma 16. märtsi 2006. aasta resolutsiooni laienemist käsitleva komisjoni 2005. aasta strateegiadokumendi kohta[1] ning 13. detsembri 2006. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta laienemisstrateegia ja peamiste väljakutsete osas aastatel 2006–2007[2];

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lääne-Balkani riikide, Türgi ja Euroopa naabruspoliitika Euroopa partnerite kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A6‑0266/2008),

A. arvestades, et liidu laienemisstrateegial on nii sise- kui ka välismõõde;

B.  arvestades, et kõnealuse strateegia välismõõde tähendab Euroopa standardite kohaste reformide, demokraatia, inimõiguste austamise, rahu ja stabiilsuse ning jõukuse edendamist;

C. arvestades, et laienemisstrateegia sisemõõde mõjutab otseselt liidu võimet järgida oma poliitikaeesmärke ning saavutada veelgi tihedam liit vastavalt aluslepingutele;

D. arvestades, et vaja on poliitiliselt ühtset Euroopa Liitu, mis on võimeline arendama ambitsioonikat solidaarsus- ja stabiilsuspoliitikat;

E.  arvestades, et vastavalt Rooma lepingule võib iga Euroopa riik esitada liidu liikmeks astumise avalduse;

F.  arvestades, et kuna varasemad laienemised on olnud vaieldamatult edukad nii Euroopa Liidu kui ka ühinenud liikmesriikide seisukohast ning parandanud kogu Euroopa stabiilsust, arengut ja heaolu, on oluline luua ka tulevaste laienemiste edukuse tagamiseks vajalikud tingimused;

G. arvestades, et stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingud annavad olulise ja eduka panuse Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide vahelistesse suhetesse, pidades silmas nende integreerimist Euroopasse, ning edendavad piirkondlikku koostööd;

H. arvestades, et 2003. aastal Thessalonikis ja 2006. aastal Brüsselis peetud Euroopa Ülemkogu kohtumistel kinnitati veel kord ELi kavatsust täita oma kohustusi Kagu-Euroopa ja Lääne-Balkani riikide ees;

I.   arvestades, et Euroopa Ülemkogu poolt 2006. aasta detsembris kinnitatud uue konsensuse aluseks on sellised põhimõtted nagu kohustuste täitmise kindlustamine, tingimuste aus ja täpne täitmine ning parem teabevahetus avalikkusega;

J.   arvestades, et laienemisstrateegia on midagi hoopis enamat kui läbirääkimiste pidamise metoodika, ning et see peegeldab omal moel keskset tõekspidamist, et Euroopa Liit peaks jääma ühiste väärtustega ühenduseks, ning on keerukalt seotud arutlustega liidu eesmärkide ja tulemuslikkuse, tema tuleviku ja rolli üle naaberriikides ning maailmas;

K. arvestades, et komisjoni teatises esitatud ühinemisläbirääkimiste pidamise metoodika ja kriteeriumid pälvivad täielikku toetust ning neid tuleks täpselt kohaldada, ja arvestades, et poliitilised kaalutlused ei tohiks üles kaaluda nimetatud kriteeriumide ranget järgimist;

L.  arvestades, et liidu laienemisstrateegia peaks olema osa laialdasest poliitiliste vahendite spektrist, mis peab tugevdama demokraatiat ja looma stabiilsuse ja sotsiaalse arengu meie naaberriikides ning tugevdama Euroopa Liidu rolli maailmas;

M. arvestades, et kõnealused poliitikad peaksid hõlmama erinevaid olukordi meie naabruskonnas, eelkõige riikides, kes on kandidaatriigi staatuses ja on alustanud liitumisläbirääkimisi või kes on kandidaatriigi staatuses, kuid ei ole veel läbirääkimisi alustanud, või kellel on liikmeks saamise väljavaateid, kelle eesmärk on Euroopasse integreerumine või kes lihtsalt soovivad liiduga tihedaid naabrussuhteid;

N. arvestades, et kõnealused poliitikad peaksid olema üksteisest sõltumatud ega tohiks piirata õigusnormide kohaldamist, mis vajalike sise- ja välistingimuste täitmise korral võimaldavad asjaomasel riigil liikuda oma suhetes ELiga järgmisse faasi;

O. arvestades, et Euroopa naabruspoliitika idapoolseid partnereid saab selgelt lugeda Euroopa riikideks ja mõned neist on nimetanud oma tulevase eesmärgina liiduga ühinemist;

P.  arvestades, et parlamendi ülalnimetatud 13. detsembri 2006. aasta resolutsiooni kohaselt peaksid liidu liikmeks saamise väljavaatega riikidel olema tihedad kahe- või mitmepoolsed suhted ELiga, mis vastavad nende erivajadustele ja -huvidele; arvestades, et selline võimalus, mis pakub laia tegevusvariantide valikut, annaks partnerriikidele stabiilse pikaajalise perspektiivi institutsioonilisteks suheteks ELiga ning looks asjaomastes riikides vajaliku stiimuli rahu ja stabiilsuse tugevdamiseks, inimõiguste austamiseks ning demokraatlikeks ja majandusreformideks;

Q. arvestades, et sama resolutsiooni kohaselt võivad kõik tunnustatud liikmekssaamise võimalustega riigid ise otsustada, kas nad soovivad kasutada niisuguseid mitmepoolseid kokkuleppeid kui vahejärku enne täisliikme staatuse saamist;

R.  arvestades, et ELi laienemisstrateegiat tuleb ka sisuliselt selgitada ja edastada praeguse ja tulevase ELi kodanikele, et tagada nende täielik teadlikkus kõnealustest poliitikasuundumustest ning suurendada üldsuse toetust liidu kohustustele oma naabrite ees, tagades sellega liidu kui partneri usaldusväärsuse ja solidaarsuse ning püüdes samal ajal reageerida põhjendatud muredele,

1.  nõustub komisjoniga selles, et varasemad laienemised on üldiselt olnud väga edukad ning toonud kasu nii ELi vanadele kui ka uutele liikmesriikidele, tugevdades majanduskasvu, edendades sotsiaalset progressi ning tuues Euroopasse rahu, stabiilsuse, vabaduse ja jõukuse; arvab, et varasematest laienemistest on võimalik õppida ning et laienemisprotsessi edasise täiustamise aluseks peavad olema senised positiivsed kogemused;

2.  kinnitab kõigile kandidaatriikidele ja selge liidu liikmeks saamise väljavaatega riikidele (mõistes, et seejuures on vältimatu kõigi Kopenhaageni kriteeriumide täielik ja range täitmine) parlamendi kindlat seisukohta, et liit peab pingutama uute liikmete vastuvõtmise võime suurendamiseks ja et nimetatud võimega tuleb täiel määral arvestada;

3.  sellega seoses tuletab meelde, et endise Jugoslaavia riikide jaoks on vältimatu eeltingimus täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga;

4.  on seisukohal, et liidu laienemisstrateegia peaks olema kooskõlas Euroopa Liidu lepingu sätetega ja kajastama liidu juba võetud kohustusi, samuti looma tasakaalu liidu geostrateegiliste huvide, väljaspool liidu piire aset leidvate poliitiliste arengute mõju ja liidu võime vahel võtta vastu uusi liikmeid, kaasa arvatud võime tulla toime tulevaste liidusiseste ja -väliste väljakutsetega ning viia ellu oma poliitilise integratsiooni kava;

5.  sellega seoses tuletab meelde vajadust viia läbi vajalikud sisereformid, mille eesmärk on muuhulgas tõhususe suurendamine, sotsiaalne ühtekuuluvus ja demokraatliku vastutuse tugevdamine;

6.  tuletab meelde, et võime võtta vastu uusi liikmeid seondub liidu suutlikkusega määrata teataval ajahetkel kindlaks ning seejärel saavutada oma poliitilised eesmärgid, milleks on eelkõige liikmesriikide majandus- ja sotsiaalse arengu edendamine ning kõrge tööhõive tase, oma identiteedi ja rahvusvahelisel areenil tegutsemise võime kindlustamine, nii liikmesriikide kui ka Euroopa kodanike õiguste ja huvide edendamine, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine, ühenduse õigustiku säilitamine ja arendamine ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartale;

7.  on seisukohal, et uute liikmete vastuvõtuvõime kontseptsioon koosneb neljast osast:

i)     läbirääkijariigid peaksid mitte kahjustama, vaid tugevdama liidu võimet säilitada oma poliitiliste eesmärkide täitmise suunas liikumise tempot;

ii)     liidu institutsiooniline raamistik peaks suutma pakkuda tõhusat ja tulemuslikku valitsemist;

iii) liidu rahalised vahendid peaksid olema piisavad, et vastata sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse ning liidu ühiste poliitikavaldkondade väljakutsetele;

iv)    peaks olema kehtestatud kõikehõlmav teabevahetusstrateegia üldsuse teavitamiseks laienemise tagajärgedest;

8.  rõhutab, et laienemisstrateegia usaldusväärsuse ja tulemuslikkuse tõstmiseks peavad ka liikmesriigid Kopenhaageni kriteeriume täiel määral tunnustama ja täitma, et mitte nõuda kandidaatriikidelt kõrgemaid standardeid kui need, mida kohaldatakse mõnes liidu osas;

9.  lisaks tuletab meelde, et iga uue liikmesriigi majandusstruktuur ja huvid võivad mõjutada liidu poliitikavaldkondade ja eelarve suundumusi ning et vajalikud poliitilised muudatused võivad muuta kogu liidu olemust; tuletab meelde, et tugeva ühtekuuluvustundega riikide ja kodanike ühenduse aluseks peavad olema ühtsed poliitikad ja huvide solidaarsus;

10. on seisukohal, et 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte tegemisel ja järgmiste finantsraamistike kavandamisel tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta edasiste võimalike laienemiste eelarvelisi ning ka laiemaid majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid;

11. on samuti veendunud, et iga uus liikmesriik peaks püüdma enne liiduga ühinemist lahendada oma tähtsamad siseprobleemid, eelkõige tema territooriumi ja põhiseadusliku korraga seotud küsimused; on seisukohal, et iga sellise riigiga peetavate läbirääkimiste eel ja nende käigus peaks Euroopa Liit aitama neid probleeme lahendada;

12. kiidab heaks rõhuasetuse konsolideerimisele, tingimuslikkusele ja teabevahetusele kui ELi laienemisstrateegia juhtpõhimõtetele;

13. on seisukohal, et igale laienemisele peab järgnema piisav konsolideerumise ja poliitilise koondumise aeg, ehk teisisõnu liidu poliitikavaldkondade ja vahendite tõsine ümberhindamine, et vastata Euroopa kodanike ootustele ja tagada liidu kui poliitilise projekti elujõulisus;

14. tunneb muret selle pärast, et laienemine ilma piisava konsolideerumise ja ettevalmistusteta võib kahjustada liidu sisemist ühtekuuluvust ja tõsiselt kahandada tema tegutsemisvõimet, kuna see nõrgestaks tema institutsioone, muudaks liikmesriigid välissurvele vastuvõtlikumaks ja õõnestaks liidu kui ülemaailmse partneri usaldusväärsust;

15. usub samuti, et laienemise ja seega ka ELi poliitilise integratsiooni protsess saab olla edukas vaid juhul, kui igas kandidaatriigis on ELi liikmeks saamisele selge ja pikaajaline avalikkuse toetus; on seepärast seisukohal, et edasise laienemisega peab kaasnema kooskõlastatud teabevahetuspoliitika, millesse on kaasatud kõik ELi institutsioonid ja liikmesriikide valitsused, samuti kodanikuühiskonna esindajad, ning mille eesmärk on selgitada meie kodanikele laienemise poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi eeliseid; tuletab seepärast liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele meelde, et nende kohus on üldsust piisavalt teavitada varasemate laienemiste positiivsetest saavutustest, käimasolevate läbirääkimiste hetkeseisust ja uute liikmesriikide liidu liikmeks saamisega seotud küsimustest;

16. on seisukohal, et liidu liikmelisuse väljavaatega riigid peaksid tegema kõik selleks, et oma üldsusele selgitusi anda, seda kaasata ja avalikku arvamust liiduga ühinemiseks ette valmistada, kaasates algusest peale sellesse protsessi kodanikuühiskonna;

17. on samuti veendunud, et laienemisstrateegiat peaksid toetama mitmekülgsemad välislepingute raamistikud ning et need saaks kujundada üksteisega seotud kontsentriliste ringidena, mille puhul riikidel võimaldatakse rangete, kuid selgete välis- ja sisetingimuste täitmisel soovi korral liikuda ühest staatusest teise, kui nad vastavad iga konkreetse raamistiku kriteeriumidele;

18. kinnitab, et Euroopa naabruspoliitikas osalemine ei asenda ei põhimõtteliselt ega praktiliselt liidu liikme staatust ega tähenda etappi, mis peab viima liikmeks saamiseni; on seisukohal, et liidu laienemisstrateegia ja naabruspoliitika vaheline kontseptuaalne, juriidiline ja poliitiline lõhe tuleb ületada, et vastata meie idapoolsete naabrite ootustele; on veendunud, et komisjoni tugevdatud naabruspoliitika ei ole selleks piisav, kuigi see on juba positiivne samm õiges suunas, ning et on vaja sisulisemat kvalitatiivset muudatust;

19. soovitab seepärast, et nende idapoolsete naaberriikide osas, kellel, arvestades nende poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ning liidu praegust võimet uusi liikmeid vastu võtta, ei ole praegu liikmesriigiks saamise väljavaateid, kuid kes samas vastavad teatavatele demokraatlikele ja majanduslikele tingimustele, peaks liit looma ühisel poliitikal rajaneva ala, mis hõlmab eelkõige õigusriiki, demokraatiat ja inimõigusi, välis- ja julgeolekupoliitika alast koostööd, majandus- ja rahandusküsimusi, kaubandust, energeetikat, transporti, keskkonna- ja justiitsküsimusi, julgeolekut, rännet, viisavabadust ja haridust; on seisukohal, et need ühised poliitikad peaksid järgima üldist eesmärki aidata idapoolsetel naabritel järk-järgult saavutada ELi standardid ja avada nõnda tee nende tihedamaks integreerumiseks Euroopasse; on ka veendunud, et ülalnimetatud ühispoliitikad tuleks kujundada ühiselt koos osalevate riikidega spetsiaalsete otsustusmehhanismide alusel ja nende jaoks tuleks eraldada piisavalt finantsabi; suhtub positiivselt 26.–27. mai 2008. aasta üldasjade ja välissuhete nõukogul esitatud Poola ja Rootsi ettepanekusse, eeldusel et ettepanekus sisalduvat algatust hakatakse järgima Euroopa Liidu raames;

20. tervitab ELi raames algatuse „Barcelona protsess: Vahemere piirkonna liit” taaskäivitamist kui positiivset sammu suhetes meie lõunanaabritega; arvab, et see uus areng toetab argumente mitmepoolsete lepinguliste erisuhete loomise kasuks ka meie idanaabritega, kellel erinevalt lõunapoolsetest partneritest on Euroopaga seoses selged ambitsioonid ja väljavaated; tuletab meelde, et kõnesolevate suhete esimene samm peaks olema vabakaubanduspiirkonna loomine, millele järgneksid laiendatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP +), Euroopa Rahvaste Ühenduse või konkreetsete piirkondlike koostööraamistike põhimõttel toimivad tihedamad suhted;

21. ülalnimetatud konkreetsete piirkondlike koostööraamistikega seoses kordab, kui tähtis on välja töötada keerukam ja põhjalikum ELi Musta mere piirkonna strateegia, mis läheb praegusest sünergiaalgatusest kaugemale ja näeb ette Musta mere Liidu moodustamise, kuhu peaksid võrdsete partneritena kuuluma EL, Türgi ja kõik Musta mere äärsed riigid ning kuhu püütaks täielikult kaasata Venemaa; usub, et selline mitmepoolne raamistik mitte ainult ei pakuks kaasatud riikidele võimalust tugevdada oma koostööd ELiga mitmesugustes poliitikavaldkondades, vaid võimaldaks Euroopa Liidul ka aktiivsemalt tegutseda piirkonna konfliktidele rahumeelsete lahenduste leidmisel ja anda nõnda positiivne panus piirkonna julgeolekusse;

22. arvab samas, et selgelt tunnustatud ELi liikmeks saamise väljavaadetega riigid, kellel aga tuleb kandidaatriigi staatuse jaoks vajalike poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste täitmiseks veel palju ära teha, võiksid täieliku vabatahtlikkuse põhimõttel kasulikult osaleda ülalnimetatud kahe- või mitmepoolsete raamistikega sarnanevates struktuurides; tuletab meelde, et niisugune vaheaste aitaks kasutusele võtta kõiki Euroopa Liidu käsutuses olevaid vahendeid, et abistada asjaomaseid riike liikumisel täisliikme staatuse poole;

23. väljendab sellega seoses heameelt komisjoni 5. märtsi 2008. aasta teatise üle Lääne-Balkani riikide kohta (KOM(2008)0128), milles on kavandatud hulgaliselt meetmeid selle piirkonna riikide toetamiseks jõupingutustes ELiga liitumise suunas ning suhete süvendamiseks nendega nii kaubanduse, energeetika, hariduse kui ka teadustegevuse valdkonnas; väljendab rahulolu stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingute sõlmimise üle Serbiaga ning Bosnia ja Hertsegoviinaga, pidades seda järjekordseks sammuks ELi sidemete tugevdamisel antud piirkonnaga; sellega seoses nõuab Lääne-Balkani riikidega viisatingimuste liberaliseerimiseks peetavate läbirääkimiste kiirendamist, et soodustada nende osalemist ühenduse programmides;

24. nõuab komisjonilt tungivalt konkreetsete ettepanekute esitamist naaberriikidega aetava välissuhtluspoliitika mitmekesistamiseks kooskõlas käesoleva resolutsiooniga ning oma halduskorralduse osas vähemalt sideme loomist laienemise ja välissuhete peadirektoraatide tegevuse vahel;

25. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 402.
• [2]  ELT C 317 E, 23.12.2006, lk 480.

kultuuri- ja hariduskomisjoni ARVAMUS (25.1.2008)

väliskomisjonile

komisjoni 2007. aasta laienemisstrateegia dokumendi kohta
(2007/2271(INI))

Arvamuse koostaja: Helga Trüpel

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab ELi aktiivse tegevuse olulisust Lääne-Balkani riikides; rõhutab samuti, et ELi Balkani-poliitika on väga oluline, et aidata piirkonnal edendada arengut, rahu ja stabiilsust;

2.  usub, et elukestev õpe ja inimestevahelised kontaktid on sallivuse, vastastikuse mõistmise ning Lääne-Balkani, Türgi ja ELi rahvaste lepitamise soodustamise võti;

3.  nõuab, et parandataks oluliselt Euroopa Liidu viisapoliitikat Lääne-Balkani riikide suhtes, kuna piirkondlikku koostööd ja koostööd Euroopa Liiduga on võimalik teha vaid isikute vaba liikumise raames, mis võimaldaks Lääne-Balkani riikide kodanikel osaleda ELi programmides (näiteks Noored, Erasmus või Kultuur), läbimata praegust aeganõudvat, riskantset ja ebaproportsionaalselt kulukat viisamenetlust; soovitab lisaks luua keskse kontaktpunkti kiireks tegutsemiseks probleemide korral;

4.  rõhutab, et kultuurilise mitmekesisuse austamine on ELi keskne põhimõte ja et vähemustel peab olema vabadus kasutada diskrimineerimiseta oma kultuurilisi õigusi, sealhulgas vähemuskeelte õppimist ning kultuuriliste eripärade säilitamist;

5.  soovitab ELi kandidaatriikidel ratifitseerida UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni;

6.  rõhutab koordineeritud avaliku teabe ja kommunikatsioonistrateegiate suurt tähtsust ELi laienemise paremal mõistmisel ja sellele suurema toetuse saavutamisel nii liikmes-, kandidaat- kui ka võimalikes kandidaatriikides, ning soovitab kõikidel kandidaatriikidel osaleda kavandatava kommunikatsioonipoliitikat käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamisel;

7.  soovitab tungivalt kandidaatriikidel võtta osa kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastast 2008, mis võimaldab luua tihedamaid suhteid rahvaste vahel;

8.  kinnitab uuesti, et kõikide juurdepääs haridusele on oluline; väljendab suurt muret asjaolu pärast, et selles valdkonnas esineb ikka veel laialdast diskrimineerimist, eriti romi vähemuse diskrimineerimist kõikides kandidaatriikides ja võimalikes kandidaatriikides;

9.   kutsub asjakohaseid ametiasutusi Lääne-Balkani riikides üles looma ühist ajaloolaste ja õpetajate komisjoni vastavalt Prantsusmaa ja Saksamaa eeskujule, et toetada ühiste ajalooõpikute välja töötamist koolide jaoks, ning teeb ettepaneku, et komisjon annaks kõnealusele projektile rahalist toetust;

10. väljendab heameelt saavutatud edusammude üle üldharidus- ja kutseõppesüsteemide reformimisel ning kordab, et need jäävad peamisteks prioriteetideks; rõhutab, et reformide algatamiseks ja läbiviimiseks on vaja piisavalt vahendeid; nõuab tungivalt, et riikide ministeeriumid koondaksid tähelepanu vahendite tõhusamale kasutamisele, keskendudes jätkuvalt kvaliteedi parandamisele; väljendab heameelt õiguslike ja struktuurimeetmete üle, mis võeti suurema kooskõla saavutamiseks ühenduse programmide ja normatiivsete standarditega;

11. toetab kindlalt mitmekeelsuse kui ühe olulise oskuse edendamist, mis on ühtlasi ka vahend, mille abil toetada suuremat osavõttu ELi haridusvaldkonna vahetusprogrammidest, nagu Elukestev Õpe, ja Bologna protsessi raames loodud liikuvuse võimalustest.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	22.1.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	33 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Ivo Belet, Guy Bono, Nicodim Bulzesc, Marie-Hélène Descamps, Věra Flasarová, Milan Gaľa, Claire Gibault, Vasco Graça Moura, Luis Herrero-Tejedor, Ruth Hieronymi, Mikel Irujo Amezaga, Ramona Nicole Mănescu, Manolis Mavrommatis, Marianne Mikko, Ljudmila Novak, Dumitru Oprea, Doris Pack, Zdzisław Zbigniew Podkański, Mihaela Popa, Christa Prets, Karin Resetarits, Pál Schmitt, Hannu Takkula, Helga Trüpel, Thomas Wise, Tomáš Zatloukal
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Victor Boştinaru, Emine Bozkurt, Ignasi Guardans Cambó, Gyula Hegyi, Viktória Mohácsi, Ewa Tomaszewska, Jaroslav Zvěřina
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Donata Gottardi

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	24.6.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	55 1 9
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Roberta Alma Anastase, Sir Robert Atkins, Christopher Beazley, Bastiaan Belder, André Brie, Elmar Brok, Colm Burke, Philip Claeys, Giorgos Dimitrakopoulos, Michael Gahler, Georgios Georgiou, Ana Maria Gomes, Alfred Gomolka, Klaus Hänsch, Jana Hybášková, Anna Ibrisagic, Ioannis Kasoulides, Metin Kazak, Maria Eleni Koppa, Helmut Kuhne, Vytautas Landsbergis, Johannes Lebech, Francisco José Millán Mon, Pasqualina Napoletano, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Raimon Obiols i Germà, Justas Vincas Paleckis, Ioan Mircea Paşcu, Tobias Pflüger, João de Deus Pinheiro, Samuli Pohjamo, Michel Rocard, Libor Rouček, Christian Rovsing, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Marek Siwiec, Hannes Swoboda, István Szent-Iványi, Charles Tannock, Geoffrey Van Orden, Ari Vatanen, Jan Marinus Wiersma, Luis Yañez-Barnuevo García, Zbigniew Zaleski, Josef Zieleniec
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Laima Liucija Andrikienė, Cristian Silviu Buşoi, Giulietto Chiesa, Andrew Duff, Árpád Duka-Zólyomi, James Elles, Carlo Fatuzzo, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Jaromír Kohlíček, Graf Alexander Lambsdorff, Nickolay Mladenov, Rihards Pīks, Aloyzas Sakalas, Antolín Sánchez Presedo, Inger Segelström
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Lambert van Nistelrooij