RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus protokolli sõlmimise kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. augustist 2008 kuni 31. juulini 2012

27.6.2008 - (KOM(2008)0243 – C6‑0199/2008 – 2008/0093(CNS)) - *

Kalanduskomisjon
Raportöör: Carmen Fraga Estévez

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus protokolli sõlmimise kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. augustist 2008 kuni 31. juulini 2012

(KOM(2008)0243 – C6‑0199/2008 – 2008/0093(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus (KOM(2008)0243);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37 ja artikli 300 lõiget 2;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0199/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A6‑0278/2008),

1.  kiidab heaks ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus muudetud kujul ning lepingu sõlmimise;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide ja Mauritaania Islamivabariigi valitsustele ning parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Lissaboni lepingu jõustumisega kaasneb tihedam institutsioonidevaheline koostöö, mis peaks eelkõige hõlbustama Euroopa Parlamendi juurdepääsu kogu kalanduskokkuleppeid puudutavale teabele, sealhulgas protokollide üle toimuvate läbirääkimiste ajal.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 1 a
	Lepingu artikliga 10 ettenähtud ühiskomitee koosolekutel ja selle töös osaleb vaatlejana Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni liige. Kõnealustel koosolekutel võivad osaleda ka lepinguga hõlmatud kalandussektori esindajad.
Selgitus
Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud kalanduskomisjoni liikmete osalemist ühiskomiteedes. Pidades muu hulgas silmas Lissaboni lepingu võimalikku vastuvõtmist, millele Euroopa Parlament peab andma oma nõusoleku, oleks asjakohane lisada menetlusse võimalus saada rohkem kvaliteetset teavet kohe alates protokolli jõustumisest.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4 a
	Komisjon edastab Euroopa Parlamendile lepingu artikliga 10 ettenähtud ühiskomitee koosolekute järeldused. Protokolli viimasel kehtivusaastal ja enne uue lepingu sõlmimist lepingu pikendamiseks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohaldamise kohta.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4 b
	Kooskõlas finantsmääruse1 artikli 30 lõikega 3 ja Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2008. aasta resolutsiooni (läbipaistvuse kohta finantsküsimustes)2 vaimus avaldab komisjon oma veebisaidil igal aastal ühenduse rahalistest vahenditest lõplike abisaajate loetelu.
	1 Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9). 2 P6_TA-PROV(2008)0051.
Selgitus
Muudatusettepanek 4 hõlmab täpsemaid nõudeid ELi rahalistest vahenditest abi saajate põhjaliku loetelu avaldamise kohta.

SELETUSKIRI

1 – Sissejuhatus

Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahel sõlmitud kalandusalane partnerlusleping jõustus 2006. aastal kehtivusega kuus aastat. Kõnealuse lepinguga ettenähtud kalandusprotokoll kehtib 1. augustist 2006 kuni 31. juulini 2008[1].

14. detsembril 2007 tegi komisjon nõukogule ettepaneku protokoll[2] tühistada, tuues põhjuseks, et kalapüügivõimalusi, eriti 9. liigi (pelaagiliste väikeliikide püük) võimalusi ei kasutatud piisavalt ära.

Kalandussektori eest vastutavad ELi ministrid lükkasid 2008. aasta veebruaris protokolli tühistamise ettepaneku tagasi, eelistades kalapüügivõimalused uuesti läbi rääkida. Ka Euroopa Parlament ei pooldanud protokolli tühistamist, olles arvamusel, et selline teguviis võib seada ohtu lepingu rakendamise, ning leides, et teatavate kalapüügivõimaluste vähene kasutamine on osaliselt kehtiva protokolli suhtes peetud puudulike läbirääkimiste tulemus.

2 – Uue kalandusprotokolli ettepanek

Komisjon alustas seega läbirääkimisi uue protokolli üle, mis parafeeriti 13. märtsil 2008. Uue protokolliga pikendati kehtivusaega kahelt aastalt neljale (1. augustist 2008 kuni 31. juulini 2012) ning vähendati oluliselt kalapüügivõimalusi, eelkõige 25 % 5. liigi osas (peajalgsed), 10 % – 50 % põhjalähedase püügi osas ja 43 % 9. liigi, pelaagilise püügi osas. Viimase rühma puhul vähendati kalapüügivõimalusi 440 000 tonnilt 250 000 tonnile aastas, sellal kui peajalgsete liigi puhul vähenes püük 55 %, kui võtta arvesse viimast kahte aastat ja juba 2006. aasta mais kohaldatud vähendamist.

Protokolli artikliga 2 ettenähtud rahaline toetus on 86 miljonit eurot esimesel aastal (nagu ka eelmises protokollis), 76 miljonit eurot teisel aastal, 73 miljonit eurot kolmandal aastal ja 70 miljonit eurot neljandal aastal. Kõnealusest rahalisest toetusest antakse riigi kalandussektori arendamise alaseks koostööks rahalist abi summas 11 miljonit eurot esimesel aastal ning seejärel igal järgneval aastal vastavalt 16 miljonit, 18 miljonit ja 20 miljonit eurot. Isegi kui see ei ilmne protokolli tekstist, osutatakse komisjoni ettepanekus sisalduvas joonealuses märkuses sellele, et teatavate tingimuste täitmise korral võidakse hüvitada toetussumma, mille Mauritaania oleks saanud praeguse protokolli kehtimajäämisel järgmise nelja aasta jooksul ja uue protokolli toetussumma vahe, mis on 40 miljonit eurot, alates 2009. aastast kolme aasta jooksul Euroopa Arengufondi kaudu.

Muuhulgas prognoositakse litsentside rahastamiseks ettenähtud laevaomanike tasude kogusumma suurenemist 15 miljonile eurole aastas, mis teeb uue protokolli kehtivusaja peale kokku 60 miljonit eurot.

Samuti on 9. liigi (pelaagilised väikeliigid) suhtes kehtestatud iga-aastase 250 000 tonni ületamise korral nähtud ette täiendav toetus 40 eurot kalatonni kohta. Praeguse protokolli kohaselt on see 15 eurot tonni kohta.

Alljärgnevas tabelis võrreldakse praegu kehtiva protokolli ja 1. augustil 2008 jõustuva protokolli põhiaspekte.

Püügiliik	Püügivõimaluste keskmine kasutamismäär 2006–2008	GT või maksimaalne litsentside arv litsentseerimisperioodi kohta	Liikmesriik	GT litsentside arv või aastane püügi ülemmäär liikmesriigi kohta
1. liik: vähilaadsete (v.a langustid ja krabid) püüdmiseks ettenähtud laevad	92,8 %	9 440/9 570 GT	Hispaania	7 183/7 313 GT
			Itaalia	1 371/1 371 GT
			Portugal	886/886 GT
2. liik: senegali merluusi traalerid ja põhjaõngejada kasutavad laevad	73 %	3 600/3 240 GT	Hispaania	3 600/3 240 GT
3. liik: põhjalähedaste kalade (v.a senegali merluus) püügiks ettenähtud laevad, mis kasutavad muid püügivahendeid kui traalnoot	27,2 %	2 324/1 162 GT	Hispaania	1 500/1 162 GT
			Ühendkuningriik	800/0 GT
			Malta	24/0 GT
4. liik: pelaagiliste traalnootadega külmutustraalerid põhjalähedaste kalade püügiks	0 %	750/375 GT	Kreeka	750/375 GT
5. liik: peajalgsed	64,3 %	18 600/13 950 GT 43/32 litsentsi	Hispaania	39/24 litsentsi
			Itaalia	4/4 litsentsi
			Portugal	0/1 litsents
			Kreeka	0/3litsentsi
6. liik: langustid	63,9 %	300 GT	Portugal	300/300 GT
7. liik: tuunikülmutus-seinerid	22,6 %	36/22 litsentsi	Hispaania	17/17 litsentsi
			Prantsusmaa	20/5 litsentsi
			Malta	1/0 litsentsi
8. liik: tuunipüügi ritvõngelaevad ja triivõngejadadega laevad	44,8 %	31/22 litsentsi	Hispaania	23/18 litsentsi
			Prantsusmaa	5/4 litsentsi
			Portugal	3/0 litsentsi
9. liik: pelaagilisi traalnootasid kasutavad külmutustraalerid	35 %	22/17 litsentsi maksimaalse võrdlustonnaažiga 440 000/250 000 tonni	Madalmaad	194 000 tonni
			Leedu	128 000 tonni
			Läti	77 000 tonni
			Saksamaa	15 000 tonni
			Ühendkuning-riik	8 000 tonni
			Portugal	6 000 tonni
			Prantsusmaa	6 000 tonni
			Poola	6 000 tonni
10. liik: krabipüük	65,5 %	300/300 GT	Hispaania	300/300 GT
11. liik: värske pelaagilise püügi laevad	0 %	aastane keskmine 15 000/15 000 GT kuus

3 – Ettepaneku analüüs

Raportöör ei mõista, kuidas sai komisjon, kes oli eelmise protokolli suhtes niivõrd kriitiline, et tahtis selle tühistada, kuna rahastatud kalapüügivõimalusi ei kasutatud maksimaalselt ära, leppida kokku uues protokollis, milles püügivõimalusi on praktiliselt kõikide püügiliikide puhul, k.a nende puhul, mida täielikult ära kasutati, drastiliselt vähendatud. Sellele võib lisada muud olulised piirangud, nagu näiteks uus kaks kuud kestev bioloogilise taastumise aeg, samas kui rahaline toetus jääb esimesel aastal samaks ja hakkab seejärel vähenema kuni maksimaalselt 19 % võrra protokolli viimasel kehtivusaastal.

Samuti soovib raportöör tuua esile kaebusi, mis esitati seoses komisjoni, kalandussektori esindajate ja liikmesriikide vahelise dialoogi puudumisega läbirääkimisprotsessi viimastes etappides. Europêche’i sõnastatud märkused, milles rõhutatakse, et iga protokoll ei pea püügivõimaluste seisukohalt mitte üksnes vastama võimalikult suurel määral ühenduse laevade vajadustele, vaid nägema ette ka tehnilised meetmed antud võimaluste kasutamiseks, demonstreerivad seda hästi.

Mis puudutab peaaegu kõikide püügiliikide suhtes kehtestatud bioloogilise taastumise aega mais ja juunis, mis lisandub juba olemasolevale bioloogilise taastumise ajale septembris ja oktoobris, siis tuleks meelde tuletada, et tegemist on Mauritaania poolt viimasel hetkel esitatud nõudmisega, mis sõnastati väljaspool ühist teaduskomiteed, kes on pädev organ selliste küsimuste käsitlemiseks. Komisjon kiitis uue bioloogilise taastumise aja heaks ilma kalandussektori ja liikmesriikidega eelnevalt konsulteerimata. Mauritaania tõi ettekäändeks teadusliku aruande, mis töötati välja vaid mõne päevaga (aruanne pärineb 5. märtsist 2008) ja on pühendatud üksnes peajalgsete uurimisele, samas kui taastumise aeg, nagu öeldud, kehtib peaaegu kõikide püügiliikide suhtes.

Kindlameelsuse puudumist läbirääkimistel võiks selgitada vajadusega päästa majanduslik olukord, kuid uus taastumise aeg on alaline ja asetab laevadele täiendava koormuse, mida õigustavad väga vähesed argumendid.

Pealegi, mis puutub peajalgsetesse, siis ei kehti taastumise aeg ühenduse laevadele ja Mauritaania laevadele ühtemoodi, kuna Mauritaania väikesemahulistele laevadele on tehtud viieteistkümne päevane mööndus, astudes seega üle tavapärasest reeglist, mille kohaselt kohaldatakse bioloogilise taastumise aega ühtemoodi kõikide laevade suhtes, mille tegevus puudutab samasid varusid, ning mis tagab parima garantii loodetavate tulemuste saavutamiseks. Olles arvamusel, et teaduslikke küsimusi tuleb käsitleda täiesti läbipaistvalt ja vastavaid otsuseid peavad tegema pädevad organid, ei jää raportööril üle muud, kui mõista hukka kindlameelsuse puudumine, mis menetluse kehtestamist iseloomustas.

Järgmine tõsine probleem, mille all ühenduse laevad kõnealuses kalastusvööndis kannatavad, on haarangud. Viimasel ajal on Mauritaania ametivõimud ühenduse laevu nende püügitegevuses taga kiusanud. Selliste vahejuhtumite sagenedes tõstatas komisjon kõnealuse probleemi ühiskomitee viimaste koosolekute käigus, sest Mauritaania ametivõimud ei täida protokolli VII peatükis sätestatud miinimumnõudeid, eelkõige seoses kontrollkäigu aruandega, mille nad peavad laevakaptenile esitama.

Ühenduse laevad on väga haavatavas olukorras ja kuna Mauritaania kohtusüsteem ei paku mingeid garantiisid, leiavad laevaomanikud, et nad on kohustatud haarangute probleemi lahendama rahatrahvi maksmise kaudu, et kalastamist jätkata või päästa juba püütud kalad.

Lõpuks jõudsid komisjon ja Mauritaania kokkuleppele töörühma loomises, kelle ülesandeks on jälgida kuue kuu jooksul ühenduse laevadele korraldavaid haaranguid. Raportöör väljendab heameelt kõnealuse algatuse üle ja loodab, et siitpeale suudetakse kõnealused kontrollkäigud lahendada seadust kõige rangemal viisil järgides.

Kalandussektori esindajad on andnud märku veel ühest aspektist seoses probleemidega, mis tekivad, kui protokollides ei määratleta selgelt tehnilisi meetmeid, arvestades, et läbiräägitud kalapüügivõimalused on täiesti kasutud, kui tehniliste meetmete määratluse puudumine ei luba kalastada. Kahjuks ei ole see esimene kord, kui selline probleem kalandusprotokolli raames esineb, ning raportöör leiab, et tulevikus peab komisjon tagama, et enne protokollide parafeerimist on tehnilised aspektid selgelt määratletud.

Käesoleval juhul puudutab üks põhiprobleemidest spetsiaalseid põhjavõrke nimetusega cranked-link drag chains, mis vaid mõned aastad tagasi Mauritaania õigusaktidega keelustati. Kõnealune keeld on küllaltki üllatav, sest tegemist on püügivahendiga, mis ei ole mitte ainult üldtunnustatud rahvusvahelises kalanduskeskkonnas, vaid mida tavapäraselt kasutavad ka teadusasutused, nagu näiteks Hispaania Okeanograafia Instituut, oma teadusretkedel, et hinnata vähilaadseid, mida on peaaegu võimatu muul viisil kinni püüda.

Vastusena kõnealusele probleemile otsustas ühine teaduskomitee läbi viia teadusliku hindamise ning esitab oma lõpliku otsuse 1. novembriks. Kuni selle ajani on ühenduse laevadel õigus kõnealust püügivahendit kasutada.

Soodsam oli otsus vähilaadsete püüdmiseks ettenähtud laevade jaoks, mille kohaselt lisati alates 1. augustist kaitsepõlled – vahend, mis on vastavalt Mauritaania kalandusseaduse lõikele 24 lubatud, kuid mille kasutamine taheti ühenduse laevade jaoks keelustada – kasutamine 1. püügiliigile vastavatesse teabelehtedesse.

Samuti tuleks viidata 5. püügiliigile (peajalgseid püüdvad laevad), mille suhtes Mauritaaniaga sõlmitud leping on olulisim pärast sunnitud eemaldumist Maroko kalastusvööndist. Kõnealused laevad on suure tähtsusega ka Mauritaania jaoks, sest nad maksavad püügilitsentside eest kõige kõrgemat tasu.

Kõnealuse kalalaevastiku suhtumine viimaste protokollide üle toimunud läbirääkimistesse on juba mõnda aega olnud väga kriitiline. Rõhutatakse, et arvukad tehnilised probleemid piiravad tõsiselt kalapüügi tasuvust ja püügivõimaluste kasutamist – sedavõrd, et praegu kehtiva protokolli 18 kohaldamiskuu jooksul kadusid peajalgseid püüdvad laevad järk-järgult kalastusvööndist, kuni 31. detsembril otsustati lõpetada ka kalastusvööndisse jäänud laevade (täpsemalt 20 Hispaania ja 4 Itaalia laeva) tegevus.

Põhiprobleem on kaheksajalgade minimaalne suurus 500 grammi, mis võrreldes 350 grammiga Senegalis ja 400 grammiga Marokos on kogu piirkonna kõrgeim. Komisjon lükkas tagasi igasuguse võimaluse kõnealusele meetmele järele anda, sealhulgas lahenduse, mis seisnes 10–15 %lise lubatud kõikumismäära kehtestamises 300 ja 500 grammi vahele jääva püügi suhtes. Komisjon ootab enda sõnul uuringu tulemusi, mille Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee peaks viimasel kohtumisel vastu võetud otsuse kohaselt läbi viima, et uurida võimalust määrata kogu piirkonna jaoks ühtne alammõõt.

Mauritaania okeanograafia- ja kalandusuuringute instituudi (IMROP) poolt uue taastumisaja toetamiseks koostatud ning nagu eespool mainitud, kaheksajalgade uurimisele pühendatud teaduslikus aruandes tunnistatakse omalt poolt, et tööstusliku püügi puhul võib suurus 8 (300–500 grammi) moodustada novembris 50 % kogupüügist, mis tõendaks viimaste aastate head sigimist. Ei tee paha meelde tuletada, et kaheksajalg on tüüpiliselt paindlik liik ja lühikese elueaga (umbes üks aasta), mis tähendab, ei isegi väikest mõõtu viljaka biomassi abil võib ta saavutada hea sigimistaseme.

Niisiis on vaja kiiresti uurida ja võtta arvesse kõnealuse liigi ja selle püügi tegelikku olukorda ning leida ühise teaduskomitee raames võimalikult kiiresti mõistlik lahendus vastavalt COPACE’i esitatud ettepanekule.

Lõpuks, mis puudutab püügivõimaluste jaotamist, siis tuleb rõhutada, et kõnealuse liigi puhul ei austatud suhtelise stabiilsuse põhimõtet, arvestades, et komisjon lisas omalt poolt kaks uut kalalaevastikku. Komisjoni argument on, et nendele laevadele väljastati püügivõimalused juba praeguse protokolliga, kuna Hispaania laevad ei kasutanud püügivõimalusi piisavalt ära. Siiski tundub, et komisjonil ei tohiks olla enne litsentside taotlemise algust õigust eeldada uuesti püügivõimaluste alakasutamist. Lisaks sellele ei ole komisjoni enda esitatud andmete kohaselt ka need liikmesriigid uusi püügivõimalusi kasutanud.

Kokkuvõtteks tervitab raportöör kalandusprotokolli säilitamist Mauritaaniaga, kuid seab veel kord küsimuse alla läbirääkimisprotsessi, mille käigus sektori ja liikmesriikidega ei konsulteeritud piisavalt ja mille tulemusel valmis protokoll, mis vähendab oluliselt püügivõimalusi, jättes rahalise hüvitise peaaegu samaks. Peamised tehnilised aspektid seoses põhilaevastikuga jäid lahendamata. Vastupidi, ühise teaduskomitee väliselt kehtestati uued piirangud, peamiselt uus bioloogilise taastumise aeg, ning suhtelise stabiilsuse põhimõtet ei austatud.

Raportöör loodab, et uue protokolli neli kehtivusaastat soosivad tõelise dialoogi loomist, et lahendada kõnealused ebareeglipärasused viisil, mis ei mõjuta tulevasi protokolle.

• [1]  30. novembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1801/2006, ELT L 343, 8.12.2006.
• [2]  KOM (2007)0782

arengukomisjonI ARVAMUS (24.6.2008)

kalanduskomisjonile

ettepanek võtta vastu nõukogu määrus protokolli sõlmimise kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. augustist 2008 kuni 31. juulini 2012
(KOM(2008)0243 – C6‑0199/2008 – 2008/0093(CNS))

Arvamuse koostaja: Josep Borrell Fontelles

LÜHISELGITUS

Euroopa Liidu arengukoostööpoliitika ja ühine kalanduspoliitika peavad olema järjepidevad, üksteist täiendavad ja koordineeritud ning aitama tervikuna kaasa vaesuse vähendamisele asjaomastes riikides ja nende riikide jätkusuutlikule arengule.

EL on võtnud kohustuse tagada kalanduse jätkusuutlikkus kogu maailmas, nagu määratleti ÜRO Johannesburgi tippkohtumisel 2002. aastal, säilitades või taastades varusid nii, et oleks võimalik tagada maksimaalne jätkusuutlik saak.

EL on heaks kiitnud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vastutustundliku kalapüügi tegevusjuhendi, et edendada pikaajalist jätkusuutlikku kalapüüki ja kinnitada, et õigusega kalapüügile kaasneb kohustus teha seda vastutustundlikult, et tagada vee-elusressursside tõhus kaitse ja majandamine.

ELi kohalolek kaugetes püügipiirkondades on õiguspärane eesmärk, kuid ei tohi unustada, et lisaks ELi kalanduse huvide kaitsmisele tuleks arendada neid riike, kellega kalanduslepingud on sõlmitud.

Euroopa Parlamendi arengukomisjon tunneb heameelt AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee 22. juuni 2006. aasta resolutsiooni „Kalandus ning selle sotsiaal- ja keskkonnaaspektid arengumaades” üle, eriti kuna selles võetakse arvesse, et ELi ja AKV kalandushuvide kaitsmine tuleb kooskõlastada ühelt poolt kalavarude jätkusuutliku majandamisega majanduslikus, sotsiaalses ja keskkonnakaitse mõttes ning teiselt poolt kalandusest sõltuvate rannikualade elanike elatusvahenditega.

Lisaks rõhutab Euroopa Parlamendi arengukomisjon, et AKV–ELi kalandusalases partnerluslepingus viidatakse Cotonou lepingu järgimisele; nõuab, et võetaks täielikult arvesse Cotonou lepingu artiklit 9 inimõiguste, demokraatlike põhimõtete, hea valitsemistava ja õigusriigi kohta, ning väljendab heameelt seoses komisjoni talituste kindla lubadusega võtta läbirääkimistel lepingute üle arengumaadega, sealhulgas AKV riikide hulka mitte kuuluvate arengumaadega, arvesse artikli 9 sisu.

Esitatud lepinguga tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vaheline leping, mis jõustus 1. augustil 2006. aastal.

Protokoll ja lisa on koostatud neljaks aastaks alates asjakohaste vastuvõtumenetluste lõpetamise kuupäevast. Neid uuendatakse vaikimisi veel neljaks aastaks kuni 31. juulini 2012.

Lepinguga sätestatud kalapüügivõimalused on määratud kindlaks, et hõlmata ühteteist erinevat püügiliiki, mis on ära jaotatud Hispaania, Itaalia, Portugali, Kreeka ja Prantsusmaa vahel.

Püügiliikide 1–4, 6, 10 ja 11 jaoks on maksimaalseks lubatud püügikoormuseks 29 947 GT.

Püügiliikide 5, 7, 8 ja 9 jaoks väljastatakse kokku 93 litsentsi.

Protokolliga ettenähtud rahaline toetus on 86 miljonit eurot esimesel aastal, 76 miljonit eurot teisel aastal, 73 miljonit eurot kolmandal aastal ja 70 miljonit eurot neljandal aastal. Osutatud summadest eraldatakse riigi kalanduspoliitika rakendamiseks ettenähtud rahalist abi summas11 miljonit eurot esimesel aastal, 16 miljonit eurot teisel aastal, 18 miljonit eurot kolmandal aastal ja 20 miljonit eurot neljandal aastal, millest 1 miljon eurot aastas läheb Banc d'Arguin`i rahvuspargi toetuseks.

Euroopa Parlamendi arengukomisjon tunneb heameelt viidatud seose üle riiklike kalandusalaste algatustega ning loodab, et need võivad hõlmata ka kala töötlemise ja turustamisega seotud kohalike infrastruktuuriprojektide rahastamist, võimaldades nõnda kohalikel elanikel väljuda elatuskalapüügi raamidest.

Euroopa Parlamendi arengukomisjon tunneb heameelt ka tõsiasja üle, et leping põhineb osaliselt kohaliku kalanduse hindamisel ning soodustab teaduslikku ja tehnilist koostööd kohalike ametiasutustega. Ülalnimetatud AKV–ELi resolutsioonis ollakse seisukohal, et varude teaduslik hindamine peab olema kalapüügile juurdepääsu eeltingimus ja et varude iga-aastane hindamine peab olema edaspidiste püügilubade saamise tingimus.

Euroopa Parlamendi arengukomisjon ei toeta selle lepingu tarvis vastu võetud menetlust, sest Euroopa Parlamendil oleks pidanud olema sõnaõigus läbirääkimisvolituste suhtes, mille nõukogu oleks komisjonile andnud, ning Euroopa Parlamenti oleks tulnud läbirääkimiste käigust teavitada.

Parlamendiga konsulteeriti esitatud lepingu osas alles 2008. aasta mais, kaks kuud pärast lepingu parafeerimist, et see jõustuks 2008. aasta 1. augustil. Parlament peaks esitama vaide ja kinnitama, et selline menetlus ei ole vastuvõetav.

Komisjon ja nõukogu peavad jõudma kokkuleppele tingimuste üle, mis pakuksid tõelist võimalust parlamendiga konsulteerida. Selliste tingimuste puudumisel peaks kalanduskomisjon võtma juhtrolli Euroopa Parlamendi reageerimisel praegusele olukorrale, sealhulgas võimalus hääletada praeguse menetluse alusel esitatud kalanduslepingute vastu.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmine muudatusettepanek:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Ühenduse rahalist toetust tuleks kasutada kalapüügist elatuva rannikualade elanikkonna arengu edendamiseks ning väikeste kohalike kala külmutamis- ja töötlemisettevõtete rajamiseks;

MENETLUS

Pealkiri	EÜ ja Mauritaania vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus
Viited	KOM(2008)0243 – C6-0199/2008 – 2008/0093(CNS)
Vastutav komisjon	PECH
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	DEVE 22.5.2008
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Josep Borrell Fontelles 27.5.2008
Vastuvõtmise kuupäev	24.6.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	24 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Thijs Berman, Josep Borrell Fontelles, Danutė Budreikaitė, Marie-Arlette Carlotti, Corina Creţu, Nirj Deva, Fernando Fernández Martín, Alain Hutchinson, Filip Kaczmarek, Glenys Kinnock, Maria Martens, Gay Mitchell, José Javier Pomés Ruiz, Horst Posdorf, José Ribeiro e Castro, Frithjof Schmidt, Feleknas Uca, Johan Van Hecke, Jan Zahradil, Mauro Zani
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Miguel Angel Martínez Martínez, Manolis Mavrommatis, Mihaela Popa, Renate Weber

eelarvekomisjoni ARVAMUS (18.6.2008)

kalanduskomisjonile

ettepanek võtta vastu nõukogu määrus protokolli sõlmimise kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. augustist 2008 kuni 31. juulini 2012
(KOM(2008)0243 – C6‑0199/2008 – 2008/0093(CNS))

Arvamuse koostaja: Helga Trüpel

LÜHISELGITUS

Praegu kehtiva kalandusalase partnerluslepingu üle peeti Mauritaaniaga läbirääkimisi 2006. aastal, mil see ka jõustus. Lepingule lisatud protokoll kehtib 1. augustist 2006 kuni 31. juulini 2008 ning seda oli kavas uuendada kaks korda kaheaastaseks perioodiks. EL ja Mauritaania väljendasid kõnealuse olulise lepingu üle heameelt, eriti arvestades Mauritaania valitsuse vajadustega ajal, mil sõjaväelise valitsemiskorra juurest tuldi tagasi demokraatliku valitsemise juurde.

2007. aasta detsembris esitas komisjon nõukogule otsuse projekti protokolli tühistamise kohta, kuna ELi kalalaevad ei kasutanud püügivõimalusi optimaalselt. Ilmnes, et teatav osa ELi kalalaevastikust ei olnud erinevatel põhjustel lepingust enam nii huvitatud kui 2006. aastal. Komisjon märkis ka, et tunneb muret mõnede kasutatavate kalavarude bioloogilise seisundi pärast.

Komisjon rõhutas, et kuna kalapüügivõimalusi kasutati liiga vähe, ei olnud tal muud valikut, kui finantsvastutuse huvides protokoll tühistada, püüdes Mauritaaniaga leppida kokku uue protokolli suhtes, et võimaldada kalapüügi jätkamist.

Mauritaaniale oli see tõsine vapustus, mis tabas teda vähem kui 18 kuud pärast protokolli kehtivuse algust.

Tulemuseks on käesolev ettepanek, millega kavatsetakse asendada kehtiv protokoll. Uus protokoll peaks jõustuma kaheaastaseks perioodiks 1. augustil 2008 ning juhul kui üks osapooltest seda uuesti muuta ei otsusta, peaks protokolli saama vaikimisi pikendada kuni 31. juulini 2012.

Nagu võib tabelist näha, vähendati püügivõimalusi oluliselt seitsme püügiliigi puhul üheteistkümnest, muude liikide puhul muutusi ei tehtud ning ühel juhul suurendati püügivõimalusi 1 %.

Püügiliik	PÜÜGIVÕIMALUSED KEHTIVA PROTOKOLLI RAAMES 2006-2008	PÜÜGIVÕIMALUSED ESILDATUD PROTOKOLLI RAAMES 2008-2012	muutus Protsentides
1. liik: Vähilaadsete (v.a langustid ja krabid) püüdmiseks ettenähtud laevad	9 440 gt	9 570 GT	suurendamine 1%
2. liik: Senegali merluusi traalerid ja põhjaõngejada kasutavad laevad	3 600 gt	3 240 GT	vähendamine 10%
3. liik: Põhjalähedaste kalade (v.a senegali merluus) püügiks ettenähtud laevad, mis kasutavad muid püügivahendeid kui traalnoot	2 324 gt	1 162 GT	vähendamine 50%
4. liik: Pelaagilisi traalnootasid kasutavad külmutustraalerid põhjalähedaste kalade püügiks	750 gt	375 GT	vähendamine 50%
5. liik: Peajalgsed	18 600 gt 43 litsentsi	13 950 GT 32 litsentsi	vähendamine 25%
6. liik: Langustid	300 gt	300 GT	Ei muudeta
7. liik: Tuunikülmutusseinerid	36 litsentsi	22 litsentsi	vähendamine 38%
8. liik: Tuunipüügi ritvõngelaevad ja triivõngejadaga laevad	31 litsentsi	22 litsentsi	vähendamine 29%
9. liik: Pelaagilised külmutus- traalerid	22 litsentsi võrdlustonnaažI-GA 440 000 tonni	17 litsentsi võrdlustonnaaži-ga 250 000 tonni	litsentside vähendamine 23% võrdlustonnaaži vähendamine 43%
10. liik: Krabipüük	300 gt	300 GT	Ei muudeta
11. liik: Värske pelaagilise püügi laevad	aastane keskmine 15 000 GT kuus	aastane keskmine 15 000 GT kuus	Ei muudeta

Rahaline toetus on korraldatud järgmiselt:

	1. AASTA	2. AASTA	3. AASTA	4. AASTA	Kokku
ELi rahaline toetus (miljonites eurodes)	86	76	73	70	305
sellest riigi kalanduspoliitika rakendamiseks	11	16	18	20	65

Kehtiva protokolli järgi on need summad 86 miljonit eurot aastas, millest 11 miljonit eurot kavandati Mauritaania riikliku kalanduspoliitika rakendamiseks. Peale selle moodustavad ELi laevaomanike litsentsitasud hinnanguliselt ligi 15 miljonit eurot aastas, juhul kui püügivõimalusi täielikult ära kasutatakse.

Võttes arvesse mõnede kasutatavate kalavarude viletsat seisundit (eriti peajalgsed ja pelaagilised väikeliigid) ning kuigi see ei too kaasa püügitaseme süstemaatilist vähenemist, on tervitatav mitme liigi kasutamise taseme vähendamine, kuigi raportöör mõistab hukka brutaalse viisi, millega ühendus Mauritaania läbirääkimistelaua taha sundis.

Protokollis on joonealune märkus, milles märgitakse, et alates 2009. aastast võidakse kolmeks aastaks teha kättesaadavaks 40 miljoni euro suurune eelarvetoetus, kui täidetakse nõutavad tingimused. Kõnealuseid tingimusi ei nimetata ning ei ole selge ka asjaolu, kas tegemist on lisaraha või juba ettenähtud rahaga.

Kui kõnealune toetus on lisaraha, siis on see positiivne samm selle suunas, et riigile makstav raha lahti siduda lubatavast püügikoormusest – millise toimimisviisiga avaldatakse otsest ja tõsist survet kolmandatele riikidele, et nad lubaksid oma mere elusressursside ülekasutamist.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Komisjon avaldab igal aastal nende laevade loetelu, mis tegelevad käesolevas protokollis nimetatud püügiliikidega.
Selgitus
Ühenduse rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvuse suurendamiseks tehakse avalikuks nimetatud lepingu raames tegutsevate laevade loetelu.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4 a
	Vastavalt finantsmääruse artikli 30 lõikele 31 ning järgides parlamendi 19. veebruari 2008. aasta resolutsiooni põhimõtteid läbipaistvuse kohta finantsküsimustes, avaldab komisjon igal aastal oma veebisaidil ELi rahalistest vahenditest abi saajate loetelu.
	1 Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9).
Selgitus
Muudatusettepanek 4 hõlmab täpsemaid nõudeid ELi rahalistest vahenditest abi saajate põhjaliku loetelu avaldamise kohta.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Lõige 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4 b
	Enne protokolli kehtivusaja lõppu ja uute läbirääkimiste alustamist kehtivusaja võimalikuks pikendamiseks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule protokolli järelhindamise tulemused koos kulude-tulude analüüsiga.
Selgitus
Enne läbirääkimiste alustamist tuleb hinnata kehtivat protokolli, et teada, milliseid muutusi tuleks teha kehtivusaja võimaliku pikendamise puhul.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Ühenduse ja Mauritaania vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus
Viited	KOM(2008)0243 – C6-0199/2008 – 2008/0093(CNS)
Vastutav komisjon	PECH
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	BUDG 22.5.2008
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Helga Trüpel 20.9.2004
Arutamine parlamendikomisjonis	16.6.2008
Vastuvõtmise kuupäev	16.6.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	18 0 0

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Ühenduse ja Mauritaania vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus
Viited	KOM(2008)0243 – C6-0199/2008 – 2008/0093(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	21.5.2008
Vastutav komisjon Istungil teada andmise kuupäev	PECH 22.5.2008
Nõuandev komisjon / Nõuandvad komisjonid Istungil teada andmise kuupäev	DEVE 22.5.2008		BUDG 22.5.2008
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Carmen Fraga Estévez 5.5.2008
Vastuvõtmise kuupäev	26.6.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	18 2 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Elspeth Attwooll, Marie-Hélène Aubert, Iles Braghetto, Niels Busk, Paulo Casaca, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Avril Doyle, Emanuel Jardim Fernandes, Carmen Fraga Estévez, Ioannis Gklavakis, Pedro Guerreiro, Ian Hudghton, Heinz Kindermann, Rosa Miguélez Ramos, Philippe Morillon, Seán Ó Neachtain, Struan Stevenson, Catherine Stihler, Margie Sudre, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Cornelis Visser