Menetlus : 2008/2014(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0286/2008

Esitatud tekstid :

A6-0286/2008

Arutelud :

Hääletused :

PV 02/09/2008 - 5.14
CRE 02/09/2008 - 5.14
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0382

RAPORT     
PDF 122kWORD 77k
2.7.2008
PE 402.872v02-00 A6-0286/2008

Kalandus ja akvakultuur seoses Euroopa rannikualade integreeritud majandamisega

(2008/2014(INI))

Kalanduskomisjon

Raportöör: Ioannis Gklavakis

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

kalanduse ja akvakultuuri kohta seoses Euroopa rannikualade integreeritud majandamisega

(2008/2014(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2002. aasta soovitust Euroopa rannikualade integreeritud majandamise rakendamise kohta(1);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule: Euroopa rannikualade integreeritud majandamise hindamine” (KOM(2007)0308);

–   võttes arvesse nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)(3) ning komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Merekeskkonna kaitse ja säilitamise temaatiline strateegia” (KOM(2005)0504);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika” (KOM(2007)0575);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. juuni 2006. aasta resolutsiooni rannalähedase püügi ja rannikualade kogukondade probleemide kohta(4);

–   võttes arvesse komisjoni 9. märtsi 2006. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile kalapüügisektori majandusliku olukorra parandamise kohta (KOM(2006)0103) ja Euroopa Parlamendi 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni kõnealuse küsimuse kohta(5);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Euroopa akvakultuuri säästva arengu strateegia” (KOM(2002)0511);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi jaoks läbi viidud uuringut „Piirkondlik sõltuvus kalandusest”(6);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0286/2008),

A. arvestades, et rannikualade integreeritud majandamine ei ole üksnes keskkonnaalane poliitika, vaid ka käimasolev protsess, mille eesmärk on parandada rannikualade majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi ning tagada kõikide kõnealustel aladel läbiviidavate tegevuste, näiteks kalandus- ja akvakultuurialase tegevuse säästev areng;

B.  arvestades, et rannikualade integreeritud majandamise rakendamine on pikaajaline protsess ning et ülalnimetatud soovituse raames vastuvõetud riiklike strateegiate elluviimist alustati enamasti alles 2006. aastal;

C. arvestades, et rannikualade majandamist on seni teostatud, pidades silmas keskpikka perspektiivi, eirates tõsiasja, et tegemist on komplekssete looduslike ökosüsteemidega, mis aja möödudes muutuvad;

D. arvestades, et tehtud otsused ja võetud meetmed käsitlesid isoleeritud tegevust ning ei suutnud lahendada rannikualade kui terviku seisundi halvenemise probleemi;

E.  arvestades, et senine planeerimine on keskendunud maismaale ning selle käigus ei ole arvesse võetud mõju, mida mõned rannikualadel läbiviidud tegevused omavad teistele samas piirkonnas läbiviidavatele tegevustele;

F.  arvestades, et prognooside kohaselt ei ole rannikualade integreeritud majandamise riiklike strateegiate elluviimine kallis tegevus, kuid annab samas märkimisväärset rahalist kasu;

G. arvestades, et kuna kõigi sektorite esindajaid ei ole piisavalt kaasatud rannikualade probleeme käsitlevate meetmete planeerimise ja rakendamise protsessi, on mõnede sektorite huve selle tulemusena kahjustatud;

H. arvestades, et integreeritud majandamise poliitika rakendamine hõlmab asustusliku, turismialase ja majandusliku kasutuse ning maastiku- ja keskkonnakaitse planeerimist rannikualadel;

I.   arvestades, et rannikualade majandamisega tegelevate asutuste tegevuse tõhus koordineerimine ei ole seni olnud võimalik, välja arvatud üksikutel juhtudel;

J.   arvestades, et rannikualade integreeritud majandamist edendava poliitika elluviimine võib mõningatel juhtudel kaasa tuua suuremahulisi kulutusi, mida kohalikud kogukonnad ei suuda kanda, mis põhjustab pöördumist kõrgemate haldustasandite poole ja viivitusi elluviimises;

K. arvestades, et paljude rannikualadel asetleidvate protsesside piiriülese iseloomu tõttu on vajalik piirkondlik koordineerimine ja koostöö, sealhulgas ka kolmandate riikidega;

L.  arvestades, et kalandus ja akvakultuur on kaks peamist rannikuäärset tegevusala, mis sõltuvad rannalähedase vee kvaliteedist;

M. arvestades, et akvakultuuris ei ole veel saavutatud tehnoloogilise arengu sellist taset, mis võimaldab seda oma olemuselt intensiivset tegevust teostada väljaspool rannikualasid;

N. arvestades, et arvesse tuleb võtta naiste olulist ja siiamaani vähetunnustatud rolli kalandusest sõltuvates piirkondades;

O. arvestades, et rannalähedase püügiga on seotud 80% ühenduse kalalaevastikust ning see toetab rannaäärsete kogukondade majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning nende kultuuritraditsioonide säilimist;

P.  arvestades, et kalandust, mis ise ei ole reostuse allikaks, kahjustavad rannikualadel läbiviidavate teiste tegevuste põhjustatud reostuse mõjud, mis täiendavalt vähendavad kalanduse elujõulisust;

Q. arvestades, et kalandusel ja akvakultuuril on suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus, kuna need leiavad peamiselt aset nõrga majandusega rannikualadel, millest paljud on ebasoodsas olukorras ning ei suuda elanikele pakkuda alternatiivseid töövõimalusi;

R.  arvestades, et puhas ja terve merekeskkond aitab tulevikus suurendada kalandussektori toodangut ning parandab seega kõnealuse sektori tulevikuperspektiive;

S.  arvestades, et akvakultuur tugineb kindlalt säästva arengu põhimõttele ning et ühenduse eeskirjad tasakaalustavad kõiki keskkonnamõjusid;

T.  arvestades, et akvakultuuri tähtsus Euroopas üha suureneb olukorras, kus kalavarud vähenevad ning maailmas kasvab nõudlus kala ja karploomade järele;

U. arvestades, et mitte kõik liikmesriigid ei ole veel lõpule viinud piirkondlikku planeerimist kooskõlas rannikualade integreeritud majandamise põhimõtetega, et saavutada kõnealustel aladel läbiviidavate tegevuste tasakaalustatud areng;

V. arvestades, et rannikualadel leiab aset tihe konkurents ruumi pärast ning akvakultuuri viljelejatel ja kaluritel on teiste kasutajatega samad õigused ja kohustused;

W. arvestades, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 määratletud äärepoolseimad piirkonnad võivad vajada rannikualade integreeritud majandamise spetsiifiliste riiklike strateegiate väljatöötamist ning rannikualade integreeritud majandamise piisavat kohandamist ELi tasandil,

1.  rõhutab majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust, mida kalandus ja akvakultuur rannikualade jaoks omavad, ning nõuab, et nad saaksid abi rannikualade integreeritud majandamise raames;

2.  juhib tähelepanu vajadusele tagada, et kalandus- ja akvakultuurisektor oleksid kaasatud ja hästi esindatud riikidevahelistes merendusklastrites ning õhutab komisjoni seda protsessi ergutama;

3.  rõhutab, et Euroopa Kalandusfondist saab rahastada pikaajaliselt rannikualade integreeritud majandamise raames ettenähtud meetmeteid, kuna kõnealuse fondiga toetatakse meetmeid, mis toetavad püügipiirkondade säästvat arengut;

4.  juhib tähelepanu vajadusele täpsustada asjaomaste rannikualade haldusasutuste pädevust ning töötada välja koordineeritud strateegiad, et tõhustada nende tegevust;

5.  tunnistab raskusi rannikualade haldusasutuste tegevuste koordineerimisel ning kutsub komisjoni rannikualade integreeritud majandamise rakendamise järelevalve käigus taas läbi vaatama – pärast konsulteerimist liikmesriikidega – koordineeriva asutuse asutamise vajadust;

6.  rõhutab vajadust kaasata kalandus- ja akvakultuurisektori esindajad tegevustesse, mis seonduvad rannikualade integreeritud majandamise planeerimise ja arendamisega, võttes arvesse, et nende kaasamine säästva arengu strateegiatesse suurendab nende toodete lisaväärtust, ning tuletab meelde, et Euroopa Kalandusfondiga saab sellist kollektiivset tegevust toetada;

7.  tunnustab naiste olulist rolli kalandusest sõltuvates piirkondades ning kutsub komisjoni ja liikmesriike seetõttu üles tegema koostööd, et toetada võrdsete võimaluste põhimõtet ja inkorporeerida see Euroopa Kalandusfondi rakendamise erinevate etappidega, kaasa arvatud väljatöötamise, rakendamise, seire ja hindamise etappidega, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 11;

8.  nõuab piirkondlikul tasandil tihedamat koostööd pädevate asutuste vahel rannikualade olukorda puudutava teabe vahetamise kaudu ja ühiste strateegiate rakendamist, et parandada kohalike mere ökosüsteemide keskkonnaalast olukorda;

9.  kutsub äärepoolseimate piirkondade kesk- ja piirkondlikke valitsusi üles välja töötama rannikualade integreeritud majandamise terviklikke strateegiad, et tagada rannikualade säästev areng;

10. rõhutab sobiva ruumilise planeerimise tähtsust seoses eelpool kirjeldatuga;

11. akvakultuur taasasustamise eesmärgil on oluline vahend ökoloogilise keskkonna säilitamiseks teatavatel rannikualadel ja seetõttu tuleb seda edendada, ergutada ja rahaliselt toetada;

12. rõhutab akvakultuuri tähtsust toiduainetööstuse jaoks mõningate ELi rannikukogukondade sotsiaalse ja majandusliku arengu seisukohalt;

13. on seisukohal, et nii kalandus- kui ka akvakultuurisektor tuleb kaasata transversaalsesse lähenemisviisi kõigile rannikualadel asetleidvatele merendusega seotud tegevustele, et saavutada säästev areng kooskõlas uute merenduspoliitikaalaste suunistega;

14. rõhutab vajadust töötada välja ja rakendada strateegiaid, et kohaneda rannikualade ees seisvate ohtudega, sealhulgas kliimamuutusega, võttes täielikult arvesse kalandusele ja akvakultuurile avalduvat mõju;

15. on seisukohal, et andmete, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse ja kalavarude seisundit iseloomustavate andmete kogumise alaseid jõupingutusi tuleb jätkata, et toetada teabevahetust ja teabe kasutamist selleks, et viia läbi võrdlevaid uuringuid;

16. on seisukohal, et akvakultuuri valdkonnas tuleks suurendada teadusalaseid jõupingutusi, et võtta kasutusele suletud ringlusega intensiivtootmisel põhinevad viljelussüsteemid;

17. teeb ettepaneku anda rannikualade integreeritud majandamise raames prioriteet akvakultuurialastele projektidele, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid ning mis ei mõjuta ELi keskkonnaalaste õigusaktidega kaitstud alasid;

18. kutsub komisjoni üles kehtestama pärast liikmesriikidega konsulteerimist selge ajakava Euroopa Liidus rannikualade integreeritud majandamise rakendamisel tehtud edusammude läbivaatamiseks;

19. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

EÜT L 148, 6.6.2002, lk 24.

(2)

ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

(3)

ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.

(4)

ELT C 300E, 9.12.2006, lk 504.

(5)

ELT C 306E, 15.12.2006, lk 417.

(6)

IP/B/PECH/ST/IC/2006-198.


SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus – ELi soovitus rannikualade integreeritud majandamise kohta

Rannikualade integreeritud majandamise ideed käsitleti esmakordselt 1994. aastal, mil nõukogu resolutsioonis rõhutati vajadust võtta vastu ühenduse strateegia, millega säästva arengu põhimõtete põhjal käsitletakse rannikualasid.

Komisjon esitas 2002. aastal soovituse, milles tõi esile kaheksa põhimõtet, millele rannikualade integreeritud majandamine peaks tuginema. Kõnealuses soovituses kutsutakse rannikuäärseid liikmesriike üles esitama komisjonile enne 2006. aasta veebruari lõppu arenguaruandeid, milles käsitletakse nende rannikualade integreeritud majandamise riiklike strateegiate väljatöötamist ja elluviimist. Samuti kutsutakse soovituses komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruannet, milles käsitletakse rannikualade integreeritud majandamise rakendamisel tehtud edusamme.

ELi 20st rannikuäärsest liikmesriigist on komisjonile ametliku aruande esitanud 14 riiki: see on 65% ELi rannikuäärsetest liikmesriikidest ja üle 70% Euroopa rannajoonest.

2. Eesmärgid ja väljakutsed

Praeguses komisjoni teatises hinnatakse rannikualade integreeritud majandamise elluviimisel tehtud edusamme, tuues samas esile ka puudujääke.

Peamised järeldused on järgmised: rannikualade integreeritud majandamise rakendamist ei ole tõhusalt koordineeritud; teabevahetus on mittetäielik; mitte kõik rannikualade kasutajad ei ole nõuetekohaselt esindatud; rannikualade integreeritud majandamine on põhinenud olemasolevatel sektoripoliitikatel, mis vastavad rannikualade vajadustele; välja tuleb töötada poliitika, millega valmistada rannikualad ette kliimamuutuse mõjuga toimetulemiseks.

3. Tänased rannikualad – kalandusele ja akvakultuurile avaldatav mõju

Minevikus peeti rannikualasid majandusarengu seisukohast vähetähtsateks; nüüd on need aga kõige intensiivsemalt majandatavad piirkonnad. Rannikualade integreeritud majandamise sotsiaalset ja majanduslikku mõju hindavas uuringus tuuakse esile 18 tegevuse liiki, mida rannikualadel teostatakse, ning 14 väljakutset, mis seisavad nende ees liigse majandamise tõttu.

Kalandus ja akvakultuur on kaks sellist tegevust: nad sõltuvad rannikualadest ning seetõttu mõjutab neid igasugune rannikualadel asetleidev muutus. Kõnealune sektor kannatab sageli rannikualadel läbiviidavate teiste tegevuste tulemuste tõttu. Näiteks kui 2002. aastal uppus Hispaania rannikulähedasel avamerel tanker Prestige, põhjustas see reostuse umbes 1000 km² suurusel rannaalal piirkonnas, mis sõltub majanduslikult kalandusest ja akvakultuurist. Hinnanguliselt sõltus 41 600 inimest otseselt kalandusest ning mõnes piirkonnas oli kuni 47,2% töötavast elanikkonnast hõivatud kalandus- ja akvakultuurisektoris. Ligikaudu 6000 rannalähedase püügi laeva peatasid püügitegevuse ning isegi pärast piirangute tühistamist oli toodang põhjustatud keskkonnakahjude tõttu piiratud. Prognooside kohaselt kulub merekeskkonna täielikuks taastumiseks 10–25 aastat(1).

Lisaks naftareostusele põhjustavad mereveod sageli ka seda, et nendega tuuakse tahtmatult kohale kahjulikud eksootilised liigid, mis toob endaga kaasa bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ökosüsteemides, mille need liigid hõivavad(2).

Tööstus-, linna- ja põllumajandusjäätmete põhjustatud vee eutrofeerumine mõjutab samuti kalanduse toodangut. Probleem on eriti tõsine rannaaladel ja poolsuletud merealadel. Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) koostatud aruande kohaselt on eutrofeerumine põhjustanud kalavarude vähenemise Mustas meres. 50% nitraadireostusest on põhjustanud tegevus, mis toimub rannaaladel maismaal ning mis jaguneb järgmiselt: 50% põllumajandustegevus, 25% tööstustegevus ja ülejäänud 25% linnades aset leidev tegevus(3). Probleem muutub veelgi keerulisemaks, kui jõgede kaudu leviv reostus pärineb kolmandatest riikidest.

Kalanduse ja akvakultuuri elujõulisust mõjutab samuti looduslike rannaalade väga kiire muutumine tehislikeks pinnakateteks. Prognooside kohaselt suurenes tehislike pinnakatete pindala ajavahemikul 1990–2000 aastas 190 km2 võrra. 61% sellest moodustasid teisi tegevusalasid asendavad elamumajandus, turism ja puhkerajatised(4). Regionaalplaneerimine on seni keskendunud maismaa tegevustele ning selle käigus ei ole arvesse võetud rannikualade arengu mõju teatud merega seotud tegevustele. See on piiranud püügialasid ja halvendanud mereelupaikade seisundit, s.o mõnede liikide toitumis-, kudemis- ja paljunemisalade seisundit. Samal ajal on ruumipuudus ka Euroopa akvakultuuri arengu peamiseks takistuseks.

Tuleks märkida, et kliimamuutus süvendab rannikualade liigse majandamise mõjusid. Kuigi praegu ei ole piisavaid andmeid kalandusele ja akvakultuurile avaldatava mõju kohta, märgitakse esialgses uuringus, et kliimamuutusest põhjustatud kahjud ulatuvad kõnealuses sektoris tulevikus 200 miljoni euroni aastas. Ka siin on suurimas ohus suletud ja poolsuletud merealad, nagu Lääne- ja Põhjameri(5).

4. Kalandus rannikualade integreeritud majandamise raames

Rannikualade integreeritud majandamine on kalanduse seisukohalt oluline peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks on kalandus oma olemuselt rannikuäärne tegevus ning seetõttu mõjutavad seda muutused kohalikus keskkonnas. Rannikuvete kalavarud moodustavad sageli põhiosa püütud kalast ning paljud avamerel püütud liigid koevad ja kasvavad rannikuvetes.

Teiseks ei ole kalandus reostuse allikaks, vaid kannab pigem kahju reostuse tõttu, mida põhjustavad teised rannikualadel läbiviidavad tegevused.

Kolmandaks toimub 80% ühenduse püügitegevusest rannikualadel, mis sellest väga suurel määral sõltuvad(6). Tegemist on nõrga majandusega piirkondadega, mis ei suuda elanikele pakkuda alternatiivset tegevust ning mille puhul on valdavas osas tegemist ebasoodsate piirkondadega. 2003. aastal elas ligikaudu 63% kaluritest ebasoodsamates piirkondades, mis sõltusid kalatööstusest(7).

Siinkohal tuleks märkida, et viimasel kümnel aastal on kalandus olnud sügavas kriisis, mis on põhjustatud kalavarude vähenemisest, ning seepärast peaksime miinimumini viima selle igasuguse edasise ohustamise. Eelkõige on kalatööstuses kadunud 35% töökohtadest ja 20% kalalaevadest ning püügikogused on vähenenud 28%.

Seetõttu peaks rannikualade integreeritud majandamine hõlmama kalandust ning eelkõige tuleks käsitleda kalanduse arendamist ja majandamist rannikualadel kui osa rannikualade arendamisest ja majandamisest.

Kõnealust protsessi saab toetada Euroopa Kalandusfond, kuna sellest rahastatakse meetmeid, millega tagatakse kalanduse elujõuline areng ning merekeskkonna ja selle elusressursside kaitse.

Lisaks saab Euroopa Kalandusfond toetada rannikualade integreeritud majandamise konkreetseid põhimõtteid, nagu ühine planeerimisprotsess ning rannikuäärsete kogukondade eripärade esiletoomine. Lisaks toetatakse Euroopa Kalandusfondist ka mitmete katseprojektide rahastamist, mis tugevdavad märkimisväärselt kalanduse rolli rannikualade integreeritud majandamises, ning selektiivsemate ja keskkonnasõbralikumate püügimeetodite edendamist.

Igal juhul on kalandusorganisatsioonide kaasamine planeerimisetapis kõige olulisemaks elemendiks, et tagada kalanduse edukas kaasamine rannikualade integreeritud majandamisse. Kohalike kalurite kogemuste kasutamine aitab kindlaks teha tegelikke probleeme ja tagab seega, et rannikuäärsed kalanduskogukonnad säilivad ja eksisteerivad koos teiste rannikualadel läbiviidavate tegevustega.

5. Akvakultuur rannikualade integreeritud majandamise raames

Akvakultuur on samuti tegevus, mida teostatakse peamiselt rannikualadel. Alates 1970. aastast on akvakultuur arenenud kiiremini kui mis tahes teine toiduainetööstuse sektor, kasvades aastas keskmiselt 8% ning andes kogu maailmas aastas toodangut ligikaudu 45 miljonit tonni(8). Akvakultuur muutub üha olulisemaks olukorras, kus kalaressursid vähenevad ning maailmas kasvab pidevalt nõudlus kala ja karploomade järele. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon prognoosib, et 2030. aastaks suureneb kalatoodete tarbimine 50% ning et lõviosa sellest nõudlusest täidetakse akvakultuuri abil. Arvnäitajates tähendab see tootmismahu suurenemist 40 miljoni tonni võrra(9).

Euroopa akvakultuur võiks kõnealusest suundumusest kasu saada ning oma suhtelisi eeliseid ära kasutada. Need hõlmavad järgmist: EL on suurim kalatoodete turg, tal on pikaajalised traditsioonid seoses karbi- ja kalakasvatusega magedas ja merevees, tal on dünaamiliste ja eesrindlike teadusuuringute teostamise võime ja kaasaegne tehnoloogia ning vastava kvalifikatsiooni ja kogemusega kalakasvatajad, sobivad ilmastikutingimused ning kasvatatavate liikide jaoks ideaalsed kasvatuskohad(10).

Lisaks tuleks hoolikalt meeles pidada sektori antavat panust majanduslikku ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse akvakultuuri viljelevates piirkondades. ELis tervikuna viljeletakse akvakultuuri peamiselt rannikualadel ning see annab tööd 80 000 inimesele. Mõnes liikmesriigis on kasvatatud toodangu rahaline väärtus suurem lossitud toodangu rahalisest väärtusest. Teistes moodustab akvakultuur märkimisväärse osa kogutoodangust. Näiteks Kreekas moodustab akvakultuur 50% aastasest kogutoodangust.

See ei tähenda, et Euroopa akvakultuur ei seisa silmitsi probleemidega, mis mõjutavad tema kasvu. Suurimateks probleemideks on ebapiisav regionaalplaneerimine ja konkurents ruumi pärast rannikualade teiste majandusharudega. Merealade planeerimine on eeldatavasti peamiseks vahendiks, mis tagab rannikualade integreeritud majandamise kõigi tegevuste, sealhulgas akvakultuuri, tasakaalustatud arengu.

Rahastamise osas aitab Euroopa Kalandusfond siduda akvakultuuri rannikualade integreeritud majandamisega, kuna annab võimaluse koguda kvalitatiivseid andmeid, et töötada välja rannikualade integreeritud majandamise tegevuskavad. Lisaks toetatakse Euroopa Kalandusfondi II prioriteediga selliste meetodite arendamist, mis vähendavad tootmise mõju merekeskkonnale.

6. Järeldused – raportööri märkused

    Raportöör on seisukohal, et rannikualade integreeritud majandamise poliitika võib olla sobiv raamistik rannikualade säästvaks arenguks ning kõnealustel aladel läbiviidavate tegevuste elujõuliseks arenguks. Samuti on raportöör seisukohal, et kalandusele ja akvakultuurile peaks omistama erilise tähtsuse, kuna nende puhul on tegemist tegevustega, mis rannikualadest otseselt sõltuvad, ning rõhutab, et merealade regionaalplaneerimise lisamine rannikualade integreeritud majandamisse aitab kaasa rannikualadel läbiviidavate tegevuste tasakaalustatud arengule, mis hoogustab akvakultuuri arengut.

    Raportöör väidab esmalt, et vaja on rannikualade kõigi sektorite esindajaid kaasavat pikaajalist planeerimist. Teiseks peab olema saavutatud tõhus koordineerimine asutuste vahel, kes haldavad kõnealuseid alasid. Juhul kui ka rannikualade integreeritud majandamise rakendamist käsitlevas järgmises hindamisaruandes tuvastatakse koordineerimisalased puudujäägid, tuleks uuesti läbi vaadata ettepanek vastava asutuse loomiseks.

    Koordineerimine peab tuginema asjakohasel teabel. Seepärast tuleb parandada andmete kogumist, et läbi viia uuringuid, kuidas rannikualasid hallata. Kõnealused andmed peaksid samuti sisaldama andmeid bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas kalaressursside olukorra kohta rannikualadel.

    Samuti peaks teabe- ja andmevahetus toimuma piirkondlikul tasandil ning suhetes kolmandate riikidega, kuivõrd piirkondlik koostöö on võtmetähtsusega, et käsitleda rannikualadega seonduvaid piiriüleseid küsimusi.

    Rahastamise osas soovib raportöör rõhutada Euroopa Kalandusfondi panust kalanduse ja akvakultuuri lisamisel rannikualade integreeritud majandamisse.

    Lõpetuseks on raportöör seisukohal, et komisjon peaks pärast liikmesriikidega konsulteerimist koostama selge ajakava Euroopa Liidus rannikualade integreeritud majandamise rakendamisel tehtud edusammude läbivaatamiseks.

(1)

http://www.accede.org/prestige/documentos/efectoseconom-ing.pdf.

(2)

Euroopa Keskkonnaagentuur, 2006, „Esmatähtsad Vahemere keskkonnaküsimused”.

(3)

http://www.ices.dk/reports/germanqsr/23222_ICES_Report_samme.pdf.

(4)

Euroopa Keskkonnaagentuur, 2006, „Rannikualade muutuvad piirkonnad”.

(5)

http://www.ipolnet.ep.parl.union.eu/ipolnet/cms/pid/1402.

(6)

KOM(2007)0828.

(7)

A6-0266/2006.

(8)

FAO, 2006, „Maailma kalanduse ja akvakultuuri olukord”.

(9)

http://www.europa.nl/fisheries/press_corner/speeches/archives/speeches_2007/speech07_11_en.htm.

(10)

A6-0001/2008.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.6.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

21

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Elspeth Attwooll, Marie-Hélène Aubert, Iles Braghetto, Niels Busk, Paulo Casaca, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Avril Doyle, Emanuel Jardim Fernandes, Carmen Fraga Estévez, Ioannis Gklavakis, Pedro Guerreiro, Ian Hudghton, Heinz Kindermann, Rosa Miguélez Ramos, Philippe Morillon, Seán Ó Neachtain, Struan Stevenson, Catherine Stihler, Margie Sudre, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Cornelis Visser

Õigusteave - Privaatsuspoliitika