Menetlus : 2008/2007(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0308/2008

Esitatud tekstid :

A6-0308/2008

Arutelud :

PV 03/09/2008 - 19
CRE 03/09/2008 - 19

Hääletused :

PV 04/09/2008 - 7.7
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0408

RAPORT     
PDF 169kWORD 108k
14.7.2008
PE 404.591v02-00 A6-0308/2008

Euroopa sadamapoliitika

(2008/2007(INI))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Josu Ortuondo Larrea

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 regionaalarengukomisjonI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa sadamapoliitika kohta

(2008/2007(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse komisjoni teatist „Teatis Euroopa sadamapoliitika kohta” (KOM(2007)0616);

–    võttes arvesse komisjoni teatist “Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses” (KOM(2006)0275);

–    võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika kohta: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses(1);

–    võttes arvesse oma 11. märtsi 2008. aasta resolutsiooni Euroopa energia- ja keskkonnapoliitikat arvestava jätkusuutliku Euroopa transpordipoliitika kohta(2);

–    võttes arvesse nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta(3);

–    võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta(4);

–    võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta(5);

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik(6);

    võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 299 lõiget 2;

–    võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A6‑0308/2008),

A.  arvestades, et sadamateenuste turulepääsu küsimuse üle on parlamendis toimunud arutelu, mille tulemusel komisjon viis sidusrühmadega läbi laiaulatuslikud arutelud;

B.   arvestades, et komisjoni eelmainitud teatises Euroopa sadamapoliitika kohta ei nähta ette uusi meetmeid sadamateenuste turulepääsu küsimuses;

C.  arvestades, et ühenduse tasandil teostatav Euroopa sadamapoliitika, mis kasutab ära Euroopa sadamate geopoliitilisi eeliseid, on selle sektori jaoks vajalik selle rahvusvahelise mõõtme tõttu;

D.  arvestades, et sadamad on tähtsad mitte ainult mere-, jõe ning teiste transpordiliikide seisukohast Euroopas, vaid nad on ka tähtsad majanduslikud sõlmpunktid, tööallikad ja rahvastiku integreerimise tegurid;

E.   arvestades, et Euroopa sadamapoliitika eesmärkide seisukohast, milleks on suurendada meretranspordi konkurentsivõimet ja pakkuda kvaliteetseid kaasaegseid teenuseid, tuleks kõnealuses valdkonnas edendada nelja järgmist põhimõtet: ohutus, kiire teenindus, madalad kulud, keskkonnasäästlikkus;

F.   arvestades, et tulevikus seisavad Euroopa sadamad silmitsi mitmete väljakutsetega, eelkõige keskkonna, globaliseerumise, säästva arengu, tööhõive ja sotsiaalsete tingimuste, eriti ohutuse ja elukestva õppe, rahastamise, turulepääsu ja haldamise valdkonnas, samuti seoses konkurentsivastaste ja diskrimineerivate meetmetega, mida ELi mittekuuluvad riigid on oma geograafilistel turgudel võtnud;

G.  arvestades, et sadamate arenguks võimalike territooriumide puudus Euroopas ning looduslike elupaikade haruldus ja haavatavus rõhutavad vajadust, et seadusandja saavutaks tasakaalu ja õigusliku selguse seoses keskkonnaalaste, majanduslike ja sotsiaalsete kohustustega;

H.  arvestades, et Euroopa sadamasektoris valitseb märkimisväärne mitmekesisus ning järgmistel aastatel on oodata tugevat kasvu;

I.    arvestades, et Panama kanali laiendamisega kaasneb mõju, mis ilmselt tugevdab praegust laevade suuruse kasvamise tendentsi;

J.      arvestades, et sadamate jaoks on tähtsad kaasaegne infrastruktuur ning ühendused sisemaa ja saartega,

1.   tervitab komisjoni eelmainitud teatist Euroopa sadamapoliitika kohta;

2.   kiidab heaks lähenemisviisi, mida komisjon kasutas teatise väljatöötamisel, eelkõige laiaulatusliku aruteluprotsessi teatise ettevalmistamisel;

3.   tervitab, et komisjon keskendub mittesiduvatele õigusnormidele, näiteks suuniste avaldamine ja halduslike takistuste kõrvaldamine;

4.   tuletab meelde sadamasektori olulist tähtsust Euroopa Liidus nii majanduslikust, kaubanduslikust, sotsiaalsest, keskkonnaalasest kui ka strateegilisest vaatepunktist;

5.   usub, et komisjonil on oluline roll selle tagamisel, et kõik Euroopa sadamad saaksid oma potentsiaali täielikult ära kasutada;

6.   kiidab heaks komisjoni kavatsuse avaldada suunised ühenduse keskkonnaõigusaktide kohaldamise kohta sadamate arendustegevuse ja infrastruktuuride suhtes, mille peamine eesmärk oleks merekeskkonna ja sadamaid ümbritsevate alade kaitsmine; nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks nimetatud suunised enne 2008. aasta lõppu;

7.   on seisukohal, et sadamad ja loodus võivad eksisteerida koos jätkusuutlikult, arvestades, et looduse hävitamine põhjustab tihti majanduskahju teistes sektorites, näiteks turism, põllumajandus ja kalandus, ning kutsub seepärast transpordivolinikku üles tegema Euroopa sadamaid ja keskkonda käsitlevate õigusaktide ja suuniste koostamise ja jõustamise alal tihedat koostööd keskkonnavolinikuga;

8.   on seisukohal, et suuniste eesmärk peab olema tegelemine õigusliku ebakindlusega, mis tuleneb teatavatest keskkonnaalastest direktiividest, ning keskkonnapoliitika tõeline käsitlemine, võttes arvesse sadamate eripärasid Euroopa Liidus;

9.   rõhutab vajadust kaasata sadama valdajad ja kohalikud omavalitsused vesikonna ja meresadamate veekvaliteedi majandamiskavade koostamisse kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ;

10. pöörab tähelepanu asjaolule, piirkondlikud omavalitsused peavad toetama pingutusi vähendada laevade, maismaa- ja õhutranspordi süsinikdioksiidi heitmete õhkupaiskamist õhukvaliteedi majandamiskavade kehtestamisega, kooskõlas Marpoli konventsiooni ja nõukogu 27. septembri 1996. aasta direktiiviga 96/62/EÜ välisõhu kvaliteedi hindamise ja juhtimise kohta(7);

11. rõhutab vajadust töötada välja Euroopa integreeritud poliitika, mis tugevdaks piirkondlikku konkurentsivõimet ja territoriaalset ühtekuuluvust, võttes arvesse sotsiaalseid, keskkonna-, majanduslikke ja julgeolekualaseid aspekte kõikidel territoriaalsetel tasanditel institutsioonidevaheliste, valdkondadevaheliste ja mitmeid territooriume hõlmavate partnerluste loomise kaudu;

12. märgib, et komisjon tunneb muret Euroopa transpordivoogude jaotumise pärast ja märgib sadamasektori mitmekesisust ning väikeste ja keskmise suurusega sadamate kasvu Euroopas; on samuti seisukohal, et komisjon peab võtma arvesse olulisi muutusi rahvusvahelises mereliikluses, mida võib oodata tehnoloogilise ja majandusliku arengu tõttu sadamasektoris Panama kanali laiendamise ning laevade suuruse ja võimsuse kasvu tõttu, mis avaldavad sektorile kahtlemata tugevat mõju;

13.    juhib tähelepanu Euroopa sadamate arengu territoriaalsele mõõtmele, eriti vajadusele edendada piiriäärsete sadamapiirkondade vahelist piiriülest koostööd ja koordineerimist; rõhutab Euroopa naabruspoliitika ning Vahemere, Läänemere ja Musta mere piirkondlike strateegiate tähtsust; tervitab komisjoni ettepanekut koostada ülevaade Euroopa Liidu sadamate ja piiriäärsete liikmesriikide sadamate kitsaskohtadest;

14.    kutsub komisjoni üles süstemaatiliselt jälgima sadamates ja laevateenustes, prahtimises, reisijateveo ja maanteetranspordi terminalides rahvusvaheliselt kasutatavate uute tehnoloogiate ja haldusmeetodite arenguid, et edendada poliitikat ja algatusi ühenduse sadamate arendamiseks ning nende tõhusamaks ja kasumlikumaks muutmiseks, millest võidavad nii sadamad kui ka kasutajad;

15.    on arvamusel, et tehnoloogilised muudatused, mida on vaja vahesadamate ees seisvate, üha suurenevast liiklusest tulenevate raskustega võitlemiseks, toovad kaasa suured finantstagajärjed asjassepuutuvatele piirkondadele; on seisukohal, et nimetatud piirkondadel peaks olema võimalik kasutada Euroopa struktuurifondide võimalusi, et rahastada eelkõige arenenud tehnoloogiliste vahendite ostmist, luua töökohti uuenduslikes valdkondades ja rehabiliteerida linnapiirkondi, mis on vabanenud sadamate tegevuse linnadest välja viimisel;

16.    on seisukohal, et rahvusvahelisel raamistikul põhineva ühenduse merenduse valdkonna õigusliku raamistiku õiguskindlus sõltub merenduspaketi Erika III kiirest heakskiitmisest;

17.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama Euroopa sadamate vahelist koostööd; rõhutab kõnealuses kontekstis sadamate rolli seoses sisemaiste piirkondade majandusega; rõhutab seoses sellega, et sadamate ühtlustatud areng on liidu integreeritud merenduspoliitika võtmeelement;

18.    rõhutab sadamate sotsiaalset ja kultuurilist rolli sisemaa elanike jaoks ning peab ülitähtsaks tõsta üldist teadlikkust sadamate kui arengumootorite tähtsuse kohta;

19.    on seisukohal, et mere- ja jõetransporti ei saa vaadelda lahus maismaa- ja õhutranspordist ning ühendus sisemaaga on väga oluline sadama kaubandusedu seisukohast, ning et seepärast on vaja luua ühendusi sadamate, sisemaiste logistika platvormide ja „kuivsadamate” vahel; on sellega seoses samuti arvamusel, et nii üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN-T) kui ka ühenduse tulevaste roheliste koridoridega seoses oleks vaja sadamates kasutada eri transpordiliike, mis tagaks transpordivõimsuste parema ärakasutamise kabotaaži ja jõetranspordi vaatepunktist ning nende ühendamist maismaa- ja õhutranspordiga, et tagada ühtne ja tõeline transpordipoliitika;

20.    toetab seetõttu komisjoni kavatsust hinnata seda, millised on sadamate ühendused sisemaaga ja millised on nende vajadused, samuti seda, milline on nende mõju transpordivoogude tasakaalustatud võrgustikule seoses üleeuroopalist transpordivõrgustikku käsitleva vahekokkuvõttega 2010. aastal(8).

21.    on seisukohal, et üleeuroopalist transpordivõrgustikku käsitleva 2010. aasta vahekokkuvõtte üks eesmärke peab olema mere- ja jõetranspordi integreerimine maismaatranspordiga Euroopa sadamate kaudu;

22.    kutsub asjassepuutuvaid piirkondlikke omavalitsusi üles rakendama mitmeliigilisema transpordi poliitikat, mis võimaldab kiirteede kõrval arendada raudtee- ja veetransporti, sadamaalade tõhusat ühendamist üleeuroopaliste transpordivõrkudega ning sadamate tõhusamat ühendamist sisemaaga raudtee ja sisemaa mereteede kasutamise abil;

23.    täheldab, et Euroopa sadamad võistlevad kolmandate riikide sadamatega, mille suhtes ei kehti sageli samad reeglid kui liidu sadamate suhtes, ning on silmitsi ka ELi naaberriikide diskrimineeriva majanduspoliitikaga, näiteks diskrimineeriva tariifipoliitika näol;

24.    kutsub komisjoni üles veel kord uurima sadamaohutuse küsimusi ja nende osa suurenenud kuludes, pidades silmas Euroopa sadamate konkurentsivõimet;

25.    tervitab komisjoni kavatsust anda ülevaade raskustest, mida Euroopa sadamad selles valdkonnas on kohanud, ning kutsub komisjoni üles kaaluma loetelu koostamist nimetatud kitsaskohtade kohta, et käsitleda konkreetselt neid probleeme, mis tulenevad konkurentsist kolmandate riikide sadamatega ja ELi naaberriikide võetud konkurentsivastastest ja diskrimineerivatest meetmetest;

26.    rõhutab vajadust teha koostööd kolmandate riikidega, et koostada ja esitada programme naabersadamate vaheliseks oskusteabe arendamiseks, koordineerimiseks ja edastamiseks;

27.    on seisukohal, et komisjon peaks uurima võimalust luua ühenduse programm transpordilaevade, eelkõige kabotaažiks ja jõetranspordiks mõeldud laevade uuendamise kohta;

28.    on seisukohal, et uued tehnoloogiad, eelkõige infotehnoloogia, on olulise tähtsusega vahendid, mis võimaldavad Euroopa sadamatel tõsta tõhusust ja kasumlikkust olukorras, kus osad neist on juba kolmandate riikide sadamate konkurentsi ning mõned ka arenguks puuduva ruumi surve all;

29.    nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kiirendaksid asjaomaste asutuste kaudu kauglootsimissüsteemide kasutuselevõtmist, et suurendada liikluskorralduse tõhusust ja ohutust sadamates ning reidil;

30.    kutsub komisjoni üles jätkama teadusuuringuid ja uuendusi selles sektoris liidu raamprogrammide kaudu ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama teadusuuringuid ohutuse valdkonnas, et vähendada õnnetuste arvu nii palju kui võimalik, ning logistika valdkonnas, et parandada ruumi- ja keskkonnakasutust sadamates, et vähendada muu hulgas CO2 heidet ja jäätmetest tingitud saaste määra;

31.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis ettepanekut asendada 2020. aastaks praegune kütus diislikütusega ja võimalust kaasata saastekvootidega kauplemise süsteemi merendussektor;

32.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama aktiivselt otsingu- ja päästelaevastiku ning teiste sadamas asuvate otsingu- ja päästefunktsioonide pidevat täiustamist inimeste meresõiduohutuse rahvusvahelise konventsiooni ning mereotsingute ja -pääste rahvusvahelise konventsiooni alusel ning parandama veelgi merepääste koordineerimiskeskuste vahelist koostööd;

33.    on seisukohal, et „puhta laeva” ja „puhta sadama” programme tuleb edasi arendada;

34.    kutsub komisjoni ja sektorit üles innustama laevandusettevõtjaid vähendama transporditavate tühjade konteinerite arvu ja kasutama seda võimsust täielikult ära ning toetama vastavaid algatusi (nt uurimisprogrammide kaudu), võttes arvesse klientide tegelikke ja konkreetseid vajadusi ning vähendades keskkonnamõju;

35.    tervitab palavalt komisjoni kavatsust esitada seadusandlik ettepanek piirideta Euroopa meretranspordiruumi loomise kohta ning on arvamusel, et ettepaneku eesmärk peab olema õiglase konkurentsi tagamine mere- ja maismaatranspordi vahel Euroopa Liidus;

36.    soovitab seetõttu kaotada ühenduses deklareeritavate kaupade suhtes igasugune tollikontroll lähimerevedude puhul Euroopa Liidus; soovitab samuti võimaluse korral luua eraldi sadamaalad ühendusesisese ja rahvusvahelise liikluse jaoks ning lihtsustada sisetransporti ning erikonteinerite standardiseerimist ja identifitseerimist;

37.    kutsub komisjoni üles vaatama läbi ja parandama lähimerevedude arendamise ja toetamise poliitika;

38.    kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust koostada ühenduses konteinerite kohta ühtne transpordidokument, et lihtsustada haldusmenetlusi;

39.    kutsub komisjoni üles viima läbi uuringut ametiasutustelt Euroopa kaubasadamatele antavate rahaliste vahendite kohta, et teha kindlaks võimalikud konkurentsimoonutused ning selgitama riigiabi suunistes, millist sadama valdajatele antavat abi käsitletakse riigiabina; on seisukohal, et ametiasutuste poolt sadamate arendamiseks tehtavaid võimalikke investeeringuid ei tuleks käsitleda riigiabina, kui nende otsene eesmärk on keskkonnanäitajate parandamine või ülekoormatuse ja kaupade maanteetranspordi vähendamine, eriti kui seda peetakse oluliseks majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks (nt seoses saartega), välja arvatud juhul, kui sellest saab kasu üks konkreetne kasutaja või sadama valdaja;

40.    nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks sadamatele antavat riigiabi käsitlevad suunised 2008. aastal ning usub, et need suunised peaksid hõlmama sadamaala kui sellist ja tegema vahet juurdepääsu- ja kaitseinfrastruktuuri, projektidega seotud infrastruktuuri ja tekiehitiste vahel ning mitte tegema vahet erinevate sadama kategooriate vahel;

41.    kiidab heaks komisjoni 16. novembri 2006. aasta direktiivis 2006/111 liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta(9) sätestatud läbipaistvusnõuete laiendamise, ent kutsub komisjoni üles kaaluma minimaalse aastakäibe madalama piirmäära kehtestamist tingimusteta kohustuse kehtestamise asemel;

42.    märgib eelkõige komisjoni hinnangut sadamatele antavate kontsessioonide kohta ning kutsub komisjoni üles võtma arvesse asjaolu, et sadama valdajatele on oluline teatav paindlikkus selles valdkonnas, eelkõige seoses suuremahuliste investeeringute kontsessioonide uuendamisega, kuid on arvamusel, et paindlikkust ei tohi kasutada konkurentsi takistamiseks sadamasektoris;

43.    on seisukohal, et on äärmiselt oluline säilitada tasakaal teenuste osutamise vabaduse ja sadamate konkreetsete nõudmiste vahel, rõhutades samas avaliku ja erasektori koostöö vajalikkust sadamate kaasaegsemaks muutmisel;

44.    innustab kasutama ühtekuuluvuspoliitika raames Euroopa territoriaalse koostöö programmide ning ELi naabrus- ja laienemispoliitika raames koostööprogrammide võimalusi; julgustab samuti komisjoni, liikmesriike ja asjaomaseid piirkondlikke ametiasutusi rakendama olemasoleva võimsuse kasutamisel nii palju kui võimalik piiriülest strateegiat, kui nad kaasrahastavad sadamate infrastruktuuri;

45.    toetab tugevalt kohalikus omanduses olevate mittetulunduslike väikesadamate rolli ja nõuab tungivalt, et kohalikud, piirkondlikud, riigi- ja Euroopa asutused võtaksid samme nende lagunemise ärahoidmiseks, sest nendest tulenev sotsiaalne, meelelahutuslik ja turismist saadav kasu ümbritsevate kogukondade jaoks on kaugelt suurem nende algsest majanduslikust funktsioonist;

46.    soovib tungivalt rõhutada, et igas Euroopa ja tema merenduspoliitika üle peetavas arutelus tuleks käsitleda Euroopa lõbusõidulaevanduse olulist rolli kohaliku majanduse arengus, kuna turismisadamad pole mitte ainult vaateaknaks sisemaale ning tähtis vahend sadama ja selle ümbruse kasutamise edendamiseks, vaid need tagavad ka kohalikele ettevõtetele olulised teenuse osutamise võimalused;

47.    tervitab asjaolu, et sadamasektoris pannakse rõhku dialoogile; innustab looma Euroopa sotsiaaldialoogi komiteed ning on seisukohal, et komitee peaks käsitlema sadamatega seotud küsimusi, kaasa arvatud töötajate õigusi, kontsessioone ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1979. aasta konventsiooni nr 152 sadamate tööohutuse ja -hügieeni kohta;

48.    rõhutab sadamatöötajate kaitse ja kõrgeima tasemega koolituse tagamise tähtsust; toetab komisjoni tahet anda sadamatöötajatele vastastikuselt tunnustatav põhikvalifikatsioon, et suurendada paindlikkust selles valdkonnas; siinkohal peaks kõigepealt võrdlema erinevaid olemasolevaid sadamatöötajate kutseoskuste süsteeme; on siiski seisukohal, et kõnealune põhikvalifikatsioon ei tohi langetada liikmesriigi sadamatöötajate kvalifikatsiooni keskmist taset;

49.    teeb ettepaneku, et kusekvalifikatsiooni ja elukestva õppe küsimust käsitletaks koos sotsiaalpartneritega tulevasest Euroopa sotsiaaldialoogi komiteest;

50.     innustab komisjoni edendama heade tavade vahetamist sadamasektoris üldiselt ning eelkõige innovatsiooni ja töötajate koolituse vallas, et tõsta teenuste kvaliteeti, konkurentsivõimet ja investeerimise ligitõmbavust;

51.    tervitab 20. mai nimetamist Euroopa merenduspäevaks ja toetab eriti Euroopa sadamate avatud uste päeva kasutusele võtmist, mis võimaldaks üldsusel paremini mõista tööd sadamasektoris ja sektori tähtsust;

52.    nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks kooskõlas Euroopa Parlamendi 8. mai 2008. aasta resolutsiooniga Atlandi-ülese majandusnõukogu kohta jõupingutusi muutmaks ära USA õigusakt, millega nõutakse kõigi USAsse sisenevate kaupade skaneerimist, et tagada volitatud ettevõtjate ja Maailma Tolliorganisatsiooni raames kokku lepitud turvastandardite (C-TPAT, SAFE) vastastikusel tunnustamisel põhinev koostöö; kutsub komisjoni üles hindama, kui suur oleks kogu meritsi USAsse suunduva kauba skaneerimise meetme potentsiaalne maksumus ettevõtlusele ja ELi majandusele ning selle võimalikku mõju tollitoimingutele;

53.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0343.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0087.

(3)

EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1.

(4)

EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

(5)

EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1.

(6)

EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(7)

EÜT L 296, 21.11.1996, lk 55.

(8)

Vrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2007, 20. juuni 2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (ELT L 162, 22.6.2007, lk 1), artikkel 19.

(9)

ELT L 318, 17.11.2006, lk 17.


SELETUSKIRI

Taust

Käesolev teatis on laiaulatuslike arutelude tulemus, mille komisjon viis läbi Euroopa sadamapoliitika kohta. Konsulteerimine viidi läbi pärast kahe direktiivi ettepaneku ebaõnnestunud esitamist selles valdkonnas. Teatis on osa Euroopa Liidu kaubaveokavast, mis hõlmab samuti teatisi kaubaveologistika tegevuskava kohta, teatist kaubaveoks kasutatava raudteevõrgustiku kohta ja raportit merekiirteede kohta.

Euroopa sadamate olulisust rõhutab arutelu intensiivsus kahe direktiivi ümber, mille Euroopa Parlament hiljuti tagasi lükkas. Sadamate tähtsus on seotud nii majanduslike tegurite kui ka sadamate rolliga ühiskonnas. Laiaulatuslik aruteluprotsess, mille komisjon käesoleva teatise ettevalmistamisel läbi viis, annab tunnistust uuest lähenemisviisist ning selle olulisusest sektorile.

Sadamasektor on sektor, mis kasvab kiiresti. Meretransport on äärmiselt oluline transpordiliik nii ELi-sisese kui ka maailmakaubanduse seisukohast. Lisaks mõjutab sektorit eriliselt globaliseerumine, selle üks tundemärke on sadamate rahvusvaheline mõõde: mõningaid kontsessioone Euroopa sadamates haldavad kolmandate riikide ettevõtjad või isegi sadama valdajad. Samamoodi haldavad teatavaid Euroopa sadamaid kolmandate riikide ametiasutused või ettevõtjad.

Komisjoni teatis

Teatis koosneb kuuest põhiosast. Esimeses osas käsitletakse sadama tulemuslikkust ja ühendusi sisemaaga. Seoses maailmakaubanduse kasvu ja ruumipuudusega suure osa praeguste Euroopa sadamate ümber on parim lahendus tõsta sadamate tulemuslikkust. Ühendused sisemaaga on sadama jaoks eluliselt tähtsad. Käesoleva raporti koostamisel oli raportööril võimalik külastada Antwerpeni sadamat, see kinnitas raportöörile, kui olulised on ühendused sisemaaga. Komisjon kavatseb omalt poolt jätta tulemuslikkuse küsimuse liikmesriikide ametiasutuste ja turu pädevusse. Komisjon kavatseb tulemuslikkust hinnata üleeuroopalist transpordivõrgustikku käsitlevas kokkuvõttes 2010. aastal.

Teises osas käsitletakse keskkonnasõbralikkust, mida tuleb ühitada läbilaskevõime suurenemisega. Komisjon tuletab meelde, et Euroopa sadamate asukoht ei ole alati arengu seisukohast optimaalne, kuigi see on merendussektorile elulise tähtsusega. Komisjon tunnistab, et mõned sidusrühmad on seisukohal, et selle valdkonna õigusloomes valitseb õiguslik ebakindlus, mis on peamiselt seotud linde ja elupaiku käsitlevate direktiividega. Olukorra parandamiseks kavatseb komisjon avaldada suunised ühenduse keskkonnaõigusaktide kohaldamise kohta selles valdkonnas.

Jäätmekäitluse küsimus on ühenduse tasandil reguleeritud direktiiviga 2000/59/EÜ jäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates. Komisjon on seisukohal, et nimetatud direktiivi rakendamine on eesmärk, mis tuleb veel saavutada. Komisjon konsulteerib huvitatud osapooltega ning teeb ettepaneku selle kohta, kuidas parandada kehtivat direktiivi mehhanismi. Komisjon annab samuti panuse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni töösse, et kehtestada meetmed, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid sadamates.

Teatise selles osas, milles käsitletakse moderniseerimist, märgib komisjon laeva ja maa vahelise suhtluse parandamist, mida ta loodab saavutada uute tehnoloogiliste süsteemidega, nagu teabevahetussüsteem SafeSeaNet, automaatne identifitseerimissüsteem (AIS) ja kaugtuvastus- ja jälgimissüsteem (LRIT). Euroopa Parlament soovitas oma algatusraportis merelühisõidu kohta (2004/2161 (INI)) vähendada haldusformaalsusi, tegemata samas järeleandmisi turvalisuse ja tollikontrolli osas.

Komisjon soovib samuti vähendada haldusformaalsusi ning lihtsustada menetlusi lähimerevedude puhul. Praegu kohaldatakse Euroopa Liidus liikmesriikidevahelise meretranspordi suhtes tollijärelevalvet, kuna Euroopa sadamad on osa välispiirist. Seega on meretransport muude transpordiliikidega võrreldes ebasoodsas olukorras, kuna teiste transpordiliikide suhtes ei kehti liidus samad tingimused. Komisjon kavatseb 2008. aasta oktoobris avaldada seadusandliku ettepaneku piirideta Euroopa meretranspordiruumi loomise kohta. Seadusandliku ettepaneku eesmärk on lihtsustada haldusmenetlusi ning võimaluse korral vabastada haldusmenetlustest laevad, mis veavad ühenduses deklareeritavaid kaupu kogu ühenduse jaoks. Komisjon on juba teinud ettepaneku tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna loomise ning andmete esitamise ühtse liidese kohta.

Lisaks soovib komisjon täiustada laevade haldamist. Komisjon kavatseb 2009. aastal avaldada poliitikadokumendi e-merenduse rakendamise kohta. Ta loodab, et tehnoloogiline areng info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas aitab tõsta Euroopa sadamate tõhusust. Komisjon esitab 2009. aastal üksikasjaliku määratluse kõikide transpordiliikide üldiste näitajate kohta. Näitajad on praktilised vahendid nii teenuse kvaliteedi kui ka asjaomase transpordiliigi keskkonnamõju hindamiseks.

Teatise neljas osa käsitleb sadamate tegevust Euroopas ning eeskirju, mis seda reguleerivad. Eesmärk on koostada õiglased mängureeglid Euroopas, erinevalt praegusest olukorrast. Siinkohal tuleb rõhutada sadamasektori mitmekesisust Euroopas, mitmekesine on ka sektori haldamine liikmesriikide ametiasutuste poolt. Komisjon võtab selles küsimuses samuti 2008. aasta oktoobris vastu suunised sadamatele antava riigiabi kohta.

Sadama valdajate rolli seisukohast tõstab komisjon esile sektori mitmekesisust. Ta selgitab, et Euroopa sadamaid haldavad täielikud eraettevõtjad, avalik-õiguslikud üksused või ettevõtjad. Siiski ei kavatse komisjon sektori tegevusse sekkuda, et ühtlustada sadamate lastikäitlemisega seotud ja/või tehnilis-merenduslike teenustega seotud erisuguseid tavasid. Komisjon tuletab meelde asutamislepingu määratlusi ning konkurentsi- ja siseturu tingimusi, mis kehtivad üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes. Komisjon tuletab meelde ka siseturu eeskirju, eelkõige eeskirju asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kohta.

Komisjon kavatseb laiendada direktiiviga 2006/111/EÜ kehtestatud läbipaistvust käsitlevaid sätteid eranditult kõikide kaubasadamate suhtes, et suurendada läbipaistvust sadamasektoris. Praegu kohaldatakse nimetatud direktiivi vaid nende sadamate suhtes, mille iga-aastane tulu on üle 40 miljoni euro.

Sadamatele antavate kontsessioonide valdkonnas rõhutab komisjon asjaolu, et nende suhtes kohaldatakse asutamislepingu eeskirju ja põhimõtteid. Ta mainib siinkohal Euroopa Ühenduste Kohtu kohtupraktikat, mille kohaselt kohaldatakse kontsessioonide andmise suhtes läbipaistvus- ja konkurentsikohustust ning mille kohaselt võidakse kontrollida valikumenetluse erapooletust. Konkurents selles valdkonnas näeb ette, et kontsessioonide kehtivusaega tuleb määrata selliselt, et see ei piiraks avatud konkurentsi. Teisalt tuleb võtta arvesse kontsessionääripoolset riski ning talle tuleb anda võimalus tagada mõistlik kasum. Oluline on kontsessiooni uuendamise küsimus. On selge, et tuleb tagada konkurents, kuid sadama valdajad soovivad loomulikult aegunud kontsessiooni uuendada lihtsustatud haldusmenetluse abil.

Lisaks soovib komisjon aidata levitada sadamatasude läbipaistvusega seotud parimaid tavasid ning anda ülevaade Euroopa sadamate probleemidest suhtlemisel kolmandate riikide sadamatega. Nagu juba eelnevalt mainitud, ei kehti naaberriikide sadamate suhtes samad eeskirjad ja tingimused kui Euroopa sadamate suhtes, mis võib neile anda eelise võrreldes Euroopa sadamatega.

Viiendas osas käsitletakse sadamate ja linnade vahelisi suhteid. Komisjon tuletab meelde, et ta tegi ettepaneku korraldada Euroopa merenduspäev. Samuti soovib komisjon välja pakkuda Euroopa sadamate avatud uste päeva korraldamise, et kutsuda üldsust avastama sadamaid ja õppima rohkem nende ühiskondliku rolli kohta. Komisjon uurib rahastamisallikaid, et parandada sadamate integreerimist linnadega, millega nad on seotud. Ta kaalub praeguste turvameetmete mõju hindamist, et ühitada need juurdepääsuga sadamaaladele.

Lõpuks käsitleb komisjon teatise viimases osas tööd sadamates. Komisjon kavatseb toetada Euroopa valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee loomist sadamates. Komisjon töötab samuti välja vastastikuselt tunnustatava sadamatöötajate koolitamise raamistiku. Mis puutub tööohutusse ja -hügieeni, siis tuletab komisjon meelde kehtivaid eeskirju ning oma selleteemalisi eelmisi teatiseid. Komisjon jälgib, et järgitaks kehtivaid eeskirju ning Eurostati vahendusel kogutaks statistikat õnnetuste kohta.

Raportööri arvamus – võtmeaspektid

Raportöör tervitab komisjoni teatist. Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekus rõhutatakse eelkõige nimetatud sektori tähtsust Euroopas ja selle mitmekesisust.

Mis puutub kavatsusse avaldada suunised ühenduse keskkonnaõigusaktide kohaldamise kohta selles sektoris, siis tuuakse raportis esile vajadus leida ühine lähenemisviis nii keskkonnale kui ka sadamaarengule. Keskkonnaõigusaktide puhul tuleb võtta arvesse sadamasektori spetsiifilisust.

Ühendused sisemaaga on sadamatele ja nende arengule äärmiselt olulised. Hea asukohaga sadam ei saa oma potentsiaali ära kasutada, kui tal puuduvad head ühendused. Lisaks tuleb meretransporti käsitleda samamoodi nagu teisi transpordiliike. Seetõttu kutsub raportöör komisjoni üles tagama ettepanekus piirideta meretranspordi kohta sadamasektorile võrdsed tingimused. Lähimerevedusid ei tohi asetada ebasoodsasse olukorda ning ühenduses deklareeritavate kaupade suhtes ei tohiks Euroopas kohaldada uuesti tollijärelevalvet.

Mis puutub tehnoloogiasse, siis rõhutatakse raportis uute tehnoloogiate olulisust nimetatud sektoris. Uued tehnoloogiad võivad aidata sadamatel saada üle kolmandate riikide konkurentsi ning arenguks puuduva ruumi survest ning tõsta seega nende tõhusust ja kasumlikkust. Konkurents kolmandate riikide sadamatega on murettekitav, sest nende suhtes ei kehti samad kohustused ja eeskirjad nagu ühenduses, ning neil on eelis, kuna nad järgivad leebemaid riigiabi või keskkonnaeeskirju.


regionaalarengukomisjonI ARVAMUS (16.4.2008)

transpordi- ja turismikomisjonile

Euroopa sadamapoliitika kohta

(2008/2007(INI))

Arvamuse koostaja: Pierre Pribetich

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  toetab Euroopa Komisjoni tahet abistada Euroopa sadamaid nende moderniseerimise püüdlustes, austades samal ajal keskkonda, tehes seda pigem suuniste abil stiimuleid luues, kui Euroopa sadamate tugevalt heterogeensete tavade tõttu raskesti kohaldatava reguleeritud ühtlustamise abil; loodab, et sellised suunised tagavad sadamatele suurema õiguskindluse investeeringute tegemiseks, mis on vajalikud meretranspordi oodatava suurenemisega toimetulekuks; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles edendama Euroopa sadamate vahelist koostööd; rõhutab kõnealuses kontekstis sadamate rolli seoses sisemaiste piirkondade majandusega; rõhutab seoses sellega, et sadamate ühtlustatud areng on liidu integreeritud merenduspoliitika võtmeelement;

2.  rõhutab vajadust töötada välja Euroopa integreeritud poliitika, mis tugevdaks piirkondlikku konkurentsivõimet ja territoriaalset ühtekuuluvust, võttes arvesse sotsiaalseid, keskkonna-, majanduslikke ja julgeolekualaseid aspekte kõikidel territoriaalsetel tasanditel institutsioonidevaheliste, valdkondadevaheliste ja mitmeid territooriume hõlmavate partnerluste loomise kaudu;

3.  rõhutab, et komisjon peab toetama sidusrühmade ja linnade struktureeritud dialoogi, et parandada sadamate kuvandit ja saavutada nende parem integreerimine linna ja linnaellu, kuna eesmärk on tagada sadamate tegevuse jätkusuutlikkus; täheldab samuti, et elu- ja tööpiirkondade põimumine avaldab positiivset mõju linnade ning neid ümbritsevate piirkondade jätkusuutlikkusele (väiksem liiklus) ja elukvaliteedile;

4.  juhib tähelepanu Euroopa sadamate arengu territoriaalsele mõõtmele, eriti vajadusele edendada piiriäärsete sadamapiirkondade vahelist piiriülest koostööd ja koordineerimist; rõhutab Euroopa naabruspoliitika ning Vahemere, Läänemere ja Musta mere piirkondlike strateegiate tähtsust; tervitab komisjoni ettepanekut koostada ülevaade Euroopa Liidu sadamate ja piiriäärsete liikmesriikide sadamate kitsaskohtadest;

5.  tuletab meelde, et liidu peamised sadamad on enamjaolt hästi varustatud ja tõhusad; tuletab siiski meelde, et varustuse ja tehnoloogia seisukohalt on uute ja vanade liikmesriikide sadamate vahel endiselt olulised erinevused;

6.  on arvamusel, et tehnoloogilised muudatused, mida on vaja vahesadamate ees seisvate, üha suurenevast liiklusest tulenevate raskustega võitlemiseks, toovad kaasa suured finantstagajärjed asjassepuutuvatele piirkondadele; on seisukohal, et nimetatud piirkondadel peaks olema võimalik kasutada Euroopa struktuurifondide võimalusi, et rahastada eelkõige arenenud tehnoloogiliste vahendite ostmist, luua töökohti uuenduslikes valdkondades ja rehabiliteerida linnapiirkondi, mis on vabanenud sadamate tegevuse linnadest välja viimisel;

7.  innustab samal ajal kasutama ühtekuuluvuspoliitika raames Euroopa territoriaalse koostöö programmide ning ELi naabrus- ja laienemispoliitika raames koostööprogrammide võimalusi; julgustab samuti komisjoni, liikmesriike ja asjaomaseid piirkondlikke ametiasutusi rakendama olemasoleva võimsuse kasutamisel nii palju kui võimalik piiriülest strateegiat, kui nad kaasrahastavad sadamate infrastruktuuri;

8.  tervitab komisjoni ettepanekut kehtestada ühenduse tasandil sadamatöötajate ühtsed koolitusnõuded, et suurendada sadamatöötajate liikuvust nende kvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamise ja sadamate ühtlustatud arengu tagamise kaudu;

9.  kutsub asjassepuutuvaid piirkondlikke omavalitsusi üles rakendama mitmeliigilisema transpordi poliitikat, mis võimaldab kiirteede kõrval arendada raudtee- ja veetransporti, sadamaalade tõhusat ühendamist üleeuroopaliste transpordivõrkudega ning sadamate tõhusamat ühendamist sisemaaga raudtee ja sisemaa mereteede kasutamise abil; kutsub komisjoni samuti üles kasutama võimalust korraldada 2010. aastal vahehindamine, et teha kättesaadavaks rohkem vahendeid, mis võimaldavad vahesadamate suuremat kasutamist laadides lasti maha ühe või mitme väiksemate laevadega fiiderteenuste osutaja juures eesmärgiga vähendada põhisadamate ja nende ümbruse koormust, tulles lõppkasutajale lähemale; rõhutab seega kasu, mida toob mahalaadimiskohtade valiku parem mitmekesistamine, et olulisel määral vähendada maanteetransporti ning tulla toime ummikute suurenemise probleemiga sadama naabruskonda jäävatel aladel; palub samal ajal sadamate arengut planeerides täpselt hinnata, kas kõnealused väiksemad ja lõppkasutajale lähemal asuvad mahalaadimiskohad on üldse infrastruktuuri ja teedeühenduse tasandil valmis tulema toime suurema hulga mahalaadimistega, et mitte kaasa aidata probleemi edasikandumisele teistele sadamaaladele;

10. rõhutab vajadust kaasata sadama valdajad ja kohalikud omavalitsused vesikonna ja meresadamate veekvaliteedi majandamiskavade koostamisse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiviga 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik(1); pöörab tähelepanu asjaolule, piirkondlikud omavalitsused peavad toetama pingutusi vähendada laevade, maismaa- ja õhutranspordi süsinikdioksiidi heitmete õhkupaiskamist õhukvaliteedi majandamiskavade kehtestamisega, kooskõlas Marpoli konventsiooni ja nõukogu 27. septembri 1996. aasta direktiiviga 96/62/EÜ välisõhu kvaliteedi hindamise ja juhtimise kohta(2);

11. palub luua ühenduse võrgustik heade tavade vahetamiseks liidu sadamate vahel; kutsub nii liidu liikmesriike kui ka kolmandaid riike hõlmavaid piirkondlikke organisatsioone, nagu Musta mere majanduskoostöö organisatsioon, üles võtma vastu ühtsed menetlused ja tavad, et hõlbustada piirkondlikku kaubandust ja vähendada kulusid;

12.  soovib tungivalt meelde tuletada, et lõppenud laialdase arutelu raames Euroopa ja tema merepoliitika kohta leiti, et kohaliku majanduse arengus etendab olulist rolli lõbusõidulaevandus, milles turismisadamad on ühelt poolt vaateaknaks sisemaale, olles tähtis turismivahend, mis annab esimese ülevaate sadamast ja selle ümbrusest, ning teiselt poolt tagavad lähedalasuvatele ettevõtetele olulised teenuse osutamise võimalused.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.4.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

48

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Emmanouil Angelakas, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Rolf Berend, Jana Bobošíková, Victor Boştinaru, Antonio De Blasio, Petru Filip, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Eugenijus Gentvilas, Gábor Harangozó, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Mieczysław Edmund Janowski, Rumiana Jeleva, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Miloš Koterec, Constanze Angela Krehl, Sérgio Marques, Miroslav Mikolášik, James Nicholson, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Pierre Pribetich, Elisabeth Schroedter, Grażyna Staniszewska, Catherine Stihler, Margie Sudre, Kyriacos Triantaphyllides, Lambert van Nistelrooij, Vladimír Železný

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Bernadette Bourzai, Jan Březina, Brigitte Douay, Den Dover, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Madeleine Jouye de Grandmaison, Ramona Nicole Mănescu, Ljudmila Novak, Mirosław Mariusz Piotrowski, Zita Pleštinská, Samuli Pohjamo, Manfred Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Jean-Paul Gauzès, Jacques Toubon

(1)

EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(2)

EÜT L 296, 21.11.1996, lk 55.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.6.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

41

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Inés Ayala Sender, Etelka Barsi-Pataky, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Arūnas Degutis, Christine De Veyrac, Petr Duchoň, Saïd El Khadraoui, Robert Evans, Francesco Ferrari, Brigitte Fouré, Mathieu Grosch, Georg Jarzembowski, Timothy Kirkhope, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Seán Ó Neachtain, Josu Ortuondo Larrea, Paweł Bartłomiej Piskorski, Reinhard Rack, Brian Simpson, Renate Sommer, Dirk Sterckx, Silvia-Adriana Ţicău, Yannick Vaugrenard

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Margrete Auken, Philip Bradbourn, Nathalie Griesbeck, Lily Jacobs, Elisabeth Jeggle, Maria Eleni Koppa, Helmuth Markov, Rosa Miguélez Ramos, Vural Öger, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Corien Wortmann-Kool

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Ioannis Gklavakis, Helmut Kuhne, Maria Petre

Õigusteave - Privaatsuspoliitika