Menetlus : 2008/2033(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0312/2008

Esitatud tekstid :

A6-0312/2008

Arutelud :

PV 01/09/2008 - 24
CRE 01/09/2008 - 24

Hääletused :

PV 02/09/2008 - 5.19
CRE 02/09/2008 - 5.19
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0387

RAPORT     
PDF 231kWORD 144k
17.7.2008
PE 404.725v03-00 A6-0312/2008

Maksupettusevastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia

(2008/2033(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Sharon Bowles

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
  õiguskomisjonI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

maksupettusevastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia kohta

(2008/2033(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist kooskõlastatud maksupettuste vastase võitluse tõhustamise strateegia väljatöötamise vajaduse kohta (KOM(2006)0254);

–   võttes arvesse komisjoni teatist teatavate võtmetegurite kohta, mis aitavad kaasa käibemaksupettuste vastase strateegia väljatöötamisele ELis (KOM(2007)0758);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet halduskoostöö vormide kasutamise kohta käibemaksupettuste vastu võitlemisel (KOM(2004)0260);

–   võttes arvesse 7. juuni 2006. aasta, 28. novembri 2006. aasta, 5. juuni 2007. aasta ja 14. mai 2008. aasta Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 8/2007 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas;

–   võttes arvesse komisjoni teatist maksu- ja tollipoliitika panuse kohta Lissaboni strateegiasse (KOM(2005)0532);

–   võttes arvesse komisjoni teatist käibemaksusüsteemi muutmiseks pettustega võitlemise eesmärgil võetavate meetmete kohta (KOM(2008)0109);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekuid võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi), et võidelda ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega, ning nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1798/2003, et võidelda ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega (KOM(2008)0147);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 8;

–   võttes arvesse nõukogu eesistuja 14. mai 2008. aasta järeldustes väljendatud soovitusi maksuküsimuste käsitlemise kohta ühenduse ja selle liikmesriikide poolt kolmandate riikidega sõlmitavates lepingutes;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6‑0312/2008) ja õiguskomisjoni arvamust,

A. arvestades, et maksupettustel on rasked tagajärjed liikmesriikide riigieelarvele ja Euroopa Liidu omavahenditele ning need viivad ausa ja läbipaistva maksustamise põhimõtte rikkumiseni ning toovad suure tõenäosusega kaasa konkurentsimoonutusi, mõjutades seeläbi siseturu toimimist; arvestades, et ausad ettevõtjad on maksupettuste tõttu ebasoodsas konkurentsiolukorras ja saamata jäänud maksutulu maksab muude maksustamisvormide kaudu lõppkokkuvõttes kinni Euroopa maksumaksja;

B.  arvestades, et maksupettused ohustavad maksustamise võrdsust ja õiglust, kuna riigil saamata jäänud tulu kompenseeritakse tihti maksude tõstmisega, mis tabab kõige tagasihoidlikumaid ja ausamaid maksumaksjaid, kellel ei ole võimalust või tahtmist maksukohustustest kõrvale hoiduda või neid rikkuda;

C. arvestades, et siseturu rajamisega vallandunud piiriülese kaubanduse kasv tähendab seda, et järjest enam on tehinguid, mille puhul maksustamise koht ja käibemaksukohustuslase tegevuskoht asuvad kahes eri liikmesriigis;

D. arvestades, et piiriüleste tehingutega seotud uute maksupettuste vormide puhul, nagu karussellpettus või ühendusesisene varifirmade kasutamine, kasutatakse ära praeguste maksusüsteemide killustatust ja lünki, mistõttu on vaja käibemaksu toimimise viisi muuta;

E.  arvestades, et käibemaksust kõrvalehoidumine ja käibemaksupettused avaldavad mõju Euroopa Liidu eelarve rahastamisele, kuna nende tulemusel suureneb vajadus taotleda lisa liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul põhinevatest omavahenditest;

F.  arvestades, et kuigi pettustevastane võitlus kuulub suures osas liikmesriikide pädevusse, ei saa seda probleemi lahendada vaid riigi tasandil;

G. arvestades, et globaliseerumine on suurendanud rahvusvahelisel tasandil raskusi maksupettustega võitlemisel, võttes arvesse kolmandates riikides asutatud ettevõtete suuremat osalemist karussellpettustes, elektroonilise kaubanduse levikut ja teenusteturgude globaliseerumist; arvestades, et nimetatud tegurid muudavad hädavajalikuks rahvusvahelise koostöö parandamise, eriti käibemaksu alal;

H. arvestades, et ulatuslike maksupettuste põhjuseks Euroopa Liidus on praegune käibemaksu üleminekusüsteem, mis on liiga keeruline, muutes ühendusesisesed tehingud raskesti jälgitavaks, läbipaistmatumaks ja seega pettustele avatumaks;

I.   arvestades, et valikuvõimaluste uurimisel peaks komisjon ja liikmesriigid võimaluse korral vältima meetmeid, mis võiksid tuua kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse ettevõtjatele ja maksuametkondadele või põhjustada osa ettevõtjate soodusolukorda teiste ees;

J.   arvestades, et nii komisjon kui ka kontrollikoda on järjepidevalt sedastanud, et liikmesriikidevaheline teabevahetussüsteem ühendusesiseste kaubatarnete kohta ei anna käibemaksupettustega tõhusaks tegelemiseks õiget ja ajakohast teavet; arvestades, et see nõuab liikmesriikide ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) vahel selgemaid ja siduvamaid koostööeeskirju;

K. arvestades, et kogu olemasoleva tehnoloogia kasutamine, sh teatavate käibemaksu ja aktsiisimakse käsitlevate andmete elektrooniline säilitamine ja edastamine, on hädavajalik liikmesriikide maksusüsteemide nõuetekohaseks toimimiseks; arvestades, et elektrooniliselt säilitatud andmete vahetamise ja liikmesriikide poolt nendele otsese juurdepääsu tingimusi igas liikmesriigis tuleks parandada; arvestades, et liikmesriikide maksuhaldurid peaksid kasutama isikuandmeid asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel;

L.  arvestades, et tihtipeale saavad ettevõtjad oma klientide käibemaksukohustuse kohta vaid väga killustatud teavet;

M. arvestades, et maksupettuste avastamise vahendite tugevdamisega peaks kaasnema maksude sissenõudmist, võrdset maksustamist ja maksude otstarbekust ettevõtjatele käsitlevate õigusaktide tõhustamine,

ELi maksupettusevastane strateegia

1.  märgib, et ELi maksupettusevastase strateegia eesmärk peab olema maksupettuste tõttu saamata jäänud maksusummade probleemiga tegelemine, tehes kindlaks valdkonnad, kus saaks parandada nii ELi õigusakte kui ka liikmesriikide vahelist halduskoostööd, mille abil edendada tõhusalt maksupettuste vähendamist nii suurel määral kui võimalik, tekitamata liigset halduskoormust maksuametitele ja maksumaksjatele;

2.  kutsub liikmesriike üles maksupettustega võitlemist lõpuks ometi tõsiselt võtma;

3.  tuletab meelde, et pikaajaline lahendus tulemuslikuks maksupettuste vastu võitlemiseks on päritoluriigi põhimõttel rajaneva käibemaksusüsteemi loomine, mis tähendab, et käibemaksuga maksustatavad tehingud liikmesriikide vahel ei oleks mitte maksuvabad, vaid oleks maksustatud päritoluriigis; märgib, et päritoluriigi põhimõte muudaks ülearuseks siseturul kaubeldavate kaupade käibemaksust vabastamise ning nende maksustamise seejärel sihtriigis; tuletab meelde, et päritoluriigi põhimõttel rajaneva käibemaksusüsteemi toimimiseks on vaja maksud riikide vahel ühtlustada, et vältida maksukonkurentsi, ning luua tasaarveldussüsteem, nagu komisjon 1987. aastal algselt pakkus;

4.  peab kahetsusväärseks mõnede liikmesriikide tõrksust viimase kümne aasta jooksul, mis on takistanud ELil tõhusat maksupettusevastast strateegiat loomast;

5.  peab kahetsusväärseks, et vaatamata korduvatele analüüsidele, nõudmistele ja kaebustele ei ole nõukogu senini võtnud vastu tõhusat strateegiat maksupettustega võitlemiseks;

6.  kutsub komisjoni üles, vaatamata korduvale ebaedule viimastel aastakümnetel, mitte loobuma selle probleemiga aktiivselt tegelemast;

Üldised küsimused: maksupettuste ulatus ja nende tagajärjed

7.  tunnistab, et maksupettuste tõttu saamata jäänud (otseste ja kaudsete) maksude kogusumma varieerub hinnanguliselt 200 miljardi euro kuni 250 miljardi euro vahel (mis moodustab 2–2,25 % Euroopa Liidu SKTst), millest 40 miljardit eurot tuleneb käibemaksupettustest ning mis hinnanguliselt moodustab 10 % käibemaksutuludest, 8% aktsiisi kogulaekumisest alkohoolsetelt jookidelt (1998. aastal) ning 9% aktsiisi kogulaekumisest tubakatoodetelt; avaldab samas kahetsust selle üle, et ei ole võimalik kasutada täpseid näitajaid, kuna riiklikud aruandlusstandardid on niivõrd erinevad;

8.  nõuab ühtset andmete kogumist kõigis liikmesriikides, mis on aluseks läbipaistvusele ja siseriiklikele maksupettuste vastu võitlemise meetmetele;

9.  avaldab seepärast kahetsust, et andmete puuduliku kogumise tõttu liikmesriikides ei saa õigesti hinnata probleemi ulatust ega positiivseid ja negatiivseid muutusi;

10. kutsub komisjoni üles kaaluma maksupettuste kohta üleeuroopalise andmete kogumise ja statistika koostamise ühtlustatud süsteemi loomist, et saada võimalikult täpne hinnang nähtuse tegeliku ulatuse kohta;

11. tuletab meelde, et varimajandust ei saa likvideerida ilma sobivate stiimuliteta; soovitab lisaks sellele anda liikmesriikidel Lissaboni tulemustabeli kaudu aru selle kohta, kui kaugele on nad jõudnud varimajanduse vähendamisel;

Praegune käibemaksusüsteem ja selle nõrkused

12. märgib, et käibemaksupettused on siseturu seisukohast äärmiselt murettekitavad, kuna neil on otsene piiriülene mõju ning nendega kaasneb oluline maksutulude kadu ja otsene mõju ELi eelarvele;

13. kordab veel kord, et 1993. aastal loodud praegune käibemaksusüsteem oli mõeldud üksnes üleminekusüsteemina kasutamiseks, ning et Euroopa Parlament on palunud komisjonil esitada ettepanekud eesmärgiga teha lõppotsus lõpliku käibemaksusüsteemi kohta aastaks 2010;

14 kinnitab, et 1993. aastal loodud siseturu raames toimuv isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ning uute, kõrge väärtusega ja väikesekoguliste tehnoloogiakaupade levik teeb käibemaksupettuste vastu võitlemise järjest raskemaks ning seda halvendab veelgi praeguse süsteemi keerulisus ja killustatus, mis teeb tehingute jälgimise raskeks ja seega pettused lihtsaks;

15. märgib, et sagenenud on varifirmade kasutamine ja käibemaksusüsteemi tahtlik kuritarvitamine kuritegelike jõukude poolt, kes rajavad skeeme süsteemi puuduste ärakasutamiseks; juhib tähelepanu Eurojusti poolt algatatud kohtuasjale käibemaksu karussellpettuses, millesse on kaasatud 18 liikmesriiki ning kus maksupettuse summa on hinnanguliselt 2,1 miljardit eurot;

16. toetab komisjoni püüdlusi olemasolevat käibemaksusüsteemi oluliselt muuta; väljendab heameelt, et liikmesriigid on hakanud kõnealust probleemi teataval määral tähtsustama, ning kehutab liikmesriike olema valmis võtma sellega seoses sisulisi meetmeid;

17. on seisukohal, et praegune süsteem on iganenud ja vajab radikaalset uuendamist viisil, mis ei koorma ausaid ettevõtjaid liigse bürokraatiaga; on veendunud, et praegust olukorda ei saa enam kauem säilitada;

Alternatiivid praegusele käibemaksusüsteemile

Pöördmaksustamise mehhanism

18. märgib, et pöördmaksustamise süsteemis käibemaksustatakse tarnija asemel klient; tunnistab, et kõnealuse mehhanismi eelis on varifirmade kasutamise võimatuks muutmine, kuna käibemaksu tuleb maksta maksukohustuslasel, kellele kaupasid tarnitakse;

19. märgib, et käibemaksu kaksiksüsteem töötaks vastu siseturu tõhusale toimimisele ja tooks kaasa veelgi keerulisema maksukeskkonna, mis võib pidurdada ettevõtlusinvesteeringuid ja mida saaks pikas perspektiivis lihtsustada vaid, rakendades üldist kohustuslikku pöördmaksustamise süsteemi, mis eristub vabatahtlikust süsteemist ja eraldi tarneliikide põhisest süsteemist;

20. märgib lisaks, et pöördmaksustamise süsteem ei võimalda osadena maksmist ning käibemaksu kogusumma makstakse üksnes turustusahela lõpus, mis kaotab ära käibemaksu isereguleerimismehhanismi; hoiatab, et ilmneda võivad uued pettusvormid, sh suurem maksutulu saamata jäämine jaemüügi tasandil ja käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrite väärkasutamine, ning et selliste pettuste vastu võitlemiseks täiendavate kontrollide rakendamine võib põhjustada ausatele ettevõtjatele täiendavat halduskoormust; kutsub seetõttu enne pöördmaksustamise süsteemi kasutuselevõttu ettevaatusele ja nõuab selle põhjalikku läbimõtlemist; märgib siiski, et pettuste vastu aitab võidelda piirmäära kohaldamine maksustamata lõpptarbimise riski vältimiseks, ning leiab, et nõukogu pakutud 5000 eurone piirmäär on mõistlikul tasemel;

Katseprojekt

21. nõustub siiski ettevaatlikuks ja kriitiliseks jäädes, et katseprojekt võib aidata liikmesriikidel paremini mõista pöördmaksustamise süsteemi riske, ning ergutab komisjoni ja liikmesriike andma asjakohaseid tagatisi, et projektis osalev ega ükski teine liikmesriik ei sattu katseprojekti rakendamise käigus silmitsi suuremate ohtudega;

Ühendusesiseste tarnete maksustamine

22. usub, et parim lahendus piiriüleste tarnetega seotud käibemaksupettustega võitlemiseks oleks võtta kasutusele süsteem, milles ühendusesiseste tarnete käibemaksuvabastus asendatakse 15 %lise maksumääraga; märgib, et kõnealune süsteem töötaks paremini, kui oluliselt lihtsustatakse vähendatud maksumäärade mitmekesisust ja keerukust, minimeerides nii maksuametite kui ka ettevõtjate halduskoormust; märgib, et enne 1992. aastat kehtestatud individuaalsed käibemaksualandused tuleks hoolikalt üle vaadata ning hinnata, kas nende säilitamine on majanduslikult õigustatud;

23. tunnistab, et erinevate käibemaksumäärade tõttu on ühendusesiseste tarnete maksustamisel vaja kasutada liikmesriikidevahelisi tasakaalustavaid makseid; on seisukohal, et selline tasakaalustamine peaks toimuma arvelduskoja kaudu, mis hõlbustaks tulude liikumist liikmesriikide vahel; rõhutab, et arvelduskoja rajamine on tehniliselt teostatav;

24. usub, et tsentraliseerimata arvelduskoja süsteem oleks sobivam ja seda oleks võimalik kiiremini välja arendada, kuna see avab liikmesriikidele võimalused leppida tähtsates üksikasjades kahepoolselt kokku, võttes arvesse nende individuaalset kaubandusbilanssi, sarnasusi käibemaksusüsteemi korralduses ning kontrollimehhanisme ja vastastikust usaldust;

25. rõhutab, et tarnijalt käibemaksu kogumise eest ja tasaarvelduste süsteemi kaudu selle ülekandmise eest maksuametkonnale, mille haldusalas ühendusesisene soetamine toimus, vastutab tarniva liikmesriigi maksuamet; tunnistab, et maksuametkondade vahelist vastastikust usaldust tuleb suurendada;

Halduskoostöö ja vastastikune abi käibemaksu, aktsiisimaksu ja otsese maksustamise valdkonnas

26. rõhutab, et liikmesriigid ei saa võidelda üksi piiriüleste maksupettuste vastu; on veendunud, et teabevahetus ja koostöö liikmesriikide vahel ja komisjoniga ei ole ei sisu ega kiiruse poolest olnud piisav tõhusaks võitluseks maksupettustega; on seisukohal, et otsekontaktid kohalike ja riigi tasandi pettustevastaste ametite vahel on kasinad ega toimi piisavalt, mis põhjustab ebatõhusust, halduskoostöö vormide vähest kasutamist ja viivitusi teabevahetuses;

27. toonitab, et kõigi liikmesriikide maksutulude kaitsmiseks siseturul peaksid liikmesriigid võtma võrreldavaid meetmeid petturite vastu, eelkõige sanktsioonide ja kriminaalmenetluste näol, hoolimata sellest, kus tulude saamata jäämine aset leiab; kutsub komisjoni üles pakkuma võimalikke mehhanisme sellise koostöö edendamiseks liikmesriikide vahel;

28. tervitab komisjoni ettepanekuid muuta käibemaksudirektiivi ja käibemaksualast halduskoostööd käsitlevat määrust, et kiirendada alates 2010. aastast ühendusesiseseid tehinguid puudutava teabe kogumist ja vahetamist; tunnistab, et kavandatud eeskirjad igakuise aruandluse kohta lisavad halduskoormust ettevõtjatele, kes osutavad ainult teenuseid, mille suhtes praegu kõnealune eeskiri ei kehti, kuid nõustub, et mõne teenusega seotud võimalike karusellpettuste seisukohalt on see vajalik;

29. nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks pakutud meetmed kiiresti vastu, ning palub komisjonil esitada täiendavaid ettepanekuid seoses kõigi teiste liikmesriikide automaatse juurdepääsuga liikmesriikide poolt kogutavatele teatavatele mittetundlikele andmetele nende maksukohustuslaste kohta (tegevusvaldkond, teatavad käivet puudutavad andmed jne) ning käibemaksukohustuslaste registreerimise ja registrist kustutamise menetluste ühtlustamisega, et tagada fiktiivsete maksukohustuslaste kiire tuvastamine ja registrist kustutamine; rõhutab, et liikmesriigid peavad vastutama oma andmete ajakohastamise eest, eriti mis puudutab registrist kustutamist ja pettuslike registreeringute tuvastamist;

30. tuletab meelde, et maksuparadiisid takistavad Lissaboni strateegia elluviimist, kuna need avaldavad survet maksumäärade vähendamiseks ja viivad maksutulude üldise vähenemiseni, teravdades seega maksukonkurentsi mõju ja vähendades liikmesriikide sõltumatust maksuküsimustes;

31. rõhutab samuti, et eelarvedistsipliini mõttes ohustab maksuparadiiside poolt esile kutsutud maksubaasi vähendamine ja piiramatu maksukonkurents liikmesriikide võimet järgida reformitud stabiilsuse ja kasvu pakti ning riigitulude vähenemine ohustab Euroopa sotsiaalmudelit;

32. rõhutab, et maksuparadiiside kõrvaldamine nõuab muu hulgas kolmeosalist strateegiat: maksustamise vältimise takistamine, hoiuseintresside maksustamise direktiivi kohaldamisala laiendamine ja palve, et OECD kohaldaks oma liikmete kaudu sanktsioone koostööd mittetegevate maksuparadiiside vastu;

Maksudest kõrvalehoidumine

33. peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid takistavad järjest uute ettekäänete ja venitamistaktikaga hoiuseintresside maksustamise direktiivi reformimist, ja ergutab komisjoni esitama oma ettepanekud vaatamata vastuseisule võimalikult kiiresti;

34. rõhutab, et hoiuseintresside maksustamise direktiivi reform peab parandama selle erinevad lüngad ja puudused, mis lihtsustavad maksudest kõrvalehoidumist ja maksupettusi;

35. kutsub komisjoni üles uurima hoiuseintresside maksustamise direktiivi reformi raames erinevaid võimalusi, sealhulgas direktiivi kohaldamisala laiendamist, et hõlmata kõiki juriidilisi isikuid ja kõiki rahalise tulu allikaid;

36. nõuab tungivalt, et Euroopa Liit muudaks maksuparadiiside likvideerimise ülemaailmsel tasandil prioriteediks, võttes arvesse nende kahjulikku mõju üksikute liikmesriikide maksutuludele; kutsub nõukogu ja komisjoni kasutama maksuparadiiside valitsustega peetavatel kaubandus- ja koostöölepingute läbirääkimistel mõjutusvahendina ELi kaubandusvõimsust, et veenda neid loobuma maksudest kõrvalehoidumist ja maksupettusi soosivatest maksusätetest ja -tavadest; tervitab esimese sammuna nõukogu 14. mai 2008. aasta soovitusi lisada kaubanduslepingutesse klausel hea valitsemistava kohta maksuküsimustes ning palub komisjonil esitada tulevastel kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel koheselt selline klausel;

0

0 0

23. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.


SELETUSKIRI

Maksupettuste ulatus

Maksupettustel on rasked tagajärjed riigieelarvele, need viivad ausa maksustamise põhimõtte rikkumiseni ning toovad suure tõenäosusega kaasa konkurentsimoonutusi, mõjutades seeläbi siseturu toimimist. Käibemaksupettustest tingitud moonutused mõjutavad ELi omavahendite üldist tasakaalu, mis peab ühenduse sujuvaks toimimiseks olema aus ja läbipaistev.

Kuigi käibemaksust kõrvalehoidumise ja maksupettuste uurimisi ei ole kõikides liikmesriikides läbi viidud, on siiski avaldatud mitmeid hinnanguid. Rahvusvahelise käibemaksu ühingu uurimuse hinnangul ulatub kogu Euroopa Liidus saamata jäänud käibemaksu väärtus 60 miljardist kuni 100 miljardi euroni aastas. Ainuüksi Ühendkuningriigis on nende maksu ja -tolliameti hinnangul 2005.–2006. maksuaastal saamata jäänud käibemaksutulu summas kuni 18,2 miljardit eurot. Saksamaal avaldas rahandusministeerium uuringu tulemused, mille kohaselt oli 2005. aastal saamata jäänud käibemaksutulu 17 miljardit eurot. Lisaks, nagu tuletab meelde Euroopa Kontrollikoda, mõjutavad käibemaksust kõrvalehoidumine ja maksupettused ka Euroopa Liidu eelarve rahastamist, kuna nende tulemusel suureneb vajadus taotleda lisa liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul põhinevatest omavahenditest.(1)

Käibemaksupettused

Meeldetuletuseks olgu öeldud, et praegune 1993. aastast pärinev „üleminekusüsteem” on kompromissi tulemus ühelt poolt otsuse luua piirikontrollideta ühtne turg ja teiselt poolt asjaolu vahel, et liikmesriigid ei saavutanud kokkulepet käibemaksu ühtlustamise määra üle, et saavutada täielikult homogeenne siseturg. Komisjon tegi algselt ettepaneku võtta vastu päritolumaa süsteem (s.t maksustamine eksportiva liikmesriigi maksumäära alusel). Nõukogu võttis vastu nn üleminekusüsteemi, mis tegi võimalikuks kontrollide kaotamise ühenduse sisepiiridel, lubades samas jätkata maksude kogumist sihtliikmesriigis.

Üleminekusüsteemi alusel võetakse käibemaksu (tarbimismaksuna) tarbimiskohas protsendina toote omahinnast. Toote liikumisega ühest ettevõttest teise (käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtjate vahel) võetakse ja kogutakse käibemaksu ning edastatakse see riigi maksuametile.

Ühendusesiseste tehingute puhul, mis praegu on maksuvabad, ei võta eksportija käibemaksu, kuid võib nõuda sisendkäibemaksu tagastamist; ja vastupidi, ostja ei maksa käibemaksu, kuid peab seda sisse nõudma edasise müügi puhul ja edastama käibemaksutulu oma riigi maksuametkondadele.

Probleemid

Krediidi ja tagasimakse mehhanism

Kuigi enamik käibemaksust kõrvalehoidumisi on seotud varimajandusega, võib järjest rohkemate käibemaksupettuste puhul näha eespool kirjeldatud 1993. aastal kehtestatud käibemaksukorra kõrvalmõjusid, eriti ühendusesiseste maksuvabade tehingute puhul, kus ettevõtjad ei võta käibemaksu, kuid võivad siiski nõuda sisendkäibemaksu tagastamist. Kuna ühendusesisesed tehingud on maksuvabad, võivad sellised tehingud põhjustada käibemaksust kõrvalehoidumist nii tarnijariigis (sest pärast ühendusesiseste tarnimiste deklareerimist hoiab tarnija kaupu müügiks siseturul ilma käibemaksuta), sihtriigis (sest sihtliikmesriiki saabumisel ei maksa kauba saaja tasumisele kuuluvat käibemaksu) kui ka nn varifirmade pettuse kaudu.

Varifirmade pettus

Kõnealuse pettuseliigi korral (tuntakse ka nn „karusellpettuse” nime all) impordivad petturid maksuvabu kaupu, võtavad kaupade edasimüümisel tarneahelas käibemaksu, kuid jätavad maksuametkondadele raha üleandmise asemel selle endale. Kaupade korduval eksportimisel ja importimisel „karusell” jätkub. Maksukadu mitmekordistub. See toob kaasa süsteemi tahtliku kuritarvitamise kuritegelike jõukude poolt, kes loovad skeeme süsteemi puuduste ärakasutamiseks. Tehnika areng ja väärtuslike kergekaaluliste kaupade ilmumine on muutnud karusellpettuse läbiviimise petturite jaoks lihtsamaks. Kõnealune pettus on enim levinud mobiiltelefonide ja kiibitehnoloogia valdkonnas.

Nullmäärad

Ekspordi nullmäärasid (mis toovad kaasa käibemaksu tagastamise eksportijatele) peetakse peamiseks teguriks, mis lubab karusellpettusel toimuda.

Võimalikud alternatiivsüsteemid

Pöördmaksustamine

Pöördmaksustamise süsteemis käibemaksustatakse tarnija asemel käibemaksukohustuslasest klient. Kuna klient – tingimusel, et tal on õigus täielikule mahaarvamisele – arvab kõnealuse käibemaksu käibemaksudeklaratsiooniga maha, on lõpptulemus null ja maksta ei tule mitte midagi. Pöördmaksustamist ei kohaldata üksikisikutele suunatud tarnete suhtes ning tarnija peab sellisel juhul võtma käibemaksu ja maksma maksuametkondadele käibemaksu kogusumma. Pöördmaksustamise süsteemis osadena maksmist ei ole, kuna käibemaksu kogusumma makstakse üksnes turustusahela lõpus. Teiste sõnadega kaotaks pöördmaksustamise süsteem ära käibemaksu peamise tunnuse, nimelt käibemaksu tasumise tarnetelt ja selle mahaarvamise ostudelt, millega on tagatud käibemaksu isereguleerimismehhanism.

Oma eesistumise ajal tegi Saksamaa ettepaneku kohaldada pöördmaksustamise mehhanismi, kuid sellele reageeriti pigem jahedalt. Liikmesriikidele on tehtud ka ettepanek viia läbi pöördmaksustamise katseprojekt.

Pöördmaksustamisel on ka mõned kritiseeritavad omadused, kuna müügimaksu puhul jääb käibemaksu kogumine lõppettevõtja kanda, kes vastutab kogu käibemaksu maksmise eest maksuametkondadele. Samuti võivad pöördmaksustamisega ilmneda uued pettusvormid: suurem maksukadu jaemüügi tasandil ja käibemaksukohustuslase registreerimisnumbri väärkasutamine. Selliste ohtude ületamiseks võiks süsteemiga kaasneda kontrollimeetmete rakendamine, kuid see tähendaks täiendavat halduskoormust ausatele ettevõtjatele.

Esimese kontrollimeetmena võiks kohaldada piirmäära, et vähendada maksustamata lõpptarbimise riski. Nõukogu on soovitanud kehtestada kõnealuseks piirmääraks 5000 eurot. Süsteem töötaks sel juhul järgmiselt:

· kui klient ei kuulu pöördmaksustamisele (peamiselt eraisikud, kuid ka mittemaksukohustuslasest juriidilised isikud ja maksude maksmisest täielikult vabastatud isikud), peab tarnija võtma käibemaksu oma kliendilt;

· kui klient on pöördmaksustamisele kuuluv maksukohustuslane, peab tarnija kontrollima tehingu kogusummat;

· kui tarne maksustatav kogusumma on väiksem kui 5000 eurot, võtab tarnija käibemaksu oma kliendilt. Äriklient saab kõnealuse käibemaksu maha arvata tavapäraste eeskirjade kohaselt;

· kui tarne maksustatav kogusumma on 5000 eurot või rohkem, ei võta tarnija tarnelt käibemaksu. Kõnealuse tarne eest maksab käibemaksu äriklient, kes võib selle maha arvata tavapäraste eeskirjade kohaselt.

Komisjon leiab mitmete uuringute põhjal, et piirmäära õige kohaldamine on ettevõtjatele kõige kulukam.

Lõpuks tõstatub küsimus, kas pakutud pöördmaksustamise süsteem peaks olema vabatahtlik või kohustuslik. Komisjon ja enamik liikmesriike on selgelt väitnud, et vabatahtlik üldine pöördmaksustamise süsteem tähendaks käibemaksu kaksiksüsteemi loomist, mis töötaks siseturu tõhusale toimimisele vastu ja põhjustaks keerulisema keskkonna, mis võib pidurdada ettevõtlusinvesteeringuid.

Katseprojekt. Võttes arvesse empiiriliste tõendite puudumist, võib katseprojekt anda sisulisema vastuse pakutud süsteemi teostatavusega seotud küsimustele. Hoolt tuleks kanda selle eest, et see ei tooks ei vabatahtlikule ega mis tahes muule liikmesriigile kaasa kõrgendatud riske.

Päritoluriigi süsteem. Kõnealuse süsteemi kohaselt toimub käibemaksustamine eksportiva liikmesriigi maksumäära alusel. Nagu eespool selgitatud, otsustas nõukogu võtta vastu nn üleminekusüsteemi, nii et päritolumaa süsteemi valimine tähendaks tagasipöördumist komisjoni kavandatud algse idee juurde. Liikmesriigid ei olnud sel ajal ega ole ka nüüd valmis loobuma oma suveräänsusest käibemaksumäärade kehtestamisel. Seepärast ei tohiks komisjon nõuda maksumäärade ühtlustamist, kui ta tahab, et nõukogu kõnealust süsteem tõsiselt kaaluks.

Üks lahendusi oleks uuesti hinnata 1992. aastal esitatud ettepanekuid moodustada arvekoda, mida liikmesriigid eespool nimetatud põhjustel ei toetanud. Pettuste sagenemise ja tehnoloogia arenguga on kõnealune ettepanek väärt uuesti tõstatamist. Käibemaksu aluspõhimõtte – et tegemist on tarbimismaksuga – säilitamiseks võetaks käibemaksu vastavalt eksportiva riigi maksumäärale ning arvelduskoda hõlbustaks tulude liikmesriikide vahelist liikumist. Tarnijaliikmesriik edastaks kogutud käibemaksu importivale liikmesriigile. Kui kaupade sihtliikmesriigis kohaldatakse enam kui 15 %list maksumäära, laekuks kõnealune täiendav käibemaks vastavale liikmesriigile; kui kaupade sihtliikmesriigis kohaldatakse ühe või enama vähendatud käibemaksumäära kehtivuse või maksuvabastuse tõttu teatavates liikmesriikides 15 %st madalamat maksumäära, võimaldab ostja asukohaliikmesriik krediidi andmist käibemaksukohustuslasele, kes ühendusesisese ostu teeb. Samamoodi saab sihtliikmesriik koguda käibemaksu, mis tuleneb mis tahes piirangutest, mis kehtivad ostja õiguse suhtes sisendkäibemaks maha arvata. Sel viisil saaks ära hoida konkurentsimoonutused, mis võiksid muidu riikide erinevate käibemaksumäärade tõttu tekkida.

Peamine – poliitiline – raskus seisneks selles, et liikmesriigi maksude laekumine muutuks sõltuvaks teise liikmesriigi tehtud ülekannetest. Teisisõnu, tekiks kaks liikmesriikide rühma: saajad (s.t need liikmesriigid, kus ühendusesiseste ostude hulk ületab ühendusesisesed tarned) ja maksjad (s.t need liikmesriigid, kus ühendusesiseste tarnete hulk ületab ühendusesisesed ostud). Nagu on näidatud lisas ja sõltuvalt kahepoolsest kaubandusbilansist oleksid 16 liikmesriiki ühendusesiseste tarnete maksustamise süsteemi kohaselt „saajad” ning ülejäänud „maksjad”.

Sihtriigi süsteem. Veel üks valikuvõimalus oleks käibemaksustamine importiva liikmesriigi maksumäära alusel (kus asub ostja). Kõnealuse süsteemi puhul puuduks vajadus arvestuskodade järele, kuid sellega peaks kaasnema nn „one-stop-shop” süsteem, mille abil saab ettevõtja täita käibemaksukohustusi oma kõikide ELis toimuvate tehingute eest oma asukohaliikmesriigis.

Halduskoostöö ja vastastikuse abi andmine käibemaksu, aktsiisimaksu ja otsese maksustamise valdkonnas

Kuigi pettustevastane võitlus kuulub suures osas liikmesriikide pädevusse, ei saa seda probleemi lahendada vaid riigi tasandil. Maksupettuste vastane võitlus peaks olema ELi prioriteet ning nõuab igas liikmesriigis tihedat koostööd haldusametite vahel ja komisjoniga.

Asjaomaste ametiasutuste vaheline ning asutuste ja komisjoni vaheline teabevahetus ei ole ei intensiivsuselt ega kiiruselt olnud piisav tõhusaks võitluseks maksupettustega. Otsekontaktid kohalike ja riigi tasandi pettustevastaste ametite vahel on kasinad ega toimi piisavalt, mis põhjustab ebatõhusust, halduskoostöö vormide vähest kasutamist ja viivitusi teabevahetuses. Sellise olukorra lahendamine nõuab liikmesriikide vahel tihedamat koostööd ning tõstatab küsimuse siduvate eeskirjade kehtestamise vajaduse kohta. Abiks oleks ka üksteise süsteemide parem mõistmine või ühise maksubaasi loomine, näiteks ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi loomise kaudu. Kahjuks näevad paljud ühise maksubaasi loomises sammu ühiste maksumäärade sissetoomise suunas.

Olemasoleva tehnika kasutamine, sh teatavate käibe- ja aktsiisimaksukohustust käsitlevate andmete elektrooniliseks säilitamiseks ja edastamiseks, on maksusüsteemide korralikuks toimimiseks hädavajalik. Seega tuleks igas liikmesriigis parandada elektrooniliselt säilitatud andmete vahetamise ja nendele juurdepääsu võimaldamise tingimusi. Pettuste avastamiseks ja nende vastu võitlemiseks looksid ametiasutustele paremaid võimalusi eelkõige reaalajas tehingud, mille puhul kasutatakse elektroonilist süsteemi tehingute talletamiseks ja valideerimiseks. Seejuures tuleks kanda hoolt selle eest, et oleksid tagatud korralikud andmekaitserežiimid.

Lisa – Liikmesriikide kaubandusbilansid (allikas: Eurostat)

Member State – liikmesriik

Trade deficit – väliskaubanduse puudujääk

Trade surplus – väliskaubanduse ülejääk

Totals – kokku

(1)

Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 8/2007 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas, lõige 2.


õiguskomisjonI ARVAMUS (25.6.2008)

majandus- ja rahanduskomisjonile

maksupettuste vastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia kohta

(2008/2033(INI))

Arvamuse koostaja: Othmar Karas

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et maksupettusevastane võitlus on suures osas liikmesriikide pädevuses; arvestades aga, et kaupade ja teenuste vaba liikumise tõttu ühenduse turu piires on liikmesriikidel raske üksinda sellise pettuse vastu võidelda;

B.  arvestades, et EÜ asutamislepingu artiklite 10 ja 280 kohaselt peavad liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja kooskõlastama oma tegevuse ühenduse finantshuvide kaitsmiseks;

C. arvestades, et maksupettus on olemuselt globaalne ja sagenev probleem, moodustades hinnanguliselt 2–2,5 protsenti SKT-st ja ulatudes ELi tasandil 200–250 miljardit euroni(1),

1.  rõhutab, et maksupettusevastast võitlust ei saa pidada üksi; rõhutab ilmset vajadust ühenduse kooskõlastatud lähenemise järele, millega tugevdatakse koostööd liikmesriikide vahel ja samuti kolmandate riikidega;

2.  juhib tähelepanu, et sageli pannakse karusellpettus (varifirmade pettus) toime piiriüleselt mitme liikmesriigi vahel kaupu pettuse eesmärgil reimportides ja reeksportides;

3.  võtab teadmiseks, et komisjon uurib võimalusi maksupettuse minimeerimiseks praeguse käibemaksusüsteemi muutmisega, soovitades kasutada pöördmaksustamist;

4.  on kriitilisel seisukohal pöördmaksustamise ja sellega seoses ette nähtud katseprojektide suhtes; arvab, et vabatahtlik pöördmaksustamine viiks kahe üheaegselt toimiva käibemaksusüsteemini, mis looks lõppkokkuvõttes palju keerulisema maksukeskkonna ja põhjustaks õiguslikku kindlusetust ning avaldaks kahjulikku mõju ärikeskkonnale, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

5.  nõuab maksupettusevastase võitluse jätkamist ja tihendamist, tugevdades praegu liikmesriikide vahel olevaid koostöövõrgustikke ja töötades üheaegselt välja uuenduslikud meetmed ELi tasandil, põhjustamata samas ebavajalikku bürokraatlikku koormust asjaomastele ametiasutustele ja maksumaksjatele; tervitab sellega seoses hiljutisi komisjoni ettepanekuid, millega muudetakse käibemaksudirektiivi ja määrust halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas (KOM(2008)0147);

6.  nõuab maksupettuste vastase piiriülese võitluse kooskõlastamise võimaluste hindamisele keskenduva töörühma loomist enne praeguse ametiaja lõppu.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

25.6.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

19

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Carlo Casini, Titus Corlăţean, Bert Doorn, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Neena Gill, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Hartmut Nassauer, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Diana Wallis, Jaroslav Zvěřina

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Sharon Bowles, Sajjad Karim, Georgios Papastamkos, Michel Rocard, József Szájer

(1)

Komisjoni pressiteade: http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/06/697.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

7.7.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

18

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mariela Velichkova Baeva, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Elisa Ferreira, Jean-Paul Gauzès, Benoît Hamon, Gunnar Hökmark, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Sophia in ‘t Veld, Wolf Klinz, Astrid Lulling, John Purvis, Alexander Radwan, Eoin Ryan, Peter Skinner, Cornelis Visser

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Werner Langen

Õigusteave - Privaatsuspoliitika