RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel

17.7.2008 - (11964/2007 – C6‑0326/2007 – 2006/0263(CNS)) - *

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Caroline Lucas

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel

(11964/2007 – C6‑0326/2007 – 2006/0263(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (11964/2007);

–   võttes arvesse 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu projekti (11964/2007);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 133, 175 ja artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0326/2007);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51, artikli 83 lõiget 7 ja artiklit 35;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A6‑00313/2008),

1.  kiidab heaks ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus muudetud kujul ja kiidab heaks lepingu sõlmimise;

2.  jätab endale õiguse kaitsta talle asutamislepinguga antud õigusi;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni (ITTO) sekretariaadile.

Nõukogu ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Sissejuhatav lõik
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 133 ja 175 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja lõike 3 esimese lõiguga,	võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 133 ja 175 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja lõike 3 teise lõiguga,
Selgitus
Muudatusettepanek kajastab õigusteenistuse ja õiguskomisjoni (Giuseppe Gargani 20. detsembri 2007. aasta kiri) arvamust, et lepinguga luuakse eriline institutsiooniline raamistik koostööprotseduuride korraldamiseks, ning nõukogu suutmatust põhjendada oma tõrjuvat suhtumist sellesse seisukohta.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 4
(4) Uue lepingu eesmärgid on kooskõlas ühtaegu nii ühise kaubanduspoliitika kui ka keskkonnapoliitikaga.	(4) Uue lepingu eesmärgid peaksid olema kooskõlas ühtaegu nii ühise kaubanduspoliitika kui ka keskkonna- ja arengupoliitikaga.
Selgitus
Olemasoleval kujul ei ole 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu leping kokkusobiv EÜ keskkonna- ja arengupoliitikaga. Lepingu peamiseks eesmärgiks jääb edendada „troopilise puiduga rahvusvahelise kauplemise laiendamist ja mitmekesistamist”, metsade säästvat majandamist märgitakse üksnes teisejärgulisena. 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu kokkusobivus EÜ keskkonna- ja arengupoliitikaga jääb seetõttu vajaduseks, mis tuleks ellu viia lepingu ELi-poolse rakendamise kaudu.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 7 a (uus)
	(7 a) Komisjon peaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitama aastaaruande koos 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu rakendamise analüüsi ja troopilise puiduga kauplemisest tuleneva troopilistele metsadele avaldatava negatiivse mõju vähendamise meetmetega, sealhulgas ELi metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitleva programmi raames sõlmitud kahepoolsed lepingud. 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu artiklis 33 nähakse ette kõnealuse lepingu rakendamise hindamine viie aasta möödumisel lepingu jõustumisest. Kõnealusest sättest tulenevalt peaks komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitama 2010. aasta lõpuks ülevaate 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu funktsioneerimise kohta.
Selgitus
Euroopa Komisjon teavitab regulaarselt Euroopa Parlamenti 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu rakendamisest. Seejuures kontrollib komisjon rahvusvahelise troopilise puidu lepingu rakendamist, võrreldes seda EÜ oma metsaalaste, metsahaldust ja puidukaubandust käsitlevate õigusaktide rakendamisega. Kuna Euroopa Komisjon ei näinud esialgselt 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu osas ette Euroopa Parlamendiga konsulteerimist, on oluline tuletada Euroopa Komisjonile meelde tema kohustust teavitada Euroopa Parlamenti EÜ kaubandus-, keskkonna- ja arengupoliitika rakendamisest.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 7 b (uus)
	(7 b) 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu läbivaatamiseks läbirääkimiste mandaati koostades peaks komisjon tegema ettepaneku olemasoleva teksti läbivaatamiseks, seades troopiliste metsade kaitse ja säästva majandamise ning degradeerunud metsamaa taastamise lepingu keskmesse, rõhutades hariduse ja teabepoliitika tähtsust riikides, mida mõjutab metsade hävitamise probleem, et tõsta üldsuse teadlikkust puiduressursside kuritarvitamise negatiivsetest tagajärgedest. Troopilise puiduga kauplemist tuleks julgustada ainult nimetatud eelnevate eesmärkidega kokkusobival määral.
Selgitus
Oskusteabe edastamine ning kogemuste ja heade tavade jagamine metsahalduse valdkonnas edendab puiduressursside säästvat kasutamist ja aitab likvideerida ebaseadusliku puidukaubanduse.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 7 c (uus)
	(7 c) Eelkõige tuleks 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu läbivaatamise mandaadiga teha ettepanek luua rahvusvahelise troopilise puidu nõukogus hääletusmehhanism, mis selgelt soosib troopiliste metsade säilitamist ja säästvat kasutamist.
Selgitus
Praegune puiduga kauplemise domineerimine troopiliste metsade säilitamise ja säästva kasutamise üle peegeldub Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni hääletamisstruktuuris, mis annab rohkem hääli tootjariikidele, kes rohkem puitu ekspordivad. Seega annab Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni institutsionaalne süsteem suurema mõjuvõimu neile, kes kauplevad kõige rohkem, samal ajal kui metsade säilitamist ja säästvat kasutamist ergutatakse vähe. EÜ keskkonna- ja arengupoliitika eesmärkidega kokkusobimiseks peaks Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni hääletamismehhanism soosima riike, kes seavad prioriteediks metsaressursside säilitamise ja säästva kasutamise.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 7 d (uus)
	(7 d) Komisjon peaks hiljemalt 2008. aasta keskpaigaks:   (a) esitama ulatusliku õigusloomega seotud ettepaneku, mis hoiab ära ebaseaduslikest ja hukatuslikest allikatest pärit puidu ja puidutoodete turuletoomise;   (b) esitama teatise, milles määratletakse ELi osalus ja toetuse määr olemasolevates ja tulevastes ülemaailmsetes rahastamismehhanismides, mis edendavad metsade kaitset ja vähendavad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli raames metsade raadamisest tingitud heidet. Teatises tuleks välja tuua ELi kohustus tagada rahalised vahendid, et aidata arengumaid nende metsade kaitsmisel, et rahastada kaitsealade võrgustikke ja edendada majanduslikke alternatiive metsade hävitamise asemel. Selleks et tagada tõeline kasu kliimale, bioloogilisele mitmekesisusele ja inimestele, tuleks määratleda miinimumpõhimõtted ja -kriteeriumid, mida need vahendid peavad järgima. Samuti tuleks teatises määratleda esmatähtsad meetmed ja valdkonnad, mis peaksid kõnealuste toetusmehhanismide raames kohest rahastamist saama.
Selgitus
Euroopa Komisjoni korraldatud avalik konsultatsioon ebaseadusliku raie vastu võitlemise lisavõimaluste üle[1] näitas, et enamik küsitletutest eelistab siduvaid õigusakte, mille kohaselt võib ELi turule tuua ainult seaduslikult langetatud puitu ja puidutooteid.

• [1]  (http://ec.europa.eu/environment/forests/pdf/addloptionssynthfinal.pdf)

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Maailma põlismetsad sisaldavad kahte kolmandikku kogu maa bioloogilisest mitmekesisusest, ehkki 80% neist metsadest on juba hävitatud või nende seisund on halvenenud ning ülejäänud on ohus. Metsade raadamine põhjustab hinnangute kohaselt 20% ülemaailmsest süsinikdioksiidi heitest.

2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu leping võib parimal viisil kaasa aidata laiemale eesmärgile tagada maailma metsade säästev majandamine. Kõnealune majandamine täidab omakorda olulist rolli kliimamuutuste vastu võitlemisel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel, põliselanike inimõiguste kaitsmisel ja säästvale arengule kaasaaitamisel.

Kuid troopilise puidu leping saab moodustada ainult osa üldisest tõhusast maailma metsade poliitika alasest raamistikust. Igasugune leping peaks moodustama osa üldisemast lähenemisviisist, mis hõlmab ühtlasi parasvöötme metsi, nõudlust puidutoodete järele ja jälgitavust kogu tarneahela ulatuses.

Varasemate lepingute mõju

Ülemaailmne raadamine jätkub. Vastavalt OECD hinnangutele kaob igal aastal põlismetsa Kreeka pindalale vastavas ulatuses ning sellega kaasneb asendamatu bioloogilise mitmekesisuse kadu ja ülemaailmse kliimasoojenemise oht.

Ehkki esimene troopilise puidu leping sõlmiti üle 20 aasta tagasi, on metsade üleekspluateerimine ja ebaseaduslik raie endiselt laialt levinud. Peaaegu pool kogu Amazonase ja Kongo jõgikonna piirkonnas, Kagu-Aasias ja Venemaal toimuvast raietegevusest on ebaseaduslik. FAO hinnangu kohaselt on alla 7% ülemaailmsetest metsaaladest ökomärgistusega ja alla 5% troopilistest metsadest majandatakse säästvalt.

See on viinud mitte üksnes jätkuva metsade hävitamiseni olulises ulatuses, mis avaldab tõsist mõju piirkonnas elavate inimeste pikaajalisele majanduslikule heaolule ja metsade tervete ökosüsteemide funktsioneerimisele, vaid ka põliselanike õiguste rikkumiseni. Ebaseaduslikust metsaraiest saadud tulusid on mitmetes Kesk-Aafrika riikides kasutatud konfliktide rahastamiseks ja nende kestuse pikendamiseks.

Ebaseadusliku puidu ja puidutoodete odav import koos põhiliste sotsiaal- ja keskkonnaalaste normide rikkumisega destabiliseerivad rahvusvahelisi turge, piiravad tootjariikide maksudest saadavaid tulusid ja ohustavad kvaliteetseid töökohti nii importivates kui ka eksportivates riikides. Kõik see ohustab ka nende ettevõtete positsiooni, kes käituvad vastutustundlikult ja järgivad kehtivaid norme.

Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni struktuuri arvestades ei ole sellised probleemid üllatavad. Artikkel, kus määratletakse varasemate ja 2006. aasta lepingu eesmärgid, algab eesmärgiga edendada „rahvusvahelise kauplemise laiendamist ja mitmekesistamist”, enne kui hakatakse rääkima säästvast majandamisest. Lisaks annab Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni hääletamisstruktuur lisahääli tootjariikidele, kes rohkem puitu ekspordivad, samal ajal kui tarbijatest liikmesriikide hääled olenevad eeskätt nende keskmisest troopilise puidu netoimpordist. Seetõttu on kogu säästvusealasest ilukõnest olenemata süsteem kujundatud nii, et anda suurim mõjuvõim nendele riikidele, kes kõige rohkem kauplevad. Säästvat majandamist või pikaajalist strateegiat soositakse vähe.

Samal ajal on 2006. aasta leping väga valitsuskeskne. See ei jäta poliitika kujundamisel selget rolli parlamendile või kodanikuühiskonnale. Ehkki on olemas sätted iga-aastase läbivaatuse kohta, puudub sõltumatu audit liikmete metsahaldusalaste poliitikate jätkusuutlikkuse ja nende põliselanikele avaldatava mõju kohta.

Vajadus rohkem koostoimivate poliitikate järele

Troopilised metsad on eriti olulised kliimamuutuste vastu võitlemisel, sest keskmiselt ladustavad nad ligikaudu 50% võrra enam süsinikdioksiidi hektari kohta kui parasvöötme metsad. Nagu ilmnes Sterni raporti lõppjäreldustest, lubavad olulised tõendused arvata, et edasise metsahävitamise ärahoidmine oleks muude leevendusmeetmetega võrreldes suhteliselt odav, kui kehtestataks õiged poliitikad ja institutsioonilised struktuurid.

Mõnikord väidetakse, et ELi import moodustab suhteliselt väikese osa kogu troopilise puidu tootmisest. Kuid selliste väidete puhul jäetakse kahe silma vahele ulatus, mil määral kõnealust puitu kolmandates riikides töödeldakse, enne kui see ekspordina mööbli kujul Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse jõuab.

EL on püüdnud vastata ebaseaduslikule metsaraiele vabatahtlike partnerluslepingute abil metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse tegevuskava raames. Ehkki kõnealused kahepoolsed lepingud kujutavad endast võimalust viia tootvate riikide metsandussektoris läbi muutus metsahalduse tugevdamise ning metsandus- ja keskkonnaalaste seaduste parandamise ja parema rakendamise kaudu ning võimaldades valitsuse ja kodanikuühiskonna vahel dialoogi, ei piisa neist lepingutest ELi turul ebaseadusliku puidu ja puidutoodete müügi kontrolli all hoidmiseks. Vabatahtlikel partnerluslepingutel on omad puudused (kõrvalehoidmise oht, piiratud geograafiline ulatus, kolmandate riikide kaudu „puhtakspesemise” võimalus jne), mis võivad õõnestada ja isegi olla vastuolus ebaseadusliku puidu impordi lõpetamise eesmärkidega. Samuti on küsitav nimetatud lepingute jõustamine.

Vabatahtlikel partnerluslepingutel võib olla kasulik roll juhul, kui neid toetavad õiguslikult siduvad miinimumnormid, mis tagavad, et partnerluslepingus osalejaid ei kahjusta teised, kes nimetatud piirangutele alluma ei pea. Ehkki ülemaailmsel tasandil õiguslikult siduvat süsteemi ei ole veel ette näha, peab Euroopa Liit alustama sisemiselt siduvate normide ja normidele mittevastamisega kaasnevate karistuste vastuvõtmist.

Kõnealuses kontekstis on pettumust valmistav, et komisjon ei ole veel esitanud ulatuslikku õigusakti, mis tagaks, et Euroopa Liidu turule toodaks üksnes seaduslikest allikatest pärinev puit ja puidutooted. Kõnealuse õigusakti puudumisel peavad hea mainega tootjad ja kauplejad alati muret tundma selle üle, et nende positsiooni võivad õõnestada need, keda huvitab üksnes lühiajaliste kulude minimeerimine.

Lisaks on seaduslikest ja säästvatest allikatest pärinevat puitu ja puidutooteid nõudvatel riigihanke poliitikatel oluline roll sertifitseeritud puidu tootmise atraktiivsuse suurendamisel ja tõendamisel, et riigiasutused on kõnealusele eesmärgile pühendunud.

Ka märgistusalgatused, nagu metsahooldenõukogu algatused, mis võimaldavad tarbijatel kindel olla, et puit, mida nad ostavad, ei ole mitte ainult seaduslik, vaid pärineb ka säästvalt majandatavast metsast, võivad edukalt asendada rahvusvahelisi lepinguid, kui märgistust toetab sõltumatu kontroll. Kõnealune sertifikaat on ühtlasi põllumajanduslike kütuste impordi oluliseks saatedokumendiks, juhul, kui fossiilkütuste asendamise mõju kliimale ei ole suurem kui metsade ulatuslikust raadamisest tingitud süsinikdioksiidi heide.

EL peaks tagama, et mitte miski ELi kahepoolsetes ja mitmepoolsetes kaubanduslepingutes ei piiraks kõnealuste poliitikate rakendamise ulatust. Sellel on eriline tähtsus kaubanduslepingu sõlmimisel Kagu-Aasia riikidega, kus säästva arengu peatükis peab käsitlema metsade säilitamise ja ebaseadusliku raie vastase võitlusega seotud küsimusi.

Tugevama ja tõhusama lepingu iseloomulikud jooned

On pettumust valmistav, et 2006. aasta rahvusvaheline troopilise puidu leping ei ole 1994. aasta lepinguga võrreldes radikaalselt muutunud, arvestades viimase lepingu piiratud mõju. Kui läbirääkijad oleksid soovinud põhiprobleemi lahendada, oleksid nad Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni eesmärgid tähtsuse järgi ümber seadnud ning alustanud troopiliste metsade kaitse ja säästva majandamise vajadusest ning degradeeritud metsaalade taastamisest. Troopilise puiduga kauplemine oleks sel juhul lubatud ainult ulatuses, mis on kokkusobiv nimetatud eesmärkidega.

Taoline muudatus avaldaks selgelt mõju tootjariikide ja nende elanike sissetulekutele, kes ei peaks üksi kandma ülemaailmse ressursi säilitamisega seotud kulusid. Nagu eespool mainitud, on troopilistel metsadel ülioluline roll kliimamuutuste vastu võitlemisel. Seetõttu peaks rahvusvaheline üldsus olema valmis kaaluma asjakohaseid hüvitamissüsteeme neile riikidele, kes otsustavad seada prioriteediks pigem metsade säästva kasutamise pikaajalise eesmärgi kui lühiajaliste sissetulekute maksimeerimise.

Sellel omakorda on mõju arenguabile ja rahvusvahelistest finantseerimisasutustest laenamisele. Mõlemad peaksid püüdma tagada, et kohalikel kogukondadel on alternatiive metsaraiele, kui see ei ole säästev, ja et troopiliste metsade kui ülemaailmse hüve säilitamisega seotud kulusid jagatakse riikide vahel õiglaselt.

Järeldused

2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu heakskiitmist Euroopa Parlamendi poolt tuleb käsitada ebarahuldava lepingu vastumeelse toetamisena. Tuleb tunnistada, et lõpptulemus on kaugel sellest, mida oleks vaja troopiliste metsade kadumise probleemi lahendamiseks. Komisjon peaks alustama järgmiste läbirääkimiste vooru ettevalmistamist eesmärgiga tagada parem järgmine leping.

Rahvusvahelise troopilise puidu lepingu kord vajab täielikku ümbertegemist ja mis tahes tulevase lepingu heakskiit Euroopa Parlamendi poolt sõltub lepingu eesmärkide radikaalsest muutmisest. 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu läbivaatamise põhieesmärgiks peaks olema troopiliste metsade kaitse ja säästev majandamine. Troopilise puiduga kauplemine peaks toimuma ainult nimetatud eesmärkidega kokkusobivas ulatuses. Komisjon peaks tegema ettepaneku kohaste rahastamismehhanismide loomiseks nende riikide jaoks, kes soovivad piirata oma puidueksporti, ja organiseerima ümber Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni hääletamissüsteemi, et soosida riike, kes seavad prioriteediks metsaressursside säilitamise ja säästva kasutamise.

Vahepeal peaksid komisjon ja liikmesriigid märkimisväärselt suurendama rahalisi ressursse, mis aitavad kaasa troopiliste metsade säilitamisele ja ökoloogiliselt vastutustundlikule kasutamisele, toetavad keskkonnahalduse ja keskkonnaalase suutlikkuse tugevdamist, edendavad hävituslikule metsaraiele, kaevandamisele ja põllumajandusele majanduslikult elujõulisi alternatiive ja tugevdavad riikide parlamentide, kodanikuühiskonna, kohalike kogukondade ja põliselanike osalust otsuste tegemisel, mis puudutavad loodusressursside säilitamist, kasutamist ja haldamist ning piiritlevad ja kaitsevad nende maaga seotud õigusi.

Lisaks peaksid komisjon ja liikmesriigid töötama rahvusvahelisel tasandil, et edendada kliimamuutuste ja metsade raadamise alaseid arutelusid, eesmärgiga saavutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames kokkulepe rahvusvahelise rahastamismehhanismi loomiseks, mille eesmärk on metsade raadamisest ja degradeerumisest tingitud süsinikdioksiidi heite vähendamine ning bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ja säästvale arengule kasuks tulevate asjaolude maksimeerimine.

Komisjon ja liikmesriigid peaksid samuti tegema tööd tagamaks, et ekspordikrediidiasutused, Cotonou investeerimisrahastu ja muud rahvusvahelised laenuasutused, mis rahastavad projekte Euroopa rahaga, kasutavad vabatahtliku, eelneva ja informeeritud nõusoleku põhimõtet, enne kui nad toetavad mis tahes projekti metsanduse valdkonnas. Samuti tuleb enne projektide elluviimist teostada keskkonnamõju hindamised ja keskkonnaalane kontroll, tegemaks kindlaks, et projekt ei toeta metsade raadamist, degradeerumist või ebaseaduslikku raiet.

Lõpetuseks tuleb teha kiireid ja otsustavaid edusamme metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse tegevuskava rakendamisel, sealhulgas viivitamata komisjoni poolt ulatusliku õigusakti esitamine, mille eesmärk on tagada, et Euroopa Liidu turule tuuakse ainult seaduslikult langetatud puit ja puidutooted.

Euroopa Parlamenti ja Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni liikmete piirkondadevahelisi ja riikide parlamente tuleks täielikult kaasata 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu rakendamisse. Nimetatud eesmärgil nõuab Euroopa Parlament, et

· komisjon konsulteeriks Euroopa Parlamendiga nii kiiresti kui võimalik iga kord, kui ühendus kavatseb vabatahtlikult rahaliselt toetada rahvusvahelise troopilise puidu lepingu raames kavandatud meetmeid organisatsiooni vabatahtlike kontode kaudu;

· komisjon esitaks rahvusvahelise troopilise puidu lepingu rakendamise aastaaruande koos troopilise puiduga kauplemisest tuleneva troopilistele metsadele avaldatava negatiivse mõju vähendamise meetmetega, sealhulgas ELi metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitleva programmi raames sõlmitud kahepoolsed lepingud. Euroopa Parlamenti tuleb täielikult kaasata ja teavitada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitleva programmi raames sõlmitavate kahepoolsete lepingute sõlmimise kõigis etappides tehtavatest edusammudest.

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Hr Helmuth Markov

Esimees

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

BRÜSSEL

Teema:       Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (11964/2007 – C6‑0326/2007 – 2006/0263(CNS)) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud härra esimees

19. detsembri 2007. koosolekul otsustas õiguskomisjon omal algatusel vastavalt kodukorra artikli 35 lõikele 3 esitada arvamuse kõnealuse komisjoni ettepaneku õigusliku aluse kehtivuse ja sobivuse kohta.

Õiguskomisjon arutas nimetatud küsimust  19. detsembri 2007. aasta koosolekul.

Arvestades, et rahvusvahelise kaubanduse komisjon hääletab raporti üle detsembris, ja selleks, et vältida probleeme täiskogu hääletusel, juhul kui mõni liikmesriik otsustab tõstatada õigusliku aluse küsimuse, tundub soovitav, et õiguskomisjon tõstatab vastavalt kodukorra artikli 35 lõikele 3 omal algatusel nõukogu otsuse ettepaneku õigusliku aluse küsimuse.

Pakutud õiguslik alus on EÜ asutamislepingu artiklid 133 ja 175 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga.

On soovitatud õiguslikku alust muuta, nii et see osutaks artikli 300 lõike 3 esimese lõigu asemel selle lõike teisele lõigule. Õigusliku aluse muutmine annaks parlamendile õiguse nõusolekumenetlusele pelgalt konsulteerimise asemel.

Vastutav komisjon küsis arvamust õigusteenistuselt, kes toetab õigusliku aluse muutmist.

EÜ asutamislepingu asjakohased sätted

Artikli 300 lõige 3

3. Välja arvatud artikli 133 lõikes 3 märgitud lepingud, sõlmib nõukogu lepingud pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga, sealhulgas juhul, kui leping käsitleb valdkonda, mille puhul ühendusesiseste eeskirjade vastuvõtmiseks on nõutav artiklis 251 või 252 sätestatud menetlus. Euroopa Parlament esitab oma arvamuse tähtaja jooksul, mille nõukogu võib määrata sõltuvalt asja kiireloomulisusest. Kui selle tähtaja jooksul arvamust ei ole esitatud, võib nõukogu teha otsuse.

Erandina eelmisest lõigust sõlmitakse artiklis 310 märgitud lepingud, muud lepingud, mis kehtestavad koostöömenetluste korraldamisega spetsiifilise institutsioonilise raamistiku, lepingud, mis oluliselt mõjutavad ühenduse eelarvet, ja lepingud, mis tingivad artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt vastuvõetud õigusakti muutmise, pärast seda, kui on saadud Euroopa Parlamendi nõusolek.

Hinnang

Küsimus, millele tuleb leida vastus, seisneb selles, kas kõnealune leping kehtestab koostöömenetluste korraldamisega spetsiifilise institutsioonilise raamistiku.

Märgitakse, in limine, et Euroopa kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt[1] tuleb ühenduse õigusaktide õigusliku aluse valik teha üksnes objektiivsete kriteeriumide alusel, mida kohus saab kontrollida, ning eelkõige esildatud õigusakti eesmärgi ja sisu põhjal.

Kõnealuse ettepaneku sisu koosneb seitsmest põhjendusest ja kahest artiklist, millega kiidetakse heaks 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu sõlmimine.

Põhjenduses 4 sedastatakse, et lepingu eesmärgid on kooskõlas nii ühise kaubanduspoliitika kui ka keskkonnapoliitikaga.

Lepingu põhieesmärke kirjeldatakse lepingu artiklis 1 järgmiselt: „edendada säästva majandamise teel saadud ja seaduslikest allikatest pärit troopilise puiduga rahvusvahelise kauplemise laiendamist ja mitmekesistamist ning edendada troopilist puitu tootvate metsade säästvat majandamist”. Leping koosneb järgmistest peatükkidest: eesmärgid, mõisted, organisatsioon ja haldamine, rahvusvaheline troopilise puidu nõukogu, privileegid ja immuniteedid, rahastamine, tegevus, statistika, uuringud ja teave, muud sätted ning lõppsätted.

Tuleb märkida, et vastutav komisjon nimetab 7. novembri 2007. aasta raporti projektis oma heakskiitu rahvusvahelise troopilise puidu lepingu sõlmimisele „mitterahuldava lepingu vastumeelseks toetamiseks”. Raportöör kurdab, et leping „ei ole kaugeltki piisav troopiliste metsade kadumise probleemiga tegelemiseks”.

Seoses „spetsiifilise institutsioonilise raamistikuga” artikli 300 lõike 3 teise lõigu tähenduses peab märkima, et Euroopa Kohus pole seni teinud ühtegi otsust, mis näitaks, kuidas seda tuleb tõlgendada.

Seda arvesse võttes tundub asjakohane veidi üldiselt arutleda selle üle, millisel põhjusel on artikli 300 lõike 2 teises lõigus sätestatud nõusolekumenetluse kasutamine, samal ajal kui selle lõike esimeses lõigus on sätestatud nõuandemenetlus.

Nõusolekumenetlus on sätestatud nelja liiki lepingute jaoks:

-        lepingud, mis oluliselt mõjutavad ühenduse eelarvet;

-         lepingud, mis tingivad kaasotsustamismenetluse kohaselt vastuvõetud õigusakti muutmise;

-         lepingud, millega luuakse assotsiatsioon, mis hõlmab vastastikuseid õigusi ja kohustusi, ühismeetmeid ja erimenetlusi;

-         lepingud, mis kehtestavad koostöömenetluste korraldamisega spetsiifilise institutsioonilise raamistiku.

Võib väita, et säte nõusolekumenetluse kohta on lisatud alljärgnevatel põhjustel.

Kaks esimest juhtumit peegeldavad parlamendi rolli vastavalt eelarvemenetluses ja kaasotsustamismenetluses.

Kolmandas ja neljandas taandes nimetatud lepingutel on aga üks ühine omadus – nimelt kavatsus luua keerukas püsiv struktuur, millel on teatav sõltumatus lepingupooltest ning mille raames võib vastu võtta lepingupooltele siduvaid eeskirju lisaks lepingus endas sisalduvatele eeskirjadele. Kui luuakse assotsiatsioon, on selle struktuur tõenäoliselt keerukam kui juhul, kui koostöömenetluste korraldamisega kehtestatakse spetsiifiline institutsiooniline raamistik. Võib väita, et parlamendi nõusolekut on vaja seetõttu, et kõnealune leping ei ole „lõplik”, kuna selle eesmärkide saavutamine ei sõltu üksnes lepingu enda tekstis selgesõnaliselt sätestatud eeskirjadest. Lepingupooli ei seo mitte ainult lepingus sätestatud eeskirjad, vaid ka eeskirjad, mis kehtestatakse lepinguga sätestatud menetluste tulemusena. Sellest tingitud teatav ebakindlus selle suhtes, millised on lepingust tulenevad täpsed kohustused, nõuab tagatist parlamendi nõusoleku näol.

Seega tuleb leida vastus küsimusele, kas kõnealune leping kuulub kategooriasse „lepingud, mis kehtestavad koostöömenetluste korraldamisega spetsiifilise institutsioonilise raamistiku”.

Olulised elemendid, mis peavad artikli 300 lõike 3 teise lõigu kohaldamiseks esinema, on omavahel seotud: nimelt „koostöömenetluste” korraldamine ja „spetsiifilise institutsioonilise raamistiku” olemasolu.

Lepingu põhieesmärk on „edendada säästva majandamise teel saadud ja seaduslikest allikatest pärit troopilise puiduga rahvusvahelise kauplemise laiendamist ja mitmekesistamist ning edendada troopilist puitu tootvate metsade säästvat majandamist” (artikkel 1). Selle saavutamiseks annab leping konkreetsed vahendid.

Esiteks on artiklis 3 sätestatud, et „rahvusvaheline troopilise puidu organisatsioon jätkab käesoleva lepingu haldamist ja lepingu toimimise kontrollimist”.

Organisatsiooni toimimise peavad tagama nõukogu (artikkel 6), komiteed ja muud allorganid (artikkel 26), tegevdirektor ja töötajad (artikkel 14).

Nõukogu on „organisatsiooni kõrgeim organ” ja sinna kuuluvad kõikide liikmete esindajad.

Üks nõukogu tähtsamaid volitusi on teha „otsuseid, mis on vajalikud organisatsiooni tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks” (artikli 7 punkt b). Sel eesmärgil on artiklites 10, 11 ja 12 sätestatud otsustamisprotsessi ja hääletamise eeskirjad. Häälte jagunemine sõltub sellest, kas liige on tootja või tarbija. Tootjate puhul võetakse arvesse nende osa „kõigi tootjaliikmete troopilise puidu koguressurssidest” ja „troopilise puidu puhaseksporti” (artikkel 10 lõige 2). Tarbijaliikmete vahel jagatakse hääled proportsionaalselt „nende vastava troopilise puidu puhasimpordi keskmise mahuga” (artikli 10 lõige 4).

On oluline märkida, et otsuseid ei tehta ainult konsensuse alusel. Kuigi on sätestatud, et „nõukogu püüab teha kõik otsused ja anda kõik soovitused konsensuse alusel”, on artikli 12 lõikes 2 sätestatud, et „kui konsensust ei saavutata, teeb nõukogu kõik otsused ja annab kõik soovitused jagunenud lihthäälteenamuse põhjal, kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud erihäälteenamust”. Veel üks oluline eeskiri on sätestatud artiklis 13, mis käsitleb nõukogu koosoleku kvoorumit. Sellest ilmneb, et kõik esindajad ei pea otsuste vastuvõtmiseks kohal olema.

Nende sätete olulisus saab selgeks, kui vaadata neid koostoimes artikli 29 lõikega 2, milles on sätestatud: „Liikmed kohustuvad pidama nõukogu käesoleva lepingu sätete alusel tehtud otsuseid siduvaks ja neid ellu viima ning hoiduvad selliste meetmete rakendamisest, mis neid otsuseid piiraks või oleks nendega vastuolus.” Teisisõnu on nõukogu otsused siduvad isegi neile lepinguosalistele, kelle esindajad ei nõustunud akti vastuvõtmisega või keda koosolekul kohal ei olnud.

Lisaks sellele annab artikkel 17 organisatsioonile juriidilise isiku staatuse ja õiguse „sõlmida lepinguid, omandada ja käsutada vallas- ja kinnisvara ning algatada kohtumenetlusi”.

Lõpuks tuleb arvesse võtta, et luuakse „halduskonto, kuhu kantakse väljaarvutatud osamaksed”, „erikonto ja Bali partnerlusfond, kuhu kantakse vabatahtlik rahaline toetus” ja „muud kontod, mida nõukogu peab asjakohaseks ja vajalikuks” (artikkel 18), samuti nõukogu olulisi ülesandeid seoses organisatsiooni liikmelisuse ja lepingu olemasoluga (artiklid 30, 31, 32, 37, 40, 42, 44 ja 47).

Järeldus

Eespool läbi viidud analüüsi tulemusena jõuti seisukohale, et kõnealune leping kehtestab „spetsiifilise institutsioonilise raamistiku”.

Seega otsustas õiguskomisjon 19. detsembri 2007. aasta koosolekul ühehäälselt[2] soovitada õigusliku aluse muutmist, et võtta aluseks EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teine lõik, mis nõuab parlamendi nõusolekut ja mitte pelgalt konsulteerimist.

Lugupidamisega

Giuseppe Gargani

• [1]  Vt otsust kohtuasjas C-338/01: komisjon v. nõukogu, EKL 2004, lk I-7829, punkt 54; kohtuasjas C-211/01: komisjon v. nõukogu, EKL 2003, lk I-8913, punkt 38; ja kohtuasjas 62/88: Kreeka v. nõukogu, EKL 1990, lk I-01527, punkt 62.
• [2]  Lõpphääletuse ajal olid kohal: Giuseppe Gargani (esimees/tegevesimees), Titus Corlăţean (aseesimees), Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (aseesimees), Francesco Enrico Speroni (aseesimees), Marie Panayotopoulos-Cassiotou (arvamuse koostaja), Carlo Casini, Vicente Miguel Garcés Ramón, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Eva Lichtenberger, Antonio Masip Hidalgo, Manuel Medina Ortega, Michel Rocard, Aloyzas Sakalas, Diana Wallis ja Tadeusz Zwiefka.

MENETLUS

Pealkiri	2006. aasta rahvusvaheline troopilise puidu leping
Viited	11964/2007 – C6-0326/2007 – 2006/0263(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	27.9.2007
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	INTA 11.10.2007
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	DEVE 11.10.2007
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	DEVE 5.11.2007
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Caroline Lucas 9.10.2007
Õigusliku aluse vaidlustamine        JURI arvamuse kuupäev	JURI 19.12.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	21.11.2007
Vastuvõtmise kuupäev	15.7.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	25 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Graham Booth, Daniel Caspary, Françoise Castex, Christofer Fjellner, Béla Glattfelder, Ignasi Guardans Cambó, Jacky Hénin, Syed Kamall, Caroline Lucas, Marusya Ivanova Lyubcheva, Erika Mann, Helmuth Markov, Georgios Papastamkos, Tokia Saïfi, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Iuliu Winkler, Corien Wortmann-Kool
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jean-Pierre Audy, Eugenijus Maldeikis, Rovana Plumb, Salvador Domingo Sanz Palacio, Zbigniew Zaleski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari