RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta

23.7.2008 - (16069/2007 – C6‑0010/2008 – 2005/0202(CNS)) - *

(Uuesti konsulteerimine)
Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Martine Roure

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu raamotsus kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta

(16069/2007 – C6‑0010/2008 – 2005/0202(CNS))

(Nõuandemenetlus – uuesti konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse nõukogu ettepanekut (16069/2007);

- võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2005)475);

- võttes arvesse oma 27. septembri 2006. aasta seisukohta[1];

- võttes arvesse oma 7. juuni 2007. aasta seisukohta[2];

- võttes arvesse ELi lepingu artikli 34 lõike 2 punkti b;

- võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0010/2008);

- võttes arvesse kodukorra artikleid 93, 51 ja artikli 55 lõiget 3;

- võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6‑0322/2008),

1.  kiidab nõukogu ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub nõukogul teksti vastavalt muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb ettepanekut oluliselt muuta;

5.  palub nõukogul ja komisjonil pärast Lissaboni lepingu jõustumist käsitleda prioriteetsena kõiki hilisemaid ettepanekuid, mille eesmärk on muuta kõnealust teksti, vastavalt Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatava üleminekusätete protokolli artiklile 10 ning deklaratsioonile nr 50 üleminekusätete protokolli artikli 10 kohta, eriti mis puudutab Euroopa Kohtu pädevust;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Põhjendus 4 a (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) Lissaboni lepinguga sisse toodud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 16 võimaldab tugevdada andmekaitse-eeskirju kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö eesmärgil.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Põhjendus 5
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Haagi programmis sätestatud teabe kättesaadavuse põhimõtte kohaselt peaksid isikuandmete vahetamist kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö käigus toetama selged (…) eeskirjad, mis edendavad pädevate asutuste vahelist vastastikust usaldust ja tagavad asjaomase teabe kaitse viisil, mis välistab mis tahes diskrimineerimise liikmesriikide vahelises koostöös ja tagab samal ajal isikute põhiõiguste austamise. Olemasolevatest Euroopa tasandi õigusaktidest ei piisa. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete4 vaba liikumise kohta ei ole kohaldatav isikuandmete töötlemise suhtes sellise tegevuse käigus, mis ei kuulu ühenduse õiguse reguleerimisalasse, näiteks Euroopa Liidu lepingu VI jaotises osutatud tegevus, ning mitte mingil juhul ei ole direktiiv kohaldatav sellise töötlemise suhtes, mis on seotud avaliku korra, riigikaitse, riigi julgeoleku ja riigi tegevusega kriminaalõiguse valdkonnas.	(5) Haagi programmis sätestatud teabe kättesaadavuse põhimõtte kohaselt peaksid isikuandmete vahetamist kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö käigus toetama selged (…) eeskirjad, mis edendavad pädevate asutuste vahelist vastastikust usaldust ja tagavad asjaomase teabe kaitse viisil, mis tagab isikute põhiõiguste täieliku austamise.
4 EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Põhjendus 5a
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
(5a) Raamotsust kohaldatakse üksnes andmete suhtes, mida kogutakse või töödeldakse pädevate asutuste poolt kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täideviimise eesmärgil. Raamotsusega jäetakse liikmesriikidele õigus määrata riiklikul tasandil täpsemalt, milliseid muid eesmärke peetakse kokkusobimatuks eesmärgiga, milleks isikuandmeid esialgselt koguti. Üldiselt ei ole isikuandmete täiendav töötlemine ajaloo, statistika või teadusega seotud eesmärkidel töötlemise esialgse eesmärgiga vastuolus.	(5a) Raamotsust kohaldatakse üksnes andmete suhtes, mida kogutakse või töödeldakse pädevate asutuste poolt kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täideviimise eesmärgil. Üldiselt ei ole isikuandmete täiendav töötlemine ajaloo, statistika või teadusega seotud eesmärkidel töötlemise esialgse eesmärgiga vastuolus.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Põhjendus 6b
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
(6b) Käesolevat raamotsust ei kohaldata isikuandmete suhtes, mis liikmesriik on saanud käesoleva raamotsuse kohaldamisel ning mis pärinevad samast liikmesriigist.	välja jäetud
Selgitus
On äärmiselt oluline, et raamotsust kohaldataks ka riigisisese andmetöötluse suhtes, et vältida erinevate andmekaitse tasemete tekkimist Euroopa Liidus.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Põhjendus 7
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise tulemusena ei tohiks langeda liikmesriikide andmekaitse tase, vaid sellega tuleks tagada kõrgetasemeline kaitse Euroopa Liidu tasandil.	(7) Liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise tulemusena ei tohiks langeda liikmesriikide andmekaitse tase, vaid sellega tuleks tagada kõrgetasemeline kaitse Euroopa Liidu tasandil vastavat Euroopa Nõukogu konventsioonile üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel (edaspidi „konventsioon 108”).
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Põhjendus 8b
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
(8b) Arhiveerimine eraldi andmekogumis on lubatud üksnes siis, kui andmeid enam ei vajata ega kasutata kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täideviimiseks. Arhiveerimine eraldi andmekogumis on lubatud samuti siis, kui arhiveeritud andmeid säilitatakse andmebaasis koos teiste andmetega selliselt, et neid ei saa enam kasutada kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täideviimiseks. Arhiveerimisperioodi kestus sõltub arhiveerimise otstarbest ning andmesubjektide õigustatud huvidest. Ajaloolisel eesmärgil arhiveerimise korral võib näha ette väga pika arhiveerimisperioodi.	(8b) Arhiveerimine eraldi andmekogumis on lubatud üksnes siis, kui andmeid enam ei vajata ega kasutata kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täideviimiseks. Arhiveerimine eraldi andmekogumis on lubatud samuti siis, kui arhiveeritud andmeid säilitatakse andmebaasis koos teiste andmetega selliselt, et neid ei saa enam kasutada kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täideviimiseks. Arhiveerimisperioodi kestus sõltub arhiveerimise otstarbest ning andmesubjektide õigustatud huvidest.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Põhjendus 11a
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
(11a) Kui isikuandmeid võib edasi töödelda pärast nõusoleku saamist liikmesriigilt, kellelt andmed saadi, võib iga liikmesriik kindlaks määrata sellise nõusoleku andmise üksikasjad, sealhulgas andes näiteks üldise nõusoleku teabekategooriate või edasitöötlemise kategooriate kaupa.	(11a) Kui isikuandmeid võib edasi töödelda pärast nõusoleku saamist liikmesriigilt, kellelt andmed saadi, võib iga liikmesriik kindlaks määrata sellise nõusoleku andmise üksikasjad.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Põhjendus 13a
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
(13a) Liikmesriik peaks tagama andmesubjekti teavitamise sellest, et isikuandmeid võidakse koguda, töödelda või edastada teisele liikmesriigile või seda tehakse kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kuritegude eest mõistetud sanktsioonide täideviimise eesmärgil. Viisid, kuidas tagatakse andmesubjekti õigus olla teavitatud, ja sellega seotud erandid määratakse kindlaks siseriikliku õigusega. See võib toimuda üldisel viisil, näiteks õigusaktide alusel või töötlemistoimingute loetelu avaldamise kaudu.	(13a) Liikmesriik peaks tagama andmesubjekti teavitamise sellest, et isikuandmeid võidakse koguda, töödelda või edastada teisele liikmesriigile, kolmandale riigile või eraõiguslikule isikule või seda tehakse kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kuritegude eest mõistetud sanktsioonide täideviimise eesmärgil. Viisid, kuidas tagatakse andmesubjekti õigus olla teavitatud, ja sellega seotud erandid määratakse kindlaks siseriikliku õigusega. See võib toimuda üldisel viisil, näiteks õigusaktide alusel või töötlemistoimingute loetelu avaldamise kaudu.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 1 – lõige 2 – punkt c a (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) isikuandmeid töödeldakse riiklikul tasandil.
Selgitus
On äärmiselt oluline, et raamotsust kohaldataks ka riigisisese andmetöötluse suhtes, et vältida erinevate andmekaitse tasemete tekkimist Euroopa Liidus.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 1 – lõige 4
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
4. Käesoleva otsusega ei piirata riigi julgeoleku olulisi huve ega riigi julgeolekuga seotud luuretegevust.	välja jäetud
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 2 – punkt 1
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
1) „anonüümseks muutma” – isikuandmete selline muutmine, mille tulemusel ei ole enam võimalik tuvastada isiklike või materiaalsete asjaolude üksikasjade seost tuvastatud või tuvastatava üksikisikuga või see on võimalik üksnes ebaproportsionaalselt suure aja–, rahalise ja tööjõukulu kasutamise abil.	1) „anonüümseks muutma” – isikuandmete selline muutmine, mille tulemusel ei ole enam võimalik tuvastada isiklike või materiaalsete asjaolude üksikasjade seost tuvastatud või tuvastatava üksikisikuga.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 7
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
Selliste isikuandmete töötlemine, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumise ning tervisliku seisundi või seksuaalelu, on lubatud üksnes juhul, kui see on hädavajalik ning kui siseriikliku õigusega on tagatud piisavad kaitsemeetmed.	1. Selliste isikuandmete töötlemine, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumise ning tervisliku seisundi või seksuaalelu, on keelatud.
	2. Erandina võib selliseid andmeid töödelda, kui:
	– töötlemine on seadusega ette nähtud, pärast pädevalt õigusasutuselt eelneva loa saamist, juhtumipõhiselt ning kui see on vältimatult vajalik terroriaktide ja muude raskete kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või nende eest vastutusele võtmiseks;
	– liikmesriigid näevad ette sobivad erilised kaitsemeetmed, nt asjaomastele andmetele juurdepääsu andmine ainult nendele töötajatele, kes vastutavad õiguspäraste ülesannete täitmise eest, mis õigustavad andmete töötlemist.
	Kõnealuseid andmete eriliike ei ole lubatud töödelda automaatselt, välja arvatud juhul, kui siseriikliku õigusega on tagatud asjakohased kaitsemeetmed. Sama lisatingimus kehtib ka süüdimõistva kohtuotsusega seotud isikuandmete suhtes.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 11 – lõige 1
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
1. Isikuandmete igasugune edastamine tuleb registreerida või dokumenteerida, et kontrollida andmete töötlemise õiguspärasust, läbi viia sisekontroll ning tagada andmete nõuetekohane terviklikkus ja turvalisus.	1. Isikuandmete igasugune edastamine, nendele juurdepääs ja nende järgnev töötlemine tuleb registreerida või dokumenteerida, et kontrollida andmete töötlemise õiguspärasust, läbi viia sisekontroll ning tagada andmete nõuetekohane terviklikkus ja turvalisus.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 12 – lõige 1
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
1. Teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud või tema poolt kättesaadavaks tehtud isikuandmeid võib vastavalt artikli 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele edasi töödelda üksnes järgmistel, edastamise või kättesaadavaks tegemise eesmärkidest erinevatel eesmärkidel:	1. Teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud või tema poolt kättesaadavaks tehtud isikuandmeid võib vastavalt artikli 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele edasi töödelda üksnes siis, kui see on vajalik, järgmistel, edastamise või kättesaadavaks tegemise eesmärkidest erinevatel eesmärkidel:
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 12 – lõike 1 punkt d
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
d) mis tahes muul eesmärgil ja üksnes andmeid edastava liikmesriigi eelneva nõusoleku korral või andmesubjekti nõusoleku korral, mis on antud kooskõlas siseriikliku õigusega.	d) mis tahes muul täpsustatud eesmärgil, tingimusel et see on seadusega ette nähtud ja on demokraatlikus ühiskonnas vajalik konventsiooni 108 artiklis 9 sätestatud mis tahes huvi kaitsmiseks, ja üksnes andmeid edastava liikmesriigi eelneva nõusoleku korral või andmesubjekti nõusoleku korral, mis on antud kooskõlas siseriikliku õigusega.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 14 – lõige 1
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid sätestavad, et teise liikmesriigi pädeva asutuse edastatud või kättesaadavaks tehtud isikuandmeid võib edastada kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele või rahvusvaheliste lepingute alusel loodud organisatsioonidele või rahvusvaheliste organisatsioonidena tunnustatud organisatsioonidele üksnes juhul, kui	1. Liikmesriigid sätestavad, et teise liikmesriigi pädeva asutuse poolt juhtumipõhiselt edastatud või kättesaadavaks tehtud isikuandmeid võib edastada kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele või rahvusvaheliste lepingute alusel loodud organisatsioonidele või rahvusvaheliste organisatsioonidena tunnustatud organisatsioonidele üksnes juhul, kui
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 14 – lõike 1 punkt d
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
d) asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab kavandatava andmetöötluse piisaval tasemel kaitse.	d) asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab kavandatava andmetöötluse piisaval tasemel kaitse, mis on samaväärne sellega, mida võimaldatakse vastavalt konventsiooni 108 lisaprotokolli artiklile 2 ning asjaomasele pretsedendiõigusele Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 raames.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 14 – lõige 2
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõike 1 punkti c kohaselt andmete edastamine ilma eelneva nõusolekuta on lubatav ainult juhul, kui andmete edastamine on äärmiselt vajalik liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku julgeolekut või liikmesriigi olulisi huve ähvardava vahetu ja tõsise ohu vältimiseks ning kui eelnevat nõusolekut ei ole võimalik saada õigeaegselt. Nõusoleku andmise eest vastutavat asutust teavitatakse sellest viivitamata.	2. Lõike 1 punkti c kohaselt andmete edastamine ilma eelneva nõusolekuta on lubatav ainult juhul, kui andmete edastamine on äärmiselt vajalik liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku julgeolekut või liikmesriigi olulisi huve ähvardava vahetu ja tõsise ohu vältimiseks ning kui eelnevat nõusolekut ei ole võimalik saada õigeaegselt. Sellisel juhul tohib vastuvõtja töödelda isikuandmeid üksnes juhul, kui see on vältimatult vajalik andmete edastamise konkreetsel eesmärgil. Nõusoleku andmise eest vastutavat asutust teavitatakse sellest viivitamata. Nimetatud andmete edastamisest teavitatakse pädevat järelevalveasutust.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 14 – lõige 3
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
3. Erandina lõike 1 punktist d võib isikuandmeid edastada, kui	3. Erandina lõike 1 punktist d võib isikuandmeid erandkorras edastada, kui
a) andmeid edastava liikmesriigi õigusega nähakse seda ette	a) andmeid edastava liikmesriigi õigusega nähakse seda ette:
i. andmesubjekti õiguspäraste erihuvide tõttu või	i. andmesubjekti õiguspäraste erihuvide tõttu või
ii. õiguspäraste huvide, eelkõige oluliste üldiste huvide tõttu või	ii. õiguspäraste huvide, eelkõige liikmesriigi kiireloomuliste ja oluliste huvide tõttu või selleks, et hoida ära ähvardavat tõsist ohtu avalikule julgeolekule, ja
b) kolmas riik või andmeid vastuvõttev rahvusvaheline organ või organisatsioon tagab kaitsemeetmed, mida asjaomane liikmesriik peab oma siseriikliku õiguse kohaselt piisavateks.	b) kolmas riik või andmeid vastuvõttev rahvusvaheline organ või organisatsioon tagab kaitsemeetmed, mille puhul asjaomane liikmesriik tagab, et need on tema siseriikliku õiguse kohaselt piisavad;
	b a) liikmesriigid tagavad arvepidamise selliste andmete edastamise kohta ja teevad selle nõudmise korral kättesaadavaks riiklikele andmekaitseasutustele.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 14 – lõige 4
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõike 1 punktis d osutatud kaitsemeetmete piisava taseme hindamisel võetakse arvesse kõiki andmete edastamistoimingute või edastamistoimingute kogumi asjaolusid. Tähelepanu pööratakse eelkõige andmete laadile, kavandatud töötlemistoimingu või töötlemistoimingute eesmärgile ja kestusele, andmete päritolu riigile ning andmete lõpliku sihtkoha riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kõnealuses kolmandas riigis või kõnealuse rahvusvahelise organisatsiooni suhtes kehtivatele nii üldistele kui ka konkreetse sektori õigusnormidele ja kõnealuses kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis järgitavatele ametieeskirjadele ja turvameetmetele.	4. Lõike 1 punktis d osutatud kaitsemeetmete piisava taseme hindamisel sõltumatu asutuse poolt võetakse arvesse kõiki andmete edastamistoimingute või edastamistoimingute kogumi asjaolusid. Tähelepanu pööratakse eelkõige andmete laadile, kavandatud töötlemistoimingu või töötlemistoimingute eesmärgile ja kestusele, andmete päritolu riigile ning andmete lõpliku sihtkoha riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kõnealuses kolmandas riigis või kõnealuse rahvusvahelise organisatsiooni suhtes kehtivatele nii üldistele kui ka konkreetse sektori õigusnormidele ja kõnealuses kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis järgitavatele ametieeskirjadele ja turvameetmetele.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 14a – pealkiri
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 14a Andmete edastamine liikmesriigi eraõiguslikule isikule	Artikkel 14a Andmete edastamine liikmesriigi eraõiguslikule isikule ja juurdepääs eraõigusliku isiku saadud andmetele
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 14a – lõige 1
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid sätestavad, et teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud või tema poolt kättesaadavaks tehtud isikuandmeid võib edastada eraõiguslikule isikule üksnes juhul, kui:	1. Liikmesriigid sätestavad, et teise liikmesriigi pädevalt asutuselt juhtumipõhiselt saadud või tema poolt kättesaadavaks tehtud isikuandmeid võib edastada eraõiguslikule isikule üksnes juhul, kui:
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 14a – lõige 2 a (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Liikmesriigid näevad ette, et nende asjaomased pädevad asutused võivad pääseda juurde eraõiguslike isikute kontrollitavatele isikuandmetele ja neid töödelda üksnes juhtumipõhiselt, ereolukordades, täpsustatud eesmärkidel ja liikmesriikide kohtuliku kontrolli all.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikli 14a – lõige 2 b (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Liikmesriikide õigusaktides nähakse ette, et kui eraõiguslikud isikud saavad ja töötlevad andmeid osana avaliku teenuse osutamisest, peavad nad vastama nõuetele, mis on vähemalt samaväärsed või rangemad pädevate asutuste suhtes kehtestatud nõuetest.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 17 – lõige 1 – punkt a
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
a) volitatud töötajalt või siseriiklikult järelevalveasutuselt vähemalt kinnitust selle kohta, kas teda puudutavad andmed on edastatud või tehtud kättesaadavaks, ning teavet vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate kohta, kellele andmeid on avalikustatud, ning teavet selle kohta, milliseid andmeid töödeldakse; või	a) volitatud töötajalt või siseriiklikult järelevalveasutuselt vähemalt kinnitust selle kohta, kas teda puudutavaid andmeid töödeldakse, ning teavet töötlemise eesmärgi, vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate kohta, kellele andmeid on avalikustatud, ning teavet selle kohta, milliseid andmeid töödeldakse, ning teavet automatiseeritud otsuste põhjuste kohta;
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 22 – lõige 2 – punkt h
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
h) hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate vedamise ajal (transpordi kontroll);	h) hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate vedamise ajal, sealhulgas asjakohaste krüpteerimistehnikate abil (transpordikontroll);
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 22 – lõige 2 – punkt j a (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	j a) kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tõhusust ning võtta vajalikud sisejärelevalvega seotud organisatsioonilised meetmed, et tagada vastavus käesolevale raamotsusele (sisekontroll).
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 24
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võtavad sobivaid meetmeid, et tagada käesoleva raamotsuse sätete täielik rakendamine, ja sätestavad eelkõige tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid, mida kohaldatakse käesoleva raamotsuse kohaselt vastuvõetud sätete rikkumise puhul.	Liikmesriigid võtavad sobivaid meetmeid, et tagada käesoleva raamotsuse sätete täielik rakendamine, ja sätestavad eelkõige tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid, sealhulgas siseriikliku õiguse kohased haldus- ja/või kriminaalkaristused, mida kohaldatakse käesoleva raamotsuse kohaselt vastuvõetud sätete rikkumise puhul.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 25 – lõige 1 a (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Iga liikmesriik tagab, et järelevalveasutustega konsulteeritakse selliste haldusmeetmete võtmisel või õigusaktide koostamisel, mis käsitlevad üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitset seoses isikuandmete töötlemisega kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täideviimiseks.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 25 a (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 25 a Töörühm, mis käsitleb üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja kuritegude eest vastutusele võtmiseks
	1. Käesolevaga luuakse töörühm, mis käsitleb üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja kuritegude eest vastutusele võtmiseks (edaspidi „töörühm”). Tal on nõuandev funktsioon ja ta on oma töös sõltumatu.
	2. Töörühma kuuluvad iga liikmesriigi määratud järelevalveasutuse või järelevalveasutuste esindaja, Euroopa Andmekaitseinspektori esindaja ja komisjoni esindaja. Töörühma iga liikme määrab institutsioon, asutus või asutused, mida asjaomane liige esindab. Kui liikmesriik on määranud mitu järelevalveasutust, nimetavad need ühise esindaja. Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel loodud ühiste järelevalveasutuste esimeestel on õigus osaleda või olla esindatud töörühma koosolekutel. Islandi, Norra ja Šveitsi määratud järelevalveasutusel või järelevalveasutustel on õigus olla esindatud töörühma koosolekutel, kui käsitletakse Schengeni õigustiku küsimusi.
	3. Töörühm võtab otsused vastu järelevalveasutuste esindajate lihthäälteenamusega.
	4. Töörühm valib endale esimehe. Esimehe ametiaeg on kaks aastat. Teda võib ametisse tagasi nimetada.
	5. Töörühma sekretariaadi eest hoolitseb komisjon.
	6. Töörühm võtab vastu oma töökorra.
	7. Töörühm arutab küsimusi, mille esimees on päevakorda võtnud omal algatusel või järelevalveasutuste esindaja, komisjoni, Euroopa Andmekaitseinspektori või ühiste järelevalveasutuste esimeeste taotlusel.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 25 b (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 25 b Ülesanded
	1. Töörühm:
	a) avaldab arvamust siseriiklike meetmete kohta, kui see on vajalik, tagamaks, et siseriikliku andmetöötluse andmekaitsestandardid on samaväärsed käesolevas raamotsuses sätestatutega;
	b) avaldab arvamust liikmesriikide ja kolmandate riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide vahelise kaitsetaseme kohta, eelkõige et tagada isikuandmete edastamine vastavalt käesoleva raamotsuse artiklile 14 kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes kindlustavad piisava andmekaitse taseme;
	c) annab komisjonile ja liikmesriikidele nõu käesoleva raamotsuse kavandatud muutmise, täiendavate või erimeetmete kohta füüsiliste isikute õiguste ja vabaduste kaitsmiseks seoses isikuandmete töötlemisega kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja kuritegude eest vastutusele võtmise eesmärgil, ning mis tahes muude kavandatud meetmete kohta, mis mõjutavad selliseid õigusi ja vabadusi.
	2. Kui töörühm leiab liikmesriikide õigusaktide ja tavade vahel erinevusi, mis tõenäoliselt mõjutavad isikute kaitse samaväärsust isikuandmete töötlemisel Euroopa Liidus, teatab ta sellest nõukogule ja komisjonile.
	3. Töörühm võib omal algatusel või komisjoni või nõukogu algatusel anda soovitusi kõigis küsimustes, mis käsitlevad isikute kaitsmist isikuandmete töötlemisel Euroopa Liidus seoses kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja kuritegude eest vastutusele võtmisega.
	4. Töörühma arvamused ja soovitused edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.
	5. Komisjon annab liikmesriikide esitatud teabe põhjal töörühmale aru, milliseid meetmeid on võetud vastuseks töörühma arvamustele ja soovitustele. Aruanne avalikustatakse ning edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Liikmesriigid teavitavad töörühma igast meetmest, mille nad on võtnud lõike 1 kohaselt.
	6. Töörühm koostab aastaaruande füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel seoses kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja kuritegude eest vastutusele võtmisega Euroopa Liidus ja kolmandates riikides. Aruanne avalikustatakse ning edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 27a – lõige 1
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kolm aastat pärast artikli 28 lõikes 1 kehtestatud ajavahemiku lõppemist annavad liikmesriigid komisjonile aru meetmetest, mis nad on võtnud käesoleva raamotsuse täieliku järgimise tagamiseks ning eelkõige seoses sätetega, mida tuleb järgida juba andmete kogumisel. Komisjon uurib eelkõige reguleerimisala käsitlevate artikli 1 lõike 2 sätete mõju.	1. Kolm aastat pärast artikli 28 lõikes 1 kehtestatud ajavahemiku lõppemist annavad liikmesriigid komisjonile aru meetmetest, mis nad on võtnud käesoleva raamotsuse täieliku järgimise tagamiseks ning eelkõige seoses sätetega, mida tuleb järgida juba andmete kogumisel. Komisjon uurib eelkõige artikli 1 lõike 2 kohaldamist.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Artikkel 27a – lõige 2 a (uus)
Nõukogu ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Selleks võtab komisjon arvesse märkusi, mille on edastanud liikmesriikide parlamendid ja valitsused, Euroopa Parlament, direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel moodustatud töörühm, Euroopa Andmekaitseinspektor ja käesoleva raamotsuse artikli 25 a alusel loodud töörühm.

• [1]  ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 263.
• [2]  ELT C 125 E, 22.5.2008, lk 154.

SELETUSKIRI

Taustteave

2005. aasta detsembris, kui võeti vastu direktiivi, mis käsitleb andmete säilitamist, mida on töödeldud üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutamisel, kinnitas nõukogu veel kord mitmete järjestikuste eesistujariikide kohustust võtta raamotsus isikuandmete kaitse kohta kolmandas sambas kiiresti vastu.

Selleks tegi komisjon 2005. aasta oktoobris ettepaneku võtta vastu nõukogu raamotsus kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta.

Euroopa Parlament võttis 14. juunil 2006 vastu oma esimese arvamuse, milles tegi mitmeid muudatusettepanekuid komisjoni ettepaneku tõhustamiseks. Oma 27. septembri 2006. aasta õigusloomega seotud resolutsioonis palus Euroopa Parlament nõukogul „Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui ta kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta”.

Pärast ummikseisu jõudmist nõukogus käesoleva raamotsuse suhtes võttis Euroopa Parlament 14. detsembril 2006. aastal vastu soovituse nõukogule, milles kinnitas, et tunneb „äärmiselt suurt muret nõukogus toimuvate arutelude pärast, mille käigus suunduvad liikmesriigid nähtavalt andmekaitse alal väikseimal ühisel nimetajal põhineva kokkuleppe poole” ning kardab „seetõttu, et andmekaitse tase jääb direktiiviga 95/46/EÜ ja Euroopa Nõukogu konventsiooniga 108 tagatust madalamale ning et sellise kokkuleppe rakendamisel oleks negatiivne mõju andmekaitse üldpõhimõttele igas ELi liikmesriigis, ilma, et sellega saavutataks rahuldavat kaitse taset Euroopa tasandil”.

Pärast nimetatud soovitust otsustas nõukogu Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida nõukogu 2007. aasta märtsi teksti alusel. Euroopa Parlament võttis 7. juunil 2007. aastal vastu arvamuse, milles lisaks mitmetele muudatusettepanekutele avaldas „sügavat kahetsust üksmeele puudumise üle nõukogus raamotsuse reguleerimisala laiendamise osas” ning palus „komisjonil ja nõukogul teha ettepanek laiendada otsuse reguleerimisala riiklikul tasandil toimuvale andmete töötlemisele pärast raamotsuse hindamist ja läbivaatamist ning hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist, et tagada ELi andmekaitsenõuete sidusus”.

Nõukogu esitas 11. detsembril 2007. aastal poliitilise kokkuleppe esitatud raamotsuse kohta, mis erineb märkimisväärselt nii komisjoni esialgsest ettepanekust kui ka nõukogu tekstist, mille alusel ta Euroopa Parlamendiga esialgu konsulteeris. Nõukogu otsustas seejärel jätkata teist uut konsulteerimist Euroopa Parlamendiga teksti alusel, mis saavutas liikmesriikide poliitilise nõusoleku.

Andmekaitse Euroopa Liidu toimimise lepingus

Eelmises raportis tegime ettepaneku, et võimalik lahendus liikmesriikide vastuseisule laiendada raamotsuse reguleerimisala riiklikul tasandil toimuvale andmete töötlemisele oleks vaadata läbi raamotsus, et hinnata reguleerimisala laiendamist.

Tunneme heameelt hindamist käsitleva klausli lisamise üle nõukogu poolt, võttes arvesse artiklit 6a, milles nähakse ette reguleerimisala võimalik laiendamine. Siiski pakutakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 16 Euroopa Liidule selget õiguslikku alust erieeskirjade jaoks isikuandmete kaitse kohta politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas. Seetõttu on vaja raamotsus vaadata läbi kuue kuu jooksul alates Lissaboni lepingu jõustumise kuupäevast ja eriti seoses selle reguleerimisala laiendamise eesmärgiga.

Raportööri seisukoht

Raportöör tervitab nõukogu otsust jätkata teist uut konsulteerimist Euroopa Parlamendiga, võttes arvesse käesoleva raamotsuse märkimisväärset mõju ELi kodanike põhiõigustele, eriti eraelu puutumatusele. See seab nõukogu paremasse valgusesse, näidates tema jätkuvat valmisolekut kaasata liikmesriike.

Seega tunneb raportöör heameelt asjaolu üle, et nõukogu võttis osaliselt vastu kompromissi raamotsuse reguleerimisala kohta, mille kohta tegime ettepaneku oma viimases raportis.

Siiski on Euroopa Parlament alati kindlalt pooldanud tugevat ja kaitsvat raamotsust, mis võimaldaks andmekaitse taset, mis on vähemalt samaväärne selle tasemega, mis tagati esimeses sambas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ning Euroopa Nõukogu konventsiooniga üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel (konventsioon 108).

Raportöör avaldab seetõttu kahetsust selle üle, et nõukogu on kaotanud komisjoni esialgse ettepaneku sisu ja ta on saavutanud väikseimal ühisel nimetajal põhineva poliitilise kokkuleppe. See on nõukogus kehtiva ühehäälsuse nõude hind. Andmekaitse tase nimetatud tekstis on minimaalne ja selles on ka väga suured lüngad. Mõnel juhul võidakse isegi küsida, kas see austab konventsioonis 108 sätestatud standardeid, eriti proportsionaalsuse põhimõtet, mis on oluline põhimõte andmekaitse puhul.

Seetõttu esitab raportöör mitmeid märkimisväärseid muudatusettepanekuid, mille eesmärk on käsitleda küsimusi, mis on alati olnud Euroopa Parlamendi väljendatud murede keskmes.

Proportsionaalsuse põhimõtete ja eesmärgi piiramise tagamine

Artiklis 3 sätestatakse tingimused eesmärgi piiramisele ja proportsionaalsusele. Isikuandmete kogumine peab olema õiglane ja seaduslik, nagu on sätestatud konventsiooni 108 artiklis 9. Edasitöötlemine on lubatud juhtumipõhiselt, et võtta arvesse politsei- ja õigusalase koostöö eripära, kuid üksnes siis, kui see on kooskõlas andmete kogumise eesmärgiga.

Artikli 12 punktis d lubatakse andmeid kasutada „mis tahes muul eesmärgil”, mis on liiga lai mõiste ega võimalda täielikult vastata eesmärgi piiramisele. Raportöör teeb seetõttu ettepaneku sätestada selged ja olulised piirangud edasisele töötlemisele. Andmeid edastava liikmesriigi nõusolekut ei saa pidada piisavaks. Lisaks kordab raportöör, et ei usu, et andmesubjekti tõeliselt vaba ja teatatud nõusolek oleks võimalik politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas, seega ei tohiks see olla ainsaks kriteeriumiks edasitöötlemise võimalikkuse mõõtmisel.

Tundlikud andmed

Eri liiki andmete töötlemine peab olema pigem erand kui reegel ja see tohib olla lubatud üksnes väga rangetel ja seaduses ettenähtud kindlaksmääratud juhtudel.

Andmete edastamine kolmandatele riikidele

Raportöör tunneb heameelt artikli 14 lõike 4 uuesti lisamise üle, millega nähakse ette kolmanda riigi tagatud kaitsemeetmete piisava taseme hindamine. See oli Euroopa Parlamendi jaoks esmatähtis. Siiski saab kõnealune säte olla tõhus üksnes siis, kui piisavuse üle otsustab sõltumatu asutus ja mitte andmeid edastav liikmesriik.

Andmete edastamine eraõiguslikule isikule

Läbirääkimiste ajal direktiivi üle, mis käsitleb andmete säilitamist, mida on töödeldud üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutamisel, nõudis Euroopa Parlament, et liikmesriikide ametiasutustel peaks olema võimalus pääseda juurde eraõiguslike isikute salvestatud andmetele. Raportöör teeb seetõttu ettepaneku lisada kõnealune põhimõte uuesti vastavalt eelmistele raportitele.

Juurdepääsuõigus

Andmesubjekt ei saa täielikult kasutada oma õigust parandada või kasutada õiguskaitsevahendeid, kui teda ei teavitata eesmärkidest, milleks temaga seotud andmeid töödeldakse.

Töörühm ja riiklikud andmekaitseasutused

Raportöör on üllatunud, et nõukogu kustutas kõnealuse olulise sätte arutelude kõige viimases etapis. Riiklike järelevalveasutuste foorumit on vaja, et tagada raamotsuse ühtlustatud kohaldamine. Kõnealune rühm on olemas esimeses sambas artikli 29 alusel loodud töörühma näol ja peab samuti olema olemas kolmandas sambas. Seetõttu soovitab raportöör uuesti lisada artikli, millega nähakse ette töörühma loomine ja määratakse selgemalt kindlaks selle ülesanded.

Lisaks tuleb riiklike andmekaitseasutuste rolli laiendada, et nendega konsulteeritaks meetmete osas, mis on seotud isikuandmete kaitsega politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas, samal viisil nagu direktiivi 95/46/EÜ artikli 28 lõikes 2 nähakse ette esimese samba puhul.

MENETLUS

Pealkiri	Isikuandmete kaitse
Viited	07315/2007 – C6-0115/2007 – 16069/2007 – C6-0010/2008 – KOM(2005)0475 – C6-0436/2005 – 2005/0202(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	13.12.2005
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	LIBE 15.1.2008
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	JURI 15.1.2008
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	JURI 18.4.2008
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Martine Roure 11.2.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	11.2.2008		27.2.2008		15.7.2008
Vastuvõtmise kuupäev	15.7.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	38 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Catherine Boursier, Emine Bozkurt, Philip Bradbourn, Mihael Brejc, Giuseppe Castiglione, Giusto Catania, Carlos Coelho, Esther De Lange, Gérard Deprez, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Bárbara Dührkop Dührkop, Claudio Fava, Armando França, Urszula Gacek, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Jeanine Hennis-Plasschaert, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Roselyne Lefrançois, Baroness Sarah Ludford, Viktória Mohácsi, Claude Moraes, Javier Moreno Sánchez, Martine Roure, Csaba Sógor, Vladimir Urutchev, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Edit Bauer, Simon Busuttil, Sophia in ‘t Veld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Antonio Masip Hidalgo, Bill Newton Dunn, Maria Grazia Pagano, Eva-Britt Svensson
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Ioannis Kasoulides