RAPORT Mägipiirkondade põllumajanduse olukord ja väljavaated

30.7.2008 - (2008/2066(INI))

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Michl Ebner

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mägipiirkondade põllumajanduse olukorra ja väljavaadete kohta

(2008/2066(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 6. septembri 2001. aasta resolutsiooni mägipiirkondade põllumajandust käsitlevate ühenduse õigusaktide 25-aastase kohaldamise kohta[1];

–   võttes arvesse oma 16. veebruari 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu metsastrateegia rakendamise kohta[2];

–   võttes arvesse oma 12. märtsi 2008. aasta resolutsiooni ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli” kohta[3];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse Regioonide Komitee omaalgatuslikku arvamust teemal „Roheline raamat „Euroopa Liidu tulevase mäestikualade poliitika suunas: Euroopa seisukoht mäestikualade küsimuses”[4];

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A6‑0327/2008),

A.  arvestades, et mägipiirkonnad moodustavad 40% Euroopa kogupindalast ning seal elab 19% Euroopa elanikkonnast[5];

B.   arvestades, et mõnedes liikmesriikides, näiteks Kreekas, Hispaanias, Itaalias, Austrias ja Portugalis, moodustavad mägipiirkonnad üle 50% territooriumist ning et kõnealustes piirkondades on maarahvastikul endiselt oluline osa;

C.  arvestades, et mägipiirkonnad (eelkõige kõrg- ja keskmäestikud) kujutavad endast kultuurmaastikku, mis kajastavad inimeste ja ökosüsteemide harmoonilist koostoimimist ning on osa looduspärandist;

D.  arvestades, et mägipiirkonnad kannatavad tugevalt kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikunähtuste, näiteks põua ja metsapõlengute mõju all;

E.   arvestades, et mägipiirkondade maastik ei ole ühetaoline, vaid selle moodustavad väga erisuguseid eri kõrgusega mäeahelikud (kõrg- ja keskmäestikud, liustikud, väheviljakad piirkonnad);

F.   arvestades, et mägipiirkondi eristavad Euroopa Liidu teistest maastikuvormidest neile ainuomased tegurid (kallakus, eri kõrgused, ligipääsmatus, taimestik, lühemad kasvuperioodid, madal mullaviljakus, ilmastiku- ja kliimatingimused) ning nad on püsivate ebasoodsate looduslike tingimuste tõttu mitmest aspektist halvemas olukorras; arvestades, et selle tagajärjeks on mõnes piirkonnas järkjärguline kõrbestumine ja põllumajandustootmise vähenemine;

G.  arvestades, et mägipiirkondadel (eelkõige kõrg- ja keskmäestikel) on kvaliteetsete toodete, teenuste ja puhkepiirkondade jaoks potentsiaal ja mudel, mida on võimalik jätkusuutlikult arendada ainult ressursside ja traditsioonide tervikliku ja pikaajalise suunitlusega kasutamise kaudu;

H.  arvestades, et mägipiirkondades valmistatakse eriliste kvaliteeditunnustega loomseid saadusi ning vastavate tootmisprotsesside käigus kasutatakse ulatuslikult ja säästvalt loodusressursse, karjamaid ja selleks kohandatud karjamaataimede liike ning traditsioonilisi tehnoloogiaid;

I.    arvestades, et mäed (eelkõige kõrg- ja keskmäestikud) on mitmeotstarbelised elupaigad, kus (põllu)majandus on tihedalt seotud sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkonnaalaste aspektidega ning seetõttu on vaja toetada kõnealuseid piirkondi asjakohaste rahaliste vahendite eraldamise kaudu;

J.    arvestades, et mägipiirkondade majandus on püsivate struktuuriliste vajakajäämiste tõttu majandustsükli kõikumiste suhtes eriti tundlik ning sõltub pikaajaliselt tootmisprotsesside mitmekesistamisest ja spetsialiseerumisest,

K.  arvestades, et Alpi konventsioon ja Karpaatide konventsioon kujutavad endast juba teatavate mägipiirkondade kaitse Euroopa õigusakte ning seega olulisi mägipiirkondade tervikliku poliitika vahendeid, mille ratifitseerimise ja rakendamise osas on aga puudujääke,

L.   arvestades, et põllu- ja metsamajandus ning karjamaade majandamine, millega mägipiirkondades tegeldakse sageli samaaegselt, kujutavad endast ökoloogilise tasakaalu näidet, mida ei tohi unustada,

M.  arvestades, et mägipiirkondades on enamik põllumajandusettevõtetest kõrgendatud finantsriskiga pereettevõtted,

1.  märgib, et liikmesriikide pingutused seoses mägipiirkondadega (eelkõige kõrg- ja keskmäestikega) on väga erinevad ja eesmärgiks ei ole seatud terviklik, vaid ainuüksi sektoripõhine areng ning et puudub terviklik ELi raamistik (nagu näiteks merepiirkondade puhul[6]);

2.  rõhutab, et Lissaboni lepinguga muudetud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 158 ühtekuuluvuspoliitika kohta määratletakse mägipiirkondi nende erisusi tunnustades kui piirkondi, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud tingimused ning nõuab, et mägipiirkondadele pöörataks erilist tähelepanu; avaldab siiski kahetsust selle üle, et komisjon ei ole veel suutnud koostada kõikehõlmavat strateegiat mägipiirkondade ja teiste püsivate ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade tõhusaks toetamiseks, vaatamata Euroopa Parlamendi paljudele sellekohastele nõudmistele;

3.  rõhutab, et on vaja tihedalt kooskõlastada ühenduse eri poliitikad, mille eesmärk on tagada eelkõige selliste piirkondade ühtlustatud areng, kus valitsevad püsivad ebasoodsad looduslikud tingimused, näiteks mägipiirkonnad; on sellega seoses mures selle pärast, kas on otstarbekas eraldada ühenduse ühtekuuluvuspoliitika maaelu arengu poliitikast praegusel programmitöö perioodil 2007–2013 (tulenevalt Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi lülitamisest ühisesse põllumajanduspoliitikasse); on seisukohal, et see uus lähenemisviis vajab hoolsat järelevalvet selle mõju hindamiseks regionaalarengule;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et mägipiirkonnad on ebasoodsas olukorras, mille tõttu ei ole eriti hõlbus kohandada põllumajandust konkurentsitingimustele ja millega kaasnevad lisakulud, nii et mägipiirkondade põllumajanduses ei suudeta toota väga konkurentsivõimelisi tooteid madala hinnaga;

5.  teeb ettepaneku, et seoses 2008. aasta sügisel vastuvõetava rohelise raamatuga territoriaalse ühtekuuluvuse kohta ning kooskõlas territoriaalse tegevuskava ja Euroopa ruumi arenguplaani eesmärkidega peaks komisjon võtma koostöös liikmesriikidega vastu territoriaalse lähenemisviisi eri tüüpi mägipiirkondades esinevate probleemidega tegelemiseks ning sätestama need meetmed järgmise struktuurifonde käsitleva õigusaktide paketi raames;

6.   soovib, et komisjon töötaks välja mägipiirkondade tõelise integreeritud Euroopa strateegia, ja on seisukohal, et mägipiirkondi käsitleva rohelise raamatu avaldamine on esimene oluline samm selles suunas; palub komisjonil algatada ulatuslik avalik arutelu, kuhu on kaasatud piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonnas tegutsejad ning mägipiirkondade regionaalasutusi esindavad riikide ja Euroopa ühendused, et nende piirkondade olukorda paremini kindlaks teha;

7.   tervitab territoriaalse ühtekuuluvuse rohelist raamatut lähenemisviisina Euroopa Liidu erinevatele piirkondadele ning nõuab sellega seoses esimesest ja teisest sambast koosnevat põllumajanduspoliitikat, et rahvusvahelisi väljakutseid silmas pidades oleks võimalik samal ajal tõhusalt kujundada majanduslikke raamtingimusi Euroopa Liidus toimiva ja mitmeotstarbelise mägipiirkondade põllumajanduse huvides, kusjuures vajalikud on ka tootmistegevusega seotud vahendid, sealhulgas piimatransport;

8.   kutsub komisjoni samal ajal üles töötama oma pädevuste raames kuue kuu jooksul pärast käesoleva resolutsiooni vastuvõtmist välja tervikliku mägipiirkondade ressursside säästva arengu ja kasutamise strateegia (ELi mägipiirkondade strateegia); nõuab lisaks selle strateegia alusel kokkuleppel kohalikke olusid ja vajadusi (nt erinevad mäestikuvormid) tundvate ja esindavate piirkondlike asutuste ja kodanikuühiskonna esindajatega konkreetseid rakendusmeetmeid hõlmavate riiklike tegevuskavade koostamist, kusjuures tuleb asjakohaselt arvesse võtta juba olemasolevaid piirkondlikke algatusi[7];

9.   rõhutab mägipiirkondade piiritlemise tähtsust sihipäraste meetmete ja eelkõige mägipiirkondade põllumajanduse lähtealusena ning kõnealuste piirkondade asjakohase eristamise vajadust looduslikult ebasoodsate tingimuste raskusastme alusel, millele liikmesriigid peaksid piirkondade praeguse olukorra alusel rohkem tähelepanu pöörama;

10. nõuab komisjonilt teadmiste siirde ja uuendustegevuse edendamise eesmärgil ülevaate koostamist rahastatavatest kavadest ja projektidest, mis on seotud mägipiirkondade jaoks oluliste teemadega;

11. palub komisjonil pöörata Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustiku (ESPON) tööprogrammis erilist tähelepanu püsivate ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade, näiteks mägipiirkondade olukorrale; on seisukohal, et mägipiirkondade olukorra kindel ja põhjalik tundmine on väga oluline diferentseeritud meetmete kavandamiseks, millega saab nende piirkondade probleeme paremini lahendada;

12. rõhutab mägipiirkondade põllumajanduse osa tootmises, maastiku kõikehõlmavas säilitamises ja kasutamises, teiste majandusharude mitmeotstarbelise alusena ning traditsiooniliste kultuurmaastike ja sotsiaalse struktuuri iseloomuliku elemendina;

13. on arvamusel, et arvestades nende atraktiivsust turismiobjektina on paljud mägipiirkonnad linnastumise surve all ning kannavad samal ajal hoolt traditsioonilise maastiku kaitsmise eest, mis kaotab ökosüsteemi jaoks olulist põllumajanduslikku iseloomu, kaunidust ja väärtust;

14. märgib, et mägipiirkondades (eelkõige kõrg- ja keskmäestikes) on põllumajandus looduslike tingimuste ja riskide tõttu seotud suuremate pingutuste (muu hulgas töö intensiivsus ja käsitsitöö) ning suuremate kuludega (muu hulgas vajadus spetsiaalsete masinate järele ja suured transpordikulud);

15. nõuab, et mägipiirkondade põllumajanduse mitmeotstarbelisust võetaks arvesse eraldi ja suuremas ulatuses ÜPP tulevaste reformide käigus, kohandades maaelu arengu raamdirektiivid ja riiklikud kavad mägipiirkondade põllumajandustootjate rolliga mitte ainult tootjatena, vaid ka majandusalaste teenäitajatena teistele sektoritele, ning tekitades sünergilise koostöö võimalused (muu hulgas ökoturismi kavade rahastamine ja kvaliteettoodete turustamine); juhib eriti tähelepanu mägipiirkondade põllumajanduse ökoloogilise kasu rahalise hüvitamise vajalikkusele;

16. tunnustab mägipiirkondade põllumajandustootjate tööd; märgib, et vastavaid tingimusi (eelkõige lisatasu teenimine, töö- ja pereelu ühildamine ja võimalus luua pere) ei tohi bürokraatiaga raskendada, vaid valdkondlike poliitikate sünergia kaudu parandada; kutsub komisjoni ja vastutavaid komisjone (komiteemenetlus) üles olemasolevaid ja tulevasi eeskirju (eelkõige seoses registreerimiskohustusega) parema reguleerimise algatuse tähenduses läbi vaatama või haldusmenetluse ulatusliku lihtsustamise eesmärgil hõlbustama;

17. rõhutab, et mägipiirkondades (eelkõige kõrg- ja keskmäestikes) tuleks jätkata hüvitismaksete maksmist tulevikus, mis peaks olema suunatud püsivate looduslikult ebasoodsate tingimuste ja lisakulude korvamiseks, mida põhjustab raskendatud põllumajandus, sellised maksed on alternatiivsete tootmisvõimaluste puudumise tõttu ka pikaajaliselt õigustatud ning täielik lahtisidumine tooks kaasa süstemaatilised sektorit hõlmavad koondamised; rõhutab, et mägipiirkondade vajadusi ei saa rahuldada üksnes maaelu arendamise toetustest;

18. nõuab noortalunike ning meeste ja naiste võrdsete võimaluste jõulisemat edendamist (eelkõige perekesksete meetmete, täis- ja osatööaja korralduse, kombineeritud palgamudelite, lisatöö mudelite, tööelu tasakaalu ning võimaluse kaudu luua pere), mis on elatise teenimise seisukohast määravad tegurid; kutsub komisjoni üles töötama paindliku turvalisusega seotud kaalutluste ja projektide raames ning asjaosalisi kaasates välja vastavad lähenemisviisid;

19. nõuab demograafilise tasakaalu säilitamist piirkondades, mis seisavad sageli silmitsi elanike maalt linna lahkumisest põhjustatud probleemidega;

20. on veendunud piisava rahvastikutiheduse säilitamise esmatähtsuses mägipiirkondades ning asjassepuutuvate piirkondade tühjenemisevastaseks võitluseks ja uute inimeste ligimeelitamiseks võetavate meetmete vajalikkuses;

21. rõhutab vajadust tagada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kõrge tase, parandada mägipiirkondadele juurdepääsu ja vastastikust sidumist ning tagada vajalik infrastruktuur, eelkõige reisijate- ja kaubaveo, hariduse, teadmistepõhise majanduse ja sidevõrkude (sealhulgas lairibaühendus) osas, et lihtsustada ühendust kõrgendikul asuvate turgude ja linnapiirkondadega; kutsub pädevaid asutusi üles edendama nimetatud eesmärkidel avaliku ja erasektori partnerlust;

22. rõhutab, et tootjate ühendused, talunike ühistud, põllumajandustootjate kollektiivsed turustamisalgatused ja sektoriülesed partnerlused, mis tervikliku arengukava alusel loovad piirkonnas lisandväärtust (nt Leader-rühmad) kooskõlas säästvate majandamiskavadega, aitavad kaasa põllumajandustootmise stabiilsusele ja sissetulekute seisukohast olulisele turupositsiooni parandamisele ning neid tuleb seetõttu jõulisemalt edendada;

23. nõuab eraldi rahalisi toetusi piimasektorile (piima tootmise ja töötlemise ettevõtted), millel on alternatiivsete tootmisvõimaluste puudumise tõttu mägipiirkondades (mägismaal ja kõrgmäestikes) keskne tähendus; nõuab piimakvootide reformi käigus mägipiirkondade „pehme maandumise” strateegiat ning negatiivsete mõjude leevendamiseks täiendavaid meetmeid (erimakseid), mis jätavad kohandamisprotsesside jaoks nõutava tegevusvabaduse ning säilitab põllumajanduse aluse; nõuab täiendavate vahendite eraldamist esimesest sambast, eelkõige piimalehma toetuse näol;

24. kutsub liikmesriike üles kehtestama täiendavad hektaripõhised maksed mahepõllumajanduse ja ekstensiivse karjamaade majandamise eest ning liigispetsiifilistesse loomakasvatusettevõtetesse investeerimise toetuse, suunates sealjuures põhitähelepanu säästvale ja kohandatud põllumajandusele mägipiirkondades;

25. tuletab meelde, et ettevõtted toodavad mägipiirkondades kvaliteetseid tooteid, kasutades kaasaegsel viisil traditsioonilisi teadmisi ja valmistamismeetodeid, on töökohtade loomisel põhiteguriks ning seetõttu tuleb neid ELi toetussüsteemides arvesse võtta;

26. nõuab suuremate kulude ja töömahu tõttu, eriti piima ja piimatoodete orgu ja orust välja vedamisel, eraldi toetusmeetmeid; nõuab piimalehmade toetuse kasutuselevõttu mägipiirkondades;

27. rõhutab tüüpiliste piirkondlike ja traditsiooniliste (kvaliteet)toodete sektoriülest tähendust; palub, et ELi mägipiirkondade strateegia raames kehtestatakse meetmed kõnealuste toodete või nende valmistamismeetodite ja sertifitseerimise kaitsmiseks ja edendamiseks (nagu on sätestatud nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruses (EÜ) nr 509/2006 põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta[8] ja nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruses (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta[9]) ning nende kaitsmiseks jäljendamise eest; nõuab ELi edendusprogrammides erisätteid kvaliteetsetele toiduainetele (nt mägikarjamaalt ja talude juustutööstustest pärit toiduainetele ning kvaliteetlihale);

28. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama põllumajandustootjate rühmi ja kohalikke kogukondi piirkondliku kvaliteedimärgi kasutuselevõtmisel artikli 27 tähenduses; on seisukohal, et toetamine peaks toimuma parema teavitamise ning põllumajandustootjate ja kohalike toiduainete töötlemise ettevõtete asjakohase koolitamise ning rahaliste toetuste kaudu kohalike toiduainete töötlemise ettevõtete rajamiseks ja müügitoetuskampaaniate käivitamiseks; nõuab fondi asutamist ebasoodsas olukorras olevate piirkondade, sealhulgas mägipiirkondade jaoks (sealhulgas teise samba vahenditest, mis on puuduva riikliku kaasrahastamise tõttu jäänud kasutamata);

29. nõuab fondi asutamist ebasoodsas olukorras olevate piirkondade, sealhulgas mägipiirkondade jaoks (sealhulgas teise samba vahenditest, mis on puuduva riikliku kaasrahastamise tõttu jäänud kasutamata);

30. nõuab määruses (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks[10], artiklis 69 sätestatu alusel mägipiirkondade eraldi sihipärast rahalist toetamist ja sellele bürokraatiata konkreetse juurdepääsu tagamist ning artikli 69 kohaste vahendite piirmäära suurendamist 20%ni;

31. juhib tähelepanu asjaolule, et mägipiirkonnad pakuvad kvaliteetset põllumajandustoodangut ja võivad täiendada mitmekülgset põllumajandustoodete valikut Euroopa turul, säilitavad teatavaid looma- ja taimeliike, hoiavad alal traditsioone, edendavad tööstus- ja turismitegevust ning aitavad bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisega ja süsihappegaasi püsirohumaade ja metsade abil sidumisega võidelda kliimamuutuse vastu ning et jätkusuutlik metsamajandus võimaldab puidujäätmetest toota energiat;

32. nõuab, et seoses käesoleva aja ohtude ja vältimatute vajadustega võetaks loomade tervise, loomakaitse ja aretamise edendamisega seotud eeskirjades (nt aretusprogrammid, tõuraamatute pidamine ja jõudluskontrollid) arvesse eelkõige kohalikku tõugu mägiloomade aretajate ja kasvatajate muresid;

33. rõhutab, et komisjon aitab oma tegevusega konkurentsipoliitika ja rahvusvahelise kaubanduse raames kaasa mägipiirkondade arengule; kutsub komisjoni sellega seoses üles tulevaste kohandamiste korral – eelkõige läbirääkimistel Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames, riiklike toetuste korralduse paindlikkusega seoses ja üldhuviteenuste arvessevõtmisel konkurentsiõiguses – käsitlema sihipärasemalt ja tugevamalt kõnealuste piirkondade vajadusi;

34. nõuab, et metsapõlengutest kahjustatud mägipiirkondade loomakasvatajatele pöörataks erilist tähelepanu, sest kahjustatud piirkondades on võimalik karjamaid järgmise viie aasta jooksul kasutada ainult piiratult ja suurima ettevaatusega;

35. nõuab, et strateegia raames käsitletaks põhjalikumalt mägipiirkondade maastikuvorme (mägikarjamaad, kaitsemetsad, kõrg- ja keskmäestikud, heinamaad, suure maastikulise väärtusega piirkonnad), luuaks stiimuleid nende kaitsmiseks ning kehtestataks säästvad kasutuskavad mägikarjamaade, rohumaade, metsade ja muude ebasoodsas olukorras olevatele ja tundlike alade jaoks, et ergutada nende väärtustamist, taastamist, kaitset erosiooni eest ning ratsionaalset veekasutust ning hoida ära soovimatuid nähtusi (eelkõige karjamaade kasutamisest loobumist koos järgneva metsistumisega või ülekarjatamist);

36. rõhutab liikide mitmekesisuse säilitamist silmas pidades vajadust luua andmebaasid kohalike taime- ja loomaliikide, eelkõige kohalike põllumajandusloomade ja kõrgmäestiku floora geenimaterjali säilitamiseks; kutsub komisjoni üles kaaluma, kas ja kuidas käivitada rahvusvahelise tegevuskava algatust;

37. rõhutab, et osas ELi mägipiirkondades, eelkõige uutes liikmesriikides, kasvab elanike lahkumise ja seal elavate inimeste sotsiaalse tegevuse vähenemise oht ning et neid piirkondi ähvardab lisaks põllumajandustegevuse kahanemine või isegi peatumine, mis võivad kaasa tuua maastiku ja ökosüsteemi muutumise;

38. rõhutab, et rohumaatoetused on väga olulised põllumajandustegevuse säilitamiseks mägipiirkondades ja seetõttu tuleb neid jätkata;

39. rõhutab pikaajalise metsandusstrateegia olulisust, mis arvestab kliimamuutuste mõjude, metsakoosluse loodusliku ringluse ja loodusliku koostisega, loob kriiside (nt tormid) ärahoidmise, tõkestamise ja nende tagajärgede heastamise mehhanismid ning stiimulid metsade terviklikuks majandamiseks; juhib tähelepanu mägipiirkondade puidu ja puidutoodete säästva ümberkujundamise ja väärtustamise võimalustele kohalikul tasandil (väikeste veokuludega ja seega vähe CO₂ tekitavad kvaliteettooted, ehitusmaterjalid, teise põlvkonna biokütused);

40. rõhutab veemajanduse küsimuse tähtsust mägipiirkondades ning kutsub komisjoni üles innustama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi edendama tootmisahela eelmise ja järgmise etapi vahelist solidaarsust, kaasa arvatud toetama piisava rahastamise teel veevarude säästlikku kasutust nendes piirkondades;

41. rõhutab, et mägipiirkonnad on eriti kaitsetud kliimamuutuse tagajärgede suhtes ning kutsub komisjoni, liikmesriike, pädevaid piirkondlikke asutusi ja kohalikke omavalitsusi üles edendama viivitamata loodusõnnetuste, eelkõige metsatulekahjude ennetamise meetmete rakendamist nendes piirkondades;

42. juhib tähelepanu asjaolule, et mägipiirkonnad vajavad uusi vahendeid oma territooriumi kaitsmiseks üleujutuste eest (rõhuasetusega üleujutuste ennetusele), samas kui põllumajandus- ja metsandusettevõtjad võivad toetada üleujutustevastaseid ennetusmeetmeid pindalaga seotud otsetoetuste abil, mida nad saavad ELi ühise põllumajanduspoliitika raames;

43. juhib tähelepanu asjaolule, et põhjalik igakülgne kaitse pinnase erosiooni vastu, ehitisi mõjutava erosiooni vastu ja põhjaveekihtide kaitse tuleb sätestada põllumajandus- ja metsandustavade lahutamatu osana üleujutus- ja pinnaseerosiooniohtude vähendamiseks minimaalse tasemeni ning põua ja metsatulekahjude ennetamiseks, samuti põhja- ja pinnaveevarustuse parandamiseks maakohtades;

44. rõhutab, et leht- ja okaspuumetsad vajavad majandusharu, lähipuhkepiirkondade ja elupaikadena erilist hooldust ning et metsade mittesäästev kasutamine toob kaasa keskkonnaalased ja ohutusriskid (nagu kivivaring ja mudavoolud), mille ennetamiseks tuleb võtta meetmeid;

45. tuletab meelde oma 16. veebruari 2006. aasta resolutsiooni lõikes 15 esitatud soovitust, et mägipiirkondades tuleks soodustada metsade ja karjamaade eraldamist ja rakendada eelkõige üldistel turvalisuskaalutlustel teeradadelt lahkumise keeldu;

46. tuletab meelde, et mäed on looduslikud ja sageli ka riiklikud tõkked, mille tõttu muutub äärmiselt oluliseks piiriülene, rahvusvaheline ja piirkondade vaheline koostöö ja selle edendamine ühiseid probleeme silmas pidades (nt kliimamuutused, loomataudid, liikide väljasuremine);

47. tervitab pingutusi säästva turismi edendamiseks ja looduse kui „majanduseelise” tõhusaks kasutamiseks säästvate ja samal ajal traditsiooniliste vaba aja veetmise ja spordikavade kaudu kõnealuste piirkondade eripära arvesse võttes; rõhutab looduse kasutajate osa, kes loodust austades oma tervist parandavad;

48. nõuab tungivalt maaelu arengu ja struktuuritoetuse suuremat kooskõlastamist ning ühisprogrammide arendamist;

49. nõuab tungivalt maaelu arengu ja struktuuritoetuste kombineerimist ning ühtsete kavade väljatöötamist;

50. rõhutab integreeritud lähenemisviisi kasutuselevõtmise tähtsust sellistes otsustus- ja haldusprotsessides, nagu regionaalplaneerimine, ehitusprojektide litsentsimine ja elamute saneerimine keskkonnakaitse-, muinsuskaitse- ja linnaplaneerimistavade abil, et tagada mägipiirkondade säästev areng; soovitab, et mägipiirkondade potentsiaali kasutataks turismi igakülgse arengu ja maa-arengu alaste uuenduste kasutamise edendamiseks ning innustab sel eesmärgil kohalikke ja detsentraliseeritud algatusi ning koostööd mägipiirkondade vahel;

51. rõhutab, et maaharimiseks ja tootmiseks sobimatuid alasid tuleb metsade hoolduse, säästva jahinduse, kalanduse jne kaudu parimal võimalikul viisil kasutada ja edendada, et ennetada metsistumist, põlenguohtu, erosiooni ja bioloogilise mitmekesisuse kadumist;

52. märgib ära mägipiirkondade (eelkõige kõrg- ja keskmäestike) tähtsuse looduskaitse, liikide mitmekesisuse ja elupaikade säilitamise alal; juhib aga eriti tähelepanu põllu- ja metsamajanduse säilitamise vajadusele Natura 2000 aladel ja looduskaitsealadel ning nõuab kõnealuste piirkondade tugevamat sidumist miinimumstandardite kasutuselevõtmise kaudu ökoloogiliste asendusalade jaoks põllumajanduspiirkondades (näiteks 5%);

53. kutsub komisjoni üles toetama parimal võimalikul viisil mägipiirkondade lisamist maailma looduspärandisse ning kasutama mägipiirkondade kaitsmise rahvusvahelisi võimalusi;

54. juhib tähelepanu ainulaadsetele vee-ja allikavarudele, mida on vaja looduslike niisutussüsteemide, joogivee- ja energiaallikatena ning raviturismi eesmärgil säästvalt kasutada; rõhutab jõest ülesvoolu ja allavoolu paiknevate piirkondade vahelise solidaarsuse vajalikkust kõnealuste varude majandamisel; rõhutab sellega seoses ja võimalike konfliktide ärahoidmiseks vajadust töötada koostöö käigus välja lahenduskavad veereservide kasutamiseks „allikast kuni oruni”;

55. kutsub komisjoni üles edendama Alpi konventsiooni mägipiirkondade põllumajanduse protokolli rakendamist tihedas koostöös Alpi konventsiooni institutsioonidega, toetama parimal võimalikul viisil mägipiirkondade põllumajanduse vastastikust sidumist teiste poliitikavaldkondadega ja võtma sellega seoses vajalikke meetmeid, et viia lõpule Alpi konventsiooni nende protokollide ratifitseerimine, mis ei kuulu veel ühenduse õigustikku, ja et Euroopa Liit astuks Karpaatide konventsiooni lepingupooleks;

56. tõstab esile vabatahtliku töö tähtsust (eelkõige mägipääste, kodanikukaitse, heategevusasutused) seoses teenuste ning mägipiirkondade kultuuri- ja looduspärandiga;

57. tunnustab mägipiirkondadega tegelevate organisatsioonide ja teadusasutuste tööd ning rõhutab, et ELi mägipiirkondade strateegia ja sarnaste meetmete väljatöötamiseks tuleb kasutada nende teadmisi ja motivatsiooni;

58. juhib tähelepanu (põhitöö kõrvalt asetleidva) kutsealase hariduse ja koolituse ning – juba kutsealaste võimsuste ja võimaluste mitmekesistamise tähenduses – elukestva õppe algatuste ja projektide edendamise olulisusele;

59. peab vajalikuks investeerida kohalikesse mägipiirkondade põllumajandusalase täiendkoolituse keskustesse, et koolitada mägikeskkonnas tegevuse juhtimise, maa kaitsmise ja põllumajanduse arendamise oskustega spetsialiste;

60. nõuab eritähelepanu pööramist maastiku säilitamisele ning infrastruktuuride väljaehitamisele ja ajakohastamisele ligipääsmatutes mägipiirkondades; nõuab digitaalse lõhe ületamist ja teadusuuringute raamprogrammide tulemuste (nt e-valitsus) kättesaadavaks tegemist;

61. juhib tähelepanu tõhusate kohapealse varustamise teenuste vajalikkusele seoses rahvastiku säilitamise ja konkurentsivõimega; nõuab kohalike omavalitsuste sihipärast toetamist üldhuviteenuste valdkonnas;

62. rõhutab vajadust panustada liikuvuse säästvatele lahendustele ning terviklikule lähenemisviisile rahvusvaheliste (transiit, pikamaakoridorid) ja kohalike nõuete (nagu juurdepääs erinevatel kõrgustel paiknevatele piirkondadele ja linnaline liikumiskeskkond) vahel;

63. nõuab mägipiirkondade toetamist transpordiga toimetulekul, müra tõkestamisel, maastikukaitsel, kasutades selleks maanteelt ümbersuunamise meetmeid (nt tundlike alade laiendamine teemaksude direktiivis)[11], pannes niiviisi aluse paremale elukvaliteedile ja säästvale turismile;

64. rõhutab tasandike ja mägipiirkondade vaheliste „üleminekupiirkondade“ tähtsust kvaliteetsete era- ja avalike infrastruktuurirajatiste ja teenuste kättesaadavaks tegemisel (nt ülikoolid, lennujaamad, haiglad); nõuab kõnealuste rajatiste vähese kättesaadavuse parandamise toetamist, eelkõige ühistranspordi kaudu;

65. rõhutab, et mägipiirkonnad on paljude erinevate energiaallikate aruka kasutamise kaudu energialiikide mitmekesise valiku, energiatõhusate ehituslahenduste ja teise põlvkonna biokütuste „eeskujuks” ning et sellesuunalisi teadusuuringute algatusi on vaja toetada; rõhutab siiski, et teise põlvkonna biokütuste areng ei tohi kaasa tuua konkurentsi nende valmistamiseks ettenähtud alade (kesa, madalmets jne) ja karjamaade vahel;

66. soovitab liikmesriikidel parandada mägipiirkondade arengu toetuseks mõeldud rahalise abi andmise struktuuri ja korda ning samal ajal lihtsustada haldusmenetlusi ja juurdepääsu territooriumi varade – kultuuripärandi ning loodusvarade ja inimressursside – kaitse ja säästva kasutuse toetamiseks mõeldud ressurssidele;

67. on seisukohal, et säästev, moderniseeritud ja multifunktsionaalne põllumajandus on mägipiirkondades vajalik teiste tegevusalade (näiteks biomassi kasutamine ja põllumajandusturism) säilitamiseks, suurendades niiviisi kohaliku elanikkonna sissetulekut, ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma ühises põllumajanduspoliitikas ja regionaalpoliitikas arvesse eriti mägipiirkondade vajadusi: uute põllumajandusettevõtjate juurdetulemine, ligipääsmatuse probleemiga seotud lisakulude hüvitamine, näiteks seoses piima kogumisega, teenuste säilitamine maakohtades ja transpordiinfrastruktuuri arendamine;

68. juhib tähelepanu mägede ja liustike haavatavusele kliimamuutuste suhtes, mis tuleneb nende topograafilistest tunnustest ja ebasoodsatest struktuurilistest tingimustest, aga ka nende potentsiaalile loodust jäljendavate, uuenduslike tehnoloogiate katselaborina kliimakaitse valdkonnas (vt ka KOM(2007)0345); kutsub komisjoni üles töötama välja mägipiirkondade diferentseeritud kliimapoliitika ning kasutama sealjuures juba olemasolevaid teadmisi (nt Alpi ja Karpaatide konventsioone); nõuab teadusuuringuid ja üleminekumeetmete võtmist selles valdkonnas;

69. nõuab mägipiirkondade ja vähemsoodsate piirkondadega seotud kooskõlastamise funktsionaalset sidumist ühise põllumajanduspoliitika ja teise samba – maaelu arenguga;

70. rõhutab, et säästev põllumajandus ja mägipiirkondade areng on olulised mitte ainult kõnealuste piirkondade, vaid ka nendega piirnevate alade (nt tasandik) elanike jaoks, ning ELi mägipiirkondade strateegia peaks mõjutama seoses veevarustuse, keskkonna stabiilsuse, bioloogilise mitmekesisuse, elanike tasakaalustatud jagunemise ja kultuurilise mitmekesisusega ka nende piirkondade säästvust; kutsub komisjoni üles uurima ELi mägipiirkondade strateegia väljatöötamisel, kuidas on võimalik lisada strateegiasse tulemuslikult juba olemasolevad mägipiirkondade ja piirnevate alade integreerimise algatused;

71. teeb põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile ülesandeks jälgida resolutsiooni edasist arengut nõukogus ja komisjonis;

72. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1]       EÜT C 72 E, 21.3.2002, lk 354.
• [2]  ELT C 290 E, 29.11.2006, lk 413.
• [3]       Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0093.
• [4]       Regioonide Komitee, 23-2008.
• [5]       Nordregio (2004), Mägipiirkonnad Euroopas: mägipiirkondade analüüs ELi liikmesriikides, ühinevates riikides ja teistes Euroopa riikides.
• [6]  KOM (2007)0574.
• [7]      nt Austria Tirooli liidumaa algatus „ZukunftsraumTirol”.
• [8]       ELT L 93, 31.3.2006, lk 1.
• [9]      ELT L 93, 31.3.2006, lk. 12.
• [10]     ELT L 270, 21.10.03, lk. 1.
• [11]     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/38/EÜ, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (ELT L 157, 9.6.2006, lk 8).

SELETUSKIRI

Mägipiirkonnad ainulaadse elupaigana

Euroopa mägipiirkonnad on elu- ja tööpaigaks ligikaudu 19 %le Euroopa elanikest.

Mägipiirkonnad loovad inimeste ja teiste elusolendite jaoks ainulaadse elukeskkonna, kus inimese olemasolu kõigis selle aspektides on kitsaimas ruumis seotud loodusliku tasakaalu ja rütmiga – mägi mitmeotstarbelise elupaigana.

Mägipiirkondi iseloomustavad paljud looduslikud tunnused – järsud kallakud ja nõlvad, ilmastikutingimused, erosioon, erinevad kõrgused, kõrgel paiknemine, kaljud jne.

Sellel on tagajärjed.

Esiteks erinevad mägipiirkonnad eeltoodud iseloomulike tunnuste tõttu selgelt ELi teistest maastikuvormidest (nt mere- või rannikupiirkonnad), mille eest EL hoolitseb erilisel ja nendega kohandatud viisil, kasutades selleks osaliselt selgelt väljatöötatud poliitilisi ja majanduslikke kavasid.

Teiseks toovad nimetatud tunnused kaasa asjaolu, et mägipiirkonnad on paljuski halvemas olukorras. Raskemad põllumajandusliku tootmise tingimused, suuremad transpordikulud järskude nõlvade ja erinevate kõrguste tõttu, transpordi- ja kommunikatsioonivõrkude struktuurilised vajakajäämised ning inimeste ja kaupade liikuvusega seotud aja- ja rahakulu on ainult mõned selle nähtuse väljendusvormidest, mis mõjutab kõiki majandusharusid (kaubandus, turism, käsitöö, põllumajandus jne) ning määrab inimeste igapäevaelu.

Mägipiirkonnad on küll mitmeotstarbelised, ainulaadsed ja halvemas olukorras, kuid samal ajal on neil omadusi, mis kujutavad endast potentsiaalseid konkurentsieeliseid või muudavad mägipiirkonnad osas valdkondades teiste piirkondade jaoks eeskujuks. Nendeks omadusteks on näiteks traditsiooniliste teadmiste ja valmistamismeetodite paljusus (nt kvaliteettooted), metsa- ja heinamaade säästev majandamine ja kasutamine, mis on turismi ja looduse kasutajate jaoks määrava tähtsusega tegur, vajadus kasutada loodust säästvaid ja samal ajal kulutõhusaid tehnoloogiaid (nt rööbasteede lahenduste väljatöötamine, kliimamuutustega seotud uued tehnoloogiad), koostöövaim sotsiaalsfääris (vabatahtlike tegevus, mägede kaitsmine) ja teistes valdkondades (klastrite moodustamine, ühistud).

Nagu ka nõrgad küljed, põhinevad need eelised mägipiirkondade äärmisel tundlikkusel loodusliku elupaigana. See tähendab, et nii nõrkade külgede tasakaalustamine kui ka potentsiaalsete tugevate külgede aktiveerimine ja kasutamine eeldab ressursside säästvat ja tulevikku suunatud majandamist ning kasutamist kooskõlas loodusega.

Euroopa mägipiirkondade üldstrateegia vajadus

Käesoleval ajal on Euroopa mägipiirkondade õiguslikud raamistikud sama arvukad ja erinevad nagu Euroopa Liidu liikmesriigid isegi. Parimal juhul kasutatakse sektoripoliitikate segu, mis ei ole küll takistuseks eelnevalt kõne alla võetud säästvuse ja tulevikku suunatuse vajadusele, kuid ei aita sellele ka parimal viisil kaasa.

Sealjuures on tegemist nii eeskirjade kui ka toetustega, mis ei ole seni jõudnud kõikide mägipiirkondadeni või mille lähtumine kogu ühendust hõlmavatest vajadustest ja vastastikusest sünergilisest mõjust ei olnud seni tagatud.

Globaalse konkurentsi, demograafiliste ja keskkonnaalaste väljakutsete pingelisemaks muutumise ajal ei saa aga keegi endale lubada ressursside hooletut kasutamist tilk tilga haaval „kuumale kivile” tilgutamise viisil.

Pigem läheb vaja mõistlikku raamistikku, mis kombineerib eeskirjad ja toetused parimal võimalikul viisil, et toetada Euroopa mägipiirkondade pingutusi säästva, aga ka tulevikus püsima jääva konkurentsivõime saavutamisel.

Sealjuures tuleb jälgida, et toimivaid struktuure ei asendataks fondidega, mis tooks kaasa soovimatu ja kuluka väljatõrjumisefekti. Pigem on oluline aktiveerida ja kooskõlastada ELi lisandväärtust subsidiaarsuse põhimõtet säilitades ka mägipiirkondade puhul.

Eeltoodud kaalutluste alusel on raportöör veendunud, et Euroopa Liit toetab oma mägipiirkondi kõige paremini ühtse mägipiirkondade ressursside säästva arengu ja kasutamise strateegia väljatöötamise kaudu, kusjuures juba olemasolevad tulemusi andnud kavad tuleb konstruktiivselt sellega siduda.

Vanad head retseptid tuleb säilitada

Struktuurilised vajakajäämised ja looduslikud raskused on mägipiirkondades need asjaolud, mis avaldavad mõju nende piirkondade põllumajandustootjate ja ettevõtjate tootmistingimustele. See omakorda ei mõjuta mitte ainult kõnealuste kutserühmade elatustaset, vaid avaldab otsest mõju noorte kutsevalikule, demograafilisele arengule ja lõpuks jällegi looduse säilitamisele ja piirkonna teistele majandusharudele.

Inimväärsed tootmistingimused ja sissetulek on seega terve rea majanduslike ja sotsiaalsete tegurite ahela põhialuseks, mis on kõnealustes piirkondades vältimatult seotud. Sama kehtib lisaks ka tegurite suhtes, mis tegelikke tootmistingimusi täiendades inimeste elutingimusi mõjutavad, nt teenuste tase või transpordivõrk.

Raportöör juhib seetõttu tähelepanu asjaolule, et traditsioonilised eeskirjad ja toetused, mis on kaasa aidanud tootmis- ja elutingimuste säilimisele ja väljaarendamisele, tuleb ka tulevikus alles jätta.

Põllumajandus – mägipiirkondade vana ja uus tuiksoon

Mägipiirkondade elanikud majandavad kõnealuste piirkondade nõlvu ja heinamaid juba ammusest ajast kooskõlas loodusega ja raskeimates tingimustes. Nõlvad, erinevad kõrgused, ligipääsmatus, taimestik ja ilmastikutingimused raskendavad maaharimist ja töötlemist ning on minevikus andnud kõnealuste piirkondade elanikele tagasihoidliku ja raskelt kättevõidetud sissetuleku.

Mägipiirkondade põllumajandustootjate töö, mis kujutab endast sõna-sõnalt „majandamist”, ei anna neile mitte ainult vajaliku miinimumsissetuleku igapäevase leiva saamiseks, vaid aitas ja aitab ka täna kaasa kõige erinevamate maastikuvormide, näiteks mägikarjamaade või metsade säilitamisele ja hooldamisele. Põllumajandusel ei ole seega mitte ainult majanduslik roll, vaid see on ka aluseks paljudele teistele sektoritele, mis saavad kasu loodusrikkustest ja mägipiirkondade maastikust.

Lisaks etendavad traditsioonilised tooted ja valmistusviisid praegu keskset osa kaubanduses, hotellinduses, ekspordis ja käsitöös ning aitavad samal ajal kaasa teadmiste ja kultuurilise identiteedi säilitamisele.

Pidades silmas asjaolu, et põllumajandus on paljude sektorite olemasolu otseseks ja kaudseks aluseks, ei tulene nende toetamine mitte üksnes nostalgiast, vaid see on kõnealuste piirkondade tööhõive, majanduskasvu ja säästva arengu seisukohast keskne vajadus.

Raportöör tõstab seega rõhutatult esile, et siin toodud kaalutlused muutuvad eriti oluliseks seoses ÜPP tulevaste reformide ja nendega kaasnevate meetmetega, eelkõige seoses piimakvootide debati ja noortalunike toetamisega – mägipiirkondade põllumajandust tuleb hüvitismaksete ja kvaliteettoodete toetuste ning sobivate eeskirjadega edaspidigi toetada.

Mägipiirkonnad – teised olulised valdkonnad

Mägipiirkondade rasked looduslikud tingimused ei kajastu mitte ainult põllumajanduses, vaid määravad nende piirkondade igapäevaelu kõige erinevamal viisil, mõjutades ka mägipiirkondade maaelu arengu teisi olulisi tegureid. Need on:

Säästev looduskasutus, mis hõlmab lisaks põllumajanduslikule kasutamisele palju teisi säilitamise ja edendamise vorme (nt metsahooldus, jahindus või kalandus).

Transpordivõrkudel on oluline osa toodete ja inimeste toimetamisel orgu ja orust välja, samuti nende ühendamisel kaugemal asuvate tasandike ja linnakeskustega. Sealjuures on oluline võtta kasutusele soodsa hinnaga, kuid loodussäästlikud lahendused (eelkõige „maanteelt kõrvalesuunamine”), et mitte seada ohtu loodust ja selle säästvat kasutamist kõnealustes piirkondades.

Interneti ja sidevõrkude tähtsus muutub nende detsentraliseeritud piirkondade jaoks üha olulisemaks, eriti nende ettevõtete jaoks, mis digitaalsel ajastul oma äritegevust üha enam internetis arendavad.

Omavalitsuste ja kohalikud teenused, mida hõlmab üldhuviteenuste mõiste, muutuvad mägipiirkondade elanike vanuselise struktuuri muutusi silmas pidades kogu aeg olulisemaks, et võimaldada vanematele ja noorematele põlvkondadele väärikat äraelamist. Sealjuures tuleb kohalikke omavalitsusi rahaliselt ja kohapeal rakendatavaid lahendusi kasutades sihipäraselt toetada.

Jätkusuutlik sotsiaalne struktuur laialt levinud vabatahtliku töö vormis, mis osutab avaliku sektoriga paralleelselt teenuseid ja tegeleb üldsuse huvides sotsiaalse kaasamisega.

Koos põllumajandusega on need mägipiirkondade säästva arengu põhivaldkonnad. Raportöör on arvamusel, et eelpool nimetatud loodustegurite tõttu ei saa kõnealused ja teised põhivaldkonnad ka tulevikus hakkama ilma vastava rahalise ja regulatiivse toetuseta. Toetustega peavad aga kaasnema kavad, mis suudavad seoses kõnealuste valdkondadega välja töötada konkurentsieeliseid (eelkõige kvaliteettooted ja säästev turism) ja neid soodsalt kasutada.

Sellest tuleneb eelpool nõutud ühtse strateegia vajadus, millesse tuleb kaasata ka kõige uuemad tulevikku suunatud arengud.

     Uus tuleb integreerida

     Globaalsed suundumused ei peatu ka mägipiirkondade ees ja seetõttu on seda olulisem võtta neid puuduste kõrvaldamist ja eeliste säästvate kasutamist silmas pidades õigeaegselt arvesse. Kõnealused suundumused hõlmavad esmajoones vajadust uuendusmeelse keskkonna järele juba olemasolevate teadmiste kasutamiseks ning uute lahenduste leidmist, selle juurde kuuluvat haridus- ja koolitusvajadust ning kliimamuutustega kohanemist, mis mägipiirkondi nende tundlikkuse ja liigilise mitmekesisuse tõttu eriti puudutab.

Ka see peab leidma kajastamist nõutud strateegias.

Kokkuvõttes…

...on raportöör arvamusel, et looduslike ja globaalsete väljakutsete paljusust silmas pidades on vaja senised sektoripõhised pingutused Euroopa mägipiirkondade arendamiseks koondada kõnealuste piirkondade säästvasse ja tulevikku suunatud raamstrateegiasse. Kõnealuses strateegias tuleks kasutada kõige erinevamaid vahendeid (rahaline toetamine, õigusaktid, internetiplatvormid jne), mis tagavad takistuste kõrvaldamise parimal võimalikul viisil, ja samal ajal stiimulite ja konkurentsieeliste potentsiaali aktiveerimise kõnealustes piirkondades. Komisjoni kutsutakse seetõttu üles esitama see strateegia kuue kuu jooksul ning sellega seoses on liikmesriigid kohustatud subsidiaarsuse põhimõttest kinni pidades töötama koos kohalike ja piirkondlike omavalitsustega välja ja rakendama riiklikud tegevuskavad. Esmajoones tuleb rõhutada, et selle ettevõtmise õnnestumise eelduseks on vajaliku rahalise toetuse säilitamine Euroopa tasandil, eelkõige põllumajanduses.

regionaalarengukomisjonI ARVAMUS (26.6.2008)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

põllumajanduse olukorra ja väljavaadete kohta mägipiirkondades
(2008/2066(INI))

Arvamuse koostaja: Bernadette Bourzai

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et Lissaboni lepinguga muudetud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 158 ühtekuuluvuspoliitika kohta määratletakse mägipiirkondi nende erisusi tunnustades kui piirkondi, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud tingimused ning nõuab, et mägipiirkondadele pöörataks erilist tähelepanu; avaldab siiski kahetsust selle üle, et komisjon ei ole veel suutnud koostada kõikehõlmavat strateegiat mägipiirkondade ja teiste püsivate ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade tõhusaks toetamiseks, vaatamata Euroopa Parlamendi paljudele sellekohastele nõudmistele;

2.  rõhutab, et on vaja tihedalt kooskõlastada ühenduse eri poliitikad, mille eesmärk on tagada eelkõige selliste piirkondade ühtlustatud areng, kus valitsevad püsivad ebasoodsad looduslikud tingimused, näiteks mägipiirkonnad; on sellega seoses mures selle pärast, kas on otstarbekas eraldada ühenduse ühtekuuluvuspoliitika maaelu arengu poliitikast praegusel programmitöö perioodil 2007–2013 (tulenevalt Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi lülitamisest ühisesse põllumajanduspoliitikasse); on seisukohal, et see uus lähenemisviis vajab hoolsat järelevalvet selle mõju hindamiseks regionaalarengule;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et mägipiirkonnad on ebasoodsas olukorras, mille tõttu ei ole eriti hõlbus kohandada põllumajandust konkurentsitingimustele ja millega kaasnevad lisakulud, nii et põllumajanduses ei suudeta väga konkurentsivõimelisi tooteid madala hinnaga toota;

4.  teeb ettepaneku, et seoses 2008. aasta sügisel ilmuva rohelise raamatuga territoriaalse ühtekuuluvuse kohta ning kooskõlas territoriaalse tegevuskava ja Euroopa ruumi arenguplaani eesmärkidega peaks komisjon võtma koostöös liikmesriikidega vastu territoriaalse lähenemisviisi eri tüüpi mägipiirkondades esinevate probleemidega tegelemiseks ning sätestama need meetmed järgmise struktuurifonde käsitleva õigusaktide paketi raames;

5.  soovib, et komisjon töötaks välja mägipiirkondade tõelise integreeritud Euroopa strateegia, ja on seisukohal, et mägipiirkondi käsitleva rohelise raamatu avaldamine on oluline esimene samm selles suunas; palub komisjonil algatada ulatuslik avalik arutelu, kuhu on kaasatud piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonnas tegutsejad, samuti mägipiirkondade regionaalasutusi esindavad riikide ja Euroopa ühendused, et olukord nendes piirkondades paremini kindlaks määrata;

6.  palub komisjonil pöörata Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustiku (ESPON) tööprogrammis erilist tähelepanu alaliste ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade, näiteks mägipiirkondade olukorrale; on seisukohal, et mägipiirkondade olukorra kindel ja põhjalik tundmine on väga oluline diferentseeritud meetmete kavandamiseks, millega saab nende piirkondade probleeme paremini lahendada;

7.  nõuab tungivalt maaelu arengu ja struktuurilise toetuse suuremat kooskõlastamist ning ühisprogrammide arendamist;

8.   juhib tähelepanu asjaolule, et mägipiirkonnad pakuvad kvaliteetset põllumajandustoodangut ja mitmekülgsemat põllumajandustoodete valikut Euroopa turul, säilitavad teatavaid looma- ja taimeliike, hoiavad alal traditsioone, edendavad tööstus- ja turismitegevust ning aitavad bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisega ja süsihappegaasi sidumisega püsirohumaade ja metsade abil võidelda kliimamuutuse vastu ning et jätkusuutlik metsamajandus võimaldab puidujäätmetest toota energiat;

9.   rõhutab veemajanduse küsimuse tähtsust mägipiirkondades ning kutsub komisjoni üles innustama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi edendama tootmisahela eelmise ja järgmise etapi vahelist solidaarsust, kaasa arvatud toetama piisava rahastamise teel veevarude säästlikku kasutust nendes piirkondades;

10. rõhutab, et need piirkonnad on eriti kaitsetud kliimamuutuse tagajärgede suhtes, ning kutsub komisjoni, liikmesriike, pädevaid piirkondlikke asutusi ja kohalikke omavalitsusi üles edendama viivitamata loodusõnnetuste, eelkõige metsatulekahjude ennetamise meetmete rakendamist nendes piirkondades;

11. juhib tähelepanu asjaolule, et mägipiirkonnad vajavad uusi vahendeid oma territooriumi kaitsmiseks üleujutuste eest (rõhuasetusega üleujutuste ennetusele), samas kui põllumajandus- ja metsandusettevõtjad võivad toetada üleujutustevastaseid ennetusmeetmeid pindalaga seotud otsetoetuste abil, mida nad saavad ELi ühise põllumajanduspoliitika raames;

12. juhib tähelepanu asjaolule, et põhjalik igakülgne kaitse pinnase erosiooni vastu, ehitisi mõjutava erosiooni vastu ja põhjaveekihtide kaitse tuleb sätestada põllumajandus- ja metsandustavade lahutamatu osana üleujutus- ja pinnaseerosiooniohtude vähendamiseks minimaalse tasemeni ning põua ja metsatulekahjude ennetamiseks, samuti põhja- ja pinnaveevarustuse parandamiseks maakohtades;

13. rõhutab sellistes otsustus- ja haldusprotsessides, nagu regionaalplaneerimine, ehitusprojektide litsentsimine ja elamute saneerimine, keskkonnakaitse-, muinsuskaitse- ja linnaplaneerimistavade abil integreeritud lähenemisviisi kasutuselevõtmise kasulikkust mägipiirkondades säästva arengu tagamiseks; soovitab, et mägipiirkondade potentsiaali kasutataks turismi igakülgse arengu ning uuenduste ja maaparanduse kasutamise edendamiseks ning julgustab seoses sellega kohalike ja detsentraliseeritud algatuste ja koostöö tegemist mägipiirkondade vahel;

14. soovitab liikmesriikidel parandada mägipiirkondade arengu toetuseks mõeldud rahalise abi andmise struktuuri ja korda ning samal ajal lihtsustada haldusmenetlusi ja juurdepääsu territooriumi varade – kultuuripärandi ning loodusvarade ja inimressursside – kaitse ja säästva kasutuse toetamiseks mõeldud ressurssidele;

15. on seisukohal, et säästev, moderniseeritud ja multifunktsionaalne põllumajandus on mägipiirkondades vajalik teiste tegevusalade (näiteks biomassi kasutamine ja põllumajandusturism) säilitamiseks, suurendades niiviisi kohaliku elanikkonna sissetulekut, ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma ühises põllumajanduspoliitikas ja regionaalpoliitikas eriti arvesse mägipiirkondade vajadusi: uute põllumajandusettevõtjate juurdetulemine, ligipääsmatuse probleemiga seotud lisakulude hüvitamine, näiteks seoses piima kogumisega, teenuste säilitamine maakohtades, transpordiinfrastruktuuri arendamine jms;

16. rõhutab, et erandid ja eritoetusmeetmed peavad piirduma eriliselt ebasoodsate piirkondadega ning need ei tohi põhjustada põllumajandusturgudel konkurentsimoonutusi;

17. on veendunud piisava rahvastikutiheduse säilitamise esmatähtsuses mägipiirkondades ning asjassepuutuvate piirkondade mahajätmisevastaseks võitluseks ja uute inimeste ligimeelitamiseks võetavate meetmete vajalikkuses;

18. rõhutab üldise majandushuvi teenuste kõrge taseme, mägipiirkondadele juurdepääsu ja sealse vastastikuse sidumise ning vajaliku infrastruktuuri tagamise tähtsust, eelkõige reisijate- ja kaubaveo, hariduse, teadmistepõhise majanduse ja sidevõrkude (sealhulgas lairibaühendus) osas, et lihtsustada ühendust kõrgendikul asuvate turgude ja linnapiirkondadega; kutsub pädevaid asutusi üles edendama nimetatud eesmärkidel avaliku ja erasektori partnerlust;

19. peab vajalikuks investeerida kohalikesse mägipiirkondade põllumajandusalase täiendkoolituse keskustesse, et koolitada mägikeskkonnas tegevuse juhtimise, maa kaitsmise ja põllumajanduse arendamise oskustega spetsialiste.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	25.6.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	44 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Emmanouil Angelakas, Stavros Arnaoutakis, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Jana Bobošíková, Victor Boştinaru, Wolfgang Bulfon, Antonio De Blasio, Petru Filip, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Eugenijus Gentvilas, Ambroise Guellec, Jim Higgins, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Mieczysław Edmund Janowski, Rumiana Jeleva, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Sérgio Marques, Miroslav Mikolášik, James Nicholson, Maria Petre, Markus Pieper, Giovanni Robusti, Wojciech Roszkowski, Elisabeth Schroedter, Kyriacos Triantaphyllides, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Bernadette Bourzai, Jan Březina, Jill Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Ramona Nicole Mănescu, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Zita Pleštinská, Samuli Pohjamo, Christa Prets, Richard Seeber, László Surján, Iuliu Winkler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Anneli Jäätteenmäki, Glenis Willmott

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	14.7.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	29 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Vincenzo Aita, Sergio Berlato, Bernadette Bourzai, Luis Manuel Capoulas Santos, Giovanna Corda, Albert Deß, Gintaras Didžiokas, Konstantinos Droutsas, Constantin Dumitriu, Michl Ebner, Carmen Fraga Estévez, Lutz Goepel, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Esther Herranz García, Lily Jacobs, Elisabeth Jeggle, Heinz Kindermann, Vincenzo Lavarra, Mairead McGuinness, Neil Parish, Vincent Peillon, María Isabel Salinas García, Petya Stavreva, Dimitar Stoyanov, Janusz Wojciechowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alejandro Cercas, Esther De Lange, Catherine Neris, Maria Petre, Markus Pieper, Karin Resetarits, Struan Stevenson, Kyösti Virrankoski