SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE Nõukogu ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse aluspõhimõtted ning muudetakse direktiive 1999/35/EÜ ja 2002/59/EÜ

8.9.2008 - (5721/5/2008 – C6‑0226/2008 – 2005/0240(COD)) - ***II

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Jaromír Kohlíček

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse aluspõhimõtted ning muudetakse direktiive 1999/35/EÜ ja 2002/59/EÜ

(5721/5/2008 – C6‑0226/2008 – 2005/0240(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (5721/5/2008 – C6‑0226/2008);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta[1] Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2005)0590) suhtes;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6‑0332/2008),

1.  kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Põhjendus 9
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
(9) Liikmesriigid peaksid laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite ohutusjuurdluste läbiviimisel võtma arvesse IMO assamblee ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni haldusnõukogu 1. detsembri 2005. aasta resolutsioonile A.987(24) lisatud suuniseid meremeeste õiglase kohtlemise kohta laevaõnnetuse korral või muid asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt vastu võetud inimteguriga seotud soovitusi ja õigusakte, kui need on kohaldatavad tehniliste ohutusjuurdluste suhtes.	(9) Liikmesriigid peaksid laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite ohutusjuurdluste läbiviimisel võtma arvesse IMO õiguskomitee ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni haldusnõukogu 27. aprilli 2006. aasta resolutsioonile LEG.3(91) lisatud suuniseid meremeeste õiglase kohtlemise kohta laevaõnnetuse korral.
Selgitus
Väljajätmisega viiakse tekst kooskõlla parlamendi esimese lugemise seisukohaga (vt esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekut 3).
Muudatusettepanek  2 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Põhjendus 12
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
(12) Ülimalt tähtis on merelaevade või muude sadamas või muudes piiratud merepiirkondades asuvate laevadega seotud õnnetuste ja ohtlike juhtumite ohutusjuurdlus viia läbi erapooletul viisil, et teha tõhusalt kindlaks sellise õnnetuse või ohtliku juhtumi asjaolud ja põhjused. Seetõttu peaksid sellist juurdlust viima läbi kvalifitseeritud juurdlejad, keda kontrollib sõltumatu organ või üksus, et vältida mis tahes huvide konflikti.	(12) Ülimalt tähtis on merelaevade või muude sadamas või muudes piiratud merepiirkondades asuvate laevadega seotud õnnetuste ja ohtlike juhtumite ohutusjuurdlus viia läbi erapooletul viisil, et teha tõhusalt kindlaks sellise õnnetuse või ohtliku juhtumi asjaolud ja põhjused. Seetõttu peaksid sellist juurdlust viima läbi kvalifitseeritud juurdlejad, keda kontrollib sõltumatu organ või üksus, kellele on antud alalised volitused otsuste tegemiseks, et vältida mis tahes huvide konflikti.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga viiakse tekst kooskõlla parlamendi esimese lugemise seisukohaga (vt esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekut 26).
Muudatusettepanek  3 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Põhjendus 18 a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	(18 a) Laevade hädakutseid või mis tahes allikast saadud teavet selle kohta, et laev või isikud laeval või laevalt on ohus või et laeva käitamisprobleemi tõttu võivad kahjustada saada isikud, laeva konstruktsioon või keskkond, tuleks uurida või neid (seda) muul moel kontrollida.
Selgitus
Hädakutsed peaksid jääma käesoleva direktiivi reguleerimisalasse vastavalt komisjoni algsele ettepanekule.
Muudatusettepanek  4 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Põhjendus 20 a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	(20 a) Õnnetusjuhtumite olemasolevate juurdluskokkuvõtete analüüsi tulemusi, mis võivad osutuda kasulikuks tulevaste õnnetuste ennetamisel ja Euroopa Liidu meresõiduohutuse täiustamisel, tuleb arvestada laevaõnnetuste uurimise ühise metoodika väljatöötamisel või muutmisel.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga viiakse tekst kooskõlla parlamendi esimese lugemise seisukohaga (vt esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekut 2).
Muudatusettepanek  5 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Põhjendus 21
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
(21) Liikmesriigid peaksid nõuetekohaselt arvesse võtma ohutusjuurdluse põhjal tehtud ohutuse tagamise soovitusi.	(21) Liikmesriigid ja ühendus peaksid nõuetekohaselt arvesse võtma ohutusjuurdluse põhjal tehtud ohutuse tagamise soovitusi.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga taastatakse parlamendi esimese lugemise seisukoht (vt esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekut 4).
Muudatusettepanek  6 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Põhjendus 26
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
(26) Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks,	välja jäetud
Selgitus
Nagu komisjon algselt esildas, peaksid liikmesriigid olema kohustatud koostama vastavustabeleid, milles osutataks, milliste normide alusel võetakse käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuded üle siseriiklikusse õigusesse. Tabelid on vajalikud selleks, et komisjon saaks põhjalikult kontrollida direktiivi nõuetekohast ülevõtmist ja rakendamist liikmesriikide poolt.
Muudatusettepanek  7 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 2 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite suhtes, mis:	1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse laevaõnnetuste, ohtlike juhtumite ja hädakutsete suhtes, mis:
Selgitus
Hädakutsed peaksid jääma käesoleva direktiivi reguleerimisalasse vastavalt komisjoni algsele ettepanekule.
Muudatusettepanek  8 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 2 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite suhtes, mis on seotud üksnes:	2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata laevaõnnetuste, ohtlike juhtumite ja hädakutsete suhtes, mis on seotud:
Selgitus
Hädakutsed peaksid jääma käesoleva direktiivi reguleerimisalasse vastavalt komisjoni algsele ettepanekule.
Muudatusettepanek  9 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	2 a) Mõistete „raske õnnetus” ja „kerge õnnetus” puhul kohaldatakse IMO meresõiduohutuse komisjoni ringkirjas 953 esitatud ajakohastatud määratlusi.
Selgitus
Komisjoni esildatud mõisted tuleb alles jätta, kuna neid termineid kasutatakse direktiivis.
Muudatusettepanek  10 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 3 – lõige 4 a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	4 a) Hädakutse – laevalt antav märguanne või mis tahes allikast saadud teave, mis osutab sellele, et laev või isikud laeval või laevalt on merehädas.
Selgitus
Hädakutsed peaksid jääma käesoleva direktiivi reguleerimisalasse vastavalt komisjoni algsele ettepanekule.
Muudatusettepanek  11 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 3 – lõige 5
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
5) „Ohutuse tagamise soovitus” – ettepanek, mis on tehtud järgnevalt:	5) „Ohutuse tagamise soovitus” – ettepanek, sealhulgas ka registreerimise ja kontrolli eesmärgil, mis on tehtud järgnevalt:
a) ohutusjuurdlust teostava või seda juhtiva riigi juurdlusorgani ettepanek, mis põhineb nimetatud juurdluse käigus kogutud teabel; või vajaduse korral	a) ohutusjuurdlust teostava või seda juhtiva riigi juurdlusorgani ettepanek, mis põhineb nimetatud juurdluse käigus kogutud teabel; või vajaduse korral
b) komisjoni ettepanek, mis põhineb andmete abstraktse analüüsi põhjal saadud teabel.	b) komisjoni ettepanek, mis on tehtud ameti abiga ning põhineb andmete abstraktse analüüsi põhjal saadud teabel ja läbiviidud juurdluste tulemustel.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga taastatakse parlamendi esimese lugemise seisukoht (vt esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekut 7).
Muudatusettepanek  12 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
a) ei sõltu uurimistest kriminaalmenetluse raames või muudest paralleelsetest uurimistest, mida teostatakse vastutuse või süü kindlaksmääramiseks, ja	a) ei sõltu uurimistest kriminaalmenetluse raames või muudest paralleelsetest uurimistest, mida teostatakse vastutuse või süü kindlaksmääramiseks, lubades kohtulikes juurdlustes kasutada ainult käesoleva direktiivi alusel algatatud juurdluste järeldusi või soovitusi, ja
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga viiakse tekst kooskõlla parlamendi esimese lugemise seisukohaga (vt esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekut 8).
Muudatusettepanek  13 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
1. Iga liikmesriik tagab, et artiklis 8 osutatud juurdlusorgan viib läbi ohutusjuurdluse pärast väga raskete laevaõnnetuste toimumist,:	1. Iga liikmesriik tagab, et artiklis 8 osutatud juurdlusorgan viib läbi ohutusjuurdluse pärast raskete või väga raskete laevaõnnetuste toimumist:
Selgitus
Ohutusjuurdlused peaksid olema kohustuslikud pärast raskeid laevaõnnetusi, nagu seda esildas komisjon.
Muudatusettepanek  14 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 5 – lõige 2
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
2. Lisaks sellele otsustab juurdlusorgan, kas algatatakse mõne muu laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi ohutusjuurdlus.	2. Lisaks raskete ja väga raskete õnnetuste juurdlusele otsustab artiklis 8 nimetatud juurdlusorgan pärast seda, kui ta on tuvastanud juhtumi esialgsed asjaolud, kas algatatakse kerge õnnetuse, ohtliku juhtumi või hädakutse ohutusjuurdlus.
Oma otsuses võtab juurdlusorgan arvesse õnnetuse või ohtliku juhtumi raskusastet, sellega seotud laeva ja/või lasti tüüpi ning selle võimalikkust, et ohutusjuurdluse tulemused aitavad vältida õnnetusi ja ohtlikke juhtumeid tulevikus.	Oma otsuses võtab juurdlusorgan arvesse õnnetuse või ohtliku juhtumi raskusastet, hädakutsega seotud laeva ja/või lasti tüüpi ja/või otsingu- ja päästeasutuste mis tahes taotlust.
Selgitus
Nagu komisjoni ettepanekus ette nähakse, peab ohutusjuurdlus olema kohustuslik pärast raskete õnnetuste toimumist, ent kergete õnnetuste, ohtlike juhtumite ja hädakutsete puhul tuleb teha kindlaks, kas ohutusjuurdluse algatamisest oleks kasu.
Muudatusettepanek  15 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 5 – lõige 4
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
4. Ohutusjuurdlusel järgitakse laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdluse ühise metoodika põhimõtteid, mis on välja töötatud määruse (EÜ) nr 1406/2002 artikli 2 punkti e alusel. Komisjon võtab nimetatud metoodika vastu või muudab seda seoses käesoleva direktiiviga. Meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.	4. Ohutusjuurdlusel järgitakse laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdluse ühist metoodikat, mis on välja töötatud määruse (EÜ) nr 1406/2002 artikli 2 punkti e alusel. Komisjon võtab nimetatud metoodika vastu või muudab seda seoses käesoleva direktiiviga. Meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Komisjon ja liikmesriigid töötavad välja ohutusjuurdluste läbiviimise ja parimate tavade suunised, mida kasutatakse ühise metoodika rakendamisel. Neid suuniseid ajakohastatakse korrapäraselt, et võtta arvesse ohutusjuurdluste läbiviimisel saadud kogemusi.	Komisjon võtab ühise metoodika muutmisel arvesse õnnetusjuhtumi kokkuvõtete järeldusi ja neis sisalduvaid ohutuse tagamise soovitusi.
Selgitus
Vastavalt komisjoni ettepanekule oleksid liikmesriigid kohustatud järgima ühist metoodikat, mitte lihtsalt selle põhimõtteid või suuniseid. Käesoleva muudatusettepanekuga viiakse tekst kooskõlla parlamendi esimese lugemise seisukohaga (vt esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekut 19).
Muudatusettepanek  16 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 5 – lõige 5
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
5. Ohutusjuurdlus algatatakse nii kiiresti kui praktiliselt võimalik pärast laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumist.	5. Ohutusjuurdlus algatatakse nii kiiresti kui praktiliselt võimalik pärast laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumist ja mitte mingil juhul hiljem kui kaks kuud pärast selle toimumist.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga taastatakse parlamendi esimese lugemise seisukoht (vt esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekut 12).
Muudatusettepanek  17 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 6
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
Liikmesriigid näevad oma õigussüsteemi raames ette, et vastutavad asutused ja/või kaasatud osapooled teavitavad viivitamata nende juurdlusorganit kõikidest käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest õnnetustest ja ohtlikest juhtumitest.	Liikmesriigid näevad oma õigussüsteemi raames ette, et vastutavad asutused ja/või kaasatud osapooled teavitavad viivitamata nende juurdlusorganit kõikidest käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatest õnnetustest, ohtlikest juhtumitest ja hädakutsetest.
Selgitus
Hädakutsed peaksid jääma käesoleva direktiivi reguleerimisalasse vastavalt komisjoni algsele ettepanekule.
Muudatusettepanek  18 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 7 – lõige 1
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid hoiduvad sama laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi puhul paralleelsete ohutusjuurdluste teostamisest. Nad hoiduvad võtmast meetmeid, mis võiksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva ohutusjuurdluse läbiviimist põhjendamatult takistada, peatada või edasi lükata. Juhul kui ohutusjuurdlust viivad läbi kaks või enam liikmesriiki, teevad asjaomased liikmesriigid koostööd, et leppida viivitamata kokku, millisest liikmesriigist saab juurdlust juhtiv liikmesriik. Nad teevad kõik jõupingutused selleks, et juurdlusmenetluste suhtes kokkuleppele jõuda. Nimetatud kokkuleppe raames on teistel oluliselt huvitatud riikidel ohutusjuurdlust läbiviiva liikmesriigiga võrdsed õigused ja võrdne juurdepääs tunnistajatele ja tõenditele. Samuti on neil õigus sellele, et juurdlust juhtiv liikmesriik võtaks nende seisukohta arvesse.	1. Raskete ja väga raskete õnnetuste puhul, mis puudutavad kahe või enama liikmesriigi olulist huvi, lepivad asjaomased liikmesriigid viivitamata kokku, millisest liikmesriigist saab juurdlust juhtiv liikmesriik. Kui asjaomased liikmesriigid ei suuda kindlaks määrata, milline liikmesriik juurdlust juhib, teeb komisjon ameti arvamusel põhineva asjakohase otsuse, mida rakendatakse viivitamata.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga taastatakse parlamendi esimese lugemise seisukoht (vt esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekut 13).
Muudatusettepanek  19 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 7 – lõige 2
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
2. Olenemata lõikest 1 vastutab iga liikmesriik ohutusjuurdluse teostamise ja teiste oluliselt huvitatud liikmesriikidega koostöö tegemise eest, kuni lepitakse ühiselt kokku, milline neist on juurdlust juhtiv riik.	2. Olenemata lõikest 1 vastutab iga liikmesriik ohutusjuurdluse teostamise ja teiste oluliselt huvitatud liikmesriikidega koostöö tegemise eest, kuni kas lepitakse ühiselt kokku või otsustab komisjon, milline neist on juurdlust juhtiv riik.
Selgitus
Vajalik kohandus on kooskõlas parlamendi esimese lugemise seisukohaga.
Muudatusettepanek  20 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 7 – lõige 4
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
4. Kui ro-ro-reisiparvlaev või kiirreisilaev on seotud laevaõnnetuse või ohtliku juhtumiga, algatab ohutusjuurdluse liikmesriik, kelle territoriaalmeres või sisevetes, nagu on määratletud UNCLOSis, laevaõnnetus või ohtlik juhtum toimus, või kui see toimus muudes vetes, algatab juurdluse liikmesriik, mida kõnealune parvlaev või reisilaev viimasena külastas. Kõnealune liikmesriik vastutab ohutusjuurdluse teostamise ja teiste oluliselt huvitatud liikmesriikidega koostöö tegemise eest, kuni lepitakse ühiselt kokku, milline neist on juurdlust juhtiv riik.	4. Kui ro-ro-reisiparvlaev või kiirreisilaev on seotud laevaõnnetuse, ohtliku juhtumi või hädakutsega, algatab ohutusjuurdluse liikmesriik, kelle territoriaalmeres või sisevetes, nagu on määratletud UNCLOSis, laevaõnnetus või ohtlik juhtum toimus, või kui see toimus muudes vetes, algatab juurdluse liikmesriik, mida kõnealune parvlaev või reisilaev viimasena külastas. Kõnealune liikmesriik vastutab ohutusjuurdluse teostamise ja teiste oluliselt huvitatud liikmesriikidega koostöö tegemise eest, kuni kas lepitakse ühiselt kokku või otsustab komisjon, milline neist on juurdlust juhtiv riik.
Selgitus
Hädakutsed peaksid jääma käesoleva direktiivi reguleerimisalasse vastavalt komisjoni algsele ettepanekule.
Muudatusettepanek  21 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 8 – lõige 1 – esimene ja teine lõik
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et ohutusjuurdluste eest vastutavad erapooletud alalised juurdlusorganid ja nõutava ettevalmistusega juurdlejad, kes on pädevad laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumitega seotud küsimustes.	1. Liikmesriigid tagavad, et ohutusjuurdluste eest vastutavad erapooletud alalised juurdlusorganid või -üksused (edaspidi „juurdlusorgan”), millele on antud vajalikud volitused ja mis koosnevad juurdlejatest, kes on nõutava ettevalmistusega laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumitega seotud küsimustes.
Ohutusjuurdluse erapooletul viisil läbiviimiseks on juurdlusorgan organisatsiooniliselt, õigusliku struktuuri poolest ning otsustusprotsessis sõltumatu mis tahes osapoolest, kelle huvid võiksid olla vastuolus talle usaldatud ülesandega.	Juurdlusorgan on talitluslikult sõltumatu eelkõige riiklikest asutustest, kes vastutavad merekõlblikkuse, sertifitseerimise, ülevaatuse, mehitamise, laeva ohutu juhtimise, tehnilise hoolduse, mereliikluse juhtimise, sadamajärelevalve ja meresadamate töö eest, ja organitest, mis algatavad juurdluse vastutuse kindlaksmääramise või õigusjärelevalve eesmärgil, ning mis tahes muust osapoolest, kelle huvid võiksid olla vastuolus talle usaldatud ülesandega.
Selgitus
Talitluslik sõltumatus tuleks sama selgelt määratleda nagu komisjoni ettepanekus. Käesoleva muudatusettepanekuga taastatakse parlamendi esimese lugemise seisukoht (vt esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekuid 14 ja 15).
Muudatusettepanek  22 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 9 – pealkiri ja sissejuhatav osa
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
Konfidentsiaalsus	Andmete varjamine
Liikmesriigid tagavad oma õigussüsteemide raames, et järgmised andmed tehakse kättesaadavaks üksnes ohutusjuurdluse eesmärgil, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi pädev asutus määrab, et andmete avaldamine kaalub üles riigisisese ja rahvusvahelise kahjuliku mõju, mida selline tegevus võib avaldada asjaomasele ohutusjuurdlusele või juurdlustele tulevikus:	Liikmesriigid tagavad oma õigussüsteemide raames, et järgmised andmed tehakse kättesaadavaks üksnes ohutusjuurdluse eesmärgil:
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga taastatakse parlamendi esimese lugemise seisukoht (vt esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekut 16).
Muudatusettepanek  23 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 9 – esimene a lõik (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	1 a. Lisaks tagavad liikmesriigid, et ohutusjuurdluse käigus saadud tunnistajate ütlusi ja muud teavet ei avaldata kolmandate riikide ametivõimudele, seega takistades selliste ütluste või teabe kasutamist kriminaaljuurdluses kõnealustes riikides.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga viiakse tekst kooskõlla parlamendi esimese lugemise seisukohaga (vt esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekut 9).
Muudatusettepanek  24 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 10 – lõige 3 – punkt d a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	d a) kehtestada kiirhoiatusmeetmed laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi puhul;
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga viiakse tekst kooskõlla parlamendi esimese lugemise seisukohaga (vt esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekut 10).
Muudatusettepanek  25 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 10 – lõige 3 – punkt e
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
e) kehtestada konfidentsiaalsusnõuded artiklis 9 osutatud tunnistajate ütluste ning töödeldud andmete ja muude dokumentide jagamiseks, sealhulgas suhetes kolmandate riikidega, järgides siseriiklikke eeskirju;	e) kehtestada konfidentsiaalsusnõuded artiklis 9 osutatud tunnistajate ütluste ning töödeldud andmete ja muude dokumentide jagamiseks, järgides siseriiklikke eeskirju;
Selgitus
Vajalik kohandus on kooskõlas parlamendi esimese lugemise seisukohaga.
Muudatusettepanek  26 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 10 – lõige 3 – punkt h
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
h) anda ohutusjuurdlust läbiviivatele juurdlusorganitele mis tahes asjakohast teavet.	välja jäetud
Selgitus
Nagu komisjon esildas, peaksid liikmesriigid olema kohustatud andma juurdlusorganile asjakohast teavet.
Muudatusettepanek  27 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 10 – lõige 3 a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	3 a. Iga liikmesriik, kelle teeninduskohti või teenuseid laev kasutas või oleks tavaliselt kasutanud enne õnnetust või ohtliku juhtumi toimumist ja kellel on juurdlusega seotud teavet, esitab selle teabe juurdlust teostavale juurdlusorganile.
Selgitus
Nagu komisjon esildas, peaksid liikmesriigid olema kohustatud andma juurdlusorganile asjakohast teavet.
Muudatusettepanek  28 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 14 – lõige 1 – teine lõik
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
Juurdlusorganid võivad otsustada, et ohutusjuurdluse puhul, mis ei ole seotud väga raske laevaõnnetusega ning mille tulemused ei võimalda vältida tulevikus toimuvaid õnnetusi ja ohtlikke juhtumeid, avaldatakse lihtsustatud kokkuvõte.	Juurdlusorganid võivad otsustada, et ohutusjuurdluse puhul, mis ei ole seotud raske või väga raske laevaõnnetusega ning mille tulemused ei võimalda vältida tulevikus toimuvaid õnnetusi ja ohtlikke juhtumeid, avaldatakse lihtsustatud kokkuvõte.
Selgitus
Nõukogu poolt kasutusele võetud võimalus avaldada lihtsustatud kokkuvõtteid peaks piirnema mittekohustuslike juurdlustega. Vastavalt komisjoni ettepanekule on need sellised juurdlused, mis ei ole seotud raske või väga raske laevaõnnetusega.
Muudatusettepanek  29 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 14 – lõige 2
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
2. Juurdlusorganid püüavad teha lõikes 1 osutatud kokkuvõtted üldsusele kättesaadavaks 12 kuu jooksul õnnetuse toimumise päevast. Kui lõppkokkuvõtet ei ole võimalik selle aja jooksul koostada, avaldatakse vahekokkuvõte 12 kuu jooksul õnnetuse toimumise päevast.	2. Juurdlusorganid püüavad teha lõikes 1 osutatud kokkuvõtted kättesaadavaks 12 kuu jooksul õnnetuse toimumise päevast üldsusele ja eriti merendussektorile, mis saab taotluse korral täpsemad järeldused ja soovitused. Kui lõppkokkuvõtet ei ole võimalik selle aja jooksul koostada, avaldatakse vahekokkuvõte 12 kuu jooksul õnnetuse toimumise päevast.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga taastatakse parlamendi esimese lugemise seisukoht (vt esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekut 17).
Muudatusettepanek  30 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 14 – lõige 3
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
3. Juurdlust juhtiva liikmesriigi juurdlusorgan saadab komisjonile lihtsustatud, lõpp- või vahekokkuvõtte koopia. Selles võetakse arvesse komisjoni võimalikke märkusi selle kohta, kuidas parandada lõppkokkuvõtete toimetuskvaliteeti nii, et see aitaks kaasa käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamisele.	3. Juurdlust juhtiva liikmesriigi juurdlusorgan saadab komisjonile lihtsustatud, lõpp- või vahekokkuvõtte koopia. Selles võetakse arvesse komisjoni võimalikke märkusi selle kohta, kuidas parandada kokkuvõtte kvaliteeti nii, et see aitaks kaasa käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamisele.
Selgitus
Liikmesriigid peaksid arvestama komisjoni märkusi kokkuvõtte üld-, mitte üksnes toimetuskvaliteedi parandamisel
Muudatusettepanek  31 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	3 a. Komisjon edastab iga kolme aasta järel parlamendile aruande, milles esitatakse andmed käesoleva direktiivi sätete rakendamise ja järgimise taseme kohta ning järgnevad sammud, mida peetakse vajalikuks seoses aruandes esitatud soovitustega.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga taastatakse parlamendi esimese lugemise seisukoht (vt esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekut 18).
Muudatusettepanek  32 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 15 – lõige 2
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
2. Vajaduse korral esitab juurdlusorgan või komisjon ohutuse tagamise soovitusi andmete abstraktse analüüsi põhjal.	2. Vajaduse korral esitab juurdlusorgan või komisjon, kasutades ameti abi, ohutuse tagamise soovitusi andmete abstraktse analüüsi ja läbiviidud juurdluste tulemuste põhjal.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga taastatakse parlamendi esimese lugemise seisukoht (vt esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekuid 20 ja 21).
Muudatusettepanek  33 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 17 a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
	Artikkel 17 a Meremeeste õiglane kohtlemine Liikmesriigid kohaldavad IMO suuniste asjakohaseid sätteid meremeeste õiglase kohtlemise kohta laevaõnnetuse korral vastavalt siseriiklikule õigusele.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga viiakse tekst kooskõlla parlamendi esimese lugemise seisukohaga (vt esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekut 22).
Muudatusettepanek  34 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 20
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
Käesoleva direktiivi sätted ei keela liikmesriikidel võtta täiendavaid meetmeid mereohutuse kohta, mida käesolev direktiiv ei hõlma, tingimusel et sellised meetmed ei ole vastuolus käesoleva direktiiviga ega raskenda selle eesmärgi saavutamist.	Käesoleva direktiivi sätted ei keela liikmesriikidel võtta täiendavaid meetmeid mereohutuse kohta, mida käesolev direktiiv ei hõlma, tingimusel et sellised meetmed ei ole vastuolus käesoleva direktiiviga, ei raskenda selle eesmärgi saavutamist ega sea ohtu liidu eesmärkide saavutamist.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga viiakse tekst kooskõlla parlamendi esimese lugemise seisukohaga (vt esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekut 24).
Muudatusettepanek  35 Nõukogu ühine seisukoht – muutmisakt Artikkel 23 – lõige 1
Nõukogu ühine seisukoht	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ….	1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning nende normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.	Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Selgitus
Nagu komisjon algselt esildas, peaksid liikmesriigid olema kohustatud koostama vastavustabeleid, milles osutataks, milliste normide alusel võetakse käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuded üle siseriiklikusse õigusesse. Tabelid on vajalikud, et komisjon saaks põhjalikult kontrollida direktiivi nõuetekohast ülevõtmist ja rakendamist liikmesriikide poolt.

• [1]  ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 546.

SELETUSKIRI

1.         Komisjoni ettepanek

Käesolev ettepanek on osa meresõiduohutuse parandamise meetmete kolmandast paketist. Selles kehtestatakse ühenduse tasandil eeskirjad pärast laevaõnnetusi ja ohtlikke juhtumeid läbiviidavate juurdluste kohta. Täpsemini võetakse selles kasutusele liikmesriikide kohustus viia läbi tehnilisi juurdlusi pärast raskeid ja väga raskeid laevaõnnetusi. Juurdlused peavad toimuma ühise metoodika kohaselt. Eesmärk on teha kindlaks õnnetuste asjaolud ja uurida nende põhjusi, et saada kõik võimalikud õppetunnid ja hoida ära tulevasi õnnetusi.

Pärast juurdlust peavad liikmesriigid koostama õnnetusjuurdluse kokkuvõtte (mis hõlmab vajaduse korral ka ohutuse tagamise soovitusi), mille vorm määratakse kindlaks ettepaneku lisas. Täiendavalt on liikmesriigid käesoleva direktiivi alusel kohustatud looma vajaliku institutsioonilise raamistiku, asutades sõltumatud eriorganid, kellele antakse volitused juurdluseks. Kahte või enamat liikmesriiki hõlmava õnnetuse puhul nähakse ettepanekus ette ühine juurdlus ühe liikmesriigi juhtimisel, et vältida paralleelseid juurdlusi.

2.         Parlamendi esimese lugemise seisukoht

Parlamendi esimese lugemise seisukoht hõlmab komisjoni ettepaneku 24 muudatusettepanekut. Need on seotud järgmiste küsimustega:

- Selge vahetegemine õnnetusjuhtumite juurdlustel ja kriminaaljuurdlustel (muudatusettepanekud 5 ja 8): nende ettepanekutega täpsustatakse, et juurdluste eesmärk ei tohiks mitte mingil juhul olla vastutuse ega süü kindlaksmääramine, ning rõhutatakse, et ohutusjuurdlused peavad olema eraldiseisvad ja sõltumatud kohtulikust uurimisest.

-  Andmete varjamine ja tunnistajate kaitse (muudatusettepanekud 9 ja 16): tehakse ettepanek, et tunnistajatelt ohutusjuurdluse käigus saadud andmeid ei tohi avalikustada muul eesmärgil kui juurdluse läbiviimiseks ning neid ei tohi avaldada kolmandate riikide ametivõimudele.

- Juurdlusorganite sõltumatus ja volitused (muudatusettepanekud 1, 14, 15): nendes muudatusettepanekutes nõutakse juurdlusorganitele kõigi vajalike alaliste volituste andmist otsuste tegemiseks ning sõltumatust nendest asutustest, mis viivad läbi juurdlusi õigusjärelevalve eesmärgil või vastutuse kindlaksmääramiseks.

- Euroopa Meresõiduohutuse Ameti roll ohutuse tagamise soovituste andmisel (muudatusettepanekud 7 ja 20): amet peaks abistama komisjoni ohutuse tagamise soovituste andmisel.

- Juurdluse alustamise tähtaeg (muudatusettepanek 12): liikmesriigid peaksid olema kohustatud alustama ohutusjuurdluse läbiviimist hiljemalt kaks kuud pärast õnnetust.

- Komisjoni õigus määrata juurdlust juhtiv liikmesriik, kui asjaomased liikmesriigid on eriarvamusel (muudatusettepanek 13): selle muudatusettepaneku eesmärk on vältida paralleelseid juurdlusi. Kui liikmesriigid ei määra omavahel kindlaks, milline liikmesriik juurdlust juhib, peab otsuse tegema komisjon.

- Juurdluste ühise metoodika kohandamiseks või muutmiseks vajalik kontrolliga regulatiivmenetlus (muudatusettepanekud 11 ja 23): juurdluste ühist metoodikat tuleb ajakohastada kontrolliga regulatiivmenetluse korras.

- Juurdluse metoodika vastuvõtmisel või muutmisel õnnetusjuhtumite juurdluste tulemustega arvestamine (muudatusettepanekud 2 ja 19): metoodika vastuvõtmisel või kaasajastamisel tuleb võtta arvesse juurdluskokkuvõtete järeldusi.

- Meremeeste õiglane kohtlemine (muudatusettepanekud 3 ja 22): nendes muudatusettepanekutes sätestatakse, et liikmesriigid järgivad IMO suuniseid meremeeste õiglase kohtlemise kohta laevaõnnetuse korral.

- Muud küsimused: hõlmavad rõhutatud vajadust tagada UNCLOsi konventsiooni järgimine (muudatusettepanek 6), viidet kiirhoiatusmeetmetele (muudatusettepanek 10) ning nõuet, et komisjon annaks iga kolme aasta järel parlamendile aru käesoleva direktiivi rakendamisest.

3.        Nõukogu ühine seisukoht

a.) Parlamendi muudatusettepanekutega arvestamine

Nõukogu võttis 23-st muudatusettepanekust täielikult arvesse üksnes kolme: kaks neist (muudatusettepanekud 11 ja 23) käsitlevad kontrolliga regulatiivmenetluse kasutuselevõttu juurdluste ühise metoodika määratlemisel ja kaasajastamisel. Kolmandas täiel määral arvesse võetud muudatusettepanekus (nr 5) selgitatakse, et ohutusjuurdluse eesmärk ei tohi olla vastutuse ega süü kindlaksmääramine. Kahte muudatusettepanekut võeti arvesse osaliselt. Esiteks lisas nõukogu põhjenduse meremeeste õiglase kohtlemise kohta, mille tekst sarnaneb muudatusettepanekule 3. Teiseks lisas nõukogu artikli 2 lõikesse 1 viite UNCLOSile, kuid erinevalt muudatusettepanekust 6 ei sisaldanud see selget viidet territoriaalmere ja sisevete mõistetele. Ülejäänud muudatusettepanekuid ühises seisukohas ei kajastatud.

b.) Nõukogu poolt sisse toodud uued elemendid

Ühises seisukohas muudetakse palju komisjoni ettepaneku neid osi, mida parlament esimesel lugemisel ei muutnud. Olulisimad on järgnevad:

- Direktiivi kohaldamisala piiramine: vastavalt ühisele seisukohale oleks ohutusjuurdlus kohustuslik üksnes väga raskete õnnetuste puhul. Raskete ja muude laevaõnnetuste korral võib juurdlusorgan otsustada, kas viia juurdlust läbi või mitte viia. Hädakutsed on direktiivi kohaldamisalast täiesti välja jäetud.

- Juurdlusorganite talitluslik sõltumatus: ühise seisukohaga antakse liikmesriikidele suurem autonoomsus talitluslike ja organisatsiooniliste struktuuride määramisel. Samuti ei kohaldata sisemaistele liikmesriikidele, kellel ei ole nende lipu all sõitvaid laevu, kohustust luua juurdlusorgan (nad peavad looma sõltumatu kontrollikeskuse).

- Üle 15 m pikkuste kalalaevade lisamine direktiivi reguleerimisalasse: komisjoni ettepanek ei hõlma kalalaevu, mille pikkus on alla 24 meetri.

- Õnnetuste juurdluse metoodikaga seotud paindlikkus: liikmesriigid peaksid kõigest järgima ühise metoodika põhimõtteid (mille rakendamise protsessi ja parimate tavade suunised töötavad välja komisjon ja liikmesriigid), ettepanekus aga nähakse ette, et liikmesriigid peavad ühist metoodikat kohaldama.

- Kontrolliga regulatiivmenetlus mõistete ja lisade ajakohastamisel: parlament võttis esimesel lugemisel kasutusele kontrolliga regulatiivmenetluse üksnes ühise metoodika määratlemisel (vt ülal). Nõukogu laiendab menetluse kohaldamist mõistete ja lisade ajakohastamisele.

- Muud muudatused: puudutavad muu hulgas liikmesriikide vahelist koostööd ja võimalust, et liikmesriik avaldab teatavate juurdluste puhul lihtsustatud kokkuvõtted. Lisaks jättis nõukogu välja kohustuse koostada vastavustabelid, milles osutatakse, milliste siseriiklike normide alusel võetakse direktiiv üle. Mõned teised muudatused on tehnilised ja/või täpsustavad teksti.

4.        Raportööri soovitused teisele lugemisele

a.) Esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekute taasesitamine

Nagu ülal mainitud, nõukogu võttis täielikult arvesse kõigest kolm parlamendi esimese lugemise muudatusettepanekut, arvestades kahte osaliselt. Kahe muudatusettepaneku taasesitamine ei ole siiski vajalik. Esiteks, nõukogu täpsemat viidet UNCLOSile tuleb eelistada parlamendi muudatusettepaneku sõnastusele. Mis puudutab meremeeste õiglast kohtlemist käsitlevat põhjendust, siis piisab sellest, kui kohandada nõukogu sõnastust nii, et see vastaks parlamendi esitatud vastavale artiklile.

Raportöör soovitab taasesitada kõik ülejäänud parlamendi esimese lugemise muudatusettepanekud (vt punkt 2). Mõned neist asuvad nüüd teksti muudes osades kui esimesel lugemisel, et tagada direktiivi sidusus. Sarnasel põhjusel kohandati veidi teatavate muudatusettepanekute sõnastust ilma nende sisu muutmata.

b.) Vastuvõetavad nõukogu muudatused

Mõned nõukogu muudatused komisjoni ettepanekus on vajalikud tehnilisest seisukohast ja/või täpsustatakse nendes teksti ja seega tuleks need vastu võtta. Teised käsitlevad ettepaneku olulisi elemente. Kui muudatused tugevdavad direktiivi (vähendades reguleerimisalast välja jäetavate kalalaevade maksimaalset pikkust) või suurendavad parlamendi volitusi rakendusmeetmete vastuvõtmisel (kontrolliga regulatiivmenetluse kasutuselevõtt mõistete ja lisade kaasajastamisel), soovitab raportöör need vastu võtta. Seoses juurdlusorganite loomise nõudega on lisaks soovitav võtta vastu erisäte sisemaiste riikide jaoks. Lõpetuseks võiks parlament võtta vastu sätte, millega lubatakse liikmesriikidel avaldada lihtsustatud kokkuvõtteid nende õnnetuste juurdluste kohta, mis ei ole rasked ega väga rasked.

c.) Tagasi lükatud nõukogu muudatused

Mitmed nõukogu esitatud parandused vähendavad direktiivi mõjusust ning tuleks seetõttu raportööri arvates tagasi lükata. Seepärast oleks soovitav muuta ühise seisukoha vastavaid osi, taastades komisjoni ettepaneku teksti.

Eelkõige ei ole vastuvõetav kohustuslike ohutusjuurdluste piiramine üksnes väga raskete õnnetustega (jättes seega välja rasked õnnetused). Samuti peaksid hädakutsed jääma direktiivi reguleerimisalasse, et pädev organ saaks neid vähemalt uurida ning hiljem otsustada, kas viia läbi täiemahuline juurdlus.

Teiseks peab raportöör oluliseks, et liikmesriigid kohaldaksid õnnetuste juurdlusel ühist metoodikat, mille näeb ette komisjoni ettepanek. Nõukogu tehtud teksti muudatused, mille kohaselt peaksid liikmesriigid järgima üksnes ühise metoodika põhimõtteid, tuleks seega tagasi lükata.

Kolmandaks on ülimalt oluline tagada, et juurdlusorganid on erapooletud ja talitluslikult sõltumatud. Käesolevas direktiivis tuleks konkreetselt viidata neile riiklikele mereasutustele, kellest juurdlusorganid ei tohi talitluslikult sõltuda, sest vastasel juhul võib tekkida huvide konflikt. Seepärast tuleb kõnealused viited (mis ühises seisukohas puuduvad) taastada.

Lõpetuseks ei tohiks parlament võtta vastu nõukogu muudatust, millega jäetakse välja liikmesriikide kohustus koostada vastavustabelid, milles osutataks, milliste siseriiklike normide alusel võetakse käesoleva direktiivi nõuded üle siseriiklikusse õigusesse. Vastavustabelitega tagatakse, et komisjon saab põhjalikult uurida direktiivi ülevõtmist ja rakendamist liikmesriikide poolt, mis on selle mõjususe seisukohast otsustava tähtsusega.

MENETLUS

Pealkiri	Meretranspordi sektoris toimunud õnnetuste juurdlus
Viited	05721/5/2008 – C6-0226/2008 – 2005/0240(COD)
EP 1. lugemise kuupäev – P-number	25.4.2007                     T6-0147/2007
Komisjoni ettepanek	KOM(2005)0590 - C6-0056/2006
Ühise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev	19.6.2008
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	TRAN 19.6.2008
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Jaromír Kohlíček 23.6.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	14.7.2008		25.8.2008
Vastuvõtmise kuupäev	4.9.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	40 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gabriele Albertini, Etelka Barsi-Pataky, Paolo Costa, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Arūnas Degutis, Petr Duchoň, Saïd El Khadraoui, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Brigitte Fouré, Mathieu Grosch, Georg Jarzembowski, Stanisław Jałowiecki, Timothy Kirkhope, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Sepp Kusstatscher, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Marian-Jean Marinescu, Erik Meijer, Seán Ó Neachtain, Reinhard Rack, Gilles Savary, Brian Simpson, Renate Sommer, Dirk Sterckx, Ulrich Stockmann, Silvia-Adriana Ţicău, Yannick Vaugrenard, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Luigi Cocilovo, Zita Gurmai, Lily Jacobs, Anne E. Jensen, Rosa Miguélez Ramos, Vladimír Remek, Dominique Vlasto, Corien Wortmann-Kool