SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE Nõukogu ühine seisukoht võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb sadamariigi kontrolli laevanduses (uuesti sõnastatud)

9.9.2008 - (5722/3/2008 – C6‑0224/2008 – 2005/0238(COD)) - ***II

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Dominique Vlasto

Menetlus : 2005/0238(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0335/2008

Esitatud tekstid :

A6-0335/2008

Arutelud :

PV 23/09/2008 - 9
CRE 23/09/2008 - 9

Hääletused :

PV 24/09/2008 - 6.7
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0446

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu ühise seisukoha kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb sadamariigi kontrolli laevanduses (uuesti sõnastatud)

(5722/3/2008 – C6‑0224/2008 – 2005/0238(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (5722/3/2008 – C6‑0224/2008);

– võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta[1] Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2005)0588) suhtes;

– võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2008)0208);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6‑0335/2008),

1. kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek 1

Nõukogu ühine seisukoht

Põhjendus 4 a (uus)

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

(4 a) Sellel eesmärgil peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed, et ratifitseerida Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2006. aasta meretöö konventsioon, mille osa 5.2.1 käsitleb sadamariigi kohustusi.

Selgitus

See konventsioon, milles kodifitseeritakse ja ajakohastatakse rahvusvaheline meretööõigus ja mis aitab kaasa ohutuse parandamisele merel, sisaldab sätteid sadamariigi kontrolli kohta. Seda oleks soovitav mainida, et innustada liikmesriike konventsiooni varakult ratifitseerima.

Muudatusettepanek 2

Nõukogu ühine seisukoht

Põhjendus 4 a (uus)

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

(4 a) Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kohandada oma siseriiklikku õigust 1996. aasta konventsioonis vastutuse piiramist käsitlevate sätetega.

Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas C-188/07 nähtub, et kolmandatele isikutele jäätmetega seotud kahju eest makstava hüvitise suhtes kehtib põhimõte, et saastaja maksab, mis on sätestatud nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivis 75/442/EMÜ jäätmete kohta¹, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta², millega kaasneb õigus saada hüvitist kogu tekitatud kahju eest, kaasa arvatud juhul, kui nad ei kuulu täielikult nimetatud sätete kohaldamisalasse ja nende suhtes ei kehti konventsioonidega ühinemist käsitlevad siseriiklikud sätted.

¹24. juuni 2008. aasta kohtuotsus (Commune de Mesquer) – Euroopa Kohtu kohtulahendite kogumikus veel avaldamata.

² EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39.

³ ELT L 143, 30.4.2004, lk 56.

Selgitus

Komisjoni ettepanekutes sadamariigi kontrolli ja laevaomanike tsiviilvastutuse kohta käsitletakse kahte meresõiduturvalisuse kolmandas paketis kirjeldatud valdkonda. Seega moodustavad nimetatud ettepanekud omavahel terviku.

Vastavalt kodukorra artikli 62 lõikele 2 võetakse muudatusettepanekuga arvesse pärast esimest lugemist tekkinud uut õiguslikku olukorda, s.t Euroopa Kohtu 24. juuni 2008. aasta otsust kohtuasjas C-188/07.

Muudatusettepanek 3

Nõukogu ühine seisukoht

Põhjendus 15

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

(15) Ühenduse sadamaid külastavad laevad on allutatud korralisele ja täiendavale kontrollile, mis hõlmab iga laeva eelnevalt kindlaksmääratud osade uurimist, mis erinevad vastavalt laeva liigile, kontrolli liigile ja eelnevate sadamariigi kontrollide tulemustele. Kontrolliandmebaas peaks näitama, milliste elementide abil iga kontrolli käigus kontrollitavaid ohualasid määratleda.

(15) Korraline ja täiendav kontroll peaks hõlmama iga laeva eelnevalt kindlaksmääratud osade uurimist, mis erinevad vastavalt laeva liigile, kontrolli liigile ja eelnevate sadamariigi kontrollide tulemustele. Kontrolliandmebaas peaks näitama, milliste elementide abil iga kontrolli käigus kontrollitavaid ohualasid määratleda.

Selgitus

Kontrolli sagedus ei määra selle sisu, mis sõltub laeva tüübist, kontrolli liigist ja eelnevatest kontrollidest. Kontrolli tõhusaks ühtlustamiseks peaksid olema olemas kontroll-lehed.

Muudatusettepanek 4

Nõukogu ühine seisukoht

Põhjendus 18

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

Sadamariigi kontrolli eest vastutavate pädevate asutuste teavitamiseks sadamates olevate laevade kohta, peaks sadama valdajad või selleks määratud asutused või organid saatma teated laevade saabumise kohta pärast vastava teabe saamist võimalikult ruttu; teatamise kiirus sõltub nende võimest tagada piisavad vahendid väljaspool nende kontorite tavapärast lahtiolekuaega.

välja jäetud

Selgitus

See säte võimaldab nõuetele mittevastavatel laevadel siseneda öösel.

Muudatusettepanek 5

Nõukogu ühine seisukoht

Põhjendus 19

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

(19) Mõningad laevad on oma viletsa seisundi, lipuriigi tegevusnäitajate ning varasema kasutuse tõttu ilmselgeks ohuks meresõiduohutusele ning merekeskkonnale. Seepärast on ühendusel õigus keelata selliste laevade sisenemine liikmesriikide sadamatesse. Sissesõidu keelamine peaks olema proportsionaalne ja see võiks endaga kaasa tuua tähtajatu sissesõidu keelamise, kui laeva kasutaja jätab pidevalt võtmata meetmed olukorra parandamiseks, hoolimata korduvatest sissesõidukeeldudest ja kinnipidamistest ühenduse sadamates. Nimetatud tähtajatu sissesõidu keelu tohiks tühistada ainult siis, kui on täidetud mitu, eelkõige laeva lipuriigi ja ühinguga seotud tingimust tagamaks, et asjaomast laeva on võimalik ühenduse vetes ohutult kasutada. Läbipaistvuse huvides tuleks avalikustada laevade loetelu, millele on keelatud sissesõit ühenduse sadamatesse.

(19) Mõningad laevad on oma viletsa seisundi, lipuriigi ning varasema kasutuse tõttu ilmselgeks ohuks meresõiduohutusele ning merekeskkonnale. Seepärast ei tohiks neid lubada ühenduses asuvatesse sadamatesse ja ankrukohtadesse, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et neid on võimalik ühenduse vetes ohutult kasutada. Tuleks kehtestada juhised menetluste kohta, mida sellise sissesõidu keelamise või keelu tühistamise puhul kohaldatakse. Läbipaistvuse huvides tuleks avalikustada laevade loetelu, millele on keelatud sissesõit ühenduses asuvatesse sadamatesse ja ankrukohtadesse.

Selgitus

Sissesõidu keeld peaks kehtima ka ühenduse ankrukohtade suhtes.

Muudatusettepanek 6

Nõukogu ühine seisukoht

Põhjendus 22

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

(22) Põhjendamatute otsuste vältimiseks, millega võib kaasneda alusetu kinnipidamine ja viivitamine, peaks olema õigus esitada kaebus pädevate asutuste tehtud kinnipidamiskorralduste peale.

(22) Põhjendamatute otsuste vältimiseks, millega võib kaasneda alusetu kinnipidamine ja viivitamine, peab olema õigus esitada kaebus pädevate asutuste tehtud kinnipidamiskorralduste peale.

Selgitus

Liikmesriikides on direktiivist tulenevalt kohustuslik kehtestada kinnipidamiskorralduste osas kaebuse esitamise õigus. Seega tuleb seda teha. Õiguse kehtestamise tõttu on vajaduse korral võimalik tagada, et kinnipidamiskorraldused on õiguspärased, proportsionaalsed ja õiglased.

Muudatusettepanek 7

Nõukogu ühine seisukoht

Põhjendus 25

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

(25) Tuleks uurida kaebusi elu- ja töötingimuste kohta pardal. Iga kaebuseesitajat tuleks teavitada tema kaebusega seotud järelmeetmete võtmisest.

(25) Tuleks uurida õigustatud huvidega isikute kaebusi elu- ja töötingimuste kohta pardal. Iga kaebuseesitajat tuleks teavitada tema kaebusega seotud järelmeetmete võtmisest.

Selgitus

Põhjendus on viidud artikliga kooskõlla.

Muudatusettepanek 8

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 1 – punkt c

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

c) rakendades ühenduses sadamariigi kontrolli süsteemi, mis põhineb ühenduses ja Pariisi memorandumi piirkonnas tehtavatel kontrollidel, eesmärgiga kontrollida kõiki laevu sagedusega, mis sõltub nende riskiprofiilist, suuremaks ohuks olevate laevade puhul on kontrollid üksikasjalikumad ning need toimuvad sagedamini.

c) rakendades ühenduses sadamariigi kontrollikorda, mis põhineb ühenduses ja Pariisi memorandumi piirkonnas tehtavatel kontrollidel, eesmärgiga kontrollida kõiki laevu sagedusega, mis sõltub nende riskiprofiilist, suuremaks ohuks olevate laevade puhul on kontrollid põhjalikumad ning need toimuvad sagedamini.

Selgitus

Direktiivi uuesti sõnastamise peaeesmärk on muuta ühenduse kontrollikorda, mis sõltub ühenduse sadamasse või ankrukohta sissesõitva laeva riskiprofiilist. Korra tõhusamaks muutmiseks on kontroll kõrge riskiga laevade puhul põhjalikum ja sagedasem.

Muudatusettepanek 9

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 2 – lõige 4 a (uus)

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

4 a. „Sadam” – maismaa- ja merepiirkond, mis koosneb hoonetest ja rajatistest, mis on kohandatud peamiselt laevade vastuvõtmiseks, nende lastimiseks ja lossimiseks, kaupade ladustamiseks, vastuvõtmiseks ja tarnimiseks ning sõitjate laevale minekuks ja laevalt tulekuks.

Selgitus

Sadama määratluse lisamine direktiivi näib loogiline. Pakutud määratlus on võetud direktiivist turulepääsu kohta sadamateenuste valdkonnas.

Muudatusettepanek 10

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 2 – lõige 11

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

11) „Ööaeg” – vähemalt seitsmetunnine ajavahemik, mis määratletakse siseriiklikes õigusaktides ja mis sisaldab igal juhul ajavahemikku keskööst kuni kella viieni.

välja jäetud

Selgitus

See säte võimaldab nõuetele mittevastavatel laevadel siseneda öösel.

Muudatusettepanek 11

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 2 – lõige 15

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

15) „Kaebus” – mis tahes teave või aruanne, mille esitab isik, kes on õigustatult huvitatud laeva ohutusest, sealhulgas laevapere ohutusest ja terviseohtudest, elu- ja töötingimustest laevapardal ning reostuse vältimisest.

15) „Kaebus” – mis tahes teave või aruanne, mille esitab füüsiline või juriidiline isik, kes on õigustatult huvitatud laeva ohutusest, sealhulgas laevapere ohutusest ja terviseohtudest, elu- ja töötingimustest laevapardal ning reostuse vältimisest.

Selgitus

Kõigil, kellel on õigustatud huvi laeva ohutuse suhtes, peab olema võimalus kaebuse esitamiseks.

Muudatusettepanek 12

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 2 – lõige 17

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

17) „Sissesõidukeelu korraldus” – laeva kaptenile, laeva eest vastutavale laevaühingule ja lipuriigile väljastatav otsus, millega neid teavitatakse laeva sissesõidukeelust ühenduse sadamatesse.

Selgitus

„Sissesõidukeelu korraldust” ei saa määratleda kui dokumenti: see on eelkõige pädeva asutuse tehtud otsus. Korralduse tõhusa täitmise tagamiseks tuleb ka lipuriiki asjaomasest otsusest teavitada. Sissesõidukeelu korraldus peab kehtima kõikide ühenduse sadamate ja ankrukohtade suhtes.

Muudatusettepanek 13

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 2 – lõige 23

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

23) „Kontrolliandmebaas” – ühenduses või Pariisi memorandumi piirkonnas toimuvat sadamariigi kontrolli puudutava teabe haldamise süsteem.

23) „Kontrolliandmebaas” – teabesüsteem, mis toetab ühenduses sadamariigi kontrollikorra rakendamist ning millesse sisestatakse Pariisi memorandumi piirkonnas teostatud kontrollid.

Selgitus

Kontrolliandmebaas on ühenduses sadamate kontrollikorra juurutamise põhielement. Seetõttu peaks ta esmajoones täitma seda ülesannet. Andmebaasi peaks ka saama kasutada seoses Pariisi memorandumi uue kontrollikorraga, niivõrd kuivõrd see on soovitav ja teostatav.

Muudatusettepanek 14

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 2 – lõige 23 a (uus)

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

23 a) „1996. aasta konventsioon” – Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merinõuete korral vastutuse piiramist käsitlev 1976. aasta konventsiooni (mida on muudetud 1996. aasta protokolliga) kokkuvõtlik tekst;

Selgitus

Muudatusettepanek 15

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 3 – lõige 1

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse mis tahes laeva ja selle laevapere suhtes, mis külastab liikmesriigi sadamat ja osaleb laeva ja sadama vahelises liideses.

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse mis tahes laeva ja selle laevapere suhtes, mis peatub liikmesriigi sadamas või ankrukohas ja osaleb laeva ja sadama vahelises liideses.

Kui käesolevas direktiivis viidatakse sadamat külastavale laevale, kohaldatakse käesolevat direktiivi ka ankrus oleva laeva suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti.

Prantsusmaa võib otsustada, et käesoleva lõikega hõlmatud sadamate hulka ei kuulu asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 nimetatud ülemeredepartemangudes asuvad sadamad.

Kui liikmesriik kontrollib laeva oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes väljaspool sadamat, loetakse seda kontrolliks käesoleva direktiivi alusel.

Kui liikmesriik kontrollib laeva oma territoriaalvetes, kuid sadamast väljaspool, loetakse sellist menetlust käesoleva direktiivi alusel kontrolliks.

Käesolev artikkel ei mõjuta õigust sekkuda, mida liikmesriik saab kasutada asjaomaste konventsioonide alusel.

Käesolev artikkel ei mõjuta õigust sekkuda, mida liikmesriik saab kasutada asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide alusel.

Liikmesriigid, millel puuduvad meresadamad ja mis saavad tõestada, et nende jõesadamaid kolme eelnenud aasta jooksul külastanud üksikute laevade koguarvust alla 5 % on käesoleva direktiivi reguleerimisalas olevad laevad, võivad käesoleva direktiivi sätteid mitte kohaldada.

Ilma sadamateta sisemaaliikmesriigid tohivad teatud tingimustel teha käesoleva direktiivi kohaldamises erandi. Komisjon võtab vastavalt artikli 30 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele vastu meetmed, mis võimaldavad nimetatud erandimehhanismi rakendamist.

Nad edastavad komisjonile hiljemalt direktiivi ülevõtmise kuupäeval eespool nimetatud kolmeaastase perioodi jooksul nende sadamaid külastanud laevade koguarvu ja teatavad komisjonile eespool mainitud arvude kõik hilisemad muutused.

Selgitus

Käesolev artikkel peaks kindlasti hõlmama ankrukohti.

Muudatusettepanek 16

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 4 – lõige 2

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

2. Liikmesriikidel on laevade kontrollimiseks asjakohased pädevad asutused vajaliku arvu töötajate, eelkõige kvalifitseeritud inspektoritega ja nad võtavad mis tahes vajalikke meetmeid, et tagada inspektorite poolt ülesannete täitmine, nagu see on sätestatud käesolevas direktiivis ja eriti selleks, et inspektorid oleksid kättesaadavad käesoleva direktiivi kohaselt nõutavateks kontrollideks.

2. Liikmesriikidel on laevade kontrollimiseks kohased pädevad asutused, kuhu määratakse vajalik arv töötajaid, eelkõige kvalifitseeritud inspektorid, sealhulgas värbamisega, ja nad võtavad mis tahes vajalikke meetmeid, et tagada inspektorite poolt ülesannete täitmine, nagu see on sätestatud käesolevas direktiivis ja eriti selleks, et inspektorid oleksid kättesaadavad käesoleva direktiivi kohaselt nõutavateks kontrollideks.

Selgitus

Liikmesriikidele on kohane meelde tuletada vajadust piisava ja sobiva inspektorite arvu järele, kes teostaksid ühenduse korra alusel nõutud kontrolli.

Muudatusettepanek 17

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 4 a (uus)

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

	Artikkel 4 a Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kohandada oma siseriiklikku õigust 1996. aasta konventsioonis vastutuse piiramist käsitlevate sätetega.
	Kolmandatele isikutele jäätmetega seotud kahju eest makstava hüvitise suhtes kehtiv põhimõte, et saastaja maksab, mis on sätestatud nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivis 75/442/EMÜ jäätmete kohta¹ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta², annab õiguse saada hüvitist kogu tekitatud kahju eest, kaasa arvatud juhul, kui nad ei kuulu täielikult nimetatud sätete kohaldamisalasse ja nende suhtes ei kehti konventsioonidega ühinemist käsitlevad siseriiklikud sätted.
	Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada sätted, mis on kõnealuses artiklis käsitletavatest sätetest karmimad.
	¹ EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39.
	² ELT L 143, 30.4.2004, lk 56.

Selgitus

Muudatusettepanek 18

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

b) liikmesriik kontrollib artikli 11 punktides a ja b nimetatud I prioriteedi ja II prioriteedi laevasid, mille koguarv aastas vastab vähemalt tema osakaalule ühenduses ja Pariisi memorandumi piirkonnas aastas tehtavate kontrollide koguarvust. Iga liikmesriigi kontrollide osakaal põhineb asjaomase liikmesriigi sadamaid külastavate üksikute laevade koguarvu ning ühenduse ja Pariisi memorandumi piirkonna kõikide riikide sadamaid külastavate üksikute laevade koguarvu suhtele.

b) liikmesriik kontrollib artikli 11 punktides a ja b nimetatud I prioriteedi ja II prioriteedi laevasid, mille koguarv aastas vastab vähemalt tema osakaalule ühenduses ja Pariisi memorandumi piirkonnas aastas tehtavate kontrollide koguarvust. Iga liikmesriigi kontrollide osakaal põhineb asjaomase liikmesriigi sadamaid ja ankrukohti külastavate üksikute laevade koguarvu ning ühenduse ja Pariisi memorandumi piirkonna kõikide riikide sadamaid ja ankrukohti külastavate üksikute laevade koguarvu suhtele.

Selgitus

Sissesõidukeeld peaks kehtima ka ühenduse ankrukohtade suhtes.

Muudatusettepanek 19

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 6 – lõige 1

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

Kontrollikohustuse täitmise arvutamise kord

Ühenduse kontrollikorra täitmine

1. Liikmesriik, mis ei tee artikli 5 lõike 2 punktis a nõutud kontrolle, täidab selle sätte kohase kohustuse, kui nimetatud vahelejäänud kontrollide arv ei ületa:

Vastavalt artiklile 5 kohustub iga liikmesriik:

a) 5 % tema sadamaid külastanud kõrge riskiprofiiliga I prioriteedi laevade koguarvust,

a) kontrollima kõiki oma sadamates ja ankrukohtades peatuvaid I prioriteedi laevu vastavalt artikli 11 punktis a sätestatule ning

b) 10 % tema sadamaid külastanud selliste I prioriteedi laevade koguarvust, mis ei ole kõrge riskiprofiiliga.

b) teostama vastavalt artikli 11 punktides a ja b sätestatule igal aastal kõik I ja II prioriteedi laevade kontrollid, mis vastab vähemalt selle liikmesriigi aastasele kontrollikohustusele.

Olenemata protsendimääradest punktides a ja b kontrollivad liikmesriigid eelisjärjekorras selliseid laevu, mis kontrolliandmebaasist saadava teabe kohaselt külastavad harva ühenduses asuvaid sadamaid.

Selgitus

See muudatusettepanek tagab erinevalt nõukogu väljapakutud tekstist piisava kontrollide arvu.

Muudatusettepanek 20

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 6 – lõige 2

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

2. Liikmesriik, kus I prioriteedi laevade külastuste arv ületab tema artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud kontrollide osakaalu, loetakse selle kohustuse täitnuks, kui tema poolt tehtud I kategooria laevade kontrollide arv vastab vähemalt sellele kontrollide osakaalule ja kui kontrollimata ei jää üle 30 % tema sadamaid külastanud I prioriteedi laevadest.

välja jäetud

Selgitus

Nõukogu ettepanek ei taga piisavat kontrollide arvu.

Muudatusettepanek 21

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 6 – lõige 3

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

3. Liikmesriiki, mida külastavate I prioriteedi ja II prioriteedi laevade koguarv on väiksem kui artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud kontrollide osakaal, loetakse nimetatud kohustuse täitnuks, kui ta teeb artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud kontrollid ja ta kontrollib vähemalt 85% tema sadamaid külastanud II prioriteedi laevade koguarvust.

välja jäetud

Selgitus

Nõukogu ettepanek ei taga piisavat kontrollide arvu.

Muudatusettepanek 22

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 7 – lõige 1

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

Juhud, mil teatud laevu ei kontrollita

Asjaolud, mil teatud laevu ei kontrollita

1. Liikmesriik võib otsustada lükata I prioriteedi laeva kontrolli edasi järgmistel tingimustel:

1. Liikmesriik võib otsustada lükata I prioriteedi laeva kontrolli edasi järgmistel asjaoludel:

a) kui kontroll võib toimuda laeva järgmisel sadamakülastusel samas liikmesriigis, tingimusel, et laev ei külasta vahepeal ühtegi teist ühenduse või Pariisi memorandumi piirkonna sadamat ja et edasilükkamise aeg ei ole pikem kui 15 päeva, või

i) kui kontroll võib toimuda laeva järgmisel sadamakülastusel samas liikmesriigis, tingimusel, et laev ei külasta vahepeal ühtegi teist ühenduse või Pariisi memorandumi piirkonna sadamat ega ankrukohta ja et edasilükkamise aeg ei ületa 15 päeva, või

b) kui kontroll võib toimuda 15 päeva jooksul teises ühenduse või Pariisi memorandumi piirkonna sadamas, tingimusel et riik, kus see sadam asub, on eelnevalt nõustunud seda kontrolli tegema.

ii) kui kontroll võib toimuda 15 päeva jooksul teises ühenduse või Pariisi memorandumi piirkonna sadamas, tingimusel et riik, kus see sadam asub, on nõustunud seda kontrolli tegema.

Kui kontroll on edasi lükatud punktide a või b kohaselt ja on kontrolliandmebaasi salvestatud, ei loeta vahelejäänud kontrolli selle liikmesriigi vahelejäänud kontrolliks, kes kontrolli edasi lükkas.

Kui kontroll on edasi lükatud, kuid seda ei ole punktide i või ii kohaselt teostatud ega kontrolliandmebaasi salvestatud, loetakse see selle liikmesriigi vahelejäänud kontrolliks, kes kontrolli edasi lükkas.

Selgitus

Kui liikmesriik ei suuda mingis sadamas kontrolli teostada, peaks olema mehhanism, mis võimaldab seda kontrolli teha teises laeva sissesõidusadamas 15 päeva jooksul kas samas liikmesriigis või teises Pariisi memorandumi piirkonna riigis.

Muudatusettepanek 23

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 7 – lõige 2

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

2. Kui I prioriteedi laev jäetakse kontrollimata toimimise sega seotud põhjustel, ei loeta seda vahelejäänud kontrollimiseks tingimusel, et kontrollimata jätmise põhjus registreeritakse kontrolliandmebaasi ja esinesid järgnevad erakorralised asjaolud:

2. I prioriteedi laeva kontrollimata jätmist toimimisega seotud põhjustel ei loeta vahelejäänud kontrollimiseks järgmistel erakorralistel asjaoludel tingimusel, et kontrollimata jätmise põhjus registreeritakse kontrolliandmebaasi ning et pädeva asutuse arvamuse kohaselt võib kontroll ohustada inspektoreid, laeva, laevaperet, sadamat või merekeskkonda.

a) pädeva asutuse arvamuse kohaselt võib kontroll ohustada inspektoreid, laeva, laevaperet, sadamat või merekeskkonda, või

b) laev külastab sadamat ainult ööajal. Sel juhul võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et vajadusel saaks kontrollida laevu, mis külastavad sadamat ainult ööajal.

Selgitus

Teatud harvadel ja erakorralistel asjaoludel võib kontrolli teostamine olla võimatu ohu tõttu inspektorile, meeskonnale, laevale jne. Ainult nendel juhtudel, tingimusel et need on nõuetekohaselt põhjendatud, ei tohiks laeva kontrollimata jätmist lugeda vahelejäänud kontrolliks.

Muudatusettepanek 24

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 7 – lõige 3

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

3. Ankrus oleva laeva kontrollimata jätmist ei loeta vahelejäänud kontrolliks, kui:

3. Ankrus oleva laeva kontrollimata jätmist ei loeta vahelejäänud kontrolliks eeldusel, et punkti ii kohaldamisel on teostamata kontrolli põhjus salvestatud kontrolliandmebaasi, ning kui

a) laeva on 15 päeva jooksul vastavalt I lisale kontrollitud teises ühenduse või Pariisi memorandumi piirkonna sadamas, või

i) laeva on 15 päeva jooksul vastavalt I lisale kontrollitud teises ühenduse või Pariisi memorandumi piirkonna sadamas, või

b) laev külastab sadamat ainult ööajal, või on külastus rahuldavaks kontrolliks liiga lühike ja kontrollimata jätmise põhjus registreeritakse kontrolliandmebaasis, või

c) pädeva asutuse arvamuse kohaselt võib kontrollimine ohustada inspektoreid, laeva, laevaperet, sadamat või merekeskkonda ja et kontrollimata jätmise põhjus registreeritakse kontrolliandmebaasis.

ii) pädeva asutuse arvamuse kohaselt võib kontrollimine ohustada inspektoreid, laeva, laevaperet, sadamat või merekeskkonda.

Selgitus

Ankrus olevate laevade puhul võib kontrolli teostamine olla äärmiselt raske. Seetõttu tuleks lubada ankrus olevate laevade kontrollimisel teatud paindlikkust. See asjaolu aga, et laev saabub öösel, ei tohiks iseenesest tähendada, et kontrolli ei teostata.

Muudatusettepanek 25

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 8

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigi sadamasse teel oleva ning vastavalt artiklile 13 laiendatud kontrolliks kõlbliku laeva kasutaja, esindaja või kapten teatab selle saabumisest vastavalt III lisa sätetele.

1. Liikmesriigi vahesadamasse või ankrukohta teel oleva ning vastavalt artiklile 13 laiendatud kontrolliks kõlbliku laeva kasutaja, esindaja või kapten teatab selle saabumisest esimesse vahesadamasse või ankrukohta vastavalt III lisale.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/59/EÜ (millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem)[2] artiklis 4 nimetatud saabumise teate saamisel edastab sadama valdaja või organ või selleks otstarbeks volitatud asutus või organ selle teabe pädevale asutusele.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/59/EÜ (millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem) artiklis 4 nimetatud saabumise teate saamisel edastab vastava asjaomase sadama valdaja selle teabe pädevale asutusele ning järgmistena külastatavate vahesadamate või ankrukohtade valdajatele.

3. Võimaluse korral toimuvad kõik selles artiklis osutatud teabeedastamised elektrooniliselt.

3. Kõik selles artiklis osutatud teabeedastamised toimuvad elektrooniliselt. Muid vahendeid kasutatakse ainult elektrooniliste vahendite puudumisel.

4. III lisa kohaselt liikmesriikide väljatöötatud kord ja vorming on vastavuses direktiivi 2002/59/EÜ asjakohaste seoses laevadest teavitamise sätetega..

4. Liikmesriikide väljatöötatud kord ja vorming III lisa rakendamiseks on vastavuses direktiiviga 2002/59/EÜ.

Selgitus

On vajalik tagada, et sadamate valdajatele teatatakse laevade saabumisest eelnevalt.

Muudatusettepanek 26

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 9 – lõige 1

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

1. Kõikidele kontrolliandmebaasis olevatele laevadele omistatakse laeva riskiprofiil, mis määrab nende vastava kontrolliprioriteedi, kontrollide vahelised ajavahemikud ja kontrollide ulatuse.

1. Kõikidele liikmesriigi sadamas või ankrukohas peatuvatele laevadele omistatakse kontrolliandmebaasis laeva riskiprofiil, mis määrab nende vastava kontrolliprioriteedi, kontrollide vahelised ajavahemikud ja kontrollide ulatuse.

Selgitus

See on vajalik laevade kontrolli tähtsuse järjekorra määramiseks.

Muudatusettepanek 27

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 9 – lõige 2

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

2. Laeva riskiprofiil määratakse kindlaks lähtuvalt järgmiste üldiste ja varasema kasutuse parameetrite kombinatsioonist:

a) Üldised parameetrid

Üldiste parameetrite aluseks on I lisa I jao punkti 1 ja II lisa kohaselt laeva tüüp, vanus, lipuriik, kaasatud tunnustatud organisatsioon ja laevaühingu tegevusnäitajad.

Üldiste parameetrite aluseks on I lisa I osa punkti 1 ja II lisa kohaselt laeva tüüp, vanus, lipuriik, asjaomased tunnustatud organisatsioonid ja laevaühingu tegevusnäitajad.

b) Varasema kasutuse parameetrid

Varasema kasutuse parameetrite aluseks on I lisa II jao punkti 2 ja II lisa kohaselt puuduste ja kinnipidamiste arv konkreetse aja jooksul.

Varasema kasutuse parameetrite aluseks on I lisa II osa punkti 2 ja II lisa kohaselt kõrvalekaldumiste ja kinnipidamiste arv konkreetse aja jooksul.

Selgitus

Riskiprofiili parameetrid tuleb määratleda õigus- ja halduskindluse tagamiseks.

Muudatusettepanek 28

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 9 – lõige 3

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

3. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, ja mis käsitlevad käesoleva artikli rakendamiseeskirju, eelkõige:

3. Komisjon võtab kooskõlas artikli 30 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu käesoleva artikli rakenduseeskirjad, määratledes eelkõige:

a) lipuriigi kriteeriume,

– igale ohuparameetrile omistatud väärtused;

b) laevaühingu tegevusnäitajate kriteeriume,

– igale laeva riskiprofiili tasemele vastava ohuparameetrite kombinatsiooni;

võetakse vastu vastavalt artikli 30 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele ning tuginedes Pariisi memorandumi kogemustele.

– I lisa I osa punkti 1 alapunkti c alapunktis iii viidatud asjakohastele normidele vastavuse tõendamisega seotud lipuriigi kriteeriumide rakendamise tingimused.

Olenemata punktist a kasutatakse vähemalt kuni 1. jaanuarini 2011 lipuriigi tegevusnäitajate enesehindamise vormi (SAF) esitamist alternatiivse kriteeriumina vabatahtlikule Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni liikmesriikide auditeerimiskavale.

Kuus kuud enne 1. jaanuari 2011 vaatab komisjon läbi Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis saavutatud edusammud auditeerimiskava rakendamisel ja teeb ettepaneku asjakohaste nimetatud kriteeriumi rakendamiseks vajalike meetmete võtmiseks, sealhulgas vajaduse korral IMO-SAF esitamise aja pikendamiseks.

Selgitus

Lisatakse viide II lisale, mis sisaldab laeva riskiprofiili määramise tabelit.

Muudatusettepanek 29

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt a

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

1. Ühenduse sadamat külastava laeva suhtes kohaldatakse kas korralist kontrolli või täiendavat kontrolli järgmiselt:

1. Ühenduse sadamat või ankrukohta külastava laeva suhtes kohaldatakse kas korralist kontrolli või täiendavat kontrolli järgmiselt:

a) laeva korraline kontroll toimub kindlaksmääratud ajavahemike järel, mis sõltuvad laeva riskiprofiilist kooskõlas I lisa I osaga. Riski vähenemisel korraliste kontrollide vaheline ajavahemik suureneb.

a) laeva korraline kontroll toimub kindlaksmääratud ajavahemike järel, mis sõltuvad laeva riskiprofiilist kooskõlas I lisa I osaga. Kõrge riskiga laevade puhul ei tohi korraliste kontrollide vaheline ajavahemik olla pikem kui kuus kuud.

Selgitus

Õiguskindluse ja selguse tagamiseks on soovitav, et direktiivis oleks artikkel, milles sätestatakse laevade kontrollimise ajavahemik.

Muudatusettepanek 30

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 13 – lõiked 2 ja 3

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

2. Pärast korraliseks laiendatud kontrolliks valitud laevalt eelteatise saamist saadab pädev asutus juhul, kui laiendatud kontrolli ei teostata, vastava teate laevale.

2. Laeva kasutaja või kapten tagab, et sõidugraafikus on laiendatud kontrolli teostamiseks piisavalt aega.

Laeva kasutaja või kapten tagab, et sõidugraafikus on laiendatud kontrolli teostamiseks piisavalt aega.

Ilma et see piiraks turvalisuse eesmärgil nõutavate kontrollimeetmete kohaldamist, jääb see laev kontrolli lõpuleviimiseni sadamasse.

3. Korraliseks laiendatud kontrolliks valitud laevalt eelteatise saamisel teavitab pädev asutus laeva, kui laiendatud kontrolli ei teostata.

3. Laiendatud kontrolli maht, sealhulgas hõlmatavad ohualad, on sätestatud VII lisas. Komisjon võtab artikli 30 lõikes 2 osutatud korras vastu VII lisa rakendusmeetmed.

4. Laiendatud kontrolli maht, sealhulgas hõlmatavad ohualad, on sätestatud VII lisas. Komisjon võtab artikli 30 lõikes 2 osutatud korras vastu VII lisa rakendusmeetmed.

Selgitus

Laiendatud kontrolliks peab olema piisav aeg.

Muudatusettepanek 31

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 15 – lõige 1

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

1. Liikmesriik tagab, et laevale,

1. Liikmesriik tagab, et käesolevas lõikes loetletud kriteeriumidele vastavat laeva ei lubata tema sadamatesse ega ankrukohtadesse, välja arvatud artikli 20 lõikes 6 nimetatud juhtudel, kui laev:

– mis sõidab sellise riigi lipu all, mis kinnipidamiste suhtarvu alusel kuulub Pariisi memorandumis kohaselt kontrolliandmebaasi salvestatud teabe alusel vastu võetud musta nimekirja, mis avaldatakse igal aastal komisjoni poolt, ja mida on liikmesriigi või Pariisi memorandumile allakirjutanud riigi sadamas eelneva 36 kuu jooksul rohkem kui kahel korral kinni peetud;

– sõidab sellise riigi lipu all, mis kuulub Pariisi memorandumi kohaselt kontrolliandmebaasi salvestatud teabe alusel musta või halli nimekirja, mis avaldatakse igal aastal komisjoni poolt, ja

– või mis sõidab sellise riigi lipu all, mis kinnipidamiste suhtarvu alusel kuulub Pariisi memorandumis kohaselt kontrolliandmebaasi salvestatud teabe alusel vastu võetud halli nimekirja, mis avaldatakse igal aastal komisjoni poolt, ja mida on liikmesriigi või Pariisi memorandumile allakirjutanud riigi sadamas eelneva 24 kuu jooksul rohkem kui kahel korral kinni peetud;

– või mille kohta on liikmesriigi või Pariisi memorandumile allakirjutanud riigi sadamas eelneva 36 kuu jooksul rohkem kui kahel korral direktiivi 1999/35/EÜ alusel väljastatud korraldus laeva kasutamist takistada,

– on liikmesriigi või Pariisi memorandumile allakirjutanud riigi sadamas viimase 36 kuu jooksul rohkem kui kahel korral kinni peetud või mille kohta on nõukogu direktiivi 1999/35/EÜ alusel väljastatud korraldus laeva kasutamist takistada.

keelatakse sissesõit tema sadamatesse, välja arvatud artikli 20 lõikes 6 nimetatud juhtudel.

Käesoleva lõike kohaldamisel jõustub Pariisi memorandumis määratletud loetelu iga aasta 1. juulil.

Sissesõidukeeld on kohaldatav alates hetkest, mil laev väljub sadamast, kus see on kolmandat korda kinni peetud ning kus on väljastatud sissesõidukeelu korraldus.

Sissesõidukeelu korraldus tühistatakse alles kolme kuu möödudes selle väljastamise kuupäevast ning juhul, kui IX lisa lõigetes 4 kuni 10 esitatud tingimused on täidetud.

Kui laevale kehtestatakse teine sissesõidukeeld, on see ajavahemik 12 kuud. Iga järgmine kinnipidamine ühenduse sadamas tähendab seda, et laev saab alalise sissesõidukeelu kõikidesse ühenduse sadamatesse või ankrukohtadesse.

Selgitus

Õiguskindluse ja järjepidevuse huvides on mitmed IX lisas sisalduvad kriteeriumid lisatud käesolevasse artiklisse, et täpsustada ja määratleda sissesõidukeelu korralduse ja selle korralduse tühistamise tingimused.

Muudatusettepanek 32

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 15 – lõiked 2 ja 3

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

2. Sissesõidukeelu korraldus tühistatakse alles kolme kuu möödudes selle väljastamise kuupäevast ning juhul, kui VIII lisa punktides 3 kuni 9 esitatud tingimused on täidetud.

välja jäetud

Kui laevale kehtestatakse teine sissesõidukeeld, on see ajavahemik 12 kuud.

3. Iga järgmine kinnipidamine ühenduses asuvas sadamas tähendab seda, et laev saab tähtajatu sissesõidukeelu kõikidesse ühenduse sadamatesse. Tähtajatu sissesõidukeelu korralduse võib tühistada pärast 36 kuu möödumist korralduse andmisest ja ainult tingimusel, et:

- laev sõidab sellise riigi lipu all, mis kinnipidamiste määra alusel ei kuulu lõikes 1 nimetatud musta ega halli nimekirja,

- laeva seadusjärgsed ja klassifikatsioonitunnistused väljastatakse organisatsiooni või organisatsioonide poolt, mida on tunnustatud nõukogu 22. novembri 1994. aasta direktiivi 94/57/EÜ (laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta)[3] alusel,

laeva haldab laevaühing, millel on I lisa I osa punkti 1 kohased kõrged tegevusnäitajad, ja

VIII lisa lõigetes 3 kuni 9 esitatud tingimused on täidetud.

Selgitus

Laeva kapten peaks omama praktilist teavet, mis võimaldaks tal oma kaebuse esitamise õigust nõuetekohaselt kasutada.

Muudatusettepanek 33

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 17 – esimene lõik

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

Kõik kaebused läbivad esialgse hindamise.

Kõik kaebused läbivad kiire esialgse hindamise pädeva asutuse poolt. Nimetatud hindamisega võimaldatakse kindlaks määrata, kas kaebus on õigustatud, konkreetne ja nõuetekohaselt põhjendatud.

Juhul kui see nii on, võtab pädev asutus kaebuse suhtes vajalikud meetmed. Eelkõige tagatakse sellega, et laeva kapten ja omanik ning kõik teised, kes on kaebusega otseselt seotud, sealhulgas kaebuse esitaja, saavad teha oma seisukohad teatavaks.

Selgitus

Pädeva asutuse poolt tehtava esialgse hindamise aluseid on soovitav täpsustada, s.t kas kaebuse puhul on järgitud miinimumkriteeriumeid: see on õigustatud, konkreetne ja nõuetekohaselt põhjendatud. Esialgne hindamine peab olema kiire ja selle käigus tuleb välja selgitada, kas kaebus on õigustatud või mitte. Kuna artikliga täpsustatakse, kuidas peaks pädev asutus käituma, kui kaebus ei ole õigustatud, tundub loogiline teha seda sama ka õigustatud kaebuste puhul.

Muudatusettepanek 34

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 18 – lõige 9 – esimene a lõik (uus)

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

Pädev asutus teavitab sadama valdajat või asutusi kinnipidamise korralduse väljastamisest esimesel võimalusel.

Selgitus

Hea ja tõhusa koostöö tagamiseks tuleb otseselt nõuda, et pädev asutus teavitaks sadama valdajat tema tegevust mõjutavatest otsustest.

Muudatusettepanek 35

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 19 – lõige 2

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

2. Selleks sätestavad liikmesriigid kooskõlas nende siseriiklike õigusaktidega kohase korra ja tagavad selle toimimise.

2. Selleks sätestavad liikmesriigid kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega kohase korra ja tagavad selle toimimise ning teevad koostööd eriti selleks, et tagada kaebuste menetlemine mõistliku aja jooksul.

Selgitus

Kaebused tuleb läbi vaadata mõistliku aja jooksul, et vältida nende ettevõtjate karistamist, kes soovivad kasutada oma kaebuse esitamise õigust.

Muudatusettepanek 36

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 19 – lõige 3

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

3. Pädev asutus teavitab kohaselt laeva kaptenit lõikes 1 osutatud kaebuse esitamise õigusest.

3. Pädev asutus teavitab kohaselt laeva kaptenit lõikes 1 osutatud kaebuse esitamise õigusest ja sellega seotud praktilisest korrast.

Selgitus

Eri liikmesriikides kaebuse esitamise õiguse kohta kehtivad eeskirjad ja kord peavad olema praktikas järjekindlalt kohaldatud ja toimivad.

Muudatusettepanek 37

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 20 – lõige 1

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

1. Kui artikli 18 lõikes 2 osutatud puudusi ei saa kõrvaldada kontrollisadamas, võib selle liikmesriigi pädev asutus lubada kõnealusel laeval sõita järelmeetmete võtmist võimaldavasse kinnipidamissadamale lähimasse sobivasse laevaremonditehasesse, mille on valinud kapten ja asjaomased asutused, eeldusel et täidetakse tingimusi, mille on kindlaks määranud lipuriigi pädev asutus ja millega on nõustunud see liikmesriik. Nende tingimustega tagatakse, et laev saab sõita, ohustamata meresõiduohutust ja reisijate või laevapere tervist või teisi laevu, ning et puudub merekeskkonna kahjustamise põhjendamatu oht.

1. Kui artikli 18 lõikes 2 osutatud puudusi ei saa kõrvaldada kontrollisadamas, võib selle liikmesriigi pädev asutus lubada kõnealusel laeval sõita otse järelmeetmete võtmist võimaldavasse kinnipidamissadamale lähimasse sobivasse laevaremonditehasesse, mille on valinud kapten ja asjaomased asutused, eeldusel et täidetakse tingimusi, mille on kindlaks määranud lipuriigi pädev asutus ja millega on nõustunud see liikmesriik. Nende tingimustega tagatakse, et laev saab sõita, ohustamata meresõiduohutust ja reisijate või laevapere tervist või teisi laevu, ning et puudub merekeskkonna kahjustamise põhjendamatu oht.

Selgitus

On oluline, et laev suunduks otse lähimasse laevaremonditehasesse.

Muudatusettepanek 38

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 20 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ühenduse sadamasse sissesõidu keeld kehtestatakse lõikes 1 osutatud merelaevade suhtes, mis:

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ühenduse sadamasse või ankrukohta sissesõidu keeld kehtestatakse lõikes 1 osutatud merelaevade suhtes, mis:

Selgitus

Sissesõidukeeld peaks kehtima ka ühenduse ankrukohtade suhtes.

Muudatusettepanek 39

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 20 – lõige 6

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

6. Erandina lõikest 4 võib sadamariigi asjaomane asutus lubada laeval siseneda konkreetsesse sadamasse vääramatu jõu puhul või hädavajalikel ohutuse kaalutlustel või reostusohu vähendamiseks või minimeerimiseks või puuduste kõrvaldamiseks, eeldusel et selle liikmesriigi pädev asutus on veendunud, et laeva omanik, kasutaja või kapten on rakendanud ohutu sissesõidu tagamiseks piisavad meetmed.

6. Erandina lõike 4 sätetest võib sadamariigi asjaomane asutus lubada laeval siseneda konkreetsesse sadamasse või ankrukohta vääramatu jõu puhul või hädavajalikel ohutuse kaalutlustel või reostusohu vähendamiseks või minimeerimiseks või puuduste kõrvaldamiseks, eeldusel et selle liikmesriigi pädev asutus on veendunud, et laeva omanik, kasutaja või kapten on rakendanud ohutu sissesõidu tagamiseks piisavad meetmed.

Selgitus

Sissesõidukeeld peaks kehtima ka ühenduse ankrukohtade suhtes.

Muudatusettepanek 40

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 21 – lõige 6

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

6. Liikmesriigid tagavad, et inspektorid saavad asjakohase koolituse seoses käesolevas direktiivis sätestatud muudatustega sadamariigi kontrollikorras ning seoses muudatustega konventsioonides.

6. Liikmesriigid tagavad, et inspektorid saavad asjakohase koolituse seoses ühenduses kohaldatavate käesolevas direktiivis sätestatud muudatustega sadamariigi kontrollikorras ning seoses muudatustega konventsioonides.

Selgitus

Direktiiviga tehakse muudatused ühenduse sadamariigi kontrollikorras. Seetõttu ei tuleks rahvusvahelisel tasandil tehtud muudatusi arvesse võtta, välja arvatud juhul, kui need on ühenduse tasandil vastu võetud ja ühenduse mereõigusesse sisse viidud.

Muudatusettepanek 41

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 23 – lõige 1 a (uus)

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

1 a. Liikmesriigid võtavad kohased meetmed tagamaks, et teave laevade saabumise tegeliku aja kohta nende sadamatesse ja sealt väljumise kohta edastatakse kontrolliandmebaasi direktiivi 2002/59/EÜ artikli 25 lõikes 4 nimetatud liikmesriigi meresõiduohutuse korralduse süsteemi kaudu ühe tunni jooksul alates laeva saabumisest ja kolme tunni jooksul alates laeva lahkumisest.

Selgitus

On oluline, et andmebaasis oleksid laeva saabumise ja lahkumise täpsed kellaajad.

Muudatusettepanek 42

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 26

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

Komisjon koostab ja avaldab regulaarselt avalikul veebisaidil teabe laevaühingute kohta, mille I lisa I osas nimetatud laeva riskiprofiili määravad tegevusnäitajad on olnud madalad või väga madalad kolme või enama kuu jooksul.

Komisjon võtab vastavalt artikli 30 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele vastu käesoleva artikli rakenduseeskirjad, milles täpsustatakse eelkõige avalikustamisega seotud üksikasju.

Komisjon võtab vastavalt artikli 30 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele vastu käesoleva artikli rakenduseeskirjad, tagades, et nendes võetakse arvesse ettevõtete laevastiku suurust ning milles täpsustatakse eelkõige avalikustamisega seotud üksikasju.

Selgitus

Ettevõtete laevastiku suurus on element, mida komisjon peab võtma arvesse kõnealuse artikli rakendamiskorra sõnastamisel.

Muudatusettepanek 43

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 34 – esimene lõik

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaldamise läbi hiljemalt 18 kuud pärast …^[4]*. Läbivaatamisel kontrollitakse muu hulgas artiklis 5 sätestatud ühenduse üldise kontrollikohustuse täitmist, sadamariigi kontrolliga tegelevate inspektorite arvu igas liikmesriigis, läbiviidud kontrollide arvu ja kõikide liikmesriikide iga-aastase kontrollikohustuse täitmist ja artiklite 6 ja 7 rakendamist.

Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaldamise läbi, lähtudes eriti ühenduse kontrollikorra ühtlustatud kohaldamisest, hiljemalt 18 kuud pärast…. Läbivaatamisel kontrollitakse muu hulgas artiklis 5 sätestatud ühenduse üldise kontrollikohustuse täitmist, sadamariigi kontrolliga tegelevate inspektorite arvu igas liikmesriigis, läbiviidud kontrollide arvu ja kõikide liikmesriikide iga-aastase kontrollikohustuse täitmist ja artiklite 6 ja 7 rakendamist.

Selgitus

On oluline, et rakendamise läbivaatamisel pööratakse tähelepanu ühtlustatud kohaldamisele ning et läbivaatamine oleks igakülgne.

Muudatusettepanek 44

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 35 – lõige 1

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …

1. Liikmesriigid jõustavad artiklite […] ja [….] lisade punktide […] [võrreldes eelmise direktiiviga sisu osas muudetud artiklite või alapunktide või lisa punktide] järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 18 kuud pärast artiklis 37 sätestatud kuupäeva. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Selgitus

Vastavustabel on vajalik direktiivi kohase rakendamise tagamiseks.

Muudatusettepanek 45

Nõukogu ühine seisukoht

Artikkel 37 – esimene a lõik (uus)

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

Artikleid […] ja [….] lisade punkte […] [võrreldes eelmise direktiiviga sisu osas muutmata artiklid või alapunktid või lisa punktid] kohaldatakse alates…*.

* Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

Selgitus

Viib teksti vastavusse muudatusettepanekuga 38.

Muudatusettepanek 46

Nõukogu ühine seisukoht

I lisa – II osa – punkt 1 – kolmas taane

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

I lisa II osa punkt 1

– madala riskiprofiiliga laevadel, mida ei ole Euroopa Liidu või Pariisi memorandumi piirkonna sadamas eelneva 36 kuu jooksul kontrollitud. Väikeseks ohuks olevaid laevu kontrollitakse alates 24. kuust.

– madala riskiprofiiliga laevadel, mida ei ole Euroopa Liidu või Pariisi memorandumi piirkonna sadamas eelneva 30 kuu jooksul kontrollitud. Väikeseks ohuks olevaid laevu kontrollitakse alates 24. kuust.

Selgitus

Kolmeaastane vaheaeg kontrollide vahel on liiga pikk.

Muudatusettepanek 47

Nõukogu ühine seisukoht

I lisa – II osa – punkt 2A – kolmas a taane (uus)

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

– Laevad, mis ei täida käesoleva direktiivi artiklis 8, direktiivides 2000/59/EÜ ja 2002/59/EÜ ja vajaduse korral määruses (EÜ) 725/2004 osutatud asjakohaseid teavitamisnõudeid.

Selgitus

Sellistel laevadel tuleks teha lisakontroll.

Muudatusettepanek 48

Nõukogu ühine seisukoht

I lisa – II osa – punkt 2A – kolmas b taane (uus)

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

– Laevad, mille puhul on teavitatud kõrvaldamata puudustest, välja arvatud need laevad, mille puhul tuli puudused kõrvaldada enne laeva väljumist.

Selgitus

Sellistel laevadel tuleks teha lisakontrolli.

Muudatusettepanek 49

Nõukogu ühine seisukoht

I lisa – II osa – punkt 3B

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

3 B. II prioriteedi laevu kontrollitakse järgmiselt:

3 B. Kui pädev asutus valib kontrollimiseks II prioriteedi laeva, siis kasutatakse järgmist valikukorda:

a) laiendatud kontroll võidakse teha:

a) laiendatud kontroll tehakse:

– kõrge riskiprofiiliga laeval, mida ei ole eelneva viie kuu jooksul kontrollitud,

– kõrge riskiprofiiliga laeval, mida ei ole eelneva viie kuu jooksul kontrollitud

– standardriskiprofiiliga reisilaeval, naftatankeril, gaasi- või kemikaalitankeril või puistlastilaeval, mis on vanem kui 12 aastat, mida ei ole eelneva 10 kuu jooksul kontrollitud, või

– madala riskiprofiiliga reisilaeval, naftatankeril, gaasi- või kemikaalitankeril või puistlastilaeval, mis on vanem kui 12 aastat, mida ei ole eelneva 24 kuu jooksul kontrollitud.

b) vastavalt vajadusele võidakse teha kas esmane või üksikasjalikum kontroll:

b) vastavalt vajadusele tehakse kas esmane või üksikasjalikum kontroll:

– standardriskiprofiiliga laeval, mis ei ole reisilaev, naftatanker, gaasi- või kemikaalitanker või puistlastilaev, mis on vanem kui 12 aastat, mida ei ole eelneva 10 kuu jooksul kontrollitud, või

– madala riskiprofiiliga laeval, mis ei ole reisilaev, naftatanker, gaasi- või kemikaalitanker või puistlastilaev, mis on vanem kui 12 aastat, mida ei ole eelneva 24 kuu jooksul kontrollitud.

c) ootamatu teguri korral:

– kõrge riskiprofiiliga laeval või reisilaeval, naftatankeril, gaasi- või kemikaalitankeril või puistlastilaeval, mis on vanem kui 12 aastat, võidakse vastavalt inspektori ametialasele arvamusele teha kas üksikasjalikum või laiendatud kontroll,

– kõrge riskiprofiiliga laeval või reisilaeval, naftatankeril, gaasi- või kemikaalitankeril või puistlastilaeval, mis on vanem kui 12 aastat, tehakse vastavalt inspektori ametialasele arvamusele kas üksikasjalikum või laiendatud kontroll,

– laeval, mis ei ole reisilaev, naftatanker, gaasi- või kemikaalitanker või puistlastilaev, mis on vanem kui 12 aastat, võidakse teha üksikasjalikum kontroll.

– laeval, mis ei ole reisilaev, naftatanker, gaasi- või kemikaalitanker või puistlastilaev, mis on vanem kui 12 aastat, tehakse üksikasjalikum kontroll

Selgitus

Muudab kontrollikohustuse arukaks ja kohustuslikuks.

Muudatusettepanek 50

Nõukogu ühine seisukoht

III lisa

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

TEAVITAMINE

(osutatud artikli 8 lõikes 1)

Vastavalt artikli 8 lõikele 1 edastatav teave:

Allpool loetletud teave esitatakse sadama valdajale või asutusele või selleks otstarbeks volitatud asutusele või organile vähemalt kolm päeva enne eeldatavat sadamasse saabumist või enne eelmisest sadamast lahkumist, kui reis kestab eeldatavalt alla kolme päeva:

Allpool loetletud teave esitatakse sadama valdajale või asutusele või selleks otstarbeks volitatud asutusele või organile vähemalt kolm päeva enne eeldatavat sadamasse või ankrukohta saabumist või enne eelmisest sadamast lahkumist, kui reis kestab eeldatavalt alla kolme päeva:

a) laeva identifitseerimisandmed (nimi, kutsung, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni identifitseerimisnumber või MMSI number);

b) külastuse kavandatav kestus;

b) külastuse kavandatav kestus ja järjestikune nimekiri sama reisi ajal külastatud ühenduse sadamatest;

c) tankerite puhul:

i) konfiguratsioon: ühekordse põhjaga, ühekordse põhja ja SBTga, topeltpõhjaga,

ii) lasti- ja ballastimahutite seisund: täis, tühi, inertne,

(iii) lasti kogus ja liik;

iii) lasti kogus ja liik;

d) kavandatavad toimingud sihtsadamas (lastimine, lossimine, muud);

d) kavandatavad toimingud sihtsadamas või ankrukohas (lastimine, lossimine, muud);

d a) ühenduse vahesadamad või ankrukohad, mida sama reisi ajal järgnevalt külastatakse;

e) sihtsadamas viibimise ajal läbiviidavad kohustuslikud ülevaatuslikud kontrollid ja olulised hooldus- või remonditööd;

e) sihtsadamas või ankrukohas viibimise ajal läbiviidavad kohustuslikud ülevaatuslikud kontrollid ja olulised hooldus- või remonditööd;

f) eelmise laiendatud kontrolli kuupäev vastavalt Pariisi memorandumile.

Selgitus

Sissesõidukeeld peaks kehtima ka ühenduse ankrukohtade suhtes.

Muudatusettepanek 51

Nõukogu ühine seisukoht

IV lisa – punkt 41 a (uus)

Nõukogu ühine seisukoht

Muudatusettepanek

41 a. Tunnistused, mis on nõutavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiiviga 2008/XX/EÜ [millega muudetakse direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning kehtestatakse laevaomanike tsiviilvastutuskord ja finantstagatised].

Selgitus

[1] ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 584.
[2] EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10.
[3] EÜT L 319, 12.12.1994, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2002/84/EÜ.
[4] ^* Artikli 35 lõikes 1 osutatud kuupäev.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Käesoleva direktiivi eelnõu eesmärk on tugevdada aluste kontrollikorda EÜ sadamates, pöörates rohkem tähelepanu probleemsetele alustele, rakendades 100%st kontrollikorda ning võttes teisi meetmeid, et parandada sadamates kontrolli laevade üle, mis ei ole ELi laevad, kasutades kõiges selles kehtiva direktiivi rakendamisel saadud kogemusi. Sarnaselt kehtivale direktiivile on oluline tagada, et ühenduse korra ja IMO piirkondliku korra ning vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi sätted ühtlustatakse võimalikult suurel määral, et vältida töö dubleerimist.

Raportöör on siiski seisukohal, et on ka teisi sisulisemaid poliitikaküsimusi, mis väljuvad tehnilise ühtlustamise raamidest ning vajavad hoolikat kaalumist. Neid võeti loomulikult parlamendi esimesel lugemisel arvesse. Lisaks juhib raportöör tähelepanu asjaolule, et sadamariigi kontrolli direktiiv on üks seitsmest ning nüüd juba kaheksast õigusloomega seotud ettepanekust paketis, mille mõju mereohutusele tervikuna on suurem kui tema osade summa. Seetõttu ei saa raportöör praeguses etapis soovitada nõukogu ühise seisukoha vastuvõtmist ning teeb ettepaneku taastada parlamendi esimese lugemise seisukoht, milles muudatusettepanekud on seotud peamiste poliitikavaldkondadega.

Nagu parlamendiliikmed mäletavad, võttis parlament direktiivi ettepaneku vastu esimesel lugemisel 2007. aasta aprillis ja nõukogu esitas lõpuks parlamendile oma ühise ettepaneku 2008. aasta juunis. Vahepealsel ajavahemikul on töö kontrollikorra võimalusi puudutava vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi alal andnud tulemuseks nõukogu muudatusettepanekud sellistes valdkondades nagu teabe edastamise kord või laevade klassifitseerimise kriteeriumid. Raportöör on seisukohal, et sellel tööl põhinevad nõukogu muudatusettepanekud tuleks vastu võtta. Paljud nendest muudatusettepanekutest on kohandatud, et peegeldada parlamendi esimese lugemise seisukohti. Lisaks peaksid liikmesriigid koostama vastavustabelid, mis näitavad nende õigusnormide vastavust direktiivile.

Olulisemad erinevused võrreldes nõukoguga

Parlamendi esimese lugemise ja nõukogu ühise seisukoha vahel on kolm olulist erinevust.

Ankrukohad

Nõuetele mittevastavad laevad võivad ankrukohta sõita sama lihtsalt kui sadamasse. Direktiivi sätteid tuleks kohaldada nii ankrukohtadesse kui sadamatesse sõitvatele laevadele. Niisugusel seisukohal oli ka komisjon oma ettepanekus. Pealegi ei ole mõtet võtta vastu meedet, mis piirab teatud tingimustel juurdepääsu Euroopa sadamatele, kuid lubab samu aluseid suunduda ankrukohtadesse. Seetõttu esitatakse muudatusettepanekud, millega taastatakse ankrukohad direktiivi tekstis nendes kohtades, kust nõukogu on need välja jätnud. See vastab parlamendi esimesele lugemisele.

Vahelejäänud kontrollid

Nõukogu on muutnud direktiivi ettepanekut, et lisada sinna säte, mis lubab liikmesriikidele teatud mänguruumi seoses „vahejäänud kontrollidega”. Lubatud mänguruum on liiga suur ning võib vähendada pingutusi kontrollikorra ranguse tagamisel nendes sadamates, kuhu saabub keskmisest suurem arv probleemseid aluseid. Näiteks teeb nõukogu ettepaneku, et liikmesriik täidab direktiivi tingimusi, kui kontrollimata jääb 5% tema sadamatesse saabuvatest kõrge riskiastmega I prioriteedi alustest. Lisaks teeb nõukogu ettepaneku, et öösel (mida määratletakse kui mis tahes vähemalt 7 tunni pikkust ajavahemikku, mille sisse jääb aeg alates südaööst kuni kella 5ni hommikul) saabuvad laevad võib jätta kontrollimata.

Sissesõidukeeld

Nõukogu ettepaneku järgi võib juhtuda, et lõplikku sissesõidukeeldu ei saa ükski laev. Parlamendi seisukoht on, et laeval võib lõplikult keelata siseneda, kui talle on väljastatud kolm sissesõidukeelu korraldust. Sissesõidukeelu saamiseks peab laev olema mustas või hallis nimekirjas ja ta peab olema vähemalt kolm korda viimase 36 kuu jooksul kinni peetud. Parlamendi seisukoht annab niisiis omanikele piisava võimaluse oma laev jäävalt nõuetele vastavaks muuta. Sissesõidukeeld kui lõplik hirmutusvahend on vajalik, et tagada roostehunnikute edaspidine eemalhoidmine meie sadamatest.

Järeldus

Niisiis on vaja teha tööd ning raportöör teeb ettepaneku keskenduda eespool nimetatud sisulistele küsimustele. Soovitatud lähenemisviis on tasakaalustatud ja selles võetakse arvesse nõukogu seisukohta, milles nõukogu pakutud tehnilised muudatused tugevdavad kontrollisüsteemi, kuid selles säilitatakse ka need parlamendi seisukoha elemendid, mis tagavad süsteemi tulemuslikkuse.

MENETLUS

Pealkiri	Sadamariigi kontroll laevanduses (uuesti sõnastatud)
Viited	05722/3/2008 – C6-0224/2008 – 2005/0238(COD)
EP 1. lugemise kuupäev – P-number	25.4.2007 T6-0149/2007
Komisjoni ettepanek	COM(2005)0588 - C6-0028/2006
Ühise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev	19.6.2008
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	TRAN 19.6.2008
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Dominique Vlasto 23.6.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	14.7.2008		25.8.2008
Vastuvõtmise kuupäev	4.9.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	40 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gabriele Albertini, Etelka Barsi-Pataky, Paolo Costa, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Arūnas Degutis, Petr Duchoň, Saïd El Khadraoui, Robert Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Brigitte Fouré, Mathieu Grosch, Georg Jarzembowski, Stanisław Jałowiecki, Timothy Kirkhope, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Sepp Kusstatscher, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Marian-Jean Marinescu, Erik Meijer, Seán Ó Neachtain, Reinhard Rack, Gilles Savary, Brian Simpson, Renate Sommer, Dirk Sterckx, Ulrich Stockmann, Silvia-Adriana Ţicău, Yannick Vaugrenard, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Johannes Blokland, Luigi Cocilovo, Zita Gurmai, Lily Jacobs, Anne E. Jensen, Rosa Miguélez Ramos, Vladimír Remek, Dominique Vlasto, Corien Wortmann-Kool
Esitamise kuupäev	9.9.2008

Õigusteave - Privaatsuspoliitika