RAPORT Reguleerivate ametite institutsiooniliste aspektide tulevase lahendamise strateegia

17.9.2008 - (2008/2103(INI))

Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Georgios Papastamkos
Arvamuse koostaja (*):
Jutta Haug, eelarvekomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 47

Menetlus : 2008/2103(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0354/2008
Esitatud tekstid :
A6-0354/2008
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

reguleerivate ametite institutsiooniliste aspektide tulevase lahendamise strateegia kohta

(2008/2103(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 11. märtsi 2008. aasta komisjoni teatist „Euroopa ametid – edasised sammud” (KOM(2008)0135;

–   võttes arvesse oma 13. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni komisjoni teatise „Euroopa reguleerivate asutuste tegevusraamistik” kohta[1];

–   võttes arvesse 25. veebruari 2005. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõud Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtse raamistiku loomiseks (KOM(2005)0059);

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni ja eelarvekomisjoni poolt nõukogule ühiselt esitatud suuliselt vastatavat küsimust ning nõukogu vastust sellele 15. novembri 2005. aasta täiskogu istungil (O-0093/05);

–   võttes arvesse oma 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni komisjoni esitatud institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu kohta, millega luuakse Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtne raamistik;[2]

–   võttes arvesse 17. aprilli 2008. aasta esimeeste konverentsil vastu võetud otsust;

–   võttes arvesse komisjoni presidendi 7. mail 2008 Euroopa Parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujale saadetud kirja, milles ta avaldas toetust institutsioonidevahelise poliitilise töörühma loomisele;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A6-0354/2008),

A. arvestades, et parlamendi ja komisjoni pingutused õiguslikult siduva raamistiku kehtestamiseks Euroopa Liidu reguleerivate ametite suhtes ei ole andnud mingeid tulemusi;

B.  arvestades, et 2005. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu ei ole nõukogu institutsioonilise ja poliitilise vastuseisu tõttu saavutanud mingit olulist edasiminekut, ning arvestades, et komisjon on otsustanud institutsioonidevahelist kokkulepet käsitleva ettepaneku tagasi võtta ning asendada selle üleskutsega osaleda institutsioonidevahelises dialoogis, mis viib ühise lähenemisviisi vastuvõtmiseni;

C. arvestades, et kuigi reguleerivad ametid on esmapilgul samastatavad „mikroinstitutsioonidega”, on neil siiski Euroopa Liidu tasandil valitsemise mõistes „makromõju”;

D. arvestades, et endiselt on vaja määratleda vähemalt reguleerivate ametite olulised struktuurilised omadused, kuna need on muutunud Euroopa Liidu poolt tunnustatud üleinstitutsiooniliseks parameetriks;

E.  arvestades, et komisjon teeb ettepaneku luua institutsioonidevaheline töörühm, kes töötaks välja reguleerivate ametite ühise raamistiku ning määratleks Euroopa Liidu kõikide organite pädevuse nende ametite suhtes;

F.  arvestades, et komisjon peab koostama reguleerivate ametite horisontaalse hinnangu aastateks 2009–2010 ning esitama parlamendile ja nõukogule võimalikult kiiresti aruande hinnangus tehtud järelduste kohta;

G. arvestades, et tuleb tervitada komisjoni otsust mitte teha ettepanekut uute ametite loomiseks seni, kuni institutsioonidevaheline töörühm ei ole oma töid lõpule viinud;

H. arvestades, et komisjon ei tohiks kõrvale kalduda 2005. aastal esitatud institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu üldsuunistest, mis käsitlevad olemasolevaid reguleerivaid ameteid käsitlevatesse põhitekstidesse muudatuste tegemist, eesmärgiga kohandada neid uue lähenemisviisiga;

I.   arvestades, et reguleerivate ametite kohta juba kehtib ühine reguleeriv raamistik[3], millele on usaldatud kindlaks ajavahemikuks ühenduse programmide haldamise ülesanne,

Üldised kaalutlused

1.  on seisukohal, et komisjoni ettepanek on kiiduväärt algatus, ning on valmis oma esindajate vahendusel osalema institutsioonidevahelise töörühma töödes, aga leiab siiski, et „ühine lähenemisviis” on institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise perspektiivis allapoole ootusi; märgib, et see ei välista töörühma töö tulemusena muud tüüpi kokkulepete välja töötamist;

2.  kutsub nõukogu ka eelarvepädeva institutsioonina andma töörühma töösse konstruktiivset panust;

3.  palub nõukogul ja komisjonil luua võimalikult kiiresti ja koos parlamendiga institutsioonidevahelise töörühma tegevuskava, et viimane saaks alustada tööd juba 2008. aasta sügisel;

4.  on seisukohal, et institutsioonidevahelise töörühma tegevuskava peaks muu hulgas hõlmama järgmisi aspekte:

–   nende valdkondade määratlemine, millele tuleks komisjoni poolt 2009. aasta lõpuks koostatavas horisontaalses hindamises keskenduda,

–   objektiivsete kriteeriumide määramine, mis võimaldavad hinnata ametite olemasolu vajadust, võttes arvesse võimalikke alternatiivseid lahendusi,

–   ametite töö ja saavutatud tulemuste korrapärane, koordineeritud ja sidus hindamine, kaasa arvatud välishindamine, eelkõige tasuvusanalüüside kaudu,

–   hindamine selles osas, kas ameti loomine on tulusam kui asjaomaste ülesannete täitmine komisjoni enda talituste poolt,

–   tulude hindamine, mis võivad olla saamata jäänud põhjusel, et teatavaid ülesandeid on teostanud reguleerivad ametid ja mitte komisjoni talitused,

–   meetmete võtmine, millega püütakse suurendada ametite läbipaistvust, eelkõige nende põhiliste struktuuriliste omaduste lähendamise teel,

–   ametite sõltumatuse ja nende üle kontrolli teostamise volituslike piiride kehtestamine, eelkõige selles osas, mis puudutab komisjoni vastutuse vormi ja ulatust nende tegevuse suhtes, võttes arvesse asjaolu, et komisjoni vastutuse suurus piirdub üksnes meetmetega, millega ta võib mõjutada konkreetselt ametite kui selliste tegevust,

–   nõukogu ja komisjoni esindajate määramine ametite järelevalveorganitesse ja kandidaatide kuulamine pädeva parlamendikomisjoni ees,

–   ametite täitevorganite, eelkõige nende direktori määramine, ning parlamendi rolli täpsustamine sellega seoses,

–   vajadus, et ametitel oleks ühtne lähenemisviis kõnealuse eelarveaasta tegevuse esitamise ning eelarve- ja finantsjuhtimise aruannete suhtes,

–   ühtne nõue kõikide ametite direktoritele koostada ja allkirjastada kinnitav avaldus, vajaduse korral reservatsioonidega,

–   ühtne mudel, mida kohaldataks kõikide ametite ja muude allasutuste suhtes ning milles oleks selgelt eristatud:

- aastaaruanne, mis on suunatud laiale lugejaskonnale ning mis tutvustab ameti tegevust, tööülesandeid ja saavutusi,

- finantsaruanded ning eelarve täitmise aruanne,

- tegevusaruanne vastavalt komisjoni peadirektorite tegevusaruannetele,

- ameti direktori allkirjastatud kinnitav avaldus koos reservatsioonide või tähelepanekutega, millele ta peab vajalikuks eelarve täitmist kinnitava asutuse tähelepanu juhtida,

–   põhimõtete määratlemine, millest juhinduvalt otsustada, kas ja mil määral peaksid lõivud ja maksed olema ametite rahastamisallikaks,

–   olemasolevate ametite vajaduse kohta jooksva ülevaate esitamine ja kriteeriumide sätestamine määramaks kindlaks, millal on reguleeriv amet oma eesmärgi saavutanud ja selle võib sulgeda;

5.   avaldab kahetsust, et ELi ametite loomiseks ei ole üldist strateegiat; märgib, et uute ametite puhul luuakse igaüks eraldi, mille tulemusel moodustavad sui generis moodusel asutatud reguleerivad ametid, rakendusametid ja muud ühenduse asutused läbipaistmatu ja ebaühtlase rühma;

6.  võtab teatavaks komisjoni seisukoha, mille kohaselt reguleerivate ametite loomine, mis toimub mõnikord parlamendi kaasabil, on liikmesriikide vahelise koostöö väljendus ning et selliste ametite tegevus seisneb koostalitlusvõimes ja pädevuse teostamises, mille usaldamine üksnes ELi institutsioonidele tekitaks vastuseisu tsentraliseerimise osas;

7.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles töötama koos parlamendiga selle nimel, et luua reguleerivatele ametitele tulevikus ELi tasandi valitsemises määratava rolli kohta selge, ühine ja sidus raamistik;

8.  on seisukohal, et tuleb tagada reguleerivate ametite läbipaistvus, eelkõige nende tegevuse, teabe avalikustamise ja sellele juurdepääsetavuse ning nende tegevuste kavandamise ja aruandekohustuslikkuse osas;

9.  on veendunud, et institutsioonidevahelise üksteisemõistmise saavutamiseks vajalikus „ühises raamistikus” tuleb pidada prioriteediks reguleerivate ametite tegevuse ratsionaliseerimist ja nende lisandväärtuse maksimaalset suurendamist suurema läbipaistvuse loomise, nähtava demokraatliku kontrolli ja tugevdatud tõhususe kaudu;

10. on seisukohal, et on hädavajalik luua ühised minimaalsed eeskirjad ja põhimõtted kõikide reguleerivate ametite struktuuri, tegevuse ja kontrolli kohta, sõltumata ameti laadist;

11. on seisukohal, et reguleerivate ametite tegevuses osalemine tuleb tagada sidusrühmadega peetavate konsultatsioonide ja dialoogide protsesside formaalse struktureerimise teel;

12. on seisukohal, et ametite struktuuriline ja talitluslik mitmekesisus tõstatab tõsiseid küsimusi regulatiivsete parameetrite, hea valitsemistava ja institutsioonilise lähenemise kohta tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise suhtes;

13. toetab asjaolu, et hea halduse põhimõtted tuleb tagada ühise lähenemisviisi abil personalivaliku protsesside, eelarve koostamise ja ressursside haldamise, tõhusa juhtimise ning tulemuslikkuse hindamise osas;

14. uurib, kas komisjoni lubadus mitte esitada ettepanekuid uute reguleerivate ametite loomise kohta peaks hõlmama ka praegu ootel olevat kahte ettepanekut energia- ja telekommunikatsioonide sektoris;

15. rõhutab vajadust luua parlamentaarne kontroll reguleerivate ametite moodustamise ja tegevuse üle, mis peab seisnema peamiselt:

–   ametite endi aastaaruannete esitamises parlamendile,

–   võimaluses kutsuda iga ameti direktor tema ametissenimetamisel pädeva parlamendikomisjoni ette ja

–   parlamendi heakskiidu andmises ühenduse rahastatavate ametite eelarve täitmisele;

16. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks aegsasti reguleerivate ametite horisontaalse hinnangu järeldused enne 2009.–2010. aastat, et institutsioonidevaheline töörühm saaks järeldusi arvesse võtta;

17. palub komisjonil töötada tulemuste võrdlemiseks välja võrdlusalused ning kehtestada selged eeskirjad asutuste volituste lõpetamiseks halbade töötulemuste korral;

18. palub presidendil ja esimeeste konverentsil tegeleda komisjoni pakutud töörühma moodustamise küsimusega esmajärjekorras, ning peab asjakohaseks, et parlament oleks selles töörühmas esindatud põhiseaduskomisjoni, eelarvekomisjoni ja kahe muu komisjoni esimeeste või raportööridega, kes omavad reguleerivate ametite töö järelevalve osas praktilisi kogemusi;

19. kordab 2005. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõus esitatud parlamendi ja komisjoni nõuet, et põhiõigusakt peab sisaldama otsust ameti asukoha kohta;

Eelarvelised kaalutlused

20. kordab veel kord 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[4] punktis 47 sätestatud menetluse institutsioonidevahelisel tasandil kohaldamise süstemaatilise kindlustamise tähtsust, ja rõhutab vajadust tagada asjakohased järelmeetmed Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 13. juuli 2007. aasta ühisavaldusele detsentraliseeritud ametite kohta;

21. on veendunud, et kõnealuse sätte rakendamise üksikasjalik kord on möödapääsmatult vajalik; on seisukohal, et eespool nimetatud kord võib anda võimaluse säilitada mõned 2005. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe peatatud eelnõu tähtsamad tahud, võib-olla kombinatsioonis ametite raamfinantsmääruse[5] mõnede muudatustega;

22. järeldab, et juhul, kui hindamisest nähtub, et detsentraliseeritud haldamise kulutasuvus ja tõhusus ei ole tagatud, ei peaks Euroopa Liit tagasi kohkuma praeguse suundumuse ümberpööramisest, milleks on komisjoni ülesannete allhange, ning komisjon peaks kehtestama selged eeskirjad detsentraliseeritud asutuste volituste lõpetamiseks;

23. toetab komisjoni kavatsust mitte esitada ettepanekuid uute detsentraliseeritud asutuste loomiseks enne hindamisprotsessi lõppu, eriti võttes arvesse kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku piirmäärasid, mis muudaksid praegu äärmiselt raskeks mis tahes uue ühenduse organi rahastamise ilma tõsise ümberkavandamiseta;

24. peab ELi ametite tulevikuga tegeleva institutsioonidevahelise töörühma töökava võtmepunktideks eelarve seisukohast järgmisi teemasid:

Ametite määratluse kehtestamine

25. tuletab sellega seoses meelde 7. märtsi 2007. aasta kolmepoolsel kohtumisel kehtestatud „ameti” määratlust, kui lepiti kokku, et 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 rakendamise eesmärgil otsustab „ameti” määratluse see, kas kõnealune organ loodi vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (finantsmääruse)[6] artiklile 185;

26. soovib rõhutada tähtsust, mida parlament omistab ametite teemalisele ühiskasutuseks loodavale selgele ja sidusale üldterminoloogiale; tuletab meelde, et „reguleerivad ametid” on üksnes detsentraliseeritud asutuste alarühm;

Uued ametid – side õigusloomemenetluste ja eelarvealaste eesõiguste vahel

27. peab oluliseks arutada nii ajakava probleeme kui ka õiguslikke ja menetluslikke küsimusi, mis võivad kerkida juhul, kui paralleelselt õigusandja vastu võetud otsustega ei jõuta õigeaegselt kokkuleppele uue ameti rahastamises vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 47; peab sama oluliseks kaaluda mõningaid menetluslikke tagatisi, et kindlustada eelarvepädevate institutsioonide täielik kaasatus kõigis eelarvet mõjutavates küsimustes, nagu ametite ülesannete nimekirja täiendamine;

28. tuletab meelde, et juba 2005. aastal nõudis parlament enne uue ameti loomise ettepaneku esitamist kohustuslikku tasuvusanalüüsi, mis pidi esmajärjekorras keskenduma küsimusele, kas ameti loomine (sealhulgas võimalikud kulutused järelevalvele ja koordineerimisele) on tulusam kui asjaomaste ülesannete täitmine komisjoni enda talituste poolt ning lisaks teemadele nagu ameti volitused, töömeetodid ja sõltumatus komisjonist, kuna see huvitab õigusandjat sageli eriliselt;

Olemasolevad ametid – järelevalve

29. rõhutab dubleerimist ja kattumist vältiva korrapärase ja koordineeritud hindamise ja kontrolli vajadust, et hinnata nende olemasolevate detsentraliseeritud asutuste lisaväärtust, mis ei kuulu enam 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 reguleerimisalasse; peab seda järjeks varem tehtud tööle, mille tulemusena lepiti 18. aprilli 2007. aasta kolmepoolsel kohtumisel vastu võetud ühenduse ametite kohta käivas ühisavalduses kokku hinnata korrapäraselt olemasolevaid ühenduse ameteid, keskendudes eelkõige nende tasuvusele, ning anda üksikasjalik seletus hindamiseks valitud ametite valikukriteeriumite kohta;

30.  märgib, et korraldatav analüüs peaks andma vastused mõnedele põhilistele tasuvusküsimustele ja seda peaks viima läbi muu hulgas järgmiste kriteeriumite kohaselt:

- asjakohasus: mil määral vastasid ameti asutamismäärusega kehtestatud eesmärgid eelarves eraldatud avaliku sektori kulutuste tasemele?

- tulemuslikkus: milliseid tulemusi (mõju) on ameti tegevus andnud?

- tõhusus (tasuvus): kui ökonoomselt on erinevad sisendid teisendatud väljunditeks ja tulemusteks? Kas (eeldatavad) tulemused saavutati mõistliku hinnaga, pidades eelkõige silmas rakendatavat personali ja sisemist organisatsiooni?

31. juhib tähelepanu asjaolule, et ametite kogumõju tõttu eelarvele peab komisjon veenvalt näitama, et Euroopa haldamine ametite kaudu on kõige tulusam, tõhusam ja asjakohasem võimalus Euroopa poliitiliste suundade rakendamiseks olevikus ja lähitulevikus;

Ühine üldraamistik

32. toonitab vajadust kehtestada mõningad ühised miinimumstandardid, muu hulgas seoses komisjoni rolli ja poliitilise vastutusega ameti suhtes, asukohariigi antava toetusega ning õigeaegse ja läbipaistva otsusega ameti asukoha kohta, millele võiks viidata ametite asutamismäärustes;

33. tuletab meelde, et ametite tegevust peavad juhtima selged aruandekohustuse põhimõtted vastavalt finantsmääruse sätetele; juhib tähelepanu ametite kohustustele seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega;

34. on lisaks seisukohal, et suurima tähtsusega on püüd määratleda mõned ametite eelarvete koostamise ühiseeskirjad eesmärgiga muuta läbipaistvamaks ja võrreldavamaks sellised eelarvenäitajad nagu ametite eelarve täitmise määr või nende tulude ja kulude eraldi komponendid; arvab, et ELi eelarves ametitele eraldatud toetuse üldist esitust võib olla tarvis kohandada uue põlvkonna ametite ülesannete ja rollijaotusega.

35. juhib tähelepanu, et vastavalt komisjoni teatises esitatud andmetele on reguleerivaid ameteid praegu 29, nendes on 3800 töötajat ja aastaeelarve ulatub umbes 1,1 miljardi euroni, sealhulgas 559 miljonit eurot ühenduse panusena;

36. toonitab, et auditeerimise ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus peab olema proportsionaalne ametite kogu eelarvega; juhib erilist tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja vahendid ei ole viimastel aastatel koos ametite arvuga suurenenud;

37. kordab oma soovi, mis on esitatud 22. aprilli 2008. aasta ametite eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonide lõikes 7, et kontrollikoda või muu sõltumatu audiitor auditeeriks ametite tegevustulemusi regulaarselt (ja sihtotstarbeliselt); on seisukohal, et see ei peaks hõlmama mitte ainult finantsjuhtimise traditsioonilisi elemente ning avaliku sektori rahaliste vahendite nõuetele vastavat kasutamist, vaid ka haldamise tõhusust ja mõjusust ning ameti finantsjuhtimise hindamist;

38. on arvamusel, et kõik ametid peaksid andma koos ametikohtade loeteluga ülevaate oma koosseisulistest ja ajutistest töötajatest ning riiklikest ekspertidest, samuti andma ülevaate muutustest võrreldes eelmise kahe aastaga;

39. juhib tähelepanu Euroopa Kontrollikoja eriaruandele nr 5/2008 ametite usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, erilise rõhuga auditeerimisele;

40. kutsub komisjoni üles ühendama väiksemate ametite haldusülesandeid sellise kriitilise massi tekitamiseks, mida on vaja, et ametid vastaksid nõuetekohaselt kehtivatele riigihankeeeskirjadele ning finantsmäärusele ja personalieeskirjadele[7];

41. julgustab komisjoni vaatama kriitiliselt läbi ametite eelarvesoove, sest enamik ametitest ei kasuta taotletud vahendeid ära;

42. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

  • [1]  ELT C 92 E, 16.4.2004, lk 119.
  • [2]  ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 123.
  • [3]  Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).
  • [4]  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
  • [5]  Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).
  • [6]  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
  • [7]  Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk. 1).

SELETUSKIRI

Sissejuhatavad märkused

Viimasel ajal on märgata reguleerivate ametite arvu olulist kasvu nii Euroopa kui liikmesriikide tasandil. Mõlema tasandi ametite vahel on nii sarnasusi kui ka erinevusi. Ametite struktuuriline ja talitluslik mitmekesisus Euroopa ja liikmesriikide tasandil tõstatab tõsiseid küsimusi seoses regulatiivsete parameetrite, heade valitsemistavade ja institutsioonilise lähenemisega tsentraliseerimisele ja detsentraliseerimisele. Üks põhilisi erinevusi riigi ja Euroopa tasandi reguleerivate ametite vahel on parlamentaarne õiguspärasus, mis on esimesel juhul väga tugev, aga teisel juhul lünklik.

Euroopa ametite toimimisest tulenevad institutsioonilised, rahalised (vt sel teemal kaasatud komisjonide arvamusi, milleks on eelarvekomisjon ja eelarvekontrollikomisjon) ja menetluslikud küsimused, on olnud Euroopa Parlamendis mitu korda arutlusel. Pärast seda, kui nõukogu keeldus vastu võtmast juriidiliselt siduvat õigusakti ja lükkas tagasi ettepaneku, milles on ette nähtud institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimine (nõukogu eesistuja 22. juunil 2007 Euroopa Parlamendi presidendile saadetud kiri), otsustas komisjon oma algatusõigust kasutades esitada asendusettepaneku. Konkreetselt otsustas ta võtta tagasi institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu ja pakkus selle asemel institutsioonidevahelise töörühma loomist, mille ülesandeks on määratleda reguleerivate ametite raamistik ning Euroopa Liidu kõikide organite pädevus nende suhtes.

Euroopa reguleerivate ametite klassifikatsioon

Euroopa institutsiooniline maastik hõlmab arvukalt kas detsentraliseeritud või selliseid organeid, kes töötavad peaaegu autonoomselt, mida määratletakse kui reguleerivaid ameteid. Euroopa 29 ametit (vt lisa üksikasjaliku nimekirjaga Euroopa reguleerivatest ametitest) on esmapilgul „mikroinstitutsioonid”, kuid millel tegelikkuses on ilmsed makromõjud.

Euroopa reguleerivad ametid jagatakse kahte kategooriasse: „reguleerivad ametid” ja „rakendusametid”. Esimeste ülesanne määratletakse igal üksikjuhul eraldi nende enda õiguslikul alusel, st nende enda sektoripõhises õiguslikus raamistikus (tuleb märkida, et 12 ametil 23st, mis on asutatud EÜ asutamislepinguga, on õiguslik alus asutamislepingu artikkel 308). Rakendusametite eesmärk vastavalt nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 58/2003 (st vastavalt ühisele õiguslikule alusele) on sooritada eriülesanne, milleks on peamiselt ühenduse programmide juhtimisele kaasaaitamine.

Tingimata tõstatub küsimus nende kahe kategooria ametite tööde ja saavutatud tulemuste vahehindamise kohta. Reguleeriva ameti loomise ja elluviimise kasulikkust on võimalik hinnata ainult iga juhtumit eraldi vaadates. Nendele ametitele usaldatud pädevuse olemust, inimressursside vajadust ja soovituslikke pädevuspiire peab hindama kulutasuvuse seisukohast, kasutades eelkõige välishindajaid.

Igasugune arutelu uute ametite loomise kohta, kaasa arvatud praegu pooleliolevad kaks ettepanekut, eeldab, et olemasolevad ametid teostaksid tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud valitsemises positiivseid, mõõdetavaid ja läbipaistvaid arenguid. Igal juhul peab uute ametite loomine toimuma pärast praegu kehtiva rahastamisperioodi lõppu ehk pärast 2013. aastat, et saaks võtta arvesse aastatel 2009–2010 tehtava horisontaalse hindamise järeldusi.

Euroopa reguleerivate ametite roll Euroopa institutsioonilisel maastikul

Euroopa reguleerivate ametite toimimine ei ole tihedalt seotud mitte ainult Euroopa eri tasanditel valitsemisega, vaid ka Euroopa strateegiaga „Parem õiguslik reguleerimine”.

Põhimõttelise lähenemise ja toimimise uurimist, millel põhinevad reguleerivad ametid Euroopa Liidus, iseloomustab mitmekesisus. Reguleerivate ametite arvu liigne suurendamine on kahtlemata võimendanud liialdatult Euroopa reguleerivat sekkumist, hajutanud liidu poliitikavaldkondi ja muutnud neid läbipaistmatumaks ning selle tagajärjel muutnud toimimise koordineerimise keerulisemaks. Oma teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa ametid – edasised sammud” [KOM(2008)0135 lõplik, Brüssel, 11. märts 2008], tunnistab komisjon ise, et on vaja „saavutada selgus nende rollis ja tagada, et kõnealused avalik-õiguslikud ametid võtavad täieliku vastutuse oma tegevuse eest” (lk 2).

Nõutakse minimaalset ühiste eeskirjade ja põhimõtete kogumi loomist Euroopa reguleerivate ametite struktuuri, toimimise ja kontrolli kohta, et viimased saaksid võtta sujuvalt üle aluslepingutes sätestatud juhtpõhimõtted.

Eksisteerib palju struktuure. Kui haldusnõukogu koosneb tavaliselt vähemalt ühest esindajast igast liikmesriigist, siis ameti tegevdirektor määratakse suuremal osal juhtudest komisjoni ettepanekul haldusnõukogu poolt ja mõnel juhul haldusnõukogu ettepanekul ja komisjoni poolt, või siis nõukogu poolt kas haldusnõukogu või komisjoni määratud kandidaate nimekirja alusel. Siin oleks kasulik määratleda ühine institutsioonidevaheline suunis, mis võimaldaks Euroopa Liidu organitel teha koostööd igaühe ülesannete ja pädevuse rangetes piirides.

Samuti oleks kasulik mitte ainult institutsionaliseerida raamistikku, mis püüab Euroopa reguleerivate ametite toimimist ühtlustada, vaid panna neid ka toimima demokraatlike põhimõtete järgi. Seepärast on parlament mitu korda kutsunud nõukogu üles andma konstruktiivset panust Euroopa reguleerivate ametite ühise põhimõtte ja sidusa poliitilise lähenemise elluviimiseks, kuna ametid hõivavad Euroopa Liidu institutsiooniliste mehhanismide ahelas olulise koha.

Euroopa reguleerivate ametite sui generis õiguslik staatus

Reguleerivate ametite õigusliku olemuse eripära seisneb asjaolus, et neile antakse volitusi, mis ei sarnane mitte ainult haldusasutuste reguleeriva rolliga (eelkõige kolmandate isikute suhtes juriidiliselt siduvate otsuste võtmisel), vaid ka kohtu rolliga, mis seisneb karistuste määramises. Reguleerivad ametid on jagunenud ametiteks, kes võtavad vastu juriidiliselt siduvaid otsuseid, ametiteks, kes pakuvad tehnilisi ja/või teaduslikke eksperditeadmisi, ja ametiteks, kes teostavad talitluslikke ülesandeid [KOM(2008)0135 lõplik, lk 8]. Ametid on muu hulgas organisatsioonilisest ja/või rahalisest seisukohast autonoomsed ning nende liikmetel on sageli kindlustunne, et neil on isiklik ja/ talitluslik iseseisvus. Eelmainitud elemendid takistavad mainitud ametite klassifitseerimist traditsioonilistesse õiguskategooriatesse, kuigi need moodustavad juba Euroopa Liidu poolt tunnustatud üleinstitutsioonilise parameetri. Käesoleval juhul käivad Euroopa reguleerivad ametid, eriti need, mida reguleeritakse EÜ asutamislepinguga, täitevameti nimetuse alla. Tuleb täpsustada, et väljend „reguleeriv” ei anna ametitele õigust võtta üldise ulatusega regulatiivseid meetmeid, vaid anda välja selgelt määratletud ühenduse õigusaktide raames ainult ühekordseid otsuseid ja seda EÜ asutamislepingu artiklist 7 tuleneva institutsioonilise tasakaalu põhimõtte täitmiseks. Euroopa Kohus tegi sel teemal otsuse (Meroni doktriin, kohtuasi 98/80: Romano). Lisaks võib ühenduse õigusandja komisjoni algatusel hinnata alati seadusandlikku tavamenetluse või kaasotsustamismenetluse korras teatava reguleeriva ameti loomise kasulikkust ning anda välja eri-haldusmääruse, mis reguleerib selle korraldust, toimimist ning suhteid asjakohaste institutsioonide ja organitega. Samuti võib ühenduse seadusandja alati otsustada kindla ameti säilitamise või mittesäilitamise kasulikkuse üle.

Läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli küsimus

Kuna Euroopa reguleerivad ametid on laias ulatuses detsentraliseeritud või iseseisvad talitused, tuleb eriti rõhutada nende loomise ja toimimise juures vajalikku vajaläbipaistvust ja demokraatlikku kontrolli, ilma milleta on oht, et tekib palju regulatiivseid või täidesaatvaid moodustisi, kellel on ainuõigus või kes võtavad omale ainuõiguse reguleerida ühiskonnale olulisi tegevusvaldkondi, ning kes vähendavad sellega Euroopa Liidu esindusinstitutsioonide väärtust, tõrjuvad need eemale ja suurendavad piiramatult bürokraatiat. Euroopa ametite struktuuri ja toimimist käsitlev välja pakutud – võimaluse piires ühise – lähenemisviisiga püütakse piirata bürokraatlikku koormust, et võimaldada neil täita korralikult ja tõhusalt oma reguleerivat rolli ning et oleks võimalik teostada nende üle järelevalvet ja rahuldada kasvõi osaliselt kontrolli (auditi) ja vastutuse võtmise vajadus, mida meie ajajärk nõuab.

Parlamentaarse kontrolli kehtestamine reguleerivate ametite struktuuri ja töö üle vastab klassikalisele demokraatia põhimõttele, mille kohaselt tuleb igasuguse täitevvolitustega organismi suhtes suurendada poliitilist vastutust. Euroopa Parlamendile antud võimalus anda nimetatud ametitele poliitiline vastutus on seotud esindusdemokraatia keskse põhimõttega, mis seisneb täitevvõimu tehtud otsuste seaduslikkuse ja põhjendatuse uurimises. Institutsioonidevahelisest lähenemisest tulenev ühine raamistik peab ette nägema Euroopa Parlamendi ja reguleerivate ametite vahelise institutsioonilise suhtluse, mis seisneb peamiselt ametite poolses aastaaruannete esitamises Euroopa Parlamendile, võimaluses kutsuda ameti direktor tema ametissenimetamisel Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ning viimaks Euroopa Parlamendi lõpliku kinnituse andmises ühenduse rahastatavate ametite eelarve täitmise kohta. Valdkonnad, mille üle parlamentaarset kontrolli hakatakse teostama, võiksid olla selgemalt ja tõhusamalt määratletud. Näiteks oleks võimalik ette näha kohustus viia Euroopa Parlamendi täiskogu ees läbi Euroopa reguleerivate ametite aastaaruannete arutelu ja tagada tänu sellele protseduurile kodanike teavitamine.

Institutsioonidevahelise kontrolli ühise raamistiku suunas

Raportöör on seisukohal, et komisjoni ettepanek institutsioonidevahelise dialoogi ühise raamistiku suunas liikumise kohta, mis viib ühise lähenemisviisi vastuvõtmiseni, on tagasihoidlikum, kui ta oleks institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise suhtes oodanud. Samuti leiab ta, et ühine lähenemisviis on üks vaheetapp juriidiliselt siduva teksti vastuvõtmise teel. Siiski mõistab ta, et komisjon soovib välja tulla pikaksveninud institutsioonidevahelisest patiseisust. Komisjoni pakutud Euroopa reguleerivate ametite raamistik [KOM(2008)0135 lõplik] võiks kahtlemata olla täielikum. Ometi on võimalik seda pidada dialoogi konstruktiivseks lähtepunktiks. Muu hulgas on raportöör seisukohal, et institutsioonidevahelise töörühma loomine, mis koostab kollektiivse üksikasjaliku kokkuvõtte reguleerivate ametite tegevustest saadud kogemustest ning mille ülesandeks on täpsustada reguleerivate ametite rolli Euroopa valitsemisahelas, on teretulnud. Samuti arvab raportöör, et üksteisemõistmiseks ja institutsioonidevaheliseks lähenemiseks otsitava „ühise raamistiku” prioriteet peaks olema reguleerivate ametite lisandväärtuse üldises optimeerimises Euroopa valitsusstruktuurides, võttes tingimuseks suurema läbipaistvuse, nähtava demokraatliku kontrolli ja tugevdatud tõhususe.

LISA – EUROOPA LIIDU AMETITE NIMEKIRI JA EUROOPA PARLAMENDI VASTUTUSALADE KOKKUVÕTTEV TABEL

(Allikas: sisepoliitika peadirektoraat, õigusloome kooskõlastamine ja lepitus)

Reguleeriv amet

Asutamisaasta

Kaasotsustamine loomise/ läbivaatamise kuupäeval

Asukoht

Vastutav erialane komisjon

Euroopa parlamendi määratud haldusnõukogu liige

Kuulamine enne tegevdirektori määramist

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)

1975

Ei/Ei

Thessaloniki

EMPL*

-

Ei

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound)

1975

Ei/Ei

Dublin

EMPL*

-

Ei

Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)

1990

Ei/Jah

Kopenhaagen

ENVI*

2

Ei

Euroopa Koolitusfond (ETF)

1990

Ei/Jah (käimasolev)

Torino

EMPL*

-

Ei

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA)

1993

Ei/Jah

Lissabon

LIBE*

2

Jah

Euroopa Ravimiamet (EMEA)

1993

Ei/Jah

London

ENVI*

2

Jah

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (OHIM)

1993

Ei/Ei

Alicante

JURI*

-

Ei

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)

1994

Ei/Ei

Bilbao

EMPL*

-

Ei

Ühenduse Sordiamet (CPVO)

1994

Ei/Ei

Antwerpen

AGRI*

-

Ei

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT)

1994

Ei/Ei

Luxembourg

-

-

Ei

Euroopa Ülesehitusamet (EAR)

2000

Ei/Ei

Thessaloniki

AFET

-

Ei

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)

2002

Jah

Parma

ENVI*

Parlament konsulteeris nõukogu poolt määratud 14 liikme osas

Ei

Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)

2002

Jah

Lissabon

TRAN

-

Ei

Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)

2002

Jah

Köln

TRAN

-

Ei

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)

2004

Jah

Heraklion

ITRE

-

Jah

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)

2004

Jah

Stockholm

ENVI*

2

Jah

Euroopa Raudteeagentuur (ERA)

2004

Jah

Lille -

Valenciennes

TRAN

-

Jah

Euroopa GNSS Järelevalveamet (GSA)

2004

Ei/Ei

Brüssel (esialgne)

ITRE

-

Ei

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex)

2004

Ei/Jah

Varssavi

LIBE

-

Ei

Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA)

2005

Ei

Vigo

PECH

-

Ei

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut

2006

Jah

Vilnius

FEMM

-

Jah

Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)

2006

Jah

Helsingi

ENVI

2

Jah

Euroopa Põhiõiguste Amet (FRA, asendab EUMC)

2007

Ei

Viin

LIBE

-

Jah

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika ametid (teine sammas):

Detsentraliseeritud amet

Vastuvõtmise aasta

Linn

Pädev komisjon

Euroopa Julgeoleku-uuringute Instituut (EUISS)

2001

Pariis

AFET/SEDE

Euroopa Liidu satelliidikeskus (EUSC)

2002

Madrid

AFET/SEDE

Euroopa Kaitseagentuur (EDA)

2004

Brüssel

AFET/SEDE

Politseikoostöö ja õigusalase koostöö ametid kriminaalasjades (kolmas sammas):

Detsentraliseeritud amet

Vastuvõtmise aasta

Linn

Pädev komisjon

Euroopa Politseiamet (Europol)

1992

Haag

LIBE*

Euroopa Politseikolledž (CEPOL)

2000

Bramshill

LIBE*

Eurojust (Eurojust)

2002

Haag

LIBE*

* Vastutav komisjon vastavalt määruse lisale VI.

eelarvekomisjonI ARVAMUS (*) (16.7.2008)

põhiseaduskomisjonile

reguleerivate ametite institutsiooniliste aspektide tulevase lahendamise strateegia kohta
(2008/2103(INI))

Arvamuse koostaja (*): Jutta Haug

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 47

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

Sissejuhatus

1.    tervitab komisjoni kavatsust ergutada institutsioonidevahelist dialoogi, mille teemaks on Euroopa Liidu ametite tulevik ja nende koht Euroopa avalikus halduses; on veendunud, et Euroopa avaliku halduse üldsuuna määramise aeg on käes ja peab seda eesmärki teeniva konstruktiivse ja tulemusele orienteeritud arutelu pidamise elujõuliseks struktuuriks institutsioonidevahelist töörühma; rõhutab, et rahuldava tulemuse saavutamiseks peavad selles töörühmas osalema kõik institutsionaal- ja õigusloomevaldkonna põhilised osapooled ja samuti eelarvepädevate institutsioonide esindajad;

2.    tervitab komisjoni kavatsust käivitada reguleerivate ametite põhjalik horisontaalne hindamine, mille käigus uuritakse nende moodustamise ja tegevuse tegelikku mõju liidus; arvab, et sellega seoses tuleb kehtestada ühtsed hindamiseeskirjad;

3.    tuletab meelde, et ELi ametid on loodud järjestikuste lainetena, et rahuldada konkreetseid vajadusi üksikjuhtumite kaupa, seega koordineerimatult ja ühise raamistikuta; märgib siiski, et eelmistel aastatel tehtud jõupingutused kõigile ametitele kohaldatavate ühiste eeskirjade ja põhimõtete väljatöötamiseks ei ole olnud väga edukad; tunneb kahetsust kaotatud aja pärast ja palub nõukogul koos kõikide teiste institutsioonidega teha kõik, mis võimalik, et saavutada selles valdkonnas edasiminek;

4.    on valmis arvesse võtma liikmesriikide muret seoses 2005. aastal komisjoni esitatud institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõuga Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtse raamistiku loomiseks, mille eesmärk on kehtestada horisontaalne raamistik Euroopa detsentraliseeritud asutuste loomiseks, nende ülesehituse ja töö kavandamiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks, et sellega luua asjakohane vahend, mida saab edukalt kohaldada kõikidele niisugustele asutustele;

5.    on seetõttu seisukohal, et komisjoni otsus võtta kõnealuse institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek tagasi on pragmaatiline samm, mis võib samas võimaldada otsida muid, tungivalt vaja minevaid lahendusi; väljendab veendumust, et läbipaistvuse huvides on ametitel oma erinevale iseloomule vaatamata tarvis horisontaalset raamistikku;

6.    kaalub võimalust töötada välja muud vahendid kui institutsioonidevaheline kokkulepe, et paremini määratleda Euroopa institutsioonide rolle ja uute detsentraliseeritud asutuste loomiseks või olemasolevatega tegelemiseks vajalikke menetlusi;

7.    kordab veel kord 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[1] punktis 47 sätestatud menetluse institutsioonidevahelisel tasandil kohaldamise süstemaatilise kindlustamise tähtsust ja rõhutab vajadust tagada asjakohased järelmeetmed Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 13. juuli 2007. aasta ühisavaldusele detsentraliseeritud ametite kohta;

8.    on veendunud, et kõnealuse sätte rakendamise üksikasjalik kord on möödapääsmatult vajalik; on seisukohal, et eespool nimetatud kord võib anda võimaluse säilitada mõned institutsioonidevahelise kokkuleppe peatatud eelnõu tähtsamad tahud, võib-olla kombinatsioonis ametite raamfinantsmääruse mõnede muudatustega;

9.    nõuab peale selle, et olemasolevate ametite puhul tuleb korrapäraselt, koordineeritult ja sidusalt hinnata, kas ameti olemasolu on tulusam kui asjaomaste ülesannete täitmine komisjoni talituste poolt;

10.  järeldab, et juhul, kui hindamisest nähtub, et detsentraliseeritud halduse kulutasuvus ja tõhusus ei ole tagatud, ei peaks Euroopa Liit tagasi kohkuma praeguse suundumuse ümberpööramisest, milleks on komisjoni ülesannete allhange, ning komisjon peaks kehtestama selged eeskirjad detsentraliseeritud asutuste volituste lõpetamiseks;

11.  toetab komisjoni kavatsust mitte esitada ettepanekuid uute detsentraliseeritud asutuste loomiseks enne hindamisprotsessi lõppu, eriti võttes arvesse kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku piirmäärasid, mis muudaksid praegu äärmiselt raskeks mis tahes uue ühenduse organi rahastamise ilma tõsise plaanimuudatuseta;

12.  peab ELi ametite tuleviku institutsioonidevahelise töörühma päevakorra võtmepunktideks eelarve seisukohast järgmisi teemasid:

Ametite määratluse kehtestamine

13.  tuletab sellega seoses meelde 7. märtsi 2007. aasta kolmepoolsel kohtumisel kehtestatud „ameti” määratlust, kui lepiti kokku, et 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 rakendamise eesmärgil otsustab „ameti” määratluse see, kas kõnealune organ loodi vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[2] (finantsmääruse) artiklile 185;

14.  soovib rõhutada tähtsust, mida parlament omistab ametite teemalisele ühiskasutuseks loodavale selgele ja sidusale üldterminoloogiale; tuletab meelde, et „reguleerivad ametid” on lihtsalt detsentraliseeritud asutuste alarühm;

Uued ametid – side õigusloomemenetluste ja eelarvealaste eesõiguste vahel

15.  peab oluliseks arutada nii ajakava probleeme kui õiguslikke ja menetluslikke küsimusi, mis võivad kerkida juhul, kui paralleelselt õigusandja vastu võetud otsustega ei jõuta õigeaegselt kokkuleppele uue ameti rahastamises vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 47; peab sama oluliseks kaaluda mõnesid menetluslikke tagatisi, et kindlustada eelarvepädevate institutsioonide täielik kaasatus kõigis eelarvet mõjutavates küsimustes, nagu ametite ülesannete nimekirja täiendamine;

16.  tuletab meelde, et juba 2005. aastal nõudis parlament enne uue ameti loomise ettepaneku esitamist kohustuslikku tasuvusanalüüsi, mis pidi esmajärjekorras keskenduma küsimusele, kas ameti loomine (sealhulgas võimalikud kulutused järelevalvele ja koordineerimisele) on tulusam kui asjaomaste ülesannete täitmine komisjoni enda talituste poolt ning lisaks teemadele nagu ameti volitused, töömeetodid ja sõltumatus komisjonist, kuna see huvitab õigusandjat sageli eriliselt;

Olemasolevad ametid – järelevalve

17.  rõhutab dubleerimist ja kattumist vältiva korrapärase ja koordineeritud hindamise ja kontrolli vajadust, et hinnata nende olemasolevate detsentraliseeritud asutuste lisaväärtust, mis ei kuulu enam 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 reguleerimisalasse; peab seda järjeks varem tehtud tööle, mille tulemusena lepiti 18. aprilli 2007. aasta kolmepoolsel kohtumisel vastu võetud ühenduse ametite kohta käivas ühisavalduses kokku hinnata korrapäraselt olemasolevaid ühenduse ameteid, keskendudes eelkõige nende tasuvusele, ning anda üksikasjalik seletus hindamiseks valitud ametite valikukriteeriumite kohta;

18.  märgib, et korraldatav analüüs peaks andma vastused mõnedele põhilistele tasuvusküsimustele ja seda peaks viima läbi muu hulgas järgmiste kriteeriumite kohaselt:

- asjakohasus: mil määral vastasid ameti asutamismäärusega kehtestatud eesmärgid eelarves eraldatud avaliku sektori kulutuste tasemele?

- tulemuslikkus: milliseid tulemusi (mõju) on ameti tegevus andnud?

- tõhusus (tasuvus): kui ökonoomselt on erinevad sisendid teisendatud väljunditeks ja tulemusteks? Kas (eeldatavad) tulemused saavutati mõistliku hinnaga, pidades eelkõige silmas rakendatavat personali ja sisemist organisatsiooni?

19.  juhib tähelepanu asjaolule, et ametite kogumõju tõttu eelarvele peab komisjon veenvalt näitama, et Euroopa haldamine ametite kaudu on kõige tulusam, tõhusam ja asjakohasem võimalus Euroopa poliitiliste suundade rakendamiseks olevikus ja lähitulevikus;

Ühine üldraamistik

20.  toonitab vajadust kehtestada mõningad ühised miinimumstandardid, muu hulgas seoses komisjoni rolli ja poliitilise vastutusega ameti suhtes, asukohariigi antava toetusega ning õigeaegse ja läbipaistva otsusega ameti asukoha kohta, millele võiks viidata ametite asutamismäärustes;

21.  tuletab meelde, et ametite tegevust peavad juhtima selged aruandekohustuse põhimõtted vastavalt finantsmääruse sätetele; juhib tähelepanu ametite kohustustele seoses eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlusega;

22.  on lisaks seisukohal, et suurima tähtsusega on püüd määratleda mõned ametite eelarvete koostamise ühiseeskirjad eesmärgiga muuta läbipaistvamaks ja võrreldavamaks sellised eelarvenäitajad nagu ametite eelarve täitmise määr või nende tulude ja kulude eraldi komponendid; arvab, et ELi eelarves ametitele eraldatud toetuse üldist esitust võib olla tarvis kohandada uue põlvkonna ametite ülesannete ja rollijaotusega.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.7.2008

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

36

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laima Liucija Andrikienė, Richard James Ashworth, Reimer Böge, Simon Busuttil, Valdis Dombrovskis, James Elles, Hynek Fajmon, Salvador Garriga Polledo, Ingeborg Gräßle, Ville Itälä, Alain Lamassoure, Margaritis Schinas, László Surján, Herbert Bösch, Brigitte Douay, Vicente Miguel Garcés Ramón, Louis Grech, Catherine Guy-Quint, Jutta Haug, Vladimír Maňka, Cătălin-Ioan Nechifor, Gary Titley, Ralf Walter, Daniel Dăianu, Nathalie Griesbeck, Anne E. Jensen, Jan Mulder, Kyösti Virrankoski, Helga Trüpel, José Albino Silva Peneda, Esko Seppänen, Sergej Kozlík

Substitute(s) present for the final vote

Michael Gahler, Juan Andrés Naranjo Escobar, Bárbara Dührkop Dührkop, Thijs Berman

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

  • [1]  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
  • [2]  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

eelarvekontrollikomisjonI ARVAMUS  (16.7.2008)

põhiseaduskomisjonile

reguleerivate ametite institutsiooniliste aspektide tulevase lahendamise strateegia kohta
(2008/2103(INI))

Arvamuse koostaja: Edit Herczog

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et 2005. aastal esitas komisjon institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu, mille eesmärk on kehtestada horisontaalne raamistik Euroopa reguleerivate asutuste loomiseks, nende ülesehituse ja töö kavandamiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks;

2.  märgib, et hoolimata parlamendi üldisest toetusest pidurdusid läbirääkimised nõukoguga 2006. aastal kõnealuse lepinguprojekti osas kahtluste tõttu, kas institutsioonidevahelise kokkuleppe kasutamine on õiguslikult asjakohane;

3.  nõustub sellega, et ametite asutamine ei ole toonud kaasa üldist visiooni ametite rolli kohta Euroopa Liidus ja nimetatud üldise visiooni puudumine on raskendanud ametitel töötada tõhusalt;

4.  rõhutab, et ametite tähtsus Euroopa Liidu administratiivses raamistikus nõuab, et ELi institutsioonid mõistaksid ametite eesmärki ja rolli ühtemoodi, kuid praegu see nii ei ole;

5.  juhib tähelepanu komisjoni kavatsusele kuni otsuse tegemiseni ettepaneku suhtes ametite tulevase juhtimise institutsioonidevahelise töörühma kohta:

· võtta institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek tagasi;

· viia läbi reguleerivate ametite horisontaalne hindamine hiljemalt 2009. aasta lõpuks ja esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule võimalikult kiiresti aruanne selle tulemuste kohta;

· mitte teha ettepanekuid uute reguleerivate ametite loomiseks, kuni nimetatud hindamine on lõpule viidud;

· vaadata läbi oma sisemised süsteemid, mis reguleerivad suhteid ametitega, samuti ametite mõju hindamise läbiviimise metoodika;

6.  juhib tähelepanu, et vastavalt komisjoni teatises esitatud andmetele on reguleerivaid ameteid praegu 29, nendes on 3800 töötajat ja aastaeelarve ulatub umbes 1,1 miljardi euroni, sealhulgas 559 miljonit eurot ühenduse panusena;

7.  toonitab, et auditeerimise ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus peab olema proportsionaalne ametite kogu eelarvega; juhib erilist tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja vahendid ei ole viimastel aastatel koos ametite arvuga suurenenud;

8.  kordab oma soovi, mis on esitatud 22. aprilli 2008. aasta ametite eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonide lõikes 7, et kontrollikoda või muu sõltumatu audiitor auditeeriks ametite tegevustulemusi regulaarselt (ja sihtotstarbeliselt); on seisukohal, et see ei peaks hõlmama mitte ainult finantsjuhtimise traditsioonilisi elemente ning avaliku sektori rahaliste vahendite nõuetele vastavat kasutamist, vaid ka haldamise tõhusust ja mõjusust ning ameti finantsjuhtimise hindamist;

9.  on arvamusel, et kõik ametid peaksid andma koos ametikohtade loeteluga ülevaate oma koosseisulistest ja ajutistest töötajatest ning riiklikest ekspertidest, samuti ülevaate muutustest võrreldes eelmise kahe aastaga;

10. juhib tähelepanu Euroopa Kontrollikoja eriaruandele nr 5/2008 ametite usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, erilise rõhuga auditeerimisele;

11. kutsub komisjoni üles ühendama väiksemate ametite haldusülesandeid sellise kriitilise massi tekitamiseks, mida on vaja, et ametid vastaksid nõuetekohaselt kehtivatele riigihankeeeskirjadele ning finantsmäärusele ja personalieeskirjadele;

12. julgustab komisjoni vaatama kriitiliselt läbi ametite eelarvesoove, sest enamik ametitest ei kasuta taotletud vahendeid ära;

13. palub vastutaval komisjonil võtta arvesse kontrollikoja eelnimetatud eriaruannet, enne kui komisjon esitab raporti täiskogule;

14. soovitab, et kavandatav ametite tulevase juhtimise institutsioonidevaheline töörühm arutaks muu hulgas järgmisi teemasid:

· vajadus, et ametitel oleks ühtne lähenemisviis kõnealuse eelarveaasta tegevuse esitamise ning eelarve- ja finantsjuhtimise aruannete suhtes;

· ühtne nõue kõikide ametite direktoritele koostada ja allkirjastada kinnitav avaldus, vajaduse korral reservatsioonidega;

· ühtne mudel, mida kohaldataks kõikide ametite ja muude allasutuste suhtes ja milles oleks selgelt eristatud:

- aastaaruanne, mis on suunatud laiale lugejaskonnale ning mis tutvustab ameti tegevust, tööülesandeid ja saavutusi;

- finantsaruanded ning eelarve täitmise aruanne;

- tegevusaruanne vastavalt komisjoni peadirektorite tegevusaruannetele;

- ameti direktori allkirjastatud kinnitav avaldus koos reservatsioonide või tähelepanekutega, millele ta peab vajalikuks eelarve täitmist kinnitava asutuse tähelepanu juhtida;

· vajadus määrata kindlaks põhimõtted, millest juhinduvalt otsustada, kas ja mil määral peaksid lõivud ja maksed olema ametite rahastamisallikaks;

· vajadus revideerida jooksvalt vajadust olemasolevate ametite järele ja sätestada kriteeriumid määramaks kindlaks, millal on reguleeriv amet oma eesmärgi täitnud ja selle võib sulgeda.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.7.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

17

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Pierre Audy, Herbert Bösch, Paulo Casaca, Jorgo Chatzimarkakis, Antonio De Blasio, Esther De Lange, Petr Duchoň, James Elles, Szabolcs Fazakas, Christofer Fjellner, Ingeborg Gräßle, Ashley Mote, Bart Staes

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Edit Herczog, Pierre Pribetich, Paul Rübig, Margarita Starkevičiūtė, Petya Stavreva

majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS (23.7.2008)

põhiseaduskomisjonile

reguleerivate ametite institutsiooniliste aspektide tulevase lahendamise strateegia kohta
(2008/2103(INI))

Arvamuse koostaja: Eoin Ryan

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  peab kahetsusväärseks, et 2005. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu Euroopa Liidu reguleerivate ametite raamistiku loomise kohta takerdus nõukogu tasandil; tervitab komisjoni algatust taas käivitada arutelu ametite rolli üle Euroopa Liidu juhtimisstruktuuris;

2.   rõhutab olulist rolli, mida reguleerivad ametid võivad ühenduse institutsioonide ja liikmesriikide eraldiseisvate ja abistavate juriidilisest isikust organitena etendada ELi pädevuse ja ELi sisese koostöö valdkonnas konkreetsete ülesannete jätkuva sooritamise osas;

3.   rõhutab, et reguleerivad ametid tuleb luua kooskõlas ühtsete kriteeriumidega ning et nende ülesehitus ja toimimine peab vastama institutsioonide tasakaalu, hea valitsemistava ja hea halduse ühistele põhimõtetele;

4.   juhib tähelepanu asjaolule, et reguleeriva ameti loomine peab toimuma õigusakti alusel ning see peab olema põhjendatud vajaduse, mõjususe ja proportsionaalsuse seisukohalt; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidu ja liikmesriikide jagatud pädevuse valdkondades peab see olema põhjendatud ka vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele;

5.   on veendunud, et legitiimse osa etendamiseks Euroopa Liidus peavad reguleerivad ametid olema seotud ühise raamistikuga, mis sisaldab selgeid volitusi ning tõhusat haldus- ja täitevstruktuuri; on seisukohal, et reguleerivate ametite aktide jõud tuleneb nende aluseks olevast õigusaktist, millega need loodi, ning et kõnealused aktid ei ole oma olemuselt õigusloomega seotud, välja arvatud juhul, kui need on järgnevalt vastu võetud ELi institutsioonide poolt asjakohase õigusloomega seotud menetluse kohaselt;

6.   kordab komisjoni muret, et ühise raamistiku ja selgelt määratletud volituste puudumisel võivad reguleerivad ametid sekkuda valdkondadesse, mis ei kuulu nende pädevusse;

7.   rõhutab, et hea valitsemistava põhimõte eeldab, et täiel määral oleks tagatud sõltumatus, demokraatlik kontroll, läbipaistvus ning sidusrühmade osalus reguleeriva ameti tegevuses;

8.   tuletab meelde, et reguleerivate ametite tegevuse sõltumatus peab põhinema järgmistel tingimustel: nende liikmete sobivus ja pädevus, nende töö objektiivsus ja erapooletus, mis tahes väliste juhiste ja soovituste keelustamine, rangete eeskirjade olemasolu erapoolikuse ja huvide konfliktide vältimiseks, lojaalsuse ja läbipaistvuse väga kõrge taseme vajadus, nende liikmete perioodiline rotatsioon ja taandamise võimalus, eeskirjade ja tegevusjuhendite kehtestamine koos sidusrühmadega, ebaseadusliku tegevuse või mis tahes muude sekkumiste eest vastutuselevõtmine ning muude asjakohaste mehhanismide loomine;

9.    teatab, et reguleerivate ametite demokraatliku kontrolli tagamine eeldab tulemuslikku õiguslikku, majanduslikku, poliitilist ja kodanike poolt teostatavat kontrolli;

10. kordab, et kõik ametid peavad kandma demokraatlikku vastutust Euroopa Liidu institutsioonide ees, nad peavad olema asutatud vastavalt Meroni kohtuasjas langetatud otsusele[1] ning nad peavad alati tegutsema proportsionaalsuse põhimõtet järgides ning kui nende ülesannete raames tegeletakse jagatud pädevuse valdkonda kuuluvate küsimustega, peavad nad tegutsema subsidiaarsuse põhimõtet järgides;

11. on seisukohal, et ülimalt oluline on tugevdada Euroopa Parlamendi rolli ametite tegevuses, tagades tema osaluse vastutavate liikmete määramise ja taandamise protsessis ning korrapärase ja süsteemse kontrolli teostamise nende volituste täitmise üle;

12. peab küsitavaks reguleerivate ametite loomise vajadust, kui need ei paku lisaväärtust valdkondades, mis on juba hõlmatud riiklike või muude sõltumatute ametitega; on veendunud, et sellisel juhul tuleks vahendeid kasutada pigem riiklike organite tugevdamiseks ning et konsulteerimine ja parimate tavade vahetus peaks toimuma võrgustike või ühenduse foorumite raamistikus; rõhutab mõjude hindamise tähtsust enne reguleeriva ameti loomist, et vältida kattuvaid ülesandeid ja vastutusvaldkondi;

13. nõuab, et võetaks vastu selged eeskirjad reguleerivate ametite töö hindamiseks; on veendunud, et kulude-tulude analüüsid on kasulikuks vahendiks ametite töö ja tulemuslikkuse hindamiseks;

14. on seisukohal, et tuleb tagada reguleerivate ametite läbipaistvus, eelkõige nende tegevuse, teabe avalikustamise ja juurdepääsetavuse ning nende tegevuste kavandamise ja aruandekohustuslikkuse osas;

15. on seisukohal, et reguleerivate ametite tegevuses osalemine tuleb tagada sidusrühmadega peetavate konsultatsioonide ja dialoogide protsesside formaalse struktureerimise teel;

16. toetab asjaolu, et hea halduse põhimõtted tuleb tagada ühise lähenemisviisi abil personalivaliku protsesside, eelarve koostamise ja ressursside haldamise, tõhusa juhtimise ning tulemuslikkuse hindamise osas;

17. toetab komisjoni otsust mitte esitada ettepanekuid uute reguleerivate ametite loomiseks enne selle hindamise lõpuleviimist 2009. aasta lõpus; toetab siiski otsust jätkata niisuguse ettepaneku menetlemist, mis käsitleb uute reguleerivate ametite loomist energia ja telekommunikatsiooni valdkonnas; juhib tähelepanu asjaolule, et kõnealused kaks ametit ja olemasolevad ametid peavad järgima tulevast üldraamistikku, millega kehtestatakse reguleerivate ametite roll, struktuur, volitused, vastutus, legitiimsus ja läbipaistvus; nõuab olemasolevate ametite hindamist, kui on saavutatud ühist raamistikku käsitlev kokkulepe; julgustab muutma põhiõigusakte, mis käsitlevad olemasolevaid reguleerivaid ameteid, et viia need kooskõlla niisuguse kokkulepitud ühise raamistikuga;

18. nõuab, et reguleerivad ametid teeksid Euroopa Liidus omavahel koostööd ning et iga-aastase horisontaalse aruande raames ametite kohta kaalutaks kõnealuste sarnaste kohustustega ametite ühendamist, et need saaksid tegutseda ühiselt, samuti niisuguste ametite sulgemist, kelle olemasolu ei ole enam põhjendatud;

19. kordab 2005. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõus esitatud Euroopa Parlamendi ja komisjoni nõuet, et põhiõigusakt peab sisaldama otsust ameti asukoha kohta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.7.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

33

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mariela Velichkova Baeva, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Slavi Binev, Sebastian Valentin Bodu, Sharon Bowles, David Casa, Manuel António dos Santos, Elisa Ferreira, Jean-Paul Gauzès, Donata Gottardi, Benoît Hamon, Gunnar Hökmark, Sophia in ‘t Veld, Othmar Karas, Wolf Klinz, Andrea Losco, Astrid Lulling, Gay Mitchell, Joseph Muscat, John Purvis, Heide Rühle, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Salvador Domingo Sanz Palacio, Ivo Strejček, Ieke van den Burg, Sahra Wagenknecht

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Dragoş Florin David, Thomas Mann, Gianni Pittella, Bilyana Ilieva Raeva, Theodor Dumitru Stolojan

  • [1]      Otsus kohtuasjas 9/56: Meroni v. ülemamet, EKL 1957/58, lk 133.

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS (17.7.2008)

põhiseaduskomisjonile

reguleerivate ametite institutsiooniliste aspektide tulevase lahendamise strateegia kohta
(2008/2103(INI))

Arvamuse koostaja: Paul Rübig

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  kiidab heaks komisjoni teatise „Euroopa ametid – edasised sammud” (KOM(2008)0135), milles käsitletakse reguleerivate ametite institutsiooniliste aspektide tulevase lahendamise strateegiat, ning kavatsuse käivitada uuesti institutsioonidevaheline dialoog ELi ametite tuleviku ja nende koha üle ELi juhtimises; on sellegipoolest seisukohal, et kõnealune panus on tagasihoidlik ega ole tõenäoliselt tõhus, et saavutada arutelul selget ja konkreetset eesmärki;

2.  avaldab kahetsust, et ELi ametite ja eriti I lisas loetletud tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni vastutusalasse kuuluvate ametite loomiseks ei ole üldist strateegiat; märgib, et uute ametite puhul luuakse igaüks eraldi, mille tulemusel moodustavad sui generis moodusel asutatud reguleerivad ametid, rakendusametid ja muud ühenduse asutused läbipaistmatu ja ebaühtlase rühma;

3.  rõhutab, et kõik olemasolevad 29 reguleerivat asutust tuleb ühtsustada ning uute ametite või ühenduse asutuste loomiseks tuleb kehtestada selge strateegia; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut võtta vastu raammäärus, millega kehtestatakse selged horisontaalsed eeskirjad ametite loomise, struktuuri, toimimise, hindamise ja kontrollimise kohta;

4.  nõuab, et enne uue ameti või ühenduse asutuse loomist teostataks kohustuslik mõju hindamine, milles käsitletakse asjakohasust, tasuvust ja tõhusust ning et uue ameti või ühenduse asutuse loomisel näidataks selgelt ja üheselt, et komisjoni teatud ülesannete delegeerimine sellele uuele ametile või ühenduse asutusele annab lisandväärtust;

5.  soovitab kõikide ametite ja muude ühenduse asutustega seotud eelarveridade ümberstruktureerimist, et suurendada läbipaistvust ja kontrolli; teeb ettepaneku kaaluda mõtet koondada kõik kõnealused eelarveread ühte eelarverubriiki;

6.   kutsub komisjoni üles esitama ameteid käsitleva horisontaalse hindamise tulemused hiljemalt 2009. aasta suve lõpuks; palub komisjonil töötada tulemuste võrdlemiseks välja võrdlusalused ning kehtestada selged eeskirjad asutuste volituste lõpetamiseks halbade töötulemuste korral;

 5. 

LISA

Reguleerivad ametid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

AMET

ASUKOHT

AMETI TEGEVUSPERIOOD

EELARVE

Allikas: KOM(2007)300miljonites eurodes

 

TÖÖTAJAD

Allikas: KOM(2007)300

PEAMINE ÜLESANNE

HINDAMINE

ENISA

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet

Heraklion

GR

14.3.2004–14.3.2009

esialgne eelarveprojekt 2008: 8,1

2008: 44

– tõhustab ELi ja liikmesriikide võimelisust hoida ära võrgu- ja infoturbega seotud probleeme, nendega tegeleda ja neid lahendada

Järelhindamine: 2007Peamine vastutaja hindamise eest:

komisjon

Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi järelevalveamet (GNSS)

otsustatakse hiljem

otsustatakse hiljem

esialgne eelarveprojekt 2008: 10,5

2008: 50

GALILEO litsentsiamet

– arendab Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi

– tagab turvalisuse ja sertifitseerimise

– haldab EGNOSe lepingut

Peamine vastutaja hindamise eest: amet

EECMA

Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet

 

(kaalumisel)

otsustatakse hiljem

2009 – otsustatakse hiljem

otsustatakse hiljem

otsustatakse hiljem

Komisjoni ettepanek:

– reguleerimise kooskõlastatuse parandamine ELis

– koostöö tugevdamine riikide reguleerivate asutuste ja komisjoni vahel

– eksperdikeskuse loomine turuanalüüsiga ja kogu ühendust hõlmavate teenuste pakkumisega seotud reguleerimise küsimuste jaoks

otsustatakse hiljem

ACER

Energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet

 

(kaalumisel)

otsustatakse hiljem

2009 – otsustatakse hiljem

otsustatakse hiljem

otsustatakse hiljem

Komisjoni ettepanek:piiriülestes küsimustes riiklike reguleerivate asutuste tehtud otsuste eraldi läbivaatamine ning piisava koostöö tagamine võrguoperaatorite vahel

 

otsustatakse hiljem

Rakendusametid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

AMET

ASUKOHT

AMETI TEGEVUSPERIOOD

EELARVE

Allikas: KOM(2007)300miljonites eurodes

 

TÖÖTAJAD

Allikas: KOM(2007)300

PEAMINE ÜLESANNE

HINDAMINE

EACI

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse rakendusamet

Brüssel

BE

1.1.2003–31.12.2015

Üldeelarves raames: 9,9

Marco Polo raames: 0,8

Ühenduse eelarves ettenähtud ametikohad: 36

– haldab programmi Aruka Energia Euroopa

- haldab ökoinnovatsiooni algatusi ja Euroopa ettevõtlusvõrgustikku ning programmi Marco Polo

--

ERC

Euroopa Teadusnõukogu rakendusamet

Brüssel

BE

1.1.2008–31.12.2017

2008: 19,9 2009:

35,6 7.

raamprogrammi raames kokku: 231,3

2008: 2202013:

389

– Euroopa rahastamisorgan, mis asutati investorite juhitud eesliiniuuringute toetamiseks

--

REA

Euroopa Komisjoni teadusuuringute rakendusamet

Brüssel

BE

1.1.2008–31.12.2017

2008: 14,62009:

35,2 7.

raamprogrammi raames kokku: 251,8

2008: 2742013:

558

– haldab suurt osa 7. teadusuuringute ja tehnoloogia arengu ja tutvustamistegevuse raamprogrammist

--

Muud ühenduse asutused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

AMET

ASUKOHT

AMETI TEGEVUSPERIOOD

EELARVEmiljonites eurodes

 

TÖÖTAJAD

Allikas: KOM(2007)300

PEAMINE ÜLESANNE

HINDAMINE

 

 

 

 

 

 

 

EIT

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut

Austria, Ungari ja Poola otsustavad

algus plaanitud 2008. aasta teiseks pooleks

Ühenduse vahendid: 308,7

koosneb mitmest teadmis- ja innovaatikakogukonnast ning peakorteris kuuekümnest isikust

– kiirendab teadmiste vahetust, et edendada innovatsiooni

– edendab teaduspõhiste ettevõtete ja tütarettevõtete loomist

--

JTI

Ühised tehnoloogiaalgatused

- FCH

- Clean Sky

- IMI

- ENIAC

- ARTEMIS

- GMES

sõltub ühisest tehnoloogiaalgatusest

sõltub ühisest tehnoloogiaalgatusest

sõltub ühisest tehnoloogiaalgatusest

sõltub ühisest tehnoloogiaalgatusest

– kauaaegsed avaliku ja erasektori partnerlused

– toetab ulatuslikku rahvusvahelist teadustegevust Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja sotsiaalküsimuste suhtes olulistes valdkondades

--

JU ITER

Euroopa ITERi ja termotuumaenergia arendamise ühisettevõte

Barcelona

ES

algus: 19.4.2007

9 653, Euratomi panus 7 649

2008: 145 ametikohta (60 alalist ja 85 ajutist)

– toetab projekte, et kiirendada termotuumaenergia kui puhta ja säästva energia arengut

--

JU SESAR

Lennuliikluse korraldamise ühisettevõte

Brüssel

BE

 

ELi toetus: 700

2008: kavandatakse 23 ametikohta

– arendab välja uue põlvkonna lennuliikluse korraldussüsteemi, mille abil on võimalik tagada üle kogu maailma lennutranspordi turvalisus ja sujuv toimimine järgmise 30 aasta jooksul

--

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.7.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

46

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Attard-Montalto, Šarūnas Birutis, Jan Březina, Jerzy Buzek, Jorgo Chatzimarkakis, Dragoş Florin David, Pilar del Castillo Vera, Adam Gierek, Norbert Glante, András Gyürk, Fiona Hall, David Hammerstein, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Anne Laperrouze, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Atanas Paparizov, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Anni Podimata, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Danutė Budreikaitė, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Dorette Corbey, Avril Doyle, Juan Fraile Cantón, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Toine Manders, Pierre Pribetich, Esko Seppänen, Silvia-Adriana Ţicău, Vladimir Urutchev

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

11.9.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

19

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jim Allister, Richard Corbett, Jean-Luc Dehaene, Andrew Duff, Maria da Assunção Esteves, Ingo Friedrich, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Timothy Kirkhope, Jo Leinen, Íñigo Méndez de Vigo, Ashley Mote, József Szájer, Riccardo Ventre, Andrzej Wielowieyski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Costas Botopoulos, Catherine Boursier, Klaus Hänsch, Urszula Krupa, Gérard Onesta, Georgios Papastamkos, Sirpa Pietikäinen, Reinhard Rack, Luis Yañez-Barnuevo García, Mauro Zani