RAPORT Ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomine Euroopa Liidu ja kliimamuutustest enim mõjutatud vaeste arengumaade vahel

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

SELETUSKIRI

väliskomisjonI ARVAMUS (11.9.2008)

eelarvekomisjonI ARVAMUS (16.7.2008)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS (17.7.2008)

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

23.9.2008 - (2008/2131(INI))

Arengukomisjon
Raportöör: Anders Wijkman

Menetlus : 2008/2131(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0366/2008

Esitatud tekstid :

A6-0366/2008

Arutelud :

Hääletused :

PV 21/10/2008 - 8.15
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0491

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
SELETUSKIRI
väliskomisjonI ARVAMUS
eelarvekomisjonI ARVAMUS
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomise kohta Euroopa Liidu ja kliimamuutustest enim mõjutatud vaeste arengumaade vahel

(2008/2131(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni 18. septembri 2007. aasta teatist „Ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomine Euroopa Liidu ja kliimamuutustest enim mõjutatud vaeste arengumaade vahel” (KOM(2007)0540);

– võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2007. aasta järeldusi ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomise kohta Euroopa Liidu ja kliimamuutustest enim mõjutatud vaeste arengumaade vahel (15103/07);

– võttes arvesse komisjoni teatist „Kliimamuutused arengukoostöö kontekstis” (KOM(2003)0085);

– võttes arvesse komisjoni esimest kahe aasta tagant koostatavat eduaruannet (2004–2006) ELi kliimamuutusi ja arengut käsitleva tegevuskava kohta, mis esitati 9. novembril 2008. aastal Lissabonis toimunud Euroopa arendustegevuse päevadel;

– võttes arvesse kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni poolt 14. märtsil 2008. aastal Euroopa Ülemkogule esitatud dokumenti „Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek“;

– võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2007. aasta rohelist raamatut „Kliimamuutustega kohanemine Euroopas – võimalused ELi meetmete võtmiseks” (KOM(2007)0354);

– võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: „Euroopa konsensus“[1];

– võttes arvesse 2. märtsi 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni abi tõhususe kohta, mis järgnes abi tõhususe kõrgetasemelisele foorumile (Pariisi deklaratsioon);

– võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu antava humanitaarabi kohta „Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas“;

– võttes arvesse 1992. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC);

– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni arenguprogrammi 2007.−2008. aasta inimarengu aruannet „Võitlus kliimamuutuste vastu: inimestevaheline solidaarsus killustatud maailmas”;

– võttes arvesse Maldiivi Vabariigis Male linnas 2007. aastal vastu võetud Male deklaratsiooni ülemaailmsete kliimamuutuste inimmõõtme kohta;

– võttes arvesse Indoneesias Bali saarel ÜRO kliimamuutuste konverentsil 2007. aasta detsembris vastu võetud Bali tegevuskava;

– võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma II töögrupi koostatud neljandat hindamisaruannet „Kliimamuutused 2007: mõjud, kohandumine, haavatavus”;

– võttes arvesse Nicholas Sterni 2006. aasta aruannet „Sterni aruanne: kliimamuutuse majandusmehhanismid” (Sterni aruanne);

– võttes arvesse OECD liikmesriikide arengu- ja keskkonnaministrite 4. aprillil 2006. aastal vastu võetud deklaratsiooni kliimamuutustega kohanemise integreerimise kohta arengualasesse koostöösse;

– võttes arvesse OECD 2007. aastal koostatud aruannet „Kliimamuutustega kohanemise arengualastesse koostöömeetmetesse integreerimise tulemuste hindamine“;

– võttes arvesse Jaapanis Hyogo prefektuuris Kobe linnas 2005. aastal toimunud suurõnnetuste vähendamise alasel ülemaailmsel konverentsil vastu võetud Hyogo tegevusraamistikku aastateks 2005–2015: maailma riikide ja kogukondade vastupidavuse suurendamine suurõnnetuste suhtes;

– võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni kahe aasta aruannet „Maailma metsade olukord 2007. aastal“;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse arengukomisjoni raportit ja väliskomisjoni, eelarvekomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A6‑0366/2008),

A. arvestades, et kliimamuutused ohustavad tõsiselt vaesuse vähendamist, inimõigusi, rahu ja julgeolekut, vee ja toidu kättesaadavust ning ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamist paljudes arengumaades;

B. arvestades, et mõnedes arengumaades langetatakse metsi biokütuse tootmiseks sobivate kultuuride istutamiseks;

C. arvestades, et tööstusriikidel lasub ajalooline vastutus kliimamuutuste eest ja nad on moraalselt kohustatud toetama arengumaade pingutusi kliimamuutuste tagajärgedega kohanemiseks;

D. arvestades, et arengumaad on kliimamuutustele kõige vähem kaasa aidanud, kuid kannatavad kõige tugevamalt nende tagajärgede tõttu. Need tagajärjed hõlmavad põuast ja kõrbestumisest tingitud veega ja toiduga kindlustamatust, merevee taseme tõusu, põllumajandusega seonduvaid uusi probleeme, uusi ohte tervisele, äärmuslikke ilmastikunähtusi ja rändest tulenevaid pingeid; arvestades, et arengumaadel on samuti kõige väiksem võimekus nende tagajärgedega toimetulekuks;

E. arvestades, et paljudes tööstusriikides on hiljaaegu suurt tähelepanu pälvinud kliimamuutustega kohanemise ja riskide vähendamise meetmed, ning arvestades, et samad tungivad vajadused on madala sissetulekuga riikide kontekstis suures osas unarusse jäetud;

F. arvestades, et ebaseadusliku ja mittesäästva metsaraie saaduste sissevedu ELi on oluliseks metsade hävitamise ajendiks ning läheb vaesunud riikidele aastas maksma hinnanguliselt miljardeid eurosid;

G. arvestades, et metsade hävitamine põhjustab kasvuhoonegaaside heitest hinnanguliselt 20%, mis toob prognoositavalt kaasa 13 miljoni hektari troopilise metsa hävimise aastas; ning arvestades, et metsade hävitamine troopikas on tõsiseks ohuks bioloogilisele mitmekesisusele ning enam kui 1 miljardi sellistes metsades elava ja nendest elatuva vaese inimese elatisele;

H. arvestades, et kliimamuutuste konkreetsete tagajärgedega peavad sageli tegelema kohalikul tasandil kohalikud ametivõimud; arvestades, et poliitikaloome rahvusvahelise, riikliku ja kohaliku tasandi õige ühendamine on seega peamiseks väljakutseks, et kujundada kliimamuutusega tõhusa kohanemise ning nende leevendamise strateegiad; ning arvestades, et tuleb saavutada laiaulatuslikud struktuurilised muutused, ohverdamata kogukonnapõhist vaestele suunatud lähenemist;

I. arvestades, et on suurenenud kliimamuutustest tingitud julgeolekuohtude tunnistamine, sealhulgas konfliktid nappide loodusressursside pärast, kliimast põhjustatud looduskatastroofid ja laiaulatuslikud rändevood; ning arvestades, et strateegiate väljatöötamine ühistele kliima-/ julgeolekualastele väljakutsetele vastu astumiseks on oluline, et tagada tõhus adaptiivne reageerimine arengumaades;

J. arvestades, et rahvusvahelised pingutused kliimamuutustega kohanemise ja suurõnnetuste ohu vähendamise valdkonnas on siiani olnud piiratud, killustunud, koordineerimata ning paljudel juhtudel arengumaadele raskesti kättesaadavad, mis on selges vastuolus Euroopa konsensuses ja Pariisi deklaratsioonis määratletud eesmärkidega;

K. arvestades, et kliimamuutustega kohanemise meetmed, suurõnnetuste ohu vähendamine ja arengusuutlikkuse suurendamine peaksid olema tugevalt omavahel ühendatud, kuid siiani on need olnud arengukoostööga tegelevate asutuste ning rahvusvaheliste institutsioonidega nõrgalt seotud; ning arvestades, et ühine ja sidus lähenemine oleks oluline ülemaailmse kliimamuutuste liidu edukaks rakendamiseks;

L. arvestades, et on vajalik moodustada kriisiohjajatest, arenguspetsialistidest, planeerijatest ning kohanemise ja kliimateaduse ekspertidest koosnevad interdistsiplinaarsed meeskonnad, kes peaksid juurutama regionaalarengu parimaid tavasid;

M. arvestades, et varajane tegutsemine kliimamuutustega kohanemiseks ja suurõnnetuste ohu vähendamiseks on selgelt kulusäästlik lahendus; arvestades, et hinnanguliselt võib üks suurõnnetuste ohu vähendamisele kulutatud dollar hoida kokku seitse dollarit suurõnnetustele reageerimise puhul, toetades seega tugevalt abikulutuste eeljaotust;

N. arvestades, et seega ei tohiks toetada mis tahes püüdeid ÜRO aastatuhande arengueesmärkides püstitatud sihtide ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames antud lubaduste täitmiseks suunatud ELi rahaliste vahendite topeltarvestuseks;

O. arvestades, et iga viivitus kindlate otsuste võtmisel meetmete kohta, mis on vajalikud kliimamuutuste põhjuste ja mõju vähendamiseks, toob kaasa palju suuremad kulud;

P. arvestades, et tundub, et suuremat osa keskkonnaprobleemidest, sealhulgas neid, mis tulenevad kliimamuutustest, raskendavad rahvastikukasv ja suurem rahvastikuarv, samas kui rahvastikumuutused kasvu, jaotumuse ja koosseisu mõttes on lahutamatu osa arenguprotsessist, sest nad mõlemad mõjutavad kliimamuutusi ja on nendest ise mõjutatud; ning arvestades, et 1994. aasta rahvusvaheline rahvastiku- ja arengukonverentsil Kairos toodi selgelt esile mitmekülgne kasu, mis tuleneb pühendunud kohalikule tasandile orienteeritud mittesunduslikest rahvastikustrateegiatest, ometi on rahvastikuküsimused sellele vaatamata siiani jäänud suures osas välja arengu või kohandumise planeerimisest;

Q. arvestades, et põllumajandus-, veeressursside haldamise, tervishoiu-, infrastruktuuri-, haridus- ja rahvastikupoliitikaga tuleb tegeleda, et saavutada tõhus kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmete tulemuslik süvalaiendamine arengupoliitikasse;

R. arvestades, et korruptsiooni vähendamine suurendaks kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise jõupingutuste tõhusust;

S. arvestades, et eespool mainitud ELi kliimamuutusi ja arengut käsitleva tegevuskava läbivaatamine 2007. aastal näitas, et kliimamuutuste süvalaiendamine ELi arengupoliitikasse, eriti riikide strateegiadokumentidesse ja piirkondade strateegiadokumentidesse on olnud ebapiisav ja liiga aeglane;

T. arvestades, et arengumaade kliimamuutustega kohanemise rahastamises eksisteerib hetkel suur puudujääk; arvestades, et hinnangulised kohanemisega seotud kulud jäävad vahemikku 50–80 miljardit USA dollarit aastas, mitmepoolsete rahastamismehhanismide kaudu eraldatud kogusumma moodustas 2007. aasta keskel vähem kui 0,5% eespool mainitud summast;

U. arvestades, et kuigi Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgi asuda juhtivale kohale kliimamuutuste vastases võitluses, ei kajasta ELi eelarve prioriteeti, mis on antud strateegiatele ja meetmetele, mille Euroopa Liit on vastu võtnud võitluseks kliimamuutuste vastu;

V. arvestades, et osa ülemaailmse kliimamuutuste liidu rahastamisest tuleb Euroopa Arengufondist ja keskkonda ning loodusvarade, sealhulgas energiaressursside säästvat majandamist käsitlevast teemaprogrammist (ENRTP) kooskõlas arengukoostöö rahastamisvahendi artikliga 13[2];

W. arvestades, et Euroopa Arengufondi on kasutatud peamiselt uute algatuste rahastamiseks; arvestades, et komisjon peaks järgima oma kohustust uute rahastamisallikate leidmiseks, et Euroopa Arengufondi säilitada; arvestades, et parlamendi arengukomisjon on mitmel korral jõudnud järeldusele, et Euroopa Arengufond tuleks integreerida ELi eelarvesse, et tagada demokraatlik kontroll selle kasutamise üle;

X. arvestades, et vastavalt arengukoostöö rahastamisvahendi artiklile 21 strateegiadokumentide ja mitmeaastaste näidisprogrammide vastuvõtmise kohta ning artikli 35 lõikele 2 on Euroopa Parlamendil kontrolliõigus komisjoni tegevuse üle, nagu on sätestatud otsuse 1999/468/EÜ artiklites 5 ja 8;

Y. arvestades, et puhta arengu mehhanismi on siiani vähe kohandatud vastavalt kõige vaesemate riikide vajadustele puhtasse tehnoloogiasse investeerimiseks, sest Aafrika võtab vastu vähem kui 3% puhta arengu mehhanismi projektidest ning ligi 90% tõendatud heitkoguste vähendamise ühikutest on antud projektidele, mis on teostatud Hiinas, Indias, Koreas ja Brasiilias,

1. tervitab komisjoni algatust luua ülemaailmne kliimamuutuste liit, mis tunnustab oluliselt kliimamuutuste mõju arengule; kutsub komisjoni siiski üles täiendavalt selgitama ülemaailmse kliimamuutuste liidu selgesti tajutavat lisandväärtust; rõhutab selles kontekstis, et koordineerimine ja koostöö teiste peamiste osalistega peab olema ülemaailmse kliimamuutuste liidu tegevuskava lahutamatu osa, nagu ka algatuste optimaalse vastastikuse täiendavuse tagamine;

2. on seisukohal, et ülemaailmne kliimamuutuste liit on ELi kliimamuutuste alase välistegevuse oluline sammas ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolliga seonduvat jätkuvat protsessi täiendav ja toetav foorum, mis soodustab konventsiooni ja protokolli ning nendega seotud kokkulepete rakendamist;

3. kordab 14. märtsil 2008 kõrge esindaja ja komisjoni poolt Euroopa Ülemkogule esitatud dokumendis kliimamuutuste ja rahvusvahelise julgeoleku kohta[3] toodud murettegevaid järeldusi, milles hoiatatakse, et kliimamuutused suurendavad ELi julgeolekuriske, ähvardades üle koormata maailma neid riike ja piirkondi, mis on niigi nõrgad ja konfliktialtid, ning õõnestades ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamist;

4. märgib, et jõupingutused kliimamuutustega võitlemiseks peavad nii arenenud riikides kui ka arengumaades põhinema mitte üksnes poliitilistel impulssidel, vaid ka kodanikuühiskonnal; on seisukohal, et tuleks käivitada avalikkuse teavitamise kampaaniaid ning võtta vastu koolidele ja ülikoolidele mõeldud haridusprogramme, mille kaudu saaks tutvustada kodanikele analüüse ja hinnanguid kliimamuutuste olukorra kohta ning pakkuda välja sobilikke lahendusi, eriti eluviiside muutmise osas heitkoguste vähendamiseks;

5. rõhutab, et tõhustatud koordineerimine ja koostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel on ELi kliimamuutuste ja arengupoliitika valdkonnas ülioluline; ülemaailmne kliimamuutuste liit kujutab endast ainulaadset võimalust tegutseda vastavalt Euroopa konsensuses ja Pariisi deklaratsioonis ning 1994. aasta Kairo rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi tegevuskavas määratletud eesmärkidele; on lisaks sellele veendunud, et üheks ülemaailmse kliimamuutuste liidu põhieesmärk peaks olema liikmesriikide algatustele vahenduskojaks olemine;

6. kutsub ELi üles asetama kliimamuutused oma arengukoostöö poliitika keskmesse; on lisaks veendunud, et kliimamuutuste vastane võitlus peab tegelema struktuuriliste põhjustega, ning nõuab kliimamuutuste riskide süstemaatilist hindamist, mis kataks kõiki poliitika kujundamise ja otsuste tegemise aspekte nii ELis kui liikmesriikides, sealhulgas kaubandust, põllumajandust ja toiduainetega kindlustatust;

7. rõhutab, et ülemaailmne kliimamuutuste liit peaks võtma konkreetseid meetmeid, et käsitleda sidusust ühelt poolt kliimamuutuste arengule avaldatava mõju, sealhulgas ELi põllumajanduse, kaubanduse ja kalanduse poliitika, ning teiselt poolt probleemide vahel, mis on seotud ekspordisubsiidiumidega, nagu seotud abi, võlakohustused, ekspordikrediidid ja toiduabi kaubanduseesmärkidel kasutamine, kohustuslik erastamine ja elujõuliste majandussektorite liberaliseerimine;

8. juhib tähelepanu sellele, et kuna ülemaailmne kliimamuutuste liit, mida rahastatakse aastatel 2008−2010 60 miljoni euro suuruses summas, peab täiendama ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni jätkuvat tegevust, tuleks vältida meetmete osalist kattumist ja ressursid tuleks koondada suurimat lisaväärtust andvatesse meetmetesse; on veendunud, et 2012. aasta järgset perioodi käsitleva kliimamuutuste kokkuleppe sõlmimise järel tuleb tulemuste alusel läbi vaadata ülemaailmse kliimamuutuste liidu eesmärgid ja rahastamine;

9. on seisukohal, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni väliseid rahalisi vahendeid ei saa pidada arenenud riikide kõnealuse konventsiooni järgsete kohustuste täitmise osaks;

10. on seisukohal, et ülemaailmsele kliimamuutuste liidule siiani eraldatud 60 miljonit eurot on haletsusväärselt väike summa; kutsub komisjoni üles seadma eesmärgiks ülemaailmse kliimamuutuste liidu pikaajalise rahastamise aastas vähemalt 2 miljardi euro ulatuses aastaks 2010 ja 5–10 miljardi euro ulatuses aastaks 2020;

11. kutsub komisjoni üles esitama üksikasjalikku teavet riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil eksisteerivate kliimamuutuste ja arengu rahastamise mehhanismide kohta; palub komisjonil teha selle teabe põhjal kiiresti ettepanek selle kohta, milliseid meetmeid tuleks kasutada kliimamuutuste ja arengu jaoks mõeldud ELi rahaliste vahendite suurendamiseks, tagades parima võimaliku koordinatsiooni ja vastastikuse täiendavuse olemasolevate algatustega;

12. rõhutab, et kui kliimamuutusi tahetakse tõsiselt võtta, tuleb teha kättesaadavaks uued rahastamisallikad eri eelarveridade ja uute rahastusallikate kaudu, nagu humanitaarabifondid reageeringuna kliimaga seotud katastroofidele, ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) vahendid ning stabiliseerimisvahend ennetava julgeolekupoliitika kontekstis või vastusena kliimaga seotud julgeolekuohtudele või konfliktidele, millal tahes eraldatud muud välistegevuse vahendid, samuti rohelised maksud, avaliku ja erasektori partnerlused ning muud käesolevaks eesmärgiks mõeldud uuenduslikud rahastamismehhanismid;

13. võtab huviga teadmiseks Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2008. aasta istungi eesistuja järeldused ning nende mõju eelarvele; on seisukohal, et nimetatud eelarvelisi nõudeid on võimalik täita vaid 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[4] ette nähtud vahendeid kasutades; rõhutab veel kord, et uute ülesannete jaoks tuleks eraldada uusi assigneeringuid;

14. märgib sellega seoses, et ELi ametlik arenguabi ei küündi siiski eesmärgiks seatud 0,56%-ni ELi RKT-st aastaks 2010 ning jääb arusaamatuks, kuidas suudab EL kõiki võetud kohustusi täita, otsimata abi uutest uuenduslikest vahenditest;

15. kutsub komisjoni üles suurendama ülemaailmse kliimamuutuste liidu otsest rahastamist, mida hakatuseks võib kiirkorras saavutada nii keskkonda ning loodusvarade, sealhulgas energiaressursside säästvat majandamist käsitleva teemaprogrammi kui ka 10. Euroopa Arengufondi kaudu; rõhutab samal ajal tungivat vajadust kohanemiseks mõeldud täiendava mitteametliku arenguabi ning sellel eesmärgil uuenduslike rahastamismehhanismide väljatöötamise järele;

16. tuletab komisjonile meelde, et kui ülemaailmse kliimamuutuste liidu rahastamise vahendid pärinevad keskkonda ning loodusvarade, sealhulgas energiaressursside säästvat majandamist käsitlevast teemaprogrammist või Euroopa Arengufondist, tuleks neid sarnaselt arengufondidele kasutada üksnes tegevusteks, mis on ühitatavad arenguabiga, nagu on määratlenud OECD arenguabikomitee; rõhutab, et see peaks olema ühekordne rahastamisallikas, ning edasine täiendus tuleb leida alternatiivsetest allikatest;

17. palub komisjonil tagada, et ülemaailmse kliimamuutuste liidu rahastamine keskkonda ning loodusvarade, sealhulgas energiaressursside säästvat majandamist käsitleva teemaprogrammi või Euroopa Arengufondi kaudu ei toimu muude tähtsate arengukoostöö eesmärkide arvelt, nagu haridus, tervis, sooline võrdõiguslikkus või juurdepääs veele;

18. rõhutab, et liikmesriigid peavad võtma suurema vastutuse oma arengumeetmete rahastamiseks ja ühildamiseks ülemaailmse kliimamuutuste liidus;

19. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma nõusolekut broneerida vähemalt 25 % järgneval kauplemisperioodil ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuvate enampakkumiste eeldatud tuludest ülemaailmse kliimamuutuste liidu ja muude kliimamuutustega tegelevate meetmete rahastamiseks arengumaades, mis hõlmavad jõupingutusi kaitsta metsi ja vähendada metsade hävitamisest ning metsade olukorra halvenemisest tulenevat heidet;

20. palub komisjonil kasutada ELi eelarve eelseisvat läbivaatamist kui võimalust hinnata uuesti ELi üldisi kuluprioriteete ning suunata täiendavad vahendid kliimamuutustele ja arengule üldiselt ning eriti ülemaailmsele kliimamuutuste liidule, lisades ümbersuunamise kaudu ühise põllumajanduspoliitika vahendid;

21. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama kiiresti ellu ülemaailmse kliimamuutuste rahastamismehhanismi ideed, tuginedes rahvusvahelise immuniseerimise rahastamisvahendi eeskujule ja abi eeljaotuse põhimõttele, et tagada ülemaailmsele kliimamuutuste liidule märkimisväärne rahastamine suhteliselt lühikese aja jooksul;

22. kutsub komisjoni üles paluma erasektorit tegutseda ülemaailmse kliimamuutuste liidu lähedase partnerina, tõdedes, et valitsuse rahalised vahendid võivad etendada ergutavat rolli, motiveerides investeeringuid ja pakkudes ligipääsu turgudele ja tehnoloogiale; julgustab komisjoni eriti investeerima avaliku ja erasektori partnerlusmudelite arendamisse olulistes valdkondades, nagu veega kindlustatus ja ohustatud piirkondades infrastruktuuri loomine, kus hetkel esinevad olulised rahastamispuudujäägid, eeldusel, et kliimamuutused mõjutavad paljusid valdkondi (juurdepääs veele, rahvatervis, energiaga varustatus jne), mis vajavad riigi ja kohalike ametivõimude sekkumist; tuletab meelde, et ELi prioriteediks peaks olema suurendada võimekust riiklike meetmete võtmiseks nendes valdkondades;

23. kutsub komisjoni üles astuma partnerlusse erakindlustusseltsidega ning uurima meetodeid kohanemise ja suurõnnetuste ohu vähendamise katseliste kindlustusskeemide suurendamiseks, tegeledes nii riikliku ja piirkondliku kui ka üksikisiku tasandi kindlustusega;

24. peab kahetsusväärseks, et arengumaade valitsuste, kodanikuühiskonna ja kohalike ametiasutuste üldine kaasatus on olnud ebapiisav kogu ülemaailmse kliimamuutuste liidu kavandamise käigus; kutsub komisjoni üles tagama, et otsuste langetamine väljatöötamise, rakendamise, rahaliste vahendite jagamise ja hindamise protsessis toimub partnerluses asjaomaste osalistega;

25. kutsub komisjoni üles kasutama ülemaailmset kliimamuutuste liitu, et toetada ja tugevdada partnerriikide võimekust tuvastada, hallata ja leevendada julgeolekuohte, mis tulenevad kliimamuutustest, ning ergutab komisjoni pühendama sellele eesmärgile täiendavaid vahendeid; lisaks kutsub komisjoni üles tagama, et selle välissuhete peadirektoraat on täielikult kaasatud ülemaailmse kliimamuutuste liidu kavandamise ja rakendamise protsessi, et tagada optimaalne sidusus arengukoostöö, kliimamuutuste ning välis- ja julgeolekupoliitika vahel;

26. kutsub komisjoni üles kasutama ülemaailmset kliimamuutuste liitu, et algatada nii doonorkogukonna kui partnerriikidega arutelu kasvava valmisoleku ja võimalikkuse üle kavandada laiaulatuslikku rännet juhul, kui teatavad piirkonnad muutuvad kliimamuutuste tõttu elamiskõlbmatuks;

27. rõhutab, et ülemaailmse kliimamuutuste liiduga peavad kaasnema tõhusad aruandlusmehhanismid, kaasa arvatud üksikasjalikud edunäitajad ja järelkavad;

28. usub, et ülemaailmse kliimamuutuste liidu eriliseks lisandväärtuseks ja pädevuseks võiks olla sideme loomine kohaliku kohanemistegevuse ning ülemaailmse kliima- ja arengupoliitika raamistiku vahel; tervitab selles kontekstis ülemaailmse kliimamuutuste liidu „poliitilise dialoogi” komponenti kui olulist sammu vaesuse vähendamise tegevuskava ja aastatuhande arengueesmärkide kliimamuutuste tegevuskavaga sidumisel; rõhutab siiski, et ülemaailmne kliimamuutuste liit on edukas üksnes siis, kui see on osa üldisest ELi strateegiast 2012. aasta järgset perioodi käsitleva kokkuleppe üle peetavatel läbirääkimistel, kus peaprioriteediks on tugev toetus leevendus- ja kohanemismeetmetele arengumaades;

29. julgustab komisjoni kasutama poliitilist dialoogi ja tema poolt kavandatud ELi, vähimarenenud riikide ja arengumaadest väikeste saareriikide ühisdeklaratsiooni foorumina, et soodustada „ülemaailmse lepingu” ideed, mille puhul on arengukoostöö ja kliimamuutustega seotud tegevused tihedalt integreeritud tähelepanuga rahvastiku muredele, mis on liidetud eraldi osana, nagu nägi ette Marshalli plaani algatus;

30. rõhutab vajadust kiirendada pingutusi kliimamuutustega kohanemise ja suurõnnetuste ohu vähendamise ning rahvastiku ja reproduktiivtervise alase tegevuse süvalaiendamiseks nii komisjoni kui liikmesriikide arenguabisse, eriti rakendamise faasis, kuna süsteemsest perspektiivist on need kaks valdkonda kahtlemata tähtsaimad; kutsub komisjoni üles kasutama ära riikide strateegiadokumentide eelseisvat vahekokkuvõtet, et selles valdkonnas edusamme teha;

31. nõuab, et komisjon peab ülemaailmse kliimamuutuste liidu kõrval jätkama oma vastuse arendamist ELi kliimamuutusi ja arengut käsitleva tegevuskava läbivaatamisele, mis sisaldab paljusid olulisi elemente, mis ei tohi kaduma minna, kaasa arvatud kohapealsete vahenduskodade loomine kooskõlastamisele ja teabele juurdepääsu parandamiseks;

32. rõhutab, et riiklike kohanemiskavade väljatöötamine ja rakendamine Ülemaailmse Keskkonnafondi kaudu on kogenud mitmeid tagasilööke ebapiisava rahastamise, kohanemiskulude alahindamise, inimarenguga nõrga seostatuse, liiga bürokraatlike ligipääsukanalite ning projektipõhisusele kalduvuse tõttu; kutsub komisjoni üles tegelema igakülgselt nende puuduste kõrvaldamisega riiklike kohanemiskavade rakendamise toetamisel vähimarenenud riikides ja arengumaadest väikestes saareriikides ülemaailmse kliimamuutuste liidu kaudu; tervitab selles kontekstis komisjoni kavatsust uurida eelarvetoetuse abil valitsusasutuste programmipõhist suutlikkuse suurendamist;

33. rõhutab, et edukas eelarvetoetus arengule suunatud kliimamuutustega kohanemisele sõltub kõigi eelarvetoetuse kokkulepete raames kättesaadavate vahendite ulatuslikust kasutamisest, kaasa arvatud arutelu poliitika eesmärkide üle, pikaajaline järelevalve ja tehniline abi eelarve koostamiseks ja täitmiseks; rõhutab veelgi vajadust kodanikuühiskonna ja kohalike kogukondade kaasamise järele; nõuab samuti tungivalt, et komisjon oleks valmis kasutama täiendavaid meetmeid valdkondades, kus eelarvetoetus ei ole asjakohane või ei suuda tuua kasu vaestele ja kõige haavatavamatele;

34. kutsub nõukogu tagama, et ülemaailmse kliimamuutuste liidu kavandatud uuringul kohanemisest arengumaades on selge „alt üles” perspektiiv, see on suunatud vaestele ja kõige haavatavamatele, juhindudes kohalike ametiasutuste vajadustest, ning viidud läbi koostöös asjaomaste isikutega; rõhutab kohanemise uuringu tulemustest teavitamise tähtsust sihtrühmadele kättesaadavate meediakanalite kaudu;

35. kutsub komisjoni üles eraldama olulisi ressursse arengumaade kohanemist käsitlevale uuringule, ka ettekujutuse parandamiseks tulevaste kulude kohta seoses kaubandus-, põllumajandus- ja julgeolekupoliitika ning institutsioonide vajaliku restruktureerimisega; tunnistab, et teadmiste lüngad selles valdkonnas kujutavad takistust tõhusale kohanemistegevusele ning nii avaliku kui erasektori osalejate poolt tehtavatele kulutustele;

36. rõhutab teadmiste ja tehnoloogia, sealhulgas suurõnnetuste ohu vähendamise tehnoloogia siirdamise olulisust ülemaailmse kliimamuutuste liidu partnerriikidele; palub komisjonil seetõttu edendada asjakohast veebipõhist kliimamuutustega kohanemise alast teavet sisaldavat „raamatukogu” ning hõlbustada kliimamuutustega kohanemise ekspertide vahetusprogrammi nende riikide vahel;

37. kinnitab poliitika sidususe tähtsust ja palub komisjonil nii ELi eelarve läbivaatamisel kui ka erinevate arenguvahendite vahearuandes käsitleda kliimamuutuse integreerimist vaesuse vähendamiseks tehtavatesse jõupingutustesse;

38. kutsub komisjoni üles pühendama enam tähelepanu kliimamuutuste põhjustatud mõjule põllumajandusele ja metsandusele ning põllumajanduse ja metsanduse kohandamisele kliimamuutustega; palub komisjonil kasutada ülemaailmset kliimamuutuste liitu, et toetada keskkonnale ohutu põllumajanduspoliitika väljatöötamist, pöörates eelkõige tähelepanu inimeste toiduga varustatuse tagamisele; kutsub komisjoni lisaks üles aitama luua sobivat institutsioonilist ja finantsraamistikku maal elavate vaeste jaoks, kelle elatusvahendid sõltuvad põllumajandusest;

39. rõhutab, et kliimamuutused mõjutavad otseselt ja tugevalt põllumajandust vaestes arengumaades, millel võib olla dramaatilisi tagajärgi toiduainetega kindlustatusele; kutsub komisjoni seetõttu üles kasutama ülemaailmset kliimamuutuste liitu, et töötada välja põllumajanduspoliitika ja tootmismeetodid, mis rahuldavad paremini kohaliku elanikkonna vajadusi ning on pikaajaliseks lahenduseks kasvavatele toiduainete hindadele; ergutab eelkõige komisjoni toetama uuenduslikke lahendusi, nagu „roheliste vööndite” loomine linnade ümber, et vastata arengumaade linnaelanike põhilistele toiduvajadustele;

40. tervitab komisjoni kavatsust esitada ELi strateegia suurõnnetuste ohu vähendamiseks, tähistades nii olulist sammu suurõnnetuste ohu vähendamise, arengu ja kohanemise alaste pingutuste vahel valitseva lõhe ületamisel; kutsub komisjoni selles kontekstis üles selgitama, kuidas ülemaailmne kliimamuutuste liit saab hõlbustada selle lõhe ületamist praktilisel tasandil;

41. rõhutab, et suurõnnetuste ohu vähendamise strateegia ei saavuta olulisi tulemusi ilma konkreetse tegevuskavata ja suure eelarvevahendite ümberjaotamiseta, et tagada suurõnnetuste ohu vähendamise ja kohanemise pikaajaline rahastamine tavalise arenguabi osana ja mitte, nagu tänapäeval kombeks, lühiajalise ja vähetähtsustatud humanitaarabi osana;

42. rõhutab, et EuropeAidis ja ELi delegatsioonides on suur vajadus täiendavate inimressursside järele, et tagada ülemaailmse kliimamuutuste liidu edukas rakendamine; kutsub komisjoni üles pühendama 2009. aasta eelarves sellele valdkonnale kindlad vahendid; laiemalt kutsub samuti komisjoni üles kulutama märgatavalt rohkem ressursse komisjoni asjaomaste peadirektoraatide ja delegatsioonide töötajate koolitamisele kliimamuutustega kohanemise ja suurõnnetuste ohu vähendamise küsimustes, eriti praktilise oskusteabe tõhustamise vallas;

43. rõhutab, et sellel määral, mil ülemaailmne kliimamuutuste liit toob kaasa tegevuse kliimamuutuste leevenduse alal, vajavad vähimarenenud riigid ja arengumaadest väikesed saareriigid võimekuse suurendamist ja tehnilist abi, et olla võimelised suurendama oma osalust puhta arengu mehhanismis; kutsub komisjoni samuti üles osalema aktiivselt kliimamuutuste üle peetavates rahvusvahelistes läbirääkimistes, mille eesmärk on puhta arengu mehhanismi tugevdamine, et tagada täiendavus ja sidusus arengu ja kliimaga seotud eesmärkidega; kutsub komisjoni üles keskenduma mitte ainult puhta arengu mehhanismile kui põhilisele poliitikavahendile, vaid andma alternatiivset toetust kõige vaesematele riikidele rohkem sobivatele leevendusmeetmetele, mis eelistaksid maakasutust, muutusi maakasutuses ja metsanduses ning vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiad;

44. kutsub komisjoni üles töötama kiiresti välja ambitsioonikaid täiendavad poliitikaalgatused, eriti metsade ja merede kaitsmise, loodusressursside säästliku kasutamise ja leevendamise tehnoloogiaalase koostöö valdkonnas, mille rahalised vajadused ületavad suurel määral ülemaailmse kliimamuutuste liidu raames praegu antavat rahalist toetust; palub eriti tugevat ELi tegevust finantsabi, tehnilise abi ja tehnoloogia siirde ja arengumaadega tehtava koostöö vormis, et hõlbustada võimalikult varases etapis vähese kasvuhoonegaaside heitega tehnoloogiate ja keskkonnasõbralike tootmismeetodite kasutamist;

45. kutsub komisjoni üles vaatama läbi oma ettepanekut biokütuste säästvuse kriteeriumite kohta, kehtestades rangemad nõuded klimaatilistele ja ökosüsteemide hüvedele, võttes arvesse ka kaudse maakasutuse muutuse ja arengu tagajärgede mõju kohalikele kogukondadele; rõhutab, et säästvuse kriteeriumid ei tohi muutuda uueks protektsionistlikuks meetmeks, vaid tuleks kujundada dialoogis arengumaadega, tunnistades nende suhtelist eelisseisundit biokütuste tootmises, ning koos tugevdatud võimekuse ülesehitamise toetusega;

46. usub, et kavandatav ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond on selles kontekstis märkimisväärne vahend ning sellel võiks olla tähtis roll energiatõhususe projektides ja taastuvenergia edendamisel arengumaades;

47. kutsub komisjoni üles töötama kiiresti välja ulatuslikku tegevuskava, et vähendada metsade hävitamist ja metsade olukorra halvenemist arengumaades, mis hõlmab vabatahtliku partnerluslepingu edendamist metsandusõiguse rakendamise, metsandushalduse, ja -kaubanduse (FLEGT) programmide alusel ja konkreetseid ettepanekuid rahastamismehhanismide kohta, et esitada need 2008. aasta detsembris Poznańis toimuval ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil; kinnitab selliste mehhanismide tähtsust, mis pakuvad hüvitist mitte ainult kasvuhoonegaaside heidete vältimise eest, vaid ka kasu eest, mida metsad annavad bioloogilisele mitmekesisusele ja arengule;

48. kahetseb, et komisjon ei ole veel esitanud selgeid täpseid ettepanekuid, keelustamaks ebaseaduslikult maha võetud puidu ja puidutoodete sissevedu ELi turule; kutsub komisjoni üles sellised ettepanekud viivitamata esitama;

49. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

[1] ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).
[3] S113/08.
[4] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku luua ülemaailmne kliimamuutuste liit ELi ja vähimarenenud riikide ning arengumaadest väikeste saareriikide vahel. Liidu eesmärk on tugevdada ELi välistegevust kliimamuutuste ja vaesuse vähendamise ühiste väljakutsetega võitlemiseks ning selle näol on tegemist sammuga ELi 2004. aastal vastuvõetud kliimamuutusi ja arengut käsitleva tegevuskava rakendamisel, mis põhineb kasvaval teadmisel, et kliimamuutused peavad muutma meie suhtumist arenguabisse.

Ülemaailmsel kliimamuutuste liidul on kaks põhieesmärki: edendada poliitilist dialoogi kliimamuutuste teemal ELi ja arengumaade vahel ning hõlbustada kliimamuutustega seotud küsimuste integreerimist vaesuse vähendamise tegevuskavadesse kohalikul ja riiklikul tasandil.

Ülemaailmse kliimamuutuste liidu teist põhieesmärki on teatises põhjalikult käsitletud eesmärgi viieks prioriteetseks valdkonnaks jagamise kaudu: kohanemine, leevendamine, metsade hävitamine, suurõnnetuste ohu vähendamine ja kliimamuutuste integreerimine arengumeetmetesse.

Komisjon on ülemaailmsele kliimamuutuste liidule perioodiks 2008–2010 broneerinud 60 miljonit eurot keskkonda ning loodusvarade, sealhulgas energiaressursside säästvat majandamist käsitleva teemaprogrammi kaudu, mida rahastatakse arengukoostöö rahastamisvahendist. Samuti uuritakse teisi rahastamise võimalusi nii ELi eelarvest, 10. Euroopa Arengufondist kui ka liikmesriikide rahalistest vahenditest.

Ülemaailmse kliimamuutuste liidu asutamine on erinevatel viisidel väga tervitatav ja ajakohane. Märkimisväärselt on tal potentsiaal anda kõneainet Poznańis 2008. aastal toimuvatel ja Kopenhaagenis 2009. aastal toimuvatel rahvusvahelistel kliimamuutusi käsitlevatel läbirääkimistel. Usaldamatus tööstusriikide ja arengumaade vahel on olnud peamine takistus 2012. aasta järgse kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe sõlmimisele. Uue foorumi loomine dialoogi pidamiseks ELi ja arengumaade vahel võib mängida olulist rolli uue usalduse saavutamisel, eeldusel, et EL võtab samaaegselt globaalse juhirolli üldiselt ambitsioonika strateegiaga ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimistel, ning suurendab oluliselt toetust, et tõhustada vähimarenenud riikide ja arengumaadest väikeste saareriikide valitsuste läbirääkimiste võimekust.

Lisaks sellele on ülemaailmsel kliimamuutuste liidul potentsiaal täita suur lõhe ELis ja rahvusvahelistes arengukogukondades – lõhe teadmiste ja tegevuse vahel. Vaatama kasvanud teadlikkusele kliimamuutuste ja arengu vaheliste seoste kohta[1] – eriti olulistes valdkondades, nagu tervis, põllumajandus, metsandus ja suurõnnetuste ohu vähendamine, mis on ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks otsustava tähtsusega – toimub arengu planeerimine ja arenguga seotud kulutuste tegemine ilma kliimamuutuste tõttu muutunud tingimusi arvestamata. Selle tulemusena ohustab arengu- ja vaesuse vähendamise meetmeid pikaajaline läbikukkumine nii inimelude, inimõiguste, heaolu kui ka rahu ja stabiilsuse arvelt.

Uuenduslike ja tõhusate kohanemisstrateegiate loomisega saab ülemaailmne kliimamuutuste liit luua uusi võimalusi lisada kliimamuutustega tegelemine arenguabisse. Selles kontekstis võib ülemaailmse kliimamuutuste liidu oluline ülesanne olla suurõnnetuste ohu vähendamise, kohanemise ja arengupoliitika vahel valitsevate lõhede vähendamine. Looduslike ohuteguritega, millel on kliimamuutuste tagajärjel tendents muutuda sagedasemaks ja rängemaks, tuleb tegeleda ennetava riskijuhtimise mõttes, mitte lahendada peamiselt humanitaarprobleeme, nagu see varem tavaks oli. Uusi edukaid strateegiaid selles valdkonnas võib kasutada mitte ainult komisjoni enda, vaid ka liikmesriikide ja teiste arenguabi andjate arenguabi mudelitena.

Et olla edukas, peab ülemaailmne kliimamuutuste liit siiski ületama mitmeid väljakutseid, mis takistavad hetkel tõhusat rahvusvahelist kohanemisalast tegevust:

– kliimamuutustega kohanemise ja arengu valdkonnas eksisteerib terve rida algatusi, mis arengumaade tasandil põhjustavad segadust, ülemäärast bürokraatlikkust ja ebatõhusust;

– doonorriikide valitsused võistlevad üha enam omavahel uute algatuste loomises ja raha eraldamises kohanemise jaoks, mis on iseenesest positiivne; Siiski puuduvad sageli teadmised raha kulutamise parimate viiside kohta, mille tulemuseks on kooskõlastamata ja ebatõhusad meetmed;

– vaatamata algatuste suurele arvule eksisteerib rahastamises suur puudujääk. Arengumaade kohanemiskulusid hinnatakse vahemikku 50–80 miljardit USA dollarit aastas. Praeguste rahastamismehhanismide poolt antav summa ei moodusta ülalpool nimetatud kuludest isegi mitte 1%;

– meil puuduvad siiani tõhusad vahendid piisava rahastamise tagamiseks maailma troopikametsade poolt pakutavatele kliima, ökosüsteemi ja arengu kasudele, mille tulemuseks on laiaulatuslik metsade hävitamine, mis on kliimamuutustega kohanemist ning nende mõjude leevendamist arvesse võttes suur läbikukkumine;

– meil puuduvad samuti poliitikavahendid leevendamismeetmete soodustamiseks ja tugevdamiseks kõige vaesemates riikides. Puhta arengu mehhanism on osutunud ebapiisavaks kõige vaesemate maade erivajadustega tegelemisel, samal ajal kui tavaline abi ei võta leevendamisküsimusi korralikult arvesse.

Sellel taustal on ülemaailmsel kliimamuutuste liidul potentsiaal mängida olulist rolli järgmistes valdkondades:

– vahenduskojaks olemine ja komisjoni, liikmesriikide ja teiste kohanemise ja suurõnnetuste ohu vähendamise algatuste vahelise koostöö ning koordineerimise edendamine;

– kohanemise ja suurõnnetuste ohu vähendamise kui tulevase 2012. aasta järgse kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe vältimatu elemendi jaoks rahalise ja poliitilise toetuse mobiliseerimine;

– kohanemise ja suurõnnetuste ohu vähendamise uuendusliku programmipõhise toetuse käivitamine, keskendudes eriti vähimarenenud riikide ning arengumaadest väikeste saareriikide makrotasandi valitsusstruktuuridele, ja sidemete loomine riiklikust tasandist kuni kohalike kogukondade suutlikkuse suurendamise pingutusteni;

– liikmesriikide ja komisjoni poolt antava arenguabi kliima ja suurõnnetuste ohu alase sõelumise kiirendamine ning uute meetodite väljatöötamine ja levitamine selles valdkonnas;

– investeerimine uuenduslikesse avaliku ja erasektori partnerluste mudelitesse kliimamuutustega kohanemise ja suurõnnetuste ohu vähendamise põhilistes valdkondades;

– riskide ülekandmise mehhanismide uurimine ja edasiarendamine, mis on üks oluline eesmärk, mis aitab suurõnnetuste kontekstis inimesi tagasi normaalsesse ellu pöörduda;

– vaesuse vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise kavade liitmisesse panustamine nii rahvusvahelisel, riiklikul kui ka kohalikul tasandil.

Ülemaailmne kliimamuutuste liit peab kõigis eespool nimetatud valdkondades olema täiendav vahend ja mitte koopia sellest, mida teised samas valdkonnas osalejad juba teevad. On vahe poliitiliselt atraktiivsete, iseseisvat identiteeti loovate ning veidi vähem uhkete täiendavate ja koordineerivate juba olemasolevate algatuste vahel. Komisjoni ei peaks esimestest nii vaimustatud olema, et teiste tähtsus unustada. Siiski võib ülemaailmne kliimamuutuste liit mängida samuti olulist rolli kohanemise ja suurõnnetuste ohu vähendamise poliitika ning meetodite väljatöötamisel puudujääkidega valdkondades.

Lisaks suunatud tegevustele, mis on eespool määratletud kui ülemaailmse kliimamuutuste liidu põhivaldkonnad, peab komisjon kiiresti välja töötama ambitsioonikad täiendavad algatused, eriti metsanduse ja tehnoloogiaalase koostöö valdkondades, mille rahalised vajadused ületavad tugevalt ülemaailmse kliimamuutuste liidu poolt praegu pakutava rahastamise.

On õiglane öelda, et kui arvestada vaid ülalpool mainitud piiratud eesmärkide arvu, on ülemaailmse kliimamuutuste liidu jaoks ette nähtud ressursid häbiväärselt väikesed. Et olla edukas, peab komisjon tagama rahastamise palju suuremal määral. Rahastamise kohustus lasub siiski ka liikmesriikidel, kelle rahaline panus ulatub siiani kokku üksnes 5,5 miljoni euroni. Alustuseks on oluline pikaajaline rahastamiseesmärk, et rõhutada ülemaailmse kliimamuutuste liidu laiendatud eesmärki ja olulisust.

Lisaks sellele tuleb kiiresti välja töötada uuenduslikud rahastamismehhanismid, et läheneda vähemalt veidi rohkem summadele, mida kliimamuutustega kohanemine vajab. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames korraldatud enampakkumistelt laekuvate tulude broneerimine, mida on teatises mainitud, on üks võimalus, mida tuleks kiiresti rakendada. Tulude aastaseks kogusummaks hinnatakse 2020. aastaks 75 miljardit eurot. Esialgne 25% tulude broneerimine kliimamuutustega seotud meetmeteks arengumaades, kaasa arvatud ülemaailmse kliimamuutuste liidu jaoks, annaks nendele valdkondadele tugeva ja väga vajatud rahalise toetuse.

Teine komisjoni poolt hetkel uuritav idee, mida oleks võimalik kombineerida enampakkumiste tulude broneerimisega, on ülemaailmne kliimamuutuste rahastamismehhanism, mis põhineb rahvusvahelisel immuniseerimise rahastamisvahendi eeskujul ja abi eeljaotuse põhimõttel, et saavutada märkimisväärses suuruses rahastamine suhteliselt lühikese aja jooksul. Komisjon peaks kiiresti otsima kõigi liikmesriikide toetust sellele ideele ja käivitama ülemaailmse kliimamuutuste rahastamismehhanismi strateegilise käiguna, et hoogustada kohanemise rahastamist ja sellealast tegevust enne 2009. aastal Kopenhaagenis toimuvat Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni tippkohtumist.

[1] Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma II töögrupi neljas hindamisaruanne „Kliimamuutused 2007: mõjud, kohandumine ja tundlikkus“; ÜRO arenguprogrammi inimarengu aruanne 2007−2008 „Võitlus kliimamuutuste vastu: inimestevaheline solidaarsus killustunud maailmas“

arengukomisjonile

ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomise kohta Euroopa Liidu ja kliimamuutustest enim mõjutatud vaeste arengumaade vahel
(2008/2131(INI))

Arvamuse koostaja: Ryszard Czarnecki

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tervitab komisjoni ettepanekut luua ülemaailmne kliimamuutuste liit (GCCA) Euroopa Liidu ja kliimamuutustest enim mõjutatud ja kliimamuutustega kohanemiseks kõige halvemini varustatud vaeste arengumaade vahel, nagu näeb ette komisjoni 29. juuni 2007. aasta roheline raamat pealkirjaga „Kliimamuutustega kohanemine Euroopas – võimalused ELi meetmete võtmiseks” (KOM(2007)0354); rõhutab, et süvendatud dialoogil on potentsiaali anda positiivset kõneainet Poznańis 2008. aastal ja Kopenhaagenis 2009. aastal toimuvatel rahvusvahelistel kliimamuutusi käsitlevatel läbirääkimistel;

2. märgib, et Euroopa Liit oli, on ja jääb kliimamuutustega võitlemisel maailmas juhtpositsioonile; on seisukohal, et ELi kodanikel lasub suur vastutus olla ülejäänud maailmale eeskujuks, kuidas elada keskkonnasõbralikul viisil;

3. on seisukohal, et ülemaailmne kliimamuutuste liit on ELi kliimamuutuste alase välistegevuse oluline sammas ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolliga seonduvat jätkuvat protsessi täiendav ja toetav foorum, mis soodustab konventsiooni ja protokolli ning nendega seotud kokkulepete rakendamist;

4. kordab 14. märtsil 2008 kõrge esindaja ja komisjoni poolt Euroopa Ülemkogule esitatud dokumendis kliimamuutuste ja rahvusvahelise julgeoleku kohta[1] toodud murettegevaid järeldusi, milles hoiatatakse, et kliimamuutused suurendavad ELi julgeolekuriske, ähvardades üle koormata maailma neid riike ja piirkondi, mis on niigi nõrgad ja konfliktialtid, ning õõnestades ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamist;

5. rõhutab, et kliimamuutused on kujunemas suurimaks julgeolekuohuks tänases maailmas; märgib, et nagu kinnitati Euroopa Ülemkogul 13.–14. märtsil 2008, peaks kliimamuutustel olema Euroopa ennetavas julgeolekupoliitikas keskne koht;

6. on arvamusel, et kliimamuutustega võitlemine saab olla tulemuslik siis, kui kõik ühiskonna sektorid ja üksikisikud sellele kaasa aitavad;

7. märgib, et jõupingutused kliimamuutustega võitlemiseks peavad nii arenenud riikides kui ka arengumaades põhinema mitte üksnes poliitilistel impulssidel, vaid ka kodanikuühiskonnal; on seisukohal, et tuleks käivitada avalikkuse teavitamise kampaaniaid ning võtta vastu koolidele ja ülikoolidele mõeldud haridusprogramme, mille kaudu saaks tutvustada kodanikele analüüse ja hinnanguid kliimamuutuste olukorra kohta ning pakkuda välja sobilikke lahendusi, eriti eluviiside muutmise osas heitkoguste vähendamiseks;

8. peab oluliseks, et EL jätkaks ülemaailmse kliimamuutuste vastase võitluse juhtimist; nõuab, et EL, teised olulised rahvusvahelised osalised ja mitmepoolsed organisatsioonid töötaksid välja tulemuslikult kooskõlastatud ülemaailmse lähenemisviisi, et saavutada Kyoto protokollis seatud eesmärgid; toetab täielikult jätkuvaid jõupingutusi, mille eesmärk on rajada mitmepoolne 2012. aasta järgne raamistik kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, ning ootab tervikliku ja õiglasema kliimamuutuste režiimi kehtestamist; rõhutab, et on vaja täiustatud puhta arengu mehhanismi, mis oleks sobilikum kasutamiseks vähimarenenud riikides;

9. usub, et kavandatav ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond on selles kontekstis märkimisväärne vahend ning sellel võiks olla tähtis roll energiatõhususe projektides ja taastuvenergia edendamisel arengumaades;

10. väljendab muret seoses sellega, et vaesed ja arengumaad kogu maailmas on kõige vähem kliimamuutustele kaasa aidanud, kuid on kannatanud ja kannatavad jätkuvalt kõige enam nende tagajärgede tõttu; on seisukohal, et üha enam kasvab vajadus varustada arengumaid kättesaadava tehnoloogiaga ja anda neile rahalist abi ning et olulisim prioriteet peaks olema energiaturgude reformimine eelkõige sellistes suurtes tööstusriikides nagu Hiina ja India, edendades biomassil põhinevate kütuste ja taastuvate energiaallikate kasutamist;

11. peab vajalikuks laiendada keskkonnamuutuste vastast võitlust kõikidele ELi välissuhetele; on veendunud, et ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika võib tunduvalt suurendada ELi võimet ennetada ja toime tulla kliimamuutuste mõjul pingestunud konfliktidega, näiteks territoriaalsete vaidluste ning loodusvaradele (näiteks veele) juurdepääsu ja loodusõnnetustega seotud pingetega; on arvamusel, et tuleks uurida täiendavaid võimalusi kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise kaasamiseks juba olemasolevasse välispoliitikasse ja rahastamisvahenditesse; kutsub kõrget esindajat seoses eelseisva Euroopa julgeolekustrateegia ajakohastamisega üles käsitlema koos komisjoniga oma esialgset seisukohta rahvusvahelise julgeoleku ja kliimamuutuste teemal;

12. on arvamusel, et tuleb tugevdada rahvusvahelist koostööd kliimamuutustega seotud julgeolekuohtude ning ennetusvõime, valmisoleku, tagajärgede leevendamise ja reageerimise osas ning edendada piirkondlike julgeolekuolukordade arengut kliimamuutuste eri tasanditel (võttes arvesse nende mõju rahvusvahelisele julgeolekule);

13. on seisukohal, et EL peaks veelgi suurendama dialoogi oma naabritega ja suurte tööstusriikidega, et kaasata nad kliimamuutustega kohanemisele ja nende leevendamisele suunatud tegevusse; soovitab, et EL peaks jätkuvalt integreerima kliimamuutustega kohanemist piirkondlikesse strateegiatesse, eelkõige Euroopa naabruspoliitikasse, Musta mere strateegiasse, Kesk-Aasia strateegiasse, Lähis-Ida tegevuskavasse, ELi Vahemere piirkonna ühisstrateegiasse, Ladina-Ameerika riikidele suunatud Euroclima ühisesse keskkonnaprogrammi ning ELi-Aafrika strateegiasse, samuti AKV, ASEMi ja Ladina-Ameerika poliitikasse, Euroopa ja Vahemere piirkonna koostöösse ning Cotonou lepingusse, pöörates erilist tähelepanu kliimamuutustega seotud julgeolekuriskidest enim mõjutatud piirkondadele;

14. palub komisjonil arenguabi raames ja eelkõige vaesusega võitlemise strateegiates seada prioriteediks säästva energiavarustuse edendamise;

15. rõhutab energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate olulisust arengukoostöös;

16. palub komisjonil tagada, et arenguabi strateegiad oleksid kooskõlas keskkonnakaitse ja maailma loodusvarade säästva haldamise eesmärkidega, arvestades asjaolu, et majanduskasv, energiavarustuse kindlus ja kliimamuutused on fundamentaalsed ja vastastikku seotud probleemid; palub komisjonil uurida võimalusi uute rahastamisallikate kasutuselevõtmiseks, samuti tagada, et üldise eelarvetoetuse tingimustes (kaasa arvatud aastatuhande arengueesmärkide kokkulepetes) võetaks selgesõnaliselt arvesse kliimamuutuste ja energiavarustuse kindluse küsimusi vastavalt riikidevahelise jagatud, kuid diferentseeritud vastutuse põhimõttele, ning suurendada uue keskkonnasõbraliku tehnoloogia siiret arengumaadesse.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

[1] S113/08.

arengukomisjonile

ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomise kohta Euroopa Liidu ja kliimamuutusest enim mõjutatud vaeste arengumaade vahel
(2008/2131(INI))

Arvamuse koostaja: Helga Trüpel

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. juhib tähelepanu sellele, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) hinnangul peaksid aastased finantsvood arengumaadesse ulatuma 2030. aastaks 100 miljardi dollarini kliimamuutuse leevendamiseks ja ligikaudu 28 kuni 67 miljardi dollarini kliimamuutustega kohanemise rahastamiseks; märgib murega, et lõhe vajaduste ja olemasolevate ressursside vahel on tohutu;

2. on seisukohal, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni väliseid rahalisi vahendeid ei saa pidada arenenud riikide kõnealuse konventsiooni järgsete kohustuste täitmise osaks;

3. tuletab meelde, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni artikli 4 lõike 3 kohaselt peavad arenenud maad tagama uusi ja täiendavaid rahalisi ressursse, et katta arengumaade hulka kuuluvate osaliste kokkulepitud kogukulud;

4. ei toeta seega mis tahes püüdeid aastatuhande arengueesmärkides püstitatud sihtide ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames antud lubaduste täitmiseks suunatud ELi rahaliste vahendite topeltarvestuseks;

5. võtab huviga teadmiseks eesistujariigi järeldused pärast Euroopa Ülemkogu istungit 19. ja 20. juunil 2008 ning nende mõju eelarvele; on seisukohal, et nimetatud eelarvelisi nõudeid on võimalik täita vaid 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes ette nähtud vahendeid kasutades; rõhutab veel kord, et uute ülesannete jaoks tuleks eraldada uued assigneeringud;

6. juhib tähelepanu sellele, et kuna ülemaailmne kliimamuutuste liit, mida rahastatakse aastatel 2008−2010 60 miljoni euro suuruses summas, peab täiendama ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni jätkuvat tegevust, tuleks vältida meetmete osalist kattumist ja ressursid tuleks koondada suurimat lisaväärtust andvatesse meetmetesse; on veendunud, et 2012. aasta järgse perioodi kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe sõlmimise järel tuleb tulemuste alusel läbi vaadata ülemaailmse kliimamuutuste liidu eesmärgid ja rahastamine;

7. märgib sellega seoses, et ELi ametlik arenguabi ei küündi siiski eesmärgiks seatud 0,56%-ni ELi RKT-st aastaks 2010 ning jääb arusaamatuks, kuidas suudab EL kõiki võetud kohustusi täita, otsimata abi uutest uuenduslikest vahenditest;

8. on veendunud, et tuleb luua uus nõudlusest lähtuv finantsarhitektuur 2012. aasta järgseid kliimamuutusi käsitleva kokkuleppega, millele ELi liikmesriigid omapoolse finantseeringuga kaasa aitavad;

9. kinnitab poliitika sidususe tähtsust ja palub komisjonil ELi eelarve läbivaatamisel kui ka erinevate arenguvahendite vahearuandes käsitleda kliimamuutuse integreerimist vaesuse vähendamiseks tehtavatesse jõupingutustesse.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	16.7.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	36 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Laima Liucija Andrikienė, Richard James Ashworth, Reimer Böge, Simon Busuttil, Valdis Dombrovskis, James Elles, Hynek Fajmon, Salvador Garriga Polledo, Ingeborg Gräßle, Ville Itälä, Alain Lamassoure, Margaritis Schinas, László Surján, Herbert Bösch, Brigitte Douay, Vicente Miguel Garcés Ramón, Louis Grech, Catherine Guy-Quint, Jutta Haug, Vladimír Maňka, Cătălin-Ioan Nechifor, Gary Titley, Ralf Walter, Daniel Dăianu, Nathalie Griesbeck, Anne E. Jensen, Jan Mulder, Kyösti Virrankoski, Helga Trüpel, , José Albino Silva Peneda,,Esko Seppänen, Sergej Kozlík
Substitute(s) present for the final vote	Michael Gahler, Juan Andrés Naranjo Escobar, Bárbara Dührkop Dührkop, Thijs Berman
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

arengukomisjonile

ülemaailmse kliimamuutuste liidu loomise kohta Euroopa Liidu ja kliimamuutustest enim mõjutatud vaeste arengumaade vahel
(2008/2131(INI))

Arvamuse koostaja: Adina-Ioana Vălean

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tervitab igati komisjoni algatust luua ülemaailmne kliimamuutuste liit; usub, et see on õige viis aidata arengumaailmal kliimamuutustega toime tulla ning annab samas Euroopa Liidu äriühingutele strateegilise võimaluse edendada ja levitada oma tehnoloogiat ning oskusteavet;

2. tunnistab, et kõige enam mõjutavad kliimamuutused arengumaid, eelkõige vähimarenenud riike ja arengumaadest väikesi saareriike, ning samas on need riigid kõige vähem võimelised kliimamuutuse vastu võitlema;

3. rõhutab teadmiste ja tehnoloogia, sealhulgas suurõnnetuste ohu vähendamise tehnoloogia siirdamise olulisust ülemaailmse kliimamuutuste liidu partnerriikidele; seetõttu palub komisjonil edendada asjakohast veebipõhist kliimamuutustega kohanemise alast teavet sisaldavat „raamatukogu” ning hõlbustada kliimamuutustega kohanemise ekspertide vahetusprogrammi nende riikide vahel;

4. arvestades asjaolu, et muutused maakasutuses ja metsade hävitamine annavad nendes riikides kolmandiku koguheitmest, soovitab ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu toetada puhta arengu mehhanismi nn kuldse standardi projekte, mis toetavad metsastamist, metsa uuendamist, metsade hävitamisest tingitud heitmete vähendamist ja muud säästvat metsandustegevust;

5. nõuab kriisiohjajatest, arenguspetsialistidest, planeerijatest ning kohanemise ja kliimateaduse ekspertidest koosnevate interdistsiplinaarsete meeskondade moodustamist, kes peaksid välja selgitama regionaalarengu parimad tavad;

6. nõuab pikaajalise rahastamiskava koostamist, mis hõlmab ELi heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistelt saadava tulu kasutamist;

7. palub komisjonil sõnastada sätted ja standardid seoses Euroopa tulevaste investeeringutega vähimarenenud riikides, tagamaks, et ELis kohaldatavad standardid oleksid kohustuslikud ka ELi investeeringutele nendes maades;

8. palub komisjonil töötada välja strateegia 2010. aasta järgseks perioodiks seoses ülemaailmse kliimamuutuste liidu rolliga kliimamuutuste vastu võitlemisel arengumaades, sealhulgas keskmise sissetulekuga arengumaades, nt Hiinas ja Indias;

9. palub komisjonil kooskõlastada eraettevõtjate ja riikide valitsuste, eelkõige asjaomaste riikide valitsuste jõupingutused, et maksimeerida ülemaailmse kliimamuutuste liidu ökoloogilist kasu ja korraldada positiivsete tulemuste kiire ülekandmine kõikidele osalistele;

10. palub komisjonil soodustada uuringuid kliimatundlikes valdkondades, eelkõige hüdroloogias ja põllumajanduses, võttes kasutusele eriprogrammid;

11. juhib tähelepanu puhta arengu mehhanismi olulisusele vahendina, mis motiveerib ELi ettevõtteid investeerima vähimarenenud riikidesse; usub, et on oluline tagada erakapitali sissevool enamikesse vähimarenenud riikidesse, mitte ainult valitud maadesse, nagu praegu tehakse; rõhutab siiski, et puhta arengu mehhanismi täiendavuse põhimõtet peab täpselt järgima ning sellele peab lisanduma heitkoguste tegelik vähenemine arengumaades ning ka kliimamuutustega kohanemine ja nende mõjude leevendamine arengumaades.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Vittorio Agnoletto, Sir Robert Atkins, Christopher Beazley, Bastiaan Belder, Colm Burke, Philip Claeys, Véronique De Keyser, Giorgos Dimitrakopoulos, Michael Gahler, Jas Gawronski, Georgios Georgiou, Maciej Marian Giertych, Ana Maria Gomes, Alfred Gomolka, Klaus Hänsch, Jana Hybášková, Anna Ibrisagic, Ioannis Kasoulides, Metin Kazak, Helmut Kuhne, Vytautas Landsbergis, Johannes Lebech, Willy Meyer Pleite, Francisco José Millán Mon, Philippe Morillon, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Baroness Nicholson of Winterbourne, Cem Özdemir, Ioan Mircea Paşcu, Béatrice Patrie, Alojz Peterle, Tobias Pflüger, João de Deus Pinheiro, Samuli Pohjamo, Bernd Posselt, Raül Romeva i Rueda, Libor Rouček, Christian Rovsing, Flaviu Călin Rus, Katrin Saks, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, Marek Siwiec, István Szent-Iványi, Inese Vaidere, Geoffrey Van Orden, Marcello Vernola, Kristian Vigenin, Luis Yañez-Barnuevo García, Josef Zieleniec

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Glyn Ford, Kinga Gál, Milan Horáček, Tunne Kelam, Alexander Graf Lambsdorff, Mario Mauro, Nickolay Mladenov, Rihards Pīks, Aloyzas Sakalas, Inger Segelström, Karl von Wogau

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Costas Botopoulos, Antonio Masip Hidalgo, Pierre Pribetich

Õigusteave - Privaatsuspoliitika