RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta

26.9.2008 - (KOM(2008)0019 – C6‑0046/2008 – 2008/0016(COD)) - ***I

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Claude Turmes
Arvamuse koostaja: Anders Wijkman, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 47

Menetlus : 2008/0016(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0369/2008

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta

(KOM(2008)0019 – C6‑0046/2008 – 2008/0016(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0019);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 175 lõiget 1 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0046/2008);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A6-0369/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Taastuvatest energiaallikatest saadud energia ulatuslikum kasutamine moodustab tähtsa osa meetmepaketist, mis on ette nähtud kasvuhoonegaasideheite vähendamiseks ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli täitmiseks ja pärast 2012. aastat võetavate edasiste Euroopa ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Sellel on oluline osa ka energiavarustuse kindluse tugevdamisel, tehnoloogilise arengu edendamisel ning tööhõivevõimaluste loomisel ja piirkondlikul arengul, eriti maapiirkondades.

(1) Euroopa energiatarbimise reguleerimine ja vähendamine ning taastuvatest energiaallikatest saadud energia ulatuslikum säästev kasutamine moodustavad koos energiasäästuga tähtsa osa meetmepaketist, mis on ette nähtud kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli täitmiseks ja pärast 2012. aastat võetavate edasiste Euroopa ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Sellel on oluline osa ka energiavarustuse kindluse tugevdamisel, tehnoloogilise arengu ja uuendustegevuse edendamisel ning tööhõivevõimaluste loomisel ja piirkondlikus arengus, eriti eraldatud ja maapiirkondades.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Eelkõige on biokütuste ulatuslikum kasutamine transpordisektoris üks mõjusaimaid vahendeid, mille abil ühendus saab vähendada oma sõltuvust imporditud naftast, mille puhul on varustuskindluse probleemid kõige teravamad, ja mõjutada transpordisektori kütuseturgu.

(2) Eelkõige on ulatuslikumad tehnoloogilised täiustused, stiimulid ühistranspordi laiendamiseks ja kasutamiseks, energiatõhusate tehnoloogiate ning taastuvatest energiaallikatest saadud energia kasutamine transpordis ühed mõjusamad vahendid, mille abil ühendus saab vähendada transpordisektoris sõltuvust imporditud naftast, mille puhul on varustuskindluse probleemid kõige teravamad, ja mõjutada transpordisektori kütuseturgu.

Selgitus

Transpordi arvele langeb 30% kogu ELi energiatarbimisest ning sõltuvus naftast on siin ligi 98%. Seetõttu ei ole üllatav, et see on ELi suuruselt teine kasvuhoonegaaside heite tootja. Seepärast tuleks ELis keskenduda taastuvatest energiaallikatest saadava energia kasutamisele, tehnoloogia täiustamisele ning transpordi piiramisele erasõidukitelt ühistranspordile ülemineku teel.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Komisjoni 7. novembri 2007. aasta teatises alternatiivkütuste kohta maanteevedudel ja biokütuste kasutamist edendava meetmetekompleksi kohta seati ELile eesmärk asendada 2020. aastaks alternatiivkütustega 20% maanteevedudel kasutatavast bensiinist ja diiselkütusest. Käesoleva direktiivi tõhusaks täiendamiseks peaks komisjon kaaluma esinemist eraldi algatusega, et edendada taastuvenergia kõrval selliste puhaste alternatiivsete sõidukikütuste läbimurret nagu näiteks maagaasist toodetavad sünteetilised kütused.

Selgitus

Käesolevas ettepanekus keskendutakse üksnes taastuvenergiale ja biokütustele, kuigi ka muud alternatiivsed sõidukikütused võivad anda kriitilise tähtsusega panuse säästevarengu, tarnekindluse ja konkurentsivõime eesmärkide saavutamisse. Et taastuvenergia kasutamist transpordis loetakse nüüd käesoleva direktiivi osaks, on nüüd vaja muude alternatiivkütuste osas seatavad eesmärgid omaette algatuses ümber sõnastada.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Tahked taastuvkütused nagu energiapuit on Euroopa Liidu peamisi taastuvaid energiaallikaid. Sellele vaatamata ei ole biomassi kasutavate soojus- või jahutusvõrke puudutavat ühenduse õigusakti seni vastu võetud. Seetõttu tuleks sätestada puidu biomassi kasutamise säästvuskriteeriumid, milles käsitletakse katelde kõrge energiatõhususega koostootmist ja metsaressursi säästvat majandamist.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b) Põllumajandusjäätmete, näiteks sõnniku ning teiste loomset või orgaanilist päritolu jäätmete kasutamine biogaasi tootmiseks pakub tänu suurele kasvuhoonegaaside heitkoguste säästvuspotentsiaalile märkimisväärseid keskkonnaeeliseid nii soojus- kui muu energia kui ka biokütuste tootmisel. Biogaasi tootmisrajatised võivad tänu oma detsentraliseeritud iseloomule ja piirkondlikule investeerimisstruktuurile anda märkimisväärse panuse maapiirkondade säästvasse arengusse ning pakkuda põllumajandusettevõtjatele uusi sissetulekuallikaid.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Taastuvenergia tegevuskava on näidanud, et eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu üldises energiatarbimises 20%-ni ja transpordisektoris 10%-ni on asjakohane ja saavutatav ning et kohustuslikke eesmärke sisaldava raamistikuga tuleks äriringkondadele tagada pikas perspektiivis stabiilsus, mida nad vajavad mõistlike investeerimisotsuste tegemiseks taastuvenergiasektoris.

(4) Taastuvenergia tegevuskava on näidanud, et eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu üldises energiatarbimises 20%-ni ja transpordisektoris 10%-ni on asjakohane ja saavutatav ning et siduvaid eesmärke sisaldava raamistikuga tuleks äriringkondadele tagada pikas perspektiivis stabiilsus, mida nad vajavad selliste säästvate investeeringute tegemiseks taastuvenergiasektoris, mis suudavad vähendada sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest ning ergutada uute energiatehnoloogiate kasutamist. Niisugused eesmärgid on püstitatud seoses energiatõhususe tõstmisega 20% võrra 2020. aastaks, nagu see on kehtestatud komisjoni 19. oktoobri 2006. aasta teatises „Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine”, mille kiitis heaks Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsis Brüsselis ning Euroopa Parlament oma 31. jaanuari 2008. aasta resolutsioonis energiatõhususe tegevuskava kohta: potentsiaali realiseerimine

 

________________________

1Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0033.

Selgitus

Euroopa Liit on suuteline arendama taastuvenergia valdkonnas ulatuslikke uuendusi, mille tulemusel on võimalik saavutada suurem sõltumatus ja keskkonnasäästlikkus.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Majanduskasvu saavutamise võimalused innovatsiooni ja säästva konkurentsivõimelise energiapoliitika kaudu on leidnud tunnustamist. Taastuvenergia tootmine sõltub sageli kohalikest või piirkondlikest väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest (VKEdest). Olulised on majanduskasvu ja tööhõive võimalused, mille piirkondlikud ja kohalikud investeeringud taastuvenergiasse liikmesriikides ja piirkondades kaasa toovad. Komisjon ja liikmesriigid peaksid seetõttu toetama riiklikke ja piirkondlikke arengumeetmeid kõnealustes valdkondades, julgustama taastuvenergia tootmise heade tavade vahetamist kohalike ja piirkondlike arengualgatuste vahel ning edendama struktuurifondide vahendite kasutamist selles valdkonnas.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Taastuvenergiat toetava energiamudeli saavutamiseks on vaja rajada strateegiline koostöö, milles osalevad piirkonnad ja kohalikud asutused koos liikmesriikidega, eesmärgiga kaasata nad vahetult selle väljatöötamisse.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Siduvate eesmärkide peamine eesmärk on tagada investoritele kindlustunne. Seega ei ole asjakohane lükata siduvat otsust edasi kuni teatava tulevikus toimuva sündmuseni. Seepärast märkis komisjon nõukogu 15. veebruari 2007. aasta protokolli kantud avalduses, et ta ei kaalunud asjaolu, et eesmärgi kohustuslikku olemust tuleks edasi lükata, kuni müügile jõuavad teise põlvkonna biokütused.

(6) Siduvate eesmärkide peamine eesmärk on tagada investoritele kindlustunne ja julgustada neid jätkuvalt arendama tehnoloogiaid, mis toodavad energiat igat liiki taastuvatest energiaallikatest. Seega ei ole asjakohane lükata siduvat otsust edasi kuni teatava tulevikus toimuva sündmuseni. Seepärast märkis komisjon nõukogu 15. veebruari 2007. aasta protokolli kantud avalduses, et ta ei kaalunud asjaolu, et eesmärgi kohustuslikku olemust tuleks edasi lükata, kuni müügile jõuavad teise põlvkonna biokütused. Seoses sellega tuleks enam toetada teise põlvkonna biokütuste (nagu biomassist vedelkütus) arendamist, mis aitavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid ulatuslikumalt vähendada ja pakuvad eeliseid muude keskkonnamõjude osas. Siiski nõuavad paljud biokütuste tootmisega seotud ebakindlad tegurid praegu ettevaatlikumat lähenemist kui see, mida seni on ette nähtud. Kõige eesrindlikumaid tehnoloogiaid, nagu elektri või vesiniku tootmine taastuvate energiaallikate abil ja energia tootmine jäätmetest, jääkidest, lignotselluloosist toodetud biomassist või vaatides toodetud vetikatest või energia tootmine lähteainest, mis on kasvatatud degradeerunud maal, kui süsiniku maakasutusega seotud heite netotasakaal on 10 aasta jooksul positiivne, tuleks toetada ja määrata kindlaks, et nende osakaal peaks taotletava 10% taastuvenergia eesmärgist moodustama 40% ja seda määra tuleks vastavalt nende tehnoloogiate kättesaadavusele kohandada.

Selgitus

Komisjon oma tõlgendusega ei tohi sekkuda Euroopa Ülemkogu otsusesse. Lisaks on pärast 2007. aasta kevadel toimunud ülemkogu kohtumist ilmnenud tõendeid selle kohta, et teise põlvkonna biokütused ei jõua 2020. aastaks turule ning võivad koguni mitte vastata sellesama ülemkogu kohtumise järeldustes nõutud säästlikkuse kriteeriumidele.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Liikmesriikide ülesanne on oluliselt parandada kõigi sektorite energiatõhusust, et kergemini täita oma taastuvenergia eesmärgid, mida väljendatakse nende osakaaluna energia lõpptarbimises. Transpordisektori energiatõhusus on hädavajalik, kuna transpordis vajatava energia nõudluse kasvu jätkudes muutub kohustusliku taastuvenergia osakaalu saavutamine säästval moel tõenäoliselt üha raskemaks. Siduv 10% miinimumeesmärk, mis tuleb täita kõikides liikmesriikides, tuleks seega määratleda osana transpordisektori energia lõpptarbimisest, mida ei saavutata mitte üksnes biokütuste, vaid taastuvate energiaallikate kasutamise teel, samuti tuleks see siduda kohustusega parandada 2020. aastaks energiatõhusust 20% võrra.

Selgitus

Transpordisektori energia kogutarbimise jätkuva kasvu korral muutub 10% eesmärgi saavutamine säästval moel väga raskeks. Transpordisektori energiatõhususe tõstmise soovitusliku eesmärgi (20% aastaks 2020) kohustuslikuks muutmisega saavutatakse sektoris energianõudluse vähenemine ning seega väheneb ka 10% eesmärgi absoluutmaht.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b) Käesoleva direktiivi raames on ülitähtis, et iga liikmesriik kasutaks taastuvenergia eesmärkide täitmise hõlbustamiseks kõige tõhusamaid ja tulemuslikumaid toetusskeeme, võttes arvesse vastava liikmesriigi elektrituru erijooni.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Euroopa Parlament kutsus Euroopa taastuvenergia tegevuskava käsitlevas resolutsioonis komisjoni üles esitama 2007. aasta lõpuks ettepaneku taastuvenergia õigusliku raamistiku kohta, osutades sellele, kui oluline on seada eesmärgid taastuvatest energiaallikatest saadud energia osakaalu jaoks ühenduse ja liikmesriikide tasandil.

(7) Euroopa Parlament kutsus oma 25. septembri 2007. aasta resolutsioonis Euroopa taastuvenergia tegevuskava kohta¹ komisjoni üles esitama 2007. aasta lõpuks ettepaneku taastuvenergia õigusliku raamistiku kohta, osutades sellele, kui oluline on seada siduvad eesmärgid taastuvatest energiaallikatest saadud elektri-, transpordi- ning soojus- ja jahutusenergia osakaalu jaoks ühenduse ja liikmesriikide tasandil.

__________________________

1 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0406.

Selgitus

Parlamendiliikme Britta Thomseni algatusraportis Euroopa taastuvenergia tegevuskava kohta (Euroopa Parlamendi 25. septembri 2007. aasta resolutsioon P6-TA(2007)0406) nõudis parlament tungivalt ka kolmele erinevale sektorile selgete ja siduvate eesmärkide seadmist.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi võetud seiskohti silmas pidades on asjakohane seada kohustuslikud eesmärgid suurendada taastuvenergia osakaalu energia kogutarbimises 20%-ni ja transpordisektoris 10%-ni Euroopa Liidu energiatarbimises 2020. aastal.

(8) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni võetud seisukohti silmas pidades on asjakohane seada kohustuslikud eesmärgid suurendada taastuvenergia osakaalu energia kogutarbimises 20%-ni ja transpordisektoris 5%-ni Euroopa Liidu energia lõpptarbimises 2015. aastal ja 10%-ni 2020. aastal, millest 2015. aastal saavutatakse 20% ja 2020. aastal 40% taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri või vesiniku, jäätmetest, jääkidest ja lignotselluloosist toodetud biomassist või vaatides kasvatatud vetikatest toodetud energia, või energia kasutamise teel, mis on toodetud lähteainest, mis on kasvatatud degradeerunud maal, kui süsiniku maakasutusega seotud heite netotasakaal on 10 aasta jooksul positiivne.

 

2014. aastal tuleks läbivaatamise käigus pöörata erilist tähelepanu tagajärgedele seoses toiduainetega kindlustatusega, bioloogilise mitmekesisusega ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri või vesiniku, biogaasi või lignotselluloosi biomassist ja vetikatest toodetud transpordikütuste kättesaadavusega. Sõltuvalt sellest, millised on läbivaatamise järeldused, on võimalik, et 2020. aasta eesmärke muudetakse, kuid need muudatused ei tohiks mõjutada 2020. aastaks püstitatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tarbimise üldeesmärki.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Liikmesriikide lähtekohad, taastuvenergia võimalused ja energiavalik on erinevad. Seepärast on vaja muuta üldeesmärk –20%– iga liikmesriigi individuaalseks eesmärgiks, pidades nõuetekohaselt silmas õiglast ja adekvaatset jaotamist ning võttes arvesse erinevaid riiklikke lähtekohti ja võimalusi, sealhulgas taastuvate energiaallikate ja energiakasutuse struktuuri olemasolevat taset. Seda on asjakohane teha nii, et taastuvenergia kasutamise nõutav kogukasv jagatakse liikmesriikide vahel ära, võttes aluseks iga liikmesriigi osa võrdse suurenemise, mida on kaalutud nende sisemajanduse kogutoodanguga (SKT) ja kohandatud riiklike lähtekohtade kajastamiseks, kasutades arvutamisel energia lõpptarbimist.

(9) Liikmesriikide lähtekohad, taastuvenergia võimalused ja energiavalik on erinevad. Seepärast on vaja muuta üldeesmärk –20%– iga liikmesriigi individuaalseks eesmärgiks, pidades nõuetekohaselt silmas õiglast ja adekvaatset jaotamist ning võttes arvesse erinevaid riiklikke lähtekohti ja võimalusi, sealhulgas taastuvate energiaallikate ja energiakasutuse struktuuri olemasolevat taset ning saavutatud energiatõhususe taset. Seda on asjakohane teha nii, et taastuvenergia kasutamise nõutav kogukasv jagatakse liikmesriikide vahel ära, võttes aluseks iga liikmesriigi osa võrdse suurenemise, mida on kaalutud nende sisemajanduse kogutoodanguga (SKT) ja kohandatud riiklike lähtekohtade kajastamiseks, kasutades arvutamisel energia lõpptarbimist, võttes arvesse liikmesriikide seniseid jõupingutusi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise osas.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Samas on asjakohane, et eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu transpordisektoris 10%-ni tuleks seada kõikide liikmesriikide puhul samale tasemele, et tagada transpordikütuste spetsifikaatide vastavus ja kättesaadavus. Kuna transpordikütustega kauplemine on lihtne, saavad liikmesriigid, kelle käsutuses on piiratud määral ressursse, taastuvaid transpordikütuseid mujalt. Kuigi tehniliselt oleks ühendusel võimalik saavutada biokütusealane eesmärk üksnes ühendusesisese tootmise abil, on siiski tõenäoline ja soovitatav, et eesmärk saavutatakse tegelikult ühendusesisese tootmise ja impordi ühendamisel. Selleks peaks komisjon jälgima biokütuste tarnimist ühenduse turule ja vajaduse korral tegema asjakohaste meetmete ettepanekuid, et saavutada tasakaalustatud lähenemisviis ühendusesisese tootmise ja impordi vahel, võttes arvesse mitme- ja kahepoolseid kaubandusläbirääkimisi ning keskkonna, kulude ja energiavarustuse kindlusega seotud ning muid kaalutlusi.

(10) Samas on asjakohane, et eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu transpordisektoris 5% ja 10%-ni koos kohustusega tõsta transpordi energiatõhusust 20 % võrra tuleks seada kõikide liikmesriikide puhul samale tasemele, et tagada transpordikütuste spetsifikaatide vastavus ja kättesaadavus. Kuna transpordikütustega kauplemine on lihtne, saavad liikmesriigid, kelle käsutuses on piiratud määral ressursse, taastuvaid transpordikütuseid mujalt. Kuna taastuvenergia kasutamise osakaalu eesmärk transpordisektoris saavutatakse ühendusesisese tootmise ja impordi ühendamisel, peaks komisjon jälgima energia saamiseks kasutatava biomassi tarnimist ühenduse turule ja vajaduse korral tegema asjakohaste meetmete ettepanekuid, et saavutada tasakaalustatud lähenemisviis ühendusesisese tootmise ja impordi vahel, võttes arvesse mitme- ja kahepoolseid kaubandusläbirääkimisi ning keskkonna, sotsiaalse, kulude ja energiavarustuse kindlusega seotud ning muid kaalutlusi.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Liikmesriigid peaksid püüdma mitmekesistada taastuvenergia struktuuri kõikides transpordisektorites. Komisjon peaks 1. juuniks 2015 esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule raporti, milles iseloomustatakse kõigi transpordisektorite potentsiaali taastuvenergia ulatuslikumaks kasutamiseks.

Selgitus

Taastuvenergia kasutamise potentsiaali on kõigis transpordisektorites, mitte üksnes maanteevedudes, ja seda on vaja arendada.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Üldeesmärkide saavutamise tagamiseks peaksid liikmesriigid püüdma välja töötada soovitusliku suuna oma eesmärkide saavutamiseks, samuti peaksid nad kehtestama riikliku tegevuskava, sealhulgas valdkondlikud eesmärgid, võttes arvesse, et biomassi kasutatakse eri otstarbel ja seepärast on oluline võtta kasutusele uued biomassiressursid.

(11) Kohustuslike üldeesmärkide saavutamise tagamiseks peaksid liikmesriigid püüdma välja töötada kohustuslikud minimaalsed vahe-eesmärgid oma kohustuslike lõppeesmärkide saavutamiseks. Nad peaksid kehtestama taastuvenergia tegevuskava, mis sisaldab teavet ühiste eesmärke käsitlevate kokkulepete, võrdlusandmete, kohustuslike riiklike lõpp- ja vahe-eesmärkide ning valdkondlike eesmärkide kohta. Lisaks tuleks ära näidata meetmed nimetatud eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse energia lõpptarbimist vähendavaid poliitikavaldkondi ja meetmeid ning asjaolu, et biomassi kasutatakse eri otstarbel ja seepärast on oluline võtta kasutusele uued biomassiressursid. Kava peaks sisaldama ka iga taastuvenergia-tehnoloogia eeldatavat panust ja strateegilist keskkonnamõju hindamist. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse energiatõhusust suurendavate ja taastuvenergia tehnoloogiate optimaalset kombineerimist.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a) Väga tähtis on tagada, et energia tarbijate ja ühiskonna koormuse minimeerimiseks võtaksid liikmesriigid kasutusele kulutasuvad meetmed ja poliitikad.

Selgitus

Taastuvenergia poliitika peab olema kulusäästlik.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 b) Biomass toimib süsinikumahutina, sest taimed püüavad kasvades atmosfäärist CO2 (fotosüntees klorofülli kaasabil) ja isoleerivad selle kuni põletamise või lõppjärgus kõdunemiseni. Puidu kasutamine ehitus- või sisustusmaterjalina võimaldab süsinikku kogu toote elutsükli vältel isoleerituna hoida ja luua nii metsade säästva majandamise korral tõelise süsinikumahuti.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Selleks et saada kasu tehnoloogia arengust ja mastaabisäästust, tuleks soovitusliku suuna puhul arvesse võtta võimalust, et hilisematel aastatel kasvab taastuvenergia kasutamine kiiresti. Nii saab eritähelepanu pöörata valdkondadele, kus puudub tehnoloogiline areng ja mastaabisääst ning mida seetõttu piisavalt ei arendata, kuid mis tulevikus annaksid märkimisväärse panuse 2020. aastaks seatud eesmärkide saavutamisse.

(12) Selleks et saada kasu tehnoloogia arengust ja mastaabisäästust, tuleks kohustuslike minimaalsete vahe-eesmärkide puhul arvesse võtta võimalust, et hilisematel aastatel kasvab taastuvenergia kasutamine kiiresti. Nii saab eritähelepanu pöörata valdkondadele, kus puudub tehnoloogiline areng ja mastaabisääst ning mida seetõttu piisavalt ei arendata, kuid mis tulevikus annaksid märkimisväärse panuse 2020. aastaks seatud eesmärkide saavutamisse.

Selgitus

Tagamaks liikmesriikide sisulist edasiminekut ja vältimaks otsuste edasilükkamist 2020. aastani peab arengusuund olema kohustuslik ning vastama vähemalt miinimumeesmärkidele.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a) Tagamaks, et liikmesriigid täidavad käesoleva direktiiviga seatud eesmärgid ning eelkõige kohustuslikud vahe- ja lõppeesmärgid, samuti ühenduse üldeesmärgi 20 % aastaks 2020, ja et motiveerida liikmesriike seadma endale veel kõrgemaid eesmärke, tuleks käesoleva direktiiviga kehtestada otsene karistusmehhanism. Komisjon määrab trahvid liikmesriikidele, kes ei täida oma eesmärke. Trahvidest saadud tulu (sihtotstarbeline tulu) tuleks suunata erifondi kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust¹.

 

_____________________________

1EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

Selgitus

Euroopa Ühendus on pikka aega reguleerinud ühisturgu ning kehtestanud sel eesmärgil liikmesriikidele üsna koormavad tootmiskvoodid ja maksud. Kuna kvoodid on muutumas keskkonnapoliitika töövahendiks, tuleks siinkohal kasutusele võtta rahatrahvid, et innustada liikmesriike taastuvenergiasse investeerima, samal ajal kui trahvitulu võiks tulevikus kasutada taastuvenergia arengu soodustamiseks Euroopa Liidus.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 b) Trahv tuleks arvestada vastavalt sellele, mitu MWh taastuvenergiat liikmesriigil tema kohustuslikust vahe-eesmärgist puudu jääb, ja see tuleks määrata asjakohase tasemel, et tugevalt motiveerida liikmesriike taastuvenergiasse investeerima, pidades silmas riiklike eesmärkide järgimist ja isegi ületamist.

Selgitus

Hindamismeetod ja trahvi suurus peaksid olema sellised, et loovad liikmesriikidele tõelise ja tugeva stiimuli taastuvenergiasse investeerimiseks, et oma eesmärke täita või koguni ületada, selle asemel et leida trahvi tasumises odava võimaluse oma kohustused täitmata jätta. Nimetatud eesmärke silmas pidades ja momendi majanduslikke kaalutlusi arvestades peaks sobiv alus trahvi arvutamiseks olema 90 eurot ühe puudu jäänud MWh taastuvenergia kohta.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 c) Taastuvenergia kasutamise edasiseks suurendamiseks tuleb luua toimiv energiaturg ning asjakohaselt omistada erinevatele energiaallikatele energia tootmise ja tarbimise väliskulud. Kui kõik sotsiaalsed, keskkonna- ja tervishoiukulud asjakohaselt arvesse võtta, on enamikust taastuvatest energiaallikatest praegu saadav energia kulude poolest juba täiesti konkurentsi-võimeline ning tihtipeale odavam kui tavapärastest allikatest toodetav energia. Seega on taastuvenergia toetusskeemid poliitiline abinõu, millega hüvitatakse väliskulude arvestamata jätmine ja taastuvenergia halvem konkurentsi-olukord moonutatud energiaturgudel.

Selgitus

Tähtis on viidata traditsiooniliste energialiikide väliskuludele võrreldes taastuvenergiaga.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 d) Ühendus ja liikmesriigid peaksid eraldama arvestataval hulgal rahalisi vahendeid, sealhulgas osa Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest taastuvenergia tehnoloogiate uurimiseks ja arendamiseks. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut peaks edaspidi pidama taastuvenergia tehnoloogiate uurimist ja arendamist esmatähtsaks.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 e) Avaliku sektori toetus taastuvatest energiaallikatest toodetavale elektrile põhineb eeldusel, et pikemas perspektiivis suudab see võistelda tavapäraselt toodetud elektrienergiaga. Avaliku sektori toetus on vajalik, et täita ühenduse eesmärke taastuvatest energiaallikatest toodetava elektrienergia kasutamise laiendamiseks, eriti seni, kuni siseturu elektrienergia hinnad ei kajasta täielikult kasutatud energiaallikate sotsiaal- ja keskkonna-kulusid ning -tulusid. Ühenduse suunistes keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta ja vastavas poliitikas tuleks täiel määral arvestada vajadusega võtta arvesse kõik elektrienergia väliskulud seni, kuni tekib õiglane konkurents.

Selgitus

Elektrituru osas peab komisjon ühenduse keskkonnakaitsele antava riigiabi suuniste läbivaatamisel olema huvitatud õiglase konkurentsi tekitamisest kõigi energiaallikate jaoks. Fossiil- ja tuumakütustest toodetavat elektrienergiat müüakse siiani hindadega, mis ei kajasta tegelikke kulusid.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 f) Taastuvate energiaallikate turu arengut soodustades tuleb arvesse võtta selle positiivset mõju piirkondliku ja kohaliku arengu võimalustele, ekspordiväljavaadetele ning tööhõive- ja sotsiaalse ühtsuse saavutamise võimalustele eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja sõltumatute energiatootjate jaoks.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) 2005. aasta tuleks võtta lähtepunktiks, kuna see on hiliseim aasta, mille kohta on olemas usaldusväärsed andmed riikide taastuvenergia osakaalu kohta.

(13) 2005. aasta tuleks võtta lähtepunktiks, kuna see on hiliseim aasta, mille kohta on olemas usaldusväärsed andmed riikide taastuvenergia osakaalu kohta, ning selle alusel arvutada energiatõhususe eesmärk „20% aastaks 2020”.

Selgitus

Kuna taastuvenergiaga seotud eesmärk on väljendatud protsendimäärana, on väga oluline kaaluda samal ajal ka kogu energianõudluse vähendamise meetmeid.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) Taastuvate energiaallikate mõisted tuleb üheselt määratleda. Käesolevas direktiivis tuleks taastuvate energiaallikate kategoorias võtta arvesse üksnes Eurostati ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) poolt kindlaks määratud konkreetseid definitsioone.

Selgitus

Direktiiv peaks käsitlema üksnes ehtsat taastuvenergiat.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 b) Liikmesriigid võivad julgustada kohalikke ja piirkondlikke asutusi seadma riiklikest eesmärkidest rangemaid eesmärke ning kaasata kohalikke ja piirkondlikke asutusi riiklike tegevuskavade koostamisse ja teadlikkuse tõstmisse taastuvenergia kasulikkusest.

Selgitus

Taastuvenergia direktiivi rakendamine hõlmab arvukalt kohaliku ja piirkondliku tasandi meetmeid, seega tuleb kohalikud ja piirkondlikud asutused võimalikult ulatuslikult kaasata riiklike kavade koostamisse ja täitmisse.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 c) Turvast ei tohiks lugeda taastuvenergiaks.

Selgitus

IPCC liigitab turba omaette kategooria alla. IPCC kohaselt ei ole turvas taastuvenergia ning osapoolte aruannetes tuleb turbast tekkiv kasvuhoonegaaside heide lugeda fossiilkütuste heite osaks.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Tuleb sätestada üheselt mõistetavad reeglid taastuvenergia osakaalu arvutamiseks.

(14) Tuleb sätestada läbipaistvad ja üheselt mõistetavad reeglid taastuvenergia osakaalu arvutamiseks.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks Euroopa Liidus ja Euroopa Liidu sõltuvuse vähendamiseks energiaimpordist peaksid taastuvenergia arendamine ja energiatõhususe suurendamine olema omavahel tihedalt seotud.

Selgitus

Taastuvenergia ulatuslik arendamine eeldab energia kogutarbimise märkimisväärset vähendamist (eelkõige ka energiatõhususe suurendamise meetmete kaudu).

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Hüdroenergia osatähtsuse arvutamisel tuleks ilmastikutingimuste mõju tasakaalustamiseks kasutada normaliseerimisvalemit.

(15) Hüdro- ja tuuleenergia osatähtsuse arvutamisel tuleks ilmastikutingimuste mõju tasakaalustamiseks kasutada normaliseerimisvalemit.

Selgitus

Niisamuti nagu hüdroenergia, sõltub ka tuuleenergia ilmastikutingimustest. Ka tuule puhul tuleks kasutada normaliseerimisvalemit.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Soojuspumbad, mis kasutavad maast või veest saadavaid geotermilisi ressursse, ja soojuspumbad, mis kasutavad õhusoojust, et viia soojusenergia kasuliku temperatuurini, vajavad toimimiseks elektrit. Soojuspumpade puhul, mis kasutavad õhusoojust, tuleb sageli kasutada märkimisväärset kogust tavapärast energiat. Seepärast tuleks käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide järgimise hindamisel arvesse võtta üksnes kasulikku soojusenergiat, mis saadakse õhusoojust kasutavate soojuspumpade abil, mis vastavad komisjoni otsuses 2007/742/EÜ kehtestatud kasutusteguri miinimumnõuetele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1980/2000 ühenduse muudetud ökomärgise andmise süsteemi kohta.

välja jäetud

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a) On vaja toetada detsentraliseeritud taastuvenergia tehnoloogiate tutvustamis- ja turustamisetappi. Liikumisel detsentraliseeritud energiatootmise suunas on mitmeid eeliseid, näiteks kohalike energiaallikate kasutamine, lühemad transpordivahemaad ning vähenenud energia ülekandekaod. Samuti tugevdab see piirkondlikku arengut ja ühtekuuluvust, nt kohapealsete sissetulekuallikate ja töökohtade loomise kaudu.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 b) Biomassi, eriti puidu ringlussevõtt peab olema alati tähtsamal kohal kui selle kasutamine energia tootmiseks.

Selgitus

Biomassi kasutamine energia tootmiseks ei tohiks avaldada negatiivset mõju biomassi ringlussevõtule, eriti mis puudutab puitu.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 c) Biomassi potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks peaks ühendus ja liikmesriigid tagama olemasoleva puiduvaru suurema kasutuselevõtmise ja uute metsandussüsteemide väljatöötamise.

Selgitus

Tegelikkuses kasutatakse liikmesriikides ja ELis ainult osa biomassi potentsiaalist, eriti puidu osas. Taastuvenergia kasutamise osakaalu suurendamiseks selles sektoris tuleb parandada vajalikke metsandussüsteemide struktuure.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 d) Põllumajanduse kasutamine kvaliteetsete toiduainete tootmiseks peab olema tähtsamal kohal kui selle kasutamine energia toomiseks.

Selgitus

Biomassi kasutamine energia toomise eesmärgil ei tohi toimuda toiduainete tootmise arvelt.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Taastuvatest energiaallikatest väljaspool ühendust toodetud imporditud elektrit võib arvesse võtta liikmesriikide eesmärkide saavutamisel. Selleks et vältida kasvuhoonegaasiheite netokasvu olemasolevate taastuvate energiaallikate varieerimise tõttu või nende täielikku või osalist asendamist tavapäraste energiaallikatega, tuleks siiski arvesse võtta üksnes nendes taastuvenergiat tootvates käitistes toodetud elektrit, mis käivitatakse pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Et tagada sellise impordi jälgimine ja arvesse võtmine usaldusväärsel viisil, peaks importimine toimuma päritolutagatiste süsteemi raames. Kaaluda tuleb kolmandate riikidega sõlmitavaid lepinguid, milles käsitletakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriga kauplemise korraldust.

välja jäetud

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a) Liikmesriigid vastutavad oma taastuvenergiaallikate osakaaluga seotud individuaalsete eesmärkide täitmise eest. Selleks kasutavad nad erinevaid riiklikke toetuskavasid taastuvenergiaallikatele, sh rohelisi sertifikaate, investeeringutoetusi, maksuvabastusi või -soodustusi, maksutagatisi ja otseseid hinnatoetuse süsteeme. Üks tähtis vahend käesolevas direktiivis ettenähtud eesmärkide saavutamiseks on kõnealuste mehhanismide nõuetekohase toimimise tagamine kuni ühenduse raamprogrammi käivitamiseni, et säiliks investorite usaldus.

Selgitus

Tänu mõnele korralikule hästi kavandatud riiklikule toetuskavale, mis on ühendatud toimiva haldusliku küljega, on Euroopa taastuvenergia osas juhtkohal. Seetõttu tuleb tagada, et need toetuskavad kindlustaksid ka taastuvenergiaallikate edasise arengu Euroopas.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Selleks et luua võimalusi käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamise kulude vähendamiseks, on asjakohane hõlbustada teistes liikmesriikides taastuvatest energiaallikatest saadud energia tarbimist ning võimaldada liikmesriikidel võtta oma riiklike eesmärkide puhul arvesse teistes liikmesriikides tarbitud elektri-, soojus- ja jahutusenergiat. Selleks tuleks vastu võtta ühtlustatud sätted kõnealuste sektoritega seotud päritolutagatiste kavandamiseks ja ülekandmiseks.

(19) Selleks et luua võimalusi käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamise kulude vähendamiseks, on lisaks nõutavale riiklikule jõupingutusele asjakohane hõlbustada nii teistes liikmesriikides taastuvatest energiaallikatest saadud energia tarbimist kui ka võimaldada liikmesriikidel võtta oma riiklike eesmärkide puhul arvesse teistes liikmesriikides tarbitud elektri-, soojus- ja jahutusenergiat. Seetõttu peaks paindlikkus lubatud olema, kuid üksnes liimesriikide järelvalve all.

Näiteks võib see toimuda statistiliste ülekannete ja/või liikmesriikidevaheliste ühisprojektide vormis.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Kohustus anda taotluse korral välja päritolutagatised taastuvatest energiaallikatest saadud soojus- või jahutusenergia kohta peaks piirduma ettevõtetega, mille võimsus on vähemalt 5 MWth, et vältida tarbetult suurt halduskoormust, mis tekiks juhul, kui kohustus hõlmaks ka väiksemaid, sealhulgas majapidamistes olevaid käitiseid.

välja jäetud

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Liikmesriigid peaksid kehtestama päritolutagatiste ülekandmiseks ühelt liikmesriigilt teisele eelneva loa süsteemi, kui neil on seda vaja kindla ja tasakaalustatud energiavarustuse tagamiseks, nende toetuskava aluseks olevate keskkonnaalaste eesmärkide või käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Selliste süsteemide ulatus peaks piirduma sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne, ning neid ei tohiks kasutada meelevaldse diskrimineerimise vahendina.

välja jäetud

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Pärast seda, kui ühtlustatud päritolutagatiste süsteemi on katsetatud, peaks komisjon kontrollima, kas on vaja edasisi muudatusi.

välja jäetud

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Selleks et vältida sekkumist toetuskavadesse, mis on ette nähtud olemasolevate käitiste jaoks, ja taastuvenergia tootjate ülemäärast hüvitamist, peaks liikmesriikide vahel olema võimalik üle kanda üksnes neid päritolutagatisi, mis on välja antud käitistele, mis käivitati pärast käesoleva direktiivi jõustumist, või mis on seotud pärast kõnealust kuupäeva toimunud taastuvenergia tootmisvõimsuse suurenemisest tingitud tootmisega.

välja jäetud

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Läbipaistvate eeskirjade ja kooskõla puudumine erinevate lube andvate asutuste vahel takistab teatavasti taastuvenergia kasutamist. Seepärast tuleks taastuvenergiasektori erilist struktuuri arvesse võtta, kui riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused vaatavad läbi oma haldusmenetlusi, et anda luba ehitada ja käitada ettevõtteid, kus toodetakse taastuvatest energiaallikatest elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või transpordikütuseid. Heakskiitmisega seotud haldusmenetlusi tuleks tõhustada, seades taastuvenergiat kasutavatele käitistele selged tähtajad. Planeerimiseeskirju ja -juhiseid tuleks kohandada, et võtta arvesse kulutõhusaid ja keskkonnasõbralikke taastuvenergiat kasutavaid soojus-, jahutus- ja elektriseadmeid.

(24) Läbipaistvate eeskirjade ja kooskõla puudumine erinevate lube andvate asutuste vahel takistab teatavasti taastuvenergia kasutamist. Seepärast tuleks taastuvenergiasektori erilist struktuuri arvesse võtta, kui riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused vaatavad läbi oma haldusmenetlusi, et anda luba ehitada ja käitada ettevõtteid, kus toodetakse taastuvatest energiaallikatest elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või transpordikütuseid. Tuleks asutada üks haldusasutus, mis vastutaks kõikide vajalike lubade eest. See asutus peaks tegutsema tasandil, mis on projektidele kõige lähemal, eelistatult kohalikul või piirkondlikul tasandil. Heakskiitmisega seotud haldusmenetlusi tuleks tõhustada, seades taastuvenergiat kasutavatele käitistele selged tähtajad. Planeerimiseeskirju ja -juhiseid tuleks kohandada, et võtta arvesse kulutõhusaid ja keskkonnasõbralikke taastuvenergiat kasutavaid soojus-, jahutus- ja elektriseadmeid.

Selgitus

Taastuvenergia kiiret kasutuselevõttu takistavad tihti keerukad menetlused, otsustusõiguse mitmekihilisus ja ebapiisav kontsentreeritus. Soovitav oleks lähenemisviis „kõik ühest kohast”. Kuid see ei pea tähendama, et lube andev asutus oleks ainult riiklikul tasandil. Juhul, kui haldusüksused on koostanud oma taastuvenergia projektid, tuleb neid julgustada, ja võib-olla peaksid nad koostöös järgmise kõrgema haldustasandiga saama vastutavaks koondavaks asutuseks.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Riiklikul ja piirkondlikul tasandil on uutes ja renoveeritud ehitistes taastuvenergia kasutamise miinimumnõuetega seotud eeskirjad ja kohustused suurendanud märkimisväärselt taastuvenergia kasutamist. Neid meetmeid tuleks toetada Euroopas laiemalt, toetades energiatõhusamaid taastuvenergiarakendusi ehitusalastes õigusaktides ja eeskirjades.

(26) Riiklikul ja piirkondlikul tasandil on uutes ja renoveeritud ehitistes taastuvenergia miinimumnõuetega seotud eeskirjad ja kohustused suurendanud märkimisväärselt taastuvenergia osakaalu. Neid meetmeid tuleks toetada Euroopas laiemalt, toetades energiatõhusamate hoonete ehitamist.

Selgitus

Taastuvenergia, sh passiivenergia kasutamist ehitussektoris tuleks soodustada. See peaks siiski olema osa terviklikust lähenemisviisist, mille eesmärgiks on vähendada energia kogutarbimist sektoris nagu ka igas hoones eraldi, olgu see siis uus või renoveeritud hoone.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a) Oma 14. veebruari 2006. aasta resolutsioonis koos soovitustega komisjonile kütmise ja jahutamise kohta taastuvatest energiaallikatest nõudis Euroopa Parlament maksusoodustusi, otsest investeeringuabi, reguleerivaid meetmeid ja muid mehhanisme taastuvenergiasüsteemide kasutamise ning taastuvenergial põhineva kaugkütte või -jahutuse edendamiseks.

 

_______________________________

1 ELT C 280 E, 29.11.2006, lk 115.

Selgitus

Oma 14. veebruari 2006. aasta resolutsioonis taastuvate energiaallikate kohta tunnustas Euroopa Parlament kaugkütte ja -jahutuse tähtsust ELi eesmärgi saavutamisel jõuda taastuvate energiaallikate 20 %-lise osakaaluni.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Koolituse arendamiseks on vaja kooskõlastatud lähenemisviisi ja asjakohane sertifitseerimine tuleb kättesaadavaks teha väikestele taastuvenergiaseadmete paigaldajatele, et vältida turumoonutusi ning tagada tarbijatele kvaliteetsed tooted ja teenused. Riiklikke sertifitseerimissüsteeme peaksid liikmesriigid vastastikku tunnustama ja seepärast peaksid need põhinema ühtlustatud miinimumpõhimõtetel, võttes arvesse Euroopa tehnoloogiastandardeid ning olemasolevat taastuvenergiaseadmete paigaldajate koolituse ja kvalifikatsiooniga seotud korda. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta tuleks jätkuvalt kohaldada küsimuste puhul, mida ei reguleerita käesoleva direktiiviga, nagu näiteks nende paigaldajate kutsekvalifikatsioonide tunnustamine, keda ei ole liikmesriigis sertifitseeritud.

(28) Koolituse arendamiseks on vaja kooskõlastatud lähenemisviisi ja asjakohane sertifitseerimine tuleb kättesaadavaks teha väikestele taastuvenergiaseadmete paigaldajatele, et vältida turumoonutusi ning tagada tarbijatele kvaliteetsed tooted ja teenused. Riiklikke sertifitseerimissüsteeme peaksid liikmesriigid vastastikku tunnustama ja seepärast peaksid need põhinema ühtlustatud miinimumpõhimõtetel, võttes arvesse Euroopa tehnoloogiastandardeid ning olemasolevat taastuvenergiaseadmete paigaldajate koolituse ja kvalifikatsiooniga seotud korda. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta tuleks jätkuvalt kohaldada kutsekvalifikatsioonide tunnustamise suhtes reguleeritud kutsealade puhul. Kui paigaldajana tegevuse alustamine või tegutsemine on reguleeritud, on kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eeltingimused sätestatud direktiivis 2005/36/EÜ. Kõnealuseid eeltingimusi tuleks kohaldada ka liikmesriigis sertifitseeritud paigaldajate suhtes.

Selgitus

Direktiiv 2005/36/EÜ käsitleb kutsekvalifikatsioonide tunnustamist reguleeritud kutsealadel. Direktiivi tuleb ka edaspidi kohaldada paigaldajate suhtes, kes on ennast vabatahtlikult sertifitseerida lasknud kooskõlas taastuvenergia direktiivi nõuetega. Taastuvenergiat kasutavate seadmete paigaldamine moodustab ainult osa näiteks kütteinseneride tööst. Sertifitseerimine kutseala ühe osa teostamiseks ei tähenda seda, et lubatud on tegutsemine kogu reguleeritud kutseala ulatuses. Kutsekvalifikatsioonide tunnustamist puudutavate küsimuste õiguslik alus on EÜ asutamislepingu artikkel 47.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a) Kombineeritud tsükliga elektrijaamad pakuvad erinevate taastuvenergiaallikate eeliste parimat võimalikku kooslust, olles samas sama usaldusväärsed ja tõhusad kui traditsioonilised suured elektrijaamad. Komisjon peaks pakkuma stiimuleid selliste kombineeritud tsükliga elektrijaamade laiendamiseks ja sellealasteks teadusuuringuteks. See võimaldaks kasutada Euroopas suurenevat taastuvenergia tootmist tõhusamalt, sest kombineeritud tsükliga elektrijaamad suudavad ühendada ja juhtida kõikajal Euroopas tuule-, päikese-, biomassi ja hüdroelektrijaamades toodetud energiat.

Selgitus

Kombineeritud tsükliga elektrijaamad suudavad ühendada taastuvenergia eelised ja kompenseerida puudused seeläbi, et nad ühendavad ja juhivad tuule- ja päikeseelektrijaamades toodetud energiat, mille tootmine on võimalik ainult vastavalt võimalusele, koos biogaasist saadava energia ja hüdroenergiaga.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) Kuigi direktiiviga 2005/36/EÜ on kehtestatud nõuded kutsekvalifikatsioonide, sealhulgas arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuseks tunnustamiseks, tuleb lisaks tagada, et arhitektid ja planeerijad võtavad oma kavandites ja projektides nõuetekohaselt arvesse taastuvenergia kasutamist. Liikmesriigid peaksid seepärast andma selgeid juhiseid. Juhistes tuleks täies ulatuses võtta arvesse direktiivi 2005/36/EÜ sätteid ning eelkõige selle artikleid 46 ja 49.

(29) Kuigi direktiiviga 2005/36/EÜ on kehtestatud nõuded kutsekvalifikatsioonide, sealhulgas arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuseks tunnustamiseks, tuleb lisaks tagada, et arhitektid ja planeerijad võtavad oma kavandites ja projektides nõuetekohaselt arvesse taastuvate energiaallikate ja kõrge kasuteguriga tehnoloogiate optimaalset kombinatsiooni. Liikmesriigid peaksid seepärast andma selgeid juhiseid. Juhistes tuleks täies ulatuses võtta arvesse direktiivi 2005/36/EÜ sätteid ning eelkõige selle artikleid 46 ja 49.

Selgitus

Poliitikaid tuleks määratleda pigem tulemustepõhiste kohustuste kui vahendite kaudu. Seetõttu on vaja taastuvate energiaallikate ja kõrge kasuteguriga tehnoloogiate optimaalset kombinatsiooni, mitte niivõrd valida kas üks või teine. Pealegi ei pruugi konkreetse hoone jaoks olla kohapeal kättesaadavaid taastuvaid energiaallikaid.

Energiatõhusus on oluline 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks. See on veelgi tähtsam hoonete puhul, kuna nendes peitub suur energiatõhususe potentsiaal.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 a) On vaja tugevat toetust taastuvenergia teenuse võrkude integratsioonile ning integreeritud taastuvenergia tootmisel katkendliku energia salvestussüsteemide (nt akumulaatorid) kasutamisele.

Selgitus

Taastuvenergia pakkumise ja nõudmise vaheline tasakaalustamatus nõuab tõhusaid energia salvestuse vahevõimsusi.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia uute tootjate elektrivõrguga liitumise kulud peaksid olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning võrguga liitunud tootjate tekitatud tulu tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta.

(30) Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri- ja gaasienergia uute tootjate elektri- ja gaasivõrkudega liitumise kulud peaksid olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning võrguga liitunud tootjate tekitatud tulu tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta, eelkõige liitumiskulude jagamise konkreetse süsteemi kaudu.

Selgitus

Sätteid tuleks laiendada ka taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasienergiale.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 a) Elektritootjatele, kes soovivad ära kasutada taastuvenergia potentsiaali ühenduse äärealadel, eelkõige saartel, ning madala rahvastikutihedusega piirkondades, tuleks võimaldada mõistlikud liitumiskulud, et tagada, et nad ei oleks ebasoodsamas olukorras võrreldes tootjatega kesksematel, tööstuslikumatel ja tihedama asustusega aladel.

Selgitus

Komisjoni ettepaneku tekstis rõhutatakse, et võrku liitmise kulud peavad olema läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Seda punkti vaidlustamata on siiski risk eksida, kui tõlgendada valesti „mittediskrimineerimise” põhimõtet. Kõikide nende poliitikate keelamine, mis ei ole suunatud võrdse mänguruumi säilitamisele, ei võta arvesse isoleeritud kogukondade erivajadusi.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 b) Taastuvenergiajaamade lubade väljastamise, sertifitseerimise ja litsentseerimise kontrollimise eest vastutav asutus peab konkreetseid projekte käsitlema objektiivselt, läbipaistvalt, mittediskrimineerivalt ja proportsionaalselt. Taastuvenergia projektide mis tahes kuritarvitamine või kunstlikult loodud takistused, näiteks taastuvenergia projektide liigitamine kõrge tervise riskiga projektide hulka, tuleks seetõttu tagasi lükata.

Selgitus

Põhjendamatud tõkked taastuvenergia arendamisele peavad olema keelatud.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31) Teatavatel asjaoludel ei ole võimalik täielikult tagada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia edastamist ja jaotamist, ilma et see mõjutaks võrgusüsteemi usaldusväärsust ja ohutust. Sel juhul võib olla asjakohane maksta nendele tootjatele rahalist hüvitist.

välja jäetud

Selgitus

Sellise põhjenduse järele puudub vajadus.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 a) Territoriaalvetest väljaspool asuvates avamere tuuleelektrijaamades toodetud energia tuleks panna nende liikmesriikide arvele, kelle võrku nad on lülitatud.

Selgitus

Mõne liikmesriigi puhul jäävad avamere tuuleelektrijaamad territoriaalvetest väljapoole. Neid elektrijaamu tuleks samuti arvesse võtta.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 b) Euroopa Liit ja liikmesriigid peaksid tagama kõikide võimalike vahenditega energia kogutarbimise olulise vähenemise transpordisektoris. Peamised vahendid energia kogutarbimise vähendamiseks transpordisektoris hõlmavad transpordi planeerimist, ühistranspordi toetamist, elektriautode osakaalu suurendamist toodangus ning energiatõhusamate, väiksemate mõõtmete ja väiksema mootorivõimsusega autode tootmist.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Biokütuse tootmine peaks olema keskkonda säästev. Seepärast tuleks nõuda, et biokütused, mida kasutatakse käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamiseks, ja biokütused, mis saavad kasu riiklikest toetuskavadest, vastaksid keskkonnasäästlikkuse kriteeriumidele.

(34) Biomassi tootmine energia saamiseks peaks olema keskkonda säästev ja sotsiaalselt jätkusuutlik ning kooskõlas tööõiguse normidega. Seepärast tuleks nõuda, et energia saamiseks kasutatav biomass, mida kasutatakse käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamiseks, ja energia saamiseks kasutatav biomass, mis saab kasu riiklikest toetuskavadest, vastaksid keskkonnasäästlikkuse ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse kriteeriumidele ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töötajate õigusi ja töötingimusi käsitlevate konventsioonide nõuetele.

Selgitus

Kõigile biomassi kasutusviisidele peaksid kehtima keskkonnasäästlikkuse ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse kriteeriumid. Vastavus tööõiguse nõuetele peaks olema oluline kriteerium, samaväärne keskkonnasäästlikkusega, ning ILO kehtestatud peamiste tööstandardite ratifitseerimist ja rakendamist tuleks kontrollida.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34 a) Et tulla toime toiduainete hinnatõusuga, peab Euroopa Liit võtma meetmeid, mille eesmärk on parandada põllumajandustoodete pakkumist ja tagada toiduainetega kindlustatus, edendades eriti biokütuste säästvuskriteeriumeid ning teise ja kolmanda põlvkonna biokütuste arengut nii Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas ja tugevdades teadusuuringuid põllumajanduse valdkonnas.

Selgitus

Komisjon võttis 20. mail 2008 vastu teatise, milles esitatakse poliitilised meetmed toiduainete hinnatõusu tagajärgede leevendamiseks maailmas. Kõnealused aspektid koonduvad kolme põhitelje ümber.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Keskkonnasäästlikkuse kriteeriumide kehtestamine biokütustele ei täida oma eesmärki, kui tooted ei vasta kriteeriumidele ja kui neid oleks muidu kasutatud biokütustena, kuid kasutatakse hoopis soojus- ja elektrisektoris vedelate biokütustena. Sel põhjusel tuleks keskkonnasäästlikkuse kriteeriume kohaldada ka kõigi vedelate biokütuste suhtes.

välja jäetud

Selgitus

Kriteeriume tuleks kohaldada lisaks vedelatele biokütustele ka sellisele biomassile, mida kasutatakse kütte- või elektrienergiasektorites.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36) Brüsselis 2007. aasta märtsis kokkutulnud Euroopa Ülemkogu kutsus komisjoni üles esitama ettepanekut ülddirektiivi kohta, milles käsitletakse kõikide taastuvate energiaallikate kasutamist ning mis sisaldaks kriteeriume ja sätteid bioenergia jätkusuutliku pakkumise ja kasutamise tagamiseks. Need kriteeriumid peaksid moodustama ühtse osa ulatuslikumast kavast, hõlmates ka vedelaid biokütuseid ja mitte üksnes biokütuseid. Seepärast tuleks sellised säästlikkuskriteeriumid lisada käesolevasse direktiivi. Selleks et vältida täiendavaid ärikulusid ja keskkonnalaseid vastuolusid, mis seostuksid ebajärjekindla lähenemisviisiga, on oluline, et käesolevas direktiivis sätestatud ja biokütustega seotud säästlikkuskriteeriumid oleksid vastavuses direktiivis 98/70/EÜ sätestatutega. Komisjon peaks lisaks sellele 2010. aastal kontrollima, kas on vaja lisada muid biomassi kasutusviise.

(36) Brüsselis 2007. aasta märtsis kokkutulnud Euroopa Ülemkogu kutsus komisjoni üles esitama ettepanekut ülddirektiivi kohta, milles käsitletakse kõikide taastuvate energiaallikate kasutamist ning mis sisaldaks kriteeriume ja sätteid energia saamiseks kasutatava biomassi jätkusuutliku pakkumise ja kasutamise tagamiseks. Seepärast tuleks sellised säästlikkuskriteeriumid lisada käesolevasse direktiivi. Selleks et vältida täiendavaid ärikulusid ja keskkonnalaseid vastuolusid, mis seostuksid ebajärjekindla lähenemisviisiga, on oluline, et käesolevas direktiivis sätestatud ja biomassist saadud transpordikütustega seotud säästlikkuskriteeriumid oleksid vastavuses direktiivis 98/70/EÜ sätestatutega.

Selgitus

Käesoleva direktiivi raames välja töötatud keskkonnasäästlikkuse kriteeriumid peavad hõlmama kõiki tahkeid, gaas- ja vedelkütuseid, mida toodetakse biomassist energia saamiseks. Kriteeriumid peavad olema kooskõlas muudes ELi õigusaktides, eelkõige kütusekvaliteedi direktiivis sätestatuga.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37) Kui pinnases või taimedes leiduva suure süsinikuvaruga maa-ala võetakse kasutusele biokütuste ja muude vedelate biokütuste tooraine kasvatamiseks, eraldub teatav osa talletatud süsinikust atmosfääri, mis toob kaasa süsinikdioksiidi moodustumise. Selle protsessi negatiivne mõju kasvuhoonegaasidele võib vähendada biokütuste ja vedelate biokütuste positiivset mõju kasvuhoonegaasidele ja seda mõnel juhul oluliselt. Seepärast tuleks sellisest maakasutuse muutusest tingitud täielikku süsinikumõju võtta arvesse biokütustest ja vedelatest biokütustest tuleneva kasvuhoonegaasiheite vähenemise arvutamisel. Nii saab tagada, et kasvuhoonegaasiheite vähenemise arvutamisel võetakse arvesse biokütuste ja muude vedelate biokütuste kasutamisega seotud süsinikumõju tervikuna.

(37) Kui pinnases või taimedes leiduva suure süsinikuvaruga maa-ala võetakse kasutusele energia saamiseks kasutatava biomassi tooraine kasvatamiseks, eraldub teatav osa talletatud süsinikust atmosfääri, mis toob kaasa süsinikdioksiidi moodustumise. Selle protsessi negatiivne mõju kasvuhoonegaasidele võib vähendada biomassist saadud kütuse positiivset mõju kasvuhoonegaasidele ja seda mõnel juhul oluliselt. Seepärast tuleks sellisest maakasutuse otsesest või kaudsest muutusest tingitud täielikku süsinikumõju võtta arvesse kasvuhoonegaasiheite vähenemise arvutamisel.

Selgitus

Käesoleva direktiivi raames välja töötatud keskkonnasäästlikkuse kriteeriumid peavad hõlmama kõiki tahkeid, gaas- ja vedelkütuseid, mida toodetakse biomassist energia saamiseks. Kasvuhoonegaasiheite vähenemise lävendi osas on hämmastav, et komisjon on parlamendile ja nõukogule esitanud võrdlusandmed üksnes biomassist saadud vedelkütuste kohta. Samasugused arvnäitajad tuleb käesolevas direktiivis sätestada ka energia saamiseks kasutatavale gaasilisele ja tahkele biomassile.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38) Selleks et ettevõtjad ei teeks tarbetuid ja koormavaid uuringuid ning et vältida sellise suure süsinikusisaldusega maa-ala kasutamist, mis tagantjärele osutuks biokütuste ja muude vedelate biokütuste ja muude vedelate biokütuste tooraine kasvatamiseks mittesobivaks, ei tohiks biokütuste ja muude vedelate biokütuste tootmiseks kasutusele võtta seda liiki maad, mille kasutusotstarbe muutumise käigus toimuvat süsinikuvaru vähenemist ei saa kliimamuutustega võitlemise kiireloomulisust arvesse võttes mõistliku ajavahemiku jooksul kompenseerida biokütuste ja muude vedelate biokütuste tootmisest tuleneva kasvuhoonegaasiheite vähenemisega. Ülemaailmse süsinikuvaru ülevaadete põhjal võib teha järelduse, et sellesse kategooriasse tuleks lisada märgalad ja püsivalt metsaga kaetud alad.

(38) Selleks et energia saamiseks kasutatava biomassi tarnijad ei teeks tarbetuid ja koormavaid uuringuid ning et vältida sellise suure süsinikusisaldusega maa-ala kasutamist, mis tagantjärele osutuks energia saamiseks kasutatava biomassi tooraine kasvatamiseks mittesobivaks, ei tohiks energia saamiseks kasutatava biomassi tootmiseks kasutusele võtta seda liiki maad, mille kasutusotstarbe muutumise käigus toimuvat süsinikuvaru vähenemist ei saa kliimamuutustega võitlemise kiireloomulisust arvesse võttes mõistliku ajavahemiku jooksul kompenseerida energia saamiseks kasutatava biomassi tootmisest tuleneva kasvuhoonegaasiheite vähenemisega. Ülemaailmse süsinikuvaru ülevaadete põhjal võib teha järelduse, et sellesse kategooriasse tuleks lisaks muud liiki maa-aladele lisada märgalad ja püsivalt metsaga kaetud alad.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(38 a) Maa-alasid, mille pinnases või taimkattes asuvad olulised süsinikuvarud, ei tohi kasutada teiste taastuvenergiaga seotud projektide arendamiseks, näiteks tuulegeneraatorite ja nendega seotud teede, eriti „ujuvate teede” ning muude infrastruktuuride ehitamiseks. Niisuguste projektide mõju tooks vältimatult kaasa turbarabade ulatusliku kuivamise ja ladestunud süsiniku atmosfääri paiskumise, mis põhjustaks süsinikdioksiidi moodustumist.

Selgitus

Turvarabad on süsinikumahutid. Tuuleparkide ja teiste infrastruktuuride ehitamine kahjustaks nende looduslikku kuivendamissüsteemi ja tooks kaasa nende kuivamise, mille tõttu paiskuks atmosfääri suur hulk süsinikku, tuues kaasa palju suuremad süsinikdioksiidi heitkogused kui tuuleparkidega suudetaks säästa.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39) Käesolevas direktiivis biokütuste ja muude vedelate biokütuste jaoks sätestatud soodustused ning kasvav ülemaailmne nõudlus biokütuste ja muude vedelate biokütuste järele ei tohiks anda tõuget bioloogiliselt mitmekesise maa hävitamiseks. Selliseid taastumatuid ressursse, mis on mitmes rahvusvahelises dokumendis tunnistatud inimkonnale väärtuslikuks, tuleks säilitada. Lisaks leiaksid ühenduse tarbijad, et biokütuste ja muude vedelate biokütuste suurenev kasutus on moraalselt vastuvõetamatu, kui see toob kaasa bioloogiliselt mitmekesise maa hävitamise. Seepärast on vaja sätestada kriteeriumid, millega tagatakse, et biokütuste ja muude vedelate biokütuste suhtes saab kohaldada soodustusi üksnes juhul, kui on tagatud, et need ei pärine bioloogiliselt mitmekesiselt maa-alalt. Valitud kriteeriumide puhul käsitatakse metsi bioloogiliselt mitmekesisena, kui seal ei toimu olulist inimtegevust (järgides ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ja Euroopa metsade kaitset käsitleva üleeuroopalise ministrite konverentsi kasutatavat määratlust) või kui see on siseriiklike õigusaktide alusel looduskaitse all. Lisaks sellele on teatavate rohumaade suurt bioloogilist mitmekesisust arvestades asjakohane, et sellistelt maa-aladelt pärit toorainest saadud biokütuste suhtes ei tohiks kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud soodustusi. Komisjon peaks kehtestama asjakohased kriteeriumid ja/või geograafilise ulatuse, et määratleda sellised bioloogiliselt mitmekesised rohumaad vastavalt parimatele kättesaadavatele seaduslikele tõenditele ja vastavatele rahvusvahelistele normidele.

(39) Käesolevas direktiivis energia saamiseks kasutatava biomassi jaoks sätestatud soodustused ning kasvav ülemaailmne nõudlus biomassist saadud transpordikütuste järele ei tohiks anda tõuget bioloogiliselt mitmekesise maa hävitamiseks. Selliseid taastumatuid ressursse, mis on mitmes rahvusvahelises dokumendis tunnistatud inimkonnale väärtuslikuks, tuleks säilitada. Lisaks leiaksid ühenduse tarbijad, et biomassist saadud kütuste suurenev kasutus on moraalselt vastuvõetamatu, kui see toob kaasa bioloogiliselt mitmekesise maa hävitamise. Seepärast on vaja sätestada kriteeriumid, millega tagatakse, et biokütuste ja muude vedelate biokütuste suhtes saab kohaldada soodustusi üksnes juhul, kui on tagatud, et need ei pärine bioloogiliselt mitmekesiselt maa-alalt ning tooraine saamine ei avaldanud negatiivset mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Valitud kriteeriumide puhul käsitatakse metsi bioloogiliselt mitmekesisena, kui seal ei toimu olulist inimtegevust (järgides ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ja Euroopa metsade kaitset käsitleva üleeuroopalise ministrite konverentsi kasutatavat määratlust), välja arvatud juhul, kui esitatakse tõendid, et mis tahes inimsekkumine on toimunud ja toimub ka edaspidi intensiivsuse ja sagedusega, mis tagab loodusliku liigikoosluse ja protsesside säilimise, või kui see on siseriiklike õigusaktide alusel looduskaitse all. Lisaks sellele on teatavate rohumaade suurt bioloogilist mitmekesisust arvestades asjakohane, et sellistelt maa-aladelt pärit toorainest saadud biokütuste suhtes ei tohiks kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud soodustusi, juhul kui tooraine on kogutud bioloogilist mitmekesisust negatiivselt mõjutaval viisil. Komisjon peaks kehtestama asjakohased kriteeriumid ja/või geograafilise ulatuse, et määratleda sellised bioloogiliselt mitmekesised rohumaad vastavalt parimatele kättesaadavatele teaduslikele tõenditele ja vastavatele rahvusvahelistele normidele.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40) Kui biokütus ja muud vedelad biokütused saadakse ELis toodetud toorainest, peaksid need vastama ka ELi põllumajandusalastele keskkonnanõuetele. Selliste kriteeriumide kohaldamine impordile kolmandatest riikidest on halduslikult ja tehniliselt teostamatu.

(40) Kui ELis toodetakse energia saamiseks kasutatava biomassi toorainet, peab see lisaks impordile kohaldatavatele kriteeriumidele vastama ka ELi põllumajandusalastele keskkonnanõuetele ja ei tohiks ohustada toiduainete tootmist. Sertifikaadisüsteemidega tuleks näha ette säästva tootmise miinimumstandardid kõnealuste kütustega seotud keskkonnasäästlikust vaatepunktist lähtudes ning neid tuleb kohaldada ka kolmandatest riikidest toimuva impordi suhtes, eesmärgiga edendada säästvust kogu maailmas.

 

Lisaks tuleks liikmesriike ergutada uurima, kuivõrd uut tüüpi lignotselluloosi kultuuride integreerimine põllumajandusmaastikesse võib aidata parandada muude keskkonnaalaste õigusaktide järgimist lisaks nendele, mida on konkreetselt nimetatud ühise põllumajanduspoliitika nõuetele vastavuse eeskirjades, näiteks seoses põhjavee ja pinnavee kvaliteedi kaitsega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik.¹

 

1 EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

Selgitus

Samu kriteeriume tuleb kohaldada nii kolmandatest riikidest imporditud kui ka ELis toodetud biomassile, mida kasutatakse energia saamiseks.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) Keskkonnasäästlikkuse kriteeriumid on tõhusad üksnes siis, kui tänu neile muutub turuosaliste käitumine. Turuosalised muudavad oma käitumist ainult juhul, kui kriteeriumidele vastavaid biokütuseid ja muid vedelaid biokütuseid müüakse kõrgema hinnaga kui kriteeriumidele mittevastavaid kütuseid. Kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel kasutatava massibilansimeetodi kohaselt on olemas konkreetne seos kriteeriumidele vastavate biokütuste ja muude vedelate biokütuste tootmise ning biokütuste ja muude vedelate biokütuste tarbimise vahel ühenduses, mis tagab asjakohase tasakaalu pakkumise ja nõudluse vahel ning kõrgema hinna, kui see on süsteemides, kus selline seos puudub. Selleks et keskkonnasäästlikkuse kriteeriumidele vastavaid biokütuseid ja muid vedelaid biokütuseid saaks müüa kõrgema hinnaga ning et säilitada süsteemi terviklikkus ja vältida samal ajal tarbetut koormust tööstusele, tuleks kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks kasutada massibilansisüsteemi. Tuleks läbi vaadata ka muud kontrollimeetodid.

(41) Keskkonnasäästlikkuse kriteeriumid on tõhusad üksnes siis, kui tänu neile muutub turuosaliste käitumine. Turuosalised muudavad oma käitumist ainult juhul, kui kriteeriumidele vastavat energia saamiseks kasutatavat biomassi müüakse kõrgema hinnaga kui kriteeriumidele mittevastavaid kütuseid. Kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel kasutatava massibilansimeetodi kohaselt on olemas konkreetne seos kriteeriumidele vastava energia saamiseks kasutatava biomassi tootmise ning energia saamiseks kasutatava biomassi tarbimise vahel ühenduses, mis tagab asjakohase tasakaalu pakkumise ja nõudluse vahel ning kõrgema hinna, kui see on süsteemides, kus selline seos puudub. Selleks et keskkonnasäästlikkuse kriteeriumidele vastavat energia saamiseks kasutatavat biomassi saaks müüa kõrgema hinnaga ning et säilitada süsteemi terviklikkus ja vältida samal ajal tarbetut koormust tööstusele, tuleks kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks kasutada massibilansisüsteemi. Tuleks läbi vaadata ka muud kontrollimeetodid.

Selgitus

Vastavusmeetodit tuleks kasutada energia saamiseks kasutatava mis tahes biomassi puhul.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42) Ühenduse huvides on soodustada mitme- ja kahepoolsete lepingute ning selliste vabatahtlike rahvusvaheliste või riiklike kavade väljatöötamist, millega kehtestatakse standardid säästlike biokütuste ja muude vedelate biokütuste tootmisele ning millega kinnitatakse, et biokütuste ja muude vedelate biokütuste tootmine vastab nendele standarditele. Sel põhjusel tuleks ette näha otsustamine selle üle, kas kõnealused lepingud või kavad tagavad usaldusväärsed tõendid ja andmed, tingimusel et need vastavad asjakohastele usaldusväärse, läbipaistva ja sõltumatu auditi standarditele.

(42) Ühenduse huvides on soodustada mitmepoolsete lepingute ning selliste vabatahtlike rahvusvaheliste või riiklike kavade väljatöötamist, millega kehtestatakse standardid biomassist saadud säästlike transpordikütuste tootmisele ning millega kinnitatakse, et biomassist saadud transpordikütuste tootmine vastab nendele standarditele. Sel põhjusel tuleks ette näha otsustamine vajaliku korra üle, et kõnealused lepingud või kavad tagaksid usaldusväärsed tõendid ja andmed, tingimusel et need vastavad asjakohastele usaldusväärse, läbipaistva ja sõltumatu auditi standarditele.

Selgitus

Kooskõla tagamiseks biokütuste määratluse muudatusega.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43) On vaja sätestada selged eeskirjad biokütustest ja muudest vedelatest biokütustest ning nendega võrreldavatest fossiilkütustest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks.

(43) On vaja sätestada selged eeskirjad energia saamiseks kasutatava biomassi ning sellega võrreldavatest fossiilkütustest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks tunnustatud ja ajakohase füüsilise ja tehnikaalase teabe alusel.

Selgitus

Komisjon on parlamendile ja nõukogule esitanud võrdlusandmed üksnes biomassist saadud vedelkütuste kohta. Samasugused arvnäitajad tuleb välja arvutada ja käesolevas direktiivis sätestada ka energia saamiseks kasutatavale gaasilisele ja tahkele biomassile, kui soovime hõlmata energia saamiseks kasutatava biomassi tervikuna.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47) Komisjon peaks 2010. aastaks analüüsima biomassi energialase kasutusega (välja arvatud biokütused ja muud vedelad biokütused) seotud säästlikkuskava nõudeid, võttes arvesse vajadust kasutada biomassiressursse säästlikult.

välja jäetud

Selgitus

Ei ole mingit alust viivitada energia saamiseks kasutatava biomassi säästlikkuskriteeriumide kehtestamisega. Suurema osa transpordikütustele ja muudele biomassist saadud vedelkütustele kohaldatavatest säästlikkuskriteeriumidest võib otse ja viivitamata üle võtta tahke biomassi suhtes. Energia saamiseks kasutatava tahke biomassi ja sellega võrreldavatest fossiilkütustest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamist tuleb aga siiski täpsustada, et leida energia saamiseks kasutatavale biomassile tervikuna täielik kriteeriumide kogu.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 47 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(47 a) Julgustada tuleb biomassi kui energiaallika kulusäästlikku ja säästvat kasutamist. Arvestades, et biomassi kasutamisega energia saamise eesmärgil võivad kaasneda turumoonutused, metsade hävimine, veevarude tarbimine ja kõrgem toiduhind, tuleb töötada välja muud liiki biomass, mis oleks laialdaselt kättesaadav kohalikul tasandil, edendada selle kasutust ja võimaldada sel hõlvata turg.

Selgitus

Tagamaks, et biomassi suurem kasutamine energia saamise eesmärgil ei põhjusta kõrgemat toiduhinda, metsade massilist hävinemist ja veenappust, tuleb edendada muud liiki biomassi kasutamist, mis oleks kohalikul tasandil piisavas koguses kättesaadav ja võimaldada sel turgu hõlvata.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48) Biokütuste 10%lise osakaalu saavutamiseks on vaja tagada, et turule tuuakse diislikütus, milles on biodiislit rohkem kui standardiga EN590/2004 ette nähtud.

välja jäetud

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 48 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(48 a) Erilist tähelepanu tuleks pöörata biokütuste tootmisahelale ja logistikale, eelkõige kasutatavale infrastruktuurile, biokütuste transpordile ja jaotamisele kogu Euroopa Liidus. Biokütustega varustamist võimaldav logistikaahel on oluline tegur kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgist kinnipidamisel. Sellest tulenevalt peaks selle tekitatavate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine olema peamine prioriteet. Seega tuleks soodustada biokütuste tootmise, logistika ja jaotuse infrastruktuuri loomist, eelkõige üleeuroopaliste energiavõrkude raames rahastatavate projektide kaudu.

 

Selgitus

Biokütuste kasutamisega Euroopa Liidus peavad kaasnema investeeringud (nt üleeuroopaliste energiavõrkude kaudu) tootmise, jaotuse ja logistika infrastruktuuri, et infrastruktuuri puudumine ei pärsiks eesmärgi saavutamist. Ka on biokütuste transportimine tootmiskohast liiga kaugel asuvasse jaotuskohta kasvuhoonegaaside heitkoguste allikas, mis võib seeläbi samavõrra kahandada heitkoguste vähendamise positiivset mõju.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49) Selleks et kasutatavaid lähteaineid mitmekesistavad biokütused muutuksid kaubanduslikult elujõuliseks, tuleks anda neile eriline kaalukus riiklikes biokütusealastes kohustustes.

välja jäetud

Selgitus

Kui taastuvenergiaallikatele antaks lisasoodustus, loodaks energia eesmärkidega lünk selles mõttes, et toodetud taastuvenergia kogus hakkab võrduma antud soodustusega. Nn teise põlvkonna biokütuseid saaks paremini edendada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise kõrge künnise, näiteks sellise abil, mida pakutakse käesolevas raportis, st vähemalt 60%, ilma et kahjustataks taastuvenergiaallikate eesmärke.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 50 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(50 a) Liikmesriigid kasutavad riigi tasandil erinevaid taastuvenergiaallikatest saadud energia toetuskavasid, mis erinevad ka taastuvenergiasektorite vahel. Pikemas perspektiivis võib ette näha kogu ühendust hõlmava ühtlustatud toetuskava mis tahes taastuvenergiasektoris. [2012. aasta detsembriks] peab komisjon hindama kehtivate toetuskavade mõju ning võimalust teha ettepanek võtta kasutusele ühtlustatud turupõhine Euroopa taastuvenergia kasutuse toetuskava.

Selgitus

Taastuvenergia eesmärkide saavutamine peaks olema võimalikult kulusäästlik, ent peaks samas ergutama võimalikult paljude tehnoloogiate arendamist. Praegu on olemas 27 erinevat riiklikku toetuskava ning on oht, et liikmesriigid trumpavad üksteist üle, püüdes oma eesmärke saavutada ja eesmärkide saavutamine läheb maksma vajalikust kallimaks. Investorite usalduse seisukohast on oluline, et riiklikke toetuskavu ei muudetaks järsku. Seepärast peaks komisjon hindama olemasolevaid toetuskavu ning võimalust võtta kasutusele ühtlustatud turupõhine kava.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 50 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(50 b) Selleks et tagada taastuvenergia arengu pidev ja stabiilne raamistik, peab komisjon avaldama 2016. aastal taastuvenergia tegevuskava 2020. aastale järgnevateks aastateks, mis võib sisaldada võimalusi riiklike toetuskavade ühtlustamiseks ning taastuvelektrienergia ja biogaasi täielikuks integreerimiseks ELi laiema elektri- ja gaasituruga.

Selgitus

Taastuvenergiatööstus on uus tööstus ja vajab praegu toetust, kuid õigel ajal tuleb see integreerida laiema energiaturuga. Taastuvenergiatööstusel peab olema piisavalt aega kohanduda võimalike muutustega õigusaktides pärast 2020. aastat.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51) Käesoleva direktiivi kohaselt võetud toetusmeetmetest, mida võib tõlgendada riigiabina asutamislepingu artikli 87 tähenduses, tuleb asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt teatada komisjonile ja saada neile komisjoni heakskiit enne nende rakendamist. Käesoleva direktiivi kohaselt komisjonile esitatav teave ei vabasta liikmesriike asutamislepingu artikli 88 lõikega 3 ettenähtud teatamiskohustusest.

(51) Liikmesriigid, piirkonnad ja kohalikud asutused võivad luua riigiabi süsteemid taastuvenergia toetamiseks, sest see on algselt kulukam energiast, mida see asendab, mis tähendab, et selle läbimurre energiaturul ei too ettevõtjate jaoks kaasa lühiajalist kasu müügivaldkonnas ega madalamaid hindu tarbijatele. Käesoleva direktiivi kohaselt võetud toetusmeetmetest, mida võib tõlgendada riigiabina asutamislepingu artikli 87 tähenduses, tuleb asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt teatada komisjonile ja saada neile komisjoni heakskiit enne nende rakendamist. Käesoleva direktiivi kohaselt komisjonile esitatav teave ei vabasta liikmesriike asutamislepingu artikli 88 lõikega 3 ettenähtud teatamiskohustusest.

Selgitus

Parim viis alternatiivsete energiaallikate toetamiseks liikmesriikides on anda nende edendamiseks riigiabi.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52) Toetussüsteemide kavandamisel võivad liikmesriigid soodustada selliste biokütuste kasutamist, mis annavad lisakasu – sealhulgas mitmekesistamisega seotud kasu, mida saadakse biokütuste tootmisel jäätmetest, jääkidest, toiduks mittekasutatavatest tselluloosmaterjalidest ja lignotselluloosist –, võttes nõuetekohaselt arvesse ühelt poolt traditsioonilistest biokütustest toodetud energiaga ja teiselt poolt lisakasu andvate biokütustega seotud erinevaid kulusid. Liikmesriigid võivad soodustada investeerimist selliste taastuvenergiatehnoloogiate arendamisse, mis vajavad konkurentsivõime saavutamiseks aega.

(52) Toetussüsteemide kavandamisel võiksid liikmesriigid soodustada selliste biokütuste kasutamist, mis annavad kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendatud vähendamisvõimest tulenevalt lisakasu – sealhulgas mitmekesistamisega seotud kasu, mida saadakse biokütuste tootmisel jäätmetest, jääkidest, toiduks mittekasutatavatest tselluloosmaterjalidest ja lignotselluloosist, vetikatest ning kuivade piirkondade kõrbestumise tõkestamiseks kasvatatavatest taimedest, mis ei vaja niisutamist –, võttes nõuetekohaselt arvesse ühelt poolt traditsioonilistest biokütustest toodetud energiaga ja teiselt poolt lisakasu andvate biokütustega seotud erinevaid kulusid. Liikmesriigid peaksid soodustama investeerimist kõnealuste ja selliste muude taastuvenergiatehnoloogiate uurimisse ja arendamisse, mis vajavad konkurentsivõime saavutamiseks aega.

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 55

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(55) Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused, et ta kohandaks metoodilisi põhimõtteid ja väärtusi, mis on vajalikud hindamaks, kas keskkonnasäästlikkuse kriteeriumid on biokütuste ja muude vedelate biokütuste puhul täidetud, ning et ta kohandaks transpordikütuste energiasisaldust tehnika ja teaduse arenguga. Kuna kõnealused meetmed on üldised ning nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi teisejärgulisi sätteid, kohandades metoodilisi põhimõtteid ja väärtusi, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(55) Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused, et ta kohandaks metoodilisi põhimõtteid ja väärtusi, mis on vajalikud hindamaks, kas keskkonnasäästlikkuse ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse kriteeriumid on energia saamiseks kasutatava biomassi puhul täidetud, ning et ta kohandaks transpordikütuste energiasisaldust tehnika ja teaduse arenguga. Samuti tuleks komisjoni volitada võtma vastu trahvimehhanismi rakendamiseks vajalikud meetmed. Need tuleks võtta vastu 2010. aasta lõpuks. Neis tuleks määrata kindlaks trahvide arvestamise ja kogumise meetodid, kehtestada üksikasjalikud eeskirjad nende halduskäitlemiseks ning sätestada fondi moodustamine, kuhu asjaomased tulud suunatakse, samuti fondi juhtimine ja kasutamine taastuvenergia projektide toetamiseks liikmesriikides, kes on oma eesmärgid ületanud. Samuti peaksid meetmed üldiselt tugevdama ja toetama taastuvenergia ja suurema energiatõhususe uurimist, tootmist ja kasutamist Euroopa Liidus. Kuna kõnealused meetmed on üldised ning nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi teisejärgulisi sätteid, kohandades metoodilisi põhimõtteid ja väärtusi, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Selgitus

Säästlikkuskriteeriume, nagu ka kasvuhoonegaaside kalkulaatoreid ning VII lisaga ette nähtud energia saamiseks kasutatava biomassi tüüpilisi ja vaikeväärtusi peab komisjon regulaarselt hindama kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(57) Kuna üldeesmärke saavutada taastuvenergia 20%line osakaal ühenduse üldisest energiatarbimisest ja kõikides liikmesriikides 10%line biokütuste osakaal transpordis kasutatava bensiini ja diislikütuse tarbimisest aastaks 2020 ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning kuna need on meetme ulatuse tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(57) Kuna eesmärke saavutada taastuvenergia siduv 20%line osakaal ühenduse üldisest energia lõpptarbimisest ja kõikides liikmesriikides siduv 10%line taastuvenergia osakaal transpordisektoris aastaks 2020 ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning kuna need on meetme ulatuse tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

Selgitus

Euroopa Ülemkogu leppis 2007. aasta märtsis kokku siduva eesmärgi püstitamises 20 %lise taastuvenergia osakaalu saavutamiseks aastaks 2020. Täiendavalt seatakse direktiivis 10 %line taastuvenergia osakaalu eesmärk transpordisektoris aastaks 2020. Seetõttu tuleks käesolevat põhjendust vastavalt muuta, et viia see eelmainituga kooskõlla.

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 57 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(57 a) Selliste keskkonnakaitsemeetmete nagu direktiivi 2000/60/EÜ osaline ülevõtmine võib kahjustada peamisi keskkonna- ja energiaeesmärke, sealhulgas ka kliimakaitset. Seepärast tuleks eelkõige keskkonnaalastes õigusloomekavades võtta arvesse taastuvenergia kasutamise tagajärgi ning võimaluse korral vältida huvide konflikte.

Selgitus

Sidusa keskkonna- ja energiapoliitika strateegia nimel tuleb arvestada ELi keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkide rakendamise vastastikuse mõjuga ja vältida konflikte.

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse üldine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetava energia kasutamise edendamiseks. Sellega seatakse kohustuslikud eesmärgid seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga energiatarbimises ja taastuvenergia osakaaluga transpordisektoris. Selles sätestatakse eesmärgid, milles käsitletakse päritolutagatisi, haldusmenetlusi ja elektrijaotusvõrguga ühinemist seoses taastuvatest energiaallikates toodetud energiaga. Sellega kehtestatakse biokütuste ja muude vedelate biokütuste keskkonnasäästlikkuse kriteeriumid.

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse üldine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetava energia kasutamise edendamiseks ja integreerimiseks energia siseturgu, et tugevdada kehtivaid riiklikke toetuskavasid liikmesriikides ning ühendada need kolmandatest riikidest üha sõltumatuma Euroopa energiapoliitikaga, tagades suurema varustuskindluse ja parema keskkonnakaitse, rohkem konkurentsi ja Euroopa Liidu tööstuse juhtiva rolli. Sellega seatakse kohustuslikud eesmärgid seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia üldise ja esialgse osakaaluga energiatarbimises ja taastuvenergia osakaaluga transpordisektoris. Selles sätestatakse eesmärgid, milles käsitletakse päritolutagatisi, paindlikkusvahendeid, haldusmenetlusi ja elektrijaotusvõrguga ühinemist seoses taastuvatest energiaallikates toodetud energiaga Euroopa Liidus ja üksikutes liikmesriikides. Sellega kehtestatakse biomassist saadava energia, sh biomassist saadud transpordikütuste keskkonnasäästlikkuse kriteeriumid.

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) „taastuvatest energiaallikatest saadud energia” – taastuvad mittefossiilsed energiaallikad: tuuleenergia, päikeseenergia, geotermiline energia, laineenergia, loodeteenergia, hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhasti gaas ja biogaasid;

(a) „taastuvatest energiaallikatest saadud energia” – taastuvad mittefossiilsed energiaallikad: tuuleenergia, päikeseenergia, geotermiline energia, õhu soojusenergia, hüdrotermiline energia, laineenergia, loodeteenergia, osmootiline energia, hüdroenergia, biomass, lumi, prügilagaas, reoveepuhasti gaas ja biogaasid;

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt a – esimene a lõige (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Määratlust võib muuta, et kohandada see tehnilise arenguga. Sellised meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi teisejärgulisi elemente, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Selgitus

Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise direktiiviga 2001/77 määratletud taastuvenergia mõiste ei kata mitmeid allikaid ja tehnoloogiaid, näiteks reoveesetteid. Selleks et võtta arvesse uute tehnoloogiate edasist arengut, tuleks komisjonile anda volitus muuta seda mõistet komiteemenetluse korras.

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) „õhu soojusenergia” – õhusoojusena salvestunud energia;

Selgitus

ELi õigusaktides puudub õhu soojusenergia, geotermilise ja hüdrotermilise energia ühtlustatud määratlus. Seetõttu tuleks käesoleva direktiiviga sellised mõisted sätestada.

Mõiste õhu soojusenergia viitab õhus (maa atmosfääris) leiduvale soojusenergiale.

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b) „geotermiline energia” – soojusenergiana maapinna all salvestunud energia;

Selgitus

ELi õigusaktides puudub õhu soojusenergia, geotermilise ja hüdrotermilise energia ühtlustatud määratlus. Seetõttu tuleks käesoleva direktiiviga sellised mõisted sätestada.

Mõiste geotermiline energia viitab maapinna all maapõues leiduvale soojusenergiale.

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt a c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a c) „hüdrotermiline energia” – pinnavees soojusena salvestuv energia;

Selgitus

ELi õigusaktides puudub õhu soojusenergia, geotermilise ja hüdrotermilise energia ühtlustatud määratlus. Seetõttu tuleks käesoleva direktiiviga sellised mõisted sätestada.

Termin hüdrotermiline energia viitab pinnavees (näiteks jõgedes, järvedes või meres) leiduvale soojusenergiale.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) „biomass” – põllumajanduslikust tootmisest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon;

(b) „biomass” – põllumajanduslikust tootmisest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), akvakultuuridest, metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon, eraldi kogutud tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning reoveesetted;

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) „energia lõpptarbimine” – energiatooted, mida tarnitakse energia saamise eesmärgil töötlevale tööstusele, transpordisektorile, majapidamistele, teenuste-, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile, sealhulgas elektri ja soojuse tarbimine energiasektori poolt elektri ja soojuse tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel;

c) „energia lõpptarbimine” – energiatooted, mida tarnitakse energia saamise eesmärgil töötlevale tööstusele, transpordisektorile, majapidamistele, erakaubandus- ja teenuste-, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile, sealhulgas elektri ja soojuse tarbimine energiasektori poolt elektri ja soojuse tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel;

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) „kaugküte või kaugjahutus” – soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma vee või jahutatud vedelikena kesksest tootmisallikast mitmesse hoonesse, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessides;

(d) „kaugküte või kaugjahutus” – soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma vee või jahutatud vedelikena kesksest tootmisallikast mitmesse hoonesse või tööstustarbijale, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessides või vee soojendamiseks;

Selgitus

Peab olema selge, et see määratlus hõlmab soojuse ja jahutuse kasutamist tööstustarbijate poolt.

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) „vedelad biokütused” – energia saamiseks kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist;

(e) „energia saamiseks kasutatav biomass” – energia saamiseks kasutatav tahke-, gaas- või vedelkütus, mis on toodetud biomassist;

Selgitus

Õigusaktid hõlmavad igasugust biomassist toodetud energiat, mitte ainult seda, mida kasutatakse kütusena transpordisektoris või vedelkütusena soojuse ja elektri tootmisel. Seepärast on tähtis määratleda see üldine mõiste.

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) „biokütused” – transpordis kasutatav vedel- ja gaaskütus, mis on toodetud biomassist;

(f) „biomassist saadud transpordikütus” – transpordis kasutatav vedel- ja gaaskütus, mis on toodetud biomassist;

Selgitus

Energia saamiseks kasutataval biomassil võib olla palju rakendusi, näiteks soojuse ja elektri tootmine, samuti kasutamine transpordikütusena. Selle mõistega määratletakse see vahe selgelt.

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a) „tselluloosmaterjalist toodetud biokütused“ taastuvast biomassist toodetud tselluloosist, pooltselluloosist või ligniinist saadud biokütus;

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt f b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f b) „märgala” – piirkond, mis on alaliselt või olulise osa aastast kaetud veega või veest küllastatud;

Selgitus

Käesolevas direktiivis tuleb määratleda märgala. Märgalad on tähtsad süsinikuvarude hoidjad ja nende ülestöötamine vabastab olulises koguses kasvuhoonegaase. Kindlasti hõlmab see mõiste kuivendamata turbarabasid, näiteks põliseid turbarabasid.

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt f c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f c) „degradeerunud maa” – maa, mis alates 1990. aastast pole olnud metsamaa või märgala, ei ole kõrge kaitseväärtusega ega asu sellise ala vahetus läheduses ega väärtuslike looduslike või riiklike kaitsealade sees ja mida pole vähemalt 10 aastat põllumajanduse otstarbel kasutatud;

Selgitus

Käesolevas direktiivis tuleb määratleda kasutamata, degradeerunud või marginaalne ala. Mõiste peab olema selge, tagamaks, et see ala, kui seda kasutatakse transpordikütuste tootmiseks biomassist, pole kaitseväärtusega ega ole väärtuslik süsinikuhoidla ning seda ei kasutata toidu tootmiseks. Kõrge kaitseväärtus on rahvusvaheliselt kokkulepitud staatus, millega kaitstakse bioloogilist mitmekesisust ja ökoloogilist terviklikkust. 1990. aasta on vastavalt Kyoto protokollile võetud võrdlusaastaks metsade hävitamise vaatlemisel.

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)„päritolutagatis” – elektrooniline dokument, millega tõendatakse, et teatav energiakogus saadi taastuvatest energiaallikatest;

(g) „päritolutagatis” – elektrooniline dokument, millega tõendatakse, et teatav energiakogus saadi taastuvatest energiaallikatest, ning mis on käesoleva direktiivi sätete kohaselt ülekantav;

Selgitus

Päritolutagatiste ülekantavus peaks olema standardne nõue, et võimaldada ELi eesmärkide saavutamine võimalikult väikeste kuludega tarbijatele. Eeskirjad juhtude kohta, mil päritolutagatistega kauplemine mõjub halvasti liikmesriigi varustuskindlusele, on sätestatud artiklis 9.

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g a) „energia ülekandmise arvestuse tunnistus” – spetsiaalselt tähistatud elektrooniline dokument, mida liikmesriigid saavad vabatahtlikult kasutada selleks et kanda konkreetne taastuvatest allikatest toodetud energiakogus teise liikmesriiki üle üksnes eesmärkide arvestuse huvides;

Selgitus

Neile liikmesriikidele, kes vabatahtlikult sellist süsteemi kasutada tahavad, on käesoleva direktiivi artiklites 8 ja 9 sätestatud uus paindlik viis riiklike taastuvenergia kasutuse eesmärkide saavutamiseks. On tähtis selgelt eristada päritolutagatisi, mis, kui neid väljastatakse, on mõeldud ainult päritolu avaldamiseks, ja energia ülekandmise arvestuse tunnistusi, mis on mõeldud üksnes eesmärkide arvestuse jaoks.

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) „toetuskava” – liikmesriigipoolsel turusekkumisel põhinev kava, mille abil püütakse taastuvenergiale leida turgu, vähendades sellise energia tootmiskulusid, tõstes selle võimalikku müügihinda või suurendades taastuvenergiaalase kohustuse või muu abil sellise energia ostumahtu;

(h) „toetuskava” – liikmesriigipoolsel poliitilisel sekkumisel põhinev kava, mille kaudu luuakse või tugevdatakse stiimuleid taastuvenergia ulatuslikumaks kasutamiseks ja tootmiseks. Riiklikud toetuskavad hõlmavad konkreetselt taastuvenergia kasutamise kohustusi, investeeringutoetust, maksusoodustusi või maksupuhkuseid, maksutagastusi ja otseseid hinnatoetuse süsteeme, eriti soodustariifisüsteeme ja lisatasukavasid;

Selgitus

Toetuskava määratlust tuleb selgitada.

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i a) „biometaan” – taastuvatest energiaallikatest toodetud metaan, mille kvaliteeti parandatakse maagaasi kvaliteeditasemele vastavaks.

Selgitus

Biometaan (taastuvatest energiaallikatest toodetud metaan, mille kvaliteet tõstetakse maagaasi kvaliteeditasemele vastavaks) kuulub biokütuste määratluse alla, kuid see jäetakse sageli tähelepanuta.

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga liikmesriik tagab, et taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest 2020. aastal on vähemalt sama suur, kui tema üldeesmärk seoses taastuvenergia osakaaluga nimetatud aastal, nagu on sätestatud I lisa A osas esitatud tabeli kolmandas veerus.

1. Iga liikmesriik tagab, et taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest 2020. aastal on vähemalt sama suur, kui tema üldeesmärk seoses taastuvenergia osakaaluga nimetatud aastal, nagu on sätestatud I lisa A osas esitatud tabeli kolmandas veerus, et tagada, et täidetakse kohustus saavutada aastaks 2020 taastuvenergia 20 %line osakaal ühenduse üldisest energia lõpptarbimisest.

2. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, tagamaks et taastuvenergia osakaal on vähemalt sama suur, kui I lisa B osas esitatud soovitusliku suunaga on ette nähtud.

2. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, tagamaks et taastuvenergia osakaal on vähemalt sama suur, kui I lisa B osas kohustuslike vähimate vahe-eesmärkidega on ette nähtud.

 

2 a. Kuni puudub kogu ELi hõlmav toetuskava ning tagamaks, et riiklike toetuskavadega suudetakse käesoleva direktiivi eesmärke tõhusalt täita, võib iga liikmesriik ise otsustada, kas ja millises ulatuses nad annavad oma riikliku toetuskava kaudu toetust muudes riikides toodetud taastuvenergiale, ning seda, kas ja millises ulatuses nad lubavad oma territooriumil toodetud taastuvenergial saada toetust teise liikmesriigi toetuskavast.

 

2 b. Lisaks riiklikele toetuskavadele ja selleks et suurendada paindlikkust riikide eesmärkide saavutamisel vastavalt käesolevale artiklile, võivad liikmesriigid vabatahtlikult teha koostööd vastavalt artiklitele 9a kuni 9d.

3. Liikmesriik tagab, et taastuvenergia osakaal transpordisektoris on 2020. aastal vähemalt 10% energia lõpptarbimisest transpordisektoris selles liikmesriigis.

3. Liikmesriik tagab, et

Esimese lõigu kohaldamisel ei võeta transpordisektoris tarbitud koguenergia arvutamisel arvesse muid naftatooteid kui bensiin ja diislikütus.

(a) energiatõhusus paraneb liikmesriigi transpordisektoris 2020. aastaks võrreldes 2005. aastaga vähemalt 20% võrra;

 

(b) taastuvenergia osakaal maanteetranspordisektoris on selles liikmesriigis vähemalt 5% energia lõpptarbimisest maanteetranspordisektoris 2015. aastal ja 20% sellest eesmärgist saavutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri või vesiniku, jäätmetest, jääkidest ja lignotselluloosist toodetud biomassist või vaatides kasvatatud vetikatest toodetud energia, või energia kasutamise teel, mis on toodetud lähteainest, mis on kasvatatud degradeerunud maal, kui süsiniku maakasutusega seotud heite netotasakaal on 10 aasta jooksul positiivne;

 

(c) taastuvenergia osakaal maanteetranspordisektoris on 2020. aastal vähemalt 10% energia lõpptarbimisest maanteetranspordisektoris selles liikmesriigis ja 40% sellest eesmärgist saavutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri või vesiniku, jäätmetest, jääkidest ja lignotselluloosist toodetud biomassist või vaatides kasvatatud vetikatest toodetud energia, või energia kasutamise teel, mis on toodetud lähteainest, mis on kasvatatud degradeerunud maal, kui süsiniku maakasutusega seotud heite netotasakaal on 10 aasta jooksul positiivne.

 

2014. aastal tuleb hinnata, kas 2020. aasta eesmärgi ja punktis c esitatud osakaalu määrade saavutamine on võimalik. Kontrollimine peab põhinema mõju hindamisel, milles võetakse eriti arvesse kõikides transpordivaldkondades (sh mere- ja lennutransport) kasutatud kütuseliike, kasvuhoonegaaside heitkoguseid, tehnoloogilist arengut, tagajärgi toiduainetega kindlustamisele, bioloogilist mitmekesisust, taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri või vesiniku ja sellise kütuse kaubanduslikku kättesaadavust, mis on toodetud lähteainest, mis on kasvatatud degradeerunud maal, ning artiklis 15 sätestatud säästlikkuskriteeriume.

 

Liikmesriikidel tuleb tagada, et energia arvestamisel punktides b ja c kehtestatud eesmärkide saavutamisel järgitakse artiklis 15 sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriume. Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja elektrisõidukite liikides tarbitud elektri panust arvestatakse kaks korda suuremana taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia sisendkogusest. Kõikides liikmesriikides elektrisõidukite jaoks taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia sisendkoguse arvutamisel kasutatakse taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia keskmist osakaalu EL 27-s.

Selgitus

Euroopa Ülemkogu leppis 2007. aasta märtsis kokku püstitada siduv eesmärk saavutada 20 %line taastuvenergia osakaal aastaks 2020.

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Liikmesriigile, kelle taastuvenergia osakaal ei ulatu vahe-eesmärgini, määrab komisjon proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

Selgitus

Ilma karistusteta ei pruugi liikmesriigid oma vahe-eesmärke täita ning see oleks negatiivse mõjuga taastuvenergia turu järkjärgulise arengu suhtes ja ohustaks 2020. aasta eesmärgi täitmist.

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b. Komisjon kehtestab 1. jaanuariks 2010 metoodika taastuvelektri ja taastuva vesiniku osakaalu arvutamiseks kogu kütuse struktuuris.

 

See meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda uute elementidega, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Selgitus

Elektri- ja vesinikusõidukite juurutamise hõlbustamiseks on vaja metoodikat, millega mõõdetakse nende mõju kogu kütuse struktuuris.

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4

Artikkel 4

Riiklikud tegevuskavad

Taastuvenergia tegevuskavad

1. Liikmesriik võtab vastu riikliku tegevuskava.

Riiklikes tegevuskavades sätestatakse liikmesriikide eesmärgid seoses taastuvenergia osakaaluga transpordi-, elektri-, soojus- ja jahutussektoris 2020. aastal ning nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas riikliku poliitika olemasolevate biomassiressursside arendamiseks ja uute biomassiressursside erinevaks kasutuseks, ning artiklite 12–17 nõuete täitmiseks võetavad meetmed.

1. Liikmesriik võtab vastu taastuvenergia tegevuskava.

Riiklikes tegevuskavades sätestatakse liikmesriikide eesmärgid seoses taastuvenergia osakaaluga transpordi-, elektri-, soojus- ja jahutussektoris 2020. aastal ning nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas riikliku poliitika olemasolevate biomassiressursside arendamiseks ja uute biomassiressursside erinevaks kasutuseks, ning artiklite 12–17 nõuete täitmiseks võetavad meetmed.

Taastuvenergia riiklikes tegevuskavades sätestatakse liikmesriikide eesmärgid seoses taastuvenergia osakaaluga transpordi-, elektri-, soojus- ja jahutussektoris 2020. aastal ning nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas koostöö kohalike, piirkondlike ja riiklike asutuste vahel, riiklik poliitika olemasolevate ressursside arendamiseks ja uute ressursside erinevaks kasutuseks, poliitika ja meetmed energia lõpptarbimise vähendamiseks, ning artiklite 12–17 nõuete täitmiseks võetavad meetmed.

 

1 a. Kui liikmesriik kavatseb selle eesmärgi saavutada artiklites 9a kuni 9d osutatud paindlike vahendite kasutamise teel, määratleb ta sellega seotud kokkulepete üksikasjad taastuvenergia riiklikus tegevuskavas. Liikmesriigid viitavad ka meetodile, mida nad kavatsevad ülekandmise tagajärjel tekkiva võimaliku tulu jaotamisel kasutada kooskõlas kriteeriumidega, mille peab komisjon määratlema enne 31. detsembrit 2012 vastavalt artikli 21 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

 

1 b. Komisjon töötab 30. juuniks 2009 välja taastuvenergia tegevuskava siduva vormi, mis sisaldab vähemalt VII A lisas sätestatud nõudeid, ja teeb selle liikmesriikidele kättesaadavaks.

2. Liikmesriigid esitavad oma riiklikud tegevuskavad komisjonile hiljemalt 31. märtsil 2010.

2. Liikmesriigid esitavad oma taastuvenergia riiklikud tegevuskavad komisjonile 31. märtsiks 2010 või pärast ühe aasta möödumist käesoleva direktiivi jõustumisest olenevalt sellest, milline tähtaeg on varasem.

 

2 a. Kolme kuu jooksul pärast liikmesriigi taastuvenergia riikliku tegevuskava esitamist vastavalt lõikele 2 võib komisjon kava või selle mis tahes osa tagasi lükata juhul, kui see ei sisalda kõiki käesolevas artiklis ja VII A lisas nõutud elemente või pole vastavuses I lisas sätestatud kohustuslike eesmärkidega. Sellisel juhul esitab liikmesriik muudatusettepanekud. Taastuvenergia riiklikku tegevuskava ei loeta vastuvõetuks enne, kui komisjon on liikmesriigi esitatud muudatusettepanekud heaks kiitnud. Kui komisjon lükkab liikmesriigi esitatud muudatusettepanekud tagasi, põhjendab ta seda.

 

2 b. Vastuvõetud taastuvenergia riiklikud tegevuskavad ja komisjoni hinnangud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. Liikmesriik, kelle taastuvenergia osakaal on vahetult eelneva kahe aasta jooksul I lisa B osas esitatud soovistuliku suunaga ettenähtust väiksem, esitab komisjonile hiljemalt järgmise aasta 30. juuniks uue riikliku tegevuskava, sätestades piisavad meetmed, millega tagatakse, et tulevikus on taastuvenergia osakaal vähemalt sama suur, kui I lisa B osas esitatud soovitusliku suunaga on ette nähtud.

3. Liikmesriik, kelle taastuvenergia osakaal on vahetult eelneva kahe aasta jooksul I lisa B osas esitatud kohustusliku vahe-eesmärgiga ettenähtust väiksem, esitab komisjonile hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks uue taastuvenergia riikliku tegevuskava, sätestades piisavad meetmed, millega tagatakse, et tulevikus on taastuvenergia osakaal vähemalt sama suur, kui I lisa B osas esitatud eesmärgid sellele järgneva ajavahemiku jooksul ette näevad.

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest igas liikmesriigis arvutatakse järgmiste elementide liitmisel:

1. Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest igas liikmesriigis arvutatakse järgmiste elementide liitmisel:

(a) taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia lõpptarbimine;

(a) taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tegelik lõpptarbimine;

(b) taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- ja jahutusenergia lõpptarbimine; ning

(b) taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- ja jahutusenergia tegelik lõpptarbimine; ning

(c) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõpptarbimine transpordisektoris.

(c) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tegelik lõpptarbimine transpordisektoris.

Selgitus

Tegelik kogus on füüsilise objekti mõõdetav omadus, mida saab mõõta otseselt või arvutada mõõdetud koguste alusel. Järelikult on see õiguslikult selgem määratlus taastuvenergia lõpptarbimise arvutamiseks.

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Biokütuseid ja muid vedelaid biokütuseid, mis ei vasta artiklis 15 sätestatud keskkonnasäästlikkuse kriteeriumidele, arvesse ei võeta.

Energia saamiseks kasutatavat biomassi, mis ei vasta artiklis 15 sätestatud keskkonnasäästlikkuse ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse kriteeriumidele, arvesse ei võeta.

Selgitus

Jätkusuutlikkuse kriteeriume tuleks kohaldada biomassi energia igasuguse rakenduse suhtes.

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid võivad taotleda komisjonilt luba võtta lõike 1 kohaldamisel arvesse selliste taastuvenergiajaamade ehitamist oma territooriumile, mille käivitamine võtab kaua aega, ja seda järgmistel tingimustel:

välja jäetud

(a) taastuvenergiajaama ehitamine peab olema alanud hiljemalt 2016. aastal;

 

(b) taastuvenergiajaama tootmisvõimsus peab olema vähemalt 5000 MW;

 

(c) taastuvenergiajaama ei tohi olla võimalik käivitada enne 2020. aastat;

 

(d) taastuvenergiajaama peab olema võimalik käivitada enne 2022. aastat.

 

Komisjon otsustab, milliseid kohandusi on vaja teha liikmesriigi osakaalu taastuvenergiast 2020. aastal, võttes arvesse ehitustegevuse kulgu, jaamale antavat rahalist toetust ja jaama valmides keskmiselt aastas toodetava taastuvenergia hulka.

 

Komisjon töötab artikli 21 lõikes 2 osutatud menetlust järgides välja käesoleva sätte rakendamiseeskirjad hiljemalt 31. detsembriks 2012.

 

Selgitus

Liikmesriigid peaksid oma 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks intensiivselt tööd tegema. Liikmesriigid võivad kasutada eesmärkide muutmist „väga pika kestusega projektide” ja „vääramatu jõu” tõttu selleks, et eesmärke kas vähendada, edasi lükata või isegi vältida. Lõige tuleks seetõttu välja jätta. 27 liikmesriiki on oma riigipeade kaudu võtnud endale 2020. aastaks kohustuslikud eesmärgid. Need pole 2022. või 2024. aasta eesmärgid. Liikmesriigid peaksid oma lubadused täitma.

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui liikmesriik leiab, et tal ei ole võimalik vääramatu jõu tõttu saavutada I lisa A osas esitatud tabeli kolmandas veerus sätestatud taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimisest aastal 2020, teatab ta sellest võimalikult kiiresti komisjonile. Kui komisjon leiab, et tegemist on vääramatu jõuga, võtab ta vastu otsuse selle kohta, milliseid kohandusi on vaja teha taastuvenergia lõpptarbimisse liikmesriigis aastaks 2020.

välja jäetud

Selgitus

Euroopa Kohus on korduvalt tunnustanud „vääramatu jõu" põhimõtet ühenduse õiguse osana ja on seda erinevas kontekstis kohaldanud, ilma et oleks vajadust sellele ühenduse õigusaktides viidata.

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 4 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri lõpptarbimine liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri kogusena, välja arvatud elektri tootmine eelnevalt mäe otsa pumbatud vett kasutavates pumpelektrijaamades, kohandatuna vastavalt artiklile 10.

4. Lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri lõpptarbimine liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri kogusena, välja arvatud elektri tootmine eelnevalt mäe otsa pumbatud veest pumpelektrijaamades, kohandatuna vastavalt artiklile 10.

Selgitus

Kui pumpelektrijaamades toodetud elektrit ei arvestata, võib komisjoni ettepanekut tõlgendada nii, et pumpelektrijaamades, sealhulgas looduslikku veevoolu kasutavates jaamades toodetud elekter tervikuna on eesmärgi saavutamisest välja arvatud. Seetõttu on vaja selgitada, et välja on jäetud ainult pumbatud veest toodetud elekter.

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 4 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hüdroenergia abil toodetud elektrit võetakse arvesse vastavalt II lisas esitatud normaliseerimisvalemile.

Hüdro- ja tuuleenergia abil toodetud elektrit võetakse arvesse vastavalt II lisas esitatud normaliseerimisvalemile.

Selgitus

Hüdro- ja tuuleenergia ressurss varieerub aastate lõikes oluliselt. Selleks et kaheaastaseid kohustuslikke vahe-eesmärke mitte moonutada, peaks tuuleenergia kogus olema „normaliseeritud", selleks et muuta ELi minimaalsed vahe-eesmärgid võrreldavateks.

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 5 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Lõike 1 punkti b kohaldamisel arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- ja jahutusenergia lõpptarbimist sellise taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tarbimisena, mida tarnitakse töötlevale tööstusele, transpordisektorile, majapidamistele, teenuste-, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile kütteks ja jahutuseks, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest saadud kaugküte ja –jahutus, kohandatuna vastavalt artiklile 10.

5. Lõike 1 punkti b kohaldamisel arvutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- ja jahutusenergia lõpptarbimist sellise taastuvatest energiaallikatest liikmesriigis toodetud soojus ja -jahutusenergia, millele on lisatud muu taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tarbimiseks tööstusele, majapidamistele, teenuste-, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile kütteks, jahutuseks ja tootmisprotsessiks, kohandatuna vastavalt artiklile 10.

Selgitus

Artikkel 5 käsitleb arvutamist ja on oluline, et arvutused oleksid ühtsed. Komisjon teeb ettepaneku, et (taastuv)energia lõpptarbimisse tuleks lisada kaod jaotamisel: Rootsi toetab seda ettepanekut, sest artiklis 6 nimetatud päritolutagatised antakse elektri-, kütte- ja jahutusenergia tootmisele ning need katavad jaotuskaod. Lisaks sellele on artiklis viga, sest transport tuleb artikli 5 lõikest 5 välja jätta, sest see sisaldub artikli 5 lõike 1 punktis c

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Maast või veest saadavat geotermilist energiat kasutavate soojuspumpade abil toodetud soojusenergiat võetakse lõike 1 punkti b kohaldamisel arvesse. Õhusoojust kasutavate soojuspumpade abil toodetud soojusenergiat võetakse lõike 1 punkti b kohaldamisel arvesse tingimusel, et selliste soojuspumpade energiatõhusus vastab määruse (EÜ) nr 1980/2000 kohaselt sätestatud ja kontrollitud ökomärgise miinimumnõuetele ning vajaduse korral eelkõige otsuses 2007/742/EÜ kehtestatud kasutusteguri miinimumnõuetele.

Aerotermilist, geotermilist ja hüdrotermilist energiat kasutavate soojuspumpade abil toodetud soojusenergiat võetakse lõike 1 punkti b kohaldamisel arvesse, tingimusel et primaarenergia sisendkogus on väiksem kui saadava energia lõplik kogus. Soojuspumpade toodetud taastuvenergia arvutamisel võetakse arvesse ainult keskkonnast võetud osa (õhust, maast ja veest saadud soojusenergia) vastavalt valemile:

 

E taastuv = Q kasutatud * (1-1 / hooajaline kasutegur * jõujaama keskmine tõhusus teatud riigis).

 

Jõujaama keskmise tõhususe arvutamisel võetakse aluseks Eurostati kontrollitud andmeid. Hooajalise kasuteguri arvutamise üksikasjad töötab enne 31. detsembrit 2010 välja komisjoni (Eurostat) loodud taastuvenergia statistika alaline töörühm. See töörühm määrab kindlaks ka geotermiliste, õhk-vesi või õhk-õhk soojuspumpade hooajalise kasuteguri minimaalsed määrad. Kuni see komisjon ei ole uut otsust vastu võtnud, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1980/2000 kohaselt sätestatud ja kontrollitud ökomärgise miinimumnõudeid ning vajaduse korral eelkõige otsuses 2007/742/EÜ kehtestatud kasutusteguri miinimumnõudeid.

Muudatusettepanek  113

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a. Liikmesriigid peavad edendama ja innustama energiatõhusust ja energiasäästlikkust, sest need on mõjusad meetodid taastuvenergia osakaalu suurendamiseks ja käesolevas direktiivis ette nähtud eesmärgi lihtsamaks saavutamiseks.

Muudatusettepanek  114

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Taastuvatest energiaallikatest kolmandates riikides toodetud elektrit võetakse käesoleva direktiivi nõuete järgimise kontrollimise eesmärgil arvesse üksnes juhul, kui:

9. Taastuvatest energiaallikatest kolmandates riikides toodetud elektrit võetakse käesoleva direktiivi nõuete järgimise kontrollimise eesmärgil arvesse üksnes juhul, kui:

(a) see on tarbitud ühenduses;

(a) see on füüsiliselt imporditud ja tarbitud ühenduses;

 

kolmandates riikides taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit käsitletakse füüsiliselt impordituna ja ühenduses tarbituna juhul, kui importijad asjaomases liikmesriigis

 

(i) reserveerisid kindlalt vastava kolmandate riikide ja EÜ vahelise võrkudevahelise ühenduse võimsuse ja

 

(ii) registreerisid imporditud energia ühenduses nende tasakaalustavates rühmades;

 

(a a) kolmas riik on kiitnud heaks taastuvenergia siduvad eesmärgid, mis on sama ambitsioonikad kui ELi eesmärgid, ja energia importimine ühendusse ei ole toonud kaasa taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu vähenemist energia kogutarbimises;

(b) elekter on toodetud käitises, mis käivitati pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva; ning

(b) elekter on toodetud käitises, mis käivitati pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva; ning

(c) elektri kohta on välja antud päritolutagatis, mis on osa käesolevas direktiivis sätestatud päritolutagatiste süsteemist.

(c) elektri kohta on välja antud ja üle kantud päritolutagatis, mis on osa käesolevas direktiivis sätestatud päritolutagatiste süsteemist.

Muudatusettepanek  115

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ning vähemalt 5 MWth võimsusega jaamades taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- ja jahutusenergia päritolu on võimalik tagada sellisena, nagu see on sätestatud käesolevas direktiivis.

1. Liikmesriigid tagavad avalikustamise eesmärgil, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ning vähemalt 1 MWth võimsusega jaamades taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- ja jahutusenergia päritolu on avalikustamise eesmärgil võimalik tagada sellisena, nagu see on sätestatud käesolevas direktiivis objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaselt.

Muudatusettepanek  116

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a) vastava energiaühiku tootmisel rakendatud mis tahes toetuskava tüüp; ja

Muudatusettepanek  117

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – teine a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Päritolutagatistes näidatakse ka, kas vastava energiakoguse kohta on väljastatud ka energia ülekandmise arvestuse tunnistused.

Muudatusettepanek  118

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 3 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Päritolutagatise tunnustamisest keeldumisel võib komisjon vastu võtta otsuse, millega nõutakse, et kõnealune liikmesriik seda tunnustaks.

Liikmesriik võib keelduda päritolutagatise tunnustamisest üksnes juhul, kui tal on põhjendatud kahtlusi selle õigsuse, usaldusväärsuse või tõepärasuse osas. Liikmesriik teavitab komisjoni nendest kahtlustest.

 

Kui komisjon leiab, et päritolutagatise tunnustamisest keeldumine ei ole põhjendatud, võib ta võtta vastu otsuse, millega nõutakse, et kõnealune liikmesriik seda tunnustaks. Kui aga komisjon leiab, et päritolutagatise tunnustamisest keeldumine on põhjendatud, võivad teised liikmesriigid selle välja andnud liikmesriigi samasuguste päritolutagatiste tunnustamisest keelduda, kuni õigsuses, usaldusväärsuses või tõepärasuses kahtlemiseks aluse andnud asjaolud on nõuetekohaselt lahendatud.

´

Muudatusettepanek  119

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Liikmesriigid tagavad, et kui koostootmisjaamas taastuvenergiat tootval tootjal on õigus saada päritolutagatisi lõike 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiivi 2004/8/EÜ (soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel)¹ sätete kohaselt, antakse iga energiaühiku kohta välja ainult üks päritolutagatis, mis vastab käesoleva direktiivi ja direktiivi 2004/8/EÜ nõuetele. See päritolutagatis ühendab kõik käesoleva direktiivi ja direktiivi 2004/8/EÜ kohaste eraldi päritolutagatiste ülesanded.

 

Päritolutagatisi ei anta taastuvatest energiaallikatest saadud energia kohta käesoleva artikli kohaselt, kui on antud muid tõendeid, mida saab kasutada direktiivist 2003/54/EÜ tuleneva elektrienergia päritolu avalikustamise kohustuse täitmiseks.

 

___________________

1ELT L 52, 21.2.2004, lk 50

Muudatusettepanek  120

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b. Päritolutagatised ei too automaatselt kaasa õigust riiklikest toetuskavadest toetuse saamiseks.

Muudatusettepanek  121

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 a

 

Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia ülekandmise arvestuse tunnistused

 

1. Liikmesriigid, kes vabatahtlikult otsustavad kasutada artikli 9 punktis c sätestatud paindlikku mehhanismi, peavad looma süsteemi, mis tagab, et taastuvenergia tootja taotluse korral väljastatakse energia ülekandmise arvestuse tunnistus, mis on kooskõlas objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumidega.

 

Energia ülekandmise arvestuse tunnistus väljastatakse 1 MWh standardkoguse kohta. Iga toodetud energia MWh kohta väljastatakse ainult üks energia ülekandmise arvestuse tunnistus.

 

2. Energia ülekandmise arvestuse tunnistusi väljastatakse, edastatakse ja tühistatakse elektrooniliselt. Nad peavad olema täpsed, usaldusväärsed ja võltsimiskindlad.

 

Energia ülekandmise arvestuse tunnistustes esitatakse vähemalt järgmised andmed:

 

(a) energiaallikas, millest energia toodeti ning tootmise algus- ja lõppkuupäev;

 

(b) kas energia ülekandmise arvestuse tunnistus on väljastatud:

 

(i) elektrienergiale; või

 

(ii) soojus- ja/või jahutusenergiale;

 

(c) energia tootmisjaama kontaktandmed, asukoht, tüüp ja võimsus ning jaama käikulaskmise kuupäev;

 

(d) väljastamise kuupäev ja väljastanud riik ja energia ülekandmise arvestuse tunnistuse unikaalne identifitseerimiskood;

 

(e) igasuguse tootmisjaamale antud investeeringutoetuse kogus ja tüüp; ja

 

(f) vastava energiakoguse tootmisel rakendatud mis tahes toetuskava tüüp.

 

Energia ülekandmise arvestuse tunnistustes tuleb samuti näidata, kas vastavale energiakogusele on väljastatud päritolutagatised.

 

3. Liikmesriigid, kes kohaldavad artikli 9 punkti c, peavad tunnustama teiste vastavalt käesolevale direktiivile sama artiklit kohaldavate liikmesriikide väljastatud energia ülekandmise arvestuse tunnistusi. Mis tahes käesolevas lõikes osutatud liikmesriigi poolne keeldumine energia ülekandmise arvestuse tunnistuse tunnustamisest peab põhinema objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel.

 

Käesolevas lõikes osutatud liikmesriigi poolse tunnustamisest keeldumise korral võib komisjon võtta vastu otsuse, millega nõutakse, et kõnealune liikmesriik seda tunnustaks.

 

Liikmesriik, kes kohaldab artikli 9 punkti c, võib keelduda energia ülekandmise arvestuse tunnistuste tunnustamisest üksnes juhul, kui tal on põhjendatud kahtlusi selle õigsuse, usaldusväärsuse või tõepärasuse osas. Liikmesriik teavitab komisjoni nendest kahtlustest.

 

Kui komisjon leiab, et energia ülekandmise arvestuse tunnistuste tunnustamisest keeldumine ei ole põhjendatud, võib ta võtta vastu otsuse, millega nõutakse, et kõnealune liikmesriik seda tunnustaks. Kui aga komisjon leiab, et energia ülekandmise arvestuse tunnistuste tunnustamisest keeldumine on põhjendatud, võivad teised liikmesriigid, kes kohaldavad artikli 9 punkti c, selle välja andnud liikmesriigi samasuguste energia ülekandmise arvestuse tunnistuste tunnustamisest keelduda, kuni õigsuses, usaldusväärsuses või tõepärasuses kahtlemiseks aluse andnud asjaolud on nõuetekohaselt lahendatud.

 

4. Liikmesriigid tagavad, et kõik energia ülekandmise arvestuse tunnistused, mis väljastatakse konkreetsel kalendriaastal toodetud taastuvenergiale, väljastatakse hiljemalt kolme kuu jooksul kõnealuse aasta lõpust arvates.

 

5. Energia ülekandmise arvestuse tunnistused ei too automaatselt kaasa õigust riiklikest toetuskavadest toetuse saamiseks.

Muudatusettepanek  122

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pädevad asutused ja päritolutagatiste registrid

Pädevad asutused ja päritolutagatiste ning energia ülekandmise arvestuse tunnistuste registrid

1. Liikmesriik määrab ühe pädeva asutuse, kellel on järgmised ülesanded:

1. Liikmesriik määrab ühe pädeva asutuse, kellel on järgmised ülesanded:

(a) luua ja hallata riiklikke päritolutagatiste registreid;

(a) luua ja hallata riiklikke päritolutagatiste ja – artikli 9 punktis c sätestatud paindlike mehhanismide kasutamise korral – energia ülekandmise arvestuse tunnistuste registreid;

(b) välja anda päritolutagatisi;

(b) välja anda päritolutagatisi ja – artikli 9 punktis c sätestatud paindlike mehhanismide kasutamise korral – energia ülekandmise arvestuse tunnistusi;

(c) registreerida kõik päritolutagatiste ülekandmised;

(c) registreerida kõik päritolutagatiste ja – artikli 9 punktis c sätestatud paindlike mehhanismide kasutamise korral – energia ülekandmise arvestuse tunnistuste ülekandmised;

(d) tühistada päritolutagatised;

(d) tühistada päritolutagatised ja – artikli 9 punktis c sätestatud paindlike mehhanismide kasutamise korral – energia ülekandmise arvestuse tunnistused;

(e) avaldada aastaaruanne väljaantud, pädevatele asutustele ülekantud või neilt saadud ning tühistatud päritolutagatiste hulga kohta.

(e) avaldada aastaaruanne väljaantud, pädevatele asutustele ülekantud või neilt saadud ning tühistatud päritolutagatiste ja – artikli 9 punktis c sätestatud paindlike mehhanismide kasutamise korral – energia ülekandmise arvestuse tunnistuste hulga kohta.

2. Pädev asutus ei tegele energia tootmise, sellega kauplemise, selle tarnimise või jaotamisega.

2. Pädev asutus ei sõltu energia tootmisest, sellega kauplemisest, selle tarnimisest või jaotamisest.

3. Riiklikus päritoluregistris registreeritakse iga inimese valduses olevad päritolutagatised. Päritolutagatis võib olla ainult ühes registris.

3. Riiklikus päritolutagatiste registris ja – artikli 9 punktis c sätestatud paindlike mehhanismide kasutamise korral – energia ülekandmise arvestuse tunnistuste registris registreeritakse iga inimese valduses olevad päritolutagatised ja energia ülekandmise arvestuse tunnistused. Päritolutagatis või ülekandmise arvestuse tunnistus võib olla ainult ühes registris.

 

3 a. Riigi pädev asutus on ainsaks pädevaks asutuseks, mis vastutab päritolutagatiste ja kui liikmesriik on vabatahtlikult otsustanud neid kasutada, siis energia ülekandmise arvestuse tunnistuste eest, samuti kõigi taastuvaid energiaallikaid kasutavate jaamade eest. Pädev asutus ei vastuta päritolutagatiste ja energia ülekandmise arvestuse tunnistuste väljastamise eest jaamadele, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid muudes liikmesriikides. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiiviga kooskõlas muudes liikmesriikides asuvate pädevate asutuste vastutusala ei rikuta.

Muudatusettepanek  123

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Asjaomasele energiaühikule vastav päritolutagatis esitatakse tühistamiseks artikli 7 kohaselt määratud pädevale asutusele, kui:

1. Asjaomasele energiaühikule vastav päritolutagatis esitatakse tühistamiseks artikli 7 kohaselt määratud pädevale asutusele, kui

(a) elektriühiku tootmist taastuvatest energiaallikatest või soojus- ja jahutusenergia ühiku tootmist taastuvatest energiaallikatest vähemalt 5 MWth võimsusega jaamades toetatakse soodustariifimaksete, lisamaksete, maksuvähenduste või pakkumismenetlustest tulenevate maksete vormis, ning sel juhul esitatakse tagatis toetussüsteemi loonud liikmesriigi määratud pädevale asutusele;

 

(b) taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriühikut või taastuvatest energiaallikatest vähemalt 5 MWth võimsusega jaamades toodetud soojus- ja jahutusenergia ühikut võetakse arvesse siis, kui hinnatakse taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmist üksuse poolt, ning sel juhul esitatakse päritolutagatis kohustuse kehtestanud liikmesriigi määratud pädevale asutusele; või

 

energiatarnija või energiatarbija otsustab kasutada päritolutagatist selleks, et tõendada taastuvenergia osakaalu või kogust oma energiakasutuse struktuuris, taotlemata toetuskavast saadavat kasu vastavalt punktidele a ja b; sel juhul esitatakse päritolutagatis selle liikmesriigi määratud pädevale asutusele, kus energiakasutuse struktuuris kirjeldatud energiat tarbitakse.

energiatarnija või energiatarbija otsustab kasutada päritolutagatist selleks, et tõendada taastuvenergia osakaalu või kogust oma energiakasutuse struktuuris, eriti selleks, et täita [direktiivis 2003/54/EÜ sätestatud] elektrienergia päritolu avalikustamise kohustust; sel juhul esitatakse päritolutagatis selle liikmesriigi määratud pädevale asutusele, kus energiakasutuse struktuuris kirjeldatud energiat tarbitakse.

2. Kui käitaja on esitanud pädevale asutusele lõike 1 punkti a või b kohaselt ühe või mitu päritolutagatist, peab ta:

2. Pädev asutus tühistab vastavalt lõikele 1 esitatud päritolutagatised kohe pärast nende esitamist.

(a) vastavalt artikli 6 lõikele 1 taotlema uusi päritolutagatisi kogu sama käitise edasise tootmise suhtes, mis on seotud taastuvate energiaallikatega;

 

(b) esitama need päritolutagatised tühistamiseks samale pädevale asutusele.

 

 

2 a. Kui pädev asutus päritolutagatise tühistab, siis eemaldatakse käesoleva direktiivi elektri-, soojus- ja jahutusenergia päritolu avalikustamist käsitlevate nõuete järgimiseks registrist samaväärne kogus taastuvenergiat. Tühistamine väldib avaldatud taastuva elektri-, soojus- ja jahutusenergia kahekordset arvestamist.

3. Päritolutagatised saab esitada pädevale asutusele tühistamiseks kuni ühe aasta jooksul pärast nende väljaandmise kuupäeva.

3. Päritolutagatised saab esitada pädevale asutusele tühistamiseks kuni ühe aasta jooksul pärast nende väljaandmise kuupäeva.

Muudatusettepanek  124

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 8a

 

Energia ülekandmise arvestuse tunnistuste esitamine tühistamiseks

 

1. Liikmesriigid, kes otsustavad kasutada artikli 9 punktis c ettenähtud paindlikke mehhanisme, peavad nende kasutamise ajal nõudma kõnealusele energiakogusele vastavate energia ülekandmise arvestuse tunnistuste esitamist artiklile 7 kohaselt määratud pädevale asutusele tühistamiseks, kui:

 

(a) elektriühiku tootmist taastuvatest energiaallikatest või soojus- ja jahutusenergia ühiku tootmist taastuvatest energiaallikatest vähemalt 1 MWth võimsusega jaamades toetatakse soodustariifimaksete, lisamaksete, maksuvähenduste või pakkumismenetlustest tulenevate maksete vormis, ning sel juhul esitatakse tagatis toetussüsteemi loonud liikmesriigi määratud pädevale asutusele;

 

(b) taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriühikut või taastuvatest energiaallikatest vähemalt 1 MWth võimsusega jaamades toodetud soojus- ja jahutusenergia ühikut võetakse arvesse siis, kui hinnatakse taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmist üksuse poolt, ning sel juhul esitatakse päritolutagatis kohustuse kehtestanud liikmesriigi määratud pädevale asutusele.

 

2. Pädev asutus tühistab vastavalt lõikele 1, lõikele 3 ja artikli 8 lõikele 1esitatud energia ülekandmise arvestuse tunnistused kohe pärast nende esitamist.

 

3. Energia ülekandmise arvestuse tunnistusi ei esitata pädevale asutusele tühistamiseks hiljem kui 2 aastat pärast nende väljastamise kuupäeva.

Muudatusettepanek  125

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9

välja jäetud

Päritolutagatiste ülekandmine

 

1. Liikmesriigid, kelle taastuvenergia osakaal on vahetult eelneva kahe aasta jooksul vähemalt sama suur, kui I lisa B osas esitatud soovitusliku suunaga on ette nähtud, võivad taotleda artikli 7 alusel määratud pädevalt asutuselt vastavalt artikli 8 lõikele 1 tühistamiseks esitatud päritolutagatise ülekandmist teisele liikmesriigile. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus tühistab sellise päritolutagatise viivitamata.

 

2. Liikmesriigid võivad luua eelneva loa süsteemi päritolutagatiste ülekandmiseks teiste liikmesriikide isikutele ja isikutelt, kui sellise süsteemi puudumisel võib päritolutagatiste ülekandmine asjaomasele liikmesriigile või asjaomaselt liikmesriigilt nõrgendada nende võimet tagada kindel ja tasakaalustatud energiavarustus või saavutada nende toetuskava aluseks olevad keskkonnaalased eesmärgid.

 

Liikmesriigid võivad luua eelneva loa süsteemi päritolutagatiste ülekandmiseks teiste liikmesriikide isikutele, kui sellise süsteemi puudumisel võib päritolutagatiste ülekandmine nõrgendada nende võimet järgida artikli 3 lõiget 1 või tagada, et taastuvenergia osakaal on vähemalt sama suur, kui I lisa B osas esitatud soovitusliku suunaga on ette nähtud.

 

Eelneva loa süsteemi ei tohiks kasutada meelevaldse diskrimineerimise vahendina.

 

3. Päritolutagatisi võib lõike 2 kohaselt vastuvõetud sätete alusel üle kanda eri liikmesriikide isikute vahel tingimusel, et need on välja antud seoses taastuvenergiaga, mis on toodetud käitises, mis käivitati pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

 

Selline ülekandmine võib toimuda koos päritolutagatisega seotud energia ülekandmisega või sellest eraldi.

 

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile igast eelneva loa süsteemist, mille nad kavatsevad vastavalt lõikele 2 kasutusele võtta, ja kõikidest sellega seotud edasistest muudatustest.

 

Komisjon avaldab kõnealuse teabe.

 

5. Komisjon hindab hiljemalt 31. detsembril 2014 olenevalt andmete kättesaadavusest selliste käesoleva direktiivi sätete rakendamist, milles käsitletakse päritolutagatiste ülekandmist liikmesriikide vahel, ning sellega seotud kulusid ja kasu. Vajaduse korral esitab komisjon ettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

Muudatusettepanek  126

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9a

 

Liikmesriikide vahelised statistilised ülekanded

 

1. Kaks või rohkem liikmesriiki võivad oma riiklike eesmärkide arvestamiseks kokku leppida omavahelise taastuvenergia statistilise ülekande suhtes.

 

2. Kokku on selle artikli alusel ühest liikmesriigist teistesse liikmesriikidesse ülekantava energia maht piiratud taastuvenergia mahuga, mis on vastaval aastal saanud toetust kõnealuse liikmesriigi toetuskavast.

 

3. Liikmesriik võib taastuvenergiat statistiliselt teisele liikmesriigile üle kanda üksnes juhul, kui tema taastuvenergia osakaal on ülekandmise hetkel ületanud I lisa B osas sätestatud suuna.

 

4. Selle artikli alusel tehtud ülekanded peavad olema jõus vähemalt 2020. aastani ja kehtima vähemalt ühe aasta. Sellised ülekanded jõustuvad alles pärast seda, kui kõik selles osalevad liikmesriigid on ülekandest komisjonile teatanud.

Muudatusettepanek  127

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 b

 

Liikmesriikide vahelised ühisprojektid

 

1. Kaks või rohkem liikmesriiki võivad teha koostööd mis tahes tüüpi ühisprojektide raames, mille eesmärk on kasutada taastuvenergiat, ning hoolitseda ettevõtjate ja tootjate ühisprojektide läbiviimise eest.

 

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni taastuvenergia osakaalust, mis on toodetud nende territooriumil asuvates käitistes, mis käivitati pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva ja ehitati lõike 1 kohaselt; seda energiakogust võetakse arvesse teise liikmesriigi riikliku eesmärgi täitmisel, et teha kindlaks, millisel määral täideti artikli 3 ettekirjutusi.

 

3. Teates

 

(a) kirjeldatakse käitisi;

 

(b) täpsustatakse käitises toodetava taastuvenergia või soojus- või jahutusenergia osakaal, mida võetakse arvesse teise liikmesriigi riikliku eesmärgi täitmisel;

 

(c) viidatakse liikmesriigile, mille kasuks teavitamine toimub; ja

 

(d) määratletakse ajavahemik, mille jooksul toodetavat energiat võetakse arvesse teise liikmesriigi riikliku eesmärgi täitmisel.

 

4. Lõike 3 punkti d kohaselt määratletud ajavahemik vastab projekti amortisatsiooniperioodile või 10 aastasele perioodile sõltuvalt sellest, milline ajavahemik on lühem. Seda ajavahemikku väljendatakse tervetes kalendriaastates ja see võib ulatuda 2020. aastast kaugemale.  

 

5. Käesoleva artikli kohaselt esitatud teadet ei muudeta ega seda ei tühistata teavitava liikmesriigi ja lõike 3 punktis c osutatud liikmesriigi nõusolekuta.

 

6. Liikmesriik võib taastuvenergiat statistiliselt teisele liikmesriigile üle kanda üksnes siis, kui esitatud tõenditel põhinevate hinnangute kohaselt ületab kaheaastase perioodi jooksul, mis vahetult eelneb projektist teavitamisele, tema taastuvenergia osakaal I lisa B osas sätestatud kohustuslikud ajutised miinimumeesmärgid vähemalt sellises mahus, kui on kavas kõnealuse ühisprojekti jooksul taastuvenergiat toota.

 

7. Liikmesriigid, kes esitasid lõike 2 kohase teate, väljastavad lõike 3 punktis d täpsustatud ajavahemiku jooksul iga aasta kolme viimase kuu jooksul kirjaliku teate, milles tuuakse ära:

 

(a) teates osutatud käitises taastuvatest energiaallikatest aasta jooksul toodetud elektri või soojus- või jahutusenergia koguhulk; ja

 

(b) kõnealuses käitises taastuvatest energiaallikatest aasta jooksul toodetud elektri või soojus- või jahutusenergia hulk, mida arvestatakse vastavalt teates sätestatud tingimustele teise liikmesriigi riiklike eesmärkide täitmisel.

 

8. Lõike 7 punkti a kohaselt esitatud andmeid kinnitatakse kolmanda isiku poolt läbi viidud kontrollimise teel. Sellise kontrollimise ja kontrollijate kvalifikatsiooni nõuded määravad kindlaks liikmesriigid või nende pädevad asutused vastavalt artiklile 7 ning sellest teavitatakse komisjoni.

 

9. Liikmesriik edastab kirjaliku teate komisjonile ja liikmesriigile, kelle kasuks lõike 2 kohaselt teade esitati.

Muudatusettepanek  128

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 c

 

Energia ülekandmise arvestuse tunnistused

 

1. Liikmesriigid võivad otsustada väljastada energia ülekandmise arvestuse tunnistusi vastavalt artikli 6a lõikele 1, selleks et muuta need isikute vahel ülekantavaks. Sellised ülekandmised võivad kaasneda selle energiakoguse ülekandmisega, millega ülekandmise arvestuse tunnistus on seotud, või võivad toimuda sellistest ülekannetest eraldi.

 

2. Energia ülekandmise arvestuse tunnistuste ülekandmine erinevate liikmesriikide isikute vahel on võimalik ainult siis, kui:

 

(a) esitatud tõenditel põhinevate hinnangute kohaselt ületab kaheaastase perioodi jooksul, mis vahetult eelneb energia ülekande kehtivusperioodile, energia ülekandmise arvestuse tunnistuse väljastanud liikmesriigi taastuvenergia osakaal I lisa B osas sätestatud kohustuslikud ajutised miinimumeesmärgid; ja

 

(b) energia ülekandmise arvestuse tunnistused on väljastatud taastuvenergiale, mis on toodetud käitistes, mis on käiku lastud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

 

3. Kõik liikmesriigid võivad luua eelneva loa süsteemi energia ülekandmise arvestuse tunnistuse ülekandmiseks teiste liikmesriikide isikutele ja isikutelt, kui sellise süsteemi puudumisel võib ülekandmine nõrgendada nende võimet tagada kindel ja tasakaalustatud energiavarustus või saavutada nende toetuskava aluseks olevad keskkonnaalased eesmärgid või võib kahjustada nende võimet järgida artikli 3 lõikeid 1 ja 2.

 

Eelneva loa süsteemi ei tohiks kasutada meelevaldse diskrimineerimise vahendina.

 

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile igast eelneva loa süsteemist, mille nad kavatsevad vastavalt lõikele 3 kasutusele võtta, ja kõikidest sellega seotud edasistest muudatustest.

 

Komisjon avaldab kõnealuse teabe.

Muudatusettepanek  129

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 d

 

Ühine eesmärkide täitmine

 

1. Kaks või rohkem liikmesriiki võivad kokku leppida eesmärkide ühendamises ja kehtestada nende ühiseks täitmiseks ühised toetuskavad.

 

2. Kui kaks või enam liikmesriiki otsustavad artikli 3 kohaselt püüelda vabatahtlikult ühiselt eesmärkide täitmise poole, siis arvestatakse hõlmatud liikmesriikide rühma jaoks üldeesmärk ja kohustuslikud vahe-eesmärgid ühiselt keskmisena nende riikide jaoks I lisa A ja B osas sätestatud ajutistest ja lõplikest miinimumeesmärkidest, mida kaalutakse iga kaasatud liikmesriigi eeldatava energia lõpptarbimisega ajavahemikus kuni aastani 2020.

 

3. Käesoleva lõike alusel tehtavast koostööst peavad kõik kaasatud liikmesriigid komisjonile teatama ja komisjon peab kõnealuse liikmesriikide rühma jaoks heaks kiitma uue eesmärgi ja selle arvestamise meetodi.

Muudatusettepanek  130

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Päritolutagatiste tühistamise mõju

Paindlike mehhanismide kasutamise mõju

Riiklike eesmärkidega seotud käesoleva direktiivi nõuete järgimise kontrollimise eesmärgil, kui pädev asutus tühistab päritolutagatise, mida ta ise välja ei andnud, tehakse taastuvenergia vastava kogusega järgmist:

 

(a) see lahutatakse sellest taastuvenergia kogusest, mida võetakse arvesse päritolutagatises täpsustatud energia tootmise aasta puhul, kui hinnatakse nõuete järgimist päritolutagatise välja andnud pädeva asutuse liikmesriigis; ning

 

(b) see liidetakse sellele taastuvenergia kogusele, mida võetakse arvesse päritolutagatises täpsustatud energia tootmise aasta puhul, kui hinnatakse nõuete järgimist päritolutagatise tühistanud pädeva asutuse liikmesriigis.

 

 

1. Juhul kui on jõustunud leping kahe liikmesriigi vahel nende omavahelise taastuvenergia statistilise ülekandmise kohta vastavalt artiklile 9a, peab vastav kogus olema:

 

(a) statistiliselt lahutatud sellest taastuvenergia kogusest, mida võetakse arvesse, kui kontrollitakse artikli 3 nõuete järgimist liikmesriigis seoses siseriiklike eesmärkidega ja

 

(b) statistiliselt liidetud sellele taastuvenergia kogusele, mida võetakse arvesse, kui kontrollitakse artikli 3 nõuete järgimist teises liikmesriigis seoses siseriiklike eesmärkidega.

 

2. Juhul kui kaks või enam liikmesriiki on vastavalt artiklile 9b viinud läbi ühisprojekte, tuleb artikli 9b lõike 7 kohaselt teatatud taastuvatest energiaallikatest saadava elektri või soojus- või jahutusenergia hulk

 

(a) lahutada sellest taastuvenergia kogusest, mida võetakse arvesse, kui kontrollitakse artikli 3 nõuete järgimist liikmesriigis, kes väljastas vastavalt artikli 9b lõikele 7 kirjaliku teate, seoses siseriiklike eesmärkidega; ja

 

(b) liita sellele taastuvenergia kogusele, mida võetakse arvesse, kui kontrollitakse artikli 3 nõuete järgimist liikmesriigis, kes saab vastavalt artikli 9b lõikele 8 kirjaliku teate, seoses siseriiklike eesmärkidega.

 

3. Juhul kui liikmesriigi pädev asutus tühistab energia ülekandmise arvestuse tunnistuse, mille väljastas teise liikmesriigi pädev asutus, tuleb riiklike eesmärkidega seotud käesoleva direktiivi nõuete järgimise kontrollimise eesmärgil taastuvenergia vastav kogus

 

(a) lahutada sellest taastuvenergia kogusest, mida võetakse arvesse energia ülekandmise arvestuse tunnistuses täpsustatud energia tootmise aasta puhul, kui hinnatakse nõuete järgimist energia ülekandmise arvestuse tunnistuse välja andnud pädeva asutuse liikmesriigis; ja

 

(b) liita sellele taastuvenergia kogusele, mida võetakse arvesse energia ülekandmise arvestuse tunnistuses täpsustatud energia tootmise aasta puhul, kui hinnatakse nõuete järgimist energia ülekandmise arvestuse tunnistuse tühistanud pädeva asutuse liikmesriigis.

Muudatusettepanek  131

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10a

Otseste karistuste mehhanism

 

1. Komisjon kehtestab otseste karistuste mehhanismi, et tagada käesoleva direktiivi eesmärkide selge ja usaldusväärne täitmine liikmesriikide poolt.

 

2. Komisjon rakendab otseseid trahve nende liikmesriikide suhtes, kes ei järgi direktiivi eesmärke, jättes vahetult eelneva kaheaastase perioodi jooksul täitmata I lisa A ja B osas sätestatud kohustuslikud vahe-eesmärgid ja 2020 aasta eesmärgid, pärast seda kui kontrolliti paindlike mehhanismide võimalikku kasutamist vastavalt artiklile 10. Juhul kui kaks või enam liikmesriiki on vastavalt artiklile 9d otsustanud püüelda ühiselt eesmärkide täitmise poole ja ei ole täitnud ühiseid kohustuslikke vahe-eesmärke, määrab komisjon ühise karistuse kõikidele liikmesriikidele, kes on sõlminud vastava ühiste eesmärkide saavutamise kokkuleppe.

 

3. Komisjon võtab vastu vajalikud meetmed, et rakendada lõiget 1, eelkõige et kehtestada hiljemalt 2010. aasta lõpuks vajalikud suunised, arvutamismeetodid ja karistused mittetäitmise korral ning kehtestada üksikasjalikud sätted erifondi haldamiseks ja kehtestamiseks, kuhu kantakse tulud vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 18 lõikele 2 (sihtotstarbeline tulu). Need rakendusmeetmed peaksid sisaldama ka sätteid toetuse haldamise ja kasutamise kohta, mis eraldatakse fondist oma eesmärgid ületanud liikmesriikide taastuvenergia projektidele, ja üldiselt taastuvenergia uuringute, tootmise ja kasutamise parandamiseks ja tugevdamiseks ning energiatõhususe suurendamiseks Euroopa Liidus.

 

4. Komisjon algatab otsese karistusmenetluse viivitamata pärast seda, kui liikmesriigi aruande hindamisel on selgunud, et kõnealune liikmesriik pole suutnud nõudeid täita, või pärast tõendite saamist selle kohta, et liikmesriik ei täida oma kohustusi, olenemata tõendite kogumise ajast.

 

5. Karistus tuleks arvutada liikmesriigi taastuvenergia puudujäägi alusel megavatt-tundides võrreldes tema kohustusliku eesmärgiga ja sätestada asjakohane määr, et pakkuda liikmesriikidele tugevat stiimulit taastuvenergiasse investeerimiseks, seades eesmärgiks riiklike eesmärkide täitmise ja isegi ületamise.

 

6. See meede, mille eesmärk on muuhulgas muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid nende täiendamisega, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

 

7. Karistussumma tasumine ei vabasta liikmesriiki I lisa B osas sätestatud kohustuslike vahe-eesmärkide täitmise kohustusest ja I lisa tabeli kolmandas veerus sätestatud üldise eesmärgi täitmise kohustusest. Sel juhul kohaldatakse ka artikli 4 lõiget 3.

Muudatusettepanek  132

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 5 lõike 9, artikli 6 lõike 2, artikli 8 lõike 2 ja artikli 9 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse käitise võimsuse suurenemise tinginud taastuvenergia ühikuid viisil, nagu need oleksid toodetud eraldi käitise poolt, mis käivitati hetkel, mil võimsuse suurenemine aset leidis.

Artikli 3 ja artikli 6 lõike 2 kohaldamisel käsitatakse käitise võimsuse suurenemise tinginud taastuvenergia ühikuid viisil, nagu need oleksid toodetud eraldi käitise poolt, mis käivitati hetkel, mil võimsuse suurenemine aset leidis.

Muudatusettepanek  133

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11a

 

Tarbijakaitse

 

1. Liikmesriigid, kes on käivitanud taastuvenergia toetuskavad, peavad nõudma toetust saanud energiatoodangule päritolutagatiste väljastamist. Liikmesriigid peavad ka selgitama, kuidas neid päritolutagatisi jaotatakse energia lõpptarbijatele või tarnijatele.

 

2. Liikmesriigid kohustavad energiatarnijaid, kes müüvad tarbijatele taastuvenergiat, viidates taastuvenergia keskkondlikele või muudele eelistele, tõendama, et nende müüdud taastuvenergia kogus ületab vähemalt ühe kolmandiku võrra koguse, mis on vajalik I lisa A ja B osas sätestatud kohustuslike eesmärkide saavutamiseks. Sel eesmärgil nõuavad liikmesriigid, et tarnijad esitaksid pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva käivitunud käitiste puhul tühistamiseks päritolutagatised, mis vastavad nõutud lisapakkumise osakaalule ning anti välja energiatootmiseks, mida ei võeta arvesse, kui mistahes liikmesriigis kontrollitakse käesoleva direktiivi riiklike eesmärkidega seotud nõuete järgimist.

Muudatusettepanek  134

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haldusmenetlused, õigusaktid ja eeskirjad

Haldusmenetlused, õigusaktid, eeskirjad ja rahalised vahendid

1. Liikmesriigid tagavad, et kõik loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlusi käsitlevad riiklikud eeskirjad, mida kohaldatakse taastuvatest allikatest elektrienergia, soojus- või jahutusenergia tootmisega tegelevate ettevõtete suhtes ning protsesside suhtes, millega biomass muundatakse biokütusteks või muudeks energiatoodeteks, on proportsionaalsed ja vajalikud.

1. Liikmesriigid tagavad, et kõik loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlusi käsitlevad riiklikud eeskirjad, mida kohaldatakse taastuvatest allikatest elektrienergia, soojus- või jahutusenergia tootmisega tegelevate ettevõtete, seonduva põhi- ja jaotusvõrgu infrastruktuuri suhtes ning protsesside suhtes, millega biomass muundatakse biokütusteks või muudeks energiatoodeteks, on proportsionaalsed ja vajalikud.

Liikmesriigid tagavad eelkõige järgmise:

Liikmesriigid tagavad eelkõige järgmise:

(a) riiklike, piirkondlike ja kohalike haldusasutuste asjakohased kohustused loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetluste täitmisel on selgelt määratletud ning projekteerimis- ja ehitustaotlustel on täpsed tähtajad;

(a) riiklike, piirkondlike ja kohalike haldusasutuste asjakohased kohustused loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetluste täitmisel on selgelt määratletud, sh maa planeerimine, ning projekteerimis- ja ehitustaotlustel on lühikesed ja täpsed tähtajad;

 

(a a) luuakse üks haldusasutus, kes vastutab taastuvenergiat tootvate käitiste loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimistaotluste menetlemise eest ning on taotlejatele abiks;

(b) haldusmenetlusi on asjakohasel haldustasandil tõhustatud ja kiirendatud;

(b) haldusmenetlusi on asjakohasel haldustasandil tõhustatud ja kiirendatud;

(c) lubade andmist, sertifitseerimist ja litsentsimist käsitlevad eeskirjad on objektiivsed, läbipaistavad ja mittediskrimineerivad ning nende puhul võetakse täiel määral arvesse iga üksiku taastuvenergiatehnoloogia eripära;

(c) lubade andmist ja nende kohaldamist, sertifitseerimist ja litsentsimist käsitlevad eeskirjad on objektiivsed, läbipaistavad, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja vajalikud ning nende puhul võetakse täiel määral arvesse iga üksiku taastuvenergiatehnoloogia eripära; saastetegevuste puhul kohaldatavad eeskirjad, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta direktiivis 2008/1/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (kodifitseeritud versioon)1 sisalduvad eeskirjad, ei ole asjakohased taastuvenergiat tootvate käitiste puhul, mis ei tooda oma elutsükli jooksul saastavaid jäätmeid ning neid ei kohaldata nimetatud käitiste puhul;

(d) haldusasutustevaheliseks koostööks kehtestatakse selged suunised, milles käsitletakse tähtaegu ning projekteerimis- ja loataotluste vastuvõtmist ja käsitlemist;

(d) haldusasutustevaheliseks koostööks kehtestatakse selged suunised, milles käsitletakse tähtaegu ning projekteerimis- ja loataotluste vastuvõtmist ja käsitlemist;

 

(d a) sidusus saavutatakse hindamis-, kavandamis- ja litsentsimismenetlustega kooskõlas ELi erinevate kehtivate keskkonnaalaste õigusaktidega, võttes samal ajal arvesse taastuvenergia panust kliimamuutuse eesmärkide saavutamisel ja selle panust käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamisel;

 

(d b) taastuvenergiat tootvate käitiste kavandi- ja loataotlused kiidetakse automaatselt heaks, kui lube andev asutus ei ole ettenähtud tähtaja jooksul vastanud või kui pädev luba andev asutus ei ole neid selgelt tagasi lükanud;

(e) tarbijate, projekteerijate, arhitektide, ehitajate ning seadmete ja süsteemide paigaldajate ja tarnijate makstavad haldustasud on läbipaistvad ja kulupõhised;

(e) tarbijate, projekteerijate, arhitektide, ehitajate ning seadmete ja süsteemide paigaldajate ja tarnijate makstavad haldustasud on läbipaistvad ja kulupõhised;

(f) väiksemate projektide jaoks kehtestatakse vähem koormavamad loamenetlused; ning

(f) väiksemate projektide jaoks kehtestatakse vähem koormavamad ja lihtsustatud loamenetlused ja detsentraliseeritud taastuvenergia seadmete, näiteks fotogalvaanilised elemendid, päikesesoojuse salvestid, väikesed biomassi põletid, väikesed biogaasi koostootmisjaamad, puhul asendatakse loamenetlus pädeva valitsusasutuse lihtsa teavitamisega; ja

 

(f a) kehtestatakse asjakohased reguleerivad meetmed ja maksusoodustused, et edendada võimalikult kulutasuvat taastuvenergia süsteemide ning seonduvate soojus- ja jahutusvõrkude kasutamist;

(g) määratakse vahendajad, kes tegutsevad lubade, sertifikaatide ja litsentside väljaandmise eest vastutavate asutuste ning taotlejate vahelistes vaidlustes.

(g) määratakse vahendajad, kes tegutsevad lubade, sertifikaatide ja litsentside väljaandmise eest vastutavate asutuste ning taotlejate vahelistes vaidlustes.

2. Liikmesriigid määratlevad selgelt kõik tehnilised kirjeldused, millele taastuvenergia seadmed ja süsteemid peavad vastama, et saada kasu toetuskavadest. Kui on olemas Euroopa standardid, sh ökomärgised, energiamärgised ja muud Euroopa standardiasutuste vastuvõetud tehnilised võrdlussüsteemid, väljendatakse kõnealuseid tehnilisi kirjeldusi vastavalt kõnealustele standarditele. Selliste tehniliste kirjeldustega ei nähta ette seadmete ja süsteemide sertifitseerimise kohta.

2. Liikmesriigid määratlevad selgelt kõik tehnilised kirjeldused, millele taastuvenergia seadmed ja süsteemid peavad vastama, et saada kasu toetuskavadest. Kui on olemas Euroopa standardid, sh ökomärgised, energiamärgised ja muud Euroopa standardiasutuste vastuvõetud tehnilised võrdlussüsteemid, väljendatakse kõnealuseid tehnilisi kirjeldusi vastavalt kõnealustele standarditele. Selliste tehniliste kirjeldustega ei nähta ette seadmete ja süsteemide sertifitseerimise kohta ja nende kaudu ei tohiks välistada riikide turge.

3. Liikmesriigid nõuavad, et kohalikud ja piirkondlikud asutused arutaksid töötus- ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja ümberkorraldamisel selliste seadmete ja süsteemide paigaldamist, mis kasutaksid taastuvatest allikatest toodetud kütet, jahutust ja elektrit ning kaugkütet ja -jahutust.

3. Liikmesriigid nõuavad, et kohalikud ja piirkondlikud asutused tagaksid töötus- ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja ümberkorraldamisel selliste seadmete ja süsteemide paigaldamise, mis kasutaksid taastuvatest allikatest toodetud kütet, jahutust ja elektrit ning kaugkütet ja -jahutust.

 

Liikmesriigid innustavad eelkõige kohalikke ja piirkondlikke asutusi lülitama taastuvatest energiaallikatest toodetud kütet ja jahutust linna infrastruktuuri kavandamisse üle 50 000 elanikuga linnades.

4. Liikmesriigid sätestavad oma ehitusalastes õigusaktides ja eeskirjades taastuvatest allikatest pärit energia kasutamise miinimumtaseme uute või renoveeritud ehitiste puhul. Kõik erandid kõnealustest miinimumtasemetest on läbipaistvad ja põhinevad kriteeriumidel, mis on seotud:

4. Liikmesriigid sätestavad oma ehitusalastes õigusaktides ja eeskirjades taastuvatest allikatest pärit energia kasutamise miinimumtaseme uute ja renoveeritud ehitiste puhul. Liikmesriigid lubavad selle miinimumtaseme saavutamist muuhulgas soojus- ja jahutusenergia abil, mille tootmiseks on kasutatud üksnes taastuvaid energiaallikaid. Renoveeritud ehitistele kehtestatud kõik erandid kõnealustest miinimumtasemetest on läbipaistvad ja põhinevad

(a) passiivmajade või madal- või nullenergiamajade kasutamisega; või

(a) energiavajadusel, mis on renoveerimise hetkel vähemalt 30% väiksem analoogsete uute hoonete puhul kehtivast energiatõhususe normist;

(b) kohalike piirangutega taastuvate energiaallikate kättesaadavusel.

(b) soojuse ja elektri koostootmise parima olemasoleva tehnoloogia abil toodetud energial, mis toodab taastuvatest energiaallikatest täiendavas mahus soojust;

 

4 a. Liikmesriigid edendavad alates 2010. aastast avalike ja eravalduses olevate positiivse energiabilansiga hoonete projekte ja kehtestavad hiljemalt 2015. aasta positiivse energiabilansi nõude. Liikmesriigid tagavad, et riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avalikud hooned vastavad alates 2012. aastast positiivse energiabilansiga hoonete standarditele. 2014. aastal esitavad liikmesriigid süsteemi, mis selgitab üksikasjalikult, kuidas saavad kolmandad isikud kasutada avalike või poolavalike hoonete katuseid investeeringuteks taastuvenergia tootmisse.

5. Liikmesriigid soodustavad oma ehitusalaste õigusaktide ja eeskirjadega selliste kütte- ja jahutussüsteemide ja -seadmete kasutamist, mille puhul on energia saadud taastuvatest allikatest ja mille abil saavutatakse märkimisväärne energiasääst. Liikmesriigid kasutavad selliste süsteemide ja seadmete kasutamise ergutamiseks energia- või ökomärgiseid või muid riigi või Euroopa tasandil koostatud asjakohaseid sertifikaate või standardeid, kui need on olemas.

5. Liikmesriigid soodustavad ja toetavad oma ehitusalaste õigusaktide ja eeskirjadega ning kütte- ja jahutussektori taastuvenergia toetuskavades selliseid kütte- ja jahutussüsteeme ja -seadmeid, mille puhul on energia saadud taastuvatest allikatest ja mille abil saavutatakse märkimisväärne energiasääst. Liikmesriigid kasutavad selliste süsteemide ja seadmete kasutamise ergutamiseks energia- või ökomärgiseid või muid riigi või Euroopa tasandil koostatud asjakohaseid sertifikaate või standardeid, kui need on olemas.

Biomassi puhul edendavad liikmesriigid muundamistehnoloogiaid, millega saavutatav energia muundamise kasutegur on 85 % elamutes ja kaubanduses kasutamise puhul ning vähemalt 70 % tööstusliku kasutuse puhul.

Biomassi puhul edendavad liikmesriigid muundamistehnoloogiaid, millega saavutatav energia muundamise kasutegur on 85 % elamutes ja kaubanduses kasutamise puhul ning vähemalt 70 % tööstusliku kasutuse puhul.

Soojuspumpade puhul edendavad liikmesriigid selliseid soojuspumpasid, mille abil saavutatakse otsuses 2007/742/EÜ kehtestatud ökomärgistamise miinimumnõuded.

 

Päikeseenergia puhul edendavad liikmesriigid seadmeid ja süsteeme, millega saavutatav energia muundamise kasutegur on vähemalt 35%.

 

Süsteemide ja seadmete energia muundamise kasuteguri ning sisendi ja väljundi vahelise suhte hindamisel kasutavad liikmesriigid ühenduse menetlusi või nende puudumisel rahvusvahelisi menetlusi, kui sellised menetlused on olemas.

Süsteemide ja seadmete energia muundamise kasuteguri ning sisendi ja väljundi vahelise suhte hindamisel kasutavad liikmesriigid ühenduse menetlusi või nende puudumisel rahvusvahelisi menetlusi, kui sellised menetlused on olemas.

 

5 a. Tagatakse avaliku ja erasektori rahastamise lihtne kättesaadavus ja juurdepääs ühenduse tasandil huvi pakkuvatele taastuvenergia projektidele.

 

Igasugune rahaline toetus infrastruktuuri, avalike ja tööstushoonete või elamute ehitamiseks, ümberehitamiseks ja moderniseerimiseks peab olema seotud energiasäästu ja/või taastuvenergia kasutamise edendamisega.

 

Selleks et lihtsustada 20% eesmärgi saavutamise rahastamist, esitavad komisjon ja liikmesriigid 31. detsembriks 2009. aastal analüüsi ja kava, mille eesmärk on eelkõige:

 

(a) struktuurifondide ja taastuvenergia raamprogrammide parem kasutamine;

 

(b) Euroopa Investeerimispanga ja muude avaliku rahastamise institutsioonide vahendite parem ja ulatuslikum kasutamine ja

 

(c) riskikapitali parem kättesaadavus, eelkõige analüüsides riskijagamisrahastu otstarbekust taastuvenergia investeeringuteks Euroopa Liidus, sarnaselt ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi algatusele, mis on ette nähtud taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe investeeringuteks kolmandates riikides.

 

5 b. Komisjon analüüsib eelkõige, kuidas neid uusi rahastamisvõimalusi saaks kasutada Euroopa huvides olevate taastuvenergiaprojektide kiirendamiseks, eriti järgmiselt:

 

(a) 100% või suures ulatuses taastuvenergiat kasutavate kogukondade ja linnade arendamine algatuse „Linnapeade Pakt” raames;

 

(b) vajalike võrkude infrastruktuuri arendamine, et kasutada ulatuslikumalt avameretuulte ja mereenergia potentsiaali Euroopa Liidu eri merepiirkondades;

 

(c) biomassi, päikeseenergia või geotermilise energia põhiste kaugkütte- ja jahutusvõrkude arendamine Euroopa Liidu põhja- ja idaosas koos ulatusliku olemasolevate hoonete moderniseerimise programmiga;

 

(d) Vahemeremaadega võrkudevaheliste ühenduste arendamine, et kasutada täielikult Vahemeremaade ja teiste naaberriikide hiiglaslikku tuule-, laine-, loodete- ja päikeseenergia potentsiaali.

 

5c. Komisjon ja liikmesriigid esitavad 31. detsembriks 2009. aastal analüüsi ja kava, mille eesmärk on suunata kooskõlastatult ühenduse ja riiklikku rahastamist ning muid abivorme, mis on mõeldud taastuvenergia ja energiatõhususe tehnoloogiliste uurimiskeskustele; eelkõige keskustele, mis teevad koostööd ülikoolide ja ettevõtetega (eriti VKEdega) rakendusuuringute ja uuenduslike teedrajavate teadusuuringute valdkonnas; tehnoloogilised teadusuuringud keskenduvad eelkõige detsentraliseeritud ja ühendusesisesele tootmisele. Nende eesmärk on vähendada kasutusviiside konflikte seoses alade kasutamisega kas kütuste või toiduainete tootmiseks. Keskuste eesmärk on ka teavitada üldsust taastuvenergiast ja eelkõige energiasäästumeetmetest.

 

 

1 ELT L 24, 29.1.2008, lk 8.

Muudatusettepanek  135

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et toetusmeetmeid käsitlev teave tehakse kättesaadavaks suure biokütusesisaldusega segude või puhaste biokütuste kasutamiseks sobivate kütte-, jahutus- ja elektriseadmete ja -süsteemide ning sõidukite tarbijatele, ehitajatele, paigaldajatele, arhitektidele ja tarnijatele.

1. Liikmesriigid tagavad, et toetusmeetmeid ja tundlikele tarbijatele mõeldud eriteenuseid käsitlev teave tehakse laias ulatuses kättesaadavaks suure biokütusesisaldusega segude või puhaste biokütuste kasutamiseks sobivate kütte-, jahutus- ja elektriseadmete ja -süsteemide ning taastuvatest energiaallikatest toodetud vesiniku, hübriid- ja elektrisõidukite ning muude sõidukite tarbijatele, ehitajatele, paigaldajatele, arhitektidele, sotsiaalelamu valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele, kinnisvara haldajatele, kohalikul tasandil otsuseid tegevatele isikutele ja tarnijatele.

2. Liikmesriigid tagavad, et kas seadmete või süsteemide tarnija või riigi pädev ametiasutus teeb kättesaadavaks teabe taastuvatest allikatest toodetud soojust, jahutust ja elektrit kasutavate seadmete ja süsteemide netotulu, kulude ja energiatõhususe kohta.

2. Liikmesriigid tagavad, et seadmete või süsteemide tarnija ja riigi pädev ametiasutus teevad kättesaadavaks teabe taastuvatest allikatest toodetud soojust, jahutust ja elektrit kasutavate seadmete ja süsteemide netotulu, kulude ja energiatõhususe kohta.

3. Liikmesriigid koostavad sertifitseerimiskavad biomassil töötavate väikeste katelde ja ahjude, fotogalvaanilise päikeseenergia ja päikese soojusenergia süsteemide ning soojuspumpade paigaldajate jaoks. Kõnealused kavad põhinevad IV lisas sätestatud kriteeriumidel. Iga liikmesriik tunnustab teiste liikmesriikide poolt kõnealuste kriteeriumide kohaselt antud sertifikaate.

3. Liikmesriigid tagavad, et sertifitseerimiskavad või samaväärsed kvalifikatsioonikavad oleksid kättesaadavad biomassil töötavate väikeste katelde ja ahjude, fotogalvaanilise päikeseenergia ja päikese soojusenergia süsteemide ja pinnalähedase geotermilise energia süsteemide ning soojuspumpade paigaldajate jaoks. Kõnealused kavad võivad vajadusel võtta arvesse olemasolevaid kavasid ja struktuure ja need põhinevad IV lisas sätestatud kriteeriumidel. Iga liikmesriik tunnustab teiste liikmesriikide poolt kõnealuste kriteeriumide kohaselt antud sertifikaate.

 

3 a. Liikmesriigid tagavad, et alates 2015. aastast loetakse ainult sertifitseeritud paigaldajate teostatud paigaldus artikli 12 lõike 4 nõuetele vastavaks.

4. Liikmesriigid koostavad kavandajate ja arhitektide jaoks suunised, et neil oleks võimalik tööstus- ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja ümberkorraldamisel nõuetekohaselt kaaluda taastuvenergia ning kaugkütte ja -jahutuse kasutamist.

4. Liikmesriigid koostavad kavandajate, sotsiaalelamu valdkonnas tegutsevate organisatsioonide, kinnisvara haldajate, kohalikul tasandil otsuseid tegevate isikute ja arhitektide jaoks suunised, et neil oleks võimalik tööstus- ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja ümberkorraldamisel nõuetekohaselt kaaluda taastuvate energiaallikate ja suure tõhususega tehnoloogia optimaalset kombineerimist.

 

4 a. Liikmesriigid koos kohalike ja piirkondlike ametiasutustega töötavad välja teavitamise, teadlikkuse tõstmise, juhendamise ja koolitamise kavasid ja tagavad, et kodanikke teavitatakse piisavalt taastuvenergia arendamise ja kasutamise eelistest ning praktilistest külgedest.

Muudatusettepanek  136

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 14

Artikkel 14

Juurdepääs elektrivõrgule

Juurdepääs võrgule ja selle toimimine

1. Liikmesriigid võtavad võrgusüsteemi infrastruktuuri väljaarendamiseks vajalikud meetmed ning suhtlevad omavahel, et võimaldada taastuvatest energiaallikatest pärit elektri tootmise edasist arengut.

1. Liikmesriigid ja pädevad asutused võtavad põhi- ja jaotusvõrkude infrastruktuuri, nn arukate jaotusvõrkude, salvestite ja elektrisüsteemide väljaarendamiseks kõik vajalikud meetmed, et võimaldada elektrisüsteemi turvaline toimimine ja taastuvatest energiaallikatest pärit elektri tootmise edasist arengut, tagades vähemalt lisades 1A ja 1B sätestatud eesmärkide täitmise, sh võrkudevahelised ühendused liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Liikmesriigid võtavad ka asjakohased meetmed võrgusüsteemi infrastruktuuri lubade andmise menetluse kiirendamiseks ja võrgusüsteemi infrastruktuuri kinnitamise koordineerimiseks haldus- ja kavandamismenetlustega. Liikmesriigid hindavad oma taastuvenergia riiklikes tegevuskavades vajadust laiendada ja/või tugevdada olemasolevat infrastruktuuri, selleks et hõlbustada selliste taastuvenergia koguste integreerimist, mis on vajalikud 2020. aasta riikliku eesmärgi saavutamiseks ja esitavad meetmed, mida nad võtavad lubade andmise menetluse kiirendamiseks.

2. Liikmesriigid tagavad, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad garanteerivad oma territooriumil taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia edastamise ja jaotamise, ilma et see mõjutaks võrgusüsteemi terviklikkust ja ohutust. Nad sätestavad ka taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia eelistatud pääsu võrgusüsteemi. Elektri tootmisseadmete dispetšjuhtimisel seavad põhivõrguettevõtjad esikohale taastuvaid energiaallikaid kasutavad tootmisseadmed, niivõrd kui siseriikliku elektrisüsteemi varustuskindlus seda võimaldab.

2. Ilma et see mõjutaks võrgusüsteemi töökindlust ja ohutust ning niivõrd kui siseriikliku elektrisüsteemi turvalisus seda võimaldab:

 

(a) tagavad liikmesriigid, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad garanteerivad oma territooriumil taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia eelistatud pääsu võrgusüsteemi, eelistatud ühenduse, eelistatud edastamise ja eelistatud jaotamise, ning tagavad, et vastutavad võrguettevõtjad optimeerivad, tugevdavad ja laiendavad võrku pärast taastuvenergia tootja põhjendatud taotlust, et tagada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri eelistatud ühendus, pääs võrgusüsteemi, edastus, jaotus ja dispetšjuhtimine;

 

(b) tagavad liikmesriigid, et vastutavad võrguettevõtjad seavad dispetšjuhtimisel esikohale taastuvaid energiaallikaid kasutavad tootmisseadmed ja võtavad kõik asjakohased võrgu ja turuga seotud operatiivsed meetmed, et vähendada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri kadu tänu võrgusüsteemi ja turuga seotud meetmetele. Samuti võivad põhivõrguettevõtjad eelistada teatud seadmeid, et elektrienergia, mis toodeti teatud koguses soojuse tootmiseks kõrge kasuteguriga jõujaamades, sisestatakse võrgusüsteemi vastavalt direktiivi 2004/8/EÜ artikli 8 lõikele 1.

 

Liikmesriigid tagavad, et riikliku elektrisüsteemi töökindluse ja varustuskindluse tagamiseks avalikustavad vastutavad võrguettevõtjad viivitamata need nõudmised ja võetud meetmed, kui osutub vajalikuks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kogust vähendada.

3. Liikmesriigid nõuavad, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad koostaksid standardeeskirjad, milles käsitletakse kulude kandmist ja jagamist seoses tehniliste kohandustega (näiteks võrguga liitumised ja võrgu arendustööd), mida on vaja, et kaasata uusi tootjaid, kes varustavad ühendatud võrku taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiaga.

3. Liikmesriigid või pädevad reguleerivad asutused nõuavad, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad koostaksid standardeeskirjad, milles käsitletakse kulude kandmist ja jagamist seoses tehniliste kohandustega (näiteks võrguga liitumised, võrgu arendustööd, võrgu parem käitamine ja eeskirjad võrgureeglite mittediskrimineeriva rakendamise kohta), mida on vaja, et kaasata uusi tootjaid, kes varustavad ühendatud võrku taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiaga. Kõnealused eeskirjad avaldatakse hiljemalt 30. juuniks 2010.

Kõnealused eeskirjad peavad tuginema objektiivsetele, läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, mille kohaselt võetakse eelkõige arvesse kõiki kõnealuste tootjate võrku liitmise kulusid ja tulusid ning äärealadel ja madala rahvastikutihedusega piirkondades asuvate tootjate konkreetset olukorda. Eeskirjadega võidakse ette näha eri tüüpi liitumist.

Kõnealused eeskirjad peavad tuginema objektiivsetele, läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, mille kohaselt võetakse eelkõige arvesse kõiki kõnealuste tootjate võrku liitmise kulusid ja tulusid ning äärealadel ja madala rahvastikutihedusega piirkondades asuvate tootjate konkreetset olukorda. Eeskirjadega võidakse ette näha eri tüüpi liitumist ja riiklik reguleeriv asutus võtab need kasutusele või kiidab heaks.

 

3 a. Liikmesriigid nõuavad, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad esitaksid uutele, põhi- ja jaotusvõrguga liitumist soovivatele tootjatele ammendavat ja vajalikku teavet põhivõrgu kohta, sealhulgas piiramata teave juba eraldatud ja veel kasutada oleva ülekandevõimsuse kohta.

 

3 b. Lõikes 3 osutatud kulude jaotamine toimub reguleeriva mehhanismi abil, mis tugineb objektiivsetele, läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, mille kohaselt võetakse arvesse kasu, mida on liitumistest saanud nii algselt ja hiljem liitunud tootjad kui ka põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad..

4. Vajadusel võivad liikmesriigid põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatelt nõuda lõikes 3 nimetatud kulude täielikku või osalist kandmist. Liikmesriigid vaatavad lõikes 3 osutatud kulude kandmist ja jagamist käsitlevad eeskirjad ja raamistikud läbi ja võtavad nende parandamiseks vajalikud meetmed hiljemalt 30. juuniks 2011 ning seejärel iga kahe aasta järel, et tagada kõnealuses lõikes osutatud uute tootjate kaasamine.

4. Liikmesriigid nõuavad põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatelt kulude kandmist võrgu arendustööde eest, mis on seotud nii suuremahuliste kui väiksemahuliste taastuvate energiaallikate laiendamisega, mis on vajalikud selleks et saavutada lisas 1A ja 1B kehtestatud riiklik miinimumeesmärk. Nendele kuludele annavad loa riiklikud reguleerivad asutused ning need avaldatakse kõikidele energiatarbijatele.

5. Liikmesriigid nõuavad, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad esitaksid uutele, süsteemiga liitumist soovivatele tootjatele ammendava ja üksikasjaliku liitumiskulude kalkulatsiooni. Liikmesriigid võivad lubada võrguga liituda soovivatel taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootjatel välja kuulutada liitumistööde pakkumismenetluse.

5. Liikmesriigid ja pädevad reguleerivad asutused nõuavad, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad esitaksid uutele, süsteemiga liitumist soovivatele tootjatele

 

a) ammendava ja üksikasjaliku liitumiskulude kalkulatsiooni;

 

(b) võrguga liitumise taotluste vastuvõtmise ja menetlemise mõistliku ja täpse ajakava;

 

(c) tegeliku võrguga liitumise mõistliku ja täpse ajakava, mille kestus on kaks aastat.

 

Liikmesriigid või pädevad reguleerivad asutused määravad kindlaks sätted, millega kehtestatakse karistused käesoleva lõike punktides a, b ja c loetletud eeskirjade mittetäitmise korral.

 

Liikmesriigid võivad lubada võrguga liituda soovivatel taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootjatel teostada ise liitumistööd, kasutades selleks väliseksperte.

6. Lõikes 3 osutatud kulude jaotamine toimub mehhanismi abil, mis tugineb objektiivsetele, läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, mille kohaselt võetakse arvesse nii algselt ja hiljem liitunud tootjate kui ka põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate poolt liitumistest saadud kasu.

 

Muudatusettepanek  137

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Liikmesriigid tagavad, et edastamis- ja jaotustasude määramine ei ole diskrimineeriv taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia suhtes, eriti mitte selle taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia suhtes, mida toodetakse äärealadel, sh näiteks saartel, ning madala rahvastikutihedusega piirkondades.

7. Riiklikud reguleerivad asutused kehtestavad kohustuse, et edastamis- ja jaotustasude määramine ei ole diskrimineeriv taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia või gaasi suhtes ega ole diskrimineeriv selle taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia või gaasi suhtes, mida toodetakse äärealadel, sh näiteks saartel, ning madala rahvastikutihedusega piirkondades. Komisjon uurib selle sätte väidetavaid rikkumisi ja võtab vajadusel vajalikud parandusmeetmed.

Selgitus

Liikmesriigid on seda klauslit järjekindlalt rikkunud ja komisjon ei ole täitnud oma kohustust seda jõustada. Muudatusettepanekuga muudetakse keelekasutus rangemaks, et pädevate asutuste kohustused oleksid täiesti selged.

Muudatusettepanek  138

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Liikmesriigid tagavad, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate poolt sissenõutavad, taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade toodetud elektrienergia edastamis- ja jaotustasud kajastaksid tulukust, mis tuleneb elektrijaama liitumisest võrguga. Selline tulukus võib tekkida madalpingevõrgu otsesel kasutamisel.

8. Riiklikud reguleerivad asutused tagavad, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate poolt sissenõutavad, taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade toodetud elektrienergia või gaasi edastamis- ja jaotustasud kajastaksid kulusid, mis tulenevad elektrijaama liitumisest võrguga. Selline tulukus võib tekkida madalpingevõrgu otsesel kasutamisel.

Muudatusettepanek  139

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 a. Komisjon ja liikmesriigid töötavad välja koordineeritud lähenemisviisi avamere tuule- ja mereenergia arendamisele Põhjameres, Iiri meres, Atlandi ookeanis ja Läänemeres. Kõnealune kava hõlmab täiustatud loa andmise korda ja vajalikust võrgusüsteemi infrastruktuurist nii avamerel kui rannikul saab üleeuroopalise võrgu (TEN) algatuse eelisprojekt.

 

Komisjon ja liikmesriigid töötavad välja koordineeritud lähenemisviisi tuule- ja päikeseenergia võimsuste väljaarendamisele Vahemere piirkonnas nii ELi liikmesriikides kui ka kolmandates riikides. Vajalik võrgusüsteemi infrastruktuur ja parandatud kooskõlastamine eri võrguettevõtjate vahel Euroopa tasandil on üleeuroopalise võrgu (TEN) algatuse prioriteetne projekt.

Selgitus

Kooskõlastatud lähenemisviis lihtsustab Põhjamere ja Läänemere avamere tuule- ja mereenergia võimaluste arendamist ning Vahemere piirkonna päikese- ja tuuleenergia võimaluste arendamist ning need projektid peaksid olema TENi algatuse raames prioriteediks.

Muudatusettepanek  140

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8 b. Liikmesriigid hindavad vajadust laiendada olemasolevat gaasivõrgu infrastruktuuri, et hõlbustada taastuvatest energiaallikatest pärit gaasi integreerimist.

Selgitus

Gaasivõrgud peaksid olema avatud biomassist toodetud gaasi kasutamisele, et maksimeerida biogaasienergia tarbimist, kasutades seda kohtades, kus on olemas nõudlus kütte ja jahutuse järele.

Muudatusettepanek  141

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikli 14 – lõige 8 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8 c. Liikmesriigid tagavad, et gaasi põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad tagavad oma territooriumil taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi edastamise ja jaotamise, ilma et see mõjutaks gaasivõrgusüsteemi terviklikkust ja ohutust. Võrguühenduse, sealhulgas ühenduskoha, gaasirõhu mõõtesüsteemi, rõhu suurendamise ja kalibreeritavate mõõteseadmete kulud peab kandma võrguettevõtja need tuleb tarbijatele avalikustada. Selle nõude täitmisel võib teha mööndusi, kui taastuvatest energiaallikatest gaasi tootev käitis on rohkem kui 15 kilomeetri kaugusel järgmisest gaasijuhtmest.

 

Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad näevad ette ka taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi eelistatud pääsu süsteemi, kui gaas sobib võrgusüsteemile.

Selgitus

Taastuvatest energiaallikatest saadava gaasi jaoks tuleks luua süsteem sarnaselt taastuvatest energiaallikatest saadava elektri eelisjuurdepääsu süsteemile.

Muudatusettepanek  142

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 8 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8 d. Liikmesriigid kohustavad oma territooriumil asuvaid põhi- ja jaotusvõrguettevõtjaid tegema kättesaadavaks kvaliteedinõuded taastuvatest energiaallikatest saadavale gaasile võrku integreerimiseks, lähtudes läbipaistvatest ja mittediskrimineerivatest standarditest. Võrguettevõtja vastutab lõhnastamise ja gaasi kvaliteedi mõõtmise eest.

Muudatusettepanek  143

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 8 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8 e. Liikmesriigid annavad rahalisi stiimuleid taastuvatest energiaallikatest saadud soojuse ja jahutuse ülekandmiseks ette nähtud küttevõrkude ehitamiseks ja laiendamiseks.

Selgitus

Taastuvate energiaallikate kasutuse oluline suurenemine sõltub kütmiseks ja jahutamiseks vajaliku kaugkütte- ja jahutusvõrgu olemasolust. Sellega seoses on otsustav roll riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel asutustel.

Muudatusettepanek  144

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 8 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8 f. Liikmesriigid võtavad kaugkütte infrastruktuuri väljaarendamiseks vajalikud meetmed, et võimaldada biomassist, päikeseenergia- ja geotermaalsetest seadmetest pärit keskkütte ja -jahutuse tootmise arengut. Nad hindavad oma riiklikes tegevuskavades vajadust rajada uus infrastruktuur, et hõlbustada taastuvaid energiaallikaid kasutava kaugkütte ja –jahutuse koguste integreerimist, mida on vaja 2020. aasta riikliku eesmärgi saavutamiseks.

Selgitus

Taastuvate energiaallikate kasutuse oluline suurenemine sõltub kütmiseks ja jahutamiseks vajaliku kaugkütte- ja jahutusvõrgu olemasolust. Sellega seoses on otsustav roll riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel asutustel.

Muudatusettepanek  145

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 8 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8 g. Liikmesriigid töötavad välja kohustused ning stiimulid olemasolevate ja uute kohustuste jaoks, et ehitada välja kaugkütte- ja jahutusvõrgud hõlbustamaks kütte ja jahutuse tootmist taastuvatest energiaallikatest.

Selgitus

Biomassi, geotermilise ja päikeseenergia potentsiaal kütteks ja jahutuseks tuleb olemasolevates süsteemides kiiremini kasutusele võtta või ehitada kaugkütte ja jahutuse infrastruktuur.

Muudatusettepanek  146

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 8 h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 h. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et kaitsta tundlikke energiatarbijaid lõikes 8 a osutatud kogukulude eest ja vähendada energiavaesust.

Selgitus

Kulude ja seega lõplike elektriarvete suurenemine, mille esitatud direktiiv kaasa toob, võib tabada väga valusalt energiamahukaid tööstusharusid ja majapidamisi. Seepärast on oluline, et komisjon teostaks hindamise, et selliseid potentsiaalseid kulusid täielikumalt mõista, ning et liikmesriigid võtaksid asjakohaseid meetmeid tundlikele ja vaesematele tarbijatele avalduvate võimalike mõjude vastu.

Muudatusettepanek  147

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 14 a

 

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed infrastruktuuri arendamiseks, et võtta arvesse taastuvatest energiaallikatest kaugkütte ja jahutuse tootmise arengut.

 

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed gaasivõrgu infrastruktuuri arendamiseks, et soodustada taastuvatest energiaallikatest pärit gaasi tootmise arendamist, kaasa arvatud võrkudevahelised ühendused liikmesriikide vahel.

 

3. Liikmesriigi ametiasutused tagavad taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi vastuvõtmise ja jaotamise koos eelistatud juurdepääsuga, ilma et see mõjutaks gaasivõrgu töökindlust ja ohutust.

 

4. Liikmesriigid nõuavad riiklikelt gaasivõrku haldavatelt asutustelt oma standardeeskirjade avaldamist, mis puudutavad investeeringuid vajalikeks tehnilisteks kohandusteks.

 

5. Liikmesriigid tagavad, et transpordi ja jaotamise teenustasud ei oleks taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi suhtes diskrimineerivad ja need kajastaksid taastuvatest energiaallikatest gaasi tootvate tehaste gaasivõrguga liitumise võimalikke kulueeliseid.

Selgitus

Sarnane toetus kütte- ja jahutuse infrastruktuurile on sama vajalik nagu artikli 14 sätted. Tuleks ette näha sätted nii gaasi kui elektri tootmiseks.

Muudatusettepanek  148

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Biokütuste ja muude vedelate biokütuste keskkonnasäästlikkuse kriteeriumid

Energia saamiseks kasutatava biomassi säästvuskriteeriumid

1. Biokütuseid ja muid vedelaid biokütuseid võetakse arvesse punktides a, b ja c loetletud eesmärkidel üksnes siis, kui need vastavad lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele:

1. Olenemata sellest, kas toorainet kasvatati ühenduse territooriumil või väljaspool seda, võetakse biomassist, biokütustest ja muudest vedelatest biokütustest saadud energiat arvesse punktides a–c loetletud eesmärkidel üksnes siis, kui see vastab lõigetes 2–8 sätestatud kriteeriumidele:

(a) käesolevas direktiivis sätestatud riiklike eesmärkide kohta sätestatud nõuete järgimise hindamine;

(a) käesolevas direktiivis sätestatud riiklike eesmärkide kohta sätestatud nõuete järgimise hindamine;

 

(a a) transpordikütuste Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/70/EÜ (bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta)¹ nõuetele vastavuse mõõtmine;

(b) taastuvenergiaga seotud kohustuste täitmise hindamine;

(b) taastuvenergiaga seotud kohustuste täitmise hindamine;

(c) biokütuste ja muude vedelate biokütuste tarbimise eest rahalise abi saamise tingimustele vastamine.

(c) energia saamiseks kasutatava biomassi tarbimise eest rahalise abi saamise tingimustele vastamine.

 

1 EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58.

Muudatusettepanek  149

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine tänu biokütuste ja muude vedelate biokütuste kasutamisele on vähemalt 35%.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine tänu biomassist saadud transpordikütuste kasutamisele on vähemalt 45%.

 

Alates 1. jaanuarist 2015 on lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud kasvuhoonegaaside heite vähenemine tänu biomassist saadud transpordikütuste kasutamisele vähemalt 60 %.

 

Kasvuhoonegaaside heite vähenemine tänu biomassist saadud transpordikütuste kasutamisele arvutatakse artikli 17 lõike 1 kohaselt.

2008. aasta jaanuaris tegutsevates käitistes toodetud biokütuste ja muude vedelate biokütuste puhul kohaldatakse esimest lõiku alates 1. aprillist 2013.

2008. aasta jaanuaris tegutsevates käitistes toodetud biokütuste ja muude vedelate biokütuste puhul kohaldatakse esimest lõiku alates 1. aprillist 2013.

Muudatusettepanek  150

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Biokütuste tootmiseks vajalik maakasutus ei tohi võistelda toiduainete tootmiseks vajaliku maakasutusega.

Selgitus

Tuleb hoolikamalt jälgida ja tagada, et biokütuste kasutamise tagajärjel ei halveneks toiduainetega varustamise olukord.

Muudatusettepanek  151

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid ja muid vedelaid biokütuseid ei valmistata toorainest, mis on saadud tunnustatud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alalt, see tähendab maa-alalt, mida 2008. jaanuaris või pärast seda iseloomustas üks järgmistest seisunditest, olenemata sellest, kas seda maatükki iseloomustab see seisund ka praegu:

3. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud energia saamiseks kasutatavat biomassi ei toodeta toorainest, mis on saadud tunnustatud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alalt, välja arvatud juhul, kui see koosneb seaduslikest ja reguleeritud jäätmevoogudest või puidujääkidest, mis tekivad õiguspärase looduskaitsekorralduse käigus. See hõlmab maa-alasid, mida 2003. aasta mais või pärast seda iseloomustas üks järgmistest seisunditest, olenemata sellest, kas seda maatükki iseloomustab see seisund ka praegu:

(a) mets, kus ei toimu olulist inimtegevust, st mets, kus teadaolevalt ei ole toimunud olulist inimsekkumist või kus viimane oluline inimsekkumine toimus piisavalt kaua aega tagasi, et võimaldada loodusliku liigilise koostise ja looduslike protsesside taastumist;

(a) põlismets ja metsamaa: mets ja metsamaa, kus kasvavad kohalikud liigid ja ei esine selgeid märke inimtegevusest ning ökoloogilisi protsesse ei ole olulisel määral häiritud;

 

(a a) alad, mis pakuvad „Aastatuhande ökosüsteemide hindamises“ määratletud kriitilises olukorras peamisi ökosüsteemi teenuseid (näiteks valgalade kaitse, kaitse erosiooni eest);

(b) looduskaitsealadeks määratud maa-alad, kui ei esitata tõendeid, et kõnealuse tooraine tootmine ei olnud looduskaitse eesmärgiga vastuolus.

(b) õigusaktiga või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas rahvusvaheliste lepingute alusel tunnustatud haruldaste, ohustatud või eriti ohustatud liikide või ökosüsteemide kaitseks määratud alad, kui ei esitata tõendeid, et kõnealuse tooraine tootmine ei olnud looduskaitse eesmärgiga vastuolus;

 

(b a) maa-alad, millele on iseloomulik suur globaalne või piirkondlik niisuguste haruldaste, ohustatud või eriti ohustatud liikide või ökosüsteemide kontsentratsioon, mida tunnustatakse rahvusvaheliste lepingute alusel või mis on kantud IUCNi punasesse raamatusse, kui ei esitata tõendeid, et kõnealuse tooraine tootmine ei ole nende eesmärkidega vastuolus;

(c) bioloogiliselt väga mitmekesine rohumaa, st rohumaad, mis on liigirikkad, väetamata ja rikkumata.

(c) bioloogiliselt väga mitmekesine rohumaa, st rohumaad, mis säilitavad loodusliku liigikoosseisu ning ökoloogilised omadused ja protsessid.

Komisjon kehtestab kriteeriumid ja geograafilise ulatuse, et määrata kindlaks, milline rohumaa on hõlmatud punktiga c. Selline meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi teisejärgulisi elemente, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Komisjon kehtestab kriteeriumid ja geograafilise ulatuse, et määrata kindlaks, milline rohumaa on hõlmatud punktiga c. Need meetmed, mille eesmärk on muuhulgas muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid nende täiendamisega, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Muudatusettepanek  152

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid ja muid vedelaid biokütuseid ei valmistata toorainest, mis on saadud suure süsinikuvaruga maa-alalt, see tähendab maa-alalt, mida 2008. jaanuaris iseloomustas üks järgmistest seisunditest ja mida see seisund enam ei iseloomusta:

4. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud energia saamiseks kasutatavat biomassi ei toodeta toorainest, mis on saadud suure süsinikuvaruga maa-alalt, see tähendab maa-alalt, mida 2003. aasta mais iseloomustas üks järgmistest seisunditest ja mida see seisund enam ei iseloomusta:

(a) märgalad, see tähendab pidevalt või suurema aja aastast veega kaetud või veest küllastunud maa-alad, sealhulgas põlised turbarabad;

(a) märgalad, see tähendab pidevalt või suurema aja aastast veega kaetud või veest küllastunud maa-alad;

 

(a a) turbarabad;

(b) püsivalt metsastatud alad, see tähendab üle 1 hektari suurused maa-alad, millel on üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on üle 30%, või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda.

(b) püsivalt metsastatud alad, see tähendab üle 0,5 hektari suurused maa-alad, millel on üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on üle 10 %, või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda;

 

(b a) puisrohtla ja võsastunud maa, st maa-alad, millel on erinevad puud, põõsad ja rohumaa, millele on iseloomulik kõrge süsinikuvaru.

Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata, kui tooraine hankimise ajal iseloomustas maa-ala sama seisund kui 2008. aasta jaanuaris.

Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata, kui tooraine hankimise ajal iseloomustas maa-ala sama seisund kui 2003. aasta mais.

Muudatusettepanek  153

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Ühenduses kasvatatud põllumajanduslik tooraine, mida kasutatakse lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvessevõetavate biokütuste ja muude vedelate biokütuste tootmiseks, saadakse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 III lisa punktis A pealkirja all „Keskkond” loetletud nõuetele ja standarditele ning vastavalt kõnealuse määruse artikli 5 lõike 1 kohaselt määratletud heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste miinimumnõuetele.

5. Ühenduses kasvatatud põllumajanduslik tooraine, mida kasutatakse lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvessevõetavate biokütuste ja muude vedelate biokütuste tootmiseks, saadakse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 III lisa punktis A pealkirja all „Keskkond” loetletud nõuetele ja standarditele ning vastavalt kõnealuse määruse artikli 5 lõike 1 kohaselt määratletud heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste miinimumnõuetele.

 

5 a. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel võetakse energia tootmiseks mõeldud biomassi, olenemata sellest, kas tooraine kasvatati Euroopa Liidus või kolmandas riigis, arvesse ainult juhul, kui võeti tõhusad meetmed, et ära hoida:

 

(a) vee, kaasa arvatud põhjavee, reostus;

 

(b) ülemäärast veetarbimist veepuuduse all kannatavates piirkondades;

 

(c) õhusaaste;

 

(d) pinnase kvaliteedi halvenemine; ja

 

(e) põllumajanduskemikaalide kasutamine, mis kuuluvad Maailma Tervishoiuorganisatsiooni klassifikatsiooni kohaselt tüübi 1A või 1B ja 2. klassi toodete hulka või on lisatud Stockholmi ja Rotterdami konventsioonide nimekirja või kuuluvad jälgimisele või kandidaatide nimekirja püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni kohaselt.

 

5 b. Viidates lõikele 5 a, võetakse lõikes 1 osutatud eesmärkidel biomassist toodetud energiat arvesse üksnes järgmistel tingimustel:

 

(a) maakasutusõigust on võimalik tõendada ja tõendatud õigustega kohalikud, seaduslikke õigusi või tavaõigusi omavad kogukonnad ei vaidlusta seda;

 

(b) toorainet ei tohi kasvatada maa-aladel, mis on selleks määratud sunniviisiliselt;

 

(c) biokütuste ja muude vedelate biokütuste tooraine kasvatamisel ei ole lubatud kasutada või toetada sunniviisilist või kohustuslikku ega laste tööd (vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonile nr 29, 105, 138 ja 182):

 

(d) kõik töötajad on võetud tööle seaduslike lepingute alusel, neile makstakse õiglast tasu ja neil peab muuhulgas olema organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse ning nad ei pea kartma diskrimineerimist vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonile nr 100, 111, 87, 98;

 

(e) tuleb tagada vastavus riiklikele töötajate tööohutust ja töötervishoidu käsitlevatele õigusaktidele;

 

(f) järgmiste rahvusvaheliste konventsioonide sätted peavad olema täidetud:

 

(i) ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon;

 

(ii) bioloogilise mitmekesisuse konventsioon;

 

(iii) Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll; ja

 

(iv) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioon ja sellega seotud Kyoto protokoll.

 

Punktis f loetletud lepingute tõhusat rakendamist kontrollitakse, seejuures võetakse arvesse allakirjutanud riikide rakendamistulemusi vastavalt lepingu rakendussätetele ja eriti kõnealuste lepingute raames vastavuse kontrollimiseks loodud organite kõiki soovitusi.

 

Kui allakirjutanud riik ei ole ratifitseerinud punktis f loetletud lepinguid, kuid pädevad asutused või ettevõtjad esitavad komisjonile usaldusväärse teabe, mis kinnitab, et asjaomases riigis on keskkonnakaitsestandardid võrdväärsed kõnealustes lepingutes sätestatud standarditega, võib komisjon artikli 21 lõikes 2 sätestatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt otsustada, et kõnealuses riigis toodetud biomassist saadud transpordikütuseid võib lõikes 1 sätestatud eesmärkidel arvesse võtta.

 

5 c. Vajaduse korral võivad väiketalunikud, tootjaorganisatsioonid ja ühistud taotleda rühmasertifikaatide andmist, et kaitsta neid ebaproportsionaalse halduskoormuse eest, mida kujutavad neile endast kindlaksmääratud auditeerimismenetlused.

Muudatusettepanek  154

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Liikmesriigid ei keeldu muudel säästlikkusega seotud põhjustel käesoleva artikli kohaselt saadud biokütuste ja muude vedelate biokütuste arvessevõtmisest lõikes 1 osutatud eesmärkidel.

välja jäetud

Selgitus

Liikmesriigid peaksid saama ELi kriteeriume täiendada lisakriteeriumidega.

Muudatusettepanek  155

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2010 aruande biomassi energialase kasutusega (välja arvatud biokütused ja muud vedelad biokütused) seotud säästlikkuskava nõuete kohta. Aruandele lisatakse vajadusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu jaoks ettepanekud biomassi muude energiaalaste kasutustega seotud säästlikkuskava kohta.

välja jäetud

Selgitus

Biomassi säästlikkuse kriteeriumid tuleks kehtestada käesoleva direktiiviga.

Muudatusettepanek  156

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Biokütuste ja muude vedelate biokütuste keskkonnasäästlikkuse kriteeriumide järgimise kontrollimine

Energia saamiseks kasutatava igasuguse biomassi kriteeriumide järgimise kontrollimine

Muudatusettepanek  157

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 1 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui biokütuseid ja muid vedelaid biokütuseid tuleb arvesse võtta artikli 15 lõikes 1 osutatud põhjustel, nõuavad liikmesriigid ettevõtjatelt artiklis 15 sätestatud keskkonnasäästlikkuse kriteeriumide täitmise tõestamist. Sel põhjusel nõuavad nad, et ettevõtjad kasutaksid massibilansisüsteemi, mis võimaldab järgmist:

1. Kui biomassi, biokütuseid ja muid vedelaid biokütuseid tuleb arvesse võtta artikli 15 lõikes 1 osutatud põhjustel, nõuavad liikmesriigid ettevõtjatelt artiklis 15 sätestatud keskkonnasäästlikkuse ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse kriteeriumide täitmise tõestamist. Sel põhjusel nõuavad nad, et ettevõtjad kasutaksid massibilansisüsteemi, mis võimaldab järgmist:

Muudatusettepanek  158

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) omavahel võib segada saadetisi, mis sisaldavad erinevate säästlikkuse näitajatega toorainet või biokütust;

a) omavahel võib segada saadetisi, mis sisaldavad erinevate säästlikkuse näitajatega toorainet või biokütust, tingimusel et kõik saadetised vastavad artiklis 15 sätestatud säästlikkuskriteeriumidele;

Selgitus

Kõik saadetised peaksid kriteeriumidele vastama, vastasel korral on ilmne oht, et kasvuhoonegaaside seisukohalt halbu biokütuseid ja vedelaid biokütuseid segatakse headega ja seeläbi vastavad need kriteeriumidele.

Muudatusettepanek  159

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastatel 2010 ja 2012 aruanded lõikes 1 kirjeldatud massibilansi kontrollimeetodi toimimise kohta ja mõne või kõigi uut tüüpi tooraine või biokütusega seotud kontrollimeetodi kasutuselevõtmise võimaluste kohta. Oma hinnangus käsitleb komisjon selliseid kontrollimeetodeid, mille puhul ei pea teave säästlikkuse näitajate kohta olema füüsiliselt seotud konkreetse saadetise või seguga. Hinnangus võetakse arvesse vajadust säilitada kontrollisüsteemi terviklikkus ja tõhusus ning vältida samal ajal tarbetut koormust tööstusharule. Aruandele on vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu jaoks lisatud ettepanekud muude kontrollimeetodite kasutuselevõtmise võimaldamise kohta.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastatel 2010 ja 2012 aruanded lõikes 1 kirjeldatud massibilansi kontrollimeetodi toimimise kohta ja mõne või kõigi uut tüüpi tooraine, biokütuse või muude vedelate biokütustega seotud kontrollimeetodi kasutuselevõtmise võimaluste kohta. Oma hinnangus käsitleb komisjon selliseid kontrollimeetodeid, mille puhul ei pea teave säästlikkuse näitajate kohta olema füüsiliselt seotud konkreetse saadetise või seguga. Hinnangus võetakse arvesse vajadust säilitada kontrollisüsteemi terviklikkus ja tõhusus ning vältida samal ajal tarbetut koormust tööstusharule. Aruandele on vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu jaoks lisatud ettepanekud muude kontrollimeetodite kasutuselevõtmise võimaldamise kohta.

Selgitus

Komisjoni tulevases raportis tuleks kogu skaala hõlmamise nimel arvesse võtta ka vedelaid biokütuseid.

Muudatusettepanek  160

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 2 – esimene a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Oma 2009. aasta aruandes esitab komisjon ettepaneku selle kohta, millise kava alusel tuleks kontrollida kõigi energia saamiseks kasutatavate biomassi liikide vastavust artiklis 15 sätestatud säästlikkuskriteeriumidele.

Selgitus

Samas kui on tehtud ettepanek laiendada kriteeriume biokütustelt igasugusele biomassi energia kasutamisele, puudub võrreldes biokütustega muu biomassi energia kasutuse osas vastavuse kontrollimiseks kindel metoodika. Seepärast peaks komisjon 2009. aasta aruandes esitama kohaldamisala laiendamise.

Muudatusettepanek  161

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 4 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjon võib otsustada, et ühenduse ja kolmandate riikide vaheliste kahe- ja mitmepoolsete lepingutega on tõestatud, et kõnealustes riikides kasvatatud toorainest toodetud biokütused ja muud vedelad biokütused vastavad artikli 15 lõigete 3 või 4 keskkonnasäästlikkuse kriteeriumidele.

4. Komisjon võib otsustada, et ühenduse ja kolmandate riikide vaheliste kahe- ja mitmepoolsete lepingutega on tõestatud, et kõnealustes riikides kasvatatud toorainest toodetud biomass, biokütused ja muud vedelad biokütused vastavad artikli 15 lõigete 3 või 4 keskkonnasäästlikkuse ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse kriteeriumidele.

Selgitus

Igasugune otsus, millega tühistatakse käesolevas direktiivis kehtestatud säästlikkuse kriteeriumid mõne teise riikliku, piiriülese või rahvusvahelise kavaga, tähendaks lisameedet, mis väljuks käesoleva direktiivi rakendusalast ja peaks kuuluma kontrolliga regulatiivmenetluse raamidesse.

Muudatusettepanek  162

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 4 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud rahvusvahelised või riiklikud kavad, millega kehtestatakse standardid biomassist toodete tootmisele, sisaldavad täpseid andmeid artikli 15 lõike 2 kohaldamise eesmärgil või et kõnealuste kavadega tõestatakse, et biomassi saadetised vastavad artikli 15 lõigete 3 või 4 keskkonnasäästlikkuse kriteeriumidele.

Komisjon toetab seda, et vabatahtlikud rahvusvahelised või riiklikud kavad, millega kehtestatakse standardid biomassist toodete tootmisele, sisaldavad täpseid andmeid artikli 15 lõike 2 kohaldamise eesmärgil või et kõnealuste kavadega tõestatakse, et energia tootmiseks ette nähtud biomassi saadetised vastavad artikli 15 säästlikkuskriteeriumidele. Sellisel juhul peab standardite kasutamine põhinema standardite kehtestamise erinevate kavade võrdsel kohtlemisel ning see ei tohi kaasa tuua diskrimineerimist mitte üheski biokütuse tootmisahela lülis.

Muudatusettepanek  163

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Lõike 4 kohased otsused võetakse vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud korras. Sellised otsused kehtivad kuni viis aastat.

6. Lõike 4 kohased otsused, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi teisejärgulisi elemente, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Sellised otsused kehtivad kuni viis aastat ja kui programmi usaldusväärsuse osas on kahtlusi, võib otsused mis tahes ajal kehtetuks tunnistada Euroopa Parlamendi, komisjoni või artikli 21 lõikes 2 sätestatud komitee algatusel.

Muudatusettepanek  164

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Komisjon uurib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel artikli 15 kohaldamist seoses biokütuse või muu vedela biokütuse allikaga ning otsustab kuue kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest artikli 21 lõikes 2 osutatud korras, kas asjaomane liikmesriik võib võtta kõnealusest allikast pärit biokütust või vedelat biokütust arvesse artikli 15 lõikes 1 loetletud eesmärkidel.

8. Komisjon uurib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel artikli 15 kohaldamist seoses biomassi, biokütuse või muu vedela biokütuse allikaga ning otsustab kuue kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest artikli 21 lõikes 2 osutatud korras, kas asjaomane liikmesriik võib võtta kõnealusest allikast pärit biomassi, biokütust või vedelat biokütust arvesse artikli 15 lõikes 1 loetletud eesmärkidel.

Selgitus

Igasuguse taimepõhise transpordienergia kohta peaksid kehtima samad keskkonnasäästlikkuse kriteeriumid. Lisaks „biokütustele” ja „muudele vedelatele biokütustele” tuleks hõlmata ka sõna „biomass”, et välistada lünk, mis võiks tekkida tehnoloogilise arengu tulemusel, näiteks transpordi jaoks vesiniku tootmiseks kasutatav biomass.

Muudatusettepanek  165

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Biokütustest ja muudest vedelatest biokütustest tulenevate kasvuhoonegaaside mõju arvutamine

Biomassist toodetud transpordikütustest ja vedelkütustest tulenevate kasvuhoonegaaside mõju arvutamine

1. Artikli 15 lõike 2 kohaldamisel arvutatakse biokütuste ja muude vedelate biokütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist järgmiselt:

1. Artikli 15 lõike 2 kohaldamisel arvutatakse biomassist toodetud transpordikütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist järgmiselt:

(a) kasutades biokütuste puhul, mille tootmisviisidest tuleneva kasvuhoonegaasideheite vähenemise vaikeväärtus on sätestatud VII lisa A või B osas, seda vaikeväärtust;

 

(b) kasutades VII lisa C osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikku väärtust; või

(b) kasutades VII lisa C osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikku väärtust; või

(c) kasutades väärtust, mis on tootmisprotsessi mõne etapi puhul arvutatud VII lisa C osas sätestatud metoodika kohaselt tegelike väärtuste summana ja tootmisprotsessi mõne teise etapi puhul VII lisa D või E osa summeerimata vaikeväärtuste summana.

(c) kasutades väärtust, mis on tootmisprotsessi mõne etapi puhul arvutatud VII lisa C osas sätestatud metoodika kohaselt tegelike väärtuste summana ja tootmisprotsessi mõne teise etapi puhul VII lisa D või E osa summeerimata vaikeväärtuste summana.

 

VII lisa C osas sätestatud otsese ja kaudse maakasutuse muudatuse tagajärjel tekkinud heited liidetakse, välja arvatud juhul, kui tootmine põhineb toorainetel, mis ei nõua põllumaa, karjamaa või püsikultuuride all oleva maa kasutamist.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2010 aruande, mis sisaldab loetelu nende territooriumi üksuste kohta, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 liigitatakse NUTSi 2. tasandile, kus põllumajandusliku tooraine kasvatamisest tekkivad tüüpilised kasvuhoonegaaside heitkogused on eelduste kohaselt käesoleva direktiivi VII lisa D osas pealkirja all „kasvatamine” registreeritud heitkogustest väiksemad või nendega võrdsed, ning lisab aruandele meetodi kirjelduse ja kõnealuse loetelu koostamiseks kasutatud andmed. Meetodi puhul võetakse arvesse pinnase omadusi, kliimat ning eeldatavat tooraine saagist.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2009 aruande, mis sisaldab degradeerunud maade nimekirja, kus energeetiliste põllukultuuride kasvatamine võib tuua täiendavat üldist kasu seoses süsinikdioksiidiga ja loetelu nende territooriumi üksuste kohta, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 liigitatakse NUTSi 2. tasandile, kus põllumajandusliku tooraine kasvatamisest tekkivad tüüpilised kasvuhoonegaaside heitkogused on eelduste kohaselt käesoleva direktiivi VII lisa D osas pealkirja all „kasvatamine” registreeritud heitkogustest väiksemad või nendega võrdsed, ning lisab aruandele meetodi kirjelduse ja kõnealuse loetelu koostamiseks kasutatud andmed. Meetodi puhul võetakse arvesse pinnase omadusi, kliimat ning eeldatavat tooraine saagist.

3. Biokütuste jaoks VII lisa A osas sätestatud vaikeväärtusi ning biokütuste ja muude vedelate biokütuste puhul VII lisa D osas sätestatud kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtusi kohaldatakse üksnes siis, kui tooraine on kasvatatud:

3. VII lisa D osas sätestatud kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtusi võib biomassist toodetud transpordi- ja vedelkütuste puhul kohaldada üksnes siis, kui tooraine on kasvatatud:

(a) väljaspool ühendust; või

(a) väljaspool ühendust; või

(b) ühenduse piirkondades, mis on lisatud lõikes 2 osutatud loeteludesse.

(b) ühenduse piirkondades, mis on lisatud lõikes 2 osutatud loeteludesse; või

Biokütuste ja muude vedelate biokütuste puhul, mis ei kuulu kummagi eelneva lõigu alla, kasutatakse kasvatamise seotud tegelikke väärtusi.

biomassist toodetud transpordikütuste ja vedelkütuste puhul, mis ei kuulu kummagi eelneva lõigu alla, kasutatakse kasvatamisega seotud tegelikke väärtusi.

4. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2012 aruande VII lisa B ja E osa prognoositavate tüüpiliste ja vaikeväärtuste kohta, pöörates erilist tähelepanu transpordist ja töötlemisest tulenevale heitele, ning võib vajaduse korral otsustada väärtusi korrigeerida. Selline meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi teisejärgulisi elemente, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4. Komisjon, keda abistab sõltumatute ekspertide komisjon, esitab hiljemalt 31. detsembriks 2010 ja pärast seda iga kahe aasta järel aruande VII lisa B ja E osa prognoositavate tüüpiliste ja vaikeväärtuste kohta ning kontrollib neid väärtusi, pöörates erilist tähelepanu taimekasvatusest tulenevale heitele. Taimekasvatust iseloomustavate tüüpiliste ja vaikeväärtuste kohta esitab komisjon 31. detsembriks 2010 uued tegelikud ja vaikeväärtused, mis kajastavad piirkondlikke ja kliimatingimusi. Läbivaatamisprotsessi käigus küsitakse nii ühenduse kui ühenduseväliste tootjate ja kodanikuühiskonna ekspertide arvamust. Lisaks hindab komisjon jätkusuutliku põllumajanduse ja mahepõllunduse meetodeid kasutava taimekasvatuse tüüpilisi ja vaikeväärtusi ning vajaduse korral teeb nende kohta ettepaneku.

 

Komisjon esitab 31. detsembriks 2010 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab ettepanekuid VII lisa C osas sätestatud kaudse maakasutuse muutuse tagajärjel tekkinud heite väärtuste registreerimise kohta maakasutuse ja/või lähteaine spetsiifiliste teguritena. Need ettepanekud põhinevad sõltumatute ekspertide komisjoni parimatele olemasolevatele teaduslikele tõenditele antud hinnangutel. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad komisjoni esitatud ettepanekute kohta otsuse vastu 31. detsembriks 2011. Iga kahe aasta järel hindab komisjon sõltumatute ekspertide komisjoni arvamuse alusel, kas edasised kontrollimised on vajalikud.

 

Need meetmed, mille eesmärk on muuhulgas muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid nende täiendamisega, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

5. VII lisa võib kohandada tehnika ja teaduse arenguga. Selline meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi teisejärgulisi elemente, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Kõikide VII lisa vaikeväärtuste loetelus tehtavate kohanduste või muudatuste puhul peetakse kinni järgmistest eeskirjadest:

5. VII lisa võib kohandada tehnika ja teaduse arenguga ning see hakkab ka sisaldama biomassist saadud transpordikütuste ja vedelkütuste tootmisega seotud väärtuseid. Need meetmed, mille eesmärk on muuhulgas muuta käesoleva direktiivi teisejärgulisi sätteid nende täiendamisega, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Kõikide VII lisa vaikeväärtuste loetelus tehtavate kohanduste või muudatuste puhul peetakse kinni järgmistest eeskirjadest:

(a) kui teguri panus üldisesse heitkogusesse on väike või kui muutus on piiratud või kui tegelike väärtuste kindlakstegemine on väga kulukas või keerukas, on vaikeväärtused tavapäraste tootmisprotsesside tüüpilised väärtused;

(a) kui teguri panus üldisesse heitkogusesse on alla 5 % või kui muutust praktiliselt ei ole, on vaikeväärtused tavapäraste tootmisprotsesside tüüpilised väärtused;

(b) kõikidel muudel juhtudel on vaikeväärtused tavapäraste tootmisprotsessidega võrreldes konservatiivsed.

(b) kõikidel muudel juhtudel moodustavad vaikeväärtused ülemise 90% osa tootmisprotsesside väärtusest.

Muudatusettepanek  166

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erisätted biokütuste kohta

Erisätted transpordisektoris taastuvenergia kasutamise edendamise kohta

Muudatusettepanek  167

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et üldsus saab teavet biokütuste ja muude taastuvate transpordikütuste kättesaadavuse kohta. Liikmesriikide nõudel peavad müügipunktid kasutama erimärgistust, kui mineraalõlide derivaatidesse segatud biokütuste protsendimäär ületab piirtaseme 10%.

1. Liikmesriigid tagavad, et üldsus saab üksikasjalikku teavet kõigi transpordisektoris kasutatavate taastuvenergia eri allikate kättesaadavuse ja keskkonnakasu kohta. Liikmesriikide nõudel peavad müügipunktid kasutama erimärgistust, kui mineraalõlide derivaatidesse segatud biokütuste protsendimäär ületab 10%.

 

Selgitus

Teave ei peaks olema kättesaadav mitte ainult biokütuste, vaid kõigi transpordis kasutatavate taastuvenergia liikide kohta.

Muudatusettepanek  168

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et V lisas sätestatud nõuetele vastav diislikütus tehakse kättesaadavaks hiljemalt 31. detsembriks 2010 rohkem kui kahe tankuriga tanklates, mis müüvad diislikütust.

välja jäetud

Selgitus

Kuna rasvhappe metüülestrite (FAME) piirmäär ei ole õhu kvaliteedi parandamise asjaomane parameeter, puudub nähtav põhjendus reguleerida rasvhappe metüülestreid diislikütuse tehniliste nõuete osana. Euroopa Standardikomitee (CEN) on asjaomane organ tehniliste nõuete kehtestamiseks, et tegeleda sihtotstarbekohaste tehniliste nõuete parameetritega, näiteks rasvhappe metüülestrite piirmäär. Diisli uute ja erinevate kategooriate (V ja VI lisa) loomise asemel tuleks pigem läbi vaadata rasvhappe metüülestrite piirmäärad ja suurendada neid kehtivate CENi tehniliste nõuete (EN590) raames.

Muudatusettepanek  169

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid tagavad, et VI lisas sätestatud nõuetele vastav diislikütus või muu diislikütus, mis sisaldab vähemalt 5 mahuprotsenti biokütust, tehakse kättesaadavaks hiljemalt 31. detsembriks 2014 rohkem kui kahe tankuriga tanklates, mis müüvad diislikütust.

välja jäetud

Selgitus

Käesolev direktiiv peaks olema tehnoloogiate suhtes neutraalne ning ei tohiks soosida ühtegi kindlat biokütust. Lisaks ei sobi V ja VI lisa kavandatud väärtused kõikidesse tingimustesse, näiteks on selliseid kütuseid võimatu kasutada põhjamaise talve tingimustes.

Muudatusettepanek  170

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3a. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada piisavad tankimisvõimalused nullheitega sõidukitele.

Selgitus

Paljutõotavate tehnoloogiate läbimurret takistab sageli infrastruktuuri puudumine. Elektri- või vesinikuautodele mõeldud tankimiskohtade puudumine on üks põhjus, miks tarbijad neid ei osta.

Muudatusettepanek  171

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Ettevõtjatele seatud taastuvenergiaga seotud riiklike kohustuste täitmise tõestamisel käsitatakse jäätmetest, jääkidest, toiduks mittekasutatavatest tselluloosmaterjalidest ja lignotselluloosist toodetud biokütuste panust kaks korda suuremana muude biokütuste panusest.

välja jäetud

Selgitus

Mittetavapäraste biokütuste panuse kahekordselt arvestamise eesmärk on vastavalt põhjendusele 49 nende kasumlikkuse parandamine. See tähendab, et nende arvele pannakse heitkoguste kujuteldav vähendamine, sest 50% neile arvestatud heitkoguste vähendamisest tegelikult ei toimu. Kahekordselt arvestamine moonutab tõsiselt heitkoguste optimaalse vähendamise nimel toimuvat konkurentsi biokütuste ja mittetavapäraste biokütuste vahel, andes viimastele eelise.

Muudatusettepanek  172

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Tselluloosmaterjalist toodetud biokütuste puhul näevad liikmesriigid kõnesoleva biokütuse liigi täiendavate tootmiskulude hüvitamiseks ette konkreetsed rahalised stiimulid, sealhulgas maksuvabastus või maksumäära vähendamine koos maksujärelevalvega, hoidudes liigsest hüvitamisest, kehtestades ajalised piirangud ja järgides riigiabi käsitlevaid üldisi eeskirju.

 

Nii ühenduse kui ka liikmesriikide tasandil edendatakse transpordisektoris elavalt taastuvenergia ja jätkusuutlike transpordisüsteemide arendamise alast uurimis- ja arendustegevust ja sellele võib anda lisatoetust.

Selgitus

Stimuleerida tuleks kõige eesrindlikumate ja paremate transpordialternatiivide arendamist. Tselluloosmaterjalist toodetud biokütuse edendamine toetab eeskätt piirkondlikult toodetud biomassi kasutamist, mis vähendab keskkonnakoormust. Tselluloosmaterjalist toodetud biokütuse edendamiseks ning vähemalt esialgu kõrgemate tootmiskulude leevendamiseks võivad liikmesriigid võtte konkreetseid tugimeetmeid kooskõlas energiamaksustamist käsitlevate sätete ja riigiabi käsitlevate üldiste eeskirjadega.

Muudatusettepanek  173

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b. Kui kaalutakse biokütuste kasutamise võimalusi transpordisektoris, tuleks edendada hübriidtehnoloogiaid, mille puhul sisepõlemismootori tehnoloogia abil toodetud täiendav energia ning taaslaetava akuga töötav elektrimootor aitavad oluliselt kaasa kütusekulu vähendamisele sõidu ajal.

Selgitus

Selleks et stimuleerida transpordisektoris kasutatava taastuvenergia parimaid alternatiive (sealhulgas ka elekter ja vesinik) peaksid liikmesriikide võimalikud toetuskavad, sealhulgas toetused, olema kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisega proportsionaalsed.

Muudatusettepanek  174

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 c. Kui kaalutakse biokütuste kasutamise võimalusi transpordisektoris, tuleks edendada hübriidtehnoloogiaid, mille puhul sisepõlemismootori tehnoloogia abil toodetud täiendav energia ning taaslaetava akuga töötav elektrimootor aitavad oluliselt kaasa kütusekulu vähendamisele sõidu ajal.

Selgitus

Praegu võimaldavad elektrilised hübriidsõidukid vähendada oluliselt maanteesõidukite fossiilkütuse kulu kilomeetri kohta. Selliste tehnoloogiate kasutamist tuleks pidada vahendiks, mille abil saavutada käesoleva direktiivis ette nähtud üldisi ja valdkondlikke eesmärke.

Muudatusettepanek  175

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande taastuvenergia kasutamise edendamise edusammude kohta hiljemalt 30. juuniks 2011 ning seejärel iga kahe aasta tagant.

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande taastuvenergia kasutamise edendamise edusammude kohta 30. juuniks 2011 ning seejärel iga kahe aasta tagant.

Aruandes esitatakse eelkõige järgmised üksikasjad:

Aruandes esitatakse eelkõige järgmised üksikasjad:

(a) taastuvenergia üldine ja valdkondlik osakaal kahe eelneva kalendriaasta jooksul ning riigi tasandil võetud või kavandatavad meetmed taastuvenergia suurendamise edendamiseks, pidades silmas I lisa B osas esitatud soovituslikku suunda;

a) taastuvenergia üldine ja valdkondlik osakaal kahe eelneva kalendriaasta jooksul ning riigi tasandil kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega võetud või kavandatavad meetmed taastuvenergia suurendamise edendamiseks, pidades silmas I lisa B osas esitatud kohustuslikke minimaalseid vahe-eesmärke;

 

(a a) piirkondade osalemine nimetatud protsessis ning kohalikul ja piirkondlikul tasandil võetud meetmed;

(b) toetuskavade ja taastuvenergia edendamisega seotud muude meetmete kehtestamine ja toimimine ning liikmesriikide tegevuskavades sätestatud meetmetes toimunud arengud;

(b) toetuskavade ja taastuvenergia edendamisega seotud muude meetmete kehtestamine ja toimimine ning neid puudutavad hilisemad muudatused ja liikmesriikide taastuvenergia tegevuskavades sätestatud meetmetes toimunud arengud koos seonduvate kulude ja mehhanismidega;

(c) kuidas liikmesriigid on oma toetuskavad struktureerinud, et võtta arvesse taastuvenergiarakendusi, mis annavad muude sarnaste rakendustega võrreldes lisakasu, kui millel võivad olla ka suuremad kulud, sealhulgas biokütuste tootmine jäätmetest, jääkidest, toiduks mittekasutatavatest tselluloosmaterjalidest ja lignotselluloosist;

(c) kuidas liikmesriigid on oma toetuskavad struktureerinud, et võtta arvesse taastuvenergiarakendusi, mis annavad muude sarnaste rakendustega võrreldes lisakasu, kui millel võivad olla ka suuremad kulud, sealhulgas biokütuste tootmine jäätmetest, jääkidest, toiduks mittekasutatavatest tselluloosmaterjalidest ja lignotselluloosist, vaatides toodetud vetikatest ning samuti kuivades piirkondades kõrbestumise tõkestamiseks kunstliku niisutuseta kasvatatavatest taimedest;

(d) taastuvatest energiaallikatest toodetava elektri-, soojus- ja jahutusenergia päritolutagatiste süsteemi toimimine süsteemi usaldusväärsuse ja pettuste vastase kaitse tagamiseks võetud meetmed;

(d) taastuvatest energiaallikatest toodetava elektri-, soojus- ja jahutusenergia päritolutagatiste süsteemi toimimine süsteemi usaldusväärsuse ja pettuste vastase kaitse tagamiseks võetud meetmed;

(e) taastuvenergia arengut takistavate seadusest tulenevate ja muude tõkete eemaldamisega seotud haldusmenetluste hindamisel ja parendamisel tehtud edusammud;

(e) taastuvenergia arengut takistavate seadusest tulenevate ja muude tõkete eemaldamisega seotud haldusmenetluste hindamisel ja parendamisel tehtud edusammud;

 

(e a) edusammud linnaplaneerimisel, pidades silmas taastuvenergia suuremat kasutamist üldiselt ning eriti soojus- ja jahutusenergia tootmist taastuvatest energiaallikatest;

(f) meetmed, mis on võetud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia edastamise ja jaotuse tagamiseks ning artikli 14 lõikes 3 osutatud kulude kandmist ja jagamist käsitlevate raamistike ja eeskirjade parandamiseks;

(f) meetmed, mis on võetud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia, võimaluse korral eriti avamere tuuleenergia edastamise ja jaotuse tagamiseks ning artikli 14 lõikes 3 osutatud kulude kandmist ja jagamist käsitlevate raamistike ja eeskirjade parandamiseks;

(g) energia saamiseks vajalike biomassiressursside kättesaadavuse ja kasutusega seotud arengud;

(g) energia saamiseks vajalike biomassiressursside kättesaadavuse, üksikasjaliku kasutusega ja osakaaluga seotud arengud, sealhulgas imporditavate ressursside iseloom, kogus ja päritoluriik;

(h) liikmesriigis toimunud tarbijahinna ja maakasutuse muudatused, mis on seotud biomassi ja muude taastuvatest allikatest pärit energiavormide suurenenud kasutusega;

(h) liikmesriigis toimunud tarbijahinna ja maakasutuse muudatused, mis on seotud biomassi ja muude taastuvatest allikatest pärit energiavormide suurenenud kasutusega;

(i) jäätmetest, jääkidest, toiduks mittekasutatavatest tselluloosmaterjalidest ja lignotselluloosist toodetud biokütuste areng ja osakaal;

(i) jäätmetest, jääkidest, toiduks mittekasutatavatest tselluloosmaterjalidest ja lignotselluloosist, vaatides toodetud vetikates ning samuti kuivades piirkondades kõrbestumise tõkestamiseks kunstliku niisutuseta kasvatatavatest taimedest toodetud biokütuste areng ja osakaal;

(j) looduslikule mitmekesisusele, veevarudele ning vee ja pinnase kvaliteedile biokütuse tootmisest tulenev hinnanguline mõju; ning

(j) looduslikule mitmekesisusele, veevarudele ning vee ja pinnase kvaliteedile biomassist saadud energia tootmisest tulenev hinnanguline mõju; ning

(k) taastuvenergia kasutamisest tulenev kasvuhoonegaasiheite hinnanguline netovähenemine.

(k) taastuvenergia kasutamisest tulenev kasvuhoonegaasiheite hinnanguline netovähenemine, kaasa arvatud otsese või kaudse maakasutusega seotud mõju süsinikuvarudele.

 

(k a) meetmed, mis on võetud, et tagada uutes ja renoveeritud ehitistes taastuvenergia kasutamise miinimumtase, nagu on osutatud artikli 12 lõikes 4.

 

1 a. Lisaks esitavad liikmesriigid taastuvenergia toetuskavade muutmise korral nelja nädala jooksul pärast vastava muutuse sisseviimist sellekohase teabe komisjonile. Nimetatud teave sisaldab ajakohastamisi riiklikes või piirkondlikes taastuvenergia toetuskavades, kaasa arvatud toetuse liik ja võimaluse korral üksikasjad eri tehnoloogiate kohta ning toetuse määr.

2. Biokütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste netovähenemist prognoosides võivad liikmesriigid lõikes 1 osutatud aruannete jaoks kasutada VII lisa A ja B osas esitatud tüüpilisi väärtusi.

2. Biomassist saadud transpordikütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste netovähenemist prognoosides võivad liikmesriigid lõikes 1 osutatud aruannete jaoks kasutada VII lisa A ja B osas esitatud tüüpilisi väärtusi.

3. Oma esimeses aruandes kirjeldavad liikmesriigid, kas nad kavatsevad:

3. Oma esimeses aruandes kirjeldavad liikmesriigid, kuidas ja millal nad kavatsevad:

(a) luua ühe haldusasutuse, kes vastutaks taastuvenergiat tootvate käitiste loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimistaotluste menetlemise eest ning oleks taotlejatele abiks;

(a) luua ühe haldusasutuse, kes vastutaks taastuvenergiat tootvate käitiste loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimistaotluste menetlemise eest ning oleks taotlejatele abiks;

(b) näha ette taastuvenergiat tootvate käitiste kavandi- ja loataotluste automaatse heakskiitmise, kui lube andev asutus ei ole ettenähtud tähtaja jooksul vastanud; ning

(b) näha ette taastuvenergiat tootvate käitiste kavandi- ja loataotluste automaatse heakskiitmise, kui lube andev asutus ei ole ettenähtud tähtaja jooksul vastanud; ning

(c) osutada geograafilistele asukohtadele, mis sobivad taastuvenergia kasutamiseks maakasutuse plaanimise raames ning kaugkütte ja -jahutuse võrgustike loomiseks.

(c) osutada geograafilistele asukohtadele, mis sobivad taastuvenergia kasutamiseks maakasutuse plaanimise raames ning kaugkütte ja -jahutuse võrgustike loomiseks.

 

3 a. Liikmesriikidele tuleks anda võimalus parandada igas aruandes andmeid võrreldes eelmiste aastatega. Eelmisi aruandeid puudutavad parandused tuuakse eraldi esile.

Muudatusettepanek  176

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon kontrollib ühenduses tarbitavate biokütuste ja muude vedelate biokütuste päritolu ning ühenduses ja peamistes kolmandates tarnijariikides nende tootmisest maakasutusele avalduvat mõju. Kontroll põhineb artikli 19 lõike 1 kohaselt liikmesriikide esitatud aruannetel ning asjakohaste kolmandate riikide ja valitsustevaheliste organisatsioonide aruannetel ning teadusuuringutel ja muudel asjaomastel andmetel. Komisjon kontrollib ka energia saamiseks biomassi kasutamisega seonduvaid tarbijahinna muudatusi ning toiduainetega kindlustatusele avalduvat positiivset ja negatiivset seonduvat mõju.

1. Komisjon kontrollib ühenduses tarbitavate biokütuste ja muude vedelate biokütuste päritolu ning ühenduses ja peamistes kolmandates tarnijariikides nende tootmisest maakasutusele avalduvat mõju. Kontroll põhineb artikli 19 lõike 1 kohaselt liikmesriikide esitatud aruannetel ning asjakohaste kolmandate riikide ja valitsustevaheliste organisatsioonide aruannetel ning teadusuuringutel ja muudel asjaomastel andmetel. Komisjon kontrollib ka energia saamiseks biomassi kasutamisega seonduvaid tarbijahinna muudatusi ning toiduainetega kindlustatusele avalduvat positiivset ja negatiivset seonduvat mõju.

2. Komisjon peab kolmandate riikide ning biokütuste tootja- ja tarbijaorganisatsioonidega dialoogi ning vahetab teavet seoses käesoleva direktiiviga hõlmatud biokütuseid ja muid vedelaid biokütuseid käsitlevate meetmete üldise rakendamisega.

2. Komisjon peab kolmandate riikide ning biokütuste tootja- ja tarbijaorganisatsioonide ning kodanikuühiskonna esindajatega dialoogi ja vahetab teavet seoses käesoleva direktiiviga hõlmatud biokütuseid ja muid vedelaid biokütuseid käsitlevate meetmete üldise rakendamisega. Komisjon pöörab erilist tähelepanu sellele, milline võib olla biokütuste ja muude vedelate biokütuste tootmise mõju toiduainete hindadele.

3. Komisjon esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanded, mis põhinevad liikmesriikide poolt artikli 19 lõike 1 kohaselt esitatud aruannetel ning käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kontrollimistel ja analüüsidel. Esimene aruanne esitatakse 2012. aastal.

3. Komisjon esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanded, mis põhinevad liikmesriikide poolt artikli 19 lõike 1 kohaselt esitatud aruannetel ning käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kontrollimistel ja analüüsidel. Esimene aruanne esitatakse 2012. aastal.

4. Biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise kohta aruandeid esitades kasutab komisjon liikmesriikide teatatud väärtusi ning hindab, kas ja kuidas prognoos muutub, kui kaassaadusi võetaks arvesse asendusmeetodi abil.

4. Biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise kohta aruandeid esitades kasutab komisjon liikmesriikide teatatud väärtusi ning hindab, kas ja kuidas prognoos muutub, kui kaassaadusi võetaks arvesse asendusmeetodi abil.

5. Oma aruannetes analüüsib komisjon järgmist:

5. Oma aruannetes analüüsib komisjon järgmist:

(a) erinevate biokütuste suhteline keskkonnatulu ja -kulu, ühenduse impordipoliitika mõju kõnealusele tulule ja kulule, mõju varustuskindlusele ning kodumaise toodangu ja impordi vahel tasakaalustatud lähenemisviisi saavutamise võimalused;

(a) erinevate biokütuste suhteline sotsiaalne ning keskkonnatulu ja -kulu, ühenduse impordipoliitika mõju kõnealusele tulule ja kulule, mõju varustuskindlusele ning kodumaise toodangu ja impordi vahel tasakaalustatud lähenemisviisi saavutamise võimalused;

(b) biokütuste kasvava nõudluse mõju säästlikkusele ühenduses ja kolmandates riikides;

(b) biokütuste ja muude vedelate biokütuste kasvava nõudluse majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne mõju säästlikkusele ühenduses ja kolmandates riikides;

(c) ELi biokütuse-poliitika mõju toiduainete kättesaadavusele ekspordiriikides, arengumaade elanike võimalused kõnealuste toiduainete hankimiseks ning üldisemad arenguküsimused; ning

(c) ELi biokütuse-poliitika mõju toiduainete kättesaadavusele ekspordiriikides ja tooraine hinnakujunemisele (mõjuaruanne keskendub eriti madala sissetulekuga ja toidudefitsiidiga riikidele ning vähim arenenud riikidele), arengumaade elanike võimalused kõnealuste toiduainete hankimiseks ning üldisemad arenguküsimused;

 

(c a) ELi biokütuste poliitika mõju otsestele ja kaudsetele maakasutuse muudatustele, sellega seotud süsinikuheite hindamine ning mõju maakasutusõigusele;

(d) biomassi kasvava nõudluse mõju biomassi kasutavatele valdkondadele.

(d) biomassi kasvava nõudluse mõju biomassi kasutavatele valdkondadele;

 

(d a) biokütuste kättesaadavus, mis on toodetud tselluloosist, pooltselluloosist või ligniinist, mis on saadud taastuvast biomassist, vetikatest ning samuti kuivades piirkondades kõrbestumise tõkestamiseks kunstliku niisutuseta kasvatatavatest taimedest;

 

(d b) ELi biokütuse-poliitika mõju otsese ja kaudse maakasutuse muutusele ning mõju maakasutusõigusele.

Komisjon teeb vajadusel ettepanekuid parandusmeetmete kohta.

Komisjon teeb vajadusel ettepanekuid parandusmeetmete kohta.

 

5 a. Komisjon analüüsib aruannetes ka nende liikmesriikide kehtestatud poliitikat, kus on olemas potentsiaal avamere tuuleenergia arendamiseks, eelkõige, kas need liikmesriigid on:

 

(a) loonud haldusasutuse, kes vastutaks avamere tuuleenergiat tootvate käitiste loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimistaotluste menetlemise eest ning oleks taotlejatele abiks;

 

(b) teinud kindlaks vajaduse võrgu pikaajalise ja strateegilise planeerimise järele, sealhulgas ühendused avamere tuuleparkides toodetava elektrienergia suurte koguste kaasamiseks, ja töötanud välja süsteemi avamere võrgu toetamiseks;

 

(c) kehtestanud asukoha optimaalse valiku tagamiseks mere ruumilise planeerimise vahendid.

 

Komisjon teeb vajaduse korral ettepaneku täiendavate õigusaktide kohta, et tagada avamere tuuleenergia õigeaegne areng, ja toetab Euroopa avamere põhivõrguettevõtja juurutamist.

 

5 b. Komisjon loob veebisaidi, millel esitatakse üksikasjalikku ajakohastatud teavet liikmesriikide riiklike või piirkondlike taastuvenergia toetuskavade ja neid puudutavate muutuste kohta. Komisjon ajakohastab vastavalt artikli 19 lõikele 1 a (uus) esitatud liikmesriikide aruannete põhjal asjaomast veebilehte hiljemalt neli nädalat pärast aruande esitamist.

 

5 c. Komisjon avaldab 31. detsembriks 2018 2020. aasta järgset perioodi hõlmava taastuvenergia tegevuskava, lisades sellele vajalikud õigusakti ettepanekud. Tegevuskavas võidakse hinnata vajadust ettepaneku järele kehtestada Euroopa tasandil ühtlustatud taastuvenergia toetuskava, võttes arvesse:

 

(a) elektrienergia turgude liberaliseerimist ELis;

 

(b) taastuvenergia arengut takistavaid tegureid igas liikmesriigis;

 

(c) edusamme taastumatutest energiaallikatest toodetud energia väliskulude arvessevõtmisel ja saadud toetuste mahtu;

 

(d) võrgule juurdepääsu ning haldus- ja kavandamismenetluste ühtlustatuse määr.

Muudatusettepanek  177

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B osa – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

B. Soovituslik suund

B. Kohustuslike vahe-eesmärkide suund

Selgitus

ELi ja liikmesriikide 2020. aasta üldiste eesmärkide saavutamise tagamiseks on vajalik vastu võtta ka kohustuslikud vahe-eesmärgid. Käesoleva I lisa B osas pakutud suuna raames algab taastuvate energiaallikate kasutus väga väikesest osakaalust ja jätab suurema osa nende kasutuselevõtust 2020. aastale eelnevatele aastatele. Kõnealuse ettekirjutuse mittetäitmine muudab liikmesriikidel nende 2020. aasta eesmärkide saavutamise väga raskeks. Selles mõttes tuleks seda käsitleda absoluutse vajaliku miinimumina.

Muudatusettepanek  178

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt B – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 3 lõikes 2 osutatud soovitusliku suuna puhul peetakse kinni taastuvenergia järgmistest osakaaludest:

Artikli 3 lõikes 2 osutatud kohustuslike minimaalsete vahe-eesmärkide puhul peetakse kinni taastuvenergia järgmistest osakaaludest:

Selgitus

Selleks et tagada ELi ja liikmesriikide 2020. aasta eesmärkide saavutamine, tuleb sätestada ka kohustuslikud vahe-eesmärgid. Käesolevas 1 B lisas väljapakutud taastuvate energiaallikate kasutus algab väga väikesest osakaalust ja jätab suurema osa nende kasutusele võtust 2020. aastale eelnevatele aastatele. Selle mittejärgimine teeb liikmesriikidel 2020. aasta eesmärkide saavutamise väga raskeks. Selles mõttes tuleks seda käsitleda absoluutse vajaliku miinimumina.

Muudatusettepanek  179

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

II lisa – normaliseerimisvalem hüdroenergiast saadava elektri arvessevõtmiseks

II lisa –

 

A. normaliseerimisvalem hüdroenergiast saadava elektri arvessevõtmiseks

Hüdroenergiast saadava elektri arvessevõtmiseks kohaldatakse järgmist valemit:

Hüdroenergiast saadava elektri arvessevõtmiseks kohaldatakse järgmist valemit:

 

 

kus:

kus:

N =      võrdlusaasta;

N =      võrdlusaasta;

QN(norm) = liikmesriigi hüdroelektrijaamades aastal N toodetud elektri kogus, normaliseerituna arvestuste teostamiseks;

QN(norm) = liikmesriigi hüdroelektrijaamades aastal N toodetud elektri kogus, normaliseerituna arvestuste teostamiseks;

Qi = kõikides liikmesriigi elektrijaamades aastal i tegelikult toodetud elektri kogus, mõõdetuna gigavatt-tundides;

Qi = kõikides liikmesriigi elektrijaamades aastal i tegelikult toodetud elektri kogus, mõõdetuna gigavatt-tundides;

Ci = kõikide liikmesriigi elektrijaamade aastal i installeeritud koguvõimsus, mõõdetuna megavattides.

Ci = kõikide liikmesriigi elektrijaamade aastal i installeeritud koguvõimsus, mõõdetuna megavattides.

 

B. normaliseerimisvalem tuuleenergiast saadava elektri arvessevõtmiseks

 

Tuuleenergiast saadava elektri arvessevõtmiseks kohaldatakse järgmist valemit:

 

 

kus:

 

N =     võrdlusaasta;

 

QN(norm) = liikmesriigi tuuleelektrijaamades aastal N toodetud elektri kogus, normaliseerituna arvestuste teostamiseks;

 

Qi = kõikides liikmesriigi elektrijaamades aastal i tegelikult toodetud elektri kogus, mõõdetuna gigavatt-tundides;

 

Ci = kõikide liikmesriigi elektrijaamade aastal i installeeritud koguvõimsus, mõõdetuna megavattides.

Selgitus

Hüdro- ja tuuleenergia ressurss varieerub aastate lõikes oluliselt. Selleks et kaheaastaseid kohustuslikke vahe-eesmärke mitte moonutada, peaks tuuleenergia kogus olema „normaliseeritud", selleks et muuta ELi minimaalsed vahe-eesmärgid võrreldavateks.

Muudatusettepanek  180

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – kümnes rida

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hüdrogeenitud taimeõli (vesinikuga hüdrokeemiliselt töödeldud taimeõli)

Hüdrogeenitud taimeõli ja loomsed rasvad (vesinikuga hüdrokeemiliselt töödeldud taimeõli ja loomsed rasvad)

Selgitus

Nn roheline bensiin ja roheline diislikütus artikli 18 tähenduses võivad olla saadud mitme eri protsessi tulemusel, sealhulgas loomsete ja taimeõlide töötlemisel vesinikuga (muudatusettepanekus hüdrogeenimine), biomassi töötlemisel Fischer-Tropsch’i meetodiga ja pürolüüsiõlide rafineerimisel biomassist.

Muudatusettepanek  181

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – kolmeteistkümnes rida

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Bensiin

Fossiilkütustest toodetud bensiin

Selgitus

Tuleks esitada selgelt bensiini lähteaine.

Muudatusettepanek  182

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – neljateistkümnes rida

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Diislikütus

Fossiilkütustest toodetud diislikütus

Selgitus

Tuleks esitada selgelt diislikütuse lähteaine.

Muudatusettepanek  183

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – neljateistkümnes a 14 rida (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Fossiilkütustest toodetud raske kütteõli

Muudatusettepanek  184

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 13 lõikes 3 osutatud kriteeriumid on järgmised:

Artikli 13 lõikes 3 osutatud kriteeriume kohaldatakse ainult sertifitseerimissüsteemidele:

Selgitus

Paigaldajate sertifitseerimise reguleerimine IV lisas on vajalik üksnes juhul, kui liikmesriigis puuduvad usaldusväärsed kutsekvalifikatsioonid. Ettevõtjate seisukohalt oleks veel üks kohustuslik sertifitseerimissüsteem kutseõppe kõrval sisulises mõttes ja ajaliselt paljunõudev ning suurendaks üksnes mittevajalikku täiendavat bürokraatiat. Kui lisakvalifikatsioonid ja täienduskursused on vajalikud, võib neid turul pakkuda vabatahtliku koolituse kaudu.

Muudatusettepanek  185

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Sertifitseerimisprotsess on läbipaistev ning liikmesriik või tema määratud haldusasutus on selle selgelt määratlenud.

1. Sertifitseerimisprotsess on läbipaistev ning liikmesriigi poolt määratav ja akrediteeritav (vastavalt standardile EN ISO 17024) sertifitseerimisasutus on selle selgelt määratlenud.

Selgitus

Personali sertifitseerimine vastavalt standardile EN ISO 17024 tagab pideva ajakohase koolituse (lihtsustab uute tehnoloogiliste arengute või reglemendi rakendamist). Lisaks tagab EN ISO akrediteerimine selged eeskirjad, et koolitus, kvalifikatsioon ja oskused oleksid kogu Euroopas võrreldavad.

Kõnealune lähenemisviis võimaldab oskuste vastastikust tunnustamist liikmesriikides.

Muudatusettepanek  186

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Biomassi, soojuspumba, fotogalvaanilise päikeseenergia ja päikese soojusenergiaga seotud süsteemide paigaldajad saavad sertifikaadi akrediteeritud koolitusprogrammi või koolitaja kaudu.

2. Biomassi, soojuspumba, pinnalähedase geotermilise energia ning fotogalvaanilise päikeseenergia ja päikese soojusenergiaga seotud süsteemide paigaldajatele pakutakse võimalust saada sertifikaat kolmandast isikust sertifitseerija kaudu.

Selgitus

Oluline on tagada käitiste kvaliteet.

Muudatusettepanek  187

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Paigaldaja tunnistus on ajaliselt piiratud kestusega, nagu on sarnaselt ette nähtud tavapäraste kütteseadmete või fotogalvaaniliste seadmete või tavapäraste elektriseadmete paigaldajate sertifitseerimismenetlustega.

Selgitus

Et vältida tarbetute tõkete loomist taastuvatest energiaallikatest pärit elektri tootmise arengu osas, ei peaks tunnistuste ajalised piirangud olema rangemad kui tavapäraste elektriseadmete puhul.

Muudatusettepanek  188

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Koolitusprogrammi või koolitajat akrediteerivad liikmesriigid või nende määratavad haldusasutused. Akrediteerimisasutused tagavad, et koolitaja pakutav koolitusprogramm on järjepidev ning et see on piirkondliku või riikliku ulatusega. Koolitajal on praktilise koolituse pakkumiseks asjakohased tehnilised vahendid, sealhulgas mõned laboriseadmed või muud vastavad vahendid. Koolitaja pakub baasväljaõppele lisaks lühemaid täiendõppekursusi päevakajalistel teemadel, sealhulgas uute tehnoloogiate kohta, et võimaldada käitistes elukestvat õpet. Koolitaja võib olla seadme või süsteemi tootja, instituut või ühing.

3. Koolitusprogrammi või koolitaja kvaliteedi tagamise eest vastutavad sertifitseerimisasutused. Kõnealused asutused tagavad, et koolitaja pakutav koolitusprogramm on järjepidev ning et see on piirkondliku või riikliku ulatusega. Koolitajal on praktilise koolituse pakkumiseks asjakohased tehnilised vahendid, sealhulgas mõned laboriseadmed või muud vastavad vahendid. Koolitaja pakub baasväljaõppele lisaks lühemaid täiendõppekursusi päevakajalistel teemadel, sealhulgas uute tehnoloogiate kohta, et võimaldada käitistes elukestvat õpet. Koolitaja võib olla seadme või süsteemi tootja, instituut või ühing.

Selgitus

Akrediteeritud sertifitseerimisasutuste määramine liikmesriikide poolt on lihtne ja väga tõhus, samas kui iga koolituskeskuse nõutav akrediteerimine nõuaks liiga palju bürokraatlikke nõudeid ja kulusid. See kehtestab halduskoormuse, mis aeglustab taastuvenergia turu arengut.

Muudatusettepanek  189

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – punkt 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Akrediteeritud koolitusprogramme pakutakse töökogemustega paigaldajatele, kes on läbinud järgmist tüüpi koolitused (või läbivad neid praegu):

4. Koolitusprogramme pakutakse töökogemustega paigaldajatele, kes on läbinud järgmist tüüpi koolitused (või läbivad neid praegu):

Selgitus

Akrediteeritud sertifitseerimisasutuste määramine liikmesriikide poolt on lihtne ja väga tõhus, samas kui iga koolituskeskuse nõutav akrediteerimine nõuaks liiga palju bürokraatlikke nõudeid ja kulusid. See kehtestab halduskoormuse, mis aeglustab taastuvenergia turu arengut.

Muudatusettepanek  190

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – punkt 4 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) pinnalähedase geotermilise energia süsteemide paigaldajad: eeldatakse puurimise või torupaigaldaja koolituse läbimist ning geoloogia valdkonna põhioskusi;

Muudatusettepanek  191

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – punkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Koolitus lõpeb eksamiga, mille sooritamise korral antakse sertifikaat. Eksam hõlmab biomassil töötavate katelde või ahjude, soojuspumpade, fotogalvaaniliste päikeseenergia või päikese soojusenergia käitiste eduka paigaldamise praktilist hindamist.

9. Koolitus lõpeb eksami ja sertifitseerimisprotsessiga (vastavalt standardile EN ISO 17024). Eksam hõlmab praktiliste oskuste kontrolli. Sertifitseerimisnõuete osaks on biomassil töötavate katelde või ahjude, soojuspumbasüsteemide, fotogalvaaniliste päikeseenergia või päikese soojusenergia käitiste eduka paigaldamise tõendamine paigaldaja poolt.

Selgitus

Tegelikku kohapealset paigaldamist on eksami raames raske kontrollida. Võimalik on aga testida praktilisi oskusi olemasolevate käitiste paigaldusvigade määratlemise osas. Niisugune praktiline osa peaks olema seega osa eksamist. Paigaldusoskuste hindamiseks esitavad paigaldajad dokumendid, millest nähtub, et ta on tegelikkuses paigaldanud teatud arvu süsteeme.

Muudatusettepanek  192

Ettepanek võtta vastu direktiiv

V lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Lisa on välja jäetud

Selgitus

Kuna rasvhappe metüülestrite (FAME) piirmäär ei ole õhu kvaliteedi parandamise asjaomane parameeter, puudub nähtav põhjendus rasvhappe metüülestrite reguleerimiseks diislikütuse tehniliste nõuete osana. Euroopa Standardikomitee (CEN) on asjaomane organ tehniliste nõuete kehtestamiseks, et tegeleda sihtotstarbekohaste tehniliste nõuete parameetritega, näiteks rasvhappe metüülestrite piirmäär. Diisli uute ja erinevate kategooriate (V ja VI lisa) loomise asemel tuleks pigem läbi vaadata rasvhappe metüülestrite piirmäärad ja suurendada neid kehtivate CENi tehniliste nõuete (EN590) raames.

Muudatusettepanek  193

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VI lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Lisa on välja jäetud

Selgitus

Kütuste ja biokütuste tehnilised nõuded kuuluvad CENi vastutusalasse, kelle ülesandeks on nende väljatöötamine. Seega peaks kütuste direktiiv määrama kindlaks kas keskkonna seisukohast olulised parameetrid või märgistamise, mida nõutakse kütuste puhul, mis ei ole vastavuses CENi standarditega EN228 ja EN590.

Muudatusettepanek  194

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – A osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

VII lisa A osa on välja jäetud

Muudatusettepanek  195

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – B osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

VII lisa B osa on välja jäetud

Muudatusettepanek  196

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Transpordikütuste, biokütuste ja muude vedelate biokütuste tootmisest ja kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine arvutatakse järgmiselt:

1. Biomassist saadud transpordikütuste tootmisest ja kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine arvutatakse järgmiselt:

E = eec + el + ep + etd + eu – eccs - eccr – eee, kus

E = eec + el + eiluc + ep + etd + eu esca eccs eee, kus

E = kütuse kasutamisest tulenev koguheide;

E = kütuse kasutamisest tulenev koguheide;

eec = tooraine kaevandamisel või kasvatamisel tekkinud heide;

eec = tooraine kaevandamisel või kasvatamisel tekkinud heide;

e = maakasutuse muudatusest tingitud süsinikuvaru muudatustest tulenev aastapõhine heide;

el = maakasutuse muudatusest tingitud süsinikuvaru muudatustest tulenev aastapõhine heide;

 

eiluc = kaudsest maakasutuse muudatusest tingitud süsinikuvaru muudatusest tulenev aastapõhine heide;

ep = töötlemisel tekkinud heide;

ep = töötlemisel tekkinud heide;

etd = jaotamise ja transpordi käigus tekkinud heide;

etd = jaotamise ja transpordi käigus tekkinud heide;

eu = kasutatavast kütusest tulenev heide;

eu = kasutatavast kütusest tulenev heide;

 

esca = heite vähenemine parema põllumajanduspraktika kaudu saavutatud pinnasesüsiniku akumuleerumisest;

eccs = süsiniku kogumisest ja säilitamisest tulenev heitkoguste vähenemine;

eccs = süsiniku kogumisest ja geoloogilisest ladustamisest tulenev heitkoguste vähenemine; ja

eccr = süsiniku kogumisest ja asendamisest tulenev heitkoguste vähenemine; ning

 

eee = koostootmisel tekkinud elektri ülejäägi kasutamisest tulenev heitkoguste vähenemine.

eee = koostootmisel tekkinud elektri ülejäägi kasutamisest tulenev heitkoguste vähenemine.

Masinate ja seadmete tootmisel tekkinud heidet arvesse ei võeta.

Masinate ja seadmete tootmisel tekkinud heidet arvesse ei võeta.

 

 

Muudatusettepanek  197

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Maakasutuse muudatusest tingitud süsinikuvaru muudatustest tuleneva aastapõhise heite (el) arvutamiseks jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuse heite arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

7. Maakasutuse muudatusest tingitud süsinikuvaru muudatustest tuleneva aastapõhise heite (el) arvutamiseks jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuse heite arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

el = = (CSR – CSA) x MWCO2/MWC x 1/20 x 1/P,

el = (CSR – CSA) x MWCO2/MWC x 1/10 x 1/P,

kus:

kus:

el = maakasutuse muudatusest tingitud süsinikuvaru muudatustest tulenevate kasvuhoonegaaside aastapõhised heitkogused (mõõdetakse CO2-ekvivalendi massina biokütuse energia ühiku kohta);

el = maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muudatustest tulenevate kasvuhoonegaaside aastapõhised heitkogused (mõõdetakse CO2-ekvivalendi massina biomassist toodetud transpordikütuse energia ühiku kohta);

CSR = süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maa võrdluskasutusega (mõõdetakse süsiniku massina ühiku pindala kohta, sealhulgas pinnas ja taimestik). Maa võrdluskasutus on maakasutus, mis kehtis 2008. aasta jaanuaris või 20 aastat enne tooraine saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

CSR = süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maa võrdluskasutusega (mõõdetakse süsiniku massina ühiku pindala kohta, sealhulgas maapealne ja maa-alune biomass, metsavaris, pinnas, kuivanud puud ja raietooted, vastavalt 2006. aasta IPCC suunistele kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude kohta, 4. köide). Maa võrdluskasutus on maakasutus, mis kehtis 2008. aasta jaanuaris;

CSA = süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses tegeliku maakasutusega (mõõdetakse süsiniku massina ühiku pindala kohta, sealhulgas pinnas ja taimestik);

CSA = süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses tegeliku maakasutusega (mõõdetakse süsiniku massina ühiku pindala kohta, sealhulgas maapealne ja maa-alune biomass, metsavaris, pinnas, kuivanud puud ja raietooted, vastavalt 2006. aasta IPCC suunistele kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude kohta, 4. köide);

MWCO2 = CO2 molekulmass = 44,010 g/mol;

MWCO2 = CO2 molekulmass = 44,010 g/mol;

MWC = süsiniku molekulmass = 44,010 g/mol; ning

MWC = süsiniku molekulmass = 12,011 g/mol; ning

P = põllukultuuri produktiivsus (mõõdetakse biokütuse või muu vedela biokütuse energiana maaühiku pindala kohta aastas).

P = põllukultuuri produktiivsus (mõõdetakse biomassist toodetud transpordikütuste või muude vedelkütuste energiana maaühiku pindala kohta aastas).

Muudatusettepanek  198

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Punkti 7 kohaldamisel võib nii CSR and kui ka CS puhul kasutada järgmisi väärtusi:

välja jäetud

maakasutus

 

Teise võimalusena võib nii CSR kui ka CSA puhul kasutada tegelikke väärtusi.

 

P arvutamiseks võib kasutada järgmisi väärtusi:

 

Tabel

 

Muudatusettepanek  199

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 a. 31. detsembriks 2011 on maakasutuse muudatusest tingitud süsinikuvaru muudatustest tuleneva aastapõhise heite (eiluc) väärtus 0 g CO2eq/MJ. Kui 31. detsembriks 2011 ei ole artikli 17 kohaselt üksikute biokütuste tootmisviiside konkreetsete eiluc väärtuste ettepanekute kohta otsust tehtud, on eiluc väärtus 40g CO2eq/MJ, v. a juhul, kui:

 

(i) biomassist saadud transpordikütuste tootmine põhineb toorainel (sh jäätmed), mille tootmine ei nõua haritava maa, karjamaa või püsikultuuride all oleva maa kasutamist;

 

või

 

(ii) komisjon on arvamusel, et on võimalik tõendada, et biokütuste tootmine ei mõjuta kaudselt maakasutust,

 

nendel juhtudel on eiluc väärtus 0.

Muudatusettepanek  200

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10. Transpordist ja jaotusest tulenev heide (etd) sisaldab heidet, mis tuleneb tooraine ja pooltoodete transpordist ja ladustamisest ning valmistoodete ladustamisest ja jaotamisest.

10. Transpordist ja jaotusest tulenev heide (etd) sisaldab heidet, mis tuleneb tooraine ja pooltoodete transpordist ja ladustamisest ning valmistoodete ladustamisest ja jaotamisest. Jaotamise ja transpordi käigus tekkinud heite suhtes, mida võetakse arvesse vastavalt punktile 6, ei kohaldata punkti 10.

Muudatusettepanek  201

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

11. Kasutatavast kütusest tulenevat heidet (eu) loetakse nulliks biokütuste ja muude vedelate biokütuste puhul.

11. Kasutatavast kütusest tulenevat heidet (eu) loetakse nulliks biomassist toodetud transpordikütuste puhul.

Muudatusettepanek  202

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12. Süsiniku kogumisest ja säilitamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccs) piirdub heitega, mida välditakse kütuse kaevandamise, transpordi, töötlemise ja jaotusega otseselt seotud eraldunud CO2 kogumise ja säilitamisega.

12. Süsiniku kogumisest ja säilitamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccs), mida pole juba arvesse võetud ep väärtuses, piirdub heitega, mida välditakse kütuse kaevandamise, transpordi, töötlemise ja jaotusega otseselt seotud eraldunud CO2 kogumise ja säilitamisega.

Muudatusettepanek  203

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

13. Süsiniku kogumisest ja asendamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccr) piirdub CO2 kogumise kaudu välditud heitega, mille puhul süsinik pärineb biomassist ning seda kasutatakse kaubatoodetes ja -teenustes kasutatava fossiilse päritoluga CO2 asendamiseks.

välja jäetud

Muudatusettepanek  204

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14. Koostootmisel tekkinud elektri ülejäägi kasutamisest tulenevat heitkoguste vähenemist (eee) võetakse arvesse seoses elektri ülejäägiga, mille puhul elekter on toodetud koostootmist kasutavate kütuse tootmise süsteemidega, välja arvatud juhul, kui koostootmiseks kasutatav kütus on muu kaassaadus kui põllumajanduskultuuri jääk. Kõnealuse elektri ülejäägi arvessevõtmisel eeldatakse, et koostootmisüksuse suurus on väikseim, mis on koostootmisüksuse jaoks vajalik, et tekitada kütuse tootmiseks vajalik kogus soojust. Kõnealuse elektri ülejäägiga seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist käsitatakse võrdsena kasvuhoonegaaside kogusega, mis oleks eraldunud, kui sama kogus elektrit oleks toodetud elektrijaamas, mis kasutab sama kütust kui koostootmisüksus.

14. Koostootmisel tekkinud elektri ülejäägi kasutamisest tulenevat heitkoguste vähenemist (eee) võetakse arvesse seoses elektri ülejäägiga, välja arvatud juhul, kui koostootmiseks kasutatav kütus on biomassist transpordikütuse tootmise protsessi kaassaadus. Kõnealuse elektri ülejäägiga seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist käsitatakse võrdsena kasvuhoonegaaside kogusega, mis oleks eraldunud ühenduses elektri tootmisel tekkinud keskmisest heitkogusest ja kolmandates riikides elektri tootmisel tekkinud keskmisest heitkogusest (riigis, kus elektrit toodetakse).

Muudatusettepanek  205

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

15. Kui kütuse tootmise protsessi käigus toodetakse kombineerituna kütust, mille heitkogused arvutatakse välja, ning veel üht või mitut toodet lisaks („kaassaadused”), jagatakse kasvuhoonegaaside heitkogused kütuse või selle vahetoote ja kaassaaduste vahel proportsionaalselt nende energiasisaldusega (mis määratakse kindlaks väiksema kütteväärtusega muude kaassaaduste puhul kui elekter).

15. Kui kütuse tootmise protsessi käigus toodetakse kombineerituna kütust, mille heitkogused arvutatakse välja, ning veel üht või mitut toodet lisaks („kaassaadused”), jagatakse kasvuhoonegaaside heitkogused kütuse või selle vahetoote ja kaassaaduste vahel asendusmeetodi alusel. Liikmesriigid kehtestavad tüüpiliste kaassaaduste jaoks korrapäraselt läbivaadatud vaikeväärtused.

Muudatusettepanek  206

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 16 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Biokütuste ja muude vedelate biokütuste puhul võetakse selle arvutuse eesmärgil arvesse kõik kaassaadused, sealhulgas elekter, mis ei kuulu punkti 14 reguleerimisalasse, välja arvatud põllumajanduskultuuride jäägid, sealhulgas õled, suhkruroo pressimisjäätmed, terakestad, maisitõlvikud ja pähklikoored. Negatiivse energiasisaldusega kaassaaduste energiasisalduse väärtus on arvutuse tegemise eesmärgil null.

Biokütuste ja muude vedelate biokütuste puhul võetakse selle arvutuse eesmärgil arvesse kõik kaassaadused, sealhulgas elekter, mis ei kuulu punkti 14 reguleerimisalasse, välja arvatud põllumajanduskultuuride jäägid, sealhulgas õled, suhkruroo pressimisjäätmed, terakestad, maisitõlvikud ja pähklikoored. Kui põllumajanduskultuuride jäägid töödeldakse ümber biokütusteks või muudeks vedelateks biokütusteks, võetakse neid arvesse vastavalt nende vastavatele panustele. Negatiivse energiasisaldusega kaassaaduste energiasisalduse väärtus on arvutuse tegemise eesmärgil null.

Muudatusettepanek  207

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 17 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

17. Biokütuste puhul on punktis 4 osutatud arvutuse tegemisel võrreldav fossiilkütus EF kõige hilisem teadaolev tegelik keskmine heitkogus, mis tuleneb ühenduses tarbitud bensiinist ja diislist, ning millest on teada antud vastavalt [direktiivile 98/70/EÜ]. Kui sellised andmed ei ole kättesaadavad, kasutatakse väärtust 83,8 gCO2eq/MJ.

17. Biomassist toodetud transpordikütuste puhul on punktis 4 osutatud arvutuse tegemisel võrreldav fossiilkütus EF kõige hilisem teadaolev tegelik keskmine heitkogus, mis tuleneb ühenduses tarbitud bensiinist ja diislist, ning millest on teada antud vastavalt [direktiivile 98/70/EÜ] või 83,8 gCO2eq/MJ, olenevalt sellest, kumb väärtus on madalam.

Muudatusettepanek  208

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

VII A Lisa

 

TAASTUVENERGIA RIIKLIKE TEGEVUSKAVADE ÜHTLUSTATUD NÄIDISE NÕUDED

 

A OSA: ENERGIA LÕPPTARBIMISE MÄÄRATLUS

 

(a) tahkekütused, nafta, gaas, taastuvad energiaallikad, elekter ja soojus (soojusenergia, kaugküte ja jahutus); taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- ja elektrienergia;

 

(b) tööstus, kodumajapidamised ja teenused ning transpordisektorid;

 

(c) elekter (soojendamiseks ja jahutamiseks kuluva elektrita), soojusenergia (koos soojendamiseks ja jahutamiseks kuluva elektriga) ja transport; kõikidel juhtudel taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- ja elektrienergia;

 

B OSA: TAASTUVATEST ENERGIAALLIKATEST TOODETUD ENERGIA OSAKAALU SIDUVAD RIIKLIKUD 2020. AASTA EEMÄRGID JA VAHE-EESMÄRGID

 

(a) siduvad riiklikud üldeesmärgid seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga lõpptarbimises aastal 2020 vastavalt I lisa A osale;

 

(b) I lisa B osas sätestatud riiklikud siduvad minimaalsed vahe-eesmärgid;

 

C OSA: TAASTUVATEST ENERGIAALLIKATEST TOODETUD ENERGIA OSAKAALU SIDUVAD RIIKLIKUD 2020. AASTA EEMÄRGID JA VAHE-EESMÄRGID ELEKTRI, SOOJUS- JA JAHUTUSENERGIA NING TRANSPORDI VALDKONNAS

 

(a) siduvad eesmärgid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu jaoks elektrienergias:

 

(i) riiklik eesmärk seoses taastuvenergia osakaaluga elektrienergia valdkonnas aastaks 2020 vastavalt I lisa A osale;

 

(ii) riiklikud vahe- eesmärgid seoses taastuvenergia osakaaluga elektrienergia valdkonnas vastavalt I lisa B osale;

 

(b) siduvad eesmärgid seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga kütmisel ja jahutamisel:

 

(i) riiklik eesmärk seoses taastuvenergia osakaaluga soojus- ja jahutusenergia valdkonnas aastaks 2020 vastavalt I lisa A osale;

 

(ii) riiklikud vahe-eesmärgid seoses taastuvenergia osakaaluga soojus- ja jahutusenergia valdkonnas vastavalt I lisa B osale;

 

(c) siduvad eesmärgid seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga transpordis:

 

(i) riigi eesmärk seoses taastuvenergia osakaaluga transpordisektoris aastaks 2020, et järgida I lisa A osa nõudeid;

 

(ii) riigi vahe-eesmärgid seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga transpordisektoris, et järgida I lisa B osa nõudeid;

 

(iii) riiklikud energiatõhususe eesmärgid transpordi valdkonnas, et järgida I lisa A ja B osa nõudeid;

 

D OSA: KONKREETSED MEETMED EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS

 

(a) ülevaatlik tabel kõigi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise meetmete kohta;

 

(b) üldised ja konkreetsed meetmed energia lõpptarbimise vähendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks ning energiatõhusus kõikides olulistes valdkondades, nagu elektrienergia, soojus- ja jahutusenergia ning tarnsport;

 

(c) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise meetmed elektrienergias:

 

(i) üldised meetmed, sealhulgas maksu-, rahandus-, õigus- või muu poliitika taastuvenergia kasutamise edendamiseks, eelkõige kõrvalistes ja eraldatud piirkondades, kus on suur taastuvenergia potentsiaal, näiteks väheasustatud mägised piirkonnad või saared;

 

(ii) konkreetsed meetmed artiklite 12–14 nõuete täitmiseks;

 

(d) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise meetmed kütmisel ja jahutamisel:

 

(i) üldised meetmed, sealhulgas maksu-, rahandus-, õigus- või muu poliitika taastuvenergia kasutamise edendamiseks, eelkõige kõrvalistes ja eraldatud piirkondades, kus on suur taastuvenergia potentsiaal, näiteks väheasustatud mägised piirkonnad või saared;

 

(ii) konkreetsed meetmed artiklite 12 ja 13 nõuete täitmiseks;

 

(e) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise meetmed transpordisektoris:

 

(i) üldised meetmed, sh maksu-, rahandus-, õigus- või muu poliitika taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks;

 

(ii) konkreetsed meetmed artiklite 12, 13 ja 15–17 nõuete täitmiseks;

 

(f) konkreetsed meetmed biomassist saadud energia kasutamise edendamiseks:

 

(i) üldised meetmed, sh maksu-, rahandus-, õigus- või muu poliitika taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks;

 

(ii) konkreetsed meetmed uue biomassi kasutuselevõtuks, võttes arvesse järgmisi põhimõtteid:

 

(iii) eesmärkide saavutamiseks vajalik biomassi kogus;

 

(iv) biomassi tüüp ja päritolu peavad olema kindlaks määratud;

 

(v) biomassi kättesaadavus/potentsiaal/import ja kasutuse eesmärke peavad üksteisega sobima;

 

(vi)- tuleb määratleda biomassi kättesaadavuse suurendamise meetmed, võttes arvesse muid biomassi kasutajaid (põllumajandus ja metsandusel põhinevad sektorid);

 

E OSA: HINNANGUD

 

(a) iga taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tehnoloogia tõenäoline kogupanus siduvate 2020. aasta eesmärkide ja siduvate vahe-eesmärkide saavutamisel, mis on sätestatud seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga elektrienergia, soojus- ja jahutusenergia ning transpordivaldkonnas;

 

(b) energiatõhususe ja energiasäästu meetmete tõenäoline kogupanus siduvate 2020. aasta eesmärkide ja siduvate vahe-eesmärkide saavutamisel, mis on sätestatud seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga elektrienergia, soojus- ja jahutusenergia ning transpordivaldkonnas;

 

(c) energia kogu- ja lõpptarbimine 2020. aastal tavapärase stsenaariumi ja säästliku stsenaariumi korral;

 

(d) strateegiline keskkonnamõju hindamine vastavalt strateegilise keskkonnamõju hindamist käsitlevale direktiivile 2001/42/EÜ, millega hinnatakse nii taastuvenergia kasutamise keskkonnaalast kasu kui ka mõju.

 

(e) kulude ning ökoloogilise ja majandusliku tulu analüüs.

SELETUSKIRI

Astudes taastuvenergia sajandisse

Käesoleva raporti kirjutamise ajal on nafta hind umbes 120 USA dollarit barreli eest ja maailma valitsused valmistuvad 2009. aasta Kopenhaageni kliimakonverentsiks. Maailma energiakorraldus on suures kriisis, kuid nagu Jeremy Rifkin on sõnaosavalt öelnud – see kriisiolukord võib valla päästa ka uued võimalused – kolmas tööstusrevolutsioon päikeseenergiat kasutavate tehnoloogiate juurutamise kaudu.

EL võib olla selle revolutsiooni tööstuslik juht kolmel tingimusel: käesoleva direktiivi jõustamine, „ressursitarkuse“ ja taastuvate energiaallikate toomine meie tulevase energia- ja kliimajulgeoleku strateegia keskmesse ning raamtingimuste loomine neljale Euroopa tasandil huvipakkuvale taastuvenergia projektile, milleks on:

strateegiline liit edumeelsete linnade ja piirkondadega, selleks et „alt üles“ kasutusele võtta tohutult mitmekesine tehnoloogiate hulk, mida on kirjeldatud Euroopa Parlamendile esitatud raportis „XXI sajandi 21 taastuvenergia tehnoloogiat“, eriti „hooned jõujaamade klastrina“

koordineeritud lähenemine Põhjamere ja Läänemere rannikumere tohutu tuule- ja hüdroenergia ressursi kasutusele võtmisele

– üldine kava Kesk ja Ida-Euroopa linnade suuremahuliseks renoveerimiseks (ehitised, kaugküttesüsteemid, ühistransport) koos nende suure biomassi potentsiaali järkjärgulise kasutuselevõtuga

– partnerlus Vahemere riikidega energiatõhususe ning päikeseelektri ja tuulejõujaamade vallas.

Need neli projekti peavad olema prioriteediks üleeuroopaliste võrkude – energia infrastruktuuri läbivaatamisel ja ELi rahastamises (struktuurifondid, Euroopa Investeerimispank,...).

Mõned väidavad, et selline strateegia on ELi majandusele liiga kallis. Kuid need väitjad alahindavad tihti tuleviku nafta hinda ja ignoreerivad viimaseid teaduslikke tulemusi taastuvenergia kiire kasutuselevõtu kaudse kasu kohta, nagu elektrihindade alanemine lisanduva tootmisvõimsuse mõjul (Bode & Groscurth-2006 (1 & 2); Sensfuß.-2008 (3))

Raportööri seisukoht komisjoni ette paneku suhtes

Ettepanek on tervitatav oma eesmärkide seadmise viisi poolest, sest nii ELi kui ka riikliku tasandi eesmärgid on kohustusliku iseloomuga ning lõpuks on kaasatud ka kütte- ja jahutussektor. Lisaks sellele on esitatud head ettepanekud taastuvenergia investeeringute halduskoormuse vähendamiseks ja võrkudega seonduvates küsimustes.

Ettepaneku nõrgemateks kohtadeks on ilmselgelt päritolutagatiste ja agrokütustega seonduv.

Tähtsamad küsimused ja raportööri muudatusettepanekud

1) Järk-järgult 20% juurde – eesmärkide olemuse tugevdamine

Pärast tippkohtumist 2007. aasta kevadel rõhutasid 27 riigipead selgelt, et nende lubadus saavutada 20% taastuvenergia osakaalu eesmärk on siduv. Me teeme ettepaneku väljendada seda veelgi selgemalt, muutes 2020. aasta sihtmärgi ja vahe-eesmärgid rohkem siduvaks. Lisaks palume komisjonil luua süsteemi, millega eesmärke ületavaid liikmesriike premeeritaks ja täitmata jätjaid trahvitaks rahaliselt.

2)  Riiklikud raamistikud on olulised: riiklike taastuvenergia tegevuskavade võtmetähtsusega roll

ELi taastuvenergia edulugu sõltub täna liiga vähesest arvust riikidest, kes on juurutanud tõhusa poliitika. Uue direktiivi tulemuslikkus sõltub nende positiivsete kogemuste laiendamisest kõigile ELi riikidele. Taastuvenergia kiire kasutuselevõtt eeldab hästiarenenud riiklikku raamistikku, sealhulgas võimaluste analüüsid; usaldusväärsed toetuskavad; planeerimine; juurdepääs infrastruktuurile; kuid ka nn pehmed tegurid, nagu asjakohane loamenetlus ja teadmised/oskused.

Riiklike energiatõhususe tegevuskavade pettumust valmistavad tulemused, millele pani aluse vastava direktiivi lõtv sõnastus, näitavad, kui tähtis on direktiivi teksti lülitada riiklike tegevuskavade üksikasjalik ja ambitsioonikas vorm. Komisjonile antakse volitus halvasti kavandatud riiklike taastuvenergia tegevuskavade tagasilükkamiseks.

3)  Tõhus paindlikkus õigusliku ebakindluse ja ülikasumite asemel

Kuna valitsused on õiguslikult kohustatud saavutama nende riiklikud eesmärgid ja need saavutatakse eelkõige riigi jõupingutuste kaudu, siis on tähtis võimaldada valitsustel oma riiklikke toetuskavu kontrollida. Komisjoni poolt uue ja segadust tekitava päritolutagatise mõiste kaudu sisse toodud paindlike mehhanismide põhjustatud õiguslikku ebakindlust on hästi analüüsinud mitu õiguseksperti (Neuhoff et al 2008 (4); EFETi avalik kiri (5)).

Artiklis 8 päritolutagatistele antud kolmekordne funktsioon – avalikustamine, arvestuse/kaubanduse toetamine ja eesmärkide arvestus tekitab õiguslikke raskusi ja kahjustab riiklikke toetuskavasid, luues kohustusliku kauba, millega kauplemist ei saa piirata, nagu sätestatud artiklis 9, ilma et kahjustataks ELi lepingu artiklites 28 ja 30 tagatud põhiõigusi. Selline ebakindlus võib põhjustada äärmist ebakindlust investorite seas.

Siiski ei vii edasi ka kontseptsioon, mida õiguskindluse loomiseks pooldavad suured energiatootjad (näiteks EURELECTRIC) ja elektritarnijad (EFET), millega soovitakse luua kogu ELi hõlmav taastuvenergia sertifikaatide turg. Selline süsteem mitte ainult ei kahjustaks olemasolevaid riiklikke toetuskavasid, vaid võiks tuua kaasa ka 30 miljardi euro väärtuses ülikasumeid kaubandusringkondadele ja tootjatele, liikudes eemale tehnoloogiale vastaval konkreetsel keskmisel hinnal põhinevatest toetuskavadest marginaalse turu suunas, kus hinna määraks kõige kallim marginaalne taastuvenergia sertifikaat. See ületaks suurelt komisjonipoolses mõju hinnangus välja pakutud võimaliku 8 miljardi euro suuruse „paindlikkuse“ kasu. Kogu ELi hõlmava sertifikaatide turu lähenemise on tagasi lükanud mitu teadlast (Ragwitz, 2008 (6)), tarbijad (näiteks Saksa keemiatööstus) ja mitu valitsust (näiteks Poola, Saksamaa, Hispaania, Kreeka, Prantsusmaa...).

Selle õigusliku probleemi lahenduseks on päritolutagatiste kolme funktsiooni eraldamine:

– Päritolutagatistele peaks jääma ainult nende algne avalikustamise funktsioon, nagu nähti ette 2001. aasta taastuvelektri direktiiviga, ja rohelise elektri märgistamise funktsioon (elektri siseturg). Süsteemi tuleb täiustada, et välistada kahekordne kauplemine päritolutagatistega ja tagada vabatahtliku rohelise elektri ostmise „lisatoetus“. Tuleb lõpetada tarbijate eksitamine selle kaudu, et võimaldatakse olemasolevatest hüdroelektrijaamadest pärinevat odavat elektrit „rohelise elektrina” ümber pakendada ja väita, et sellest tuleneb tarbijatele lisaväärtus, mis väärib kõrgemat hinda,

– Eesmärkide arvestus ei peaks toimuma päritolutagatiste abil, vaid EUROSTATi kontrollitud andmete alusel. Hiljutine kokkulepe uue ELi energiastatistika määruse osas parandab tunduvalt andmete kiiret kättesaadavust ja täpsust,

– Tuuakse sisse energia ülekandmise arvestuse tunnistused nende valitsuste jaoks, kes soovivad ühisprojektide ja isikute vaheliste ülekannete kaudu saavutada suuremat paindlikkust. Ülekandmise arvestuse tunnistused pakuvad komisjoni tekstis ettenähtuga samu võimalusi, kuid ilma õigusliku ebakindluseta.

4)   Lisapaindlikkuse loomine eesmärkide saavutamiseks

Samuti tuleks laiendada direktiivis ette nähtud paindlikke mehhanisme. Valitsustel peaks olema võimalus teha koostööd, vahetades energiastatistika alusel taastuvate energiaallikate mahtusid, sest see on lihtsam, kindlam, toob kaasa madalamad tehingukulud ja seda võib laiendada kõigile taastuvenergia tehnoloogiatele. Kaks või enam valitsust võivad luua piirkondlikult integreeritud taastuvenergia turu, ühendades oma eesmärgid ja toetuskavad.

Elektri importi EL naaberriikidest peaks lubama lähtuvalt füüsilisest ülekandest ja see peaks sõltuma eksportivate riikide konkreetsetest riiklikest taastuvenergia ja energiatõhususe poliitika eesmärkidest. Kui luuakse süsteem, millega imporditakse ELi hüdro- või tuuleenergial baseeruvat elektrit, ehitades samas naaberriikidesse kohaliku nõudluse rahuldamiseks söel töötavaid jõujaamu, siis pole sellest kasu ei ELi kliima- ega varustuskindluse poliitikale. Direktiivi sätteid kohaldatakse Norra, Islandi ja Lichtensteini kui EMP riikide suhtes.

Lõpuks on tähtis meenutada, et suurim ja odavaim „paindlikkuse“ mehhanism liikmesriikide jaoks on riiklikud hoonete, transpordisektori, tööstuse ja elektritarbimise energiatõhusust suurendavad meetmed. Valitsused peaksid siduma oma riikliku energiatõhususe ja taastuvenergia poliitika.

5)   Infrastruktuuri arendamine ja eelistatud juurdepääs sellele on taastuvenergia jaoks võtmetähtsusega küsimus

Me tervitame komisjoni ettepanekut tagada taastuvelektrile eelisjuurdepääs ja ülekandmine. Seda lähenemist tuleks laiendada gaasile, selleks et soodustada biogaasi kasutuselevõttu gaasitorustikes, see on kontseptsioon, mis võimaldab suurimat biomassi muundamise kasutegurit.

Direktiiv peab käsitlema olulist teemat, milleks on taastuvenergia investorite diskrimineerimise, võrkude taastuvenergia jaoks kohandamise kulude ühiskonnale mittesuunamine. Selleks et ära kasutada ranniku ja rannikumere tuuleenergia tohutu potentsiaal ja võtta kasutusele taastuvatel allikatel töötavate integreeritud generaatorite võimsus, tuleb võrgu infrastruktuuri laiendada ja kohandada. See on osaks meie tulevasest energiasüsteemist. Miks peaksid need kulud katma taastuvenergia investorid üksi, arvestades, et 1960ndatel, 70ndatel ja 80ndatel ei maksnud energiaettevõtted kinni kallite tsentraliseeritud süsteemide võrguinfrastruktuuri?

Taastuvatel energiaallikatel põhineva kütte ja jahutamise arendamine sõltub kahest infrastruktuurist: kaugsüsteemid ja hooned. Biomassi, geotermilise energia ja päikeseenergia suure potentsiaali kasutuselevõtt sõltub kaugkütte ja -jahutussüsteemidest. Need peavad asuma direktiivi fookuses. Infrastruktuuri arendamise mõistet tuleks laiendada ka hoonetele. Ehitusmaterjalide, detsentraliseeritud päikese- ja biomassienergial põhinevate taastuvenergia generaatorite, targa doseerimise ja võrkude vastasmõju toob kaasa paradigma muutuse, mille käigus hooneid hakatakse käsitlema energiageneraatoritena. Ranged kohustused ehitusnormide osas kiirendavad seda arengut. Avalike hoonete katused tuleks teha kolmandatele taastuvenergia investoritele kättesaadavaks.

6)  Organisatsiooniline innovatsioon rangete ettekirjutuste asemel

Investeeringuid takistavad tihti mittevajalikkus ja liiga bürokraatlikud menetlused. Muude poliitikavaldkondade koondmenetluse positiivsetest kogemusteest õppides peaksid valitsused looma lubade menetlemist koordineerivad asutused, eelkõige suuremahuliste tuule- ja biomassi energiajaamade jaoks. Tuleks sisse viia lubade väljastamise pikim lubatud tähtaeg. Detsentraliseeritud väiksemad taastuvenergia investeeringud ei peaks enam kuuluma keerulise loamenetluse alla, vaid nende suhtes tuleks kohaldada lihtsat teatamise süsteemi.

Taastuvenergia arendamine nõuab ka teadmisi ja oskusi. Inimtegur on oluline ja vajalik on suurendada valitsuste kohustusi koolituse ja elukestva õppe katalüsaatori rolli täitmisel.

7)  Halvasti kavandatud agrokütuse juurest biomassi energia jätkusuutliku kasutamise poliitika juurde

Raportöör on seisukohal, et on olemas veenvad põhjused kohustuslikust taastuvatest energiaallikatest pärinevate kütuste 10% osakaalu eesmärgist loobumiseks. Biomassist saadud kütuste puhul peaks keskenduma pigem kvaliteedile kui lihtsalt kvantiteedile. Ambitsioonikate ja dünaamiliste jätkusuutlikkuse kriteeriumide rakendamise kaudu tuleks biomassi kasutamine suunata vaidlusi mittepõhjustavatesse valdkondadesse, need oleksid nn soovitatavad kategooriad ja sellised muundamistehnoloogiad nagu biogaas ja biomassi kasutamine elektri ja sooja tootmisel, mille kasutegur on palju kõrgem biomassist saadud kütuste esimese ja teise põlvkonnaga võrreldes. Sellise poliitika eeliseks on 20 % üldeesmärgi saavutamise lihtsamaks ja odavamaks muutmine.

Me vajame energia tootmiseks mõeldud biomassi kasutamise selget hierarhiat:

A) määratleda soovitatavad kategooriad

paljud biomassi kasutamise viisid pole problemaatilised ja need tuleks määratleda soovitatavate kategooriatena selleks, et saada vajalikke investeeringuid. Nendeks oleksid

–         jäätmevoogude biomass (olme- ja tööstusjäätmete orgaaniline fraktsioon),

–         jäägid (põllumajandusest, kalandusest ja metsandusest)

–         degradeerunud maa kasutamine, kahekordne maakasutus, nt bioloogilise mitmekesisuse/üleujutuste või metsatulekahjude halduskavad ja

–         uued toiduks/söödaks mittesobiva toormed, nagu vetikad.

B) määratleda ebasoovitatavad kategooriad

energia ja toidu/sööda vahelist konkurentsi saab piirata ainult mittesoovitatavate kategooriate, näiteks agrokütuse määratlemisega. Sõltuvalt maailma toiduvarude olukorrast on vajalik haritava maa kasutamine energia tootmiseks kas täielikult keelata või piirata see teatud mahuga. Kasutuse taseme määraks kord aastas ELi komisjon, konsulteerides vastavate vastutavate organisatsioonidega, nagu kooskõlastamise töörühm, ÜRO Arenguprogramm ja maailma toiduabi programm.

C) määratleda keelatud alad

keelatud alad tähendavad konkreetset kasutuse keeldu. Bioloogilise mitmekesisuse või kultuuriväärtuslike maastike kaitse on võimalik ainult range alt-üles kaitserežiimi kaudu. Selleks on vaja käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäävaid jõupingutusi, millega tugevdataks rahvusvahelist bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja tehtaks ettepanekud metsade kadumise peatamiseks ülemaailmses ulatuses.

D) määratleda ranged säästvuse kriteeriumid

Tuleb jõustada teatavad säästvuse kriteeriumid, eriti:

–   Tuleks sisse tuua dünaamiline kasvuhoonegaaside piirväärtus (millega määratakse kasvuhoonegaaside üldise vähendamise minimaalne tase), mis peaks seadma sihiks kasvuhoonegaaside vähendamise vähemalt 55 või 60% võrra koos sellise süsteemiga, nagu on ette nähtud kütusekvaliteedi direktiiviga, millega luuakse rahalised stiimulid kasvuhoonegaaside vähendamise seisukohalt parimatele kütustele. Selle metoodika osaks peab olema ka kaudse maakasutuse muutus.

–   „Hea põllumajandustava” miinimumnõuded peavad olema konkreetsemad kui need, mis on välja pakutud nõuetele vastavuse kontrollimise süsteemile (eriti vee, pestitsiidide ja väetiste kasutamise osas). Komisjoni ettepanek olemasoleva nõuetele vastavuse süsteemi kasutamiseks on liiga ebamäärane, et seda saaks kohaldada väljastpoolt 27 liikmesriigiga ELi tulevale impordile ja see kahjustab ELi põllumajandustootjate konkurentsivõimet.

–   Sotsiaalsed kriteeriumid, selleks et kaitsta näiteks kolmanda maailma riikide väiketootjaid.

Jätkusuutlikkuse kriteeriumide üksikasjad määratakse kindlaks tihedas koostöös keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni taastuvaid energiaallikaid käsitleva arvamuse koostaja hr Wijkmaniga (PPE-DE) ja kütusekvaliteedi direktiivi raportööri (keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon) pr Corbeyga (PSE).

Viited:

(1) Bode & Groscurth (2006): Saksa taastuvenergeetika seaduse mõju elektri hinnale, HWWA aruteludokument nr 358

(2) Bode & Groscurth (2008): Stiimulid taastuvatest allikatest elektri tootmisse investeerimiseks erinevate toetuskavade korral, ARRHENIUS Energia ja kliimapoliitika instituudi aruteludokument 1 E

(3) Sensfuß, F. (2008): Taastuvelektri tootmise mõju hinnang Saksa elektrienergiale. Agendipõhine simulatsioon. Dissertatsioon.

Universität Karlsruhe (TH). Fortschritt-Berichte Reihe 16 Nr. 188. VDI Verlag. Düsseldorf

(4) Neuhoff & al, 2008- Väljapakutud uus ELi taastuvenergia direktiiv: tõlgendus

(5) EFET - avalik kiri Claude Turmes'ile, 16. aprill 2008.- Komisjoni taastuvenergia direktiivist lähtuv oht energia siseturu moonutusteks

(6) Ragwitz (aprill 2008) teatis Euroopa Parlamendi poliitikaosakonnale, majandus- ja teaduspoliitika.

Annex I - List of consulted independent experts & non exhaustive list of stakeholders

The Author would like to thank the following list of independent experts for their contributions during the preparation of the draft report, as well as the numerous stakeholders that have been providing their views and suggestions to the rapporteur.

Angus Johnston M.A. - Director of Studies in Law, Faculty of Law, Cambridge

Bart Dehue - Consultant Bio Energy - Ecofys Netherlands BV

Bernard Laponche - independent consultant, France

Christiane Egger (Mag.) - deputy manager - O.Oe. Energiesparverband

Christof Timpe - Energy & Climate Division - Oeko-Institut e.V. - Institute for Applied Ecology - Germany

Jean-Michel Glachant (Prof.) - Head of the Department of Economics- Faculty of Law & Economics - University Paris Sud, France

Jorge Vasconcelos - former chairman of the Portuguese Energy Regulator and of ERGEG

Karsten Neuhoff - faculty of economics - University of Cambridge, UK

Mario Ragwitz - Fraunhofer Institute Systems and Innovation Research

Peter Lund (Prof.) - Helsinki University of Technology

Uwe Leprich (Prof. Dr.) - Fachbereichsvorsitzender - Fachbereich Wirtschaftsingenieurwesen - Hochschule für Technik und Wirtschaft - Saarbrücken

Uwe R. Fritsche - Energy & Climate Division - Oeko-Institut e.V. - Institute for Applied Ecology - Germany

Veit Bürger - Energy & Climate Division - Oeko-Institut e.V. - Institute for Applied Ecology - Germany

Other stakeholders consulted (non-exhaustive list)

ADEME, BEE-ev (German Renewable Energy Federation), Bundesverband Wind-Energie, Birdlife, Corporate Europe Observatory, Danish Energy Industries Federation, Danish renewable energy resources network, Business Europe, Econcern,

EFET, Energie-Control GmbH Austria, EPAGMA, EPIA, EREC, EREF, ESTIF, EUREC, Eurelectric, Eurosolar, EWEA, FoE, Greenpeace, Iberdrola, International Fuel Quality Center (IFQC), Misereor, Oxfam, UEPA, NSF - Bureau of Nordic Family Forestry, Vattenfall, Verbund - Österreichische Elektrizitätswirtschafts-Aktiengesellschaft, WWF, and many more

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Pr Angelika Niebler

Esimees

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

BRÜSSEL

Teema:            Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (KOM(2008)0019) – C6 0046/2008 – 2008/0016(COD)) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud esimees

Palusite 29. mai 2008. aasta kirjas õiguskomisjonilt vastavalt kodukorra artikli 35 lõikele 2 arvamust komisjoni kõnealuse ettepaneku õigusliku aluse kehtivuse kohta.

Õiguskomisjon arutas eespool mainitud küsimust 26. juuni 2008. aasta koosolekul.

Vastavalt Teie kirjale on Teie komisjoni raportööri esitatud muudatusettepaneku eesmärk artikkel 95 välja jätta, nii et ainukeseks õiguslikuks aluseks jääks EÜ asutamislepingu artikli 175 lõige 1. Muudatusettepaneku esitaja selgituses on öeldud, et kahekordne alus on ette nähtud erandjuhtudeks, kus mitu eesmärki on võrdselt tähtsad; kavandatud direktiivi peamiseks eesmärgiks keskkonnakaitse ja praegune taastuvenergeetika direktiiv ja biokütuste direktiiv on mõlemad vastu võetud artikli 175 alusel. Lisaks sellele pole raportööri arvates biokütuseid käsitlevate sätete peamine eesmärk kaubanduse edendamine – ettenähtud standardid pole kaugeltki ühtlustatud –, vaid jätkusuutlikkuse kriteeriumide määratlemine.

Õiguslik alus

Kõik ühenduse õigusaktid peavad põhinema asutamislepinguga (või muu õigusaktiga, mille rakendamiseks nad on mõeldud) sätestatud õiguslikul alusel. Õiguslik alus määrab kindlaks ühenduse ratione materiae pädevuse ning selle, kuidas nimetatud pädevust kasutatakse, see tähendab kasutada olevad õigusliku(d) vahendi(d) ja otsustamismenetluse.

Euroopa Kohtu arvamuse kohaselt ei saa õigusliku aluse valik olla subjektiivne, vaid „peab põhinema objektiivsetel teguritel, mida kohus saab kontrollida”1, näiteks kõnealuse meetme sisul ja eesmärgil.[1] Lisaks peab otsustav tegur olema meetme peamine eesmärk.[2]

Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale on asutamislepingu üldine artikkel piisav õiguslik alus ka siis, kui kõnealuse meetmega üritatakse lisaks põhieesmärgile saavutada ka asutamislepingu konkreetse artikliga taotletud eesmärki[3].

Mitmekordset õiguslikku alust peab kasutama ainult juhul, kui meetmel on mitu üheaegset eesmärki, mis on omavahel lahutamatult seotud, ilma et üks oleks teiste suhtes teisejärguline või kaudne[4].

Komisjoni esitatud õiguslik alus

Komisjon teeb ettepaneku kasutada kaht õiguslikku alust, nimelt artikli 175 lõiget 1[5] ja artiklit 95[6]. Kahekordse õigusliku aluse kasutamise ebatavaliselt pikk selgitus on järgmine:

Ettepanek tehakse Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 175 lõike 1 kohaselt koostoimes artikliga 95. Ehkki eelistatakse ühtset õiguslikku alust, tunnistatakse, et kahene õiguslik alus on asjakohane, kui meede sisaldab asutamislepingu erinevatel osadel põhinevaid sätteid. Mõlemad õiguslikud alused hõlmavad kaasotsustamismenetluse kasutamist.

Enamik ettepaneku sisust kuulub artikli 175 lõike 1 reguleerimisalasse (keskkond). Selle artikliga antakse ühendusele volitus tegutseda keskkonna säilitamise, kaitsmise ja kvaliteedi parandamise nimel, kaitsta inimeste tervist ning kasutada loodusvarasid arukalt ja ratsionaalselt. Käesoleva direktiiviga taotletakse nende eesmärkide saavutamist.

Ettepaneku artiklitega 15, 16 ja 17 kehtestatakse liikmesriikidele siiski siduvad kohustused seoses biokütuste ja muude vedelate biokütuste säästlikkusega. Kuigi säästlikkuskriteeriumide puhul järgitakse ilmselt keskkonnakaitse eesmärki, välditakse direktiiviga teatavate meetmete võtmist, mis takistaksid biokütuste või toorainetega kauplemist. Käesoleva direktiivi eesmärk on seega biokütuste säästlikkuskriteeriumide täielik ühtlustamine selle tagamiseks, et ükski mis tahes liikmesriigi poolt individuaalselt vastuvõetud kriteerium ei oleks takistuseks liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Direktiivi selle osa seisukohast peetakse esmatähtsaks eesmärgiks siseturu toimimist. Seda hinnangut ei muuda ka asjaolu, et keskkonnakaitse on samuti oluline eesmärk, sest artikli 95 lõikes 3 on selgelt sätestatud, et siseturu väljakujundamise meetmed nõuavad kõrgel tasemel keskkonnakaitset. Komisjon on seetõttu seisukohal, et biokütuste säästlikkust käsitlevad ühtlustatud standardite sätted kuuluvad artikli 95 (siseturg) alla.

Taastuvenergia on üldiselt tavapärasele energiale lähedaseks asendajaks; seda tarnitakse sama infrastruktuuri ja logistikasüsteemi kaudu. Kõik liikmesriigid kasutavad juba taastuvenergiat ja on otsustanud selle osakaalu suurendada. Nendel põhjustel ei mõjuta ettepanek märgatavalt liikmesriikide valikut erinevate energiaallikate vahel või nende energiavarustuse üldist struktuuri ega kuulu asutamislepingu artikli 175 lõike 2 alla.”

Määruse ettepaneku eesmärk ja sisu

Kavandatud direktiiviga püütakse kehtestada üldine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetava energia kasutamise edendamiseks. Sellega seatakse kohustuslikud eesmärgid seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga energiatarbimises ja taastuvenergia osakaaluga transpordisektoris. Selles sätestatakse eesmärgid, milles käsitletakse päritolutagatisi, haldusmenetlusi ja elektrijaotusvõrguga ühinemist seoses taastuvatest energiaallikates toodetud energiaga. Sellega kehtestatakse biokütuste ja muude vedelate biokütuste keskkonnasäästlikkuse kriteeriumid.

Tulevase direktiivi eesmärk on kehtestada üldiseks siduvaks eesmärgiks saavutada energiatarbimises 2020. aastaks 20%line taastuvate energiaallikate osakaal ja minimaalseks siduvaks eesmärgiks saavutada transpordisektoris kasutatavate biokütuste 10%line osakaal, mis tuleb saavutada kõigis liikmesriikides, samuti siduvad siseriiklikud eesmärgid, mis on kooskõlas ELi üldise 20%lise eesmärgiga.

57st põhjendusest käsitleb ainult üks põhjendus (53) konkreetselt siseturgu: selles märgitakse, et artiklite 15–17 aluseks tuleks lugeda EÜ asutamislepingu artiklit 95, sest nendega tagatakse siseturu nõuetekohane toimimine, ühtlustades säästlikkustingimused, millele biokütused ja muud vedelad biokütused peavad teatavatel põhjustel vastama, hõlbustades sellega liikmesriikidevahelist kauplemist kõnealustele tingimustele vastavate biokütuste ja muude vedelate biokütustega.

Ülejäänud põhjendused ja jõustamistingimused (välja arvatud lõppsätted aruandluse, järelevalve, muutmise ja kehtetuks tunnistamise, komitoloogia ja jõustumise kohta) käsitlevad kõik keskkonna säilitamist, kaitsmist ja selle kvaliteedi parandamist ning loodusressursside kaalutletud ja mõistlikku kasutamist EÜ asutamislepingu artikli 174 tähenduses. Isegi artiklid 15–17, mis komisjoni väidete kohaselt peaksid põhinema artiklil 95, käsitlevad keskkonnakaitset.

Pidades silmas Euroopa Kohtu nõudeid selles osas, et a) asutamislepingu üldine artikkel on piisav õiguslik alus ka siis, kui kõnealuse meetmega üritatakse lisaks põhieesmärgile saavutada ka asutamislepingu konkreetse artikliga taotletud eesmärk ja b) mitmekordset õiguslikku alust peab kasutama ainult juhul, kui meetmel on mitu üheaegset eesmärki, mis on omavahel lahutamatult seotud, ilma et üks oleks teiste suhtes teisejärguline või kaudne, peetakse vajalikuks kasutada EÜ asutamislepingu artikli 175 lõiget 1 ainukese õigusliku alusena.

Õiguskomisjon otsustas 27. juuni 2008. aasta koosolekul ühehäälselt[7] soovitada Teile järgmist: kõige sobivam õiguslik alus on EÜ asutamislepingu artikli 175 lõige 1 ning vajadust artikli 95 lisamise järele ei ole.

Lugupidamisega

Giuseppe Gargani

  • [1]  Kohtuasi C-45/86: komisjon v. nõukogu, EKL 1987, lk 1439, punkt 5.
  • [2]  Kohtuasi C-377/98: Madalmaad v. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2001, lk I-7079, punkt 27.
  • [3]  Kohtuasi C-377/98: Madalmaad v. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2001, lk I-7079, punktid 27–28. Kohtuasi C-491/01: British American Tobacco ja Imperial Tobacco, EKL 2002, lk I-11453, punktid 93–94.
  • [4]  Vt nt kohtuasi C-165/87: komisjon v. nõukogu, EKL 1988, lk 5545, punkt 11. Vt ka Lenaerts ja Van Nuffel (ed. Bray), Constitutional Law of the European Union, 2005, Sweet & Maxwell, London, 5-013.
  • [5]  Artikkel 175
      1. Toimides vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustab nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb ühendusel võtta, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid.
      2. Erandina lõikes 1 sätestatud otsustamismenetlusest ja ilma et see piiraks artikli 95 kohaldamist, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega ühehäälselt vastu:
      a) peamiselt maksusätteid;
      b) meetmeid, mis käsitlevad:
      – linna- ja maaplaneerimist,
      – veeressursside kvantitatiivset majandamist või mis otseselt või kaudselt mõjutavad nende ressursside kättesaadavust,
      – maa kasutamist, välja arvatud jäätmemajandus,
      c) meetmeid, mis mõjutavad oluliselt liikmesriigi valikut energiaallikate vahel ning tema energiavarustuse üldstruktuuri.
      Esimeses lõigus esitatud tingimustel võib nõukogu piiritleda need käesolevas lõikes märgitud küsimused, mille puhul otsused tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega.
      3. Muudes valdkondades võtab nõukogu vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega vastu üldised tegevusprogrammid, milles määratakse kindlaks esmatähtsad eesmärgid.
      Toimides olenevalt juhtumist kas lõike 1 või 2 tingimuste kohaselt, võtab nõukogu vajalikud meetmed nende programmide elluviimiseks.
      4. Ilma et see piiraks teatavate ühendust puudutavate meetmete võtmist, rahastavad ja rakendavad keskkonnapoliitikat liikmesriigid.
      5. Kui lõike 1 sätetel rajanev meede tekitab liikmesriigi ametiasutustele ebaproportsionaalseks peetavaid kulusid, siis kehtestab nõukogu, ilma et see piiraks võimalust kohaldada põhimõtet, et saastajal tuleb maksta, selle meetme vastuvõtmise õigusaktis asjakohased sätted:
      – ajutiste eranditena, ja/või
      – rahaliste toetustena artikli 161 kohaselt loodud Ühtekuuluvusfondist.
      Artikkel 174
      1. Ühenduse keskkonnapoliitika aitab kaasa järgmiste eesmärkide taotlemisele:
      eesmärgid:
      – keskkonna säilitamine ja kaitsmine ning selle kvaliteedi parandamine,
      – inimeste tervise kaitsmine,
      – loodusvarade kaalutletud ja mõistlik kasutamine,
      – meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et lahendada piirkondlikke või ülemaailmseid keskkonnaprobleeme.
    2.  Ühenduse keskkonnapoliitika, võttes arvesse ühenduse eri piirkondade olukorra mitmekesisust, seab eesmärgiks kaitstuse kõrge taseme. See rajaneb ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid ja keskkonnakahjustus heastada eeskätt kahjustuse kohas, saastaja peab aga maksma.
    Sellega seoses sisaldavad keskkonnakaitse nõuetele vastavad ühtlustamismeetmed vajaduse korral kaitseklauslit, mis lubab liikmesriikidel majandusvälistel keskkonnakaitselistel põhjustel võtta ühenduse kontrollimenetlusele alluvaid ajutisi meetmeid.
    3. Oma keskkonnapoliitikat ette valmistades võtab ühendus arvesse:
    – kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid;
    – ühenduse eri piirkondade keskkonnatingimusi;
    – meetme võtmise või võtmata jätmise potentsiaalseid tulusid ja kulusid;
    – ühenduse kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema piirkondade tasakaalustatud arengut.
    4. Oma pädevuse piires teevad ühendus ja liikmesriigid koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Ühenduse koostöö korralduse võib kokku leppida ühenduse ja asjaomaste kolmandate isikute vaheliste lepingutega, mille üle peetakse läbirääkimisi ja mis sõlmitakse kooskõlas artikliga 300.
    Eelmine lõik ei piira liikmesriikide pädevust pidada läbirääkimisi rahvusvahelistes organites ja sõlmida rahvusvahelisi lepinguid.
  • [6]  Artikkel 95
    1. Erandina artiklist 94 ning kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse artiklis 14 seatud eesmärkide saavutamiseks järgmisi sätteid. Vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtab nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine.
    2. Lõiget 1 ei kohaldata maksusätete, isikute vaba liikumist käsitlevate sätete ega nende sätete suhtes, mis käsitlevad töötajate õigusi ja huvisid.
    3. Lõikes 1 ettenähtud tervishoidu, ohutust, keskkonnakaitset ja tarbijakaitset käsitlevates ettepanekutes võtab komisjon aluseks kaitstuse kõrge taseme, eriti võttes arvesse kõiki uusi teaduslikel faktidel põhinevaid suundumusi. Oma vastavate volituste piires püüavad ka Euroopa Parlament ja nõukogu saavutada sama eesmärki.
    4. Kui pärast seda, kui nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik artiklis 30 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada siseriiklikke norme, teatab ta nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile.
    5. Lisaks sellele ja ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kui pärast ühtlustamismeetme võtmist nõukogus või komisjonis liikmesriik peab vajalikuks ühtlustamismeetme võtmise järel ainuomaselt selles liikmesriigis ilmneva probleemi tõttu kehtestada keskkonna ja töökeskkonna kaitsega seotud uutel teaduslikel tõenditel põhinevaid siseriiklikke norme, teatab ta kavandatavatest normidest ja nende kehtestamise põhjustest komisjonile.
    6. Komisjon kinnitab kõnealused siseriiklikud normid või lükkab need tagasi kuue kuu jooksul pärast lõigetes 4 ja 5 osutatud teatamist, olles eelnevalt kindlaks teinud, kas need on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud, ja kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele. Kui komisjon selles ajavahemikus otsust ei tee, loetakse lõigetes 4 ja 5 osutatud siseriiklikud normid kinnitatuks.
    Kui seda õigustab küsimuse keerukus ja kui puudub oht inimeste tervisele, võib komisjon asjaomasele liikmesriigile teatada, et käesolevas lõikes osutatud ajavahemikku võidakse pikendada veel kuni kuus kuud.
    7. Kui liikmesriik on vastavalt lõikele 6 volitatud säilitama või kehtestama siseriiklikke norme, mis erinevad ühtlustamismeetmest, uurib komisjon viivitamata, kas teha ettepanek selle meetme kohandamiseks. 8. Kui liikmesriik tõstatab konkreetse tervisealase küsimuse valdkonnas, kus varem on võetud ühtlustusmeetmeid, juhib ta sellele komisjoni tähelepanu, kes siis viivitamata uurib, kas teha nõukogule ettepanek sobivate meetmete kohta.
    9. Erandina artiklites 226 ja 227 osutatud menetlusest võib komisjon või liikmesriik anda asja otse Euroopa Kohtusse, kui ta arvab, et mõni teine liikmesriik kasutab käesolevas artiklis ettenähtud volitusi vääriti.
    10. Asjakohastel juhtudel on eespool märgitud ühtlustamismeetmetes kaitseklausel, mis volitab liikmesriike ühel või mitmel artiklis 30 osutatud majandusvälisel põhjusel võtma ühenduse kontrollimenetlusele alluvaid ajutisi meetmeid.
  • [7]  Lõpphääletuse ajal olid kohal: Giuseppe Gargani (esimees), Titus Corlăţean (aseesimees), Diana Wallis (arvamuse koostaja), Sharon Bowles, Carlo Casini, Monica Frassoni, Neena Gill, Piia-Noora Kauppi, Klaus-Heiner Lehne, Eva Lichtenberger, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Aloyzas Sakalas, József Szájer ja Ieke van den Burg.

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS(*)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta
(KOM(2008)0019 – C6‑0046/2008 – 2008/0016(COD))

Arvamuse koostaja (*): Anders Wijkman

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

LÜHISELGITUS

Fossiilkütused on pika aja jooksul ühiskonda toitnud. Moderniseerumine, nagu me seda tänapäeval tunneme, ei oleks olnud võimalik ilma rikkalike odava nafta, söe ja gaasi varudeta. Siiski saab see aeg varsti otsa. Peame oma energeetika- ja transpordisüsteeme põhjalikult muutma – seda nii energiavarustuse kindluse kui majanduse, kuid eelkõige kliimamuutustega võitlemise huvides.

Palju aastaid peeti kliimamuutusi peamiselt keskkonnaprobleemiks. Praegu siiski nõustutakse enamasti, et kliimamuutused mõjutavad kõiki ühiskonnasektoreid ja kui sellega jõuliselt ei võidelda, võib tuua ühiskonna jaoks kaasa katastroofilised tagajärjed.

EL teelahkmel

EL seisab energia tuleviku osas teelahkmel. Energiavarustuse ja kliimaprobleemide lahendamiseks ei ole võlukepikest. Tuleb edendada mitmeharulist lähenemist, mille põhielementideks on:

   suurem energiatõhusus,

   järkjärguline fossiilkütustest loobumine ja

  massiivsed investeeringud alternatiivsete energiaallikate, eelkõige taastuvenergia uuringutesse, arendamisse ja kasutuselevõttu.

Komisjoni taastuvate energiaallikate direktiiv lähtub Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsi otsusest. Ettepaneku eesmärk on kehtestada siduvaks eesmärgiks 20 %-line taastuvate energiaallikate osakaal energiatarbimises aastaks 2020 ja samuti siduv eesmärk 10 %-line taastuvenergia osakaal transpordisektoris aastaks 2020, samuti siduvad riiklikud eesmärgid aastaks 2020, kooskõlas ELi 20 % üldeesmärgiga.

Komisjoni ettepanek on tervitatav. Parlament on hiljuti mitmes raportis palunud tõsta taastuvenergia osakaalu ELi energiatarbimises ja kaalunud isegi 25 % siduvat eesmärki.

Käesolev keskkonna-, rahvatervise-ja toiduohutuse komisjoni arvamus on valmistatud ette tõhustatud koostöö sätte alusel koos vastutava tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoniga. Kokkuleppel tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportööriga keskendutakse keskkonna-, rahvatervise-ja toiduohutuse komisjoni arvamuses peamiselt biokütuste jaoks väljapakutud säästlikkuskriteeriumidele.

Bioenergia – osa lahendusest

Sarnaselt muudele taastuvatele energiaallikatele võib bioenergia anda väärtusliku panuse kliimamuutuste leevendamisse ja energiavarustuse kindlusesse. Sellel on kaks otsustavat eelist. Esiteks, biomassis on energia akumuleeritud, mida saab nagu fossiilkütuseidki igal ajal kasutada. Teiseks, biomassist on võimalik toota kõiki kaasaegse majanduse energiavorme või energiakandjaid: elektrit, gaasi, vedelkütuseid ja soojust. Bioenergeetika loob maapiirkondades töökohti ja võib suurendada põllumajanduse, toiduainetööstuse ja metsanduse kasumlikkust. Biomassi istandused võivad parandada degradeerunud alasid ja kasvavad puud, põõsad või rohttaimed võivad taastada kahjustatud pinnase, kusjuures energia tootmine ja müük oleksid väärtuslik lisaboonus.

Samas on bioenergia oma olemuselt maamahukas ja sellel on oluline keskkonnamõju. Mõned tähtsamad probleemid seonduvad metsade kadumise, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise, pinnase toitainete vähenemise ja vee liigse kasutamisega. Positiivseks keskkonnamõjuks on muu hulgas degradeerunud pinnase parandamine, täiendavate maakasutusvõimaluste loomine ning sünergia kiud- ja muude mitteenergeetiliste toodete tarnimisel. Kaasaegse kontseptsiooni kohaselt kujutab biomassi töötlemise tehas endast üliefektiivset agrotööstuslikku kompleksi, mis väljastab mitmesugust toodangut – toit, söödad, kütus, kiudained jm – maksimeerides seega maakasutusest saadud ressursside ja biotoormel baseeruvate materjalide väärtust.

Biomassi efektiivseks muundamiseks, eriti soojuse ja elektri tootmiseks, on olemas mitmesuguseid tehnoloogiaid. Üldiselt soositakse biomassi kasutamist just nendel eesmärkidel, sest need on üheaegselt majanduslikult konkurentsivõimelised ja keskkonnasäästlikud.

Asjaolu, et biomassi saab efektiivsemalt kasutada soojuse ja elektri tootmiseks, ei välista selle kasutamist transpordikütuste tootmiseks. Transpordisektori kasvuhoonegaaside heide on ELis jätkuvalt keeruliseks probleemiks ning näitab enamikus liikmesriikides tõusutendentsi. Transpordisektori saasteainete heitkogused ei tohi edasi suureneda, kui samas on ELi üldeesmärk vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 30 % võrra või rohkem. Tuleb järgida alternatiivseid suundi nagu:

  tõhusam kütusesääst, – suuremad jõupingutused elektrisõidukite, hübriid-, poolhübriid- ja kütuseelemendiga vesinikusõidukite väljatöötamiseks, – nihe transpordiliikide kasutuses ühistranspordi, raudteetranspordi jne kasuks ja – biokütuste kasutamine.

Ehkki alternatiivid nagu vesinik, elekter ja hübriidid jne on paljutõotavad, ei suuda praegu keegi ennustada, millised asjassepuutuvad tehnoloogiad pakuvad energia- ja kliimaprobleemidele kõige tõhusama lahenduse. Ühtegi võimalust ei tuleks välistada.

Biokütused seatakse järjest enam kahtluse alla

Veel mõne aasta eest pidasid mõned inimesed biokütuseid universaalseks lahenduseks mitmesugustele ülemaailmsetele energia-, keskkonna ja maaelu arengu probleemidele. Praegu seatakse neid laialdaselt kahtluse alla, nii kasvuhoonegaaside vähenemise küsimuses kui ka seetõttu, et kardetakse mitmesugust kahjulikku mõju. Muu hulgas kardetakse, et biokütuste tootmise intensiivistamine suurendab survet pinnasele, veele ja bioloogilisele mitmekesisusele. Samuti väljendatakse muret selle üle, et biokütuste tootmismahtude suurendamine mõjutab negatiivselt toiduainetega kindlustatust ja kiirendab vihmametsade hävitamist.

Praegu on biokütuste tootmise all ainult 25 miljonit hektarit maad ehk u 0,5 % kogu maailma 5 miljardist hektarist põllumajandusmaast. Kasvavaid toiduhindu mõjutavad väga paljud tegurid, nagu kahjulikud ilmastikutingimused, viljavarude vähenemine, kaubanduspiirangud, spekulatiivsed investeeringud toorainetesse, kiiresti arenevate riikide kasvav nõudlus, kõrgemad naftahinnad, mis kergitavad põllumajanduse sisendite hindu jne. Siiani ainus selgelt jälgitav biokütustega seotud toiduhindade mõjutaja on palju vaidlusi tekitanud maisietanooli programm USAs.

Hinnates maa kättesaadavust energiakultuuride kasvatamiseks, eeldatakse üldiselt, et kõigepealt peab olema rahuldatud vajadus toidu ja sööda järele. Kuid energiakultuurid ei pea kasvama haritaval maal. Selle asemel võib neid kasvatada jäätmaadel, minimeerides sellega maakasutuse vastuolud. Muudel juhtudel võib ühest kultuurist saada mitmeid tooteid, sealhulgas toitu, sööta, kütust, kiudu ja muud. Energiakultuuride kasvatamise majanduslikud stiimulid tuleks seepärast võimaluse korral keskendada degradeerunud, mahajäetud ja vähetähtsatele viljelusaladele ning nende eesmärgiks peaks olema mitmetootelisuse edendamine.

Asjaolu, et biokütuste tootmisel ei ole seni olnud üldist negatiivset mõju toiduainete hinnale, ei välista selliseid probleeme tulevikus, kui biokütuste tootmine peaks oluliselt suurenema ja/või liikuma tundlikesse piirkondadesse. Lisaks sellele, arvestades, et maailma ees seisab vähenevate ja/või kallimate fossiilkütuste varude probleem – koos elanikkonna kasvu ja toiduvaliku muutusega, toob see tingimata kaasa suurema surve maale.

Tõsiselt tuleb suhtuda võimalikku pingesse ühest küljest kasvava biokütuste tootmise ja teisest küljest toidu tootmise, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja metsade hävinemise vahel. Tuleb teha raskeid valikuid. Eriti tähtis on metsade edasise kadumise vältimine. Nihkumise risk on ilmselge. Näiteks kui biodiisli toorainena kasutatakse järjest enam taimeõli, siis on troopilised metsamaad kohe käepäraseks alternatiiviks. Ainus tõhus viis sellise surve tasakaalustamiseks oleks teatav metsade hävinemise vältimise hüvitissüsteem.

Troopikavööndi riikide suur potentsiaal

Biomassi kultuurid, mida kasvatatakse troopilistes ja subtroopilistes piirkondades, on energia suhtelt pindalaühiku kohta keskmiselt 4–6 korda tootlikumad kui tüüpilised parasvöötme kultuurid. Troopikavööndi riikidele on avaldanud negatiivset mõju OECD riikide põllumajandussektori massiivne toetamine. Tõelisi võimalusi võiks pakkuda põllumajandusreform, vähemalt vähimarenenud maades, et ajakohastada nende põllumajandussektorit, kasutades biokütuseid mingil määral mootorina.

Põhja ja lõuna vahelise bioenergiakaubanduse praegune loogika tugineb peamiselt suurtele erinevustele tootlikkuses ja tootmiskuludes. Seepärast on loomulik tunnistada paljude Aafrika ja Ladina-Ameerika riikide tohutut potentsiaali tõhusaks biokütuste tootmiseks. Import neilt mandritelt peaks olema Euroopa Liidu eelistatud alternatiiv, tingimusel, et tootmisel juhindutakse rangetest säästlikkuskriteeriumidest. Siiski vajab enamik väikese sissetulekuga riikidest biokütuste tööstuse väljaarendamiseks suutlikkuse ülesehitamist. Komisjoni hiljutine algatus, ülemaailmne kliimamuutuste liit, peaks olema selleks kõige paremini sobiv vahend.

Soovitav on ettevaatlik lähenemine

Olla käesoleva arvamuse koostaja tähendab seepärast tohutut vastutust. Biokütuste säästlikkuskriteeriume on kiiresti vaja, samas on nende väljatöötamine äärmiselt keeruline. Kui asja õigesti ajada, siis peaksid biokütused kliimamuutuste leevendamisele ja energia varustuskindluse suurendamisele kaasa aitama. Kui mitte, siis on ilmselge oht, et biokütuste algatus võib lõppeda suure läbikukkumisega.

Biokütused on praegu oma arengu algfaasis. Elluviidav poliitika peab käima käsikäes jõupingutustega kütusesäästlikkuse suurendamiseks, samuti elektrisõidukite, kütuseelementide jne väljatöötamisega. Lisaks sellele peab see poliitika pakkuma tugevaid stiimuleid innovatsiooniks biomassi kasutusviiside alal.

Ehkki järgmise põlvkonna biokütuste uuringud tunduvad paljutõotavad, on probleemiks ajakulu. Enamik eksperte kahtleb selles, et lignotselluloosil põhinevad tehnoloogiad oleksid järgmise 10–15 aasta jooksul olulises mahus äriliselt tasuvad. Kui see ennustus on õige ja EL peab kinni oma 10 % siduvast eesmärgist, suureneb biokütuste tootmine kiiresti, tuginedes peamiselt agrokütustele. Sellel võivad olla tõsised tagajärjed toiduainetega kindlustatusele, bioloogilisele mitmekesisusele, samuti vihmametsae hävimiskiirusele.

Palju tundmatuid tegureid – seda nii tehnoloogia arengu kui maakasutuse muutustega seoses – annavad mõjuva põhjuse olla ettevaatlik ja liikuda edasi samm-sammult. Väljapakutud 10 % siduv eesmärk näib liiga optimistlik. Siin ei tohiks lähtuda põhimõttest, et eesmärk pühitseb abinõud, vaid tuleks viia ellu pigem poliitikat, millest oleks kliimale olulist kasu.

Komisjoni ettepanek – kriitiline ülevaade

Komisjoni ettepanekul biokütuste säästlikkuskriteeriumide kohta on selged positiivsed jooned. Siiski on vaja ka olulisi muudatusi.

Kõigepealt tuleb selgeks teha oluline moment. Kehtestades säästlikkuskriteeriumid, loob EL preemiaturu taastuvenergial põhinevate transpordikütuste jaoks. Sellest järeldub loomulikult, et ELil peaks olema õigus kehtestada sellistele kütustele erinõudeid.

Edasi võib üldise märkuse korras öelda, et taastuvenergial põhinevate transpordikütuste kasutuselevõtuks ei tee jõupingutusi ainult EL üksi. Lõppeesmärk peaks olema selliste säästlikkuskriteeriumide vastuvõtmine, mis leiavad laialdase rahvusvahelise tunnustuse. Komisjoni kutsutakse laiendama dialoogi muude tähtsamate osalejatega, et saavutada võimalikult suur üksteisemõistmine.

Siduva eesmärgi läbivaatamine

Kui Euroopa Ülemkogu eesmärgis algselt kokku leppis, siis oli see tingimuslik. Määrati kolm tingimust: 1) säästlikkuskriteeriumide loomine, 2) teise põlvkonna biokütuste kaubanduslik kättesaadavus ja 3) kütusekvaliteedi direktiivi muutmine.

Kui vaadata uusimaid teadustöid, siis leiab sealt palju biokütuste osakaalu suurendamisega seotud ebakindlust. Seetõttu läksid nii EMP teaduskomitee kui ka Teadusuuringute Ühiskeskus niikaugele, et soovitasid 10 % eesmärgist loobuda.

Olulised küsimused on seotud teise põlvkonna biokütuste kaubandusliku kättesaadavuse ning biokütuste tootmise otsese ja kaudse mõjuga maakasutusele. Arvestades praegust suurt lahtiste küsimuste hulka, näib vastutustundlik edasiliikumise viis olevat 10 % taastuvenergia eesmärgist loobumine ja selle asemel madalama eesmärgi, näiteks 8 %, püstitamine, samuti kogu poliitika, sealhulgas taastuvenergia eesmärgi korrapärane läbivaatamine.

Säästlike taastuvenergia liikide kasutuselevõtmine

Direktiivi eesmärk on taastuvenergia edendamine. 20 % eesmärgi saavutamiseks tuleks teha kõik võimalik taastuvenergia tootmist käsitlevate eeskirjade lihtsustamiseks, sealhulgas tagada juurdepääs võrgule ja lihtsustatud haldusmenetlus. Planeerimiseeskirjad tuleb paindlikumaks muuta, eelkõige selliste taastuvenergia projektide osas, mille võib a priori säästlikuks lugeda.

Säästlikkuskriteeriumide laiendamine biokütusele

Biokütuste tootmist peavad suunama säästlikkuskriteeriumid. Siiski ei ole loogiline valida teiste seast välja ainult ühte biokütuse liiki. Seepärast tehakse ettepanek kohaldada säästlikkuskriteeriume kõigi biokütuse liikide suhtes.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumid

Väljapakutud kasvuhoonegaaside heitkoguste 35 % vähendamine on arvamuse koostaja arvates liiga tagasihoidlik. Nii madala eesmärgi juures toimuks enamiku praegu turulolevate biokütuste puhul peagi ebatõhus tootmine, mille kasu kliimale on väike ja mis võib avaldada maakasutusele suurt kaudset mõju, kusjuures on oht, et tootmine üldse peatuks. Lisaks vähendatakse kasvuhoonegaaside läviväärtuse seadmisega ainult 35 %-le olulist potentsiaali biokütuste efektiivseks tootmiseks troopikamaades. Lõpuks tuleb märkida, et komisjoni ettepanekus ei pakuta tõelisi stiimuleid innovatsiooniks ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.

Selleks, et tulevastest biokütustest oleks kliimale rohkem kasu, teeb arvamuse koostaja ettepaneku sätestada jõustumisest alates kasvuhoonegaaside läviväärtuseks 50 %. Lisaks, selleks et stimuleerida taastuvenergia parimaid alternatiive transpordisektoris (sh elekter ja vesinik), peaksid liikmesriikide võimalikud toetuskavad, sealhulgas toetused, olema kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisega proportsionaalsed.

Keelatud alade kriteeriumid

Komisjoni ettepanekuga välistatakse teatavat tüüpi alad biokütuste tootmisest – „keelatud alade” kujul, näiteks puutumata metsad, looduskaitsealad, bioloogiliselt väga mitmekesised rohumaad jne. See on hea. Siiski puuduvad väljapakutud „keelatud alade” loetelust mõned tundlikud alad ja loetelu tuleks täiendada, näiteks luues kõrge kaitseväärtusega ala kategooriad.

Komisjoni ettepanek kujutab maakasutusega seoses maailma liiga mustvalgena. Maa-alad on kas tootmisele täiesti avatud või siis on keelatud neid kasutada. Euroopa metsades, samuti troopikametsades peaks olema võimalik säästlik majandamine, nii et biomassi kasutatakse piiratud koguses, kuid säästlikult.

Sotsiaalsed kriteeriumid

Komisjoni ettepanek ei sisalda sotsiaalseid kriteeriume, osaliselt seetõttu, et selliste kriteeriumide lisamine võiks olla vastuolus WTO eeskirjadega. Käesolevas aruandes tehakse komisjonile ettepanek koostada iga kahe aasta järel eriaruanne biokütuste suurema nõudluse ja kasutamise sotsiaalse mõju kohta.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise arvutamise metoodika

Nõutav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine arvutatakse VII lisas esitatud LCA metoodika abil. Metoodika on põhimõtteliselt usaldusväärne ja piisavalt paindlik, et võimaldada selle kohandamist pärast direktiivi sisus kokkuleppele jõudmist.

Võrdlusalusena pakutakse välja konkreetsed vaikeväärtused kultuuride kasvatamise ja biokütuste tootmise ja transpordi kohta, samuti maakasutuse muutuste kohta. Küsimuse alla tuleb seada üldine viis, kuidas vaikeväärtused määratletakse seoses maakasutuse ja maakasutuse muutusega, kuid ka kultuuride kasvatamisega. Komisjoni ettepaneku loogika näib olevat selline, et teatavat liiki maakasutuse, näiteks rohumaade harimisega kaasneb sõltumata tootmise asukohast ühesugune kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine ja/või ühesugune süsinikukadu. Kuid rohumaad erinevad akumuleeritud süsiniku koguse poolest ja seega ei saa neid kirjeldada ühe vaikeväärtuse kaudu. Ainuüksi Brasiilias on hinnanguliselt kümme eri liiki rohumaid (cerrados), mis on eri omadustega.

Vaja on lokaalsemat lähenemist, arvestades, et kogu biokütuste tootmist käsitlev teadus on väga keeruline, eriti mis puudutab otsese ja kaudse maakasutuse muutuse potentsiaalselt suurt mõju.

Eriti maakasutuse muutusest tingitud heitkoguste osas pakutakse välja parem metoodika, mis tugineb valitsustevahelise kliimamuutuste rühma tööle ja milles on eri piirkondade jaoks antud täpsed vaikeväärtused. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma metoodika kasutamise kasuks räägivad veenvad argumendid. See on paindlikum ja tõenäoliselt leiab laiemat heakskiitu, sest on juba laialdaselt kasutusel.

Pinnasesüsiniku roll tuleb selgesõnalisemalt arvesse võtta. Teatav tootmine, eriti mitmeaastaste kultuuride kasvatamine, suurendab pinnasesüsiniku hulka ning võib seega aidata degradeerunud või vähetähtsat viljelusala tootlikuks muuta.

Komisjon on metoodikast välja jätnud maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad potentsiaalsed kasvuhoonegaaside heited, näiteks siis, kui biokütuste tootmine toob kaasa varem seal kasvatatud toidukultuuride nihkumise teistele maadele. Paljud eksperdid peavad seda mõju oluliseks. Siiski puudub sellise mõju ulatuse täpseks hindamiseks ülemaailmne mudel. Nähtavasti on tähtis LCA metoodikat sellise mõju hinnanguga täiendada. Üheks võimaluseks, mille on välja töötanud ökoinstituut, oleks kasutada nn riskiliidetavat, s.o trahvi maakasutuse kaudse muutuse eest, mis lisatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste arvestusele biokütuste tootmise kohta haritaval maal.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Esimene volitus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1 ja artiklit 95,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1 ja artiklit 95 seoses artikli 12 lõikega 6 ning artiklitega 15, 16 ja 17,

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Eelkõige on biokütuste ulatuslikum kasutamine transpordisektoris üks mõjusaimaid vahendeid, mille abil ühendus saab vähendada oma sõltuvust imporditud naftast, mille puhul on varustuskindluse probleemid kõige teravamad, ja mõjutada transpordisektori kütuseturgu.

(2) Lisaks energiatõhususe parandamisele on biomassist ja teistest taastuvatest allikatest toodetud energia ulatuslikum kasutamine transpordisektoris mõjusaimaid vahendeid, mille abil ühendus saab vähendada oma sõltuvust imporditud naftast transpordisektoris, mille puhul on varustuskindluse probleemid kõige teravamad, ja juhtida sektori säästlikule arenguteele.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Taastuvenergia tegevuskava on näidanud, et eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu üldises energiatarbimises 20%-ni ja transpordisektoris 10%-ni on asjakohane ja saavutatav ning et kohustuslikke eesmärke sisaldava raamistikuga tuleks äriringkondadele tagada pikas perspektiivis stabiilsus, mida nad vajavad mõistlike investeerimisotsuste tegemiseks taastuvenergiasektoris.

(4) Taastuvenergia tegevuskava on näidanud, et eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu üldises energiatarbimises 20 %-ni on asjakohane ning et kohustuslikke eesmärke sisaldava raamistikuga tuleks äriringkondadele tagada pikas perspektiivis stabiilsus, mida nad vajavad mõistlike investeerimisotsuste tegemiseks taastuvenergiasektoris. Sel ajal kui argumendid taastuvenergia üldise osakaalu 20 % eesmärgi kasuks on oluliselt tugevnenud, seatakse taastuvenergia eesmärk transpordisektoris järjest enam kahtluse alla.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Brüsselis 2007. aasta märtsis kokkutulnud Euroopa Ülemkogu kinnitas ühenduse pühendumust taastuvenergia arendamisele kogu ühenduses ka pärast 2010. aastat. Ülemkogu kinnitas kohustusliku eesmärgi suurendada taastuvenergia osakaalu ühendusesiseses energia kogutarbimises 2020. aastaks 20%-ni ja kohustusliku miinimumeesmärgi 10%, mille kõik liikmesriigid peavad saavutama aastaks 2020 seoses biokütuste osakaaluga transpordis kasutatava bensiini ja diislikütuse tarbimisest, tehes seda kulutõhusal viisil. Ülemkogu märkis, et biokütusealase eesmärgi siduv olemus on asjakohane eeldusel, et tootmine on säästlik, müügile jõuavad teise põlvkonna biokütused ning tehakse muudatused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivis 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta, et lubada kütusesegude sobivaid tasemeid.

(5) Brüsselis 2007. aasta märtsis kokkutulnud Euroopa Ülemkogu kinnitas ühenduse pühendumust taastuvenergia arendamisele kogu ühenduses ka pärast 2010. aastat. Ülemkogu kinnitas kohustusliku eesmärgi suurendada taastuvenergia osakaalu ühendusesiseses energia kogutarbimises 2020. aastaks 20 %-ni ja kohustusliku miinimumeesmärgi 10 %, mille kõik liikmesriigid peavad saavutama aastaks 2020 seoses biokütuste osakaaluga transpordis kasutatava bensiini ja diislikütuse tarbimisest, tehes seda kulutõhusal viisil. Ülemkogu märkis, et biokütusealase eesmärgi siduv olemus on asjakohane eeldusel, et tootmine on säästlik, müügile jõuavad teise põlvkonna biokütused ning tehakse muudatused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivis 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta, et lubada kütusesegude sobivaid tasemeid. Kuna teise põlvkonna biokütuste, eelkõige lignotselluloosi kultuuride, kaubanduslik läbimurre näib enne 2020. aastat ebatõenäoline, siis on suur oht, et turgu hakkavad täielikult domineerima agrokütused – see on muutus, mis võib tuua kaasa soovimatud tagajärjed seoses toiduainetega kindlustatuse, bioloogilise mitmekesisuse, metsade hävinemisega jne.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Siduvate eesmärkide peamine eesmärk on tagada investoritele kindlustunne. Seega ei ole asjakohane lükata siduvat otsust edasi kuni teatava tulevikus toimuva sündmuseni. Seepärast märkis komisjon nõukogu 15. veebruari 2007. aasta protokolli kantud avalduses, et ta ei kaalunud asjaolu, et eesmärgi kohustuslikku olemust tuleks edasi lükata, kuni müügile jõuavad teise põlvkonna biokütused.

(6) Siduvate eesmärkide peamine eesmärk on tagada investoritele kindlustunne ja ergutada järjekindlalt arendama tehnoloogiaid, mis toodavad energiat kõikidest taastuvate energiaallikate liikidest. Siiski nõuavad paljud biokütuse tootmisega seotud tundmatud tegurid praegu ettevaatlikumat lähenemist kui see, mis seni on ette nähtud. Siduv eesmärk tuleks seepärast uuesti läbi vaadata.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi võetud seiskohti silmas pidades on asjakohane seada kohustuslikud eesmärgid suurendada taastuvenergia osakaalu energia kogutarbimises 20%-ni ja transpordisektoris 10%-ni Euroopa Liidu energiatarbimises 2020. aastal.

(8) Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi võetud seisukohti silmas pidades on asjakohane seada kohustuslikud eesmärgid suurendada taastuvenergia osakaalu energia kogutarbimises 20 %-ni ja transpordisektoris 4 %-ni Euroopa Liidu energiatarbimises 2015. aastal ja 8–10 %-ni 2020. aastal, millest 20% 2015. aastal ja 40–50 % 2020. aastal täidetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri või vesiniku, biogaasi või lignotselluloosi biomassist ja vetikatest toodetud transpordikütuste kasutamisega.

 

2020. aasta eesmärgid otsustatakse lõplikult 2015. aastal pärast läbivaatamist, mille käigus pööratakse erilist tähelepanu tagajärgedele seoses toiduainetega kindlustatusega, bioloogilise mitmekesisusega ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri või vesiniku, biogaasi või lignotselluloosi biomassist ja vetikatest toodetud transpordikütuste kättesaadavusega.

 

Eesmärgid, samuti üldine poliitikaraamistik ja kasvuhoonegaaside vähenemise arvutamise metoodika, tuleks korrapäraselt läbi vaadata.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Samas on asjakohane, et eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu transpordisektoris 10%-ni tuleks seada kõikide liikmesriikide puhul samale tasemele, et tagada transpordikütuste spetsifikaatide vastavus ja kättesaadavus. Kuna transpordikütustega kauplemine on lihtne, saavad liikmesriigid, kelle käsutuses on piiratud määral ressursse, taastuvaid transpordikütuseid mujalt. Kuigi tehniliselt oleks ühendusel võimalik saavutada biokütusealane eesmärk üksnes ühendusesisese tootmise abil, on siiski tõenäoline ja soovitatav, et eesmärk saavutatakse tegelikult ühendusesisese tootmise ja impordi ühendamisel. Selleks peaks komisjon jälgima biokütuste tarnimist ühenduse turule ja vajaduse korral tegema asjakohaste meetmete ettepanekuid, et saavutada tasakaalustatud lähenemisviis ühendusesisese tootmise ja impordi vahel, võttes arvesse mitme- ja kahepoolseid kaubandusläbirääkimisi ning keskkonna, kulude ja energiavarustuse kindlusega seotud ning muid kaalutlusi.

(10) Samas on asjakohane, et eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu transpordisektoris 4 %-ni tuleks seada kõikide liikmesriikide puhul samale tasemele, et tagada transpordikütuste spetsifikaatide vastavus ja kättesaadavus. Kuna transpordikütustega kauplemine on lihtne, saavad liikmesriigid, kelle käsutuses on piiratud määral ressursse, taastuvaid transpordikütuseid mujalt. Kuigi tehniliselt oleks ühendusel võimalik saavutada transpordisektori taastuvenergia osakaalu eesmärk üksnes ühendusesisese tootmise abil, siis biokütuste efektiivse tootmise palju suurem potentsiaal troopikamaades ja eesmärk saavutada kasvuhoonegaaside maksimaalne vähenemine räägivad selle kasuks, et saavutada oluline osa eesmärgist impordi kaudu. Selleks peaks komisjon jälgima biokütuste tarnimist ühenduse turule ja vajaduse korral tegema asjakohaste meetmete ettepanekuid, et saavutada tasakaalustatud lähenemisviis ühendusesisese tootmise ja impordi vahel, võttes arvesse mitme- ja kahepoolseid kaubandusläbirääkimisi ning keskkonna, kulude, energiavarustuse kindluse ja kasvuhoonegaaside vähenemisega seotud ning muid kaalutlusi.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Liikmesriigid peaksid seadma eesmärgiks mitmekesistada taastuvenergia valikut kõikides transpordisektorites. Komisjon peaks 2011. aastaks esitama nõukogule ja Euroopa Parlamendile ettepanekud strateegia kohta taastuvenergia kasutamise suurendamiseks kõikides transpordisektorites.

Selgitus

Siiani on tähelepanu koondatud eelkõige taastuvenergia kasutamisele maanteetranspordis, kuid tähtis on edendada taastuvenergia kasutamist kõikides transpordisektorites. 2011. aasta on tähtajaks valitud seepärast, et sel juhul on võimalik ettepanekud lisada järgmisesse finantsperspektiivi.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Üldeesmärkide saavutamise tagamiseks peaksid liikmesriigid püüdma välja töötada soovitusliku suuna oma eesmärkide saavutamiseks, samuti peaksid nad kehtestama riikliku tegevuskava, sealhulgas valdkondlikud eesmärgid, võttes arvesse, et biomassi kasutatakse eri otstarbel ja seepärast on oluline võtta kasutusele uued biomassiressursid.

(11) Üldeesmärkide saavutamise tagamiseks peaksid liikmesriigid püüdma välja töötada soovitusliku suuna oma eesmärkide saavutamiseks, samuti peaksid nad kehtestama riikliku tegevuskava, sealhulgas valdkondlikud eesmärgid ja konkreetsed meetmed taastuvenergia tehnoloogiate nõudmise ja pakkumise edendamiseks.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a) Ühendus ja liikmesriigid peaksid eraldama arvestatavaid rahalisi vahendeid taastuvenergia tehnoloogiate uurimiseks ja arendamiseks. Ilmne rahastamisallikas on ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tulud. Lisaks peaks Euroopa Tehnoloogiainstituut pidama taastuvenergia tehnoloogiate uurimist ja arendamist esmatähtsaks.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Tuleb sätestada üheselt mõistetavad reeglid taastuvenergia osakaalu arvutamiseks.

(14) Tuleb sätestada läbipaistvad ja üheselt mõistetavad reeglid taastuvenergia osakaalu arvutamiseks.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Hüdroenergia osatähtsuse arvutamisel tuleks ilmastikutingimuste mõju tasakaalustamiseks kasutada normaliseerimisvalemit.

(15) Hüdroenergia ja tuuleenergia osatähtsuse arvutamisel tuleks ilmastikutingimuste mõju tasakaalustamiseks kasutada normaliseerimisvalemit.

Selgitus

Tuuleenergia tootmine kõigub ilmastikutingimuste erinevuse tõttu suures ulatuses ja seetõttu tuleks kohaldada normaliseerimisvalemit.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Koolituse arendamiseks on vaja kooskõlastatud lähenemisviisi ja asjakohane sertifitseerimine tuleb kättesaadavaks teha väikestele taastuvenergiaseadmete paigaldajatele, et vältida turumoonutusi ning tagada tarbijatele kvaliteetsed tooted ja teenused. Riiklikke sertifitseerimissüsteeme peaksid liikmesriigid vastastikku tunnustama ja seepärast peaksid need põhinema ühtlustatud miinimumpõhimõtetel, võttes arvesse Euroopa tehnoloogiastandardeid ning olemasolevat taastuvenergiaseadmete paigaldajate koolituse ja kvalifikatsiooniga seotud korda. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta tuleks jätkuvalt kohaldada küsimuste puhul, mida ei reguleerita käesoleva direktiiviga, nagu näiteks nende paigaldajate kutsekvalifikatsioonide tunnustamine, keda ei ole liikmesriigis sertifitseeritud.

(28) Koolituse arendamiseks on vaja kooskõlastatud lähenemisviisi ja asjakohane sertifitseerimine tuleb kättesaadavaks teha väikestele taastuvenergiaseadmete paigaldajatele, et vältida turumoonutusi ning tagada tarbijatele kvaliteetsed tooted ja teenused. Riiklikke sertifitseerimissüsteeme peaksid liikmesriigid vastastikku tunnustama ja seepärast peaksid need põhinema ühtlustatud miinimumpõhimõtetel, võttes arvesse Euroopa tehnoloogiastandardeid ning olemasolevat taastuvenergiaseadmete paigaldajate koolituse ja kvalifikatsiooniga seotud korda. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta tuleks jätkuvalt kohaldada reguleeritud kutsealade kutsekvalifikatsioonide tunnustamise suhtes. Kui paigaldajana tegevuse alustamine või tegutsemine on reguleeritud, on kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eeltingimused sätestatud direktiivis 2005/36/EÜ; kõnealuseid eeltingimusi tuleks kohaldada ka liikmesriigis sertifitseeritud paigaldajate suhtes.

Selgitus

Direktiiv 2005/36/EÜ reguleerib kutsekvalifikatsioonide tunnustamist reguleeritud kutsealadel, kehtestades selleks üldised ja lõplikud sätted. Direktiivi tuleb ka edaspidi kohaldada paigaldajate suhtes, kes on ennast vabatahtlikult sertifitseerida lasknud kooskõlas taastuvenergia direktiivi nõuetega. Taastuvenergiat kasutavate seadmete paigaldamine moodustab ainult osa näiteks kütteinseneride või katusepaigaldajate tööst.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia uute tootjate elektrivõrguga liitumise kulud peaksid olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning võrguga liitunud tootjate tekitatud tulu tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta.

(30) Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia uute tootjate elektrivõrguga liitumise kulud peaksid olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning võrguga liitunud tootjate tekitatud tulu tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta, tagades tootmisvõimsuse täieliku kasutamise. Taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi uute tootjate gaasivõrguga liitumise kulud peaksid olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad.

Selgitus

Sätted tuleks ette näha mitte üksnes elektri, vaid ka gaasi tootmiseks.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 a) Euroopa Liit ja liikmesriigid peaksid tagama kõikide võimalike vahenditega energia kogutarbimise olulise vähenemise transpordisektoris. Peamised vahendid energia kogutarbimise vähendamiseks transpordisektoris hõlmavad transpordi planeerimist, ühistranspordi toetamist, elektriautode osakaalu suurendamist toodangus ning energiatõhusamate, väiksemate mõõtmete ja väiksema mootorivõimsusega autode tootmist.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Biokütuse tootmine peaks olema keskkonda säästev. Seepärast tuleks nõuda, et biokütused, mida kasutatakse käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamiseks, ja biokütused, mis saavad kasu riiklikest toetuskavadest, vastaksid keskkonnasäästlikkuse kriteeriumidele.

(34) Biokütuse tootmine peaks nagu muude taastuvate energiaallikate tootmine olema keskkonda säästev. Seepärast tuleks nõuda, et biokütused, mida kasutatakse käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamiseks, ja biokütused, mis saavad kasu riiklikest toetuskavadest, vastaksid keskkonnasäästlikkuse kriteeriumidele.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39) Käesolevas direktiivis biokütuste ja muude vedelate biokütuste jaoks sätestatud soodustused ning kasvav ülemaailmne nõudlus biokütuste ja muude vedelate biokütuste järele ei tohiks anda tõuget bioloogiliselt mitmekesise maa hävitamiseks. Selliseid taastumatuid ressursse, mis on mitmes rahvusvahelises dokumendis tunnistatud inimkonnale väärtuslikuks, tuleks säilitada. Lisaks leiaksid ühenduse tarbijad, et biokütuste ja muude vedelate biokütuste suurenev kasutus on moraalselt vastuvõetamatu, kui see toob kaasa bioloogiliselt mitmekesise maa hävitamise. Seepärast on vaja sätestada kriteeriumid, millega tagatakse, et biokütuste ja muude vedelate biokütuste suhtes saab kohaldada soodustusi üksnes juhul, kui on tagatud, et need ei pärine bioloogiliselt mitmekesiselt maa-alalt. Valitud kriteeriumide puhul käsitatakse metsi bioloogiliselt mitmekesisena, kui seal ei toimu olulist inimtegevust (järgides ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ja Euroopa metsade kaitset käsitleva üleeuroopalise ministrite konverentsi kasutatavat määratlust) või kui see on siseriiklike õigusaktide alusel looduskaitse all. Lisaks sellele on teatavate rohumaade suurt bioloogilist mitmekesisust arvestades asjakohane, et sellistelt maa-aladelt pärit toorainest saadud biokütuste suhtes ei tohiks kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud soodustusi. Komisjon peaks kehtestama asjakohased kriteeriumid ja/või geograafilise ulatuse, et määratleda sellised bioloogiliselt mitmekesised rohumaad vastavalt parimatele kättesaadavatele seaduslikele tõenditele ja vastavatele rahvusvahelistele normidele.

(39) Käesolevas direktiivis biokütuste ja muude vedelate biokütuste jaoks sätestatud soodustused ning kasvav ülemaailmne nõudlus biokütuste ja muude vedelate biokütuste järele ei tohiks anda tõuget bioloogiliselt mitmekesise maa hävitamiseks. Selliseid taastumatuid ressursse, mis on mitmes rahvusvahelises dokumendis tunnistatud inimkonnale väärtuslikuks, tuleks säilitada. Lisaks leiaksid ühenduse tarbijad, et biokütuste ja muude vedelate biokütuste suurenev kasutus on moraalselt vastuvõetamatu, kui see toob kaasa bioloogiliselt mitmekesise maa hävitamise. Seepärast on vaja sätestada kriteeriumid, millega tagatakse, et biokütuste ja muude vedelate biokütuste suhtes saab kohaldada soodustusi üksnes juhul, kui on tagatud, et need ei pärine bioloogiliselt mitmekesiselt maa-alalt või et toorme hankimine ei kahjustanud bioloogilist mitmekesisust. Valitud kriteeriumide puhul käsitatakse metsi bioloogiliselt mitmekesisena, kui seal ei toimu olulist inimtegevust (järgides ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ja Euroopa metsade kaitset käsitleva üleeuroopalise ministrite konverentsi kasutatavat määratlust) või kui see on siseriiklike õigusaktide alusel looduskaitse all. Lisaks sellele on teatavate rohumaade suurt bioloogilist mitmekesisust arvestades asjakohane, et sellistelt maa-aladelt pärit toorainest saadud biokütuste suhtes ei tohiks kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud soodustusi juhul kui need on saadud bioloogilist mitmekesisust kahjustaval viisil. Komisjon peaks kehtestama asjakohased kriteeriumid ja/või geograafilise ulatuse, et määratleda sellised bioloogiliselt mitmekesised rohumaad vastavalt parimatele kättesaadavatele teaduslikele tõenditele ja vastavatele rahvusvahelistele normidele.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(39 a) Ehkki biomassist saadavat energiat ei tohiks toota toorainetest, mis on saadud tunnustatud kõrge bioloogilise mitmekesisusega aladelt või suurte süsinikuvarudega aladelt, näiteks inimtegevusest oluliselt puutumata metsadest ja/või püsivalt metsaga kaetud aladelt, võib surve looduslikele metsadele biokütuste suuremahulisema tootmise ettekavatsemata tagajärjena siiski osutuda suureks. Näiteks, kui suurenenud biodiisli nõudluse tõttu suureneb nõudlus taimeõli järele, võib selle üks võimalik tagajärg olla metsade raiumine, et saada maad sojaubade või palmiõli tootmiseks. Mõnel juhul võib selline raie toimuda vaatamata sellele, et see on riiklike või rahvusvaheliste õigusnormidega keelatud. Lisaks sellele on peaaegu igasuguse maamahuka tegevuse ulatuse või mahu suurendamise vältimatu tagajärg üht või teist liiki surve maale. Siiski on tähtis, et EL looks stiimulid sellise mõju minimeerimiseks; eriti peaks olema ELi tähtis prioriteet edendada troopiliste vihmametsade kaitsmise kavasid, näiteks hüvitist metsade hävinemise vältimise eest.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40) Kui biokütus ja muud vedelad biokütused saadakse ELis toodetud toorainest, peaksid need vastama ka ELi põllumajandusalastele keskkonnanõuetele. Selliste kriteeriumide kohaldamine impordile kolmandatest riikidest on halduslikult ja tehniliselt teostamatu.

(40) Kui biokütus ja muud vedelad biokütused saadakse ELis toodetud toorainest, peaksid need vastama ka ELi põllumajandusalastele keskkonnanõuetele. Selliste kriteeriumide kohaldamine impordile kolmandatest riikidest on halduslikult ja tehniliselt teostamatu. Lisaks ergutatakse liikmesriike uurima, kuivõrd uut tüüpi lignotselluloosi kultuuride integreerimine põllumajandusmaastikesse võib aidata parandada muude keskkonnaalaste õigusaktide järgimist lisaks nendele, mida on konkreetselt nimetatud ühise põllumajanduspoliitika nõuetele vastavuse eeskirjades, näiteks seoses põhjavee ja pinnavee kvaliteedi kaitsega (direktiiv 2000/60/EÜ).

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47) Komisjon peaks 2010. aastaks analüüsima biomassi energialase kasutusega (välja arvatud biokütused ja muud vedelad biokütused) seotud säästlikkuskava nõudeid, võttes arvesse vajadust kasutada biomassiressursse säästlikult.

(47) Komisjon peaks 2009. aastaks analüüsima biomassi energiaalase kasutusega (välja arvatud biokütused ja muud vedelad biokütused) seotud säästlikkuskava nõudeid, võttes arvesse vajadust kasutada kõiki biomassiressursse säästlikult. See peab lõppkokkuvõttes hõlmama ka põllumajandustavasid.

 

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48) Biokütuste 10%lise osakaalu saavutamiseks on vaja tagada, et turule tuuakse diislikütus, milles on biodiislit rohkem kui standardiga EN590/2004 ette nähtud.

välja jäetud

Selgitus

Kooskõlas eeldusega, et vältida tuleks eranditult biokütuste kasutamist ja eelistama peaks taastuvate energiaallikate laiema valiku kasutamist.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52) Toetussüsteemide kavandamisel võivad liikmesriigid soodustada selliste biokütuste kasutamist, mis annavad lisakasu – sealhulgas mitmekesistamisega seotud kasu, mida saadakse biokütuste tootmisel jäätmetest, jääkidest, toiduks mittekasutatavatest tselluloosmaterjalidest ja lignotselluloosist –, võttes nõuetekohaselt arvesse ühelt poolt traditsioonilistest biokütustest toodetud energiaga ja teiselt poolt lisakasu andvate biokütustega seotud erinevaid kulusid. Liikmesriigid võivad soodustada investeerimist selliste taastuvenergiatehnoloogiate arendamisse, mis vajavad konkurentsivõime saavutamiseks aega.

(52) Toetussüsteemide kavandamisel võivad liikmesriigid soodustada selliste biokütuste kasutamist, mis annavad lisakasu – sealhulgas mitmekesistamisega seotud kasu, mida saadakse biokütuste tootmisel jäätmetest, jääkidest, toiduks mittekasutatavatest materjalidest ja lignotselluloosist –, võttes nõuetekohaselt arvesse ühelt poolt traditsioonilistest biokütustest toodetud energiaga ja teiselt poolt lisakasu andvate biokütustega seotud erinevaid kulusid. Liikmesriigid peaksid soodustama ka investeerimist muude selliste taastuvenergiatehnoloogiate uurimisse ja arendamisse, mis vajavad konkurentsivõime saavutamiseks aega.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(57) Kuna üldeesmärke saavutada taastuvenergia 20%line osakaal ühenduse üldisest energiatarbimisest ja kõikides liikmesriikides 10%line biokütuste osakaal transpordis kasutatava bensiini ja diislikütuse tarbimisest aastaks 2020 ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning kuna need on meetme ulatuse tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(57) Kuna üldeesmärke saavutada taastuvenergia siduv 20 %-line osakaal ühenduse üldisest lõplikust energiatarbimisest ja kõikides liikmesriikides siduv 4 %-line taastuvenergia osakaal transpordisektoris aastaks 2015 ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning kuna need on meetme ulatuse tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 57 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(57 a) Taastuvenergia infrastruktuuri otstarbeka väljaarendamise hõlbustamiseks on oluline tagada täielik kooskõla direktiividega 2000/60/EÜ, 79/409/EMÜ, 92/43/EMÜ.

Selgitus

Taastuvenergia arengut tuleks edendada nii kiiresti ja sidusalt kui võimalik. Taastuvenergia tehnoloogiate valiku määravad sageli ära kohalikud looduslikud tingimused, mistõttu on oluline leida seadmetele sobiv asukoht.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse üldine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetava energia kasutamise edendamiseks. Sellega seatakse kohustuslikud eesmärgid seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga energiatarbimises ja taastuvenergia osakaaluga transpordisektoris. Selles sätestatakse eesmärgid, milles käsitletakse päritolutagatisi, haldusmenetlusi ja elektrijaotusvõrguga ühinemist seoses taastuvatest energiaallikates toodetud energiaga. Sellega kehtestatakse biokütuste ja muude vedelate biokütuste keskkonnasäästlikkuse kriteeriumid.

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse üldine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetava energia kasutamise edendamiseks, mis tugevdab liikmesriikide olemasolevaid riiklikke toetuskavasid ja võimaldab neil arengueesmärke saavutada. Sellega seatakse kohustuslikud ELi ja riiklikud eesmärgid seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga energiatarbimises ja taastuvenergia osakaaluga transpordisektoris. Selles sätestatakse eesmärgid, milles käsitletakse päritolutagatisi, haldusmenetlusi ja elektrijaotusvõrguga ühinemist seoses taastuvatest energiaallikates toodetud energiaga. Sellega kehtestatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ja eriti biomassist toodetud energia keskkonnasäästlikkuse kriteeriumid ning võimaldatakse mitmel liikmesriigil ühiselt saavutada siduvad arengueesmärgid.

Selgitus

Säästlikkuskriteeriumide kohaldamisala tuleks laiendada lisaks biokütustele, mis on väike osa taastuvenergiast, ka säästlikele taastuvenergia liikidele, samuti igasuguse biomassi kasutamisele energia tootmiseks.

Liikmesriigid vastutavad oma riiklike arengueesmärkide saavutamise eest. Direktiiv peaks seetõttu võimaldama neil ka edaspidi saavutada kõnealuseid eesmärke asjakohaseid stiimuleid kasutades.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) komisjon võib mõistet kohandada tehnilise progressiga vastavalt artikli 21 lõikes 3 osutatud menetlusele;

Selgitus

Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist käsitlevale direktiivile 2001/77 tuginev taastuvenergia mõiste ei hõlma mitmeid allikaid ja tehnoloogiaid, näiteks reoveesetet. Selleks et võtta arvesse uute tehnoloogiate edasist arengut, tuleks komisjonile anda volitus muuta seda mõistet komiteemenetluse teel.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) „biomass” – põllumajanduslikust tootmisest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon;

b) „biomass” – põllumajanduslikust tootmisest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained) ja akvakultuuridest, metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon;

Selgitus

Praegune mõiste välistab biomassi hulgast akvakultuuride tooted nagu vetikad. Kuid biolagunevaid jäätmeid on üldiselt palju hõlpsam ringlusse võtta või komposteerida, ja protsessigaasi saab loomulikult kasutada energia tootmiseks. Kuna olme- ja tööstusjäätmete biolaguneval osal on tavaliselt madal netoenergia toodang, peaks käesolev direktiiv edendama seda tüüpi jäätmete eraldamist.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) „energia lõpptarbimine” – energiatooted, mida tarnitakse energia saamise eesmärgil töötlevale tööstusele, transpordisektorile, majapidamistele, teenuste-, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile, sealhulgas elektri ja soojuse tarbimine energiasektori poolt elektri ja soojuse tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel;

c) „energia lõpptarbimine” – energiatooted, mida tarnitakse energia saamise eesmärgil töötlevale tööstusele, transpordisektorile, majapidamistele, erakaubandus- ja teenuste-, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile, sealhulgas elektri ja soojuse tarbimine energiasektori poolt elektri ja soojuse tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod jaotamisel;

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) „kaugküte või kaugjahutus” – soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma vee või jahutatud vedelikena kesksest tootmisallikast mitmesse hoonesse, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessides;

d) „kaugküte või kaugjahutus” – taastuvatest energiaallikatest pärineva soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma vee või jahutatud vedelikena kesksest tootmisallikast mitmesse hoonesse või tööstustarbijale, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessides;

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) „vedelad biokütused” – energia saamiseks kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist;

e) „ biomass energia tootmiseks – energia saamiseks kasutatav tahke-, gaas- või vedelkütus, mis on toodetud biomassist;

Selgitus

Käesolev õigusakt hõlmab kogu biomassist toodetud energiat, mitte ainult transpordisektoris kasutatavat kütust või soojuse ja elektri tootmiseks kasutatavat vedelkütust. Seepärast on oluline selle üldise mõiste määratlemine.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) „biokütused” – transpordis kasutatav vedel- ja gaaskütus, mis on toodetud biomassist;

f) „biomassist toodetud transpordikütused” – transpordis kasutatav vedel- ja gaaskütus, mis on toodetud biomassist;

Selgitus

Horisontaalne muudatusettepanek, millega asendatakse „biokütuse” mõiste asjakohasema ja täpsema mõistega „biomassist toodetud transpordikütus”. Mõiste „biokütus” on tarbijate jaoks eksitav, sest eesliidet „bio-” seostatakse paljudes riikides mahetootmisega ja keskkonnasõbralike toodetega.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a) „märgala” – pidevalt või märkimisväärse osa aastast veega kaetud või veest küllastunud maa-ala;

Selgitus

Märgala tuleb käesolevas direktiivis määratleda. Märgalad on olulised süsiniku talletajad ja nende muutmise tagajärjeks võib olla kasvuhoonegaaside märkimisväärsete koguste eraldumine. Kuivatamata turbarabad, näiteks põline turbaraba, on kindlalt selle mõistega hõlmatud.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

g a) „eesmärgi arvestuse sertifikaat” – eriliselt märgistatud elektrooniline dokument, mis tõendab, et teatav kogus energiat on toodetud taastuvatest energiaallikatest ja seda võib arvesse võtta sertifikaadi väljastanud liikmesriigis või teises liikmesriigis siduva eesmärgi täitmisel;

Selgitus

Liikmesriigid vastutavad riiklike arengueesmärkide saavutamise eest. Direktiiv peaks seetõttu võimaldama neil ka edaspidi saavutada kõnealuseid eesmärke asjakohaste stimuleerivate vahenditega.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) „toetuskava” – liikmesriigipoolsel turusekkumisel põhinev kava, mille abil püütakse taastuvenergiale leida turgu, vähendades sellise energia tootmiskulusid, tõstes selle võimalikku müügihinda või suurendades taastuvenergiaalase kohustuse või muu abil sellise energia ostumahtu;

h) „toetuskava”kava, mis loob või suurendab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia edasise arendamise ja kasutamise stiimuleid. Riiklikud toetuskavad hõlmavad eelkõige rohelisi sertifikaate, investeeringutoetusi, maksuvabastusi või -soodustusi, enammakstud maksusummade tagasisaamist ning otseseid hinnatoetussüsteeme, eelkõige võrkujuhtimise hüvitus- ja preemiasüsteeme;

Selgitus

Liikmesriigid vastutavad riiklike arengueesmärkide saavutamise eest. Direktiiv peaks seetõttu võimaldama neil ka edaspidi saavutada kõnealuseid eesmärke asjakohaste stimuleerivate vahenditega.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i a) „kõrge kaitseväärtusega ala”

 

– ala, kus on koondunud ülemaailmselt, regionaalselt või riiklikult olulised bioloogilise mitmekesisuse väärtused (näiteks päriskodusus, ohustatud liigid, refuugiumid);

 

– ülemaailmselt, regionaalselt või riiklikult oluline suur maastikuala, kus enamiku, kui mitte kõigi looduses esinevate liikide elujõulised populatsioonid esinevad loomuliku jaotumis- ja arvukusmustri kohaselt;

 

– ala, mis asub haruldastes või ohustatud ökosüsteemides või sisaldab neid;

 

– ala, mis pakub kriitilises olukorras looduse põhiteenuseid (näiteks valgalade kaitse, erosioonikontroll);

 

– ala, mis on kohaliku kogukonna põhivajaduste (näiteks elatis, tervishoid) rahuldamisel möödapääsmatult oluline;

 

– ala, mis on kohaliku kogukonna traditsioonilise kultuurilise identiteedi seisukohalt möödapääsmatult oluline (koostöös kohaliku kogukonnaga määratletud kultuurilise, ökoloogilise, majandusliku või religioosse tähtsusega ala).

Selgitus

Kõrge kaitseväärtusega ala määratlemine on vajalik artikli 15 lõike 3 jaoks. Algselt töötas kõrge kaitseväärtuse raamistiku välja metsahoolde nõukogu (Forest Stewardship Council, nüüd on see lisatud metsahoolde nõukogu sertifitseerimiskavasse) ja see annab tugeva raamistiku kõrge kaitseväärtusega alade kindlaksmääramiseks, mis võivad olla või mitte olla kaitstud riigi õigusaktide või rahvusvaheliste konventsioonidega.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1. Lõppeesmärk on fossiilkütuste kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste järkjärguline kaotamine Euroopa Liidus 1. jaanuariks 2050.

Selgitus

Kliimamuutustega võitlemiseks peavad fossiilkütuste saasteainete heitkogused ELis jõudma tulevikus peaaegu nullini.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Kaks või rohkem liikmesriiki võivad I lisa A osas osutatud eesmärgi täita ühiselt, et ära kasutada sünergiaefekti.

 

a) Liikmesriigid võivad selleks luua süsteemi, mis võimaldab inimestel kolmandatele osapooltele üle kanda eesmärgi arvestuse sertifikaate, mida saab artikli 10 kohaselt arvesse võtta riiklike eesmärkide täitmisel.

 

b) Kaks või rohkem liikmesriiki võivad kokku leppida taastuvatest allikatest toodetud energia omavahelises statistilises ülekandmises, et võtta seda arvesse riiklike eesmärkide täitmisel.

 

c) Liikmesriigid võivad kokku leppida ühisprojektide teostamises, mille puhul üks või rohkem liikmesriike toetab taastuvenergia edendamise projekte teises liikmesriigis, kusjuures selliselt saadud taastuvenergia võetakse eesmärgi täitmisel proportsionaalselt arvesse.

 

d) Kaks või rohkem liikmesriiki võivad kokku leppida eesmärkide ühises täitmises, eelkõige ühiste piiriüleste toetuskavade loomise abil või oma riiklike toetuskavade avamisega teistest liikmesriikidest pärit energiale. Sel juhul peavad riigid ühiselt tõendama taastuvenergia osakaalu oma energia lõpptarbimises, mille nad saavutaksid summaarselt, kui nad täidaksid oma eesmärke eraldi.

Selgitus

Liikmesriigid vastutavad riiklike arengueesmärkide saavutamise eest. Direktiiv peaks seetõttu võimaldama neil ka edaspidi saavutada kõnealuseid eesmärke asjakohaste stimuleerivate vahenditega.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, tagamaks et taastuvenergia osakaal on vähemalt sama suur, kui I lisa B osas esitatud soovitusliku suunaga on ette nähtud.

2. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, tagamaks et taastuvenergia osakaal on vähemalt sama suur kui I lisa B osas esitatud siduvad minimaalsed vahe-eesmärgid.

Selgitus

Selleks et tagada ELi ja liikmesriikide üldeesmärkide saavutamine aastaks 2020, tuleb seada ka kohustuslikud vahe-eesmärgid. I lisa B osas seatud soovituslik suund algab väga madalalt ja suurim taastuvate energiaallikate osakaalu tõus on kavandatud viimastele aastatele enne 2020. aastat. Juhul kui liikmesriigid ei täida neid nõudeid, on neil väga raske saavutada oma eesmärke 2020. aastaks. Seetõttu tuleks seda vaadelda kui absoluutselt vajalikku miinimumi.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriik tagab, et taastuvenergia osakaal transpordisektoris on 2020. aastal vähemalt 10% energia lõpptarbimisest transpordisektoris selles liikmesriigis.

3. Liikmesriik tagab, et taastuvenergia osakaal maanteetranspordisektoris on vähemalt 4 % energia lõpptarbimisest maanteetranspordisektoris 2015. aastal, millest vähemalt 20 % täidetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri või vesiniku, biogaasi või lignotselluloosi biomassist ja vetikatest toodetud transpordikütuste kasutamisega, ning see osakaal on vähemalt 8–10 % 2020. aastal, millest 40–50 % täidetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri või vesiniku, biogaasi või lignotselluloosi biomassist ja vetikatest toodetud transpordikütuste kasutamisega.

 

2020. aasta eesmärk otsustatakse 2015. aastal pärast transpordis kasutatavat taastuvenergiat käsitleva poliitika üldise kogemuse põhjalikku läbivaatamist, pöörates erilist tähelepanu võimalikele negatiivsetele tagajärgedele seoses toiduainetega kindlustatusega ja bioloogilise mitmekesisusega ning lignotselluloosi biomassist ja/või vetikatest toodetud transpordikütuste kaubandusliku kättesaadavusega, biogaasiga ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri või vesiniku kasutamisega.

 

Liikmesriigid tagavad, et energia arvestamisel esimeses ja teises lõigus sätestatud eesmärkide saavutamisel järgitakse artiklis 15 sätestatud keskkonnasäästlikkuse ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse kriteeriumidele.

 

Alates 2015. aastast vaadatakse üldeesmärk regulaarselt iga kolme aasta järel läbi artiklis 20 sätestatud komisjoni aruannete põhjal.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 - lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Hiljemalt 1. jaanuariks 2010 esitab komisjon nõukogule ja Euroopa Parlamendile ühtse valge raamatu, milles on esitatud ammendav loetelu kõigist asjakohastest õigusaktidest, mis on vajalikud lõikes -1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks.

Selgitus

Õigusloometöö on tihti killustatud. Komisjoni koostatud ühtne dokument, milles oleksid esitatud kõik vajalikud õigusaktid, selleks et saavutada Euroopa Liidus fossiilkütuste kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste järkjärgulise kaotamise eesmärk, oleks väga kasulik ning muudaks kliimamuutuste leevendamisega seotud õigusloometöö palju läbipaistvamaks ja selgemaks.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Komisjon kehtestab 1. jaanuariks 2010 metoodika taastuvatest allikatest toodetud elektri ja vesiniku osakaalu arvutamiseks kogu kütusevalikus.

 

See meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Selgitus

10 %-lise eesmärgi osas on laialdaselt muret väljendatud. Euroopa Keskkonnaagentuur soovitas hiljuti avaldatud aruandes hoida nn esimese põlvkonna biokütuste tarbimist alla 10 %. Elekter ja vesinik peaksid olema osa lahendusest. Praegu on siiski raske mõõta nende kütuste osa kogu kütusevalikus. Elektri või vesiniku transpordikütustes kasutamise hõlbustamiseks tuleb kehtestada arvutamismetoodika.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriik, kelle taastuvenergia osakaal on vahetult eelneva kahe aasta jooksul I lisa B osas esitatud soovitusliku suunaga ettenähtust väiksem, esitab komisjonile hiljemalt järgmise aasta 30. juuniks uue riikliku tegevuskava, sätestades piisavad meetmed, millega tagatakse, et tulevikus on taastuvenergia osakaal vähemalt sama suur, kui I lisa B osas esitatud soovitusliku suunaga on ette nähtud.

3. Liikmesriik, kelle taastuvenergia osakaal on vahetult eelneva kahe aasta jooksul I lisa B osas sätestatud siduvatest vahe-eesmärkidest väiksem, esitab komisjonile hiljemalt järgmise aasta 30. juuniks uue riikliku tegevuskava, sätestades piisavad meetmed, millega tagatakse, et tulevikus on taastuvenergia osakaal vähemalt sama suur, kui I lisa B osas esitatud soovitusliku suunaga on ette nähtud.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Liikmesriigid peavad tagama stiimulid transpordis kasutatavate gaaskütuste tankimise infrastruktuuri väljaarendamiseks ja kindlustama lühi- kuni keskpikas perspektiivis soodustused selliste sõidukite potentsiaalsetele kasutajatele, et edendada ulatuslikku turgu ja luua tingimused laialdaseks säästvaks liikuvuseks.

Selgitus

Kõikides riikides, kus alternatiivsete gaaskütustega töötavad sõidukid on edukalt kasutusele võetud, on tugeval riigi valitsuse ja sageli ka kohalike ametiasutuste toetusel olnud otsustav roll. Lühi- ja keskpikas perspektiivis on selliste sõidukite ulatusliku turu edendamisel raske ilma valitsuse toetuseta edu saavutada.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Taastuvatest energiaallikatest kolmandates riikides toodetud elektrit võetakse käesoleva direktiivi nõuete järgimise kontrollimise eesmärgil arvesse üksnes juhul, kui:

9. Taastuvatest energiaallikatest kolmandates riikides toodetud elektrit ja transpordis kasutatavat energiat võetakse käesoleva direktiivi nõuete järgimise kontrollimise eesmärgil arvesse üksnes juhul, kui:

(a) see on tarbitud ühenduses;

a) need on füüsiliselt imporditud ja tarbitud ühenduses;

(b) elekter on toodetud käitises, mis käivitati pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva; ning

b) need on toodetud käitises, mis käivitati pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva; ning

(c) elektri kohta on välja antud päritolutagatis, mis on osa käesolevas direktiivis sätestatud päritolutagatiste süsteemist.

c) nende kohta on välja antud päritolutagatis, mis on osa käesolevas direktiivis sätestatud süsteemiga samaväärsest päritolutagatiste süsteemist.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 9 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) taastuvatest allikatest toodetud energia osakaal kolmanda riigi kogu energiatootmises ei vähene energia ühendusse importimise tagajärjel; ja

Selgitus

Liikmesriigid vastutavad riiklike arengueesmärkide saavutamise eest. Direktiiv peaks seetõttu võimaldama neil ka edaspidi saavutada kõnealuseid eesmärke asjakohaste stimuleerivate vahenditega.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Liikmesriigid võivad alternatiivina päritolutagatistele vabatahtlikult väljastada eesmärgi arvestuse sertifikaadi, millega käesolev direktiiv ei seosta mingeid õigusi. Liikmesriik tagab eesmärgi arvestuse sertifikaatide vastavuse lõigetes 1–4 osutatud nõuetele. Lisaks sellele kindlustavad liikmesriigid, et eesmärgi arvestuse sertifikaadid on selgelt märgistatud ja need tühistatakse elektrooniliselt.

Selgitus

Liikmesriigid vastutavad riiklike arengueesmärkide saavutamise eest. Direktiiv peaks seetõttu võimaldama neil ka edaspidi saavutada kõnealuseid eesmärke asjakohaste stimuleerivate vahenditega.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b. Päritolutagatised ja eesmärgi arvestuse sertifikaadid ei anna mingit õigust saada toetust riikliku toetuskava alusel.

Selgitus

Liikmesriigid vastutavad riiklike arengueesmärkide saavutamise eest. Direktiiv peaks seetõttu võimaldama neil ka edaspidi saavutada kõnealuseid eesmärke asjakohaste stimuleerivate vahenditega.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – pealkiri ja lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pädevad asutused ja päritolutagatiste registrid

Pädevad asutused ja eesmärgi arvestuse sertifikaatide registrid

1. Liikmesriik määrab ühe pädeva asutuse, kellel on järgmised ülesanded:

1. Liikmesriik määrab ühe pädeva asutuse, kellel on järgmised ülesanded:

(a) luua ja hallata riiklikke päritolutagatiste registreid;

a) luua ja hallata riiklikke eesmärgi arvestuse sertifikaatide registreid;

(b) välja anda päritolutagatisi;

b) välja anda eesmärgi arvestuse sertifikaate;

(c) registreerida kõik päritolutagatiste ülekandmised;

c) registreerida kõik eesmärgi arvestuse sertifikaadid;

(d) tühistada päritolutagatised;

d) tühistada eesmärgi arvestuse sertifikaate;

(e) avaldada aastaaruanne väljaantud, pädevatele asutustele ülekantud või neilt saadud ning tühistatud päritolutagatiste hulga kohta.

e) avaldada aastaaruanne väljaantud, pädevatele asutustele ülekantud või neilt saadud ning tühistatud eesmärgi arvestuse sertifikaatide hulga kohta.

 

(Horisontaalne muudatus: mõiste päritolutagatised” tuleks läbivalt kogu direktiivis asendada mõistega eesmärgi arvestuse sertifikaadid”.)

Selgitus

Liikmesriigid vastutavad riiklike arengueesmärkide saavutamise eest. Direktiiv peaks seetõttu võimaldama neil ka edaspidi saavutada kõnealuseid eesmärke asjakohaste stimuleerivate vahenditega.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Riiklikus päritoluregistris registreeritakse iga inimese valduses olevad päritolutagatised. Päritolutagatis võib olla ainult ühes registris.

3. Riiklikus eesmärgi arvestuse sertifikaatide registris registreeritakse iga inimese valduses olevad eesmärgi arvestuse sertifikaadid. Eesmärgi arvestuse sertifikaat võib olla ainult ühes registris.

Selgitus

Liikmesriigid vastutavad riiklike arengueesmärkide saavutamise eest. Direktiiv peaks seetõttu võimaldama neil ka edaspidi saavutada kõnealuseid eesmärke asjakohaste stimuleerivate vahenditega.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Pädev asutus vastutab ainuisikuliselt iga käitise eest, mida asjaomases liikmesriigis käitatakse. Pädev asutus ei vastuta selliste käitiste eesmärgi arvestuse sertifikaatide väljastamise eest, mida käitatakse teises liikmesriigis. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiiviga teiste liikmesriikide pädevatele asutustele antud volitusi ei piirata.

Selgitus

Liikmesriigid vastutavad riiklike arengueesmärkide saavutamise eest. Direktiiv peaks seetõttu võimaldama neil ka edaspidi saavutada kõnealuseid eesmärke asjakohaste stimuleerivate vahenditega.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Liikmesriigid, kes ei väljasta eesmärgi arvestuse sertifikaate, võivad otsustada, et teistes liikmesriikides väljastatud eesmärgi arvestuse sertifikaadid tuleb lõike 1 alusel tühistada. Sellisel juhul määravad nad ühe pädeva asutuse, kes selle eest vastutab.

Selgitus

Liikmesriigid vastutavad riiklike arengueesmärkide saavutamise eest. Direktiiv peaks seetõttu võimaldama neil ka edaspidi saavutada kõnealuseid eesmärke asjakohaste stimuleerivate vahenditega.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – pealkiri ja sissejuhatus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Päritolutagatiste tühistamise mõju

Eesmärgi arvestuse sertifikaadi tühistamise mõju

 

1. Liikmesriigid, kes väljastavad eesmärgi arvestuse sertifikaate, võivad teise liikmesriigi eesmärgi arvestuse sertifikaate arvesse võtta oma riiklike eesmärkide täitmisel vastavalt lõikele 2.

Riiklike eesmärkidega seotud käesoleva direktiivi nõuete järgimise kontrollimise eesmärgil, kui pädev asutus tühistab päritolutagatise, mida ta ise välja ei andnud, tehakse taastuvenergia vastava kogusega järgmist:

2. Riiklike eesmärkidega seotud käesoleva direktiivi nõuete järgimise kontrollimise eesmärgil, kui pädev asutus tühistab eesmärgi arvestuse sertifikaadi, mida ta ise välja ei andnud, tehakse taastuvenergia vastava kogusega järgmist:

Selgitus

Liikmesriigid vastutavad riiklike arengueesmärkide saavutamise eest. Direktiiv peaks seetõttu võimaldama neil ka edaspidi saavutada kõnealuseid eesmärke asjakohaste stimuleerivate vahenditega.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10 a

 

Otseste karistuste mehhanism

 

1. Komisjon kehtestab otseste karistuste mehhanismi, et tagada käesoleva direktiivi eesmärkide selge ja usaldusväärne täitmine liikmesriikide poolt.

 

2. Komisjon määrab otsesed karistused liikmesriikidele, kes ei täida direktiivi eesmärke seetõttu, et nad ei ole õigeaegselt täitnud I lisa B osas sätestatud kohustuslikke vahe-eesmärke vahetult eelneval kahel aastal, ja kes ei suuda tõendada, et on saanud eesmärgi arvestuse sertifikaate kolmandalt liikmesriigilt (kes on oma eesmärgid ületanud) artiklite 3 ja 9 kohaselt. Juhul kui kaks või rohkem liikmesriiki teostavad ühisprojekte või rakendavad ühiselt riiklikke kavasid, määrab komisjon ühise karistuse liikmesriikidele, kes osalevad asjaomases ühisrakenduses või ühises kavas ja kes ei ole õigeaegselt suutnud täita ühise kohustusliku suuna eesmärke.

 

3. Komisjon võtab vastu vajalikud meetmed, et rakendada lõiget 1, eelkõige et kehtestada hiljemalt 2010. aasta lõpuks vajalikud suunised, arvutamismeetodid ja karistused mittetäitmise korral ning kehtestada üksikasjalikud sätted erifondi haldamiseks ja kehtestamiseks, kuhu kantakse tulud vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse, (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artikli 18 lõikele 2 (sihtotstarbeline tulu). Need rakendusmeetmed peaksid sisaldama ka sätteid toetuse haldamise ja kasutamise kohta, mis eraldatakse fondist oma eesmärgid ületanud liikmesriikide taastuvenergia projektidele, ja üldiselt taastuvenergia uuringute, tootmise ja kasutamise parandamiseks ja tugevdamiseks ning energiatõhususe suurendamiseks Euroopa Liidus.

 

4. Komisjon algatab otseste karistuste menetluse viivitamata pärast seda, kui liikmesriigi aruande hindamisel on selgunud, et kõnealune liikmesriik ei ole suutnud nõudeid täita, või pärast mis tahes ajal tõendite saamist selle kohta, et liikmesriik ei täida oma kohustusi.

 

5. Karistus tuleks arvutada liikmesriigi taastuvenergia puudujäägi alusel megavatt-tundides võrreldes tema kohustusliku eesmärgiga ja sätestada asjakohane määr, et pakkuda liikmesriikidele tugevat stiimulit taastuvenergiasse investeerimiseks, seades eesmärgiks riiklike eesmärkide täitmise ja isegi ületamise.

 

6. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

 

7. Karistussumma tasumine ei vabasta liikmesriiki I lisa B osas sätestatud kohustuslike vahe-eesmärkide täitmise kohustusest ja I lisa tabeli kolmandas veerus sätestatud üldise eesmärgi täitmise kohustusest. Sel juhul kohaldatakse ka artikli 4 lõiget 3.

Selgitus

EÜ õiguses kasutati kaua reguleerimisvahendina kvoote ja lõive; keskkonnapoliitika osana tuleks nüüd kehtestada karistus, et pakkuda liikmesriikidele nõuete täitmiseks stiimulit. See tuleks arvutada nii, et see annaks liikmesriikidele tugeva stiimuli taastuvenergiasse investeerimiseks, et täita ja isegi ületada oma eesmärke. Käesoleva aja majanduslike kaalutluste kohaselt oleks karistuse asjakohane põhimäär 90 eurot taastuvenergia puuduva MWh kohta.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) sidusus saavutatakse hindamis-, kavandamis- ja litsentsimismenetlustega kooskõlas kehtivate ELi eri keskkonnaalaste õigusaktidega;

Selgitus

Mõjude hindamise ja litsentside väljastamise menetlused on kehtestatud märkimisväärse hulga ELi direktiividega. Taastuvenergia tõrgeteta arengu kindlustamiseks peaksid uue taastuvenergia direktiiviga kehtestatavad menetlused olema kooskõlas kehtivate reeglite ja menetlustega.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid määratlevad selgelt kõik tehnilised kirjeldused, millele taastuvenergia seadmed ja süsteemid peavad vastama, et saada kasu toetuskavadest. Kui on olemas Euroopa standardid, sh ökomärgised, energiamärgised ja muud Euroopa standardiasutuste vastuvõetud tehnilised võrdlussüsteemid, väljendatakse kõnealuseid tehnilisi kirjeldusi vastavalt kõnealustele standarditele. Selliste tehniliste kirjeldustega ei nähta ette seadmete ja süsteemide sertifitseerimise kohta.

2. Liikmesriigid määratlevad selgelt kõik tehnilised kirjeldused, millele taastuvenergia seadmed ja süsteemid peavad vastama, et saada kasu toetuskavadest. Kui on olemas Euroopa standardid, sh ökomärgised, energiamärgised ja muud Euroopa standardiasutuste vastuvõetud tehnilised võrdlussüsteemid, väljendatakse kõnealuseid tehnilisi kirjeldusi vastavalt kõnealustele standarditele. Selliste tehniliste kirjeldustega ei nähta ette seadmete ja süsteemide sertifitseerimise kohta ja ei suleta riiklikku turgu.

Selgitus

Riiklikke tehnilisi spetsifikatsioone ei tohiks kasutada riiklike turgude kaitsmiseks. Kehtivad siseturu piirangud takistavad taastuvenergia arengut juba praegu.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 4 – punktid a, b, b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) passiivmajade või madal- või nullenergiamajade kasutamisega; või

a) passiivmajade või madal- või nullenergiamajade kasutamisega;

(b) kohalike piirangutega taastuvate energiaallikate kättesaadavusel.

b) kohalike piirangutega taastuvate energiaallikate kättesaadavusel; või

 

b a) majandusliku tõhususe või tehnilise teostatavusega seotud tingimused.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 4 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) elektri ja soojuse koostootmisjaamade soojuse kasutamine, tingimusel et nende tõhusus vastab ELi direktiivi 2004/8/EÜ määratlusele.

Selgitus

Soojuse ja elektri koostootmisjaamadel põhinev kaugküte on oluline panus tooraine tõhusasse kasutusse ja CO2 heite vähendamisse. Kuna kütet ei ole võimalik edastada pika vahemaa taha, tuleks seda maksimaalselt ära kasutada igal pool, kus eksisteerivad kaugküttevõrgud. Kaugkütte kasutamist ei tohiks seetõttu piirata taastuvate energiaallikate kasutamisega.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista oma territooriumil turule tuua ja/või kasutusse võtta taastuvenergia tehnoloogiat, mis vastab CE-vastavusmärgise kasutamist reguleerivate direktiivide või Euroopa tehniliste standardite nõuetele või mida seaduslikult turustatakse teises liikmesriigis.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid koostavad sertifitseerimiskavad biomassil töötavate väikeste katelde ja ahjude, fotogalvaanilise päikeseenergia ja päikese soojusenergia süsteemide ning soojuspumpade paigaldajate jaoks. Kõnealused kavad põhinevad IV lisas sätestatud kriteeriumidel. Iga liikmesriik tunnustab teiste liikmesriikide poolt kõnealuste kriteeriumide kohaselt antud sertifikaate.

3. Liikmesriigid tagavad, et sertifitseerimiskavad või samaväärsed kvalifikatsioonikavad oleksid kättesaadavad biomassil töötavate väikeste katelde ja ahjude, fotogalvaanilise päikeseenergia ja päikese soojusenergia süsteemide ning soojuspumpade paigaldajate jaoks. Sertifitseerimiskavad põhinevad IV lisas sätestatud kriteeriumidel. Iga liikmesriik tunnustab teiste liikmesriikide poolt kõnealuste kriteeriumide kohaselt antud sertifikaate; see ei piira direktiivi 2005/36/EÜ kohaldamist.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juurdepääs elektrivõrgule

Juurdepääs võrgule

Selgitus

Oluline on, et soojuse ja elektri saamiseks kasutatava biogaasi tootmiseks pakutavad toetuskavad oleksid kooskõlas rahaliselt neutraalsete toetuskavadega sellise kvaliteediga biometaani tootmiseks, mida on võimalik torujuhtmesse sisse juhtida ja sõidukites kasutada.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võtavad võrgusüsteemi infrastruktuuri väljaarendamiseks vajalikud meetmed ning suhtlevad omavahel, et võimaldada taastuvatest energiaallikatest pärit elektri tootmise edasist arengut.

1. Liikmesriigid võtavad võrgusüsteemi infrastruktuuri väljaarendamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas asjakohased võrkudevahelised ühendused liikmesriikide vahel, et võimaldada taastuvatest energiaallikatest pärit elektri ja transpordis kasutatavate gaaskütuste (nagu biogaas/biometaan) ning kaugkütte ja/või -jahutuse tootmise edasist arengut.

 

Selgitus

Oluline on, et soojuse ja elektri saamiseks kasutatava biogaasi tootmiseks pakutavad toetuskavad oleksid kooskõlas rahaliselt neutraalsete toetuskavadega sellise kvaliteediga biometaani tootmiseks, mida on võimalik torujuhtmesse sisse juhtida ja sõidukites kasutada.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad garanteerivad oma territooriumil taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia edastamise ja jaotamise, ilma et see mõjutaks võrgusüsteemi terviklikkust ja ohutust. Nad sätestavad ka taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia eelistatud pääsu võrgusüsteemi. Elektri tootmisseadmete dispetšjuhtimisel seavad põhivõrguettevõtjad esikohale taastuvaid energiaallikaid kasutavad tootmisseadmed, niivõrd kui siseriikliku elektrisüsteemi varustuskindlus seda võimaldab.

2. Liikmesriigid tagavad, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad garanteerivad oma territooriumil taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia eelistaud juurdepääsu võrgule ning edastamise ja jaotamise, ilma et see mõjutaks võrgusüsteemi töökindlust ja ohutust. Nad sätestavad ka taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia eelistatud pääsu võrgusüsteemi. Elektri tootmisseadmete dispetšjuhtimisel seavad põhivõrguettevõtjad esikohale taastuvaid energiaallikaid kasutavad tootmisseadmed, niivõrd kui siseriikliku elektrisüsteemi turvalisus seda võimaldab.

Selgitus

Eelistatud võrkupääs on 20 %-lise taastuvenergia osakaalu eesmärgi täitmise seisukohalt tähtis ja õigustatud taastuvenergia diskrimineerimise tõttu elektriturul. Tuuleenergial on soodne mõju energiahindadele tuulest saadud elektri madalate kõrvalkulude tõttu. Saksamaa elektritarbijad võitsid selle tõttu ainuüksi 2006. aastal 4,98 miljardit eurot (Saksamaa keskkonnaministeeriumi uuring http://www.erneuerbare-energien.de/inhalt/39649/).

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 14 a

 

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed gaasivõrgu infrastruktuuri arendamiseks, et soodustada taastuvatest energiaallikatest pärit gaasi tootmise arendamist, kaasa arvatud võrkudevahelised ühendused liikmesriikide vahel.

 

2. Liikmesriigi ametiasutused tagavad taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi vastuvõtmise ja jaotamise koos eelistatud juurdepääsuga, ilma et see mõjutaks gaasivõrgu töökindlust ja ohutust.

 

3. Liikmesriigid nõuavad riiklikelt gaasivõrku haldavatelt asutustelt oma standardeeskirjade avaldamist, mis puudutavad investeeringuid vajalikeks tehnilisteks kohandusteks.

 

4. Liikmesriigid tagavad, et transpordi ja jaotamise teenustasud ei oleks taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi suhtes diskrimineerivad ja kajastaksid tehaste gaasivõrguga liitumise võimalikke kulueeliseid.

Selgitus

Tuleks ette näha sätted nii gaasi kui elektri tootmiseks.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 14 a

 

Säästlikud taastuvenergia liigid

 

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel loetakse taastuvenergia projektid keskkonnasäästlikuks juhul, kui need vastavad käesoleva artikli sätetele.

 

2. Käesoleva artikli nõuetele vastavaks loetakse järgmised taastuvenergia liigid, tingimusel et need vastavad riiklikele planeerimisnormidele ja käesoleva direktiivi rakendussätetele:

 

a) kõik fotogalvaanilise elektri vormid, v. a juhul, kui liikmesriigid kehtestavad piirmäära, mille ületamisel on nõutav keskkonnamõju hinnang, mis ei tohi olla vähem kui 1 MW ühe planeeringu rakenduse kõikide üksuste kohta;

 

b) tuuleturbiinidega toodetud elekter, tingimusel et see vastab lõike 5 sätetele;

 

c) suurmahulised kontsentreeritud päikeseelektrijaamad, tingimusel et need ei asu praegu tootmiseks kasutataval põllumaal; siiski võivad liikmesriigid nõuda keskkonnamõju hinnanguid jaamadele võimsusega üle 5 MW juhul, kui need asuvad käesolevas artiklis loetletud tundlikel aladel või väikesaartel;

 

d) mis tahes liiki biomassi kasutavad elektri ja soojuse koostootmisjaamad, mille võimsus on vähem kui 5 MW;

 

e) kõik põllumajandusettevõtetes mittefossiilsetest kütustest toodetud elektri liigid, tingimusel et järgitakse artiklite 12 ja 14 sätteid;

 

f) tööstuslikus mahus CO2 muundamine kütuseks vetikate või muu võrreldava tehnoloogia abil, eriti kui see on süsiniku kogumise, kasutamise ja ladustamise süsteemi integreeritud osa, mida kasutab fossiilkütusel töötav elektrijaam või palju energiat tarbiv tööstuskäitis.

 

Uued taastuvenergia tehnoloogiad, mis ei ole käesoleva direktiivi jõustumise ajal veel tuntud ja mis ilmselgelt vastavad käesoleva artikli kriteeriumidele, võib ajutiselt kuni käesoleva direktiivi läbivaatamiseni lisada käesolevasse lõikesse vastavalt artikli 21 lõikes 2 osutatud menetlusele.

 

3. Mis tahes käitise või projekti, mis ei vasta lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele, võib siiski lugeda käesoleva artikli ja artikli 15 nõuetele vastavaks keskkonnamõju hinnangu alusel, mis kinnitab, et käitis või projekt vastab käesoleva artikli sätetele.

 

4. Kooskõlas artikli 12 lõike 5 sätetega esitab komisjon õigusaktide ettepanekud, milles käsitletakse vastavalt artiklile 15 toodetud transpordikütuste energia muundamise kasutegurit.

 

5. Liikmesriigid võivad määratleda oma territooriumide konkreetseid alasid, näiteks riiklikke või piirkondlikke rahvusparke, kõrge bioloogilise mitmekesisuse väärtusega alasid, lindude rändealasid, silmapaistvalt ilusaid alasid või riiklikke pärandmaastikke, vastavalt elupaikade direktiivile ja/või muudele asjaomastele rahvusvahelistele bioloogilist mitmekesisust käsitlevatele normidele määratletud alasid, mille võib käesoleva artikli kohaldamisalast välja jätta kas igasuguse energiatootmise või konkreetse taastuvenergia tehnoloogia osas.

Selgitus

Komisjoni ettepanekus on säästlikkuskriteeriume käsitletud peaaegu täiesti negatiivses joones, kuna räägitakse peamiselt „keelualadest. Uue artikliga üritatakse seda negatiivsust leevendada, rõhutades neid tehnoloogiaid, mis teatud mahu- ja asukohatingimustel ei põhjusta seoses säästlikkusega olulisi probleeme, asetades seega mõnedes liikmesriikides tõendamiskohustuse vastaspoolele. Ettepanek ei ole mõeldud ammendava loeteluna ja selgesõnaliselt lubab olemasolevaid või tulevasi tehnoloogiaid, mis pakuvad planeerimis- ja investeerimiseesmärkide jaoks samasuguse säästlikkustasemega kiirestikasutatavat lahendust.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Biokütuste ja muude vedelate biokütuste keskkonnasäästlikkuse kriteeriumid

Biomassist toodetud energia keskkonnasäästlikkuse ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse kriteeriumid

Selgitus

Keskkonnaalaste kriteeriumide kõrval on vajalikud ka sotsiaalsed kriteeriumid.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 – sissejuhatus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Biokütuseid ja muid vedelaid biokütuseid võetakse arvesse punktides a, b ja c loetletud eesmärkidel üksnes siis, kui need vastavad lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele:

1. Biomassist toodetud energiat võetakse arvesse punktides a, b ja c loetletud eesmärkidel üksnes siis, kui see vastab lõigetes 2–8 sätestatud kriteeriumidele:

Selgitus

Säästlik tootmine ei peaks piirduma keskkonnasäästlikkusega. Biokütuste tootmisega seotud arvukad sotsiaalsed probleemid ja inimõiguste rikkumised on hästi teada ning näitavad, et ELi biokütuste säästlikkuskriteeriumidele tuleks lisada sotsiaalsed standardid.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) transpordikütuste kütusekvaliteedi direktiivi nõuetele vastavuse mõõtmine;

Selgitus

Nõuded transpordisektoris kasutatavatele biokütustele tuleks taastuvenergia direktiivis ja kütusekvaliteedi direktiivis ühtlustada. Seetõttu on vajalik ristviide, et tagada, et mõlema direktiivi põhjal kohaldatakse samu nõudeid.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine tänu biokütuste ja muude vedelate biokütuste kasutamisele on vähemalt 35%.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine tänu biomassist toodetud transpordikütuste kasutamisele on vähemalt 45 % alates käesoleva direktiivi jõustumisest ja vähemalt 60 % alates 1. jaanuarist 2015.

2008. aasta jaanuaris tegutsevates käitistes toodetud biokütuste ja muude vedelate biokütuste puhul kohaldatakse esimest lõiku alates 1. aprillist 2013.

2009. aasta jaanuaris tegutsevates käitistes biomassist toodetud transpordikütuste puhul kohaldatakse esimest lõiku alates 1. aprillist 2013.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – esimene lõik – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid ja muid vedelaid biokütuseid ei valmistata toorainest, mis on saadud tunnustatud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alalt, see tähendab maa-alalt, mida 2008. jaanuaris või pärast seda iseloomustas üks järgmistest seisunditest, olenemata sellest, kas seda maatükki iseloomustab see seisund ka praegu:

3. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud biomassist saadavat energiat ei toodeta toorainest, mis on saadud tunnustatud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alalt, v.a juhul, kui esitatakse tõendid, et seda majandatakse säästlikult ning toorme tootmine ja hankimine ei kahjusta bioloogilist mitmekesisust, ja/või tõendid, et pärast sekkumist taastatakse looduslik liigiline koostis ja looduslikud protsessid. See hõlmab maa-alasid, mida 2005. aasta novembris või pärast seda iseloomustas üks järgmistest seisunditest, olenemata sellest, kas seda maatükki iseloomustab see seisund ka praegu:

Selgitus

Väljapakutud „keelatud alade” loetelust puuduvad mõned tundlikud alad ja seda tuleks täiendada näiteks kõrge kaitseväärtusega maa-ala kategooriate kehtestamisega. Algses ettepanekus on maa-alad kas biokütuste tootmisele täiesti avatud või siis on keelatud neid kasutada. Euroopas ja ka mujal peaks olema võimalik säästlik majandamine, nii et biomassi kasutatakse piiratud koguses ja säästlikult.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-a) kõrge kaitseväärtusega maa-ala;

Selgitus

Kuigi transpordis kasutatava biomassi tootmist tuleks piirata lähteainetega, mis ei avalda mõju maakasutusele või mille puhul saab tõendada süsiniku sidumise paranemist, on vaja reguleerida biomassi kasutamist muudeks energeetilisteks vajadusteks, et ära hoida negatiivset keskkonnamõju.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) mets, kus ei toimu olulist inimtegevust, st mets, kus teadaolevalt ei ole toimunud olulist inimsekkumist või kus viimane oluline inimsekkumine toimus piisavalt kaua aega tagasi, et võimaldada loodusliku liigilise koostise ja looduslike protsesside taastumist;

a) mets, kus ei toimu olulist inimtegevust, st mets, kus teadaolevalt ei ole toimunud olulist inimsekkumist või kus viimane oluline inimsekkumine toimus piisavalt kaua aega tagasi, et võimaldada loodusliku liigilise koostise ja looduslike protsesside taastumist; välja arvatud juhul, kui esitatakse tõendid, et mis tahes inimsekkumine on toimunud ja toimub ka edaspidi intensiivsuse ja sagedusega, mis tagab loodusliku liigilise koostise ja looduslike protsesside säilimise;

Selgitus

Kuigi transpordis kasutatava biomassi tootmist tuleks piirata lähteainetega, mis ei avalda mõju maakasutusele või mille puhul saab tõendada süsiniku sidumise paranemist, on vaja reguleerida biomassi kasutamist muudeks energeetilisteks vajadusteks, et ära hoida negatiivset keskkonnamõju.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) looduskaitsealadeks määratud maa-alad, kui ei esitata tõendeid, et kõnealuse tooraine tootmine ei olnud looduskaitse eesmärgiga vastuolus;

b) looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas rahvusvaheliste lepingute alusel tunnustatud haruldaste, ohustatud või eriti ohustatud liikide või ökosüsteemide kaitseks määratud alad, kui ei esitata tõendeid, et kõnealuse tooraine tootmine ei olnud looduskaitse eesmärgiga vastuolus;

Selgitus

Kuigi transpordis kasutatava biomassi tootmist tuleks piirata lähteainetega, mis ei avalda mõju maakasutusele või mille puhul saab tõendada süsiniku sidumise paranemist, on vaja reguleerida biomassi kasutamist muudeks energeetilisteks vajadusteks, et ära hoida negatiivset keskkonnamõju.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid ja muid vedelaid biokütuseid ei valmistata toorainest, mis on saadud suure süsinikuvaruga maa-alalt, see tähendab maa-alalt, mida 2008. jaanuaris iseloomustas üks järgmistest seisunditest ja mida see seisund enam ei iseloomusta:

4. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud biomassist toodetud energiat ei valmistata toorainest, mis on saadud suure süsinikuvaruga maa-alalt, see tähendab maa-alalt, mida 2005. aasta novembris iseloomustas üks järgmistest seisunditest ja mida see seisund enam ei iseloomusta:

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 4 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) puisrohtla ja võsastunud maa, st maa-alad, millel on erinevad puud, põõsad ja rohumaa, millele on iseloomulik kõrge süsinikuvaru;

Selgitus

Kuigi transpordis kasutatava biomassi tootmist tuleks piirata lähteainetega, mis ei avalda mõju maakasutusele või mille puhul saab tõendada süsiniku sidumise paranemist, on vaja reguleerida biomassi kasutamist muudeks energeetilisteks vajadusteks, et ära hoida negatiivset keskkonnamõju.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 4 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata, kui tooraine hankimise ajal iseloomustas maa-ala sama seisund kui 2008. aasta jaanuaris.

Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata, kui tooraine hankimise ajal iseloomustas maa-ala sama seisund kui 2005. aasta novembris.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel võetakse energia tootmiseks mõeldud biomassi, olenemata sellest, kas toorainet kasvatati ühenduse territooriumil või väljaspool seda, arvesse ainult juhul, kui võeti tõhusad meetmed, et ära hoida:

 

a) pinna- ja põhjavee kvaliteedi halvenemist saasteainete ja liigses koguses toitainete kaudu;

 

b) ülemäärast veetarbimist veepuuduse all kannatavates piirkondades;

 

c) õhureostust;

 

d) pinnase kvaliteedi halvenemist.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Ühenduses kasvatatud põllumajanduslik tooraine, mida kasutatakse lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvessevõetavate biokütuste ja muude vedelate biokütuste tootmiseks, saadakse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/200317 III lisa punktis A pealkirja all „Keskkond” loetletud nõuetele ja standarditele ning vastavalt kõnealuse määruse artikli 5 lõike 1 kohaselt määratletud heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste miinimumnõuetele.

5. Ühenduses kasvatatud põllumajanduslik tooraine, mida kasutatakse lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvessevõetavate biomassist saadava energia tootmiseks, saadakse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 III lisa punktis A pealkirja all „Keskkond” loetletud nõuetele ja standarditele ning vastavalt kõnealuse määruse artikli 5 lõike 1 kohaselt määratletud heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste miinimumnõuetele.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2010 aruande biomassi energialase kasutusega (välja arvatud biokütused ja muud vedelad biokütused) seotud säästlikkuskava nõuete kohta. Aruandele lisatakse vajadusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu jaoks ettepanekud biomassi muude energiaalaste kasutustega seotud säästlikkuskava kohta.

7. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2009 aruande biomassi energiaalase kasutusega (välja arvatud biokütused ja muud vedelad biokütused) seotud säästlikkuskava võimalike edasiste nõuete kohta. Aruandes võetakse arvesse kehtivaid eeskirju ja standardeid ja metsade säästliku majandamise põhimõtteid ning selles valdkonnas standardite arendamiseks tehtavat tööd. Aruandele lisatakse vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu jaoks ettepanekud biomassi muude energiaalaste kasutustega seotud säästlikkuskava kohta.

Selgitus

Säästlikkuskriteeriumide võimalik laiendamine biomassile peab tunnustama säästliku metsanduse kehtivaid põhimõtteid ja eeskirju ning samuti väljatöötatavaid standardeid.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel ei võeta arvesse energia tootmiseks mõeldud biomassi, välja arvatud juhul, kui ettevõtja suudab tõendada, et tooraine kasvatati kooskõlas järgmiste kriteeriumidega:

 

a) kohalike omavalitsuste ja põlisrahvaste maaõiguste austamine, nagu on sätestatud ÜRO konventsioonides, deklaratsioonides ja soovitustes, näiteks:

 

– maakasutusõigust on võimalik tõendada;

 

– maa kasutamine ei vähenda teiste kasutajate seaduslikke, tava- ega traditsioonilisi õigusi ilma nende eelneva vaba ja teadva nõusolekuta;

 

b) ÜRO kehtestatud lastekaitse normide järgimine;

 

c) vastavus töötervishoidu ja tööohutust ning palga alammäära reguleerivate siseriiklikele seadustele;

 

d) vastavus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni asjakohaste konventsioonide ja soovituste standarditele.

 

Käesolevas lõikes loetletud kriteeriumidele vastavust kontrollitakse vastavalt artiklile 16 või osalemise kaudu vabatahtlikes rahvusvahelistes või riiklikes kavades, millega kinnitatakse, et tootmine vastab käesoleva lõike standarditele. Tuleks heaks kiita väiketootjate rühmasertifitseerimine.

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a. Komisjon nimetab sõltumatutest ekspertidest koosneva komitee, mis töötab välja mehhanismi bioenergia kaudsete mõjude täpseks hindamiseks seoses maakasutuse muudatuse ja loodusliku metsa või teiste looduslike ökosüsteemide seisundi halvenemisega, mida kohaldatakse hiljemalt alates 31. detsembrist 2010. Kaudsete mõjude arvessevõtmine on oluline.

Selgitus

Säästlik tootmine ei peaks piirduma keskkonnasäästlikkusega. Biokütuste tootmisega seotud arvukad sotsiaalsed probleemid ja inimõiguste rikkumised on hästi teada ning näitavad, et ELi biokütuste säästlikkuskriteeriumidele tuleks lisada sotsiaalsed standardid.

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui biokütuseid ja muid vedelaid biokütuseid tuleb arvesse võtta artikli 15 lõikes 1 osutatud põhjustel, nõuavad liikmesriigid ettevõtjatelt artiklis 15 sätestatud keskkonnasäästlikkuse kriteeriumide täitmise tõestamist. Sel põhjusel nõuavad nad, et ettevõtjad kasutaksid massibilansisüsteemi, mis võimaldab järgmist:

1. Kui biomassist saadavat energiat tuleb arvesse võtta artikli 15 lõikes 1 osutatud põhjustel, nõuavad liikmesriigid ettevõtjatelt artiklis 15 sätestatud säästlikkuskriteeriumide täitmise tõestamist. Sel põhjusel nõuavad nad, et ettevõtjad kasutaksid massibilansisüsteemi, mis võimaldab järgmist:

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) omavahel võib segada saadetisi, mis sisaldavad erinevate säästlikkuse näitajatega toorainet või biokütust;

a) omavahel võib segada saadetisi, mis sisaldavad erinevate säästlikkuse näitajatega toorainet või biokütust, tingimusel et kõik saadetised vastavad artiklis 15 sätestatud säästlikkuskriteeriumidele;

Selgitus

Kõik saadetised peaksid kriteeriumidele vastama, vastasel korral on ilmne oht, et kasvuhoonegaaside seisukohalt halbu biokütuseid ja vedelaid biokütuseid segatakse headega ja seeläbi vastavad need kriteeriumidele.

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 2 – esimene a lõik (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2009. aasta aruandes esitab komisjon lisaks ettepaneku selle kohta, millise skeemi alusel tuleks kontrollida kõigi biomassist saadava energia liikide vastavust artikli 15 säästlikkuskriteeriumide.

Selgitus

Kuigi on tehtud ettepanek laiendada kriteeriume biokütustelt igasugusele biomassist saadava energia kasutamisele, puudub võrreldes biokütustega muu biomassist saadava energia kasutuse osas vastavuse kontrollimiseks kindel metoodika. 2009. aasta aruandes peaks komisjon seepärast esitama sellise kohaldamisala laiendamise.

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjon võib otsustada, et ühenduse ja kolmandate riikide vaheliste kahe- ja mitmepoolsete lepingutega on tõestatud, et kõnealustes riikides kasvatatud toorainest toodetud biokütused ja muud vedelad biokütused vastavad artikli 15 lõigete 3 või 4 keskkonnasäästlikkuse kriteeriumidele.

4. Komisjon sõlmib ühenduse ja kolmandate riikide vahelisi kahe- ja mitmepoolseid lepinguid tagamaks, et kõnealustes riikides kasvatatud toorainest toodetud biomassist saadud energia vastab artikli 15 lõigete 3, 4, 7 a ja 8 keskkonnasäästlikkuse kriteeriumidele. Kokkulepped sisaldavad meetmeid VKEde osaluse tagamiseks.

Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud rahvusvahelised või riiklikud kavad, millega kehtestatakse standardid biomassist toodete tootmisele, sisaldavad täpseid andmeid artikli 15 lõike 2 kohaldamise eesmärgil või et kõnealuste kavadega tõestatakse, et biokütuse saadetised vastavad artikli 15 lõigete 3 või 4 keskkonnasäästlikkuse kriteeriumidele.

Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud rahvusvahelised või riiklikud kavad, millega kehtestatakse standardid biomassist toodete tootmisele, sisaldavad täpseid andmeid artikli 15 lõike 2 kohaldamise eesmärgil või et kõnealuste kavadega tõestatakse, et biomassist toodetud energia saadetised vastavad artikli 15 lõigete 3 või 4 keskkonnasäästlikkuse kriteeriumidele.

Komisjon võib otsustada, et riiklikud, piiriülesed või rahvusvahelised kavad, millega mõõdetakse kasvuhoonegaaside vähenemist, sisaldavad täpseid andmeid artikli 15 lõike 2 kohaldamiseks.

Komisjon võib otsustada, et riiklikud, piiriülesed või rahvusvahelised kavad, millega mõõdetakse kasvuhoonegaaside vähenemist, sisaldavad täpseid andmeid artikli 15 lõike 2 kohaldamiseks.

Selgitus

Muudatusettepanek on seotud Anders Wijkmani muudatusettepanekuga 33 (lisatakse artikli 15 lõige 7 a ) ning Wijkmani, Bowise ja Corbey esitatud muudatusettepanekutega artikli 15 lõike 8 (uus) kohta.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Lõike 4 kohased otsused võetakse vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud korras. Sellised otsused kehtivad kuni viis aastat.

6. Lõike 4 kohased otsused võetakse vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud korras. Sellised otsused kehtivad kuni viis aastat. Neid otsuseid võib tühistada ka varem, kui on tõendatud, et säästlikkusstandardeid rikutakse, või kui kavad või kokkulepped ei taga nõuetekohaseid usaldusväärsuse standardeid, läbipaistvust ning regulaarselt ja sageli toimuvat sõltumatut auditit.

Selgitus

Artikli 16 lõikega 6 sätestatakse, et otsused rahvusvaheliste lepingute ja kavade kaasamise kohta ei kehti rohkem kui 5 aastat. Need otsused tuleks tühistada varem ka juhul, kui on tõendeid, et lepingud ja kavad ei vasta usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi nõuetekohastele standarditele või vajalikele kriteeriumidele.

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Biokütustest ja muudest vedelatest biokütustest tulenevate kasvuhoonegaaside mõju arvutamine

Biomassist toodetud energiast tulenevate kasvuhoonegaaside mõju arvutamine

Selgitus

Kaudsed maakasutuse muudatused tähendavad, et juhul, kui maad kasutatakse toiduainete tootmise asemel biokütuste tootmiseks, siis kuskil mujal maailmas suureneb toiduainete tootmine troopiliste metsade või muu mittepõllumajandusliku maa arvel, et asendada vähenenud toiduainete tootmist. Sellel on negatiivne mõju biokütuste toimele kasvuhoonegaaside vähendajana, aga komisjon ei võta seda arvesse. Seepärast on vajalik sisse tuua tegur, mis arvab kaudse maakasutuse muudatuse mõju maha biokütuste kasvuhoonegaaside vähendamisega seotud vaike- või tegelikest väärtustest. Tegur pakub stiimuli tootlikumate taimede kasvatamiseks ja tõhusamaks maakasutuseks.

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artikli 15 lõike 2 kohaldamisel arvutatakse biokütuste ja muude vedelate biokütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist järgmiselt:

1. Artikli 15 lõike 2 kohaldamisel arvutatakse biomassist toodetud energia kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist järgmiselt:

Selgitus

Kaudsed maakasutuse muudatused tähendavad, et juhul, kui maad kasutatakse toiduainete tootmise asemel biokütuste tootmiseks, siis kuskil mujal maailmas suureneb toiduainete tootmine troopiliste metsade või muu mittepõllumajandusliku maa arvel, et asendada vähenenud toiduainete tootmine. Sellel on negatiivne mõju biokütuste toimele kasvuhoonegaaside vähendajana, aga komisjon ei võta seda arvesse. Seepärast on vajalik sisse tuua tegur, mis arvab kaudse maakasutuse muudatuse mõju maha biokütuste kasvuhoonegaaside vähendamisega seotud vaike- või tegelikest väärtustest. Tegur pakub stiimuli tootlikumate taimede kasvatamiseks ja tõhusamaks maakasutuseks.

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) kasutades biokütuste puhul, mille tootmisviisidest tuleneva kasvuhoonegaasideheite vähenemise vaikeväärtus on sätestatud VII lisa A või B osas, seda vaikeväärtust;

välja jäetud

Selgitus

Eelistada tuleks tegelike väärtuste kasutamist. Summeerimata vaikeväärtuste kasutamine on võimalik ainult tootmisprotsessi teatud etappidel.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) VII lisa C osas sätestatud kaudse maakasutuse muudatuse tagajärjel tekkinud heited liidetakse, välja arvatud juhul, kui tootmine põhineb toorainetel, mis ei nõua põllumaa, karjamaa või püsikultuuride all oleva maa, kaasa arvatud jäätmete kasutamist.

Selgitus

Komisjoni ettepanek ei hõlma kaudse maakasutuse muudatuse tagajärjel tekkinud heidet. Hiljuti läbi viidud uurimused näitavad, et see heide võib olla oluline. Seetõttu tuleks heide lisada vaikeväärtustele, samuti kõikidele arvutatud väärtustele.

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2010 aruande, mis sisaldab loetelu nende territooriumi üksuste kohta, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 liigitatakse NUTSi 2. tasandile, kus põllumajandusliku tooraine kasvatamisest tekkivad tüüpilised kasvuhoonegaaside heitkogused on eelduste kohaselt käesoleva direktiivi VII lisa D osas pealkirja all „kasvatamine” registreeritud heitkogustest väiksemad või nendega võrdsed, ning lisab aruandele meetodi kirjelduse ja kõnealuse loetelu koostamiseks kasutatud andmed. Meetodi puhul võetakse arvesse pinnase omadusi, kliimat ning eeldatavat tooraine saagist.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2010 aruande, mis sisaldab loetelu nende territooriumi üksuste kohta, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 liigitatakse NUTSi 2. tasandile, kus põllumajandusliku tooraine kasvatamisest tekkivad tüüpilised kasvuhoonegaaside heitkogused on eelduste kohaselt käesoleva direktiivi VII lisa D osas pealkirja all „kasvatamine” registreeritud heitkogustest väiksemad või nendega võrdsed, ning lisab aruandele meetodi kirjelduse ja kõnealuse loetelu koostamiseks kasutatud andmed.

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Biokütuste jaoks VII lisa A osas sätestatud vaikeväärtusi ning biokütuste ja muude vedelate biokütuste puhul VII lisa D osas sätestatud kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtusi kohaldatakse üksnes siis, kui tooraine on kasvatatud:

3. VII lisa D osas sätestatud kasvatamisega seotud summeerimata vaikeväärtusi võib biomassist toodetud transpordi- ja vedelkütuste puhul kohaldada üksnes siis, kui tooraine on kasvatatud:

Selgitus

Tegelik väärtus peab olema eelistatud valik. Kasvatamise summeerimata vaikeväärtusi tuleks kasutada üksnes siis, kui tooraine on pärit kolmandatest riikidest ja lõikes 2 määratletud kasutamata maalt, väheviljakalt maalt ja degradeerunud maalt.

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2012 aruande VII lisa B ja E osa prognoositavate tüüpiliste ja vaikeväärtuste kohta, pöörates erilist tähelepanu transpordist ja töötlemisest tulenevale heitele, ning võib vajaduse korral otsustada väärtusi korrigeerida. Selline meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi teisejärgulisi elemente, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4. Komisjon vaatab iga kolme aasta järel alates käesoleva direktiivi jõustumisest läbi VII lisa tüüpilised ja vaikeväärtused, pöörates erilist tähelepanu taimekasvatusest tulenevale heitele. Taimekasvatust iseloomustavate tüüpiliste ja vaikeväärtuste kohta esitab komisjon väärtused, milles kajastuvad piirkondlikud ja kliimatingimused. Läbivaatamise käigus küsitakse nii kolmandate riikide kui ka ühenduse tootjate arvamust. Lisaks hindab komisjon säästliku põllumajanduse ja mahepõllunduse meetodeid kasutava taimekasvatuse tüüpilisi ja vaikeväärtusi ning vajaduse korral teeb nende kohta ettepaneku. Selline meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. VII lisa C osas sätestatud kaudse maakasutuse muudatuse tagajärjel tekkinud heite väärtused vaadatakse läbi iga kolme aasta järel, toetudes kõige uuematele teaduslikele tõenditele, ja väärtusi võib kohandada maakasutuse ja/või lähteaine spetsiifiliste teguritega.

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kõikidel muudel juhtudel on vaikeväärtused tavapäraste tootmisprotsessidega võrreldes konservatiivsed.

b) kõikidel muudel juhtudel moodustavad vaikeväärtused 90 % tootmisprotsesside väärtusest.

Selgitus

Vaikeväärtused tuleks sätestada kooskõlas ühtsete reeglitega ja need peaksid olema konservatiivsed, et mitte pakkuda eeliseid kõige halvematele täitjatele.

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erisätted biokütuste kohta

Erisätted transpordisektoris taastuvenergia kasutamise edendamise kohta

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et üldsus saab teavet biokütuste ja muude taastuvate transpordikütuste kättesaadavuse kohta. Liikmesriikide nõudel peavad müügipunktid kasutama erimärgistust, kui mineraalõlide derivaatidesse segatud biokütuste protsendimäär ületab piirtaseme 10%.

1. Liikmesriigid tagavad, et üldsus saab üksikasjalikku teavet kõigi transpordisektoris kasutatavate taastuvenergia eri allikate kättesaadavuse ja keskkonnakasu kohta. Liikmesriikide nõudel peavad müügipunktid kasutama erimärgistust, kui mineraalõlide derivaatidesse segatud biokütuste protsendimäär ületab 10%.

 

Selgitus

Teave ei peaks olema kättesaadav mitte ainult biokütuste, vaid kõigi transpordis kasutatavate taastuvenergia liikide kohta.

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Liikmesriigid tähistavad bensiini ja diislikütused, mis on saadud taimeõli ja loomsete rasvade hüdrogeenimisel või pürolüüsiõlidest, mis on saadud mis tahes kujul biomassist, ning mis on keemilistelt omadustelt ja jõudluse osas vähemalt sama head kui fossiilkütusest saadud bensiin ja diislikütus, tähistega „EuroBio-bensiin” ja „EuroBio-diisel”, tingimusel et biokütuste osakaal kütuses kokku on vähemalt 50 % ja et kasutatud vesinik ei ole saadud fossiilkütusest.

Selgitus

Nagu pliivaba bensiini kasutuselevõtt 1980. ja 1990. aastatel ning sellele järgnenud naftafirmade ja kütuse jaemüüjate turu-uuringud on näidanud, reageerivad tarbijad tugevalt ja kiiresti „roheliste” kütuste kasutuselevõtule. Käesoleva lõike eesmärk on tagada parimatele ja kõige säästlikumatele fossiilkütuste alternatiividele suur tarbijanõudluse kasv, tunnistades samas, et kütusetootjatel läheb aega, enne kui nad suudavad tootmisel saavutada täielikult „rohelise” standardi, milleks on mittefossiilkütuste 50–100 % segud.

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Liikmesriigid tähistavad kõik lõikes 1 a nimetatud bensiini või diislikütuse segud, milles biokütuste osakaal on vähemalt 10 %, kuid vähem kui 50 %, tähistega „EuroBio-segubensiin” ja „EuroBio-segudiisel”. Käesolevas lõikes sätestatud biokütuste osakaalu tõstetakse kooskõlas artikli 15 lõikega 2.

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et V lisas sätestatud nõuetele vastav diislikütus tehakse kättesaadavaks hiljemalt 31. detsembriks 2010 rohkem kui kahe tankuriga tanklates, mis müüvad diislikütust.

välja jäetud

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid tagavad, et VI lisas sätestatud nõuetele vastav diislikütus või muu diislikütus, mis sisaldab vähemalt 5 mahuprotsenti biokütust, tehakse kättesaadavaks hiljemalt 31. detsembriks 2014 rohkem kui kahe tankuriga tanklates, mis müüvad diislikütust.

välja jäetud

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada piisavad tankimisvõimalused nullheitega sõidukitele.

Selgitus

Paljutõotavate tehnoloogiate läbimurret takistab sageli infrastruktuuri puudumine. Elektri- või vesinikuautodele mõeldud tankimiskohtade puudumine on üks põhjus, miks tarbijad neid ei osta.

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Ettevõtjatele seatud taastuvenergiaga seotud riiklike kohustuste täitmise tõestamisel käsitatakse jäätmetest, jääkidest, toiduks mittekasutatavatest tselluloosmaterjalidest ja lignotselluloosist toodetud biokütuste panust kaks korda suuremana muude biokütuste panusest.

välja jäetud

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Kõik liikmesriikide loodud toetusmehhanismid, sealhulgas rahalised stiimulid taastuvenergia suuremahuliseks tootmiseks ja kasutamiseks/tarbimiseks transpordisektoris, peavad olema kasvuhoonegaaside heidete vähenemisega proportsionaalsed. Nii liikmesriikide kui ka ühenduse tasandil edendatakse transpordisektoris elavalt taastuvenergia ja säästlike transpordisüsteemide arendamise alast uurimis- ja arendustegevust ning sellele võib anda lisatoetust.

Selgitus

Selleks et stimuleerida transpordisektoris kasutatava taastuvenergia parimaid alternatiive (sealhulgas ka elekter ja vesinik), peaksid liikmesriikide võimalikud toetuskavad, sealhulgas toetused, olema kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisega proportsionaalsed.

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) toetuskavade ja taastuvenergia edendamisega seotud muude meetmete kehtestamine ja toimimine ning liikmesriikide tegevuskavades sätestatud meetmetes toimunud arengud;

b) toetuskavade ja taastuvenergia edendamisega seotud muude meetmete, eriti meetmete, mis on seotud kodanike teavitamisega taastuvenergia kättesaadavusest, kehtestamine ja toimimine ning liikmesriikide tegevuskavades sätestatud meetmetes toimunud arengud;

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 2 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k) taastuvenergia kasutamisest tulenev kasvuhoonegaasiheite hinnanguline netovähenemine.

k) taastuvenergia kasutamisest tulenev kasvuhoonegaasiheite hinnanguline netovähenemine, kaasa arvatud otsese või kaudse maakasutusega seotud mõju süsinikuvarudele.

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Oma esimeses aruandes kirjeldavad liikmesriigid, kas nad kavatsevad:

3. Oma esimeses aruandes kirjeldavad liikmesriigid, kas ja kui, siis millal nad kavatsevad:

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon peab kolmandate riikide ning biokütuste tootja- ja tarbijaorganisatsioonidega dialoogi ning vahetab teavet seoses käesoleva direktiiviga hõlmatud biokütuseid ja muid vedelaid biokütuseid käsitlevate meetmete üldise rakendamisega.

2. Komisjon peab kolmandate riikide, keskkonna ja sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide ning biokütuste tootja- ja tarbijaorganisatsioonidega dialoogi ning vahetab teavet seoses käesoleva direktiiviga hõlmatud energia tootmiseks kasutatava biomassi käsitlevate meetmete üldise rakendamisega.

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) erinevate biokütuste suhteline keskkonnatulu ja -kulu, ühenduse impordipoliitika mõju kõnealusele tulule ja kulule, mõju varustuskindlusele ning kodumaise toodangu ja impordi vahel tasakaalustatud lähenemisviisi saavutamise võimalused;

a) erinevate biokütuste suhteline keskkonna- ja sotsiaalne tulu ja -kulu, ühenduse impordipoliitika mõju kõnealusele tulule ja kulule, mõju varustuskindlusele ning kodumaise toodangu ja impordi vahel tasakaalustatud lähenemisviisi saavutamise võimalused;

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 5 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) ELi biokütuse-poliitika mõju toiduainete kättesaadavusele ekspordiriikides, arengumaade elanike võimalused kõnealuste toiduainete hankimiseks ning üldisemad arenguküsimused; ning

c) ELi biomassist toodetava energia poliitika mõju toiduainetega kindlustatusele arengumaades, sealhulgas võimalik mõju madala sissetulekuga ja toidudefitsiidiga riikidele ning vähimarenenud maadele ja toidu kättesaadavusele eksportivates riikides, ning üldisemad arenguküsimused; ning

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 5 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) ELi biokütuste poliitika mõju otsestele ja kaudsetele maakasutuse muudatustele ja sellega seotud süsinikuheite hindamine; ja

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 5 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) biomassi kasvava nõudluse mõju biomassi kasutavatele valdkondadele.

d) ELi biokütuste poliitika mõju maaga seotud konfliktidele ja inimeste ümberasustamisele eksportivates riikides.

Selgitus

Komisjon ei ole oma seires üldse võtnud arvesse sotsiaalseid mõjusid. Lisaks on toiduainetega kindlustatuse mõjude arvestamisel tähtis teha vahet riikide vahel, kes toodavad biokütuseid eksportimiseks ELi, ja kolmandate riikide vahel, keda võib mõjutada ülemaailmne kaupade hindade tõus.

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 5 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a) jäätmetest, jääkidest, vetikatest, toiduks mittekasutatavatest tselluloosmaterjalidest ja lignotselluloosmaterjalidest toodetud biokütuste kättesaadavus ja uurimine ning nende biokütuste kasutamisega seotud säästlikkuse küsimused, arvestades samal ajal jäätmehierarhiaga.

Selgitus

Teise põlvkonna biokütused võivad tõstatada mõned säästlikkuse küsimused. Paljud neist biokütustest on loetletud kui sissetungivad liigid või need vajavad suurtes kogustes vett. Ka jäätmetest toodetud biokütused võivad tõstatada säästlikkusküsimusi, st põhjustada pinnase seisundi edasist halvenemist, sest jäätmeid kasutatakse tihti toitainete ja süsiniku maasse tagasi viimiseks. Jäätmehierarhiat, mis näeb prioriteetidena taaskasutust ja ringlussevõttu energiakasutuse eesmärkide ees, võiks pidada siin põhimõtteks, millest juhinduda. Käesoleval ajal on tehnoloogiate arv, millega jäätmetest biokütust toota, piiratud ja seetõttu on aega välja selgitada, milliseid jäätmeid ja jääke saaks arvesse võtta ning millised võtted tagavad nende materjalide säästliku ärakasutamise.

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 5 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon teeb vajadusel ettepanekuid parandusmeetmete kohta.

Juhul kui ilmnevad negatiivsed mõjud, teeb komisjon ettepaneku parandusmeetmete võtmiseks, et kohandada artiklis 3 sätestatud biomassi eesmärki. Ta peatab eesmärgi täitmise viivitamata, kui ELi biokütuste eesmärgil on punktis c osutatud kahjulik mõju. Komisjon avaldab – pärast ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga konsulteerimist – teatise, milles esitatakse eritingimused, mille alusel eesmärgi täitmine peatatakse.

Selgitus

Peaks olema selge, et toiduainete tootmist eelistatakse biokütuste tootmisele.

Muudatusettepanek  113

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B osa – pealkiri ja sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

B. Soovituslik suund

B. Kohustuslike vahe-eesmärkide suund

Artikli 3 lõikes 2 osutatud soovitusliku suuna puhul peetakse kinni taastuvenergia järgmistest osakaaludest:

Artikli 3 lõikes 2 osutatud kohustuslike vahe-eesmärkide suuna puhul peetakse kinni taastuvenergia järgmistest osakaaludest:

Selgitus

ELi üldise eesmärgi ja liikmesriikide eesmärkide täitmise tagamiseks 2020. aastaks on vaja vastu võtta ka kohustuslikud vahe-eesmärgid. I lisa B osas pakutud suund algab väga madalalt ja jätab suurima tõusu viimastele aastatele enne 2020. aastat. Liikmesriikidel, kes selle tõusuga toime ei tule, on väga raske oma 2020. aasta eesmärke saavutada. Selles mõttes tuleks seda pidada absoluutselt vajalikuks miinimumiks.

Muudatusettepanek  114

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – kaheksas rida

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Biodiisel (taimsetest või loomsetest õlidest toodetud, diislikütuse omadustega metüülester, mis on ette nähtud kasutamiseks biokütusena)

FAME (taimsetest või loomsetest õlidest toodetud, diislikütuse omadustega metüülester, mis on ette nähtud kasutamiseks biokütusena)

Selgitus

Rasvhappe metüülestrid (FAME) on ainult üks „biodiisli” liik ja seega ei peaks seda ELi õigusaktides soosima nii, et välistatakse kõik muud liigid.

Muudatusettepanek  115

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – kümnes rida

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hüdrogeenitud taimeõli (vesinikuga hüdrokeemiliselt töödeldud taimeõli)

Hüdrogeenitud taimeõli ja loomsed rasvad (vesinikuga hüdrokeemiliselt töödeldud taimeõli ja loomsed rasvad)

Selgitus

Nn roheline bensiin ja roheline diislikütus artikli 18 tähenduses võivad olla saadud mitme eri protsessi tulemusel, sealhulgas loomsete ja taimeõlide töötlemisel vesinikuga (muudatusettepanekus hüdrogeenimine), biomassi töötlemisel Fischer-Tropsch’i meetodiga ja pürolüüsiõlide rafineerimisel biomassist.

Muudatusettepanek  116

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – kolmeteistkümnes rida

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Bensiin

Fossiilkütustest toodetud bensiin

Selgitus

Tuleks esitada selgelt bensiini lähteaine.

Muudatusettepanek  117

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – neljateistkümnes rida

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Diislikütus

Fossiilkütustest toodetud diislikütus

Selgitus

Tuleks esitada selgelt diislikütuse lähteaine.

Muudatusettepanek  118

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – neljateistkümnes a 14 rida (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Fossiilkütustest toodetud raske kütteõli

Muudatusettepanek  119

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 13 lõikes 3 osutatud kriteeriumid on järgmised:

Artikli 13 lõikes 3 osutatud kriteeriume kohaldatakse ainult sertifitseerimissüsteemidele:

Selgitus

Paigaldajate sertifitseerimise reguleerimine IV lisas on vajalik üksnes juhul, kui liikmesriigis puuduvad usaldusväärsed kutsekvalifikatsioonid. Ettevõtjate seisukohalt oleks veel üks kohustuslik sertifitseerimissüsteem kutseõppe kõrval sisulises mõttes ja ajaliselt paljunõudev ning suurendaks üksnes mittevajalikku täiendavat bürokraatiat. Kui lisakvalifikatsioonid ja täienduskursused on vajalikud, võib neid turul pakkuda vabatahtliku koolituse kaudu.

Muudatusettepanek  120

Ettepanek võtta vastu direktiiv

V lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

V lisa on välja jäetud.

Selgitus

Need standardid peaks kehtestama Euroopa Standardikomitee.

Muudatusettepanek  121

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VI lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

VI lisa on välja jäetud.

Selgitus

Need standardid peaks kehtestama Euroopa Standardikomitee.

Muudatusettepanek  122

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – A osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

VII lisa A osa on välja jäetud.

Selgitus

Kasvuhoonegaaside arvutamine peaks põhinema tegelikel väärtustel, et anda hoogu uuendustele kasvuhoonegaaside vähendamise parima tulemuslikkuse saavutamiseks. Teatud tingimustel võib eri etappide jaoks kasutada summeerimata väärtusi.

Muudatusettepanek  123

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa –B osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

VII lisa B osa on välja jäetud.

Selgitus

Eriti biomassist saadud uue põlvkonna vedelkütuste tootmise korral peab kasvuhoonegaaside arvutamine põhinema tegelikel väärtustel, et anda hoogu uuendustele kasvuhoonegaaside vähendamise parima tulemuslikkuse saavutamiseks. Vaikeväärtuste kehtestamine direktiivis toodetele, mis ei ole kaubanduslikult kättesaadavad, on küsitav, see soodustaks ainult kõige halvemat sooritust ning eksitaks tõsiselt tarbijaid ja suunaks valesti poliitikat.

Muudatusettepanek  124

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 1 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Transpordikütuste, biokütuste ja muude vedelate biokütuste tootmisest ja kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine arvutatakse järgmiselt:

1. Transpordikütuste, biokütuste ja muude vedelate biokütuste tootmisest ja kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine arvutatakse järgmiselt:

E         = eec + el + ep + etd + eu – eccs - eccr – eee, kus:

E = eec + el + eiluc + ep + etd + euesca – eccseccu – eee, kus:

E = kütuse kasutamisest tulenev koguheide;

E = kütuse kasutamisest tulenev koguheide;

eec = tooraine kaevandamisel või kasvatamisel tekkinud heide;

eec = tooraine kaevandamisel või kasvatamisel tekkinud heide;

el = maakasutuse muudatusest tingitud süsinikuvaru muudatustest tulenev aastapõhine heide;

el = maakasutuse muudatusest tingitud süsinikuvaru muudatustest tulenev aastapõhine heide;

 

eiluc = kaudsest maakasutuse muudatusest tingitud süsinikuvaru muudatustest tulenev aastapõhine heide;

ep = töötlemisel tekkinud heide;

ep = töötlemisel tekkinud heide;

etd = jaotamise ja transpordi käigus tekkinud heide;

etd = jaotamise ja transpordi käigus tekkinud heide;

eu = kasutatavast kütusest tulenev heide;

eu = kasutatavast kütusest tulenev heide;

 

esca = parema põllumajanduspraktika kaudu saavutatud pinnasesüsiniku akumuleerumisest tulenev heitkoguste vähenemine;

eccs = süsiniku kogumisest ja säilitamisest tulenev heitkoguste vähenemine;

eccs = süsiniku kogumisest ja geoloogilisest ladustamisest tulenev heitkoguste vähenemine;

eccr = süsiniku kogumisest ja asendamisest tulenev heitkoguste vähenemine; ning

eccu = süsiniku kogumisest ja kasutamisest tulenev heitkoguste vähenemine; ning

eee = koostootmisel tekkinud elektri ülejäägi kasutamisest tulenev heitkoguste vähenemine.

eee = koostootmisel tekkinud elektri ülejäägi kasutamisest tulenev heitkoguste vähenemine.

Muudatusettepanek  125

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Maakasutuse muudatusest tingitud süsinikuvaru muudatustest tuleneva aastapõhise heite (el) arvutamiseks jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuse heite arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

7. Maakasutuse muudatusest tingitud süsinikuvaru muudatustest tuleneva aastapõhise heite (el) arvutamiseks jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuse heite arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

el = (CSR – CSA) x MWCO2/MWC x 1/20 x 1/P,

el = (CSR – CSA) x MWCO2/MWC x 1/20 x 1/P,

kus:

kus:

el = maakasutuse muudatusest tingitud süsinikuvaru muudatustest tulenevate kasvuhoonegaaside aastapõhised heitkogused (mõõdetakse CO2-ekvivalendi massina biokütuse energia ühiku kohta);

el = maakasutuse muudatusest tingitud süsinikuvaru muudatustest tulenevate kasvuhoonegaaside aastapõhised heitkogused (mõõdetakse CO2-ekvivalendi massina biomassist toodetud transpordikütuse energia ühiku kohta);

CSR = süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maa võrdluskasutusega (mõõdetakse süsiniku massina ühiku pindala kohta, sealhulgas pinnas ja taimestik). Maa võrdluskasutus on maakasutus, mis kehtis 2008. aasta jaanuaris või 20 aastat enne tooraine saamist, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

CSR = süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses maa võrdluskasutusega (mõõdetakse süsiniku massina ühiku pindala kohta, sealhulgas maapealne ja maa-alune biomass, metsavaris, pinnas, kuivanud puud ja raietooted, IPCC 2006. aasta kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude suuniste 4. osa alusel). Maa võrdluskasutus on maakasutus, mis kehtis 2008. aasta jaanuaris;

 

 

CSA = süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses tegeliku maakasutusega (mõõdetakse süsiniku massina ühiku pindala kohta, sealhulgas pinnas ja taimestik);

CSA = süsinikuvaru ühiku pindala kohta seoses tegeliku maakasutusega (mõõdetakse süsiniku massina ühiku pindala kohta, sealhulgas maapealne ja maa-alune biomass, metsavaris, pinnas, kuivanud puud ja raietooted, IPCC 2006. aasta kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude suuniste 4. osa alusel).

MWCO2 = CO2 molekulmass = 44,010 g/mol;

MWCO2 = CO2 molekulmass = 44,010 g/mol;

MWC = süsiniku molekulmass = 44,010 g/mol; ning

MWC = süsiniku molekulmass = 44,010 g/mol; ning

 

 

P = põllukultuuri produktiivsus (mõõdetakse biokütuse või muu vedela biokütuse energiana maaühiku pindala kohta aastas).

P = põllukultuuri produktiivsus (mõõdetakse biomassist toodetud transpordikütuse ja muu vedela biokütuse energiana maaühiku pindala kohta aastas).

 

Olukorras, kus oluline osa süsiniku ringlusest pinnase ja atmosfääri vahel toimub CH4 kujul, tuleks seda arvesse võtta, muutes ringluse selle osa arvutust. Selleks tuleks CO2 molekulmass asendada CH4 (MWCH4) molekulmassiga ja korrutada see lõikes 5 osutatud CH4 CO2 ekvivalendiga (MWCH4 = metaani molekulmass = 16,043 g/mol).

Selgitus

Metaan on väga tugeva mõjuga kasvuhoonegaas, mille mõju on 23 korda tugevam kui CO2 mõju. Kui metaani heitkogused moodustavad suure osa maakasutuse muudatusest tingitud kasvuhoonegaaside koguheitest, siis tuleks neid heitkoguseid arvesse võtta.

Ei ole mõtet uuesti ratast leiutada. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suunised kasvuhoonegaaside heitest aruandmise kohta esitavad süsinikuvaru väärtused pinnaühiku kohta. Liikmesriigid kasutavad neid seoses ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga.

Muudatusettepanek  126

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Punkti 7 kohaldamisel võib nii CSR and kui ka CS puhul kasutada järgmisi väärtusi:

8. Punkti 7 kohaldamisel võib nii CSR and kui ka CSA puhul kasutada väärtusi, mis on esitatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistes kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude kohta:

Tabel „maakasutus

Tabel on välja jäetud.

Teise võimalusena võib nii CSR kui ka CSA puhul kasutada tegelikke väärtusi.

Teise võimalusena võib nii CSR kui ka CSA puhul kasutada tegelikke väärtusi.

P arvutamiseks võib kasutada järgmisi väärtusi:

välja jäetud

Tabel

Tabel on välja jäetud.

Teise võimalusena võib kasutada tegelikke väärtusi.

Kasutatakse P tegelikke väärtusi.

Selgitus

Maakasutuse muudatusest tingitud heitkoguste jaoks pakutakse välja parem metoodika. IPCC esitas juba 1996. aastal üksikasjaliku, kuid kohandatava metoodika maakasutuse muudatuse arvestamiseks, mida ajakohastati aastal 2006 ja mis on juba kasutusel Kyoto protokollist tulenevas aruandluses. Selle metoodika kasutamine maakasutuse heitkoguste arvestamiseks tähendaks olulist edasiminekut metoodikas. IPCC metoodika kasutamise kasuks räägivad tugevad argumendid. See on paindlikum ja tõenäoliselt leiab laialdast heakskiitu, sest paljud riigid kogu maailmas juba kasutavad seda.

Muudatusettepanek  127

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 a. Maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heitkoguste, eiluc, väärtuseks on 0 juhul, kui transpordikütuste tootmine põhineb toorainel, mille tootmine ei nõua põllumaa, karjamaa või püsikultuuride all oleva maa, sealhulgas jäätmete kasutamist. eiluc väärtuseks kõigil muudel juhtudel on 10g CO2/MJ.

Muudatusettepanek  128

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 9 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Töötlemisel tekkinud heide (ep) sisaldab heidet, mis on tekkinud töötlemisprotsessi käigus, jäätmetest ja leketest ning töötlemisel kasutatud toodete või kemikaalide tootmisel.

9. Töötlemisel tekkinud heide (ep) sisaldab heidet, mis on tekkinud töötlemisprotsessi käigus, jäätmetest ja leketest ning töötlemisel kasutatud toodete või kemikaalide tootmisel, kuid ei sisalda saagijääkide põlemisel tekkinud heidet.

Muudatusettepanek  129

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10. Transpordist ja jaotusest tulenev heide (etd) sisaldab heidet, mis tuleneb tooraine ja pooltoodete transpordist ja ladustamisest ning valmistoodete ladustamisest ja jaotamisest.

10. Transpordist ja jaotusest tulenev heide (etd) sisaldab heidet, mis tuleneb tooraine ja pooltoodete transpordist ja ladustamisest ning valmistoodete ladustamisest ja jaotamisest. Jaotamise ja transpordi käigus tekkinud heite suhtes, mida võetakse arvesse vastavalt punktile 6, ei kohaldata punkti 10.

Selgitus

Jaotamise ja transpordi käigus tekkinud heite hulka kuulub ka tooraine transpordi ja ladustamise heide. See mõiste ei võimalda seda heidet selgelt eristada tooraine ekstraheerimise või kasvatamise heitest, mida käsitletakse punktis 6. Põllumajandusliku tooraine kasvatamise heidet võetakse arvesse üksnes selles staadiumis, et ära hoida nende kahekordset arvestamist.

Muudatusettepanek  130

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12. Süsiniku kogumisest ja säilitamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccs) piirdub heitega, mida välditakse kütuse kaevandamise, transpordi, töötlemise ja jaotusega otseselt seotud eraldunud CO2 kogumise ja säilitamisega.

12. Süsiniku kogumisest ja säilitamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccs), mida ei ole juba arvesse võetud ep väärtuses, piirdub heitega, mida välditakse kütuse kaevandamise, transpordi, töötlemise ja jaotusega otseselt seotud eraldunud CO2 kogumise ja säilitamisega.

Muudatusettepanek  131

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

13. Süsiniku kogumisest ja asendamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccr) piirdub CO2 kogumise kaudu välditud heitega, mille puhul süsinik pärineb biomassist ning seda kasutatakse kaubatoodetes ja -teenustes kasutatava fossiilse päritoluga CO2 asendamiseks.

13. Süsiniku kogumisest ja kasutamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccu) piirdub CO2 kogumise kaudu välditud heitega, mille puhul süsinik pärineb biomassist ning seda kasutatakse kaubatoodetes ja -teenustes kasutatava fossiilse päritoluga CO2 või fossiilkütuste asendamiseks.

Selgitus

Kogutud CO2 võib asendada fossiilsetest allikatest pärineva süsinikdioksiidi, kuid see võib olla ka osa fossiilkütuste asendamisest, juhul kui seda kasutatakse näiteks vetikatest biokütuste tootmisel.

Muudatusettepanek  132

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14. Koostootmisel tekkinud elektri ülejäägi kasutamisest tulenevat heitkoguste vähenemist (eee) võetakse arvesse seoses elektri ülejäägiga, mille puhul elekter on toodetud koostootmist kasutavate kütuse tootmise süsteemidega, välja arvatud juhul, kui koostootmiseks kasutatav kütus on muu kaassaadus kui põllumajanduskultuuri jääk. Kõnealuse elektri ülejäägi arvessevõtmisel eeldatakse, et koostootmisüksuse suurus on väikseim, mis on koostootmisüksuse jaoks vajalik, et tekitada kütuse tootmiseks vajalik kogus soojust. Kõnealuse elektri ülejäägiga seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist käsitatakse võrdsena kasvuhoonegaaside kogusega, mis oleks eraldunud, kui sama kogus elektrit oleks toodetud elektrijaamas, mis kasutab sama kütust kui koostootmisüksus.

14. Koostootmisel tekkinud elektri ülejäägi kasutamisest tulenevat heitkoguste vähenemist (eee), kui sellega täidetakse kasuliku soojuse nõudlust kütuse tootmise protsessis, ja elektrit, mis on saadud kütuse tootmise protsessis eralduvast jääksoojusest, võetakse arvesse, välja arvatud juhul, kui koostootmiseks kasutatav kütus on biomassist transpordikütuse tootmise kaassaadus. Kõnealuse elektri ülejäägiga seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist käsitatakse võrdsena kasvuhoonegaaside kogusega, mis oleks eraldunud ühenduses elektri tootmisel tekkinud keskmisest heitkogusest ja kolmandates riikides elektri tootmisel tekkinud keskmisest heitkogusest (riigis, kus elektrit toodetakse).

Selgitus

Elektri ülejäägiga seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist tuleks arvestada vastavalt keskmistele saasteainete heitkogustele. Alternatiivina on kasutusel ka marginaalväärtuste meetod. Vastasel korral eelistataks direktiivis sarnaselt komisjoni ettepanekule fossiilkütuseid kasutavaid jaamu biomassi kasutavatele jaamadele, sest esimesed saavad olulisi soodustusi kõrge kasuteguriga koostootmise eest, samas kui teised ei saa. Selle asemel tuleks stimuleerida vähem kasvuhoonegaaside heidet põhjustavate energiaallikate kasutamist.

Muudatusettepanek  133

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

15. Kui kütuse tootmise protsessi käigus toodetakse kombineerituna kütust, mille heitkogused arvutatakse välja, ning veel üht või mitut toodet lisaks („kaassaadused”), jagatakse kasvuhoonegaaside heitkogused kütuse või selle vahetoote ja kaassaaduste vahel proportsionaalselt nende energiasisaldusega (mis määratakse kindlaks väiksema kütteväärtusega muude kaassaaduste puhul kui elekter).

15. Kui kütuse tootmise protsessi käigus toodetakse kombineerituna kütust, mille heitkogused arvutatakse välja, ning veel üht või mitut toodet lisaks („kaassaadused”), jagatakse kasvuhoonegaaside heitkogused kütuse või selle vahetoote ja kaassaaduste vahel proportsionaalselt nende energiasisaldusega (mis määratakse kindlaks väiksema kütteväärtusega muude kaassaaduste puhul kui elekter, soojus- või jahutusenergia).

 

Komisjon hindab hiljemalt 1. jaanuariks 2010, kas esimese lõigu kohaldamisel on õige kasutada asendusmeetodit. Hindamistulemustest põhjal võib komisjon teha ettepaneku vajalike muudatuste kohta.

Selgitus

Saasteainete heitkoguste vähenemist kaassaaduste kaudu võib arvutada energia jaotamise meetodi abil vastavalt komisjoni ettepanekule. Siiski võib kaassaadustel olla tähtis roll teises protsessis ja need võivad aidata vähendada selle protsessi kasvuhoonegaaside heitkoguseid, ilma et neil tingimata oleks suur „madalam kütteväärtus”. Muudatusettepanekuga kutsutakse komisjoni üles hindama, kas energia jaotamise meetodi asemel võiks kasutada keerukamat asendamislähenemist, mis võib tegelikku kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist täpsemalt kajastada.

Muudatusettepanek  134

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

16. Punktis 15 osutatud arvutuse tegemiseks on jagatavad heitkogused eec + el, + need fraktsioonid ep, etd ja eee-st, mis eralduvad kuni protsessi selle etapini (kaasa arvatud), mil kaassaadus toodetakse. Kui kaassaadustele jaotumine on leidnud aset olelustsükli varasemas protsessietapis, kasutatakse viimases sellises protsessietapis kütuse vahesaadusele omistatud heitkoguste fraktsiooni sel eesmärgil kõnealuste heitkoguste kogusumma asemel.

16. Punktis 15 osutatud arvutuse tegemiseks on jagatavad heitkogused eec + el, + need fraktsioonid ep, etd ja eee-st, mis eralduvad kuni protsessi selle etapini (kaasa arvatud), mil kaassaadus toodetakse. Kui kaassaadustele jaotumine on leidnud aset olelustsükli varasemas protsessietapis, kasutatakse viimases sellises protsessietapis kütuse vahesaadusele omistatud heitkoguste fraktsiooni sel eesmärgil kõnealuste heitkoguste kogusumma asemel.

Biokütuste ja muude vedelate biokütuste puhul võetakse selle arvutuse eesmärgil arvesse kõik kaassaadused, sealhulgas elekter, mis ei kuulu punkti 14 reguleerimisalasse, välja arvatud põllumajanduskultuuride jäägid, sealhulgas õled, suhkruroo pressimisjäätmed, terakestad, maisitõlvikud ja pähklikoored. Negatiivse energiasisaldusega kaassaaduste energiasisalduse väärtus on arvutuse tegemise eesmärgil null.

Biokütuste ja muude vedelate biokütuste puhul võetakse selle arvutuse eesmärgil arvesse kõik kaassaadused, sealhulgas elekter, mis ei kuulu punkti 14 reguleerimisalasse, välja arvatud põllumajanduskultuuride jäägid, sealhulgas õled, suhkruroo pressimisjäätmed, terakestad, maisitõlvikud ja pähklikoored. Juhul kui biokütuse tootmise kaassaadused on kõrge proteiinisisaldusega, kohaldatakse nendele kaassaadustele proportsionaalselt arvutuse tegemise eesmärgil massi jaotamise meetodit kuivaine sisalduse alusel.

Jäätmete, põllumajanduskultuuride jääkide, sealhulgas õlgede, suhkruroo pressimisjäätmete, terakestade, maisitõlvikute ja pähklikoorte ning muude töötlemisahelate kui biokütuse töötlemise ahela jääkide, mida ei saa potentsiaalselt kasutada söögiks või söödaks, olelustsükli kasvuhoonegaaside heitkogused võrduvad nulliga kuni kõnealuste materjalide kogumise protsessini.

Jäätmed, põllumajanduskultuuride jäägid, sealhulgas õlgede, suhkruroo pressimisjäätmete, terakestade, maisitõlvikute ja pähklikoorte ning muude töötlemisahelate kui biokütuse töötlemise ahela jäägid, mis on pinnasesse tagastatud, võetakse arvesse kasvuhoonegaaside heite proportsionaalse vähendamise alusel, mis saavutatakse mineraalväetiste madalama kasutuse tõttu seoses järgnevate põllukultuuridega.

Rafineerimistehastes toodetud kütuste puhul on rafineerimistehas punktis 15 osutatud arvutuse tegemise eesmärgil kasutatav analüüsiüksus.

Rafineerimistehastes toodetud kütuste puhul on rafineerimistehas punktis 15 osutatud arvutuse tegemise eesmärgil kasutatav analüüsiüksus.

 

Mõiste „kaassaadus” tuleb määratleda biokütuste tootmisprotsessi alusel. „Kaassaadus” on iga toode, mis saadakse biokütuse tootmiseks vajalike komponentide ekstraheerimisel toorainest.

Selgitus

Komisjon on arvamusel, et jäätmetest või taimejääkidest toodetud biokütuste kasvuhoonegaaside heide võrdub samuti nulliga. Kuid kui materjalid, näiteks õled, on toodetud eesmärgiga kasutada neid biokütuse tootmise toorainena, siis ei ole asjakohane liigitada neid saagijääkideks. Energia jaotamise meetodit tuleb kasutada põllumajandusliku tootmise tagajärjel tekkinud heite jaotamiseks õlgede ja teravilja vahel. Komisjoni esitatud „kaassaaduse” mõiste ei ole selge.

Muudatusettepanek  135

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 16 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Biokütuste ja muude vedelate biokütuste puhul võetakse selle arvutuse eesmärgil arvesse kõik kaassaadused, sealhulgas elekter, mis ei kuulu punkti 14 reguleerimisalasse, välja arvatud põllumajanduskultuuride jäägid, sealhulgas õled, suhkruroo pressimisjäätmed, terakestad, maisitõlvikud ja pähklikoored. Negatiivse energiasisaldusega kaassaaduste energiasisalduse väärtus on arvutuse tegemise eesmärgil null.

Biokütuste ja muude vedelate biokütuste puhul võetakse selle arvutuse eesmärgil arvesse kõik kaassaadused, sealhulgas elekter, mis ei kuulu punkti 14 reguleerimisalasse, välja arvatud põllumajanduskultuuride jäägid, sealhulgas õled, suhkruroo pressimisjäätmed, terakestad, maisitõlvikud ja pähklikoored, välja arvatud juhul, kui nende põllukultuuride jääkidest toodetakse biokütuseid.

Selgitus

Taimejääkide kavandatud väljajätmine kaassaaduste jaotamismehhanismist või nende kasvuhoonegaaside heite lugemine nulliks näib olevat metodoloogiliselt mõistlik, juhul kui need jäävad süsteemi, näiteks küntakse maasse.

Kuid kui põllukultuure, näiteks õled, kasvatatakse teatud viisil kui toorainet biokütuse tootmiseks, ei ole korrektne liigitada neid taimejääkideks. Sel juhul tuleks õled ja viljaterad kui biokütuse tootmise tooraine paigutada kahte eraldi kategooriasse.

Muudatusettepanek  136

Ettepanek võtta vastu direktiiv

VII lisa – C osa – punkt 17 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

17. Biokütuste puhul on punktis 4 osutatud arvutuse tegemisel võrreldav fossiilkütus EF kõige hilisem teadaolev tegelik keskmine heitkogus, mis tuleneb ühenduses tarbitud bensiinist ja diislist, ning millest on teada antud vastavalt [direktiivile 98/70/EÜ]. Kui sellised andmed ei ole kättesaadavad, kasutatakse väärtust 83,8 gCO2eq/MJ.

17. Biomassist toodetud transpordikütuste puhul on punktis 4 osutatud arvutuse tegemisel võrreldav fossiilkütus EF kõige hilisem teadaolev tegelik keskmine heitkogus, mis tuleneb ühenduses tarbitud bensiinist ja diislist, ning millest on teada antud vastavalt [direktiivile 98/70/EÜ] või 83,8 gCO2eq/MJ, olenevalt sellest, kumb väärtus on madalam.

MENETLUS

Pealkiri

Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia

Viited

KOM(2008)0019 – C6-0046/2008 – 2008/0016(COD)

Vastutav komisjon

ITRE

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

19.2.2008

 

 

 

Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev

10.4.2008

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Anders Wijkman

5.3.2008

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

26.2.2008

24.4.2008

2.6.2008

23.6.2008

Vastuvõtmise kuupäev

7.7.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

36

0

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Adamos Adamou, Johannes Blokland, John Bowis, Frieda Brepoels, Hiltrud Breyer, Dorette Corbey, Magor Imre Csibi, Chris Davies, Jill Evans, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Alessandro Foglietta, Matthias Groote, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Gyula Hegyi, Jens Holm, Marie Anne Isler Béguin, Caroline Jackson, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Urszula Krupa, Peter Liese, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Vittorio Prodi, Dagmar Roth-Behrendt, Guido Sacconi, Kathy Sinnott, María Sornosa Martínez, Salvatore Tatarella, Thomas Ulmer, Anders Wijkman, Glenis Willmott

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Inés Ayala Sender, Christofer Fjellner, Erna Hennicot-Schoepges, Johannes Lebech, Bart Staes, Claude Turmes

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Bilyana Ilieva Raeva

rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS (25.6.2008)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta
(KOM(2008)0019 – C6‑0046/2008 – 2008/0016(COD))

Arvamuse koostaja: Béla Glattfelder

LÜHISELGITUS

Nagu Euroopa Parlament on mitmetes, sealhulgas mõnedes rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportitel põhinevates resolutsioonides tõdenud, on taastuvenergia ja energiatõhusa tehnoloogia edendamisel etendada tähtis roll kliimamuutustega võitlemisel ning ELi välistest energiavarudest sõltuvuse vähendamisel. Kaubanduspoliitika saab aidata oluliselt kaasa uute, keskkonnasõbralike tehnoloogiate leviku edendamisele ning selle tagamisele, et taastuvenergia on vastuvõetava hinnaga kättesaadav võimalikult suurele hulgale ettevõtetele ja majapidamistele.

Igatahes on kaubanduspoliitika panus põhiliselt toetav – hoidudes ebavajalikest takistustest ja vähendades energiasõltuvust. Sel põhjusel püüab kõnealune arvamus võtta omaks mõõduka lähenemisviisi, piirates end komisjoni ettepaneku aspektidega, mis on rahvusvahelises kaubanduses kõige asjakohasemad. Samamoodi on mõned muudatusettepanekud mõeldud viitama laiale poliitilisele suundumusele, tunnistades samas, et teatava eesmärgi saavutamiseks on mitmeid võimalusi. Käesoleval juhul ei tundunud olevat otstarbekas või kasulik püüda piiritleda kõiki võimalikke seonduvaid muudatusettepanekuid.

Kõige tähtsam on, et kuigi käesolev arvamus tunnistab, et taastuvenergia saab oluliselt kaasa aidata kliimamuutuste vastu võitlemisse, on selle lähtepunktiks mittekahjustamise põhimõte.

Biokütused

On selge, et olukord on märgatavalt muutunud võrreldes 2007. aasta jaanuariga, mil komisjon tegi ettepaneku siduva eesmärgi kohta saavutada 2020. aastaks bensiini ja diislikütuse osas taastuvenergia 10 %line osakaal. Toiduainete hinnad on järsult tõusnud (Maailmapanga hinnangul on viimase kolme aasta keskmine tõus 83 %), samal ajal kui mitmed arengumaad on järjest enam mures, kas nende rahvastele jätkub piisavalt toiduvarusid.

Nagu Maailmapanga president Robert Zoellick hiljuti täheldas, on järsult tõusnud toiduainete hinnad ning nende mõju näljale, alatoitumusele ja arengule ähvardab jätta veel 100 miljonit inimest vaesusesse. Enam kui 2 miljardi inimese jaoks on kõrged toiduainete hinnad nüüd igapäevase võitluse ja ohverduse, mõnedele ka ellujäämise küsimuseks, ilma peatse nähtava abita. Alatoitumine ähvardab kahjustada mitte üksnes praegust, vaid ka tulevast põlvkonda.” Lisaks on järjestikused ÜRO raportöörid toidu kättesaadavuse küsimustes väljendanud muret, et toiduainete suunamisega kütuse tootmiseks kaasneb oht põhjustada veel suuremat alatoitumust.

Samal ajal on arvestatud, et umbes neljandik USA 2007. aasta maisikultuurist kasutati biokütusteks, kuigi ajakiri Science täheldab, et maisil põhineva etanooli kasutamine kahekordistab kasvuhoonegaaside heidet 30 aasta jooksul. Nendel põhjustel tundub oluline vaadata uuesti läbi siduv 10 % eesmärk ning tuletada meelde, et Euroopa Ülemkogu seadis oma 2007. aasta märtsi järeldustes käesoleva eesmärgi tingimuseks kaubanduslikult kättesaadavate teise põlvkonna biokütuste (toodetud pigem jäätmesaadustest kui toidukultuuridest) esiletuleku.

Käesolev arvamus teeb ettepaneku lükata 10 % eesmärgi tähtaega edasi ning kehtestada läbivaatamisklausel, et võimaldada eesmärgi parandamist, pidades silmas edusamme teise põlvkonna kütuste suunas. Samuti püüab arvamus tugevdada komisjoni pakutud säästlikkuse kriteeriume, et vältida absurdset olukorda poliitikas, kus väljendatakse soovi võidelda kliimamuutustega, kuid avaldatakse vastupidist mõju, soodustades metsade hävitamist.

Seejuures tunnistatakse, et kuigi sertifitseerimine on tähtis, on selle mõju piiratud. Probleemiks ei ole mitte üksnes vältida puutumatute metsade kasutamist biokütuse tootmiseks – mille soovimatust komisjon kinnitab –, vaid ka vältida olemasoleva põllumajandusmaa kasutamist biokütuseks koos toidukultuuridega või elusloomadega, kes asustasid seda maad ja nihkuvad nüüd keskkonnatundlikesse piirkondadesse. Järelikult on vaja, et sertifitseerimismenetlus oleks palju laiaulatuslikum kui komisjoni ettepanekus esitatud.

Lõpuks on tähtis, et biokütuste või nende sisendite transport ei tekita kasvuhoonegaaside heidet sellises ulatuses, mis vähendab üldist kasu keskkonnale. Kõige ilmsem näide sellest on niinimetatud „splash and dash” kaubandus, mille kaudu eksporditakse USAsse biokütuseid ning pärast väikese koguse mineraalõli lisamist eksporditakse neid tagasi, kogudes nii mitmekordselt toetusrahasid. Kuna olemasolevad dumpingu- ja subsideerimisvastased reeglid näivad võimaldavat tegutsemist käesoleva tava vastu, tundub siiski ebavajalik esitada selle punkti kohta eri muudatusettepanekuid.

Muud küsimused

Kuigi kõige tähtsamateks käesoleva ettepanekuga tõstatatud rahvusvahelise kaubanduse küsimusteks on biokütused ning nende mõju põllumajandussaaduste kaubandusele ja toiduainetega kindlustamisele, ei tohiks mööda vaadata taastuvenergia tehnoloogia arengust saadavatest soodustustest kaubandusele. Meil on juba olemas näited, mille puhul Euroopa ettevõtted on saanud tuule- või päikesetehnoloogia alal „turule esmasiseneja“ soodustusi, andes nii kindla aluse ekspordiks ja litsentsimistehinguteks.

Üldine taastuvenergia 20 % osakaalu eesmärk näeb jätkuvalt ette soodustusi teadusuuringuteks ja tehnoloogia arenguks. Tuleks siiski hoolitseda selle eest, et energia ja kliimamuutuste paketis ei kahjusta miski liikmesriikide võimalust kasutada soodustariife, mis on juba tõestanud oma tõhusust taastuvenergia edendamisel. Samuti tuleks kaaluda mitme- ja kahepoolsete kaubandusalaste läbirääkimiste kasutamist, et võimalikult laias ulatuses soodustada taastuvenergia tehnoloogiauuenduste levikut.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Siduvate eesmärkide peamine eesmärk on tagada investoritele kindlustunne. Seega ei ole asjakohane lükata siduvat otsust edasi kuni teatava tulevikus toimuva sündmuseni. Seepärast märkis komisjon nõukogu 15. veebruari 2007. aasta protokolli kantud avalduses, et ta ei kaalunud asjaolu, et eesmärgi kohustuslikku olemust tuleks edasi lükata, kuni müügile jõuavad teise põlvkonna biokütused.

(6) Toiduainete hinnatõus ja toidupuudus, eelkõige haavatavates arengumaades, koos kahtlustega teise põlvkonna biokütuste 2020. aastaks müügile jõudmise tõenäosuse suhtes, annavad tugeva aluse pidada küsitavaks siduva 10% biokütuste eesmärgi asjakohasust.

Selgitus

Euroopa Ülemkogu otsus seada biokütuste eesmärgi tingimuseks säästlike, kaubanduslikult elujõuliste teise põlvkonna biokütuste kättesaadavus, andis vajaliku kaitseventiili, mille tähtsus on saanud järjest selgemini nähtavaks, kuna tarbijahinnad on järsult tõusnud. Komisjoni otsust jääda oma eesmärgile kindlaks, arvestamata muutunud asjaolusid, ei tohiks heaks kiita.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi võetud seiskohti silmas pidades on asjakohane seada kohustuslikud eesmärgid suurendada taastuvenergia osakaalu energia kogutarbimises 20%-ni ja transpordisektoris 10%-ni Euroopa Liidu energiatarbimises 2020. aastal.

(8) Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi võetud seiskohti silmas pidades on asjakohane seada kohustuslik eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu energia kogutarbimises 20%-ni Euroopa Liidu energiatarbimises 2020. aastal ning vaadata üle iga eesmärk taastuvenergia osakaalu kohta transpordis 2015. aastaks.

Selgitus

Vt eelnevat muudatusettepanekut.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Samas on asjakohane, et eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu transpordisektoris 10%-ni tuleks seada kõikide liikmesriikide puhul samale tasemele, et tagada transpordikütuste spetsifikaatide vastavus ja kättesaadavus. Kuna transpordikütustega kauplemine on lihtne, saavad liikmesriigid, kelle käsutuses on piiratud määral ressursse, taastuvaid transpordikütuseid mujalt. Kuigi tehniliselt oleks ühendusel võimalik saavutada biokütusealane eesmärk üksnes ühendusesisese tootmise abil, on siiski tõenäoline ja soovitatav, et eesmärk saavutatakse tegelikult ühendusesisese tootmise ja impordi ühendamisel. Selleks peaks komisjon jälgima biokütuste tarnimist ühenduse turule ja vajaduse korral tegema asjakohaste meetmete ettepanekuid, et saavutada tasakaalustatud lähenemisviis ühendusesisese tootmise ja impordi vahel, võttes arvesse mitme- ja kahepoolseid kaubandusläbirääkimisi ning keskkonna, kulude ja energiavarustuse kindlusega seotud ning muid kaalutlusi.

(10) Samas on asjakohane, et eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu transpordisektoris tuleks seada kõikide liikmesriikide puhul samale tasemele, et tagada transpordikütuste spetsifikaatide vastavus ja kättesaadavus. Kuna transpordikütustega kauplemine on lihtne, saavad liikmesriigid, kelle käsutuses on piiratud määral ressursse, taastuvaid transpordikütuseid mujalt. Kuigi tehniliselt oleks ühendusel võimalik saavutada biokütusealane eesmärk üksnes ühendusesisese tootmise abil, on siiski tõenäoline ja soovitatav, et eesmärk saavutatakse tegelikult ühendusesisese tootmise ja impordi ühendamisel. Selleks peaks komisjon jälgima biokütuste tarnimist ühenduse turule ja vajaduse korral tegema muudetud eesmärgi ja/või asjakohaste meetmete ettepanekuid, et saavutada tasakaalustatud lähenemisviis ühendusesisese tootmise ja impordi vahel, võttes arvesse mitme- ja kahepoolseid kaubandusläbirääkimisi ning keskkonna- ja sotsiaalkulude ja energiavarustuse kindlusega seotud ning muid kaalutlusi.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 a) Selleks et tõhustada biokütuste panust kliimamuutustega võitlemisse, tuleks vastu võtta meetmed tagamaks, et sisendina kasutatavad põllukultuurid on kasvanud kütusetootmisrajatisele võimalikult lähedal.

Selgitus

Tooraine ja biokütuste transport tootmisrajatistesse põhjustab veelgi kasvuhoonegaaside heidet. Seda võiks vältida, kasutades võimalikult lähedast tootmisrajatist.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40) Kui biokütus ja muud vedelad biokütused saadakse ELis toodetud toorainest, peaksid need vastama ka ELi põllumajandusalastele keskkonnanõuetele. Selliste kriteeriumide kohaldamine impordile kolmandatest riikidest on halduslikult ja tehniliselt teostamatu.

(40) Biokütus ja muud vedelad biokütused peaksid vastama ELi põllumajandusalastele keskkonnanõuetele.

Selgitus

Komisjoni ettepanek seaks Euroopa põllumajandustootjad konkurentsis ebasoodsasse seisu ning vähendaks biokütustele üleminekust saadavat üldist keskkonnaalast kasu. Kuigi kolmandate riikide eksportijatelt ei ole alati võimalik nõuda vastamist Euroopa standarditele, ei tohiks käesolevat lähenemist a priori välistada.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Iga liikmesriik tagab, et taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest 2020. aastal on vähemalt sama suur, kui tema üldeesmärk seoses taastuvenergia osakaaluga nimetatud aastal, nagu on sätestatud I lisa A osas esitatud tabeli kolmandas veerus.

3. 20%lise osakaalu üldeesmärgi saavutamiseks tagab iga liikmesriik, et taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest 2020. aastal on vähemalt sama suur, kui tema üldeesmärk seoses taastuvenergia osakaaluga nimetatud aastal, nagu on sätestatud I lisa A osas esitatud tabeli kolmandas veerus.

Selgitus

Kuigi kohustuslikus ELi üldeesmärgis saavutada taastuvenergia 20%line osakaal aastaks 2020 lepiti kokku Euroopa Ülemkogul, mis kogunes Brüsselis 8.–9. mail 2007 ja käsitles ELi üldist eesmärki saavutada 20%line osakaal 2020. aastaks, ei ole kõnealune eesmärk komisjoni ettepanekus selgelt kirjas.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 - lõige 3 - esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriik tagab, et taastuvenergia osakaal transpordisektoris on 2020. aastal vähemalt 10% energia lõpptarbimisest transpordisektoris selles liikmesriigis.

3. Liikmesriik tagab, et taastuvenergia osakaal transpordisektoris on 2025. aastal vähemalt 10% energia lõpptarbimisest transpordisektoris selles liikmesriigis.

Selgitus

Eesmärgiks seatud 2020. aasta tähtaeg ei tundu enam asjakohane, pidades silmas toiduainete hindade kiiret tõusu, muret seoses piisava toidu kättesaadavusega paljudes arengumaades ning kahtlusi tähtaja suhtes, mil teise põlvkonna biokütused muutuvad kaubanduslikult elujõulistena kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 3 a

 

Ülevaade teise põlvkonna biokütuste kättesaadavusest

 

1. septembriks 2015. aastal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kaubanduslikult elujõuliste teise põlvkonna biokütuste kättesaadavuse osas tehtud edusammude kohta, millele on vastavalt vajadusele lisatud ettepanekud artikli 3 lõike 3 esimeses lõigus seatud eesmärgi läbivaatamiseks.

Selgitus

Kuna 2007. aasta märtsis Euroopa Ülemkogu kohtumisel Brüsselis seati 10 % eesmärgi tingimuseks säästlike teise põlvkonna biokütuste kaubanduslik kättesaadavus, tundub soovitatav kehtestada läbivaatamisklausel, et võimaldada eesmärgi täpsustamist tehnoloogilist arengut silmas pidades.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 4 a

 

Riiklike tegevuskavade edasilükkamine

 

Liikmesriigid võivad muuta oma riiklike tegevuskavade kohaldamist ning lükata edasi oma kohustust järgida artikli 3 lõiget 3, juhul kui toiduainete ja sööda hinnad on oluliselt tõusnud.

Selgitus

Põllumajandusliku tooraine suurenev kasutamine ei tohiks viia toiduainete ja sööda hindade olulise tõusuni.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 - lõige 5 - viies lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Süsteemide ja seadmete energia muundamise kasuteguri ning sisendi ja väljundi vahelise suhte hindamisel kasutavad liikmesriigid ühenduse menetlusi või nende puudumisel rahvusvahelisi menetlusi, kui sellised menetlused on olemas.

Süsteemide ja seadmete energia muundamise kasuteguri ning sisendi ja väljundi vahelise suhte hindamisel kasutavad liikmesriigid rahvusvahelisi menetlusi või nende puudumisel ühenduse menetlusi, kui sellised menetlused on olemas.