SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE Nõukogu ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv renditöö kohta

8.10.2008 - (10599/2/2008 – C6‑0327/2008 – 2002/0072(COD)) - ***II

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Harlem Désir

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv renditöö kohta

(10599/2/2008 – C6‑0327/2008 – 2002/0072(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (10599/2/2008 – C6‑0327/2008);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta[1] Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2002)0149) kohta;

–   võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2002)0701);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 67;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6‑0373/2008),

1.  kiidab ühise seisukoha heaks;

2.  märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

• [1]  ELT C 25 E, 29.1.2004, lk 368.

SELETUSKIRI

I Sissejuhatus

20. märtsil 2002 võttis komisjon Lissaboni strateegia raames vastu renditööd reguleeriva direktiivi ettepaneku, mille eesmärk on tagada renditöötajate minimaalne kaitse ning aidata renditöö sektoril töötada välja tööandjatele ja töötajatele mõeldud sobivad valikuvõimalused.

Direktiivi ettepanekuga kehtestatakse rendiagentuuride ja kasutajaettevõtete töötajate vahelise mittediskrimineerimise põhimõte, sealhulgas töötasu osas tingimusel, et töösuhe sama tööandjaga on pikem kui kuus nädalat. Selle põhimõtte suhtes nähti ette siiski üks erand kollektiivlepingute korral.

Direktiivi ettepanek järgnes tööturu osapoolte aasta jooksul (2000–2001) peetud läbirääkimiste ebaõnnestumisele.

Vastavalt asutamislepingu artiklile 251 võttis Euroopa Parlament 21. novembril 2002. aastal toimunud esimesel lugemisel vastu oma seisukoha. Komisjoni ettepanekule esitati hulgaliselt muudatusettepanekuid, et tagada renditöötajate põhikaitse ning vähendada mittediskrimineerimise põhimõttest tehtavaid erandeid ja need piiritleda.

Komisjon võttis 28. novembril 2002 vastu muudetud ettepaneku, milles võeti arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta. Muudetud direktiivi ettepanek jäi ministrite nõukogus seisma kuueks aastaks, kuni nõukogu jõudis oma 9. ja 10. juuni 2008. aasta istungil lõpuks poliitilisele kokkuleppele ühise seisukoha suhtes. Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõikele 2 tegi nõukogu 15. septembril 2008 ametliku otsuse ühise seisukoha kohta.

II Esimese lugemise täiendused

Raportöör soovib esile tõsta eelmise raportööri Ieke van den Burgi töö olulisust 2002. aastal toimunud esimese lugemise ajal. Komisjoni ettepanekusse tehtud muudatused olid kantud kolmest peamisest töötajate võrdse kohtlemise põhimõttest:

– "renditöötajate ja muude töötajate võrdne kohtlemine seoses staatuse ja kindlustatusega";

– "kasutajaettevõtja kehtestatud sotsiaalsete normide, sh võrdne kohtlemine renditöötajate ja kasutajaettevõtte töötajate töötasu ja töötingimuste osas," järgimine ning

– "renditöö vahendamise sektori tunnustamine seadusliku äri- ja kutsetegevusena, kaotades põhjendamatud piirangud ja keelud".

Parlament võttis seega vastu muudatusettepanekud, mille eesmärk oli selgelt sätestada, et kõigil renditöötajatel on õigus üldisele kaitsele esimesest tööpäevast peale ning selle kaitse hulka kuulub õigus saada tööõigusest tulenevat kaitset, teiste töötajatega võrdset töötasu ning sotsiaalset kaitset.

Parlament võttis samuti vastu muudatusettepanekud, et loobuda mittediskrimineerimise põhimõttesse tehtavatest eranditest, välja arvatud teatavad erandid (näiteks rendiagentuuriga sõlmitud määramata tähtajaga lepingu korral või kui kollektiivleping tagab piisava kaitse).

III Ühise seisukoha analüüs

Ühises seisukohas võetakse arvesse vajadust kehtestada sobiv raamistik renditöö kasutamisele, mille eesmärk on luua töökohti ja arendada paindlikke töövorme, tagades sealjuures töötajate kaitse.

Ühises seisukohas on ka suur osa parlamendis esimesel lugemisel vastu võetud muudatusettepanekuid, mis tagavad võrdse kohtlemise, sealhulgas kasutajaettevõtte töötajatega võrdse töötasu.

Nõukogu on samuti pidanud võrdset kohtlemist esimesest tööpäevast peale põhireegliks, kusjuures kõigi sellest põhimõttest tehtavate erandite suhtes tuleb kokku leppida tööturu osapooltega kas kollektiivläbirääkimiste käigus või riigi tasandil tööturu osapooltega sõlmitavate kokkulepetega (artikkel 5).

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid, mis käsitlevad renditöötajate peamisi töö- ja töölevõtmise tingimusi, eeskätt töötasu (artikkel 3), on ühises seisukohas samuti arvesse võetud.

Nõukogu ühises seisukohas on alles ka muudatusettepanekud, mis käsitlevad juurdepääsu töökohtadele, ühisrajatistele ja kutseõppele (artikkel 6) ning renditöötajate esindamist (artikkel 7).

Raportöör rõhutab muu hulgas asjaolu, et kuigi töötervishoid, -ohutus ja -hügieen ei ole töötamise ja tööhõive põhitingimuste hulka arvatud, nagu Euroopa Parlament seda nõudis, on need tegelikult siiski tagatud nõukogu 25. juuni 1991. aasta direktiiviga 91/383/EMÜ, millega täiendatakse meetmeid tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise soodustamiseks.

IV Soovitused teisele lugemisele

Renditööd käsitlevas siseriiklikus õiguses on praegu veel siiski suuri erinevusi. Lisaks sellele tuleb suurt ebavõrdsust ette seoses renditöötajate töötasu ja raskemate töötingimustega. Renditöötajad on rohkem mõjutatud füüsilistest ohtudest, nende töö on teiste töötajatega võrreldes intensiivsem ja pingelisem.

Saksamaal, Madalmaades ja Hispaanias kehtivad kõnesoleva sektori suhtes üldisemad õigusaktid ning konkreetsem õiguslik reguleerimine puudub.

Ühendkuningriigis ja Iirimaal on kehtiv õiguslik raamistik väga paindlik.

Belgias, Prantsusmaal ja Itaalias on olemas konkreetselt renditööd käsitlevad õigusaktid, mis reguleerivad rendiagentuuri, kasutajaettevõtte ja töötaja vahelisi suhteid ning töötaja staatust.

Kuigi renditöö kasutamine kõigis Euroopa Liidu riikides suureneb, on selle osakaal riigiti väga erinev. Renditöötajate kaitset käsitleva ja rendiagentuuride tegevusraamistikku täpsustava õigusakti vastuvõtmine on praegu veelgi põhjendatum ja vajalikum kui kuus aastat tagasi.

Teise lugemise raporti koostamise käigus kohtus raportöör kõigi huvitatud osapoolte, eeskätt Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni esindajatega ning ühenduste Eurociett ja UNI-Europa liikmetega, kes esindavad Euroopa rendiagentuure.

Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon andis raportöörile nõukogu ühise seisukoha suhtes positiivse hinnangu. Konföderatsiooni arvates on sellel otsustav mõju, eelkõige toetab see võrdse kohtlemise põhimõtet ning põhimõtet, mille kohaselt erandeid lubatakse vaid kollektiivsete kokkulepete põhjal. Kõnesolevat seisukohta tutvustati ka 10. juuni 2008. aasta pressiteates.

Eurociett ja UNI-Europa andsid raportöörile teada, et nad toetavad samuti nõukogu ühist seisukohta. Eurociett ja UNI-Europa väljendasid oma toetust 10. juuni 2008. aasta pressiteates.

Seega on kindlasti vaja võtta vastu ühenduse õigusakt Euroopa renditöötajate kaitseks. Raportöör on seisukohal, et Euroopa Parlament, kes juba kuus aastat tagasi tegi positiivse otsuse kõnesoleva direktiivi suhtes ning kelle esialgsesse algatusse tehtud muudatusettepanekuid on nõukogu arvesse võtnud, võib anda oma heakskiidu töötajate kaitset käsitleva direktiivi muutmata kujul vastuvõtmisele teisel lugemisel.

Raportöör soovitab seepärast raporti kiiret vastuvõtmist ilma muudatusettepanekuid esitamata, et kõnesolev direktiivi ettepanek võiks saada seaduse jõu.

MENETLUS

Pealkiri	Renditöö: töötajatele kehtestatud kaitsev raamistik, suhted agentuuriga
Viited	10599/2/2008 – C6-0327/2008 – 2002/0072(COD)
EP 1. lugemise kuupäev – P-number	21.11.2002                     T5-0562/2002
Komisjoni ettepanek	KOM(2002)0149 - C5-0140/2002
Komisjoni muudetud ettepanek	KOM(2002)0701
Ühise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev	22.9.2008
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	EMPL 22.9.2008
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Harlem Désir 24.6.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	6.10.2008
Vastuvõtmise kuupäev	7.10.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	30 1 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Andersson, Edit Bauer, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Luigi Cocilovo, Jean Louis Cottigny, Jan Cremers, Proinsias De Rossa, Harlem Désir, Richard Falbr, Roger Helmer, Stephen Hughes, Ona Juknevičienė, Raymond Langendries, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Maria Matsouka, Elisabeth Morin, Juan Andrés Naranjo Escobar, Csaba Őry, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Rovana Plumb, Bilyana Ilieva Raeva, José Albino Silva Peneda, Jean Spautz, Gabriele Stauner, Ewa Tomaszewska, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Richard Howitt, Jamila Madeira