RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi

15.10.2008 - (KOM(2008)0016 – C6‑0043/2008 – 2008/0013(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonRaportöör: Avril Doyle
Arvamuse koostaja (*): Lena Ek, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi

(KOM(2008)0016 – C6‑0043/2008 – 2008/0013(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0016);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0043/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6‑0406/2008),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Amendment
(2) Nõukogu 15. detsembri 1993. aasta otsusega 94/69/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside stabiliseerumine atmosfääris tasemeni, mis ennetaks inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimasüsteemi häireid. Selle eesmärgi saavutamiseks ei tohi ülemaailmse keskmise maapinna temperatuuri tõus võrreldes eelindustriaalse ajajärgu temperatuuriga ületada 2 °C. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimasest aruandest nähtub, et kõnealuse eesmärgi saavutamiseks peavad ülemaailmsed kasvuhoonegaaside heitkogused saavutama oma kõrgeima taseme 2020. aastaks. See tähendab, et tuleb tugevdada ühenduse jõupingutusi ja kiirelt kaasata arenenud riigid ning samuti julgustada arengumaid osalema heitkoguste vähendamises.	(2) Nõukogu 15. detsembri 1993. aasta otsusega 94/69/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside stabiliseerumine atmosfääris tasemeni, mis ennetaks inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimasüsteemi häireid. Selle eesmärgi saavutamiseks ei tohi ülemaailmse keskmise maapinna temperatuuri tõus võrreldes eelindustriaalse ajajärgu temperatuuriga ületada 2 °C. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimasest aruandest nähtub, et kõnealuse eesmärgi saavutamiseks peavad ülemaailmsed kasvuhoonegaaside heitkogused saavutama oma kõrgeima taseme 2020. aastaks. Hiljutised teadusuuringute tulemused näitavad, et süsinikdioksiidi kontsentratsiooni atmosfääris tuleb vähendada allpool 350 miljondikosa olevale tasemele, mis tähendab kasvuhoonegaaside vähendamist umbes 60% võrra aastaks 2035. See tähendab, et tuleb tugevdada ühenduse jõupingutusi ja kiirelt kaasata arenenud riigid ja uued tööstusriigid ning samuti julgustada arengumaid osalema heitkoguste vähendamises.
Selgitus
Kuna kliimaseisund on varasemast tõsisem, märgiti hiljuti Rootsis Tällbergis NASA ja Stockholmi Keskkonnainstituudi teadlaste osalusel toimunud foorumil, et katastroofilise mõju vältimiseks tuleks atmosfääri süsinikdioksiidi kogust vähendada allpool 350 ppm (miljondikosa) olevale tasemele. Kuni viimase ajani seadsid teadlased üksmeelselt kliimamuutuste halvimaid mõjusid ära hoidva turvalise piiri 450 miljondikosa juurde, kuid uued tulemused näitavad nüüd, et kriitiline tase algab juba 350 miljondikosa juures. See tähendaks vähemalt 60%-list kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist aastaks 2030 ning 100%-list vähendamist aastaks 2050.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Euroopa Ülemkogu on võtnud endale kindla kohustuse vähendada 2020. aastaks ühenduse kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1999. aasta tasemega võrreldes kokku vähemalt 20% võrra – ja isegi 30% võrra, tingimusel et teised arenenud riigid võtavad endale võrreldava kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning majanduslikult enam arenenud arengumaad annavad piisava panuse vastavalt oma kohustustele ja vastavatele võimalustele. aastaks tuleks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada vähemalt 50% võrreldes 1990. aasta tasemega. Kõik majandussektorid peaksid kõnealuse vähendamise saavutamisele kaasa aitama.	(3) Euroopa Ülemkogu on võtnud endale kindla kohustuse vähendada 2020. aastaks ühenduse kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1999. aasta tasemega võrreldes kokku vähemalt 20% võrra – ja isegi 30% võrra, tingimusel et teised arenenud riigid võtavad endale võrreldava kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning majanduslikult enam arenenud arengumaad annavad piisava panuse vastavalt oma kohustustele ja vastavatele võimalustele. 2050. aastaks tuleks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada vähemalt 50% võrreldes 1990. aasta tasemega. Kõik majandussektorid, kaasa arvatud laevandus ja lennundus, peaksid kõnealuse vähendamise saavutamisele kaasa aitama. Lennundus toetab ühenduse süsteemi kaasatuse kaudu 20%-list ja 30%-list vähendamist (tingimusel, et teised arenenud riigid ja muud peamised kasvuhoonegaaside tekitajad osalevad tulevases rahvusvahelises kokkuleppes). Kuni laevanduse ühenduse süsteemi kaasamiseni tuleks laevanduse heitkogused lisada otsusesse liikmesriikide püüete kohta täita 2020. aastaks ühenduse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustused.
Selgitus
Selguse huvides.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) 31. jaanuari 2008. aasta resolutsioonis Bali kliimamuutuse konverentsi tulemuste kohta (COP 13 ja COP/MOP 3) tuletas Euroopa Parlament meelde oma seisukohta, et tööstusriigid peavad vähendama kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 30 % võrra aastaks 2020 ning 60–80 % võrra aastaks 2050 (1990. aastaga võrreldes). ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 2009. aastal Kopenhaagenis toimuva 15. konverentsi positiivseid tulemusi oodates peaks Euroopa Liit alustama rangemate heite vähendamise alaste eesmärkide ettevalmistamist aastaks 2020 ja sealt edasi, ning peaks püüdma tagada, et pärast 2013. aastat võimaldaks ühenduse süsteem ELi poolse panusena uude rahvusvahelisse kokkuleppesse vajadusel rangemate heite piirmäärade kehtestamist.
Selgitus
Oluline on rõhutada Euroopa Parlamendi suuri ambitsioone kliimamuutuste vastu võitlemisel. Kõige parem viis on seda teha rahvusvahelise kokkuleppe kaudu, mis tuleks saavutada Kopenhaagenis 2009. aasta lõpus. Käesolevat ettepanekut tuleks käsitada ELi poolt kõnealuses kontekstis võetud kohustuse tõendusena, kuid ka märguandena, et EL valmistub ette uue kokkuleppega kehtestatavateks rangemateks eesmärkideks.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Kui väikeste käitiste suhtes, mille heitkogused ei ületa 10 000 tonni süsinikdioksiidi piirmäära aastas, kohaldatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks samaväärseid meetmeid, eelkõige maksustamist, tuleks ette näha kord, mille abil liikmesriigid saaksid kõnealused käitised saastekvootidega kauplemise süsteemist välja arvata seniks, kuni kõnealuseid meetmeid kohaldatakse. Nimetatud piirmäär pakub haldusliku lihtsuse huvides suurimat säästu halduskulude vähendamisel iga süsteemist välja arvatud tonni kohta. Viieaastaste eraldamisperioodide kaotamisest tulenevalt ja selleks, et suurendada kindlust ja prognoositavust, tuleks ette näha kasvuhoonegaaside saastelubade läbivaatamise sagedust käsitlevad sätted.	(10) Kui väikeste käitiste suhtes, mille heitkogused ei ületa 25 000 tonni süsinikdioksiidi piirmäära aastas, kohaldatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks samaväärseid meetmeid, eelkõige maksustamist, tuleks ette näha kord, mille abil liikmesriigid saaksid käitaja taotlusel kõnealused käitised saastekvootidega kauplemise süsteemist välja arvata seniks, kuni kõnealuseid meetmeid kohaldatakse. Välja arvata võidakse ka haiglad, kui nad võtavad samaväärseid meetmeid. Nimetatud piirmäär on majanduslikult soodsaim lahendus ja pakub suurimat säästu halduskulude vähendamisel iga süsteemist välja arvatud tonni kohta. Viieaastaste eraldamisperioodide kaotamisest tulenevalt ja selleks, et suurendada kindlust ja prognoositavust, tuleks ette näha kasvuhoonegaaside saastelubade läbivaatamise sagedust käsitlevad sätted.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) See panus vastab heitkoguste vähendamisele ühenduse süsteemi raames 2020. aastaks 21% võrra alla 2005. aasta taseme; panus hõlmab muu hulgas mõju, mis tuleneb süsteemi ulatuse laiendamisest ajavahemikuks 2008–2012 võrreldes ajavahemikuga 2005–2007, ning Bulgaaria ja Rumeenia riikliku saastekvootide eraldamise kava hindamisel ajavahemikuks 2008–2012 kasutatud kauplemissektori 2005. aasta heitkoguste andmeid ning selle tulemusel eraldatakse 2020. aastal maksimaalselt 1720 miljonit kvooti. Täpsed heitkogused arvutatakse välja pärast seda, kui liikmesriigid on eraldanud saastekvoodid vastavalt komisjoni otsustele saastekvootide eraldamise riiklike kavade kohta ajavahemikuks 2008–2012, kuna mõnede käitiste kvootide heakskiitmine sõltus nende heitkoguste põhjendamisest ja tõendamisest. Kui kvoodid ajavahemikuks 2008–2012 on eraldatud, avaldab komisjon ühenduse üldkoguse. Ühenduse üldkogust tuleks kohandada, võttes arvesse käitisi, mis kuuluvad ühenduse süsteemi ajavahemikul 2008–2012 või alates 2013. aastast.	(12) See panus vastab heitkoguste vähendamisele ühenduse süsteemi raames 2020. aastaks 21% võrra alla 2005. aasta taseme; panus hõlmab muu hulgas mõju, mis tuleneb süsteemi ulatuse laiendamisest ajavahemikuks 2008–2012 võrreldes ajavahemikuga 2005–2007, ning Bulgaaria ja Rumeenia riikliku saastekvootide eraldamise kava hindamisel ajavahemikuks 2008–2012 kasutatud kauplemissektori 2005. aasta heitkoguste andmeid ning selle tulemusel eraldatakse 2020. aastal maksimaalselt 1720 miljonit kvooti. Täpsed heitkogused arvutatakse välja pärast seda, kui liikmesriigid on eraldanud saastekvoodid vastavalt komisjoni otsustele saastekvootide eraldamise riiklike kavade kohta ajavahemikuks 2008–2012, kuna mõnede käitiste kvootide heakskiitmine sõltus nende heitkoguste põhjendamisest ja tõendamisest. Kui kvoodid ajavahemikuks 2008–2012 on eraldatud, avaldab komisjon ühenduse üldkoguse. Ühenduse üldkogust tuleks kohandada, võttes arvesse käitisi, mis kuuluvad ühenduse süsteemi või on sellest välja arvatud ajavahemikul 2008–2012 või alates 2013. aastast.
Selgitus
Vajalik pole vaid suurendamine. Käitiste ELi heitkogustega kauplemise süsteemist väljaarvamise puhul on oluline vähendada saastekvootide koguhulka, et vältida piirmäära lõdvendamist ülejäänud käitiste suhtes.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Kõik liikmesriigid peavad tegema märkimisväärseid investeeringuid, et vähendada oma majanduse süsinikuheite määra 2020. aastaks, ning nendes liikmesriikides, kus sissetulek inimese kohta on endiselt tunduvalt madalam ühenduse keskmisest ja kus majandus on rikkamatele liikmesriikidele alles järele jõudmas, tuleb teha olulisi jõupingutusi energiatõhususe parandamiseks. Kuna eesmärgiks on ühendusesisese konkurentsi moonutuste kaotamine ja suurim võimalik majanduslik tõhusus ELi majanduse muutmisel vähem süsihappegaasiheiteid tekitavaks majanduseks, ei ole kohane käsitleda üksikute liikmesriikide majandussektoreid ühenduse süsteemi raames erinevalt. Seepärast on vaja töötada välja muud mehhanismid nende liikmesriikide toetamiseks, kus sissetulek inimese kohta on suhteliselt madalam ja majanduskasv kiirem. 90 % oksjonil müüdavast kvootide üldkogusest tuleks jaotada liikmesriikide vahel vastavalt nende 2005. aasta heitkoguste suhtelisele osatähtsusele ühenduse süsteemis. 10 % kõnealusest kogusest tuleks jaotada kõnealuste liikmesriikide vahel ühenduse solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil ning seda tuleks kasutada heitkoguste vähendamiseks ja kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. Kõnealuse 10 % jaotamisel tuleks arvesse võtta liikmesriikide 2005. aasta sissetulekut inimese kohta ja majanduskasvu prognoosi ning eraldatav kogus peaks olema suurem liikmesriikide puhul, kus sissetulek inimese kohta on madal ja prognoositav majanduskasv kiire. Liikmesriigid, kus keskmine sissetulek inimese kohta on üle 20 % kõrgem ühenduse keskmisest, peaksid loovutama kvoote kõnealuse jaotamise eesmärgil, välja arvatud juhul, kui dokumendis SEK(2008) 85 hinnatud kogu paketi otsesed kulud ületavad 0,7 % SKPst.	(14) Kõik liikmesriigid peavad tegema märkimisväärseid investeeringuid, et vähendada oma majanduse süsinikuheite määra 2020. aastaks, ning nendes liikmesriikides, kus sissetulek inimese kohta on endiselt tunduvalt madalam ühenduse keskmisest ja kus majandus on rikkamatele liikmesriikidele alles järele jõudmas, tuleb teha olulisi jõupingutusi energiatõhususe parandamiseks. Kuna eesmärgiks on ühendusesisese konkurentsi moonutuste kaotamine ja suurim võimalik majanduslik tõhusus ELi majanduse muutmisel vähem süsihappegaasiheiteid tekitavaks majanduseks, ei ole kohane käsitleda üksikute liikmesriikide majandussektoreid ühenduse süsteemi raames erinevalt. Seepärast on vaja töötada välja muud mehhanismid nende liikmesriikide toetamiseks, kus sissetulek inimese kohta on suhteliselt madalam ja majanduskasv kiirem. 90 % oksjonil müüdavast kvootide üldkogusest tuleks jaotada liikmesriikide vahel vastavalt nende heitkoguste suhtelisele osatähtsusele aastatel 2005−2007. 10 % kõnealusest kogusest tuleks jaotada kõnealuste liikmesriikide vahel ühenduse solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil ning seda tuleks kasutada heitkoguste vähendamiseks ja kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. Kõnealuse 10 % jaotamisel tuleks arvesse võtta liikmesriikide 2005. aasta sissetulekut inimese kohta ja majanduskasvu prognoosi ning eraldatav kogus peaks olema suurem liikmesriikide puhul, kus sissetulek inimese kohta on madal ja prognoositav majanduskasv kiire. Liikmesriigid, kus keskmine sissetulek inimese kohta on üle 20 % kõrgem ühenduse keskmisest, peaksid loovutama kvoote kõnealuse jaotamise eesmärgil, välja arvatud juhul, kui dokumendis SEK(2008) 85 hinnatud kogu paketi otsesed kulud ületavad 0,7 % SKPst.
Selgitus
Selle asemel, et kasutada ühe aasta andmeid, peaks saastekvootide jaotamist arvutama vähemalt kahe aasta keskmiste väärtuste põhjal. Samuti võivad heitkogused aastast aastasse loomulikel põhjustel erineda: seetõttu tuleks võrdluspunktina kasutada pigem ajavahemikku kui aastat. Lisaks oleks Euroopa Komisjon oma ettepaneku kohaselt nõus võrdlusesse kaasama 2006. aasta heitkoguste andmed, niipea kui nad kättesaadavaks tehakse. Oluline on silmas pidada, et mitmeid aastaid hõlmav arvutus ei muuda ühenduse saastekvoote tervikuna.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Kliimamuutustega võitlemiseks ja nende vältimatute mõjudega kohanemiseks tehtavaid jõupingutusi silmas pidades on asjakohane kasutada vähemalt 20 % saastekvootide oksjonite tuludest selleks, et: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid; kohaneda kliimamuutuste mõjudega; rahastada heitkoguste vähendamise ja mõjudega kohanemise alast uurimis- ja arendustegevust; arendada välja taastuvenergiaallikaid, et saavutada ELi eesmärk jõuda 2020. aastaks taastuvenergia 20 % osatähtsuseni; saavutada ühenduse eesmärk suurendada energiatõhusust 2020. aastaks 20 % võrra; koguda ja geoloogiliselt säilitada kasvuhoonegaase; toetada ülemaailmset energiatõhususe ja taastuvenergia fondi; rahastada meetmeid metsade hävitamise ärahoidmiseks ja kohanemise hõlbustamiseks arengumaades ning lahendada sotsiaalprobleeme, nagu võimaliku elektrihinna tõusu mõju madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondadele. See protsendimäär on oluliselt madalam kui ametiasutuste eeldatav netotulu oksjonitest, arvestades võimalikku madalamat tulu ettevõtte tulumaksu laekumisest. Lisaks sellele tuleks saastekvootide oksjonitest saadavat tulu kasutada ühenduse süsteemi juhtimise halduskulude katteks. Tuleks ette näha sätted oksjonitulude kõnealustel eesmärkidel kasutamise jälgimiseks. Selline teatamine ei vabasta liikmesriike asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud kohustusest teatada teatavatest riiklikest meetmetest. Käesoleva direktiiviga ei piirata asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaselt rakendatavate tulevaste riigiabi menetluste tulemuste kohaldamist.	(15) Kliimamuutustega võitlemiseks ja nende vältimatute mõjudega kohanemiseks tehtavaid jõupingutusi silmas pidades on asjakohane kasutada 50 % saastekvootide oksjonite tuludest rahvusvahelise sihtfondi kaudu selleks, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kohaneda kliimamuutuste mõjudega ning rahastada heitkoguste vähendamise ja mõjudega kohanemise alast uurimis- ja arendustegevust arengumaades, mis on ratifitseerinud rahvusvahelise kokkuleppe. Oksjonimüügist saadud ülejäänud tulu tuleks kasutada kliimamuutuste küsimusega tegelemiseks Euroopa Liidus, muu hulgas selleks, et: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid; kohaneda kliimamuutuste mõjuga; rahastada heitkoguste vähendamise ja mõjudega kohanemise alast uurimis- ja arendustegevust; arendada välja taastuvenergiaallikaid, et saavutada ELi eesmärk jõuda 2020. aastaks taastuvenergia 20 % osatähtsuseni; saavutada ühenduse eesmärk suurendada energiatõhusust 2020. aastaks 20 % võrra; koguda ja geoloogiliselt säilitada kasvuhoonegaase; toetada ülemaailmset energiatõhususe ja taastuvenergia fondi; rahastada meetmeid metsade hävitamise ärahoidmiseks ning lahendada sotsiaalprobleeme, nagu energiavaesus. Lisaks sellele tuleks saastekvootide oksjonitest saadavat tulu kasutada ühenduse süsteemi juhtimise halduskulude katteks. Tuleks ette näha sätted oksjonitulude kõnealustel eesmärkidel kasutamise jälgimiseks. Selline teatamine ei vabasta liikmesriike asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud kohustusest teatada teatavatest riiklikest meetmetest. Käesoleva direktiiviga ei piirata asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaselt rakendatavate tulevaste riigiabi menetluste tulemuste kohaldamist.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 a) Arvestades ülemaailmse metsade hävitamise ulatust ja tempot, on hädavajalik kasutada ühenduse süsteemis saastekvootide oksjonimüügist saadud tulu metsade hävitamise vähendamiseks ning säästva metsastamise ja taasmetsastamise suurendamiseks. Lisaks peaks EL töötama selle nimel, et rajada rahvusvaheliselt tunnustatud süsteem metsade hävitamise vähendamiseks ning metsastamise ja taasmetsastamise suurendamiseks. Liikmesriigid peaksid andma saadud tulu sihtfondi, kust tehtaks rahvusvahelisi väljamakseid kõnealusteks ja muudeks otstarveteks.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 15 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 b) Arvestades, et kuna saastekvootide oksjonitest saadavast tulust, mis on ette nähtud metsade hävitamise ärahoidmiseks, metsastamiseks ja taasmetsastamiseks, üksi ei piisa ülemaailmse metsade hävitamise peatamiseks, võib vaja minna täiendavaid meetmeid.
Selgitus
Tuleb olla realistlik ja mitte väita, et ülalnimetatud probleemid lahendatakse 20% saastekvootide oksjonitest saadava tulu abil.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 15 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 c) Kolmandates riikides õiglase ja kulutõhusa projektide jaotuse ja kõiki 15. põhjenduses nimetatud meetmeid puudutava parima tava levitamise edendamiseks tuleks luua mehhanismid, et tagada tõhus teabevahetus erinevate liikmesriikide projektide kohta.
Selgitus
On oluline, et artikli 10 lõikes 3 sätestatud kohustuste täitmiseks ette nähtud liikmesriikide projekte koordineeritaks hästi, et tagada vahendite suunamine kõige hädavajalikumatesse ja tõhusamatesse projektidesse ning vältida projektide kattumist.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Seepärast peaks oksjonid olema energiasektoris alates 2013. aastast reegliks, arvestades kõnealuse sektori võimalust süsinikdioksiidi suurenenud maksumus edasi suunata, ning süsiniku kogumise ja säilitamise eest ei tohiks anda tasuta kvoote, kuna kõnealuse stiimuli puhul ei nõuta säilitatavate heidete osas kvootide tagastamist. Konkurentsimoonutuste vältimiseks võib elektritootjatele eraldada tasuta kvoote direktiivis 2004/8/EÜ määratletud suure tõhususega koostootmise käigus toodetud soojuse eest, juhul kui muude sektorite käitiste poolt toodetud samasuguse soojuse eest eraldatakse tasuta kvoote.	(16) Seepärast peaks oksjonid olema energiasektoris alates 2013. aastast reegliks, arvestades kõnealuse sektori võimalust süsinikdioksiidi suurenenud maksumus edasi suunata. Elektritootjatele tuleks eraldada tasuta kvoote kaugkütte ja direktiivis 2004/8/EÜ seoses soojuse ja jahutuse tootmisega määratletud suure tõhususega koostootmise teel toodetud soojuse eest või tööstusliku protsessi jääkidest parimaid võimalikke tehnoloogiaid kasutades toodetava elektrienergia eest, tingimusel, et see on mõeldud käitise käitaja omatarbeks; kõikidel juhtudel tuleks kvoote eraldada samade põhimõtete alusel, mida kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ I lisas osutatud tööstusliku tegevuse suhtes.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) Peamine pikaajaline stiimul süsinikdioksiidi kogumiseks ja säilitamiseks ning uute taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtuks on see, et energia tootmisel eraldunud süsinikdioksiidi püsivalt säilitatud või ära hoitud heidete eest ei tule saastekvoote loovutada. Lisaks tuleks esimeste kaubanduslike käitiste käivitamise kiirendamiseks kasutada oksjonitulusid ja eraldada uute osalejate reservist kvoote, et rahastada garanteeritud preemiat säilitatud või ära hoitud süsinikdioksiidi heidete tonnide eest esimestele niisugusele käitistele ELis või mis tahes kolmandas riigis, mis on ratifitseerinud kliimamuutuseid käsitleva tulevase rahvusvahelise kokkuleppe, tingimusel et on sõlmitud kokkulepe tehnoloogia intellektuaalomandi õiguste jagamise kohta.
Selgitus
Kaubanduslikult testimata taastuvenergia tehnoloogiad hõlmatakse täiendavatesse rahastamise mehhanismidesse. 2020. aasta lõpuks hoitaks 180 GW uue tuuleenergia võimsusega ära süsinikoksiidi heite hulk, mis vastab 70%-le kavandatud 21%-st heitkogustega kauplemise süsteemi heitkoguste vähendamise eesmärgist. Uute laiaulatuslike uuenduste toetamine taastuvenergia valdkonnas on reaalne võimalus käivitada tehnoloogiad, mille abil antakse märkimisväärne panus nii ELi kui ka ülemaailmsete eesmärkide saavutamisse.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 16 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 b) Süsiniku- ja elektrituru reeglipärase toimimise tagamiseks peaks saastekvootide oksjonimüük 2013. aasta järgseks ajavahemikuks algama hiljemalt 2011. aastal ning põhinema varakult kindlaksmääratud selgetel ja objektiivsetel põhimõtetel.
Selgitus
Elektrituru tõhusa toimimise toetamiseks on oluline, et süsinikuturg toimiks õigeaegselt, tõhusalt ja piisavalt likviidselt. Kuna elektriturgu iseloomustavad forvardlepingud, siis peaks tegelik oksjonil müümine algama aegsasti enne ajavahemiku algust. Lisaks tuleb varakult avaldada oksjonipõhimõtted ja üksikasjalikud sätted, et ettevõtted saaksid oma pakkumisstrateegiaid optimeerida.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Käitistele tasuta kvootide eraldamine üleminekuperioodil peaks toimuma ühenduse ühtlustatud eeskirjade alusel („võrdlusanalüüs“), et minimeerida konkurentsimoonutusi ühenduse turul. Kõnealuste eeskirjade puhul tuleks arvesse võtta kasvuhoonegaaside ja energia seisukohast kõige tõhusamaid tehnoloogiaid, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, biomassi kasutamist, taastuvenergiaallikaid ning kasvuhoonegaaside kogumist ja säilitamist. Sellised eeskirjad ei tohiks olla ajendiks, et heitkoguseid suurendada, ning peaksid tagama, et järjest suurem osa saastekvoote müüakse oksjonil. Eraldatavad kvoodid tuleks kindlaks määrata enne kauplemisperioodi, et tagada turu nõuetekohane toimimine. Eeskirjadega tuleb samuti hoida ära põhjendamatud konkurentsimoonutused tööstuskäitistele tarnitava elektri ja soojuse turul. Kõnealuseid eeskirju tuleks kohaldada uute osalejate suhtes, kes teostavad samu tegevusi nagu olemasolevad käitised, millele eraldatakse üleminekuperioodil tasuta kvoote. Konkurentsimoonutuste vältimiseks siseturul ei tohiks tasuta kvoote eraldada uute osalejate toodetava elektri puhul. Uutele osalejatele ettenähtud kvoodid, mis on 2020. aastaks kasutamata jäänud, tuleks müüa oksjonil.	(18) Käitistele tasuta kvootide eraldamine üleminekuperioodil peaks toimuma eelnevalt kindlaks määratud sektorisiseste võrdlusaluste põhjal ühenduse ühtlustatud eeskirjade alusel, et minimeerida konkurentsimoonutusi ühenduse turul. Kõnealused eeskirjad peaksid põhinema kasvuhoonegaaside ja energia seisukohast kõige tõhusamatel meetoditel ja tehnoloogiatel, asendajatel, alternatiivsetel tootmisviisidel, biomassi kasutamisel, taastuvenergiaallikatel ning kasvuhoonegaaside kogumisel ja säilitamisel ning võtma arvesse potentsiaali, sealhulgas tehnoloogilist potentsiaali, heitkoguseid vähendada. Sellised eeskirjad ei tohiks olla ajendiks, et heitkoguseid üldiselt või toodanguühiku kohta suurendada. Eeskirjad peaksid tagama, et järjest suurem osa saastekvoote müüakse oksjonil. Iga sektori puhul arvutatakse võrdlusalus lõpptoote alusel, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja hoida kokku energiat asjaomase sektori kogu tootmisprotsessi jooksul. Eraldatavad kvoodid tuleks kindlaks määrata enne kauplemisperioodi, et tagada turu nõuetekohane toimimine. Eeskirjadega tuleb samuti hoida ära põhjendamatud konkurentsimoonutused tööstuskäitistele tarnitava elektri ja soojuse turul. Kõnealuseid eeskirju tuleks kohaldada uute osalejate suhtes, kes teostavad samu tegevusi nagu olemasolevad käitised, millele eraldatakse üleminekuperioodil tasuta kvoote. Uus osaleja on käitis, mis on saanud kasvuhoonegaaside heitmeloa pärast seda, kui komisjonile on esitatud artikli 11 lõikes 1 osutatud loetelu, või uuendatud kasvuhoonegaaside heitmeloa käitise laienemise tõttu, mille tulemusena käitise võimsus suureneb vähemalt 20%, või olulise muudatuse tõttu käitise laadis või toimimisviisis. Eelnevalt kindlaks määratud võrdlusaluste kehtestamise põhimõtete kindlaksmääramisel eraldi sektorites tuleks komisjonil konsulteerida asjakohaste sektoritega. Konkurentsimoonutuste vältimiseks siseturul ei tohiks tasuta kvoote eraldada uute osalejate toodetava elektri puhul. Uutele osalejatele ettenähtud kvoodid, mis on 2020. aastaks kasutamata jäänud, tuleks müüa oksjonil.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Ühendus jätkab läbirääkimiste juhtimist ambitsioonika rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimiseks, millega saavutatakse eesmärk, et ülemaailmne temperatuuritõus ei ületaks 2 °C, ning leiab julgustust Balil kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammudest. Juhul kui teised arenenud riigid ja muud peamised kasvuhoonegaaside tekitajad ei osale kõnealuses rahvusvahelises kokkuleppes, võib see põhjustada kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemist kolmandates riikides, kus tööstuse suhtes ei kohaldata võrreldavaid piiranguid seoses süsihappegaasi heitkogustega (nn süsinikdioksiidi leke), ja samal ajal luua majanduslikult ebasoodsa olukorra teatavates ühenduse energiamahukates sektorites ja alasektorites, mida mõjutab rahvusvaheline konkurents. See võib kahjustada ühenduse meetmete keskkonnaalast terviklikkust ja kasu. Süsinikdioksiidi lekke probleemi lahendamiseks eraldab ühendus kuni 100 % ulatuses tasuta kvoote sektoritele ja alasektoritele, mis vastavad asjakohastele tingimustele. Kõnealuste sektorite ja alasektorite määratlus ja nõutavad meetmed vaadatakse uuesti läbi, selleks et vajaduse korral võetaks meetmeid ning et vältida ülekompenseerimist. Sellistes sektorites ja alasektorites, mille puhul saab nõuetekohaselt tõendada, et süsinikdioksiidi lekke ohtu ei ole võimalik muul viisil vältida, ja kus elekter moodustab suure osa tootmiskuludest ja seda toodetakse tõhusalt, võib meetmete puhul arvesse võtta elektritarbimist tootmise käigus, ilma et muudetaks kvootide üldkogust.	(19) Ühendus jätkab läbirääkimiste juhtimist ambitsioonika rahvusvahelise kokkuleppe ja/või rahvusvaheliste sektorisiseste kokkulepete sõlmimiseks, millega saavutatakse eesmärk, et ülemaailmne temperatuuritõus ei ületaks 2 °C, ning leiab julgustust Balil tehtud edusammudest, kui Kyoto protokolli I lisas nimetatud riigid võtsid kohustuse vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aastaga võrreldes 25–40 % võrra. Et säilitada juhtkoht nimetatud riikide rühmas, peab EL vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid selle vahemiku ülaosas. Juhul kui teised arenenud riigid ja muud peamised kasvuhoonegaaside tekitajad ei osale sellistes rahvusvahelistes kokkulepetes, võib see põhjustada kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemist süsinikdioksiidi heitkoguste seisukohast vähem tõhusates käitistes kolmandates riikides, kus tööstuse suhtes ei kohaldata võrreldavaid piiranguid seoses süsihappegaasi heitkogustega (nn süsinikdioksiidi leke), ja samal ajal luua majanduslikult ebasoodsa olukorra teatavates ühenduse energiamahukates sektorites ja alasektorites, mida mõjutab rahvusvaheline konkurents. See võib kahjustada ühenduse meetmete keskkonnaalast terviklikkust ja kasu. Süsinikdioksiidi lekke probleemi lahendamiseks peaks komisjon toetama ülemaailmsete valdkondlike kokkulepete sõlmimist ning kui sellised kokkulepped ei osutu võimalikus, eraldab ühendus kuni 100 % ulatuses tasuta kvoote alasektoritele või käitistele, mis vastavad asjakohastele tingimustele. Kõnealuste alasektorite ja käitiste määratlus ja nõutavad meetmed vaadatakse uuesti läbi, selleks et vajaduse korral võetaks meetmeid ning et vältida ülekompenseerimist. Sellistes alasektorites ja käitistes, mille puhul saab nõuetekohaselt tõendada, et süsinikdioksiidi lekke ohtu ei ole võimalik muul viisil vältida, ja kus elekter moodustab suure osa tootmiskuludest ja seda toodetakse tõhusalt, võib meetmete puhul arvesse võtta elektritarbimist tootmise käigus, ilma et muudetaks kvootide üldkogust.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Komisjon peaks seepärast olukorra läbi vaatama hiljemalt 2011. aasta juuniks ja pidama nõu asjakohaste sotsiaalpartneritega ning rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi silmas pidades esitama aruande koos võimalike asjakohaste ettepanekutega. Sellega seoses peaks komisjon hiljemalt 30. juuniks 2010 tegema kindlaks, millistes energiamahukates sektorites või alasektorites on süsinikdioksiidi lekke oht. Analüüs peaks põhinema selle hindamisel, millises ulatuses on asjaomases sektoris võimalik nõutavate kvootide hinda edasi suunata tootehindadesse, ilma et see tooks kaasa märgatava turuosa loovutamise ühendusevälistele käitistele, kes ei võta võrreldavaid meetmeid heitkoguste vähendamiseks. Energiamahukatele tööstusharudele, mille puhul on kindlaks tehtud, et seal on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, võiks eraldada rohkem tasuta kvoote või tuleks kehtestada tõhus süsinikdioksiidi tasakaalustamise süsteem, et pakkuda ühenduse tööstusharudele, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, võrdseid võimalusi võrreldes kolmandate riikide tööstusharudega. Sellise süsteemi raames võiks kohaldada importijate suhtes nõudeid, mis on vähemalt sama soodsad kui ELi käitiste suhtes kohaldatavad nõuded, näiteks nõue kvoodid tagastada. Mis tahes meetmed peavad olema kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni põhimõtetega, eelkõige ühise, kuid jagatud vastutuse ning vastavate võimaluste põhimõttega, pidades silmas vähim arenenud riikide eriolukorda. Meetmed peavad samuti olema kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas WTO kokkuleppega.	(20) Komisjon peaks seepärast olukorra läbi vaatama hiljemalt 2010. aasta juuniks ja pidama nõu asjakohaste sotsiaalpartneritega ning rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi silmas pidades esitama aruande koos võimalike asjakohaste ettepanekutega. Sellega seoses peaks komisjon tegema samal ajal kindlaks, millistes energiamahukates sektorites või alasektorites on süsinikdioksiidi lekke oht. Analüüs peaks põhinema selle hindamisel, millises ulatuses on asjaomases sektoris võimalik nõutavate kvootide ainult käesoleva direktiivi sätete tõttu tõusnud hinda edasi suunata tootehindadesse, ilma et see tooks kaasa märgatava turuosa loovutamise ühendusevälistele käitistele, kes ei võta võrreldavaid meetmeid heitkoguste vähendamiseks. Energiamahukatele tööstusharudele, mille puhul on kindlaks tehtud, et seal on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, võiks eraldada rohkem tasuta kvoote või tuleks kehtestada tõhus süsinikdioksiidi tasakaalustamise süsteem, et pakkuda ühenduse tööstusharudele, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, võrdseid võimalusi võrreldes kolmandate riikide tööstusharudega. Sellise süsteemi raames võiks kohaldada importijate suhtes nõudeid, mis on vähemalt sama soodsad kui ELi käitiste suhtes kohaldatavad nõuded, näiteks nõue kvoodid tagastada. Mis tahes meetmed peavad olema kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni põhimõtetega, eelkõige ühise, kuid jagatud vastutuse ning vastavate võimaluste põhimõttega, pidades silmas vähim arenenud riikide eriolukorda. Meetmed peavad samuti olema kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas WTO kokkuleppega.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks ühenduses tuleks ühtlustada väljaspool ühendust omandatud ühikute kasutamine ühenduse süsteemiga hõlmatud käitajate poolt. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokollis on ette nähtud kvantitatiivsed heitkoguste vähendamise eesmärgid arenenud riikide jaoks ajavahemikuks 2008–2012 ja on sätestatud tõendatud heitkoguste vähendamise ühikute (THV) ja heitkoguste vähendamise ühikute (HVÜ) loomine vastavalt puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse projektide käigus ning nende kasutamine arenenud riikide poolt, et saavutada osa kõnealustest eesmärkidest. Kuigi Kyoto protokolli raamistik ei võimalda luua HVÜsid alates 2013. aastast ilma, et vastuvõtjariikides oleks kehtestatud uued kvantitatiivsed heitkoguste vähendamise eesmärgid, võib jätkata puhta arengu mehhanismi ühikute loomist. Tuleks sätestada, kuidas oleks pärast rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe sõlmimist võimalik täiendavalt kasutada kõnealuse kokkuleppe sõlminud riikides omandatud THVsid ja HVÜsid. THVde ja HVÜde täiendava/edaspidise kasutamise sätestamine sellise kokkuleppe puudumisel kahjustaks kõnealust algatust ja raskendaks ühenduse eesmärgi saavutamist taastuvenergia üha laiema kasutamise osas. THVde ja HVÜde kasutamine peaks olema kooskõlas ühenduse eesmärgiga toota 2020. aastaks 20 % energiast taastuvenergiaallikatest ja edendada energiatõhusust, uuendustegevust ja tehnika arengut. Kui see on kõnealuste eesmärkide saavutamisega kooskõlas, tuleks ette näha võimalus sõlmida kokkuleppeid kolmandate riikidega, et luua kõnealustes riikides heitkoguste vähendamiseks stiimuleid, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendav tegelik vähendamine ja edendatakse samal ajal ühenduses asuvate äriühingute uuendustegevust ja tehnika arengut kolmandates riikides. Sellised kokkulepped võib ratifitseerida rohkem kui üks riik. Pärast seda, kui ühendus on sõlminud rahuldava rahvusvahelise kokkuleppe, tuleks hõlbustada juurdepääsu kolmandates riikides läbi viidud projektide käigus omandatud ühikutele ja samal ajal suurendada ühenduse süsteemi raames saavutatava heitkoguste vähendamise määra.	(21) Võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks ühenduses tuleks ühtlustada väljaspool ühendust omandatud ühikute kasutamine ühenduse süsteemiga hõlmatud käitajate poolt. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokollis on ette nähtud kvantitatiivsed heitkoguste vähendamise eesmärgid arenenud riikide jaoks ajavahemikuks 2008–2012 ja on sätestatud tõendatud heitkoguste vähendamise ühikute (THV) ja heitkoguste vähendamise ühikute (HVÜ) loomine vastavalt puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse projektide käigus ning nende kasutamine arenenud riikide poolt, et saavutada osa kõnealustest eesmärkidest. Kuigi Kyoto protokolli raamistik ei võimalda luua HVÜsid alates 2013. aastast ilma, et vastuvõtjariikides oleks kehtestatud uued kvantitatiivsed heitkoguste vähendamise eesmärgid, võib jätkata puhta arengu mehhanismi ühikute loomist. Tuleks sätestada, kuidas oleks pärast rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe sõlmimist võimalik täiendavalt kasutada kõnealuse kokkuleppe sõlminud riikides omandatud THVsid ja HVÜsid. Tulevase kliimamuutusi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe raames heaks kiidetud THV ja HVÜ projektid peaksid toetama keskkonnasäästlikkust ja sotsiaalset jätkusuutlikkust, tõendama kasu keskkonnale, vältima süsinikdioksiidi leket ning sisaldama läbipaistvat kontrolli- ja tõendamismehhanismi. THVde ja HVÜde täiendava/edaspidise kasutamise sätestamine sellise kokkuleppe puudumisel kahjustaks kõnealust algatust ja raskendaks ühenduse eesmärgi saavutamist taastuvenergia üha laiema kasutamise osas. THVde ja HVÜde kasutamine peaks olema kooskõlas ühenduse eesmärgiga toota 2020. aastaks 20 % energiast taastuvenergiaallikatest ja edendada energiatõhusust, uuendustegevust ja tehnika arengut. Kui see on kõnealuste eesmärkide saavutamisega kooskõlas, tuleks ette näha võimalus sõlmida kokkuleppeid kolmandate riikidega, et luua kõnealustes riikides heitkoguste vähendamiseks stiimuleid, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendav tegelik vähendamine ja edendatakse samal ajal ühenduses asuvate äriühingute uuendustegevust ja tehnika arengut kolmandates riikides. Sellised kokkulepped võib ratifitseerida rohkem kui üks riik. Pärast seda, kui ühendus on sõlminud rahuldava rahvusvahelise kokkuleppe, tuleks hõlbustada juurdepääsu kolmandates riikides läbi viidud projektide käigus omandatud ühikutele ja samal ajal suurendada ühenduse süsteemi raames saavutatava heitkoguste vähendamise määra.
Selgitus
Tulevase kliimamuutusi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe järgselt heaks kiidetud puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse projektid peaksid olema kvaliteetsed ning suutma tõendada kasu keskkonnale ja ühiskondlikku kasu.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Prognoositavuse tagamiseks tuleks käitajatele anda kindlus, et nad võivad pärast 2012. aastat kasutada THVsid ja HVÜsid, mis on omandatud sellist tüüpi projektide käigus, mille kõik liikmesriigid olid heaks kiitnud ühenduse süsteemi raames ajavahemikul 2008–2012, kuni selle määrani, mis oli neil alles ajavahemikuks 2008–2012 kasutada lubatud kogusest. Kuna liikmesriigid ei saa kauplemisperioodide vahel rahvusvaheliste kokkulepete alusel käitajate valduses olevaid THVsid ja VHÜsid (THVde ja VHÜde „hoiustamine“) üle kanda enne 2015. aastat ja sedagi üksnes juhul, kui liikmesriigid otsustavad lubada kõnealuste THVde ja HVÜde hoiustamist seoses selliste ühikute hoiustamise piiratud õigusega, tuleks kõnealuse kindluse andmiseks nõuda liikmesriikidelt, et nad lubaksid vahetada enne 2012. aastat tekitatud heidete suhtes väljaantud kõnealused THVd ja VHÜd kvootide vastu, mis kehtivad alates 2013. aastast. Kuna aga liikmesriike ei tohiks kohustada vastu võtma THVsid ja VHÜsid, mille puhul ei ole kindel, et nad saavad neid kasutada kehtivate rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, peaks see nõue kehtima üksnes kuni 31. detsembrini 2014. Käitajatele tuleks anda samaväärne kindlus, et selliseid THVsid, mis on omandatud enne 2013. aastat käivitatud projektide käigus, saab kasutada heidete vähendamisel alates 2013. aastast.	(22) Ühenduse süsteem ja teiste riikide heitkogustega kauplemise süsteemid peaksid hõlbustama nõudlust ühikute järele, mida jagatakse tõelise, tõendatava, täiendava ja alalise heitkoguste vähendamise eest projektide raames riikides, mis annavad konstruktiivse panuse võitlusse kliimamuutustega. Kui riigid on kliimamuutusi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe ratifitseerinud, peaksid nende riikide vastavad ühikud olema tunnustatud kõigis heitkogustega kauplemise süsteemides. Prognoositavuse tagamiseks tuleks käitajatele anda kindlus, et nad võivad pärast 2012. aastat kasutada kvaliteetseid THVsid ja kvaliteetseid HVÜsid, mis stimuleerivad kauplemise süsteemide sidumist. Käitajatel tuleks lubada kasutada niisuguseid ühikuid ajavahemikul 2013–2020 keskmiselt kuni 4% ulatuses oma heitkogustest, tingimusel, et nad kasutavad oma 2005. aasta heitkogustega võrreldes ajavahemiku 2008–2012 igal aastal vähem kui 6,5 % HVÜdest ja THVdest ning ei kanna üle direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11a lõike 2 kohaseid õigusi. Selline süsteem peaks tagama, et ajavahemikul 2008–2020 täidetakse 40% eesmärgist THVede ja HVÜde kasutamisega. Kuna liikmesriigid ei saa kauplemisperioodide vahel rahvusvaheliste kokkulepete alusel käitajate valduses olevaid THVsid ja HVÜsid (THVde ja HVÜde „hoiustamine“) üle kanda enne 2015. aastat ja sedagi üksnes juhul, kui liikmesriigid otsustavad lubada kõnealuste THVde ja HVÜde hoiustamist seoses selliste ühikute hoiustamise piiratud õigusega, tuleks kõnealuse kindluse andmiseks nõuda liikmesriikidelt, et nad lubaksid vahetada enne 2012. aastat tekitatud heidete suhtes väljaantud kõnealused THVd ja HVÜd kvootide vastu, mis kehtivad alates 2013. aastast. Kuna aga liikmesriike ei tohiks kohustada vastu võtma THVsid ja HVÜsid, mille puhul ei ole kindel, et nad saavad neid kasutada kehtivate rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, peaks see nõue kehtima üksnes kuni 31. detsembrini 2014. Käitajatele tuleks anda samaväärne kindlus, et selliseid THVsid, mis on omandatud enne 2013. aastat käivitatud projektide käigus, saab kasutada heidete vähendamisel alates 2013. aastast.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Kui rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimine viibib, tuleks ette näha võimalus kasutada heitkoguste vähendamise ühikuid kõrgekvaliteedilistest projektidest ühenduse kauplemissüsteemi raames kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepete kaudu. Sellised kokkulepped, mis võivad olla kahe- või mitmepoolsed, võiksid aidata kaasa selliste projektide tunnustamisele ühenduse süsteemis, mille käigus toodeti VHÜsid kuni 2012. aastani, kuid mille puhul ei ole see enam Kyoto raamistikus võimalik.	(23) Kui rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimine viibib, tuleks ette näha võimalus kasutada heitkoguste vähendamise ühikuid kõrgekvaliteedilistest projektidest ühenduse kauplemissüsteemi raames kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepete kaudu. Sellised kokkulepped, mis võivad olla kahe- või mitmepoolsed, võiksid aidata kaasa selliste projektide tunnustamisele ühenduse süsteemis, mille käigus toodeti HVÜsid kuni 2012. aastani, kuid mille puhul ei ole see enam Kyoto raamistikus võimalik. Sellised projektid peaksid toetama keskkonnasäästlikkust ja sotsiaalset jätkusuutlikkust, tõendama kasu keskkonnale, vältima süsinikdioksiidi leket ning sisaldama läbipaistvat kontrolli- ja tõendamismehhanismi.
Selgitus
Tulevase kliimamuutusi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe puudumisel peaksid kolmandate riikidega kokku lepitud projektid olema kvaliteetsed ning suutma tõendada kasu keskkonnale ja ühiskondlikku kasu.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Vähim arenenud riigid on eriti tundlikud kliimamuutuste mõjude suhtes ning tekitavad üksnes väga väikese osa kasvuhoonegaaside heitkogustest. Kui oksjonitel saadud tulu kasutatakse kliimamuutustega kohanemise hõlbustamiseks arengumaades, tuleks seepärast esmajärjekorras käsitleda vähim arenenud riikide vajadusi. Kuna kõnealustes riikides on käivitatud väga vähe puhta arengu mehhanismi projekte, on asjakohane kinnitada, et pärast 2012. aastat kõnealustes riikides alustatud projektide raames omandatud ühikud on vastuvõetavad isegi rahvusvahelise kokkuleppe puudumisel. See õigus peaks vähim arenenud riikide suhtes kehtima kuni 2020. aastani, tingimusel et nad on selleks ajaks ratifitseerinud ülemaailmse kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe või kahe- või mitmepoolse kokkuleppe ühendusega.	(24) Vähim arenenud riigid on eriti tundlikud kliimamuutuste mõjude suhtes ning tekitavad üksnes väga väikese osa kasvuhoonegaaside heitkogustest. Kui oksjonitel saadud tulu kasutatakse kliimamuutustega kohanemise hõlbustamiseks arengumaades, tuleks seepärast esmajärjekorras käsitleda vähim arenenud riikide vajadusi. Kuna kõnealustes riikides on käivitatud väga vähe puhta arengu mehhanismi projekte, on asjakohane kinnitada, et pärast 2012. aastat kõnealustes riikides alustatud projektide raames omandatud ühikud on vastuvõetavad isegi rahvusvahelise kokkuleppe puudumisel, kui need projektid on selgelt täiendavad ja panustavad säästvasse arengusse. See õigus peaks vähim arenenud riikide suhtes kehtima kuni 2020. aastani, tingimusel et nad on selleks ajaks ratifitseerinud ülemaailmse kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe või kahe- või mitmepoolse kokkuleppe ühendusega.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Pärast rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe sõlmimist tuleks puhta arengu mehhanismi ühikuid kolmandatest riikidest tunnustada ühenduse süsteemi raames üksnes siis, kui kõnealused riigid on rahvusvahelise kokkuleppe ratifitseerinud.	(25) Pärast rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe ühendusepoolset ratifitseerimist võib kasutada lisakvoote, mis moodustavad kuni poole ühenduse süsteemi raames toimuvast täiendavast heitkoguste vähendamisest, ning kvaliteetseid puhta arengu mehhanismi ühikuid kolmandatest riikidest tuleks tunnustada ühenduse süsteemi raames üksnes siis, kui kõnealused riigid on rahvusvahelise kokkuleppe ratifitseerinud.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 31 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(31 a) ELi naaberriikideks olevate kolmandate riikide ühinemist ühenduse süsteemiga tuleb soodustada juhul, kui nad järgivad käesolevat direktiivi. Komisjon peaks tegema kõnealuse eesmärgi edendamiseks kõik võimaliku, et rääkida läbi ja abistada rahaliselt ja tehniliselt kandidaatriike, potentsiaalseid kandidaatriike ja Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riike. See hõlbustaks tehnoloogia ja teadmiste siiret kõnealustesse riikidesse, mis on oluline vahend kõigile majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse kasu toomiseks.
Selgitus
Äärmiselt oluline on soodustada ELi naabruses asuvate kolmandate riikide ühinemist ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga. See pole oluline mitte üksnes keskkonna- ja arengualasest seisukohast, vaid aitab lahendada ka ELi ettevõtete üle piiri liikumisega kaasnevat süsinikdioksiidi lekke probleemi.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) [Kvootide eraldamisel tuleks lennundust käsitada pigem nagu muid tööstusharusid, millele eraldatakse üleminekuajal tasuta kvoote, mitte kui elektritootjaid. See tähendab, et 80 % kvootidest tuleks 2013. aastal eraldada tasuta ning seejärel vähendatakse lennundusele eraldatavaid tasuta kvoote igal aastal võrdse koguse võrra, nii et 2020. aastal enam tasuta kvoote ei eraldata. Ühendus ja selle liikmesriigid peaksid jätkuvalt üritama saavutada kokkulepet üleilmsete meetmete osas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks lennunduses ning hindama kõnealuse sektori olukorda uuesti ühenduse süsteemi järgmise läbivaatamise käigus.]	(33) [Kvootide eraldamisel tuleks lennundust käsitada pigem nagu muid tööstusharusid, millele eraldatakse üleminekuajal tasuta kvoote, mitte kui elektritootjaid. Ühendus ja selle liikmesriigid peaksid jätkuvalt üritama saavutada kokkulepet üleilmsete meetmete osas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks lennunduses ning hindama kõnealuse sektori olukorda uuesti ühenduse süsteemi järgmise läbivaatamise käigus.]
Selgitus
Lennundus kuulub nende sektorite hulka, mille puhul tuleb kindlaks teha süsinikdioksiidi lekke oht, kui ei sõlmita rahvusvahelist kokkulepet.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 33 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(33 a) Oluline on süsteemi tulevikus laiendada ja hõlmata teised märkimisväärsed kasvuhoonegaaside tekitajad eriti transpordisektoris, näiteks laevandusettevõtted, ning võimaluse korral ka kaevandamis- ja jäätmesektorites. Seda eesmärki silmas pidades peaks komisjon esitama võimalikult kiiresti asjakohased muudatusettepanekud koos mõjuhinnanguga, et lisada laevandussektor ühenduse süsteemi 2013. aastaks ja määrata kindlaks maanteetranspordi lisamise kuupäev.
Selgitus
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tuleb kaasata maanteetransport ja laevandus ning võimaluse korral ka kaevandamis- ja jäätmesektorid.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 33 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(33 b) Siseturul kõigile võrdsete võimaluste tagamiseks peaks komisjon vajadusel esitama juhised või ettepanekud käesoleva direktiivi kohaldamise edasiseks ühtlustamiseks, näiteks määratluste, tasude ja karistuste osas.
Selgitus
Suurema õiguskindluse ja ELis kõigile võrdsete võimaluste loomiseks tuleks kavandada edaspidist ühtlustamist, näiteks mõistete määratluse (sulgemine) ja liikmesriikide kehtestatud tasude ja karistuste osas.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu meetmeid, mis käsitlevad saastekvootide müüki oksjonil, kvootide eraldamist ühenduses üleminekuperioodil, heitkoguste seiret, aruandlust ja tõendamist, kontrolliasutuste akrediteerimist ja ühtlustatud projektieeskirjade rakendamist. Kuna kõnealused meetmed on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid ning täiendada käesolevat direktiivi uute vähem oluliste sätete lisamise või muutmise teel, tuleks need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.	(34) Käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu meetmeid, mis käsitlevad saastekvootide müüki oksjonil, kvootide eraldamist ühenduses üleminekuperioodil, heitkoguste seiret, aruandlust ja tõendamist, uue osaleja määratlust käsitlevate eeskirjade ühtlustamist, kontrolliasutuste akrediteerimist ja ühtlustatud projektieeskirjade rakendamist. Kuna kõnealused meetmed on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid ning täiendada käesolevat direktiivi uute vähem oluliste sätete lisamise või muutmise teel, tuleks need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 34 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(34 a) Teave käesoleva direktiivi kohaldamise kohta peab olema kergesti kättesaadav, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd). Et aidata ettevõtjatel ja eriti VKEdel käesoleva direktiivi nõudeid järgida, peaksid liikmesriigid looma riiklikud abiteenistused.
Selgitus
Lisatud raportisse hääletuseta vastavalt kodukorra artiklile 47. Paljud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud ettevõtted on VKEd, millel puuduvad piisavad ressursid, ning see võib olla neile ebasoodsaks asjaoluks võrreldes suurettevõtetega, mis omandavad saastekvoote oksjonil ja kauplemise teel. Vähim, mida oleks võimalik teha, on pakkuda VKEdele kergesti kättesaadavat teavet direktiivi nõuete üksikasjade kohta. Parim võimalik praktiline lahendus teabe pakkumiseks varieerub liikmesriigiti, olenevalt konkreetsest kohapealsest institutsioonilisest raamistikust, nagu ka REACHi direktiivi puhul.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 1 – uus lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Samuti sätestatakse direktiivis kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise taseme tõstmine et aidata kaasa sellise vähendamise taseme saavutamisele, mis on teaduslikult vajalik tõsiste kliimamuutuste vältimiseks. Samuti sätestatakse direktiivis kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise taseme tõstmine, et aidata kaasa sellise vähendamise taseme saavutamisele, mis on teaduslikult vajalik tõsiste kliimamuutuste vältimiseks. Ühendus peaks alustama 30 % vähendamist 1990. aasta tasemega võrreldes, mis peaks jõustuma pärast seda, kui tulevase rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe ratifitseerimine ühenduses on lõpule jõudnud.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 3 – punkt h
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek h) uus osaleja – mis tahes käitis, mis tegeleb ühe või mitme I lisas loetletud tegevusega ning mis on saanud kasvuhoonegaaside heitmeloa pärast seda, kui komisjonile on esitatud artikli 11 lõikes 1 osutatud loetelu; h) uus osaleja – mis tahes käitis, mis tegeleb ühe või mitme I lisas loetletud tegevusega ning mis on saanud kasvuhoonegaaside heitmeloa pärast seda, kui komisjonile on esitatud artikli 11 lõikes 1 osutatud loetelu, või uuendatud kasvuhoonegaaside heitmeloa käitise laienemise tõttu, mille tulemusena olemasoleva käitise võimsus suureneb vähemalt 20%, või olulise muudatuse tõttu käitise laadis või toimimisviisis.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt c Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 3 – punkt [v)] (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   [v)] rahvusvaheline kokkulepe – riikidevaheline üldine kokkulepe Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni raames, mille eesmärk on vähendada ülemaailmseid heitkoguseid suurusjärgus, mis võimaldaks tõhusalt kliimamuutuste vastu võidelda, hoides ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu 2 °C piires, ning mis tähendab ELi jaoks seda, et teised arenenud riigid kohustuvad heitkoguseid samaväärselt vähendama ning majanduslikult arenenumad arengumaad aitavad asjakohaselt kaasa vastavalt oma kohustustele ja vastavatele võimalustele;
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 a (uus) Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 3c – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   2 a) Artikli 3c lõige 2 asendatakse järgmisega:   „2. Aastal 2013 ja igal järgneval aastal väheneb õhusõiduki käitajatele eraldatavate lennunduse saastekvootide üldkogus 95 %-lt vastavalt artiklis 9 määratletud lineaarsele vähendamistegurile.”
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 b (uus) Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 3d – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   2 b) Artikli 3d lõige 2 asendatakse järgmisega:   „2. Kui artiklist 10b ei tulene teisiti, on käesoleva artikli lõigete 3–5 [ja artikli 3c lõike 2] kohaselt tasuta eraldatavate kvootide kogus 2013. aastal 80% lõikes 1 osutatud meetmete kohaselt kindlaksmääratud kogusest ning seejärel vähendatakse tasuta kvoote igal aastal võrdse koguse võrra, nii et 2020. aastal enam tasuta kvoote ei eraldata. Alates 2014. aastast vähendatakse käesoleva lõike kohaselt õhusõiduki käitajatele eraldatavaid tasuta kvoote võrdse koguse võrra, nii et 2020. aastal enam tasuta kvoote ei eraldata.”
Selgitus
See on kooskõlas nõukogu ja parlamendi vahel sõlmitud kokkuleppega lennunduse lisamise kohta heitkogustega kauplemise süsteemi. Kokkuleppes sätestatakse, et oksjonil müüdavaid kvoote võib suurendada üldise läbivaatamise käigus.Muudatusettepaneku autorid osutasid sellele võimalusele ja toetavad ideed, mille komisjon üldise läbivaatamise käigus välja pakkus.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 a (uus) Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   2 a) Artikkel 4 asendatakse järgmisega:   „Artikkel 4   Kasvuhoonegaaside heitmeload   Liikmesriigid tagavad, et alates 1. jaanuarist 2005 ei tegele ükski käitis I lisas loetletud tegevusaladega, millest tulenevad selle tegevusega seotud kindlaksmääratud heitkogused, välja arvatud juhul, kui käitajal on luba, mille pädev asutus on välja andnud kooskõlas artiklitega 5 ja 6, või käitis on vastavalt artiklile 27 […] ühenduse süsteemist välja arvatud.”
Selgitus
Tegemist on direktiivi 2003/87/EÜ tehnilise muudatusega artikli osas, mida komisjoni ettepanekus ei muudetud. Selles täpsustatakse, et väikestele käitistele vastavalt artiklile 27 antavad vabastused ei ole kolmandas etapis enam ajutised, vaid püsivad.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 5 – punkt d
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek d) meetmed, mille eesmärk on kontrollida heitkoguseid kooskõlas artikli 14 kohaselt vastuvõetud määrusega ja nendest aru anda. d) seirekava ja teised meetmed, mis vastavad artikli 14 kohaselt vastuvõetud määruse kriteeriumidele.
Selgitus
Seirekava on oluline juriidiline nõue kasvuhoonegaaside heitmeloa saamisel. Seetõttu tuleks see ära märkida ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi direktiivi artiklis 5. Nimetatud kava peab vastama artiklis 14 mainitud seiret ja aruandlust käsitleva uue määruse nõuetele.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 30. juuniks 2010 avaldab komisjon aastaks 2013 ettenähtud kvootide absoluutkoguse, mis põhineb liikmesriikide poolt vastavalt komisjoni otsustele riiklike saastekvootide eraldamise kavade kohta ajavahemikuks 2008–2012 eraldatud kvootide üldkogustel. 30. septembriks 2009 avaldab komisjon aastaks 2013 ettenähtud kvootide absoluutkoguse, mis põhineb liikmesriikide poolt vastavalt komisjoni otsustele riiklike saastekvootide eraldamise kavade kohta ajavahemikuks 2008–2012 eraldatud või eraldatavatel kvootide üldkogustel.
Selgitus
Kvootide üldkogus, mille liikmesriigid peavad oma 2008.–2012. aasta riikliku kava kohaselt eraldama, tuleks kindlaks määrata enne 2010. aastat, seega võib kõnealust kuupäeva ettepoole tuua.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 9 – kolmas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjon vaatab kõnealuse lineaarse teguri läbi hiljemalt 2025. aastal. Komisjon vaatab kõnealuse lineaarse teguri läbi hiljemalt 2020. aastal.
Selgitus
Lineaarne tegur tuleks vaadata läbi enne uue perioodi algust. 2020. aastaks on meil uut infot selle kohta, kas on vajalik/võimalik sätestada rangem vähendamistempo. Ei ole mõtet oodata 2025. aastani.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 9a – lõige 2 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Käitiste puhul, mis on ühenduse süsteemiga hõlmatud alles 2013. aastast alates, tagavad liikmesriigid, et selliste käitiste käitajad saavad esitada asjakohasele pädevale asutusele sõltumatult tõendatud andmed heitkoguste kohta, et neid saaks kvootide eraldamisel arvesse võtta. 2. Käitiste puhul, mis on ühenduse süsteemiga hõlmatud alles 2013. aastast alates, tagavad liikmesriigid, et selliste käitiste käitajad esitavad asjakohasele pädevale asutusele nõuetekohaselt põhjendatud ja sõltumatult tõendatud andmed heitkoguste kohta, et neid saaks kvootide eraldamisel arvesse võtta
Selgitus
Kui nimetatud andmeid kavatsetakse kvootide eraldamisel arvesse võtta, peab see olema kohustuslik.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 9a – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Komisjon avaldab lõigetes 1 ja 2 osutatud kohandatud kogused. 3. Komisjon avaldab lõigetes 1 ja 2 osutatud kohandatud kogused 30. septembriks 2010.
Selgitus
Tegemist on tehnilise muudatusega, et täpsustada kuupäeva, mil komisjon peab avalikustama liikmesriikide esitatud teabe seoses käitistega, mis hõlmatakse II etapil või alates 2013. aastast.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 9a – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 a. Ühenduse süsteemist vastavalt artiklile 27 või sulgemise tõttu välja arvatud käitiste puhul vähendatakse alates 1. jaanuarist 2013 eraldatavaid kvoote kõnealuste käitiste 2005.–2007. aasta tõendatud heitkoguste keskmise taseme võrra, millest lahutatakse 21% kõnealustest heitkogustest; see kogus vastab ühenduse süsteemi kuuluvate käitiste heitkoguste ettenähtud vähendamistele, et saavutada vähemalt 20%-line kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine võrreldes 1990. aasta tasemega. Kui on sõlmitud kliimamuutusi käsitlev rahvusvaheline kokkulepe, vähendatakse käesoleva lõike alusel väiksemaks kohandatavate kvootide kogust selliselt, et see kajastaks kasvuhoonegaaside heitkoguste läbivaadatud vähendamist allapoole 1990. aasta taset.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek on seotud artiklit 27 käsitleva muudatusettepanekuga, millega tõstetakse heitkoguste piirmäära 25 000ni. Sellega eemaldatakse 6300 (mitte 4200) väikest rajatist süsteemi halduskoormusest, kuid heitmete üldkogus väheneb ainult 2,4%. Artikli 9a kohta on vaja teha muudatusettepanek, et kohandada üldist ülempiiri vastavalt madalamaks.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Alates 2013. aastast müüvad liikmesriigid oksjonil kõik kvoodid, mida ei eraldata tasuta kooskõlas artikliga 10a. 1. Ajavahemikeks alates 2013. aastast müüvad liikmesriigid oksjonil kõik kvoodid, mida ei eraldata tasuta kooskõlas artikliga 10a. 31. detsembriks 2010 määrab komisjon esitatud aruannete ja artikli 10a lõike 6 alusel kindlaks ning avaldab ühenduse kvootide eeldatava üldkoguse, mis müüakse oksjonil ajavahemikul 2013–2020.
Selgitus
Nii ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kui elektrienergiasektori nõuetekohase toimimise tagamiseks on hädavajalik, et pärast 2013. aastat kasutatavate kvootide oksjonid toimuksid piisavalt pikka aega enne 2013. aasta jaanuari.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a) 90 % oksjonil müüdavate kvootide üldkogusest jaotatakse liikmesriikide vahel osadena, mis on võrdsed asjaomase liikmesriigi osaga tõendatud heitkogustest ühenduse süsteemi raames aastal 2005; a) 90% oksjonil müüdavate kvootide üldkogusest jaotatakse liikmesriikide vahel osadena, mis on võrdsed asjaomase liikmesriigi osaga tõendatud heitkoguste keskmisest näitajast ühenduse süsteemi raames aastatel 2005–2007;
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Vähemalt 20 % lõikes 2 osutatud saastekvootide oksjoni käigus saadud tulust, sealhulgas kogu tulu lõike 2 punktis b osutatud oksjonitest, tuleks kasutada järgmistel eesmärkidel: 3. Vähemalt 50% lõikes 2 osutatud saastekvootide oksjoni käigus saadud tulust kasutatakse rahvusvahelise sihtfondi kaudu järgmiselt: a) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, sealhulgas panus ülemaailmsesse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi, kliimamuutuste mõjudega kohanemine ning heitkoguste vähendamise ja mõjudega kohanemise alase uurimis- ja arendustegevuse rahastamine, sealhulgas osalemine algatustes Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani raames; a) veerand metsade hävitamise vältimise ning metsastamise ja taasmetsastamise suurendamise meetmeteks tulevase rahvusvahelise kokkuleppe ratifitseerinud arengumaades, võttes arvesse:   – põlisrahvaste õigusi ja vajadusi;   – bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ning   – metsavarude säästvat kasutamist; b) taastuvenergiaallikate väljaarendamine, et saavutada ühenduse eesmärk, mille kohaselt on taastuvenergia osatähtsus 2020. aastaks 20 %, ning ühenduse eesmärk suurendada energiatõhusust 2020. aastaks 20 %; b) veerand heitkoguste vähendamiseks tulevase rahvusvahelise kokkuleppe ratifitseerinud arengumaades ning tehnoloogia viimiseks neisse riikidesse, nt ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi kaudu; c) kasvuhoonegaaside, eelkõige kivisöe-elektrijaamadest pärit gaaside kogumine ja geoloogiline säilitamine; c) pool kliimamuutuste kahjulike tagajärgedega kohanemise hõlbustamiseks arengumaades, mis on kliimamuutusi käsitleva tulevase rahvusvahelise kokkuleppe ratifitseerinud. d) meetmed metsade hävitamise vältimiseks, eelkõige vähim arenenud riikides;   e) kliimamuutuste mõjudega kohanemise hõlbustamine arengumaades;   f) sotsiaalprobleemide lahendamine madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondades, näiteks nende energiatõhususe suurendamise ja parema isoleerimise abil; ning   g) ühenduse süsteemi juhtimise halduskulude katmine.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 a. Tulu, mida ei ole kasutatud lõike 3 kohaselt, sealhulgas kogu lõike 2 punktis b viidatud oksjonitulu, kasutatakse kliimamuutustega tegelemiseks, muu hulgas:   a) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ning heitkoguste vähendamise ja mõjudega kohanemise alase uurimis- ja arendustegevuse rahastamiseks, sealhulgas osalemine algatustes Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani ja Euroopa tehnoloogiaplatvormide raames;   b) taastuvenergiaallikate väljaarendamiseks, et saavutada ühenduse eesmärk, mille kohaselt on taastuvenergia osatähtsus 2020. aastaks 20 %;   c) ühenduse kohustuse täitmiseks, mis seisneb energiatõhususe suurendamises 2020. aastaks 20 % võrra;   d) kivisöe-elektrijaamadest ning tööstussektoritest ja alasektoritest pärit kasvuhoonegaaside keskkonnaohutuks kogumiseks ja geoloogiliseks säilitamiseks;   e) energiatõhususe ja puhta tehnoloogia alase teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades;   f) täiendavateks meetmeteks metsade hävimise vältimiseks, säästva taasmetsastamise ja metsamajanduse toetamiseks Euroopas ning säästva biomassi tootmiseks ja kasutamiseks ühenduses;   g) energiavaesusega tegelemiseks, nt finantsmeetmete kaudu, mis edendavad energiatõhususe suurendamist ja paremat soojusisolatsiooni;   h) vähe heitmeid tootvatele transpordiliikidele ülemineku ergutamiseks, kaasa arvatud ümbersuunamine, ja elekterveo kulude suurenemise korvamiseks raudteesektoris;   i) ühenduse süsteemi juhtimise halduskulude rahastamiseks ning   j) käitiste jaoks, et tegeleda teadusuuringute, innovatsiooni ja investeeringutega, mis on seotud vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiatega, muu hulgas taastuvenergia, kasvuhoonegaaside kogumine ja geoloogiline säilitamine ning energiatõhusamad tootmisprotsessid, võrdeliselt nende käitiste elektrienergia kasutamisel tekkiva kaudse heitega ja kooskõlas riigiabi eeskirjadega.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Liikmesriigid lisavad igal kõnealusel eesmärgil kasutatud tulusid käsitleva teabe otsuse nr 280/2004/EÜ kohaselt esitatavatele aruannetele. 4. Liikmesriigid lisavad igal lõigetes 3 ja 3a sätestatud eesmärgil kasutatud tulusid käsitleva teabe otsuse nr 280/2004/EÜ kohaselt esitatavatele aruannetele.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Komisjon võtab 31. detsembriks 2010 vastu oksjoni ajakava, haldamist ja muid aspekte käsitleva määruse, tagamaks et oksjon toimub avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Oksjonid korraldatakse nii, et käitajatel, eelkõige ühenduse süsteemiga hõlmatud väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on täielik juurdepääs ning teised osalejad ei kahjusta oksjoni toimimist. Kõnealune meede käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. 5. Komisjon võtab artikli 23 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt 30. septembriks 2010 vastu oksjoni ajakava, haldamist ja muid aspekte käsitleva määruse, tagamaks et oksjon toimub avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Oksjonisüsteem korraldatakse nii, et luua pidevalt likviidne ja läbipaistev turg.   Eeltoodud eesmärkide saavutamiseks peab esimeses lõigus nimetatud määrus tuginema järgmistele põhimõtetele:   – tuleb kasutada ühtainsat süsteemi, millele peab olema juurdepääs distantsilt, mis peab olema tõhus, mõistliku maksumusega ning mida juhib terviklikkuse tagamiseks üks ühenduse tasandil haldaja;   – oksjonile peab olema tagatud minimaalse tasu eest juurdepääs igale huvirühmale, kes tõendab oma krediidivõimet ja omab kontot kvoodiregistris;   – määrusega tuleb kehtestada oksjonil müüdavate kogumahtude kava, mis oleks kooskõlas kvootide tagastamise tähtaegadega ja ettevõtete sularahareservidest tingitud piirangutega; kava peab välistama võimaluse korraldada üksainus oksjon kogu kõnealuse perioodi kohta.   Määrusega nähakse ette, et turu järelevalvet teostab olemasolev või loodav asutus, mille ülesanded on sarnased tooraineturu järelevalveasutuse omadega.
Selgitus
ELil peab olema võimalik investeerida rohkem vajalikku energiatehnoloogiasse ja CO2 heitkoguste vähendamise tehnoloogiasse, et luua tingimusi CO2 heitkoguste vähendamiseks praegusest kuni 2050. aastani. Kui kasutada tulu ühenduse tasandil, saab Euroopa teadusuuringuid piisavalt hästi korraldada ja viia seega tasemele, mis on võrreldav näiteks USA ja Jaapaniga.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   5 a. Liikmesriigid võivad pärast komisjoniga konsulteerimist volitada ühist ametit või asutust nende eest saastekvootide enampakkumisega tegelema. Ühise ameti või asutuse korraldatud oksjonitel saadud tulu jagatakse liikmesriikide vahel vastavalt lõikele 2 niipea kui võimalik pärast iga oksjonit.
Selgitus
Kogu ühendust hõlmav kvootide kogumaht tuleb kindlaks määrata ja teatavaks teha, et liikmesriigid saaksid arvutada, kui suure koguse kvoote nad võivad artikli 10 lõike 2 kohaselt oksjonile panna. Komisjoni koostatavas oksjoneid käsitlevas määruses tuleb arvesse võtta 27 liikmesriigis oksjonite korraldamise keerukust ja halduskulusid.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 1 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. 30. juuniks 2011 võtab komisjon vastu kogu ühenduses kohaldatavad ja täielikult ühtlustatud rakendusmeetmed lõigetes 2–6 ja lõikes 8 osutatud kvootide eraldamiseks ühtlustatud viisil. 1. 30. juuniks 2010 võtab komisjon vastu kogu ühenduses kohaldatavad ja täielikult ühtlustatud rakendusmeetmed lõigetes 2–6 ja lõikes 8 osutatud kvootide eraldamiseks ühtlustatud viisil.
Selgitus
Viide lõigetele 2 – 6 ja lõikele 8 ei lisa selgust, sest kolmanda lõiguga juba nähakse ette ühtlustatud võrdlusaluste süsteem. Planeerimiskindluse huvides tuleks võrdlusaluste süsteemide suhtes kokku leppida 2010. aasta keskpaigaks. Muudatusettepanekus rõhutatakse võrdlusaluste kasutamist ja nende tunnuste tähtsust.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 1 – kolmas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kuivõrd see on võimalik, tagatakse esimeses lõigus osutatud meetmetega kvootide eraldamine sellisel viisil, et kõige tõhusamaid tehnoloogiaid, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, biomassi kasutamist, kasvuhoonegaaside kogumist ja säilitamist arvesse võttes stimuleeritaks kasvuhoonegaaside ja energia seisukohast kõige tõhusamate tehnoloogiate kasutamist ja heitkoguste vähendamist ning ei stimuleeritaks heitkoguste suurendamist. Elektritootmise eest tasuta kvoote ei eraldata. Kuivõrd see on võimalik, lisatakse esimeses lõigus osutatud meetmetesse kogu ühenduses kohaldatavad ja ühtlustatud eelnevalt kindlaks määratud sektorisisesed võrdlusalused, et tagada kvootide eraldamine sellisel viisil, et stimuleeritaks kasvuhoonegaaside ja energia seisukohast kõige tõhusamate tehnoloogiate kasutamist ja heitkoguste vähendamist. Meetmed põhinevad kasvuhoonegaaside ja energia seisukohast kõige tõhusamatel meetoditel ja tehnoloogiatel ning nende puhul tuleks arvesse võtta heitkoguste vähendamise potentsiaali, sealhulgas tehnoloogilist potentsiaali, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise ja biomassi kasutamist, koostootmist ning kasvuhoonegaaside kogumist, kasutamist ja säilitamist.   Iga sektori puhul arvutatakse võrdlusalus võimalusel lõpptoote alusel, mitte ainult sisestatud energia alusel, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja hoida kokku energiat asjaomase sektori kogu tootmisprotsessi jooksul.   Need meetmed ei tohi olla ajendiks, et heitkoguseid üldiselt või toodanguühiku kohta suurendada. Lisaks võetakse ühtlustatud eeskirjades arvesse ka heitkoguseid, mis on seotud muu hulgas terasetootmisel tekkivate põlevate heitgaaside kasutamisega, kui selliste heitgaaside teket ei ole tööstuslikus tootmisprotsessis võimalik vältida; sellega seoses nähakse eeskirjades ette tasuta kvootide eraldamine nende käitiste käitajatele, kus neid heitgaase põletatakse, või nende käitiste käitajatele, kust need heitgaasid pärinevad.   Elektritootmise eest tasuta kvoote ei eraldata, v.a elektrienergia eest, mis toodetakse koos tööstusliku soojusega direktiivis 2004/8/EÜ määratletud suure tõhususega koostootmise teel või elektrienergia eest, mis toodetakse tööstusliku protsessi jääkidest parimaid võimalikke tehnoloogiaid kasutades, tingimusel, et see on mõeldud käitise käitaja omatarbeks; kõikidel juhtudel eraldatakse kvoote samade põhimõtete alusel, mida kohaldatakse I lisas osutatud tööstusliku tegevuse suhtes.   Eelnevalt kindlaks määratud võrdlusaluste kehtestamise põhimõtete kindlaksmääramisel eraldi sektorites konsulteerib komisjon asjakohaste sektoritega.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 1 – neljas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Pärast seda, kui ühendus on sõlminud rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe, mille tulemusel toimub kasvuhoonegaaside heitkoguste kohustuslik vähendamine ühendusega samaväärses ulatuses, vaatab komisjon kõnealused meetmed läbi, tagamaks et kvootide tasuta eraldamine toimub üksnes juhul, kui see on kõnealuse kokkuleppe põhjal nõuetekohaselt põhjendatud. Pärast seda, kui ühendus on sõlminud tulevase rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe, mille tulemusel toimub kasvuhoonegaaside heitkoguste kohustuslik vähendamine ühendusega samaväärses ulatuses, vaatab komisjon kõnealused meetmed läbi, tagamaks, et kvootide tasuta eraldamine toimub üksnes juhul, kui see on kõnealuse kokkuleppe põhjal nõuetekohaselt põhjendatud.
Selgitus
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, ei eraldata tasuta kvoote elektritootjatele, käitistele kasvuhoonegaaside heidete kogumiseks, torujuhtmetele kõnealuste heidete transpordiks ega kõnealuste heidete säilitamiskohtadele. 2. Kui lõigetest 3 ja 6b ei tulene teisiti, ei eraldata tasuta kvoote elektritootjatele, käitistele fossiilkütustest tulenevate kasvuhoonegaaside heidete kogumiseks, torujuhtmetele kõnealuste heidete transpordiks ega kõnealuste heidete säilitamiskohtadele.
Selgitus
Biomassi või -jäätmete kasutamine kivisöejõujaamades annab majanduslikult tõhusa võimaluse suurendada taastuvenergia osakaalu Euroopas. Väga oluline on tagada, et fossiilkütuste ja biomassi kooskasutamine on üheskoos süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega jätkuvalt hea võimalus. Et tagada investeeringud süsinikdioksiidi kogumisse ja säilitamisse, tehakse ettepanek võimaluse kohta kompenseerida säilitatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis tulenevad CO2-neutraalsest kütusest ja mis kasutamisel eemaldavad atmosfäärist kasvuhoone gaaside heitkoguseid.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Elektritootjatele võib eraldada tasuta kvoote toodetud soojuse eest direktiivis 2004/8/EÜ määratletud suure tõhususega koostootmise eest majanduslikult õigustatud nõudluse osas, et tagada võrdne kohtlemine võrreldes teiste soojatootjatega. Pärast 2013. aastat kohandatakse kõnealustele käitistele eraldatavaid kvoote kõnealuse soojuse tootmise eest igal aastal artiklis 9 osutatud lineaarse teguri võrra. 3. Tasuta kvoote eraldatakse kaugkütte soojatootjatele ja direktiivis 2004/8/EÜ määratletud suure tõhususega koostootmise teel toodetud soojuse või jahutuse eest majanduslikult õigustatud nõudluse osas. Pärast 2013. aastat kohandatakse kõnealustele käitistele eraldatavaid kvoote kõnealuse soojuse tootmise eest igal aastal artiklis 9 osutatud lineaarse teguri võrra.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Kvootide maksimumkogus, mille alusel arvutatakse sellistele käitistele eraldatavad kvoodid, mis tegutsevad 2013. aastal ja millele eraldati tasuta kvoote ajavahemikuks 2008–2012, ei ületa kõnealuste käitiste poolt ajavahemikul 2005–2007 tekitatud vastavate heitkoguste protsendimäära ühenduse kvootide aastasest üldkogusest. Vajaduse korral kohaldatakse paranduskoefitsienti. 4. Kvootide maksimumkogus, mille alusel arvutatakse sellistele käitistele eraldatavad kvoodid, mis tegutsevad 2013. aastal ja millele eraldati tasuta kvoote ajavahemikuks 2008–2012, ei ületa kõnealuste käitiste poolt ajavahemikul 2005–2007 tekitatud vastavate heitkoguste protsendimäära ühenduse kvootide aastasest üldkogusest. Vajaduse korral kohaldatakse ühtset sektoriülest paranduskoefitsienti.
Selgitus
Komisjoni ettepaneku kohaselt oleks mõnedel sektoritel võimalik oma heitkoguseid suurendada ja suunata vähendamise koormus edasi muudele sektoritele. Ühtse sektoriülese paranduskoefitsiendiga tagatakse, et heitkoguste vähendamises osalevad kõik sektorid.
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   5 a. Kui käesoleva artikli tasuta kvootide eraldamise eeskirjadest ei tulene teisiti, jaotatakse lõigetes 4 ja 5 nimetatud kvootide kogusumma sektorite vahel vastavalt nende tõendatud heitkoguste osale ajavahemikus 2005–2007. Sektori igale käitisele võib eraldada sektorile eraldatud kvootide koguse hulgast kvoote vastavalt lõike 1 alusel vastu võetud meetmetele.
Selgitus
Komisjon pakub igale käitisele eraldatavate tasuta kvootide koguse arvutamiseks nn alt-üles süsteemi: võrdlusaluse kehtestamine, kohaldamine käitistele ja kui see ületab piirmäära, selle kohandamine. Protsessi kiirendamiseks ja iga sektori puhul parema prognoositavuse tagamiseks oleks parem nn ülalt-alla süsteem. Komisjon peaks kõigepealt tõendatud heitkogustele tuginedes jagama üldise piirmäära sektorite vahel ja siis kehtestama sektori võrdlusalused, et määrata kindlaks, kui palju kvoote igale sektori käitisele eraldatakse.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 6 – kolmas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Uutele elektritootjatele tasuta kvoote ei eraldata. Uutele elektritootjatele tasuta kvoote ei eraldata, v.a elektrienergia eest, mis toodetakse koos tööstusliku soojusega direktiivis 2004/8/EÜ määratletud suure tõhususega koostootmise teel või elektrienergia eest, mis toodetakse tööstusliku protsessi jääkidest parimaid võimalikke tehnoloogiaid kasutades, tingimusel, et see on mõeldud käitise käitaja omatarbeks; kõikidel juhtudel eraldatakse kvoote samade põhimõtete alusel, mida kohaldatakse I lisas osutatud tööstusliku tegevuse suhtes.   Kui tootmisprotsessi käigus tekkinud heitgaase kasutatakse kütusena, eraldatakse saastekvoodid heitgaase tekitava käitise käitajale samade eraldamispõhimõtete alusel, mida kohaldatakse I lisas osutatud tööstusliku tegevuse suhtes.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   6 a. Komisjon võtab 31. detsembriks 2010 vastu kogu ühenduses kohaldatavad ja täielikult ühtlustatud eeskirjad, milles määratletakse uue osaleja mõiste ning muu hulgas mõisted „vähemalt 20%-line võimsuse suurenemine“ ja „oluline muudatus käitise laadis või toimimisviisis“.   Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 6 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   6 b. Uute osalejate reservist eraldatakse maksimaalselt kuni 500 miljonit saastekvooti laiaulatuslikele kaubanduslikele näidisprojektidele, mille raames tegeletakse süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamisega ELi territooriumil või nendes arengumaades ja üleminekujärgus majandusega riikides väljaspool ELi, mis ratifitseerivad tulevase rahvusvahelise kokkuleppe.   Kvoodid eraldatakse projektidele, mis võimaldavad mitmete erinevate süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate arendamist kõige soodsamalt ja kogu ELis geograafiliselt tasakaalustatud asukohtades, kasutades geoloogiliseks säilitamiseks erinevaid säilituskohti. Kvootide eraldamine sõltub tõendatud süsinikdioksiidi heitkoguste vältimisest geoloogilise säilitamise abil.   Komisjon esitab ettepanekud projektide kindlaksmääramisel ja kvootide eraldamisel kohaldatava korra kohta. Komisjon püüab tagada, et veenvad edusammud 12 laiaulatusliku kaubandusliku näidisprojekti ehituslepingute sõlmimise suunas oleks nähtavad enne 2009. novembris Kopenhaagenis toimuvat ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi.
Selgitus
EL peab võtma enda kätte juhtohjad süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate arendamise alal, kui ta soovib veenda Hiinat ja teisi peamisi kivisütt kasutavaid riike ratifitseerima rahvusvahelist kokkulepet ja vähendama oluliselt süsinikdioksiidi heitkoguseid. Muudatusettepanek toimib ELi heitkoguste piirmäära sees, et pakkuda kiiresti kindlat Euroopa finantsmehhanismi, mis võimaldab süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide esimestel edendajatel rahastada arendamiskulusid, mis muudavad tehnoloogia algselt kaubanduslikult mittetasuvaks. See on alus üksikasjade üle peetavateks läbirääkimisteks nõukoguga.
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7. Kui artiklist 10b ei tulene teisiti, on käesoleva artikli lõigete 3–6 [ja artikli 3c lõike 2] kohaselt tasuta eraldatavate kvootide kogus 2013. aastal 80 % lõikes 1 osutatud meetmete kohaselt kindlaksmääratud kogusest ning seejärel vähendatakse tasuta kvoote igal aastal võrdse koguse võrra, nii et 2020. aastal enam tasuta kvoote ei eraldata. 7. Kui artiklist 10b ei tulene teisiti, on käesoleva artikli lõigete 3–6 [ja artikli 3c lõike 2] kohaselt tasuta eraldatavate kvootide kogus 2013. aastal 85% lõikes 1 osutatud meetmete kohaselt kindlaksmääratud kogusest ning seejärel vähendatakse tasuta kvoote igal aastal võrdse koguse võrra, nii et 2020. aastal enam tasuta kvoote ei eraldata. Alates 2014. aastast vähendatakse artikli 3d lõike 2 kohaselt õhusõiduki käitajatele eraldatavaid tasuta kvoote võrdse koguse võrra, nii et 2020. aastal enam kvoote ei eraldata.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 8
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 8. 2013. aastal ja igal järgneval aastal kuni 2020. aastani eraldatakse käitistele sektorites, mille puhul on kõrge süsinikdioksiidi lekke oht, tasuta kvoote kuni 100 % ulatuses lõigete 2–6 kohaselt kindlaksmääratud kogusest. 8. 2013. aastal ja igal järgneval aastal kuni 2020. aastani eraldatakse käitistele sektorites või alasektorites, mille puhul on kõrge süsinikdioksiidi lekke oht, tasuta kvoote kuni 100 % ulatuses lõigete 2–6 kohaselt kindlaksmääratud kogusest. Protsendimäära puhul võetakse arvesse, mil määral on kõnealuse sektori üksikutel käitistel võimalik tõhusaimat tehnoloogiat kohaldades heitkoguseid vähendada, ning arvesse võetakse tootmise käigus toimuvat vältimatut elektritarbimist.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 9. Hiljemalt 30. juuniks 2010 ja seejärel iga 3 aasta tagant määrab komisjon kindlaks lõikes 8 osutatud sektorid. 9. Hiljemalt 31. märtsiks 2010 ja seejärel iga 4 aasta tagant määrab komisjon kindlaks lõikes 8 osutatud sektorid.   Komisjon konsulteerib asjaomaste sektorite ja alasektorite ning teiste sidusrühmadega. Kõnealune meede käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Kõnealune meede käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Esimeses lõigus osutatud kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse seda, millises ulatuses on asjaomases sektoris võimalik nõutavate kvootide hinda edasi suunata tootehindadesse, ilma et see tooks kaasa märgatava turuosa loovutamise süsinikdioksiidi heidete seisukohast vähem tõhusatele ühendusevälistele käitistele, ning arvestab eelkõige järgmist: Esimeses lõigus osutatud kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse seda, millises ulatuses on ühenduse tasandil asjaomases sektoris või alasektoris võimalik nõutavate kvootide hinda edasi suunata tootehindadesse, ilma et see tooks kaasa märgatava turuosa loovutamise süsinikdioksiidi heidete seisukohast vähem tõhusatele ühendusevälistele käitistele, ning arvestab eelkõige järgmisi kvantitatiivseid kriteeriumeid: a) mil määral tooks kvootide müük oksjonil kaasa tootmiskulude olulise suurenemise; a) mil määral tooks kvootide müük oksjonil kaasa tootmiskulude olulise suurenemise, arvutatud osana kogulisandväärtusest või, kui asjakohasel tasandil puuduvad andmed, osana üldistest tootmiskuludest;   b) sektoris või alasektoris teadaolev impordi ja ekspordi tase;   c) asjaomaste sektorite või alasektorite turuosa;   d) kasumlikkus kui pikaajaliste investeeringute ja/või tootmise ümberpaigutamise otsuste potentsiaalne näitaja;   e) asjaomases sektoris või alasektoris süsinikdioksiidiga seotud kulude tootehindadesse edasi suunamise mõju ning   f) kvootidega seotud kulude tootehindadesse edasi suunamise mõju asjaomasele sektorile või alasektorile.   Seoses sektorite või alasektoritega, mille puhul kvantitatiivsel hindamisel ilmneb süsinikdioksiidi lekke tõsine oht, tuleks läbi viia kvalitatiivne hindamine, et teha kindlaks, kas need sektorid on ka tegelikult tõsises ohus, ning teatada artikli 10b kohaselt tehtavatest otsustest. See peaks sisaldama järgmist: b) mil määral on kõnealuse sektori üksikutel käitistel võimalik heitkoguseid vähendada, näiteks tõhusaima tehnoloogia abil; a) mil määral on kõnealuse sektori üksikutel käitistel võimalik heitkoguseid vähendada, näiteks tõhusaima tehnoloogia abil; c) turu struktuur, asjakohane geograafiline turg ja tooteturg, sektori sõltuvus rahvusvahelisest konkurentsist; b) hindamine, mis käsitleb turu struktuuri (praegune ja kavandatav), asjakohaseid geograafilisi ja tooteturge, transpordikulusid, sektori sõltuvust rahvusvahelisest konkurentsist, pika- ja lühiajalisi kaubandustõkkeid ning tootmise asukohaga seotud otsuseid mõjutavaid tegureid (sh erinevused ühenduse tootjate tootekvaliteedi või teenuse taseme osas, tootestandardid, kauba- ja ressursiturgude läheduse tähtsus ning tootmise ümberpaigutamisega seotud riskid); d) kliimamuutuse ja energeetika tegevuskavade mõju, mida rakendatakse või hakatakse rakendama asjaomastes sektorites väljaspool ELi. c) kliimamuutuse ja energeetika tegevuskavade mõju, mida rakendatakse või hakatakse rakendama asjaomastes sektorites väljaspool ELi. Selleks et hinnata, kas ühenduse süsteemist tulenevad suuremad kulud on võimalik edasi suunata, võib muu hulgas kasutada süsinikuhinna tõusust tulenevat hinnangulist kaotatud müügimahtu või asjaomaste käitiste tasuvusele avalduvat mõju. Selleks et hinnata, kas ühenduse süsteemist tulenevad suuremad kulud on võimalik edasi suunata, võib muu hulgas kasutada süsinikuhinna tõusust tulenevat hinnangulist kaotatud müügimahtu või asjaomaste käitiste tasuvusele avalduvat mõju.
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Pidades silmas rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi ja seda, mil määral aitavad kõnealused läbirääkimised saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist kogu maailmas, ning pärast nõupidamist kõigi asjakohaste sotsiaalpartneritega esitab komisjon hiljemalt 2011. aasta juuniks Euroopa Parlamendile ja nõukogule analüüsiaruande, milles hinnatakse olukorda energiamahukates sektorites või alasektorites, mille puhul on tehtud kindlaks märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht. Aruandele lisatakse asjakohased ettepanekud, mis võivad sisaldada järgmist: Pidades silmas rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi ja seda, mil määral aitavad kõnealused läbirääkimised saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist kogu maailmas, ning pärast nõupidamist kõigi asjakohaste sotsiaalpartneritega esitab komisjon hiljemalt 2010. aasta juuniks Euroopa Parlamendile ja nõukogule analüüsiaruande, milles hinnatakse olukorda energiamahukates sektorites või alasektorites, mille puhul on tehtud kindlaks märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht. Aruandele lisatakse asjakohased ettepanekud. – kõnealustele sektoritele või alasektoritele artikli 10a raames tasuta eraldatavate kvootide osatähtsuse kohandamine;   – vastavalt artiklile 10a kindlaks tehtud sektorite või alasektorite toodetavate toodete importijate kaasamine ühenduse süsteemi.   Asjakohaste meetmete üle otsustamisel võetakse samuti arvesse siduvaid sektorisiseseid kokkuleppeid, mille tulemusel vähendatakse üleilmseid heitkoguseid määral, mis on vajalik kliimamuutuste tõhusaks ärahoidmiseks, ning mis on jälgitavad, tõendatavad ja kohustuslikus korras jõustatavad.“ Asjakohaste meetmete üle otsustamisel võetakse arvesse siduvaid sektorisiseseid kokkuleppeid, mille tulemusel vähendatakse üleilmseid heitkoguseid määral, mis on vajalik kliimamuutuste tõhusaks ärahoidmiseks, ning mis on jälgitavad, tõendatavad ja kohustuslikus korras jõustatavad.   Kui eeltoodud rahvusvaheline kokkulepe ja siduvad sektorisisesed kokkulepped puuduvad, uurib komisjon ülalnimetatud aruandes eriti kõnealustele sektoritele või alasektoritele artikli 10a raames tasuta eraldatavate kvootide osatähtsuse kohandamise võimalikkust, vastavalt artiklile 10a kindlaks tehtud sektorite või alasektorite toodetavate toodete importijate kaasamist ühenduse süsteemi või piiride kohandamise mehhanismi loomist.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Iga liikmesriik avaldab ja esitab komisjonile 30. septembriks 2011 tema territooriumil asuvate käesoleva direktiiviga hõlmatud käitiste loetelu ja tema territooriumil asuvatele käitistele eraldatavad tasuta kvoodid, mis on arvutatud artikli 10a lõikes 1 osutatud eeskirjade kohaselt. 1. Iga liikmesriik avaldab ja esitab komisjonile 30. juuniks 2011 riiklikud rakendusmeetmed, kus esitatakse tema territooriumil asuvate käesoleva direktiiviga hõlmatud käitiste loetelu ja tema territooriumil asuvatele käitistele käesoleva direktiiviga hõlmatud ajavahemiku iga aasta kohta eraldatavad tasuta kvoodid, mis on arvutatud artikli 10a lõikes 1 osutatud eeskirjade kohaselt.
Selgitus
Lõikes tuleks selgitada, et nimekiri hõlmab ajavahemiku 2013–2020 iga aasta kohta eraldatavaid kvoote.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 a. Liikmesriigid võivad eraldada lõike 2 raames tasuta kvoote alles pärast seda, kui komisjon on riiklikud rakendusmeetmed heaks kiitnud.
Selgitus
Komisjon peab riiklikud rakendusmeetmed kinnitama, tagamaks, et liikmesriigid kohaldavad oma käitiste puhul ühtselt tasuta kvootide eraldamise eeskirju.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Iga aasta 28. veebruariks annavad pädevad asutused välja asjaomaseks aastaks jagatavad kvoodid, mis on arvutatud artiklite 10 ja 10a kohaselt. 2. Iga aasta 28. veebruariks annavad pädevad asutused kooskõlas riiklike rakendusmeetmetega välja asjaomaseks aastaks jagatavad kvoodid, mis on arvutatud artiklite 10 ja 10a kohaselt. Käitis, mis lõpetab tegevuse, ei saa enam tasuta kvoote. Käitis, mis lõpetab tegevuse, ei saa enam tasuta kvoote.   2 a. Käitisele ei anta tasuta kvoote, kui käitises on lõpetatud I lisas nimetatud tegevus või kui I lisas nimetatud tegevuse tootmisvõimsus on langenud alla selles lisas nimetatud alammäära.   Komisjon lisab artikli 10a lõikes 1 sätestatud meetmetesse meetmed, millega määratletakse käitised, mis lõpetavad tegevuse osaliselt või ajutiselt. Need käitised võivad vastavalt artikli 10a lõikes 1 sätestatud tasuta kvootide eraldamist puudutavatele meetmetele saada tasuta kvoote ka edaspidi.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 11a – lõige 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7. Pärast rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe sõlmimist tuleks ühenduse süsteemi raames tunnustada sellistest kolmandatest riikidest saadud THVsid üksnes juhul, kui kõnealused riigid on rahvusvahelise kokkuleppe ratifitseerinud. 7. Pärast 2013. aastat tuleks ühenduse süsteemi raames tunnustada sellistest kolmandatest riikidest saadud kauplemissüsteemide sidumist stimuleerivaid kvaliteetseid THVsid ja kvaliteetseid HVÜsid üksnes juhul, kui kõnealused riigid on ratifitseerinud kliimamuutusi käsitleva tulevase rahvusvahelise kokkuleppe. Ajavahemikul 2008–2012 on ühenduse süsteemi raames eraldatavad kvoodid 6,5 % väiksemad kui 2005. aasta heitkogused. Kõik käitajad, kaasa arvatud uued osalejad ja uued sektorid, kelle kasutatud HVÜde ja THVde osakaal selles ajavahemikus on väiksem kui nende heitkogused ja kes ei kanna lõike 2 alusel oma õigusi üle, võivad igal aastal kasutada niisuguseid kvoote kuni 4% ulatuses oma 2005. aasta heitkogustest. See tähendab 40% vähendamistest, mida neilt oodatakse ajavahemikus 2008–2020.   Kauplemissüsteemide sidumist stimuleerivad kvaliteetsed THVd ja HVÜd on ühikud, mis:   a) näitavad tõelist, tõendatavat, täiendavat ja püsivat heitkoguste vähendamist projektidest, mis toovad selget kasu säästvale arengule ega oma negatiivset keskkonna- või sotsiaalset mõju;   b) pärinevad projektidest riikides, mis aitavad asjakohaselt kaasa ülemaailmsele heitkoguste vähendamisele tulevase rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt, mille nad on ratifitseerinud, ning   c) on aktsepteeritud või tõenäoliselt aktsepteeritakse teistes peamistes heitkogustega kauplemise süsteemides, pidades muu hulgas silmas nende tõenäolist aktsepteerimist USA föderaalses heitkogustega kauplemise süsteemis.   Ühtlustatud meetmed, millega kinnitatakse, millised projektid või projektitüübid nendele kriteeriumidele vastavad, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 11a – lõige 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   7 a. Et säilitada ühenduse süsteemi keskkonnaalane terviklikkus ja tagada, et Euroopa-siseselt toimuks heitkoguste vähendamine heitkoguste vähendamise eesmärkides sätestatud määral, tühistatakse ELi saastekvootide üldkogus, mis võrdub THVde, HVÜde ja muude samaväärsete ühikute kogusega, mida käitistel on lubatud kasutada. See ELi saastekvootide kogus arvestatakse maha saastekvootidest, mis muidu oleksid läinud oksjonile.
Selgitus
Oluline on suurendada kulutõhusust. Seetõttu tehakse muudatusettepanekus ettepanek suurendada puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse ühikute kogust. Samal ajal on tähtis säilitada süsteemi keskkonna-alane terviklikkus. Muudatusettepanekuga soovitakse peamiselt asendada oksjon puhta arengu mehhanismiga ning mitte seada ohtu täiendavuse põhimõtet.
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 10 a (uus) Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 12 – lõiked 1 a ja 3 a (uued)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   10 a) Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:   a) lisatakse lõige 1 a:   „1 a. Komisjon esitab 1. septembriks 2009 asjakohased õigusakti ettepanekud, mis tagavad, et saastekvootide turg on kaitstud siseringitehingute ja turuga manipuleerimise eest. Eelkõige kaalub komisjon, kas käesoleva direktiivi tähenduses käsitatakse saastekvoote finantsinstrumendina, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ (siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu väärkasutamise) kohta)1 reguleerimisalasse. 1ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.”   b) lisatakse lõige 3 a:   „3 a. Kvootidest loobumise kohustust ei teki seoses heitkogustega, mis on tõendatult kogutud ja edastatud püsivaks säilitamiseks käitisele, millel on kehtiv süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamise luba vastavalt direktiivile 2008/xxx/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist.”
Selgitus
Saastekvootide õiguslik olemus finantsturul on ebaselge. Mõned riigid käsitavad neid finantsinstrumendina, millega kauplemise üle teostab järelevalvet finantsinspektsioon, teised riigid aga käsitavad saastekvoote tavalise kaubana ning üksnes nende tuletisi finantsinstrumendina. Ettevõtjate usalduse tõstmiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks on vaja saavutada selgus. Siseringitehingud ja turuga manipuleerimine võivad turgu moonutada, vähendada selle usaldusväärsust ja kahjustada investorite usaldust.
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 12 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 a. Määrus võib sisaldada nõudeid automatiseeritud süsteemide ja andmesidevormide kasutamise kohta, et ühtlustada käitaja, tõendava asutuse ja pädeva asutuse vahelist suhtlust seirekava, heitkoguste aastaaruande ja tõendamise küsimustes.
Selgitus
IT-süsteemide kasutamine parandab ELi heitkogustega kauplemise süsteemi heitkoguste seire ja aruandluse läbipaistvust. See on oluline heitkogustega kauplemise süsteemi edasise laiendamise ja teiste sektorite heitkogustega kauplemise süsteemidega liitmise puhul.
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 13 a (uus) Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   13 a) Lisatakse artikkel 15 a:   „Artikkel 15 a Teabe avaldamine ja ametialane saladus   1. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et kõik saastekvootide koguste ja eraldamisega ning heite järelevalve, deklareerimise ja kontrollimisega seotud otsused ja aruanded avaldatakse viivitamata teabele kiiret ja mittediskrimineerivatel alustel juurdepääsu võimaldaval viisil.   2. Ametialase saladuse hoidmise kohustus kehtib kõigi isikute suhtes, kes töötavad või töötasid komisjonis või liikmesriigi pädevas asutuses või organis, millele komisjon või liikmesriigi pädev asutus on teatavad ülesanded delegeerinud. Ametialase saladuse alla kuuluvat teavet ei tohi avaldada ühelegi teisele isikule või asutusele, välja arvatud juhul, kui see on lubatud kehtivate õigusaktide, määruste või haldussätete alusel.”
Selgitus
Äärmiselt oluline on tagada saastekvootide puhul finantsinstrumentide suhtes kohaldatavate eeskirjade rakendamine, et suurendada ettevõtjate usaldust ja läbipaistvust. Turutundliku teabe avaldamine komisjoni või liikmesriikide poolt peab olema rangelt ja selgelt reguleeritud.
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 17 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 22 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjon võib muuta käesoleva direktiivi lisasid, välja arvatud I lisa, võttes arvesse artiklis 21 sätestatud aruandeid ja käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemusi. IV ja V lisa võib muuta heitkoguste seire, aruandluse ja tõendamise parandamiseks. Komisjon võib muuta käesoleva direktiivi lisasid, välja arvatud I, II ja IIa lisa, võttes arvesse artiklis 21 sätestatud aruandeid ja käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemusi. IV ja V lisa võib muuta heitkoguste seire, aruandluse ja tõendamise parandamiseks.
Selgitus
IIa lisa aluseks on poliitiline otsus ja seetõttu peaks see kuuluma kaasotsustamismenetluse, mitte komiteemenetluse raamesse. Praegu II lisas nimetatud kasvuhoonegaaside kõrvale muude kasvuhoonegaaside lisamine tähendaks suuri turumoonutusi ja ebakindlust. Uute gaaside lisamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi võib muuta järsult kvootide nõudlust või pakkumist, põhjustades sel viisil soovimatuid järske hinnakõikumisi.
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 17 a (uus) Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 24 – lõige 1 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   17 a) Artikli 24 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:   „1. Liikmesriigid võivad käesolevale direktiivile vastavat saastekvootidega kauplemist kohaldada alates 2008. aastast I lisas loetlemata tegevuste suhtes, mis sooritatakse käitistes või mujal, ja kasvuhoonegaaside suhtes, tingimusel et komisjon on selliste tegevuste [...] ja kasvuhoonegaaside lisamise artikli 23 lõikes 2 sätestatud korras heaks kiitnud, võttes arvesse kõiki asjaomaseid kriteeriume, eelkõige mõju siseturule, võimalikke konkurentsimoonutusi, süsteemi keskkonnaalaseid aspekte ja kavandatava järelevalve ja aruandluse süsteemi usaldusväärsust.”
Selgitus
Direktiivi 2003/87/EÜ tehniline muudatus tekstiosas, mida komisjoni ettepanekus ei muudetud. Sellega tagatakse paindlikus uute valdkondade (nt kütmine kodumajapidamistes) võimaliku lisamise puhuks tulevikus.
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 19 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 24a – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 a. Kogutud ja säilitatud kasvuhoonegaase ei loeta heitmeteks. Nende suhtes ei nõuta kvootide tagastamist.
Selgitus
Nimetatud gaasid kujutavad endast heitmeid, kuid need ei puutu kokku õhuga. Seetõttu ei tuleks neid heitmeteks lugeda.
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 20 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 25 – lõiked 1a ja 1b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1a. Võidakse ette näha kord, mis võimaldaks vastastikku tunnustada ühenduse süsteemi kvoote ning kvoote muudes riikides või osariigi ja piirkonna tasandi haldusüksustes kehtestatud kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise kohustuslike süsteemide raames, millega seatakse piirangud koguheitele. 1a. Võidakse ette näha kord, mis võimaldaks vastastikku tunnustada ühenduse süsteemi kvoote ning kvoote muudes piirkondades, riikides või osariigi ja riiklikust tasandist madalama tasandi haldusüksustes kehtestatud kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise võrreldavate kohustuslike süsteemide raames, millega seatakse piirangud koguheitele. 1b. Kolmandate riikidega või osariigi või piirkonna tasandi haldusüksustega võib sõlmida mittesiduvaid kokkuleppeid, et sätestada kvootide haldusalane ja tehniline kooskõlastamine ühenduse süsteemi ja kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise muude süsteemide raames, millega seatakse piirangud koguheitele. 1b. Piirkondlike üksuste või kolmandate riikidega või osariigi või riiklikust tasandist madalama tasandi haldusüksustega võib sõlmida mittesiduvaid kokkuleppeid, et sätestada kvootide haldusalane ja tehniline kooskõlastamine ühenduse süsteemi ja kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise muude süsteemide raames, millega seatakse piirangud koguheitele.
Selgitus
Sellega selgitatakse, et võimalik on kooskõlastamine süsteemidega, mis on riiklikust tasandist madalamad, kuid mitte föderaalsed, ning et piirkondlike üksuste hulka kuuluvad ka riigiülesed üksused.
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 20 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 25 – lõige 1b a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1b a. Komisjon seab Euroopa naabruspoliitika ja laienemisprotsessi raamistikus eesmärgiks kokkulepete sõlmimise asjaomaste riikidega, et kaasata nad ühenduse süsteemi või pakkuda saastekvootide vastastikust tunnustamist.
Selgitus
Äärmiselt oluline on soodustada ELi naabruses asuvate kolmandate riikide ühinemist ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga. See pole oluline mitte üksnes keskkonna- ja arengualasest seisukohast, vaid aitab lahendada ka ELi ettevõtete üle piiri liikumisega kaasnevat süsinikdioksiidi lekke probleemi.
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 27 – pealkiri ja lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Väikeste põletuskäitiste väljaarvamine samaväärsete meetmete alusel Väikeste käitiste väljaarvamine samaväärsete meetmete alusel 1. Liikmesriigid võivad ühenduse süsteemist välja arvata alla 25 MW nimisoojusvõimsusega põletuskäitised, mille pädevale asutusele teatatud heitkogused kõigil kolmel eelnenud aastal on olnud vähem kui 10 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, ning mille suhtes kohaldatakse meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, kui asjaomane liikmesriik täidab järgmised tingimused: 1. Liikmesriigid võivad käitaja taotlusel ühenduse süsteemist välja arvata alla 35 MW nimisoojusvõimsusega käitised, mille pädevale asutusele teatatud heitkogused kõigil kolmel eelnenud aastal on olnud vähem kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, ning mille suhtes kohaldatakse meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, kui asjaomane liikmesriik täidab järgmised tingimused: (a) ta teatab komisjonile igast sellisest käitisest, täpsustades kohaldatavad samaväärsed meetmed; a) ta teatab komisjonile igast sellisest käitisest, täpsustades kohaldatavad samaväärsed meetmed; (b) ta kinnitab, et on kehtestatud seirekord, mille abil hinnatakse, kas käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 10 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused; b) ta kinnitab, et on kehtestatud seirekord, mille abil hinnatakse, kas käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused; (c) ta kinnitab, et kui käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 10 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, või samaväärseid meetmeid enam ei kohaldata, arvatakse käitis uuesti süsteemi; c) ta kinnitab, et kui käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, või samaväärseid meetmeid enam ei kohaldata, arvatakse käitis uuesti süsteemi; (d) ta avaldab punktides a, b ja c osutatud teabe üldsusele arvamusteavalduseks. d) ta avaldab punktides a, b ja c osutatud teabe üldsusele arvamusteavalduseks.   Välja arvata võidakse ka haiglad, kui nad võtavad samaväärseid meetmeid.
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 28
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Pärast seda, kui ühendus on sõlminud kliimamuutusi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe, mille tulemusel vähendatakse 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid kohustuslikus korras suuremal määral kui Euroopa Ülemkogu kokkulepitud miinimumulatuses, kohaldatakse lõikeid 2, 3 ja 4. 1. Pärast seda, kui ühendus on sõlminud kliimamuutusi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe, mille tulemusel vähendatakse 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid kohustuslikus korras suuremal määral kui Euroopa Ülemkogu kokkulepitud miinimumulatuses, kohaldatakse lõikeid 2–4b. 2. Alates lõikes 1 osutatud rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimise aastast suurendatakse lineaarset tegurit, nii et ühenduse kvootide üldkogus aastal 2020 on artikli 9 kohaselt kehtestatud kogusest väiksem sellise kvootide hulga võrra, mis on võrdne kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendava vähendamisega ühenduses võrreldes rahvusvahelise kokkuleppe raames ühendusele pandud kohustusega 20 %, mis on korrutatud protsendimääraga, mille ühenduse süsteemiga vastavalt artiklitele 9 ja 9a hõlmatud heitkogused moodustavad kogu kasvuhoonegaaside heitkogustest 2020. aastal. 2. Alates lõikes 1 osutatud rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimise aastast suurendatakse lineaarset tegurit, nii et ühenduse kvootide üldkogus aastal 2020 on artikli 9 kohaselt kehtestatud kogusest väiksem sellise kvootide hulga võrra, mis on võrdne kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendava vähendamisega ühenduses võrreldes rahvusvahelise kokkuleppe raames vastavalt Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsi järeldustele ühendusele pandud kohustusega 20 %, mis on korrutatud protsendimääraga, mille ühenduse süsteemiga vastavalt artiklitele 9 ja 9a hõlmatud heitkogused moodustavad kogu kasvuhoonegaaside heitkogustest 2020. aastal. 3. Käitajad võivad kasutada THVsid, HVÜsid või muid lõike 4 kohaselt heaks kiidetud vähendamise ühikuid kolmandatest riikidest, kes on sõlminud rahvusvahelise kokkuleppe, kuni pooles ulatuses lõike 2 kohaselt toimuvast vähendamisest. 3. Käitajad võivad kasutada kvaliteetseid THVsid, HVÜsid või muid lõike 4 kohaselt heaks kiidetud vähendamise ühikuid kolmandatest riikidest, kes on sõlminud rahvusvahelise kokkuleppe, kuni pooles ulatuses lõike 2 kohaselt toimuvast vähendamisest. 4. Komisjon võib vastu võtta meetmeid, millega nähakse ette, et ühenduse süsteemiga hõlmatud käitajad saavad kasutada täiendavaid projektitüüpe peale nende, millele on osutatud artikli 11a lõigetes 2–5, või vajaduse korral rahvusvahelise kokkuleppe alusel loodud muid mehhanisme. 4. Komisjon võib vastu võtta meetmeid, millega nähakse ette, et ühenduse süsteemiga hõlmatud käitajad saavad kasutada täiendavaid projektitüüpe peale nende, millele on osutatud artikli 11a lõigetes 2–5, või vajaduse korral rahvusvahelise kokkuleppe alusel loodud muid mehhanisme, ning täpsustatakse nende projektide kvaliteet. Kõnealused meetmed käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Kõnealused meetmed käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.   4 a. Kaheksa kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimisest viib komisjon läbi ja esitab Euroopa Parlamendile ning nõukogule ammendava mõjuhinnangu selle kohta, missugused tagajärjed on kokkuleppega ette nähtud heitkoguste vähendamisel ELis ja vähendamiseesmärkide saavutamiseks võetavatel meetmetel, samuti muudel kokkuleppes sätestatud meetmetel. Eelkõige selgitatakse mõjuhinnangus, mil määral rahvusvaheline kokkulepe tõenäoliselt vähendab süsinikdioksiidi lekke ohtu rahvusvahelisest konkurentsist sõltuvates tööstussektorites, sealhulgas tagades võrdsed kohustused väljaspool ühendust tegutsevale tööstusele.   4 b. Kui mõjuhinnangust nähtub, et rahvusvahelise kokkuleppega tõenäoliselt ei õnnestu märkimisväärselt vähendada süsinikdioksiidi lekke ohtu rahvusvahelisest konkurentsist sõltuvates tööstussektorites, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule asjakohase õigusakti ettepaneku. Ettepanek sisaldab vajadusel järgmisi ettepanekuid:   a) muuta ühenduse kvootide üldkogust aastal 2020, võttes arvesse kasvuhoonegaaside heitkoguste üldist vähendamist ühenduses rahvusvahelise kokkuleppe raames vastavalt Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsi järeldustele ühendusele pandud kohustusega 20%;   b) kasutada THVsid ja HVÜsid või muid ühikuid käitajate poolt ühenduse süsteemi raames;   c) vähendada süsinikdioksiidi lekke ohtu, kaasa arvatud muu hulgas ka ettepanekud, millele on viidatud artikli 10a lõigetes 1, 8 ja 9 ning artiklis 10b.
Muudatusettepanek  76 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 a Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 28 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   21 a) Lisatakse artikkel 28 a:   „Artikkel 28 a   Ühikute kasutamine metsastamiseks, taasmetsastamiseks ja metsandustegevuseks   1. Pärast kliimamuutusi käsitleva tulevase rahvusvahelise kokkuleppe ratifitseerimist lubavad liikmesriigid käitiste käitajatel kasutada ühikuid vastavalt artikli 11a lõikes 7 sätestatud piirmäärale kuni 5 % ulatuses käesolevas direktiivis osutatud käitistelt nõutava kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisest, kui need on pärit:   a) säästvast, tõendatavast ja alalisest metsandustegevusest arengumaades, kellega on sõlmitud artikli 11a lõike 5 kohane kokkulepe ning   b) muudest säästva, tõendatava ja alalise metsandustegevuse projektidest arengumaades vastavalt artiklis 28 osutatud rahvusvahelisele kokkuleppele.   2. Lõike 1 punktides a ja b nimetatud projektid peavad vastama komisjoni poolt vastu võetud rangetele kvaliteedikriteeriumitele.   Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”
Muudatusettepanek  77 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt I lisa – punkt 1 Direktiiv 2003/87/EÜ I lisa – punkt 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Käesolev direktiiv ei hõlma käitisi ega nende osi, mida kasutatakse uute toodete ja protsesside uurimiseks, arendamiseks ja katsetamiseks, ega täielikult biomassi kasutavaid käitisi. 1. Käesolev direktiiv ei hõlma käitisi ega nende osi, mida kasutatakse uute toodete ja protsesside uurimiseks, arendamiseks ja katsetamiseks, käitisi, millele kohaldatakse samaväärseid heitkoguste vähendamise meetmeid ja mida kasutatakse tervishoiuteenuste osutamiseks ning haridustegevuseks/haridusasutuste jaoks, ega täielikult biomassi kasutavaid käitisi.
Selgitus
Komisjoni mõjuhinnang näitab, et väikestel saastajatel, nagu haiglad ja ülikoolid, on halduskoormuse osas samad kulud mis suurematel saastajatel. Enamik haiglaid ja tervishoiurajatisi saavad raha riigieelarvest ning neil on piiratud vahendid. On oluline, et arvestataks nende jõupingutustega süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks.
Muudatusettepanek  78 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt I lisa – punkt 3 – punkt c – alapunkt iii Direktiiv 2003/87/EÜ I lisa – punkt 2 – tabel – tegevusalad – kolmas rida
Komisjoni ettepanek   (iii) lisatakse järgmised lõigud:   Käitised kivivilla tootmiseks võimsusega üle 20 tonni päevas Süsinikdioksiid Käitised kipsi kuivatamiseks või kaltsineerimiseks või kipsplaatide ja muude kipstoodete tootmiseks, mille puhul kasutatakse üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletuskäitisi. Süsinikdioksiid   Muudatusettepanek   (iii) lisatakse järgmised lõigud:   Käitised mineraalvillast isoleerimismaterjali tootmiseks, kus kasutatakse klaasi, kivi või räbu, sulatusvõimsusega üle 20 tonni päevas Süsinikdioksiid Käitised kipsi kuivatamiseks või kaltsineerimiseks või kipsplaatide ja muude kipstoodete tootmiseks, mille puhul kasutatakse üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletuskäitisi. Süsinikdioksiid
Selgitus
Tehnilise täpsustamise huvides.
Muudatusettepanek  79 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt I lisa – punkt 4 Direktiiv 2003/87/EÜ I lisa – punkt 2 – tabel – uus tegevusala – kaheksas a rida (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Metaan (CH4), mida leidub aktiivsetes kivisöekaevandustes ning mis on kas adsorbeerunud kivisöe sisestruktuuri, esineb vaba gaasina kivisöe poorides või vaba gaasina söe vahekihtidega piirnevas kivimikihis, ning mis vabaneb esmalt söe kaevandamisel.
Selgitus
Selle sektori heitkogused ulatuvad 7,9%-ni EL-25 metaani heitkogusest, mis on võrdväärne 0,7%-ga EL-25 kasvuhoonegaaside heitkogusest.

SELETUSKIRI

Heitkogustega kauplemine ei ole sugugi uus mõiste, samuti pole see Euroopas ainulaadne. Siiski on ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ETS) unikaalne selles mõttes, et on esimene rahvusvaheline süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteem. Praegu hõlmab see üle 10 000 energia- ja tööstussektori käitise, mis kokku toodavad peaaegu poole ELi süsihappegaasi heitkogustest ja 40 % ELi kõigist kasvuhoonegaaside heitkogustest. Seetõttu loetakse ETSi õigusega ELi kliimamuutuse vastu võitlemise strateegia nurgakiviks.

ETSi läbivaatamine on osa komisjoni nn kliima ja taastuva energia paketist, mis võeti vastu tänavu 23. jaanuaril. Paketti kuuluvad ettepaneku projektid jõupingutuste jagamise, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning süsiniku kogumise ja säilitamise kohta ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi käsitleva direktiivi läbivaatamise ettepaneku projekt – hästi tasakaalustatud ettepanek, mis ETSi märkimisväärselt täiustab ja laiendab.

Käesoleva ettepaneku eesmärgiks on muuta direktiivi 2003/87/EÜ[1], millega loodi ETS. Pärast 2012. aastat on eesmärgiks tugevdada, laiendada ja täiustada ETSi toimimist, mis on üks ELi kõige tähtsamaid ja majanduslikult tulusamaid vahendeid kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise eesmärgi saavutamiseks. Volitused selleks pärinevad 2007. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumiselt, kus nõuti ELi heitkoguste vähendamist 2020. aastaks vähemalt 20 % võrra 1990. aasta tasemega võrreldes, ja 30 % võrra, kui teised tööstusriigid annavad ülemaailmse kliimamuutuste vastu võitlemise kokkuleppe raames võrreldava panuse. Otsus alustada läbirääkimisi nn Kyoto-järgse lepingu koostamiseks tehti möödunud aasta detsembris Balil toimunud ÜRO kliimamuutuste teemalisel konverentsil. Hädavajalik on, et Kopenhaagenis 2009. aastal toimuval konverentsil saavutataks rahvusvahelise tasandi kokkulepe selle pakilise ülemaailmse probleemi lahendamiseks. Kui Euroopa tahab olla teerajaja rollis, peame esitama tõhusaid lahendusi ülemaailmse kliimamuutuste pidurdamiseks ning täielikult toimiv ETS oleks oluline panus.

Direktiivi läbivaatamise ettepanek tasakaalustab majandusliku tõhususe ning õigluse vajaduse majandussektorite ja liikmesriikide vahel ja annab tööstusele suurema kindluse. Selles esitatakse heitkoguste vähendamise prognoosid, mida ETSiga hõlmatud majandussektorid vajavad, ning suurem ühtlustamine muudab süsteemi lihtsamaks ja läbipaistvamaks, suurendades teiste riikide ja piirkondade huvi sellega liitumise vastu.

Raportöör hindab komisjoni tehtud tööd ja toetab komisjoni ettepaneku üldist raamistikku, samuti eesmärki vähendada heitkoguseid 21 % võrra 2005. aasta heitkogustega võrreldes. Rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimisel muudetakse piirmäära automaatselt ja prognoositavalt, peegeldades ELi kohustust suurendada oma heitkoguste vähendamise eesmärki 21 %-lt 30 %-ni. Raportöör toetab ka üht ühtset piirmäära, samuti 2020. aastani kestvat 8-aastast kauplemisperioodi ja ülemmäära lineaarset vähendamist 2025. aastani, mil on ette nähtud uus läbivaatamine.

Sajaprotsendilise kauplemise saavutamine energiasektoris 2013. aastaks on mõistlik eesmärk, arvestades sektori selge potentsiaaliga kõik õiguspärased kulud vajaduse korral tarbijale üle kanda. Lisaks tuleks püüda saavutada 2020. aastaks täielik oksjonisüsteem kõigis sektorites, kuivõrd see on tõhusaim ja läbipaistvaim kvootide eraldamise meetod.

Siiski on raportis mitmes valdkonnas muudatusi tehtud.

1.  Süsinikdioksiidi lekkest kõige rohkem mõjutatud sektorites on tõsine vajadus suurema kindluse järele. Euroopa ettevõtted ja investorid vajavad kindlust, et juhul, kui 2009. aasta COP-15 konverentsil rahvusvahelist kokkulepet ei saavutata, ei jää koormus ainuüksi nende kanda.

Komisjon vaatab läbi olukorra rahvusvahelise konkurentsi piirese jäävates sektorites ja alasektorites ning esitab vajalikud ettepanekud 31. detsembriks 2010, kuus kuud varem kui esialgu ette nähtud. Märkimisväärse süsinikulekke riskiga sektorid võivad saada kuni 100 % ulatuses tasuta kvoote või selle asemel võidakse kehtestada süsteem, mis seab märkimisväärse riskiga käitised kolmandate riikide käitistega võrdsele positsioonile. Raportöör on siiski veendunud, et kui ettepanekus teatavad sektorid otsesõnaliselt esile tõstetakse, kahjustab see rahvusvahelise kliimakokkuleppe saavutamise läbirääkimisi. Pealegi ei tohiks püüda ennetada kõnealust teemat käsitleva Euroopa Komisjoni uuringu tulemusi, mis peatselt avaldatakse. Samuti on raportöör täpsustanud süsinikulekke määratlust, et suurendada sellest tulenevat ülemaailmset keskkonna-alast kasu.

2.  Kõik käitajad, kaasa arvatud uued osalejad ja uued sektorid, kelle kasutatud HVÜde ja THVde osakaal 2008.–2012. aasta ajavahemikus oli väiksem kui nende heitkogused ja kes ei kanna oma õigusi üle, võivad ajavahemiku 2013–2020 igal aastal kasutada kvoote kuni 5 % ulatuses oma heitkogustest. See moodustab peaaegu poole 2013.–2020. aasta heitkoguste vähendamise eesmärgist. Niisugused projektid on lubatavad ainult riikide puhul, mis on rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe ratifitseerinud ja täidavad selle kvalitatiivseid nõudeid. Raportöör rõhutab, et kriteeriume tuleb muuta rangemaks, lubades ainult kvaliteetseid THVsid ja HVÜsid. Rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe saavutamise korral suurendatakse ühisrakenduse või puhta arengu mehhanismi ühikute hulka.

3.  Ülemaailmne metsade hävitamine jätkub murettekitavas tempos ja selle tõsist panust süsihappegaasi heitkoguste suurenemisse ei saa eirata. Sellepärast näeb raportöör ette olulise osa oksjonimüügi tulude eraldamise fondidesse, mille eesmärgiks on metsade hävitamise vältimine ning säästva metsastamise ja taasmetsastamise edendamine riikides, mis on rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe ratifitseerinud.

4.  Laevaliiklust ei ole süsteemi siiani kaasatud ja selle kohta on vaja koostada mõjuanalüüs. Siin näib probleemiks olevat heitkoguseid käsitlevate tõendatud andmete puudumine. Raportöör näeb ette, et kuni laevanduse kaasamiseni ühenduse heitkogustega kauplemise süsteemi, tuleks laevanduse heitkogused hõlmata otsusesse liikmesriikide püüete kohta täita 2020. aastaks ühenduse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustused.

5.  Raportöör on teadlik süsiniku kogumise ja säilitamise (CCS) tehnoloogia potentsiaalist ja peab seda ülemaailmse süsinikuheitmete vähendamise lahenduse osaks. Seetõttu teeb ta ettepaneku, et 500 miljonit kvooti uute osalejate reservist antakse esimesele 12 käitisele, kus on asutud äritegevuse korras süsinikdioksiidi heitmeid koguma ja geoloogiliselt säilitama.

6.  Oksjonimüük peaks olema kvootide jagamise peamine põhimõte ja seda tuleks energiasektoris kohaldada alates 2013. aastast. Kui soojuse või jahutuse tootjad saavad tasuta kvoote direktiivis 2004/8/EÜ määratletud suure tõhususega koostootmise teel toodetud soojuse või jahutuse eest, eraldatakse tasuta kvoote ka tööstusliku protsessi jääkidest parimaid võimalikke tehnoloogiaid kasutades toodetava elektrienergia eest, tingimusel, et see on mõeldud käitise käitaja omatarbeks.

Raportöör on veendunud, et senini on poliitikud piinlikult läbi kukkunud nii kliimamuutustele reageerimisel kui 2°C eesmärgi täitmisel, mis on vastastikuse eksperdihinnangu saanud teaduslikus kirjanduses, sealhulgas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) aruannetes ja Sterni aruandes, nii selgesti välja toodud. Seekord ei saa me poolele teele jääda – meist sõltub meie laste ja lapselaste tulevik.

• [1]  Muudetud nn ühendava direktiiviga 2004/101/EÜ.

LISA – SEISUKOHAD ESITANUD SIDUSRÜHMADE LOETELU Loetelu ei ole ammendav.

Organisatsioon
ACFCI
Aer Lingus
AFEP
Air Products
Alcoa Europe
ALSTOM
Arcelor Mittal
Arkema
Association of European Airlines
ATILH
Aughinish Alumina
Austrian Perm Rep - WKO
Australian Embassy and Mission
Australian Department of Foreign Affairs and Trade
AvA
Avisa
BASF
Bayer
BDI/BDA
Belgian DG Energy & Environment
Belgian Permanent Representation
Bellona Europa
Bloomberg
Blue Next
Bord na Mona
British Petroleum
Business Europe
Bundeskanzleramt Oesterreich
Burson-Marsteller
bvek
Caisse des Depots
CAN Europe
Carbon Markets Association
CE
CEFIC
Cembureau
CEMEX
centrica
Center for Clean Air Policy
CEPI
CEPS
CES ETUC
CGEMP - Paris University
Climate Change Capital
Clogrennane Lime Ltd
COGEN Europe
Coillte
Committee for European Integration - Poland
ConocoPhillips
Covington & Burling
CPA
Creatieve Energie
Cumerio / NA
Danish Permanent Representation
Deutsche Bank
DEFRA
DOW
E3G
EACI
EAMA Energy
Ecologic
Eco Securities
EEB
EESC
EFIEES
Electrabel Suez
Embassy of Norway to the EU
Emirates
Environmental Defense
EON
EPF
Euroheat and Power
European Commission - DG Enterprise & Industry
European Commission - DG Environment
European Environment Agency
European Regions Airline Association
EuLA
Eurelectric
Euro Alliages
EUROFER
Eurogypsum
Eurometaux
European Climate Foundation
European Confederation of Woodworking industries
European Investment Bank
Europia
Eustafor
EXCA
Finnish Perm Rep
Fleishman Hillard
Fortum
French Ministry of Ecology, Sustainable Development and Town and Country Planning
French Permanent Representation to the EU
GCP
GE
German Foreign Office
German Ministry for the Environment, Nature conservation & Nuclear safety
German Perm Rep
Grian
Harvard University
Hill & Knowlton
Hogan & Hartson Raue
Hydro
IACA
IATA
Icelandic Mission to the EU
ICOS
IDDRI
IEA
IETA
IFIEC Europe
IMA Europe
Icelandic Ministry for the Environment
Institute for European Environmental Policy
Irish Dairy Industries Association
Irish Min. Agriculture, Food & Rural Development
Permanent Representation of Ireland to the EU
Italcementi
Italian Dept. for EU affairs
Italian Min. for Environment, Land & Sea
JC - Consulting attorney / Emissions trading
JP Morgan
Kashue
Kevin Leydon & Associates
Lazio Regional Representation - EU Affairs
Ludwig-Maximilian Universitaet Muenchen
McKinsey & Company
NERA
OCIMF
Öko-Institut
Oxfam
Permanent Mission of the Kingdom of the Netherlands to the EU
Premier Periclase
Probiotec
PT Management Consultants
RHI
Rhodia
Rio Tinto
RWE
SFM (UK)
Shell
Slovenian Perm Rep
Smurfit Kappa Group
Sol Group
Solomon Associates
Svensk Energi
Swedish Energy Agency
Swedish Ministry of Environment
Suez
The Brattle Group
The Ecofin Research Foundation
Thyssen Krupp
Transatlantic Policy Network
University College Dublin
University of Cambridge - Electricity Policy Research Group
Universite Paris Dauphine
US House of Representatives
VIK
Vrom
Weber Shandwick
Wietersdorfer Gruppe
WKO
World Bank
World Resources Institute
WRI
WWF
Xstrata

• [1]  Loetelu ei ole ammendav.

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS (*) (15.9.2008)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

Ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi
(KOM(2008)0016 – C6‑0043/2008 – 2008/0013(COD))

Arvamuse koostaja (*): Lena Ek

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

LÜHISELGITUS

Võitlus kliimamuutuse vastu ja liikumine vähem süsinikdioksiidi tootva ühiskonna poole on ülemaailmne prioriteet. Seda peegeldab ka asjaolu, et Euroopa Parlament on moodustanud kliimamuutuse ajutise komisjoni. 2007. aasta kevade ülemkogu lõppjäreldustele ja Euroopa Parlamendi varasematele resolutsioonidele tuginedes esitles komisjon 2008. aasta jaanuaris väga ambitsioonikat paketti, mille kohaselt peaks EL vähendama kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks 20 % võrra, ning kõikehõlmava rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimise korral isegi 30 % võrra. Kõnealune kvantitatiivne hüpe Euroopa poliitikas annab teistele riikidele selge signaali selle kohta, et EL on tõsiselt pühendunud kliimamuutuse vastu võitlemisele.

2005. aastal käivitatud ELi heitkogustega kauplemise süsteem on maailma suurim nn piiramise ja kauplemise (cap-and-trade) süsteem, mis hõlmab kümneid tuhandeid ettevõtjaid. Kõnealune süsteem on ELi kliimamuutuse vastu võitlemise poliitika nurgakiviks. Ühtlasi on süsteem ka üks peamisi majanduslikke tõukejõude. Paljud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kaasatud ettevõtted käsitavad süsteemi kui üht võtmetegurit pikaajalise mõjuga otsuste langetamisel, ning süsteem avaldab tugevat või arvestatavat mõju ka uuenduslike tehnoloogiate väljatöötamise otsustele.[1] Finantsinstitutsioonid käsitavad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi üha enam tõsise, toimiva ja olulise turuna.

ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kaks esimest etappi tõestasid, et elujõuline saastekvootide siseturg suudab süsinikule hinna määrata. Kuid esimeste etappide jooksul ilmnesid ka probleemid. Süsteemi sõltuvus riiklikest saastekvootide eraldamise kavadest viis CO2 hinna järsu languseni seoses liikmesriikide poolse liigse saastekvootide eraldamisega, paljude energiatootjate õigustamatult suurte kasumiteni ning riiklike saastekvootide eraldamise erinevustest ja turul osalevate ettevõtjate ebakindlusest tingitud ebaausa konkurentsini ELis. Neid probleeme käsitleti põhjalikult ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kõikehõlmava läbivaatamise jooksul, mis teostati Kyoto-järgse kokkuleppe sõlmimise rahvusvaheliste läbirääkimiste kontekstis. 2008. aasta jaanuaris avaldas komisjon ettepaneku võtta vastu muudetud ELi heitkogustega kauplemise süsteem.

Raportöör toetab ettepanekut ELi heitkogustega kauplemise süsteemi muuta. Kui esiteks kehtestada kogu ELi ulatuses ühtne saastekvootide piirmäär (sealhulgas uute ühenduse süsteemis osalejate reservi loomine), ühtlustada saastekvootide eraldamismeetodit (põhiprintsiibiks oksjonid – ning muudes kui energiasektoris tasuta kvootide andmise järkjärguline lõpetamine) ja määratleda põhimõisted (näiteks põletuskäitise määratlus), siis oleks ettepaneku tulemuseks suurem ühtlustatus ja kõigile võrdsemad tingimused. Teiseks suurendab saastekvootide eraldamine pikemaks ajavahemikuks ja piirmäära taseme pidev, prognoositav vähendamine süsteemi prognoositavust. Kolmandaks luuakse süsteemi kohaldamisala uutele tööstussektoritele (nt alumiiniumi- ja lämmastikutootjad) ja uutele gaasidele (dilämmastikoksiid ja perfluorosüsivesinikud) laiendamisega rohkem võimalusi heite kulutõhusaks vähendamiseks. Lõpetuseks vähendab süsteemi muutmise ettepanek halduskoormat (eriti VKEde puhul), sest võimaldab väiksematel rajatistel süsteemist välja jääda.

Kuid selleks, et ettepanekut veelgi parandada ja süsteemi veel paremini toimivamaks ja tõhusamaks muuta, tuleks mitmeid elemente muuta. Enamiku muudatuste eesmärk on vähendada ebakindlust ja suurendada süsteemi prognoositavust. See on äärmiselt oluline just keskkonna seisukohast, sest ebakindlus mõjub kahjulikult edaspidiste investeeringute kavandamisele, mis võiksid heidet vähendada – näiteks energiatõhususe või vana tootmisvõimsuse uuendamise abil.

Kõige tõhusamate ettevõtjate toetamine

Energiatõhusus on vähem süsinikdioksiidi tekitava ühiskonna saavutamise nurgakiviks. Seetõttu on tähtis, et saastekvootide tasuta eraldamisel ei eraldataks neid ajaloolistel alustel (toetades tegelikult turu valitsejaid), vaid parimate saadaolevate tootmistavade / parima saadaoleva tehnoloogia alusel. Kui eraldada saastekvoote tõhususe mõõdupuu alusel, siis toetatakse süsteemiga energiatõhusaid, keskkonnasäästlikku tootmisprotsessi investeerinud ettevõtteid. Tööstuse jaoks on kriitilise tähtsusega teha koostööd ja kehtestada võimalikult kiiresti võrdlusalused, sest kui ühtlustamata võrdlusalused puuduvad, ei saa tasuta saastekvoote eraldada. Energiatõhusus on kõige kulutõhusam ja kohe kättesaadav heite vähendamise vahend, mis samal ajal suurendab energia varustuskindlust ja konkurentsivõimet. Olemas on juba terve rida energiatõhususe tehnoloogiaid ja neid saab juurutada lühikese ajaga. Tulevikus võiks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi siduda ühtlustatud valge sertifikaadi süsteemiga, mis propageerib energiakokkuhoidu ja energiatõhusust. Oluline on, et komisjon neid võimalusi asjakohaselt arvesse võtaks.

Oksjonitulud

Hinnangute järgi peaksid saastekvootide oksjonimüügist pärinevad tulud ulatuma vähemalt 33 miljardi euroni aastas (arvestades ainult energeetikasektori ja suhteliselt tagasihoidliku CO₂ hinnaga)[2]. Ettepaneku kohaselt läheksid need tulud liikmesriikide eelarvetesse, koos moraalse kohustusega eraldada osa tuludest laiemas mõttes kliimamuutuse vastu võitlemiseks. Kuid see ei ole siiski piisavalt tugev kohustus ja võib viia tulude riigi eelarvesse „kadumiseni”. Seega oleks kaotatud võimalus kasutada kõnealust raha heite vähendamiseks ja arenevate riikide eelistatavalt ELi tasemel toetamiseks.

Siseteave ja turuga manipuleerimine

Nädala jooksul müüakse keskmiselt rohkem kui 10 miljonit saastekvooti, mille turuväärtus on mitu miljardit eurot. Kuid kõnealuste saastekvootide õiguslik staatus on ebaselge. Mõned riigid käsitavad neid finantsinstrumendina, millega kauplemise üle teostab järelevalvet finantsinspektsioon, teised riigid aga käsitavad saastekvoote tavalise kaubana ning üksnes nende tuletisi finantsinstrumendina.[3] Turuga manipuleerimise ja siseteabe alusel kauplemise vältimiseks on oluline kaaluda, kuidas kohaldada saastekvootide suhtes finantsturgude eeskirju. Ühesuguste eeskirjade kohaldamisel põhineks hinna kujunemine turul rohkem turuga seotud teabel ja vähem konkurentsivastastel spekulatsioonidel, näiteks riskifondide või riiklike investeerimisfondide poolt. Lisaks peaks turutundliku teabe avaldamine komisjoni ja liikmesriikide poolt olema rangelt ja selgelt reguleeritud, sest turutundliku teabe avaldamisel on potentsiaalselt tohutud finantsalased tagajärjed. Samad eeskirjad peaksid kehtima aktsiaturgu puudutava tundliku teabe suhtes.

Süsinikdioksiidi leke

Seni kuni pole veel kehtestatud ülemaailmset raamistikku, võib liiga koormav heite vähendamise kord viia selleni, et ettevõtted viivad oma tootmise EList välja. Sellel poleks mitte üksnes majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, vaid see kahjustaks ka keskkonnaalaste eesmärkide saavutamist, sest kõnealuste ettevõtete suhtes ei kohaldata enam samasugust heite kontrolli. Komisjon tunnistab kõnealuse probleemi olemasolu, kuid lükkab selle lahendamise edasi: 2010. aastaks määratakse kindlaks ettevõtted, mida süsinikdioksiidi leke puudutab ja 2011. aastaks esitab komisjon võimalikud meetmed selle ärahoidmiseks (saastekvootide 100 % tasuta eraldamine ja/või impordi hüvitamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames). Lisaks vaadatakse asjaomaste tööstussektorite loetelu läbi iga kolme aasta tagant. Raportöör eelistab kindlalt ülemaailmset kokkulepet, mis hõlmaks kõiki asjaomaseid ettevõtteid ja sektoreid. Juhul, kui kõnealust eesmärki ei saavutata, oleksid järgmiseks parimaks lahenduseks ülemaailmsed sektoripõhised kokkulepped (koos objektiivsete ja kontrollitavate heite vähendamise eesmärkidega). Juhuks, kui kumbki võimalus tegelikkuseks ei saa, peab ELil olema olemas asendusmehhanism, mis annab kõnealustes sektorites pikaajaliste investeeringute ja varade uuendamise jaoks vajaliku kindluse ja prognoositavuse. Arvestades, et süsteem hakkab toimima 2013. aastal, on ettevõtetel ja investoritel vaja varasemat ja pikaajalisemat kindlust selle kohta, kui palju saastekvoote iga sektor saab. Teisalt, kui EL määrab juba praegu kindlaks, missuguseid sektoreid tasuta saastekvootidega kaitstakse, takistaks see liigselt rahvusvahelisi läbirääkimisi. Parim viis tagada ettevõtjatele suurem kindlus ilma rahvusvahelisi läbirääkimisi takistamata oleks komisjonipoolse ajastuse kiirendamine ja läbivaatamise ajavahemiku pikendamine, tagades samal ajal, et teateid ei avaldata enne rahvusvaheliste läbirääkimiste eeldatavat lõppu 2009. aasta detsembris.

VKEd ja halduskoormus

VKEdel oleks kasulik võtta juhtroll ja investeerida vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse. Kuid reguleeriv raamistik peab VKEde eriomast olukorda arvesse võtma. Ettepanek lubab süsteemist välja jätta väikesed põletuskäitised (alla 25 MW), juhul kui on kehtestatud samaväärsed meetmed. Kõnealune piirmäär on üsna madal. Üks kolmandik kõigist süsteemiga hõlmatud põletuskäitistest on suhteliselt väikesed (alla 50 MW), kuid koos annavad nad ainult 2 % kogu deklareeritud heitkogustest.[4] Seetõttu näib olevat kulutõhus väikeste käitiste piirmäära tõsta (näiteks saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli käsitleva direktiivi piirmäärani), et nad saaksid süsteemist välja jääda.

Edaspidine ühtlustamine

ELis suurema õiguskindluse ja võrdsemate tingimuste loomiseks tuleb ette näha edaspidine ühtlustamine. See puudutab nii määratlusi (näiteks sulgemiseks), kui ka tasusid/makse ja trahve/karistusi. Näiteks maksimumtrahvid samasuguse rikkumise eest erinevad liikmesriikide vahel märkimisväärselt: 600 eurost 15 miljoni euroni.

Rahvusvahelised aspektid

ELi heitkogustega kauplemise süsteem peaks olema esimeseks sammuks ülemaailmse heitkogustega kauplemise süsteemi poole. Seetõttu on äärmiselt oluline, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga saaks siduda ka teisi heitkogustega kauplemise süsteeme ja soodustada kõiki ühenduse vahendeid kasutades kolmandate, ELi naaberriikide liitumist ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga. Arenevate riikide puhul peaks EL kasutama ELi heitkogustega kauplemise süsteemi pakutavaid võimalusi abistada kõnealuseid riike süsinikuvabaks saamisel vajalike investeeringute ja teadmiste edasiandmisega.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon kutsub vastutavat keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni üles lisama oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Nõukogu 15. detsembri 1993. aasta otsusega 94/69/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside stabiliseerumine atmosfääris tasemeni, mis ennetaks inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimasüsteemi häireid. Selle eesmärgi saavutamiseks ei tohi ülemaailmse keskmise maapinnatemperatuuri tõus võrreldes eelindustriaalse ajajärgu temperatuuriga ületada 2 °C. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimasest aruandest nähtub, et kõnealuse eesmärgi saavutamiseks peavad ülemaailmsed kasvuhoonegaaside heitkogused saavutama oma kõrgeima taseme 2020. aastaks. See tähendab, et tuleb tugevdada ühenduse jõupingutusi ja kiirelt kaasata arenenud riigid ning samuti julgustada arengumaid osalema heitkoguste vähendamises.	(2) Nõukogu 15. detsembri 1993. aasta otsusega 94/69/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside stabiliseerumine atmosfääris tasemeni, mis ennetaks inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimasüsteemi häireid. Selle eesmärgi saavutamiseks ei tohi ülemaailmse keskmise maapinnatemperatuuri tõus võrreldes eelindustriaalse ajajärgu temperatuuriga ületada 2 °C. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimasest aruandest nähtub, et kõnealuse eesmärgi saavutamiseks peavad ülemaailmsed kasvuhoonegaaside heitkogused saavutama oma kõrgeima taseme 2020. aastaks. See tähendab, et tuleb tugevdada ühenduse jõupingutusi ja kiirelt kaasata arenenud riigid ja uued tööstusriigid ning samuti arengumaad osalema heitkoguste vähendamises.
Selgitus
Uute tööstusriikide heitkoguste üha suuremat osakaalu silmas pidades on oluline seada eesmärgiks nende osalemise tagamine, mitte ainult julgustada neid osalema. On oluline seada eesmärgiks arengumaade osalemise tagamine, mitte ainult julgustada neid osalema.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) 31. jaanuari 2008. aasta resolutsioonis Bali kliimamuutuse konverentsi tulemuste kohta (COP 13 ja COP/MOP 3) tuletas Euroopa Parlament meelde oma seisukohta, et tööstusriigid peavad vähendama kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 30 % võrra aastaks 2020 ning 60–80 % võrra aastaks 2050 (1990. aastaga võrreldes). ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 2009. aastal Kopenhaagenis toimuva 15. konverentsi positiivseid tulemusi oodates peaks Euroopa Liit alustama rangemate heite vähendamise alaste eesmärkide ettevalmistamist aastaks 2020 ja sealt edasi, ning peaks püüdma tagada, et pärast 2013. aastat võimaldaks ühenduse süsteem ELi poolse panusena uude rahvusvahelisse kokkuleppesse vajadusel rangemate heite piirmäärade kehtestamist.
Selgitus
Oluline on rõhutada Euroopa Parlamendi suuri ambitsioone kliimamuutuse vastu võitlemisel. Kõige parem viis on seda teha rahvusvahelise kokkuleppe kaudu, mis tuleks saavutada Kopenhaagenis 2009. aasta lõpus. Käesolevat ettepanekut tuleks käsitada ELi poolt kõnealuses kontekstis võetud kohustuse tõendusena, kuid ka märguandena, et EL valmistub ette uue kokkuleppega kehtestatavateks rangemateks eesmärkideks.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Kõnealuste pikaajaliste eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks on kohane näha ette prognoositav kava, millele vastavalt tuleks vähendada ühenduse süsteemiga hõlmatud käitiste tekitatavate heidete koguseid. Selleks et kulutasuvalt saavutada ühenduse eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20 % võrreldes 1990. aasta tasemega, peaksid kõnealustele käitistele eraldatud saastekvoodid olema 2020. aastaks 21 % võrra väiksemad nende 2005. aasta heitkogustest.	(4) Kõnealuste pikaajaliste eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks on kohane näha ette prognoositav kava, millele vastavalt tuleks vähendada ühenduse süsteemiga hõlmatud käitiste tekitatavate heidete koguseid. Selleks et kulutasuvalt saavutada ühenduse eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20 % võrreldes rahvusvaheliselt tunnustatud Kyoto võrdlusaasta 1990 tasemega, peaksid kõnealustele käitistele eraldatud saastekvoodid olema 2020. aastaks 21 % võrra väiksemad nende 2005. aasta heitkogustest.
Selgitus
Selle arvutuse kohaselt peaks heitkoguste lubatud tase olema 4,65 miljardit tonni, kui võtta aluseks 20 %-line vähendamine võrreldes 1990. aastaga. Aastaks 2020 peavad 2,67 miljardi tonnise vähendamise saavutama need sektorid, mida ei hõlma saastekvootidega kauplemise süsteem. Seega nähtub arvutusest vastupidiselt komisjoni kinnitusele, et saastekvootidega kauplemise süsteemiga hõlmatud sektorid peavad võrreldes 2005. aastaga vähendama heitkoguseid 15 % võrra.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a) Kasvavad puud, nagu ka puit ja selle teisendtooted on väga oluline süsinikdioksiidi sekvestreerimise ja säilitamise allikas. Lisaks võimaldab puit võidelda kasvuhooneefekti vastu, asendades fossiilenergiat. Kokkuvõttes on metsad tõelised looduslikud süsinikdioksiidi hoidlad, kuid see CO2 eraldub metsade välja juurimisel ja põletamisel atmosfääri, mistõttu on oluline võtta kasutusele metsakaitse mehhanismid, et leevendada ülemaailmset soojenemist.
Selgitus
Muudatused maakasutuses (nt metsade hävitamine troopilistes piirkondades) põhjustavad väidetavasti 20 % üleilmsetest kasvuhoonegaasi heitmetest. Metsade hävitamisega seotud iga-aastased kasvuhoonegaasi heitmed on samaväärsed ligi 6 miljardi tonni CO2-ga.
Ainuüksi Prantsusmaal säilitatakse 15,6 miljonit tonni CO2 ja seotakse 10 % kasvuhoonegaasi heitmetest. Hinnanguliselt vastab asendushind 14 miljonile CO2 tonnile. Metsade ja puiduta eralduks Prantsusmaal 108 miljonit tonni CO2 rohkem ehk siis 20 % võrra enam.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 7 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 b) Metsandussektori olulise potentsiaali tõttu ülemaailmse soojenemise leevendamisel tuleks võtta kasutusele seda parandavad ja arendavad meetmed, võttes nõuetekohaselt arvesse metsade muid funktsioone.
Selgitus
Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma raportis on kirjas, et pikemas perspektiivis toob kliimamuutuse leevendamisel enim säästvat kasu jätkusuutliku metsamajanduse strateegia, mille eesmärk on säilitada või suurendada süsinikku koguvaid metsavarusid, tootes ühtlasi metsadest iga aasta säästvalt metsamaterjali, kiudaineid või energiat. Samuti tuleks arvesse võtta Euroopa Parlamendi 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni, milles kutsutakse komisjoni üles lisama ELi heitkogustega kauplemise süsteemi teatavat metsandusega seotud tegevust.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Direktiiv 2003/87/EÜ ja direktiiv 2004/101/EÜ, millega esimest direktiivi muudetakse, tuleks viia kooskõlla Kyoto protokollis ette nähtud meetmetega, mis käsitlevad maakasutuse, maakasutuse muudatustega ja metsandusega seotud tegevust (LULUCF).
Selgitus
Kyoto protokollis eraldatakse B lisas loetletud tööstusriikidele kasvuhoonegaaside heitkoguste statistilised eesmärgid. Mitmes artiklis viidatakse LULUCF tegevusele, nimelt metsastamisele, metsa uuendamisele, raadamisele, metsamajandusele, põllumajandusmaa majandamisele, karjamaade majandamisele ja vegetatsiooni taastamisele.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 8 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 b) Ühenduse süsteem tuleks täielikult siduda Kyoto protokolli projektipõhiste mehhanismidega, lisades LULUCF tegevuse direktiivi 2003/87/EÜ ja direktiivi 2004/101/EÜ reguleerimisalasse.
Selgitus
oktoobri 2004. aasta direktiivi 2004/101/EÜ (millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ) reguleerimisala ei hõlma metsamajanduse ja põllundusega seotud tegevust.
Metsandussektor ja mitmed keskkonnaorganisatsioonid toetavad LULUCF tegevuse lisamist ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. Nad toonitavad kõnealuse tegevuse olulist mõju kliimamuutusele, juhtides tähelepanu asjaolule, et metsade hävitamise tagajärjel tekib 20 % ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. Nimetatud tegevuse lisamine oleks ka viis, kuidas edendada säästvat arengut arengumaades.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 8 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 c) Komisjon peaks kaaluma LULUCF tegevuse lisamist direktiivide 2003/87/EÜ ja 2004/101/EÜ reguleerimisalasse tehnika arengu ja Bali konverentsil tehtud ettepanekute seisukohast. Ta peaks esitama vastavasisulise õigusakti ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 2008. aasta lõpuks.
Selgitus
Teatavad liikmesriigid on komisjoni kritiseerinud asjakohase põhjenduse esitamata jätmise pärast seoses komisjoni otsusega jätta LULUCF tegevus välja ning nad kahetsevad, et see otsus sai tehtud, pidades silmas Euroopa Ülemkogu 9. märtsi 2007. aasta järeldusi ning Euroopa Parlamendi 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni Bali kliimakonverentsi kohta, milles kutsuti komisjoni üles kaaluma LULUCF tegevuse lisamist ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. Arengumaade nimetatud tegevuse lisamine moodustaks arvestatava finantseerimisallika, mille abil oleks võimalik tagada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja kahjustatud metsade taastamine.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Kui väikeste käitiste suhtes, mille heitkogused ei ületa 10 000 tonni süsinikdioksiidi piirmäära aastas, kohaldatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks samaväärseid meetmeid, eelkõige maksustamist, tuleks ette näha kord, mille abil liikmesriigid saaksid kõnealused käitised saastekvootidega kauplemise süsteemist välja arvata seniks, kuni kõnealuseid meetmeid kohaldatakse. Nimetatud piirmäär pakub haldusliku lihtsuse huvides suurimat säästu halduskulude vähendamisel iga süsteemist välja arvatud tonni kohta. Viieaastaste eraldamisperioodide kaotamisest tulenevalt ja selleks, et suurendada kindlust ja prognoositavust, tuleks ette näha kasvuhoonegaaside saastelubade läbivaatamise sagedust käsitlevad sätted.	(10) Kui väikeste käitiste suhtes, mille heitkogused ei ületa 25 000 tonni süsinikdioksiidi piirmäära aastas, kohaldatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks samaväärseid meetmeid, eelkõige maksustamist, tuleks ette näha kord, mille abil liikmesriigid saaksid kõnealused käitised saastekvootidega kauplemise süsteemist välja arvata seniks, kuni kõnealuseid meetmeid kohaldatakse, kuid kõnealustel käitistel tuleks lubada vabatahtlikult ühenduse saastekvootidega kauplemise süsteemi jääda. Nimetatud piirmäär pakub haldusliku lihtsuse huvides suurimat säästu halduskulude vähendamisel iga süsteemist välja arvatud tonni kohta. Käesoleva direktiivi läbivaatamisel tuleks kaaluda võimalust piirmäära muuta, võttes arvesse väikeste käitiste osa heite koguhulgas, halduskoormust ja samaväärsete meetmete kehtestamisega saavutatud kogemust. Viieaastaste eraldamisperioodide kaotamisest tulenevalt ja selleks, et suurendada kindlust ja prognoositavust, tuleks ette näha kasvuhoonegaaside saastelubade läbivaatamise sagedust käsitlevad sätted.
Selgitus
Oluline on jätkuvalt otsida võimalusi VKEde halduskoormuse vähendamiseks, vältida tarbetuid halduskulusid ja bürokraatiat ning suurendada süsteemi tulemuslikkust. Käesoleval ajal on üks kolmandik kõigist süsteemi kuuluvatest käitistest väikesed käitised, mis kokku annavad ainult 2 % kogu deklareeritud heitest.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Euroopa majanduse täiendav jõupingutus eeldab muu hulgas, et ühenduse läbivaadatud süsteem toimib majanduslikult võimalikult tõhusalt ja põhineb ühenduses täielikult ühtlustatud tingimustel kvootide eraldamiseks. Seepärast peaks oksjonid olema kvootide eraldamise peamiseks meetodiks, kuna kõnealune meetod on lihtsaim ning seda peetakse üldiselt majanduslikult kõige tõhusamaks. Samuti peaks see kaotama juhusliku kasumi võimaluse ning looma uutele osalejatele ja keskmisest kiirema majanduskasvuga riikidele olemasolevate käitistega võrdsed võimalused.	(13) Euroopa majanduse täiendav jõupingutus eeldab muu hulgas, et ühenduse läbivaadatud süsteem toimib majanduslikult võimalikult tõhusalt ja põhineb ühenduses täielikult ühtlustatud tingimustel kvootide eraldamiseks. Seepärast peavad oksjonid olema kvootide eraldamise peamiseks meetodiks, kuna kõnealune meetod on lihtsaim ning seda peetakse üldiselt majanduslikult kõige tõhusamaks. Samuti peaks see kaotama juhusliku kasumi võimaluse ning looma uutele osalejatele ja keskmisest kiirema majanduskasvuga riikidele olemasolevate käitistega võrdsed võimalused. Komisjon peaks kõnealuse kahe eesmärgi saavutamise tagamiseks oksjoni ja süsinikuturu edasise toimimise üle järelevalvet teostama. Et tagada ühtne ja järjekindel oksjonile lähenemise viis kogu Euroopa Liidus, peaks oksjonit haldama komisjon või komisjoni määratud pädev asutus. See tagaks ka oksjonitulude ühendamise ning nende tõhusama ja tulemuslikuma kasutamise.
Selgitus
Selleks et vähendada ettevõtete jaoks ebakindlust, liikuda suurema ühtlustamise poole ja saavutada maksimaalne tõhusus, tuleks oksjonit hallata tsentraliseeritult. Lisaks peaks komisjon teostama järelevalvet oksjoni mõju üle, tagamaks, et see toob eeldatud kasu.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) Süsiniku- ja elektrituru reeglipärase toimimise tagamiseks peaks saastekvootide müümine oksjonil ajavahemikuks 2013. aastast edasi algama hiljemalt 2011. aastal ning põhinema varakult kindlaksmääratud selgetel ja objektiivsetel põhimõtetel.
Selgitus
Elektrituru tõhusa toimimise toetamiseks on oluline, et süsinikuturg toimiks õigeaegselt, tõhusalt ja piisavalt likviidselt. Kuna elektriturgu iseloomustavad forvardlepingud, siis peaks tegelik oksjonil müümine algama aegsasti enne ajavahemiku algust. Lisaks tuleb varakult avaldada oksjonipõhimõtted ja üksikasjalikud sätted, et ettevõtted saaksid oma pakkumisstrateegiaid optimeerida.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 a) Komisjon peab jätkama muude vahendite uurimist, mille abil propageerida ühenduse süsteemiga hõlmatud sektorites ja muudes sektorites kõige vähem heidet tekitavaid ja energiatõhusamaid tootmistavasid. Eelkõige peaks komisjon 2009. aasta septembriks uurima ELi valge sertifikaadi süsteemi väljatöötamise potentsiaali, mille eesmärgiks oleks toetada energiatõhusaid investeeringuid.
Selgitus
Direktiivi 2006/32/EÜ (mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid) artikli 4 lõikes 5 on sätestatud, et pärast kolme aasta möödumist direktiivi kohaldamisest kaalub komisjon, kas on vaja esitada ettepanekut valgete sertifikaatide kohta. Kuid selle olulise uurimise järelduste esitamise kohta ei ole esitatud kindlat kuupäeva. Euroopa valge sertifikaadi projekti raames uuritakse praegu kogu ELi hõlmava valge sertifikaadi süsteemi potentsiaali ja selle võimalikke seoseid ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 20 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 a) Käitiste vahel ei tohiks tekitada põhjendamatut konkurentsimoonutust olenemata sellest, kas tootmistegevus toimub allhanke korras või mitte.
Selgitus
Siseturul tuleks vältida igasuguseid kvootide eraldamise tõttu tekkinud häireid, mis tooksid kaasa selle, et ei kasutata enam allhanke korras toimuvat tootmistegevust ning mille tulemusena paisatakse õhku rohkem süsinikdioksiidi heitkoguseid. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning olemasolevate allhanke korras energiatõhusal viisil toimuva tootmise meetodite ärakaotamisel võib olla vastupidine mõju.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 29 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29 a) Et parandada läbipaistvust ja hoida ära turu kuritarvitamisi, sealhulgas kahjustavat spekuleerimist saastekvootidega ja nende tuletisinstrumentidega kauplemisel, peaks komisjon kaaluma saastekvootidega kauplemise ja kauplemist mõjutada võiva turuga seotud tundliku teabe avaldamise suhtes ühenduse finantsinstrumente käsitlevate eeskirjade kohaldamist. Komisjon peaks jätkama süsinikuturu arengu jälgimist, tagamaks, et ühenduse süsteemi peamiseks eesmärgiks jääb endiselt kasvuhoonegaaside heite vähendamine kulutõhusal ja majanduslikult tõhusal viisil.
Selgitus
Äärmiselt oluline on tagada saastekvootide puhul finantsinstrumentide suhtes kohaldatavate eeskirjade rakendamine, et suurendada ettevõtjate usaldust ja läbipaistvust. Siseringitehingud ja turuga manipuleerimine mitte üksnes ei moonuta turgu, vaid vähendab ka selle usaldusväärsust ja investorite usaldust, viib valede hinnasignaalideni ja likviidsuse puudumiseni turul. Lisaks viib saastekvootide finantsinstrumentidena määratlemine nendega kauplemise finantsinspektsiooni järelevalve alla ja nende suhtes kohaldatakse nt investeerimisfondidega seotud eeskirju.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 31 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(31 a) ELi naaberriikideks olevate kolmandate riikide ühinemist ühenduse süsteemiga tuleb soodustada juhul, kui nad järgivad käesolevat direktiivi. Komisjon peaks tegema kõnealuse eesmärgi edendamiseks kõik võimaliku, et rääkida läbi ja abistada rahaliselt ja tehniliselt kandidaatriike, potentsiaalseid kandidaatriike ja Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riike. See hõlbustaks tehnoloogia ja teadmiste siiret kõnealustesse riikidesse, mis on oluline vahend kõigile majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse kasu toomiseks.
Selgitus
Äärmiselt oluline on soodustada ELi naabruses asuvate kolmandate riikide ühinemist ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga. See pole oluline mitte üksnes keskkonna- ja arengualasest seisukohast, vaid aitab lahendada ka ELi ettevõtete üle piiri liikumisega kaasnevat süsinikdioksiidi lekke probleemi.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 33 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(33 a) On oluline, et ühenduse süsteemi saaks tulevikus laiendada ja hõlmata teised märkimisväärsed kasvuhoonegaaside tekitajad eriti transpordisektoris, näiteks laevandusettevõtted. Kõnealusel eesmärgil peaks komisjon võimalikult kiiresti esitama asjakohased muudatusettepanekud koos mõjuhinnanguga, et hõlmata laevandussektor ühenduse süsteemi 2013. aastaks ja sätestada maanteetranspordi hõlmamise kuupäev.
Selgitus
Oluline on jätkata transpordisektori, eriti laevanduse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi hõlmamisega. Seni puuduvad nõuetekohane mõjuhinnang ja usaldusväärsed andmed. Kuid järgmise läbivaatamise ajal peaks komisjon siiski süsteemi laiendama.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 33 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(33 b) Et tagada siseturul kõigile võrdsed võimalused, peaks komisjon vajadusel esitama juhised või ettepanekud käesoleva direktiivi kohaldamise edasiseks ühtlustamiseks, näiteks definitsioonide, tasude ja karistuste osas.
Selgitus
Suurema õiguskindluse ja ELis kõigile võrdsete võimaluste loomiseks tuleks kavandada edaspidist ühtlustamist, näiteks mõistete määratluse (sulgemine) ja liikmesriikide kehtestatud tasude ja karistuste osas.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 34 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(34 a) Teave käesoleva direktiivi kohaldamise kohta peab olema kergesti kättesaadav, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele). Et aidata ettevõtjatel ja eriti VKEdel käesoleva direktiivi nõudeid järgida, peaksid liikmesriigid looma riiklikud abiteenistused.
Selgitus
Paljud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud ettevõtted on VKEd, millel puuduvad piisavad ressursid, ning see võib olla neile ebasoodsaks asjaoluks võrreldes suurettevõtetega, mis omandavad saastekvoote oksjonil ja kauplemise teel. Vähim, mida oleks võimalik teha, on pakkuda VKEdele kergesti kättesaadavat teavet direktiivi nõuete üksikasjade kohta. Parim võimalik praktiline lahendus teabe pakkumiseks varieerub liikmesriigiti, olenevalt konkreetsest kohapealsest institutsioonilisest raamistikust, nagu ka REACHi direktiivi puhul.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 (uus) Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (-1) Artikkel 1 asendatakse järgmisega:   „Käesoleva direktiiviga luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (edaspidi "ühenduse süsteem"), mille eesmärk on vähendada tulemuslikult ja majanduslikult tõhusalt kasvuhoonegaaside heitkoguseid, edendades samas innovatsiooni ja säilitades ning suurendades konkurentsivõimet.”
Selgitus
Saastekvootidega kauplemise süsteem peaks kaasa tooma vähese süsinikutarbega uuendused, mis annaksid ELi äriühingutele pikaajalise eelise väljaspool ELi asuvate konkurentide ees. Kui saastekvootidega kauplemise süsteem toob kaasa süsinikdioksiidi lekke ohu, tuleks säilitada ELi äriühingute konkurentsivõime.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt a Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 3 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (c) kasvuhoonegaasid – II lisas loetletud gaasid ning muud looduslikud ja inimtekkelised atmosfääri gaasilised koostisosad, mis neelavad ja kiirgavad infrapunast kiirgust; (c) kasvuhoonegaasid – II lisas loetletud gaasid ning mis tahes muud rahvusvahelise kokkuleppe raamistikus kasvuhoonegaasidena käsitletavad gaasid;
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 3 – punkt h
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (h) uus osaleja – mis tahes käitis, mis tegeleb ühe või mitme I lisas loetletud tegevusega ning mis on saanud kasvuhoonegaaside heitmeloa pärast seda, kui komisjonile on esitatud artikli 11 lõikes 1 osutatud loetelu; (h) uus osaleja – mis tahes käitis, mis tegeleb ühe või mitme I lisas loetletud tegevusega ning mis on saanud kasvuhoonegaaside heitmeloa või toimimise muudatusest või tootmisvõimsuse märkimisväärsest suurendamisest tingitult uuendatud kasvuhoonegaaside heitmeloa pärast seda, kui komisjonile on esitatud artikli 11 lõikes 1 osutatud loetelu;
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – punkt c Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 3 – punkt u
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (u) elektritootja – käitis, mis 1. jaanuaril 2005 või pärast seda on tootnud elektrienergiat müügiks kolmandatele isikutele ja mis kuulub üksnes I lisa kategooriasse "Elektri või soojuse tarnimine". (u) elektritootja – käitis, mis 1. jaanuaril 2005 või pärast seda on tootnud elektrienergiat müügiks kolmandatele isikutele, mis tarnib peamiselt avalikele elektrivõrkudele ja mis kuulub üksnes I lisa kategooriasse "Elektri või soojuse tarnimine".
Selgitus
Avatus rahvusvahelisele konkurentsile sunnib tasuta eraldamisse kaasama ka oma tarbeks tootjad. Ka muule tööstusele peale avalikkusele elektritootjate peab jääma võimalus käitada oma energiainfrastruktuuri, millesse nad on juba investeerinud. Seepärast tuleks mõiste määratlust muuta. Oma tarbeks tootjaid, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/92/EÜ elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta on määratletud kui „elektrit peamiselt oma tarbeks tootev füüsiline või juriidiline isik”, ei peaks tasuta eraldamisest välja jätma.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – punkt c Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 3 – punkt u a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek u a) väline käitis – käitis, mis on kolmanda osapoole omanduses ja/või mida käitab kolmas osapool, kes täidab sellist funktsiooni, mida võiks alternatiivselt täita ka asjaomase majandussektori tootmisprotsessi integreeritud sisemine tootmistegevus.
Selgitus
Tuleks määratleda „väliste käitiste” mõiste, et nad ei saaks kahju erinevate kvootide eraldamise meetodite ja seega erinevate kulude tõttu, mis oleksid kõrgemad kui sisemisel elektritootmisel sektorites, kuhu nad tarnivad.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt c Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 3 – punkt u b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (ub) rahvusvaheline leping – riikidevaheline leping ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni (UNFCCC) kontekstis, mille eesmärgiks on vähendada ülemaailmseid heitkoguseid niisuguses suurusjärgus, mis võimaldaks tõhusalt kliimamuutuse vastu võidelda, hoides ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu 2 °C piires, ning mis on õiguslikult täitmisele kuuluv, mõõdetav, aruandlusega hõlmatud ja tõestatav; niisugune rahvusvaheline kokkulepe peaks kajastama sektori ülemaailmse toodangu kriitilist massi.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 6 – lõige 1 – kolmas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Pädev asutus kontrollib vähemalt iga viie aasta järel kasvuhoonegaaside heitmelube ja teeb vajaduse korral asjakohased muudatused. Pädev asutus kontrollib vähemalt iga viie aasta järel kasvuhoonegaaside heitmelube ja teeb vajaduse korral asjakohased muudatused vastavalt uusimatele teaduslikele tulemustele.
Selgitus
Tuleks rõhutada, et heitelubade läbivaatamine ja muudatusettepanekud tuleks teha uutest teadusandmetest lähtudes.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Alates 2013. aastast müüvad liikmesriigid oksjonil kõik kvoodid, mida ei eraldata tasuta kooskõlas artikliga 10a. 1. Alates 2013. aastast müüb komisjon või komisjoni määratud pädev asutus oksjonil kõik kvoodid, mida ei eraldata tasuta kooskõlas artikliga 10a.
Selgitus
Selleks et vähendada ettevõtete jaoks ebakindlust, liikuda suurema ühtlustamise poole ja saavutada maksimaalne tõhusus, tuleks oksjonit hallata tsentraliseeritult.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Iga liikmesriigi poolt oksjonil müüdavate kvootide kogus koosneb järgmistest osadest: 2. Igas liikmesriigis oksjonil müüdavate kvootide kogus koosneb järgmistest osadest:
Selgitus
Kuigi endiselt jääb alles osalejatele eri liikmesriikides kättesaadavaks tehtavate oksjonil osalemise õiguste varieeruv ulatus, tuleks oksjonit siiski hallata tsentraliseeritult. Käesolev muudatusettepanek täpsustab seda asjaolu.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a) 90 % oksjonil müüdavate kvootide üldkogusest jaotatakse liikmesriikide vahel osadena, mis on võrdsed asjaomase liikmesriigi osaga tõendatud heitkogustest ühenduse süsteemi raames aastal 2005; a) 80 % oksjonil müüdavate kvootide üldkogusest jaotatakse liikmesriikide vahel osadena, mis on võrdsed asjaomase liikmesriigi osaga tõendatud heitkogustest ühenduse süsteemi raames aastal 2008;
Selgitus
Aasta 2008 on esimene aasta, mille kohta on olemas võrreldavad ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi andmed kõigi 27 liikmesriigi kohta ühiselt. Lisaks hakkab alates 2008. aastast kehtima uus käitise määratlus.
Tegemist on ettepanekuga lisada liikmesriikide vahel oksjonile minevale kvootide üldkogusele 10 % vastavalt edusammudele, mida on tehtud Kyoto protokolli võrdlusaasta(te) ja aasta 2008, Kyoto protokolli kohustusteperioodi esimese aasta vahel. Selline lähenemine kajastab asjakohaselt konkreetsete riikide Kyoto saavutusi, nagu on sätestatud 2007. ja 2008. aasta kevade Euroopa Ülemkogu järeldustes.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 2 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (ba) 10 % oksjonile minevast kvootide üldkogusest jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt edusammudele, mida on tehtud Kyoto protokolli võrdlusaasta ja aasta 2008 vahel, selleks et võtta arvesse samme, mida on astutud enne ühenduse süsteemi kasutuselevõtmise kuupäeva.
Selgitus
Aasta 2008 on esimene aasta, mille kohta on olemas võrreldavad ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi andmed kõigi 27 liikmesriigi kohta ühiselt. Lisaks hakkab alates 2008. aastast kehtima uus käitise määratlus.
Tegemist on ettepanekuga lisada liikmesriikide vahel oksjonile minevale kvootide üldkogusele 10 % vastavalt edusammudele, mida on tehtud Kyoto protokolli võrdlusaasta(te) ja aasta 2008, Kyoto protokolli kohustusteperioodi esimese aasta vahel. Selline lähenemine kajastab asjakohaselt konkreetsete riikide Kyoto saavutusi, nagu on sätestatud 2007. ja 2008. aasta kevade Euroopa Ülemkogu järeldustes.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Vähemalt 20 % lõikes 2 osutatud saastekvootide oksjoni käigus saadud tulust, sealhulgas kogu tulu lõike 2 punktis b osutatud oksjonitest, tuleks kasutada järgmistel eesmärkidel: 3. Pool lõikes 2 osutatud saastekvootide oksjoni käigus saadud tulust, sealhulgas kogu tulu lõike 2 punktis b osutatud oksjonitest, kasutatakse sihtotstarbelise fondi kaudu. Kuni pool sellest fondist kasutatakse kõige tõhusamal ja kulutasuvamal viisil järgmistel eesmärkidel: (a) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, sealhulgas panus ülemaailmsesse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi, kliimamuutuste mõjudega kohanemine ning heitkoguste vähendamise ja mõjudega kohanemise alase uurimis- ja arendustegevuse rahastamine, sealhulgas osalemine algatustes Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani raames; (a) arenguriikide, eriti vähim arenenud riikide kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, sealhulgas panus ülemaailmsesse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi; (b) taastuvenergiaallikate väljaarendamine, et saavutada ühenduse eesmärk, mille kohaselt on taastuvenergia osatähtsus 2020. aastaks 20 %, ning ühenduse eesmärk suurendada energiatõhusust 2020. aastaks 20 %;   (c) kasvuhoonegaaside, eelkõige kivisöe-elektrijaamadest pärit gaaside kogumine ja geoloogiline säilitamine;   (d) meetmed metsade hävitamise vältimiseks, eelkõige vähim arenenud riikides; (d) meetmed metsade hävitamise või pinnase seisundi halvenemise vältimiseks või tagasipööramiseks, eelkõige vähim arenenud riikides; (e) kliimamuutuste mõjudega kohanemise hõlbustamine arengumaades; (e) kliimamuutuste mõjudega kohanemise hõlbustamine arengumaades;   (ea) vähim arenenud riikide institutsioonilise suutlikkuse arendamine heitkoguste vähendamise projektide edukaks väljatöötamiseks ja haldamiseks;   Esimeses lõigus nimetatud fondi ülejäänud osa tuleb kasutada järgmistel eesmärkidel:   (i) heitkoguste vähendamisele ja kliimamuutuse mõjudega kohanemisele suunatud teadus- ja arendustegevuse rahastamine, sealhulgas osalemine algatustes Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani või Euroopa tehnoloogiaplatvormide raames;   (ii) kliimamuutuste mõjudega kohanemise hõlbustamine ühenduses; (f) sotsiaalprobleemide lahendamine madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondades, näiteks nende energiatõhususe suurendamise ja parema isoleerimise abil; ning (iii) sotsiaalprobleemide lahendamine madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondades, näiteks nende energiatõhususe suurendamise ja parema soojusisolatsiooni abil;   (iv) ühenduse süsteemi mõju leevendamine piirkondades, kus valitsevad ebasoodsad geograafilised ja demograafilised olud, aidates neil välja töötada säästvat energiapoliitikat; ning (g) ühenduse süsteemi juhtimise halduskulude katmine. (v) ühenduse süsteemi juhtimise halduskulude katmine.   3 a. Liikmesriigid tagastavad kooskõlas riigiabi eeskirjadega ülejäänud osa lõikes 2 nimetatud kvootide oksjoni tulust, kaasa arvatud kogu lõike 2 punktis b nimetatud oksjonitulu teadusuuringuteks, innovatsiooniks ja investeeringuteks, mis on seotud vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiatega, kaasa arvatud taastuvenergia, kasvuhoonegaaside kogumine ja geoloogiline säilitamine ning energiatõhusamad tootmisprotsessid. Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et tagastatud oksjonitulusid kasutatakse ainult nimetatud eesmärkidel, ning esitavad need meetmed lõikes 4 osutatud aruandes.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Komisjon võtab 31. detsembriks 2010 vastu oksjoni ajakava, haldamist ja muid aspekte käsitleva määruse, tagamaks et oksjon toimub avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Oksjonid korraldatakse nii, et käitajatel, eelkõige ühenduse süsteemiga hõlmatud väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on täielik juurdepääs ning teised osalejad ei kahjusta oksjoni toimimist. Kõnealune meede käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. 5. Komisjon võtab 31. detsembriks 2009 vastu oksjoni ajakava, haldamist ja muid aspekte käsitleva määruse, tagamaks et oksjon toimub avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.   Komisjon konsulteerib enne kõnealuse määruse ettepaneku esitamist kõigi asjaomaste huvirühmadega. Oksjonid korraldatakse ja viiakse läbi vastavalt järgnevale:   a) oksjonite eesmärk jaotada kvoodid käitajatele ja/või turuvahendajatele turul kujuneva hinnaga ja mitte saavutada tulude maksimeerimine või eelnevalt kindlaksmääratud hind;   (b) turul säilitatakse pidevalt piisav likviidsus, eriti 2013. aastal. Selleks peab protsess olema ennustatav, eriti oksjonite toimumise aja ja järjestuse, samuti pakutavate mahtude osas;   (c) oksjonid on avatud kõigile ühenduse süsteemi kehtiva konto omanikele, kes on võimelised andma rahalise garantii, et peavad oma pakkumisest kinni;   d) käitajatel, eelkõige ühenduse süsteemiga hõlmatud väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel peab olema aus ja õiglane juurdepääs ning nad võivad täielikult osaleda;   e) osalemine ei tohi käitajatele panna ebamõistlikku rahalist koormust;   f) kõik osalejad peavad üheaegselt saama juurdepääsu samale teabele;   g) osalejad ei tohi omavahel kokku leppida või muul moel kahjustada oksjoni toimimist.   Esimeses lõigus osutatud meede käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.
Selgitus
Punkti c eesmärk on selgitada oksjonil osaleja määratlust ja eriti tagada, et osalejad annavad garantii, et nad suudavad oma pakkumistest kinni pidada. Selle tegematajätmine võib luua võimalused spekulatiivseks käitumiseks.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5 a. Komisjon avaldab 31. detsembriks 2008 saastekvootide selge määratluse, mis välistab võimaluse emiteerida finantsturgudel neil põhinevaid väärtpabereid ja annab oksjonitel eelisseisundi pakkujatele, kes kasutavad neid energia või tööstuskaupade tootmiseks.
Selgitus
Selgete eeskirjade puudumisel saavad saastekvootidega kauplemise õigustest finantstooted. Kui enampakkumine ja teisene turg on avatud kõigile pakkujatele (sh institutsioonilised investorid, riskifondid, riiklikud fondid jne), siis on oht puhtalt spekulatiivseks hinna kujunemiseks. Seetõttu peab juurdepääs esialgsele enampakkumise menetlusele olema avatud ainult pakkujatele, kes vajavad saastekvootidega kauplemise õigusi tootmisprotsessis.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. 30. juuniks 2011 võtab komisjon vastu kogu ühenduses kohaldatavad ja täielikult ühtlustatud rakendusmeetmed lõigetes 2–6 ja lõikes 8 osutatud kvootide eraldamiseks ühtlustatud viisil. 1. 30. juuniks 2010 võtab komisjon vastu kogu ühenduses kohaldatavad ja täielikult ühtlustatud rakendusmeetmed lõigetes 2–6 ja lõikes 8 osutatud kvootide eraldamiseks ühtlustatud viisil. Kõnealused meetmed käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Kõnealused meetmed käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Kuivõrd see on võimalik, tagatakse esimeses lõigus osutatud meetmetega kvootide eraldamine sellisel viisil, et kõige tõhusamaid tehnoloogiaid, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, biomassi kasutamist, kasvuhoonegaaside kogumist ja säilitamist arvesse võttes stimuleeritaks kasvuhoonegaaside ja energia seisukohast kõige tõhusamate tehnoloogiate kasutamist ja heitkoguste vähendamist ning ei stimuleeritaks heitkoguste suurendamist. Elektritootmise eest tasuta kvoote ei eraldata. Esimeses lõigus osutatud meetmetega kehtestatakse üle ELi kehtivad kasvuhoonegaaside heitkoguste ja energiatõhususe võrdlusalused süsinikdioksiidi tasemel igas sektoris, millele saastekvoote tasuta eraldatakse, ning nimetatud võrdlusalused kehtestatakse ühe tootmisühiku kohta kõige vähem süsinikdioksiidimahukal tasemel. Kõnealused võrdlusalused põhinevad parimatel, kasvuhoonegaaside ja energia seisukohast kõige tõhusamatel meetoditel, sh tehnilistel võimalustel heite vähendamiseks ja turul saadaolevatel tehnoloogiatel, sealhulgas asendajad, üldiselt kohaldatavad alternatiivsed tootmisviisid, biomassi kasutamine, kaastootmine ning kasvuhoonegaaside kogumine ja säilitamine. Tasuta saastekvoote ei tohiks käitistele eraldada üle asjaomase sektoripõhise taseme, et toetada kõige tõhusamaid ettevõtteid. Üldiselt ei tohi esimeses lõigus osutatud meetmetega stimuleerida heitkoguste suurendamist üldmahus või toodanguühiku kohta. Võrdlusaluseid kindlaks määrates konsulteerib komisjon asjaomaste sektorite ja teiste sidusrühmadega. Elektritootmise eest tasuta kvoote ei eraldata, v.a seoses tööstusliku soojatarbimisega direktiivis 2004/8/EÜ määratletud suure tõhususega koostootmise teel või tööstusliku protsessi jääkidest parimaid võimalikke tehnoloogiaid kasutades toodetava elektriga, tingimusel et see on mõeldud käitaja omatarbeks; kõikidel juhtudel eraldatakse kvoote samade eraldamispõhimõtete alusel, mida kohaldatakse 1. lisas osutatud tööstusliku tegevuse suhtes.   Kui tootmisprotsessi käigus tekkinud heitgaase kasutatakse kütusena, eraldatakse saastekvoodid heitgaase tekitava käitise käitajale samade eraldamispõhimõtete alusel, mida kohaldatakse 1. lisas osutatud tööstusliku tegevuse suhtes. Pärast seda, kui ühendus on sõlminud rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe, mille tulemusel toimub kasvuhoonegaaside heitkoguste kohustuslik vähendamine ühendusega samaväärses ulatuses, vaatab komisjon kõnealused meetmed läbi, tagamaks et kvootide tasuta eraldamine toimub üksnes juhul, kui see on kõnealuse kokkuleppe põhjal nõuetekohaselt põhjendatud. Pärast seda, kui ühendus on sõlminud rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe, mille tulemusel toimub kasvuhoonegaaside heitkoguste kohustuslik vähendamine ühendusega samaväärses ulatuses, vaatab komisjon kõnealused meetmed läbi, tagamaks et kvootide tasuta eraldamine toimub üksnes juhul, kui see on kõnealuse kokkuleppe põhjal nõuetekohaselt põhjendatud.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 a – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 a. Komisjon esitab 1. septembriks 2009 uurimistulemuste põhjal aruande selle kohta, kas on asjakohane teha ettepanek võtta vastu direktiiv valge sertifikaadi kohta, nagu osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/32/EÜ (mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid)1 artikli 4 lõikes 5. Eelkõige käsitleb aruanne kohustusliku, kogu ühendust hõlmava valgete sertifikaatidega kauplemise süsteemi potentsiaali, millega stimuleeritaks tasuta kvoote kasutavaid ettevõtjaid veelgi enam investeerima kõige energiatõhusamatesse tehnikatesse ja tehnoloogiatesse, kehtestataks osalejatele kohustuslikud energiatõhususe alased eesmärgid või piirmäärad ja loodaks kaubeldavate sertifikaatide süsteem, kus sertifikaate saab omandada energiatõhusate tehnikate või tehnoloogiate kasutuselevõtu eest. Kui aruanne osutab, et kõnealune süsteem oleks keskkonnale kasulik, kulutõhus, praktikas teostatav ning vastaks parema reguleerimise põhimõtetele, esitab komisjon 30. juuniks 2010 asjaomased õigusakti ettepanekud. 1 ELT L 114, 27.4.2006, lk 64.
Selgitus
Direktiivi 2006/32/EÜ (mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid) artikli 4 lõikes 5 on sätestatud, et pärast kolme aasta möödumist direktiivi kohaldamisest kaalub komisjon, kas on vaja esitada ettepanek valgete sertifikaatide kohta. Kuid selle olulise uurimise järelduste esitamise kohta ei ole esitatud kindlat kuupäeva. Euroopa valge sertifikaadi projekti raames uuritakse praegu kogu ELi hõlmava valge sertifikaadi süsteemi potentsiaali ja selle võimalikke seoseid ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 a – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1 b. Käitisi, väliseid või mitte, koheldakse saastekvootide suhtes võrdselt.
Selgitus
Muudatusettepanek on tehtud selleks, et ei loodaks stiimuleid, mis tooksid kaasa turumoonutused ja suurendaksid ka heitkoguseid. Oluline on, et direktiivi tekst kajastaks tegevuste sisse ostmist paljudes sektorites.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Elektritootjatele võib eraldada tasuta kvoote toodetud soojuse eest direktiivis 2004/8/EÜ määratletud suure tõhususega koostootmise eest majanduslikult õigustatud nõudluse osas, et tagada võrdne kohtlemine võrreldes teiste soojatootjatega. Pärast 2013. aastat kohandatakse kõnealustele käitistele eraldatavaid kvoote kõnealuse soojuse tootmise eest igal aastal artiklis 9 osutatud lineaarse teguri võrra. 3. Elektritootjatele eraldatakse tasuta kvoote toodetud soojuse eest, mida müüakse kolmandatele osapooltele, sealhulgas kaugküttevõrkudele, direktiivis 2004/8/EÜ määratletud suure tõhususega koostootmise eest, tuginedes direktiivis 2004/8/EÜ määratletud kogu ühenduses kehtivatele ühtsetele võrdlusalustele tootmisühiku kohta majanduslikult õigustatud nõudluse osas, et tagada võrdne kohtlemine võrreldes teiste soojatootjatega. Pärast 2013. aastat kohandatakse kõnealustele käitistele eraldatavaid kvoote kõnealuse soojuse tootmise eest igal aastal artiklis 9 osutatud lineaarse teguri võrra.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 6 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 6. Viis protsenti ajavahemikul 2013–2020 vastavalt artiklitele 9 ja 9a kindlaksmääratud ühenduse kvootide üldkogusest eraldatakse uutele osalistele, kui suurim kogus, mille võib eraldada uutele osalistele käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastuvõetud korras. 6. Viis protsenti ajavahemikul 2013–2020 vastavalt artiklitele 9 ja 9a kindlaksmääratud ühenduse kvootide üldkogusest eraldatakse likviidsuse tagamiseks uutele osalistele ja selliste turusituatsioonide tasakaalustamiseks, mille tagajärjel tekivad põhjendamatult kõrged või madalad süsinikuhinnad. See on suurim kogus, mille võib eraldada uutele osalistele käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastuvõetud korras.
Selgitus
Reserv tagab likviidsuse (kvoodid) uutele osalistele. Kogu süsinikuturu seisukohast on oluline omada instrumente, mis võimaldavad reageerida ebatavalistele turuolukordadele. Soovitame tungivalt kasutada osa reservist likviidsuse suurendamiseks kunstlikult kõrgele tõstetud süsinikuhinna korral. Liiga madala süsinikuhinna korral tuleks likviidsust vähendada (see meede tuleks oksjoni korraldamise eeskirjadesse sisse viia). Oleme seisukohal, et hinnad peaksid jääma 20 ja 50 euro piiridesse. Likviidsuse meetmed tuleks reguleerida artikli 10 kohaselt kehtestatud oksjoni korraldamise eeskirjade raames.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 6 – kolmas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Uutele elektritootjatele tasuta kvoote ei eraldata. Uutele elektritootjatele tasuta kvoote ei eraldata, v.a seoses tööstusliku soojatarbimisega direktiivis 2004/8/EÜ määratletud suure tõhususega koostootmise teel või tööstusliku protsessi jääkidest parimaid võimalikke tehnoloogiaid kasutades toodetava elektriga, tingimusel, et see on mõeldud käitaja omatarbeks; kõikidel juhtudel eraldatakse kvoote samade eraldamispõhimõtete alusel, mida kohaldatakse 1. lisas osutatud tööstusliku tegevuse suhtes.   Kui tootmisprotsessi käigus tekkinud heitgaase kasutatakse kütusena, eraldatakse siiski saastekvoodid heitgaase tekitava käitise käitajale samade eraldamispõhimõtete alusel, mida kohaldatakse 1. lisas osutatud tööstusliku tegevuse suhtes.   Komisjon avaldab 31. detsembriks 2010 kogu ühenduses kohaldatavad ja täielikult ühtlustatud eeskirjad uue osaleja reservi eraldamiseks. Need eeskirjad sisaldavad ka juhiseid „uue osaleja” mõiste kohaldamiseks, mis hõlmab tootmisvõimsuse märkimisväärset suurendamist, muu hulgas ka käitise laiendamise teel.   Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artiklis [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7. Kui artiklist 10b ei tulene teisiti, on käesoleva artikli lõigete 3–6 [ja artikli 3c lõike 2] kohaselt tasuta eraldatavate kvootide kogus 2013. aastal 80 % lõikes 1 osutatud meetmete kohaselt kindlaksmääratud kogusest ning seejärel vähendatakse tasuta kvoote igal aastal võrdse koguse võrra, nii et 2020. aastal enam tasuta kvoote ei eraldata. 7. Kui artiklist 10b ei tulene teisiti, on käesoleva artikli lõigete 3–6 [ja artikli 3c lõike 2] kohaselt tasuta eraldatavate kvootide kogus 2013. aastal 100% lõikes 1 osutatud meetmete kohaselt kindlaksmääratud kogusest ning seejärel vähendatakse tasuta kvoote igal aastal võrdse koguse võrra, nii et 2020. aastal enam tasuta kvoote ei eraldata.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõiked 8 ja 9
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 8. aastal ja igal järgneval aastal kuni 2020. aastani eraldatakse käitistele sektorites, mille puhul on kõrge süsinikdioksiidi lekke oht, tasuta kvoote kuni 100 % ulatuses lõigete 2–6 kohaselt kindlaksmääratud kogusest. 8. aastal ja igal järgneval aastal kuni 2020. aastani eraldatakse käitistele sektorites, mille puhul on kõrge süsinikdioksiidi lekke oht, tasuta kvoote kuni 100 % ulatuses lõigete 2–6 kohaselt kindlaksmääratud kogusest. Piiramata lõigete 4 ja 5 kohaldamisala ning ületamata artiklis 9 osutatud kvootide üldkogust, võib komisjon eraldada neile käitistele täiendavaid kvoote, et võtta arvesse kvootidega seotud kulude tootehindadesse edasi suunamise mõju asjaomasele sektorile või alasektorile. 9. Hiljemalt 30. juuniks 2010 ja seejärel iga 3 aasta tagant määrab komisjon kindlaks lõikes 8 osutatud sektorid. 9. Hiljemalt 1. juuniks 2010 ja seejärel iga 4 aasta tagant määrab komisjon kindlaks lõikes 8 osutatud sektorid. Komisjon konsulteerib asjaomaste sektorite ja teiste sidusrühmadega. Kõnealune meede käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Kõnealune meede käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Esimeses lõigus osutatud kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse seda, millises ulatuses on asjaomases sektoris võimalik nõutavate kvootide hinda edasi suunata tootehindadesse, ilma et see tooks kaasa märgatava turuosa loovutamise süsinikdioksiidi heidete seisukohast vähem tõhusatele ühendusevälistele käitistele, ning arvestab eelkõige järgmist: Esimeses punktis osutatud kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse, millisel määral on asjaomases sektoris võimalik nõutavate kvootide hinda edasi suunata tootehindadesse, ilma et see tooks kaasa märgatava turuosa loovutamise süsinikdioksiidi heite seisukohast vähem tõhusatele käitistele või investeeringutele käitistesse riikides väljaspool ühendust, mis ei kehtesta heitkogustele võrreldavaid ja tõendatavaid piiranguid, ning arvestab eelkõige järgmist: (a) mil määral tooks kvootide müük oksjonil kaasa tootmiskulude olulise suurenemise; (a) mil määral tooks kvootide müük oksjonil kaasa tootmiskulude olulise suurenemise;   (b) mil määral on kõnealuse sektori üksikutel käitistel võimalik heitkoguseid vähendada, näiteks tõhusaima tehnoloogia abil; (b) mil määral on kõnealuse sektori üksikutel käitistel võimalik heitkoguseid vähendada, näiteks tõhusaima tehnoloogia abil; (c) turu struktuur, asjakohane geograafiline turg ja tooteturg, sektori sõltuvus rahvusvahelisest konkurentsist; (c) turu struktuur, asjakohane geograafiline turg ja tooteturg, sektori sõltuvus rahvusvahelisest konkurentsist; (d) kliimamuutuse ja energeetika tegevuskavade mõju, mida rakendatakse või hakatakse rakendama asjaomastes sektorites väljaspool ELi. (d) kliimamuutuse ja energeetika tegevuskavade mõju, mida rakendatakse või hakatakse rakendama asjaomastes sektorites väljaspool ELi;   (da) kvootidega seotud kulude tootehindadesse edasi suunamise mõju asjaomasele sektorile või alasektorile;   (db) mõju tooraine tarnekindlusele ühenduses. Selleks et hinnata, kas ühenduse süsteemist tulenevad suuremad kulud on võimalik edasi suunata, võib muu hulgas kasutada süsinikuhinna tõusust tulenevat hinnangulist kaotatud müügimahtu või asjaomaste käitiste tasuvusele avalduvat mõju. Selleks et hinnata, kas ühenduse süsteemist tulenevad suuremad kulud on võimalik edasi suunata, võib muu hulgas kasutada süsinikuhinna tõusust tulenevat hinnangulist kaotatud müügimahtu või asjaomaste käitiste tasuvusele avalduvat mõju.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Pidades silmas rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi ja seda, mil määral aitavad kõnealused läbirääkimised saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist kogu maailmas, ning pärast nõupidamist kõigi asjakohaste sotsiaalpartneritega esitab komisjon hiljemalt 2011. aasta juuniks Euroopa Parlamendile ja nõukogule analüüsiaruande, milles hinnatakse olukorda energiamahukates sektorites või alasektorites, mille puhul on tehtud kindlaks märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht. Aruandele lisatakse asjakohased ettepanekud, mis võivad sisaldada järgmist: Pidades silmas rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi ja seda, mil määral aitavad kõnealused läbirääkimised saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist kogu maailmas, ning pärast nõupidamist kõigi asjakohaste sotsiaalpartneritega esitab komisjon hiljemalt 2010. aasta juuniks Euroopa Parlamendile ja nõukogule analüüsiaruande, milles hinnatakse olukorda energiamahukates sektorites või alasektorites, mille puhul on tehtud kindlaks märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht. Aruandele lisatakse asjakohased ettepanekud. - kõnealustele sektoritele või alasektoritele artikli 10a raames tasuta eraldatavate kvootide osatähtsuse kohandamine;   - vastavalt artiklile 10a kindlaks tehtud sektorite või alasektorite toodetavate toodete importijate kaasamine ühenduse süsteemi.   Asjakohaste meetmete üle otsustamisel võetakse samuti arvesse siduvaid sektorisiseseid kokkuleppeid, mille tulemusel vähendatakse üleilmseid heitkoguseid määral, mis on vajalik kliimamuutuste tõhusaks ärahoidmiseks, ning mis on jälgitavad, tõendatavad ja kohustuslikus korras jõustatavad.“ Asjakohaste meetmete üle otsustamisel võetakse arvesse siduvaid sektorisiseseid kokkuleppeid, mille tulemusel vähendatakse üleilmseid heitkoguseid määral, mis on vajalik kliimamuutuste tõhusaks ärahoidmiseks, ning mis on jälgitavad, tõendatavad ja kohustuslikus korras jõustatavad.   Kui eeltoodud rahvusvahelised kokkulepped ja siduvad sektorisisesed kokkulepped puuduvad, uurib komisjon ülalnimetatud aruandes spetsiaalselt kõnealustele sektoritele või alasektoritele artikli 10a raames tasuta eraldatavate kvootide osatähtsuse kohandamise võimalikkust, vastavalt artiklile 10a kindlaks tehtud sektorite või alasektorite toodetavate toodete importijate kaasamist ühenduse süsteemi või piiride kohandamise mehhanismi loomist.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 11a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Ühenduse süsteemi raames projektitegevusest saadud THVde ja HVÜde kasutamine enne kliimamuutusi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe jõustumist Ühenduse süsteemi raames projektitegevusest saadud THVde ja HVÜde kasutamine 1. Kuni tulevase rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe jõustumiseni ning enne artikli 28 lõigete 3 ja 4 kohaldamist kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2–7. 1. Kuni tulevase rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe jõustumiseni ning enne artikli 28 lõigete 3 ja 4 kohaldamist kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2–7. 2. Käitajad võivad esitada pädevale asutusele taotluse, et THVde ja HVÜde eest, mis on omandatud heitkoguste vähendamise eest kuni aastani 2012 sellist tüüpi projektide käigus, mille kõik liikmesriigid kiitsid ühenduse süsteemi raames heaks ajavahemikul 2008–2012, eraldataks neile kvoote, mis kehtivad alates 2013. aastast, sellises ulatuses, mille osas nad ei ole ära kasutanud neile liikmesriigi poolt ajavahemikuks 2008–2012 antud THVsid ja VHÜsid. Kuni 31. detsembrini 2014 eraldab pädev asutus kõnealused kvoodid taotluse korral. 2. Käitajad võivad esitada pädevale asutusele taotluse, et THVde ja HVÜde eest, mis on omandatud heitkoguste vähendamise eest kuni aastani 2012 sellist tüüpi projektide käigus, mille enamik liikmesriike, esindades asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 määratletud kvalifitseeritud häälteenamust, kiitis ühenduse süsteemi raames heaks ajavahemikul 2008–2012, eraldataks neile kvoote, mis kehtivad alates 2013. aastast. Kuni 31. detsembrini 2014 eraldab pädev asutus kõnealused kvoodid taotluse korral. 3. Sellises ulatuses, mille osas käitajad ei ole ära kasutanud neile liikmesriigi poolt ajavahemikuks 2008–2012 antud THVsid ja VHÜsid, lubavad pädevad asutused käitajatel vahetada THVd, mis on omandatud enne 2013. aastat käivitatud projektide käigus heitkoguste vähendamise eest alates 2013. aastast, alates 2013. aastast kehtivate kvootide vastu. 3. Pädevad asutused lubavad käitajatel vahetada THVd, mis on omandatud enne 2013. aastat käivitatud projektide käigus heitkoguste vähendamise eest alates 2013. aastast, alates 2013. aastast kehtivate kvootide vastu. Esimest lõiku kohaldatakse kõikide projektitüüpide suhtes, mille kõik liikmesriigid kiitsid heaks ühenduse süsteemis ajavahemikuks 2008–2012. Esimest lõiku kohaldatakse kõikide projektitüüpide suhtes, mille enamik liikmesriike, esindades asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 määratletud kvalifitseeritud häälteenamust, kiitis ühenduse süsteemis heaks ajavahemikuks 2008–2012. 4. Sellises ulatuses, mille osas käitajad ei ole ära kasutanud neile liikmesriigi poolt ajavahemikuks 2008–2012 antud THVsid ja VHÜsid, lubavad pädevad asutused käitajatel vahetada THVd, mis on omandatud alates 2013. aastast teostatud heitkoguste vähendamise eest, alates 2013. aastast vähim arenenud riikides käivitatud uute projektide eest saadavate kvootide vastu. 4. Pädevad asutused lubavad käitajatel vahetada THVd, mis on omandatud alates 2013. aastast teostatud heitkoguste vähendamise eest, alates 2013. aastast vähim arenenud riikides käivitatud uute projektide eest saadavate kvootide vastu. Esimest lõiku kohaldatakse THVde suhtes kõikide projektitüüpide puhul, mille kõik liikmesriigid kiitsid heaks ühenduse süsteemis ajavahemikuks 2008–2012, kuni kõnealused riigid on ratifitseerinud ühendusega sõlmitud kokkuleppe või kuni aastani 2020, olenevalt sellest, kumb tähtaeg on varasem. Esimest lõiku kohaldatakse THVde suhtes kõikide projektitüüpide puhul, mille enamik liikmesriike, esindades asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 määratletud kvalifitseeritud häälteenamust, kiitis ühenduse süsteemis heaks ajavahemikuks 2008–2012, kuni kõnealused riigid on ratifitseerinud ühendusega sõlmitud kokkuleppe või kuni aastani 2020, olenevalt sellest, kumb tähtaeg on varasem. 5. Sellises ulatuses, mille osas käitajad ei ole ära kasutanud neile liikmesriigi poolt ajavahemikuks 2008–2012 antud THVsid ja VHÜsid, ja juhul kui kliimamuutusi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimine viibib, võib projektidest või muust heitkoguseid vähendavast tegevusest saadud ühikuid kasutada ühenduse süsteemis vastavalt kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepetele, sealjuures tuleb täpsustada kasutamise määr. Vastavalt kõnealustele kokkulepetele on käitajatel võimalik kasutada kõnealustes kolmandates riikides toimivatest projektidest saadud ühikuid oma kohustuste täitmiseks ühenduse süsteemi raames. 5. Sellises ulatuses, mille osas käitajad ei ole ära kasutanud neile liikmesriigi poolt ajavahemikuks 2008–2012 antud THVsid ja HVÜsid, ja juhul kui kliimamuutusi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimine viibib, võib projektidest või muust heitkoguseid vähendavast tegevusest saadud ühikuid kasutada ühenduse süsteemis vastavalt kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepetele, sealjuures tuleb täpsustada kasutamise määr. Vastavalt kõnealustele kokkulepetele on käitajatel võimalik kasutada kõnealustes kolmandates riikides toimivatest projektidest saadud ühikuid oma kohustuste täitmiseks ühenduse süsteemi raames. 6. Lõikes 5 osutatud kokkulepetes sätestatakse tehnosiiret ja säästvat arengut edendavate taastuvenergia- ja energiatõhusustehnoloogiate kaudu saadud ühikute kasutamine ühenduse süsteemis. Kõnealustes kokkulepetes võidakse sätestada ka sellistest projektidest saadud ühikute kasutamine, mille puhul on võrdlustase madalam kui tasuta kvootide eraldamise määr artiklis 10a osutatud meetmete alusel või madalam kui ühenduse õigusaktidega nõutud tase. 6. Lõikes 5 osutatud kokkulepetes sätestatakse tehnosiiret ja säästvat arengut edendavate taastuvenergia- ja energiatõhusustehnoloogiate kaudu saadud ühikute kasutamine ühenduse süsteemis. Kõnealustes kokkulepetes võidakse sätestada ka sellistest projektidest saadud ühikute kasutamine, mille puhul on võrdlustase madalam kui tasuta kvootide eraldamise määr artiklis 10a osutatud meetmete alusel või madalam kui ühenduse õigusaktidega nõutud tase.   6 a. Ühikute kasutamine käitiste poolt vastavalt lõigetele 2, 3, 4 ja 5 ei tohi ületada kogust, mis on võrdne 35 %ga direktiivis 2003/87/EÜ osutatud käitistelt ajavahemikus 2008–2020 nõutava kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisest. 7. Pärast rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe sõlmimist tuleks ühenduse süsteemi raames tunnustada sellistest kolmandatest riikidest saadud THVsid üksnes juhul, kui kõnealused riigid on rahvusvahelise kokkuleppe ratifitseerinud. 7. Pärast rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe sõlmimist tuleks ühenduse süsteemi raames tunnustada sellistest kolmandatest riikidest saadud THVsid üksnes juhul, kui kõnealused riigid on rahvusvahelise kokkuleppe ratifitseerinud.   7 a. Komisjon püüab tagada, et lõikes 5 nimetatud kokkulepetes ja lõikes 7 nimetatud rahvusvahelises kokkuleppes sisaldub ühikute süsteem säästva, tõendatava ja alalise metsastamise, taasmetsastamise, metsade mahavõtmisest tingitud heite vähendamise ja muude säästvate metsandustegevuste, sealhulgas pinnase erosiooni ärahoidmise ja reovee puhastamise eest. Need projektid vastavad kõrgetele kvaliteedikriteeriumitele, mis tuleb vastu võtta ÜRO kehtestatud raamistikus, nagu on osutatud artiklis 28 a.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 10 a (uus) Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (10a) Artiklile 12 lisatakse järgmine lõige:   "1 a. Komisjon esitab 1. septembriks 2009 asjakohased õigusakti ettepanekud, mis tagavad, et saastekvootide turg on kaitstud siseringitehingute ja turuga manipuleerimise eest. Eelkõige kaalub komisjon, kas käesoleva direktiivi tähenduses käsitatakse saastekvoote finantsinstrumendina, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ (siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu väärkasutamise) kohta) 1 reguleerimisalasse. 1ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.
Selgitus
Saastekvootide õiguslik olemus finantsturul on ebaselge. Mõned riigid käsitavad neid finantsinstrumendina, millega kauplemise üle teostab järelevalvet finantsinspektsioon, teised riigid aga käsitavad saastekvoote tavalise kaubana ning üksnes nende tuletisi finantsinstrumendina. Ettevõtjate usalduse tõstmiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks on vaja saavutada selgus. Siseringitehingud ja turuga manipuleerimine võivad turgu moonutada, vähendada selle usaldusväärsust ja kahjustada investorite usaldust.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 13 a (uus) Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (13 a) Lisatakse järgmine artikkel:   „Artikkel 15 a Teabe avaldamine ja ametialane saladus   1. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et kõik saastekvootide koguste ja eraldamisega ning heite järelevalve, deklareerimise ja kontrollimisega seotud otsused ja aruanded avaldatakse viivitamata teabele kiiret ja mittediskrimineerivatel alustel juurdepääsu võimaldaval viisil.
Selgitus
Äärmiselt oluline on tagada saastekvootide puhul finantsinstrumentide suhtes kohaldatavate eeskirjade rakendamine, et suurendada ettevõtjate usaldust ja läbipaistvust. Turutundliku teabe avaldamine komisjoni või liikmesriikide poolt peab olema rangelt ja selgelt reguleeritud.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 14 a (uus) Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 18 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (14 a) Artiklile 18 lisatakse järgmine lõige: „Artiklis 10 sätestatud saastekvootide oksjonil müümist haldab ühenduse tasandil komisjon või komisjoni määratud pädev asutus. Kõnealune pädev asutus kooskõlastab oma tegevuse tihedas koostöös liikmesriikide määratud pädevate asutustega. Eelkõige tagab pädev asutus, et iga liikmesriigi pädevale asutusele edastatakse täielikud ja täpsed andmed nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatele käitistele oksjonil eraldatavate saastekvootide kohta.”
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 20 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 25 – lõige 1 b a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   „1b a. Komisjon seab Euroopa naabruspoliitika ja laienemisprotsessi raamistikus eesmärgiks kokkulepete sõlmimise asjaomaste riikidega, et kaasata nad ühenduse süsteemi või pakkuda saastekvootide vastastikust tunnustamist.”
Selgitus
Äärmiselt oluline on soodustada ELi naabruses asuvate kolmandate riikide ühinemist ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga. See pole oluline mitte üksnes keskkonna- ja arengualasest seisukohast, vaid aitab lahendada ka ELi ettevõtete üle piiri liikumisega kaasnevat süsinikdioksiidi lekke probleemi.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 27 – pealkiri ja lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Väikeste põletuskäitiste väljaarvamine samaväärsete meetmete alusel Väikeste käitiste väljaarvamine samaväärsete meetmete alusel 1. Liikmesriigid võivad ühenduse süsteemist välja arvata alla 25 MW nimisoojusvõimsusega põletuskäitised, mille pädevale asutusele teatatud heitkogused kõigil kolmel eelnenud aastal on olnud vähem kui 10 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, ning mille suhtes kohaldatakse meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, kui asjaomane liikmesriik täidab järgmised tingimused: 1. Liikmesriigid võivad käitaja taotlusel ühenduse süsteemist välja arvata käitised, mille pädevale asutusele teatatud heitkogused kõigil kolmel eelnenud aastal on olnud vähem kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, mis – juhul, kui tegemist on põletuskäitistega – on nimisoojusvõimsusega alla 35 MW ning mille suhtes kohaldatakse meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, kui asjaomane liikmesriik täidab järgmised tingimused: (a) ta teatab komisjonile igast sellisest käitisest, täpsustades kohaldatavad samaväärsed meetmed; (a) ta teatab komisjonile igast sellisest käitisest, täpsustades kohaldatavad samaväärsed meetmed; (b) ta kinnitab, et on kehtestatud seirekord, mille abil hinnatakse, kas käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 10 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused; (b) ta kinnitab, et on kehtestatud seirekord, mille abil hinnatakse, kas käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused; (c) ta kinnitab, et kui käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 10 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, või samaväärseid meetmeid enam ei kohaldata, arvatakse käitis uuesti süsteemi; (c) ta kinnitab, et kui käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, või samaväärseid meetmeid enam ei kohaldata, arvatakse käitis uuesti süsteemi; (d) ta avaldab punktides a, b ja c osutatud teabe üldsusele arvamusteavalduseks. (d) ta avaldab punktides a, b ja c osutatud teabe üldsusele arvamusteavalduseks.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 28
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Pärast seda, kui ühendus on sõlminud kliimamuutusi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe, mille tulemusel vähendatakse 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid kohustuslikus korras suuremal määral kui Euroopa Ülemkogu kokkulepitud miinimumulatuses, kohaldatakse lõikeid 2, 3 ja 4. 1. Pärast seda, kui ühendus on sõlminud kliimamuutusi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe, mille tulemusel vähendatakse 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid kohustuslikus korras suuremal määral kui Euroopa Ülemkogu kokkulepitud miinimumulatuses, kohaldatakse lõikeid 2 kuni 4b. 2. Alates lõikes 1 osutatud rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimise aastast suurendatakse lineaarset tegurit, nii et ühenduse kvootide üldkogus aastal 2020 on artikli 9 kohaselt kehtestatud kogusest väiksem sellise kvootide hulga võrra, mis on võrdne kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendava vähendamisega ühenduses võrreldes rahvusvahelise kokkuleppe raames ühendusele pandud kohustusega 20 %, mis on korrutatud protsendimääraga, mille ühenduse süsteemiga vastavalt artiklitele 9 ja 9a hõlmatud heitkogused moodustavad kogu kasvuhoonegaaside heitkogustest 2020. aastal. 2. Alates lõikes 1 osutatud rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimise aastast suurendatakse lineaarset tegurit, nii et ühenduse kvootide üldkogus aastal 2020 on artikli 9 kohaselt kehtestatud kogusest väiksem sellise kvootide hulga võrra, mis on võrdne kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendava vähendamisega ühenduses võrreldes rahvusvahelise kokkuleppe raames vastavalt Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsi otsustele ühendusele pandud kohustusega 20 %, mis on korrutatud protsendimääraga, mille ühenduse süsteemiga vastavalt artiklitele 9 ja 9a hõlmatud heitkogused moodustavad kogu kasvuhoonegaaside heitkogustest 2020. aastal. 3. Käitajad võivad kasutada THVsid, HVÜsid või muid lõike 4 kohaselt heaks kiidetud vähendamise ühikuid kolmandatest riikidest, kes on sõlminud rahvusvahelise kokkuleppe, kuni pooles ulatuses lõike 2 kohaselt toimuvast vähendamisest. 3. Käitajad võivad kasutada kõrgekvaliteedilisi THVsid, HVÜsid või muid lõike 4 kohaselt heaks kiidetud vähendamise ühikuid kolmandatest riikidest, kes on sõlminud rahvusvahelise kokkuleppe, kuni pooles ulatuses lõike 2 kohaselt toimuvast vähendamisest. 4. Komisjon võib vastu võtta meetmeid, millega nähakse ette, et ühenduse süsteemiga hõlmatud käitajad saavad kasutada täiendavaid projektitüüpe peale nende, millele on osutatud artikli 11a lõigetes 2–5, või vajaduse korral rahvusvahelise kokkuleppe alusel loodud muid mehhanisme. 4. Komisjon võib vastu võtta meetmeid, millega nähakse ette, et ühenduse süsteemiga hõlmatud käitajad saavad kasutada täiendavaid kvaliteetseid projektitüüpe peale nende, millele on osutatud artikli 11a lõigetes 2–5, või vajaduse korral rahvusvahelise kokkuleppe alusel loodud muid mehhanisme. Kõnealused meetmed käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Kõnealused meetmed käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.   4 a. Kaheksa kuu jooksul alates rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimisest viib komisjon läbi ja esitab Euroopa Parlamendile ning nõukogule ammendava mõjuhinnangu selle kohta, missugused tagajärjed on kokkuleppega ette nähtud heitkoguste vähendamisel ELis ja vähendamiseesmärkide saavutamiseks võetavatel meetmetel, samuti muudel kokkuleppes sätestatud meetmetel. Eelkõige selgitatakse mõjuhinnangus, mil määral rahvusvaheline kokkulepe tõenäoliselt vähendab süsinikdioksiidi lekke ohtu rahvusvahelisest konkurentsist sõltuvates tööstussektorites, sealhulgas tagades võrdsed kohustused väljaspool ühendust tegutsevale tööstusele.   4 b. Kui mõjuhinnangust nähtub, et rahvusvahelise kokkuleppega tõenäoliselt ei õnnestu märkimisväärselt vähendada süsinikdioksiidi lekke ohtu rahvusvahelisest konkurentsist sõltuvates tööstussektorites, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule asjakohase õigusakti ettepaneku. See ettepanek sisaldab vajaduse korral järgmisi ettepanekuid:   a) muuta ühenduse kvootide üldkogust aastal 2020, võttes arvesse kasvuhoonegaaside heitkoguste üldist vähendamist ühenduses rahvusvahelise kokkuleppe raames ühendusele pandud kohustusega 20% vastavalt Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsi otsustele;   b) kasutada THVsid ja HVÜsid või muid ühikuid käitajate poolt ühenduse süsteemi raames;   c) vähendada süsinikdioksiidi lekke ohtu, kaasa arvatud muu hulgas ka mis tahes ettepanekud, millele on viidatud artiklis 10 a, lõigetes 1, 8 ja 9, ning artiklis 10 b.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 a (uus) Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 28 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (21 a) Lisatakse järgmine artikkel:   „Artikkel 28 a   Ühikute kasutamine metsastamiseks, taasmetsastamiseks ja metsandustegevuseks   1. Olenemata artiklite 11a ja 28 sätetest, lubavad liikmesriigid käitiste käitajatel kasutada ühikuid, lisaks artiklis 11 a (6 a) sätestatud piirile, kuni 5 % ulatuses direktiivis 2003/87/EÜ osutatud käitistelt nõutava kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisest, kui need on pärit:   (a) säästva, tõendatava ja alalise metsastamise ja taasmetsastamise projektidest, mille on kinnitanud puhta arengu mehhanismi täitevorgan või mis on tõendatud ühisrakenduse järelevalveasutuse menetluse kohaselt;   (b) säästvast, tõendatavast ja alalisest metsandustegevusest arenevates riikides, kellega on sõlmitud artikli 11a lõike 5 kohane kokkulepe; ning   (c) muudest säästva, tõendatava ja alalise metsandustegevuse projektidest arenguriikides vastavalt artiklis 28 osutatud rahvusvahelisele kokkuleppele.   2. Lõike 1 punktides a kuni c nimetatud projektid peavad vastama komisjoni poolt ÜRO kehtestatud raamistikus vastu võetud rangetele kvaliteedikriteeriumitele.   Kõnealused meetmed käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 b (uus) Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 30
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (21 b) Artikkel 30 asendatakse järgmisega:   „Artikkel 30 Läbivaatamine ja edasiarendamine   „Artikkel 30 Läbivaatamine ja edasiarendamine   […]   1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel saadud kogemuste […] põhjal ning pidades silmas rahvusvahelisi arenguid, koostab komisjon käesoleva direktiivi kohaldamise kohta aruande, milles käsitletakse:   (a) […] kas ühenduse süsteemi tuleks lisada […] muid asjaomaseid sektoreid […] ja […] tegevusalasid, muu hulgas transpordisektor, kodumajapidamiste või ärilisel eesmärgil kütmine ning põllumajandus;   (b) mõistete, tasude ja karistuste edaspidist ühtlustamist;   (c) piirmäära, mille alusel arvatakse väikesed käitised ühenduse süsteemist välja, juhul kui kohaldatakse samaväärseid meetmeid;   (d) mis tahes vajalikke meetmeid turu väärkasutuse ja turgu kahjustava spekulatsiooni ärahoidmiseks. […]   2. Komisjon esitab kõnealuse aruande, millele on vajaduse korral lisatud ettepanekud, Euroopa Parlamendile ja nõukogule 30 juuniks 2015.   3. Komisjon esitab võimalikult kiiresti õigusloomelised ettepanekud, et kaasata laevandussektor ühenduse süsteemi 2013. aastaks.
Selgitus
Läbivaatamist käsitlev esialgne artikkel on aegunud ja tuleks asendada uuega. Oluline on jätkata süsteemi läbivaatamist, et suurendada süsteemi tõhusust, lisada uusi sektoreid ja tagada ELis kõigile võrdsed võimalused.

MENETLUS

Pealkiri	Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemine
Viited	KOM(2008)0016 – C6-0043/2008 – 2008/0013(COD)
Vastutav komisjon	ENVI
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 19.2.2008
Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev	10.4.2008
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Lena Ek 18.3.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	7.4.2008		5.6.2008		16.7.2008		10.9.2008
Vastuvõtmise kuupäev	11.9.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	30 21 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Březina, Jerzy Buzek, Dragoş Florin David, Pilar del Castillo Vera, Den Dover, Lena Ek, Nicole Fontaine, Adam Gierek, András Gyürk, David Hammerstein, Erna Hennicot-Schoepges, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Anne Laperrouze, Patrick Louis, Eugenijus Maldeikis, Eluned Morgan, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Aldo Patriciello, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Anni Podimata, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Britta Thomsen, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Adina-Ioana Vălean, Alejo Vidal-Quadras
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Danutė Budreikaitė, Dorette Corbey, Avril Doyle, Christian Ehler, Göran Färm, Juan Fraile Cantón, Neena Gill, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Eija-Riitta Korhola, Toine Manders, Vittorio Prodi, Esko Seppänen, Lambert van Nistelrooij
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Giovanna Corda, Lily Jacobs, Johannes Lebech, Linda McAvan

• [1]  Review of EU Emissions Trading Scheme – Survey Highlights (ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ülevaade), McKinsey, 2005
• [2]  „Kas ELil on piisavalt ressursse oma energia- ja kliimamuutusealaste eesmärkide saavutamiseks?” Eelarveasjade poliitikaosakond, Euroopa Parlament, 2008.
• [3]  Heitkogustega kauplemist käsitleva direktiivi rakendamine ELi liikmesriikide poolt, Euroopa Keskkonnaagentuur, 2008.
• [4]  Samas, lk 7.

rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS (17.9.2008)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi
(KOM(2008)0016 – C6‑0043/2008 – 2008/0013(COD))

Arvamuse koostaja: Corien Wortmann-Kool

MUUDATUSETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Euroopa Ülemkogu on võtnud endale kindla kohustuse vähendada 2020. aastaks ühenduse kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1999. aasta tasemega võrreldes kokku vähemalt 20 % võrra – ja isegi 30 % võrra, tingimusel et teised arenenud riigid võtavad endale võrreldava kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning majanduslikult enam arenenud arengumaad annavad piisava panuse vastavalt oma kohustustele ja vastavatele võimalustele. 2050. aastaks tuleks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada vähemalt 50 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Kõik majandussektorid peaksid kõnealuse vähendamise saavutamisele kaasa aitama.	(3) Euroopa Ülemkogu on võtnud endale kindla kohustuse vähendada 2020. aastaks ühenduse kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1999. aasta tasemega võrreldes kokku vähemalt 20 % võrra – ja isegi 30 % võrra, tingimusel et teised arenenud riigid võtavad endale võrreldava kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning majanduslikult enam arenenud arengumaad annavad piisava panuse vastavalt oma kohustustele ja vastavatele võimalustele. Euroopa suurejooneline panus koos heitkogustega kauplemise süsteemiga paneb Euroopa majandusele rahvusvahelises kontekstis igal juhul võrdlemisi suure koormuse. 2050. aastaks tuleks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada vähemalt 50 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Kõik majandussektorid, sealhulgas rahvusvaheline lennundus ja meretransport, peaksid kõnealuse vähendamise saavutamisele kaasa aitama.
Selgitus
Euroopa ettevõtted peavad osalema ülemaailmses konkurentsis ja sellega seoses panevad ELi CO2 heitkoguste vähendamise eesmärgid neile suhteliselt suure koormuse. Lissaboni protsessi eesmärkide saavutamiseks tuleb see probleem lahendada.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Pärast seda, kui ühendus ja kolmandad riigid on sõlminud rahvusvahelise kokkuleppe, mille kohaselt võetakse asjakohaseid üleilmseid meetmeid pärast 2012. aastat, tuleks märkimisväärselt toetada ühikute eraldamist kõnealustes riikides toimunud vähendamise eest. Kuni sellist kokkulepet ei ole sõlmitud, tuleks siiski tagada suurem kindlus väljaspool ühendust omandatud ühikute jätkuvale kasutamisele.	(6) Pärast seda, kui ühendus ja kolmandad riigid on sõlminud rahvusvahelise kokkuleppe, mille kohaselt võetakse üleilmseid meetmeid pärast 2012. aastat, tuleb märkimisväärselt toetada ühikute eraldamist kõnealustes riikides toimunud vähendamise eest. Kuni sellist kokkulepet ei ole sõlmitud, tuleb siiski tagada suurem kindlus väljaspool ühendust omandatud ühikute jätkuvale kasutamisele.
Selgitus
Direktiiv peab looma kõikidele osalistele siduva raamistiku ühikute eraldamiseks heitkoguste vähendamise eest.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Kliimamuutustega võitlemiseks ja nende vältimatute mõjudega kohanemiseks tehtavaid jõupingutusi silmas pidades on asjakohane kasutada vähemalt 20 % saastekvootide oksjonite tuludest selleks, et: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid; kohaneda kliimamuutuste mõjudega; rahastada heitkoguste vähendamise ja mõjudega kohanemise alast uurimis- ja arendustegevust; arendada välja taastuvenergiaallikaid, et saavutada ELi eesmärk jõuda 2020. aastaks taastuvenergia 20 % osatähtsuseni; saavutada ühenduse eesmärk suurendada energiatõhusust 2020. aastaks 20 % võrra; koguda ja geoloogiliselt säilitada kasvuhoonegaase; toetada ülemaailmset energiatõhususe ja taastuvenergia fondi; rahastada meetmeid metsade hävitamise ärahoidmiseks ja kohanemise hõlbustamiseks arengumaades ning lahendada sotsiaalprobleeme, nagu võimaliku elektrihinna tõusu mõju madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondadele. See protsendimäär on oluliselt madalam kui ametiasutuste eeldatav netotulu oksjonitest, arvestades võimalikku madalamat tulu ettevõtte tulumaksu laekumisest. Lisaks sellele tuleks saastekvootide oksjonitest saadavat tulu kasutada ühenduse süsteemi juhtimise halduskulude katteks. Tuleks ette näha sätted oksjonitulude kõnealustel eesmärkidel kasutamise jälgimiseks. Selline teatamine ei vabasta liikmesriike asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud kohustusest teatada teatavatest riiklikest meetmetest. Käesoleva direktiiviga ei piirata asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaselt rakendatavate tulevaste riigiabi menetluste tulemuste kohaldamist.	(15) Saastekvootide oksjonite tulude abil tuleks aidata rahastada kliimamuutustega võitlemiseks ja nende vältimatute mõjudega kohanemiseks tehtavaid jõupingutusi. Neid võiks kasutada näiteks selleks, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid; kohaneda kliimamuutuste mõjudega; rahastada heitkoguste vähendamise ja mõjudega kohanemise alast uurimis- ja arendustegevust; arendada välja taastuvenergiaallikaid, et saavutada ELi eesmärk jõuda 2020. aastaks taastuvenergia 20 % osatähtsuseni; saavutada ühenduse eesmärk suurendada energiatõhusust 2020. aastaks 20 % võrra; koguda ja geoloogiliselt säilitada kasvuhoonegaase; toetada ülemaailmset energiatõhususe ja taastuvenergia fondi; rahastada meetmeid metsade hävitamise ärahoidmiseks ja kohanemise hõlbustamiseks arengumaades ning lahendada sotsiaalprobleeme, nagu võimaliku elektrihinna tõusu mõju madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondadele. See protsendimäär on oluliselt madalam kui ametiasutuste eeldatav netotulu oksjonitest, arvestades võimalikku madalamat tulu ettevõtte tulumaksu laekumisest. Lisaks sellele tuleks saastekvootide oksjonitest saadavat tulu kasutada ühenduse süsteemi juhtimise halduskulude katteks. Liikmesriigid peaksid otsustama saastekvootide oksjonite tuludest individuaalsetele meetmetele eraldatavate summade üle vastavalt oma vajadustele. Tuleks ette näha sätted oksjonitulude kõnealustel eesmärkidel kasutamise jälgimiseks. Selline teatamine ei vabasta liikmesriike asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud kohustusest teatada teatavatest riiklikest meetmetest. Käesoleva direktiiviga ei piirata asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaselt rakendatavate tulevaste riigiabi menetluste tulemuste kohaldamist.
Selgitus
Arvestades sellega, et keskkonnapoliitikat juhitakse jagatud volituste põhimõttel, peavad liikmesriigid otsustama saastekvootide oksjonite tulude jaotamise üle individuaalsetele meetmetele, mille eesmärgiks on lahendada kliimamuutuste probleem.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 17 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 a) Realistlikult võib eeldada, et Kyoto II rahvusvahelises kokkuleppes kehtestatakse tööstus- ja üleminekumajandusega riikidele erinevad kohustused („ühine, kuid eristav kohtlemine”). See seab ühendusele ülesande aidata tõhusalt kaasa CO2 heitkoguste vähendamisele. Kokkuleppe tulemusena võidakse rahvusvaheliselt nõustuda suurenenud CO2 heitkogustega teatud üleminekumajandusega riikides. Seega peaks ühendus arvestama sellest tulenevate konkurentsimoonutustega. Nn süsinikdioksiidi leke tekib mitte ainult rahvusvahelise kokkuleppe täitmata jätmisel, vaid ka siis, kui kokkuleppes kehtestatakse erinevad kohustused. Seda probleemi saaks lahendada sektoripõhiste kokkulepete ja võrdlusanalüüsi abil.
Selgitus
Võib arvata, et areneva majandusega riigid ühinevad rahvusvahelise kokkuleppega ainult juhul, kui neile antakse täiendavad võimalused tööstussektori arendamiseks. Sellest tulenev ebavõrdsus CO2 heitkoguste vähendamise nõuetes viib konkurentsimoonutuste kinnistumiseni ja tekitab ELi jaoks püsiva probleemi, kuidas reageerida tootmise ümberpaigutamisele piirkondadesse, kus CO2 piirangud on väiksemad.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Käitistele tasuta kvootide eraldamine üleminekuperioodil peaks toimuma ühenduse ühtlustatud eeskirjade alusel („võrdlusanalüüs”), et minimeerida konkurentsimoonutusi ühenduse turul. Kõnealuste eeskirjade puhul tuleks arvesse võtta kasvuhoonegaaside ja energia seisukohast kõige tõhusamaid tehnoloogiaid, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, biomassi kasutamist, taastuvenergiaallikaid ning kasvuhoonegaaside kogumist ja säilitamist. Sellised eeskirjad ei tohiks olla ajendiks, et heitkoguseid suurendada, ning peaksid tagama, et järjest suurem osa saastekvoote müüakse oksjonil. Eraldatavad kvoodid tuleks kindlaks määrata enne kauplemisperioodi, et tagada turu nõuetekohane toimimine. Eeskirjadega tuleb samuti hoida ära põhjendamatud konkurentsimoonutused tööstuskäitistele tarnitava elektri ja soojuse turul. Kõnealuseid eeskirju tuleks kohaldada uute osalejate suhtes, kes teostavad samu tegevusi nagu olemasolevad käitised, millele eraldatakse üleminekuperioodil tasuta kvoote. Konkurentsimoonutuste vältimiseks siseturul ei tohiks tasuta kvoote eraldada uute osalejate toodetava elektri puhul. Uutele osalejatele ettenähtud kvoodid, mis on 2020. aastaks kasutamata jäänud, tuleks müüa oksjonil.	(18) Käitistele tasuta kvootide eraldamine üleminekuperioodil peaks toimuma ühenduse ühtlustatud eeskirjade ja sektoripõhise võrdlusanalüüsi alusel, et minimeerida konkurentsimoonutusi ühenduse turul ja seoses rahvusvaheliste konkurentidega. Kõnealuste eeskirjade ja võrdlusanalüüsi puhul tuleks arvesse võtta kasvuhoonegaaside ja energia seisukohast kõige tõhusamaid tehnoloogiaid, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, biomassi kasutamist, taastuvenergiaallikaid, koostootmist ning kasvuhoonegaaside kogumist ja säilitamist. Sellised eeskirjad ei tohiks olla ajendiks, et heitkoguseid suurendada, ning peaksid tagama, et järjest suurem osa saastekvoote müüakse oksjonil. Eraldatavad kvoodid tuleks kindlaks määrata enne kauplemisperioodi, et tagada turu nõuetekohane toimimine. Eeskirjadega tuleb samuti hoida ära põhjendamatud konkurentsimoonutused tööstuskäitistele tarnitava elektri ja soojuse turul. Kõnealuseid eeskirju tuleks kohaldada uute osalejate suhtes, kes teostavad samu tegevusi nagu olemasolevad käitised, millele eraldatakse üleminekuperioodil tasuta kvoote. Konkurentsimoonutuste vältimiseks siseturul ei tohiks tasuta kvoote eraldada uute osalejate toodetava elektri puhul, välja arvatud tööstuslike tootmisprotsesside käigus tekkinud heitgaasidest oma tarbeks toodetud elekter. Uutele osalejatele ettenähtud kvoodid, mis on 2020. aastaks kasutamata jäänud, tuleks müüa oksjonil. Komisjon peaks võrdlusaluste määratlemisel asjaomaste sektoritega konsulteerima.
Selgitus
Kuni tõelise kvantifitseeritava ja tõendatava rahvusvahelise kokkuleppe saavutamiseni peab komisjon võimaldama kvootide tasuta eraldamist süsinikdioksiidi lekke ohuga tööstusharudele mitte ainult ühtlustatud ühenduse eeskirjade alusel, vaid pigem sektoripõhiste võrdlusanalüüside kaudu, mida asjaosalistega arutatakse.
Koostootmine on energiatõhus tootmisprotsess ja see tuleks enampakkumisest välja jätta.
Tootmisprotsesside heitgaase tuleb kasutada kohe pärast nende tekkimist. Nende tõhusa kasutamise tagamiseks tuleb võimaldada maksimaalset paindlikkust. Nende kasutamine elektri tootmiseks aitab kaasa ressursside säästmisele ja vähendab süsinikdioksiidi heiteid. Nendel konkreetsetel tingimustel toodetud elekter tuleks enampakkumisest välja jätta.
Ülemaailmses majandussüsteemis konkureerivad Euroopa ettevõtted kolmandate riikide ettevõtetega, kelle suhtes kohaldatakse teistsuguseid raamtingimusi. Kolmandate riikide väiksematest CO2 piirangutest põhjustatud konkurentsimoonutused suurendavad tootmise ümberpaigutamise ohtu. Kliimakaitsele tõhusa kaasaaitamise nimel tuleb seetõttu arvesse võtta olukorda rahvusvahelisel tasandil.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Ühendus jätkab läbirääkimiste juhtimist ambitsioonika rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimiseks, millega saavutatakse eesmärk, et ülemaailmne temperatuuritõus ei ületaks 2 °C, ning leiab julgustust Balil kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammudest. Juhul kui teised arenenud riigid ja muud peamised kasvuhoonegaaside tekitajad ei osale kõnealuses rahvusvahelises kokkuleppes, võib see põhjustada kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemist kolmandates riikides, kus tööstuse suhtes ei kohaldata võrreldavaid piiranguid seoses süsihappegaasi heitkogustega (nn süsinikdioksiidi leke), ja samal ajal luua majanduslikult ebasoodsa olukorra teatavates ühenduse energiamahukates sektorites ja alasektorites, mida mõjutab rahvusvaheline konkurents. See võib kahjustada ühenduse meetmete keskkonnaalast terviklikkust ja kasu. Süsinikdioksiidi lekke probleemi lahendamiseks eraldab ühendus kuni 100 % ulatuses tasuta kvoote sektoritele ja alasektoritele, mis vastavad asjakohastele tingimustele. Kõnealuste sektorite ja alasektorite määratlus ja nõutavad meetmed vaadatakse uuesti läbi, selleks et vajaduse korral võetaks meetmeid ning et vältida ülekompenseerimist. Sellistes sektorites ja alasektorites, mille puhul saab nõuetekohaselt tõendada, et süsinikdioksiidi lekke ohtu ei ole võimalik muul viisil vältida, ja kus elekter moodustab suure osa tootmiskuludest ja seda toodetakse tõhusalt, võib meetmete puhul arvesse võtta elektritarbimist tootmise käigus, ilma et muudetaks kvootide üldkogust.	(19) Ühendus jätkab läbirääkimiste juhtimist ambitsioonika rahvusvahelise kokkuleppe ja/või rahvusvaheliste sektoripõhiste kokkulepete sõlmimiseks, millega saavutatakse eesmärk, et ülemaailmne temperatuuritõus ei ületaks 2 C, ning leiab julgustust Balil kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammudest. Juhul kui teised arenenud riigid ja muud peamised kasvuhoonegaaside tekitajad ei osale kõnealuses rahvusvahelises kokkuleppes, põhjustab see kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemist kolmandates riikides, kus tööstuse suhtes ei kohaldata võrreldavaid piiranguid seoses süsihappegaasi heitkogustega (nn süsinikdioksiidi leke), ja samal ajal loob majanduslikult ebasoodsa olukorra teatavates ühenduse energiamahukates sektorites ja alasektorites, mida mõjutab rahvusvaheline konkurents. Süsinikdioksiidi lekke probleemi lahendamiseks eraldab ühendus 100 % ulatuses tasuta kvoote energiamahukatele sektoritele ja alasektoritele. Kõnealuste sektorite ja alasektorite määratlus ja nõutavad meetmed vaadatakse uuesti läbi, selleks et vajaduse korral võetaks meetmeid ning et vältida ülekompenseerimist. Sellistes sektorites ja alasektorites, mille puhul saab nõuetekohaselt tõendada, et süsinikdioksiidi lekke ohtu ei ole võimalik muul viisil vältida, ja kus elekter moodustab suure osa tootmiskuludest ja seda toodetakse tõhusalt, võib meetmete puhul arvesse võtta elektritarbimist tootmise käigus, ilma et muudetaks kvootide üldkogust.
Selgitus
Kliimakaitsele tõhusalt kaasaaitamiseks peab ühendus tegema tõhusat ennetustööd, et ära hoida tootmise ümberpaigutamine väiksemate CO2 piirangutega kolmandatesse riikidesse. Eriti energiamahukatel sektoritel või alasektoritel ei ole rahvusvahelise konkurentsisurve tõttu võimalik suuremaid kulusid oma toodetesse edasi suunata. Seetõttu oleks saastekvootidega kauplemisest põhjustatud täiendavate kulude tagajärjeks tootmise ümberpaigutamine ja võimalikud negatiivsed mõjud üleilmsetele heitmetele. Seetõttu on vajalik koormuse vähendamine saastekvootide püsiva tasuta eraldamise kaudu.
On oluline püüda saavutada mitte üksnes ülemaailmset rahvusvahelist kokkulepet, vaid tagada ka sektoripõhised kokkulepped, eriti areneva majandusega riikide puhul nagu Hiina ja India.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 19 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Juhul, kui ei saavutata rahvusvahelist kokkulepet ülemaailmse temperatuuritõusu piiramise kohta, peaks ühendus püüdma sõlmida kahepoolsed või mitmepoolsed kokkulepped muude suuremate kasvuhoonegaaside tekitajatega. Olenemata käimasolevate läbirääkimiste tulemusest peaks ühendus asuma juhtrolli Maailma Keskkonnaorganisatsiooni rajamisel, mis hõlmaks juba vastu võetud rahvusvahelisi keskkonnaalaseid õigusnorme ja tõhusaid kohtumehhanisme.
Selgitus
Käimasolevate Kyoto järgset perioodi käsitlevate läbirääkimiste nurjumise tõenäosust tuleks arvesse võtta ning uurida püsivaid, tõhusaid lahendusi.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Komisjon peaks seepärast olukorra läbi vaatama hiljemalt 2011. aasta juuniks ja pidama nõu asjakohaste sotsiaalpartneritega ning rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi silmas pidades esitama aruande koos võimalike asjakohaste ettepanekutega. Sellega seoses peaks komisjon hiljemalt 30. juuniks 2010 tegema kindlaks, millistes energiamahukates sektorites või alasektorites on süsinikdioksiidi lekke oht. Analüüs peaks põhinema selle hindamisel, millises ulatuses on asjaomases sektoris võimalik nõutavate kvootide hinda edasi suunata tootehindadesse, ilma et see tooks kaasa märgatava turuosa loovutamise ühendusevälistele käitistele, kes ei võta võrreldavaid meetmeid heitkoguste vähendamiseks. Energiamahukatele tööstusharudele, mille puhul on kindlaks tehtud, et seal on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, võiks eraldada rohkem tasuta kvoote või tuleks kehtestada tõhus süsinikdioksiidi tasakaalustamise süsteem, et pakkuda ühenduse tööstusharudele, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, võrdseid võimalusi võrreldes kolmandate riikide tööstusharudega. Sellise süsteemi raames võiks kohaldada importijate suhtes nõudeid, mis on vähemalt sama soodsad kui ELi käitiste suhtes kohaldatavad nõuded, näiteks nõue kvoodid tagastada. Mis tahes meetmed peavad olema kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni põhimõtetega, eelkõige ühise, kuid jagatud vastutuse ning vastavate võimaluste põhimõttega, pidades silmas vähim arenenud riikide eriolukorda. Meetmed peavad samuti olema kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas WTO kokkuleppega.	(20) Komisjon peaks seepärast olukorra läbi vaatama hiljemalt 2011. aasta juuniks ja pidama nõu asjakohaste sotsiaalpartneritega ning rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi silmas pidades esitama olukorda hindava aruande koos võimalike asjakohaste ettepanekutega, mis peaksid käsitlema kõiki tööstussektoreid, eelkõige energiamahukaid või süsinikdioksiidi lekke ohuga sektoreid. Selliste sektorite ja alasektorite kriteeriumid ja kindlaksmääramine tuleb pärast sotsiaalpartnerite ja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist määratleda Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud ettepanekus. Kõnealuses ettepanekus tuleks arvesse võtta kohustuslikke vähendamisi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe võimalikku ebaõnnestumist ja võimalikke alternatiive rahvusvahelistele kokkulepetele. Komisjoni analüüs peaks põhinema selle hindamisel, millises ulatuses on asjaomases sektoris võimalik nõutavate kvootide hinda edasi suunata tootehindadesse, ilma et see tooks kaasa märgatava turuosa loovutamist ühendusevälistele käitistele, kes ei võta võrreldavaid meetmeid heitkoguste vähendamiseks. Energiamahukatele tööstusharudele, mille puhul on kindlaks tehtud, et seal on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, võiks eraldada rohkem tasuta kvoote või tuleks kehtestada tõhus süsinikdioksiidi tasakaalustamise süsteem, et pakkuda ühenduse tööstusharudele, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, võrdseid võimalusi võrreldes kolmandate riikide tööstusharudega. Sellise süsteemi raames võiks kohaldada importijate suhtes nõudeid, mis on vähemalt sama soodsad kui ELi käitiste suhtes kohaldatavad nõuded, näiteks nõue kvoodid tagastada. Komisjon peaks jälgima niisuguseid tooteid oma tootmisprotsessi sisendina kasutavate ELi-põhiste tootjate potentsiaalset mõju konkurentsivõimele ja tööhõivele. Mis tahes meetmed peavad olema kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni põhimõtetega, eelkõige ühise, kuid jagatud vastutuse ning vastavate võimaluste põhimõttega, pidades silmas vähim arenenud riikide eriolukorda. Meetmed peavad samuti olema kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas WTO kokkuleppega.
Selgitus
Olukorda hindav raport ja ettepanekud lahenduste kohta ulatusliku süsinikdioksiidi lekke ohu korral peaksid käsitlema kõiki tööstussektoreid, pöörates erilist tähelepanu energiamahukatele tööstusharudele, kuna energiamahukuse mõiste on õiguslikult ebamäärane.
Süsinikdioksiidi lekke ohuga sektorite kindlaksmääramise ja klassifitseerimise kriteeriumid tuleb mõjutatud tööstusharude käekäigu ettenägemise võimaldamiseks koostada palju varem, kui komisjon välja pakkus; arvesse tuleb võtta otsest ja kaudset mõju ELi-põhistele tootjatele.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 20 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 a) Saastekvootide 100 %lise tasuta eraldamise korral muutub importijate kaasamine saastekvootidega kauplemisse tarbetuks. See tagaks WTO raames võetud kohustuste täitmise ja peaks ühtlasi tähendama, et kolmandad riigid ei kehtesta taolisi kaitsemeetmeid. Lisaks aitaks see kaasa läbirääkimiste õhkkonna parandamisele ja suurendaks ELi toimivate CO2 vähendamise meetmete vastuvõetavust.
Selgitus
WTO raames peab ühendus tagama mittediskrimineeriva juurdepääsu oma turgudele. Saastekvootide 100 %line tasuta eraldamine energiamahukatele sektoritele muudab importijate võimaliku diskrimineeriva kaasamise tarbetuks, vältides samal ajal ohtu, et kolmandad riigid võtavad protektsionistlikke vastumeetmeid. Võimalikult kogu maailma hõlmava saastekvootidega kauplemise süsteemi rajamise eesmärki on võimalik saavutada ainult juhul, kui läbirääkimiste osalised on veendunud, et ühendusel ei ole sellise süsteemi kehtestamisega protektsionistlikke kavatsusi.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks ühenduses tuleks ühtlustada väljaspool ühendust omandatud ühikute kasutamine ühenduse süsteemiga hõlmatud käitajate poolt. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokollis on ette nähtud kvantitatiivsed heitkoguste vähendamise eesmärgid arenenud riikide jaoks ajavahemikuks 2008–2012 ja on sätestatud tõendatud heitkoguste vähendamise ühikute (THV) ja heitkoguste vähendamise ühikute (HVÜ) loomine vastavalt puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse projektide käigus ning nende kasutamine arenenud riikide poolt, et saavutada osa kõnealustest eesmärkidest. Kuigi Kyoto protokolli raamistik ei võimalda luua HVÜsid alates 2013. aastast ilma, et vastuvõtjariikides oleks kehtestatud uued kvantitatiivsed heitkoguste vähendamise eesmärgid, võib jätkata puhta arengu mehhanismi ühikute loomist. Tuleks sätestada, kuidas oleks pärast rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe sõlmimist võimalik täiendavalt kasutada kõnealuse kokkuleppe sõlminud riikides omandatud THVsid ja HVÜsid. THVde ja HVÜde täiendava/edaspidise kasutamise sätestamine sellise kokkuleppe puudumisel kahjustaks kõnealust algatust ja raskendaks ühenduse eesmärgi saavutamist taastuvenergia üha laiema kasutamise osas. THVde ja HVÜde kasutamine peaks olema kooskõlas ühenduse eesmärgiga toota 2020. aastaks 20 % energiast taastuvenergiaallikatest ja edendada energiatõhusust, uuendustegevust ja tehnika arengut. Kui see on kõnealuste eesmärkide saavutamisega kooskõlas, tuleks ette näha võimalus sõlmida kokkuleppeid kolmandate riikidega, et luua kõnealustes riikides heitkoguste vähendamiseks stiimuleid, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendav tegelik vähendamine ja edendatakse samal ajal ühenduses asuvate äriühingute uuendustegevust ja tehnika arengut kolmandates riikides. Sellised kokkulepped võib ratifitseerida rohkem kui üks riik. Pärast seda, kui ühendus on sõlminud rahuldava rahvusvahelise kokkuleppe, tuleks hõlbustada juurdepääsu kolmandates riikides läbi viidud projektide käigus omandatud ühikutele ja samal ajal suurendada ühenduse süsteemi raames saavutatava heitkoguste vähendamise määra.	(21) Võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks ühenduses tuleks ühtlustada väljaspool ühendust omandatud ühikute kasutamine ühenduse süsteemiga hõlmatud käitajate poolt. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokollis on ette nähtud kvantitatiivsed heitkoguste vähendamise eesmärgid arenenud riikide jaoks ajavahemikuks 2008-2012 ja on sätestatud tõendatud heitkoguste vähendamise ühikute (THV) ja heitkoguste vähendamise ühikute (HVÜ) loomine vastavalt puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse projektide käigus ning nende kasutamine arenenud riikide poolt, et saavutada osa kõnealustest eesmärkidest. Kuigi Kyoto protokolli raamistik ei võimalda luua HVÜsid alates 2013. aastast ilma, et vastuvõtjariikides oleks kehtestatud uued kvantitatiivsed heitkoguste vähendamise eesmärgid, võib jätkata puhta arengu mehhanismi ühikute loomist. Tuleks sätestada, kuidas oleks ka ilma rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe sõlmimiseta võimalik kasutada omandatud THVsid ja HVÜsid. THVde ja HVÜde kasutamine peaks olema kooskõlas ühenduse eesmärgiga toota 2020. aastaks 20 % energiast taastuvenergiaallikatest ja edendada energiatõhusust, uuendustegevust ja tehnika arengut. Kui see on kõnealuste eesmärkide saavutamisega kooskõlas, tuleks ette näha võimalus sõlmida kokkuleppeid kolmandate riikidega, et luua kõnealustes riikides heitkoguste vähendamiseks stiimuleid, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendav tegelik vähendamine ja edendatakse samal ajal ühenduses asuvate äriühingute uuendustegevust ja tehnika arengut kolmandates riikides. Sellised kokkulepped võib ratifitseerida rohkem kui üks riik. Pärast seda, kui ühendus on sõlminud rahuldava rahvusvahelise kokkuleppe, tuleks hõlbustada juurdepääsu kolmandates riikides läbi viidud projektide käigus omandatud ühikutele ja samal ajal suurendada ühenduse süsteemi raames saavutatava heitkoguste vähendamise määra. Samas ei peaks andma ühikuid seoses puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse projektidega süsinikdioksiidi lekke ohuga sektorites.
Selgitus
Puhta arengu mehhanismi meetmed aitavad tõhusalt kaasa kliimakaitsele arenguriikides. Ülemaailmsete CO2 eesmärkide saavutamist silmas pidades on seetõttu igal juhul soovitatav vähem arenenud riikide osalemine kõnealustes projektides. Seetõttu tuleb tagada arenguriikide võimalikult laialdane osalemine puhta arengu mehhanismis ja seda ei tohiks piirata rahvusvahelise kokkuleppe võimalike lepinguosaliste ringiga. Puhta arengu mehhanismi meetmetes osalemine võib hõlbustada riikide ühinemist rahvusvahelise kliimakaitse kokkuleppega.
Süsinikdioksiidi lekke ohuga sektoreid ei tohiks ohustada väliste konkurentidega, keda soositakse puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse projektide ühikute kaudu.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Vähim arenenud riigid on eriti tundlikud kliimamuutuste mõjude suhtes ning tekitavad üksnes väga väikese osa kasvuhoonegaaside heitkogustest. Kui oksjonitel saadud tulu kasutatakse kliimamuutustega kohanemise hõlbustamiseks arengumaades, tuleks seepärast esmajärjekorras käsitleda vähim arenenud riikide vajadusi. Kuna kõnealustes riikides on käivitatud väga vähe puhta arengu mehhanismi projekte, on asjakohane kinnitada, et pärast 2012. aastat kõnealustes riikides alustatud projektide raames omandatud ühikud on vastuvõetavad isegi rahvusvahelise kokkuleppe puudumisel. See õigus peaks vähim arenenud riikide suhtes kehtima kuni 2020. aastani, tingimusel et nad on selleks ajaks ratifitseerinud ülemaailmse kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe või kahe- või mitmepoolse kokkuleppe ühendusega.	(24) Vähim arenenud riigid on eriti tundlikud kliimamuutuste mõjude suhtes ning tekitavad üksnes väga väikese osa kasvuhoonegaaside heitkogustest. Kui oksjonitel saadud tulu kasutatakse kliimamuutustega kohanemise hõlbustamiseks arengumaades, tuleks seepärast esmajärjekorras käsitleda vähim arenenud riikide vajadusi. Kuna kõnealustes riikides on käivitatud väga vähe puhta arengu mehhanismi projekte, on asjakohane kinnitada, et pärast 2012. aastat kõnealustes riikides alustatud projektide raames omandatud ühikud on vastuvõetavad isegi rahvusvahelise kokkuleppe puudumisel. See õigus peaks vähim arenenud riikide suhtes kehtima kuni 2020. aastani.
Selgitus
Puhta arengu mehhanismi meetmed aitavad tõhusalt kaasa kliimakaitsele arenguriikides. Üleilmsete CO2 eesmärkide saavutamist silmas pidades on seetõttu igal juhul soovitatav vähem arenenud riikide osalemine kõnealustes projektides. Seetõttu tuleks tagada arenguriikide võimalikult laialdane osalemine puhta arengu mehhanismis ja seda ei tohiks piirata rahvusvahelise kokkuleppe võimalike lepinguosaliste ringiga. Puhta arengu mehhanismi meetmetes osalemine võib hõlbustada riikide ühinemist rahvusvahelise kliimakaitse kokkuleppega.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 1 a
	Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande ELi läbivaadatud heitkogustega kauplemise süsteemi rajamise ja toimimise kohta. Esimene aruanne esitatakse üks aasta pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist.
Selgitus
See protsess on väga keerukas, nõudes püsivat institutsioonidevahelist jälgimist ja hindamist.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 3 – lõige b – punkt h
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek h) uus osaleja – mis tahes käitis, mis tegeleb ühe või mitme I lisas loetletud tegevusega ning mis on saanud kasvuhoonegaaside heitmeloa pärast seda, kui komisjonile on esitatud artikli 11 lõikes 1 osutatud loetelu; h) uus osaleja – mis tahes käitis, mis tegeleb ühe või mitme I lisas loetletud tegevusega ning mis on saanud kasvuhoonegaaside heitmeloa või uuendatud kasvuhoonegaaside heitmeloa märkimisväärse muudatuse tõttu käitise laadis või toimimises või käitise märkimisväärse laiendamise tõttu pärast seda, kui komisjonile on esitatud artikli 11 lõikes 1 osutatud loetelu;
Selgitus
Käesolevas komisjoni ettepanekus ei määratleta laiendatud võimsusega käitist enam kui uut osalejat. See tekitab erinevuse, sest kasvuhoonegaaside heite ühikuid eraldatakse ainult uutele käitistele ja võimsuse laiendamised jäetakse enampakkumisele. Komisjoni ettepanek tekitab ebavõrdsuse uute käitiste ja suurendatud võimsusega käitiste vahel, mis ei ole kõige tõhusam lähenemine ja võib kahjustada olemasolevate protsessidega seotud innovatsiooni.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 3 – lõige c – punkt u a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (2) Nõukogu 18. märtsi 1991 direktiivi, millega muudetakse direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta, II B lisas määratletud taaskasutamistoimingud jäetakse põletuskäitise mõistest välja.
Selgitus
ELi kliimapaketi üheks eesmärgiks on edendada ringlussevõttu. Seetõttu ei ole mõistlik lisada ringlussevõtutoiminguid süsteemi, mis seda karistab.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 3 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Vähemalt 20 % lõikes 2 osutatud saastekvootide oksjoni käigus saadud tulust, sealhulgas kogu tulu lõike 2 punktis b osutatud oksjonitest, tuleks kasutada järgmistel eesmärkidel:	3. Lõikes 2 osutatud saastekvootide oksjoni käigus saadud tulu kasutatakse järgmistel eesmärkidel:
Selgitus
Arvestades probleemi tõsidust ja kiireloomulisust, tuleks kogu saastekvootide enampakkumiste tulu kasutada meetmetele, mis on välja töötatud selleks, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet, arendada taastuvenergiat, võidelda metsade hävitamise vastu, aidata arengumaadel kliimamuutustega kohaneda ja aidata madalama sissetulekuga leibkondadel suurendada energia kasutamise tõhusust.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 3 – punkt g
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek g) ühenduse süsteemi juhtimise halduskulude katmine. g) halduskulude katmine kuni 10% ulatuses saadud tulust.
Selgitus
Komisjon teeb ettepaneku, et ainult 20 % saastekvootide oksjoni tulust pandaks kõrvale kliimamuutuste vastu võitlemiseks, mis on ilmselgelt ebapiisav, eriti kui selles summas sisalduvad halduskulud. Riikide eelarvepuudujäägid ei peaks olema peamiseks oksjonite stiimuliks.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid lisavad igal kõnealusel eesmärgil kasutatud tulusid käsitleva teabe otsuse nr 280/2004/EÜ kohaselt esitatavatele aruannetele.	4. Liikmesriigid otsustavad tuludest individuaalsetele meetmetele eraldatavate summade üle vastavalt oma vajadustele ja lisavad igal kõnealusel eesmärgil kasutatud tulusid ning tulude kasutamise geograafilist jaotust käsitleva teabe otsuse nr 280/2004/EÜ kohaselt esitatavatele aruannetele, keskendudes eelkõige siseturule, riigiabile ja konkurentsiküsimustele.
	Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile aruande tulude kasutamise kohta, pöörates erilist tähelepanu siseturule, riigiabile ja konkurentsiküsimustele.
Selgitus
See protsess on väga keerukas ning nõuab püsivat institutsioonidevahelist jälgimist ja hindamist. Oluline on parandada läbipaistvust, võimaldada artikli 10 lõike 3 punktis a toodud kohustusest kinnipidamise hindamist ja tagada, et Euroopa Liidu jõupingutusi tervikuna jaotatakse tõhusalt. Kuna keskkonnapoliitikat juhitakse jagatud volituste põhimõttel, peavad liikmesriigid vastutama saastekvootide oksjonite tulude jaotamise eest individuaalsetele meetmetele, mille eesmärgiks on lahendada kliimamuutuste probleem.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Komisjon võtab 31. detsembriks 2010 vastu oksjoni ajakava, haldamist ja muid aspekte käsitleva määruse, tagamaks et oksjon toimub avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Oksjonid korraldatakse nii, et käitajatel, eelkõige ühenduse süsteemiga hõlmatud väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on täielik juurdepääs ning teised osalejad ei kahjusta oksjoni toimimist. Kõnealune meede käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. 5. Komisjon esitab mitte hiljem kui 31. detsembriks 2009 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, kus hinnatakse oksjoni ajakava, haldamist ja muid aspekte, ning mis vajaduse korral sisaldab ettepanekut võtta vastu direktiiv. Kõnealuse ettepaneku eesmärk on tagada, et oksjonid toimuvad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, mis minimeerib spekuleerimise võimalused. Oksjonid korraldatakse nii, et käitajatel, eelkõige ühenduse süsteemiga hõlmatud väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on täielik juurdepääs ning teised osalejad ei kahjusta oksjoni toimimist või kliimamuutustega seotud eesmärke, mis õigustavad nende vastuvõtmist. Ettepanek on seetõttu piisavalt üksikasjalik muuhulgas seoses oksjonite ajakava ja sagedusega liikmesriikides ning asjakohase raamistikuga, lahendades oksjonite võimaliku mõju eelkõige seoses järgmisega:   – spekulatiivsed võtted;   – piiriülene konkurentsimõju;   – sektoriülene mõju;   – ELi ettevõtluse ja tööstuse, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime;   – inflatsioonisurve ja   – sotsiaal-majanduslikud tagajärjed.   Oksjonite praktiline toimimine on läbivaadatud heitkogustega kauplemise süsteemi ettepaneku keskne osa ja selle suhtes kohaldatakse seetõttu kaasotsustamismenetlust.
Selgitus
Komisjon esitab ettepaneku käsitleda laiendatud heitkogustega kauplemise süsteemi määrava tähtsusega osa komiteemenetluse abil. Oluline on, et komisjon esitaks ettepaneku kaasotsustamismenetluse kasutamiseks.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 1 – teine lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kõnealused meetmed käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. välja jäetud
Selgitus
Komisjon esitab ettepaneku käsitleda laiendatud heitkogustega kauplemise süsteemi määrava tähtsusega osa komiteemenetluse abil. Oluline on, et komisjon esitaks ettepaneku kaasotsustamismenetluse kasutamiseks.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 1 – kolmas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kuivõrd see on võimalik, tagatakse esimeses lõigus osutatud meetmetega kvootide eraldamine sellisel viisil, et kõige tõhusamaid tehnoloogiaid, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, biomassi kasutamist, kasvuhoonegaaside kogumist ja säilitamist arvesse võttes stimuleeritaks kasvuhoonegaaside ja energia seisukohast kõige tõhusamate tehnoloogiate kasutamist ja heitkoguste vähendamist ning ei stimuleeritaks heitkoguste suurendamist. Elektritootmise eest tasuta kvoote ei eraldata. Esimeses lõigus osutatud meetmetega tagatakse kvootide eraldamine sellisel viisil, et sektoripõhiseid võrdlusaluseid kasutades ja kõige tõhusamaid tehnoloogiaid, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, biomassi kasutamist, koostootmist, kasvuhoonegaaside kogumist ja säilitamist arvesse võttes stimuleeritaks kasvuhoonegaaside ja energia seisukohast kõige tõhusamate tehnoloogiate kasutamist ja heitkoguste vähendamist ning ei stimuleeritaks heitkoguste suurendamist. Elektritootmise eest tasuta kvoote ei eraldata, välja arvatud tööstuslike tootmisprotsesside käigus heitgaasidest toodetud elekter, mida kasutatakse nende tootmisprotsesside käitaja enda tarbeks, millisel juhul eraldatakse kvoodid käitajale vastavalt kõnealuste tootmisprotsesside kohta kokku lepitud sektoripõhistele võrdlusalustele.   Komisjon tagab, et lõpptarbijale ei suunata edasi ülearuseid kulusid.
Selgitus
Tootmisprotsessis tekkivate heitgaaside kasutamine elektri tootmiseks aitab kaasa ressursside säästmisele ja süsinikdioksiidi heite vähendamisele. Nende eritingimuste juures toodetud elekter tuleks enampakkumiselt välja jätta ja lisada samasuguse kvootide eraldamise metoodika alla, nagu kehtib niisuguste gaaside tootja vastavatele käitistele. See on kooskõlas komisjoni teatise KOM(2008)830 punkti 92 peamise sisuga.
Elektrienergia tootmise sektorit ei saa kulude üldistatud edasisuunamisega omaenda kliimaalastest pingutustest kõrvale jätta.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Elektritootjatele võib eraldada tasuta kvoote toodetud soojuse eest direktiivis 2004/8/EÜ määratletud suure tõhususega koostootmise eest majanduslikult õigustatud nõudluse osas, et tagada võrdne kohtlemine võrreldes teiste soojatootjatega. Pärast 2013. aastat kohandatakse kõnealustele käitistele eraldatavaid kvoote kõnealuse soojuse tootmise eest igal aastal artiklis 9 osutatud lineaarse teguri võrra. 3. Elektritootjatele eraldatakse tasuta kvoote toodetud soojuse eest direktiivis 2004/8/EÜ määratletud suure tõhususega koostootmise eest majanduslikult õigustatud nõudluse osas ühtsete ühenduse võrdlusaluste põhjal, et tagada võrdne kohtlemine võrreldes teiste soojatootjatega. Võrdlusalused kehtestatakse ja neid kontrollitakse ühtlustatud menetluse alusel.
Selgitus
Elektri tootmine koostootmisjaamades kujutab endast energiatootmise kõige tõhusamat vormi. Selle edendamine peab olema seetõttu tagatud ka pärast 2013. aastat. Seda eesmärki aitab saavutada tasuta kvootide eraldamine.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 6 – kolmas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Uutele elektritootjatele tasuta kvoote ei eraldata. Elektritootmise eest tasuta kvoote ei eraldata, välja arvatud tööstuslike tootmisprotsesside käigus heitgaasidest toodetud elekter, mida kasutatakse nende tootmisprotsesside käitaja enda tarbeks, millisel juhul eraldatakse kvoodid käitajale vastavalt kõnealuste tootmisprotsesside kohta kokku lepitud sektoripõhisele võrdlusanalüüsile.
Selgitus
Tootmisprotsessis tekkivate heitgaaside kasutamine elektri tootmiseks aitab kaasa ressursside säästmisele ja süsinikdioksiidi heite vähendamisele. Nende eritingimuste juures toodetud elekter tuleks enampakkumiselt välja jätta ja hõlmata samasuguse kvootide eraldamise metoodika abil, nagu kehtib niisuguste gaaside tootja vastavatele käitistele. See on kooskõlas komisjoni teatise KOM(2008)830 punkti 92 peamise sisuga.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7. Kui artiklist 10b ei tulene teisiti, on käesoleva artikli lõigete 3–6 [ja artikli 3c lõike 2] kohaselt tasuta eraldatavate kvootide kogus 2013. aastal 80 % lõikes 1 osutatud meetmete kohaselt kindlaksmääratud kogusest ning seejärel vähendatakse tasuta kvoote igal aastal võrdse koguse võrra, nii et 2020. aastal enam tasuta kvoote ei eraldata. 7. Kui artiklist 10b ei tulene teisiti, on käesoleva artikli lõigete 3–6 [ja artikli 3c lõike 2] kohaselt tasuta eraldatavate kvootide kogus 2013. aastal lõikes 1 osutatud meetmete kohaselt kindlaksmääratud kogus, võttes vajadusel arvesse rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi, ning seejärel vähendatakse tasuta kvoote igal aastal võrdse koguse võrra, nii et 2020. aastal enam tasuta kvoote ei eraldata.
Selgitus
Viis, kuidas komisjon oma ettepanekus ELi põhiste energiamahukate tööstusharudega, mida ohustab süsinikdioksiidi leke, tegeleda soovitab, oleneb rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusest. Komisjon peab koos nende tööstusharudega määratlema vastuvõetavad eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ELi ja rahvusvahelisel tasandil, mis viiks tegelikkuses mõõdetavate ja tõendatavate vähendamisteni ELis ning väljaspool.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Hiljemalt 30. juuniks 2010 ja seejärel iga 3 aasta tagant määrab komisjon kindlaks lõikes 8 osutatud sektorid. Hiljemalt 30. jaanuariks 2010 ja seejärel iga 4 aasta tagant määrab komisjon kindlaks lõikes 8 osutatud sektorid.
Selgitus
Süsinikdioksiidi lekke ohuga sektorid ja asjakohased meetmed tuleks ära otsustada niipea kui võimalik. Asjaomaste sektorite läbivaatamine iga 3 aasta tagant tekitaks asjatult ebakindlust, mis kahjustab investeeringuid.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9 – teine lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kõnealune meede käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. välja jäetud
Selgitus
See protsess on väga keerukas ja nõuab püsivat institutsioonidevahelist jälgimist ja hindamist.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9 – teine a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Igal aastal saab mis tahes sektor, mida ei ole kaasatud I lisasse, uue turgu käsitleva teabe alusel taotleda komisjonilt oma süsinikdioksiidi lekke ohu uuesti hindamist.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9 – kolmas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Esimeses lõigus osutatud kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse seda, millises ulatuses on asjaomases sektoris võimalik nõutavate kvootide hinda edasi suunata tootehindadesse, ilma et see tooks kaasa märgatava turuosa loovutamise süsinikdioksiidi heidete seisukohast vähem tõhusatele ühendusevälistele käitistele, ning arvestab eelkõige järgmist: Esimeses lõigus osutatud kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse seda, millises ulatuses on asjaomases sektoris võimalik nõutavate kvootide hinda tootehindade kaudu edasi suunata, ilma et see tooks kaasa märgatava rahvusvahelise konkurentsipositsiooni loovutamise, ning arvestab eelkõige järgmist:
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9 – kolmas lõik – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c) turu struktuur, asjakohane geograafiline turg ja tooteturg, sektori sõltuvus rahvusvahelisest konkurentsist; c) käesolev ja ennustatav turu struktuur, asjakohane geograafiline turg ja tooteturg, tööhõive ja majanduslik tähtsus, sektori sõltuvus rahvusvahelisest konkurentsist, võttes arvesse transpordikulusid;
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9 – kolmas lõik – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   d a)kliimapoliitikast tingitud prognoositava energia ning teatavate toormaterjalide hindade tõusu otsene ja kaudne mõju;
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9 – kolmas lõik – punkt d b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   d b) kulude lõpptarbijale edasi suunamisega kaasnev sotsiaalne mõju.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9 – neljas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Selleks et hinnata, kas ühenduse süsteemist tulenevad suuremad kulud on võimalik edasi suunata, võib muu hulgas kasutada süsinikuhinna tõusust tulenevat hinnangulist kaotatud müügimahtu või asjaomaste käitiste tasuvusele avalduvat mõju. Selleks et hinnata, kas ühenduse süsteemist tulenevad suuremad kulud on võimalik edasi suunata, võib muu hulgas kasutada süsinikuhinna tõusust tulenevat hinnangulist kaotatud müügimahtu või asjaomaste sektorite või alasektorite tasuvusele avalduvat mõju.
Selgitus
Kogu ettepaneku ulatuses viitab komisjon sektoritele ja alasektoritele, mida ohustab süsinikdioksiidi leke, seetõttu on mõistlik kasutada sama terminoloogiat kogu teksti ulatuses, et mitte tekitada segadust.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10b – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Pidades silmas rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi ja seda, mil määral aitavad kõnealused läbirääkimised saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist kogu maailmas, ning pärast nõupidamist kõigi asjakohaste sotsiaalpartneritega esitab komisjon hiljemalt 2011. aasta juuniks Euroopa Parlamendile ja nõukogule analüüsiaruande, milles hinnatakse olukorda energiamahukates sektorites või alasektorites, mille puhul on tehtud kindlaks märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht. Aruandele lisatakse asjakohased ettepanekud, mis võivad sisaldada järgmist: Pidades silmas rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi ja seda, mil määral neist tulenev kokkulepe järgib 1a lisa (uus) kriteeriume, esitab komisjon hiljemalt 2010. aasta jaanuariks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku sektorite või alasektorite kohta, mille puhul peetakse tõenäoliseks süsinikdioksiidi lekke ohtu. Niisugused sektorid või alasektorid tehakse kindlaks konsultatsiooni kaudu sotsiaalpartnerite, mõjutatud osaliste ja Euroopa Parlamendiga, võttes arvesse kohustuslikke vähendamisi sisaldava rahvusvahelise kokkuleppe saavutamise võimalikku ebaõnnestumist.
Selgitus
Tähtaegu on vaja ettepoole tuua, et anda süsinikdioksiidi lekke ohuga tööstusharudele prognoosimise võimalus.
Lõplik rahvusvaheline kokkulepe peab olema mõõdetav ja tõendatav ning tooma võrdväärseid heitkoguste vähendamisi võrreldes komisjoni ettepanekuga.
Parlamenti ja nõukogu on vaja teavitada, nad peavad komisjoni ettepaneku kohta oma nõusoleku andma, ning süsinikdioksiidi lekkega sektorite ja alasektorite määratlemine peab toimuma huvitatud osalistega konsulteerides.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10b – teine lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Asjakohaste meetmete üle otsustamisel võetakse samuti arvesse siduvaid sektorisiseseid kokkuleppeid, mille tulemusel vähendatakse üleilmseid heitkoguseid määral, mis on vajalik kliimamuutuste tõhusaks ärahoidmiseks, ning mis on jälgitavad, tõendatavad ja kohustuslikus korras jõustatavad. Asjakohaste meetmete ning sektorite ja alasektorite üle otsustamisel, mille puhul on kindlaks tehtud märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht vastavalt käesoleva direktiivi artikli [10a lõigetele 8 ja 9], on määravaks siduvad sektorisisesed kokkulepped, mille tulemusel vähendatakse üleilmseid heitkoguseid määral, mis on vajalik kliimamuutuste tõhusaks ärahoidmiseks, ning mis on jälgitavad, tõendatavad ja kohustuslikus korras jõustatavad.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 11 – lõige 2 – teine lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Käitis, mis lõpetab tegevuse, ei saa enam tasuta kvoote. Käitis, mis lõpetab tegevuse, ei saa enam tasuta kvoote ja tagastab kõik alles jäänud kvoodid või võrdväärse summa pädevatele ametiasutustele. Komisjon tagab riikliku rakendamise ning riigiabi ja konkurentsieeskirjade jõulise kohaldamise eelkõige turgu valitseva seisundi kuritarvitamise vältimiseks. Sellel eesmärgil avaldab komisjon iga kolme kuu tagant energiatoodete lõpptarbijahinna ettevõtte, sektori ja liikmesriigi kohta. Heitkogustega kauplemise süsteemi osa lõpptarbijahinnas tuuakse komisjoni hinnateatises eraldi välja.
Selgitus
Kui käitis lõpetab tegevuse ja on saanud tasuta kvoote, ei tohi ta ülejäänud kvoote turul müüa, vaid annab need selle asemel liikmesriigile tagasi. See tagab, et süsteemi ei kuritarvitata.
Komisjon peab samuti tagama, et riigiabi ja konkurentsieeskirju kohaldatakse ja jälgitakse põhjalikult.
Kõik osalised (alates tööstusest ja lõpetades lõpptarbijaga) nõuavad alati hindade läbipaistvust, et vältida turumoonutusi, seetõttu peaks komisjon perioodiliselt avaldama energiatoodete lõpptarbijahinna.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 11a – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Kuni tulevase rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe jõustumiseni ning enne artikli 28 lõigete 3 ja 4 kohaldamist kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2–7. 1. Kuni tulevase rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe või mis tahes rahvusvahelise sektoripõhise kokkuleppe jõustumiseni ning enne artikli 28 lõigete 3 ja 4 kohaldamist kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2–7. Siiski ei kohaldata neid süsinikdioksiidi lekke ohuga sektorite projektide puhta arengu mehhanismi või ühisrakenduse ühikute suhtes.
Selgitus
On oluline püüda saavutada mitte üksnes üleilmne rahvusvaheline kokkulepe, vaid ka sektoripõhised kokkulepped, eriti areneva majandusega riikide puhul nagu Hiina ja India, et saavutada määratletav ja tõendatav heitmete vähendamine.
Süsinikdioksiidi lekke ohuga sektoreid ei tohiks ohustada välised konkurendid, keda soositakse puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse projektide ühikute kaudu.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 11a – lõige 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7. Pärast rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe sõlmimist tuleks ühenduse süsteemi raames tunnustada sellistest kolmandatest riikidest saadud THVsid üksnes juhul, kui kõnealused riigid on rahvusvahelise kokkuleppe ratifitseerinud. 7. Pärast rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe või rahvusvaheliste sektoripõhiste kokkulepete sõlmimist tuleks ühenduse süsteemi raames tunnustada sellistest kolmandatest riikidest saadud THVsid üksnes juhul, kui kõnealused riigid on rahvusvahelise kokkuleppe ratifitseerinud.
Selgitus
On oluline püüda saavutada mitte üksnes üleilmne rahvusvaheline kokkulepe, vaid tagada ka sektoripõhised kokkulepped, eriti areneva majandusega riikide puhul nagu Hiina ja India.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 10 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 11b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Ühendus ja selle liikmesriigid kiidavad heaks üksnes projektitegevused, mille puhul asub kõikide projektiosaliste peakontor riigis, mis on sõlminud selliseid projekte käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe, või riigis või osariigi või piirkonna taseme haldusüksuses, mis on seotud ELi saastekvootide kauplemise süsteemiga vastavalt artiklile 25. Ühendus ja selle liikmesriigid kiidavad heaks üksnes projektitegevused, mille puhul asub kõikide projektiosaliste peakontor riigis, mis on sõlminud selliseid projekte käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe, või riigis või osariigi või piirkonna taseme haldusüksuses, mis on seotud ELi saastekvootide kauplemise süsteemiga vastavalt artiklile 25. Süsinikdioksiidi lekke ohuga sektorite projektide puhta arengu mehhanismi või ühisrakenduse ühikud jäetakse välja.
Selgitus
Süsinikdioksiidi lekke ohuga sektoreid ei tohiks ohustada välised konkurendid, keda soositakse puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse projektide ühikute kaudu.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 12 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 14 – lõige 1 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Komisjon võtab vastu I lisas loetletud tegevustega seotud heitkoguste ja vajaduse korral tegevusandmete seiret ja aruandlust käsitleva määruse, mis põhineb IV lisas esitatud seire- ja aruandluspõhimõtetel ning milles iga kasvuhoonegaasi seire- ja aruandlusnõuete puhul täpsustatakse asjaomase gaasi globaalse soojenemise potentsiaal. 1. Komisjon võtab hiljemalt 31. detsembriks 2011 vastu I lisas loetletud tegevustega seotud heitkoguste ja vajaduse korral tegevusandmete seiret ja aruandlust käsitleva määruse, mis põhineb IV lisas esitatud seire- ja aruandluspõhimõtetel ning milles iga kasvuhoonegaasi seire- ja aruandlusnõuete puhul täpsustatakse asjaomase gaasi globaalse soojenemise potentsiaal.
Selgitus
Süsteemi ennustatavuse tagamiseks on vaja seada tähtaeg.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 12 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 14 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Määruse puhul võidakse arvesse võtta kõige täpsemaid ja ajakohasemaid kättesaadavaid teaduslikke andmeid, eelkõige valitsustevahelise kliimamuutuste rühma andmeid, ja võidakse täpsustada nõudeid selle kohta, et käitajad esitaksid aruande heitkoguste kohta, mis on seotud rahvusvahelisest konkurentsist mõjutatud energiamahukate tööstusharude toodetud toodetega, ja et seda teavet tuleb sõltumatult tõendada. 2. Määruse puhul võetakse arvesse kõige täpsemaid ja ajakohasemaid kättesaadavaid teaduslikke andmeid, eelkõige valitsustevahelise kliimamuutuste rühma andmeid, ja täpsustatakse nõuded selle kohta, et käitajad esitaksid aruande heitkoguste kohta, mis on seotud rahvusvahelisest konkurentsist mõjutatud energiamahukate tööstusharude toodetud toodetega, ja et seda teavet tuleb sõltumatult tõendada. Määruses kehtestatakse samuti aruandlusnõuded heitkogustega kauplemises osalevatele finantsinstitutsioonidele. Kõnealused nõuded võivad hõlmata aruandeid heidete määra kohta ühenduse süsteemiga hõlmatud ja kõnealuste toodete tootmisega seotud elektritootmisest. Kõnealused nõuded hõlmavad aruandeid heidete määra kohta ühenduse süsteemiga hõlmatud ja kõnealuste toodete tootmisega seotud elektritootmisest.
Selgitus
Oksjonitel osalevad finantsinstitutsioonid vajavad selgeid tegutsemiseeskirju.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 13 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 15 – punkt b – esimene lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjon võtab vastu heitkoguste aruannete tõendamist ja tõendavate asutuste akrediteerimist käsitleva määruse, milles täpsustatakse akrediteerimise tingimused, tõendavate asutuste akrediteeringu vastastikuse tunnustamise ja tühistamise tingimused, samuti vajaduse korral järelevalve ja vastastikuse hindamise tingimused. Komisjon võtab hiljemalt 30. juuniks 2010 vastu heitkoguste aruannete tõendamist ja tõendavate asutuste akrediteerimist käsitleva määruse, milles täpsustatakse akrediteerimise tingimused, tõendavate asutuste akrediteeringu vastastikuse tunnustamise ja tühistamise tingimused, samuti vajaduse korral järelevalve ja vastastikuse hindamise tingimused.
Selgitus
Huvitatud osaliste jaoks vajaliku ennustatavuse võimaldamiseks on vaja määrata tähtaeg.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 19 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 24a – lõige 1 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Lisaks artiklis 24 sätestatud lisamisele võib komisjon vastu võtta kvootide eraldamist käsitlevad rakendusmeetmed liikmesriikide hallatavate projektide puhul, millega vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljaspool ühenduse süsteemi. 1. Lisaks artiklis 24 sätestatud lisamisele võib komisjon vastu võtta kvootide eraldamist käsitlevad rakendusmeetmed liikmesriikide hallatavate projektide puhul, millega vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljaspool ühenduse süsteemi. Komisjon jätab süsinikdioksiidi lekke ohuga sektorite projektide puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse ühikud välja.
Selgitus
Süsinikdioksiidi lekke ohuga sektoreid ei tohiks ohustada välised konkurendid, keda soositakse puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse projektide ühikute kaudu.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 27
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Liikmesriigid võivad ühenduse süsteemist välja arvata alla 25 MW nimisoojusvõimsusega põletuskäitised, mille pädevale asutusele teatatud heitkogused kõigil kolmel eelnenud aastal on olnud vähem kui 10 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, ning mille suhtes kohaldatakse meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, kui asjaomane liikmesriik täidab järgmised tingimused: 1. Liikmesriigid võivad ühenduse süsteemist välja arvata alla 50 MW nimisoojusvõimsusega põletuskäitised, mille pädevale asutusele teatatud heitkogused kõigil kolmel eelnenud aastal on olnud vähem kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud vältimatud süsinikdioksiidi heitkogused toormest ja biomassist saadud heitkogused, ning mille suhtes kohaldatakse meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, kui asjaomane liikmesriik täidab järgmised tingimused: (a) ta teatab komisjonile igast sellisest käitisest, täpsustades kohaldatavad samaväärsed meetmed; (a) ta teatab komisjonile igast sellisest käitisest, täpsustades kohaldatavad samaväärsed meetmed; (b) ta kinnitab, et on kehtestatud seirekord, mille abil hinnatakse, kas käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 10 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused; (b) ta kinnitab, et on kehtestatud seirekord, mille abil hinnatakse, kas käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud vältimatud süsinikdioksiidi heitkogused toormest ja biomassist saadud heitkogused; (c) ta kinnitab, et kui käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 10 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, või samaväärseid meetmeid enam ei kohaldata, arvatakse käitis uuesti süsteemi; (c) ta kinnitab, et kui käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud vältimatud süsinikdioksiidi heitkogused toormest ja biomassist saadud heitkogused, või samaväärseid meetmeid enam ei kohaldata, arvatakse käitis uuesti süsteemi; (d) ta avaldab punktides a, b ja c osutatud teabe üldsusele arvamusteavalduseks. (d) ta avaldab punktides a, b ja c osutatud teabe üldsusele arvamusteavalduseks.
Selgitus
Väikestel käitistel peaks olema võimalus süsteemist loobuda, kui kehtestatud on võrdväärsed meetmed eesmärgiga vähendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) halduskoormust, vältida asjatuid halduskulusid ning bürokraatiat ja parandada süsteemi tõhusust. Üks kolmandik süsteemi kuuluvate käitiste koguhulgast on väikesed käitised, mis annavad kokku vaid 2 % kogu teavitatud heitest.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 28 – pealkiri
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kohandamine pärast tulevase kliimamuutusi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimist Kohandamine pärast tulevase kliimamuutusi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe või rahvusvaheliste sektoripõhiste kokkulepete sõlmimist
Selgitus
On oluline püüda saavutada mitte üksnes üleilmne rahvusvaheline kokkulepe, vaid tagada ka sektoripõhised kokkulepped, eriti areneva majandusega riikide puhul nagu Hiina ja India, et saavutada määratletav ja tõendatav heite vähendamine.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 28 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Pärast seda, kui ühendus on sõlminud kliimamuutusi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe, mille tulemusel vähendatakse 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid kohustuslikus korras suuremal määral kui Euroopa Ülemkogu kokkulepitud miinimumulatuses, kohaldatakse lõikeid 2, 3 ja 4. 1. Pärast seda, kui ühendus on sõlminud kliimamuutusi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe või rahvusvahelised sektoripõhised kokkulepped, mille tulemusel vähendatakse 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid kohustuslikus korras suuremal määral kui Euroopa Ülemkogu kokkulepitud miinimumulatuses, kohaldatakse lõikeid 2, 3 ja 4.
Selgitus
On oluline püüda saavutada mitte üksnes üleilmne rahvusvaheline kokkulepe, vaid tagada ka sektoripõhised kokkulepped, eriti areneva majandusega riikide puhul nagu Hiina ja India, et saavutada määratletav ja tõendatav heite vähendamine.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 28 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Alates lõikes 1 osutatud rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimise aastast suurendatakse lineaarset tegurit, nii et ühenduse kvootide üldkogus aastal 2020 on artikli 9 kohaselt kehtestatud kogusest väiksem sellise kvootide hulga võrra, mis on võrdne kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendava vähendamisega ühenduses võrreldes rahvusvahelise kokkuleppe raames ühendusele pandud kohustusega 20 %, mis on korrutatud protsendimääraga, mille ühenduse süsteemiga vastavalt artiklitele 9 ja 9a hõlmatud heitkogused moodustavad kogu kasvuhoonegaaside heitkogustest 2020. aastal. 2. Alates lõikes 1 osutatud rahvusvahelise kokkuleppe või rahvusvaheliste sektoripõhiste kokkulepete sõlmimise aastast suurendatakse lineaarset tegurit, nii et ühenduse kvootide üldkogus aastal 2020 on artikli 9 kohaselt kehtestatud kogusest väiksem sellise kvootide hulga võrra, mis on võrdne kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendava vähendamisega ühenduses võrreldes rahvusvahelise kokkuleppe raames ühendusele pandud kohustusega 20 %, mis on korrutatud protsendimääraga, mille ühenduse süsteemiga vastavalt artiklitele 9 ja 9a hõlmatud heitkogused moodustavad kogu kasvuhoonegaaside heitkogustest 2020. aastal.
Selgitus
On oluline püüda saavutada mitte üksnes üleilmne rahvusvaheline kokkulepe, vaid tagada ka sektoripõhised kokkulepped, eriti areneva majandusega riikide puhul nagu Hiina ja India, et saavutada määratletav ja tõendatav heite vähendamine.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 28 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Käitajad võivad kasutada THVsid, HVÜsid või muid lõike 4 kohaselt heaks kiidetud vähendamise ühikuid kolmandatest riikidest, kes on sõlminud rahvusvahelise kokkuleppe, kuni pooles ulatuses lõike 2 kohaselt toimuvast vähendamisest. 3. Käitajad võivad kasutada THVsid, HVÜsid või muid lõike 4 kohaselt heaks kiidetud vähendamise ühikuid, välja arvatud süsinikdioksiidi lekke ohuga sektorite puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse ühikud, kolmandatest riikidest, kes on sõlminud rahvusvahelise kokkuleppe, kuni pooles ulatuses lõike 2 kohaselt toimuvast vähendamisest.
Selgitus
Süsinikdioksiidi lekke ohuga sektoreid ei tohiks ohustada välised konkurendid, keda soositakse puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse projektide ühikute kaudu.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt I lisa – punkt 2 Direktiiv 2003/87/EÜ I lisa – punkt 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Punktile 2 lisatakse järgmine lause: välja jäetud „Põletiskäitiste koguvõimsuse arvutamisel ei võeta arvesse seadmeid nimisoojusvõimsusega alla 3 MW.“
Selgitus
Artikli 27 eesmärki, milleks on väikeste käitiste süsteemist väljaarvamine, oleks heitkoguste arvutamisel võimatu saavutada lähestikku asuvate, omavahel seotud väikeste rajatiste suure arvu tõttu.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Ia lisa (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	IA LISA Rahvusvahelise kokkuleppe miinimumnõuded
	Rahvusvaheline kokkulepe, mis hõlmab energiamahukaid tööstusharusid, mille puhul on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, või sektoripõhine rahvusvaheline kokkulepe niisuguste tööstusharude kohta peab kõnealustele tööstusharudele võrdsete tingimuste pakkumiseks järgima vähemalt järgmisi kriteeriume:
	(i) leppes osalevad riigid, mis esindavad vähemalt 85 % suurust kriitilist massi kogu tootmisest;
	(ii) leppes sisalduvad võrdväärsed süsinikdioksiidi heitkoguste piirmäärad;
	(iii) leppes sisalduvad samasugused ja võrdväärse mõjuga heitkoguste vähendamise süsteemid, mille on kehtestanud kõik osalevad riigid või riigid, kus ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud sektorites on mittevõrdväärsed süsinikdioksiidi heitkogused;
	(iv) tagatakse, et konkureerivate materjalide suhtes kohaldatakse võrdväärseid piiranguid, võttes arvesse kasutusaega;
	(v) sätestatakse toimiv rahvusvaheline jälgimise ja tõendamise süsteem.
Selgitus
Kooskõlas artikli 10b muudatusettepanekuga.

MENETLUS

Pealkiri	Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemine
Viited	KOM(2008)0016 – C6-0043/2008 – 2008/0013(COD)
Vastutav komisjon	ENVI
Arvamuse esitaja(d)                istungil teada andmise kuupäev	INTA 19.2.2008
Arvamuse koostaja                nimetamise kuupäev	Corien Wortmann-Kool 9.9.2008
Endine raportöör / Endised raportöörid	Jens Holm
Arutamine parlamendikomisjonis	27.3.2008		23.6.2008		24.6.2008
Vastuvõtmise kuupäev	9.9.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	22 3 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Carlos Carnero González, Daniel Caspary, Françoise Castex, Christofer Fjellner, Béla Glattfelder, Ignasi Guardans Cambó, Jacky Hénin, Alain Lipietz, Erika Mann, Helmuth Markov, David Martin, Vural Öger, Georgios Papastamkos, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Corien Wortmann-Kool
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jean-Pierre Audy, Albert Deß, Elisa Ferreira, Vasco Graça Moura, Eugenijus Maldeikis, Rovana Plumb, Salvador Domingo Sanz Palacio, Zbigniew Zaleski

majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS (11.9.2008)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi
(KOM(2008)0016 – C6‑0043/2008 – 2008/0013(COD))

Arvamuse koostaja: Elisa Ferreira

LÜHISELGITUS

ELi eesmärki vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 30% võrra võib toetada eeldusel, et teised arenenud riigid ja majanduslikult enam arenenud arengumaad kohustuvad vähendama heidet samal määral. Samuti võib toetada kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks vähemalt 20%, olenemata rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimisest.

Saastekvootidega kauplemise süsteemi on EL töötanud välja oma kasvuhoonegaaside heite kulutasuval ja majanduslikult tõhusal viisil vähendamise strateegia nurgakivina. Turupõhine instrument on hindamatu vahend ja Euroopas maailma suurima süsinikuturu loomine, samuti kulude sidumine süsinikuga, annavad märku selle tohutust potentsiaalist. Tuginedes varasematele kogemustele tunnistatakse siiski, et ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi käsitleval direktiivil on veel arenguruumi, nii et praegune ettepanek saastekvootidega kauplemise süsteemi muutmise ja laiendamise kohta on tervitatav.

Tuleb rõhutada komisjoni ettepaneku kvaliteeti. Üleminek kogu ELi hõlmavale kvootide piirmäärale parandab ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi kooskõla ja prognoositavust, andes samas vastuse kehtiva süsteemi tõsistele konkurentsiprobleemidele. Oksjonil müük on ratsionaalne ja läbipaistev viis kvootide eraldamiseks. Samuti on tervitatav komisjoni ettepanek selgitada puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse ühikute kasutamiskriteeriume.

Võimalikud piirid praeguse ettepaneku parandamisele.

On põhjust arvata, et ELi saastekvootidega kauplemise süsteem tuleb luua viisil, mis võimaldab seda rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimise korral siduda ülemaailmse saastekvootidega kauplemise süsteemiga. Siiski on võrdväärselt oluline, et süsteem toimiks ka ilma rahvusvahelise kokkuleppeta.

Kui rahvusvahelisi siduvaid kokkuleppeid, mis hõlmavad sektorisiseseid kvantifitseeritavaid kompromisse, ei sõlmita, on süsinikdioksiidi lekke oht (st kasvuhoonegaaside heidet tekitava tegevuse ümberpaigutamine kolmandatesse riikidesse), mis suurendab ülemaailmset heidet ja ohustab majandustegevust ELis, suur probleem, mis vajab asjakohast lahendust.

Tööstusharude liigitamine süsinikdioksiidi lekkeohu alusel on keeruline ja oluline toiming; seda tuleb teha täiesti läbipaistvalt võimalikult kiiresti, et tõsta prognoositavust tööstusharude jaoks; samuti tuleb võtta arvesse sisendi eeldatava hinnatõusu kaudset ja vahetut mõju. Tasuta kvoodid tuleb siduda selgete võrdlusanalüüsidega kõikidel juhtudel, kus rahvusvahelised kokkulepped ei taga oksjonimüügi konkurentsialast neutraalsust. Liigitamine tuleb teha konsulteerimisel Euroopa Parlamendi, nõukogu ning asjaomaste sektorite ja alasektoritega.

Põhimõte, mille kohaselt liikmesriigid müüvad saastekvoote oksjonil kõrgeima pakkumise tegijatele, sealhulgas finantssektorile, ei ole selge ning vajab üksikasjalikku selgitamist; vaatamata sellele, et nimetatud uue turuvõimaluse vastu tunnevad ilmselget huvi finantsturul osalejad, tuleb silmas pidada kasvuhoonegaaside saastekvootide vähendamise üldist eesmärki, ehk põhikäitajatele (süsinikdioksiidi heidete tekitajatele) sobiva hinnaga juurdepääsu tagamist kvooditurule. Oksjonite praktiline toimimine on saastekvootidega kauplemise süsteemi käsitleva läbivaadatud ettepaneku oluline säte ja seetõttu kohaldatakse selle suhtes kaasotsustamismenetlust.

Sarnaselt ei tohi intressitulu, mida liikmesriigid loodavad saada oksjonimüügist, käsitleda uue tuluallikana praeguse puudujäägi katmiseks, vaid pigem uue strateegilise võimalusena toetada säästvat arengut, leevendusmeetmeid, tehnoloogia uuendus- ja teadustegevust ning arengumaadele, eriti vähim arenenud riikidele, kohanemisprotsessis antavat abi. Sellised prioriteedid muudavad vajalikuks nõuetekohase läbipaistvuse Euroopa Parlamendi ja kodanike suhtes ning erilise kontrolli konkurentsi- ja riigiabiküsimustes.

Lisaks näitavad esimesest kahest etapist saadud kogemused kalduvust panna lõpptarbijate õlgadele suur maksukoormus eri tööstusharude, eriti energiatööstuse, kulude katmiseks. Täielik oksjonimüük energiasektoris vajab piisavat kontrolli, samuti tõelisi vähendamispüüdlusi energiatootjate poolt. Hinnanguline oht, et lõpptarbija jaoks energiahinnad kallinevad, paneb tõsiselt muretsema nende hindade mõju üle Euroopas valitsevale inflatsioonisurvele, sotsiaalse ja majandusliku mõju üle madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondadele ning nende kaudse mõju üle energiatarbijate üldkuludele majandusharudes.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Euroopa Ülemkogu on võtnud endale kindla kohustuse vähendada 2020. aastaks ühenduse kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1999. aasta tasemega võrreldes kokku vähemalt 20 % võrra – ja isegi 30 % võrra, tingimusel et teised arenenud riigid võtavad endale võrreldava kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning majanduslikult enam arenenud arengumaad annavad piisava panuse vastavalt oma kohustustele ja vastavatele võimalustele. 2050. aastaks tuleks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada vähemalt 50 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Kõik majandussektorid peaksid kõnealuse vähendamise saavutamisele kaasa aitama.	(3) Euroopa Ülemkogu on võtnud endale kindla kohustuse vähendada 2020. aastaks ühenduse kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1999. aasta tasemega võrreldes kokku vähemalt 20% võrra – ja isegi 30% võrra, tingimusel et teised arenenud riigid võtavad endale võrreldava kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning majanduslikult enam arenenud arengumaad annavad piisava panuse vastavalt oma kohustustele ja vastavatele võimalustele. 2050. aastaks tuleks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada vähemalt 50% võrreldes 1990. aasta tasemega. Kõik majandussektorid, kaasa arvatud rahvusvaheline lennundus ning meretransport ja tsemenditööstus, peaksid kõnealuse vähendamise saavutamisele kaasa aitama. Rahvusvahelisest meretranspordist pärinevad heited tuleks lülitada ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi 2015. aastaks või muul viisil hõlmata otsustega, mis käsitlevad liikmesriikide tegevust oma kasvuhoonegaaside heidete vähendamiseks, et täita kohustusi, mis ühendus on aastani 2020 võtnud kasvuhoonegaaside heidete vähendamise vallas.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a) Kasvavad puud ja puit ja selle kõrvaltooted on väga oluliseks süsiniku kogumise ja säilitamise allikaks. Lisaks aitab metsamaterjal fossiilenergia asendajana võidelda kasvuhooneefekti vastu. Seega on metsad tõelised süsiniku looduslikud reservid. Kuid metsade väljajuurimisel ja põletamisel paisatakse see süsinik atmosfääri. Seetõttu on kliimamuutuse leevendamiseks oluline luua metsade kaitsemehhanismid.
Selgitus
Maakasutuse muutumine (nt troopiliste metsade raadamine) tekitab 20% kasvuhoonegaasidest maailmas. Metsade raadamine tekitab maailmas 6 miljardit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti aastas.
Prantsusmaa puhul hõlmab süsiniku säilitamine 15,6 miljonit tonni, kusjuures kinni püütakse 10% kasvuhoonegaasidest. Süsiniku asendamine toimub hinnanguliselt 14 miljoni tonni ulatuses. Ilma metsa ja puiduta moodustaks Prantsusmaa heide lisaks 108 miljonit tonni, s.t ligikaudu 20% rohkem süsinikku.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 7 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 b) Võttes arvesse metsasektori olulist potentsiaali globaalse soojenemise vähendajana, tuleb luua stiimulid metsasektori parendamiseks ja arendamiseks, võttes seejuures arvesse muid metsa funktsioone.
Selgitus
Võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2007. aasta raportit, kus on öeldud, et metsade säästva arengu pikaajaliste strateegiate kavandamine, mille eesmärk on säilitada või suurendada süsinikuvaru metsades, kusjuures samal ajal toodetakse metsamaterjali, tööstuspuitu ja energiapuitu, aitab olulisel määral kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Sellega tuletatakse meelde Euroopa Parlamendi 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni, kus kutsutakse Euroopa Komisjoni üles lisama teatavaid metsandustegevusi süsinikdioksiidi saastekvootidega kauplemise süsteemi.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Kliimamuutustega võitlemiseks ja nende vältimatute mõjudega kohanemiseks tehtavaid jõupingutusi silmas pidades on asjakohane kasutada vähemalt 20 % saastekvootide oksjonite tuludest selleks, et: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid; kohaneda kliimamuutuste mõjudega; rahastada heitkoguste vähendamise ja mõjudega kohanemise alast uurimis- ja arendustegevust; arendada välja taastuvenergiaallikaid, et saavutada ELi eesmärk jõuda 2020. aastaks taastuvenergia 20 % osatähtsuseni; saavutada ühenduse eesmärk suurendada energiatõhusust 2020. aastaks 20 % võrra; koguda ja geoloogiliselt säilitada kasvuhoonegaase; toetada ülemaailmset energiatõhususe ja taastuvenergia fondi; rahastada meetmeid metsade hävitamise ärahoidmiseks ja kohanemise hõlbustamiseks arengumaades ning lahendada sotsiaalprobleeme, nagu võimaliku elektrihinna tõusu mõju madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondadele. See protsendimäär on oluliselt madalam kui ametiasutuste eeldatav netotulu oksjonitest, arvestades võimalikku madalamat tulu ettevõtte tulumaksu laekumisest. Lisaks sellele tuleks saastekvootide oksjonitelt saadavat tulu kasutada ühenduse süsteemi juhtimise halduskulude katteks. Tuleks ette näha sätted oksjonitulude kõnealustel eesmärkidel kasutamise jälgimiseks. Selline teatamine ei vabasta liikmesriike asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud kohustusest teatada teatavatest riiklikest meetmetest. Käesoleva direktiiviga ei piirata asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaselt rakendatavate tulevaste riigiabi menetluste tulemuste kohaldamist.	(15) Kliimamuutustega võitlemiseks ja nende vältimatute mõjudega kohanemiseks tehtavaid jõupingutusi silmas pidades on asjakohane kasutada vähemalt 90% saastekvootide oksjonite tuludest selleks, et: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid; kohaneda kliimamuutuste mõjudega; rahastada heitkoguste vähendamise ja mõjudega kohanemise alast uurimis- ja arendustegevust käesoleva direktiivi reguleerimisala sektorites; arendada välja taastuvenergiaallikaid, et saavutada ELi eesmärk jõuda 2020. aastaks taastuvenergia 20% osatähtsuseni; saavutada ühenduse eesmärk suurendada energiatõhusust 2020. aastaks 20% võrra; koguda ja geoloogiliselt säilitada kasvuhoonegaase; toetada ülemaailmset energiatõhususe ja taastuvenergia fondi; rahastada meetmeid metsade hävitamise ärahoidmiseks ja kohanemise hõlbustamiseks arengumaades ning lahendada sotsiaalprobleeme, nagu võimaliku elektrihinna tõusu mõju madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondadele. See protsendimäär on oluliselt madalam kui ametiasutuste eeldatav netotulu oksjonitest, arvestades võimalikku madalamat tulu ettevõtte tulumaksu laekumisest. Lisaks sellele tuleks saastekvootide oksjonitelt saadavat tulu kasutada ühenduse süsteemi juhtimise halduskulude katteks. Tuleks ette näha sätted oksjonitulude kõnealustel eesmärkidel kasutamise jälgimiseks. Selline teatamine ei vabasta liikmesriike asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud kohustusest teatada teatavatest riiklikest meetmetest. Käesoleva direktiiviga ei piirata asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaselt rakendatavate tulevaste riigiabi menetluste tulemuste kohaldamist.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Seepärast peaks oksjonid olema energiasektoris alates 2013. aastast reegliks, arvestades kõnealuse sektori võimalust süsinikdioksiidi suurenenud maksumus edasi suunata, ning süsiniku kogumise ja säilitamise eest ei tohiks anda tasuta kvoote, kuna kõnealuse stiimuli puhul ei nõuta säilitatavate heidete osas kvootide tagastamist. Konkurentsimoonutuste vältimiseks võib elektritootjatele eraldada tasuta kvoote direktiivis 2004/8/EÜ määratletud suure tõhususega koostootmise käigus toodetud soojuse eest, juhul kui muude sektorite käitiste poolt toodetud samasuguse soojuse eest eraldatakse tasuta kvoote.	(16) Seepärast peaks oksjonid olema energiasektoris alates 2013. aastast reegliks, arvestades kõnealuse sektori võimalust süsinikdioksiidi suurenenud maksumus edasi suunata, ning süsiniku kogumise ja säilitamise eest ei tohiks anda tasuta kvoote, kuna kõnealuse stiimuli puhul ei nõuta säilitatavate heidete osas kvootide tagastamist. Konkurentsimoonutuste vältimiseks võib elektritootjatele eraldada tasuta kvoote direktiivis 2004/8/EÜ määratletud suure tõhususega koostootmise käigus toodetud soojuse eest, juhul kui muude sektorite käitiste poolt toodetud samasuguse soojuse eest eraldatakse tasuta kvoote. Sellele vaatamata peab elektrisektori tootmine jätkuma koos tõsiste püüdlustega vähendada heidet. Kõiki kulude edasisuunamisi tuleb hinnata ja analüüsida, eriti seoses nende rolliga Euroopa Liidu inflatsioonisurves, sotsiaalse ja majandusliku mõjuga madala ja keskmise sissetulekuga leibkondadele ning kaudse mõjuga energiatarbijate üldkuludele majandusharudes. Konkurentsiasutused peaksid olema eriti valvsad märkama, kui turujõudu energiahinna ülemäärase ja/või tasakaalustamata tõstmise näol kuritarvitatakse.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Muude ühenduse süsteemiga hõlmatud sektorite puhul tuleks ette näha üleminekusüsteem, mille puhul moodustavad 2013. aastal eraldatavad tasuta kvoodid 80 % kogusest, mis vastab kõnealuste käitiste poolt 2005.–2007. aastal tekitatud heitkoguste protsendimäärale ühenduse heidete üldkogusest, väljendatuna protsendimäärana ühenduse aastasest kvootide üldkogusest. Pärast seda tuleks tasuta eraldatavaid kvoote igal aastal vähendada võrdsete koguste võrra, nii et 2020. aastal enam tasuta kvoote ei eraldata.	(17) Muude ühenduse süsteemiga hõlmatud sektorite puhul tuleks 100% toetustest jaotada tasuta juhul, kui ei ole sõlmitud tõhusat ja kontrollitavat rahvusvahelist kokkulepet ja/või rahvusvahelist sektorisisest kokkulepet. Kui selline kokkulepe on olemas, tuleks ette näha üleminekusüsteem, mille puhul moodustavad 2013. aastal eraldatavad tasuta kvoodid 80% kogusest, mis vastab kõnealuste käitiste poolt 2005.–2007. aastal tekitatud heitkoguste protsendimäärale ühenduse heidete üldkogusest, väljendatuna protsendimäärana ühenduse aasta kvootidest. Seetõttu tuleks tasuta eraldatavaid kvoote igal aastal vähendada võrdsete koguste võrra, nii et 2020. aastal enam tasuta kvoote ei eraldata.
Selgitus
Sama kui põhjendus 13. Arvestades, et saastekvootidega kauplemise süsteemile seatud eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet väikseima kuluga majandusele (põhjendus 1), on tasuta eraldamine tööstusharu jaoks, v.a elektritootmine, kõige tõhusam jaotusviis. Oksjonite ainus eelis on, et see laiendab süsteemi süsinikdioksiidivabadele tehnoloogiatele, mis ei ole saastekvootidega kauplemise süsteemiga hõlmatud, nagu tuuma-, hüdro- ja tuuleenergia tootmine. Oksjonitel võib seetõttu olla energiatööstuse puhul eeliseid, kuid muude tööstusharude puhul on need vähem tõhusad.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Käitistele tasuta kvootide eraldamine üleminekuperioodil peaks toimuma ühenduse ühtlustatud eeskirjade alusel („võrdlusanalüüs“), et minimeerida konkurentsimoonutusi ühenduse turul. Kõnealuste eeskirjade puhul tuleks arvesse võtta kasvuhoonegaaside ja energia seisukohast kõige tõhusamaid tehnoloogiaid, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, biomassi kasutamist, taastuvenergiaallikaid ning kasvuhoonegaaside kogumist ja säilitamist. Sellised eeskirjad ei tohiks olla ajendiks, et heitkoguseid suurendada, ning peaksid tagama, et järjest suurem osa saastekvoote müüakse oksjonil. Eraldatavad kvoodid tuleks kindlaks määrata enne kauplemisperioodi, et tagada turu nõuetekohane toimimine. Eeskirjadega tuleb samuti hoida ära põhjendamatud konkurentsimoonutused tööstuskäitistele tarnitava elektri ja soojuse turul. Kõnealuseid eeskirju tuleks kohaldada uute osalejate suhtes, kes teostavad samu tegevusi nagu olemasolevad käitised, millele eraldatakse üleminekuperioodil tasuta kvoote. Konkurentsimoonutuste vältimiseks siseturul ei tohiks tasuta kvoote eraldada uute osalejate toodetava elektri puhul. Uutele osalejatele ettenähtud kvoodid, mis on 2020. aastaks kasutamata jäänud, tuleks müüa oksjonil.	(18) Käitistele tasuta kvootide eraldamine üleminekuperioodil peaks toimuma ühenduse ühtlustatud eeskirjade ja sektorisiseste võrdlusanalüüside alusel, et minimeerida konkurentsimoonutusi ühenduse turul. Kõnealuste eeskirjade ja võrdlusanalüüside puhul tuleks arvesse võtta kasvuhoonegaaside ja energia seisukohast kõige tõhusamaid tehnoloogiaid, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, biomassi kasutamist, taastuvenergiaallikaid, koostootmist ning kasvuhoonegaaside kogumist ja säilitamist. Sellised eeskirjad ei tohiks olla ajendiks, et heitkoguseid suurendada, ning peaksid tagama, et järjest suurem osa saastekvoote müüakse oksjonil. Eraldatavad kvoodid tuleks kindlaks määrata enne kauplemisperioodi, et tagada turu nõuetekohane toimimine. Eeskirjadega tuleb samuti hoida ära põhjendamatud konkurentsimoonutused tööstuskäitistele tarnitava elektri ja soojuse turul. Kõnealuseid eeskirju tuleks kohaldada uute osalejate suhtes, kes teostavad samu tegevusi nagu olemasolevad käitised, millele eraldatakse üleminekuperioodil tasuta kvoote. Konkurentsimoonutuste vältimiseks siseturul ei tohiks tasuta kvoote eraldada uute osalejate toodetava elektri puhul, välja arvatud elekter, mis toodetakse tööstuslike tootmisprotsesside heitgaasidest oma tarbeks. Uutele osalejatele ettenähtud kvoodid, mis on 2020. aastaks kasutamata jäänud, tuleks müüa oksjonil.
Selgitus
Kuni saavutatakse tegelikult kogustes mõõdetav ja kontrollitav rahvusvaheline kokkulepe, peab komisjon lubama kvootide tasuta eraldamist tööstusharudele, kus esineb süsinikdioksiidi lekke oht, ja see eraldamine ei pea toimuma mitte ainult ühenduse ühtlustatud eeskirjade alusel, vaid eeskätt sektorisiseste võrdlusanalüüside põhjal, mida on asjaomaste sektoritega eelnevalt arutatud.
Koostootmine on energiatõhus tootmisviis ja seda ei tohiks sellest loendist välja jätta.
Tootmisel tekkivaid heitgaase tuleb kasutada kohe pärast nende tekkimist. Nende tõhusa taaskasutuse tagamiseks tuleb võimaldada nende gaaside kasutamisel võimalikult palju paindlikkust. Tootmise heitgaaside kasutamine elektri tootmiseks aitab kaasa loodusvarade säilimisele ja CO2 heite vähendamisele. Sellistes erioludes toodetav elekter tuleks oksjonite kohaldamisalast välja jätta.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Ühendus jätkab läbirääkimiste juhtimist ambitsioonika rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimiseks, millega saavutatakse eesmärk, et ülemaailmne temperatuuritõus ei ületaks 2 °C, ning leiab julgustust Balil kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammudest. Juhul kui teised arenenud riigid ja muud peamised kasvuhoonegaaside tekitajad ei osale kõnealuses rahvusvahelises kokkuleppes, võib see põhjustada kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemist kolmandates riikides, kus tööstuse suhtes ei kohaldata võrreldavaid piiranguid seoses süsihappegaasi heitkogustega (nn süsinikdioksiidi leke), ja samal ajal luua majanduslikult ebasoodsa olukorra teatavates ühenduse energiamahukates sektorites ja alasektorites, mida mõjutab rahvusvaheline konkurents. See võib kahjustada ühenduse meetmete keskkonnaalast terviklikkust ja kasu. Süsinikdioksiidi lekke probleemi lahendamiseks eraldab ühendus kuni 100 % ulatuses tasuta kvoote sektoritele ja alasektoritele, mis vastavad asjakohastele tingimustele. Kõnealuste sektorite ja alasektorite määratlus ja nõutavad meetmed vaadatakse uuesti läbi, selleks et vajaduse korral võetaks meetmeid ning et vältida ülekompenseerimist. Sellistes sektorites ja alasektorites, mille puhul saab nõuetekohaselt tõendada, et süsinikdioksiidi lekke ohtu ei ole võimalik muul viisil vältida, ja kus elekter moodustab suure osa tootmiskuludest ja seda toodetakse tõhusalt, võib meetmete puhul arvesse võtta elektritarbimist tootmise käigus, ilma et muudetaks kvootide üldkogust.	(19) Ühendus jätkab läbirääkimiste juhtimist ambitsioonika rahvusvahelise kokkuleppe ja/või rahvusvahelise sektorisisese kokkuleppe sõlmimiseks, millega saavutatakse eesmärk, et ülemaailmne temperatuuritõus ei ületaks 2 °C, ning leiab julgustust Balil kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammudest. Juhul kui teised arenenud riigid ja muud peamised kasvuhoonegaaside tekitajad ei osale kõnealuses rahvusvahelises kokkuleppes, võib see põhjustada kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemist kolmandates riikides, kus tööstuse suhtes ei kohaldata võrreldavaid piiranguid seoses süsihappegaasi heitkogustega (nn süsinikdioksiidi leke), ja samal ajal luua majanduslikult ebasoodsa olukorra teatavates ühenduse energiamahukates sektorites ja alasektorites, mida mõjutab rahvusvaheline konkurents. See võib kahjustada ühenduse meetmete keskkonnaalast terviklikkust ja kasu. Süsinikdioksiidi lekke probleemi lahendamiseks eraldab ühendus kuni 100% ulatuses tasuta kvoote sektoritele ja alasektoritele, mis vastavad asjakohastele tingimustele. Kõnealuste sektorite ja alasektorite määratlus ja nõutavad meetmed vaadatakse uuesti läbi, selleks et vajaduse korral võetaks meetmeid ning et vältida ülekompenseerimist. Sellistes sektorites ja alasektorites, mille puhul saab nõuetekohaselt tõendada, et süsinikdioksiidi lekke ohtu ei ole võimalik muul viisil vältida, ja kus elekter moodustab suure osa tootmiskuludest ja seda toodetakse tõhusalt, võib meetmete puhul arvesse võtta elektritarbimist tootmise käigus, ilma et muudetaks kvootide üldkogust.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Komisjon peaks seepärast olukorra läbi vaatama hiljemalt 2011. aasta juuniks ja pidama nõu asjakohaste sotsiaalpartneritega ning rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi silmas pidades esitama aruande koos võimalike asjakohaste ettepanekutega. Sellega seoses peaks komisjon hiljemalt 30. juuniks 2010 tegema kindlaks, millistes energiamahukates sektorites või alasektorites on süsinikdioksiidi lekke oht. Analüüs peaks põhinema selle hindamisel, millises ulatuses on asjaomases sektoris võimalik nõutavate kvootide hinda edasi suunata tootehindadesse, ilma et see tooks kaasa märgatava turuosa loovutamise ühendusevälistele käitistele, kes ei võta võrreldavaid meetmeid heitkoguste vähendamiseks. Energiamahukatele tööstusharudele, mille puhul on kindlaks tehtud, et seal on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, võiks eraldada rohkem tasuta kvoote või tuleks kehtestada tõhus süsinikdioksiidi tasakaalustamise süsteem, et pakkuda ühenduse tööstusharudele, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, võrdseid võimalusi võrreldes kolmandate riikide tööstusharudega. Sellise süsteemi raames võiks kohaldada importijate suhtes nõudeid, mis on vähemalt sama soodsad kui ELi käitiste suhtes kohaldatavad nõuded, näiteks nõue kvoodid tagastada. Mis tahes meetmed peavad olema kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni põhimõtetega, eelkõige ühise, kuid jagatud vastutuse ning vastavate võimaluste põhimõttega, pidades silmas vähim arenenud riikide eriolukorda. Meetmed peavad samuti olema kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas WTO kokkuleppega.	(20) Komisjon peaks seepärast olukorra läbi vaatama hiljemalt 2011. aasta juuniks ja pidama nõu asjakohaste sotsiaalpartneritega ning rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi silmas pidades esitama aruande koos võimalike asjakohaste ettepanekutega. Sellega seoses peaks komisjon 30. jaanuariks 2010 tegema kindlaks, millistes energiamahukates sektorites või alasektorites on süsinikdioksiidi lekke oht. Selliste sektorite ja alasektorite kriteeriumid ja määramine tuleb pärast sotsiaalpartneritega ja mõjutatud sidusrühmadega konsulteerimist määratleda Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud ettepanekus. Nimetatud ettepanekus tuleb võtta arvesse võimalust, et süsinikdioksiidi kohustusliku vähendamise kohta ei õnnestu sõlmida rahvusvahelist kokkulepet ning tuleks kaaluda võimalikke alternatiive rahvusvahelisele kokkuleppele. Analüüs peaks põhinema Euroopa Liidu siseste ja väliste käitiste kulude struktuuri ning selle hindamisel, millises ulatuses on asjaomases sektoris võimalik nõutavate kvootide hinda edasi suunata tootehindadesse, ilma et see tooks kaasa märgatava turuosa loovutamise ühendusevälistele käitistele, kes ei võta võrreldavaid meetmeid heitkoguste vähendamiseks. Komisjon peaks jälgima võimalikku konkurentsi- ja tööhõivealast mõju ELis asuvatele tootjatele, kes peavad oma tootmisprotsessis kohustuslikus korras süsinikdioksiidi vähendama. Mis tahes meetmed peavad olema kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni põhimõtetega, eelkõige ühise, kuid jagatud vastutuse ning vastavate võimaluste põhimõttega, pidades silmas vähim arenenud riikide eriolukorda. Meetmed peavad samuti olema kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas WTO kokkuleppega.
Selgitus
Süsinikdioksiidi lekkest mõjutatud sektorite kindlaksmääramise ja liigitamise kriteeriumid tuleb koostada palju varem kui komisjon välja pakkus, et mõjutatud tööstusharud saaksid tulevikku ette näha; arvesse tuleb võtta otsest ja kaudset mõju ELis asuvatele tootjatele.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks ühenduses tuleks ühtlustada väljaspool ühendust omandatud ühikute kasutamine ühenduse süsteemiga hõlmatud käitajate poolt. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokollis on ette nähtud kvantitatiivsed heitkoguste vähendamise eesmärgid arenenud riikide jaoks ajavahemikuks 2008–2012 ja on sätestatud tõendatud heitkoguste vähendamise ühikute (THV) ja heitkoguste vähendamise ühikute (HVÜ) loomine vastavalt puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse projektide käigus ning nende kasutamine arenenud riikide poolt, et saavutada osa kõnealustest eesmärkidest. Kuigi Kyoto protokolli raamistik ei võimalda luua HVÜsid alates 2013. aastast ilma, et vastuvõtjariikides oleks kehtestatud uued kvantitatiivsed heitkoguste vähendamise eesmärgid, võib jätkata puhta arengu mehhanismi ühikute loomist. Tuleks sätestada, kuidas oleks pärast rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe sõlmimist võimalik täiendavalt kasutada kõnealuse kokkuleppe sõlminud riikides omandatud THVsid ja HVÜsid. THVde ja HVÜde täiendava/edaspidise kasutamise sätestamine sellise kokkuleppe puudumisel kahjustaks kõnealust algatust ja raskendaks ühenduse eesmärgi saavutamist taastuvenergia üha laiema kasutamise osas. THVde ja HVÜde kasutamine peaks olema kooskõlas ühenduse eesmärgiga toota 2020. aastaks 20 % energiast taastuvenergiaallikatest ja edendada energiatõhusust, uuendustegevust ja tehnika arengut. Kui see on kõnealuste eesmärkide saavutamisega kooskõlas, tuleks ette näha võimalus sõlmida kokkuleppeid kolmandate riikidega, et luua kõnealustes riikides heitkoguste vähendamiseks stiimuleid, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendav tegelik vähendamine ja edendatakse samal ajal ühenduses asuvate äriühingute uuendustegevust ja tehnika arengut kolmandates riikides. Sellised kokkulepped võib ratifitseerida rohkem kui üks riik. Pärast seda, kui ühendus on sõlminud rahuldava rahvusvahelise kokkuleppe, tuleks hõlbustada juurdepääsu kolmandates riikides läbi viidud projektide käigus omandatud ühikutele ja samal ajal suurendada ühenduse süsteemi raames saavutatava heitkoguste vähendamise määra.	(21) Võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks ühenduses tuleks ühtlustada väljaspool ühendust omandatud ühikute kasutamine ühenduse süsteemiga hõlmatud käitajate poolt. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokollis on ette nähtud kvantitatiivsed heitkoguste vähendamise eesmärgid arenenud riikide jaoks ajavahemikuks 2008–2012 ja on sätestatud tõendatud heitkoguste vähendamise ühikute (THV) ja heitkoguste vähendamise ühikute (HVÜ) loomine vastavalt puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse projektide käigus ning nende kasutamine arenenud riikide poolt, et saavutada osa kõnealustest eesmärkidest. Kuigi Kyoto protokolli raamistik ei võimalda luua HVÜsid alates 2013. aastast ilma, et vastuvõtjariikides oleks kehtestatud uued kvantitatiivsed heitkoguste vähendamise eesmärgid, võib jätkata puhta arengu mehhanismi ühikute loomist. Tuleks sätestada, kuidas oleks pärast rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe sõlmimist võimalik täiendavalt kasutada kõnealuse kokkuleppe sõlminud riikides omandatud THVsid ja HVÜsid. THVde ja HVÜde täiendava/edaspidise kasutamise sätestamine sellise kokkuleppe puudumisel kahjustaks kõnealust algatust ja raskendaks ühenduse eesmärgi saavutamist taastuvenergia üha laiema kasutamise osas. THVde ja HVÜde kasutamine peaks olema kooskõlas ühenduse eesmärgiga toota 2020. aastaks 20% energiast taastuvenergiaallikatest ja edendada energiatõhusust, uuendustegevust ja tehnika arengut. Kui see on kõnealuste eesmärkide saavutamisega kooskõlas, tuleks ette näha võimalus sõlmida kokkuleppeid kolmandate riikidega, et luua kõnealustes riikides heitkoguste vähendamiseks stiimuleid, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendav tegelik vähendamine ja edendatakse samal ajal ühenduses asuvate äriühingute uuendustegevust ja tehnika arengut kolmandates riikides. Sellised kokkulepped võib ratifitseerida rohkem kui üks riik. Pärast seda, kui ühendus on sõlminud rahuldava rahvusvahelise kokkuleppe, tuleks hõlbustada juurdepääsu kolmandates riikides läbi viidud projektide käigus omandatud ühikutele ja samal ajal suurendada ühenduse süsteemi raames saavutatava heitkoguste vähendamise määra. Puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse projektide ühikud ei tohiks siiski olla kättesaadavad süsinikdioksiidi lekke ohuga sektoritele.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Kvootide eraldamisel tuleks lennundust käsitada pigem nagu muid tööstusharusid, millele eraldatakse üleminekuajal tasuta kvoote, mitte kui elektritootjaid. See tähendab, et 80 % kvootidest tuleks 2013. aastal eraldada tasuta ning seejärel vähendatakse lennundusele eraldatavaid tasuta kvoote igal aastal võrdse koguse võrra, nii et 2020. aastal enam tasuta kvoote ei eraldata. Ühendus ja selle liikmesriigid peaksid jätkuvalt üritama saavutada kokkulepet üleilmsete meetmete osas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks lennunduses ning hindama kõnealuse sektori olukorda uuesti ühenduse süsteemi järgmise läbivaatamise käigus.	(33) ) Lennundus on energiamahukas tööstusharu, nagu on määratletud nõukogu direktiivis 2003/96/EÜ, 27. oktoober 2003, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik.1 Alternatiivse kütuse puudumise tõttu sõltub lennundus täielikult petrooleumist ning vähendamise kulud on väga kõrged. Lennuettevõtjate võimalus kanda süsinikdioksiidikvootide maksumust edasi oma klientidele on piiratud. Ühendus ja selle liikmesriigid peaksid jätkuvalt üritama saavutada kokkulepet üleilmsete meetmete osas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks lennunduses. Kuni puudub ülemaailmne kokkulepe lennundusega seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohta, valitseb tõsine liikluse ümbersuunamise ja süsinikdioksiidi lekke oht, eriti kui ELi saastekvootidega kauplemise süsteemis kohaldatakse lennunduse suhtes suurel määral oksjoneid. Lennundusele määratud kvootide müümisel oksjoni teel tuleks arvesse võtta süsinikdioksiidi lekke ohtu ja ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi mõju Euroopa Liidu lennunduse konkurentsivõimele.
	_______________ 1 ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.
Selgitus
Arvestades lennunduse eripära, sõltub selle lülitamine ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi ka direktiivi 2003/87/EÜ läbivaatamisest vastavalt komisjoni ettepanekule EÜ (2006) 818. Üldise läbivaatamise käigus otsustatakse lennunduse suhtes kohaldatav oksjonite tase pärast süsinikdioksiidi lekke tagajärgede ja ELi lennunduse konkurentsivõimele avalduva mõju, mis on Euroopa Komisjoni käimasoleva uurimuse teemaks, põhjalikku analüüsimist.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 3 – punkt h
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek h) uus osaleja – mis tahes käitis, mis tegeleb ühe või mitme I lisas loetletud tegevusega ning mis on saanud kasvuhoonegaaside heitmeloa pärast seda, kui komisjonile on esitatud artikli 11 lõikes 1 osutatud loetelu; h) uus osaleja – mis tahes käitis, mis tegeleb ühe või mitme I lisas loetletud tegevusega ning mis on saanud kasvuhoonegaaside heitmeloa või on käitise olemuse või toimimise muutumise või käitise laienemise või füüsilise ümberehitamise tõttu, mille tulemusena olemasoleva käitise võimsus suureneb märgatavalt, saanud uuendatud kasvuhoonegaaside heiteloa pärast seda, kui komisjonile on esitatud artikli 11 lõikes 1 osutatud loetelu;
Selgitus
Seoses mittediskrimineerimise põhimõttega peaks võrdsete mängureeglite tagamiseks kõikidel tootjatel olema õigus saada võrreldav kogus tasuta kvoote tõhususeesmärgist (s.o võrdlusmäärast) lähtudes, kui nad avavad uue käitise või suurendavad olemasoleva käitise võimsust, samas kui komisjoni ettepanekus piirdub tasuta eraldamine vaid esimese juhtumiga.
See muudatusettepanek soodustab vananenud ja ebatõhusate käitiste sulgemist ning tootmise üleviimist tänapäevasesse koondrajatisse, kus mastaabisääst võimaldab teha vajalikke suuri investeeringuid.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt c Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 3 – punkt t
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (t) põletuskäitis – paikne tehniline üksus, kus oksüdeeritakse kütuseid, mille käigus tekib soojus või mehaaniline energia või mõlemad, ja toimuvad muud otseselt seotud tegevused, sh heitgaaside puhastamine; (t) põletuskäitis – paikne tehniline üksus, kus oksüdeeritakse kütuseid, mille käigus tekib soojus või mehaaniline energia või mõlemad, ja toimuvad muud otseselt seotud tegevused, sh heitgaaside puhastamine; kuid direktiivi 91/156/EMÜ IIb lisas määratletud ringlussevõtu toimingud ei kuulu nimetatud määratluse alla;
Selgitus
ELi kliimapaketi üks eesmärk on edendada ringlussevõttu. Seega ei ole mõistlik lisada ringlussevõtu toiminguid süsteemi, mis on nende suhtes karistav.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt c Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 3 – punkt u a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (u a) ajutine tõendatud heidete vähendamine (ajutine THV) – ühik, mis antakse metsastamise või metsa uuendamise eest ja mis kaotab kehtivuse kohustusteperioodi lõpus, mis järgneb perioodile, mil ühik väljastati, kooskõlas Kyoto protokolli artikliga 12 ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga;
Selgitus
Metsade mittepüsivuse riski käsitlemiseks on puhta arengu mehhanismi menetluse raames loodud ajutised ühikud; neid käsitlev kord kehtestati 2003. aastal Milano konverentsil (otsus 19/CP.9).
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt c Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 3 – punkt u b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (u b) sektorid, kus valitseb oluline süsinikdioksiidi lekke oht – vastavalt artikli 10a lõikele 9 tuvastatud sektorid;
Selgitus
Selgitus ohustatud sektorite kohta, viidates kriteeriumidele ja I a lisale (uus).
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 9 a – lõige 2 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Käitiste puhul, mis on ühenduse süsteemiga hõlmatud alles 2013. aastast alates, tagavad liikmesriigid, et selliste käitiste käitajad saavad esitada asjakohasele pädevale asutusele sõltumatult tõendatud andmed heitkoguste kohta, et neid saaks kvootide eraldamisel arvesse võtta. 2. Käitiste puhul, mis on ühenduse süsteemiga hõlmatud alles 2013. aastast alates, tagavad liikmesriigid, et selliste käitiste käitajad esitavad asjakohasele pädevale asutusele nõuetekohaselt põhjendatud ja sõltumatult tõendatud andmed heitkoguste kohta, et neid saaks kvootide eraldamisel arvesse võtta.
Selgitus
Kui nimetatud andmeid kavatsetakse kvootide eraldamisel arvesse võtta, peab see olema kohustuslik.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 3 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Vähemalt 20 % lõikes 2 osutatud saastekvootide oksjoni käigus saadud tulust, sealhulgas kogu tulu lõike 2 punktis b osutatud oksjonitest, tuleks kasutada järgmistel eesmärkidel: 3. Vähemalt 50% lõikes 2 osutatud saastekvootide oksjoni käigus saadud tulust, sealhulgas kogu tulu lõike 2 punktis b osutatud oksjonitest, tuleks kasutada järgmistel eesmärkidel:
Selgitus
Kvootide müük oksjonil peab saastavate tööstusharude rahalised vahendid kandma üle taastuvenergiat arendavatesse tegevustesse, mis säilitavad süsinikku või ei soodusta süsiniku vabanemist.
Sertifitseerimismenetlus, mis järgib Helsingi jätkusuutliku arengu kuut kriteeriumi ja eelkõige kuuendat kriteeriumi, mis käsitleb sotsiaal-majanduslikku kasu, peaks olema troopiliste metsade jätkuva kasutamise põhitingimuseks.
Euroopa Liidus kompenseerib metsa- ja puidusektor ligikaudu 10–20% kasvuhoonegaaside heitest.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 3 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (a) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, sealhulgas panus ülemaailmsesse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi, kliimamuutuste mõjudega kohanemine ning heitkoguste vähendamise ja mõjudega kohanemise alase uurimis- ja arendustegevuse rahastamine, sealhulgas osalemine algatustes Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani raames; (a) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, sealhulgas panus ülemaailmsesse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi, kliimamuutuste mõjudega kohanemine ning heitkoguste vähendamise ja mõjudega kohanemise alase uurimis- ja arendustegevuse rahastamine käesoleva direktiiviga hõlmatud sektorites, sealhulgas osalemine algatustes Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani ja Euroopa tehnoloogiaplatvormide raames;
Selgitus
Kuna üks ühenduse süsteemi põhieeldusi on, et selle kohaldamisalasse kuuluvad käitised suudavad oluliselt kaasa aidata ELi reostustõrje-eesmärkide saavutamisele, tuleks nendest käititest saadav tulu suunata neile endile. ELi tehnoloogiaplatvormid on hästitoimiv vahend ja seda tuleks tugevdada.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 3 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c) kasvuhoonegaaside, eelkõige kivisöe-elektrijaamadest pärit gaaside kogumine ja geoloogiline säilitamine; c) kasvuhoonegaaside kogumine ja geoloogiline säilitamine;
Selgitus
Kuna üks ühenduse süsteemi põhieeldusi on, et selle kohaldamisalasse kuuluvad käitised suudavad oluliselt kaasa aidata ELi reostustõrje-eesmärkide saavutamisele, tuleks nendest käititest saadav tulu suunata neile endile. ELi tehnoloogiaplatvormid on hästitoimiv vahend ja seda tuleks tugevdada.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 3 – punkt d
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek d) meetmed metsade hävitamise vältimiseks, eelkõige vähim arenenud riikides. d) meetmed metsade hävitamise vältimiseks, eelkõige vähim arenenud riikides, eriti sertifitseerimismenetluse arendamise abil, samuti liikmesriikide või nende piirkondade täiendavad meetmed, et tõhustada metsade ja puidutööstuse panust võitluses ülemaailmse soojenemise ja kliimamuutuste vastu, säilitades samal ajal metsa muud funktsioonid;
Selgitus
Kvootide müük oksjonil peab saastavate tööstusharude rahalised vahendid kandma üle taastuvenergiat arendavatesse tegevustesse, mis säilitavad süsinikku või ei soodusta süsiniku vabanemist.
Sertifitseerimismenetlus, mis järgib Helsingi jätkusuutliku arengu kuut kriteeriumi ja eelkõige kuuendat kriteeriumi, mis käsitleb sotsiaal-majanduslikku kasu, peaks olema troopiliste metsade jätkuva kasutamise põhitingimuseks.
Euroopa Liidus kompenseerib metsa- ja puidusektor ligikaudu 10–20% kasvuhoonegaaside heitest.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 3 – punkt g a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   g a) energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase uurimis- ja arendustegevuse rahastamine käesoleva direktiiviga hõlmatud sektorites.
Selgitus
Oksjonite tulu tuleks põhimõtteliselt kasutada selleks, et luua vähe süsinikdioksiidi tootvaid tulevikusektoreid, reinvesteerides raha asjaomastesse sektoritesse.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 3 – esimene a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Vähemalt 50% tulust, mis on saadud lõikes 2 nimetatud saastekvootide oksjonitelt, kasutatakse selleks, et rahastada kasvuhoonegaaside vähendamist ning raadamise ja metsade seisundi halvenemise vältimist ja kliimamuutustega kohanemist.
Selgitus
Kvootide oksjoni teel müügist saadavat tulu tuleks kasutada kliimamuutuste vastu võitlemiseks, pidades silmas nii kliimamuutuste mõju leevendamist kui ka nendega kohanemist, ning toetuste abil tuleks rahastada vajalikke investeeringuid, eeskätt väikese sissetulekuga peredes. Vähemalt pool tuludest tuleks ette näha kliimamuutuste mõju leevendamiseks, nendega kohanemiseks ning raadamise ja metsade seisundi halvenemise vältimiseks arenguriikides.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 4
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Liikmesriigid lisavad igal kõnealusel eesmärgil kasutatud tulusid käsitleva teabe otsuse nr 280/2004/EÜ kohaselt esitatavatele aruannetele. 4. Liikmesriigid lisavad igal kõnealusel eesmärgil kasutatud tulusid käsitleva teabe otsuse nr 280/2004/EÜ kohaselt esitatavatele aruannetele, keskendudes siseturu-, riigiabi- ja konkurentsiküsimustele.   Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile aruande tulude kasutamise kohta, keskendudes eelkõige mõjule, mida see avaldab siseturule, riigiabile ja konkurentsile.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10 – lõige 5
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 5. Komisjon võtab 31. detsembriks 2010 vastu oksjoni ajakava, haldamist ja muid aspekte käsitleva määruse, tagamaks et oksjon toimub avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Oksjonid korraldatakse nii, et käitajatel, eelkõige ühenduse süsteemiga hõlmatud väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on täielik juurdepääs ning teised osalejad ei kahjusta oksjoni toimimist. Kõnealune meede käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. 5. Hiljemalt 31. detsembriks 2009 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule analüüsiaruande, milles hindab ajakava, haldamist ja muid oksjonimüügi aspekte, vajaduse korral koos direktiivi ettepanekuga. Ettepaneku eesmärk on tagada, et oksjonid toimuvad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Oksjonid korraldatakse nii, et käitajatel, eelkõige ühenduse süsteemiga hõlmatud väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on täielik juurdepääs ning teised osalejad ei kahjusta oksjoni toimimist või kliimamuutustealaseid eesmärke, mis õigustaks nende vastuvõtmist. Ettepanekus tuleb seetõttu kirjeldada piisavalt üksikasjalikult muu hulgas oksjonite ajakava ja sagedust liikmesriikides ning see peab olema asjakohaselt piiritletud, käsitledes oksjonite võimalikku mõju, eriti seoses:   – spekulatiivtehingutega;   – piiriülese konkurentsimõjuga;   – valdkonnaüleste mõjudega;   – Euroopa ettevõtete ja tööstusharude, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimega;   – inflatsioonisurvega ning   – sotsiaal-majanduslike mõjudega.   Oksjonimüügi praktiline toimimine on saastekvootidega kauplemise süsteemi läbivaadatud ettepaneku oluline säte ja seetõttu tuleb selle suhtes kohaldada kaasotsustamismenetlust.
Selgitus
Komisjon teeb ettepaneku käsitleda Euroopa saastekvootidega kauplemise laiendatud süsteemi olulist sätet komiteemenetluses. Eelistatavam oleks olnud, kui komisjon oleks esitanud ettepaneku kaasotsustamismenetluse kohta, ent kuna seda ei tehtud, tuleb sätestada kriteeriumid, mida komisjon oma otsuses oksjonite pidamise meetodite kohta peab täitma.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 1 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. 30. juuniks 2011 võtab komisjon vastu kogu ühenduses kohaldatavad ja täielikult ühtlustatud rakendusmeetmed lõigetes 2–6 ja lõikes 8 osutatud kvootide eraldamiseks ühtlustatud viisil. 1. 30. juuniks 2011 võetakse vastu kogu ühenduses kohaldatavad ja täielikult ühtlustatud meetmed lõigetes 2–6 ja lõikes 8 osutatud kvootide eraldamiseks.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 1 – teine lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kõnealused meetmed käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. välja jäetud
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 1 – kolmas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kuivõrd see on võimalik, tagatakse esimeses lõigus osutatud meetmetega kvootide eraldamine sellisel viisil, et kõige tõhusamaid tehnoloogiaid, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, biomassi kasutamist, kasvuhoonegaaside kogumist ja säilitamist arvesse võttes stimuleeritaks kasvuhoonegaaside ja energia seisukohast kõige tõhusamate tehnoloogiate kasutamist ja heitkoguste vähendamist ning ei stimuleeritaks heitkoguste suurendamist. Elektritootmise eest tasuta kvoote ei eraldata. Võttes muu hulgas arvesse protsesside käigus tekkivat heidet, tagatakse esimeses lõigus osutatud meetmetega kvootide eraldamine sellisel viisil, et kõige tõhusamaid tehnoloogiaid, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, biomassi kasutamist, koostootmist, kasvuhoonegaaside kogumist ja säilitamist igas sektoris arvesse võttes ja sektorisiseseid võrdlusmäärasid rakendades stimuleeritaks kasvuhoonegaaside ja energia seisukohast kõige tõhusamate tehnoloogiate kasutamist ja heitkoguste vähendamist ning ei stimuleeritaks heitkoguste suurendamist. Elektritootmise eest tasuta kvoote ei eraldata, välja arvatud selle eest, mida toodetakse tööstuslike tootmisprotsesside heitgaasidest eesmärgiga kasutada seda elektrit nende tootmisprotsesside käitaja enda tarbeks, millisel juhul eraldatakse kvoodid sellele tootjale vastavalt sektorisisestele võrdlusmääradele, mis on asjaomaste tootmisprotsesside suhtes kokku lepitud.   Komisjon tagab, et tarbijatele ei suunata edasi tarbetuid kulusid.
Selgitus
Oksjonitega kaasneb võimalik oluline majanduskahju töötlevale tööstusele, toomata endaga kaasa keskkonnakasu, mis sõltub üksnes vähenduseesmärkide täitmisest. Seetõttu tuleks oksjoneid rakendada vaid juhul, kui need on ülemaailmselt ühtlustatud rahvusvahelise kokkuleppega või kui nendega kaasneb vähemalt asjakohane piiriülese tasakaalustamise mehhanism. Võrdlusmäära kehtestamisel parima saadavaloleva tehnoloogia kohaselt jääb majanduslik ajend vähendada heidet ebatõhusa tootmise lõpetamise ja kõrgeimate tehniliste standardite rakendamise teel ikkagi samaks.
Tootmisprotsesside heitgaaside kasutamine elektri tootmiseks aitab kaasa loodusvarade säilimisele ja CO2 heite vähendamisele. Sellistes erioludes toodetav elekter tuleks oksjonite kohaldamisalast välja jätta ja selle suhtes tuleks kohaldada samasid jaotusmeetodeid, mida kohaldatakse nende gaaside tootja vastavate käitiste suhtes. See vastab komisjoni teatise KOM (2003)830 punkti 92 põhisisule.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 1 – neljas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Pärast seda, kui ühendus on sõlminud rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe, mille tulemusel toimub kasvuhoonegaaside heitkoguste kohustuslik vähendamine ühendusega samaväärses ulatuses, vaatab komisjon kõnealused meetmed läbi, tagamaks et kvootide tasuta eraldamine toimub üksnes juhul, kui see on kõnealuse kokkuleppe põhjal nõuetekohaselt põhjendatud. Pärast seda, kui ühendus on sõlminud rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe või rahvusvahelised kliimamuutusi käsitlevad sektorisisesed kokkulepped, mille tulemusel toimub kasvuhoonegaaside heitkoguste kohustuslik vähendamine ühendusega samaväärses ulatuses, vaatab komisjon kõnealused meetmed läbi, tagamaks et kvootide tasuta eraldamine toimub üksnes juhul, kui see on kõnealuse kokkuleppe põhjal nõuetekohaselt põhjendatud.   Komisjoni volitus rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimiseks põhineb ELis asuvatele ettevõtetele avalduva võimaliku mõju üksikasjalikel hindamistel ning on kooskõlas I a lisas sätestatud kriteeriumidega.
Selgitus
Komisjon peaks keskenduma koguseliselt mõõdetavate ja kontrollitavate sektorisiseste rahvusvaheliste kokkulepete saavutamisele, mis on ainus viis vältida süsinikdioksiidi leket ja ELis asuvaid tööstusharusid kahjustavat ebaausat konkurentsi.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 6 – kolmas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Uutele elektritootjatele tasuta kvoote ei eraldata. Uutele elektritootjatele tasuta kvoote ei eraldata, välja arvatud selle eest, mida toodetakse tööstuslike tootmisprotsesside heitgaasidest eesmärgiga kasutada seda elektrit nende tootmisprotsesside käitaja enda tarbeks, millisel juhul eraldatakse kvoodid sellele tootjale vastavalt sektorisisestele võrdlusmääradele, mis on asjaomaste tootmisprotsesside suhtes kokku lepitud.
Selgitus
Tootmisprotsesside heitgaaside kasutamine elektri tootmiseks aitab kaasa loodusvarade säilimisele ja CO2 heite vähendamisele. Sellistes erioludes toodetav elekter tuleks oksjonite kohaldamisalast välja jätta ja selle suhtes tuleks kohaldada samasid jaotusmeetodeid, mida kohaldatakse nende gaaside tootja vastavate käitiste suhtes. See vastab komisjoni teatise KOM (2003)830 punkti 92 põhisisule.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 6 – kolmas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Uutele elektritootjatele tasuta kvoote ei eraldata. Uutele elektritootjatele tasuta kvoote ei eraldata, välja arvatud juhul, kui seda toodetakse tööstuslike tootmisprotsesside käigus tekkinud heitgaasidest.   Kui tootmisprotsessi käigus tekkinud heitgaase kasutatakse kütusena, eraldatakse saastekvoodid heitgaase tekitava käitise käitajale samade eraldamispõhimõtete alusel, mida kohaldatakse selle käitise suhtes.
Selgitus
See muudatusettepanek on tingitud eelmisest muudatusettepanekust, mis käsitleb artikli 10a lõiget 1.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7. Kui artiklist 10b ei tulene teisiti, on käesoleva artikli lõigete 3–6 [ja artikli 3c lõike 2] kohaselt tasuta eraldatavate kvootide kogus 2013. aastal 80 % lõikes 1 osutatud meetmete kohaselt kindlaksmääratud kogusest ning seejärel vähendatakse tasuta kvoote igal aastal võrdse koguse võrra, nii et 2020. aastal enam tasuta kvoote ei eraldata. 7. Kui artiklist 10b ei tulene teisiti, on käesoleva artikli lõigete 3–6 [ja artikli 3c lõike 2] kohaselt tasuta eraldatavate kvootide kogus 2013. aastal lõikes 1 osutatud meetmete kohaselt kindlaksmääratud kogus, võttes vajadusel arvesse rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi, ning seejärel vähendatakse tasuta kvoote igal aastal võrdse koguse võrra, nii et 2020. aastal enam tasuta kvoote ei eraldata.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 8
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 8. 2013. aastal ja igal järgneval aastal kuni 2020. aastani eraldatakse käitistele sektorites, mille puhul on kõrge süsinikdioksiidi lekke oht, tasuta kvoote kuni 100 % ulatuses lõigete 2–6 kohaselt kindlaksmääratud kogusest. 8. Lähtudes artiklist 10b, on 2013. aastal ja igal järgneval aastal tasuta eraldatavate kvootide hulk käitistele sektorites, mille puhul on kõrge süsinikdioksiidi lekke oht, 100% lõigete 2–6 kohaselt kindlaksmääratud kogusest.
Selgitus
Kauplemissüsteemi tulemuslikkus heite vähendamisel sõltub ainult süsteemis sisalduvate kvootide arvust. See, kuidas neid kvoote lõppude lõpuks eraldatakse – kas oksjoni või võrdlusanalüüsi abil – ei mõjuta kvootide kogumahtu ega seega ka süsteemi mõju keskkonnale. Tasuta eraldamine on heite vähendamisel seetõttu sama tulemuslik kui oksjonid, kusjuures see põhjustab majandusele vähem kulutusi.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 9. Hiljemalt 30. juuniks 2010 ja seejärel iga 3 aasta tagant määrab komisjon kindlaks lõikes 8 osutatud sektorid. 9. 30. jaanuariks 2010 ja seejärel iga 4 aasta tagant määrab komisjon kindlaks lõikes 8 osutatud sektorid.
Selgitus
Sektorid, mida peetakse nn süsinikdioksiidi lekke ohus olevaks, ja asjakohased meetmed tuleb kindlaks määrata võimalikult kiiresti. Asjaomaste sektorite uuesti hindamine iga 3 aasta tagant põhjustaks asjatut ebakindlust, mis kahjustaks investeerimist.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9 – esimene a lõik (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Komisjon esitab parlamendile ja nõukogule ettepaneku seoses lõikes 8 nimetatud sektoritega. Konsulteeritakse kõikide asjaomaste sotsiaalpartneritega.
Selgitus
Süsinikdioksiidi lekkest ohustatud tööstusharude loend tuleks läbi vaadata 2016. aastal ja tulemusi vajaduse korral 2020. aastal rakendada. Selline kord tagab võimalikult suure kavandamiskindluse ning annab kindluse süsinikdioksiidi lekke vältimise alal.
Mõjutatud huvirühmad tuleks kaasata otsustamisse.
Välditakse sektorite lahutamist, sest see põhjustaks rakendamise puhul haldusprobleeme. Ohustatud sektorite kindlaksmääramisel ei ole oluline mitte süsinikutõhususe küsimus, vaid nende tegevuse õiguslik raamistik, mille kaudu tõhusust mõjutatakse.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9 – teine lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kõnealune meede käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. välja jäetud
Selgitus
Süsinikdioksiidi lekkest ohustatud tööstusharude loend tuleks läbi vaadata 2016. aastal ja tulemusi vajaduse korral 2020. aastal rakendada. Selline kord tagab võimalikult suure kavandamiskindluse ning annab kindluse süsinikdioksiidi lekke vältimise alal.
Mõjutatud huvirühmad tuleks kaasata otsustamisse.
Välditakse sektorite lahutamist, sest see põhjustaks rakendamise puhul haldusprobleeme. Ohustatud sektorite kindlaksmääramisel ei ole oluline mitte süsinikutõhususe küsimus, vaid nende tegevuse õiguslik raamistik, mille kaudu tõhusust mõjutatakse.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9 – teine a lõige (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Igal aastal võivad I lisaga hõlmamata sektorid uue turuteabe põhjal taotleda, et komisjon hindaks uuesti sektoritele avalduvat süsinikdioksiidi lekke ohtu.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9 – kolmas lõik – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Esimeses lõigus osutatud kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse seda, millises ulatuses on asjaomases sektoris võimalik nõutavate kvootide hinda edasi suunata tootehindadesse, ilma et see tooks kaasa märgatava turuosa loovutamise süsinikdioksiidi heidete seisukohast vähem tõhusatele ühendusevälistele käitistele, ning arvestab eelkõige järgmist: Lõikes 8 osutatud sektorite kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse seda, millises ulatuses on asjaomases sektoris või alasektoris võimalik nõutavate kvootide hinda edasi suunata tootehindade kaudu, ilma et see tooks kaasa turuosa, tasuvuse või investeerimisvõimaluste loovutamise samale sektorile või alasektorile kolmandates riikides, kus ei kehtestata heitkogustele võrreldavaid piiranguid. Komisjon võtab muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriumeid:
Selgitus
Õigus- ja majanduskindluse tagamiseks tuleks ajavahemikku pikendada 5 aastani ja esimese hindamise lõppkuupäev tuua varasemaks, 30. juunile 2009. Väga raske on ennustada muudetud ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi mõju ELis asuvatele, süsteemiga hõlmatud tööstusharudele. Kui turuteave näitab, et süsinikdioksiidi leke toimub sektoris, mida seni ei ole süsinikdioksiidi lekke ohus olevaks peetud, peaks saadaval olema õiguskaitsevahend, ilma et peaks ootama järgmist 5 aasta pärast toimuvat läbivaatust. See muudatusettepanek tagab, et tulevast turustruktuuri ning toote süsinikdioksiidi heite määra ja transpordikulu (võtmetegur kogu süsinikdioksiidi lekke küsimuse puhul) võetakse arvesse.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9 – kolmas lõik – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a) mil määral tooks kvootide müük oksjonil kaasa tootmiskulude olulise suurenemise; a) mil määral tooks kvootide müük oksjonil kaasa tootmiskulude olulise suurenemise tööstusharudes, kus süsinikdioksiidi heie müüdava ühiku kohta on suur;
Selgitus
Õigus- ja majanduskindluse tagamiseks tuleks ajavahemikku pikendada 5 aastani ja esimese hindamise lõppkuupäev tuua varasemaks, 30. juunile 2009. Väga raske on ennustada muudetud ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi mõju ELis asuvatele, süsteemiga hõlmatud tööstusharudele. Kui turuteave näitab, et süsinikdioksiidi leke toimub sektoris, mida seni ei ole süsinikdioksiidi lekke ohus olevaks peetud, peaks saadaval olema õiguskaitsevahend, ilma et peaks ootama järgmist 5 aasta pärast toimuvat läbivaatust. See muudatusettepanek tagab, et tulevast turustruktuuri ning toote süsinikdioksiidi heite määra ja transpordikulu (võtmetegur kogu süsinikdioksiidi lekke küsimuse puhul) võetakse arvesse.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9 – kolmas lõik – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) mil määral on kõnealuse sektori üksikutel käitistel võimalik heitkoguseid vähendada, näiteks tõhusaima tehnoloogia abil; b) mil määral on kõnealuse sektori üksikutel käitistel võimalik heitkoguseid vähendada, näiteks tõhusaima tehnoloogia abil, selliste investeerimiskuludega, mis ei tingi konkurentsivõime ja/või turuosa olulist loovutamist kolmandates riikides asuvatele käitistele, mille suhtes ei kehti samaväärsed süsinikdioksiidi heite piirangud;
Selgitus
Süsinikdioksiidi lekkest ohustatud tööstusharude loend tuleks läbi vaadata 2016. aastal ja tulemusi vajaduse korral 2020. aastal rakendada. Selline kord tagab võimalikult suure kavandamiskindluse ning annab kindluse süsinikdioksiidi lekke vältimise alal.
Mõjutatud huvirühmad tuleks kaasata otsustamisse.
Välditakse sektorite lahutamist, sest see põhjustaks rakendamise puhul haldusprobleeme. Ohustatud sektorite kindlaksmääramisel ei ole oluline mitte süsinikutõhususe küsimus, vaid nende tegevuse õiguslik raamistik, mille kaudu tõhusust mõjutatakse.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9 – kolmas lõik – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c) turu struktuur, asjakohane geograafiline turg ja tooteturg, sektori sõltuvus rahvusvahelisest konkurentsist; c) praegune ja kavandatav turu struktuur, asjakohane geograafiline turg ja tooteturg, tööhõive ja majanduslik tähtsus, sektori sõltuvus rahvusvahelisest konkurentsist ja maailmahindadest ning muu hulgas transpordikulud, sealhulgas süsinikdioksiidi kaudsed ja otsesed kulud;
Selgitus
Süsinikdioksiidi lekkest ohustatud tööstusharude loend tuleks läbi vaadata 2016. aastal ja tulemusi vajaduse korral 2020. aastal rakendada. Selline kord tagab võimalikult suure kavandamiskindluse ning annab kindluse süsinikdioksiidi lekke vältimise alal.
Mõjutatud huvirühmad tuleks kaasata otsustamisse.
Välditakse sektorite lahutamist, sest see põhjustaks rakendamise puhul haldusprobleeme. Ohustatud sektorite kindlaksmääramisel ei ole oluline mitte süsinikutõhususe küsimus, vaid nende tegevuse õiguslik raamistik, mille kaudu tõhusust mõjutatakse.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9 – kolmas lõik – punkt d
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek d) kliimamuutuse ja energeetika tegevuskavade mõju, mida rakendatakse või hakatakse rakendama asjaomastes sektorites väljaspool ELi. d) kliimamuutuse ja energeetika tegevuskavade mõju, mida rakendatakse või hakatakse rakendama asjaomastes sektorites väljaspool ELi, ja nende mõju nende sektorite konkurentsivõimele, mida mõjutab ELi saastekvootidega kauplemise süsteem;
Selgitus
Süsinikdioksiidi lekkest ohustatud tööstusharude loend tuleks läbi vaadata 2016. aastal ja tulemusi vajaduse korral 2020. aastal rakendada. Selline kord tagab võimalikult suure kavandamiskindluse ning annab kindluse süsinikdioksiidi lekke vältimise alal.
Mõjutatud huvirühmad tuleks kaasata otsustamisse.
Välditakse sektorite lahutamist, sest see põhjustaks rakendamise puhul haldusprobleeme. Ohustatud sektorite kindlaksmääramisel ei ole oluline mitte süsinikutõhususe küsimus, vaid nende tegevuse õiguslik raamistik, mille kaudu tõhusust mõjutatakse.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9 – kolmas lõik – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (d a) kliimamuutusega seotud poliitikast tingitud energia ja teatavate toorainete prognoositud hinnatõusu otsene ja kaudne mõju;
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9 – kolmas lõik – punkt d b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (d b) lõpptarbijatele kulude edasisuunamisega kaasnev sotsiaalne mõju.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9 – neljas lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Selleks et hinnata, kas ühenduse süsteemist tulenevad suuremad kulud on võimalik edasi suunata, võib muu hulgas kasutada süsinikuhinna tõusust tulenevat hinnangulist kaotatud müügimahtu või asjaomaste käitiste tasuvusele avalduvat mõju. Selleks et hinnata, kas ühenduse süsteemist tulenevad suuremad kulud on võimalik edasi suunata, võib muu hulgas kasutada süsinikuhinnast tulenevat hinnangulist kaotatud müügimahtu või asjaomaste sektorite tasuvusele avalduvat mõju.
Selgitus
Õigus- ja majanduskindluse tagamiseks tuleks ajavahemikku pikendada 5 aastani ja esimese hindamise lõppkuupäev tuua varasemaks, 30. juunile 2009. Väga raske on ennustada muudetud ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi mõju ELis asuvatele, süsteemiga hõlmatud tööstusharudele. Kui turuteave näitab, et süsinikdioksiidi leke toimub sektoris, mida seni ei ole süsinikdioksiidi lekke ohus olevaks peetud, peaks saadaval olema õiguskaitsevahend, ilma et peaks ootama järgmist 5 aasta pärast toimuvat läbivaatust. See muudatusettepanek tagab, et tulevast turustruktuuri ning toote süsinikdioksiidi heite määra ja transpordikulu (võtmetegur kogu süsinikdioksiidi lekke küsimuse puhul) võetakse arvesse.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10b – esimene lõik – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Pidades silmas rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi ja seda, mil määral aitavad kõnealused läbirääkimised saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist kogu maailmas, ning pärast nõupidamist kõigi asjakohaste sotsiaalpartneritega esitab komisjon hiljemalt 2011. aasta juuniks Euroopa Parlamendile ja nõukogule analüüsiaruande, milles hinnatakse olukorda energiamahukates sektorites või alasektorites, mille puhul on tehtud kindlaks märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht. Aruandele lisatakse asjakohased ettepanekud, mis võivad sisaldada järgmist: Pidades silmas rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi ja seda, mil määral nimetatud tulemused vastavad I a lisas sätestatud kriteeriumidele, esitab komisjon 2010. aasta jaanuariks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku sektorite ja alasektorite kohta, mille puhul peetakse tõenäoliseks süsinikdioksiidi lekke ohtu. Nende sektorite ja alasektorite kindlaksmääramisel peetakse nõu sotsiaalpartnerite, mõjutatud sidusrühmade ning Euroopa Parlamendi ja nõukoguga ja võetakse arvesse võimalust, et süsinikdioksiidi heite kohustuslikke vähendusi sätestavat rahvusvahelist kokkulepet ei sõlmita.
Selgitus
Tööstusharude jaoks, mida süsinikdioksiidi leke mõjutab, prognoositavuse tagamiseks tuleb kuupäevad nihutada varasemaks.
Võimalik sõlmitav rahvusvaheline kokkulepe peab olema koguseliselt mõõdetav ja kontrollitav ning tooma endaga kaasa komisjoni kavandatud samaväärse heidete vähendamise.
Parlamenti ja nõukogu tuleb teavitada ja nad peavad andma oma nõusoleku komisjoni ettepanekule ning süsinikdioksiidi lekkega sektorite ja alasektorite kindlaksmääramisel tuleb nõu pidada huvitatud isikutega.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10b – teine lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Asjakohaste meetmete üle otsustamisel võetakse samuti arvesse siduvaid sektorisiseseid kokkuleppeid, mille tulemusel vähendatakse üleilmseid heitkoguseid määral, mis on vajalik kliimamuutuste tõhusaks ärahoidmiseks, ning mis on jälgitavad, tõendatavad ja kohustuslikus korras jõustatavad. Asjakohaste meetmete kaalumisel ja nende sektorite tuvastamisel, mille puhul on artikli 10a lõigete 8 ja 9 kohaselt kindlaks tehtud märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, on otsustavaks siduvad sektorisisesed kokkulepped, mille tulemusel vähendatakse üleilmseid heitkoguseid määral, mis on vajalik kliimamuutuste tõhusaks ärahoidmiseks, ning mis on jälgitavad, tõendatavad ja kohustuslikus korras jõustatavad.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 11 – lõige 2 – teine lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Käitis, mis lõpetab tegevuse, ei saa enam tasuta kvoote. Käitis, mis lõpetab tegevuse, ei saa enam tasuta kvoote ja peab järelejäänud kvoodid või võrdväärse summa tagastama pädevatele asutustele. Komisjon valvab rakendamist riikides ja tagab selle, et riigiabi- ja konkurentsieeskirju kohaldatakse korrektselt, eriti juhtiva positsiooni kuritarvitamise ennetamiseks. Nimetatud eesmärgil avaldab komisjon iga kolme kuu järel energiatoodete hinna lõpptarbijatele, mis on liigitatud ettevõtete, sektorite ja liikmesriikide kaupa. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi osa lõpptarbijahinnas tuvastatakse ja esitatakse komisjoni hinnateatises eraldi.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 11a – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Kuni tulevase rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe jõustumiseni ning enne artikli 28 lõigete 3 ja 4 kohaldamist kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2–7. 1. Kuni tulevase rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe või mis tahes rahvusvahelise sektorisisese kokkuleppe jõustumiseni ning enne artikli 28 lõigete 3 ja 4 kohaldamist kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2–7. Süsinikdioksiidi lekke ohuga sektorites jäetakse puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse projektide ühikud siiski nimetatud artikli kohaldamisest välja.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 11a – lõige 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7. Pärast rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe sõlmimist tuleks ühenduse süsteemi raames tunnustada sellistest kolmandatest riikidest saadud THVsid üksnes juhul, kui kõnealused riigid on rahvusvahelise kokkuleppe ratifitseerinud. 7. Pärast rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe või rahvusvahelise sektorisisese kokkuleppe sõlmimist tuleks ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi raames tunnustada sellistest kolmandatest riikidest saadud THVsid üksnes juhul, kui kõnealused riigid on rahvusvahelise kokkuleppe ratifitseerinud.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 10 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 11b – esimene lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Ühendus ja selle liikmesriigid kiidavad heaks üksnes projektitegevused, mille puhul asub kõikide projektiosaliste peakontor riigis, mis on sõlminud selliseid projekte käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe, või riigis või osariigi või piirkonna taseme haldusüksuses, mis on seotud ELi saastekvootide kauplemise süsteemiga vastavalt artiklile 25. Ühendus ja selle liikmesriigid kiidavad heaks üksnes projektitegevused, mille puhul asub kõikide projektiosaliste peakontor riigis, mis on sõlminud selliseid projekte käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe, või riigis või osariigi või piirkonna taseme haldusüksuses, mis on seotud ELi saastekvootide kauplemise süsteemiga vastavalt artiklile 25. Süsinikdioksiidi lekke ohuga sektorites jäetakse puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse projektide ühikud siiski nimetatud lõike kohaldamisest välja.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 12 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 14 – lõige 1 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Komisjon võtab vastu I lisas loetletud tegevustega seotud heitkoguste ja vajaduse korral tegevusandmete seiret ja aruandlust käsitleva määruse, mis põhineb IV lisas esitatud seire- ja aruandluspõhimõtetel ning milles iga kasvuhoonegaasi seire- ja aruandlusnõuete puhul täpsustatakse asjaomase gaasi globaalse soojenemise potentsiaal. 1. Komisjon võtab hiljemalt 31. detsembriks 2011 vastu I lisas loetletud tegevustega seotud heitkoguste ja vajaduse korral tegevusandmete seiret ja aruandlust käsitleva määruse, mis põhineb IV lisas esitatud seire- ja aruandluspõhimõtetel ning milles iga kasvuhoonegaasi seire- ja aruandlusnõuete puhul täpsustatakse asjaomase gaasi globaalse soojenemise potentsiaal.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 12 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 14 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Määruse puhul võidakse arvesse võtta kõige täpsemaid ja ajakohasemaid kättesaadavaid teaduslikke andmeid, eelkõige valitsustevahelise kliimamuutuste rühma andmeid, ja võidakse täpsustada nõudeid selle kohta, et käitajad esitaksid aruande heitkoguste kohta, mis on seotud rahvusvahelisest konkurentsist mõjutatud energiamahukate tööstusharude toodetud toodetega, ja et seda teavet tuleb sõltumatult tõendada. 2. Määruse puhul võetakse arvesse kõige täpsemaid ja ajakohasemaid kättesaadavaid teaduslikke andmeid, eelkõige valitsustevahelise kliimamuutuste rühma andmeid, ja täpsustatakse nõuded selle kohta, et käitajad esitaksid aruande heitkoguste kohta, mis on seotud rahvusvahelisest konkurentsist mõjutatud energiamahukate tööstusharude toodetud toodetega, ja et seda teavet tuleb sõltumatult tõendada. Määruses täpsustatakse samuti aruandlusnõuded rahaasutustele, kes on kaasatud heitkogustega kauplemisse. Kõnealused nõuded võivad hõlmata aruandeid heidete määra kohta ühenduse süsteemiga hõlmatud ja kõnealuste toodete tootmisega seotud elektritootmisest. Kõnealused nõuded hõlmavad aruandeid heidete määra kohta ühenduse süsteemiga hõlmatud ja kõnealuste toodete tootmisega seotud elektritootmisest.
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 12 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 a. Iga kahe aasta möödudes käesoleva direktiivi vastuvõtmisest koostab komisjon aruande, milles hinnatakse, kuidas liikmesriikide käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmine on mõjutanud konkurentsi riiklikul, ELi ja rahvusvahelisel tasandil.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 13 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 15 – punkt b – esimene lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjon võtab vastu heitkoguste aruannete tõendamist ja tõendavate asutuste akrediteerimist käsitleva määruse, milles täpsustatakse akrediteerimise tingimused, tõendavate asutuste akrediteeringu vastastikuse tunnustamise ja tühistamise tingimused, samuti vajaduse korral järelevalve ja vastastikuse hindamise tingimused. Komisjon võtab hiljemalt 30. juuniks 2010 vastu heitkoguste aruannete tõendamist ja tõendavate asutuste akrediteerimist käsitleva määruse, milles täpsustatakse akrediteerimise tingimused, tõendavate asutuste akrediteeringu vastastikuse tunnustamise ja tühistamise tingimused, samuti vajaduse korral järelevalve ja vastastikuse hindamise tingimused.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 19 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 24a – lõige 1 – esimene lõik
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Lisaks artiklis 24 sätestatud lisamisele võib komisjon vastu võtta kvootide eraldamist käsitlevad rakendusmeetmed liikmesriikide hallatavate projektide puhul, millega vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljaspool ühenduse süsteemi. 1. Lisaks artiklis 24 sätestatud lisamisele võib komisjon vastu võtta kvootide eraldamist käsitlevad rakendusmeetmed liikmesriikide hallatavate projektide puhul, millega vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljaspool ühenduse süsteemi. Komisjon tagab puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse ühikute väljajätmise süsinikdioksiidi lekke ohuga sektorite projektidest.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 27 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Liikmesriigid võivad ühenduse süsteemist välja arvata alla 25 MW nimisoojusvõimsusega põletuskäitised, mille pädevale asutusele teatatud heitkogused kõigil kolmel eelnenud aastal on olnud vähem kui 10 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, ning mille suhtes kohaldatakse meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, kui asjaomane liikmesriik täidab järgmised tingimused: 1. Liikmesriigid võivad ühenduse süsteemist välja arvata alla 50 MW nimisoojusvõimsusega põletuskäitised, mille pädevale asutusele teatatud heitkogused kõigil kolmel eelnenud aastal on olnud vähem kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud toormest pärinev vältimatu süsinikdioksiidi heide ja biomassist pärinev heide, ning mille suhtes kohaldatakse meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, kui asjaomane liikmesriik täidab järgmised tingimused:
Selgitus
Väikekäitistel peaks olema samaväärsete meetmete olemasolul võimalus süsteemist välja jääda, et vähendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) halduskoormust, vältida asjatuid halduskulusid ja bürokraatiat ning suurendada süsteemi tõhusust. Kolmandik kõikidest süsteemiga hõlmatud käitistest on väikekäitised, mis tekitavad ühtekokku vaid 2% deklareeritavate heidete üldkogusest.
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 27 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) ta kinnitab, et on kehtestatud seirekord, mille abil hinnatakse, kas käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 10 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused; b) ta kinnitab, et on kehtestatud seirekord, mille abil hinnatakse, kas käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud toormest pärinev vältimatu süsinikdioksiidi heide ja biomassist pärinev heide;
Selgitus
Väikekäitistel peaks olema samaväärsete meetmete olemasolul võimalus süsteemist välja jääda, et vähendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) halduskoormust, vältida asjatuid halduskulusid ja bürokraatiat ning suurendada süsteemi tõhusust. Kolmandik kõikidest süsteemiga hõlmatud käitistest on väikekäitised, mis tekitavad ühtekokku vaid 2% deklareeritavate heidete üldkogusest.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 27 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c) ta kinnitab, et kui käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 10 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, või samaväärseid meetmeid enam ei kohaldata, arvatakse käitis uuesti süsteemi; c) ta kinnitab, et kui käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud toormest pärinev vältimatu süsinikdioksiidi heide ja biomassist pärinev heide, või samaväärseid meetmeid enam ei kohaldata, arvatakse käitis uuesti süsteemi;
Selgitus
Väikekäitistel peaks olema samaväärsete meetmete olemasolul võimalus süsteemist välja jääda, et vähendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) halduskoormust, vältida asjatuid halduskulusid ja bürokraatiat ning suurendada süsteemi tõhusust. Kolmandik kõikidest süsteemiga hõlmatud käitistest on väikekäitised, mis tekitavad ühtekokku vaid 2% deklareeritavate heidete üldkogusest.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 28 – pealkiri
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kohandamine pärast tulevase kliimamuutusi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimist Kohandamine pärast tulevase kliimamuutusi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe ja/või rahvusvaheliste sektorisiseste kokkulepete sõlmimist
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 28 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Pärast seda, kui ühendus on sõlminud kliimamuutusi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe, mille tulemusel vähendatakse 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid kohustuslikus korras suuremal määral kui Euroopa Ülemkogu kokkulepitud miinimumulatuses, kohaldatakse lõikeid 2, 3 ja 4. 1. Pärast seda, kui ühendus on sõlminud kliimamuutusi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe ja/või rahvusvahelised sektorisisesed kokkulepped, mille tulemusel vähendatakse 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid kohustuslikus korras suuremal määral kui Euroopa Ülemkogu kokkulepitud miinimumulatuses, kohaldatakse lõikeid 2, 3 ja 4.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 28 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Alates lõikes 1 osutatud rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimise aastast suurendatakse lineaarset tegurit, nii et ühenduse kvootide üldkogus aastal 2020 on artikli 9 kohaselt kehtestatud kogusest väiksem sellise kvootide hulga võrra, mis on võrdne kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendava vähendamisega ühenduses võrreldes rahvusvahelise kokkuleppe raames ühendusele pandud kohustusega 20 %, mis on korrutatud protsendimääraga, mille ühenduse süsteemiga vastavalt artiklitele 9 ja 9a hõlmatud heitkogused moodustavad kogu kasvuhoonegaaside heitkogustest 2020. aastal. 2. Alates lõikes 1 osutatud rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimise aastast esitab komisjon parlamendile ja nõukogule õigusakti ettepaneku, milles põhjendatakse ühenduse 2020. aasta kvootide koguse täiendavat vähendamist, mis põhineb lineaarse teguri mehhanismil, võttes arvesse kasvuhoonegaaside heitkoguste üldist vähendamist ühenduses võrreldes rahvusvahelise kokkuleppe raames ühendusele pandud kohustusega 20%.
Selgitus
Reaktsioonid rahvusvahelise kokkuleppe üle peetavate läbirääkimiste järeldustele ei ole mitte automaatsed, vaid sõltuvad poliitilisest hinnangust ja otsusest.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 21 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 28 – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Käitajad võivad kasutada THVsid, HVÜsid või muid lõike 4 kohaselt heaks kiidetud vähendamise ühikuid kolmandatest riikidest, kes on sõlminud rahvusvahelise kokkuleppe, kuni pooles ulatuses lõike 2 kohaselt toimuvast vähendamisest. 3. Käitajad võivad kasutada THVsid, HVÜsid või muid lõike 4 kohaselt heaks kiidetud vähendamise ühikuid, välja arvatud puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse ühikuid süsinikdioksiidi lekke ohuga sektoritest, kolmandatest riikidest, kes on sõlminud rahvusvahelise kokkuleppe, kuni pooles ulatuses lõike 2 kohaselt toimuvast vähendamisest.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 1 a
	Komisjoni aruanne
	Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kord aastas aruande läbivaadatud ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi sisseseadmise ja toimimise kohta. Esimene selline aruanne esitatakse…*.
	* üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt I a lisa (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	I a lisa
	Rahvusvahelisele kokkuleppele esitatavad miinimumnõuded
	Rahvusvaheline kokkulepe, mis hõlmab olulises süsinikdioksiidi lekke ohus olevaid energiamahukaid tööstusharusid, või selliseid tööstusharusid käsitlev sektorisisene rahvusvaheline kokkulepe peab vastama vähemalt järgmistele kriteeriumidele, et tagada sellistele tööstusharudele võrdsed mängureeglid:
	(i) riikide osalus peab moodustama vähemalt 85% tootmise kriitilisest massist;
	(i i) osalevatel riikidel peavad olema samaväärsed süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise eesmärgid;
	(i i i) samalaadseid heidete vähendamise süsteemid, millel on samaväärne mõju ning mida peavad kohaldama kõik osalisriigid või riigid, kellel ELi saastekvootidega kauplemise süsteemiga hõlmatud sektorites ei ole süsinikdioksiidi heite puhul samaväärsed eesmärgid;
	(i v) konkureerivate materjalide suhtes tuleb rakendada samaväärseid piiranguid, võttes arvesse elutsükleid;
	(v) tuleb kasutusele võtta tõhus rahvusvaheline jälgimis- ja kontrollimissüsteem.
Selgitus
Kooskõlas artikli 10b muudatusettepanekuga.

MENETLUS

Pealkiri	Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemine
Viited	KOM(2008)0016 – C6-0043/2008 – 2008/0013(COD)
Vastutav komisjon	ENVI
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ECON 19.2.2008
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Elisa Ferreira 11.3.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	2.6.2008		16.7.2008
Vastuvõtmise kuupäev	9.9.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	39 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mariela Velichkova Baeva, Paolo Bartolozzi, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sebastian Valentin Bodu, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Manuel António dos Santos, Christian Ehler, Elisa Ferreira, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Robert Goebbels, Donata Gottardi, Gunnar Hökmark, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Othmar Karas, Christoph Konrad, Guntars Krasts, Kurt Joachim Lauk, Andrea Losco, Astrid Lulling, Gay Mitchell, Sirpa Pietikäinen, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Heide Rühle, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Salvador Domingo Sanz Palacio, Olle Schmidt, Margarita Starkevičiūtė, Ieke van den Burg
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Harald Ettl, Piia-Noora Kauppi, Vladimír Maňka, Gianni Pittella, Bilyana Ilieva Raeva, Margaritis Schinas

regionaalarengukomisjonI ARVAMUS  (22.7.2008)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi
(KOM(2008)0016 – C6‑0043/2008 – 2008/0013(COD))

Arvamuse koostaja: Kyriacos Triantaphyllides

LÜHISELGITUS

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem käivitati 1. jaanuaril 2005 ja tegemist on ELi kliimapoliitika ühe kõige olulisema vahendiga, kuna see võimaldab saavutada heitkoguste absoluutse vähendamise majanduslikult tõhusal viisil. Komisjon on Euroopa Ülemkogu palvel välja töötanud muutva direktiivi eesmärgiga suurendada heitkogustega kauplemise süsteemi kindlust ja prognoositavust. Direktiivi eesmärk on eelkõige põletuskäitise tõlgendamise kodifitseerimine, et lõpetada direktiivi kohaldamisala ebajärjekindel kohaldamine, mida tuleks laiendada uute sektorite ning gaaside hõlmamiseks perioodiks pärast 2013. aastat. Kasvuhoonegaasidega kauplemine puudutab peamiselt riikide valitsusi ning riikide piirkondlikke rühmitusi. See ei puuduta esmapilgul otseselt riiklikust tasandist allpool asuvaid piirkondlikke ametiasutusi. Sellisel juhul on aga tegemist väga piiratud vaatenurgaga, sest paratamatult asuvad põletuskäitised, mis tulevad turule, liikmesriigi ühes või mitmes piirkonnas ning piirkonna käitiste tõhusus muutuvate energiaallikatega kohanemise mõttes ning piirkonna sõltuvus kasvuhoonegaaside turust või kauplemine kasvuhoonegaaside turul mõjutab otseselt nii tema kohalikku keskkonda, majanduslikku arengut kui ka sotsiaalset ühtekuuluvust ning tööhõive määra.

Komisjoni ettepaneku näol on tegemist väga tehnilise ning täpse dokumendiga, mis moodustab rahvusvaheliste kokkulepete lahutamatu osa.

Nagu volinik Hübner on sageli tähelepanu juhtinud, mängib Euroopa regionaalarengu poliitika uute reeglite ning 2007.–2013. aasta programmiperioodi kohaselt olulist rolli säästva, konkurentsivõimelise ning turvalise energia rahastamises ning sellele kaasaaitamises. Ühtekuuluvuspoliitika on valmistunud perioodil 2007–2013 suurendama oma juba märkimisväärset panust turvalisemate ning säästvamate energiaallikate tagamiseks. Konkreetsetest rahasummadest rääkides on ühtekuuluvuspoliitika raames eraldatud 15,2 miljardit eurot selle perioodi investeeringuteks taastuvenergiasse ning energiatõhususse.

Neid suuri investeeringuid silmas pidades ning võimaldamaks asjassepuutuvatel piirkondadel jälgida suhet ELi struktuurifondide vahenditest tehtud investeeringute ning nende piirkondades asuvate sellistest investeeringutest kasu saavate põletuskäitiste jõudluse vahel, teeb arvamuse koostaja ettepaneku informeerida piirkondlikke ametiasutusi ning kohalikke omavalitsusi, kes vastutavad regionaalarengu rahastamisallikate eest:

Ø nende territooriumil asuvate käitiste poolt teostatavatest kauplemistehingutest, et võimaldada neil hinnata regionaalfondi kulutusi, mis on mõeldud neid käitisi käitavate äriühingute toetamiseks, et muuta kasutatav tehnoloogia keskkonnasõbralikuks ja/või taastuvaid energiaallikaid kasutavaks.

Parlament on hiljuti juhtinud tähelepanu[1] asjaolule, et paljud liidu piirkonnad ja eriti need, mille peamiseks sissetulekuallikaks on turism, sõltuvad suurel määral odavate lennureiside kättesaadavusest, et tagada selle üliolulise majandusharu jätkuv edu. Seega on riikidel nagu Küpros, Kreeka, Malta ja liidu äärepoolseimatel piirkondadel huvi tagada õiglane tasakaal kliimamuutuse leevendamiseks võetavate meetmete tagamise vajalikkuse ning odavate lennureiside jätkusuutlikkuse vahel.

Esimese kauplemisperioodi viimased kogemused näitavad, et lubade hinnad võivad oluliselt erineda, põhjustades ebakindlust neile, kes kaaluvad investeerimist energia säästmisse või taastuvate energiaallikate projektidesse, ja muutes nõnda sellised investeeringud vähem atraktiivseks. Uus süsteem peaks sisaldama meetmeid, et vältida spekulatsiooni, millel, nagu me näeme praegu teistel turgudel alates toiduainetest kuni naftani, võib olla väga kahjulik mõju.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu direktiiv - muutmisakt Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Euroopa majanduse täiendav jõupingutus eeldab muu hulgas, et ühenduse läbivaadatud süsteem toimib majanduslikult võimalikult tõhusalt ja põhineb ühenduses täielikult ühtlustatud tingimustel kvootide eraldamiseks. Seepärast peaks oksjonid olema kvootide eraldamise peamiseks meetodiks, kuna kõnealune meetod on lihtsaim ning seda peetakse üldiselt majanduslikult kõige tõhusamaks. Samuti peaks see kaotama juhusliku kasumi võimaluse ning looma uutele osalejatele ja keskmisest kiirema majanduskasvuga riikidele olemasolevate käitistega võrdsed võimalused.	(13) Euroopa majanduse täiendav jõupingutus eeldab muu hulgas, et ühenduse läbivaadatud süsteem toimib majanduslikult võimalikult tõhusalt ja põhineb ühenduses täielikult ühtlustatud tingimustel kvootide eraldamiseks. Tasuta kvootide eraldamine võrdlusanalüüsi ja tegeliku tootmise alusel on majanduslikult kõige tõhusam meetod, mis võib ajendada kasutama madala süsinikusisaldusega tehnoloogiaid ja teha võimalikuks vähendamise eesmärgi saavutamise. Samuti peaks see kaotama juhusliku kasumi võimaluse ning looma uutele osalejatele ja keskmisest kiirema majanduskasvuga riikidele olemasolevate käitistega võrdsed võimalused.
Selgitus
Kulutõhusa ja -tasuva heitkogustega kauplemise süsteemi kehtestamiseks, mis tõesti aitab saavutada vähendamise eesmärki vähimate kuludega, ei ole oksjon parim valik. Kvootide eraldamine võrdlusanalüüsi ja tegeliku tootmise alusel on parem süsteem, mis annab ökoloogilise tulemuslikkuse vähimate kuludega, nagu tõendab praegune ECOFYSi uuring IFIECi meetodi kohta.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Kõik liikmesriigid peavad tegema märkimisväärseid investeeringuid, et vähendada oma majanduse süsinikuheite määra 2020. aastaks, ning nendes liikmesriikides, kus sissetulek inimese kohta on endiselt tunduvalt madalam ühenduse keskmisest ja kus majandus on rikkamatele liikmesriikidele alles järele jõudmas, tuleb teha olulisi jõupingutusi energiatõhususe parandamiseks. Kuna eesmärgiks on ühendusesisese konkurentsi moonutuste kaotamine ja suurim võimalik majanduslik tõhusus ELi majanduse muutmisel vähem süsihappegaasiheiteid tekitavaks majanduseks, ei ole kohane käsitleda üksikute liikmesriikide majandussektoreid ühenduse süsteemi raames erinevalt. Seepärast on vaja töötada välja muud mehhanismid nende liikmesriikide toetamiseks, kus sissetulek inimese kohta on suhteliselt madalam ja majanduskasv kiirem. 90 % oksjonil müüdavast kvootide üldkogusest tuleks jaotada liikmesriikide vahel vastavalt nende 2005. aasta heitkoguste suhtelisele osatähtsusele ühenduse süsteemis. 10 % kõnealusest kogusest tuleks jaotada kõnealuste liikmesriikide vahel ühenduse solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil ning seda tuleks kasutada heitkoguste vähendamiseks ja kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. Kõnealuse 10 % jaotamisel tuleks arvesse võtta liikmesriikide 2005. aasta sissetulekut inimese kohta ja majanduskasvu prognoosi ning eraldatav kogus peaks olema suurem liikmesriikide puhul, kus sissetulek inimese kohta on madal ja prognoositav majanduskasv kiire. Liikmesriigid, kus keskmine sissetulek inimese kohta on üle 20 % kõrgem ühenduse keskmisest, peaksid loovutama kvoote kõnealuse jaotamise eesmärgil, välja arvatud juhul, kui dokumendis SEK(2008) 85 hinnatud kogu paketi otsesed kulud ületavad 0,7 % SKPst.	välja jäetud
Selgitus
See muudatusettepanek on vajalik võrdlusanalüüsi süsteemi vastuvõtmiseks.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Kliimamuutustega võitlemiseks ja nende vältimatute mõjudega kohanemiseks tehtavaid jõupingutusi silmas pidades on asjakohane kasutada vähemalt 20 % saastekvootide oksjonite tuludest selleks, et: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid; kohaneda kliimamuutuste mõjudega; rahastada heitkoguste vähendamise ja mõjudega kohanemise alast uurimis- ja arendustegevust; arendada välja taastuvenergiaallikaid, et saavutada ELi eesmärk jõuda 2020. aastaks taastuvenergia 20 % osatähtsuseni; saavutada ühenduse eesmärk suurendada energiatõhusust 2020. aastaks 20 % võrra; koguda ja geoloogiliselt säilitada kasvuhoonegaase; toetada ülemaailmset energiatõhususe ja taastuvenergia fondi; rahastada meetmeid metsade hävitamise ärahoidmiseks ja kohanemise hõlbustamiseks arengumaades ning lahendada sotsiaalprobleeme, nagu võimaliku elektrihinna tõusu mõju madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondadele. See protsendimäär on oluliselt madalam kui ametiasutuste eeldatav netotulu oksjonitest, arvestades võimalikku madalamat tulu ettevõtte tulumaksu laekumisest. Lisaks sellele tuleks saastekvootide oksjonitest saadavat tulu kasutada ühenduse süsteemi juhtimise halduskulude katteks. Tuleks ette näha sätted oksjonitulude kõnealustel eesmärkidel kasutamise jälgimiseks. Selline teatamine ei vabasta liikmesriike asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud kohustusest teatada teatavatest riiklikest meetmetest. Käesoleva direktiiviga ei piirata asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaselt rakendatavate tulevaste riigiabi menetluste tulemuste kohaldamist.	välja jäetud
Selgitus
See muudatusettepanek on vajalik võrdlusanalüüsi süsteemi vastuvõtmiseks.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Seepärast peaks oksjonid olema energiasektoris alates 2013. aastast reegliks, arvestades kõnealuse sektori võimalust süsinikdioksiidi suurenenud maksumus edasi suunata, ning süsiniku kogumise ja säilitamise eest ei tohiks anda tasuta kvoote, kuna kõnealuse stiimuli puhul ei nõuta säilitatavate heidete osas kvootide tagastamist. Konkurentsimoonutuste vältimiseks võib elektritootjatele eraldada tasuta kvoote direktiivis 2004/8/EÜ määratletud suure tõhususega koostootmise käigus toodetud soojuse eest, juhul kui muude sektorite käitiste poolt toodetud samasuguse soojuse eest eraldatakse tasuta kvoote.	(16) Saastekvootidega kauplemine on vahend, mis peaks aitama saavutada süsinikdioksiidi vähendamise eesmärgid vähimate kuludega. Tasuta kvootide eraldamine võrdlusanalüüsi ja tegeliku tootmise alusel annab vajaliku stiimuli tõhususe parandamiseks. Seeläbi saab osalevate käitiste ja kaudselt ka tarbijate saastekvootidega kauplemisest tingitud kulusid piirata summadega, mis on vajalikud süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks vastavalt seatud eesmärgile. Piirmäärale vastavad süsinikdioksiidi heitkogused ei tekita ühendusele seega kulutusi. Seda teevad nad ainult siis, kui nende suhtes hakkab tulevikus kehtima rangem vähendamise eesmärk. Selline piiramine ei sea üldse ohtu kliimamuutuse poliitika eesmärke. Süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamist saab tagada võrdlusaluste õigesti valimisega. Võrdlusaluste väiksemaks kohandamise võimalus järgmistel aastatel muudab võimalikuks üldise vähendamise eesmärgi täitmise. Seepärast peaks alates 2013. aastast kõigis sektoreis ja kogu perioodi vältel olema reegliks tasuta kvootide eraldamine võrdlusanalüüsi ja tegeliku tootmise alusel.
Selgitus
Kulutõhusa ja -tasuva heitkogustega kauplemise süsteemi kehtestamiseks, mis tõesti aitab saavutada vähendamise eesmärki vähimate kuludega, ei ole oksjon parim valik. Kvootide eraldamine võrdlusanalüüsi ja tegeliku tootmise alusel on parem süsteem, sest annab ökoloogilise tõhususe vähimate kuludega, nagu tõendab praegune ECOFYSi uuring IFIECi meetodi kohta.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Muude ühenduse süsteemiga hõlmatud sektorite puhul tuleks ette näha üleminekusüsteem, mille puhul moodustavad 2013. aastal eraldatavad tasuta kvoodid 80 % kogusest, mis vastab kõnealuste käitiste poolt 2005.–2007. aastal tekitatud heitkoguste protsendimäärale ühenduse heidete üldkogusest, väljendatuna protsendimäärana ühenduse aastasest kvootide üldkogusest. Pärast seda tuleks tasuta eraldatavaid kvoote igal aastal vähendada võrdsete koguste võrra, nii et 2020. aastal enam tasuta kvoote ei eraldata.	välja jäetud
Selgitus
Süsiniku hind peaks olema kõigi toodete hinda täielikult sisse arvestatud, et suunata turgu keskkonnasõbralikuma tarbimise poole. Tasuta eraldamine moonutab turu toimimist, kõikide kvootide oksjonil müümine aga hoiaks ära suure osa bürokraatiast ja hüvitaks parimaid. Süsinikdioksiidi leket ja ebaausat konkurentsi Euroopa tootjatele nendest riikidest, kes ei ole ühinenud üldise rahvusvahelise kliimamuutuse kokkuleppega, tuleks ära hoida välismaiste kvootide impordi nõudega.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Käitistele tasuta kvootide eraldamine üleminekuperioodil peaks toimuma ühenduse ühtlustatud eeskirjade alusel („võrdlusanalüüs“), et minimeerida konkurentsimoonutusi ühenduse turul. Kõnealuste eeskirjade puhul tuleks arvesse võtta kasvuhoonegaaside ja energia seisukohast kõige tõhusamaid tehnoloogiaid, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, biomassi kasutamist, taastuvenergiaallikaid ning kasvuhoonegaaside kogumist ja säilitamist. Sellised eeskirjad ei tohiks olla ajendiks, et heitkoguseid suurendada, ning peaksid tagama, et järjest suurem osa saastekvoote müüakse oksjonil. Eraldatavad kvoodid tuleks kindlaks määrata enne kauplemisperioodi, et tagada turu nõuetekohane toimimine. Eeskirjadega tuleb samuti hoida ära põhjendamatud konkurentsimoonutused tööstuskäitistele tarnitava elektri ja soojuse turul. Kõnealuseid eeskirju tuleks kohaldada uute osalejate suhtes, kes teostavad samu tegevusi nagu olemasolevad käitised, millele eraldatakse üleminekuperioodil tasuta kvoote. Konkurentsimoonutuste vältimiseks siseturul ei tohiks tasuta kvoote eraldada uute osalejate toodetava elektri puhul. Uutele osalejatele ettenähtud kvoodid, mis on 2020. aastaks kasutamata jäänud, tuleks müüa oksjonil.	(18) Käitistele tasuta kvootide eraldamine peaks toimuma ühenduse ühtlustatud eeskirjade alusel („võrdlusanalüüs”), et minimeerida konkurentsimoonutusi ühenduse turul. Kõnealuste eeskirjade puhul tuleks arvesse võtta kasvuhoonegaaside ja energia seisukohast kõige tõhusamaid tehnoloogiaid. Sellised eeskirjad ei tohiks olla ajendiks, et heitkoguseid ebatõhusatest käitistest suurendada.
Selgitus
Kvootide eraldamise peamiseks mehhanismiks peaks olema võrdlusanalüüs, mis põhineb kõigi sektorite tegelikul tootmisel. Seetõttu ei ole täiendavad sätted uute osalejate jne kohta vajalikud ning need võib välja jätta. Tasuta kvootide eraldamine võrdlusanalüüsi ja tegeliku tootmise alusel annab võimaluse tõhusatel tootjatel ebatõhusate arvel areneda ning toob kasu üldisele kliimapoliitika eesmärgile.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Ühendus jätkab läbirääkimiste juhtimist ambitsioonika rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimiseks, millega saavutatakse eesmärk, et ülemaailmne temperatuuritõus ei ületaks 2 °C, ning leiab julgustust Balil kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammudest. Juhul kui teised arenenud riigid ja muud peamised kasvuhoonegaaside tekitajad ei osale kõnealuses rahvusvahelises kokkuleppes, võib see põhjustada kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemist kolmandates riikides, kus tööstuse suhtes ei kohaldata võrreldavaid piiranguid seoses süsihappegaasi heitkogustega (nn süsinikdioksiidi leke), ja samal ajal luua majanduslikult ebasoodsa olukorra teatavates ühenduse energiamahukates sektorites ja alasektorites, mida mõjutab rahvusvaheline konkurents. See võib kahjustada ühenduse meetmete keskkonnaalast terviklikkust ja kasu. Süsinikdioksiidi lekke probleemi lahendamiseks eraldab ühendus kuni 100 % ulatuses tasuta kvoote sektoritele ja alasektoritele, mis vastavad asjakohastele tingimustele. Kõnealuste sektorite ja alasektorite määratlus ja nõutavad meetmed vaadatakse uuesti läbi, selleks et vajaduse korral võetaks meetmeid ning et vältida ülekompenseerimist. Sellistes sektorites ja alasektorites, mille puhul saab nõuetekohaselt tõendada, et süsinikdioksiidi lekke ohtu ei ole võimalik muul viisil vältida, ja kus elekter moodustab suure osa tootmiskuludest ja seda toodetakse tõhusalt, võib meetmete puhul arvesse võtta elektritarbimist tootmise käigus, ilma et muudetaks kvootide üldkogust.	(19) Ühendus jätkab läbirääkimiste juhtimist ambitsioonika rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimiseks, millega saavutatakse eesmärk, et ülemaailmne temperatuuritõus ei ületaks 2 °C, ning leiab julgustust Balil kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammudest. Juhul kui teised arenenud riigid ja muud peamised kasvuhoonegaaside tekitajad ei osale kõnealuses rahvusvahelises kokkuleppes, võib see põhjustada kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemist kolmandates riikides, kus tööstuse suhtes ei kohaldata võrreldavaid piiranguid seoses süsihappegaasi heitkogustega (nn süsinikdioksiidi leke), ja samal ajal luua majanduslikult ebasoodsa olukorra teatavates ühenduse energiamahukates sektorites ja alasektorites, mida mõjutab rahvusvaheline konkurents. See võib kahjustada ühenduse meetmete keskkonnaalast terviklikkust ja kasu. Süsinikdioksiidi lekke probleemi lahendamiseks võtab ühendus vastu ka võrdlusanalüüsil põhineva tasuta kvootide süsteemi sektorites ja alasektorites, mis vastavad asjakohastele tingimustele.
Selgitus
Parimal saadaoleval tehnoloogial põhinev võrdlusanalüüsi süsteem annab kõige tõhusama ja kulutasuvama lahenduse.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Komisjon peaks seepärast olukorra läbi vaatama hiljemalt 2011. aasta juuniks ja pidama nõu asjakohaste sotsiaalpartneritega ning rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi silmas pidades esitama aruande koos võimalike asjakohaste ettepanekutega. Sellega seoses peaks komisjon hiljemalt 30. juuniks 2010 tegema kindlaks, millistes energiamahukates sektorites või alasektorites on süsinikdioksiidi lekke oht. Analüüs peaks põhinema selle hindamisel, millises ulatuses on asjaomases sektoris võimalik nõutavate kvootide hinda edasi suunata tootehindadesse, ilma et see tooks kaasa märgatava turuosa loovutamise ühendusevälistele käitistele, kes ei võta võrreldavaid meetmeid heitkoguste vähendamiseks. Energiamahukatele tööstusharudele, mille puhul on kindlaks tehtud, et seal on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, võiks eraldada rohkem tasuta kvoote või tuleks kehtestada tõhus süsinikdioksiidi tasakaalustamise süsteem, et pakkuda ühenduse tööstusharudele, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, võrdseid võimalusi võrreldes kolmandate riikide tööstusharudega. Sellise süsteemi raames võiks kohaldada importijate suhtes nõudeid, mis on vähemalt sama soodsad kui ELi käitiste suhtes kohaldatavad nõuded, näiteks nõue kvoodid tagastada. Mis tahes meetmed peavad olema kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni põhimõtetega, eelkõige ühise, kuid jagatud vastutuse ning vastavate võimaluste põhimõttega, pidades silmas vähim arenenud riikide eriolukorda. Meetmed peavad samuti olema kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas WTO kokkuleppega.	(20) Komisjon peaks seepärast olukorra läbi vaatama hiljemalt 2010. aasta juuniks ja pidama nõu asjakohaste sotsiaalpartneritega ning rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi silmas pidades esitama aruande koos võimalike asjakohaste ettepanekutega. Sellega seoses peaks komisjon hiljemalt 30. juuniks 2009 tegema kindlaks, millistes energiamahukates sektorites või alasektorites on süsinikdioksiidi lekke oht. Analüüs peaks põhinema selle hindamisel, millises ulatuses on asjaomases sektoris võimalik nõutavate kvootide hinda edasi suunata tootehindadesse, ilma et see tooks kaasa märgatava turuosa loovutamise ühendusevälistele käitistele, kes ei võta võrreldavaid meetmeid heitkoguste vähendamiseks.
Selgitus
Võrdlusanalüüsi süsteemi kasutuselevõtt vähendab süsinikdioksiidi lekke ohtu. Ei ole siiski arusaadav, miks süsinikdioksiidi lekke ohust mõjutatud sektorite kindlakstegemine on määratud alles aastaks 2010. See tekitaks vaid viivitusi vajalike investeeringute tegemises. Komisjonil peaks piisama otsuse tegemiseks aastast.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) [Kvootide eraldamisel tuleks lennundust käsitada pigem nagu muid tööstusharusid, millele eraldatakse üleminekuajal tasuta kvoote, mitte kui elektritootjaid. See tähendab, et 80 % kvootidest tuleks 2013. aastal eraldada tasuta ning seejärel vähendatakse lennundusele eraldatavaid tasuta kvoote igal aastal võrdse koguse võrra, nii et 2020. aastal enam tasuta kvoote ei eraldata. Ühendus ja selle liikmesriigid peaksid jätkuvalt üritama saavutada kokkulepet üleilmsete meetmete osas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks lennunduses ning hindama kõnealuse sektori olukorda uuesti ühenduse süsteemi järgmise läbivaatamise käigus.]	(33) [Kvootide eraldamisel tuleks lennundust käsitada viisil, mis peegeldab selle võimekust leida alternatiivkütuseid keskpika kuni pika ajavahemiku jooksul. See tähendab, et 80% kvootidest tuleks 2013. aastal eraldada tasuta ning seejärel vähendatakse lennundusele eraldatavaid tasuta kvoote igal aastal võrdse koguse võrra, nii et 2020. aastal enam tasuta kvoote ei eraldata. Ühendus ja selle liikmesriigid peaksid jätkuvalt üritama saavutada kokkulepet üleilmsete meetmete osas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks lennunduses ning hindama kõnealuse sektori olukorda uuesti ühenduse süsteemi järgmise läbivaatamise käigus. Komisjon peaks võtma kõik vajalikud meetmed, et leevendada võimalikke majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid Euroopa Liidu äärepoolseimatele piirkondadele ja saartele (sealhulgas väikesaartest liikmesriikidele) ning hõredalt asustatud põhjaaladele, kellele võidakse käesoleva direktiivi sätteid kohaldada.]
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu meetmeid, mis käsitlevad saastekvootide müüki oksjonil, kvootide eraldamist ühenduses üleminekuperioodil, heitkoguste seiret, aruandlust ja tõendamist, kontrolliasutuste akrediteerimist ja ühtlustatud projektieeskirjade rakendamist. Kuna kõnealused meetmed on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid ning täiendada käesolevat direktiivi uute vähem oluliste sätete lisamise või muutmise teel, tuleks need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.	(34) Käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus vastu võtta meetmeid, mis käsitlevad saastekvootide eraldamist võrdlusanalüüsi süsteemi raames, heitkoguste seiret, aruandlust ja tõendamist, kontrolliasutuste akrediteerimist ja ühtlustatud projektieeskirjade rakendamist. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid ning täiendada käesolevat direktiivi uute vähemoluliste sätete lisamise või muutmise teel, tuleks need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Selgitus
Kvootide tasuta eraldamist üleminekuperioodil ei ole, sest võrdlusanalüüsi süsteemi tuleb kohaldada ka energiamahukatele tööstusharudele. Oksjon peaks võrdlusanalüüsi süsteemi kasutamisel toimuma ainult siis, kui käitis ei täida võrdlusaluse kriteeriume.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 9a – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   3 a. Kui teatud sektoris ületab käitajatele seoses tootmise suurenemisega artikli 10a lõike 2 teise lause kohaselt täiendavalt eraldatud kvootide arv käitajate poolt selles sektoris tagantjärele kohandamise põhjal seoses vähenenud tootmisega tagastatud kvootide arvu, vähendatakse võrdlusalust sellele sektorile aastal, mis järgneb aastale, mil esines tasakaalu puudumine, artikli [23 lõikes 3] sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt nii, et see tagab artikli 9 kohase heitkoguste üldise vähendamise. Sel eesmärgil teavitavad pädevad asutused komisjoni iga aasta 30. aprilliks, kas saastekvootide üldkogust on ületatud.
Selgitus
Tasuta saastekvootide eraldamine koos tagantjärele kohandamisega tegeliku tootmise järgi tagab süsinikdioksiidi vähendamise eesmärgi saavutamise ning tõhusa kasvu, vältides samas liigsete kasumite teket (nagu nähtub ECOFYSi uuringust IFIECi meetodi kohta). Suurenenud tootmise puhul võib tagantjärele kohandamine tähendada ühel aastal täiendavate kvootide andmist. Tagada tuleb aga kindlasti üldeesmärgi saavutamine. Seetõttu kohandatakse juhul, kui eraldatud kvoodid ületavad kavas ettenähtut, erinevaid võrdlusaluseid väiksemaks artikli 23 lõike 3 kohaselt kehtestatava kohandamismehhanismiga.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 7 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Artikkel 10 Saastekvootide müük oksjonil   1. Alates 2013. aastast müüvad liikmesriigid oksjonil kõik kvoodid, mida ei eraldata tasuta kooskõlas artikliga 10a. 2. Iga liikmesriigi poolt oksjonil müüdavate kvootide kogus koosneb järgmistest osadest: (a) 90 % oksjonil müüdavate kvootide üldkogusest jaotatakse liikmesriikide vahel osadena, mis on võrdsed asjaomase liikmesriigi osaga tõendatud heitkogustest ühenduse süsteemi raames aastal 2005; (b) 10 % oksjonil müüdavate kvootide üldkogusest jaotatakse teatavate liikmesriikide vahel ühenduse solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil ja sel viisil suurendatakse kõnealuste liikmesriikide poolt punkti a kohaselt oksjonil müüdavate kvootide kogust IIa lisas täpsustatud protsendimäärade võrra. Punkti a kohaldamisel kasutatakse nende liikmesriikide osatähtsuse arvutamisel, kes ei osalenud ühenduse süsteemis 2005. aastal, tõendatud heitkoguseid ühenduse süsteemi raames 2007. aastal. Vajaduse korral kohandatakse esimese lõigu punktis b osutatud protsendimäärasid proportsionaalselt, et ümberjaotamise määr oleks 10 %. 3. Vähemalt 20 % lõikes 2 osutatud saastekvootide oksjoni käigus saadud tulust, sealhulgas kogu tulu lõike 2 punktis b osutatud oksjonitest, tuleks kasutada järgmistel eesmärkidel: (a) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, sealhulgas panus ülemaailmsesse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi, kliimamuutuste mõjudega kohanemine ning heitkoguste vähendamise ja mõjudega kohanemise alase uurimis- ja arendustegevuse rahastamine, sealhulgas osalemine algatustes Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani raames; (b) taastuvenergiaallikate väljaarendamine, et saavutada ühenduse eesmärk, mille kohaselt on taastuvenergia osatähtsus 2020. aastaks 20 %, ning ühenduse eesmärk suurendada energiatõhusust 2020. aastaks 20 %; (c) kasvuhoonegaaside, eelkõige kivisöe-elektrijaamadest pärit gaaside kogumine ja geoloogiline säilitamine; (d) meetmed metsade hävitamise vältimiseks, eelkõige vähim arenenud riikides; (e) kliimamuutuste mõjudega kohanemise hõlbustamine arengumaades; (f) sotsiaalprobleemide lahendamine madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondades, näiteks nende energiatõhususe suurendamise ja parema isoleerimise abil; ning (g) ühenduse süsteemi juhtimise halduskulude katmine. 4. Liikmesriigid lisavad igal kõnealusel eesmärgil kasutatud tulusid käsitleva teabe otsuse nr 280/2004/EÜ kohaselt esitatavatele aruannetele. 5. Komisjon võtab 31. detsembriks 2010 vastu oksjoni ajakava, haldamist ja muid aspekte käsitleva määruse, tagamaks et oksjon toimub avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Oksjonid korraldatakse nii, et käitajatel, eelkõige ühenduse süsteemiga hõlmatud väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on täielik juurdepääs ning teised osalejad ei kahjusta oksjoni toimimist. Kõnealune meede käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.” välja jäetud
Selgitus
Oksjonid heitkogustega kauplemise süsteemi raames tähendavad maksimaalset kulu kõigile tarbijatele, ilma et see tooks täiendavat kasu süsinikdioksiidi vähendamise mõttes. See ei tähenda midagi muud kui uut süsinikdioksiidi maksu, mida maksavad tarbijad. Et säästa ELi tarbijatele aastas kuni 55 miljardit eurot ja hoida elektrihinnad 20-30 eurot/MWh allpool ilma heitkogustega kauplemise süsteemi tulemuslikkust küsimuse alla seadmata, ei tohiks see põhineda oksjonil. Tasuta kvootide eraldamine võrdlusanalüüsi ja tegeliku tootmise alusel võib anda kulutõhusa ja ökoloogiliselt mõjusa vahendi.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. 30. juuniks 2011 võtab komisjon vastu kogu ühenduses kohaldatavad ja täielikult ühtlustatud rakendusmeetmed lõigetes 2–6 ja lõikes 8 osutatud kvootide eraldamiseks ühtlustatud viisil. 1. Alates 2013. aastast eraldavad liikmesriigid kõik kvoodid tasuta kogu perioodiks. 30. juuniks 2009 võtab komisjon vastu kogu ühenduses kohaldatavad ja täielikult ühtlustatud rakendusmeetmed lõigetes 2 ja 3 osutatud kvootide eraldamiseks ühtlustatud viisil.   Kõnealused meetmed käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Sektorite määratlemine, mille suhtes direktiivi kohaldatakse, on siiski oluline element ning sellekohased muudatused kuuluvad seetõttu reguleerimisele määrusega. Kuivõrd see on võimalik, tagatakse esimeses lõigus osutatud meetmetega kvootide eraldamine sellisel viisil, et kõige tõhusamaid tehnoloogiaid, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, biomassi kasutamist, kasvuhoonegaaside kogumist ja säilitamist arvesse võttes stimuleeritaks kasvuhoonegaaside ja energia seisukohast kõige tõhusamate tehnoloogiate kasutamist ja heitkoguste vähendamist ning ei stimuleeritaks heitkoguste suurendamist. Elektritootmise eest tasuta kvoote ei eraldata. Kuivõrd see on võimalik, tagatakse esimeses lõigus osutatud meetmetega kvootide eraldamine sellisel viisil, et kõige tõhusamaid tehnoloogiaid arvesse võttes stimuleeritaks kasvuhoonegaaside ja energia seisukohast kõige tõhusamate tehnoloogiate kasutamist ja heitkoguste vähendamist ning ei stimuleeritaks heitkoguste suurendamist. Pärast seda, kui ühendus on sõlminud rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe, mille tulemusel toimub kasvuhoonegaaside heitkoguste kohustuslik vähendamine ühendusega samaväärses ulatuses, vaatab komisjon kõnealused meetmed läbi, tagamaks et kvootide tasuta eraldamine toimub üksnes juhul, kui see on kõnealuse kokkuleppe põhjal nõuetekohaselt põhjendatud.
Selgitus
Kvootidega oksjonil kauplemine ei ole ELi süsinikdioksiidi vähendamise eesmärgi saavutamiseks vajalik. See tooks kaasa energia hinna suure tõusu, halvendaks tööstusharu konkurentsivõimet ja vähendaks tarbijate ostujõudu. Parem on kasutada kvootide tasuta eraldamist üle ELi kehtivate võrdlusaluste põhjal koos tagantjärele kohandamisega (võttes arvesse tegelikku tootmist).
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, ei eraldata tasuta kvoote elektritootjatele, käitistele kasvuhoonegaaside heidete kogumiseks, torujuhtmetele kõnealuste heidete transpordiks ega kõnealuste heidete säilitamiskohtadele. 2. Käitistele eraldatakse kvootide arv, mis vastab eeldatava keskmise aastase tootmismahu aritmeetilisele summale, vastavale käitise võrdlusalusele ning kalendriaastate arvule eraldamisperioodis alates kasutuselevõtu algusest. Kui tootmismaht mõnes kalendriaastas kaldub eeldatavast keskmisest aastasest tootmismahust kõrvale, tagastab käitaja tootmise vähenemise puhul 30. aprilliks järgmisel aastal asjaomasele asutusele kvootide arvu, mis on vähenenud tootmismahu ja käitisele eraldatud võrdlusaluse korrutis. Tootmise suurenemise puhul eraldab asjaomane asutus taotluse korral 30. aprilliks järgmisel aastal lisakvoodid sama arvutuse põhjal. Võrdlusalused kehtestatakse vastavalt artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Nendes võetakse arvesse asjaomaste käitiste tehnilist vähendamispotentsiaali. Tehniliselt vältimatuid tootmisprotsessiga seotud heitkoguseid võrdlusaluse määramisel ei vähendata. Sama kehtib vältimatute jääkgaaside suhtes. Kui jääkgaasi kasutatakse kütusena, tuleks kvoodid jääkgaase tekitavale käitisele eraldada samade eralduspõhimõtete alusel, mida kohaldatakse vastavalt käesolevale lõikele.
Selgitus
Eraldamine peaks olema tasuta vastavalt üle ELi kehtivale võrdlusalusele koos tagantjärele kohandamisega tegeliku tootmise alusel. See eraldamismeetod annab tõhusa kliimamuutuse vastu võitlemise vahendi säästva hinnaga kogu majanduse jaoks. Seda eraldamismudelit rakendatakse uues lõikes 2.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   2 a. a) Kui võrdlusaluseid ei ole teatavate toodete või protsesside kohta vastavalt artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele kehtestatud, eraldatakse asjaomasele käitisele saastekvoodid vastavalt heitkogustega kauplemise süsteemi teisel kauplemisperioodil eraldatud aasta keskmisele kvootide arvule, mida on kohandatud lineaarse teguriga vastavalt artiklile 9. Arvesse võetakse asjaomaste käitiste tehnilist vähendamispotentsiaali.   b) Kui tooted või protsessid ei ole hõlmatud heitkogustega kauplemise süsteemi teise kauplemisperioodiga, kohaldatakse seniste õiguste kaitset.
Selgitus
Tuleb eeldada, et võrdlusaluseid ei saa praegu veel kõigi toodete ja protsesside suhtes üldiselt sätestada. Näiteks võiks tuua väga spetsiifilised tooted, mis annavad vaid väikese osa heitkogustega kauplemise süsteemi heitkogustest. Sellistele käitistele tuleb anda süsinikdioksiidi kvoodid vastavalt seniste õiguse kaitse lähenemisviisile.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Elektritootjatele võib eraldada tasuta kvoote toodetud soojuse eest direktiivis 2004/8/EÜ määratletud suure tõhususega koostootmise eest majanduslikult õigustatud nõudluse osas, et tagada võrdne kohtlemine võrreldes teiste soojatootjatega. Pärast 2013. aastat kohandatakse kõnealustele käitistele eraldatavaid kvoote kõnealuse soojuse tootmise eest igal aastal artiklis 9 osutatud lineaarse teguri võrra. 3. Suure tõhususega soojuse ja elektri koostootmisjaamadele direktiivi 2004/8/EÜ tähenduses antakse võrdlusaluse põhjal määramata ajavahemikuks elektri ja soojuse tootmiseks tasuta kvoodid.
Selgitus
Soojuse ja elektri koostootmine on kliimakaitse nurgakivi. Direktiivis 2004/8/EÜ nõutakse ja toetatakse suure tõhususega soojuse ja elektri koostootmisjaamade säilitamist ja laiendamist. Lisakoormuse tekitamine oksjonitega annaks vastupidise tulemuse. Paljudel juhtudel ei annaks koostootmisjaamade propageerimine asjaomaste liikmesriikide poolt soovitud tulemusi, väheneks olemasolevate koostootmisjaamade toodang ning laiendamine tulevikus võiks toimumata jääda. Kui elektritootjate puhul saab peamiseks kvootide eraldamise mehhanismiks oksjon, siis toetab koostootmisjaamadele oksjoni suhtes sellise erandi tegemine kliimakaitset.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 6 – alalõik 3
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Uutele elektritootjatele tasuta kvoote ei eraldata. välja jäetud
Selgitus
Süsinikdioksiidi kvootidega kauplemine oksjonil elektritootjate puhul tekitab tarbijatele olulisi tarbetuid lisakulusid. Võrdlusalustel ja tegelikul tootmisel põhinev tasuta kvootide eraldamise mehhanism loob palju tõhusama heitkogustega kauplemise süsteemi.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 7
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 7. Kui artiklist 10b ei tulene teisiti, on käesoleva artikli lõigete 3–6 [ja artikli 3c lõike 2] kohaselt tasuta eraldatavate kvootide kogus 2013. aastal 80 % lõikes 1 osutatud meetmete kohaselt kindlaksmääratud kogusest ning seejärel vähendatakse tasuta kvoote igal aastal võrdse koguse võrra, nii et 2020. aastal enam tasuta kvoote ei eraldata. välja jäetud
Selgitus
Oksjonid heitkogustega kauplemise süsteemi raames tähendavad maksimaalset kulu kõigile tarbijatele, ilma et see tooks täiendavat kasu süsinikdioksiidi vähendamise mõttes. See ei tähenda midagi muud kui uut süsinikdioksiidi maksu, mida maksavad tarbijad. Et säästa ELi tarbijatele aastas kuni 55 miljardit eurot ja hoida elektrihinnad 20-30 eurot/MWh allpool ilma heitkogustega kauplemise süsteemi tulemuslikkust küsimuse alla seadmata, ei tohiks see põhineda oksjonil. Tasuta kvootide eraldamine võrdlusanalüüsi ja tegeliku tootmise alusel võib anda kulutõhusa ja ökoloogiliselt mõjusa vahendi.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 8
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 8. aastal ja igal järgneval aastal kuni 2020. aastani eraldatakse käitistele sektorites, mille puhul on kõrge süsinikdioksiidi lekke oht, tasuta kvoote kuni 100 % ulatuses lõigete 2–6 kohaselt kindlaksmääratud kogusest. välja jäetud
Selgitus
Oksjonid heitkogustega kauplemise süsteemi raames tähendavad maksimaalset kulu kõigile tarbijatele, ilma et see tooks täiendavat kasu süsinikdioksiidi vähendamise mõttes. See ei tähenda midagi muud kui uut süsinikdioksiidi maksu, mida maksavad tarbijad. Et säästa ELi tarbijatele aastas kuni 55 miljardit eurot ja hoida elektrihinnad 20-30 eurot/MWh allpool ilma heitkogustega kauplemise süsteemi tulemuslikkust küsimuse alla seadmata, ei tohiks see põhineda oksjonil. Tasuta kvootide eraldamine võrdlusanalüüsi ja tegeliku tootmise alusel võib anda kulutõhusa ja ökoloogiliselt mõjusa vahendi.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10a – lõige 9
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 9. Hiljemalt 30. juuniks 2010 ja seejärel iga 3 aasta tagant määrab komisjon kindlaks lõikes 8 osutatud sektorid. Kõnealune meede käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks direktiivi täiendamise teel võetakse vastu artikli [23 lõikes 3] osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Esimeses lõigus osutatud kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse seda, millises ulatuses on asjaomases sektoris võimalik nõutavate kvootide hinda edasi suunata tootehindadesse, ilma et see tooks kaasa märgatava turuosa loovutamise süsinikdioksiidi heidete seisukohast vähem tõhusatele ühendusevälistele käitistele, ning arvestab eelkõige järgmist: (a) mil määral tooks kvootide müük oksjonil kaasa tootmiskulude olulise suurenemise; (b) mil määral on kõnealuse sektori üksikutel käitistel võimalik heitkoguseid vähendada, näiteks tõhusaima tehnoloogia abil; (c) turu struktuur, asjakohane geograafiline turg ja tooteturg, sektori sõltuvus rahvusvahelisest konkurentsist; (d) kliimamuutuse ja energeetika tegevuskavade mõju, mida rakendatakse või hakatakse rakendama asjaomastes sektorites väljaspool ELi. Selleks et hinnata, kas ühenduse süsteemist tulenevad suuremad kulud on võimalik edasi suunata, võib muu hulgas kasutada süsinikuhinna tõusust tulenevat hinnangulist kaotatud müügimahtu või asjaomaste käitiste tasuvusele avalduvat mõju. välja jäetud
Selgitus
Oksjonid heitkogustega kauplemise süsteemi raames tähendavad maksimaalset kulu kõigile tarbijatele, ilma et see tooks täiendavat kasu süsinikdioksiidi vähendamise mõttes. See ei tähenda midagi muud kui uut süsinikdioksiidi maksu, mida maksavad tarbijad. Et säästa ELi tarbijatele aastas kuni 55 miljardit eurot ja hoida elektrihinnad 20-30 eurot/MWh allpool ilma heitkogustega kauplemise süsteemi tulemuslikkust küsimuse alla seadmata, ei tohiks see põhineda oksjonil. Tasuta kvootide eraldamine võrdlusanalüüsi ja tegeliku tootmise alusel võib anda kulutõhusa ja ökoloogiliselt mõjusa vahendi.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 10b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Artikkel 10b Meetmed teatavate energiamahukate tööstusharude toetamiseks süsinikdioksiidi lekke korral   Pidades silmas rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusi ja seda, mil määral aitavad kõnealused läbirääkimised saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist kogu maailmas, ning pärast nõupidamist kõigi asjakohaste sotsiaalpartneritega esitab komisjon hiljemalt 2011. aasta juuniks Euroopa Parlamendile ja nõukogule analüüsiaruande, milles hinnatakse olukorda energiamahukates sektorites või alasektorites, mille puhul on tehtud kindlaks märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht. Aruandele lisatakse asjakohased ettepanekud, mis võivad sisaldada järgmist:   – kõnealustele sektoritele või alasektoritele artikli 10a raames tasuta eraldatavate kvootide osatähtsuse kohandamine;   – vastavalt artiklile 10a kindlaks tehtud sektorite või alasektorite toodetavate toodete importijate kaasamine ühenduse süsteemi.   Asjakohaste meetmete üle otsustamisel võetakse samuti arvesse siduvaid sektorisiseseid kokkuleppeid, mille tulemusel vähendatakse üleilmseid heitkoguseid määral, mis on vajalik kliimamuutuste tõhusaks ärahoidmiseks, ning mis on jälgitavad, tõendatavad ja kohustuslikus korras jõustatavad.“ välja jäetud
Selgitus
Enamiku nendest raskustest lahendab võrdlusanalüüs. Kiiresti kasvavate energiahindade valguses toetab võrdlusanalüüs täiendavalt tõhusamatesse tehnoloogiatesse investeerimist. See on veel üks konkurentsieelis.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Iga liikmesriik avaldab ja esitab komisjonile 30. septembriks 2011 tema territooriumil asuvate käesoleva direktiiviga hõlmatud käitiste loetelu ja tema territooriumil asuvatele käitistele eraldatavad tasuta kvoodid, mis on arvutatud artikli 10a lõikes 1 osutatud eeskirjade kohaselt. 1. Iga liikmesriik avaldab ja esitab komisjonile 30. septembriks 2011 tema territooriumil asuvate käesoleva direktiiviga hõlmatud käitiste loetelu ja tema territooriumil asuvatele käitistele eraldatavad tasuta kvoodid, mis on arvutatud artikli 10a lõikes 2 osutatud eeskirjade kohaselt.
Selgitus
See muudatusettepanek on vajalik võrdlusanalüüsi süsteemi vastuvõtmiseks.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 Direktiiv 2003/87/EÜ Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 a. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et piirkondlikele ametiasutustele antakse asjakohast teavet nende paikkonnas asuvate käitiste kohta, et võimaldada neil hinnata, milline mõju on Euroopa Regionaalarengu Fondi või Ühtekuuluvusfondi kulutustel, mis on mõeldud käitisi käitavate ettevõtjate abistamiseks, et muuta nende poolt kasutatav tehnoloogia keskkonnasõbralikuks või taastuvaid energiaallikaid kasutavaks.

MENETLUS

Pealkiri	Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem
Viited	KOM(2008)0016 – C6-0043/2008 – 2008/0013(COD)
Vastutav komisjon	ENVI
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	REGI 19.2.2008
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Kyriacos Triantaphyllides 26.3.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	8.4.2008		26.6.2008
Vastuvõtmise kuupäev	16.7.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	25 17 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Emmanouil Angelakas, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Jana Bobošíková, Victor Boştinaru, Wolfgang Bulfon, Antonio De Blasio, Petru Filip, Iratxe García Pérez, Eugenijus Gentvilas, Ambroise Guellec, Zita Gurmai, Marian Harkin, Mieczysław Edmund Janowski, Rumiana Jeleva, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Florencio Luque Aguilar, Jamila Madeira, Sérgio Marques, Miguel Angel Martínez Martínez, Yiannakis Matsis, Miroslav Mikolášik, James Nicholson, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Pierre Pribetich, Wojciech Roszkowski, Elisabeth Schroedter, Grażyna Staniszewska, Catherine Stihler, Dimitar Stoyanov, Margie Sudre, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jan Březina, Emanuel Jardim Fernandes, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Zita Pleštinská, Samuli Pohjamo, Miloslav Ransdorf
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Dimitrios Papadimoulis

• [1]  Vt pr Sudre raportit äärepoolseimate piirkondade strateegia kohta

MENETLUS

Pealkiri	Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemine
Viited	KOM(2008)0016 – C6-0043/2008 – 2008/0013(COD)
EP-le esitamise kuupäev	23.1.2008
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 19.2.2008
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	INTA 19.2.2008		ECON 19.2.2008		ITRE 19.2.2008		REGI 19.2.2008
Kaasatud komisjon(id)        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 10.4.2008
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Avril Doyle 5.3.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	26.2.2008		7.5.2008		25.6.2008		10.9.2008
Vastuvõtmise kuupäev	7.10.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	44 20 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Margrete Auken, Liam Aylward, Pilar Ayuso, Irena Belohorská, Johannes Blokland, John Bowis, Frieda Brepoels, Hiltrud Breyer, Martin Callanan, Dorette Corbey, Magor Imre Csibi, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Jill Evans, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Gyula Hegyi, Jens Holm, Caroline Jackson, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Marie-Noëlle Lienemann, Peter Liese, Jules Maaten, Linda McAvan, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Miroslav Ouzký, Frédérique Ries, Guido Sacconi, Daciana Octavia Sârbu, Amalia Sartori, Richard Seeber, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Salvatore Tatarella, Antonios Trakatellis, Evangelia Tzampazi, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Anders Wijkman, Glenis Willmott
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jerzy Buzek, Bairbre de Brún, Johannes Lebech, Caroline Lucas, Eluned Morgan, Hartmut Nassauer, Bart Staes
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Domenico Antonio Basile, Ulrike Rodust, Paul Rübig